valgamaa ettevõtlusuuring 2007

Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa PartnerluskoguValgamaa ettevtlusuuring 2007Vaike Vbus

November 2007

Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu

Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa PartnerluskoguValimi suurus on 204 Valga maakonnas tegutsevat ettevtet ning 98 fsilisest isikust ettevtjat (edaspidi FIE)Ettevtete valimi koostamisel veti aluseks riregistrisse kantud Valga maakonnas registreeritud rihingute nimekiri. Uuringusse kaasati vaid aktiivsed rihingud. Aktiivseteks rihinguteks loeti hinguid, mis olid 2005. aasta kohta esitanud raamatupidamise aruande vi mis olid asutatud 2006/07 aastal. FIE-de valimi koostamisel veti aluseks riregistrisse kantud Valga maakonnas registreeritud FIE-de nimekiri.Valimi koostamisel jrgiti kvoote, tagamaks erinevate piirkondade ning majandussektorite esindatust.

Analsi tarbeks jagati Valga maakond kolme arengupiirkonda:Otep piirkond (Otep linn; Otep, Palupera , Puka ja Sangaste vald);Trva piirkond (Trva linn; Helme ja Pdrala vald);Valga piirkond (Valga linn; Hummuli, Taheva, ru, Tlliste ja Karula vald).

Analsi he osana vrreldakse Valga linnas registreeritud ettevtete ja FIE-de vastuseid lejnud maakonnas registreeritud ettevtete ja FIE-de vastustega. Terminiga maakond thistatakse jrgnevatel joonistel ning tekstis Valga maakonda ilma Valga linnata.Ksitluse valimUuringu lbiviimine Ksitlus viidi lbi telefoniksitlusena Ksitlusperiood oli 8-26. Oktoober 2007 Ksitleti ettevtete juhte / arendusjuhte ning fsilisest isikust ettevtjaid.


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa PartnerluskoguKOKKUVTEValimis olid kige arvukamalt esindatud tertsiaarsektoris tegutsevad ettevtted (67%). Uuringus osalenud ettevtete esindajate vanus ji suuremas osas vahemikku 30-49 eluaastat (65%). Enamjaolt oli tegu vikeettevtetega, kus ttas alla 10 inimese (81%). 67% vastajatest olid mehed ning 33% naised. Ettevtetest 33% oli registreeritud Valga linnas ning 67% Valga maakonnas.

FIE-dest olid kige enam esindatud primaarsektoris tegutsevad FIE-d (66%). Ka FIE-de puhul ji suurema osa vastajate vanus vahemikku 30-49 eluaastat (61%). 74% FIE-dest olid mehed ning 26% naised. FIE-dest 10% oli registreeritud Valga linnas ning 90% Valga maakonnas.

Erinevatest koolitustest olid ettevtete esindajad viimase 10 aasta jooksul kige sagedamini osalenud arvutippes (40%). Kige harvemini oldi osalenud tootearendusalasel koolitusel (17%). Tulevikus sooviti sagedamini osaleda keeleppes (51%) ning turunduskoolitustel (46%).

FIE-d olid viimase 10 aasta jooksul kige enam lbinud kutsealaseid koolitusi (49%) ja arvutipet (40%) ning huvitusid tulevikus kige enam kutsealastest (53%) ning raamatupidamis- vi finantsalastest koolitustest (44%).

58% ettevtete esindajatest oli huvitatud koolitustest ettevtete ttajatele. Kige sagedamini nimetati huvipakkuvate koolitusvaldkondadena erialast koolitust ning klienditeenindusalast koolitust.

Kige olulisemaks teguriks edukuse seisukohalt pidasid nii ettevtete esindajad kui ka FIE-d inimressurssi (ettevtted 4,54, FIE-d 4,39) ja turundust (ettevtted 4,35, FIE-d 4,39)*. Kige vhem oluliseks valdkonnaks peeti tootearendust (ettevtted 4,02, FIE-d 4,15).

*Hinnanguid koguti 5-pallidel skaalal, kus 1=pole ldse oluline ja 5=on vga oluline


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa PartnerluskoguKOKKUVTE (jrg)Kige enam olid ettevtete esindajad oma ettevttes rahul infotehnoloogia kasutamise (3,79) ja seadmete ja tehnoloogia ajakohasusega (3,73)*. FIE-d olid kige enam rahul inimressursiga (3,54) ning infotehnoloogia kasutamisega (3,50). Kigi tegurite puhul anti nende kvaliteedile olulisusega vrreldes keskmiselt madalamaid hinnanguid.

Ettevtete esindajad kaldusid pigem nustuma sellega, et ettevtte edukuse tagab innovaatiline mtlemine ja avatus uuenduste suhtes; FIE-d aga arvasid pigem, et ettevtja edukuse tagab toetumine pikaajalisele kogemusele ja lbiproovitud tmeetoditele. Samas oli mlema sihtgrupi hulgas suhteliselt palju ka neid, kes olid mningal mral nus mlema vitega. Seega vib elda, et kuigi ettevtete esindajad on innovatsiooni suhtes veidi positiivsemalt meelestatud kui FIE-d, teadvustavad mlemad sihtrhmad ldiselt siiski nii kogemuse ja traditsioonide kui ka innovatsiooni olulisust ja vajalikkust.

Nii ettevtted kui ka FIE-d on Valgamaa ettevtluskeskkonnaga pigem rahul kui rahulolematud. Rahulolu on krgem ettevtete esindajate seas, kellest 65% oli Valgamaa ettevtluskeskkonnaga tiesti/pigem rahul. FIE-dest oli ettevtluskeskkonnaga rahul 57%. Samas oli FIE-de seas arvukamalt neid, kes ei osanud oma rahulolule Valgamaa ettevtluskeskkonnaga hinnangut anda (26% vs ettevtete 15%).

Ettevtete esindajate hinnangul avaldab ettevtluskeskkonnale kige enam mju kvalifitseeritud tju olemasolu (hinne 5-palli skaalal 4,59). Samas hinnati selle teguri kvaliteeti Valgamaa ettevtluskeskkonna puhul kige madalamalt (2,68). Olulisemateks teguriteks peeti veel ka telefonisidet (4,57) ning elektri- ja soojusenergiaga varustatust (4,51), millega jdi Valgamaa ettevtluskeskkonna puhul ka kige enam rahule.

*Hinnanguid koguti 5-pallisel skaalal, kus 1=pole ldse rahul ja 5=olen vga rahul


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa PartnerluskoguKOKKUVTE (jrg)

FIE-d pidasid kige olulisemateks ettevtluskeskkonda mjutavateks teguriteks telefonisidet (4,60) ja kvalifitseeritud tju olemasolu (4,56). Nimetatud tegurite kvaliteedile antud hinnangud erinesid aga oluliselt telefoniside plvis teguritest kige krgema (4,09) ning kvalifitseeritud tju olemasolu kige madalama (2,66) hinnangu.

Valga linna ning maakonna vastajate hinnangutes ettevtluskeskkonda mjutavate tegurite olulisusele mrkimisvrseid erinevusi ei ilmnenud. Hinnangutes tegurite kvaliteedile siiski mned erinevused ilmnesid. Valga linna vastajad andsid krgemaid hinnanguid klientide lhedusele ning puhastusseadmete ehitusele ja hooldusele; maapiirkonna vastajad aga vaba aja veetmise vimalustele.

Viimase 3 aasta jooksul on ettevtlustoetusi taotlenud 23% ettevtetest ning 37% FIE-dest. 55% ettevtetest ja 89% FIE-dest, kes olid toetust taotlenud, ka said toetust. Kige sagedamini saadi toetust PRIA-lt. Jrgmise 3 aasta jooksul oli ettevtlustoetusi plaanis taotleda 36%-l ettevtetest ning 39% FIE-dest.

Primaarsektoris tegutses 10% Valga linna ning 44% maakonna vastajatest, sekundaarsektoris 18% linna ning 20% maapiirkonna vastajatest, ning tertsiaarsektoris 78% Valga linna ning 58% maakonna vastajatest.*

rihingutest 18% tegutses primaarsektoris, 22% sekundaarsektoris ning 70% tertsiaarsektoris. FIE-dest tegutses primaarsektoris 62%, sekundaarsektoris 14% ning tertsiaarsektoris 43%.*

Mnel praegustest tegevusaladest plaanis tegevuse lpetada 8% ettevtetest ning 12% FIE-dest. Mne praeguse tegevusala raames plaanis tegevust laiendada 45% ettevtetest ning 26% FIE-dest. Mnel uuel, seni nimetama tegevusalal plaanis tegevust alustada 17% rihingutest ning 11% FIE-dest.

* Vastajate endi poolt nimetatud tegevusalade alusel moodustatud klassifikatsioon


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa PartnerluskoguKOKKUVTE (jrg)Ettevtlusalast informatsiooni olid nii ettevtete esindajad kui ka FIE-d kige sagedamini hankinud internetist ning kolleegidelt, FIE-de jaoks olid oluliseks infokanaliks ka tuttavad. Ettevtluse kohta Valgamaal hangiti infot kige sagedamini tuttavatelt, kolleegidelt, kohalikest ajalehtedest ja internetist.

Muudest teemadest on nii ettevtete esindajad kui ka FIE-d kige enam huvitatud informatsioonist seadusandluses toimuvate muudatuste, ettevtlustoetuste ja KOV poolt pakutavate toetuste ja teenuste kohta.

Kige sagedamini turustatakse tooteid / teenuseid Valgamaal (78% ettevtetest, 77% FIE-dest) ning mujal Eestis (69% ettevtetest, 58% FIE-dest). Suurema osa ettevtete ja FIE-de toodete / teenuste lbimk on suurim Eestis. 41% ettevtetest omab suurimat lbimki Valgamaal ning 42% mujal Eestis; FIE-dest omab Valgamaal suurimat lbimki 49% ning mujal Eestis 41%.

Tulevikus plaanis alustada oma toodete / teenuste eksportimist Ltti 6% ettevtetest ning 7% FIE-dest. Euroopa Liidu turule (v.a Lti, Leedu ja Soome) plaanis tooteid / teenuseid hakata eksportima 6% ettevtetest ning 4% FIE-dest. le poolte ettevtetest ja FIE-dest ei plaaninud tulevikus eksporti laiendada (56%) ning 20% ettevtete esindajatest ja 29% FIE-dest ei osanud elda, millistesse piirkondades on neil tulevikus plaanis eksporti laiendada.

61% ettevtetest ning 40% FIE-dest tegutseb riplaani alusel. Pikaajalised arengueesmrgid on ettevtlusalase tegevuse jaoks vlja ttanud 44% ettevtetest ning 43% FIE-dest.

Ettevtete esindajatest 72% ning FIE-dest 65% oli vga/pigem huvitatud kaasarkimisest Valgamaa arengus. Valga linna vastajad olid Valgamaa arengus kaasa rkimisest veidi enam huvitatud kui maakonna vastajad (15% vs 11%).


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa PartnerluskoguKOKKUVTE (jrg)Koostd kohaliku omavalitsusega pidas vga/pigem oluliseks 86% ettevtete esindajatest ja 83% FIE-dest. Valga maakonna vastajad hindasid koostd KOV-ga veidi sagedamini oluliseks kui Valga linna vastajad (86% vs 81%).

Koostd teiste ettevtjatega pidas oluliseks 95% ettevtete esindajatest ning 82% FIE-dest.

Mne ettevtlusorganisatsiooni vi ettevtjate vrgustiku liige oli 26% ettevtete esindajatest ning 21% FIE-dest. Veel mne ettevtlusorganisatsiooni vi ettevtjate vrgustiku liikmeks astumisest oli huvitatud 32% ettevtetest ning 37% FIE-dest. 50% ettevtetest ja 45% FIE-dest polnud sellest pigem/ldse huvitatud ning 18% ettevtetest ja FIE-dest ei osanud arvamust avaldada. Maakonna vastajad vljendasid ettevtlusorganisatsioonide vi ettevtjate vrgustikega liitumise vastu suuremat huvi kui Valga linna vastajad (maapiirkonnas 36% vga/pigem huvitatud; linnas 27%).


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu1.1 Valimis esindatud ettevtete profiil (%; N=204)


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu1.2 Valimis esindatud FIE-de profiil (%; N=98)


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu1.3 Valga ettevtete ja FIE-de profiil kokku (%; N=302)


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu2.1 Koolitustel osalemine. Ettevtted (aritmeetilised keskmised; N=204)Kige sagedamini on ettevtete esindajad osalenud arvutippes (40%). Veidi harvemini ollakse osalenud keeleppes (33%), finantsjuhtimis-, tiguse- vi turunduskoolitusel (igal nimetatud koolitusel osales 30%). Tulevikus soovitakse kige sagedamini osaleda keeleppes (51%), turunduskoolitusel (46%) vi finantsjuhtimiskoolitusel (43%).Tootearenduskoolitusel on keskmisest harvemini osalenud primaarsektoris tegutsevate ettevtete esindajad, kellest vaid 5% on antud valdkonna koolitusel osalenud. Turundusalasel koolitusel on keskmisest sagedamini osalenud 30-39aastased vastajad (46%) ning keskmisest harvemini 50-59aastased vastajad (15%) ning sekundaarsektori ettevtete esindajad (17%).Teenindusalasel koolitusel on sagedamini osalenud naised (34%) ning harvem mehed (13%). Keelekoolitustel on viimase 10 aasta jooksul keskmisest sagedamini kinud alla 40aastased (53%) ning harvemini le 50-aastased (29%). 1. Kas olete viimase 10 aasta jooksul osalenud mnel nimetatud valdkonna koolitusel? 2. Kas oleksite huvitatud tulevikus antud valdkonna koolitusel osalemisest? Naised on keskmisest enam huvitatud tulevikus finantsjuhtimise (56%), personalijuhtimise (44%) ning keeleppe (65%) koolitustel osalemisest.

20-29aastaste vastajate hulgas oli keskmisega vrreldes olulisel mral enam neid inimesi, kes soovisid tulevikus osaleda personalijuhtimise (53%), tiguse (63%), keeleppe (84%) vi arvutippe (63%) koolitustel. 30-39aastaste vastajate seas oli keskmisest krgem huvi turundusalaste koolituste (59%) ning keeleppe (63%) vastu.

Eakamate vastajate seas oli huvi koolituste vastu valdavalt viksem.


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu2.2 Muud koolitused, kus ettevtete esindajad on osalenud (%; N=53)Muude koolitustena, kus ollakse osalenud, nimetati kige sagedamini erialaseid tiendkoolitusi, kus soovis osaleda 32% muudel koolitustel osalemisest huvitatud inimestest. Tihemini nimetati ka (toidu)hgieeni (17%) ning tohutuse-alaseid koolitusi (15%).

Muude koolitustena, kus ollakse osalenud, nimetati lisaks joonisel toodud teemadele veel logistikaalast, riplaani koostamise alast, vrvi-, PRIA, ripeva- ja EPA koolitusi.


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu2.3 Muud koolitused, kus ettevtete esindajad sooviksid tulevikus osaledaelektriala ja santehnikaelektrialaerialane - ehitus ja projekteerimineerialane-ehituserialane-lillederialane, iguserialased - meditsiin, raamatupidaminekeskkonnakaitsekinnisvaraalane igusmetsaalapshholoogiapllumajandusalasedreisikorraldusriigihankedtoiduhgieentoitlustamise osas uued retseptidtkaitsetohutusldjuhtiminesltub hindadest-ei oska eldaei oska elda, kui on midagi huvitavat


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu2.4 Koolitustel osalemine. FIE-d (aritmeetilised keskmised; N=98)

1. Kas olete viimase 10 aasta jooksul osalenud mnel nimetatud valdkonna koolitusel? 2. Kas oleksite huvitatud tulevikus antud valdkonna koolitusel osalemisest?Teenindusalasel koolitusel on keskmisest sagedamini osalenud 40-49aastased (32%). Valimisse sattunud 60-75aastastest FIE-dest polnud keegi viimase 10 aasta jooksul osalenud helgi teenindus- ega keeleppe alasel koolitusel. Samuti polnud viimase 10 aasta jooksul keeltekursustel kinud kski uuringus osalenud 50-59aastastest FIE-dest.

Sarnaselt ettevtete esindajatele olid ka FIE-de puhul vanimasse vanusegruppi kuuluvad vastajad kige vhem huvitatud tulevikus koolitustel osalemisest. Valgamaa FIE-d on kige sagedamini osalenud kutsealastel koolitustel (49%), arvutippes (40%) vi ettevtlusalastel koolitustel (36%). Kige sagedamini sooviti tulevikus osaleda taas kutsealastel koolitustel (53%), raamatupidamis- vi finantsalasel koolitusel (44%) vi keeleppes (36%).

Mgi- vi turundusalastel koolitustel on keskmisest vhem osalenud naisterahvad (12%) ning 60-75aastased vastajad (5%). Kutsealastel koolitustel on kige sagedamini osalenud tertsiaarsektori FIE-d, kellest 68% on viimase 10 aasta jooksul antud valdkonna koolitustel osalenud.


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu2.5 Muud koolitusedKoolitused, kus FIE-d on osalenudhgieenise ppinudjahinduskartulippepevadkonsultantide suhtlusalaneloomakasvatuse valdkond,taluliidu kaudumahetootminemetsanduse erialalprojekti juhtiminepshholoogialanepllumaj.pllumaj.,keskkonnapllumaj.,keskkonnateenindusrahvusvahel.igustkaitsetohutusvestlusalane tienduskoolituslikool

Koolitused, kus FIE-d sooviksid tulevikus osaledapshholoogiarahvusvahelised sidemedigus


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu3. Koolitused ettevtete ttajateleKas oleksite huvitatud koolitusest ettevtte ttajatele?

53% ettevtete esindajatest oli huvitatud koolitustest ettevtete ttajatele. 39% polnud koolitustest huvitatud ning 8% ei osanud arvamust avaldada.Muude koolitustena ettevtte ttajatele, millest oldi huvitatud, nimetati jrgmisi valdkondi:

Tssesuhtumise alane Hgieeni Tohutus (x2) Kik needsamad koolitusvaldkonnad, mis ettevtjate puhul nimetatud Pshholoogia ja aja kasutamine Knetehnika meeskonnatKige vhem olid koolitustest ettevtete ttajatele huvitatud 60-70aastased vastajad, kellest vaid 23% tles, et oleks sellisest koolitusest huvitatud.

Kige sagedamini oldi huvitatud erialastest koolitustest (50%). Harvemini mainiti klienditeenindus-alast koolitust (29%), keelepet (15%), mgi-ja turundusteemalist koolitust (14%), arvutipet (9%), raamatupidamis- vi finantskoolitust (55), asjaajamis- vi suhtekorralduskoolitust (2%) vi muid koolitusi (7%).


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu4.1 Tegevuse edukust mjutavad tegurid. Kik vastajad N=302 (aritmeetilised keskmised)Kuivrd olulised on nimetatud tegurid ettevtte/ettevtja edukuse seisukohalt? Skaala: 1=pole ldse oluline; 5=vga olulineKuivrd rahul olete nende valdkondade kvaliteediga oma ettevttes/ettevtlusalases tegevuses?Kige olulisemaks teguriks ettevtte / ettevtja edukuse seisukohalt peeti inimressurssi (hinnangute aritmeetiline keskmine 4,49). Sellele jrgnesid turundus (4,36) ning seadmete ja tehnoloogia ajakohasus (4,26). Veidi madalamaid hinnanguid anti infotehnoloogia kasutamise (4,14) ning tootearenduse (4,06) olulisusele.

Torkab silma, et vrreldes tegurite olulisusele antud hinnangutega on tegurite kvaliteedile antud hinnangud kigi tegurite puhul madalamad. Kige krgemalt oldi rahul infotehnoloogia kasutamisega (3,70) ja seadmete ja tehnoloogia ajakohasusega (3,64). Veidi vhem oldi rahul inimressursi (3,56), turunduse (3,48) ning tootearenduse (3,39) kvaliteediga.

Kige suurem erinevus teguri olulisusele ja kvaliteedile antud keskmistes hinnangutes ilmnes inimressursi (erinevus 0,93 palli) ning turunduse puhul (0,89 palli).Muude teguritena, mis edukust mjutada vivad, nimetati ettevtte asukohta (x2), finantse (x2), keskkonnamjusid, kliendirahulolu, konkurentide olemasolu, logistikat (x2), professionaalsust, riiklikku poliitikat (x3), suhtekorraldust, tootmist, teeninduse kvaliteeti, tervishoidu ning interjri.


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu4.2 Tegevuse edukust mjutavad tegurid. Ettevtete ja FIE-de vrdlus (aritmeetilised keskmised)Kuivrd olulised on nimetatud tegurid ettevtte/ettevtja edukuse seisukohalt? Skaala: 1=pole ldse oluline; 5=vga olulineKuivrd rahul olete nende valdkondade kvaliteediga oma ettevttes/ettevtlusalases tegevuses?Kige olulisemateks teguriteks edukuse seisukohalt pidasid nii ettevtete esindajad kui ka FIE-d inimressurssi (ettevtted 4,54, FIE-d 4,39) ja turundust (ettevtted 4,35, FIE-d 4,39). Sellele jrgnesid loetelus nimetatud valdkondadest seadmete ja tehnoloogia ajakohasus (ettevtted 4,28, FIE-d 4,24) ning infotehnoloogia kasutamine (ettevtted 4,12, FIE-d 4,19). Kige vhem oluliseks valdkonnaks peeti tootearendust (ettevtted 4,02, FIE-d 4,15).

Kige enam olid ettevtete esindajad oma ettevttes rahul infotehnoloogia kasutamise (3,79) ja seadmete ja tehnoloogia ajakohasusega (3,73). FIE-d olid kige enam rahul inimressursiga (nii FIE enda kui ka ttajate kvalifikatsioon) (3,54) ning infotehnoloogia kasutamisega (3,50)Igale nimekirjas loetletud teguri kvaliteedile anti keskmiselt madalamaid hinnanguid kui selle olulisusele.

Ettevtete esindajate antud vastustes on erinevus olulisusele ja kvaliteedile antud hinnangutes kige suurem inimressursi puhul (erinevus 0,97 palli), FIE-de vastustes aga turunduse puhul (erinevus 1,15 palli).


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu4.3 Ettevtete ja FIE-de erinevused sotsiaaldemograafiliste tunnuste likesOlulisus. EttevttedVrreldes keskmisega peavad infotehnoloogia kasutamist tunduvalt olulisemaks* 20-29aastased ettevtete esindajad (4,37) ning vhem oluliseks primaarsektoris tegutsevate ettevtete esindajad (3,86). Tootearendust peavad keskmisest olulisemaks Valga linnas tegutsevate ettevtete esindajad (4,29) ning ebaolulisemaks 60-70aastased (3,67) ning primaarsektoris tegutsevate ettevtete esindajad (3,47). Turundust peavad ebaolulisemaks 50-59aastased (4,00). *Oluliseks erinevuseks peeti erinevust keskmisest vhemalt 0,2 palli vrraFIE-dValga linnas tegutsevad FIE-d pidasid maakonnas tegutsevate FIE-dega vrreldes olulisemaks inimressurssi (4,67 vs 4,36), ning vhem oluliseks infotehnoloogia kasutamist (3,78) ning tootearendust (3,67).50-59aastased FIE-d peavad kige olulisemaks seadmete ja tehnoloogia ajakohasust (4,44), ning ebaolulisemaks infotehnoloogia kasutamist (3,94). Tootearendust peavad olulisemaks 30-39aastased vastajad (4,48), ning ebaolulisemaks 60-75aastased (3,67) ning tertsiaarsektoris tegutsevad FIE-d (3,85). Turundust peavad olulisemaks 30-39aastased (4,68) ning vhemoluliseks 60-75aastased.

Kvaliteet. EttevttedKeskmisest krgemalt hindavad inimressursi kvaliteeti oma ettevttes 50-59aastased (3,82) ning keskmisest madalamalt primaarsektori ettevtete esindajad (3,18). Seadmete ja tehnoloogia ajakohasust hindavad keskmisest krgemalt 20-29aastased vastajad (4,00). Infotehnoloogia kasutamist hindasid keskmisest madalamalt 50-59aastased (3,58). Turunduse kvaliteeti hindasid keskmiselt krgemalt 60-70aastased (3,85).

FIE-dKeskmisest krgemaid hinnanguid inimressursile andsid naisterahvad (3,96), 50-59aastased (3,75) ning Valgas tegutsevad FIE-d (3,76), madalamaid aga Otep arengupiirkonnas registreeritud FIE-d (3,32). Infotehnoloogia kasutamist hindavad keskmisest krgemalt 60-75aastased (3,71), Valga linna FIE-d (3,78), tertsiaarsektoris tegutsevad FIE-d (3,74) ning Trva piirkonna FIE-d (3,71), keskmiselt madalamalt aga Otep piirkonna FIE-d (3,20). Tootearendusele andsid krgemaid hinnanguid naisterahvad (3,57), 50-59aastased (3,47), madalamalt aga 40-49aastased (2,92) ja Valga linna FIE-d (3,00). Turundust hindavad keskmisest krgemalt 30-39aastased (3,54), madalamalt aga 40-49aastased (3,04) ning Valga linna FIE-d (2,88).


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu4.4 Tegevuse edukust mjutavad tegurid. Valga linna ja maakonna vrdlus (aritmeetilised keskmised)Kuivrd olulised on nimetatud tegurid ettevtte/ettevtja edukuse seisukohalt? Skaala: 1=pole ldse oluline; 5=vga olulineKuivrd rahul olete nende valdkondade kvaliteediga oma ettevttes/ettevtlusalases tegevuses?Kige olulisemaks teguriks peavad nii Valga linna kui ka maakonna vastajad inimressurssi (Valga linn 4,58; maakond 4,46) ja turundust (linn 4,39; maakond 4,35). Kige vhem oluliseks edukust mjutavaks teguriks peavad Valga linna vastajad infotehnoloogia kasutamist (4,14) ja maakonna vastajad tootearendust (4,00).Nii Valga linna kui ka maakonna vastajad on kige enam rahul infotehnoloogia kasutamise (Valga linn 3,82; maakond 3,66) ning seadmete ja tehnoloogia ajakohasusega (linn 3,64; maakond 3,63). Kige vhem ollakse rahul tootearenduse kvaliteediga (linn 3,46; maakond 3,36).Samas pole ei olulisuse ega kvaliteedi puhul kige krgemalt ning kige madalamalt hinnatud aspektide puhul hinnangute erinevused kuigi suured (kige krgema hinnangu plvinud aspekti hinnang pole kuigi palju suurem kige madalamalt hinnatud aspektile antud hinnangust).

Valga linna ja maakonna ettevtete esindajate ja FIE-de hinnangud tegurite olulisusele ja kvaliteedile erinesid kige enam inimressursi ja turunduse puhul, kus tegurite olulisust hinnati nende kvaliteedist tunduvalt krgemalt.


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu5.1 Ettevtte / ettevtja edukust mjutavad tegurid. Valga linna ja maakonna vastajate vrdlus (%)Millise vitega rohkem nustute?Ettevtte / ettevtja edukuse tagab toetumine pikaajalisele kogemusele ja lbiproovitud tmeetoditele.Ettevtte / ettevtja edukuse tagab innovaatiline mtlemine ja avatud uuenduste suhtes.Kige sagedamini olid vastajad mningal mral nus mlema vitega (48% kigist vastajatest). Vitega A oli pigem/tiesti nus 22% vastajatest ning vitega B 28%. Kuigi n. innovatsiooni pooldajaid oli mnevrra rohkem kui traditsioonide pooldajaid, ei saa sedavrd vikese erinevuse phjal kuigi usaldusvrseid jreldusi teha. Pigem vib elda, et enamus ettevtjaid teadvustab nii kogemuse ja traditsioonide kui ka innovatsiooni olulisust ja vajalikkust.

Valga linna ja maakonna vastajate hinnangud omavahel kuigi suurel mral ei erinenud.


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu5.2 Ettevtte / ettevtja edukust mjutavad tegurid. Ettevtete ja FIE-de vrdlus (%)Millise vitega rohkem nustute?Ettevtte / ettevtja edukuse tagab toetumine pikaajalisele kogemusele ja lbiproovitud tmeetoditele.Ettevtte / ettevtja edukuse tagab innovaatiline mtlemine ja avatud uuenduste suhtes.Ettevtete esindajad kaldusid nustuma pigem vitega B (tiesti/pigem nus 32%), FIE-d vitega A (tiesti/pigem nus 28%). Samas oli nii ettevtete esindajate kui ka FIE-de seas suhteliselt palju ka neid, kes nustusid mningal mral mlema vitega.

Ettevtete puhul on vitega A pigem/tiesti nustujaid keskmisest enam 50-59aastaste seas (28%), sekundaarsektori ja Trva piirkonnas tegutsevate ettevtete seas (mlemad 26%). Vitega B nustujaid on keskmisest enam 20-39aastaste seas (37%).

FIE-de puhul on vitega A nustujaid kige enam naisterahvaste (36%), 40-49aastaste (35%) ning Valga linnas registreeritud FIE-de (40%) seas. Vitega B nustujaid on kige enam 60-75aastaste (26%) ning Valga arengupiirkonna FIE-de (32%) seas.


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu6. Rahulolu Valgamaa ettevtluskeskkonnagaKuidas olete rahul Valgamaa ettevtluskeskkonnaga?Nii ettevtted kui ka FIE-d on Valgamaa ettevtluskeskkonnaga pigem rahul kui rahulolematud. Rahulolu on krgem ettevtete esindajate seas, kellest 65% oli Valgamaa ettevtluskeskkonnaga tiesti/pigem rahul. FIE-dest oli ettevtluskeskkonnaga rahul 57%. Samas oli FIE-de seas arvukamalt neid, kes ei osanud oma rahulolule Valgamaa ettevtluskeskkonnaga hinnangut anda (26% vs ettevtete 15%).

Ettevtete esindajate vastuseid vrreldes vib elda, et Valgamaa ettevtluskeskkonnaga on keskmisest enam rahul 60-70aastased (85% tiesti/pigem rahul) ning primaarsektori ettevtete esindajad (73%). FIE-de puhul on keskmisest enam Valgamaa ettevtluskeskkonnaga rahul naisterahvad (68%), 30-39aastased (64%), 60-75aastased (68%), primaarsektoris tegutsevad FIE-d (63%) ning Otep arengupiirkonnas registreeritud FIE-d (64%). Keskmisest vhem on Valgamaa ettevtluskeskkonnaga rahul 50-59aastased (31%), Valga linnas registreeritud FIE-d (30%), tertsiaarsektoris tegutsevad FIE-d (28%) ning Trva arengupiirkonnas registreeritud FIE-d (29%).


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu7.1 Ettevtluskeskkonda mjutavad tegurid. Ettevtete hinnangud (aritmeetilised keskmised; N=204)Palun hinnake, kui suurt mju avaldavad nimetatud tegurid ettevtluskeskkonnale. Skaala: 1=teguri mju pole ldse oluline; 5=teguri mju on vga olulineKuivrd olete nimetatud aspektidega rahul Valgamaa ettevtluskeskkonna puhul? Skaala: 1=pole ldse rahul; 5=olen vga rahulKige olulisemaks ettevtluskeskkonda mjutavaks teguriks peavad Valgamaa ettevtete esindajad kvalifitseeritud tju olemasolu (4,59), telefonisidet (4,57) ning elektri ja soojusenergiaga varustatust (4,51). Kige vhem oluliseks hinnati koostpartnerite lhedust (3,75), vaba aja veetmise vimaluste (3,85) ning ettevtluse tugissteemi olemasolu (3,88). Muude teguritena, mis ettevtluskeskkonda mjutavad, nimetati asukohta (Eesti suhtes), kaugust Tallinnast, perspektiivset arengut, tasustamise taset, toimivat ja arenevat piirkonda ning Lti piiri vabakssaamist.

Kige enam rahul olid ettevtete esindajad Valgamaa ettevtluskeskkonna puhul telefonisidega (3,97), elektri ja soojusenergiaga varustatusega (3,94) ning lasteaedade ja koolidega (3,89). Kige vhem oldi rahul kvalifitseeritud tju olemasoluga (2,68).

Kigi ankeedis loetletud tegurite puhul anti teguri olulisusele keskmiselt krgemaid hinnanguid kui rahulolule teguriga Valgamaa ettevtluskeskkonna puhul. Kige suurem erinevus ilmnes kvalifitseeritud tju olulisusele ja kvaliteedile antud hinnangutes (erinevus 1,91 palli).


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu7.2 Ettevtluskeskkonda mjutavad tegurid. FIE-de hinnangud (aritmeetilised keskmised; N=98)Palun hinnake, kui suurt mju avaldavad nimetatud tegurid ettevtluskeskkonnale. Skaala: 1=teguri mju pole ldse oluline; 5=teguri mju on vga olulineKuivrd olete nimetatud aspektidega rahul Valgamaa ettevtluskeskkonna puhul? Skaala: 1=pole ldse rahul; 5=olen vga rahul

FIE-d pidasid ettevtluskeskkonda kige enam mjutavaks teguriks telefonisidet (4,60). Pea sama oluliseks hinnati ka kvalifitseeritud tju olemasolu (4,56), elektri ja soojusenergiaga varustatust (4,52) ning turvalisust (4,51). Kige vhem oluliseks peeti koostpartnerite lhedust (3,86) ning vaba aja veetmise vimalusi (3,90). Muud tegurina, mis ettevtluskeskkonnale mju avaldab, nimetati tervishoidu.

Valgamaa ettevtluskeskkonna puhul olid FIE-d kige enam rahul telefonisidega ning lasteaedade ja koolidega (mlemate keskmine hinne 4,09). Sarnaselt ettevtete esindajatele oldi kige vhem rahul kvalifitseeritud tju olemasoluga (2,66).

Ka FIE-d andsid tegurite olulisusele tunduvalt krgemaid hinnanguid kui tegurite kvaliteedile. Kige suurem oli erinevus tegurite olulisusele ja kvaliteedile antud hinnangutes samuti kvalifitseeritud tju puhul ( erinevus 1,90 palli).


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu7.3 Ettevtluskeskkonda mjutavad tegurid. Olulisus. Ettevtete ja FIE-de hinnangute vrdlus (aritmeetilised keskmised).1.Palun hinnake, kui suurt mju avaldavad nimetatud tegurid ettevtluskeskkonnale. Skaala: 1=teguri mju pole ldse oluline; 5=teguri mju on vga olulineJrgnevalt vrreldi ettevtete esindajate ning FIE-de antud hinnanguid ettevtluskeskkonda mjutavate tegurite olulisusele. Pea kigi loetelus toodud tegurite puhul ei erinenud ettevtete esindajate ja FIE-de antud hinnangud omavahel kuigivrd olulisel mral.*

Enam kui 0,2 palli vrra erinesid ettevtete esindajate ning FIE-de antud hinnangute keskmised kahe teguri osas. Vrreldes ettevtete esindajatega hindasid FIE-d olulisemaks ettevtluse tugissteemi (erinevus 0,31 palli) ning tiskasvanute koolitust (erinevus 0,23 palli).* Oluliseks erinevuseks peeti erinevust keskmisest vhemalt 0,2 palli vrra


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu7.4 Ettevtluskeskkonda mjutavad tegurid. Rahulolu. Ettevtete ja FIE-de vrdlus (aritmeetilised keskmised).2.Kuivrd olete nimetatud aspektidega rahul Valgamaa ettevtluskeskkonna puhul? Skaala: 1=pole ldse rahul; 5=olen vga rahulKa tegurite kvaliteedile antavate hinnangute keskmised vrtused olid ettevtete esindajate ja FIE-de puhul suhteliselt sarnased.

Olulised erinevused ilmnesid vaid puhastusseadmete ehituse ja hoolduse (FIE-de hinnang 0,29 palli vrra madalam kui ettevtete esindajatel) ning turvalisuse (FIE-de hinnang 0,24 palli vrra madalam kui ettevtete esindajatel) juures*.* Oluliseks erinevuseks peeti erinevust keskmisest vhemalt 0,2 palli vrra


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu7.5 Ettevtluskeskkonda mjutavad tegurid. Valga linna vastajate hinnangud (aritmeetilised keskmised; N=78)Palun hinnake, kui suurt mju avaldavad nimetatud tegurid ettevtluskeskkonnale. Skaala: 1=teguri mju pole ldse oluline; 5=teguri mju on vga olulineKuivrd olete nimetatud aspektidega rahul Valgamaa ettevtluskeskkonna puhul? Skaala: 1=pole ldse rahul; 5=olen vga rahulValga linna vastajad hindasid kige olulisemaks ettevtluskeskkonda mjutavaks teguriks kvalifitseeritud tju olemasolu (4,59) ning telefonisidet (4,56). Kige vhem oluliseks peeti koostpartnerite lhedust (3,83) ja vaba aja veetmise vimaluste olemasolu (3,85).

Kige enam rahul ollakse Valga linnas telefonisidega (4,06), lasteaedade ja koolidega (3,99) ning elektri ja soojusenergiaga varustatusega (3,97).

Kige suurem vahe tegurite olulisusele ja kvaliteedile antud hinnangutes ilmneb kvalifitseeritud tju olemasolu (erinevus 1,87 palli) ning kutsehariduse puhul (erinevus 1,05 palli).


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu7.6 Ettevtluskeskkonda mjutavad tegurid. Valga maakonna vastajate hinnangud (aritmeetilised keskmised; N=224)Palun hinnake, kui suurt mju avaldavad nimetatud tegurid ettevtluskeskkonnale. Skaala: 1=teguri mju pole ldse oluline; 5=teguri mju on vga olulineKuivrd olete nimetatud aspektidega rahul Valgamaa ettevtluskeskkonna puhul? Skaala: 1=pole ldse rahul; 5=olen vga rahulValga maakonna vastajad pidasid ettevtluskeskkonnale kige enam mju avaldavateks teguriteks telefonisidet (4,59) ja kvalifitseeritud tju olemasolu (4,58). Kige vhem oluliseks hinnati koostpartnerite lhedust (3,76) ja vaba aja veetmise vimaluste olemasolu (3,87).

Kige enam oldi Valgamaa ettevtluskeskkonna juures rahul telefonisidega (4,00) ning lasteaedade ja koolidega (3,95), kige vhem rahul aga kvalifitseeritud tju olemasoluga (2,66).

Kvalifitseeritud tju olemasolu puhul hinnati teguriga rahulolu tunduvalt madalamalt kui teguri olulisust (erinevus 1,92 palli).


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu7.7 Ettevtluskeskkonda mjutavad tegurid. Valga linna ja maakonna vastajate hinnangute vrdlus (aritmeetilised keskmised)Palun hinnake, kui suurt mju avaldavad nimetatud tegurid ettevtluskeskkonnale. Skaala: 1=teguri mju pole ldse oluline; 5=teguri mju on vga olulineValga linna ning maakonna vastajate hinnangutes ankeedis loetletud ettevtluskeskkonda mjutavate tegurite olulisusele kuigivrd olulisi erinevusi ei ilmnenud*. * Oluliseks erinevuseks peeti erinevust keskmisest vhemalt 0,2 palli vrra


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu7.8 Ettevtluskeskkonda mjutavad tegurid. Valga linna ja maakonna vastajate hinnangute vrdlus (aritmeetilised keskmised)2.Kuivrd olete nimetatud aspektidega rahul Valgamaa ettevtluskeskkonna puhul? Skaala: 1=pole ldse rahul; 5=olen vga rahulOluline erinevus Valga linna ja maakonna vastajate hinnangutes Valgamaa ettevtluskeskkonda mjutavatele teguritele ilmnes kolme teguri osas*:

Klientide lhedust hindasid Valga linna vastajad keskmiselt 0,36 palli vrra krgemalt kui maakonna vastajad, ning puhastusseadmete ehitust ja hooldust 0,32 palli vrra krgemalt. Samas andsid maakonna vastajad vaba aja veetmise vimalustele 0,22 palli vrra krgemaid hinnanguid kui Valga linna vastajad.* Oluliseks erinevuseks peeti erinevust keskmisest vhemalt 0,2 palli vrra


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu8.1 Taodeldud ettevtlustoetusedKas olete viimase 3 aasta jooksul taotlenud ettevtlustoetusi? Kas saite toetust?

Viimase 3 aasta jooksul on ettevtlustoetusi taotlenud 23% ettevtetest ning 37% FIE-dest. Ettevtlustoetusi pole taotlenud 74% ettevtetest ning 63% FIE-dest. 3% ettevtete esindajatest ei osanud elda vi ei avaldanud, kas ettevte on viimase 3 aasta jooksul ettevtlustoetusi taotlenud.

Keskmisest vhem on toetusi taotlenud Valga linna ettevtted (13% on toetusi taotlenud) ning FIE-d (10%). Samuti on harvemini toetust taotlenud sekundaar- ja tertsiaarsektoris tegutsevad FIE-d. Keskmisest sagedamini on toetust taotlenud naisterahvastest FIE-d (56%).

55% ettevtetest, mis olid toetust taotlenud, ka said toetust. 40% ei saanud toetust ning 4% ei osanud elda kas toetust saadi vi ei avaldanud seda.

89% FIE-dest, kes olid toetusi taotlenud, toetust ka said. 8% ei saanud taotletud toetust ning 3% ei avaldanud taotlusele saadud vastust.

Sagedamini said toetust primaarsektori ettevtted (89%) ning naisterahvastest FIE-d (100%).


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu8.2 Milliseid toetusi saadiEttevtted olid saanud jrgnevaid toetusi:

EAS toetuse vi stardiabiga (8 ettevtet)PRIA toetusega (8 ettevtet)Muude toetustena nimetati heakorratoetust, turismialast toetust, messi toetust, RAK toetust, ning eurotoetust, mida vastaja ei osanud tpsustada.

FIE-de puhul oli enamasti tegu:

PRIA toetusega (11 FIE-t)EAS toetus, stardiabi (2 FIE-t)Pllumajandustoetused (lhemalt tpsustamata) (7 FIE-t)Viketalude toetus (4 FIE-t)Muude toetustena mainiti veel pindalatoetust, mahepllunduse toetust, elatustalu toetust, loomapidamise toetust, keskkonnasbraliku tootmise toetust, SAPARD-it, Erametsakeskusest saadud toetust, tehnikatoetust, keskkonnatoetust, ning teravilja jm pllukultuuride kasvatamise toetust.


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu9. Toetuste taotlemine tulevikusKas Teil on plaanis taotleda ettevtlustoetusi jrgmise 3 aasta jooksul?

Jrgmise 3 aasta jooksul oli ettevtlustoetusi plaanis taotleda 36%-l ettevtetest ning 39% FIE-dest. Toetusi ei olnud kavas taotleda 34%-l rihingutest ning 36%-l FIE-dest. 29% rihingutest ning 26% FIE-dest ei osanud elda vi ei avaldanud, kas neil on lhema kolme aasta jooksul kavas toetusi taotleda.

Sagedamini plaanisid toetusi taotleda primaarsektori ettevtted (64%) ning 30-39aastased FIE-d (64%). Harvemini oli toetust plaanis taotleda 50-59aastastel FIE-del (13%).

Ettevtted soovisid toetusi taotleda peamiselt:

Investeeringute tegemiseks phivara, seadmete ja masinate soetamine, hooned, ehitus, infrastruktuurid, maaost, maaparandus (24 ettevtet)PRIA toetused (8 ettevtet)Keskkonnaalased toetused (2 ettevtet)Toetused laienemiseks, arenguks, ettevtluse arendamiseks (25 ettevtet)Lisaks mainiti ka EAS toetusi, EL Struktuurifondide toetusi, heakorratoetust, ning turismialast toetust.

FIE-d nimetasid:

PRIA toetust (3 FIE-t), ehitusalast toetust (2 FIE-t), pllumajandustoetusi (9 FIE-t), ettevtlus- ja arendustoetusi, Erametsakeskuse toetusi, koolitust, toetused maaparanduseks ja metsaistutamiseks, tehnoloogia uuendamiseks, toetust tkohtade loomiseks ja vikeettevtete toetust.


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu10.1 Tegevusalad. Kigi vastajate, Valga linna ning maakonna vrdlus (%)Mis on Teie ettevtte / Teie kui FIE tegevusvaldkonnad?Vastajatel paluti nimetada tegevusvaldkonnad, millel ettevte tegutseb. Vastaja poolt nimetatud tegevusvaldkonnad kodeeriti Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2003 alusel.

Kige rohkem sattus valimisse pllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega tegelevaid vastajaid (34%). Arvukamalt oli ka hulgi- ja jaekaubanduse; mootorsidukite, mootorrataste, isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remondiga (20%), kinnisvara, rentimise ja ritegevusega (13%) tegelevaid vastajaid ning hotelle ja restorane (12%).Pllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega tegelevad eelkige maakonna vastajad (43% vs Valga linna 9%). Vrreldes Valga linnaga tegelevad maakonna vastajad sagedamini ka hotellinduse ja restoranidega (14% vs Valga linna 6%).

Valga linnas seevastu on maakonnaga vrreldes enam hulgi- ja jaekaubanduse; mootorsidukite, mootorrataste, isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remondiga (27% vs maakonna 17%), veonduse, laonduse ja sidega (13% vs maakonna 8%) ning muu hiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindusega (14% vs maakonna 4%) tegelevaid vastajaid.


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu10.2 Ettevtete tegevusalad (%; N=204) Mis on Teie ettevtte tegevusvaldkonnad?

Ettevtete esindajatel paluti nimetada tegevusvaldkonnad, millel ettevte tegutseb. Vastaja poolt nimetatud tegevusvaldkonnad kodeeriti taas Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2003 alusel.

Kige sagedamini tegelesid ettevtted hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsidukite, mootorrataste, isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remondiga (22%) vi pllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega (18%). Veidi vhem oli ettevtteid, mis tegelesid kinnisvara, rentimise ja ritegevusega (14%), hotellide vi restoranidena (14%) vi ttleva tstusega (12%). lejnud tegevusvaldkondade osathtsus ji alla 10%.


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu10.3 FIE-de tegevusalad (%; N=98)Mis on Teie kui fsilisest isikust ettevtja tegevusvaldkondadeks?

Ka FIE-de poolt nimetatud tegevusvaldkonnad kodeeriti Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2003 alusel.

Kige enam oli valimis pllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega tegelevaid FIE-sid (61%). Muudest tegevusaladest olid arvukamalt esindatud veondus, laondus ja side (11%), hulgi- ja jaekaubandus; mootorsidukite, mootorrataste, isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont (10%), kinnisvara, rentimine ja ritegevus (9%), hotellid ja restoranid (8%), ehitus (7%) ning ttlev tstus (7%).


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu10.4 Valga linna ja maakonna vastajate tegevusalad (%)Mis on Teie ettevtte/Teie kui fsilisest isikust ettevtja tegevusvaldkonnad?Valga linna vastajad tegutsesid kige sagedamini hulgi- vi jaekaubandusega vi mootorsidukite, mootorrataste, isiklike tarbeesemete vi kodumasinate remondiga (27%), muu hiskonna-, sotsiaal- vi isikuteenindusega (14%), kinnisvara, rentimise vi ritegevuse (13%), veonduse, laonduse vi side (13%) vi ttleva tstuse valdkonnas (10%).

Valga maakonna vastajad seevastu tegelesid kige sagedamini pllumajanduse, jahinduse vi metsamajandusega (43%), hulgi- vi jaekaubanduse vi mootorsidukite, mootorrataste, isiklike tarbeesemete vi kodumasinate remondiga (17%), hotellide vi restoranidena (14%), kinnisvara, rentimise vi ritegevusega (13%) vi ttleva tstusega (10%).


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu11. Millisel tegevusalal plaanitakse tegevus lpetadaKas ettevte plaanib / plaanite mnel praegusel tegevusalal tegevuse lpetada?

Mnel praegustest tegevusaladest plaanis tegevuse lpetada 8% ettevtetest ning 12% FIE-dest. 6% ettevtetest ning 22% FIE-dest ei osanud elda vi ei avaldanud, kas tulevikus on plaanis mnel praegustest tegevusaladest tegevus lpetada.

Tegevusaladena, millel plaanitakse tegevus lpetada, nimetasid ettevtted erinevaid jaekaubandusega seotud tegevusi (7 ettevtet), majutust, turismi (2 ettevtet), pllumajandust (3 ettevtet), pagaritoodete toomist, mesindust, projekteerimist, elektrienergia tootmist. ks ettevte plaanis kogu tegevuse lpetada.

FIE-d nimetasid selliste tegevusaladena loomakasvatust (3 FIE-t), metsandust (2 FIE-t), pllumajandust (2 FIE-t), transpordi ja metsa mki, majapidamistarvete mki ning mahepllundust. 3 FIE-t kavatsesid tegevuse lpetada kigil praegustel tegevusaladel.


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu12. Tegevuse laiendamine (N)Kas ettevte plaanib/ plaanite laiendada tegevust mne praeguse tegevusala raames?

Mne praeguse tegevusala raames plaanis tegevust laiendada 45% ettevtetest ning 26% FIE-dest. Tegevusalad, millel ettevtted plaanisid tegevust laiendada, kodeeriti, ning on esitatud krvaloleval joonisel (tulemused esitatud mitte protsentides vaid vastajate arvuna).

FIE-d nimetasid tegevusaladena, millel plaanitakse tegevust laiendada ehitust, loomakasvatust (2 FIE-t), pllumajandust (6 FIE-t), turismi (3 FIE-t), IT-teenuseid (2 FIE-t), kalandust, nustamist, metsandust, siseviimistlust, telekommunikatsioonide hooldust, transporditeenuseid (2 FIE-t), maaparandust, tootearendust ja lihtsalt teenuste tiustamist.


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu13. Uued tegevusalad, millel plaanitakse tegevust alustada (N)Kas ettevttel / Teil on plaanis alustada tegevust mnel uuel tegevusalal?

Mnel uuel, seni nimetama tegevusalal plaanis tegevust alustada 17% rihingutest ning 11% FIE-dest. Tegevusalad, millel ettevtted plaanisid tegevust alustada, kodeeriti, ning on esitatud krvaloleval joonisel (tulemused esitatud mitte protsentides vaid vastajate arvuna).

Tegevusaladeks, millel FIE-d plaanisid tegevust alustada, olid autotransport, bioenergeetika, ehitus, IT-teenused, kalandus, kinnisvaraarendus, spordiklubi loomine, tervisetalu ning turism.


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu14.1 Infokanalid. Valgamaa kokku (%; N=302)Palun elge, kas olete nimetatud infokanali kaudu hankinud ettevtlusalast informatsiooni?Kas olete nimetatud kanalist hankinud teavet ettevtluse kohta Valgamaal?Kige sagedamini on vastajad hankinud ettevtlusalast informatsiooni internetist (muud veebilehed kui www.valgamaa.ee) (83%), kolleegidelt (78%) ning tuttavate kest (75%).

Ettevtluse kohta Valgamaal hangitakse infot kige sagedamini tuttavatelt (75%), kolleegidelt ning kohalikest ajalehtedest (mlemad 70%) ja internetist (ankeedis nimetamata veebilehtedelt) (63%).

Kige harvemini saadakse ettevtlusalast infot ettevtjate marlauast (14%). Valgamaa ettevtlust puudutavat infot saadakse kige harvemini TTA-st vi televisioonist (mlemad 10%) vi ettevtjate marlauast (8%).


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu14.2 Infokanalid. Ettevtted (%; N=204)Kige sagedamini olid ettevtete esindajad ettevtlusalast teavet hankinud internetist (85%), kolleegidelt (76%) vi tuttavatelt (73%). Valgamaa ettevtluse kohta saadi enamasti teavet tuttavatelt (73%), kolleegidelt (70%), kohalikest ajalehtedest (68%) vi internetist (62%).

Muude infokanalitena, mille kaudu ollakse hankinud ettevtlusalast informatsiooni, nimetasid ettevtete esindajad Apteekrite Liitu, ehitusfirmasid, mittekohalikke internetikanaleid, nunikke ja partnereid, Tartu Ettevtlusosakonda, EAS-i, Talupidajate Liitu, Valgamaa Sihtasutuse agentuuri ning riinfo keskust.

Ettevtluse kohta Valgamaal oldi infot hankinud ka ehitusfirmadest, maakonna infopevalt, EAS juhtimiskoolituselt, klientidelt, Valgamaa riklubist, Valga Maakonna telefoniraamatust ning riinfo keskusest.Palun elge, kas olete nimetatud infokanali kaudu hankinud ettevtlusalast informatsiooni?Kas olete nimetatud kanalist hankinud teavet ettevtluse kohta Valgamaal?


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu14.3 Infokanalid. FIE-d (%; N=98)Palun elge, kas olete nimetatud infokanali kaudu hankinud ettevtlusalast informatsiooni?Kas olete nimetatud kanalist hankinud teavet ettevtluse kohta Valgamaal?Kige sagedamini ollakse ettevtlusalast informatsiooni hankinud internetist (v.a veebileht www.valgamaa.ee) (81%), tuttavatelt vi kolleegidelt ( mlemad 80%) vi leriigilistest ajalehtedest (71%). Ettevtluse kohta Valgamaal saadi sagedamini teavet tuttavatelt (78%), kohalikest ajalehtedest (73%), kolleegidelt (70%) vi internetist ( v.a veebileht www.valgamaa.ee).

Muude infokanalitena, mille kaudu ollakse hankinud ettevtlusalast informatsiooni, nimetasid FIE-d Eesti Lambakasvatuse Seltsi, erinevaid koolitusi, Taluliitu, liikumist Kodukant, kultuuriasutusi, Eesti- ja vlismaiseid messe ja Tartu Nituste messikeskust.

Ettevtluse kohta Valgamaal on FIE-d teavet saanud ka Pllumeeste Liidust ja Valgamaa riklubist.


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu15.1 Millisest infost ollakse huvitatud. Kik vastajad (aritmeetilised keskmised; N=302)Palun hinnake, kuivrd olete huvitatud nimetatud teemade kohta info saamisest. Skaala: 1=pole ldse huvitatud; 5=olen vga huvitatud.Kige enam on vastajad huvitatud infost seadusandluses toimuvate muudatuste kohta (4,14), ettevtlustoetuste (4,09) ning KOV poolt pakutavate toetuste ja teenuste kohta (4,08).

Kige vhem oldi huvitatud teiste Valgamaal tegutsevate ettevtete kohta info saamisest (3,59).


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu15.2 Millisest infost ollakse huvitatud. Ettevtete ja FIE-de vrdlus (aritmeetilised keskmised)Palun hinnake, kuivrd olete huvitatud nimetatud teemade kohta info saamisest. Skaala: 1=pole ldse huvitatud; 5=olen vga huvitatud.Ettevtete esindajad nimetasid muude teemadena lisaks veel toitlustamist ning turismialast statistikat Valgamaa kohta.

FIE-d nimetasid muude teemadena, mille kohta nad infot sooviksid saada, Valga ja Valka edasist suhet.Kige enam on nii ettevtete esindajad kui ka FIE-d huvitatud informatsioonist seadusandluses toimuvate muudatuste, ettevtlustoetuste ja KOV poolt pakutavate toetuste ja teenuste kohta.


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu16. Turustuspiirkonnad. Kigi vastajate ning ettevtete ja FIE-de vrdlus (%)Millistes jrgnevatest piirkondadest turustab Teie ettevte / turustate Te oma tooteid / teenuseid?Kige sagedamini turustatakse oma tooteid / teenuseid Valgamaal (78%) ning mujal Eestis (65%). 16% respondentidest turustab tooteid/teenuseid Soomes, 11% Ltis, 6% Leedus ning 15% mujal Euroopa Liidus. Venemaal turustab oma tooteid / teenuseid 5% vastajatest ning mujal vljaspool Euroopa Liitu 5%. Vrreldes FIE-dega turustavad Valgamaal tegutsevad ettevtted oma tooteid / teenuseid sagedamini mujal Eestis (69% vs 58%), Soomes (19% vs 11%), Ltis (13% vs 7%) ning mujal Euroopa Liidus (v. a Leedu) 17% vs 10%).


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu17. Philine turg. Kigi vastajate ning ettevtete ja FIE-de vrdlus (%)Millisel turul on Teie toodete / teenuste lbimk kige suurem?Vastajatel, kelle ettevtte / kes turustas oma tooteid vi teenuseid mitmes erinevas piirkonnas, paluti mratleda, millisel turul on nende toodete vi teenuste lbimk kige suurem. Vastajate puhul, kelle ettevte / kes turustasid oma tooteid vi teenuseid vaid hes nimetatud piirkondadest, loeti seda piirkonda automaatselt turuks, kus nende toodete vi teenuste lbimk on suurim.

43% vastajatest tles, et nende toodete vi teenuste lbimk on suurim Valgamaal; pea sama paljud omasid suurimat lbimki mujal Eestis (42%). Ettevtetest 41% turustas oma tooteid vi teenuseid philiselt Valgamaal ning 42% mujal Eestis. Soomes omas suurimat lbimki 6% ettevtetest Teised Euroopa Liidu riigid olid philisteks turgudeks viksemale arvule ettevtetele.

Vrreldes ettevtetega on FIE-de seas veidi enam neid, kes turustavad oma tooteid vi teenuseid philiselt Valgamaal (49%). Mujal Eestis oli toodete vi teenuste lbimk suurim 41%-l FIE-dest. 6% FIE-dest eksportis oma tooteid vi teenuseid philiselt teistesse Euroopa Liidu riikidesse.


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu18. Ekspordiplaanid. Kigi vastajate ning ettevtete ja FIE-de vrdlus (%)Kuhu kavatsete hakata tulevikus oma tooteid / teenuseid eksportima? (Ksiti ainult nende piirkondade kohta, kus ettevte / FIE tooteid teenuseid veel ei turusta)Tulevikus plaanis alustada oma toodete / teenuste eksportimist Ltti 6% ettevtetest ning 7% FIE-dest. Euroopa Liidu turule (v.a Lti, Leedu ja Soome) plaanis tooteid / teenuseid hakata eksportima 6% ettevtetest ning 4% FIE-dest. le poolte vastajatest ei plaaninud tulevikus eksporti laiendada (56%) ning 20% ettevtete esindajatest ja 29% FIE-dest ei osanud elda, millistesse piirkondades on neil tulevikus plaanis eksporti laiendada.


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu19. ArengueesmrgidKas Teie ettevte tegutseb / Te tegutsete riplaani alusel?

61% ettevtetest ning 40% FIE-dest tegutseb riplaani alusel. riplaani pole koostanud 33% ettevtetest ning 50% FIE-dest. Ettevtetest 6% ning FIE-dest kmnendik ei osanud kommenteerida, kas nad tegutsevad riplaani alusel vi ei.

Pikaajalised arengueesmrgid on ettevtlusalase tegevuse jaoks vlja ttanud 44% ettevtetest ning 43% FIE-dest. 44% ettevtetest ning 48% FIE-dest pole seda teinud, ning 12% ettevtetest ja 9% FIE-dest ei osanud elda, kas nad on seda teinud.


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu20. Huvitatus kaasarkimisest Valgamaa arengus. Ettevtete ja FIE-de ning Valga linna ja maakonna vrdlus (%)Mil mral olete Teie kui ettevtja huvitatud kaasarkimisest Valgamaa arengus?Ettevtete esindajatest 72% ning FIE-dest 65% oli vga/pigem huvitatud kaasarkimisest Valgamaa arengus. 23% ettevtete esindajatest ja 26% FIE-dest polnud sellest ldse/pigem ei olnud huvitatud. 6% ettevtete esindajatest ja 9% FIE-dest ei osanud arvamust avaldada.

Rohkem olid kaasarkimisvimalusest huvitatud eakamad ettevtete esindajad ning 50-59aastased FIE-d.

Valga linna ettevtete esindajate ja FIE-de seas oli keskmisest veidi enam neid vastajaid, kes olid vga huvitatud kaasarkimisest Valgamaa arengus (15% vs Valga maakonnas 11%).


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu21. Huvitatus koostst kohaliku omavalitsusega. Ettevtete ja FIE-de ning Valga linna ja maakonna vrdlus (%)Kuivrd oluliseks peate koostd kohaliku omavalitsusega?

Koostd kohaliku omavalitsusega pidas vga/pigem oluliseks 86% ettevtete esindajatest ja 83% FIE-dest, sealhulgas 34% ettevtete esindajatest ning 38% FIE-dest pidas seda vga oluliseks ning 52% ettevtete esindajatest ning 45% FIE-dest pigem oluliseks. Pigem ebaoluliseks pidas koostd KOV-ga 11% ettevtete esindajatest ja 13% FIE-dest. Tiesti ebaoluliseks hindas koostd KOV-ga vaid 1% ettevtete esindajatest ning 2% FIE-dest.

Valga maakonna vastajad hindasid kokkuvttes koostd KOV-ga olulisemaks kui Valga linna vastajad. Valga maakonna vastajatest pidas koostd KOV-ga vga/pigem oluliseks 86%, sealhulgas vga oluliseks pidas koostd 38% ning pigem oluliseks 49%. Valga linna vastajatest pidas koostd vga/pigem oluliseks 81%, sealhulgas vga oluliseks hindas seda 28% ning pigem oluliseks 53%. Samuti oli Valga linna vastajate seas arvukamalt neid, kes pidasid koostd KOV-ga pigem ebaoluliseks (18% vs maakonna 10%).


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu22. Huvitatus koostst teiste ettevtjatega. Ettevtete ja FIE-de ning Valga linna ja maakonna vrdlus (%)Kui oluliseks peate koostd teiste ettevtjatega?

Koostd teiste ettevtjatega pidas oluliseks 95% ettevtete esindajatest ning 82% FIE-dest, sealhulgas kolmandik ettevtete esindajatest ning 24% FIE-dest hindas koostd vga oluliseks ning 62% ettevtete esindajatest ning 57% FIE-dest pigem oluliseks. Koostd teiste ettevtjatega pidas ebaoluliseks 4% ettevtete esindajatest ja 11% FIE-dest, sealhulgas pigem ebaoluliseks hindas koostd 3% ettevtete esindajatest ning 9% .FIE-dest.

Kokkuvtvalt vib elda, et ettevtete esindajad suhtuvad koostsse ja kaasarkimisvimalustesse veidi aktiivsemalt kui FIE-d.

Valga linna ning maakonna vastajate antud hinnangutes olulist erinevust polnud.


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu23.1 Osalus ettevtlusorganisatsioonides ja ettevtjate vrgustikesKas olete mne ettevtlusorganisatsiooni vi ettevtjate vrgustiku liige?

Mne ettevtlusorganisatsiooni vi ettevtjate vrgustiku liige oli 26% ettevtete esindajatest ning 21% FIE-dest. 1% ettevtete esindajatest ning FIE-dest ei osanud elda, kas nad kuuluvad mnda ettevtlusorganisatsiooni vi ettevtjate vrgustikku.

Ettevtete esindajad nimetasid jrgmisi organisatsioone:

EENAKaupmeeste Liit Eesti Ehitajate Liit Perearstiselts Eesti Loomaarstide Liit Pllumajandustootjate Liit (x2) Eesti Maaturism (x4) Eesti Misate hendus Eesti Maksumaksjate Liit (x2) Projekteerijate LiitEesti Metsatstuse Liit Rahvusvaheline Jaosvaratootjate Ettevtlike Naiste RhmAssotsiatsioonEesti Ringhlingute Liit Talupidajate Liit Eesti Kaubandus-Tstuskoda (x6) Valga(maa) riklubi (x7) Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (x2) Valgamaa Pllumeeste-Tootjate Liit (x4)Eesti Kaugktte hing Valgamaa Partnerluskogu Eesti Ksit ja Rahvakunsti LiitValgamaa Rahvakunsti ja Ksit ESPA KeskseltsEttevtjate hendus Valla ja Trva linna marlaud Luna-Eesti Turism Vikettevtete LiitLihaveisekasvatajate Selts (x2) PUH, ESJN, ETO, GS1Metsandushistud


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu23.2 Osalus ettevtlusorganisatsioonides ja ettevtjate vrgustikesFIE-d nimetasid jrgnevaid organisatsioone:

Eesti Tintilja LiitEesti Lambakasvatajate Selts (x4)Eesti Lihaveisekasvatajate Selts (x5)Eesti Pllumajandus- ja KaubanduskodaValgamaa Erametsa Selts (x2)Erametsa Keskus (x2)Ettevtete GruppKalaklubiMahetootjate hingMesindusliitTalupidajate LiitTaluseltsidValgamaa Pllumeeste ja Tootjate Liit (x2)Valgamaa Pllumeeste Selts (x2)

Sagedamini kuulusid mne ettevtlusorganisatsiooni vi ettevtjate vrgustiku liikmeks Valga maakonna ettevtted (34%) ning primaarsektoris tegutsevad ettevtted (59%) ning Trva arengupiirkonna FIE-d (48%).


Valga Maavalitsus ja MT Valgamaa Partnerluskogu24. Huvitatus ettevtlusorganisatsioonide liikmeks astumisest. Ettevtete ja FIE-de ning Valga linna ja maakonna vrdlus (%)Kuivrd olete huvitatud (veel) mne ettevtlusorganisatsiooni vi ettevtjate vrgustiku liikmeks astumisest?

Veel mne ettevtlusorganisatsiooni vi ettevtjate vrgustiku liikmeks astumisest oli huvitatud 32% ettevtete esindajatest ning 37% FIE-dest (vga huvitatud oli 2% ettevtete esindajatest ning 4% FIE-dest; pigem huvitatud 30% ettevtete esindajatest ning 33% FIE-dest).

50% ettevtetest ja 45% FIE-dest polnud tulevikus veel mne ettevtlusorganisatsiooni vi ettevtjate vrgustikuga liitumisest pigem/ldse mitte huvitatud ning 18% ettevtetest ja FIE-dest ei osanud arvamust avaldada.

Suuremat huvi ettevtlusorganisatsioonide vi ettevtjate vrgustikuga liitumise vastu vljendavad maakonna vastajad, kellest 36% oli sellest vga/pigem huvitatud (Valga linna vastajatest 27%).


valgamaa ettevõtlusuuring 2007

Documents