NAERUSUUDE VÄRVIMISE RAAMAT

“KUS KEIAKSE, SENNA JÄÄVAD JÄLLED”

EESTIS ON 2013. AASTA PÜHENDATUD KULTUURI-PÄRANDILE KULTUURIPÄRANDI AASTAL TÄHTSUSTATAKSE PÄRAN-DI VAIMSET JA AINELIST POOLT, IGAPÄEVAST (ELU)KESKKONDA, KOGUKONNA TEGUTSEMISVÄLJA NING TRADITSIOONE, MIS EI OLE KAITSE ALL, AGA ON OMETI VÄÄRTUSLIKUD KOHALIKU IDENTITEEDI KUJUNDAJANA.

NAERUSUU LASTE KINGIKOTIS ONGI SEDAKORDA VÄRVIMISE RAAMAT, MIS LUBAB LASTEL MEIE OMA PÄRANDILE VÄRVI ANDA NING SELLE KOHTA VEIDI LUGEDA.

RAAMATUS ON KASUTATUD ERINEVAID PILTE JA ILLUS-TRATSIOONE, MILLE VIITED LEIAB TAGAKAANELT. KÕI-KI NEID ON KASUTATUD HARIDUSLIKEL, MITTE RAHA-TEENIMISE EESMÄRKIDEL, SEEGA LOODAME, ET EI OLE KAHJUSTANUD KELLEGI ÕIGUSI.

VÄRVIMISE RAAMAT ON TRÜKITUD SYSPRINT TRÜKI-KOJAS. KÜLJENDAJA: KRISTJAN KESKÜLA

SELLE RAAMATU OMANIK ON:

___________________________

NAERUSUU LASTEAIA LAUL KESET LINNA SUURED MAJAD NENDE VAHEL PARAS PLATS. PLATSIL MAJA, MIDA VAJAB PÄEVAL MÕNIKÜMMEND LAST.

:,: LASTEAEDA TULEN MA, NAERUSUU JA LAULUGA. :,:

HOMMIKUL SEE TORE MAJA OOTAB LAPSI KODUTEELT. TERVITAB SIND ÕPETAJA SÕBRALIK ON MEIE MEEL.

:,:LASTEAEDA TULEN MA, NAERUSUU JA LAULUGA:,:

MAJA VÄIKE, AGA ARMAS, VÄLJAST VEIDI VÄSINUD. MÄNGIMAS SIIN NÕNDA KÄRMED, RÕÕMSAD POISID, TÜDRUKUD.

:,:LASTEAEDA TULEN MA, NAERUSUU JA LAULUGA:,:

ÜKS SAAREKE, ÜKS LINNAKEJA LINNA SEES ÜKS MAJAKE.SEALT IKKA KOSTAB RÕÕMUS NAER -SEE NAERUSUUDE LASTEAED.

REFRÄÄN:NÜÜD TULGE KÕIK, KEL RÕÕMUS MEEL,ET LAULDA, TANTSIDA SAAKS VEEL.ON NAERUSUUDE LASTEAEDPARIM KOHT, KUS VEETA LAPSE AEG.

KES VÄGA VÄIKENE ON VEELJA ALLES ALGAB ELUTEEDSEE TEAB, ET PARIM MÄNGIDAON PUHHI RÜHMAS SÕBRAGA.

REFRÄÄN

KA SIPSIKUTE RÜHMAS MEILON MÄNGUSÕPRU TOREDAIDJA RÕÕMSAID POISSE-TÜDRUKUIDSIIN LAUSA IGAS VANUSES

REFRÄÄN

KES VEIDI SUUREMAKS ON SAAND,SEE KAKUKENE OLLA SAAB.KA NENDE TÖÖ ON MÄNGIDAKUID VEIDI PEAB KA ÕPPIMA.

REFRÄÄN

KUID PIPI JUBA HÄSTI TEAB,ET TARKUST TAGA NÕUDMA PEAB.JÄÄB VARSTI MAHA ARMAS MAJA,ON PEAGI KOOLI MINNA VAJA.

REFRÄÄN

ÜKSKÕIK, KUI SUUREKS SAAME MEJA KUHU VIIB KA ELUTEE,JÄÄB IKKA HINGE MAJA SEE,MIS ARMAS NAGU KODUKE.

REFRÄÄN

NAERUSUUDE LAULUMÄNG

KURESSAARE PIISKOPILINNUST PEETAKSE KURESSAARE SÜDAMEKS. AEGAMISI SAI SEE 13. SAJANDIL MOODUSTA-TUD SAARE-LÄÄNE PIISKOPKONNA ALALISE RESIDENTSI PAIGAKS. ESIMENE KIRJALIK TEADE LINNUSE KOHTA PÄRINEB AASTAST 1381.

KÕIGE OLULISEMAD RUUMID PAIKNESID PEAKORRUSEL.KELDRIKORRUSEL ASUSID MITMESUGUSED MAJAPID-AMIS- JA LAORUUMID.

PALJU KÕNEAINET ON PAKKUNUD VÄIKE KELDER, KUHU VIIB UKS LINNUSE HOOVI IDANURGAST. LEGENDI KO-HASELT OLEVAT SEE KINNIMÜÜRITUD KELDER JUHUS-LIKULT AVATUD 1785. AASTAL NING SELLEST LEITI IN-IMESE LUUKERE. SEE KUULUNUD 16. SAJANDI ALGUL SAAREMAALE SAADETUD MUNGALE, KES AVALIKUKS TULNUD ARMULOO PÄRAST KARISTUSEKS ELUSANA KINNI MÜÜRITUD. SEETÕTTU NIMETATAKSE RUUMI VEEL PRAEGUGI “SISSEMÜÜRITUD RÜÜTLI KELDRIKS”.

SALME VIIKINGILAEV2008. AASTAL SALMELT LEITUD KAHE MUINASAEGSE LAEVAVRAKI JÄÄNUSED ON SENI VANIMAD EESTIS. NEED PÄRINEVAD 8. SAJANDIST. MUINASLAEVAD AVAS-TATI MULLATÖÖDE KÄIGUS. NEILE JÄRGNENUD VÄLJA-KAEVAMISTEL LEITI LAEVALT SEITSME INIMESE LUUS-TIKUD, KAKS MÕÕKA, PAAR ODAOTSA, KÜMMEKOND NUGA, NOOLEOTSI, MÄNGUNUPPE JA MÕNED TÄRINGUD. LAEVANEETIDE VALMISTAMISEKS KASUTATUD RAUD PÄRINES TÕENÄOLISELT PÕHJA-NORRAST.

VIIKINGID OLID MUINAS-SKANDINAAVIA (ROOTSI, NOR-RA, TAANI) PÄRITOLU MERESÕITJAD. VIIKINGIRETKEDE-GA TEGELESID KA EESTLASED, EESKÄTT SAARLASED.

KADAKASEL SAAREMAAL, KUS ON ALATI ELANUD SITKE NING VAHVA MERERAHVAS, VALITSES MUISTE VAPPER VÄGIMEES SUUR TÕLL. TA OLI TEISTEST OMA KASVULT PALJU SUUREM JA VÕIMSAM. RAHUAJAL HARIS TÕLL PÕLDU JA EHITAS. TÖLLU NAINE PIRET, SAMUTI SUURT KASVU JA TUGEV NAINE, TEGELES MAJAPIDAMISEGA.TÄNAPÄEVANI USUVAD SAARTE ELANIKUD, ET TÕLL JÄLLE ÄRKAB, KUI TÕSINE HÄDAOHT ÄHVARDAB MAAD, MIDA TA KÕIGEST SÜDAMEST ARMASTAS.

PIRETIMÄNGLAPSED KOGUNEVAD SUURDE RINGI JA VÕTAVAD ÜKS-TEISEL KÄEST KINNI. ÜKS LASTEST SEISAB SÕÕRI KES-KEL JA ON PIRET, KES SUKKA KOOB. TEISED LAPSED HÕIKAVAD KOOS: “PIRET, PIRET, TULE MEILE, LÄHME KERISEKIVE KANDMA!” NII HÜÜAVAD NAD PAAR-KOLM KORDA. SIIS PANEB PIRET SUKA KÄEST JA HAKKAB OMA KAASLASI PÜÜDMA. KELLE TA KÄTTE SAAB, SEE LÄHEB RINGI SISSE JA ON PIRET. NII VÕIB SEDAGI MÄNGU MITU KORDA KORRATA.

SUURE TÕLLU MÄNGSUUR TÕLL (JUHTMÄNGIJA MAGAB. TEISED MÄNGIJAD LIIGUVAD ÜMBER TÕLLU JA LAULAVAD: „TILLU-TÕL-LU, TÕUSE ÜLES, SÕDA JUBA SÕRVEMAAL.“ SUUR TÕLL TÕUSEB, HAIGUTAB, VASTAB – SÕDA POLE KUSKIL, HEI-DAB JÄLLE MAGAMA. SAMA KORDUB KA TEISTEL KOR-RAL. KOLMANDAL KORRAL AGA SUUR TÕLL VIHASTAB NARRIMISE PÄRAST, KARGAB JÄRSKU ÜLES JA HAK-KAB NARRITAJAID JÄLITAMA, PÜÜDES MÕNDA KEPIGA PUUDUTADA. TABATU HAKKAB SUUREKS TÕLLUKS JA MÄNG KORDUB.

VESKI EELKÄIJAKS OLI KÄSIKIVI, MILLE RINGIAJAMISEKS HAKATI KASUTAMA ALGUL VEE, HILJEM KA TUULE JÕUDU. LÄÄNE-EESTI JA SAARTE VÄIKESED TALUTUU-LIKUD ON TALURAHVAARHITEKTUURIS OMAPÄRANE NÄHTUS, MILLEL ON PARALLEELE VAID SKANDINAAVIAS JA LÄÄNE-SOOMES.

KEERATAVA KUPLIGA TUULIKUID HAKATI SAAREMAAL EHITAMA 19.SAJANDI II POOLEL. ERINEVALT PUKK-TU-ULIKUTEST PÖÖRATI TUULEVESKIL TUULDE ÜKSNES PEAD KOOS TIIBADEGA. NEED VESKID OLID SUUREMAD JA VÕIMSAMAD.

TUULIKU ASUKOHAKS VALITI KÕRGE JA LAGE KOHT, KUS PUHUS ALATI TUGEV TUUL. ET PÜÜDA TUULT VEELGI PAREMINI, EHITATI TIHTI ALLA KA KIVIST LISAKORRUS, MIDA KASUTATI VILJAKOORMA SISSEVEOKS.

VÄRVI JA MÕISTATA, MILLISE TERAVILJAGA ON TEGU:

____ ____ ____ ____

RUKKILEIB ON EESTLASTE JAOKS AASTASADADE VÄL-TEL OLNUD ÜKS OLULISEMAID TOIDUAINEID, EGA AS-JATA NIMETATA KÕIKI TEISI TOITE PEALE PUDRU LEI-VAKÕRVASEKS. RUKKILEIB OLI IGAPÄEVANE TOIT, SEDA SÖÖDI ROHKESTI PEAAEGU KÕIKIDE TOITUDE JUURDE. LEIB KUJUNES AJA JOOKSUL KOGU TOIDU JA ELATISE VÕRDKUJUKS EHK SÜMBOLIKS. LEIVA TÄHTSUST MEIE ESIVANEMATE ELUS NÄITAB SEEGI, ET LEIVALE OMISTA-TI ÜLELOOMULIKKE OMADUSI JA SEDA KASUTATI ISEGI NÕIDUMISEL.

LEIVAGA OLI SEOTUD KA PALJU USKUMUSI. LEIVA ÜLE EI TOHTINUD KUNAGI VIRISEDA, OLI SEE SIIS AGANANE VÕI HILISEMAL AJAL JUBA PUHTAST RUKKIJAHUST KÜPSE-TATUD. RUKKILEIB ON PEAAEGU TUHAT AASTAT EESTI-MAA INIMEST HÄLLIST HAUANI SAATNUD. HOOLEGA JÄLGIS PÕLLUMEES RUKKI KASVU, SEST RUKKIPÕLLULT SAI ALGUSE IGAPÄEVANE LEIB.

REHIELAMU, MIDA SAAD VÄRVIDA SIIN PAREMAL KÜL-JEL, OLI EESTLASTE VANA TRADITSIOONILINE ELAMU. SEE OLI EESTI TALU TÄHTSAIM HOONE. REHIELAMU EH-ITATI ESIKÜLJEGA ÕUE POOLE NING SEE PAIKNES SAGELI OTSE SISSESÕIDUKOHA VASTAS.

REHIELAMU TÄITIS ELAMU, REHE, LAUDA, TÖÖ- JA HOI-URUUMI NING PAIGUTI KA SAUNA ÜLESANDEID. TA KOOSNES KOLMEST PÕHIOSAST: REHETOAST, SELLEST ÜHELE POOLE JÄÄVAST REHEALUSEST JA TEISELE POOLE JÄÄVATEST KAMBRITEST.

AIT VÕI AIDAD OLID PANIPAIGAD, MIS EHITATI ENAMASTI REHIELAMU KAMBRIPOOLSE OTSA LÄHEDUSSE, ET AID-AUKSED OLEKSID NÄHA (VARGUSE VÄLTIMISEKS). LAUT, MIDA SAAB VÄRVIDA ALLPOOL, EHITATI KAS TEISELE POOLE ÕUE VÕI REHIELAMU REHEALUSE POOLSE OTSA LÄHEDUSSE. SAUN JA SUVEKODA EHITATI TALUÕUEST KAUGEMALE TULEOHU TÕTTU.

PIHLAKAS ON EESTIS LAIALT LEVINUD. PIHLAPUU JA TEMA VILJU SÖÖVAD LINNUD ON OMAVAHEL TIHEDALT SEOTUD. LINNUD OLNUD SEOTUD PIHLAKALE OMISTAT-AVA TERVISTAVA VÄEGA. NIMELT USKUNUD VANAD EE-STLASED, ET SELLE PUU VILJU SÖÖMA TULNUD LINNUD KORJAVAD TÕVED PIHLAKALT JA KANNAVAD ÄRA. NII TOIMINUD PIHLAKAS RAUGEMATU TERVISEALLIKANA.

PUU ON TUNTUD TEGELANE EESTI MÕISTATUSTES JA VANASÕNADES, KUS TEDA KUJUTATAKSE SUURSUGUSE JA VÄGEVANA. PIHLAKAS OLNUD EESTI RAHVAUSUS KÕIGE VÕIMSAMA NÕIAVÄEGA PUU. SUURE VÄE PÕHJUSEKS OL-NUD EELKÕIGE VIISKANNAD PUU VILJADEL. PIHLAKALE OMISTATUD KAITSVAT VÄGE.

EESTI RAHVAPÄRIMUSES ON SÄILINUD HULK ÜL-ESTÄHENDUSI PIHLAKAGA SEOTUD ERINEVATEST US-KUMUSTEST: KAITSET HALVA JA ERINEVATE TÕBEDE, AGA KA PUUNA, MIS ENDAGA KURJA VÕINUD KAASA TUUA: TULEKAHJUSID, HAIGUSI, SURMA JPM. NII OLNUD PIHLAKAL RAHVAUSUNDIS VÄGI, MIDA VÕIDUD MIT-METI KASUTADA.

TULEKAHJUDE SEOSTAMINE PIHLAKATEGA ON TÕENÄOLISELT HARILIKU PIHLAKA VILJADE LEEKIVPU-NASE VÄRVUSE TÕTTU. TULEL ON SUUR JÕUD – JÄRELI-KULT KA PIHLAKAL. KUID USKUMUSES, ET PIHLAPUU ALT LEIAB KAITSET PIKSE KORRAL, ON TÕETERA SEES, SEST PIHLAKA LEHED SÜTTIVAD HALVASTI.

PIHLAKAT PALUTUD APPI SALASOOVIDE TÄITMISEL, TEDA KASUTATUD KA ENNUSTAMISEL. PUU VIL-JAROHKUSE JA ÕITSEMISE JÄRGI ENNUSTANUD VANAD EESTLASED PÕHILISELT ILMA, VILJASAAKI, ABIELLU-MIST JA ÕNNETUSI. ENAMASTI ENNUSTANUD PALJU PIHLAÕISI JA -VILJU HALBA ILMA NING PALJU PULMI.

OLI KEVAD JA ÕISI TÄIS PIHLAKAPUUKUI KARJAS KÄIS VÄIKENE MARINII HELEDALT LAULIS SIIS MARIKESE SUUKUI KOJU ON SUUNDUMAS KARI

REFRÄÄN:OI PIHLAKAPUUSU VALGETEST ÕITEST MA PÄHE TEEN PÄRJAAEG EDASI LÄEB JA KAELAKEEKS SU KÄESTSAAN KA PUNASED MARJAD

SAI SUUREMAKS MARI JA PIHLAPUU ALLSÕI KAUGEMAL KARJAMAAL KARIKÕLAS KARJAKELLADE RÕÕMUS KILL-KALLNEID LÜPSILE OOTAS SEAL MARI

REFRÄÄNTULI SUVI JA MARJU TÄIS PIHLAKAPUUTA ALL PÄIKESELOOJANGU VARIJA KUI HELEDALT NAERATAS KULLANE KUUOMA PEIUGA KOHTUS SEAL MARIREFRÄÄN

KUI KÜLVIKUU ÖÖDEST JA LÕIKUSKUU TÖÖDESTSAAB MAHTI JA KOGUTUD HEINSIIS MARIL JA PEIUL LÄEB PULMADEKS LAHTIJA LAUAL ON PIHLAKAVEIN...REFRÄÄN:

OI PIHLAKAPUUSU VALGETEST ÕITEST MA PÄHE TEEN PÄRJAAEG EDASI LÄEB JA KAELAKEEKS SU KÄESTSAAN KA PUNASED MARJAD

PIHLAPUU(DROSIIDA KÜLA, 1972)

EESTI RAHVARIIE ON MEIE ESIVANEMATE AJALOOLINE RIIETUS, MIS ON LOODUD SAJANDITE VÄLTEL VASTAV-ALT VÕIMALUSTELE, VAJADUSTELE JA TAVADELE. SELLE ARENGUS VÕETI EESKUJU NII NAABRITEST KUI KÕRG-KIHTIDE RÕIVASTEST, KUID KÕIK VÄLISMÕJUTUSED KO-HANDATI OMA MAITSE JA TRADITSIOONIDEGA.

RAHVARÕIVAID ISELOOMUSTAB ISEKASVATATUD LINA JA LAMMASTELT SAADUD VILL, KODUS KEDRATUD JA KOOTUD NING KORJATUD TAIMEDEGA VÄRVITUD LÕNG, MIDA KAUNISTATI ESIVANEMATELT PÄRITUD VÕTETE-GA. RÕIVASTE HULK, KVALITEET JA KAUNISTUSED NÄI-TASID KANDJA JÕUKUST.

SAARLASTE RÕIVASTUS OLI MANDRI TALURAHVA OMAST PAREM JA KORRALIKUM. RÕIVASTUSE ARENGUT ON MÕJUTANUD SAAREL ASETSEMINE JA SELLEGA SEO-TUD KULTUURIKONTAKTID. NAISTELE OLID ISELOOMU-LIKUD KURRUTATUD (VOLTI PRESSITUD) SEELIKUD. VARASEMAD ÜHEVÄRVILISED SEELIKUD KUJUNESID SAAREMAAL JA MUHUS PÕIKITRIIBULISTEKS. HILJEM TULID MOODI PIKITRIIBULISED SEELIKUD. PÕLLE KAND-SID SAARTEL KA TÄISKASVANUD NEIUD JA SEE OLIGI EE-SKÄTT PIDULIKU ÜLIKONNA OSA. OMAPÄRASED OLID NAISTE PEAKATTED - LÕUA ALT MÄHITAVAD LINIKUD, PAPI VÕI VITSARAO ABIL TOESTATULT VORMIS HOITUD TANUD, TALVEMÜTSID, SAAREMAAL KA SILMKOES TUTT-MÜTSID. ERINEVUSI OLI KA JALATSITES. 19. SAJANDIL KANTI KINGI, NENDE KÕRVAL KA RIIDEST PEALSETE NING TÕRVATUD TALDADEGA PÄTTE, MUHUS PASTLAID.

KIRIVÖÖD ON EESTI RAHVARÕIVA LAHUTAMA-TUKS OSAKS. KIRIVÖÖ MUSTRID ON PAELUVAD JA SALAPÄRASED. NEID ON KANTUD LISAKS VÖÖDELE NII VAIPADELE KUI KINNASTELE, AGA KA ÕLLEKANNUDELE. SIIN SAATE VÄRVIDA ÕPETAJA MARIANNE JOONISTATUD KIRIVÖÖSID.

JÕULUKUUSE KOMME TULI TALUPEREDESSE MÕISATE JA KOOLIDE VAHENDUSEL SAKSAMAALT NING KODUNES 20. SAJANDIKS. EHITUD KUUSKE HOITAKSE TOAS TAVA-LISELT JÕULULAUPÄEVAST KOLMEKUNINGAPÄEVANI. KÜLASKÄIMINE ALGAS ESIMESEL JÕULUPÜHAL. SEL-LEST AJAST KUNI KOLMEKUNINGAPÄEVANI (6. JAAN-UAR) KÄISID PEREST PERRE KA NÄÄRISOKUD (VÄRVI NÄÄRISOKKE JÄRGMISEL LEHEL). SELJAS PAHUPIDI KA-SUKAD, SOOVISID NAD MAJARAHVALE ÕNNE JA EDU NING SAID SELLE EEST MITMESUGUSEID ANDE. TÄNAPÄEVAL KÄIB JÕULUAJAL JÕULUVANA, KES ISE KINGITUSI TOOB.

ÕLEST JÕULUKROONID JA MUUD LAEKAUNISTUSED OLID ROHKEM TUNTUD LÄÄNE-EESTIS, KUS NENDE VALMIS-TAMISEKS SAI KASUTADA PILLIROOGU. KROONE EHITI MUNAKOORTE, LÕNGA JA RIIDERIBADE, SULGEDE JA KÕIGE MUU KÄTTESAADAVAGA. JÕULUKROONIDE EE-SKUJUKS ON PEETUD KIRIKUTE JA MÕISATE KROONLÜH-TREID.

NII SAAD ISE JÕULUKROONI VALMISTADA: 1. AJA 4 KÕRT JÄRJESTIKKU ÜHELE NIIDILE JA SEO TIPUS SÕLME

2. AJA VEEL 2 KÕRT SAMALE NIIDILE JA SÕLMI VASTASTI-PUS

3. AJA VEEL 2 KÕRT SAMALE NIIDILE JA SÕLMI TAAS VASTAS(ÜLEMISES) TIPUS; NÜÜD ON NIIDIL 8 KÕRT

4. SEEJÄREL PISTA NIIT ÜHEST KÕRREST LÄBI (TEIST KOR-DA)KESKELE KAHE KÕRRE VAHELE JA SÕLMI IGA KAHE KÕRRE VAHELE HORISONTAALSELT (RISTI) ÜKS KÕRS.ÜKSIKUD KROONID SAAB RIPUTADA ÜKSTEISE KÜLGE JA KAUNISTADA VASTAVALT MAITSELE.

JOONISTA SIIA PILT OMA PERE JÕULUDEST

RIST

JUBA ESIAJAL KASUTASID PALJUD MAAILMA RAHVAD RISTI MAAGILISE MÄRGINA. EESTI RAHVAUSUNDIS OLI RIST NÕIAMÄRGINA OLULINE TÕRJEMAAGIAS - SEDA TEHTI KÕIKVAÕIMALIKELE ESEMETELE KAITSEKS KURADI, KURJADE VAIMUDE, TULIHÄNNA JA NÕIDUSE VASTU. KOOS NÕIASÕNADEGA RAVITI RISTI ABIL HAIGU-SI JA VIGASTUSI.

ELUPUU

ELUPUU KUI UNIVERSAALNE MAAILMAPUU OLI EU-ROOPAS TUNTUD JUBA KIVIAJAL. KUJUNDIT ON PEETUD MAAILMA KESKMEKS JA KÕIKIDE EULUPROTSESSIDE ALUSEKS. TALURAHVAKUNSTIS ON ELUPUU OLNUD AR-MASTATUD KAUNISTUSMOTIIV NII TEKSTIILIDEL KUI KA PUIT- JA METALLESEMETEL. SÜMBOLISEERIB ÜHENDUST MAA JA TAEVA VAHEL.

SÕÕR

ÜHTSUSE JA TÄIUSLIKKUSE SÜMBOLINA ON RINGIMO-TIIVILE EHK SÕÕRILE OMISTATUD MAAGILIST KAIT-SEVÕIMU, MIS VÕIS ÜLE KANDUDA KA ESEMETELE. PALJUD MAAILMA RAHVAD ON TÄHISTANUD SELLE KU-JUNDIGA PÄIKEST VÕI PIDANUD SÕÕRI MAA MÄRGIKS. PÄIKESERATAS EHK RATAS, MILLEL ON HIILGUS ÜMBER, KAITSEB KANDJAT MAA PEAL.

RAHVUSLIKUD MUSTRID

JOONISTA SIIA ISEEND JA OMA ARMSAMAD MÄNGUASJAD

Naerusuu värvimise raamatu pani pärimusaasta ideed väärtustades kokku Naerusuu lasteaia nõukogu. Raamat on koostatud hariduslikel eesmärkidel kas-utamiseks oma lasteaia pisikesele perele ning ei ole mingil moel mõeldud tulu teenimiseks.

Allikad:

Kaanepilt Naerusuu piparkoogi ja lasteaia värvipildiga: Marianne ArtusLinnuse tekst: http://et.wikipedia.org/wiki/Kuressaare_piiskopilinnusKahur: http://www.wvevans.net/Websites/CoastalBendMamas/graphics/ColoringPages/CANNON2.gif (http://www.wvevans.net/KidsDirectory/ColorMe/)Joonis:: “Kuressaare linnus”, koostanud Voldemar Vaga, Eesti Riiklik Kirjastus, 1957Linnuse kaart: http://en.m.wikipedia.org/wiki/File:Saaremaa_Museum_SM_F_3761_245_F,_Kures-saare_linnus,_kindluse_plaan_1710._aastast.jpgRüütel hobusel: http://www.printactivities.com/ColoringPages/Horse_Coloring_Pages/Battle_Horses/Horse_and_Knight_01.htmlRüütlidaam: http://karenswhimsy.com/public-domain-images/princess-coloring-pages/princess-coloring-pages-1.shtmMuinaslaeva ja viikingite tekst: http://et.wikipedia.org/wiki/Salme_muinaslaevLaeva joonis: http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/elu/esmakordselt-salme-muinaslaeva-kommenteerivad-skandinaavia-tippeksperdid.d?id=56408628Laeva joonis: http://www.postimees.ee/55532/salme-leid-avab-ajaloos-uue-peatukiMängunupu joonis ja tekst: http://muinsuskaitse.ee/salme/VASAK2.htmSuure Tõllu tekst: http://www.suurtoll.ee/legend.php?lang=estSuure Tõllu ja Pireti mäng: http://www.saartehaal.ee/2010/09/18/leidkem-kodukoha-legendide-volu/Suur Tõll ja Piret värvipilt: foto alusel Madli-Maria NaulainenVeski lugu: http://www.veskitrahter.ee/veski-lugu/Veski pilt: http://bestcoloringpages.com/huge-windmill-coloring-page_1d2635.htmlViljapeade pilt: Eesti Rahva Muuseumi värviraamat “Pildiküla laste maailm”, Merja Kergand, 2013Rukkileib: http://www.leivaliit.ee/leivast/rukkileib/Viljapead ja rukkililled: Maiu Tänna, “Meie oma mustrid: Eesti rahvusmustrid kirjaeelharjutuseks”, Koolibri 2012Rehielamu tekst: http://et.wikipedia.org/wiki/RehielamuTaluõue tekst:: http://miksike.ee/docs/lisakogud/karilatsi/ehitised_rehielamu_i.htmLaut: Eesti Rahva Muuseumi värviraamat “Pildiküla laste maailm”, Merja Kergand, 2013Rehielamu: Virve Tuubel, Eesti Rahva Muuseumi muuseumivihik: töövihik põhinäitusele “Eesti. Maa, rahvas, kultuur”, 2004Pihlaka tekst:: http://www2.archimedes.ee/noorteadlased/06_Poim.htmPihlapuu luuletus: (Bianca-Marie Rannama vanaema) Drosiida Küla, 1972Pihlaka pilt: Eesti Rahva Muuseumi värviraamat “Pildiküla laste maailm”, Merja Kergand, 2013Rahvarõivaste värvipildid on tellitud Kuressaare Kultuurivara projektiga ning Kultuuriministeeriumi toetusel Rahvarõivaste tekstid: http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivadhttp://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad/saaredhttp://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Paikkondlikud-eriparad/Eesti-rahvariided/Saaredhttp://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Paikkondlikud-eriparad/Eesti-rahvariidedKirivööd: http://www.rahvaylikool.ee/study/5/57/594, http://www.tlu.ee/opmat/tp/poimimine/kiriv_kudumine.htmlKirivööde joonised: Marianne ArtusJõulude tekst: http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Eluring/JouludJõulukroon: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2416/eesti%20rahvakunst.zip/julukroon.htmlJõulukrooni tegemine: : http://taheke.delfi.ee/meelelahutus/meisterda/vaike-joulukroon.d?id=20684697Jõulukrooni valmistamine: http://www.miksike.ee/docs/elehed/3klass/4rahva/3-4-13-m.htmNäärisokk: kaardi põhjal (http://www.osta.ee/en/mitt-1960-naarisokk-32563783.html) Madli-Maria NaulainenArhailised ornamendid (tekst ja joonised): Maiu Tänna, “Meie oma mustrid: Eesti rahvusmustrid kirjaeelharjutuseks”, Koolibri 2012