tulukas taimekasvatus 2015 margus ameerikas, … • suvirapsssuviraps 3,7usuvviirraappss 33,7,73,7...
TRANSCRIPT
1
TULUKAS TAIMEKASVATUS 2015
Margus Ameerikas, Baltic Agro AS, arendusdirektor
Saagikus tagab tulukuse
Baltic Agro seminar veebruar 2015
2
Määravad faktorid:Määravad faktorid:Määravad faktorid:Määravad faktorid:-Päikesekiirgus-Süsihappegaas-Temperatuur-Taime geneetikaLimiteerivad faktorid:Limiteerivad faktorid:Limiteerivad faktorid:Limiteerivad faktorid:-Vesi-Toitained
Vähendavad faktorid:Vähendavad faktorid:Vähendavad faktorid:Vähendavad faktorid:-Umbrohud-Taimehaigused, -kahjurid-Reostus
Potentsiaalne saakPotentsiaalne saakPotentsiaalne saakPotentsiaalne saak
Saak vee puuduselSaak vee puuduselSaak vee puuduselSaak vee puudusel
Saak toitainete puuduselSaak toitainete puuduselSaak toitainete puuduselSaak toitainete puudusel
Tegelik saakTegelik saakTegelik saakTegelik saak Saagilõhe (vihmaga)Saagilõhe (niisutades)
Saaki mõjustavad faktorid ja „saagilõhe“
Taimede saak
VILJELUSVÕISTLUSTE REKORDTULEMUSED
• TalinisuTalinisuTalinisuTalinisu 9,7 t/ha 9,7 t/ha 9,7 t/ha 9,7 t/ha 2008 2008 2008 2008 Avo SamarüütelAvo SamarüütelAvo SamarüütelAvo Samarüütel Tartumaa Tartumaa Tartumaa Tartumaa
• RukisRukisRukisRukis 9,7 t/ha 9,7 t/ha 9,7 t/ha 9,7 t/ha 2012201220122012 Heiki ArenHeiki ArenHeiki ArenHeiki Aren ViljandimaaViljandimaaViljandimaaViljandimaa
• TalioderTalioderTalioderTalioder 8,2 t/ha 8,2 t/ha 8,2 t/ha 8,2 t/ha 2008200820082008 Toomas TobrelutsToomas TobrelutsToomas TobrelutsToomas Tobreluts PõlvamaaPõlvamaaPõlvamaaPõlvamaa
• TriticaleTriticaleTriticaleTriticale 7,87,87,87,8 t/ha t/ha t/ha t/ha 2009200920092009 Erki OidermaaErki OidermaaErki OidermaaErki Oidermaa PõlvamaaPõlvamaaPõlvamaaPõlvamaa
• SuvioderSuvioderSuvioderSuvioder 8,1 8,1 8,1 8,1 t/ha t/ha t/ha t/ha 2014201420142014 Erki OidermaaErki OidermaaErki OidermaaErki Oidermaa PõlvamaaPõlvamaaPõlvamaaPõlvamaa
• Var.oderVar.oderVar.oderVar.oder 7,47,47,47,4 t/hat/hat/hat/ha 2009200920092009 Erki OidermaaErki OidermaaErki OidermaaErki Oidermaa PõlvamaaPõlvamaaPõlvamaaPõlvamaa
• SuvinisuSuvinisuSuvinisuSuvinisu 7,47,47,47,4 t/ha t/ha t/ha t/ha 2014201420142014 Claid SaksonClaid SaksonClaid SaksonClaid Sakson TartumaaTartumaaTartumaaTartumaa
• KaerKaerKaerKaer 7,27,27,27,2 t/hat/hat/hat/ha 2014201420142014 Erki OidermaaErki OidermaaErki OidermaaErki Oidermaa PõlvamaaPõlvamaaPõlvamaaPõlvamaa
• TalirapsTalirapsTalirapsTaliraps 5,75,75,75,7 t/ha t/ha t/ha t/ha 2012201220122012 Urmas UustaluUrmas UustaluUrmas UustaluUrmas Uustalu RaplamaaRaplamaaRaplamaaRaplamaa
• SuvirapsSuvirapsSuvirapsSuviraps 3,73,73,73,7 t/hat/hat/hat/ha 2009200920092009 Kaido KirstKaido KirstKaido KirstKaido Kirst SaaremaaSaaremaaSaaremaaSaaremaa
• TulukusTulukusTulukusTulukus 1802 1802 1802 1802 EUR/haEUR/haEUR/haEUR/ha 2012201220122012 Urmas UustaluUrmas UustaluUrmas UustaluUrmas Uustalu RaplamaaRaplamaaRaplamaaRaplamaa
Viljelusvõistlus 2005-2014
Baltic Agro seminar veebruar 2015
3
VILJELUSVÕISTLUS 2014 VÕITJAD
•
Kultuur Nimi Firma TulemusRaps Tõnis Riisk Saimre Taimekasv. OÜ 5,2 t/haNisu Margus Lepp Voore Farm OÜ 9,4 t/haNisu Piibe Post Valjala POÜ 9,4 t/haRukis Tuuli Vaarak Savikoti Agro OÜ 9,3 t/haOder Erki Oidermaa FIE 8,1 t/haKaer Erki Oidermaa FIE 7,2 t/haTulukus Tõnis Riisk Saimre Taimekasv. OÜ 903 EUR/ha
RAPS
•
Baltic Agro seminar veebruar 2015
4
Taliraps saagikus 1. koht: 5,2 t/haTulukus 1.koht: 903 EUR/ha
Tõnis Riisk, Saimre Taimekasvatuse OÜ
NISU
•
Baltic Agro seminar veebruar 2015
5
Nisu 1. koht: 9,4 t/ha, Margus Lepp, Voore Farm OÜ
RUKIS
•
Baltic Agro seminar veebruar 2015
6
Rukis 1. koht Tuuli Vaarak, Savikoti Agro OÜ 9,3 t/ha
Viljelusvõistlus 2014 parima tulukusega põllud
Tootja Kultuur Saak
t/ha
Kulud €/ha
(üldkuludega, käibemaksuta) Müügi-
hind
€/tonn
Müügi
tulu
€/ha
Arvest.
kasum
€/ha
Koht
kasumi
alusel
Seeme Min.väetis T.k.
Masin-tööd
Kulud kokku
Saimre Viljak.OÜ taliraps 5,2 66 174 150 427 818 331 1721 903 1.
Karinu POÜ taliraps 5,1 66 306 171 390 934 328 1673 739 2.
Clahel OÜ taliraps 4,1 30 247 87 323 687 344 1410 724 3.
Väätsa Agro OÜ taliraps 4,8 66 140 126 529 862 324 1555 693 4.
Voore Farm OÜ taliraps 4,6 66 251 164 435 917 328 1509 592 5.
Lõuna-Antsu talu taliraps 4,1 66 364 57 310 797 328 1345 547 6.
Koolimaa talu taliraps 4,8 66 470 155 380 1071 326 1565 493 7.
Valjala POÜ talinisu 9,4 85 234 110 550 979 154 1448 468 8.
Koolimaa talu talinisu 7,8 76 293 106 409 884 172 1342 457 9.
Setra Mõis OÜ talinisu 7,0 82 212 142 377 814 172 1204 391 10.
Arvutas Enno Koik
Baltic Agro seminar veebruar 2015
7
VILJELUSVÕISTLUS 2014 KULTUURIDE TULUKAMAD PÕLLUD (€/HA)
KultuurKultuurKultuurKultuur FirmaFirmaFirmaFirma KasvatajaKasvatajaKasvatajaKasvataja €€€€/ha/ha/ha/ha
Rukis: Luunja Mõis OÜ Aare Leidik +144
Talinisu: Valjala POÜ Piibe Post + 468
Suvinisu: Clahel OÜ Claid Sakson +186
Suvioder: FIE Erki Oidermaa +206
Talioder: FIE Kaupo Puhasmets +157
Kaer: FIE Erki Oidermaa - 75 (söödakaera hind!)
Suviraps: Halinga OÜ Argo Lääts +248
Taliraps: Saimre Viljak. OÜ Tõnis Risk +903
Arvutused tehtud hindade tasemega september 2014Arvutused tehtud hindade tasemega september 2014Arvutused tehtud hindade tasemega september 2014Arvutused tehtud hindade tasemega september 2014
1. koht oder 8,1 t/ha ja kaer 7,2 t/ha; Erki Oidermaa
Baltic Agro seminar veebruar 2015
8
SOOME VILJELUSVÕISTLUS – SATOKISA 2014
• 20 aastat saakide võistlust Soomes• Rekordsaagid 1994-2014:
• Talinisu: Skagen 10,2 t/ha (2014, Karl Åberg, Inkoo) • Suvinisu: Kruunu 9,6 t/ha (2006, Samuli Sarviharju, Janakkala) • Rukis: Evolo 9,0 t/ha (2014, Niko Ahlqvist, Vihti) • Oder: Vilde 9,5 t/ha (2008, Tuula ja Seppo Vätti, Säkylä) • Kaer: Belinda 8,5 t/ha (2002, Jussi Knaapi, Isokyrö) • Taliraps: Maximus 5,3 t/ha (2014, Martti Yli-Kleemola, Harjavalta) • Suviraps: Campino 4,1 t/ha (2010, Petri Holma, Pöytyä)
http://www.balticagro.ee/index.dsp?page=15356
NISUVÕISTLUS ROOTSIS 2014
• Osales 38 võistkonda erinevatest maadest
• Katselapid 4 korduses Skånes Lõuna-Rootsis
• Võistkondadel oli lubatud teha kõike, mida oskavad
• Võisteldi kõrgeima saagi peale, raha ei loetud!
• Võitis Soome võistkond saagiga 15,2 t/ha
• Kasutasid N-i 404 kg/ha, saagi proteiin 11,8%
http://www.balticagro.ee/index.dsp?page=15356
Baltic Agro seminar veebruar 2015
9
SAAK SÕLTUVALT N TASEMEST JA PEADE ARVUST
N-väetustase ja saak Peade arv ja saak
Soome võistkond
Peade arv (tk/m2)N (kg/ha)
Saak
(kg
/ha)
Saak
(kg
/ha)
Rootsi Inglismaa Saksamaa Prantsusmaa TaaniKg N/ha 170 kg N 230 kg N 230 kg N 210 kg N 157 kg N
PGRBBCH 30-31Moddus 0,4 l
Moddus 0,1 l+ CCC 1,25 l
Moddus 0,2 l + CCC 1,0 l
CCC 2,0 l Moddus 0,4 l
Var. jahukaste BBCH 30-31
Flexity 0,25 lJustice 0,125 l + Bravo 1,0 l
Flexity 0,25 l + Champion (= Bell) 1,0 l + Corbel 0,5 l
Meltop 500 0,8 l Ceando 0,3 l
Pritsimine BBCH 39
Tilt Top 0,4 l + Proline 0,2 l
LEM 17 0,6 l + Prosaro 0,6 l + Bravo 1,0 l
Aviator X-Pro 0,6 l Adexar 1,0 lBell 0,3 l + Proline 0,15 l + Comet 0,15 l
Pritsimine BBCH 51
Tilt Top 0,4 l + Proline 0,2 l
Bell 0,3 l + Proline 0,15 l + Comet 0,15 l
Pritsimine BBCH 55-59
Proline 0,2 l + Comet Pro 0,3 l
Osiris 0,75 l + Imtrix 0,75 l
Prosaro 0,8 l Prosaro 0,4 lBell 0,3 l + Proline 0,15 l
Saakt/ha (14 % )
12,42 13,54 13,0 12,9 12,36
Proteiin % 9,2 10,2 9,9 9,5 8,9
N-kasutamine terad+ põhk 205 248 231 220 197
Rahvusvaheline nisu tehnoloogiate võrdlus Taani 2014 Nordic Seed
Põhiväetis PK+S: 32 P 92 K 10 S
Eelvili: Raihein seemneks
Baltic Agro seminar veebruar 2015
10
Zelta lauks Latvia 2014 (Läti kuldne põld)
Nisu:ZS SPRĪDĪŠI
Visvaldis KūmaRaps:
ZS SASLAUKASJuris Jāmanis
PõldubaZS KRASTMAĻI
Jurijs Flaksis
Yield Enhancement Network
UK REKORDSAAK 2014
• Nisu terasaak 14,5 t/ha- 85% k.a. & 11.0% proteiin - 340 kg/ ha saagi N
• Suvine vee tarbimine: 325 mm- 211 mm sademetest ja 113 mm mulla veevaru
• N kasutamine: 360 kg/ha- Eelvili hernes, 80 kg/ha mullast N järelmõju
- 280 kg/ha mineraalväetistest
• POTENTSIAALNE SAAK 19,0 t/ haTegelik saak: 76% potentsiaalsest
Baltic Agro seminar veebruar 2015
11
VÄETUSSOOVITUSED 2015
• Põldude ja kultuuride valik– Panustada enam seal, kus on lootust kõrgemale saagile ehk „sööda enam seda
lehma, kes selle tulemusel ka rohkem piima annab“!– Minimaalne panustamine halbade tingimustega põldudel: pH, veereziim, lõimis
jne.– Liblikõielised: põldhernes!, põlduba? Kas rohkem kui tavaliselt, kuid eelnev
müügileping!
• Vajalikud on kõik õigeaegsed agrotehnika võtted.– Taimekaitsetöid ei tohi ära jätta! Jaotatud normidega töötlemine jt võtted lubatud.
• Saagitase maksimaalseks väetise efektiivsuseks: 4-6 t/ha – Järgnev täiendav väetamine vastavalt taimiku olukorrale ja tingimustele
KUIDAS AGROKEEMIAS TEHA „POOL“ KUI KÕIKE EI JÕUA?
1111. N . N . N . N P K S Mg Ca P K S Mg Ca P K S Mg Ca P K S Mg Ca B Mn Cu Zn MoB Mn Cu Zn MoB Mn Cu Zn MoB Mn Cu Zn Mo
2. N2. N2. N2. N –––– väga väga väga väga levinud „kokkuhoid“ on kasutada vaid Nlevinud „kokkuhoid“ on kasutada vaid Nlevinud „kokkuhoid“ on kasutada vaid Nlevinud „kokkuhoid“ on kasutada vaid N----iiii
3. N P K 3. N P K 3. N P K 3. N P K võivõivõivõi N N N N P K P K P K P K –––– veidi teadlikum „kokkuhoid“veidi teadlikum „kokkuhoid“veidi teadlikum „kokkuhoid“veidi teadlikum „kokkuhoid“
4. N + 4. N + 4. N + 4. N + P K S Mg Ca P K S Mg Ca P K S Mg Ca P K S Mg Ca B Mn Cu Zn B Mn Cu Zn B Mn Cu Zn B Mn Cu Zn Mo Mo Mo Mo –––– ajutiselt ajutiselt ajutiselt ajutiselt aktsepteeritav „pool“aktsepteeritav „pool“aktsepteeritav „pool“aktsepteeritav „pool“
Baltic Agro seminar veebruar 2015
12
MULLAS TOIMUNUD MUUTUSED JÕGEVAL 1997-2014PIKAAJALISES VÄETUSKATSES
Foon pH P K Ca Mg Cu B Mn C org
mg/kg mg/kg mg/kg mg/kg mg/kg mg/kg mg/kg %
N0 6,13 163 171 1482 73 1,30 0,46 48 1,80
N60 6,17 170 160 1539 68 1,23 0,66 44 1,80
N100 6,13 181 176 1603 70 1,33 0,85 43 1,83
N140 6,07 195 214 1639 71 1,47 0,90 42 1,97
• Kõige enam vaesustatakse muldasid väikeste väetisannuste kasutamisega!• Mulla huumusesisaldus jääb madalaks väetamata või vähest väetist
kasutatud põldudel• Tasakaalustatud väetamisega mullaviljakus kasvab!
YaraMila 18-9-9
KOMBINEERITUD VÄETAMINE JA 4Õ
• Põhiväetis + täiendväetised (seemnega, paiklikult, lehtede kaudu jne)
• Orgaanilise ja mineraalse väetamise koostoimel saadakse parim saak ja tulukus
• Õiged toiteelemendidÕiged toiteelemendidÕiged toiteelemendidÕiged toiteelemendid. Orgaanika + NS või NPK
• Õiges kogusesÕiges kogusesÕiges kogusesÕiges koguses. Pigem vähem, aga laiemal pinnal ja tasakaalustatult NPK-ga
• Õigel ajalÕigel ajalÕigel ajalÕigel ajal. Laotamise tõttu mitte kaotada optimaalses külviajas!
• Õiges kohasÕiges kohasÕiges kohasÕiges kohas. Suured kaod pinnale laotades
Baltic Agro seminar veebruar 2015
13
LISATULU KVALITEEDI EEST
• RapsRapsRapsRaps. Lisahind õlisisalduse eest: 40% + 0,15% iga 0,1% kohta
– Rüps ja suviraps keskmiselt tehases 42%, taliraps 43,5%
– Väävel
• ToidunisuToidunisuToidunisuToidunisu 5 erinevat kvaliteedi kategooriat, söödanisu.
– Hinnaerinevus kuni 50 EUR/t
– Lämmastik: proteiini %, väävel: kleepvalk ja langemisarv
• ÕlleoderÕlleoderÕlleoderÕlleoder
– Lisahind õlleodra kvaliteedi eest (sort + proteiin alla 11,5%) +10 EUR/t jne
......pilt, kui muinasjutt. Selles on tuult ja päikest, metsa ja minekut, silmapiiri ja keemiajälgedest vaba taevast – naeratust. .......Veebi kommentaator F. Troll. ML 29.07.2014
Tulukat saagiaastat!
Baltic Agro seminar veebruar 2015