Nr 20 TASUTA! 20. november 2014

Esmakursuslase esmamulje

Maaülikoolis on mitmeid instituute ja

igas neist veelgi rohkem õppekavasid.

Samas on aga meie kõigi tegevus-

valdkonnad suhtelist ühesugused -

kõik keskenduvad loodusele ,

keskkonnale või maamajandusele

meie ümber.

Vastupidiselt teistele suurematele

ülikoolidele Eestis, ei ole meie erialad

niivõrd üksteisest eraldatud. Minu arvates

oleks mõistlik, kui oleks toimumas kas

integratsioon erialade õppurite vahel või

koostöö võimalused, et tugevdada

maaülikooli haridusraamistikku ning just

tudengite silmaringi nii meie põhilise

tegevustemaatika eriharude üle, kui ka

inimeste suhtes, kes seal tegelevad.

Tänapäeval ei piisa enam lihtsalt

erialastest teadmistest, et olla enda alal

edukas. Võib-olla see tuleneb mu

pragmaatilisest maailmavaatest või enda

erialast (majandus). Teaduspõhine haridus

on küll väga tähtis, kuid aina

rohkem omastab ka meie ühiskond

postindustriaalse info - ja heaolu-

ühiskonna kuju. Meil on vaja teada

inimesi enda ümber, eriti neid, kellega

meil võib olla tulevikus suur võimalus koos

töötada ning millegipärast ma arvan, et

need inimesed ei piirdu enda

kursusekaaslastega.

Ma usun, et meil kõigil on mingisuguseid

ideid, mida või millega me tulevikus

tegeleda tahaks. Neid on tihtipeale palju

ning neist võivad isegi mitmed head,

innovatiivsed ja progressiivsed olla, aga

tihti jääb just puudu sellest inimfaktorist,

kellega selle idee rakendamist alustada või

teatud spetsiifilistest teadmistest, mida

meil kõigil pole. Teadmised ilma

rakenduseta on egole küll head, kuid

kasutu ülejäänud arengule.

Meil on mitmeid seltse, kes tegutsevad

väga mitmete eripäraste ja huvitavate

asjadega. Hea näide sellest, kuidas võiks

alata integratsioon inimeste vahel. Lihtne

oleks nüüd lihtsalt võtta nad eeskujuks ja

leida viise kuidas oleks võimalik

rakendada samal viisil, kuid suuremas

perspektiivis inimesi ühise eesmärgi nimel

töötama.

Luua näiteks töörühmi, kes tegeleks

kasvõi mitte kunagi lõppevate

igapäevaeluliste tüüpprobleemide

lahendamisega või lahenduste otsimisega.

Tegeleda aruteluõhtutega või kaasata aina

rohkem projektidesse ning õhutada neid

looma. Häid võimalusi on mitmeid ja

nende rakendamisest jääb puudu vaid

tahtest.

Millegipärast on aina suurenev probleem

üliõpilaste osavõtuga, või täpsemalt

osavõtu puudumisega, erinevatest

tudengiüritustest. Enamik tudengiüritusi

ongi loodud just selle jaoks, et te saaksite

teha midagi huvitavat, mida te võib-olla

igapäevaselt ei tee ja samal ajal

tutvustada teile nii ülikooli kui ka tema

tegevuse eri tahkusid. Neid üritusi pole

tihtipeale lihtne korraldada ega täide viia.

Sarnaselt laieneb mu hirm ka erialaste

koostöövalikute üle. Kas on inimesi, kes

seda sooviksid teha? Kui palju neid on?

Mis teemal ja vormis teha? Kas oleks

maaülikooli töötajaid, kes sooviksid

juhendada või arutleda nende inimestega,

et just kaasata tudengeid juba

igapäevaselt meie enda Eesti ja

tulevikuprobleemide teadvustamisse ja

lahendamisse. Alustades siis kasvõi

sellest, et võttes osa juba

o l e m a s o l e v a t e s t j a

pakutavatest võimalustest

maaülikoolis.

Roger Timberg,

Tudengisõna peatoimetaja

ye.emu.ee/leht

Maaülikool kui tervik Alles see oli, kui saime

ühel nädalavahetusel kõik

kellaaega näitavad sead-

med ühe tunni võrra tagasi

keerata. Hoolimata sellest

on ajal kombeks siiski ikka

ja ainult edasi liikuda ning

sügis on nüüdseks kogu

võimu haaranud. Nii võiks

ju vähemalt õue vaadates

arvata. Kui aga siseneda

kauplustesse, võib jääda

mulje, et saabunud on hoo-

piski jõulud. Sellegi poo-

lest, häid pühi ma Teile

veel soovima ei hakka. Ma

usun, et kõigil on selle aas-

tanumbri sees veel palju

vaja ära teha, seega jõulu-

dele mõtlemine mõjub pi-

gem pärssivalt. Küll aga

väärib mainimist juba sel-

lel nädalavahetusel toimuv

tudengite harrastusspordi

tipp-sündmus TudengiPall

2014, kuhu kõikidel üliõpi-

lastel oli võimalus end vii-

maste nädalate jooksul

registreerida. EMÜ Spor-

diklubi ning Üliõpilase-

sinduse koostöös saadetak-

se maaülikooli eest võist-

lustulle 4 tiimi, kes pista-

vad rinda teiste Eesti üli-

koolide meeskondadega.

Soovime teile palju jaksu

ning hoidke maaülikooli au

ikka kõrgel!

Mareli Ots,

ÜE esimees

Sügis?

Märkamatult on kätte jõudnud november, hingede-

kuu, ning semester veereb kui tuulest viiduna lõpu-

poole. Esmakursuslased hakkavad juba aimama,

mida ülikoolis õppimine endast tegelikult kujutab,

ka pikemate juhtmetega üliõpilased, ning natuke

kogenumatel tudengitel saabuvad samuti juba töi-

semad ajad.

Siiski, olgu see kui näiline vaikus enne talvist eksamises-

siooni. Ehkki närvipinge võib olla väljakannatamatu, pii-

sab terve mõistuse säilitamiseks vaid aeg-ajalt aja maha

võtmisest. Või siis pilgu korrast aknast välja heitmiseks,

vaatlemaks kaunist päikeseloojangut, mis kui kiuste üha

varasemale ajale nihkub.

2015. aastal lõpeb Eesti hetkel kehtiv kõrgharidusstra-

teegia, seega hakatakse ilmselt pinevamalt mõtlema sel-

lele, mida peaks kodumaises kõrghariduses järgneva

kümne aasta jooksul ette võtma. Siinjuures on oluline roll

üliõpilastel, kelle hääl kõlab läbi Eesti Üliõpilaskondade

Liidu. Eks ka meil, olgu me teistest natuke väiksemad, on

võimalus selles suuremas „pallimängus“ kaasa lüüa. Mit-

te vaid siis, kui pall meie kapsaaeda lüüa, vaid jooksvalt,

teistega võrdsetel alustel. Hetkel paistab, et peamine

rõhk on arengul, nii hariduses kui mujal. Ehk on pigem

olulisem arengu suund, kui areng ise?

Nagu üliõpilased püüavad areneda, jõudmaks teadmiste

poolest kõrgemale tasemele, on ka meie alma mater, Eesti

Maaülikool, kaalutlemas, kuidas jätkata ühe edukama

Eesti kõrgkoolina. Ärksamad meie seast on ehk märga-

nud, kuidas potsatas elektroonilisse postkasti kiri, kutsu-

maks ülikooliperet andma tagasisidet ülikooli tulevase

missiooni kohta, mis on üks ülikooli arengu alustalasid

järgnevaks viieks aastaks. Ehkki missiooni kohta on

oma arvamused öeldud, saavad kõik maaülikooliga seo-

tud kaasvõitlejad sõna sekka öelda arengukava koosta-

misel aastateks 2015 – 2020, saates oma tagasiside

elektrooniliselt arengukava koostamise töörühmale

(aadress on leitav Eesti Maaülikooli kodulehel, jaotise

„Ülikoolist“ all).

Ehkki üliõpilaste arvult ei pruugi me teistega võrreldes

olla kõige suuremad, oleme me selle võrra suuremad vai-

mult! Tegemist on meil siiski sama palju, kui näiteks

meie sõpradel kesklinnast ülikoolisammaste vahel. Toetu-

des üliõpilaste häältele, avaldasime me veel omalt poolt

täiendavat tunnustust õppejõududele, keda üliõpilased on

pidanud selle väärilisteks. Ehkki Eesti Maaülikooli poolt

sai akadeemilisel aktusel innovaatilise e-õppejõu tiitli

vaid üks kandidaat, otsustasime omalt poolt tunnustada

veel kolme positiivselt silma paistnud kandidaati.

Kolmas aasta bakalaureuseõppes on üpris hektiline küll,

päris algusest saati võiduka lõpuni. Ei suuda siinkohal

ettegi kujutada, kuivõrd enam on tegemist meie kallitel

magistrantidel ja doktorantidel, rääkimata õppejõudu-

dest. Ehk seetõttu tundub siinkirjutaja mälu olevat kõige

õppetööga seonduvaga üle koormatud. Või on hoopis meil

siin haridus- ja sotsiaaltoimkonnas ning üliõpilasesindu-

ses üldiselt lihtsalt liiga palju tegemist? Seega, jõudu ja

jaksu kõigile teelistele, et teie mälu ikka pa-

remini töötaks kui minul.

Taavi Kiisk,

Haridus- ja sotsiaaltoimkond

Sport ja kultuur

13.–19. oktoobrini toimusid järjekordsed Tartu Sü-

gispäevad, mille raames märkasin toimuvat ka

EMÜ Üliõpilasesinduse korraldatavaid üritusi. Ku-

na olin ka varasemalt nende üritustest üpriski või-

dukalt osa võtnud otsustasin kõikidele aladele

võistkonna välja panna.

Avaürituseks oli 14. oktoobril

Piro Ülikool, kus kohapeal sel-

gus, et iga ala on eraldi kursus,

kust nõrgim välja kukub. Alasid

oli palju, kuid lõpuks polnud kel-

lelgi meie võistkonnale, Eesnahk-

hiirtele, midagi vastu panna.

Peale õnnekisa ootas ees veel

autasustamine rikkalike auhin-

dadega ning taastumine järgmis-

teks päevadeks.

Kolmapäeval avastasin, et olin

unustanud võistkonna veiniorienteerumisele registreeri-

da, kuid õnneks jätsid ühed tulemata ning seega saime

korraldajate lahkel loal viimastena rajale asuda. Punkte

oli mitmeid, veini küllalt ja finišisse jõudes olid kõik

võistlejad parajalt väsinud, aga see eest tunduvalt rõõm-

samad ja jutukamad kui alguses. Taaskord õnnestus meie

võistkonnal viimasel hetkel jokkerina mängu astudes

võita. Ka korraldajad hakkasid juba naljatledes lõõpima,

et kas me teistele võidurõõmu jagada ei tahagi.

Traktori tõmbamise võistlus ise oli varasematest raskem,

sest kohale oli toodud korralik masin, mille paigalt liigu-

tamine nõudis tõelist Kalevipoja tugevust. Nii mõnigi

võistkond ei suutnudki traktoriga distantsi läbida, kuid

taaskord näitasid omaette taset võistluse mitmekordne

võitja, Veemajandus, kes lausa lendas traktoriga raja

läbi.

Sellega seoses tahaksin veelkord tänada korraldajaid

Eesti Maaülikooli Üliõpilasesindusest, kes võistlused nii

sujuvaks, lõbusaks ja kaasahaaravaks tegid.

Mihkel Lember, Tartu Ülikooli tudeng

Tartu Sügispäevad osaleja vaatenurgast

Etüüd arengust

Sel sügisel toimus taas maaülikoolis Tudengivarju-

nädal, mille käigus oli õppehoonetes liikvel päris

palju nooremapoolseid gümnasiste.

Selle aasta Tudengivarjunädalal külastas mind Laura

Pajumaa, kes oli minu vari kaheks päevaks. Kuna Laura

on Haapsalust pärit ja tal polnud võimalust sinna ja taga-

si sõita, pakkusin ma talle, et ta jääks ööseks minu juur-

de, kuid hiljem tuli veelgi parem idee - et ta ööbiks meie

instituudis. Läksin suurloomakliiniku juhataja juurde ja

palusin luba, et tüdruk saaks eraldi toas magada. Ülikoo-

lis magamine oli tema arvates väga põnev.

Kell 12:15 algas esimene praktikum - sigimine ja seemen-

dus, kus räägiti isasloomade suguorganitest ning pärast

seda läksime me suurloomakliinikusse, kus meil näidati

preparaate. Laura jaoks oli see väga vapustav ja esma-

kordne kogemus. Meie õppejõud Ants Kavak oli väga rõõ-

mus, et meid külastas "tulevane loomaarst" ja andis talle

mälestuseks kingituse. Pärast seda algas patoloogilise

anatoomia praktikum, kus me vaatasime mikroskoobist

preparaate ning päev lõppes vastava aine loenguga.

Õhtul, kui ma näitasin, kus Laura öösel magama peab,

tuli kliinikusse üks armas patsient, pisike kutsikas, keda

just vaktsineeriti ja vaesekene ei tahtnud üksinda olla,

seega magas ta Lauraga ühes toas. See oli Laura esimene

patsient, kelle eest pidi hoolt kandma.

Järgmise hommiku esimene loeng oli loomatervishoid

meie direktoriga, mis Laurale väga meeldis, kuna õppe-

jõud kasutab lihtsamaid termineid ja seletab kõike huvi-

tavalt. Edasi läks päev viroloogia praktikumiga, kus Lau-

ral oli võimalik täiesti ise nakatada kanaembrüot.

Viimane praktikum oli loomatervishoid Luunja hobuste

tallis. Seal kontrollisime tallis oleva valgustuse, müra,

õhuliikumise ja muu sellise tugevust ning vastavust nor-

midele.

Lõpuks ülikooli tagasi jõudes, näitasin ma talle meie ins-

tituudi anatoomiamuusemi, kus on võimalik näha erine-

vate loomade skelette ning lisaks patoloogiliste muutuste-

ga elundeid ja väärarenguid. Laura oli nii üllatatud, et

meie ülikoolis on nii huvitavad loengud ja sõbralik selts-

kond ning nüüd ei jää tal muud üle, kui oodata veel üks

aasta, enne, kui ta meiega liitub!

Viranika Avilkina,

Veterinaarmeditsiini 3. kursuse tudeng

Gristinga intervjuu Eül lehe peatoimetaja

Tudengid haaravad klaviatuuri

Kogemusi tudengivarjupäevast

Seltsitegevus

Oleme jõudnud järgmise seltsi juurde ning kirjel-

dustega umbes poole peale. Tutvustamist ootavad

veel 5 seltsi.

Eesti Metsaüliõpilaste Selts ehk EMEÜS, ühendab endas

metsanduse eriala ning loodusvarade kasutamise ja kait-

se üliõpilasi. EMEÜS on kui vahelüli metsandust õppiva-

te tudengite ning praktilise metsandussektori vahel. Selt-

siliige on peamiselt tudeng, kes tahab ülikoolis õppivate

ainete kõrvalt ka midagi rohkem ära teha seoses metsan-

dusega. Seltsi kaudu saab palju tutvusi ning kontakte,

mis tasuvad tulevikus erialaselt ära. Samuti saab

EMEÜS’es ka silmaringi laiendada ning ei puudu ka

meelelahutus, et tuua halli argipäeva vaheldust.

Ühiselt saab koos aega veeta näiteks erinevatel seltsi üri-

tustel. Seltsil on väga palju üritusi nii auditooriumis kui

ka vabas looduses. Korraldame erinevaid ekskursioone

metsa-ja puidutööstusettevõtetesse, meie korraldada on

ka loengusari „Metsamees pajatab“, kus erinevad metsan-

dusliku taustaga inimesed tulevad rääkima oma töödest

ja tegemistest. EMEÜS korraldab iga-aastaselt Järvselja

suvemänge, kus on võimalik pärast väsitavat kooliaastat

ennast „lõdvaks“ lasta. Samuti ei puudu seltsi ürituste

nimekirjast ka iga-aastane põd-

rajaht, RMK infopäev, kohtumi-

ne Joensuu (Soome) Metsaüliõpi-

laste Seltsiga ja erinevad matkad

looduses, kas jalgsi, räätsa või

kanuuga.

Kõik üritused on meil kirjas meie

veebilehel ning sealt saab ka nä-

ha meie tegemisi galerii vahen-

dusel. Kui just Sina oled metsanduse või loodusvarade

kasutamise ja kaitse tudeng ning Sa pole veel liitunud

Eesti Metsaüliõpilaste Seltsiga, siis kindlasti tee seda.

EMEÜS’e ruumid võib leida Metsamaja (Kreutzwaldi 5)

keldrikorrusel ruumist 0A14. EMEÜS’i veebileht asub

aadressil www.emeus.ee ning samuti oleme ka Faceboo-

kis, kui toksida otsinguribasse Eesti Met-

saüliõpilaste Selts, siis sealt leiab ka meid

kenasti üles.

Kristjan Sepp,

EMEÜS’i juhatuse liige

Peatoimetaja: Roger Timberg

E-mail: yeleht@emu.ee

Väljaandja: Eesti Maaülikooli Üliõpilasesindus

Kreutzwaldi 52, Tartu 51014

Tudengisõna leiad ka internetis: ye.emu.ee/leht

Tiraaž: 300

Kollektiivimuutus

Nuputamist

12. novembril toimus Energiasäästunädala raames

EMÜ peamajas mälumäng „Switch Off!“. Kohale

ilmus 7 viieliikmelist võistkonda. Allpool toon väl-

ja mõned humoorikamad vastused, mida tiimid

välja genereerisid.

EVÜSi esimees alates 2013. aastast?

Äkki oli Madis. /Madis/

(Õige: Liis Uusaed)

Kas energiasäästlikum on eest-laetav või pealt-

laetav pesumasin?

Eestlaetav (juhul kui tagant saab ka laadida).

/Biotehnikud/

(Õige: Eestlaetav)

Kui palju kulub ühe liitri viina tootmiseks teravil-

ja?

5 kg – natuke läheb mööda ka. /Perekond Rähn/

(Õige: 3 kg)

Miks tuleb külmiku radiaatorit regulaarselt pu-

hastada?

Ta raisk jäätub ära… ja siis ta jäätub ära. /Biotehnikud/

(Õige: Külmiku radiaatorit tuleb puhastada, kuna tolm

tekitab radiaatorile soojust isoleeriva kihi ning külmiku

jahutamiseks kulub rohkem energiat.)

Mis on liginullenergiahoone?

Välikäimla ehk peldik. /Biotehnikud/

(Õige: Liginullenergiahoone on eriti energiasäästlik hoo-

ne, mis vastab energiatõhususarvu klassile A.)

Mis tekst peaks olema logo all?

100% rohekonn. /Biotehnikud/

KPS–kahepaiksete selts. /Madis/

Konnatee. /Energiatargad/

(Õige: Roheline Energia)

Maarja Salu,

ÜE sekretär

Meelelahutus