tubaka kasvatamisest - seemnemaailma lugemissaal

Algus | on-line pood Seemnemaailm |

Otsing:

Kataloog

Ilu- jatarbeaed

Kasulik info->

Kgiviljaaed

Sinu tervis

Taimedeportreed

Info

Algus : Kasulik info :

Kasulik info

Tubaka kasvatamisest27 January, 2010

printida

Tlkija: Seemnemaailm (Hli 10)

Kommenteeri artiklit (0 vastuseid)

Hinnake artiklit

Suureprane Hea Keskmine Halb Vga halb

Hinda

ISTIKUTE KASVATAMINE. Tubaka istikuid kasvatatakse lavades ja avamaa peenardes, kusjuures lavadeks kasutatakse nii ketavaid (bioktus), kuika mitteketavaid (pikesesoojus) lavasid. Bioktusega lavades saadakse 1m2-lt kuni 2500 sobilikku istikut,pikeseketavas lavas kuni 2000 ja peenras kuni 1500 istikut. 1ha vikese- ja keskmiselehelise tubaka istutuseks onvajalik 60 m2 pinnaga lava, suureleheliste sortide istikute kasvatamiseks lheb vaja 40 m2 pinda. Vikeselehelistekssortideks on Samsun, Djubek, Amerikan, Ostrokonets, keskmiseleheliseks Trapesun, suurelehelisteks Ostrolist jaPeremoet. Lavad paigutatakse tasasele pinnale, vikese kallakuga lunasse vi edelasse, koht peab olemapikesekllane ja kaitstud klmade tuulte eest. Muld peab olema kerge, kobeda, vett lbilaskva alusmullaga. Lavasid eitohi pstitada muldadele, mis kannatavad kevadiste leujutuste kes, ning kus phjavesi on liiga krge. Ketavad lavad(bioktus) on vajalikud varajaste istikuke ajatamiseks. Ketavaks kihiks kasutatakse hobuse- vi lambasnnikut, samutiveisesnnikut, phku, puulehti ja teisi orgaanilisi materjale. Bioktus valmistatakse ette sgisel ja talvel arvestusega0,25...0,35 m3 (tihedalt ladustatuna) 1 m2 lavapinna kohta. Snnikut silitatakse kuhjades, kuiva phku ja lehti hoitakserukudes. 8-10 peva enne lava valmistamist niisutatakse hobusesnnik optimaalse niiskuseni (60-70%), ning tehaksesellest soojendamiseks sobivad kohevad kuhjakesed. Veise- vi lambasnnik pannakse "soojenema" 12-15 peva ennelava lespanekut, lisades sellele 30-40% (kaalus) peenestatud phku, samuti 3-5% peenestatud kustutamata lupja vituhka (1m2-le tihendatud snnikuladestusele). Kui bioktusena kasutatakse phku, aganaid vi puulehti, siis nendestkoheva ktusekuhja tegemiseks niisutatakse seda virtsaga. Phku, aganaid ja puulehti vib niisutada ka veega, kuhu oneelnevalt lahustatud ammooniumsalpeetrit vi mnda muud lmmastikvetist (600 g vetist 100 kg kuiva phu kohta).Niisutatakse 2-3 korda 10-12 tunniste vahedega. Lavasse asetatakse ainult hsti soojenenud bioktust. Pealelespanekut kaetakse lavad raamide, mattide vi kilega. 3-4 peva prast, kui soojenenud kiht on tumenenud, ningtemperatuur ulatub kuni 30*C-ni, tasandatakse ja tihendatakse pisut. Tekkinud lohk tidetakse vrske snnikuga, pealepuistatakse lubjapuru vi tuhka ja laotakse peale 10 cm paksune mullakiht. Siis, kui mullakiht soojeneb (umbes hepeva prast), puistatakse peale 8-10 cm paksune toitaineterikas mullasegu. Lava alus valmistatakse tellistest,raudbetoonpaneelidest, laudadest, vi mnest muust materjalist. Lava laius on 1,5 m, pikkus kuni 10 m, kusjuures lava onidast lnde. Raamidega lava phja poolne sein peab olema toitaineterikka mullasegu pealmisest kihist 20 cm krgemal,luna poolne aga 10-12 cm krgemal.

SEEMNETE KLV.Kaks peva enne klvi vi eelidandamist puhitakse seemneid 40%-lises formaliini lahuses, mis kaitseb istikuidhaigustekitajate eest. Lahuse valmistamisel lisatakse hele osale (mahu jrgi) 40%-lisele formaliinile 50 osa vett. 1 kgseemnete jaoks on vaja 2l seda lahust, kusjuures hes lahuses puhitakse seemneid vaid he korra. Linasest vibjasskangast kotikesed tidetakse 2/3 ulatuses seemnetega, uputatakse ettevalmistatud lahusesse 10 minutiks, ningraputatakse pidevalt, et seemned saaksid lahust htlaselt. Seejrel pestakse seemneid jooksva vee all 10-15 minutit ningkuivatatakse. Tusmete ilmumise kiirendamiseks eelidandatakse seemneid 6-7 cm seinakrgusega puidust vi metallistkastikestes. Kasti phjas on tihe kotiriie, mis on raamil pingul. Seemned pannakse hredast puuvillasest riidestkotikestesse, tites need seemnetega 2/3 ulatuses, seotakse kinni ja lastakse sooja vette (30*C) 18-20 tunniks. Kuiseemned on paisunud, pestakse nad hoolikalt puhtaks, eemaldatatakse liigne vesi kotte raputades. Seemned kallatakse2-4 cm paksuse kihina kastidesse. Seemneid segatakse iga pev, kuivama hakkamisel niisutatakse. Ruumis hoitaksehutemperatuur 27*C juures. Kui eelidandatakse vrskelt korjatud seemneid, siis tuleb ruumis, kus seemned asuvad,temperatuuri pevas muuta: 27...30*C juures hoitakse seemneid 6 tundi, lejnud 18 tundi hoitakse seemneidtemperatuuril 16...20*C. Neljandal- viiendal peval ilmuvad valged iduotsad. Klvinorm lavasse 1m2-le 0,4 g, avamaapeenrasse 0,5 g. Rajoonides, kus on talvekuudel psivalt jahedad ilmad klvatakse tubaka seemned talve alla lavasse(ilma soojenduskihita), vi ka avamaale arvestusega 0,8 g 1m2-le. Seemnete klv koosklastatakse ajaga, mil istikud onvaja pllule istutada. Seejuures arvestatakse sellega, et sobilike istikute saamiseks kulub 35-65 peva (sltuvaltilmastikutingimustest ja kasvulava tbist). Seemneid klvatakse umbes viiel korral, 4-5 pevaste vahedega, etkindlustada istikute pidev saamime suurtele pindadele istutamiseks. Vikeste pidade korral vib piirduda 1-2 klviga,arvestades istutamise kiirusega. Ligikaudsed tubaka seemnete klviajad on toodud allpool.

ISTIKUTE HOOLDUS. Tubaka istikute arengus eristatakse jrgmisi faase: seemnete idanemine - seemnete paisumisest kuni juurekesetekkimiseni; idulehtede paari tekkimine; "risti" faas - kahe prislehe tekkimine, mis asetsevad risti idulehtedega, sel ajalkiireneb juurekeste kasvamine; "krvakeste" faas - 4-5 prislehe faas, nende mtmete suurenemine ja leminekhorisontaalasendist vertikaalsemaks; istikute moodustumise faas - taimed "omandavad" selgelt vljakujunenud varre 5-6suurenenud lehega. Istiku pikkus juurekaelast kuni tipmiste lehtedeni on umbes 15 cm, taimel on hsti arenenudnarmasjuur, seega on istik valmis avamaale istutamiseks. Esimese paari prislehtede ilmumise perioodil ("risti" faasis)tuleb hoida mullapinna parajat niiskust, ei tohi lasta sel kuivada, ega olla ka liigniiske. Kastetakse vikeste avadega

2/8/2010 Tubaka kasvatamisest - Seemnemaailm

seemnemaailm.ee/articles/index.php?G 1/7

kastekannuga, vikeste kogustega ja vee temperatuur peab olema vahemikus 20...25*C. "Risti" faasist kuni "krvakeste"faasini lastakse mullapinnal mnikord kuivada, istikuid kastetakse 1kord pevas. Alates "krvakeste" faasist kastetaksetaimi hommikul vi htul rikkalikult, umbes 1-2 peva tagant, kasutades suuremate avadega kastekannu. 3-4 peva enneistikute vljavalimist kastmine lpetatakse. Parim temperatuur klvist kuni tusmeteni on 22...28*C, seejrel alandataksetemperatuuri 18...25*C-ni. Lava temperatuuri alandatakse raami tstmisega vi kile les rullimisega. ldiselt hutatakselavasid iga pev, kuumade ilmade korral pikemaajaliselt, jahedate ilmade korral vaid lhiajaliselt mitu korda peva jooksul.Enne rohimist ja vljavalimist, samuti peale rohimist ja vljavalimist var jutatakse taimi kuumade pevade korral,kasutades selleks hredat valget kangast, kotiriiet, lehtinud puuoksi vms. Istikuid pealtvetatakse orgaaniliste- jamineraalvetistega. Esimene pealtvetamine tehakse "risti" faasis, teine "krvakeste" faasis, kolmas tavaliselt seitsepeva peale teist pealtvetamist, kuid mitte hiljem kui 10-12 peva enne taimede vljavalimist. Mineraalvetised viiaksemulda lahustatud kujul. 1 m2 kohta vetakse 6 g ammooniumsalpeetrit vi 10 gammooniumsulfaati, 12 g superfosfaati, 5-10 g kaaliumsulfaati, 8-16 g puutuhka. 10 m2 peenarde jaoks valmistatakse 20l lahust. Enne kastmist tuleb lahus kindlastikurnata. Palavate ilmade korral pealtvetatakse istikuid htuti. Peale igat pealtvetamist tuleb vetislahus lehtedelt puhtaveega kastes eemaldada. Prame teie thelepanu sellele, et esimene vetamine loetakse kastmise hulka. Hid tulemusiannab istikute vetamine kanasnniku lahusega. Kasutades krimise lpetanud kana snnikut lahustatakse see veegavahekorras 1:20, krimata kanasnnikut kasutades aga vahekorras 1:200. Peale vetamist tuleb kasta puhta veega, eteemaldada lehtedelt vetise jgid. Istikuid pealtvetatakse arvestusega 1 mbritis lahust 3-4 m2-le. Pealtvetadesistikuid orgaanilise vetisega, tuleb mullapind puistata le kduga. Sellist puistet kasutatakse ka juurte katmiseks, kuineed paljastuvad toitainetekihi vajumise tagajrjel, samuti varte kverdumise ja mullakooriku tekkimise ennetamiseks.Esimest korda puistatakse kduga, kui lehed kerkivad mullapinnalt, seejrel puistatakse veel 3-4 korda kuni taimedkasvavad juba nii kokku, et see pole enam vimalik. Edaspidi puistatakse kdu iga kord peale rohimist, harvendamist jataimede vljavalimist. Kui puistate kdu, jlgige, et kasvupung jks vabaks ja ei mattuks kdu alla. Kdu eemaldamisekslehtedelt kastetakse taimi rikkalikult peale igat puistamist. Haiguste proflaktikaks piserdatakse taimi tsineebi jabordoovedelikuga kordamda, vahetades preparaate. Piserdatakse alates tusmete ilmumisest kaks korda ndalastsineebi suspensiooniga (3 g tsineebi 10l vee kohta). Bordoovedelikku kasutatakse kuni "krvakeste" faasini (algusespiserdatakse 0,5%-lise lahusega, hiljem 1%-lise lahusega, arvestades 2l lahust 1m2-le). 8-10 peva enne taimede vljavalimist taimi karastatakse, st. lpetatakse varjutamine, kastetakse 1-2 peva tagant, 2-3 peva enne taimede valikutlpetatakse kastmine ldse. Lavad jetakse nd lahti, kattes kinni vaid tugevate tuulte, paduvihmade ja rahe korral.Eelmisel peval, kuid mitte hiljem kui 2-3 tundi enne vljavalimist, kastetakse taimi rikkalikult. Taimi valitakse vljahommikul (enne palavuse saabumist), mitmel korral - vastavalt istikute valmisolekule istutuseks. Peale igat vljavalimistpuistatakse allesjnud taimedele kdu, neid kastetekse, ning kui on palavad ilmad, siis varjutatakse 2-3 esimest peva.Vlja istutamiseks sobilik istik on karastatud, omab hsti arenenud narmasjuurt, tugevat ja ntket vart, pikkustjuurekaelast 12-14 cm (suurelehelistel sortidel kuni 16 cm) ja 5-6 lehte (mitte arvestades idulehti). Mullast vetakse vljatp selt niipalju taimi, kui jutakse samal peval maha istutada. Transportimiseks asetatakse taimed poolpikali korvidessevi kastidesse juured sissepoole. Istikuid hoitakse varjulises kohas.

TUBAKA ISTUTAMINE.Tubaka istutamiseks valitakse umbrohuvaba maa, mis valmistatakse ette juba sgisel. Kevadel maalapp tasandatakse:estatakse, kultiveeritakse, et muld oleks knnikihis kohev. Pllul, kus ei saa kasta, mrgitakse ajutised teed laiusega 2,5m, mis on vajalikud vee transportimiseks ja koristatud saagi raveoks. Need teed paigutatakse iga 40 m jrel ristitulevaste tubakaridadega. Pllul, mis on kallakul, vhendatakse teedevahelist riba 10-20 meetrini. Niisutatavatel pldudelsltub pllu jagamine "siiludeks" kohalikust reljeefist vi kastmisvee kttesaamise mugavusest. Sellistel maadel likabmuldamisader risti "siiludega" kastmisvaod. Need tehakse sirged ja paralleelselt, et oleks vimalus teha ridadevahelistmehhaniseeritud harimist. Kastmisvagude vaheline kaugus peab olema sobiv ettenhtud ridadevahelise laiusega. Olulinekrvalekaldumine halvendab kastmist, mis nuab vao pikkuse vhendamist. Tavaliselt tehakse kastmisvagude krvalekallevike, vhem kui 7 m 1km kohta. Kastmisvagude sgavus on 10-20 cm. htlastel pldudel on vao sgavus suurem,kallakutel viksem. Vaod hendatakse niisutuskraaviga. Tubakas istutatakse risti "siiluga" sirgete, hesuguste vahedegaridadena. Kallakute niiskes osas rajatakse siilud piki kallakut, read seega on risti kallakuga, vihmavee kogumiseksehitatakse kraavid. Istikud istutatakse siis, kui mdub klmaoht, ja mullatemperatuur ei lange alla 10*C. Tubakaistutustega alustatakse tavaliselt aprilli kolmandal dekaadil ja lpetatakse juuniks. Ostrolist tpi suurelehelisedtubakasordid vajavad suuremat toitepinda kui keskmiselehelised (Trapesund) ja veel suuremat, kui vikeselehelised sordid(Samsun, Djubek, Amerikan, Ostrokonets). Suurelehelised tubakasordid istutatakse niisutatavatel pldudel 30 cmvahedega, kusjuures ridadevaheline kaugus on 70 cm, seega skeemi 70x30 jrgi (48000 taime 1ha), ilma kastmisetapldudel aga skeemi 60x35 jrgi. Trapesun tpi keskmiselehelised sordid istutatakse ilma kastmiseta pldudel skeemi60x20 jrgi (83000 taime 1ha), niisutatavatel pldudel aga skeemi 70x20 jrgi (71000 taime 1ha). Suurtes kasvandikeskasutatakse masinistutust, mis krbib istutuskulusid vrreldes ksitsi istutusega 3-3,5 korda, ning kindlustab samal ajalistikute hea juurduvuse. Istutusmasin teeb ra kik operatsioonid: vao likamisest kuni istikute mullaga katmise jakastmiseni. Vikestel pldudel ja pldudel, kus masinistutust on ebamugav teha (jrsud kallakud), samuti pikemavihmaperioodi ajal, kasutatakse tubaka ksitsi istutamist, enne mida viiakse lbi pllu markeerimine risti siiludega, jlgides,et vaod oleksid sirged, et oleks vimalus ridadevaheliseks harimiseks traktori- vi hobukultivaatoriga. Markeerimine - seeon vao likamine 5-7 cm sgavuselt, kuhu hiljem istutatakse istikud. Kuid juhtub ka nii, et vihm uhub markeeringu minema.Siis kasutatakse markeerimise asemel teisaldatavaid latte, millele lakse naelad ridadevahelise laiusega. Naelte klgeseotakse nrid, mille pikkus on vrdne "siilu" laiusega, so. 40 m. Selliste pinguldatud nridega lattide abil ist utataksegitaimi, tstes latte vastavalt vajadusele edasi. Ksitsi istutamisel on kindlasti vajalikud lhikesed (18-20 cm pikkused),teritatud otsaga "istutuspulgad", mis vib teha puidust, ots aga katta metalliga, mis on tugevduseks. Kui psib kestevvihmaperiood ja muld on istutussgavuselt veest lbi imbunud, siis ks istutaja asetab istiku piki vagu vajalikuvahekauguse jrel ja teine istutaja teeb istutuspulgaga augu ja istutab taime juurte ja 3-4 cm varreosaga mulda. Lubatudon isegi 1-2 alumise lehe mulda sattumine, peamine on, et kasvupung jks ilusti mulla peale. Peale seda, kui taim onauku asetatud, surutakse muld taime varre mber kinni. Istutades taimi kuival perioodil, tuleb esimesena veekandja, kesniisutab read. Teine istutaja asetab taimed piki vagu, kolmas aga teeb augu, istutab taime ja katab taime juured mullagakinni. 3-4 peva peale istutamist kontrollitakse istikute juurdumist, ning hukkunud taimede kohale istutatakse kohe uued.Seejuures kasutatakse parimaid istikuid, et need ei jks varasemalt istutatud taimedest kasvult maha.

TUBAKA HOOLDUS PLLUL.Juba 8-10 peva peale taimede istutamist viiakse lbi esimene ridadevaheline mullaharimine (kultiveerimine) 6-8 cmsgavuselt koos ridade ksitsi rohimisega. 10-12 peva prast haritakse ridadevahesid teistkordselt, seekord 8-10cmsgavuselt, samuti koos ksitsi ridade rohimisega. Kolmas kultiveerimine (koos rohimisega) viiakse lbi veel 12-15 pevaprast 5-7 cm sgavuselt. Vajadusel viiakse lbi veel neljaski kultiveerimine 5-7 cm sgavuselt (seda eriti ridadevahelisemulla tihenemise korral). Niisutatavatel pldudel kobestatakse ridadevahesid mullakooriku tekkimise vltimiseks peale igatkastmist. Samal eesmrgil tehakse ridadevahelist kultiveerimist peale tugevaid vihmasid ka teistel pldudel.Tubakakasvatuses on kastmisajad tihedalt seotud mulla klimaatilistest tingimustest. Kergetel liivamuldadel kastetaksetubakat sagedamini, rasketel niisketel muldadel aga harvemini. Nii niiskuse puudujk, kui ka lejk mjub taimedeelutegevusele negatiivselt. Seeprast peab mulla opt imaalne niiskus olema kogu intensiivse kasvu perioodil ja itsemisealguses 60-70% kogu mulla niiskusmahtuvusest, tipmiste lehtede korjamise ajal piisab aga 40-50%-lisest mullaniiskusest.Peale istutamist on istikulehed taime kasvuks hdavajalikud. Peale uute lehtede tekkimist lpetavad istikulehed kasulikut, nad vananevad, kahjustuvad haiguste ja kahjurite poolt. Seeprast eemaldatakse kolletunud istikulehed jahvitatakse, kuna nad ei oma vrtust.



ISIKUTE JA KLGVSUDE EEMALDAMINE. Selleks, et saada krget kasvu ja kvaliteetset toorainet, tuleb taimedel kindlasti isikud eemaldada. Viljakatel muldadel,tubaka lopsaka kasvu korral, eemaldatakse ied, kui puhkenud on umbes 30% itest. Vaestel muldadel, nrga kasvugataimedel, hakatakse isi ra npistama kohe esimeste ite ilmumise ajal. Koos isikutega eemaldatakse ka lehed, mis polesuutnud areneda saagi korjamise ajaks normaalsete mtmeteni (sgav isikute eemaldamine). Keskmise viljakusegamuldadel eemaldatakse ied vahemikus itsemise algusest kuni ajani, mil on avanenud 25% itest. Vegetatsiooniperioodijooksul eemaldatakse tubakalt isi 2-3 korda, seni, kuni on eemaldatud kik ied. Suureleheliste sortide ite eemaldamisekigus eemaldatakse koos isikutega ka 2-3 tipmist lehte. Vikeselehelistel, aromaatsetel tubakatel eemaldatakse isihiljem, kui suurelehelistel ja keskmiselehelistel, et anda neile peenem maitse. Mrgime, et suurelehelised tubakasordidannavad hilinenud ielikamise korral madalakvaliteedilist toorainet. isikuid eemaldatakse terava noaga vi sekaatoriganii, et lehe kaenlasse ei jks tgast, mis vib kahjustada lemisi lehti tuule korral. Kui isikuid ei eemaldata, siisproduktiivsete lehtede kvaliteet peamiste nitajate poolest alaneb, nad kaotavad massi, ning nende paksus vheneb.Eemaldatud isikutega taimede kuivmass koguneb lehtedesse, mitte ei kasutata seda ites ja seemnetes, mis omakordatstab saagikust. Peale isikute eemaldamist tugevneb tavaliselt lehekaenaldes klgvrsete kasv. Nende eemaldaminemjub saagile sama positiivselt, kui ka isikute eemaldamine. Tubakalt eemaldatakse klgvrseid samuti 2-3 korda,vastavalt nende kasvule. Klgvrsed ligatakse noa vi sekaatoriga lehe kaenlast, jtmata tgast. Noored klgvrsedvib lihtsalt murda. Varajase istutuse korral on vimalik saada lisasaak, kasutades taime klgvrseid. Selleks on kaksvimalust: - peale lplikku lehtede korjamist (mitte hiljem kui augusti esimesel dekaadil) ligatakse varred 10-15 cmkrguselt maapinnast. Ridade vahesid kobestatakse, kastatavatel pldudel kastetakse. Uuesti kasvama hakanudvrsetest jetakse alles 1-2 tugevamat, lejnud eemaldatakse. Saaki korjatakse vastavalt lehtede valmimisele kuni 3korda; - peale lehtede neljandat murdmist jetakse lemisele varreosale 1-2 krvalvsu, teised eemaldatakse. Nendelklgvsudel arenevad normaalsed lehed, mis korjatakse vastavalt valmimisele 2-3 korda. Mlema variandi korraleemaldatakse koheselt ilmuvad isikud.

TUBAKA KORJAMINE. Tubaka lehti korjatakse tehnilises kpsuses, kui kasvuprotsessid on peatunud, koed on aga kogunenud trklisest jasuhkrutest omandanud maksimaalse tiheduse. Valminud lehed on mittevalminud lehtedega vrreldes kergelt tursunud jaheledamad. Valminud lehed kolletuvad kiiresti ja htlaselt silitamisel ja kuivatamisel, tooraine tuleb kollane, oran,punane vi helepruun. isikud eemaldatud taimedel kattuvad keskmised ja lemised lehed valmides kirmega, koedmuutuvad hapraks ja tihkeks, lehe pealispind muutub laineliseks, lehe servad ja tipud keerduvad kergelt allapoole jahelenevad. Lehe murdmisel murdub lehevars kergelt varre kljest. Taimedel, millel on isikud jetud eemaldamata, ei omatehnilises kpsuses lehed tugevalt avaldunud tursumist, nad on helerohelised kollaka tooniga. Lehtede kpsusastmeavaldumine sltub taime liigist ja tubaka kasvatamise tingimustest. Tubaka korjamist kergetel muldadel ja kastetavatelpldudel, samuti tiheda istutuse korral alustatakse siis, kui ilmnevad esimesed tehnilise kpsuse tundemrgid. Rasketelmuldadel alustatakse saagi koristamisega hiljem - kui on juba kpsuse tunnused korralikult vlja kujunenud. Vib juhtuda,et niisketel aastatel vivad madalatel pldudel kasvavatel taimedel valmimata lehed muutuda kollakas-roheliseks. Selliseljuhul tehakse lehtede kpsus kindlaks lehtede tursumise ja lehelaba lemise osa laiksuse, samuti leheservade ja tiputagasiprdumise phjal. Nii levalminud, kui ka valmimata lehed annavad madalama kaubandusliku sordi tubaka.Valmimata lehed kolletuvad silitamisel raskelt, kuivavad aeglaselt, nende vrvus jb tumeroheliseks vi pruunikaks.levalminud lehed kuivavad liiga kiiresti, kuid tooraine on tumedat vrvi, seejuures kaob lehtede elastsus ja nadpurunevad kergesti mehaaniliste kahjustuste korral, kuna nende niiskusmahtuvus peale kuivatamist on madal.Tubakalehtede koristamine tehnilise kpsuse faasis kindlustab suurema saagi saamise ja tooraine parima kvaliteedi,alandab lehtede kadu mehaaniliste vigastuste ja hallistuste tagajrjel. Tubakalehti korjatakse vastavalt lehtedevalmimisele mitmeid kordi. Esimeseks korjeks valmivad lehed umbes 40-45 peva peale tubaka istutamist. Umbes samaaeg kulub alumiste lehtede valmimise algusest kuni lemiste lehtede valmimiseni. Kikides tubakakasvatusrajoonideskorjatakse iga korje ajal jrgmine kogus lehti: esimesel korjel 3-4 lehte, teisel korjel 3-5 lehte, kolmandal korjel 5-7 lehte,neljandal korjel 5-6 lehte, viiendal korjel 3-4 lehte ja kuuendal korjel 3-4 lehte. Vaid tubakalt Dubek korjatakse Krimmishelt korjelt iga kord 3-4 lehte. ldiselt on lehtede kvaliteet seda parem, mida krgemal nad asuvad. Alumised lehed onhemad, ning kuivavad kiiremini. Lehtede korjamine tpselt tehnilise kpsuse faasis kiirendab nende kuivamist, parandabkvaliteeti, kergendab kaubandusliku sordi valikut. Parima kvaliteediga on lehed, mis on korjatud peva lpus, htul, kuinad sisaldavad vhem vett ja rohkem ssivesikuid. Lehti vib korjata ka hommikul, peale kaste mahatulekut, kuid palavalajal pole lehtede korjamine soovitatav, kuna nad ei murdu varre kljest kergesti, on lekuumenemisest nrbunud,kleepuvad ksteise klge ja kahjustuvad kergesti. Jaheda ja pilves ilmaga lubatakse lehti koguda terve peva jooksul.Vihmase ja jaheda ilma korral on lehed valminud seisundis 10-15 peva. Kuiva ja palava ilma korral vltab kpsusperiood5-7 peva, peale mida on lehed levalminud, ning hakkavad tippudest kolletuma ja kuivama. Ebasoodne on lehti korjata



poolvalminult vi tiesti toorelt, kuna sel juhul kuivavad nad kaua, tooraine on puine, mis omakorda alandab temakaubanduslikku kvaliteeti. Lehtede korjet viiakse lbi ksitsi, murdes lehti vasakult ja paremalt. Mlemasse kttekorjatakse 8-10 lehte, seejuures paigutuvad lehed nii, et he lehe lehelaba oleks tpselt teise lehe lehelaba peal jaleherood oleksid hel rivil. Eemaldatud lehtede kimbud asetatakse paaridena ridadevahesse. Seejrel asetatakse lehedkorvidesse ringjalt leheroodudega seina poole. Judes hoiuruumi, laotatakse tubakalehed koheselt prandale, teise realehed katavad esimese rea lehtede tipud. Tulemuseks on tubaka jaotus lehevartega les, mida kasutatakse sel juhul, kuitubakas aetakse nrile korjamise peval. Kui tubakalehed aetakse nrile jrgmisel peval, laotatakse nad prandalelehevarred allpool. Samasugust lehtede paigutust kasutatakse ka siis, kui lehtedel on kollakad tipud. lehtede laotamisel onkindlasti vajalik pda silitada lehtede paiknemist kimbus, mis tstab oluliselt tviljakust. Kuivatamiseks lkitakse lehedkigepealt 600-700 mm pikkustele terasneltele. Selliseid nelu saab tellida igast sepikojast vi meistrilt, kus neid tehakseilma raskusteta terastraadist. Viimane taotakse lamedaks, saades 4-5 mm laiuse ja umbes 2 mm paksuse nela tooriku.Seejrel nela ks ots teritatakse, teise otsa aga puuritakse ava nri lbiajamiseks (nelte servad on ovaalsed).Tubakalehed aetakse nelale lbi lehevarre, jttes selle otsa 1,5-2 cm. Kui nel saab lehti tis, siis pannakse nela avassenr, mida mda libistatakse lehed nrile. Nri pikkus on 6 meetrit, sinna paigutatakse 5-6 nelatit tubakalehti. Nriotstesse jetakse 20 cm vaba ruumi, mis on vajalik nri sidumiseks kuivatusraamidele. Lehtede paigutus nril peabolema htlane, et nad vaevu puudutavad ksteist. Enne nrile ajamist on otstarbekas lehed sorteerida, et hele nrilesatuksid suuruselt ja kpsusastmelt hesugused lehed, mis kiirendab oluliselt kuivamist ja kergendab kaubandusliku sordimramist. Lehtede ksitsi nrile ajamisel vajatakse umbes 10-12 kg nri 1 ha tubakasaagi jaoks. Tubakakuivatamiseks riputatakse nrid spetsiaalsetele teisaldatavatele raamidele.

TUBAKA KUIVATAMINE.Kige thtsam etapp tubaka ttlemise juures on kuivatamine, mis mrab ra tooraine vrvuse ja osaliselt kamaitseomadused. Tubaka ebaige kuivatamine vib endaga kaasa tuua prdumatu tooraine rikkumise. Kuivatamiseprotsess koosneb kahest faasist: - hoidmine, ehk lehtede "kolletamine" ja - kuivatamine ehk fikseerimine. Hoidmiselkaotab leht 20-25% vett, kuid on veel elus. Seda tuleb teha kerge kuivatamisena, tugeva kuivatamise korral surevadlehed kiiresti, silitades rohelise vrvuse. Lehtede hoidmise protsess algab peaaegu kohe peale lehtede taimelt korjamist,jtkub lehtede laotamisel varjualusesse ja lehtede nri otsa ajamisel. Hoidmiseks kige sobivamad tingimused on:hutemperatuur 25...35*C, huniiskus 75-90% ja hu liikumise kiirus mitte rohkem kui 0,3 m/s. Alates lehtedekolletamisest algab jrgmine kuivatamise faas - fikseerimine, so. saavutatud lehevrvuse kinnistamine. Selles faasis lehedsurevad, ning kuivavad lplikult: kigepealt lehtede servad ja tipud, seejrel kogu lehelaba, ning viimasena keskmineleherood. Mida kiiremini toimub fikseerimise faas, seda heledam on tubaka tooraine. Tubaka kuivatamisel tulegaspetsiaalsetes kuivatites kasutatakse kindlat ttlemise reiimi nii hoidmisel, kui ka fikseerimisel. Pikese keskuivatamisel kulgevad mlemad faasid aeglasemalt. Siin on samuti vimalus reguleerida neid protsesse. Niteks tuuakseteisaldatavad raamid tubakaga hoidmise perioodiks varjulisse kohta, fikseerimise ajaks aga viiakse pikeselisesse kohta,kus on hea hustatus. Tubakas, mis on kasvanud kergetel muldadel, kolletub htlaselt ja kiiresti, silitab hsti kollasevrvuse ja annab krgekvaliteedilist toorainet. Tubakas, mis on saadud rasketelt muldadelt, kolletub hoidmise perioodilaeglaselt ja ebahtlaselt, ning silitab kollast vrvust kehvemini. Selline tubakas annab parima tooraine pikese keskuivades. Arvatakse, et tubakas, mis on kuivatatud soodsates tingimustes pikese kes, vi varjus, on tumedam, maitseltpehmem ja aromaatsem, kui tubakas, mis on kuivatatud tulega ketavates kuivatites. Kui aga on ebasoodsad ilmad, onpikeses ja varjus kuivatatud tubakas madalama kvaliteediga kui kuivatites kuivatatud tubakas.

TUBAKA SILITAMINE. Tubaka kuivatamine lpetatakse, kui kogu lehelaba koos leheroo ja -varrega on tielikult kuivanud. Nride mahavtmistteostatakse hommikul, kui tubakalehed on peale ist huniiskust pehmed, elastsed, ning ei purune mahavtmise kigus.Sellised nrid seotakse 4-5 kaupa kimpu. Enne seda lkatakse lehed nri keskossa kokku, et vabastada nriotsad.Seejrel, olles liganud raamilt 4-5 nri, kogutakse kik nri vasakud otsad vasakusse ktte ja nri paremad otsadparemasse ktte. Seejrel hendatakse nride vasakud ja paremad otsad ja seotakse slme, samaaegselt kinnitades



nride klge puidust konksu, mille abil riputatakse pundid les. Tubakat on kimpudena kerge viia hoiuruumi ja riputadaumbes 3m krgusele lae alla. Pika lati abil tstetakse kimbud konksuga lae alla rippuma. Sellisena silib tubakas kunitubakalehtede kaubandusliku sordi mramiseni. Loomulikult peab tubaka silitamiseks kasutatav ruum olema kindlaltisoleeritud niiske hu ja tuule sissetungimise eest. Tubaka silitamisel kimpudes soovitatakse vimalikult tihedatlesriputamist. Seda tehakse selleks, et tooraine siluks parimal viisil ja tema kvaliteet tuseks. Tiheda lesriputamisekorral kuivab tubakas vhemal mral ja niiskub. Parimad tubakad paigutatakse rippuma keskossa. Erinevate korjetekimbud tuleb hoida eraldi, mis lihtsustab edaspidist lehtede sorteerimist kaubanduslikeks sortideks. Kuivatatud tubakasomandab silitamisprotsessi ajal elastsuse, kaotab roheluse, tasapisi paranevad suitsetamisomadused. Kuivatatudtubakat hoitakse nii sarais, kui ka pakkides. Kuid seejuures tuleb tita mningaid tingimusi... Koht pakkide paigutamisekspeab olema kuiv kogu silitamisperioodi jooksul. Nii, kimpudest pakk laotakse puuprandale vi allapanule. Kui pakkasetatakse seina rde, siis esmalt laotatakse prandale tihedalt kolm kimpu konksudega seina poole. Jrgmised kolmkimpu asetatakse konksud teisele poole. Viimased kimbud laotatakse 1,5-1,7 m krgusele. Pakkide pikkus sltub ruumimtmetest. Pakk on otstarbekas katta igast kljest mattidega. 1m pakki paigutatakse 9-10 kimpu, see on kaks kordarohkem, kui lesriputatud kimpu. Pakkide vahele jetakse 0,75 cm laiused lbikigud, iga kahe paki jrel aga vaba pindkimpude mberpaigutamiseks soojenemise korral. Krgema niiskusega, kuivamata leheroodudega ja hallitusjlgedegatubakat ei tohi pakkidesse panna. Tubaka niiskus pakis peab olema mitte alla 14% ja mitte le 18%. Niiskuse mramiseksvetakse peotis tubakalehti ja pigistatakse peos. Kui tubakas tuleb kergelt toime surumisega, on ta sobilik pakkidesseladustamiseks. Kui tubakas peale pigistamist tundub ntske vi puruneb erinevateks osadeks, on ta liiga niiske vi liigakuiv - seda tubakat ei tohi pakkidesse panna. Sel juhul riputatakse kimbud les jrelkuivatamiseks vi niiskumiseks, kunivajaliku niiskuse saavutamiseni. Pakkides silitamisel jlgitakse thelepanelikult tubaka temperatuuri. Selleks asetataksetermomeetrid nii pakkide alumistesse osadesse, kui ka ruumi endasse. Temperatuuri kontrollitakse kord pevas. Kuitubakapakkide temperatuur tuseb le 1...2*C krgemale vrreldes ruumi hutemperatuuriga, siis tehakse pakk lahti,jahutatakse ja kuivatatakse. Esimesel temperatuuri tusul vib teha vaid kimpude mberpakkimist, nii et lemised kimbudsatuksid paki alumisse ossa ja alumised kimbud satuksid paki pealmi sesse ossa. Kui krgem temperatuur mrgitakse kajrgnevatel pevadel, siis tuleb kimbud les riputada vi paigutada maapinnale hes kihis. Kogenud tubakakasvatajadteevad eksimatult kindlaks pakkide ja ruumi hutemperatuuri erinevused pannes ke tubakapakki. Silitades kimpepakkides kannatab tubakas harvem liigniiskuse ja liigkuivuse kes, silitab paremini oma vrvust ja on sobilik niisorteerimiseks kui ka pakkimiseks iga ilmaga.

ESMANE TUBAKA TOORAINE TTLEMINE. Esmaseks tubaka tooraine ttluseks on tema sorteerimine kaubanduslikeks sortidesks, samuti pakendamine pakkidekstransportimiseks, silitamiseks ja fermentatsiooniks. Peale fermentatsiooni on tubaka tooraine valmis tubakatoodetevalmistamiseks. Enne, kui alustada tubaka sorteerimisega, tuleb ta ettevalmistada, ehk siis viia optimaalse niiskuseni (16-20%), mille juures tubakalehed peavad hsti vastu pressimisele ja sorteerimisele, ning kannatavad mehaanilist koormust.Enne sorteerimise algust niisutatakse tubakat kimpudes, mis on eelnevalt komplekteeritud kuivatamismeetodi jrgi,korjete jrgi ja lehtede vrvuse jrgi. Selline eelnev kimpude komplekteerimine kergendab sorteerimist ja jrgnevatpakendamist. Kigepealt valmistatakse sorteerimiseks kige madalama kvaliteediga tooraine, kuna ta silitamisel oluliseltei muutu. Rajoonides, kus huniiskus on kllaltki krge, tehakse tubaka niisutus otse hoidlates. Selleks riputatakse kimbudkllaltki hredalt les, seks aga avatakse aknad ja uksed. Nendel juhtudel, kui tubakat ei saa niisutada ruumisebapiisava huniiskuse tttu, vib prandat piserdada veega. Kui ka see ei aita, siis asetatakse kimbud seks uespetsiaalsele alusele. Selleks, et kimbud htlaselt niiskuksid, keeratakse neid jooksul mitu korda hele ja teiselekljele, hommiku hakul aga korjatakse ra, et kaste ei langeks neile peale. Madala huniiskusega rajoonides (Krimm, Kesk-Aasia) niisutatakse tubakat spetsiaalsetes keldrites. Keldri seinad vivad olla mullast, 2 m krgused, mis on tugevdatudsavisse kastetud hagudega, savist ja phust valmistatakse aga 15-20 cm paksune katus. Prand valmistatakse agaklibust. Kimbud riputatakse keldris 6cm lbimduga ja 4,5 m pikkustele rtele, mis on paigutatud sarikatele 40 cmvahedega. Prandale asetatakse 340 cm pikkune, 70 cm laiune ja 11 cm krgune kna, mis tidetakse veega, kui hkkeldris pole piisavalt niiske. Kui kna puudub, siis kastetakse keldri seinu ja prandat enne kimpude sisse toomist.Seejuures ei tohi rmised kimbud keldri seintega kokku puutuda, lesriputatud kimpude otsad aga peavad olemaprandast vi knast vhemalt 20 cm krgusel. Peale seda, kui tubakas on saavutanud vajaliku niiskuse, tuuakse kimbudjrk-jrgult ruumi, kus toimub tubakalehtede sorteerimine kaubanduslikeks sortideks, viimistlemine ja pakendaminevastavalt GOST-ile, kui see tubakas on ette nhtud riiklikele kokkuostupunktidele, mis muide on kohustatud andmametoodilist ja materiaalset abi kigile tubakakasvatajatele, kes kasvatavad tubakat riiklikul otstarbel. Kokkuostupunktidpeavad kindlustama tieliku instruktaai, tegema nidised kaubanduslikele sortidele GOST-i jrgi, kindlustamataarakastidega ja tubaka pakendamise press-vormidega. Esimese ja teise korje lehed annavad phimassi kolmanda janeljanda sordi toormele. Tehnilises kpsuses lehed - esimese ja teise sordi phimass. Mittevalminud lehed sisaldavadrohkem vett. Peale kuivatamist jvad sellised lehed rohelised, vi omandavad pruunika vrvuse. Omades suurt vimetimada hust niiskust (suur niiskusmahtuvus), riknevad nad silitamisel kergelt (lhevad hallitama). Mittevalminudtubakalehed on ebameeldiva lhna ja maitsega. levalminud lehed on vga haprad, sest nad on vga hukesed, nad ontumedat vrvi, nendest valmistatud tubakas on maitsetu ja aroomitu. Oma madala kvaliteedi tttu kuuluvad mittevalminudja levalminud tubakalehed vaid kige madalamasse kaubanduslikku sorti. heks peamiseks tubaka kvaliteedi tunnusekson lehtede vrvus, mis suures osas sltub tubaka kuivatamise meetodist. Tulega kuivatatud tubakas omab helekollastvrvust. Pikesekuivatuse korral on tooraine kollakas-orani (kuivad tubakakasvatusrajoonid) vi punakas-pruuni (niiskedrajoonid) vrvust. Vhe hoitud lehed on rohekat tooni, le hoitud lehed aga tumedat tooni. Erinevalt kuivatatud ja hoitudtubakas sorteeritakse ja pakendatakse eraldi, kuna neil on omad spetsiifilised maitse vrtused. Lehed, mis on kollast,orani, vi oranikas-punast vrvust, kuuluvad esimesse ja teise sorti. Kolmandasse klassi kuuluvad kik teiste vrvustegalehed, vlja arvatud mustad (need kuuluvad neljandasse sorti). Krgemasse sorti lubatakse lehed, mis on olulistemehaaniliste vigastusteta, mis halvendavad valmistoote plevust ja alandavad lehtede kiulisust. Tubakalehtedekahjustused, mis on tingitud erinevate haiguste, samuti putukate poolt, alandavad loomulikult tubaka suitsetamis vrtusi.Seeprast lubatakse krgematesse kaubanduslikesse sortidesse vaid thtsusetute hepoolsete taoliste kahjustustegalehti. Sorditu tubakas - alla 20 cm suurused lehetkid, mis ei lhe lbi 5 mm suuruste avadega selast. Sellist tubakatoorainet lisatakse vikestes kogustes madalasordiliste tubakatoodete hulka. Alak - lehed, mis kuivavad varre kljespllul, on madala "materiaalsusega". Nende lehelaba koed on haprad ja rabedad. Alakilehti lisatakse madalasordilistetubakatoodete hulka. Maitsetubaka hulka kuuluvad Trapesund, Ostrolist, Peremoet, aroomitubaka hulka Dubek,Samsun, Ostrokonets. Vahepealseks tubakaks on Amerikan, mis kasvatades Luna-Krimmist idas vi phjas on suuresosas maitsetubakas. Sama on ka Dubek, mis Krimmi lunakaldal annab aroomitubaka toorainet, Krimmi stepitsoonis jaKrasnodari krai mustmuldadel aga maitsetubaka toorainet. Juba ammu on mrgatud, et seal, kus kasvab hea kvaliteedigaviinamari, saadakse ka parima kvaliteediga tubakat. On mned erisused kuivatatud tubakalehtede pakendamiselpakkidesse. Pakkekastid - vineervormid - neil ei ole ei kaant ega phja. Kast paigutatakse kolmele pakkepulgale, mis onnriga kahest kohast kinni seotud 20 cm servast. Pulkade otsad peavad olema 4 cm le igast paki kljest. Igale pakile onvaja kuus pulka - kolm alumist ja kolm lemist. Alumistele pulkadele laotakse esimesed tubakakogused, lemised pulgadaga laotakse paki peale prast paki valmistamist ja seotakse nriga alumiste pulkade klge. Nrpakkimisel pannaksenrid tubakaga 2 reas lehevarrega seina poole. Nri otsad pannakse paki sisse. hes pakis on 12-14 rida.

KOKKUVTE. Vrskelt kuivatatud tubakas on suitsetamiseks vhesobiv, kuna temas sisaldub suures koguses valkaineid, mishalvendavad suitsetamisel maitseomadusi: suits on ebameeldiva lhnaga, kutsub esile mruda maitse ja rritab kurku.Pikaajalise silitamise protsessil fermenteerub tubakas ise, mille tulemusena valkainete hulk langeb, samal ajal tusevadtubaka maitseomadused suitsetamisel, aromaatsus ja lhn. Valmistada tubakat, mis rahuldaks kiki nudmisi aromaatsuseja maitsevrtuste jrgi, tubaka toorainest, mis on kasvatatud hes kohas, on praktiliselt vimatu. Selleks, et saada htvi teist liiki tisvrtuslikku tubakatoodet, vajatakse erinevate tubakate (nii botaaniliste ja kaubanduslike sortide, kui kapritolu rajoonide) segu. Tubakat oma maitse jrgi valida saab alles peale degustatsiooni - proovisutsetamist. Niteks,



alustuseks vib vtta 10-12 erinevas kpsusastmes (poolkpsenud, kpsenud ja lekpsenud), hesugustes kogustes jaerinevate korjete lehti. Kikidest lehtedest tmmatakse vlja keskmine leherood koos lehevarrega. Seejrel asetatakseneed lehed virna, painutatakse pikuti ja risti pooleks, ligatakse terava noaga vikesteks osadeks, koguses, mis on vajalikhe suitsu tegemiseks, segatakse hoolikalt ja suitsetatakse. Kui on liiga kange, siis thendab, tuleb vhendada poolkpsetubaka kogust, asemele aga pange kpseid tubaka lehti. Mrgime, et lemiste korjete lehed parandavad maitseomadusija tstavad aromaatsust, madalamate korjete lehed aga alandavad suitsetamis kvaliteeti, mis paljuski sltub lehelabavrvusest. Kollased, oranid ja punakad lehed parandavad suitsetamiskvaliteeti. Erinevate segude proovimine aitab judasuitsetatava tubaka sobilike omadusteni nii maitse, kui ka aroomi osas. Mrame segu optimaalse koostise, segukasutatakse piibutubaka tkeldamisel. Tkeldamist viiakse lbi, kui tubaka niiskus on 17-20% (sellise niiskuse juurespainduvad lehed kergelt ja likamisel ei pudene, moodustades ligatuna 0,6 mm laiused tubaka kiud).

* Sigareti keeramise masin (joonis 1 ja 2) koosneb klotsidest, millel toimub tubakaportsioni paberossipaberisse keeramine,rullidega raamist ja kangast lindist, mis on kinnitatud aluse klge.

* Joonis 1. Sigareti keeramise masin: 1 - tubakas; 2 - paberossi paber; 3 - "spaatel" liimi peale kandmiseks; 4 - klotsid.

* Joonis 2. Masina konstruktsioon: 1 - raam; 2 - lint; 3 - klots; 4 - alus; 5 - rullik. Klotsid valmistatakse kuivast 15-20 mmpaksusest prna- vi haavapuust, mis saetakse jhvsaega 1-2 mm varuga ja liimitakse pressi all PVA liimiga. Klotside laiuson vrdne soovitud sigareti pikkusega (vib valmistada mitmeid klotse, kui te soovite erineva pikkusega sigarette).

Masina alus (joonis 3) tehakse 2 mm paksusest teras- vi alumiiniumlehest. Painutamisel prake thelepanu aluseparalleelsusele. Viimaseks on parem leida tkike sobivat karpterast. Avaused alusesse ja klotsi on otstarbekam puuridapeale klotsi sobitamist alusele. Seejuures tehakse kik avaused tpselt tulevase masina korpusega perpendikulaarselt(risti). Vastasel juhul tulevad sigarettide asemel mingid "kitsejalad".

* Joonis 3. Alus.

* Masina raam (joonis 4) valmistatakse 2 mm paksusest teraslehest. Raami klge kinnitatakse sile rullik, mis valmistatakse



8-10 mm lbimduga vardast. Peale raami ja klotsi paigutamist alusele, viimistletakse lplikult klotsi pealipind peitli, viili jasmirgelpaberi abil. Erilist thelepanu prakse sellele klotsi osale, kus toimub sigareti vormimine: pilu rulliku ja klotsipealispinna vahel peab olema mitte le 1 mm. Kangalint, mis on tpselt klotsi laiune, ligatakse tihedast peenikesestsnteetilisest materjalist jootekolvi abil, sel juhul jb kangaserv htlane. Lintide otstesse keeratakse 35-40 mm pikkusedsilmused. Moodustunud silmused kinnitatakse masina klge 3,5-4 mm lbimduga naeltega. Lintide ldpikkus on 270 mm.

Masina t seisneb jrgmises: raam asetatakse rmisesse vasakusse (joonise jrgi) asendisse, milles rullik toetubetteulatuvale klotsile. Svendisse, mis moodustub kangalindile, pannakse tubakaportsjon, klotsi peale kangale asetataksepaberossipaber, mille servale kantakse spaatli abil liimi. Peale seda viiakse raam paremasse (joonise jrgi) rmisesseasendisse, ning valmis sigaret veereb lauale (vi spetsiaalselt valmistatud karbikesse). Seejrel tuleb kiki valmistatudsigarette pisut kuivatada ja seejrel vib neid tmbama hakata. Liimiks sobib vedel trklisest valmistatud kliister. Klotsilasuvad srmede avad on lindi svendi sgavuse reguleerimiseks, kuhu pannakse tubakaportsjon, mis mingil mralmrab sigareti "kaliibri". htlasi mrgime, et standartsete marate sigarettide diameeter on 7,62 mm. Antud juhulmratakse sigareti "kaliiber" tubaka doosiga. Seeprast soovitatakse sigarettide valmistamise protsessiks leidamingisugune mtenu, mille kasutamine kiirendab ja lihtsustab oluliselt sigarettide valmistamise protsessi.

Copyright 2002-2007, "Ageeta" o All rights reserved.



tubaka kasvatamisest - seemnemaailma lugemissaal

Documents