Pühapäev, 12. veebruar 2017 Tsooru kandi rahva teabeleht

nr 121

Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu

Tants Tsooru rahvamaja ümber

V-klubi valmistub jälle Tsooru rahvamajajuhtimist üle võtma

Tsooru rahvamaja 13. jaanuaril 2010. Fotod: Kalle Nurk

Külalehe eesmärgiks on kogukonna liikmete infor-meerimine ja alati on teretulnud artiklid, mis kajas-tavad inimeste arusaama meid ümbritsevast, et siisjätkata mõttevahetust kas Külalehe vahendusel, väi-keses seltskonnas või külakoosolekul. Üleriigilisi lehtivaadates aitavad vahel huvi suurendada intriigide ka-jastamine ja musta pesu pesemine. Ega siis meie küla-leht halvem ole! Viimasel ajal on minu poole pöördutud mureliku kü-simusega, et kas mõne aasta tagune tants ümber rah-vamaja sai tol korral lahenduse või mitte. Ekslik onarvata, et inimeste mälu on lühike. Millest siis jutt?2014. aasta kevadel korraldati allkirjade korjamisekampaania, milles aktiivselt osales ka MTÜ TsooruV-klubi. 12. mail 2014 laekuski avaldus vallavalit-susele, et Tsooru külarahvas soovib rahvamaja töökorraldamise üleandmist MTÜ-le V-klubi. Huvitavakstegi pöördumise asjaolu, et Antsla vallavalitsus kuulu-tas kirja ülisalajaseks ja kehtestas avalikkusele kirjalejuurdepääsu keelu kuni 2089. aastani. Ometi asutihoolega just selle kirja alusel ettevalmistusi tegemaTsoorus nn kultuurirevolutsiooni läbiviimiseks. Teki-tatud pingeline olukord rahunes alles pool aastat hil-jem, kui toimus Tsooru kandi rahva koosolek. Valla-ametnikud tõdesid, et tsoorulased on kultuurielugarahul. Samal koosolekul väitsid V-klubi liikmed, etnad pole olnudki huvitatud rahvamaja juhtimise üle-võtmisest (kuigi nad ise korjasid sellise sisuga taot-lusele allkirju).

26. novembril 2014.aastal toimunud mõttetalgutel analüüsiti,kuidas Tsooru rahvamaja oma rolli kogukonna ees täidab.

Kaks aastat tundus pealtnäha Tsooru kandi kultuu-rielu justkui uuesti rööpas olevat. Mõned päevad ta-gasi, 6. veebruaril, laekus aga Antsla vallavalitsuselejälle MTÜ V-klubi avaldus, et Tsooru rahvamaja juh-timine antaks üle V-klubile. Valla kultuuri- ja noorsoospetsialist Merle Tombakkommenteeris tekkinud olukorda: „V- klubi taotlusvallavalitsusele Tsooru rahvamaja juhtimise ülevõt-mise kohta tuleb põhjalikult läbi arutada ja arutelussepeaks kindlasti kaasama kogukonna rahva.“ Külaleht palus V-klubil juttude tausta selgitada.Tsooru V-klubi nimel koostasid Rainer ja Jarek vas-tuse, mis on järgnevalt täies ulatuses ära toodud.

Parem õudne lõpp, kui lõputa õudus

Õige mitu aastat on Tsooru kandi kohal keerelnudtumedad pilved. Need inimesed, kes peaksid midagitegema, ei leia endas selleks enam entusiasmi. Samasneed, kes sooviksid midagi paremaks muuta ei saaseda nii teha nagu nemad sooviksid. Tundub, et aegon Tsooru Rahvamajas seisma jäänud. Kui 2009 aastal valiti Tsooru Rahvamaja juhatajaksKalle Nurk, lubas hakkamist täis mees, et maja aknadon õhtuti tuledes ja tegevust jätkub kõigile. Tegevustjagubki kõigile: noortele, vanadele, erinevatele rah-vatantsijatele, liikumisrühmale, lauljatele ja näitleja-tele. Tegutsesid veel mitu MTÜ-d.

MTÜ Tsooru V-klubi tuli välja oma ideedega ja niihakatigi aktiivselt kaasa aitama kohaliku elu edenda-misele. Meie ülesandeks oli läbi viia sõbrapäev,Tsooru Kevadlaat, südasuve simman, isadepäev. Hil-jem koos näiteringiga märtsis esietendus ja jaanipäev.Tekkis küsimus, millega tegeleb rahvamaja juhataja?Kui palusime mõnest üritusest rahvamaja isetegevus-lastel osa võtta, saime väga napisõnalise vastuse, etneil polegi midagi meile pakkuda. Midagi ikka saimeminimaalselt ja nii pidimegi minema seda teed, et ot-sisime esinejaid mujalt. Kalle on ju tuntud kirja- ja fil-mimees, aga see mida tegi V-klubi ei saanud teistelenäidata.

MTÜ Tsooru V-klubi on viimastel aastatel spetsialiseerunudpidude korraldamisele. Pildil V-klubi 2010. aastal enne kevad-laada algust.

Meie korraldatud Kevadlaat oli nii mõtetu, et sellenime all oli parem näidata tantsijate proovi ja riide-vahetust rahvamaja kaitsvate seinte vahel. Nii palu-simegi Kallel meist mitte kirjutada ja meid mitte fil-mida, kui midagi pole ju tehtud. Meie arvates ei peaksinimene ennast kiitma, las seda teevad teised. Aastad läksid ja väidetavalt on rahvamajas nii paljutegemist, et kui mõningatele asjadele tähelepanu saipööratud, siis olime meie vaenlased ja see oli vale.Olgu see siis pargi korrashoid või palliplatsi niitmine.Kui 2009. a oli Kalle veendunud, et parki peab hool-dama ja niitma, siis nüüd, kui see ülesanne anti rahva-maja juhataja organiseerida, polnud seda enam vaja.Ja tüli algas. Ei pidanud üks mees seda üksi tegemavaid kaasama teisi, mida ei tehtud. Isegi palliplatsiteeäärne riba sai 2014. aastal ära niidetud alles 7. au-gustiks, kuigi platsi ennast ju hooldati traktoriga regu-laarselt. Kui sellele tähelepanu sai juhitud olime jällehalvad. Nii pinged kasvasid. Rahvamaja juhataja organiseerimatuse tõttu on rah-vamajas peatunud noorte tegevus. Asi pole lihtsalt sel-les, et vanemad ei luba lapsi majja vaid lastel polemajas midagi teha. Lihtsalt ringi joosta võib ka kodus.Üheks probleemiks oli ringijuhi Jaanika aktiivne osa-võtt erinevatest üritustest ja võistlustest ning nii mõni-gi kuu oli noortel võimalik nelja korra asemel majja

pääseda vaid kaks korda. Maja uksed olid lukus.Süüdistada saab siinkohas ainult rahvamaja juhatajat,sest uksed oleks võinud ikka lahti teha. Lapsed pet-tusid ja ei läinudki enam õhtuti välja. Nii mõnigi ringon lõpetanud oma tegevuse ja segarahvatants on koli-nud naabervalda. Kõiges ei saa süüdistada passiivseidinimesi. Tegutsevad ringid toimetavad Tsooru rahvamajasomapäi. Juhataja ei tunne nende tegevuste vastu huvi.Kas on midagi vaja või ei? Kui hakkasime näiteringi-ga koostööd tegema ja Tsooru külateatri rahaasjadkäivad vallavalitsuse kaudu, saame pakkuda rahvaleerinevaid esinejaid ja jääb ülegi. Üheks probleemiks on teatud asjade seaduslikkusvõi mitte. Nii ongi Kalle kaks viimast Kevadlaatakorraldanud ebaseaduslikult, ilma juriidilise kehata.Kas rahvamaja juhatajale on kõik lubatud?

21. veebruari 2014 anti V-klubile üle 2013 aasta „Antsla tegu2013” valla rattatuuri korraldamise eest. Alates 2014. aastastloobus V-klubi rattatuuri ja Tsooru kevadlaadakorraldamisest.

Nii on see kestnud õige mitu aastat. Kohtudes Antslavalla Volikogu esimehega on Ta teinud ettepaneku, etV-klubi võiks Tsooru rahvamaja üle võtta. Ühekssuuremaks tõukeks, et ettepanekut tõsisemalt kaa-luda, oli see, kui nägime 2017 a. aastaplaani. Tulebvälja, et kohalikule rahvale on mälumängust ja kar-binikerdamisest küllalt. Muidugi võivad need huvi-lised seda teha, kellele see meeldib, kuid tekib küsi-mus, et mitu Tsooru elanikku sellest ikkagi osa võtab.Jaanuar on rahvamajas nagu tabu. Siis ei taheta sealkedagi näha. Pole ju mõtet midagi korraldada, keeginagunii ei tule. Veebruaris pidi tulema külalisteaterkoos bändiga, see jäeti ära kuna leiti, et see oleks ra-ha tuulde loopimine ning tsoorukatele piisab ansamb-list küll. Kas nii edasi? Siis tuleb pikk suvi ja polemõtet ka midagi teha, sest keegi ei tule nagunii. Kastohib nii mõelda inimene, kes on valla palgal ja peakskogukonnale erinevaid võimalusi pakkuma. Ära onkadunud ka jüriööjooks, vastlapäev ning teised tra-ditsiooniks muutunud üritused. Kui vaadata 2016. asiis laiutab seal suur auk. Saame aru inimeste haigus-test, kuid kas kogu ülejäänud aasta peab tühi olema?

Valla kultuuritöötaja ettepanekute peale öeldi ainult,et pole mõtet teha, keegi ei osale. Tulles tagasi Volikogu esimehe ettepaneku juurde,siis otsustasimegi V-klubiga, et haaraks võimalusestkinni ja pakuks Antsla Vallavalitsusele välja omapool-se strateegia Tsooru Rahvamajale uue eluvaimu sisse-puhumiseks. Las volikogu ja vallavalitsus siis otsus-tavad, mis edasi saab. Selle artikli kirjutasime selleks, et valgustada omaseisukohti ja nägemust. Samas ei soovi me kedagisolvata ega laimata, vaid oma arvamuse kirjutasimetoetudes faktidele. Aitäh Kalle Nurgale, et ta pakkus meile seda võima-lust avalikult oma arvamust avaldada.

Kuidas hoiduda MTÜ Tsooru V-klubi poolt pakutavast õudsest lõpust?

MTÜ Tsooru V- klubi loetleb üles pika nimistu, mil-lega ta tegeleb ja esitab küsimuse - millega tegelebrahvamaja juhataja? Sellele kõigele on väga lihtnevastus. Üritustel, mis toimuvad rahvamaja territoo-riumil, on rahvamaja juhatajal alati oma roll, et tagadaürituse kordaminek. Keegi pole seadnud takistusirahval ise üritusi korraldada, seda on isegi soositud. Jakui abi vaja olnud, on alati ulatatud abistav käsi. Niinäiteks pani rahvamaja toetava õla alla ja aitab kogu-konnal elus hoida Tsooru kevadlaata.

Tsooru kevadlaat on üks suuremaid ettevõtmisi, mida Tsoorukandi ettevõtlikud inimesed koos rahvamajaga alates 2014.aastast korraldavad. Pilt on aastast 2016.

Jääb arusaamatuks V-klubi süüdistus, nagu olekskevadlaata korraldatud ebaseaduslikult. Ei ole sellistseadust, mis keelaks füüsilisel isikul laata korraldada. Samuti püüab V-klubi end ehtida mõne Tsoorus kor-raldatud ürituse sulgedega. Tsooru külateater on ükspaljudest rahvamaja ringidest ja kõigi rahaliste tuludeja kulude arvepidamine käib vallavalitsuse kaudu. Kajaanipäevi on kogu aeg korraldanud rahvamaja. Kõik on ajas muutuv. Niipalju kui on inimesi, on kaarvamusi. Juba pikemat aega on ülevabariigiliselt la-hendamata rahvamajade roll, sest puudub rahvama-jade seadus ja pole ka ühiskondlikke leppeid selle

kohta, kuidas või missuguse mudeli järgi rahvamajadtoimima peaksid. Antsla vallas on volikogu tasandilkultuurielu lahendatud nõnda: Valla eelarvest eraldatakse rahvamajale teatud sum-ma, millega ta peab saama lahendatud valla pooltseatud eesmärgid piirkonnas kultuurielu kujundami-sel. Valla eelarves on ka raha, mis mõeldud seltsinguteleja üksiküritajatele, et need saaksid kohapealset kul-tuuri ja spordielu veelgi enam rikastada neile meele-päraste tegevustega.

Alates 2014. aastast on vallavalitsuses tööl kultuuri- ja noor-sootöö spetsialist Merle Tombak (paremal).

2014. aasta suvel täienes vallaametnike kaader üheinimese võrra. Tema üheks tööülesandeks on kul-tuuri- ja noorsootöö korraldamine, koordineerimine,analüüsimine ja hindamine ning rahvamajade ja selt-side tegevuse koordineerimine. Viimased paar aastatongi Tsooru rahvamaja oma aastase tegevusplaanikooskõlastanud eelnimetatud spetsialistiga. V-klubi võrdleb Tsooru rahvamaja tegevust 2009.aasta ja tänase päevaga. Peaksime asjale lähenemanatuke avarama pilguga. Viimasel Tsooru kandi rahvaüldkogunemisel jäädi kuni 2015. aastani Tsooru rah-vamaja tegevusega rahule. Hilisemaid hinnanguidpole rahvas andnud. Seetõttu ei näe omalt poolt vaja-dust nendel punktidel pikemalt peatuda. Rahvamaja juhatajaks olemisel on plusside kõrvalka üks probleem - sageli kipuvad inimesed segi aja-ma ametniku ja lihtkodaniku rolle. Rahvamaja juha-taja tööülesannete hulka ei kuulu kõigi ürituste filmi-mine, aga igal kodanikul on õigus avalikke sündmusijäädvustada ja neid oma sõpruskonnaga jagada.Tsooru kandi koduleht on ellu kutsutud MTÜ TsooruKoidukiired poolt ja selle töösoleku kulud katab sa-ma ühing. Seega, mis seal ilmub, on ikkagi selle selt-singu pädevus. Siia ei saa vahele segada ei vald, rah-vamaja ega V-klubi. Seda enam, kui V-klubi on sellelkodulehel keelanud oma üritusi reklaamimast. Kõik,mida avalikustab MTÜ Tsooru Koidukiired ja Tsoorurahvamaja, pole mitte enese kiitmine vaid üritusteeelne ja järgne rahva teavitamine toimunust. V-klubivõib samuti kõiki oma üritusi jäädvustada ja oma ko-dulehel avaldada ning pakkuda enda poolt valitud lõi-ke valla poolt töös hoitavatele kodulehekülgedeleriputamiseks.

Tsooru mõisaparki aitasid korras hoida nii täiskasvanud kuilapsed. Pilt on tehtud 2012. aastal.

Mis puutub pargi hooldusesse, siis see oli rahvamajahaldusesse antud enne 2009. aastat. 2010. aastast ala-tes hakkas pargi ilme iga aastaga üha paremaks muu-tuma. Veelgi enam. Inimesed manitsesid, et miks mesellega nii palju mässame ja vaeva näeme. Kahjuksotsustas vald kaks aastat tagasi mõisapargi rahvamajahaldusest ära võtta. Mis on selle tagajärg? Pargi prae-gune olukord ongi heaks hinnanguks sellele, mis juh-tub, kui otsuste tagajärjed on eelnevalt läbi mõtlema-ta. Tsooru kandi noorte probleem on väga valus teema.Pärast Lepistu kooli sulgemist kadus lootus, et nooredpered Tsooru kanti elama kipuvad. Nii on siin jätku-valt kiiresti kahanenud noorte arv. Valla noortejuhidteevad pingutusi, et rakendust leida allesjäänud noor-tele. Samuti üllatab V-klubi esindajate teadmine, et rah-vamajas tegutsevad ringid on omapäi. Ringijuhid onväga tublid ja nendega on sõlmitud töövõtulepingud,mida nad ka laitmatult täidavad. Etteheidete rivi on pikk. Paljud neist on põhjenda-mata ja isegi valed. Tasub ikka enne arukalt mõelda,kui tulistama hakata. Mis aga puutub veebruari kuusplaneeritud Lutsu külateatri etendusse, siis seda eijäetud küll ära mitte raha pärast. Lutsu teatri esieten-dus lükkus lihtsalt edasi ja toimub 7. märtsil. 17. märtsil on nad juba Tsooru rahvamaja lavalau-dadel ning ootame tsoorulaste sooja vastuvõttu neile. Mida soovida. Rahvamaja tuleviku ja selles paku-tava üle võiks Tsooru kandi rahvaga üheskoos mahaistuda ja kena sooja joogi ja suupiste kõrval plaanipidada, mida ja kuidas tulevikus paremini teha, mil-lega ollakse rahul ja millega mitte, millised on ootu-sed ja soovid ning millised on võimalused. Rahvast onvähe ja iga tegutsejat tuleb hinnata. Konkurendi hävi-tamine võib olla mõistlik suurlinnas, meie kandis viibedasi koostöö.

Kalle NurkRahvamaja juhataja

Solarise tsirkus Tsooru rahvamajas

Tsooru rahvamajas 15. jaanuaril täissaalile läinudSolarise tsirkuseetendus oli tore algus alanud aastasiinse kandi kultuurielule. Oleme Külalehes püüdnudtuua aeg-ajalt ka nn telgitalust elu. Tsirkuseetenduseümber keerelnud tegevus annab hea võimaluse ana-lüüsida meeldivat ja ebameeldivat toimunus. Lugu riigi keeles suhtlemisega. Möödunud aastadetsembri kuus laekus rahvamaja elektroonilissepostkasti kidakeelne tsirkuseetenduse pakkumine.Kohe oli aru saada, et kasutatud oli interneti kaudutasuta tõlkimise teenusabi. Kaasas olnud Solarisetsirkust tutvustav plakat aga pani kaasalöömiseskõhklema. Pole meil ju Tsooru rahvamajas selliseidtingimusi etenduse läbiviimiseks. Vastuskirjas päri-singi, et mis on nendepoolsed nõudmised, kui võtanpakkumise vastu ja kas Antsla valla ümbruskonnasveel plaanitakse etendusi anda. Üllatus oli veel suu-rem, kui sain järjekordse kidakeelse vastuskirja, etkas mulle sobib 15. jaanuar kell 12 ja kell 10 on nadkohal. Et meie poolt on ruum ja tore oleks, kui vähe-malt 60 inimest vaatamas. Kuna tingimused olidtäiesti vastuvõetavad, süütasin rohelise tule. Mõnepäeva pärast tõi pakikuller reklaamplakatid levi-tamiseks ja 100 müügipiletit.Järeldus: Eestis kehtiv kohustuslik eestikeelneametlik asjaajamine on küll hea asi, kuid mõnikordvõõrkeelsete inimestega suhtlemine võib tekitadamöödarääkimisi. Meenub Eestis keeleseaduse vastu-võtmise algusaastatel ringelnud naljalugu: „Venekeelt rääkiv kodanik pingutab kõigest väest vigaseseesti keeles eestlasele midagi selgeks teha. Vastutu-lelik eestlane teeb ettepaneku jätkata vestlust venekeeles, kuna ta saab sellest väga hästi aru. Seepealevastab venelane: „Ma olen pidanud 50 aastat kuula-ma teie vigast vene keelt. Nüüd katsuge harjuda kuu-lama minu vigast eesti keelt”. Seetõttu liigutasidmind Solarise tsirkuse direktori pingutused täita Eestiseadusi ja informatsioon edastada riigi keeles. Mina

omalt poolt vastasin vene keeles, nii kuidas oskasin.Naljatlemisi – selline kirjavahetus oli esimene tsir-kusenumber, mis jäi publikul nägemata. Vastastikul mõistmisel ja abil on suur jõud. Seeon lugu tsirkusenumbrist, millest jäi publik samutiilma. 15. jaanuaril olin juba varakult ootevalmis. Kellajärgi pidi maja juba askeldamist täis olema, aga võtanäpust. Kahetsesin, et polnud küsinud telefoni numb-rit. Seda ei leidnud ka internetist. Õnneks tuli päästevkõne pärast tunnist ootamist Uue-Antsla rahvamajajuhatajalt, kes teavitas, et tsirkus on kogemata ajanudsegi päevase esinemiskoha ja viibib nende juuresUue-Antslas. Sõit sealt Tsooru võttis omajagu aega.See oligi põhjuseks, miks enne etenduse algust toimussuur edasi-tagasi sagimine, mida said näha juba vara-kult kohale saabunud publikum. Hea koostöö, abival-midus, teineteise mõistmine viis selleni, et lavakar-dinad avanesid õigeaegselt ja kõik kulges nagu pidikulgema.

Aitäh artistidele ja klounile. Vanemad inimesed eimäleta, millal Tsoorus viimati tsirkus oli. Ka rahvastoli kohale tulnud parasjagu niipalju, kui rahvamajalistekohti. Täispikka etendust on erinevatest vaate-nurkadest võimalik vaadata ka internetist AareVideoja Tsooru Kant.

Tekst ja fotod Kalle Nurk

Rahvamaja kaminapuudesaatus on lahenenud

Kui aus olla, ega siis rahvamaja pere lootnudkitagasi saada oma mitmeteks aastateks varutud kütte-puude tagavara. Aga kui vallavanem lubas nii lah-kesti, et rahvamaja peab oma puud tagasi saama, siispüsis südamesopis ikkagi mõni lootusetera. Selle loo-tusega mindi vastu ka uuele aastale. Nagu ikka, enneKülalehe kokkupanemist, sai seegi kord olukord ülekontrollitud. Selgus, et vallavanem on juba aasta aegaolnud peamiselt seotud haldusreformiga ning tal poleolnud isegi mahti uurida, kuidas ametnikel selle asja

ajamine edeneb. Kes aga ametnikest sellega tegeleb,sellest kohustusest on ennast oletatavad ametnikudpuhtaks pesnud. Lepime tekkinud olukorraga ja lasametnikud tegelevad pealegi haldusreformiga! Jääguneed minemaveetud rahva poolt varutud puud pealegimõne inimese südametunnistusele kriipima. Seetõttusai omalt poolt veelkord üle küsitud asjaga seotudinimesed, et mis siis ikkagi toimus.

Viimane pilt puukuurist, mis teenis Tsooru rahvamaja vee-randsada aastat. Pilt on tehtud 11. oktoobril 2016.

Foto: Kalle Nurk

Helistasin Peeter Lastingule Tallinna, kes oli lahkestinõus selgitusi jagama. Nimelt olevat ta pöördunudeelmise aasta mai kuu alguses kirjaga vallavalitsusepoole selguse saamiseks tema kinnistul asuva puu-kuuri osas. Peeter Lasting selgitas: "Ootasin kakskuud, aga vastust ei tulnud. Kirjutasin uue kirja javiisin isiklikult sekretäri kätte, milles oli kirjas, etminu Aida maaüksusel on puukuur, mille on valla-valitsus kunagi lubanud maha lammutada ja millesasuvad Tsooru rahvamajale kuuluvad asjad. Täpseltkuu möödudes, 17. septembril, sain vallavalitsusestteisele kirjale vastuse, et „vallavalitsusel pole mingitseost Aida kinnistul asuva puukuuriga” ja temal ontäielik juriidiline õigus sellega teha, mida tahab.Samas kohustas vallavalitsus mind kiiremas korrasvarisemisohtliku kuuri ära lammutama. Olin ülla-tunud vastusest, sest see puukuur ehitati Tsooru rah-vamajale ja rahvamaja on seda kasutanud juba vee-randsada aastat. 20. septembril viisin taas isiklikultkirja vallasekretärile. Seekord suunitlusega volikoguesimehele, et see kontrolliks üle vallavalitsusest saa-detud kirja õigsuse sisu. 30. septembril oli volikoguesimehelt tähitud kiri Tsoorus. Kuna olin juba sõit-nud Tallinna, sain kirja kätte järgmise kuu keskel, kusseisis, et kinnistul asuv kuur kuulub kinnistule. EnneTsoorust ärasõitu sõlmisin Tiit Tammega lepingu, etta lammutab kahe päevaga kuuri ja koristab selle ase-me. Vastutasuks saab kõik kuuri- ja kuuris oleva ma-terjali. Oktoobri kuus, kui kuur juba lammutatud,sain vallavalitsusest uue kirja, et võtaksin KalleNurgaga ühendust ja tagastaksin talle osa tema puu-

dest. Kuna vald kohustas mind lõhkuma puukuuri jakoristama kõik seal oleva ning puud olid läinud lõh-kumistasuks, ei leidnud ma Kalle Nurgaga vajadustühendust võtta". Peeter Lasting kinnitas, et puukuuris olid väärtus-likud kuivad puud ja seda oleks rahvamaja kütmiseksjätkunud paljudeks aastateks. Pärast vestlust helistasin Tiit Tammele, et saada tea-da puude saatusest, mida ta minema vedas. Selgus, etosa puid viis Tiit neile, kes seda soovisid, allesjäänudladus kodus riita, millest on osa juba ära põletanud. Jakui vald soovib puid tagasi saada, võtku ühendustPeeter Lastinguga. Nii lihtne see lugu oligi. Paar telefonikõnet, veerandtundi aega ja selgus majas. Rahvamajale rahva pooltvarutud puud on teinud läbi topelttehingu. Telefoni-vestlustest selgus, et esiteks salgas vallavalitsus maharahvamaja kütteks varutud puude hoidmise puukuuris,kohustades Peeter Lastingut oma kuludega varisemis-ohtliku hoone kiiremas korras lammutama. PeeterLasting aga tasus kuuri lammutamise eest nn rahva-maja puudega. Toetudes Peeter Lastingu ja TiitTamme jutule, ei näe ma esialgu nende käitumiseskuritegu, vaid teadlikku ebaeetilist käitumist. Samastundub, et asjasse segatud vallaametnikud ei tutvunudsüvitsi probleemi sisuga, millega kaasnes segadus,teadmatus ja tekitati majanduslik kahju. Kui agavallaametnike silmis on Peeter Lasting jaganud vale-sid selgitusi, siis ehk leitakse haldusreformi läbi-viimise kõrvalt ka niipalju aega, et Külalehes eelkir-jutatu ümber lükata.

Kalle Nurk

Kellade mäng ja AntslaEvangeeliumi Kristlaste ja

Baptistide Kogudus

3. detsembri õhtutundidel olid Antslas raudtee ülesõi-du naabruses asuva Antsla EKB koguduse aknad tule-desäras ja majast kostus muusikat.

Cêsise Baptistide kogutuse kellamängijad Antslas 3. detsembril2016. Fotod: Kalle Nurk

Mitmed tsoorulased on leidnud selle maja üles ningon alalised külalised. Sel õhtul põikas ka Külalehetoimetus Antsla EKB kogudusest läbi, et saada teada,kuidas seal elatakse. Koguduse vaimulik liikumine ja ärkamisaeg sai al-guse Antslas 1925. aastal. 1926. aastal tuli NarvastAntslasse elama Gustav Tõnurist, kes oli kogudusepastoriks viis aastat. 1926. aasta detsembris sai kogu-dus tegutsemisõigused ja registreerus. Seega võiblugeda toimunud kellademängu kontserti ka kogu-duse 90. aasta sünnipäeva tähistamiseks. AdolfTõnuristi pastoriks oleku ajal (1938-1939) ostetikogudusele vana veski, millest ehitati pühakoda. Seo-ses sõjaga kaotas kogudus vastvalminud pühakoja.Seda kasutati sõjakeerises sõjaväe laoruumina jahiljem koolimajana. 1967. aasta septembris registree-riti kogudus uuesti Võru baptistikoguduse pastoriPaldor Teekeli algatusel. 1994. aastal tagastati kogu-dusele endine pühakoda aadressil Antsla, Jaani24.1995. aastal alustati pühakoja restaureerimistöö-dega ja 2000. aastal pühitseti juba restaureeritud uuspühakoda. 1995. aasta augustis alustas pühakojas pastorinatööd Peeter Lemats. Olles paarkümmend aastat pü-hendunult jumala ja inimeste vaheline vahendaja, onkogudus muutunud paljudele inimestele rahukojaks.Lastele ja noortele toimub iga-aastane suvelaager. Iganeljapäeva hommikut alustatakse mõtiskluse ja laulu-dega. Inimesse sisendatakse usku, et alati on lootust.Koguduses on sotsiaaltööd tehtud juba pikemat aega.Humanitaarabi jagamise vajadus tekkis, kui märgati,et mitmete inimeste tervislik seisukord oli halb ja nadvajasid abi. Kolm aastat tagasi tuli koguduse liikme-tel mõte, et võiks pakkuda ka sooja suppi. Tol korraltulid kohale inimesed, kes elu hammasrataste vahelejäänud. Nüüdseks on ühiselt igal neljapäeval soojasupi söömine kujunenud traditsiooniks.

Peeter Lemats

Peeter Lemats räägib, et koguduses käijatest onmitmed inimesed saanud jumalasõna läbi vabaks al-koholist, hakanud uuesti tööl käima ja perega taasta-nud normaalsed suhted. Inimesed on saanud tagasi

elulootuse ja teenivad oma kätega leiba. See tulemuson parim, mis rõõmu tekitab. Suur abi on vabataht-likest, kes iga neljapäeva varahommikul tulevad siia,et valmistada suppi ja valmis sättida muu ühissöömi-sega kaasnev. Olen tänulik, et kogukonna paljud omadinimesed on tulnud appi. Vaimulik kodu on nagu meietavaline kodu. Inimene vajab vaimulikku kodu. Kustta selle leiab, see on tema enda hingeline küsimus.Selleks on mitmeid vorme. Peeter võrdleb vaimuliku kodu leidmist leiva ostmi-sega: „Me läheme poodi leiba ostma. On köömnega,rosinaga, hapu leib. Mulle näiteks meeldib Saaremaaleib. Ja leivasorte on palju. Vahe on selles, et lisaainederinevad, aga leib on üks. Kogudustega ja jumalariigitööga on sama lugu. Ühes koguduses on sellised tra-ditsioonid ja teises teised, aga jumalariik on üks. Meilon hea koostöö Urvaste kogudusega ja Üllar Salumet-saga. Iga aasta alguses on ühised jumalateenistused.See on hea ja positsiivne vorm. Ka Urvastes jagataksesotsiaalabi. Kui on erineva traditsiooniga kogudused,on rohkem võimalusi sobiva vaimuliku kodu valikul.Tähtis on see, kus ma saan hingele rahu ja kogen, etsee koht on püha. Ma laulan siin ja loen pühakirja.Meie piirkonnas on luteri kogudus, vennaste kogudus,vene õigeusu koguduse kirik Kraavil, meie koguduslinnas ja iga-aastased oikumeenilised missionipäevad,kus Võru linna kogudused saavad kokku ja teevadühiselt jumalateenistust. Me elu sõltub loojast. Keegion meid kujundanud ja loonud.“ Peeter Lemats jätkab vestlust: „Jumala õnnistust jarahu südamesse. Me elame kiires ajas, elame infoajas-tus ja kõige selle keskel, kus on palju valikuid ja üles-andeid. Me vajame tasakaalu ja jumala juhtimist. Ilmaselleta inimene kobab nagu pimeduses. Ta vajab ju-malikku rahu, valgust, õnnistust ja jumaliku vaimujuhtimist. Ja ta vajab ka isiklikku kohtumist jumalaga.Kui me saame suhelda oma jumalaga, saame vesteldatemaga palves, pühakirja lugedes. Siis korraga tajumeseda kontakti, mis tuleb looja käest meile. Selles kon-taktis korraga inimene tajub, et teda juhitakse. Ennekui sellesse maailma meid loodi, enne seda teadis ju-mal ära meie päevad ja hetked. Tänan kogukonna rahvast, vabatahtlikke, annetajaidning Antsla vallavalitsust hea koostöö ja toetuse eest.Suur abi on olnud ühiskonna projektidest saadud toe-tusrahast. Tänu sellele on korda läinud meie laagrid,sotsiaalabi osutamine ja mitmed teised ettevõtmised.Jumal õnnistagu neid, kes pakuvad inimestele tööd.Meie kogukond võiks laieneda ja ettevõtteid võiksveelgi rohkem tekkida, et inimesed ei peaks rändamakaugele leivaraha teenima.“ Kalle Nurk

Tule teatrisse

Tsooru rahvamajas 17. märtsil kell 19 Lutsu Teatri esituses

Kalevipoeg ehk Kroonikad kuninga elust

Kes ta ikkagi oli, see Eesti rahva kangelane Kalevi-poeg? Kas oli ta ikka tõeline kangelane või lihtsaltmõttetu elupõletaja, kes ainult luusis ringi, jõi, röövisja oli vägivaldne naistemurdja?

Lutsu Teatri lavastus püüab sellele küsimusele vas-tust leida. Kuigi tegemist on hoogsa ja pigem humoo-rika etendusega, paneb see teatrikülastaja siiski vägatõsiselt mõtlema kahetsusele ja inimese raisatud eluüle.

Lavastuse autor on Aidi Vallik ja kunstnik SilverVahtre Vanemuisest. Lavastajaks aga Antslas elanudja koolis käinud Vanemuise näitleja ja ooperisolistJaan Willem Sibul, kes on ka üks Lutsu Teatri asu-tajatest.

Kalevipoega kehastab Janno Rüütle ja kõigis teistesosades saarepiigast siilini mängib Aveli Asber.

Lutsu Teater on asutatud Lutsu külas Põlvamaal2013. aastal. Kõige tuntumad on seni olnud ehksuvelavastused „Rummu Jüri“ 2014. ja „Täiestisalajane“.

Aare Lutsar oskab elu vääriliselt elada

Aare Lutsar koos Edgar Valteri kingitud maaliga 9. veebruaril 2017.

Fotod: Kalle Nurk

12. märtsil täitub Aare Lutsaril 80 eluaastat. Tsoorukandi rahvas tunneb teda kui maamõõtjat, kes Tsoorukandis paljudel aidanud taastada tagastamisele kuulu-nud talumaade piire ja teinud muid maamõõtmistöid.Ülevabariigiliselt on ta nüüd tuntud mõned päevadtagasi kinodesse jõudnud filmi „November” kaudu,kus temalgi lühike, kuid märkimisväärne tekstilineosa. Aare on sündinud 1937. aastal Põlvamaal Peril. Taon töötanud Eesti Maaviljeluse Instituudis (EMVI),mis tegeles taimekasvatuslike ja muud tüüpi põllu-majandusuuringutega. EMVI loodi 1946. aastal jamille keskus asus Sakus. Ta on teinud mitmeid uuri-mustöid, millest mahukaim turba kasutamine kuppel-maastikul. Aare on saanud riikliku tunnustuse uuri-mustöö eest, kuidas mäejalamile mõne sentimeetripaksuselt laiali laotatud turvas hoiab kinni väetisening selle tulemusena tõuseb saagikus tunduvalt. Taon seda meetodit käinud isegi tutvustamas kahelkorral Moskvas põllumajandussaavutuste näitusel.Turba kasutamisest kuppelmaastikul on tehtud ka

pooletunnine film, kus Aare jagab selgitusi janäpunäiteid. Esimene filmiga kokkupuude oli siiski tunduvaltvarem. Nimelt Nikita Hruštšovi võimuloleku ajal(1953-1964) vaatas NLKP Keskkomitee esimenesekretär igal neljapäeval kella 13 ajal põllumajandu-sega seotud filme. Selleks saadeti üle NõukogudeLiidu kokku filmilõike. Ühel neist filmidest tutvustabAare Lutsar N. Hruštšovile, miks on tarvis happelisipõlde lubjata. Aare Lutsarit tuntakse ka kui suurt spordimeest. Tavõib uhkust tunda nii mõnegi saavutuse üle. Üksnendest on Tartu-Kääriku suusamaraton. Aare oli üksnendest, kes esimesel maratonil 1960. aastal sööstisrajale ja nõnda igal maratonil. Ainult üks olevatjäänud vahele. Neid läbisõite kogunes tublisti üle 30.Veel kuulus ta omal ajal Tartu ja Tallinna linna vahe-listele sportlike jõukatsumiste koondisesse. Temajooksis 400 meetrit, läbides vahemaa 52 sekundiga.Vabariigi meistriks on ta aga hoopis tulnud langevar-ju hüppes. See on meeskondlik viievõistlus. Tema olialati meeskonna kapteniks. Kuna kooli ajal oli talõpetajaks parim odaviskaja, siis tegi ta teistele võist-luse käigus suurelt ära just 52 meetri kaugusele visa-tud granaadiga. Kodukandist liikus Aare edasi Valgjärvele, sealtSangastesse ning 1982. aastal leidis kodukoha Reidlemetsade keskel, kus ta ka praegu aastaid mööda saa-dab. Töötades Antsla Wermos ehitusjuhina, viis saatusteda kokku Edgar Valteriga. Nimelt oli E. Valter ost-nud Urvaste kanti vanad taluhooned ja tuli Wermosseotsima ehitusspetsialisti, kes talle annaks nõu ja ai-taks hooneid korda teha.

Esimesel kohtumisel Aare Lutsariga kinkis Edgar Valter tallemaali, mis oli kui sissepääsu luba tema koju.

Aarest ja Edgarist said suured sõbrad. Edgar Valterielu viimastel aastatel oli just Aare see mees, kedapintslimees usaldas.

Tollal hoiti kontakti kirjavahetusega. Aare Lutsarilon alles kõik Edgar Valterilt saadud kirjad, enamikelehib kirjapaberit ka joonistus. Ühele kirjale on EdgarValter visandanud oma töötoa.

Üks Edgar Valeri kirjadest, mis saadetud Aarele. Pildil onpintslimees oma töötoas.

Nimelt oli tal talus omaette tuba, kuhu vähesed pää-sesid. Toa seinaääred, toolid ja lauad olid kõik joo-nistusi ja maale täis. Ainuke koht, kus istuda sai, olivoodiserv. Sellel voodiserval on Aare koos EdgarValteriga kõrvuti palju aega mööda saatnud ja maa-ilmaasjadest vestelnud. Edgar Valter oli võrratu joonistaja. Kui ta midaginägi, oli võimeline hiljem nähtu paberile panema. Niion ta teinud pildi ka Aare nooremast pojast Elarist,mida hiljem kasutas raamatus „Kullast vilepill”prototüübina. Inimesega, kes on palju jõudnud korda saata 80eluaasta jooksul, on millest rääkida. Eeltoodu onainult üks väike killuke tema tegemistest. Elu pole alati ilus, vaid on täis keerdkäike. Kolmelkorral on Aare pääsenud surmasuust. Saatus on and-nud talle võimaluse elatule järele mõelda ja justkuiuut elu alustada.

Elar ja Elari prototüüp raamatus „Kullast vilepill”

Esimesel korral sõitis ta rabateel külgkorviga moo-torrattaga. See paiskus ümber ja viskas ta üle teeääres olnud nelja meetri laiuse kraavi ning ta maan-dus pehmel turbapinnasel. Mootorratta sai ta agakätte sügavast kraavipõhjast poole meetri sügavuseltturbamuda seest. Teisel korral oli ta sõiduautoga koduteel, kui järsulmetsavahelisel koduteel sõitis sisse suur kaubaauto.Autojuht ise lahkus sündmuskohalt, jättes ta koosautoga kraavi, automootor süles. Kuidagi õnnestusAarel autost välja pugeda. Juhuslik mööduja sattusjuurde ja abi jõudis õigeaegselt kohale. Saatuse rolloli veelgi suurem, kui Tartu haiglas operatsioonilaualolles oli narkoosiarstil meeles, et kuu aega tagasi sa-masuguste vigastustega patsient suri, kuna märka-mata oli jäänud ühe veresoone parandamine. Seekordoldi tähelepanelikumad, kõik veresooned õmmeldikokku ja Aare sai edasi elada. Kolmandal korral oli lisaks saatusele abiks sportlikeluviis ja tsoorulane Ahti Leimann. Ühel talvisel päe-val mõõtsid nad koos soisel pinnasel maad. EsialguAhti ei märganudki, et kaaslane oli vajunud läbi kop-raaugu kohal asuva jää ja sukeldunud vee alla. Eikuulnud ta ka esimest appikutset enne Aare uuesti veealla vajumist. Alles teisel korral veepinnale tõustes jäita pikemalt pidama ja Ahti kuulis appihüüdu. Pikaponnistuse peale suutis ta käepäraste vahenditegaaidata Aare jääaugust välja. Nüüd aitasid väledadjalad, sest auto seisis kahe kilomeetri kaugusel. Pärastkilomeetrist jooksu läbi lume polnud külmunud mär-gadest saabastest enam kasu ja edasi jätkus jooks jubasokkides. Ta jäi küll haigeks, aga kõik lõppes õnne-likult. Külalehe toimetuse poolt Aarele palav juubelitervi-tus. Et sul jaguks tervist ja tahet elada meie keskelveel palju aastaid!

Kalle Nurk

õnnitleme sünnipäevalapsi

Tsooru rahvamaja kaminaruumis14. veebruaril kell 12

Suure sahtliga karbivalmistamine

* * *18. veebruaril kell 12

Roosiku külarahvakoosolek

26. veebruaril kell 14

Tsooru mälumängur 2017 V voor

3. märtsil kell 19 Tsooru rahvamajasTsooru külateatri esituses

kullaaukMargus Mölli näidend

ESIETENDUS

Tsooru kandi rahva teabeleht

Väljaandja ja toimetaja: Kalle Nurk tel: 5193 0084

Kuulutused ja kaastööd: kalle@antsla.ee

Külaleht Internetis: http:/tsoorukant.planet.ee

93 MUST HILDA 04.02.1924 Savilöövi küla

80 KOOBAKENE MILVI 04.02.1937 Kikkaoja küla

78 RAIDMA HILI 08.02.1939 Tsooru küla

73 PÜTSEP HILLI 19.02.1944 Roosiku küla

72 PÜTSEP KALJU 19.02.1945 Roosiku küla

71 PÄRNA TÕNU 10.02.1946 Kikkaoja küla

71 TAMM AILI 06.02.1946 Tsooru küla

69 KALDA UNO 11.02.1948 Piisi küla

69 SISAS ESTA 15.02.1948 Tsooru küla

65 SAAREMÄGI HELGE 12.02.1952 Savilöövi küla

64 KEEROV LAINE 02.02.1953 Savilöövi küla

64 PÄRN TAIVO 17.02.1953 Tsooru küla

61 ILVES MATI 22.02.1956 Kikkaoja küla

61 JALAK JAAN 20.02.1956 Roosiku küla

59 KROONMÄE HEINO 21.02.1958 Tsooru küla

58 PALM HERENE 24.02.1959 Tsooru küla

58 TALJA MART 04.02.1959 Tsooru küla

53 JÄRVPÕLD ANDRES 17.02.1964 Roosiku küla

91 BERGMANN KOIDU 02.01.1926 Tsooru küla

84 KASAK LEONHARD 05.01.1933 Luhametsa küla

84 VÄRNIK VÄINO 29.01.1933 Savilöövi küla

81 THEALANE JOHANNA 20.01.1936 Roosiku küla

81 VÄITS ELSA 07.01.1936 Tsooru küla

80 TAMMEMÄGI MARIA 15.01.1937 Roosiku küla

79 REILJAN ÜLO 21.01.1938 Litsmetsa küla

78 PALM HELI 10.01.1939 Tsooru küla

77 KUZMIN ANATOLI 15.01.1940 Roosiku küla

71 TIGANE KALJU 06.01.1946 Kikkaoja küla

70 LUIK VALDUR 23.01.1947 Luhametsa küla

68 JÜRISOO VELLO 28.01.1949 Savilöövi küla

68 KÖÖTS AINU 26.01.1949 Roosiku küla

68 TARNASTE MARJE 22.01.1949 Luhametsa küla

66 SÕMER ENE 14.01.1951 Tsooru küla

64 VELLAK TOOMAS 26.01.1953 Luhametsa küla

59 VÄITS HELDUR 31.01.1958 Kikkaoja küla

58 VIIMNE URMAS 21.01.1959 Tsooru küla

57 SISASK ALBERT 12.01.1960 Tsooru küla

55 HORG URMAS 06.01.1962 Tsooru küla

54 NEEDO ANU 13.01.1963 Roosiku küla

53 VÄITS HEINAR 26.01.1964 Tsooru küla

52 SIBUL PRIIT 11.01.1965 Tsooru küla

94 SAMARÜÜTEL LIIDIA 03.03.1923 Tsooru küla

85 SARAPU EVALD 09.03.1932 Savilöövi küla

84 MERIRAND BENITA 24.03.1933 Roosiku küla

82 IIN ELFRIIDE 28.03.1935 Tsooru küla

79 JÕGEVA HELGI 03.03.1938 Tsooru küla

78 PUKSA LEONHARD 08.03.1939 Tsooru küla

76 ANNUS VAINO 22.03.1941 Kikkaoja küla

76 LEIMANN TIIU 15.03.1941 Tsooru küla

75 LEIMANN AAVO 16.03.1942 Tsooru küla

75 MELTSAR MAIDU 29.03.1942 Tsooru küla

73 PUIJA LILLE 24.03.1944 Tsooru küla

72 LEIMAN AARNE 30.03.1945 Tsooru küla

71 HOMMIK TUUDO 10.03.1946 Litsmetsa küla

70 KOCH TIIU 05.03.1947 Luhametsa küla

70 TAMM ARVO 14.03.1947 Tsooru küla

69 SAAREMÄGI HEINO 28.03.1948 Savilöövi küla

62 JÜRISOO BILLE 24.03.1955 Savilöövi küla

62 SPRENK AILI 31.03.1955 Tsooru küla

61 LINDPERE MATI 27.03.1956 Tsooru küla

59 ILVES HELLE 15.03.1958 Savilöövi küla

59 JÜRISOO ÜLLE 22.03.1958 Savilöövi küla

57 PAAL ANDRUS 06.03.1960 Viirapalu küla

56 KROONMÄE AARE 26.03.1961 Savilöövi küla

54 NURK SIRLE 26.03.1963 Roosiku küla

54 HANSMAN AIGAR 18.03.1963 Tsooru küla

52 KASAK TÕNIS 26.03.1965 Luhametsa küla