toidukaupade hindade kujunemine ja upper limit ... · tootmine tÖÖtlemine valmista-mine...
TRANSCRIPT
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas I kvartal 2012
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Sisukord
2
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
1 Sissejuhatus 03
2 Piimatoodete hinnamarginaalid 11
3 Lihatoodete hinnamarginaalid 25
4 Pagaritoodete hinnamarginaalid 34
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Sissejuhatus 1
3
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
Töö eesmärgiks on kirjeldada toidukaupade hindade kujunemist ning tootja, töötleja ja jaekaubanduse
marginaalide muutusi järgmiste tooterühmade hindades:
või
juust
lõssipulber
joogipiim
hakkliha
leib ja sai
Hinnamarginaal käesolevas aruandes mõõdab rahalises väärtuses osa, mille saavad tooteahela erinevad lülid jaehinnast.
Töö struktuuri ja metoodilise osa koostamisel on kasutatud Euroopa Komisjoni Põllumajanduse
Peadirektoraadi, erinevate teadusasutuste ja uuringufirmade aruandeid.
Töö Eestit puudutav andmestik põhineb TNS Emori hinnavaatlustel. Võrdluseks kasutatud eelnevate
perioodide andmed on saadud EKI hinnavaatlustest.
Töös tehtud marginaalide kalkulatsioone kontrolliti erinevate valdkondade ekspertide (piimandus jne) poolt.
Töö on teostatud EV Põllumajandusministeeriumi tellimusel.
Uuringu aruande koostasid: Aivar Voog, Kaidi Reedi ja Katrin Männaste.
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Sissejuhatus 2 Jaehinna kujunemise üldine skeem
4
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
Selgitused antud töö arvutustele
Kaubanduse marginaal (Mj) arvutatakse järgmiselt:
jaehinnast (Pj) on lahutatud käibemaks (KM) ning
töötleja väljamüügihind (Pt).
Mj = Pj-KM-Pt
Töötleja marginaal (Mt) arvutatakse järgmiselt: töötleja väljamüügihinnast (Pt) on lahutatud toote tootmiseks
kulunud põhitooraine (nt toorpiima) kulu (Pf)
Mt = Pt-Pf
Tootja marginaal
Töötleja
marginaal
Kaubanduse
marginaal
Käibemaks
Jaehinna komponendid:
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Hinnamarginaalide kontseptsioon töötati välja lähtudes vajadusest mõõta lõhet tootjahindade ja tarbija
makstavate hindade vahel. Hinnamarginaalide puhul on tegemist põllumajandustoodetele kokkuostmisel,
töötlemisel, turustamisel ja jaemüügis lisanduva hinnaga (Elitzak, 1999).
Ideaalne (sümmeetriline) hindade ülekanne erinevatel turustusahela tasemetel tähendab, et kui toimuvad
muutused tootjahinnas, siis need kanduvad üle täies ulatuses ja kohe ka jaehindadesse ja vastupidi, kui
toimuvad muudatused jaehindades, siis need kanduvad kohe täies ulatuses üle ka tootjahindadesse. Sellises
olukorras püsivad tootja- ja jaemarginaalid samal tasemel. Kuid tavaliselt ei toimu hinnamuutuste ülekandumine silmapilkselt, vaid mõningase ajalise nihkega ja seetõttu kõiguvad ka marginaalid. Seda nimetatakse
asümmeetriliseks hindade kujunemiseks.
Üldised arusaamad hinnamarginaalidest ja seda mõjutavatest teguritest I
5
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
Kohalik põllumajandus
Maailmaturg
Töötlev sektor
Tarbijad
Hindade ülekanne
Konkurents ja regulatsioonid
Jaekaubandus
(McCorriston, 2011)
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Paljud uurijad on üritanud välja selgitada, mis on asümmeetrilise hindade kujunemise põhjused, ning enamasti
ollakse arvamusel, et selle ilmnemise põhjuseks on just ebavõrdne konkurentsiolukord tarneahelas (nt Kinnucan ja
Forker, 1987; Powers, 1995; Ward, 1982; Pick et al., 1990, tsit. AGRA CEAS Consulting, 2007 järgi). Ebavõrdne konkurentsiolukord
tootjast järgnevatel tasemetel tähendab, et hulgimüüjad, töötlejad või jaekaupmehed, kellel on võim hindade üle, kasutavad hinnastrateegiaid, mis viivad selleni, et tootjahindade tõus kantakse täies ulatuses ja kohe üle ka
oma hindadesse kuna marginaale surutakse koomale (seega selles olukorras hoitakse vahet tootja ja jaehindade
vahel tasakaalus), kuid tootjahindade langemise puhul toimub hindade ülekanne aeglaselt ja ebatäielikult, sest
marginaalid suurenevad (seega vahe tootja ja jaehindade vahel kasvab ja pole enam sümmeetriline).
Aastatel 2000-2007 Soome uurijate poolt läbi viidud hindade kujunemise jälgimise ja uurimise käigus nii
Soomes kui ka mõnedes teistes Euroopa riikides selgus, et jaekaupmeeste osa toidu hinnas on Soomes suurenenud, samas kui tootjate ja töötlejate osa on langenud. Riigiti on olukord küll mõnevõrra erinev, kuid
vähene konkurents jaekaubanduses, kus domineerivad järjest enam vaid suured kauplusteketid, annab
jaesektorile märgatava eelise toidu liikumise ahelas, eriti veel sel juhul, kui toidu töötlejad seisavad silmitsi
suureneva konkurentsiga importtoodete näol. (Karikallio, Arovuori & Pyykkönen, 2009)
Viimasel kümnendil on olnud märgata olukordi, kus toojahinnad on oluliselt langenud, pannes tootjad rahaliselt raskesse olukorda, kuid vaadeldes hulgimüügi ja jaehindu, siis seal samas ulatuses ja isegi samasuunalist
muudatust märgata polnud. Näiteks uuringust, mille viis läbi London Economics (2004), selgus, et sel ajal kui
tootjahinnad (nominaalväärtuses) püsisid perioodil 1990-2002 stabiilsel tasemel, tarbijate jaoks jaehinnad
hoopis tõusid. Tõsiasjani, et marginaalid tootjahindade ja jaehindade vahel on suurenenud, on jõudnud mitmed
empiirilised uurimused ja seda nii Euroopas kui ka USA-s (nt. Digby 1989, Kinsey & Senauer 1996, Loyland et al. 2001, Reed et
al. 2002, Kjuus 2004, Pyykkönen 2007, tsit Karikallo et al., 2009 järgi).
Üldised arusaamad hinnamarginaalidest ja seda mõjutavatest teguritest II
6
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Üldised arusaamad hinnamarginaalidest ja seda mõjutavatest teguritest III
7
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
Siiski võib asümmeetriline hindade ülekanne ilmneda ka muudel põhjustel.
Näiteks:
Kõrgete püsikuludega ja tootmisvõimsusega töötlejate vaheline tihe konkurents võib viia selleni, et
tootjahinnad tõusevad kiiresti, kui nõudlus töödeldud toodete järgi on kõrge; kuid langevad aeglasemalt, kui
nõudlus on väike. (Bailey & Brorsen, 1989, tsit. AGRA CEAS Consulting, 2007 järgi)
Jaehinnad võivad vastata hulgi- või tootjahindade muutustele asümmeetriliselt toote kiiresti rikneva iseloomu tõttu, näiteks piim ja värske puuvili. Jaekaupmehed võivad keelduda tootja- või hulgihindade tõusmisel
jaehindu tõstmast, sest kõrgemad hinnad võivad vähendada läbimüüki ja suurendada riknenud kauba hulka. (Ward, 1982; Pick et al, 1990, tsit. AGRA CEAS Consulting, 2007 järgi)
Jaehinnad võivad reageerida asümmeetriliselt tootjahinna muutustele sekkumismehhanismide ja
tarnekontrolli korral. Töötlejad ja jaekaupmehed nähes langust tootjahinnas ei pruugi neid kohe kohandada
oma hindadega, sest nad eeldavad, et langus on lühiajaline turutoetuse tõttu. Siiski kohandavad töötlejad ja
jaekaupmehed oma hindu kiiresti, kui tootjahinnad tõusevad. (AGRA CEAS Consulting, 2007)
Muud tegurid, mida antud kontekstis arvestatakse harva: muutused tööjõukuludes, vahetuskurssides, transpordikuludes jne. (McCorriston, 2011)
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Hinnamarginaalide arvutamise rahvusvahelised kogemused
8
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
Euroopa Liidus viidi 2003.-2005. aastal läbi ulatuslik analüüs (AGRA CEAS Consulting, 2007) hinnamarginaalide teemal,
millest selgus, et ühest üleeuroopalist loogikat siin otsida pole isegi konkreetsete tooterühmade puhul võimalik.
Tulemustest lähtuvalt võib välja tuua:
Piima- ja piimatoodete puhul varieerus tootja osa lõpphinnas 25-82% vahel, sh piima puhul kuulus tootjale 28-62%, juustu puhul 25-60% ja või puhul 42-82% lõpphinnast.
Liha ja lihatoodete puhul varieerus tootja osa lõpphinnas 7-92% vahel. Liha- ja lihatoodete kategoorias on
väga suured erinevused sõltuvalt lihaliigist. Tootja osakaal lõpphinnas oli kõige suurem lambaliha puhul 29-
86%. Sealiha puhul oli tootja osakaal 12-92% ja veiseliha puhul 7-74%.
Mõningad faktorid, mis võiksid seletada nii hinnaerinevuste ulatust tootja ja tarbijahindade vahel kui ka selle
viimase aja muutusi on:
Jaekaubanduse koondumine ja hinnastrateegia
Ühistute olemasolu ja mõjuvõim
Toote säilivusaeg
Toote käitlemise, ladustamise ja töötlemise määr
Toote eristuvus ja bränding (kas töötlejad on panustanud tootele emotsionaalse lisaväärtuse loomisesse)
Toorme osakaal lõpptootes
Õigusraamistik
Turgu mõjutavad erakorralised sündmused (näiteks loodusõnnetused)
Isevarustatuse tase ja väliskaubandus
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Peamised põllumajandustoodete hindu mõjutavad tegurid
9
TOOTMINE TÖÖTLEMINE VALMISTA-
MINE HULGIMÜÜK
TURUSTA-MINE
JAEMÜÜK
A llikas: A ustraalia P õllumajandusministeerium
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
TURUNDUS
Tootmisfaktorid
Tootmismaht ja tootmise
dünaamika
Tootmise hooajalisus
Tooraine säilivusaeg
Väärtusahela integratsioon
Ahela tegevuste vertikaalne
integreeritus
Töötlemise efektiivsus
Töötlemise ja valmistamise suurem
koondatus
Konkurentsiolukorra dünaamika
Turunduslik lähenemine
Suurenev surve toiduainetööstustele ja
turundajatele, leidmaks viise eristumiseks
Kaubamärkide globaliseerumine
Mugavust tähtsustava turu tugevnemine
Suurem rõhk spetsialiseerumisele ja
toiduainete kohandamisele
Lõpptoodete eristamine kvaliteedi alusel
Regulatsioonid ja nendele
vastavus
Suurenevad kulud äritegevuse
vastavusse viimisel
regulatsioonidega
Suuremad piirangud väärtusahela
kasumlikkuse suurendamisele,
peamiselt ühinemispiirangute
näol
Suuremad nõudmised
väärtusahelatele eetilisuse ja
toote ohutuse osas (sh ohutus
keskkonnale, toiduohutus jne)
Kaubanduse mõju
Toodete ekspordi määr
Imporditud tooraine,
esmatöötlus- või
valmistoodete määr
Maailmaturu hindade mõju
toorainele või tööstuste
esmatöötlus- toodetele
Tehnoloogia ja innovatsioon
Kapitalimahukuse suurenemine
toodete töötlemistehnoloogias
Erinev turuhindade ja kulude
läbipaistvus
Suurem investeerimine
innovatsiooni, et mitmekesistada
tuumik – ja ka kõrvaltooteid.
Tarbija- ja jaeturu dünaamika
Kaupluste omamärgitoodete osakaalu
kasv
Suurem nõudlus mugavatele
lahendustele toidu osas
Jaesektori suurem koondumine, mis
viib tarnijate või töötlejate
marginaalide survestamiseni
TOITLUSTUS
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Erinevate hindade dünaamika Euroopa Liidus 2007-2012
10
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
Joonis 1: Hindade pikaajaline arenemine toiduainete tarneahelas Euroopa Liidus (hinnaindeks, jaanuar 2007=100)
A llikas: EUROSTAT, A GRIVIEWS
Üldine inflatsioon
Toidu jaehinnad
Põllumajandustoorme hinnad
Toidu töötlejahinnad
Jooniselt on näha, et
jaehinnad on olnud
suhteliselt sõltumatud
toormehindade dünaamikast
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Piimatoodete hinnamarginaalid
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Tootja marginaalid üleeuroopalises uuringus - piim
12
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
Euroopa Parlamendi tellitud longituuduuringust selgus, et perioodil 2003-2005 oli Eestis tootja osa piima
lõpphinnast veidi üle 50% ja seega hinnamarginaalid võrreldes enamike teiste riikidega üsna madalad.
To
otj
a o
sa
ka
al
jae
hin
na
s (
%)
Töötleja ja jaekaubanduse summaarne hinnamarginaal (€/l)
Joonis 2: Piima tootja-tarbija vaheline hinnalõhe (2003-2005 keskmine)
A llikas: A GRA CEAS C onsulting
Täispiim
Väherasvane piim
Kooritud piim
Kõrgkuumutatud piim
Steriliseeritud piim Pastoriseeritud piim
Kõrgkuumutatud/ steriliseeritud/
pastoriseeritud piim
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012 13
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
Tootja marginaalid üleeuroopalises uuringus - juust
To
otj
a o
sa
ka
al
tarb
ija
hin
na
s (%
)
Kõva juust
Kõva/poolkõva juust
Poolkõva juust
Poolpehme juust
Pehme juust
A llikas: A GRA CEAS C onsulting
Joonis 3: Juustu tootja-tarbija vaheline hinnalõhe (2003-2005 keskmine)
Töötleja ja jaekaubanduse summaarne hinnamarginaal (€/kg)
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Tootja marginaalid üleeuroopalises uuringus - või
14
To
otj
a o
sa
ka
al
tarb
ija
hin
na
s (%
)
Joonis 4: Või tootja-tarbija vaheline hinnalõhe (2003-2005 keskmine)
Töötleja ja jaekaubanduse summaarne hinnamarginaal (€/kg)
A llikas: A GRA CEAS C onsulting
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Piima tootja ja jaehindade muutused mõningates Euroopa riikides
15
A llikas: Euroopa Komisjon
Saksamaa Prantsusmaa Inglismaa Taani Austria Sloveenia Tšehhi Leedu
Tootjahinna muutus 2007-2009 -13% -4% 18% -13% 0% -8% -18% -22%
Jaehinna muutus 2007-2009
täispiim -1% 63% 5% 2% 44% 12%
kõrgkuumutatud väherasvane piim 0% 15% 9% 27% 8% 8%
või -17% 7% 74% 19% 1% 40% -6% 5%
juust - Gouda 25% 17% 19%
juust - Emmental 24% 6% 19% 40%
juust - Cheddar 74%
juust - Brie 9%
poolkõva juust 17%
juust – Camenbert 25%
pett 11%
vahukoor 2%
hapukoor 4%
maitsestamata jogurt 0% 7% 24% 13% 20%
puuviljajogurt 2% 10% 15%
Tabel 1: Piima tootjahinna ja valitud piimatoodete jaehindade muutused perioodil mai 2007 – mai 2009 valitud liikmesriikides
Alljärgneva tabeli põhjal mõningate Euroopa Liidu liikmesriikide jae- ja tootjahindade kohta on asümmeetria selgelt
näha. Kuigi vaatluse alla on võetud pikem periood, et hinnad jõuaks ühtlustuda, on siiski selgelt näha, et
tootjahinna langus on enamasti tähendanud hoopis jaehinna tõusu. Kui lähtuda Inglismaa näitest, siis võib ka öelda,
et tootjahinna tõus võib kaasa tuua oluliselt suurema tõusu jaehindades kui seda tootjahinna tõusu põhjal eeldada võiks.
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Tootja, töötleja ja jaekaubanduse hindade dünaamika Euroopas 2000-2012
16
A llikas: EUROSTAT, A GRIVIEWS
toorpiim
lõssipulber
või
Edam juust
Piima, juustu ja munade
jaehinnaindeks
Joonis 5: Hindade pikaajaline arenemine piima ja piimatoodete tarneahelas Euroopa Liidus (hinnaindeks, jaanuar 2000=100)
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Juustu hindade dünaamika Eestis 2011-2012
17
A llikas: TNS Emori hinnaseire, EKI hinnaseire
Joonis 6: Juustu ja toorpiima hindade dünaamika Eestis jaanuar 2011 – veebruar 2012
(hinnaindeks, jaanuar 2011=100%)
Juustu tootja, töötleja ja
jaehindade dünaamikas
puuduvad olulised
disproportsioonid
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Või hindade dünaamika Eestis 2011-2012
18
A llikas: TNS Emori hinnaseire, EKI hinnaseire
Joonis 7: Või ja toorpiima hindade dünaamika Eestis jaanuar 2011 – veebruar 2012
(hinnaindeks, jaanuar 2011=100%)
Või tootja, töötleja ja jaehindade dünaamikas puuduvad olulised disproportsioonid
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Piima hindade dünaamika Eestis 2011-2012
19
A llikas: TNS Emori hinnaseire, EKI hinnaseire
Joogipiima tootja, töötleja ja jaehindade dünaamikas peegeldub jaekaubanduse surve töötlejatele
väljamüügihindade alandamiseks
Joonis 8: Toorpiima ja joogipiima hindade dünaamika Eestis jaanuar 2011 – veebruar 2012
(hinnaindeks, jaanuar 2011=100%)
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Eesti piimatoodete hinnamarginaalide arvutamine
20
Järgnevas alajaotuses tehtud kalkulatsioonide aluseks on Statistikaameti andmed toorpiima kokkuostuhindade,
TNS Emori poolt kogutavad andmed töötlejate väljamüügihindade ning jaehindade kohta. Erinevate piimatoodete
tootmiseks vajamineva toorpiima kogused saadi ekspertide küsitlemise tulemusena.
Juustu ja või marginaalide arvutamisel kasutatakse toorpiima rahalise kulu arvutamiseks korrigeerivaid
koefitsiente, kuna näiteks juustu tootmisel jääb toorpiimast üle koort ja vadakut ning või tootmisel lõssi ja petti.
Juustu puhul on korrigeerivaks koefitsiendiks 0.65 ja või puhul 0.52.
2.5% piima puhul arvestamise asjaoluga, et toorpiimast osa läheb kooreks, mida saab kasutada või tootmiseks. Korrigeeriva koefitsiendi arvuliseks aluseks on kõrvaltoote - või - väljamüügihind, millest on lahutatud tööstuse
omahind (ilma tooraine kuluta) ja muud kulud (logistika). Korrigeeriva koefitsiendi arvuliseks väärtuseks on
2.5% piimal 0.94;
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Juustu marginaalide kalkulatsioon
21
1kg juustu Edam tootmiseks kulub töötlejate andmetel 10.878 liitrit toorpiima (4.1% rasva). Juustu tootmiseks
vajaminevast 10.878 liitrist toorpiimast jääb üle koort ja vadakut. Seega tootja marginaali arvutamisel tuleb
kasutada korrigeerivat koefitsienti, millega korrutatakse toorpiima kulu 1 kg Edam juustu (plokk) tootmiseks.
Korrigeeriva koefitsiendi arvuliseks väärtuseks on 0.65, kuna 35% juustu tootmiseks kulunud toorpiima rahalisest väärtusest kasutatakse kõrvaltoodete (koor ja vadak) müügis (andmeallikaks töötlejate finantsnäitajad). Näiteks 2011.
aasta detsembrikuu toorpiima rahaline kulu 1 kg juustu tootmiseks saadakse järgmiselt:
0.65 × 10.878 × 0.32=2.26.
Tabel 2: Juustu hinnamarginaalid
° andmed eelmise aasta veebruari tootja ja jaehindade kohta on EKI uuringust
A llikas: SA, TNS Emori hinnaseire
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
Juust Edam-tüüpi
eurodes
veebr 12 /
jaan 12
veebr 12 /
veebr 11°
toorpiim 2.21 2.26 2.32 2.32 0.4% 5.0%
tööstusest väljamüügi hind (plokk) 3.27 3.36 3.39 3.33 -1.7% 1.9%
töötleja marginaal 1.06 1.10 1.08 1.01 -6.2% -4.4%
pakendaja ja jaekaubanduse marginaal 2.82 2.73 2.57 2.80 8.6% -0.9%
käibemaks 1.22 1.22 1.19 1.23
väikepakendi jaehind 7.31 7.31 7.16 7.36 2.7% 0.6%
Juust Edam-tüüpi
veebr 12 /
jaan 12
veebr 12 /
veebr 11°
toorpiima osakaal 30% 31% 32% 32% -2% 4%
töötleja marginaali osakaal 14% 15% 15% 14% -9% -5%
pakendaja ja jaekaubanduse marginaali osakaal 39% 37% 36% 38% 6% -2%
käibemaks 17% 17% 17% 17%
väikepakendi jaehind 100% 100% 100% 100%
Muutus ± %
absoluutarvuna veebr 11° dets 11 jaan 12 veebr 12
Muutus ± %
protsendina veebr 11° dets 11 jaan 12 veebr 12
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Või marginaalide kalkulatsioon
22
1kg või tootmiseks kulub töötlejate andmetel 20 liitrit toorpiima (4.1% rasva). Või tootmiseks vajaminevast 20
liitrist toorpiimast jääb üle lõssi ja petti. Seega tootja marginaali arvutamisel tuleb kasutada korrigeerivat
koefitsienti, millega korrutatakse toorpiima kulu 1 kg või tootmiseks. Korrigeeriva koefitsiendi arvuliseks
väärtuseks on 0.52, kuna 48% või tootmiseks kulunud toorpiima rahalisest väärtusest kasutatakse kõrvaltoodete (lõssipulber ja pett) müügis. Näiteks 2011. aasta detsembrikuu toorpiima rahaline kulu 1 kg juustu tootmiseks
saadakse järgmiselt: 0.52 × 20 × 0.32=3.33.
Tabel 3: Või hinnamarginaalid
° andmed eelmise aasta veebruari tootja ja jaehindade kohta on EKI uuringust
A llikas: SA, TNS Emori hinnaseire
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
Või (al 82%, 175-200 gr pakend)
eurodes
veebr 12 /
jaan 12
veebr 12 /
veebr 11°
toorpiima kulu 3.26 3.33 3.41 3.42 0.4% 5.0%
tööstusest väljamüügi hind 4.43 4.66 4.57 4.30 -5.9% -2.8%
töötleja marginaal 1.17 1.33 1.17 0.88 -24.1% -24.6%
jaemarginaal 1.39 1.29 1.46 1.83 25.1% 31.4%
käibemaks 1.17 1.19 1.21 1.23
jaehind 6.99 7.14 7.25 7.36 1.6% 5.4%
Või (al 82%, 175-200 gr pakend)
veebr 12 /
jaan 12
veebr 12 /
veebr 11°
toorpiima osakaal 47% 47% 47% 46% -1.3% 0%
töötleja marginaali osakaal 17% 19% 16% 12% -25.3% -28%
jaemarginaali osakaal 20% 18% 20% 25% 23.1% 25%
käibemaks 17% 17% 17% 17%
jaehind 100% 100% 100% 100%
Muutus ± %
absoluutarvuna veebr 11° dets 11 jaan 12 veebr 12
Muutus ± %
protsendina veebr 11° dets 11 jaan 12 veebr 12
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Lõssipulbri hinnamarginaali kalkulatsioon
23
Lõssipulbri tootmiseks kasutakse või tootmisest ülejäävat lõssi. 1 kg lõssipulbri tootmiseks vajalik lõssi kogus
saadakse 12.5 liitri toorpiima töötlemisel võiks. Tootja marginaali arvutamisel tuleb kasutada korrigeerivat
koefitsienti, millega korrutatakse toorpiima kulu 1 kg lõssipulbri tootmiseks. Korrigeeriva koefitsiendi arvuliseks
väärtuseks on 0.48, kuna 53% lõssipulbri tootmiseks kulunud toorpiima rahalisest väärtusest kasutatakse või ja petipulbri müügis. Näiteks 2011. aasta detsembrikuu toorpiima rahaline kulu 1 kg lõssipulbri tootmiseks
saadakse järgmiselt: 0.47 × 12.5 × 0.32=1.88.
Tabel 4: Lõssipulbri hinnamarginaal
° andmed eelmise aasta veebruari tootja ja jaehindade kohta on EKI uuringust
A llikas: SA, TNS Emori hinnaseire
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
Lõssipulber
eurodes
veebr 12 /
jaan 12
veebr 12 /
veebr 11°
toorpiim 1.84 1.88 1.92 1.93 0.4% 5.0%
tööstusest väljamüügi hind 2.23 2.24 2.23 2.24 0.5% 0.7%
töötleja marginaal 0.39 0.36 0.31 0.31 1.3% -19.8%
Lõssipulber
veebr 12 /
jaan 12
veebr 12 /
veebr 11°
toorpiim osakaal 83% 84% 86% 86% -0.1% 4%
töötleja marginaali osakaal 17% 16% 14% 14% 0.8% -20%
tööstusest väljamüügi hind 100% 100% 100% 100%
Muutus ± %
absoluutarvuna veebr 11° dets 11 jaan 12 veebr 12
Muutus ± %
protsendina veebr 11° dets 11 jaan 12 veebr 12
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
2.5% joogipiima marginaalide kalkulatsioon koos korrigeeriva koefitsiendiga
24
Antud juhul on toorpiima rahalist kulu korrigeeritud vastava koefitsiendiga. Korrigeeriva koefitsiendi arvuliseks
aluseks on kõrvaltoote – või - väljamüügihind, millest on lahutatud tööstuse omahind (ilma tooraine kuluta) ja
muud kulud. Korrigeeriva koefitsiendi arvuliseks väärtuseks on 2.5% piimal 0.94 (andmeallikaks töötlejate finantsnäitajad).
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
Tabel 5: Joogipiima hinnamarginaalid korrigeeriva koefitsiendiga
° andmed eelmise aasta veebruari tootja ja jaehindade kohta on EKI uuringust
A llikas: SA, TNS Emori hinnaseire
Piim 2.5% kile, eurodes kg kohta
veebr 12 /
jaan 12
veebr 12 /
veebr 11°
toorpiim 0.29 0.30 0.31 0.31 0.4% 5.0%
tööstusest väljamüügi hind 0.43 0.40 0.40 0.40 -0.7% -6.8%
töötleja marginaal 0.14 0.10 0.10 0.09 -4.1% -32.3%
jaemarginaal 0.09 0.08 0.08 0.08 4.7% -7.1%
käibemaks 0.10 0.10 0.10 0.10
jaehind* 0.62 0.58 0.58 0.58 0.2% -6.8%
* jaehind 1 liitri kohta on teisendatud jaehinnaks 1 kg kohta (1l piima kaalub keskmiselt 1.033 kg)
Piim 2.5% kile (%)
veebr 12 /
jaan 12
veebr 12 /
veebr 11°
toorpiima osakaal 48% 52% 53% 54% 0% 13%
töötleja marginaali osakaal 22% 18% 17% 16% -4% -27%
jaemarginaali osakaal 14% 14% 13% 14% 5% 0%
käibemaks 17% 17% 17% 17%
jaehind 100% 100% 100% 100%
Muutus ± %
absoluutarvuna veebr 11° dets 11 jaan 12 veebr 12
Muutus ± %
protsendina veebr 11° dets 11 jaan 12 veebr 12
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Lihatoodete hinnamarginaalid
3
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Tootja marginaal üleeuroopalises uuringus - veiseliha
26
CZ - välisf ilee
IE - välisfilee FR - välisf ilee
DK - hakkliha
UK - hakkliha
To
otj
a o
sa
ka
al
tarb
ija
hin
na
s (%
)
Keskmine hinnamarginaal (€ senti/kg)
Joonis 9: Veiseliha tootja-tarbija vaheline hinnalõhe (2003-2005 keskmine)
A llikas: A GRA CEAS C onsulting
DK - välisfilee
UK - tagaosa
DK - abaliha
DE - hakkliha
CZ – kondita esitükk
DE – guljašš ja praeliha
IE - kuubikud
DE - välisfilee
IE - tagaosa
IE – tagaosa steik
UK - tagaosa
DK – grill-steik
CZ – kõrgema klassi liha
DK – f ileetükk
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Tootja marginaal üleeuroopalises uuringus - sealiha
27
To
otj
a o
sa
ka
al
tarb
ija
hin
na
s (%
)
Keskmine hinnamarginaal (€/kg)
Joonis 10: Sealiha tootja-tarbija vaheline hinnalõhe (2003-2005 keskmine)
A llikas: A GRA CEAS C onsulting
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Tootja marginaal üleeuroopalises uuringus - lambaliha
28
To
otj
a o
sa
ka
al
tarb
ija
hin
na
s (%
)
Keskmine hinnamarginaal (€/kg)
Joonis 11: Lambaliha tootja-tarbija vaheline hinnalõhe (2003-2005 keskmine)
FR - karbonaad
FR – karbonaad kintsulihast
IE – karbonaad kintsulihast
UK – abaliha
IE – maks
PL – koot
FR - praeliha
IE – tükid k.a kael
IE – jalg
UK - küljeliha
IE – karbonaad küljelihast
A llikas: A GRA CEAS C onsulting
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Sealiha tootja- ja jaehindade muutused mõningates Euroopa riikides
29
A llikas: Euroopa Komisjon
Saksamaa Prantsusmaa Inglismaa Taani Austria Sloveenia Tšehhi Leedu
Tootjahinna muutus 2007-2009 2% 8% 37% 6% 3% 3% 18% 19%
Jaehinna muutus 2007-2009
kotletid 4% 4% 9% 41%
sisefilee -8% -3% 18% 20%
röstitud sealiha 4% 10%
abaliha, kael 39% 8% 19%
tükeldatud sealiha -5%
seahakkliha 7% 36%
sea seljatükk 13%
sea kõhutükk 10%
peekon 13%
sink 5% 18% 5% 37%
vorst 8% 9%
Tabel 6: Sealiha tootjahinna ja valitud sealihatoodete jaehindade muutused perioodil mai 2007 – aprill 2009 valitud liikmesriikides
Ka liha ja lihatoodete puhul on tootja ja jaehindade muutuste ülekanne asümmeetriline, kuid mitte nii selgesuunaline
kui piima- ja piimatoodete puhul – kui kõikides vaadeldud riikides sealiha tootjahind tõusis, siis jaehinnad on näiteks
Taanis hoopis langenud või Tšehhi, Prantsusmaa ja Inglismaa näitel tõusnud vähem kui tootjahinnad. Samas leiab
näiteid ka sellest, kus jaehind on tõusnud tunduvalt enam kui tootjahind (Leedu, Sloveenia).
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Tootja ja jaekaubanduse hindade dünaamika Euroopas 2000-2012
30
A llikas: EUROSTAT, A GRIVIEWS
Sealiha
Linnuliha
Veiseliha
Liha jaehind
Joonis 12: Hindade pikaajaline arenemine liha ja lihatoodete tarneahelas Euroopa Liidus (hinnaindeks, jaanuar 2000=100)
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Liha hindade dünaamika Eestis 2011-2012
31
Joonis 13: Sigade ja veiste kokkuostuhindade ning hakkliha jaehinna dünaamika Eestis jaanuar 2011 – märts
2012 (hinnaindeks, jaanuar 2011=100%)
A llikas: TNS Emori hinnaseire, EKI hinnaseire
* soojad lihakehad on ümber arvutatud jahutatud lihakehaks ning hindu on korrigeeritud vastavalt EL-is kehtivatele standarditele (lihakeha koos
pea, esijalgade ja sabaga). Seetõttu on Eestis makstav kokkuostuhind ligikaudu 5% kõrgem siintoodud korrigeeritud hinnast.
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
Koduse hakkliha puhul peegeldub tootja, töötleja ja jaehindade dünaamikas jaekaubanduse püüd hoida
hinnatõusu tooraine hindade kasvust madalamana ning siit tuleneb ka surve töötlejatele
väljamüügihindade võimalikult stabiilsena hoidmiseks
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Eesti lihatoodete hinnamarginaalide arvutamine
32
Järgnevas alajaotuses tehtud kalkulatsioonide aluseks on TNS Emori poolt Agriseire raames kogutavad töötlejate
andmed sealiha ja veiseliha kokkuostuhindade ning koduse hakkliha jaehindade kohta. Koduse hakkliha
väljamüügihinnad saadi töötlejate küsitlemise tulemusena.
Hakkliha puhul oli vaatluse all kodune hakkliha, mille tootmisel on tootjapoolse info kohaselt kasutatud 50%
ulatuses sealiha ja 50% ulatuses veiseliha. Marginaali arvutamisel on arvesse võetud, et 1 kg koduse hakkliha
tootmiseks on vajalik 1,18 kg liha.
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Eesti marginaalide kalkulatsioon – kodune hakkliha
33
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
Tabel 7: Koduse hakkliha (50% sealiha ja 50% veiseliha) hinnamarginaalid
A llikas: TNS Emori hinnaseire, töötlejate eksperthinnangud
2011. aasta IV kvartali liha tooraine rahaline kulu 1 kg koduse hakkliha tootmiseks saadakse järgmiselt: (0.59 ×
1.60) + (0.59 × 2.14)=2.21.
Kodune hakkliha
eurodes
liha toorainena (50 % veise ja 50% sealiha) 2.21 2.25
töötleja väljamüügi hind 2.99 3.03
töötlejamarginaal 0.78 0.78
jaemarginaal 0.78 0.80
käibemaks 0.75 0.77
jaehind 4.52 4.60
Kodune hakkliha
liha toorainena (50 % veise ja 50% sealiha) 49% 49%
töötlejamarginaal 17% 17%
jaemarginaal 17% 17%
käibemaks 17% 17%
jaehind 100% 100%
absoluutarvuna IV kvatal 2011
protsendina IV kvatal 2011
I kvatal 2012
I kvatal 2012
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Pagaritoodete hinnamarginaalid
4
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Tootja ja jaekaubanduse hindade dünaamika Euroopas 2000-2012
35
A llikas: EUROSTAT, A GRIVIEWS
Joonis 14: Hindade pikaajaline arenemine teravilja ja teraviljatoodete tarneahelas Euroopa Liidus (hinnaindeks, jaanuar 2000=100)
mais oder nisu
kõvanisu
Jaehind – leiva/saia ja teraviljatooted
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Saia hinnaindeks erinevatel tasanditel 1972-2008 USA näitel
36
A llikas: USDA
saia jaehind (tarbijahinnaindeks)
nisujahu hulgihind (tootjahinnaindeks)
nisu tootjahind (tootjahinnaindeks)
Joonis 15: Saia hinnaindeks erinevatel tasanditel 1972-2008
Indeks
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Leiva ja saia hindade dünaamika Eestis 2011-2012
37
Joonis 16: Toiduteravilja ning leiva-saiatoodete hindade dünaamika Eestis jaanuar 2011 – veebruar 2012
(hinnaindeks, jaanuar 2011=100%)
A llikas: TNS Emori hinnaseire, EKI hinnaseire
70%
80%
90%
100%
110%
120%
130%
140%
150%
2011m
01
2011m
02
2011m
03
2011m
04
2011m
05
2011m
06
2011m
07
2011m
08
2011m
09
2011m
10
2011m
11
2011m
12
2012m
01
2012m
02
Toidunisu KOKKUOSTUHIND
Toidurukis KOKKUOSTUHIND
Peenleib JAEHIND
Sai JAEHIND
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
Leiva ja saia puhul
puuduvad tootja,
töötleja ja jaehindade
dünaamikas olulised disproportsioonid
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Eesti pagaritoodete hinnamarginaalide arvutamine
38
Järgnevas alajaotuses tehtud kalkulatsioonide aluseks on TNS Emori poolt Agriseire raames kogutavad töötlejate
andmed toidurukki ja toidunisu kokkuostuhindade ning leiva- ja saiatoodete jaehindade kohta. Erinevate
jahutüüpide ning peenleiva ja lauasaia keskmised väljamüügihinnad saadi töötlejate küsitlemise tulemusena.
Kuna peenleiva puhul on teada, et ühest kg toidurukkist saadakse ligikaudu 0,7 kg rukkipüüljahu (kliid
eraldatakse) ning ühe kg peenleiva tootmiseks kulub keskmiselt 0,6-0,7 kg rukkipüüljahu või rukkijahusegu, siis
korrigeerivaid koefitsiente kasutatud ei ole, kuivõrd nimetatud osakaalud ligikaudselt tasakaalustavad teineteist.
Osade peenleibade koostisse kuulub (Leivaliidu andmetel kuni 20% ulatuses) ka nisujahu. Kuivõrd toidunisu ning toidurukki kg hind aruandlusperioodil erines vaid 1,09 eurosendi võrra, siis see marginaalide arvutusele olulist
mõju ei avaldaks ning arvestatud on rukkipüüljahu kasutamisega.
Lauasaia puhul on teada, et ühest kg toidunisust saadakse ligikaudu 0,7 kg nisujahu (eraldatud kliid
realiseeritakse teiste toodete tootmiseks) ning ühe kg lauasaia tootmiseks kulub keskmiselt 0,7 kg nisujahu, siis korrigeerivaid koefitsiente kasutatud ei ole, kuivõrd nimetatud osakaalud tasakaalustavad teineteist.
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Eesti marginaalide kalkulatsioon – peenleib ning lauasai
39
Tabel 8: Peenleiva hinnamarginaalid Tabel 9: Lauasaia hinnamarginaalid
A llikas: TNS Emori hinnaseire, töötlejate eksperthinnangud
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
Leib (peenleib)
eurodes
toidurukis 0.17 0.17
leiva tööstusest väljamüügi hind 0.95 0.93
töötlejamarginaal (jahu- ja leivatööstus kokku) 0.78 0.76
jaemarginaal 0.27 0.22
käibemaks 0.25 0.23
jaehind 1.47 1.39
Leib (peenleib)
toidurukis 12% 12%
töötlejamarginaal (jahu- ja leivatööstus kokku) 53% 55%
jaemarginaal 19% 16%
käibemaks 17% 17%
jaehind 100% 100%
I kvatal
2012
I kvatal
2012
absoluutarvunaIV kvatal
2011
protsendinaIV kvatal
2011
Sai (lauasai)
eurodes
toidunisu 0.18 0.18
saia tööstusest väljamüügi hind 0.94 0.92
töötlejamarginaal (jahu- ja leivatööstus kokku) 0.75 0.74
jaemarginaal 0.23 0.24
käibemaks 0.23 0.23
jaehind 1.39 1.39
Sai (lauasai)
toidunisu 13% 13%
töötlejamarginaal (jahu- ja leivatööstus kokku) 54% 53%
jaemarginaal 16% 17%
käibemaks 17% 17%
jaehind 100% 100%
I kvatal
2012
I kvatal
2012protsendina
IV kvatal
2011
absoluutarvunaIV kvatal
2011
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Kokkuvõte
40
Lääne-Euroopas ja Skandinaaviamaades on jaekaubandus domineerinud toidukaupade tarneahelas juba
paarkümmend aastat. See peegeldub hindade kujunemise asümmeetrilisuses - jaehindade suhtelises
sõltumatuses toormehindade langusest. Ka Eestis on seoses jaekaubanduse koondumisega (5 jaeketi käes on
ligikaudu 90% jaeturust) nende positsioon toidukaupade tarneahelas tugevnemas, kuid see ei ole veel nii domineeriv kui näiteks Soomes. 2012. aasta I kvartalis oli jaekaubanduse marginaal ~20%, mis on suhteliselt
lähedane näitaja töötleja marginaalidele (va pagaritooted).
Jaekaubanduse hinnasurve töötlejatele ja selle kaudu tootjatele on suurim kaardistatud toodetest hakkliha ja
joogipiima puhul. Neid tooteid peetakse atraktiivseteks klientide juurdemeelitamise vahenditeks (nn traffic
builders) ja jaekaubandus püüab nende toodete hinnataset hoida nii madalal kui saab survestades selleks
töötlejaid.
Piim ja piimatooted
Eesti piimatootja hinnamarginaal on lähedane Euroopa keskmisele nii juustu (Euroopa keskmine 30-50%, Eestis
30%), või (Euroopa keskmine 50-70%, Eestis ~50%) kui ka joogipiima puhul (Euroopa keskmine 40-50%, Eestis
~50%). Jaekaubanduse survet töötlejale on tunda joogipiima osas, kuna töötleja väljamüügihinnad on langenud,
samas kui toorpiima hinnad on viimase aasta jooksul mõnevõrra tõusnud.
Liha ja lihatooted
Eesti hakkliha puhul on tootjamarginaal ~50% ja töötleja ning jaemarginaal jagunevad ligikaudu võrdselt. Suur
tootjamarginaal antud toote puhul viitab sellele, et antud toodet püütakse müüa nii odavalt kui saab ilma lisandväärtuseta (nii emotsionaalne kui ka funktsionaalne).
Pagaritooted
Lauasaia ja peenleiva puhul on tootjamarginaal 12-13%, suurem osa ehk 53% koondub töötleja kätte (jahu- ja
leivatööstus kokku) ning jaekaubandusele jääb 16-19%. Kuna antud toote tehnoloogilised protsessid on oluliselt
pikemaajalised ja kulukamad kui ülal mainitud toodetel, siis suure osa toote jaehinnast moodustabki
töötlejamarginaal.
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas
X AXIS
LOWER LIMIT
UPPER LIMIT
CHART TOP
Y AXIS Y AXIS LIMIT
©TNS 2012
Kasutatud allikad
41
Põllumajandusministeeriumi poolt tellitud uuringute aruanded (http://www.agri.ee/uuringud-13/?id=33809)
TNS Emori Hinnaseire
Eksepertintervjuud põllumajandustoodete töötlejate ja jaekaubanduse esindajatega
Agra CEAS Consulting (2007). The gap between producer prices and the prices paid by the consumer. Policy Department Structural and Cohesion Policies. Euroopa Parlament, Brüssel, Belgia.
Bailey, D. & Brorsen, B. W. (1989). Price asymmetry in spatial fed cattle markets. Western Journal of Agricultural Economics 14(2), 246-252.
Elitzak, H. (1999). Food cost review, 1950-97. U.S Department of Agriculture, Washington DC, USA.
Euroopa Komisjon (2009). Analysis of price transmission along the food supply chain in the EU. Brüssel, Belgia.
Karikallio, H., Arovuori, K. & Pyykkönen, P. (2009). Vertical price formation in the Finnish food chain. Helsingi, Soome.
London Economics (2004). Investigation of the determinants of farm-retail price spreads. Department for Environment Food and Rural Affairs, UK.
McCorriston, S. (2011). Price formation, transmission and transparency in the food chain: Overview of critical issues. A Presentation.
Meyer, J. & Cramon-Taubadel, S. (2004). Asymmetric price transmission: A survey. Department of Agricultural Economics. Göttingen, Saksamaa.
Roeger, E. & Leibtag, E. (2011). How retail beef and bread prices respond to changes in ingredient and input costs, U.S. Department of Agriculture, Washington DC, USA.
Whitehall Associates (2004). Price determination in the Australian food industry. Australian Department of Agriculture, Fisheries and Forestry.
Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas