toidugavahivastu

TOIDUGA VÄHI VASTUDR. DENIS GINGRAS

DR. RICHARD BÉLIVEAU

Prantsuse keelest tõlkinud Helva Payet

SAINTE-JUSTINE’I HAIGLA MOLEKULAARMEDITSIINI LABOR JA QUÉBECI ÜLIKOOL MONTRÉALIS

EESSÕNA DAVID SERVAN-SCHREIBERILT

Originaali tiitel:Cuisiner avec Les aliments contre le cancerRichard Béliveau, Ph. D.Denis Gingras, Ph. D.Laboratoire de médecine moléculaire Hôpital Sainte-Justine et Université du Québec à MontréalPréface de David Servan-Schreiber

Erialaliselt toimetanud Mart PaberitKeeleliselt toimetanud Anu Nõulik

© 2006, Éditions du Trécarré

Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata.

© Tõlge eesti keelde. Helva Payet, 2012

ISBN 978–9985–3–2453–0

Kirjastus VarrakTallinn, 2012www.varrak.ee

Trükikoda Printon AS

Fotod:Tango: lk 1, 3, 49, 50, 61, 62, 64, 65, 69, 70, 72, 73, 79, 80, 83, 85, 90, 93, 100, 103, 106, 108, 109, 110, 112, 115, 116, 119, 120, 121

Getty Images: lk 116 (teeistandus), lk 121 (kakaopuu)

Bureau interprofessionnel des vins de Bourgogne / Eschmann N.: lk 119 (saagikoristus)

5 Une question d’environnement… | 1. peatükk

Raamat on pühendatud kõigile neile, kes põevad vähki

61. osa | Une question d’environnement…

SISUkordEessõna .........................................................................................................................................9Sissejuhatus ............................................................................................................................ 12

ESIMENE OSA1. VÄHK ON HAIGUS, MILLE VASTU TULEB VÕIDELDA IGA PÄEV ...................... 172. VÄHK ON RAKKUDE KESKKONNA PROBLEEM ..................................................... 313. ÜLEKAALULISUS ON KAALUKAS PROBLEEM ......................................................... 414. TOITUMINE – VÄHIENNETUSE KESKNE TEEMA.................................................... 51

TEINE OSA5. MEREVETIKAD VIIVAD VÄHI PÕHJA .......................................................................... 636. SEENTE MAAGIA .............................................................................................................. 717. LINASEEMNED – TÕHUS KAITSE VÄHKTÕVE VASTU .......................................... 818. VÜRTSID JA AROOMIAINED: VÄHIENNETUS OLGU ISUÄRATAV! .................... 879. PROBIOOTIKUD EHK PANEME MIKROORGANISMID OMA TERVISE HEAKS TÖÖLE ........................................................................................... 9510. KAS OSKATE SÜÜA KAPSAST? .................................................................................10411. LAUGUD HOIAVAD VÄHI EEMAL ..............................................................................10612. SOJA – VÄHIVASTASE TOIMEGA FÜTOÖSTROGEENE NAGU KÜLLUSESARVEST ...................................................................................................10813. TOMATIGA EESNÄÄRMEVÄHI VASTU – KOGU SALADUS PEITUB KASTMES! ..................................................................11014. MARJAD – VÄHI KURJEMAID VAENLASI .................................................................11215. TSITRUSELISED – PALJU MUUDKI HEAD KUI C-VITAMIIN ................................11416. ROHELINE TEE KUIVATAB VÄHI ................................................................................11617. PUNANE VEIN – METUUSALA IGAPÄEVANE KEELEKASTE ..............................11818. ŠOKOLAAD: VÄHI ÄRAHOIDMINE VÕIB OLLA ISEGI VÄGA MAITSEV .........120

19. JA NÜÜD PÕLL ETTE JA KÖÖKI!

KOLMAS OSA

Retseptid

126 130 141

HOMMIKUSÖÖK JA BRUNCH

LÕUNA- JA ÕHTUOOTED SUUPISTED

MAGUSTOIDUD

217 234 258

GARNEERINGUD SALATID

148 164 178

PULJONGID, SUPID,

PÜREESUPID

EELROAD PÕHIROAD KASTMED

214

Tänusõnad 271Bibliograafi a 272Temaatiline register 275Retseptide loend 277Retseptide koostisainete loend 281


EESsõna

Curie instituut on teatanud, et oht hai-gestuda elu jooksul mõnesse vähivormi ähvardab iga teist prantslast. Ja tõepoo-lest, me kõik tunneme, et see tõbi võib puudutada meist igaüht. Peame vähi ärahoidmiseks midagi ette võtma ja täiustama juba tekkinud vähkkasvajate ravi meetodeid.

Professor Richard Béliveau ja tema kolleeg Denis Gingras on ühed esimes-test, kes on pakkunud välja uudse lä-henemisnurga vähile ja uusi võimalusi inimese tervise kaitseks. Nad toetuvad oma töös paljudele vähirakkude koh-ta kogutud andmetele ning lääne- ja idamaade rahvaste hulgas läbi viidud terviseuuringute tulemustele.

Järeldus on lihtne: kõik me kanna-me endas latentseid vähirakke (ajakirjas New England Journal of Medicine ilmu-nud artikkel väidab, et hoolikal uurimi-sel võib vähirakke leida näiteks kilpnäär-me koes 95 või lausa 100 protsendil „täiesti tervetest” inimestest*). Ometi sureb vähki „vaid” üks inimene neljast. Ülejäänud kolmel käivituvad loomuli-kud kaitsemehhanismid, mis hoiavad ära latentsete vähirakkude arenemise pahaloomuliseks kasvajaks.

* Black W. C., Welsh H. G. Advances in diag-nostic imaging and overestimations of disease prevalence and the benefi ts of therapy. – New England Journal of Medicine 1993, 328 (17), lk 1237–1243

Jaapanis on täheldatud täiesti tervete meeste eesnäärme koes sama palju mikrokasvajaid kui lääne mees-telgi. Kuid suremus eesnäärmevähki on Jaapanis kuni kakskümmend viis korda madalam kui läänemaailmas. Ent kui Jaapani mehed emigreeruvad näiteks Ameerika Ühendriikidesse, ühtlustub jaapanlastest emigrantide eesnäärme-vähi juhtumite arv õige pea kohalike Ameerika meeste sama vähi juhtumite arvuga. Seega ei kaitse jaapanlasi mitte geenid, vaid miski nende eluviisis.

Sama nähtust võib täheldada hiin-lannade puhul, kes on kaitstud rinna-vähi eest niikaua, kuni nad elavad Hii-nas, ent pärast emigreerumist Ameerika Ühendriikidesse või Euroopasse muutub oht surra rinnavähki nende seas sama suureks kui lääne naistel.

Maailma Vähiuuringute Fondi eksperdid on jõudnud järeldusele, et tõepoolest, kuni 40% läänemaailma vähijuhtudest oleks võimalik vältida pelgalt toitumisharjumuste muutmisega (ja veelgi enam, kui me end ka rohkem liigutaksime!)**.

Sellest lähtudes on Richard Bé-liveau pühendanud suure osa temale alluva molekulaarbioloogia labori va-hendeist toiduainete selliste omaduste uurimisele, mis võiksid aidata organismil

** World Cancer Research Fund. Food, Nut-rition and the Prevention of Cancer: A Global Perspective. World Cancer Research Fund and American Institute for Research on Cancer, London, 2007


võidelda vähirakkude vohamise vastu. Koos Denis Gingras’ ja teiste kolleegi-dega on ta teinud üllatavaid avastusi. Näiteks kuidas rohelises tees sisalduvad katehhiinid takistavad vähirakkude levi-mist naabruses paiknevatesse tervetesse kudedesse ja nende rakkude kasvuks vajalike uute veresoonte moodustumist. Ja et petersellis on põletikuvastase toi-mega aine apigeniin, mis mõjub vähi-rakkudele suisa hävitavalt.

Oma uuringutes on nad kesken-dunud eeskätt sellistele toiduainetele, mis sisaldavad küllalt palju aktiivseid toi-meaineid, nii et neist valmistatud toidu söömine (muidugi mõistlikes kogustes) avaldab inimorganismile tervendavat toimet. Neid hämmastas, kui palju sel-liseid toiduaineid tegelikult on – nelja miljardi aasta pikkuse arengu jooksul on loodus jõudnud välja töötada hoopis rohkem raviaineid, kui neid võib leida kõigist farmaatsiatööstuse kataloogidest kokku.

Pikemat aega keskendus Béliveau labor vähiravi meetodeid uurivale mole-kulaarfarmakoloogiale. See tähendab, et ühe või teise molekuli täpse toime väljaselgitamiseks uurisid tema töö-rühmad neid molekule ühekaupa. Ent peagi hakkasid nad tänu omandatud kogemustele ja toitumise analüüsimise tulemustele nägema küsimust hoopis teises perspektiivis. Tõepoolest, igas toi-duaines on palju keemilisi aineid, mis võivad ühiselt toimides hoida ära vähki.

Aga kui toiduaineid niimoodi kombinee-rida, nagu on tehtud traditsioonilistes toiduretseptides, võib toiduainete süner-giline mõju olla kaugelt võimsam kui ükskõik millise toiduaine mõju eraldi. Just selsamal põhjusel võimendub näi-teks kurkumi toime (põletikku alandav, kasvajarakke hävitav ja uute veresoonte moodustumist takistav) kaks tuhat kor-da, kui sellele lisada näpuotsatäis musta pipart...

Béliveau ja Gingras ütlevad, et Okinawal, kus elavad ühed parima ter-visega inimesed maailmas, kasutatak-se ühtelugu väljendit Ishokudogen, mis tähendab: „Iga toiduaine on ravim.” Ja tõepoolest, on vähe tegureid, mis mõ-jutaksid meie bioloogiat samal määral kui toiduained, mida me tarbime kolm korda päevas iga päev...

Seepärast armastab Richard Bé-liveau rõhutada, et kui nüüd, pärast aastatepikkust toitumise ja vähktõve vaheliste seoste laboratoorset uurimist temalt küsitaks, milline toitumine soo-dustab vähi tekkimist ja arengut kõige enam, vastaks ta kõhklemata: meie tä-napäevase läänemaailma toitumisviis! Siin raamatus räägib ta selgesõnaliselt ja veenvalt, milline võiks olla aga selline toitumine, mis aitaks vähki ära hoida.

Autorid on siin raamatus läinud pelgalt teoreetilistest mõttearendustest hoopis kaugemale. Meie kujutlusvõimet stimuleerivate toiduretseptidega aitavad nad igaühel meist omaks võtta uut toi-


tumisviisi. Nad pakuvad tavapäraste roogade – praetud lihatüki, juustupas-ta, pizza – asemele uusi toite, milles maitseelamused on ühendatud tervista-va toimega. Söögem neid siis iga päev!

Retsepte on lihtsaid (nagu näiteks munaroog kurkumiga või läätsesalat) ja on ka veidi keerulisemaid (lõhefi lee spinatikattega), ent kõik need retseptid on tõestuseks selle kohta, et iga päev ja kolm korda päevas võib süüa toitu, mis on peale vähivastase toime ka tõe-liselt nauditav. Mulle isiklikult meeldivad need toidud koguni palju rohkem kui ta-vapärane toit, mida ma sõin enne koh-tumist vähiga. Inimesed, kes teavad, et ma püüan toituda tasakaalustatult, on minuga esimest korda koos süües tihti-peale üllatunud: „Aga te sööte ju väga-gi isukalt!” Justkui oleksin ma pidanud end määrama elu lõpuni dieedile, mis koosneb vaid mõnest riisiterast ja vees keedetud brokolist! Ei, otse vastupidi: süüa siin raamatus kirjeldatud roogasid on tõeline maitseelamus! Kusjuures iga retsepti koostamisel on arvestatud nii vähivastaste toimeainetega kui ka uute tingimustega, mida tänapäevane eluviis meile seab*.

* Mõnes retseptis soovitatud suhkru, mee ja vahtrasiirupi asemel kasutan ise agaavisiirupit (mis tõstab veresuhkru taset tunduvalt vähem). Liha-, muna- ja piimaroogade valmistamisel kasutan üksnes linaseemnelisandi abil tasa-kaalustatud omega-3-rasvhappesisaldusega tooteid, mis on n-ö loomulikud: sellised, nagu nad olid kunagi siis, kui kari veel karjamaal söömas käis.

Alustanud kord siin raamatus too-dud retseptide järgi söögivalmistamist, hakkasin ma peagi neid roogi teistele toitudele eelistama. Nad valmivad kii-resti, on värviküllased, rikkalikud ning üllatavad sööjat oma hõrgu maitse ja lõhnaga. Need on nii-öelda karakteriga road, mille loomupärased omadused meenutavad mulle kõige enam Ric-hard Béliveaud ennast, keda mul seda raamatut sisse juhatades on suur au ja rõõm lugejale esitleda. Olen kindel, et autori pühendumus teadusele ning tema püüd inimelu toetada ja säilitada muudavad temaga kohtumise teie jaoks sama meeltülendavaks ja põnevaks kui see oli minu puhul.

Doktor David SERVAN-SCHREIBER

SISSEjuhatus

Inimene on ainuke loomariigi esindaja, kelle jaoks toitumine pole mitte pelgalt ellujäämise tingimus, vaid ka vaimse ja füüsilise heaolu üks tähtsamaid külgi. Toitumisele omistatavast tähtsusest kõneleb ilmekalt hiina kiri – üks inim-konna vanimaid –, milles sõna „toit” tähistav kirjamärk koosneb tege-likult kahest märgist: , mis tähen-dab „täiustama”, ja – „inimene”. „Inimese täiustamisest” toidu abil mõ-tisklesid tõenäoliselt ka kreeka fi losoo-fi d, kuna sõna „dieet” tuleneb sõnast „diaita”, mis tähendab elukunsti ehk siis kunsti, mis Epikurose õpetuse järgi seisneb pidevas tasakaalu otsimises, et korraga saavutada suurim võimalik nauding ja parim tervis. Veenvaimaks tõendiks neist otsingutest on kahtlemata see tohutu hulk toiduaineid, mida ini-mene oma arengu vältel on enda tarvis loodusest leidnud, eriti taimede seast. Meie tänaselgi toidulaual oma kindlat kohta säilitanud puu- ja köögiviljad, juu-rikad, teraviljad ja pähklid on mänginud väga olulist osa nii köögitraditsioonide kujunemisel (ja sellega tihedalt seotud ühiskonna arenemises) kui ka haiguste ennetamisel.

Inimese lakkamatut muret selle pärast, kuidas hästi toituda, võib kaht-lemata seostada sellega, et inimolend tunnetab teravalt elu ajalikkust ning ise-

enda surelikkust ja seeläbi haavatavust. See on pannud inimest kogu oma aren-gu vältel püüdlema selle poole, et ta järelkasv oleks kindlustatud, mis on igati mõistetav. Ent lisaks innustab inimlik soov elada edasi ka pärast surma teos-tama üha hiiglaslikumaid ettevõtmisi, kartmatult vallutama uusi territooriume ja looma poliitilisi alliansse, mis võiksid mälestuse temast igaveseks põlistada. Inimelu mõte ei piirdu enam pelgalt eesmärgiga jääda liigina elama oma järglastes; lisaks tunneb inimene vaja-dust toota, tegutseda, luua ja kujunda-da ümbritsevat keskkonda nii, et tema üürikese maise elu saavutused jääksid tulevaste põlvkondade mällu.

Kui nüüd vaadata asjale konk-reetsemalt, on eneseteostuse otsingud olnud alati seotud tervisega, sest mõis-tagi: mida pikem elu, seda rohkem on inimesele antud aega, et jõuda oma eesmärkideni. Seepärast pole selles midagi üllatavat, et ammustest aega-dest peale on inimese esmamureks (kui mitte kinnisideeks) olnud kindlustada endale hea tervis kogu eluks. Me kipu-me unustama, et kaasaegne arstitea-dus, mis praegu on meie igapäevaelu lahutamatu osa, on inimkonna ajaloo seisukohast vaadates tegelikult üsna hil-jutine nähtus ja sai alguse vaevalt pool sajandit tagasi. Tegelikult on inimestel alati tulnud meditsiiniabi puudumist korvata (nii palju kui võimalik) lihtsalt haigustest hoidumisega. Sihikindlale

12Sissejuhatus

ennetustegevusele on palju kaasa aida-nud aja jooksul kujunenud arusaamine seesuguse toiduvaliku tähtsusest, mis võimaldaks inimesel terve olla ja end hästi tunda.

Kahtlemata on sellest tervisliku toitumise ja haiguste ennetamise seo-sest igaühel midagi kõrva taha panna. On ju mitmed tänapäeva moodsas ühis-konnas levinuimad haigused nagu vähk, suhkurtõbi ning südame- ja veresoon-konnahaigused sageli otseselt seotud eluviisiga, seega enamikul juhtudest väl-ditavad. Ennetustegevus on omandanud elulise tähtsuse, kuna igal aastal sureb nende raskete haiguste tõttu 36 miljonit inimest. Kui midagi ette ei võeta, võib karta, et järgmise põlvkonna oodatav eluiga jääb esimest korda ajaloos eelmi-se põlvkonna ehk meie eluea pikkusele alla. Eluea lühenemise otsene põhjus on eluviisidest, sealhulgas ebatervislikest toitumisharjumustest tulenevate hai-gestumiste arvu järsk kasv. Kuigi võib eeldada, et meditsiini edusammud ai-tavad leevendada krooniliste haigustega kaasnevaid vaevusi, võib lootus elada kõrge eani ja olla sealjuures hea tervise juures (mis on tõenäoliselt iga inimese jaoks tähtsaim tingimus) muutuda suu-resti küsitavaks.

Me usume siiski, et praegune olu-kord pole kaugeltki pöördumatu ja et vastupidi, meil on põhjust olla optimist-lik. Viimastel aastatel oleme näinud, et inimesed tunnevad üha suuremat

huvi toitumise ja mitmete vähiliikide arenemise vahelise seose vastu. Aina rohkem pööravad inimesed tähelepanu sellele, milliste omaduste ja kvaliteediga toiduained nende lauale jõuavad ning kuidas neid iga päev nii kasutada, et elukvaliteet tõuseks ja risk haigestuda rasketesse haigustesse nagu näiteks vähk väheneks. Kõik see kinnitab, et seost toitumise ja tervise vahel ei võeta enam kui mingit ähmast kujutlust või minevikujäänukit, vaid otse vastupidi – toiduainete omadustele pööravad tä-helepanu üha suuremad inimhulgad.

Käesoleva raamatu me koosta-simegi eesmärgiga veel kord kõigile meelde tuletada, kui palju ikkagi sõltub meie vaimne ja füüsiline heaolu ning haiguste ärahoidmine tervislikust toitu-misest. Ühtlasi anname konkreetseid näpunäiteid, kuidas järgida toitumis-reegleid igapäevaelus: tuleb kasutada retsepte, mille abil saab valmistada maitsvaid roogasid kiiresti, säästlikult ja lihtsalt. Kui püüame vähki vältida ja seetõttu pöörame erilist tähelepanu oma toitumisele, siis – nagu te võite ise veenduda – avaneb uks uude maitsete ja aroomide maailma, kus on võimalik süüa ühtaegu hästi ja tervislikult.

13 Sissejuhatus

ESIMENE osa1. VÄHK ON HAIGUS, MILLE VASTU

TULEB VÕIDELDA IGA PÄEV 2. VÄHK ON RAKKUDE KESKKONNA PROBLEEM3. ÜLEKAALULISUS ON KAALUKAS PROBLEEM4. TOITUMINE – VÄHIENNETUSE KESKNE TEEMA


Silmitsi vaenlasega – mis muud kui haarake relvad!

Euripides (480–406 eKr), Rhesus.

17

Vähist on saanud üks suurimaid tervi-seprobleeme, kuna vähk surmapõhju-sena on läinud esimest korda mööda südame- ja veresoonkonnahaigustest. Maailma vähistatistika näitajad on jah-matamapanevad (vt tabel 1): iga kolme sekundi tagant üks uus vähidiagnoos ja iga viie sekundi tagant sureb keegi sellesse haigusesse. Kusjuures miski ei näita, et olukord võiks lähiaastatel paraneda – praeguste hinnangute jär-gi rikub vähk elu kahel inimesel viiest ning hoolimata kõigist jõupingutustest, tahtejõust ja lootusest selles võitluses peale jääda on viis aastat pärast diag-noosi elus vaevalt pooled haigestu-nuist. Vähk on keeruline haigus ja ravi on keerukas, eriti kui haigus leitakse juba hilisstaadiumis, mida paraku juhtub liiga sageli. Kui kirurgia, kiiri-tus- ja keemiaravi alal saavutatud edu võimaldab mõningate vähiliikide küllalt tõhusat ravi, siis paraku selliste laialt levinud liikide puhul nagu kopsu- või käärsoolevähk, mis põhjustavad igal

1. PEATÜKK

Vähk on haigus, mille vastu tuleb võidelda iga päev

aastal tuhandete ja tuhandete inimeste surma, on lootust ellu jääda vaid 25%-l haigestunuist.

VÄHISTATISTIKA

Québecis/Prantsusmaal100/760 uut diagnoosi päevas50/410 surmajuhtu päevas

(Allikas: Missions interministérielles de lutte contre le cancer – aasta koguarv jagatud 365)

Kogu maailmas1 uus vähijuht iga 3 sekundi järel1 surm iga 5 sekundi järel

Tabel 1

Vähk on haigus, mille vastu… | 1. peatükk

18

VÄHK ON PAHATIHTI SEOTUD

HARJUMUSTEGA EHK ELUSTIILIGA

Meie suhtumine vähki kipub olema fata-listlik, nagu kajastaksid hirmuäratavad statistikanäitajad midagi vääramatut, mida keegi ei saa muuta ja et olukorra-ga tuleb lihtsalt leppida. Ometi on täies-ti võimalik vähi vastu aktiivselt võidelda, ootamata kuni haigus areneb staadiu-mini, kus ainukeseks võimalikuks lahen-duseks jääb operatsioon ja kiiritus- või keemiaravi: kasvajarakkude areng on vaja peatada algstaadiumis, veel enne kui haigus on jõudnud end avaldada (vt joonis 1). Piisab sellest kui võtta omaks mõned igapäevased käitumisreeglid, sest nagu vähktõve peamiste põhjus-tajate üksikasjalik analüüs näitab, on ligi kaks kolmandikku haigusjuhtudest otseselt tingitud elustiilist ja käitumisest. Seega saab igaüks ise oma haigestumist ära hoida. Parim näide selle kohta on loobumine suitsetamisest. Suitsetamine üksi põhjustab juba kolmandiku kõigist vähkkasvajatest! Peale suitsetamise mõ-jutavad vähi tekkimist ka muud tegurid, eriti meie toidulaud, sest sellest, mida me sööme, sõltub arvukate vähiliikide areng. Võimalused vähi ärahoidmiseks on seega väga head, kuid on vaja mõis-ta, kui tähtis on neid ka kasutada selle haiguse vastu võitlemiseks.

ENNETUS JA RAVI: VÄHIVASTASE VÕITLUSE KAKS TAHKU

ENNETUS RAVI

Joonis 1

TOITUMISE MÕJU VÄHI TEKKELE JA

ARENGULE

Selles, et vähi tekkes ja arengus mängib otsustavat rolli toitumine, ei ole enam vähimatki kahtlust. Erinevate rahvusva-heliste organisatsioonide, sealhulgas maailma vähiuuringute fondi vähieks-perdid arvavad, et umbes kolmandiku vähiliikide areng on otseselt seotud ebatervisliku toitumisrežiimiga, kust taimset päritolu tooted (puu- ja köö-giviljad) kas puuduvad üldse või ei ole neid küllaldaselt. Teisisõnu, enamikku

Keemiaravi

Kirurgia Kiiritusravi

Tuvastatavadkasvajad

Toitumine 30%

Suitsetamine 30%

UV 2%

Tuvastamatud kasvajad

Saastatus 2%

Narkooti -kumid

ja alkohol 5%

Nakkused 5%

Tervist -kahjustav

töö 5%

Ülekaal ja liikumisvaegus 5%

1. osa | Vähk on haigus, mille vastu…

19

meie tänapäeva ühiskonda ohustavaid vähiliike põhjustab ühekülgne dieet, kusjuures seedeelundkonna (söögitoru, magu, käärsool) vähkkasvajate tekkimi-ne on kolmel neljandikul juhtudest ot-seselt seotud vale toitumisega (vt tabel 2). Iseäranis hirmuäratav on statistika maovähi kohta, mis surma põhjustajana paikneb pärast kopsuvähki teisel kohal: kui kopsuvähk on 85% ulatuses otseselt seotud suitsetamisega, siis 75% mao-vähi juhtude põhjuseks on vaieldama-tult ebaõige toitumine. Sama näitavad mujale elama läinud inimestega tehtud arvukad uuringud: ka muude levinud vähiliikide nagu näiteks rinna- või ees-näärmevähi areng sõltub samamoodi toitumisest, mis hinnangute kohaselt on

vähkkasvaja vohamise valdavaim põhjus (vt teksti raamis lk 20).

Käärsoole-, rinna- ja eesnäärme-vähi juhtude murettekitav sagenemi-ne arenenud tööstusriikides on jällegi ilmekas ja kurb näide selle kohta, kui suurt osa mängib vähirakkude tekki-mises ja arengus toitumine. Et nii on läinud, tuleks meil rohkem tähele pan-na asjaolu, kui oluline ikkagi on muuta igapäevaseid toitumisharjumusi vähi-vastase võitluse esmase meetmena ja varustada keha ainetega, mida on vaja vähi ärahoidmiseks.

TOITUMISE MÕJU VÄHI TEKKIMISELE

Koht statistika edetabelis (esinemus)

Vähiliik

Juhtumite üldarv

maailmas(miljonites)

Võib vältida toitumisega:

1

2

3

4

5

6

7

8

9

Kopsuvähk

Maovähk

Rinnavähk

Käärsoolevähk, pärasoolevähk

Suukoopavähk, neeluvähk

Maksavähk

Emakakaelavähk

Söögitoruvähk

Eesnäärmevähk

1320

1015

910

875

575

540

525

480

400

20

66

33

66

33

33

10

50

10

33

75

50

75

50

66

20

75

20

Tabel 2

pessimistlik hinnang (%)

optimistlik hinnang (%)


20

Põhja-Ameerikas haigestub rinnavähki üks naine üheksast ehk 12% naistest. Ehkki viimastel aastatel on pühendatud palju tähelepanu mõnele rinnavähki põhjustavale geenimutatsioonile (geenid BRCA1 ja BRCA2), tasub silmas pidada, et nimetatud mutatsioone võib leida üksnes ühel naisel 300-st ehk 0,3%-l naistest (aškenazi juutide seas on vastav näitaja küll tunduvalt kõrgem – defektse geeni kandjaks on üks naine 40-st ehk 3% naistest). Teisalt on uuringud näidanud, et otsustavat osa rinnavähi arengus mängivad elustiil ja käitumuslikud valikud, eriti toitumisharjumused. Arvukad statistilised uuringud on näidanud, et näiteks Aasia naised, kelle seas rinnavähi juhtude arv on üks madalamaid maailmas, hakkavad pärast emigreerumist läänemaadesse haigestuma neli korda sage-damini; see haigestumisjuhtude arvu järsk kasv on otseselt seotud muutustega nende toitumises.

Läänemaailma ja Aasia toidutraditsioonid on paljuski erinevad ja juba ammu on kahtlustatud, et lääne elustiili omaksvõtt põhjustab vähijuhtude arvu suurenemist. Näiteks on praeguseks kindlaks tehtud, et Aasia naistel vähendab oluliselt rinnavähi riski igapäevane sojat sisaldav toit, mida nad söövad varases lapsepõlves, enne puberteeti ja puberteedi ajal. Samuti vähendab vähkkasvajate levikut idamaades merevetikate (vt peatükk 5) ja ristõieliste sugukonda kuuluvate juurviljade tarvitamine, neil toiduainetel on Aasia toiduretseptides kindel koht.

Järgmiseks rinnavähi arengut soodustavaks faktoriks lääne naiste seas on tarbitavad toidurasvad; nimelt suurendab haigestumisriski läänemaailma toitumiskultuurile omane küllastatud rasvhapete ülekaal ning polüküllastamata omega-3- (vt peatükk 7) ja monoküllastamata rasvhapete vähesus toidus. Pealegi põhjustab küllastatud rasvhapete liigne tarbimine ülekaalulisust, mis omakorda, nagu on näidanud viimaste aastate uuringud, suurendab vähki haigestumise riski lausa kaks korda. Kirjeldatud vaatluste põhjal võib järeldada, kui suur on toitumise osa rinnavähi ennetamisel ja kuivõrd tähtis on muuta oma seniseid läänelikke toitumisharjumusi; sealhulgas peaks laste ja teismeliste igapäevases toidus olema rohkem sojat ning täiskasvanute toidus rohkem ristõielisi köögivilju ja omega-3-rasvhappeid sisaldavaid toiduaineid.

TOITUMINE JA RINNAVÄHI ENNETUS


21

KUI DR. JEKYLLIST SAAB MR. HYDE...

Kliiniliselt tuvastatav vähkkasvaja ei ole nähtus, mis tekib üleöö. Tegemist on pikaajalise protsessi tulemusega, mille käigus normaalsed rakud on mitu korda muundunud ja vähehaaval omandanud võime hakata organismi kaitsesüstee-me eirates ümbritsevates kudedes vo-hama. Normaalse raku muundumist vähirakuks võib võrrelda lapse isiksuse arenguga: mõnest normaalsest lapsest võib täisealisena saada kurjategija, kuigi keegi ju ei sünni kurjategijana. Lapsest kasvab kurjategija vaid teatavate asja-olude kokkulangemisel – ümbruskonna mõju, kogetud vaimne ja/või füüsiline vägivald...

Sama võib väita ka vähktõve koh-ta: suurem osa vähiliikidest areneb täiesti normaalsetest rakkudest, mille omadused mingi „trauma” või muu sündmuse ajel käivituvate geeni- ehk DNA-mutatsioonide tulemusel muutu-vad. Kusjuures neid mutatsioone tuleb ette suhteliselt sageli: sündmuse käi-vitamiseks piisab sellest, et organismi satub teatav hulk vähkitekitavaid aineid, viirusi, kiirgust või vabu radikaale, mis põhjustavad DNA kahjustusi ja raku väärarengut. Mõnel juhul on väärare-nenud rakud ka pärilikud ja tegu on kaasasündinud defektiga.

Siinjuures on oluline mõista üht: olgu väärarenenud rakud pärilikud või muul viisil tekkinud, iseenesest ei ole nad veel vähitekitajad, küll aga võivad

selleks saada. Et tõepoolest areneda vähistaadiumini vajavad seesugused rakud väärarengut ergutavat ja toe-tavat keskkonda. Praktikas aga, nagu on üksikasjalisemalt lugeda järgmises peatükis, pole vähieelseid rakke ümb-ritsev keskkond vähirakkude arenguks kuigivõrd soodus. Seetõttu peab vähi-eelne rakk selleks, et muunduda vähi-rakuks, ületama arvukaid tõkkeid. Ta peab õppima paljunema ilma välise

VÄHK ARENEB TEATUD HULGA MUTATSIOONIDE TULEMUSENA

Normaalne rakk

Esimene mutatsioon(pärilik või omandatud)

Teine mutatsioon(mitteaktiivne mikrokasvaja)

Kolmas mutatsioon(vähieelne kasvaja)

Neljas mutatsioon(halvaloomuline

kasvaja)

Üldjuhul tekib vähk ühest rakust (mono-klonaalselt). Normaalne rakk muutub halvaloomuliseks ja hakkab seejärel me-tastaase külvama rea etappide tulemuse-na, kusjuures iga etappi kontrollib eraldi geen. Pärilikku vähktõppe haigestunud inimestel on esimene mutatsioon kaasa sündinud.

Joonis 2


22

abita, oskama kõrvale hoida immuun-süsteemi järelevalve alt ning, mis on väga tähtis, saama oma valdusse teda vajaliku toidu ja hapnikuga varusta-va veresoontevõrgustiku. Iga järgnev etapp on tema jaoks raske ülesanne, mille lahendamiseks läheb vaja uut mutatsiooni, mis annaks talle uue kas-vueelise. Kui vähieelsel rakul see õn-nestub, muutub ta järjest ohtlikumaks. Teisisõnu, muundunud rakk omandab vajaliku jõu arenguks ja ümbritsevatesse kudedesse tungimiseks üksnes pärast paljusid mutatsioone; pikka protsessi,

mis päädib siirete levimisega üle kogu organismi (joonis 2).

Sellest võib järeldada, et nor-maalse raku jaoks on vähistaadiumi jõudmine raske ja keeruline protsess. Seda asjaolu saab kasutada vähktõve ärahoidmiseks. Kui välja arvata teatud mutatsioonid, mis võivad osutuda saa-tuslikeks (ja tihtipeale tekitavad vähktõve juba varases lapsepõlves), on enamikul inimestest, kelle organismis vähieelsete rakkude mutatsioonid on toimunud või kel on vähktõve tekkeks pärilikud eeldu-sed, võimalus vältida haiguse arengut,

PIKK ARENG, MILLE VÄLTEL ON VÕIMALIK SEKKUMINE

Joonis 3

Vähktõve arengufaas

Vähieelne seisund

1–40 aastat

Vähiennetus

Vähkkasvaja areng

Mutatsioon

MikrokasvajaNormaalne rakk

Muundunud rakk

0,1–2 aastat

Ravi

Terveks saamine

Kliiniline tuvastamine

Surm


23

võttes omaks elustiili, mis pärsib väär-arenenud raku edasisi mutatsioone ja kujunemist ohtlikuks vähirakuks. Ja siin on abiks õige toitumine: meie igapäe-vane toidulaud võib luua vähirakkude arenguks nii ebasobiva keskkonna, kus vähieelsetel rakkudel pole võimalustki kujuneda küpseteks kasvajarakkudeks.

VÄHKTÕBI ON HAIGUS, MILLE VASTU

TULEB VÕIDELDA SIIS, KUI TA ON

VEEL VÕIDETAV

Vähieelse raku muundumine vähi-rakuks on sedavõrd raske ja aeglane protsess, et kliiniliselt tuvastatav haigus võib välja kujuneda alles mitme aasta või isegi aastakümne pärast, kusjuures selle perioodi vältel on vähieelsed ra-kud välismõjude suhtes eriti tundlikud (joonis 3). Mutatsiooniga rakk vajab paljunemiseks, kuni moodustub vähe-masti 1 mm3 suurune vähieelne kasvaja – n-ö mikrokasvaja, mis koosneb sada-dest tuhandetest veel kliiniliselt tuvas-tamatutest ja esialgu healoomulistest rakkudest –, (keskmiselt) kuus aastat. Paljud vähieelsed rakud jõuavad inimelu jooksul mikrokasvaja staadiumisse ilma seejuures haigust tekitamata.

Näiteks, kolmandik neljakümne-aastastest naistest elab mikroskoopiliste rinnakasvajatega ja ligi 40% samaea-listest meestest mikrokasvajatega ees-näärmes. Need healoomulised kasvajad võivad jääda aastateks mitteaktiivsesse olekusse, kuni neid moodustavates vä-

hieelsetes rakkudes ei toimu selliseid mutatsioone, mis muudaksid need küpseteks vähirakkudeks. Kuid niipea kui küpse vähiraku aste on saavutatud, hoogustub kasvaja areng ning see võib mõne kuu või aastaga jõuda kliiniliselt avastatava kasvaja staadiumisse. Siis on vaja, et arst kiiresti vahele astuks välti-maks siirete levikut üle kogu organismi (joonis 3).

Vähki võib võrrelda keerulise pus-lega, kus iga tükk tähistab üht olulist mutatsiooni, millest sõltub vähirakuks saamine (joonis 4). Selle pusle kõigi tük-kide kokkusaamine on vähieelse raku jaoks pikk ja keeruline ülesanne. Ent nii-pea kui pusle on koos, kulgeb kõik väga kiiresti – haigus hoogustub, jõuab peagi viimasesse staadiumi ja lõpeb kahjuks sageli patsiendi surmaga.

Niisiis, miks mitte ära kasutada seda pikka arenguperioodi välismõjude suhtes veel tundlike vähieelsete rakku-de sihipäraseks ründamiseks, et nad ei saaks oma valdusesse kõiki mõrtsukpus-le kokkupanekuks vajalikke koostisosi. Seesugune ennetustegevus on võimalik seda enam, et paljud meie elustiilist sõl-tuvad mõjutegurid võivad ühe või tei-se kasvaja arengut vägagi pidurdada ehk teisisõnu, luua sedavõrd vaenuliku keskkonna, et kasvajarakkude arengu protsess sumbub juba eos ning vähieel-sel rakul ei jää muud valikut kui püsida vagusi. Tähtsat osa mängib seejuures just toitumine.


24

VÄHKTÕVE PUSLE

Joonis 4

EI MINGIT KÜLALISLAHKUST VÄHILE

Kõige enam vähendavad vähktõppe haigestumise ohtu taimset päritolu toi-duained. Enam kui kakssada epidemio-loogilist uuringut on näidanud, et isikuil, kes tarbivad hulgaliselt puu- ja juurvilju, teraviljatooteid, vürtse ja rohelist teed, on oht vähki haigestuda kaks korda väiksem kui neil, kes tarbivad neid vaid aeg-ajalt. Nimetatud toiduainete vähi-vastane toime tuleneb sellest, et nad sisaldavad väga palju fütokeemilisi komponente – molekule, mis blokee-rivad mitmeid vähieelse raku kasvuks vajalikke protsesse.

Näiteks ristõielistest köögiviljadest

kapsa ja laukudest küüslaugu koostises olevad fütokeemilised ained hoogusta-vad vähki tekitavate ainete väljutamist organismist, pärssides samal ajal vähi-rakkude arengut ja kutsudes esile apop-toosi ehk programmeeritud rakusurma (vähirakud saavad käsu iseennast hävi-tada). Või võtame marjad ja rohelise tee, mis sisaldavad angiogeneesi (mikrokas-vajate arenguks ja levikuks vajalike uute veresoonte loomist) tõkestavaid moleku-le. Mõistagi moodustavad need näited vaid väikese osa tervikust, kuna taimset päritolu vähivastaseid toiduaineid leidub looduse varaaidas ohtrasti – nimetagem veel tsitruselisi, sojat ja isegi šokolaadi (samuti loodusest saadav toode), mille koostises on vähieelse raku arengus ak-tiivselt osalevate võtmeensüümide tege-vust pärssivaid ja vähkkasvaja arengut tõkestavaid fütokeemilisi aineid. Nõnda on toiduainetes sisalduvate vähivastas-te molekulide kindlakstegemine ja kir-jeldamine endiselt kuum teema, seda näitavad kümned tuhanded viimastel aastatel avaldatud teadusartiklid.

Siit ka järeldus: palju vähivasta-seid molekule sisaldavate toiduainete tarbimine võimaldab hästi ära kasutada vähieelsete rakkude pikaajalist väheak-tiivset olekut (kuniks nood pole muun-dunud veel küpseteks vähirakkudeks) ja neid pidevalt rünnata, et pärssida nende arenguks ja ümbritsevatesse kudedesse tungimiseks vajalike mutatsioonide te-ket (joonis 5). Toitumise vähkiennetav

Geneetiline ebastabiilsus

Edasitungimine

Autonoomne kasv

AngiogeneesPiiramatu

paljunemise võime


25

LOODUS – VÄHIVASTASE TOIMEGA ÜHENDITE RIKKALIK VARAAIT

Kuna taimedel pole jalgu, et kallaletungijate eest põgeneda, on nad olude sunnil vaenulikus keskkonnas ellujäämiseks välja töötanud terve arsenali keemiarelvi. Kallaletungijate tagasilöömiseks „keemiasõjas” sisaldavad taimed molekule, mil on tugev bakteri-, putuka- ja seenevastane toime. Lausa erakordses koguses leidub neid molekule juurviljade ja eriti puuviljade koores, kus nende loomulik ülesanne on kanda hoolt rakutuumas paikneva geneetilise materjali puutuma-tuse ja seeläbi liigi säilimise eest. Selle mehhanismi ere näide on kahtlemata viinamarjakestas sisalduv resveratrool – tugeva seenevastase toimega molekul, mis pärsib mikroseente vohamist marjades. Aga kuna nimetatud molekulidel on peale organismide omavahelises olelusvõitluses avalduva mõju ka oluline vähivastane toime, võiksime tarbida neid sisaldavaid toiduaineid vähi ärahoid-miseks iga päev.

Nagu on näidanud arvukad etnofarmakoloogilised* uuringud, sisaldab tai-memaailm lisaks kõrge toiteväärtusega molekulidele veel terve andmepangatäie tervisele üldiselt kasulikke ja samas tugeva vähivastase toimega komponente. Lausa suurepäraseid tulemusi on näidanud keerukama ehitusega molekulid (taksool, vinkristiin, vinblastiin), mida võib kasutada otse looduslikul kujul ka hilises staadiumis diagnoositud vähi puhul. Lisaks võib taimset päritolu mole-kule kasutada eeskujuna tunduvalt mõjuvõimsamate derivaatide (etoposiid, irinoteksaan, dotsetakseel) valmistamisel. Pole vaja arvata, et taimset päritolu vähivastaste molekulide osa ravis on tühine, pärineb ju üle 60% tänapäeval haiglates kasutatavaist ja palju inimelusid päästnud keemiaravi preparaatidest ühel või teisel viisil looduslikest allikatest!

* Etnofarmakoloogia on teadus, mis traditsioonilise rahvameditsiini kogemustele tuginedes uurib aktiivsete looduslike molekulide olemasolu taimedes ja nende kasutamist ravi otstarbeks.

toime ei piirdu pelgalt vähi tekke tõkes-tamisega (primaarse ennetusega). Õige toitumisega on võimalik ära hoida ka keemiaravi üle elanud vähirakkude retsi-diivset arengut eluohtlikeks kasvajateks.

Teisisõnu, rohkesti köögivilju sisaldava toidu tarbimine mõjub vähieelsetele rak-kudele nagu igapäevane ja seejuures inimese jaoks mittemürgine keemia -ravi, mille käigus köögiviljades sisalduvad


PULJ

ON

GID

, SU

PID, P

ÜR

EESU

PID

OA

SUP

P

Retseptid | 155

Oasupp4 portsjoni jaguValmistamise aeg: 1 tund 15 minutitKeerukus: keskmine

3 supilusikatäit oliiviõli100 g (⅔ teeklaasi) kuubikuteks lõigatud

porrut80 g (½ teeklaasi) kuubikuteks lõigatud

sibulat100 g (½ teeklaasi) kuubikuteks lõigatud

porgandit100 g (½ teeklaasi) kuubikuteks lõigatud

suvikõrvitsat50 g (¼ teeklaasi) kuubikuteks lõigatud

sellerit1,5 liitrit (6 teeklaasitäit) vettSool150 g kartulit50 g (⅓ teeklaasi) 2 cm pikkusi aedoa lõike75 g (½ teeklaasi) konserveeritud valgeid

ube (loputatud ja nõrutatud)75 g (½ teeklaasi) küpset, seemneosata,

jämedalt hakitud tomatit

PISTOU-KASTE

3 küüslauguküünt160 g (1 teeklaasitäis) värsket basiilikut6 supilusikatäit oliiviõli

Kuumutage oliiviõli suures potis.

Praadige läbi porrulauk, sibul, por-

gandid, suvikõrvits ja seller, tugeval

tulel umbes 5 minutit. Valage peale

vesi ja pange soola. Lisage kartul ja

keetke 25 minutit väikesel tulel.

Lisage roheline aeduba, tomat ja

valged oad. Keetke 10 minutit.

Et valmistada pistou-kastet, peenesta-

ge küüslauk ja basiilik uhmris; kalla-

ke (väga aeglaselt) peale oliiviõli.

Valage pistou-kaste keeva supi sisse ja

laske keeda veel 2 minutit. Serveerige.

Jean Vachon, meisterkokk – õppejõud Québeci hotellinduse koolis

Sibula-küüs-laugu supp6 portsjoni jaguValmistamise aeg: 1 tundKeerukus: keskmine

Kui teile meeldib paksem supp,

lisage sibula-küüslaugu segule enne

puljongi lisamist 1 supilusikatäis

jahu.

60 ml (¼ teeklaasi) oliiviõli8 õhukesteks ümmargusteks viiludeks

lõigatud keskmist sibulat3–4 peenelt hakitud küüslauguküünt1,5 l (6 teeklaasitäit) loomalihapuljongitVärskelt jahvatatud sool ja pipar2 supilusikatäit kuivatatud peterselli2 teelusikatäit kuivatatud majoraani6 täisteranisust saia viilu200 g (1⅓ teeklaasi) riivitud Gruyere’i või

Cheddari juustu

Ajage praeahi kuumaks.

Pidevalt segades, pruunistage sibul

kergelt oliiviõlis.

Lisage küüslauk ja praadige 1 minut.

Kallake puljong peale. Soola ja pipart,

seejärel lisage petersell ja majoraan.

Ajage keema ning laske podiseda ilma

kaaneta 20 minutit. Samal ajal röstige

sai praeahjus või rösteris. Eemaldage

koorik ja lõigake viilud ahju minevate

gratineerimiskausside järgi parajaks.

Kallake supp kaussidesse. Peale aseta-

ge saiaviil ja riputage sellele juustu.

Küpsetage praeahju ülemisel restil,

kuni juust hakkab podisema ja tõm-

bub ilusaks kuldpruuniks.

Richard Béliveau

puljongid, supid,

püreesupid

OasuppSibula-

küüslaugu supp

Retseptid | 266

Burgundiamarjasupp4 portsjoni jaguValmistamise aeg: 20 minutitKeerukus: lihtne

150 g (¾ teeklaasi) mett175 ml (¾ teeklaasi) Burgundia punast

veini1 kaneelivarsVärskelt jahvatatud pipar100 g (⅔ teeklaasi) mustikaid100 g (⅔ teeklaasi) vaarikaid100 g (⅔ teeklaasi) maasikaid100 g (⅔ teeklaasi) mustikaid100 g (⅔ teeklaasi) põldmarju või

jõhvikaid

Keetke mett 8 minutit.

Lisage vein ja kaneelivars.

Pipart, keetke veel 5 minutit.

Kallake marjadele peale ja pange

külmkappi jahtuma.

Serveerige magustoidukausikestes.

Eric Harvey, meisterkokk – õppejõud Québeci hotellinduse koolis

Salat troopilistestpuuviljadest4 portsjoni jaguValmistamise aeg: 15 minutitKeerukus: lihtne

100 g (½ teeklaasi) mett½ teelusikat peenelt hakitud värsket

ingverit100 g (½ teeklaasi) kuubikuteks tükelda-

tud ananassi2 viiludeks lahutatud apelsini1 viiludeks lahutatud laim2 kuubikuteks tükeldatud mangot1 viiludeks lahutatud mandariin

Kuumutage ingveriga segatud mett

umbes 2 minutit.

Segage suures kausis kokku kõik puu-

viljad ja kallake peale kuum mesi.

Katke kinni ja laske marineerida

12 tundi külmkapis.

Seejärel serveerige.

Eric Harvey, meisterkokk – õppejõud Québeci hotellinduse koolis

magus-toidud

Burgundia marjasupp

Salat troopi-listest puu-

viljadest

BU

RG

UN

DIA

MA

RJA

SUP

P

toidugavahivastu

Documents