tööohutusjuhend tallinna tehnikakõrgkooli ehitus- ja ... · − „tuleohutuse üldnõuded”...

Tööohutusjuhend Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitus-

ja mehaanikateaduskonna tehnokeskuses läbiviidava esmase ehituspraktikaga seotud töödel

Sisukord 1. Tööohutusjuhend Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitus ja mehaanikateaduskonna

tehnokeskuses läbiviidavatel esmase ehituspraktikaga seotud töödel. 2. Nõuded elektriohutuse tagamiseks. 3. Ohutusnõuded esmasel ehituspraktikal. 4. Ohutusnõuded elektriliste käsiketassaagide kasutamisel (Juhend E-I). 5. Ohutusnõuded tikksaagide kasutamisel (Juhend E-2). 6. Ohutusnõuded järkamissae kasutamisel (Juhend E-3). 7. Ohutusnõuded mootorsae kasutamisel (Juhend E-4). 8. Ohutusnõuded saepinkide kasutamisel (Juhend E-5). 9. Ohutusnõuded elektrikäsihöövli kasutamisel (Juhend E-6). 10. Ohutusnõuded höövelpingi kasutamisel (Juhend E-7). 11. Ohutusnõuded elektritrellide, akutrellide ja kruviautomaatide kasutamisel (Juhend E-8). 12. Ohutusnõuded puurpinkide kasutamisel (Juhend E-9). 13. Ohutusnõuded naelapüstoli kasutamisel (Juhend E-10). 14. Ohutusnõuded kuumaõhupüstoli kasutamisel (Juhend E-11). 15. Ohutusnõuded nurgalihvmasinate kasutamisel (Juhend E-12). 16. Ohutusnõuded elektrilise segumikseri kasutamisel (Juhend E-13). 17. Ohutusnõuded segumasinate kasutamisel (Juhend E-14). 18. Ohutusnõuded kompressori ja suruõhutööriistade kasutamisel (Juhend E-15). 19. Ohutusnõuded puruimemisseadme kasutamisel (Juhend E-16). 20. Ohutusnõuded maalritöödel ja ehituses kasutatavate kemikaalide iseloomustus nende

ohtlikkuse seisukohalt.

Juhendid koostas Melanie Jakobs, aastal 2009 muutis ja täiendas Jüri Rakaselg, kasutades järgmisi õigusakte ja dokumente:

− „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus” (RT I 1999, 60, 616; RTI2003,20,120;RT I 2005, 39, 308;RTI 2007, 3, 11 ))

− „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord” (RTL 2001, 35, 469) − „Töötajate tervisekontrolli kord” (RTL 2003, 56, 816) − „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad” EVS-EN 12464-1,

2003, Sisekliima EVS 839, 2003 − „Elektriohutusseadus” RT 1 2002, 49, 310 − TTK „Elektripaigaldise käiduleping” − „Tuleohutuse üldnõuded” (RTL 2000, 99, 1558; RTL 2000, 125, 2006) − „Üldine tuleohutusjuhend Tallinna Tehnikakõrgkoolis 27.07.2008.a. − TTK-s kasutatavate seadmete ja tööriistade kasutusjuhendid − TEN-TEAM-i koostatud ohutusjuhendid ehitustööde teostamisel − „Surveseadmete ohutuse seadus” (RT 12004, 30, 208) − Töövahendi kasutamise, töötervishoiu ja tööohutuse nõuded( RTI 2000,4, 30;

RT I 2003, 89, 596) − Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTI 2007, 42, 305 ) − Juhendid digitaliseeris Olev Rähni, redigeeris Mari –Leen Toome

Tööohutusjuhend Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitus ja mehaanikateaduskonna tehnokeskuses läbiviidavatel

esmase ehituspraktikaga seotud töödel Sissejuhatus Ehitus- ja mehaanikateaduskonna tehnokeskus paikneb TTK hoonetekompleksi BC-korpuse I ja B korpuse II korruse ruumides. Tehnokeskuses toimub õppepraktika ja teostatakse töid õppeasutuse jaoks. Tehnokeskuse ruumides toimuvad metallide lõiketöötlemise-, lukksepa-, sepa- ja keevitustööd ning esmane ehituspraktika ja tutvumine teiste põhiliste ehitustöödega. Üldnõuded Tööandjalt on tema esindajate kaudu tagatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused ning nõutavate ühis- ja isikukaitsevahendite olemasolu. Tehtud riskianalüüside tulemusena on välja töötatud ohutusjuhendid töökohtadele ja koostatud töövahendite ohutusjuhendid nende kasutusjuhendite alusel. Ohutusjuhendite tutvustamine uutele töötajatele toimub pärast töötaja töölevormistamist ja siis, kui personalitalituse juht on läbi viinud sissejuhatava juhendamise ning enne tööleasumist. Esmajuhendamise töötajatele viib töökohal läbi töölõigu juht ja üliõpilastele enne praktika algust praktikat korraldav õppejõud. Juhendamine registreeritakse juhendamise registreerimise kaartidel, millel juhendatavad kinnitavad juhendamise toimumist oma allkirjaga (vt lisa p. 1). Õppejõud lähtuvad oma töös „Tööohutusjuhend Tallinna Tehnikakõrgkooli õppejõule” nõuetest ja selle juhendi nõuetest. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse järgmistel juhtudel:

− uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel, kehtivate nõuete või töökorralduse muutumisel;

− tööülesannete olulisel muutumisel; − kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada

tööõnnetuse; − tegevuse puhul, mis ei kuulu töölepinguga määratud ametikohustuste hulka; − kui töötaja ise peab seda vajalikuks; − kui tööinspektor peab seda vajalikuks.

Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui on teada ohutu tegutsemise nõuded. Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused ja õigused Töötaja on kohustatud:

− osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; − järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; − läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; − tagama, et tema tegevus ei ohustaks tema enda ega kaastöötajate ja üliõpilaste elu ja

tervist ega saastaks keskkonda; − kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule

õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest;

− täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse.

Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all. Ohutusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. Töötajal on õigus:

− nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi; − saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest,

tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;

− hädaolukorra tekkimisel peatada töö ning lahkuda ohtlikust tsoonist; − keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise

või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;

− saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale;

− pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.

Töötaja tervisekontroll Töötaja tervisekontroll viiakse läbi tööandja kulul. Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul. Tervisekontrolli käigus täidab töötaja tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga. Töötervishoiuarst, olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentidega ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste. Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta. Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse.

Töötaja töös valitsevad ohud Õnnetusjuhtumid ja traumad:

− kukkumine; − elektrikahjustus kontaktist vooluga; − lõikehaavad eri instrumentide kasutamisel; − mehaanilised traumad, saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt; − silmade kahjustused silma lendavast tolmust ja puidulaastudest.

Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigestumisi: − tööpinkidel töötamine on füüsilist pingutust nõudev töö, mis võib põhjustada traumasid,

valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi;

− puidutöötlemisel eralduv tolm kahjustab silmi, nahka ja eriti hingamisteid ja kopse.

Tööõnnetus ja kutsehaigestumine Tööandja antud tööülesannete täitmisel või tema loal tehtava töö ajal, samuti töövaheaja või muul tööandja huvides tegutsemise ajal toimunud õnnetus, tervisekahjustus või surm kvalifitseeritakse tööõnnetusena või kutsehaigestumisena (sealhulgas üliõpilastega toimunud õnnetused õppepraktikal). Õnnetuse toimumisel juuresolija abistab kannatanut (sealjuures vältides enda ohtusattumist), annab esmaabi või vajadusel kutsub välja kiirabi, helistades nr 112, teatab toimunud õnnetusest viivitamatult tööandjale või tema esindajale selles töölõigus, jättes õnnetuspaiga juurdluseks muutmata, kui see ei sega kannatanu abistamist. Esmaabivahendid asuvad keskuse I korrusel metallide lõiketöötlemise laboratooriumi õppejõudude ruumis, kuumtöötlemise- ja keevituslaboratooriumis, auto diagnostika laboratooriumis ja üldehituse laboratooriumis; II korrusel – tehnomaterjalide laboratooriumis, kehakultuurikeskuses ning info- ja valveruumis. Meditsiinilist abi saab B korpuses asuvast meditsiinikeskusest, kuhu pääseb A korpuse II korruse koridori otsast.

Tuleohutus ja evakuatsioon Tööandja on TTK-s taganud ruumide ja neis paiknevate elektri- ja kütteseadmete vastavuse tuleohutuse nõuetele. Üliõpilased ei tohi kasutada õppeasutuse ruumides lahtist tuld (välja arvatud õppejõu juhendamisel tehtavatel praktilistel töödel, mille puhul neid eelnevalt juhendatakse). Õppeasutuse ruumides on suitsetamine keelatud. Tuleohutusnõuete täitmise tagamiseks on kõik töötajad ja üliõpilased läbinud tuleohutusalase juhendamise, mis sisaldab ka esmaste tulekustutusvahendite kasutamist. Tulekustuti kasutamiseks tuleb:

1. võtta kustuti aluselt 2. tõmmata välja kustuti lingi juures olev splint

3. liikuda tulekolde juurde ja suunata pihusti ots selle suunas 4. kustuti töölerakendamiseks vajutada kustuti kangile

Õppehooned on varustatud 6 kg pulberkustutitega ja tuletõrje sisevesikutega. Kui töötaja või üliõpilane avastab puhkenud tulekahju, tuleb sellest kohe teavitada laboriinseneri, kes teavitab sellest häirekeskust ja TTK õppeprorektorit, haldusprorektorit või arendusprorektorit. Mobiiltelefoni olemasolu korral on võimalus otseselt teavitada häirekeskust, valides numbri 112 ning andes järgmised andmed:

1. tulekahju asukoht 2. mis põleb 3. kas inimesed on ohus 4. edastaja andmed või vajutada koridorides paiknevatele tuletõrje teatenuppudele.

Samaaegselt tuleb rakendada meetmeid olemasolevate kustutusvahendite abil tulekolde kustutamises või tule leviku piiramiseks. Pingestatud elektriseadmeid ei tohi veega kustutada. TTK õppeprorektor, haldusprorektor, arendusprorektor hindab tekkinud olukorda ja vajaduse korral võtab vastu otsuse evakuatsiooni alustamiseks, käivitades häiresignalisaatori. Evakuatsiooni teostajateks tehnoloogia- ja arenduskeskuse ruumidest on praktikaid juhendavad õppejõud ja töölõikude juhid, kes häiresignaali kõlades alustavad tegutsemist. Evakuatsioon toimub selleks ettenähtud evakuatsiooniteede ja väljapääsude kaudu. Evakuatsiooniplaanid on nähtaval kohal kõigis õpperuumides. Evakuatsiooni korral kasutatakse selleks ettenähtud marsruuti, mis tagab üliõpilaste liikumise hajutamise. Erandolukordades, kui ohuallikas paikneb otse evakuatsiooniteel, on ette nähtud varuvariant. (vt lisa p. 2). Tulekahju puhkemisel õppetöö ajal tuleb järgida järgmisi nõudeid:

1. Kogu õpperühm peab püsima koos ning ilma õppejõu korralduseta ei tohi hakata õpperuumist väljuma (õpperuumis puhkenud tulekahju korral tuleb sealt viivitamatult väljuda).

2. Kui koridor on täitunud suitsuga, on turvalisem jääda õpperuumi ja seal ennast kaitsta. Selleks tuleb hoida uks suletuna (mitte lukustatuna) ja seda võimalusel suitsu vastu tihendada. Avada aknad ja viibida nende läheduses, et väljastpoolt oleks märgatav inimeste ruumisviibimine. Aknaid ei tohi avada, kui suits tungib akendest sisse. Kui ruumis viibimine muutub võimatuks, tuleb lahkuda läbi suitsuse koridori, kattes suu ja nina võimaluse korral märja riidega. I korrusel asuvatest ruumidest võib lahkuda ka akende kaudu.

3. Pärast hoonest väljumist peavad evakueeritavad täitma päästetöötaja või evakuatsiooni korraldaja korraldusi liikumiseks ettenähtud kohta.

Nõuded elektriohutuse tagamiseks

KINNITATUD TTK rektori 24.10.2006

käskkirjaga nr 130-P Lisa nr 1

Nõuded elektriohutuse tagamiseks

Üldosa Inimorganismi läbiv elektrivool põhjustab mitmesuguseid elektrikahjustusi. Voolu sisenemis- ja väljumiskohas võib tekkida põletushaavu, sügavamates kudedes ja veres elektrolüütilisi muutusi ja kahjustusi. Võib põhjustada hingamise, südametalituse, vereringe ja kesknärvisüsteemi häireid ning hingamise ja südametegevuse lakkamist. Inimese voolu alla sattumisel tuleb abistajal võimaluse korral kohe vool (juhtmest või seadmest, mille korpus on voolu alla sattunud) välja lülitada. Kui see ei osutu võimalikuks, siis tuleb kannatanu juhtmest või seadmest eemale tõmmata (juhul, kui inimest läbiv vool on krambilävest kõrgem, kannatanu klammerdub juhtme külge); võttes tarvitusele meetmed, mis välistavad abistaja voolu alla sattumise (ei tohi palja käega haarata kannatanu katmata kehaosast või märgadest riietest). Kui pärast voolu alt vabastamist on kannatanul hingamine ja südametalitus lakanud, tuleb teha kunstlikku hingamist ja südamemassaaži ning kutsuda kohe kiirabi, edasise ravi otsustab arst. Elektrikahjustuse suurus sõltub voolu toimel organismi läbivast voolutugevusest, mis omakorda on sõltuvuses voolu pingest ja inimkeha elektrilisest takistusest (600 Ω–100 000 Ω). Inimkeha takistuse konkreetset suurust voolu alla sattumisel pole võimalik ette arvata, kuna see sõltub niiskusest, naha olukorrast, naha puhtusest ja inimese tervislikust seisukorrast. Kõige ohtlikum inimesele on kokkupuude 2 faasiga korraga (joonisel nr 4 ), mil inimene on sattunud liini pinge alla. Suurem osa elektrikahjustusi tekib, kui inimene satub faasipinge alla, see tähendab, et inimene puutub kokku faasijuhtme ja neutraaliga (joonisel nr 2). Töötamisel maapinnal või voolujuhtival põrandal (töökodade betoonpõrandad, eriti I korrusel) voolujuhtivate taldadega jalatsite puhul, puutudes kokku faasijuhtme või mõne voolu alla sattunud metallkonstruktsiooniga (tööpink, tööriist), muutub inimese organism vooluringi osaks, täites maaühenduse rolli (joonisel nr 1). Juhul kui seadmel, mille metallkorpus on sattunud voolu alla, puudub või on katkenud inimest kaitsev maandus, tekib analoogiline olukord (joonisel nr 3).

Nõuded elektriohutuse tagamiseks 1. TTK-s on kasutusel 3-faasiline maandatud neutraaliga 220/380 voldine süsteem, mis

faasijuhtme ja neutraaljuhtme vahel annab pinge 220 V, samuti faasi- ja maandusjuhtme vahel. Kahe faasijuhtmevaheline pinge on 380 V.

2. Tööandja on kohustatud õppeasutuse kõigis ruumides tagama elektripaigaldiste ohutu seisukorra ja seadmete kaitsemaanduse olemasolu ning määrama ametisse elektripaigaldise käidujuhi, kelle ülesandeks on elektripaigaldiste korrasoleku tagamine ja paigaldisi teenindavate elektrikute nõuetekohase kvalifikatsiooni ja oskuste olemasolu tagamine.

3. TTK rektor on 22.12.2005 sõlminud Elektritööde Ettevõtte AIA AS-iga lepingu TTK-s elektripaigaldiste käidukorraldamiseks ja samuti elektripaigaldiste käidujuhi kohustuste täitmise osas.

4. TTK töötajad peavad juhendamise käigus tutvuma ka ohutusnõuetega elektrivoolu kasutamisel.

5. Elektritöid (paigaldamine ja remontimine elektripaigaldise pingega üle 50 V) võivad teostada ainult vastava kvalifikatsiooniga elektrikud.

6. Rikete tekkimise korral elektripaigaldises tuleb töötajal teatada vastava töölõigu juhile, kes kutsub välja elektriku.

7. Elektrikappide avamine, elektriseadmete klemmide ja rikutud isolatsiooniga juhtmete puudutamine on keelatud.

8. Isoleerimata ja kindlate kaitsepiirete või tõketeta elektriseadmete voolujuhtivate osade vahetus läheduses töötamine on keelatud (eluohtlik).

9. Avastanud kas või kõige väiksema isolatsiooni läbilöögi tunnuse, mille puhul on seadme korpuse puudutamisel tunda kerget torkimist, tuleb seade viivitamatult välja lülitada ja teatada sellest töölõigu juhile (tööd võib jätkata alles pärast rikke kõrvaldamist).

10. Töökohtade kohtvalgustite lampe võib vahetada alles pärast valgustist voolu väljalülitamist. Tööruumides peavad üldvalgustuse valgustid paiknema sellisel kõrgusel põrandast või teenindusplatvormist, et oleks välistatud töötaja igasugune kokkupuude valgustiga.

11. Elektriliste tööriistade kasutamisel tohib tööriista sisse lülitada vahetult enne töö algust. 12. Tööriista käest kätte andes tuleb seda hoida käepidemest, mitte juhtmest. 13. Töötamisel tuleb jälgida, et toitejuhe ei keerduks ega satuks lõikeriista või mõne muu

purustava eseme alla või vahele. 14. Tööseisakutel ei tohi tööriista asetada põlvedele ega enda vastu, et välistada tööriista

juhuslikku sisselülitumist. 15. Maanduskontaktiga pistiku korral tuleb kasutada ka maanduskontaktiga pistikupesa.

Kaitseisolatsiooniga tööriistadel pole vajadust kaitsemaanduse järele ja pistik on maanduskontaktita.

16. Töö lõpetamisel tuleb tööriista pistik pistikupesast välja tõmmata (mitte juhtmest tõmmates).

Ohutusnõuded esmasel ehituspraktikal



Ohutusnõuded esmasel ehituspraktikal

Üldosa Esmast ehituspraktikat teostatakse TTK juures (tehnoloogia- ja arenduskeskuse ruumides ja siseõuel) I ja II kursuse hoonete ehituse eriala üliõpilastele. Praktika eesmärgiks on kinnistada praktilise tegevuse kaudu õppeprotsessis omandatut ja õppida ehitustegevuses kasutatavate tööriistade käsitsemist. Praktika käigus tutvustatakse ja teostatakse järgmisi töid:

1. Puitkarkassväikemajade ehitus (puidutööd). 2. Kivikatuse ehitus. 3. Müüritööd. 4. Hüdroisolatsioonitööd. 5. Plaatimistööd. 6. Põrandakatete paigaldus. 7. Santehnilised tööd. 8. Viimistlustööd.

Praktika käigus on kasutatavad järgmised tööriistad ja seadmed: 1. Saed (elektrilised, käsi- ja mootorsaed ning saepingid). 2. Höövlid (elektrikäsihöövlid ja höövelpink). 3. Kruviautomaat ja naelapüstol. 4. Trellid, puurpingid. 5. Segamisseadmed ja segumasin. 6. Ketaslõikurid. 7. Kuumaõhupüstol. 8. Puruimemisseadmed.

Üldised ohutusnõuded 1. Üliõpilastel on lubatud praktiliste töödega alustada pärast juhendamist selle juhendi

alusel, mille kohustusliku lisana on juhend „Nõuded elektriohutuse tagamiseks”. Enne seadmete kasutamist tuleb tutvuda tööriista või seadme ohutu kasutamise nõuetega. Ei tohi kasutada tööriistu, mille käsitsemist pole õpetatud.

2. Enne töö alustamist tuleb riietuda ettenähtud tööriietesse ja panna nööbid korralikult kinni, samuti kanda peakatet.

3. Praktika käigus toimunud õnnetuse või tulekahju korral teavitada laboriinseneri ja anda olemasolevate võimaluste piires kannatanule esmaabi. Vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne. Juhul, kui ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmiseks, tuleb oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud isik või kutsuda välja kiirabi, helistades hädaabinumbrile 112. Tulekahju avastamisel teavitada kohe laboriinseneri, kutsuda välja päästeteenistus helistades numbrile 112, ja samaaegselt rakendada meetmeid tule kustutamiseks või selle leviku piiramiseks.

Ohutusnõuded puusepatööde teostamisel

Ohutusnõuded mittemehaaniliste tööriistade kasutamisel 1. Käsisaed peavad olema teravad ja korralikult räsatud. 2. Saetav puit tuleb üle vaadata, metallikillud ja naelad eemaldada. 3. Haamri vars peab olema kõvast puust ja ovaalne. Haamer peab olema tugevasti otsa

kiilutud. Vars peab vaba otsa poole jämenema, et haamer seisaks paremini peos. 4. Kontrollida, et peitli käepide oleks sile ega annaks pinde. Puitkäepideme otsa tuleb lüüa

metallrõngas. 5. Käsitsi saagimisel ei tohi sõrmi hoida saehammaste lähedal. 6. Saetav puit tuleb kinnitada kindlalt. Materjali saagimine põlvel ja mis tahes juhuslikel

esemetel on ohtlik. Läbisaagimisel tuleb saetavat otsa käega toetada. 7. Hööveldamisel hoitagu höövlit õigesti. 8. Laudu ja prusse ärgu hööveldatagu kiududele vastassuunas. Töödeldav toorik tuleb

kindlalt kinnitada. 9. Höövlist ei tohi laaste välja võtta sõrmega, vaid laastuava puhastada puitkiiluga. 10. Peitliga ei tohi lõigata toorikut hoidva käe suunas. Aukude, pesade ja soonte õõnestamisel

peab peitlit hoidma õigesti. 11. Pindade lihvimisel liivapaberiga tuleb viimane kinnitada klotsile. 12. Aknaraamide paigaldamisel kõrgel, peavad olema üles seatud kaitsesirmid.

Üldised ohutusnõuded mehaaniliste tööriistade ja seadmete kasutamisel 1. Puidutöötlemismasinatel ei tohi töötada vajalike kogemusteta ja tööohutust tundmata. 2. Enne töö alustamist tuleb kontrollida, et kasutatavad töövahendid oleks tehniliselt korras. 3. Kontrollida, et isikukaitsevahendid oleksid käepärast võtta (kaitseprillid, tolmumaskid,

antifoonid). 4. Elektrilisi tööriistu ei tohi kasutada vihma käes ja märgades tingimustes. 5. Elektriliste tööriistade kasutamisel tuleb jälgida, et toitejuhe ei puutuks kokku

tööorganiga ega saaks muul viisil vigastada (juhtme vigastus võib põhjustada ohtlikke lühiseid või tekitada elektrilöögi võimaluse).

6. Rikete tekkimisel tööriistades tuleb kohe vool välja lülitada ja tööriista kasutaval üliõpilasel teavitada sellest laboriinseneri.

7. Tööriistu ja seadmeid hooldab ja remondib laboriinsener.

Ohutusnõuded eri mehaaniliste tööriistade ja seadmete kasutamisel on ära toodud järgmises lisas ohutusjuhenditena.

Ohutusnõuded elektriliste käsiketassaagide kasutamisel (Juhend E-1)



Ohutusnõuded elektriliste käsiketassaagide kasutamisel

(Juhend E1) Juhendi juurde kuuluvad kohustusliku lisana juhendid: „Nõuded elektriohutuse tagamiseks” ja „Ohutusnõuded esmasel ehituspraktikal”.

Ketassaag HS 1468 S

1. Enne tööriista kasutamist tuleb kontrollida, et kinnituskruvid ja saeketta kinnitusmutter

oleksid kõvasti kinni. 2. Kontrollida, et töökohal poleks liigseid esemeid. 3. Ketassaag on mõeldud ainult puutööks (ei tohi kasutada muude materjalide lõikamiseks). 4. Tööriista ei tohi käivitada, kui selle pöörlevad osad puudutavad töödeldavaid pindu. 5. Saetera ei tohi suunata teiste inimeste poole. 6. Tuleb jälgida, et tööriista voolujuhe ei satuks lõikekoha lähedale. 7. Tööriista ei tohi maha asetada enne, kui selle pöörlevad osad on täielikult seiskunud. 8. Saetera vahetamisel tuleb eelnevalt juhe eemaldada vooluvõrgust ja jälgida, et tera

hambad sae ees osutaksid üles. 9. Ei tohi kasutada turvakiilust paksemaid saeteri. 10. Saetera ja turvakiilu vahe peab olema vähemalt 5 mm. 11. Sae käivitamisel tuleb seda alguses kõvasti hoida, sest kiirendusjõud võib sae käe

haardest lahti tõmmata. 12. Töö käigus tuleb saagi hoida mõlema käega. 13. Lõikamist võib alustada alles siis, kui saetera on saavutanud täiskiiruse. 14. Saeketta kinnikiilumisel tuleb mootor kohe välja lülitada. 15. Sae kasutamine tagurpidi, nii et tera on ülespidi, on väga ohtlik. 16. Tera kaitsekatet ei tohi kinnitada avatuks (kaitsekate peab katma tera kogu ulatuses).

Kaitsekatet võib tõsta ainult tõstehoova abil. 17. Töötamise ajal tuleb hoida käed terast ja lõikealast eemal. 18. Sae pöörlemise ajal ei tohi asetada käsi töödeldava materjali alla. 19. Töödeldavat materjali ei tohi eemaldada sae pöörlemise ajal (ketas pöörleb ka inertsi

toimel teatud aja pärast voolu väljalülitamist). 20. Töötamise lõpetamisel tuleb toitejuhe vooluvõrgust eemaldada (juhtmest ei tohi

tõmmata).

Ohutusnõuded tikksaagide kasutamisel (Juhend E-2)



Ohutusnõuded tikksaagide kasutamisel


Tikksaag Makita

1. Enne tööriista kasutamist tuleb kontrollida, et sae lõiketera oleks tugevalt kinnitatud. 2. Tikksaag on mõeldud nii puit- kui ka plast- ja metallmaterjalide saagimiseks, samuti

ümarate lõigete tegemiseks. 3. Tikksaagi ei tohi kasutada puuokste või palkide saagimiseks. 4. Tikksaagi ei tohi kanda juhtmest hoides. 5. Töödeldav materjal tuleb eelnevalt kinnitada töölaua külge, mis võimaldab saagi juhtida

mõlema käega. 6. Töötamise ajal tuleb hoida jalad kindlalt maas ja säilitada tasakaalu. 7. Sisselülitatud tööriista ei tohi kanda hoides sõrme päästikul. Vooluvõrku ühendamisel

tuleb eelnevalt veenduda, et tööriist oleks välja lülitatud. 8. Töötamisel tuleb jälgida, et toitejuhe ei satuks lõiketera tööpiirkonda. 9. Enne töö alustamist tuleb kontrollida üle töödeldav materjal, et see ei sisaldaks naelu. 10. Tikksaega ei tohi saagida õõnsaid torusid ega liiga suuri toorikuid. 11. Tuleb jälgida, et tooriku all oleks piisavalt ruumi vältimaks saetera puutumist vastu

aluspinda. 12. Tikksaagi tuleb hoida kindlalt käes ja tuleb veenduda, et saetera ei puutuks enne sae

käivitamist vastu toorikut. 13. Tööriista alus tuleb hoida toorikuga tasa, vastasel juhul võib saetera puruneda, mis

põhjustab vigastusi.

14. Enne sae toorikult eemaldamist tuleb seade alati välja lülitada ja oodata kuni saetera on seiskunud.

15. Vahetult pärast töö lõpetamist ei tohi puudutada saetera ega toorikut (nad on kuumad). 16. Seadme reguleerimiseks või lõiketera vahetamiseks tuleb saag alati vooluvõrgust lahti

ühendada. 17. Töötamise lõpetamisel tuleb toitejuhe vooluvõrgust eemaldada (juhtmest ei tohi

tõmmata).

Ohutusnõuded järkamissae kasutamisel (Juhend E-3)



Ohutusnõuded järkamissae kasutamisel


Järkamissaag Capas 1

1. Töötamisel saega kasutada selleks ettenähtud riietust ja isikukaitsevahendeid

(kaitsemaske, prille, antifoone). 2. Ohutusseadmeid ei tohi saelt demonteerida. 3. Kasutada tuleb teritatud saekettaid, korrapärase vormi kaotanud kettad tuleb välja

vahetada. 4. Saeketta vahetamiseks tuleb saag vooluvõrgust lahti ühendada. Tuleb kontrollida, et peale

pandud saeketta pöörlemissuund oleks õige ja pingutus- ja lukustuskruvid oleksid korralikult pingutatud.

5. Erilist tähelepanu tuleb osutada tükeldatava materjali kinnitamisele ja hoidmisele (materjali lahtipääsemine tekitab vigastusi). Mõranenud ja oksliku puidu tükeldamisel tõuseb vigastusoht tunduvalt.

6. Töölaual saagimisel tuleb jälgida, et saeketta kaitse laskuks lauale enne sae väljumist saepilust.

7. Kui on oht, et tarvik võib puutuda kokku varjatud elektrijuhtme või seadme enda toitejuhtmega, tuleb elektrilist tööriista hoida ainult isoleeritud käepidemetest. Kokkupuude pinge all oleva juhtmega võib tekitada pinge seadme metallosades ja põhjustada elektrilöögi.

8. Enne toorikuga kokkuviimist peab saeketas olema saavutanud täispöörded. 9. Tuleb hoida käed, sõrmed ja käsivarred pöörlevast saekettast eemal. 10. Ei tohi viia kätt saeketta piirkonnas juhtrööpa taha, et hoida toorikut, eemaldada

puulaaste või muul põhjusel. Vahemaa käe ja pöörleva saeketta vahel muutub liiga väikeseks.

11. Saagida tuleb alati ainult ühte toorikut korraga. Üksteise peale või kõrvale asetatud toorikuid ei ole võimalik korralikult kinnitada, need võivad blokeerida saeketta või saagimise ajal paigast nihkuda.

12. Lõiketeel ei tohi materjali peal ega all olla takistusi. Ei tohi saagida puitu, kus on naelu, kruvisid jmt.

13. Kui saeketas on blokeerunud, tuleb lülitada elektriline tööriist kohe välja ja tõmmata pistik pistikupesast välja. Alles seejärel eemaldada kinnikiilunud toorik.

14. Ei tohi rammida saeketast jõuga tooriku sisse ega kasutada elektrilise tööriistaga töötamisel liiga suurt survet. Vältida saeketta haakumist eelkõige nurkade, servade jne töötlemisel.

15. Tuleb vältida mootori ülekuumenemist eelkõige suurte toorikute töötlemisel. Tuleb suruda saagimisel käepidemele üksnes kergelt.

16. Ettevaatust! Saeketas pöörleb pärast elektrilise tööriista väljalülitamist veel edasi. 17. Tuleb saeketast kaitsta löökide ja põrutuste eest. Ei tohi avaldada saekettale

külgsuunalist survet. 18. Võib kasutada ainult teravaid, laitmatus korras saekettaid. Vahetada kohe välja

rebenenud, kõverad või mitteteravad saekettad. 19. Saeketas muutub töötamisel väga kuumaks, mille tõttu ei tohi puudutada seda enne,

kui see on maha jahtunud. Töötamisel tuleb kanda kaitsekindaid, et saeketta teravad lõikeservad saeketta vahetamisel ei vigastaks.

20. Järkamissae rikete korral peab üliõpilane kohe sae välja lülitama ja teavitama laboriinseneri.

21. Töö lõpetamisel tuleb saag välja lülitada ja ühenduspistik välja tõmmata.

Ohutusnõuded mootorsae kasutamisel (Juhend E-4)



Ohutusnõuded mootorsae kasutamisel


Mootorsaag

STIHL E 140

1. Enne töö alustamist tuleb kontrollida mootorsae korrasolekut (lülitit, ketipidurit, keti pingsust ja juhtplaadi paigutust).

2. Mitte kanda riietusesemeid (salle, lipse, ehteid), mis võivad kinni jääda. 3. Kasutada isikukaitsevahendeid (kaitseprille, antifoone). 4. Saagi võib kanda ainult käepidemest hoides, mitte elektrijuhtmest hoides. 5. Töötamisel vältida elektrijuhtme sattumist sae töötsooni. 6. Töötamisel tuleb mootorsaagi hoida mõlema käega ja jälgida, et jalgadel oleks kindel

toetuspind. 7. Ühtki kehaosa ei tohi jätta saeketi võnkeulatusse. 8. Puidust tuleb saag välja tõmmata ainult jooksva ketiga ja arvestades, et saekett ringleb

pärast väljalülitust veel mõnda aega. 9. Töötada ei tohi ilma hammastoeta (saag võib kasutaja ette tõmmata). 10. Juhtplaadi alumise poolega lõikamisel tuleb viia hammastugi õigesse asendisse ja alles

seejärel alustada saagimist. 11. Mootorsaagi võib kasutada ainult saagimiseks, mitte lõigatud puutükkide tõukamiseks. 12. Mitte lasta sae ette võõrkehi (kivid, naelad). 13. Keti sattumisel kõvale esemele või kui kett jääb juhtplaadi otsas lõikesse kinni, võib

tekkida sae tagasilöök, mis ohustab sae kasutajat. 14. Tagasilöögi ohu vähendamiseks tuleb hoida saagi mõlema käega, jälgides alati juhtplaadi

asendit. Ei tohi saagida juhtplaadi otsaga. Eriti tuleb olla tähelepanelik väikeste okste ja võrsete saagimisel, sest kett võib nendesse kinni jääda. Juba alustatud lõikesse tuleb juhtplaat viia suure ettevaatusega.

15. Töötamise lõpetamisel tuleb sae toitejuhe vooluvõrgust eemaldada (juhtmest ei tohi tõmmata).

Ohutusnõuded saepinkide kasutamisel (Juhend E-5)



Ohutusnõuded saepinkide kasutamisel


1. Enne töö alustamist tuleb kontrollida seadme töökorras olekut:

− et kasutatav saeketas oleks terav; − et saekiil oleks õigesti paigaldatud ja õige paksusega (kiil ei tohi olla õhem kui

saeketas ja paksem kui sae lõiketee), saeketta ja kiilu vahe ei tohi ületada 10 mm; − et saeketta kate oleks seatud saetava detaili paksuse järgi ja oleks peaaegu detaili vastu

keeratud. 2. Ohutusseadmeid ei tohi seadmelt demonteerida. 3. Töötamisel kasutada ettenähtud tööriietust ja isikukaitsevahendeid (tolmumaskid,

kaitseprillid, antifoonid). 4. Pikilõikel tuleb kasutada pikilõikejoonlauda, mis on kinnitatud saelaua külge. Lõike

laiusel üle 120 mm tuleb kasutada pikijoonlaua kõrget, ja alla 120 mm – madalat asendit. 5. Kitsa detaili (vähem kui 120 mm) pikilõikamisel tuleb kasutada tõukurit (mitte ette anda

käte abil). 6. Seadme kasutamisel siseruumis tuleb see ühendada puruimemisseadmega. 7. Seadet ei tohi kasutada küttepuude saagimiseks. 8. Häirete tekkimisel sae töös tuleb seade välja lülitada ja teavitada laboriinseneri. 9. Seadme ümberpaigutamis-, seadistamis-, mõõtmis- ja puhastustöid tohib läbi viia ainult

väljalülitatud mootoriga. Pärast masina väljalülitamist tuleb oodata saeketta täieliku peatumiseni ja seejärel ka ühenduspistik välja tõmmata, samuti ka töö lõpetamisel.

Saepink ts 2500

Ohutusnõuded elektrikäsihöövli kasutamisel

(Juhend E-6)

KINNITATUD

TTK rektori 24.10.2006 käskkirjaga nr 130-P

Lisa nr 1

Ohutusnõuded elektrikäsihöövli kasutamisel

(Juhend E6)

Juhendi juurde kuuluvad kohustusliku lisana juhendid: „Nõuded elektriohutuse tagamiseks” ja „Ohutusnõuded esmasel ehituspraktikal”.

1. Enne töö alustamist tuleb kontrollida höövli ja kaitseseadmete korrasolekut ja lasta

höövlil 10–30 sek töötada tühikäigul. 2. Höövli lõiketerad peavad olema teravad ja puhtad. 3. Hööveldatav detail tuleb eelnevalt kinnitada, et mõlemad käed oleksid vabad. 4. Höövlit ei tohi ülekoormata, kasutades kõvade puuliikide korral maksimaalset

lõikesügavust. 5. Enne hööveldamise alustamist tuleb kontrollida, et hööveldatav materjal ei sisaldaks

naelu. 6. Höövli käivitamisel ei tohi terad puudutada töödeldavat pinda (tagasilöögi oht). 7. Hööveldamist võib alustada, kui terad on saavutanud töökiiruse. 8. Töötamisel tuleb vältida sõrmede ja käte kokkupuudet höövli pöörlevate teradega. 9. Höövlit reguleerida, hooldada ja puhastada võib pärast pinge alt vabastamist. 10. Hööveldamisel tuleb höövlit sujuvalt liigutada (mitte tõugetega). 11. Pärast töö lõpetamist tuleb höövel pinge alt vabastada ja oodata kuni höövli terad on

seiskunud (pöörlemine kestab inertsi toimel veel pärast höövli pinge alt vabastamist).

Elektri käsihöövel Metabo HO 0882

Ohutusnõuded höövelpingi kasutamisel (Juhend E-7)



Ohutusnõuded höövelpingi kasutamisel


1. Enne töö alustamist tuleb kontrollida höövelpingi ja selle juurde kuuluvate

kaitseseadmete korrasolekut. 2. Noavõlli töövaba osa suundlati taga peab olema kaetud suundlati igas asendis. 3. Suundlatti ei tohi kinnitada pitskruvidega. 4. Enne pingi käivitamist kontrollida noavõlli käsitsi pöörlemise abil (pink peab olema välja

lülitatud), et noad ei puudutaks töölauda. 5. Höövelpingi ümberpaigutamist, seadistamist, mõõtmis- ja puhastustöid võib teostada

ainult väljalülitatud mootoriga. Pingi väljalülitamisel tuleb oodata kuni noavõll on täielikult peatunud. Täiendavalt tuleb ühenduspistik pistikupesast eemaldada.

6. Ruumis töötamisel tuleb höövelpink ühendada laastuimuriga. 7. Töötamist võib alustada alles pärast noavõlli täispöörete saavutamist. 8. Töötada võib ainult teravate höövliteradega (nürid põhjustavad tagasilöögi ohtu). 9. Töötamisel tuleb vältida sõrmede ja käte kokkupuudet pöörleva tööorganiga. 10. Lühikeste detailide hööveldamisel kasutada konveiermeetodit (üksteise järel, ots otsas

kinni). 11. Töödelda võib ainult pragunemata puitu. Paksushööveldamisel peab tooriku pikkus

olema vähemalt 20 cm ja paksus 5 mm. 12. Töö lõpetamisel tuleb mootor välja lülitada ja pistik pistikupesast välja tõmmata.

Höövelpink Kombi HM-2

Ohutusnõuded elektritrellide, akutrellide ja kruviautomaatide kasutamisel

(Juhend E-8)



Ohutusnõuded elektritrellide, akutrellide ja kruviautomaatide kasutamisel


1. Elektritrellid on ette nähtud aukude puurimiseks puitu, metalli, plastikutesse ja

keraamilistesse materjalidesse ning löökmehhanismiga varustatud trellidega ka betooni, tellistesse ja kividesse.

2. Võrgutoitega elektritrellide kasutamisel tuleb jälgida kõiki elektriohutuse nõudeid. Akutrellide puhul elektrikahjustuste oht madala toitepinge tõttu puudub.

3. Puuri padruni muudetava pöörlemiskiirusega trellidega on võimalik ka kruvide keeramine ja aukude keermestamine.

4. Kruviautomaat töötab akutrell-kruvikeeraja põhimõttel. Erinevus seisneb selles, et on võimalus eelnevalt tööriist teatud koguse kruvidega laadida. Selleks tuleb täita kruvilint kruvidega, jälgides, et kruvipead oleksid sidematerjali peal (nende väljaulatumine takistab kruvitindi liikumist). Seejärel tuleb lint paigutada kruviautomaadi söötjasse. Enne töö alustamist tuleb ette seada kruvimissügavus. Kruvide keeramisel tuleb hoida kruviautomaati töödeldava pinna suhtes 90° nurga all. Ülejäänud

Elektritrell Makita HD 2051 F

Akutrell Metabo

Kruviautomaat DS 202-14v

ohutusnõuded kruviautomaadil on samad, mis akutrellidel. 5. Enne trelli töölerakendamist tuleb veenduda tema korrasolekus. 6. Töötamisel tuleb veenduda, et toetuspind oleks kindel. 7. Trelli tuleb hoida kindlalt käes. 8. Käed tuleb eemal hoida pöörlevatest osadest. 9. Väikesed töödeldavad detailid tuleb alati kinnitada kruustangidega või teiste

kinnitusvahenditega (detaili ei tohi käega hoida). 10. Augu läbilõikamise momendil mõjub trellile eriti suur jõud, mille tõttu tuleb trelli eriti

kindlalt käes hoida, kui puur hakkab töödeldavat detaili läbima. Puurimisel tuleb olla valmis kohe trelli seiskama, kuna kinnikiilumisel töötav trell võib vigastada puurijat järsult tekkiva pöördemomendi tõttu.

11. Puuri kinnikiilumisel tuleb puuri pöörlemissuunda muuta. 12. Puidu puurimisel on soovitav kasutada puidupuure (juhtkeermega varustatud otsaga). 13. Metalli puurimisel puuri algse libisemise vältimiseks tuleb puurimistsenter kärnida. 14. Vahetult pärast puurimist ei tohi puutuda puuri ega töödeldavat detaili (need võivad olla

väga kuumad). 15. Puuri või otsikute paigaldamisel (vahetamisel) peab trell olema välja lülitatud ja pistik

pistikupesast eemaldatud. Akutrellil tuleb eemaldada aku. 16. Kasutatavad puurid või otsikud (kruvikeerajal) tuleb kindlalt padrunisse kinnitada.

Padrunivõtmega kinnitamisel tuleb kinnitada kõigist kolmest võtmeaugust. Käsitsi kinnituva kiirpadruni puhul tuleb keerata hülssi kuni otsik on tugevalt kinnitunud.

17. Töötavat trelli ei tohi käest panna. Käivitada tuleb trell alles siis, kui ta on kindlalt käes. 18. Kruvide keeramisel tuleb jälgida, et kruvikeeraja ots oleks täpselt kruvi sälgus ja seejärel

alles suruda trellile ning tõsta astmeliselt kiirust. Kui kruvikeeraja hakkab libisema, tuleb trell kohe seisata.

19. Betooni, telliste või kivi puurimisel tuleb kasutada volframkarbiidist tipuga otsikut (kivipuuri) ja lülitada trell löökrežiimist töötamisele. Tööriistale ei tohi liiga tugevalt vajutada.

Ohutusnõuded puurpinkide kasutamisel (Juhend E-9)



Ohutusnõuded puurpinkide kasutamisel

(Juhend E9)

Juhendi juurde kuuluvad kohustusliku osana juhendid: „Nõuded elektriohutuse tagamiseks” ja „Ohutusnõuded esmasel ehituspraktikal”.

1. Puurmasin peab olema kindlalt puualusele kruvitud. Juhul, kui mingite tööde puhul

hakkab masin vibreerima, peab puualus olema ankurdatud põrandale. 2. Kõik ohutusseadmed ja rihmakate peavad olema tööasendis ja absoluutselt korras. 3. Töötamisel tuleb kanda alati näo- või tolmumaski koos ohutusprillidega. Samuti tuleb

kasutada kõrvade kaitset eriti pikemate tööde puhul. 4. Kanda ei tohi kindaid, lipse või lotendavaid riideid. 5. Puurida ei tohi detaile, mis on liiga väikesed selleks, et neid kindlalt kinnitada. 6. Tuleb hoida oma käsi spindli liikumisteest eemal. Käed peavad olema sellises asendis, et

juhuslikult libisedes ei satuks nad pöörleva tera peale. 7. Ei tohi asetada masinasse puure, mille pikkus on rohkem kui 175 mm või on padrunist

kaugemal kui 150 mm. Puur võib äkitselt painduda ja puruneda. 8. Ei tohi kasutada puurmasinas sõrmfreese, nuutfreese või hammaspuuri ega traatketast. 9. Suuri detaile peab puurimise ajal kindlalt toestama, et nad seisaksid hästi töölaual. 10. Töötada ei tohi kinnihoidmata detailiga. Detaili tuleb alati hoida tugevalt töölaual, et see

ei kalduks ega hakkaks pöörlema. Tuleb kasutada kinnitusseadmeid või kruustange ebastabiilsete detailide puhul. Väikseid detaile ei tohi puurimisel käes hoida, vaid tuleb töölauale kinnitada.

Puurpink rab 116x

11. Puuritavas detailis ei tohi leiduda võõrkehi – naelad jms. 12. Detaili tuleb kinnitada või toetada vasakult poolt vastu puurpingi sammast, et takistada

selle pöörlemahakkamist. Kui detail on liiga lühike või töölaud on kaldu, kinnitada detail töölauale ja kasutada nurgarakist.

13. Kui detail on liiga suur, nii et ta lahtilaskmisel maha kukub, tuleb detail töölaua külge kinnitada.

14. Ohutuks töötamiseks tuleb kasutada alati, kui on võimalik, kinnitusrakiseid või kruustange detaili kinnihoidmiseks. See kindlustab, et mõlemad käed on vabad seadme teenindamiseks.

15. Kasutatavad kruustangid tuleb kinnitada töölaua külge. 16. Kinnitusrakis peab olema tugevasti kinni tõmmatud enne puurimise algust. 17. Puurpadrun ja töölaua tugi peavad olema kinnitatud kindlalt korpuse külge ja töölaud

kinnitatud toega enne puurimise algust. 18. Ei tohi pöörata puurmasinat enne, kui töölaud ei ole vabastatud selle peal olevatest

tööriistadest ja puutüllidest. 19. Enne puurimise algust tuleb lülitada mootor natukeseks ajaks tühikäigul käima ning

veenduda, et tööriist ei vibreeriks ega võnguks. 20. Tuleb oodata kuni spindel on saavutanud oma maksimaalpöörded. Puurmasin tuleb

lülitada otsekohe vooluvõrgust välja, kui on kuulda ebaharilikku müra või tunda liigset vibratsiooni.

21. Ei tohi teostada ettevalmistustöid töölaual, kui puurmasin töötab. 22. Suure läbimõõduga avade puurimisel tuleb kinnitada detail tugevasti töölaua külge. Kui

seda ei tehta, võib detail puurimisel saada suure kiirusega kaasa rebitud. Kasutada ei tohi ka muutuva diameetriga puuri, kuna selle osad võivad ära kukkuda või puruneda.

23. Tuleb jälgida, et spindel seisaks absoluutselt paigal, enne kui detaili tahetakse ära võtta. 24. Juhusliku sisselülitumise ning selle tagajärjel vigastuste vältimiseks, tuleb lüliti alati välja

lülitada ja pistik pesast välja tõmmata enne, kui monteerida või eemaldada lisaseadmeid, tööriistu, reguleerida seadet või laastuimurit ühendada/eemaldada jms.

25. Kasutada alati seadmega kaasasolevat padrunivõtit, mis on ise-eemalduv. 26. Masinat tohib kasutada ainult kuivades oludes ja siseruumides. 27. Töötamise lõpetamisel tuleb puurpink välja lülitada ja pistik pesast välja tõmmata

(juhtmest ei tohi tõmmata).

Ohutusnõuded naelapüstoli kasutamisel (Juhend E-10)



Ohutusnõuded naelapüstoli kasutamisel

(Juhend E10) Juhendi juurde kuuluvad kohustusliku lisana juhendid: „Ohutusnõuded esmasel ehituspraktikal” ja „Ohutusnõuded kompressorite ja suruõhutööriistade kasutamisel”.

1. Naelapüstol on ette nähtud naelte löömiseks suruõhu tekitatud rõhu toimel. Lisaks

suruõhu kasutamisele on vajalik veel tööorgani käivitamiseks elektrivool (akutoite näol). 2. Enne tööle asumist tuleb jälgida, et tööriist oleks tehniliselt korras, aku laetud ja

suruõhuvoolik kindlalt kinnitatud ja ühendatud kompressoriga. 3. Püstoliga töötamisel tuleb kasutada kaitseprille. 4. Enne püstoli kasutamist tuleb magasin laadida, milleks tuleb lükata naelte lint püstoli

magasini tagaosast sisse ja naelte juhtdetail reguleerida naelte pikkusele vastavaks (laadida ei tohi, kui püstoli päästik või kaitse on alla vajutatud).

5. Üksiknaelutamise puhul saab naelutada ainult päästikule vajutades (esmalt suruda kaitse vastu materjali ja siis vajutada päästikule).

6. Kui on vajadus järjest kiirelt naelu lüüa, kasutatakse puutekäivitusrežiimi, mille puhul päästikule vajutades ja iga kaitse surumisel vastu materjali toimub naelalöömine. Puutekäivitusrežiimis püstoleid ei tohi kasutada ühelt töökohalt teisele liikumisel üle takistuste (üle trepi, redeli või tellingute).

7. Püstoli peatumisel (1 sek) tuleb päästik edasitöötamiseks korraks vabastada.

Naelapüstol FramePro 601

8. Metallühenduste naelutamisel tuleb jälgida, et enne iga lööki oleks nael asetatud läbi metallühenduse augu (vale asendi puhul võib nael eemale põrkuda ja vigastuse põhjustada).

9. Kui naelu pole vaja lüüa, tuleb eemaldada alati sõrm päästikult, samuti ei tohi sõrme hoida päästikul või selle all püstoliga liikudes.

10. Naela kinnikiilumisel tuleb kohe suruõhu juurdevool peatada ja alles seejärel kinnikiilunud nael eemaldada.

11. Püstol on varustatud lukustusmehhanismiga, mis takistab püstoli töölerakendumist, kui magasinis on alla 5 naela ja ei võimalda töötamist enne, kui naelu on juurde lisatud (teatud tingimustel võib tööriist siiski käivituda naela kaitsele surumisel, mida tuleb ohutuse tagamiseks arvestada).

12. Püstoli hooldamisel peab olema suruõhu juurdevool peatatud.

Ohutusnõuded kuumaõhupüstoli kasutamisel (Juhend E-11)



Ohutusnõuded kuumaõhupüstoli kasutamiseks


1. Kuumaõhupüstol on ette nähtud vana värvi koorimiseks, värvi kuivatamiseks, vasktorude painutamiseks, plastiku vormimiseks, täitematerjalide ja liimliidete kuivatamiseks, külmunud veetorude sulatamiseks (kasutada ei tohi juuste kuivatamiseks).

2. Enne töö alustamist tuleb kontrollida tööriista ja toitekaabli korrasolekut. 3. Tööriista kasutamisel tuleb kasutada kaitseprille, kindaid ja põlle. 4. Seadme töötamisel ei tohi puudutada kuuma õhu otsikut ega suunata õhuvoolu

inimestele. 5. Kuuma õhu otsikut ei tohi töötamise ajal kinni katta, ka mitte osaliselt. 6. Kergeltsüttivate materjalide puhul ei tohi hoida kuuma õhujuga liiga kaua ühes punktis. 7. Õhuvoolu juhtimiseks tuleb hoida püstolit ühe käega ja sobiv kaugus selgitada välja

proovimise teel. 8. Vana värvi eemaldamiseks tuleb liigutada püstoli otsikut vana värvipinna poole ja

eemale, kuni värv pehmeneb ja sulama hakkab. Seejärel eemaldatakse värv kaabitsa või pahtellabida abil. Suuremate pindade korral tuleb kasutada lameda avaga otsikut.

9. Värvi koorimiseks klaasitud aknaraamilt tuleb klaasi purunemise vältimiseks kasutada klaasikaitse otsikut, mis suunab õhuvoolu ainult ühele poole.

10. Enne seadme juures mis tahes hooldustööde läbiviimist, tuleb eemaldada toitejuhe vooluvõrgust, samuti ka töö lõpetamisel.

Kuumaõhupüstol AEG powetherm 560

Ohutusnõuded nurgalihvmasinate kasutamisel (Juhend E-12)



Ohutusnõuded nurgalihvmasinate kasutamisel


1. Nurgalihvmasinad on mõeldud metallide ja kivimite lihvimiseks ning lõikamiseks

abrasiivketta kasutamisel. 2. Enne tööle asumist tuleb kontrollida seadme korrasolekut, ketta kinnitust ja kettakaitse

olemasolu, mis välistab ketta purunemisel kildude lendumist ja suunab töö käigus eralduvaid sädemeid; samuti tuleb kontrollida, et ketas pöörleks õiges suunas.

3. Töötamisel tuleb kasutada eririietust ja isikukaitsevahendeid (kaitseprillid, tolmustel töödel hingamisteid kaitsvad vahendid, antifoonid ja välistingimustes dielektrilised kindad).

4. Töödeldav detail peab olema hoolikalt kinnitatud, et saaks hoida seadet töötamisel mõlema käega.

5. Töötamisel tuleb vajutada seadmele kerge jõuga. Ei tohi töötada lihv- või lõikekettaga viltuasendis.

6. Töötamisel tuleb vältida seadme ülekuumenemist. Jahutamiseks tuleb lasta seadmel mõni minut töötada tühikäigul.

7. Deformeerunud ja kulunud kettad tuleb välja vahetada. 8. Enne tarvikute paigaldamist ja seadme hooldust tuleb pistik alati eemaldada

seinakontaktist. 9. Seadet ei tohi teisaldada hoides näppu lülitil. 10. Töö lõpetamisel tuleb seade välja lülitada ja pistik pistikupesast eemaldada.

Nurgalihvmasin D 28151-QS

Ohutusnõuded elektrilise segumikseri kasutamisel (Juhend E-13)



Ohutusnõuded elektrilise segumikseri kasutamisel

(Juhend E13) Juhendi juurde kuuluvad kohustusliku lisana juhendid: „Nõuded elektriohutuse tagamiseks” ja „Ohutusnõuded esmasel ehituspraktikal”. 1. Segumikser on ette nähtud vedelate ja

pulbriliste ehitusmaterjalide nagu värvid, segud, liimained, krohvid jms segamiseks, kusjuures vastavalt segatava materjali koostisele ja kogusele tuleb kasutada vastavaid vispleid.

2. Enne töö alustamist tuleb kontrollida tööriista korrasolekut ja et käepidemekaitsed oleksid korralikult kinnitatud.

3. Töötamisel tuleb kasutada eririietust, töökindaid ja kaitseprille, vajadusel ka kõrvaklappe.

4. Toitejuhet ei tohi panna kehaosade ümber. 5. Kasutatav segamisnõu peab paiknema kindlal

alusel. 6. Segumikserit tuleb käivitada alati segamisnõus. 7. Segamisel tuleb hoida seadet alati mõlema

käega. 8. Visplite asetamisel segatavasse materjali või

väljavõtmisel tuleb lasta seadmel töötada väiksematel pööretel. Pärast visplite lõplikku sisseviimist segusse tuleb suurendada pöörete

arvu maksimumini (et tagada mootori piisav jahutus). 9. Segamise käigus tuleb juhtida vispleid segamisnõus ja segada kuni segu täieliku

valmimiseni. 10. Segamise ajal ei tohi panna käsi segamisnõusse. 11. Segamise lõpetamisel, samuti visplite vahetamisel, tuleb seade välja lülitada ja pistik

pistikupesast eemaldada. 12. Töö lõpetamisel tuleb visplid puhastada.

Segumikser 5X 22DUO

Ohutusnõuded segumasinate kasutamisel (Juhend E-14)



Ohutusnõuded segumasinate kasutamisel


Segumasin OPTIMIX M 130 E

1. Segumasinad on ette nähtud betooni ja mördi segamiseks suuremates kogustes. 2. Enne töö alustamist tuleb kontrollida masina korrasolekut ja mootorikatte paigaldatust. 3. Segumasin peab paiknema tugeval ja siledal pinnal, kus on välistatud masina

ümberkaldumine. 4. Kuna töö segumasinaga toimub niisketes tingimustes, tuleb erilist tähelepanu pöörata

elektriohutusele (elektrijuhtmed ja ühendused peavad olema veekindlad ja vigastusteta). 5. Segumasinat võib täita või tühjendada ainult töötava trumliga, jälgides eelnevalt, millises

suunas trummel pöörleb. 6. Betooni või mördi valmistamiseks tuleb segamistrummel lukustada vastavas asendis. 7. Ei tohi asetada käsi töötavasse segumasinasse. 8. Masinat tohib sisse ja välja lülitada ainult lüliti abil (mitte pistikust). 9. Kui masin seiskub tingituna ülekuumenemisest, tuleb enne uuesti käivitamist lasta

mootoril jahtuda. 10. Enne töö lõpetamist tuleb segumasin korralikult puhastada (selleks kallata trumlisse veidi

vett ja mõned labidatäied kruusa ja lasta trumlil pöörelda). 11. Töö lõpetamisel tuleb lülitada masin välja ja alles seejärel eemaldada pistik pistikupesast.

Ohutusnõuded kompressori ja suruõhutööriistade kasutamisel

(Juhend E-15)



Ohutusnõuded kompressori ja suruõhutööriistade kasutamisel


Kolbkompressor SENCO PC0967

Juhend on ette nähtud kasutamiseks koos juhendiga „Tööohutusjuhend Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnoloogia- ja arenduskeskuse töökohtadel”. 1. Kompressori ja pneumaatiliste tööriistadega võivad töötada isikud, kes tunnevad

kompressori ja tööriistade ehitust ning on läbinud juhendamise tehtavateks töödeks. 2. Enne kompressori käivitamist tuleb kontrollida kompressori korrasolekut, milleks:

− kontrollida õli taset karteris (peab olema õlivarda miinimumi ja maksimumi märgi vahel);

− tuleb kindlustada piisav ventilatsioon, milleks tuleb jälgida, et kompressor oleks vähemalt 50 cm kaugusel seinast või muust takistusest, mis takistab õhu liikumist ja seega kompressori jahutust.

3. Tootja määratud rõhu suurusi ei tohi muuta ega rõhu maksimaalset taset ületada. 4. Tugeva soojuse eraldumise tõttu ei tohi kasutada survevoolikuna plastiktorusid. 5. Kuna kompressori töötamisel kompressori metallosad kuumenevad, ei tohi neid paljaste

kätega puutuda. 6. Ei tohi kompressori õhku sisse hingata ega suunata õhujuga inimeste poole. 7. Kompressori teisaldamisel tuleb survepaak rõhu alt vabastada. 8. Töö lõpetamisel tuleb kompressor seisata ja survepaak tühjendada. Kompressori

hooldamisel tuleb lisaks ka pistik pistikupesast välja tõmmata.

Ohutusnõuded suruõhutööriistade kasutamisel 1. Kasutatavad tööriistad peavad olema tehniliselt korras. 2. Tuleb kontrollida ja veenduda selles, et:

− kummist õhuvoolikud on vigastusteta, kindlalt kinnitatud tutsile (tutsil peab olema korras serv ja keere, tagamaks vooliku tugeva ja tiheda ühenduse suruõhutööriista või õhumagistraaliga);

− voolikud on ühendatud suruõhutööriistaga ja omavahel küllalt tugevasti ning üksnes tutside või ülemutritega, millel on korras (treitud ringsoontega) keere ja pingutusklambritega; et voolik lahti ei rebeneks, ei tohi voolikut kinnitada tutsile või niplile traadi ega elektrijuhtmega;

− sissepandavad tööseadised (puurid, kruvitsad, võtmed, avardid jms) on õigesti teritatud ning pragudeta, mõlkideta, kiskudeta ja muude vigastusteta; et nende riistade sabade otspinnad on siledad, vildakuseta, pragudeta ja teiste vigastusteta ning hästi sobitatud ja õigesti tsentreeritud; et löökriistade (meisel, vormraud, jms) pärad on korrapäraste servadega ja sobivad haamri puksi sisse; (löökriistade komplekti hoitakse kantavas kastis);

− suruõhutööriistad on määritud; tööriistade kered on pragudeta ja muude vigastusteta; tööriista lülitusklapp avaneb ja sulgub kergelt ja kiiresti ning suletud asendis ei lase õhku läbi; puurmasina spindli koonusel pole kriime; lihvimismasina abrasiivketas on kindlalt kaetud kaitsekestaga;

− suruõhumeislil on tööosa väljalendu välistav seadis. 3. Enne vooliku ühendamist tööriistaga lasta õhumagistraalist kondensaat välja. Ühendada

voolik suruõhuvõrku ja lühikest aega puhuda ta läbi väikesel rõhul. Õhujuga tohib suunata ainult üles; ühelgi juhul ei tohi seda suunata inimeste poole, põrandale või seadmetele.

4. Pärast vooliku ühendamist õhumagistraaliga tuleb veenduda, et voolik istub tutsil tugevasti.

5. Voolikut käsitseda korralikult: tuleb vältida selle järsku painutamist ja keerdumist ning ristumist trosside, atsetüleeni- ja hapnikuvoolikutega. Paigaldada voolik nii, et transpordivahendid ei saaks sellele peale sõita ega töölised peale astuda.

6. Voolikut tohib ühendada tööriistade külge ja nendelt lahti üksnes siis, kui õhumagistraali ventiil on täielikult suletud.

7. Jälgida, et poleks õhulekkeid vooliku ühenduskohtades. 8. Õhu juurdevoolu katkestamisel või isegi lühikestel töövaheaegadel tuleb õhumagistraali

ventiil sulgeda ja võtta välja sissepandav tööseadis, puurmasinatel aga tuleb lisaks viia käivitusmuhv seisuasendisse.

9. Õhumagistraali ventiil tuleb sulgeda sissepandava tööseadise kontrollimisel või vahetamisel ja kui voolik rebeneb. Suruõhu juurdevoolu ei tohi katkestada vooliku kokkumurdmisega.

10. Kandmisel hoida suruõhutööriista selle kere käepidemest, voolikut aga rullikeeratult. Suruõhutööriista ei tohi kanda seda voolikutpidi või sissepandavast riistast hoides.

11. Lööktööriista tohib lülitada töörõhule vaid pärast riista seadmist tööasendisse (näiteks peab vormraud olema surutud vastu neeti, meisel pandud vastu toote pinda jms). Tööriistadele tohib peale suruda sujuvalt ühtlase jõuga.

12. Tuleb kasutada padruni mõõtmetele vastavaid sabaga sissepandavaid tööseadiseid. Tööseadist ei tohi padrunisse kinnitada vahetükiga, samuti ei tohi padrunis olla lõtku.

13. Suruõhuvasarat tuleb töötamisel hoida kerest, ei tohi hoida tööseadisest. Jälgida, et vasarail oleksid seadised, mis tõkestavad tööseadist (pinni) välja lendamast.

14. Raiumisel, neetimisel ja teistel taolistel töödel, mil toote küljest võib lennata metalliosakesi, tuleb kanda prille või kasutada mittepurunevate klaasidega maski ja seada üles kantavad kaitsekilbid, et läheduses töötajad ja möödujad ei saaks traumasid.

15. Abrasiivkettaga töötamisel ei tohi kaitseekraani üles tõsta. Kui ekraani pole, peab kandma kaitseprille. Jälgida, et abrasiivketta ja alusraua vahe ei oleks rohkem kui 3 mm; kui pilu on üle 3 mm, katkestada töö ja teatada sellest mehaanikule.

16. Töölaudadele ja teistele seadistele tuleb töödeldavad tooted paigaldada nii, et oleks välditud töö ajal nende paigaltnihkumine.

17. Soone väljaraiumist ei tohi alustada keevisõmbluse tagaküljelt ja õmbluse puhastamist enne, kui keevis on täielikult jahtunud.

18. Kruustangide vahel asuvat detaili tohib puurida puurmasinaga, kui töödeldav detail on tugevasti kinnitatud.

19. Kui puur on läbipuuritavast detailist läbi läinud, ei tohi enam suruda masinale. 20. Jälgida, et puur oleks otse. Ei tohi kasutada ärataotud ja käändunud sabakoonustega puure. 21. Avadest ja pöörlevalt lõikeriistalt ei tohi laastu eemaldada kätega, vaid kasutada selleks konksu

või harja. 22. Puurmasinat rõhtasendis hoides tohib sissepandavat tööseadist padrunist välja lüüa vastava kiiluga

nii, et väljalöögi suund on ohutu endale ja ümberolijatele. 23. Pidada meeles, et puuride ja teiste pöörlevate tööriistadega ei tohi töötada kindad käes. 24. Abrasiivkettaga suruõhumasinal töötamisel tuleb veenduda lihvketta kinnituse tugevuses ja

korrasolekus. Kettal ei tohi olla pragusid ega killuauke, ketta ja äärikute vahel peavad olema elastsed kartongist vaheseibid paksusega 0,5...1 mm ning pärast paigaleseadmist ei tohi ketas viskuda radiaal- ega teljesuunas. Ketas tuleb varjestada töökindla kaitsekestaga, mis on tugevalt kinnistatud masina kere külge.

25. Käsi ei tohi hoida pöörleva tööseadise läheduses. 26. Töötamisel löök- ja raieriistadega tuleb kanda müravastaseid isikukaitsevahendeid. 27. Suruõhu tööriistaga ei tohi töötada kantavatelt redelitelt ega töötreppidelt. 28. Töö lõpetamisel tuleb sulgeda õhumagistraali ventiil, võtta suruõhutööriistast välja tööseadis ning

ühendada voolik lahti tööriistalt ja võrgust, pühkida suruõhutööriist kuivaks ja õlitada ning kerida suruõhuvoolik rõngasse.

Ohutusnõuded värvimisel suruõhupihustusega

1. Suruõhupihustusega tohib värvida kambrites või varjualustes, kus on värviudu täielikku eraldamist tagav mehaaniline ventilatsioon. Korrast ära ventilatsiooni korral ei tohi värvida.

2. Kontrollida voolikute kinnitust. Voolikute ja tutside ühenduskohad tuleb kinnitada pingutuspoltidega klambrite abil. Kinnitamiseks ei tohi kasutada traati. Enne kui kinnitada voolik tööriista külge, tuleb voolik läbi puhuda suruõhuga, ühendades ta eelnevalt selleks võrku. Õhujuga tuleb suunata üles, kõrgemale inimeste peadest.

3. Töö ajal tuleb perioodiliselt jälgida manomeetri näitu. Rõhku survepaagis ei tohi tõsta üle töörõhu. 4. Ei tohi töötada ühes ja samas värvimiskambris nitrotselluloos-, õli- ja sünteetiliste lakkide ja

värvidega üheaegselt. Kui ühes kambris kasutatakse kõiki nimetatud materjale järjestikku, on vaja enne teistsuguse koostisega värvi tarvitamist kambri seinad ja põrand hoolikalt puhastada sinna sadestunud eelmisest, erineva koostisega värvist.

5. Pliiühendeid sisaldavate lakkide ja värvidega tohib pihustamise teel värvida üksnes siis, kui ventilatsiooniseade võimaldab pliiühendeid tõhusalt eraldada töötsooni õhust nende sisalduseni alla 0,01 mg/m3.

6. Värviaerosooli alas tohib töötada üksnes siis, kui hingamisorganite kaitseks kasutatakse vastavaid isikukaitsevahendeid.

7. Tuleb vältida voolikute keerdumist ja nende kokkupuutumist detailide teravate servadega. 8. Värvipihusti töötamisel ei tohi lasta värvi laiali pritsida ega seda liigselt pihustada. 9. Töö lõpul tuleb värvipihustid ja nende voolikud puhastada ning pesta puhtaks laki- ja

värvijääkidest, rakendades seejuures ettevaatusabinõusid.

Ohutusnõuded puruimemisseadme kasutamisel (Juhend E-16)



Ohutusnõuded puruimemisseadme kasutamisel


Puruimemisseade Scheppach HA 2600

1. Seade on ette nähtud saepuru eemaldamiseks saepinkide

kasutamisel. 2. Seade ei ole mõeldud tolmu kogumiseks. 3. Seadme kasutamisel tuleb jälgida, et ei imetaks sisse

kruvisid, naelu ega puutükke. 4. Seadme täitunud tolmukoti vahetamisel tolmu

sissehingamise vältimiseks tuleb kasutada respiraatorit. 5. Hooldustööde teostamisel, tolmukoti, filtri või vooliku

vahetamisel tuleb seadme toitejuhtme pistik vooluvõrgust eemaldada.

Ohutusnõuded maalritöödel ja ehituses kasutatavate

kemikaalide iseloomustus nende ohtlikkuse seisukohalt


käskkirjaga 130-P Lisa nr 1

Ohutusnõuded maalritöödel ja ehituses kasutatavate kemikaalide iseloomustus nende ohtlikkuse seisukohalt

1. Maalritööd tehes puutuvad töötajad (sageli on need naised) kokku mitmesuguste

värvidega, mis avaldavad toksilist (mürgistavat) või allergiat tekitavat toimet. Kõige sagedamini kasutatakse alküüd-, lateks- ja alküüdlateksvärve. Värvidele lisatakse paksendajaid ja kuivamist kiirendavaid aineid (nt koobaltiühendeid). Värvide lahustamiseks ka orgaanilisi lahusteid (amüülatsetaati, atsetooni, bensiini, tolueeni, dipenteeni, triklooretüleeni jm). Need võivad põhjustada mürgistust ja on tule- ja plahvatusohtlikud (eriti nende aurud). Soovitav oleks kasutada rohkem vees lahustuvaid värve. Mõningate lakkide ja värvide kuivamisel eraldub formaldehüüd, mis tekitab allergiat. Rakendatakse ka pihustatavaid värve, mis sisaldavad epoksüvaiku, triglütsidüülisotsüanuraati (TGIC) ja muud. Need võivad tekitada kontaktnahapõletikku, bronhiaalastmat, isegi allergilist alveoliiti (kopsualveoolipõletikku). Atsiridiine sisaldavad värvid ja lakid põhjustavad samuti allergilisi kutsehaigusi. Mõningad värvid ja lakid sisaldavad epoksüvaiku, akrülaate, akrüülmonomeeri ja ultraviolettkiirguse (DV kiirguse) abil kõvendavaid lisandeid, mis võivad olla allergeenideks. Tapeedi sideained sisaldavad mõnikord formaldehüüdi, muid hallitusseente vastaseid vahendeid ning kloriatseetamiidi (allergia oht). Käte puhastamiseks kasutatakse tärpentiini. Ka muud orgaanilised lahustid võivad olla nahakahjustuste ning allergia põhjuseks. (Vaata lisa: „Ehitustöödel enamkasutatavate kemikaalide iseloomustus nende ohtlikkuse ja tervistkahjustava toime seisukohalt”).

2. Seoses värvide ja lahustite tervistkahjustava toimega peab soetatud värvimaterjali taaral olema valmistajatehase märgistus ja kasutatava partii tehasepoolne informatsioon materjali kahjulikkusest (ohutuskaart).

3. Kõiki omavahel reageerivaid kemikaale tuleb hoida lahus ja hermeetiliselt suletavas taaras.

4. Töötamisel tuleb kasutada eririietust. 5. Käte naha kaitsmiseks lakkide ja värvide eest võib määrida käenahka kaitsepastaga või

kasutada sõrmkindaid. Kaitseks toksiliste aurude vastu tuleb kasutada respiraatoreid ja kaitseprille.

6. Kui värv satub nahale, tuleb see kiirelt maha pesta. 7. Kergelt aurustuvate orgaaniliste värvikandjate kasutamisel tuleb rangelt kinni pidada

tuleohutusnõuetest, sest need materjalid on kergesti süttivad ja nende õhusegud on plahvatusohtlikud.

8. Ei tohi suitsetada ega kasutada töökohal lahtist tuld. 9. Viimistlusmaterjalidest töösegusid ei tohi töökohale ladustada. Nende alt vabanenud taara

tuleb pärast tühjendamist kohe eemaldada.

10. Põrandate ja värvimisseadmete saastumise vältimiseks tuleb värvained kallata ühest nõust teise vähemalt 50 mm kõrguse äärisega aluspanni kohal (värvide segamisel tuleb kanda respiraatorit ja kaitseprille).

11. Maalritööriistade käepidemed tuleb iga päev pärast töö lõpetamist lahustiga puhastada. 12. Pihustiga värvimisel tuleb juhinduda juhendis „Ohutusnõuded kompressori ja

suruõhutööriistade kasutamisel” kehtestatud nõuetest. 13. Ruumides vana värvi mahapõletamisel kuumaõhupüstoli abil peab olema samuti tagatud

tuulutus. 14. Kõrgustes töötamisel tuleb kasutada ainult nõuetele vastavaid töölavasid või tellinguid

(mitte juhuslikke esemeid: kaste, taarat jms). 15. Aknaavade täidiste välispindu tohib aknalaudadelt värvida ainult kaitsevöö ja hästi

kinnitatud julgestusköie kasutamisel. 16. Välimiste maalritööde teostamisel tuleb kasutada tellinguid, ripptöölavasid või töölavasid

(keelatud on värvida redelitelt ja muudelt juhuslikelt alustugedelt). 17. Töö lõpetamisel tuleb korrastada töökoht, puhastada töövahendid. Tööriided ja

isikukaitsevahendid panna ettenähtud kohta. Pesta käed ja nägu sooja vee ja seebiga ja võimalusel pesta end duši all.

Ehitustöödel enamkasutatavate kemikaalide iseloomustus nende ohtlikkuse ja tervistkahjustava toime seisukohalt

Ehitustegevuses kasutatakse palju eri kemikaale. Osa neist on tervisele peaaegu kahjutud, kuid paljud neist on selgelt ohtlikud nii kasutajale kui ka keskkonnale. Kemikaalid võivad olla tule- ja plahvatusohtlikud (paljud lahustid, värvid, liimid ja nende aurud); toksilised, kantserogeense või allergiat tekitava toimega ning keskkonda saastavad. Selles lisas on näidatud ehituses enam levinud töödel kasutatavad kemikaalid, nende ohtlikkus ja kasutajate tervise kaitseks vajalikud meetmed.

Töö Kemikaalid ja saasteained Töötervishoid Keskkonna-

kaitse Lammutus-tööd, ka asbesti-lammutustööd Telliste, betooni jms lammutustööd Puitkons- truktsioonide lammutustööd PCB-d sisaldavate sideainete lammutamine

Laiemalt levinud asbesti sisaldavad materjalid on torude isolatsioonimaterjalid, asbesttsementtooted, vinüülasbestplaadid ja pihustatav asbest. Teisi materjale: asbestpapp ja -paber, nöörid, lindid, riidematerjalid, vinüülmatid, bituumenliimid ja -katted, emulsioonid ja lahustid, värvid. Ohustatus ehitustolmuga on eriti tugev lammutusetapis. Tellise-, betooni- ja muu ehitustolm sisaldab mõne protsendi kvartsi, mis pikaajalise kokkupuute puhul võib põhjustada kopsukahjustusi. Puidutolm on orgaaniline tolm, mis sissehingates ärritab hingamisteid ja on kahjulik. Vanade majade keldriruumides on varem isolatsioonimaterjalidena kasutatud kivisöetõrva sisaldavaid materjale. Nende lammutamisel ohustavad kivisöetõrv ja

Enamikes vanemates majades leidub veel asbesti. Tuleks kindlaks teha need kohad, kus asbesti võib leiduda. Kui ei ole kindlalt teada, kas asbesti sisaldavaid materjale (konstruktsioone) on kasutatud, tuleb töötada nagu asbestilammutustöödel. Töödejuhataja peab oskama ette näha asbesti olemasolu võimalust ja vajadusel muutma tavalise lammutustöö asbestilammutustööks. Asbestilammutustöid tohivad teha vaid tööinspektsioonilt loa saanud ettevõtted, kellel on selleks tööks koolitatud personal. Need ettevõtted peavad tegema iga objekti kohta tööinspektsioonile ettekande asbestilammutustööst. Kaitsevahendid: ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaitseriietus, P3 filtriga varustatud tervet nägu katva maskiga hingamisteede kaitsevahendid. Soovitatavad töömeetodid on teemantlõikamine ja murdmine. Vajalik on kohtäratõmme. Jäätmed eemaldatakse pärast tööd kohe. Kõrgematelt korrustelt kukutatakse ehitusjäätmed kinniste torude abil kinnisesse konteinerisse. Tööobjekti koristatakse ka töö kestel. Kaitsevahendid: tolmuse töö puhul peavad hingamisteede kaitsevahendit kasutama kõik tööobjektil viibivad inimesed. Filtri tüüp P2 või P3, lühema kestvusega tööde puhul P2 või ühekordseks kasutamiseks mõeldud respiraator. Jäätmed eemaldatakse objektilt kohe pärast lammutamist. Kõrgematelt korrustelt kukutatakse jäätmed mööda renne (torusid) otse konteinerisse või autokasti. Töökohta koristatakse jäätmetest ja tolmust ka töö kestel. Kaitsevahendid: tolmu tekkimisel hingamiskaitsevahend (P2 või P3 filtriga, lühema kestvusega tööde puhul P2 või ühekordseks kasutamiseks mõeldud respiraator). Kivisöetõrva sisaldavate materjalide puhul on soovitav asbestilammutustööga sarnanev töökorraldus. Kaitsevahendid: hingamisteede kaitsevahend (isoleeriv

Asbesti sisaldavad isolatsiooni-materjalid ja asbesti põhjal valmistatud ehitus-materjalid, mis võivad eritada asbestitolmu, on ohtlikud jäätmed. Selgitada jäätmete korduv-kasutuse võimalusi. Selgitada jäätmete korduv-kasutuse võimalusi. PCB-d ja tinaühendeid sisaldavad ehitusjäätmed

Niiskus-kahjustustega objektide lammutamine Metallkons-truktsioonide lõikamine Uue hoone ehitus Betoonitööd. Valamine, lihvimine Müüritööd Prits-krohvimine Koristustööd

polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud tugevasti töötajate hingamisteid ja nahka. PCB-d (polükloorbifenüüle) sisaldavaid polüsulfiidmasse kasutati välisfassaadielementide ehitamisel 1950.–1970. a. Need on kahekomponentsed kitid. Nende kasutamine keelati näiteks Rootsis 1972. a ja Soomes lõpetati nende kasutamine 1970ndate keskpaigas. Sellistes massides on märkimisväärselt tinaühendeid. PCB-ühendid on kõige ohtlikumad keskkonnamürgid. Need ladestuvad organismis ja on kahjustanud ka hüljeste ja merikotkaste paljunemist. Pikaajaline kokkupuude on kahjulik ka inimesele, põhjustades geneetilisi kahjustusi ja vähki. PCB imendub organismi naha kaudu. Vanade hoonete lammutamisel võivad töötajaid ohustada ka mikroobid. Selge haigestumise oht on hoonetes, kus on tehtud kindlaks niiskuskahjustused. Õhu mikroobisisaldus võib lammutustööde ajal olla tavalisest tunduvalt kõrgem ka nendes hoonetes, milles ei ole tuvastatud niiskuskahjustusi. Mikroobid võivad põhjustada hingamisteede haigusi, palavikku ja löövet. Vanade sildade või katelde lammutamisel vajatakse gaasilõikamist. Tekkivad aurud sisaldavad raudoksiidi, vanad värvitud pinnad sageli ka tina. Samuti tekib vingugaasi ja lämmastikoksiide. Tsement ei sisalda kvartsi, kuid betoon sisaldab. Uute ehitiste tööohutuse probleemid on lihvimis- ja tasandustöödel ja koristamisel. Kuigi betooni lihvitakse kohtäratõmbega varustatud seadmetega, ületavad tolmu ja kvartsi sisaldused tihti piirnorme. Lisaainete hulgas leidub nahka ärritavaid aineid, kuid need ei põhjusta tavaliselt märkimisväärseid ohte tervisele. Leeliselised mördid ärritavad nahka ning hingamisteid ja põhjustavad löövet. Samuti on võimalikud allergilised reaktsioonid (kroom, nikkel, koobalt). Leeliseline tsement, krohvid ja mördid ärritavad nahka, hingamisteid ja põhjustavad löövet. Ehitustolm koosneb põhiliselt betooni-, mördi- ja puidutolmust. Koristustööd võivad olla väga tolmused.

P3/A2), kaitseriietus ja näiteks butüülkummikindad. Lammutamisel ei tohi kasutada tolmu tekitavaid töömeetodeid, mass eemaldatakse võimalikult tervelt. Massijääkide lihvimisel tuleb kasutada efektiivset kohtäratõmmet. Kaitsevahendid: butüülkummist kaitsekindad. Lihvimistöödel hingamisteede kaitsevahend (filter P3 + A3) ja kaitseriietus. Niiskuskahjustustega koht tuleb isoleerida ülejäänud objektist. Kaitsevahendid: peab kasutama hingamisteede kaitsevahendit (P2 või P3, pikaajalise töö puhul isoleeritud). Erilist tähelepanu isoleerimise ja kaitsemeetmete rakendamisel vajavad objektid, kus on tuvastatud tervisele kahjulikke mikroobe nagu Stachybotrus Atra. Sisetingimustes on vajalik efektiivne ventilatsioon. Kui ventilatsioon on puudulik, peab kasutama hingamisteede kaitsevahendit. (Aktiivsöe filter A2 ja tolmufilter P2). Välitingimustes, kui konstruktsiooni kattevärv sisaldab tinaühendit (aktiivsöefilter A2 ja tolmufilter P2). Pikaajalise töö korral mõõdetakse töötajate ohustatust vere tinasisalduse kaudu. Lihvimismasinad peavad alati olema varustatud kohtäratõmbega. Seadmete hankimisel tuleb kontrollida kohtäratõmbe ja filtrite efektiivsust ning seadme hooldatavust. Kasutada kaitsekindaid, mida vahetada piisavalt tihti. Vajadusel kasutada hingamisteede kaitsevahendit (filter P2). Töökohal on vajalik hea õhuvahetus. Kasutada seadmeid ja töömeetodeid, mis ei tekita tolmu. Hingamisteede kaitsevahendiks tolmufilter P2, isoleeriv täis- või poolmask. Vajalikud kõrvaklapid. Ei tohi kasutada kuiva harja. Suurem prügi koguda, seejärel eemaldada tolm kvaliteetse tööstustolmuimeja abil. Kaitsevahendid: kaitsekindad. Sageli on vajalikud ka hingamisteede kaitsevahendid (P2,

on ohtlikud jäätmed. Jäätmed pakitakse korralikult. Prügilas käideldakse jäätmed tavaliste jäätmetena. Metalli-jäätmed viia ümber-töötlemisele. Selgitada jäätmete korduv-kasutuse ja utiliseerimise võimalusi. Selgitada jäätmete utiliseerimise võimalusi. Eraldada ohtlikud jäätmed.

Soojustustööd Isolatsiooni-vahud Puidutööd Immutatud puit Epoksiid-värvid Uretaanvärvid Vesialuselised

Mineraalvilla (klaasvill, kivivill) kiu jämedus on umbes 2–9 µm ja vaid väike osa kiududest pääseb kopsu. Suur osa villatolmust jääb ülemistesse hingamisteedesse ja võib põhjustada ärritust. Villatolm ärritab nahka. Mineraalvilla paigaldamise ajal on tolmu ja kiudude sisaldus õhus tavaliselt alla piirnormi. Tselluloosvill sisaldab tulekindluse tõstmiseks ka boraate. Ehitustel kasutatakse tavaliselt MDI baasil valmistatud uretaanvahtu. Vahu koostisosad võivad ärritada hingamisteid. Kodumaise puidu tolm põhjustab hingamisteede ärritust, kõvade välismaiste puiduliikide tolmud võivad põhjustada hingamisteede vähki. Immutatud puit võib sisaldada kreosooli või kroomi-, vase-, arseeniühendeid. Need ained võivad tekitada vähki. Kahekomponentseid orgaanilisi lahusteid sisaldavaid epoksiidvärve kasutatakse spetsiaalsete põrandate värvimiseks (toiduainetööstuses), vesialuselisi värve kasutatakse betoonpõrandate puhul. Nendes toodetes on epoksiidkitt vedel ja põhjustab tavaliselt nahaallergiat, kui nahka ei kaitsta. Lahustipõhistes värvides on kitt tahke ja põhjustab vähem nahaärritust, kuid värvid sisaldavad orgaanilisi lahusteid, ka alkohole ja aromaatseid süsivesinikke, mille mõjud tervisele (uimasus, ärritatus, iiveldus, pikaajalisema kokkupuute korral võimalikud närvisüsteemi kahjustused) on tugevamad kui lakibensiinil. On olemas nii ühe- kui ka kahekomponetnseid polüuretaanvärve. Need sisaldavad väikestes kogustes hingamisteid ärritavaid isotsüanaatühendeid. Vesialuselistest uretaanvärvidest ei lendu isotsüanaati, kui lahustipõhiste värvidega pritsvärvimisel on isotsüanaadid probleemiks. Üle 90% ehitusalal kasutatavatest

poolmask või isoleeriv mask). Tolmu tekkimist tuleb püüda vähendada õigete töömeetoditega. Nahale sattunud kiud loputatakse ära veega, pärast tolmust tööd vahetatakse tööriided. Tööriideid tuleks pesta teistest riietest eraldi. Kaitsevahendid: kaitsekindad, tolmuste tööde puhul hingamisteede kaitsevahend (P2, poolmask). Töökohas peab olema hea ventilatsioon. Kaitsevahendid: kaitsekindad. Saagimisel vältida saepuru ja tolmu sattumist töötaja hingamispiirkonda. Välismaiste puiduliikide töötlemisel kasutada äratõmbega varustatud seadmeid. Immutatud puitu ei peaks saagima objektil, materjal tellida sobivates mõõtudes. Saagida tuleb alati äratõmbega varustatud saega. Kreosooliga immutatud puitu ei tohi kasutada sisetöödel, laste mänguplatsidel või kohtades, kus inimese nahk võib puiduga kokku puutuda. Naha kaitse on kõigi epoksiiditoodete kasutamise korral väga tähtis, et vältida allergilisi reaktsioone. Lahustipõhiseid värve kasutatakse spetsiaalsetes kohtades, mille kohta on eri ohutusnõuded. Suurte pindade värvimisel on vajalik väga tõhus ventilatsioon ja hingamisteede kaitsevahend (filter A2, üle 2 tunni kestvate tööde puhul isoleeriv mask). Pritsvärvimisel A2/P2 filter, soovitavalt isoleeriv mask (ka epkosiidide puhul). Lahustipõhiste värvidega pikemaajaliselt töötavate tööliste tervist tuleb perioodiliselt kontrollida. Allergiliste reaktsioonide vältimiseks on vaja nahka kaitsta. Lahustipõhiseid värve kasutatakse spetsiaalsetes kohtades, mille kohta on oma ohutuseeskirjad. Uretaanvärvidega värvimisel on vajalik eriti tõhus ventilatsioon ja hingamisteede kaitsevahend (filter A2, üle 2 tunni kestvate tööde puhul isoleeriv mask). Pritsiga värvimisel alati A2/P2 filter, soovitavalt isoleeriv hingamisteede kaitsevahend (vesialuseliste epoksiidide puhul). Lahustipõhiste ainetega palju töötavate tööliste tervist tuleb perioodiliselt kontrollida. Töökohal on vajalik piisav õhuvahetus. Kaitsevahendid: kaitsekindad. Pritsvärvimisel leidub õhus palju sideainet sisaldavat värviaerosooli, töötaja peab kasutama respiraatorit filtriga P2. Värvide segamise ja kasutamise ajal on

Jäägid võimaluste piires kasulikult ära kasutada. Keemiliselt täielikult kõvastunud värvijäägid on ohutud ja need võib viia prügimäele, teistel juhtudel on tegemist ohtlike jäätmetega. Keemiliselt täielikult kõvastunud värvijäägid on ohutud ja need võib viia prügimäele, vastasel korral on tegemist ohtlike jäätmetega. Kasutamata

värvid Looduslikud värvid Puidukaitse-vahendid Põranda kruntimine akrüülvärviga Põranda kruntimine epoksiid-värviga

värvidest on vesialuselised dispersioonvärvid, milles sideainena kasutatakse tavaliselt polüvinüülatsetaati (PVA-lateks), poüakrülaati (akrüüllateks) või nende ainete ja (näiteks) polüstüreeni segu. Orgaanilisi lahusteid on dispersioonvärvides vähe, tavaliselt 0,5–2%, spetsiaalvärvides 2–5%, eelkõige glükoleetreid. Teisteks lenduvateks aineteks võivad olla ammoniaak ja säilitusained. Võrreldes orgaaniliste lahustite alusel valmistatud värvidega on vesialuseliste värvide tekitatavad terviseriskid minimaalsed. Lenduvate ainete kogused töökeskkonnas on väikesed ja põhjustavad mõnikord kergeid ärritusi. Müügil on ka täiesti lahustivabu värve, mis on lõhnatud ja sobivad ka allergikute kodudesse. Need on ka ehitamisetapis teistest värvidest ohutumad. Looduslikud värvid sisaldavad linaõli, mis kuivab aeglaselt. Mõnedes värvides kasutatakse lisandina kanamune, mille kõvastumisel võib tekkida ebameeldiv hais. Mõnedele värvidele lisatakse tärpentini, mis on allergiat tekitava toimega. Mõned baaspigmendid on mürgised või kantserogeense toimega vms. Linaõlitoodete kuivamise käigus moodustub tugeva lõhnaga aldehüüde. On olemas nii vesialuselisi kui ka orgaaniliste lahustite baasil valmistatud puidukaitsevahendeid. Lahustit sisaldavates toodetes on üle 50% lakibensiini, mis võib põhjustada peavalu, iiveldust ja uimasust. Toimeainetena kasutatud pentakloorfenooli ja selle ühendite asemel kasutatakse praegusel ajal teisi aineid, mille tervise- ja keskkonnariskid on väiksemad. Toimeained on loetletud aine ohutuskaardil. Akrüülvärvid betooni värvimiseks on kahekomponentsed. Levinuim akrüülühend on metüülmeaakrülaat. Katalüsaatoriteks on tavaliselt orgaanilised peroksiidid. Lisaks kasutatakse anorgaanilisi täiteaineid. Metüülmetaakrülaat on lenduv, ärritava lõhnaga lahusti. Kahekomponentseid orgaanilisi lahuseid sisaldavaid epoksiidmasse kasutatakse spetsiaalsete põrandate puhul (toiduainetetööstus jt), vesialuselisi betoonpõrandate jm puhul. Nendes toodetes on epoksiidkitt vedel ja põhjustab tavaliselt nahaallergiat, kui nahka ei kaitsta. Lahustipõhistes epoksiidides on kitt tahke ja põhjustab vähem nahaärritust, kuid värvid sisaldavad palju orgaanilisi lahusteid, ka alkohole ja aromaatseid süsivesinikke,

vajalik naha kaitse, kuna paljud komponendid on nahka ärritava toimega. Siseruumides on vajalik hea ventilatsioon, vajaduse korral hingamisteede kaitsevahend (A2). Kaitsevahendid: orgaaniliste lahustite põhjal valmistatud puidukaitsevahendite puhul on kinnistes ruumides vajalik hea ventilatsioon, vajaduse korral tuleb kasutada hingamiskaitsevahendit. Uute toodete puhul jälgitakse, kas kasutatavad naha- ja hingamiskaitsevahendid on piisavad. Allergiliste reaktsioonide vältimiseks on eriti oluline naha kaitse. Akrüülühenditega töötamisel on vajalik eriti tõhus ventilatsioon ja hingamisteede kaitsevahend (filter A2, üle 2 tunni kestvate tööde puhul isoleeriv mask). Lahustipõhiste ainetega kaua töötavate tööliste tervist tuleb perioodiliselt kontrollida. Naha kaitse kõigi epoksiidtoodete kasutamise korral on väga tähtis, et vältida allergilisi reaktsioone. Epoksiidtooteid kasutatakse spetsiaalsetes kohtades, neil on oma ohutusnõuded. Suurte pindade töötlemisel on vajalik eriti tõhus ventilatsioon ja hingamisteede kaitsevahend (filter A2, üle 2 tunni kestvate tööde puhul isoleeriv mask). Lahustipõhiste einetega kaua töötavate tööliste tervist tuleb perioodiliselt kontrollida.

toode on keskkonna-ohtlik. Kasutamata toode on keskkonna-ohtlik. Kasutamata toode on keskkonna-ohtlik. Kasutamata toode on keskkonna-ohtlik.

Uretaan-krundid Raketise töötlemine Isolatsiooni-materjalid Happed Keevitustööd

mille mõjud tervisele (uimasus, ärritatus, iiveldus, pikaajalisema kokkupuute korral võimalikud närvisüsteemi kahjustused) on tugevamad kui lakibensiinil. Kõigis epoksiidtoodetes on vajalik kõvendi olemasolu. Tänapäevased kõvendid on aminoühendid või polüamiinid. Varem kasutati ärritava toimega lenduvaid amiine. Uretaankrundid on kahekomponentsed ja sisaldavad väikeses koguses hingamisteid ärritava toimega aineid – isotsüanaatühendeid. Raketiseõlid on tavaliselt mineraalõlid, mis kantakse pinnale pritsiga. Mineraalõli ärritab nahka ja võib põhjustada õliaknet. Pritsides moodustuv õliaerosool on sissehingamisel kahjulik. Mineraalõlisid vedeldatakse lahustitega, nt lakibensiiniga. Lahustiaurud on sissehingamisel kahjulikud. Raketiseõlina katsetatakse taimeõli, mis ei ole tervisele kahjulik. Pind-aeglustid on ehitustöödel vähelevinud. Need sisaldavad orgaanilisi lahusteid, muuhulgas ksüleeni ja tofueeni. Bituumen ja kummibituumen sulatatakse kuumutatud liimides (vähemalt 180–195°C) või eraldi. Kuuma bituumeni kasutamisel sisetöödel ja vundamendi tegemisel tekitavad bituumeniaurud tugevat hingamisteede ärritust. Veetõkkeks mõeldud bituumenlahused sisaldavad bituumenit, ca 60% lakibensiini ja liimainet. Bituumenlahuste kasutamine vundamentide ja siseruumide isoleerimisel tekitab lahustiaurude ohtu eelkõige siis, kui kuum bituumen valatakse liiga kuuma lahusti peale. Kummibituumeni lahused sisaldavad lisaks SBS-polümeeri, lahustina ka ksüleeni, tolueeni, trimetüülbenseeni. Bituumenkitid, liimid ja bituumenvärvid on bituumenlahustel põhinevad tooted, milles on pigmente ja lakibensiini. Bituumenemulsioonide puhul on bituumen emulgeeritud vette. Emulgaatorina kasutatakse rasvaamiine soolhappelahuses. Müüripindade puhastamisel mördist kasutatakse 4–8% soolhapet. Hape ärritab nahka ja soolhappeaurud ärritavad hingamisteid ja silmi. Heitmed õhku. Gaasid: vingugaas, lämmastikoksiidid, osoon. Aerosool:

Allergiliste reaktsioonide vältimiseks on vajalik naha kaitse. Uretaantoodete käitlemisel on alati vajalik väga tõhus ventilatsioon ja hingamisteede kaitsevahend (filter A2, üle 2 tunni kestvate tööde korral isoleeriv mask). Lahustipõhiste ainetega kaua töötavate tööliste tervist tuleb perioodiliselt kontrollida. Õli tuleks võimaluse korral pinnale kanda rulliga või mittepihustava pritsiga. Töökohal peab olema hea õhuvahetus. Kaitsevahendid: kitsastes ruumides hingamiskaitsevahend (P2/A2) ja kaitsekindad (nitriilkummi). Lahusteid ei tohi segada kuuma bituumeniga, kuna tekkivad lahustiaurud on kahjulikud. Töökohal on vajalik hea ventilatsioon. Kinnistes ruumides hingamisteede kaitsevahend A2, pindamistöödel A2/P2. Kõigi bituumentoodete kasutamisel on vajalikud kaitsekindad (nitriinkummi- või nahkkindad, mida vahetatakse piisavalt tihti. Kaitsekindad (nt neopreen või nitriit) ja hingamisteede kaitsemask. Kasutada

Mineraalõlid on ohtlikud jäätmed, need tuleb viia õlide kogumis-punkti. Õli pindadele kandmisel tuleb vältida õli sattumist maapinnale. Taimsed õlijäätmed võib viia prügimäele.

Silikoonid, kitid Liimid Vesialuselised liimid Kontaktliimid Epoksiid-liimid Uretaanliimid, tsüano-akrülaatliimid Värvid ja lakid Orgaanilistel lahustitel põhinevad lakid Vesialuselised lakid

põhiliselt raudoksiid. Värvide lagunemusproduktid on keerulised ühendid, sisaldades aldehüüde, vaikude lähteaineid jm. Roostevaba ja muude kroomi või niklit sisaldavate teraste keevitamisel lendub kroomi- ja nikliühendeid, mis võivad põhjustada vähki. Koostiselt mitmesugused tooted, kaasaarvatud laiade kasutusvõimalustega silikoonmassid, mis kõvastudes eritavad äädikhapet. Mõnedele siloksaanühenditele on inimene tundlik. Välisfassaadelementide puhul kasutatakse ka uretaanühendeid, millele inimene on samuti tundlik. Valdav osa põrandakatteliime on vesialuselised dispersioonliimid. Neis võib siiski olla kahjulikke aineid, nt kuni 5% aeglaselt aurustuvaid glükooleeterlahuseid. Kontaktliimide sideainena kasutatakse sünteetilist kummit ja need sisaldavad suures koguses (70%) kiiresti aurustuvaid orgaanilisi lahusteid nagu atsetooni tolueeni, eribensiini jne. Lahustid kuivatavad nahka, lisaks võivad lahustiaurud ohustada tugevalt organismi. Kahekomponentsed tooted, mille vaigu osa on vedel difenool-A-põhine aine, mis võib põhjustada nahaallergiaid, kui nahka ei kaitsta. Kõvendi sisaldab sageli alifaatseid polüamiine ja põhjustab samuti löövet. Epoksiidliimid võivad sisaldada aktiivseid vedeldajaid. Uretaanliimid ärritavad peamiselt hingamisteid. Kiirliimid ehk tsüanoakrülaatliimid kõvastuvad momentaalselt, mille järel on liimitud eseme lahtivõtmine võimatu. Akrülaatühendite suhtes on inimene tundlik. Põhjamaade suurimad lakitootjad on lõpetanud orgaaniliste lahustite põhjal valmistatavate lakkide tootmise. Kuid mõnel pool neid siiski veel kasutatakse. 1980ndatel valmistatud vesialuselistes parketilakkides kasutati kõvendina polüfunktsionaalset atsiridiini (PFA), mis põhjustas parketipaigaldajatel allergiat. Tänapäevastes lakkides on mõni protsent (–5% ) aeglaselt lenduvaid orgaanilisi lahusteid, ka glükoolühendeid.

kohtäratõmmet. Roostevaba terase keevitamisel on alati vajalik kohtäratõmme, samuti värviga kaetud metallide puhul. Kaitsevahendid: keevitusmask või -prillid, ultraviolettkiirguse ja kuumuse eest kaitsvad kindad, nt nahkkindad. Soovitav on kasutada kõrvaklappe, vajadusel ka hingamisteede kaitsevahendit (isoleeriv mask + P2). Tuleb tutvuda toote ohutuskaardiga. Lööbe vältimiseks on vaja kaitsekindaid. Kinnistes ruumides on ventilatsioon vältimatu. Kaitsekindad. Kinnistes ruumides töötades on vajalik hea ventilatsioon. Kontaktliimide kasutamist tuleks piirata. Töökohal peab alati olema tõhus ventilatsioon, nt väljatõmme akende kaudu. Kinnistes ruumides on soovitav kasutada kohtäratõmmet. Isikukaitsevahendid: isoleeriv mask või poolmask ja filter A2. Filtreid tuleb vahetada piisavalt tihti, pikaajalisema töö korral vähemalt korra päevas. Nahaärrituste vältimiseks on vajalik hoolikas naha kaitse. Parimat kaitset pakub mitmekihiline kinnas 4F, mille peal võib kasutada haarde parandamiseks nt butüülkummikindaid. Vajalik naha kaitse. Akrülaatliimide puhul tuleb olla eriti ettevaatlik. Orgaaniliste lahustite põhjal viimistletud lakkide asemel on soovitav kasutada vesialuselisi lakke. Kaitsevahendid: hingamisteede kaitsevahendina A2 filtriga poolmask. Pikemaajalise töö puhul isoleeriv mask. Filtreid tuleb vahetada piisavalt tihti (iga päev). Kaitsevahendid: soovitav on kasutada kaitsekindaid.

Täielikult kuivanud liimijäägid on ohutud ja need võib viia prügimäele. Täielikult kuivanud liimijäägid on ohutud ja need võib viia prügimäele. Täiesti kõvastunud liimijäägid on ohutud ja need võib viia prügimäele. Keemiliselt täiesti kõvastunud liimijäägid on ohutud ja need võib viia prügimäele. Täielikult kuivanud lakijäägid on ohutud. Vananenud lakid on ohtlikud

Orgaaniliste lahustite alusel valmistatud värvid. Akrüüdvärvid Värvi-eemaldus-vahendid Värvi eemaldamine kuumutamise teel Ehituses esinevad kantsero-geenid

Akrüüdvärvid on kõige tavalisemad lahustipõhised ehitusvärvid, sisaldavad ca 35% lakibensiini, mille lenduvus on ca 17%. Nn high solids – vähese lahustisisaldusega alküüdid sisaldavad 10–15% lahusteid (sageli mitte lakibensiini). Alküüdvärvide kasutamisel võib esineda peavalu, iiveldust ja uimasust, kuivatab nahka. Vanade värvide eemaldusvahendid on silikaatühendite leeliselised vesilahused, mille pH võib olla üle 12, seega on need ained söövitava või nahka ja silmi väga ärritava toimega. Orgaaniliste lahustite põhjal valmistatud värvieemaldusvahendid sisaldavad tavaliselt diklorometaani, mis on väga lenduv ja saavutab õhus kiiresti ohtliku kontsentratsiooni. Diklorometaan on nahka väga kuivatava ja ärritava toimega ning võib põhjustada uimasust, väsimust ja kroonilisi närvisüsteemikahjustusi. Diklorometaani on hakatud asendama muude lahustitega nagu tetra-hüdro-2-furanooniga, mis on märksa aeglasemalt lenduv. Värvide kuumlagunemisproduktides võib leiduda mitmesuguseid ohtlikke ja ärritava toimega aineid: aldehüüde (näiteks akroleiini ja formaldehüüdi), orgaanilisi happeid ja vanades värvides ka tina ning muid metallipigmente. Temperatuur mõjutab lagunemisproduktide koostist. Näiteid: asbest, roostevaba terase keevitamisel tekkivad kroomi- ja nikliühendid, kromaadid pritsvärvimise ja immutatud puidu käitlemisel.

Väikeste pindade (aknad, uksed) värvimisel on vajalikud kaitsekindad, suuremate pindade värvimisel on vajalik eriti tõhus ventilatsioon ja hingamiskaitsevahend (filter A2, üle 2 tunni kestvatel töödel isoleeriv hingamisteede kaitsevahend). Pritsvärvimisel A2/P2 filter. Leeliselised ained: vajalik naha ja silmade korralik kaitse, vajadusel hingamisteede kaitsevahend. Diklorometaani sisaldavad ained: vajalik naha ja silmade korralik kaitse, tõhus ventilatsioon ja hingamisteede kaitsevahend A2. Teised orgaanilisi lahusteid sisaldavad tooted: tutvuda ohutuskaardiga ja jälgida ohutusjuhendeid. Orgaaniliste lahustite kasutamist püütakse vältida. Alati kasutatakse kaitsekindaid. Kinnistes ruumides ja suuri lahustikoguseid käideldes on alati vajalik hingamisteede kaitsevahend. Kestvalt lahustitega töötavate tööliste tervist tuleb perioodiliselt kontrollida. Asbest on lammutustöödel endiselt probleemiks. Ohustatus teiste ainete poolt ei ole suur ja selle kestvus suhteliselt lühike.

jäätmed ja need tuleb viia ohtlike jäätmete kogumis-punkti. Seismajäänud lakkide kuivatamine lendumise teel ei ole eetiline. Täiesti kuivanud värvijäägid on ohutud ja need võib viia prügimäele. Vananenud värvid on ohtlikud (nende kuivatamine lendumise teel ei ole eetiline). Värvidest eralduvad kergelt lenduvad ühendid. Kasutamata toode on keskkonnale ohtlik. Ka värvijäägid võivad neis sisalduvate ohtlike pigmentide tõttu olla keskkonna-ohtlikud jäätmed.

Kemikaalide pakendimärgistuses kasutatavad

ohumärgid ja nende tähendus

E Plahvatusohtlik O Oksüdeeriv

F Väga tuleohtlik Eriti tuleohtlik

T Mürgine Väga mürgine

Xn Kahjulik Ärritav

F+

Xi

T+

C Sööbiv N Keskkonnaohtlik

Kasutatavate kemikaalide ohutuskaardid Kemikaalide soetamisel tuleb nende ohutuskaardid hankida tootjatelt, maaletoojatelt või müüjatelt. Ohutuskaardid peavad kemikaalide kasutajatele olema kättesaadavad. Kemikaali ohutuskaart võib olla koostatud vabas vormis, kuid peab sisaldama ohutuskaardi registreerimisnumbri ja järgmist 16 punkti: 1. Andmed kemikaali ja selle valmistaja ning maaletooja kohta. 2. Teave kemikaali koostise ja omaduste kohta. 3. Kemikaali ohtlikkus. 4. Esmaabi nõuded. 5. Tegutsemine tulekahju korral. 6. Õnnetuse vältimine. 7. Käitlemise ja hoiustamise nõuded. 8. Mõju inimorganismile ja kaitsevahendid. 9. Kemikaali füüsikalised ja keemilised omadused. 10. Kemikaali stabiilsus ja reaktsioonivõimelisus. 11. Terviserisk. 12. Keskkonnarisk. 13. Jäätmekäitlusviis. 14. Veonõuded. 15. Teave kemikaali kohta. 16. Muu teave.

tööohutusjuhend tallinna tehnikakõrgkooli ehitus- ja ... · − „tuleohutuse üldnõuded”...

Documents