Uudiskiri nr 5

Kevadised kokkuvõtted

Märts 2015 Selles numbris:

Toetuse kasutamise hetkeseis

2014. a seirearuannete kokkuvõtted

2015. a avanevad taotlusvoorud

Sotsiaalministeeriumi tellitud hindamise kokkuvõte

Toetu

ste T

ea

taja

S

A IN

NO

VE

Kasutatud toetuse hetkeseis

Kevad on struktuuritoetuste süstee-mis kokkuvõtete ja tagasivaatamise aeg. Projektid esitavad oma sei-rearuanded, mille põhjal kujunevad RÜ, RA ja KA seirearuanded. Käesolevast numbrist leiate kõikide Innove hallatavate suundade aruan-nete kokkuvõtted. Aruandeid koos-tatakse kumulatiivselt ehk tulemustes ja väljamaksetest on kaasatud ka kõikide varasemate aastate tulemused.

Nagu toetuse kasutamise mahtude ja indikaatorite saavutustasemetest näha võib, oleme jõudnud struktuu-ritoetuste perioodi 2007-2013 toetuse kasutamise viimasesse aastasse. Käima on jäänud veel loetud programmid ja projektid ning lõpetamisega käsi-käes toimub uue 2014-2020 perioodi alustamine. Esimesed toetuse andmise tingimused (TAT) on juba kinnitatud ja elluviimist alustatud. Aasta teises pooles on oodata ka esimesi taotlusvoore.

Lõppenud 2014. aasta jääb meelde veel mõne märkimisväärse tähtpäeva ja sündmusega - möö-

dus 10 aastat liitumisest Euroopa Liiduga ning seeläbi ka struktuuritoetuste kasutamisest. Ra-handusministeerium tänas Innove rakendusük-sust tänukirjaga. Pildil meie tublid rakendusüksu-se esindajad.

Täname kõiki taotlejaid ja toetusesaajaid meeldiva koos-töö eest! Soovime jõudu ja jaksu uue perioodi edukal elluviimisel!

Joonisel on toodud struktuuritoetuste perioodi 2007-2013 kohustused ja väljamaksed 13.03.2015 seisuga.

75,00

80,00

85,00

90,00

95,00

100,00

1.1 Elukestev õpe 1.3 Pikk ja kvaliteetnetööelu

2.5 Hariduse infrastruktuuriarendamine

Perioodi 2007-2013 kohustused ja väljamaksed

Kohustused Väljamaksed

Leht 2 TOETUSTE TEATAJA

RÜ juhib tähelepanu!

Lähenemas on perioodi 2007-2013 lõpp, ning kuna perioodi viimased mak-sed on ülejäänust pisut erinevad, toome siin ära peamised kuupäevad, millele tähelepanu tuleb pöörata.

Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1083/2006 art. 56 p. 1 sätestab, et perioodi 2007-2013 kulude abikõlblikuks lugemise üheks tingimuseks on see, et kulud on tekkinud ja nende eest on makstud hiljemalt 31.12.2015. Juhime tähele-panu, et 2015. aasta lõpus ei kehti enam võimalus kui kuludokument väljasta-takse ja selle eest tasutakse 45 kalendripäeva jooksul peale abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaega. Ehk kui projekti abikõlblikkuse lõpu kuupäev on 31.12.2015, siis peavad kõik tehingud olema tehtud samaks kuupäevaks - 31.12.2015.

Kõik kulud, mille tekkimine ja maksmine on hilisem kui 31.12.2015, on mit-teabikõlblikud. Rakendusüksusesse tuleb viimane väljamaksetaotlus esita-da hiljemalt 08.01.2016. Soovitame mitte jätta kulude tekkimist detsembri-kuusse või selle kuu lõppu. Eriti puudutab see töötasu, sest arvestada tuleb asjaoluga, et töötasuga seotud maksude deklareerimise ja tasumise tähtaeg on alles järgmise kuu kümnendal tööpäeval, seega ei saa täidetud tingimus, et kõik kulud peavad olema tekkinud ja nende eest tasutud 31.12.2015.

Pikk ja kvaliteetne tööelu

Prioriteetse suuna tegevuste kogumaht on 155 718 852 eurot, sh toetuse suurus on 132 361 024 eurot, millest prog-rammidele ja projektidele toetusena on kumulatiivselt 31.12.2014 seisuga välja makstud 123 532 468 eurot (94,45%) ning toetuse eelarvest on kohustusega kaetud 130 286 914 eurot (99,51%). Kõige kõrgem väljamaksete protsent on meetmes 1.3.1 (Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurenda-mine), millest on aastalõpu seisuga välja makstud 96,53%. Kõige madalamad väljamaksed on meetmes 1.3.2, 76,2%. Ülejäänud meetmete toetuse makstud toetuse mahud jäävad 88 ja 90 protsendi vahele.

Prioriteetsel suunal „Pikk ja kvaliteetne tööelu“ on rakenduskavas kaks eesmärki: a) kvalifitseeritud tööjõu pakkumine on suurenenud; b) tööelu kvaliteet on paranenud. Mõlema eesmärgi väljundindikaatorite saavutustasemed on täidetud või ületatud – näiteks „aktiivseid tööturuteenuseid saanud inimeste arv“ 208% (190 200 inimest) ning „koolitusel osalenud Tööinspektsiooni ametnike arv“ saavutustasemega 155% (168 ametnikku). Esimese eesmärgi kõik viis väljundin-dikaatori sihttaset on täidetud, nelja täitmine kordades ületa-tud. Tööturuteenuseid saanute indikaatori üle täitmise põhjus tuleneb 2009-2010 aastate suurest majanduslangusest, mil töötute arv hüppeliselt kasvas. Töölesaamist toetavate teenus-te indikaatori üle täitmine tuleneb koolitustel ja erinevatel nõustamisel osalenute suurest hulgast. Tööelu kvaliteedi pa-randamise eesmärgi neli väljundiindikaatorit on kas täidetud või ületatud. Planeeritust suurem osalejate maht näitab, et teabepäevadel käsitletavad teemad on aktuaalsed ning kinnita-vad tegevuste vajalikkust. Indikaatorite täituvuse põhjal saab öelda, et prioriteetse suuna tegevused on aidanud kaasa kvali-fitseeritud tööjõu pakkumise suurenemisele ning tööelu kvali-teedi paranemisele.

Lõppenud aastal osales erinevate meetmete tegevustes kokku 7094 inimest, neist 60% naised ning 40% mehed. Võrreldes varasemate aastatega on osalejate arv väiksem, kuid

see tulenes nii projektide lõppemisest kui programmide tege-vuste vähenemises (sh Töötukassa programmi lõppemine). Osalejate sihtrühmad liigituvad kolme kategooriasse: töötajad (sh FIE) 51%, töötud 37%, mitteaktiivsed 12%. Töötavate inimeste suur maht on tingitud Tööinspektsiooni vastavale sihtgrupile suunatud tegevuste mahust. Kõigist osalejatest oli noori 17% ning vane-maealisi 12%. Projektid toovad noorte madala osaluse põhjusena välja noorte vähest huvi, passiivsust ning elementaaresete sot-siaalsete oskuste puu-dumist.

Kumulatiivselt on prio-riteetsesse suunda esitatud 976 projektitaotlust, millest ra-huldatud on 386 ning lõppenud 326. Lõppenud aastal toi-mus suunas kaks taotlusvooru - üks jooksev taotlusvoor ning üks ajaliselt piiratud taotlusvoor, mõlemad meetmes 1.3.2. Taotlusvoorudesse esitati eelmisel aastal 46 taotlust ning neist rahuldamise otsus tehti 41 projektile.

SA Innove tegi prioriteetses suunas „Pikk ja kvaliteetne tööe-lu“ 2014. aastal 30 paikvaatlust, 21 projektile ja kolmele prog-rammile. Paikvaatlustel tehti 20 tähelepanekut, millest enamik on väheolulised. Enamus juhtudel on toetuse saajad paikvaat-lusel välja toodud puudused tähtajaks kõrvaldanud. 1.3 suu-nas koostas RÜ eelmisel aastal 16 finantskorrektsiooni otsust,

mille tulemusena küsiti tagasi EL toetust 10 742,19€ ning

keelduti väljamaksmast 18 065,36€. Valdavalt avastatakse puudused dokumentide kontrolli tulemusena (90% juhtu-dest).

RÜ hinnang prioriteetse suuna rakendamisele on väga hea.

Struktuurimuudatus

Alates 1. jaanuarist 2015 muutus Innove struktuur ning varasema 4 juhatuse liikme asemel on nüüdsest 2 juhatuse liiget ja vii-maste kohustused lahutati agentuuride juhti-de ülesannetest. Uuest aastast on Innoves 3 agentuuri: struktuuritoetuste agentuur, hariduse tugiteenuste agen-tuur ning hariduse agentuur.

Struktuuritoetuste agentuuri juhiks sai vara-sem keskuse juht Katri Targama.

Alates 1. aprillist 2015 on struktuuritoe-tuste agentuuris 3 keskust: tööelu keskus, elukestva õppe keskus ning järelevalve keskus. Varasem investeeringute keskus liitub elukestva õppe keskusega, et kõik hari-duse valdkonna toetused oleksid ühes kesku-ses. Toetuse saajatele rakendusüksuse struk-tuurimuudatus mingeid muutusi kaasa ei too.

Hariduse infrastruktuuri arendamine

Prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ toetuse kogueelarve on 55 182 373 €, millest kohustustega on kaetud 100% ning välja makstud 95%. Suunas on 18 programmi, millest 15 on lõppenud, ning kolm avatud taotlusvooru. Kõik avatud taot-lusvoorude projektid on lõppenud. 2014. aasta jooksul toimus meetmete eelarvete korrigeerimine vahendite efektiivsemaks ärakasu-tamiseks ning prioriteetse suuna eelarve on kohus-

tustega täies mahus kaetud. Rakenduskavas eesmärkide täitmise mõõtmiseks seatud indikaatorid on valdavalt 31.12.2014 seisu-ga täidetud. Mitmete indikaatorite mitmekordselt täidetud saavutustasemed näitavad, kui oluline on tegevuste planeerimisel indikaatorite sõnastuste täpne määratlemine. Tegevustes osales eelmisel aastal 58 400 ini-mest, neist 63% olid naised. Suunale iseloomuli-kult moodustab osalejatest pea kaks kolmandikku (65,6%) mitteaktiivsete, sealhulgas hariduses ja koolituses osalevate mitteaktiivsete inimeste osakaal. Elukestva õppe prioriteetses suunas (HTM meetmed 1.1.1.-1.1.8) on 2014. aastal kasutatud ESF toetust 5,59 miljonit eurot ehk 97% aastaks riigieelarvesse kavandatust (koos ette-maksetega), mis näitab, et programmid on planeeritud va-

hendid pea täielikult ära kasutanud. Kinnitatud projektide ja

programmide eelarved moodustavad meetmete 1.1.1-1.1.8 kogueelarvest 100%. Uusi ESF toetuse kohustusi 2014. aas-tal üles ei võetud, kuna avatud taotlusvoore ei toimunud. Rakendusüksus eeldab, et 2015. aastaks kasutada jäänud

vahendid mahus 2,61 miljonit eurot (4,72% ESF osalusest) saavad enamikus kasutatud ning perioodi lõpuks on väljamaksete maht vähe-malt 98% eraldatud ESF toetusest.

2014. aastal on teostatud prioriteetses suunas kokku 7 paikvaatlust 4 programmile. Paikvaat-luste käigus tehti kolmel korral tähelepanekuid. Paikvaadeldud projektide/programmide osakaal kõikidest projektidest 55,2% ja paikvaatlusega on kaetud 55,01% projektides tehtud abikõlbli-ke kulude maksumusest.

2014. aastal koostati prioriteetses suunas 7 taga-sinõude otsust. Tagasi küsiti toetust summas 13 881,77 eurot (EL toetus), mis moodustab

kumulatiivselt kogu prioriteetse suuna tagasinõutud toetusest 5,18%. Täiendavalt keelduti rikkumisega seotud EL toetuse

väljamaksmisest summas 159,66 € ulatuses.

RÜ üldine hinnang prioriteetse suuna elluviimisele on väga hea.

Leht 3 UUDISKIRI NR 5

Elukestev õpe

Prioriteetse suuna - „Hariduse infrastruktuuri arendami-

ne“ toetuse kogueelarve on 212 765 713 €. Suund jaguneb 3 meetmeks, mida viiakse ellu investeeringute kavade alusel. Meetmete 2.5.1 ja 2.5.3 kinnitatud projektide eelarved on saavutanud 100% planeeritud kogueelarvest ning meetme 2.5.2 kinnitatud projektide eelarved moodustavad 95% meetme kogueelarvest. Väljamakseid on meetmetes tehtud 84% suuna kogueelarvest.

Meetmesse 2.5.1 lisandus lõppe-nud aastal 3 uut ning meetmes 2.5.2 4 uut pro-jekti. Kokku on aastate jooksul suunda esitatud 156 taotlust, millest rahulda-mise otsus on tehtud 149 pro-

jektile ning neist on lõppenud 126.

Tegevuste tulemusi mõõtvatest väljundindikaatoritest on 2 täidetud/ ületatud (toetust saanud noortekeskuste, huvikoo-lide; HEV koolide arv) ning üks on täidetud 74% (toetust saanud kutseõppeasutuste arv).

Toetuste abil on ehitatud või renoveeritud 45 avatud

noortekeskust, teavitamis– ja nõustamiskeskust või huvi-kooli; kaasajastatud 23 kutseõppeasutust; ning renoveeritud või ehitatud 19 HEV kooli.

Kõigist toetust saanud projektidest (149) on paikvaatlus tehtud 137le. Lõppenud aastal viis RÜ 2.5 suunas läbi 15 paikvaatlust 14le projektile, tähelepanekuid tehti 12 korral. 2.5 suunas tegi RÜ eelmisel aastal 13 rikkumisega seotud finantskorrektsiooni otsust, millega küsiti tagasi toetust

summas 53 631€ ning keelduti välja maksmast 7479€. Suu-rema finantsmõjuga rikkumised olid seotud eksimustega riigihangete seaduse nõuete täitmisel, näiteks lepingu muut-misel.

RÜ hinnang prioriteetse suuna elluviimisel on hea.

Piltidel Oris-saare Avatud Noortekeskus ja Kadaka Põhikooli spor-disaal.

Uudiskirja väljaandmise

eest vastutavad:

Kadri Koppel

Tel: 7350 596

kadri.koppel@innove.ee

Mari Annus

Tel: 7350 534

mari.annus@innove.ee

SA Innove 2015. aastal avanevad taotlusvoorud

2015. aastal on Sotsiaalministeeriumi suunal avanemas 3 Euroopa Sotsiaalfondi taotlus-vooru.

„Madala kvalifikatsiooniga inimeste ja tööturu riskirühmade hõivevalmiduse tõstmisele suu-natud tegevuste toetamine“

Vooru koguee larve on 29 mi l joni t eurot, planeeritud projektides osalejate arv 10 000 inimest. Esimene taotlusvoor toimub eeldatavalt 2015 II pooles. Toetatavad tegevused on välja töötamisel.

“Lapsehoiu kvaliteedi suurendamine ja uute lapsehoiukohtade loomise ja teenusepakkumi-se toetamine 0–7-aastastele lastele”

Vooru kogueelarve on 7 miljonit eurot, planeeri-tud on luua 1200 hoiukohta. Esimene taotlusvoor toimub 2015 II pooles. Toetust saavad taotleda KOVid. Toetuse abil loodavad lapsehoiukohad peavad aitama lapsevanematel tööle naasta või tööl käimist jätkata ning lühendama kohalike omavalit-suste lasteaiajärjekordi.

„Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuras-kustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“

Vooru kogueelarve on 30 miljonit eurot, planeeri-tud projektides osalejate arv 5900 inimest. Taotlus-voorud on suunatud KOVi tasemel hoolekande-teenuste arendamisele ja teenuste pakkumisele. Esimene taotlusvoor toimub 2015 II pooles. Pro-jektide sisuks on erivajadustega ja/või eakatele inimestele ning nende hoolduskoormusega pere-liikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekan-deteenuste osutamine.

Taotlusvoorude avanemisest teavitatakse SA Innove kodulehel, struktuuritoetuste infolistis ning ajakirjandu-ses. Lisainfot leiab Sotsiaalministeeriumi kodulehelt ning Innove kodulehelt.

Sotsiaalministeeriumi tellimusel valmis meetme „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“ ava-tud taotlusvoorudest toetust saanud projektide hindami-se raport, mille koostas Taru Ülikooli RAKE.

Hindamise fookuses oli ESFist toetatava IARK prioriteetse suuna „Pikk ja kvaliteetne tööelu“ meetme „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“ avatud taotlusvoorudest toetust saanud 112 projekti. Hinnati projektide asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja jätkusuutlikkust ning esitati soovitusi perioodi 2014–2020 avatud taotlusvoorude planeeri-miseks.

Üldhinnanguna on kõik elluviidud projektid asjakohased ehk kooskõlas rakenduskava, prioriteetse suuna ja meetme eesmärkidega. Elluviidud projektide geograafilist jaotust hin-nates on registreeritud töötute arv ja neile suunatud ava-tud taotlusvoorude projektide arv maakonna tasemel vaadatult heas kooskõlas. Kuna ligikaudu kolmandik pro-jekte viidi ellu mitmes piirkonnas või üle-eestiliselt, võib väita, et kõigi Eesti kohalike omavalitsuste elanikel oli võim-alus avatud taotlusvooru projektide tegevustes osaleda.

Enamik (81%) hinnatud projektidest on tulemuslikud. Kõikide hinnatud avatud taotlusvoorude projektide peale kok-ku sai projektide lõpparuannete järgi teenust enam kui 47,5 tuhat inimest.

Enamik avatud taotlusvoorude projekte viidi ellu kesk-miselt (45% hinnatavatest projektidest) või väga (38% pro-jektidest) tõhusalt. Hindamisel vaadati lisaks tõhususe suhtar-vudele ka projekti tegevuste kooskõla planeeritud ajakava ja eelarvega. Olulisi probleeme ajakavas püsimisega hinna-tud avatud taotlusvooru projektide puhul ei olnud. Võr-

reldes ajakavas püsimisega ei järginud projektid eelarvete täitmisel sedavõrd täpselt planeeritut. Peamised eelarveri-dade muutmise põhjused olid projekti administreerimise mahu kavandatust suuremaks osutumine, planeeritust suuremad olmekulud (nt küttekulud ja esmaste töövahendite soetamine) ning üldisest hinnataseme tõusmisest tingitud muutused (nt pikemate projekti korral oli keeruline ette näha keskmist palga-taset kolme aasta pärast). Projektide rahastamise mahtu saab üldiselt pidada piisavaks projektide eesmärkide saavutamiseks.

Jätkusuutlikud on olnud pooled hinnatud projektidest. Projektijuhtide küsitluse põhjal jätkasid projekti tegevusi kõige sagedamini projekti täitjad ise, märksa vähem projektiga seo-tud või piirkonnas tegutsevad MTÜ-d või kohalikud omavalit-sused.

Analüüsi ja järelduste põhjal tehti ka soovitusi, mida on hin-dajate arvates oluline arvesse võtta lõppeva programmiperioo-di kokkuvõtteid tehes ja uue programmiperioodi tegevusi ette valmistades.

Loe täpsemalt raportist või uuri lähemalt siit.

Janar Kriiska, Sotsiaalministeerium

Projektide hindamise kokkuvõte