1

Töövaidluse lahendamine töövaidluskomisjonis

2

Autorid: Niina Siitam, Elina SoometsToimetaja: Evelin KivimaaKeeletoimetaja: Marilin LookKujundaja: Janar Siniväli, Puffet Invest OÜFotod: Virginia Kullasepp / Sotsiaalministeerium, 123rf.com, ShutterstockTrükk: Puffet Invest OÜ

2., täiendatud trükk© Tööinspektsioon, 2014

ISBN 978-9949-552-05-4 (trükis)ISBN 978-9949-552-06-1 (epub)ISBN 978-9949-552-07-8 (pdf)

Sisukord

2 Sissejuhatus

4 AVALDUSE ESITAMINE TÖÖVAIDLUSKOMISJONILE

6 Avalduse esitamise tähtajad

7 Avaldusele esitatavad nõuded

7 Töötaja võimalike nõuete näidisloetelu

9 Tööandja võimalike nõuete näidisloetelu

10 Nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldamine

13 Avalduse menetlusse võtmine

14 TÖÖVAIDLUSKOMISJONI ISTUNG

15 Istungi ettevalmistamine

15 Istungi läbiviimine

16 Töövaidlusmenetluse jooksul kokkuleppe sõlmimine teise poolega

17 Komisjoniliikmete taandamine

17 Istungi lõppemine

18 TÖÖVAIDLUSKOMISJONI OTSUS

19 Otsuse tegemine

19 Otsuse vaidlustamine

20 Otsuse jõustumine ja täitmine

20 Otsusele jõustumismärke lisamine

21 Lisa 1. Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse vorm

24 Lisa 2. Töövaidluses olulised õigusaktid

2

Sissejuhatus

Töövaidlus on töösuhtes tekkinud eraõiguslik vaidlus tööandja ja töötaja vahel. Lahkarvamuse korral leiab üks pool, et teine jättis oma kohustuse nõuetekohaselt täitmata ja on seega käitunud õigusvastaselt. Töövaidlus jaotub individuaalseks ja kollektiivseks töövaidluseks. Kollektiivne töötüli on tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu lahkarvamus, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Kollektiivse töötüliga on näiteks seotud streik ja töösulg. Brošüüris käsitletakse individuaalset töövaidlust, mille sagedasteks nõueteks on saamata jäänud töötasu, tekkinud kahju hüvitamine ja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine. Töövaidluse põhjus võib olla ka lepingueelsetel läbirääkimistel tekkinud lahkarvamus või töötaja ebavõrdne kohtlemine ehk diskrimineerimine. Nii pöördubki üks töösuhte pool teise poole, et tekkinud olukord lahendada. Kuidas seda teha?

3

Esmalt on mõistlik püüda lahendada töösuhtest tekkinud lahkarvamus omavahel, töötaja ja tööandja kokkuleppel, kasutades vajadusel töötajate usaldusisiku või töötajate ühingu või liidu juhtorgani vahendust.

Kui aga leitakse, et vaidlus ei ole omavahel lahendatav, või kui kokkuleppele ei jõuta, võib pöörduda töövaidlusorgani poole. Eestis on kaks töövaidlusorganit: töövaidluskomisjon ja kohus. Avalduse esitamine nii töövaidluskomisjoni kui ka kohtusse samal ajal ei ole lubatud, mistõttu tuleb teha valik. Mõlemad lähtuvad töövaidluste lahendamisel individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest, kuid kohtus kehtivad täpsemalt määratletud menetlusreeglid. Töövaidluskomisjon lahendab tööandja ja töötaja töösuhtes tekkinud vaidlust esitatud nõude raames. Töövaidluskomisjoni idee on lahendada töövaidlus kiirema ja lihtsama menetluse korras, tagades sealjuures poolte õigused võimalikult efektiivselt. Kogu menetlus toimub eesti keeles ja on pooltele tasuta. Töösuhte korral on sõlmitud tööleping. Töövaidluskomisjon ei lahenda vaidlusi, mis tekivad muude lepingute, nagu töövõtulepingu, käsunduslepingu vm võlaõigusliku lepingu, alusel. Ent kui on sõlmitud võlaõiguslik leping, aga sisuliselt on tegu töösuhtega, on võimalik nõuda töövaidluskomisjonilt ka töösuhte tuvastamist ning töösuhtega seotud õigusi. Töövaidluskomisjon lahendab töövaidlust, mille rahalised nõuded ei ületa 10 000 eurot (brutos). Töövaidluskomisjonis on kolm liiget: juhataja, töötajate esindaja ja tööandjate esindaja. Oma esindaja töövaidluskomisjoni esitab nii töötajate kui ka tööandjate keskliidu juhtorgan. Töövaidlusi lahendab ka kohus. Kohtusse võib esitada oma nõude kohe, jättes kasutamata õiguse pöörduda töövaidluskomisjoni. Detailsemate menetlusreeglitega töövaidlusmenetlus kestab kohtus üldjuhul kauem kui töövaidluskomisjonis, kus tavapäraseks lahendusajaks on kuni 30 päeva. Kui üks pool ei ole nõus töövaidluskomisjoni otsusega, võib ta pöörduda kohtusse. Kui aga üks pool ei nõustu kohtuotsusega, ei ole tal võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni, vaid kõrgema astme kohtusse. Kohtusse pöördutakse ka siis, kui esitatavad rahalised nõuded ületavad 10 000 eurot. Kohtus on võimalik lahendada neidki vaidlusi, mille nõuded on tekkinud teise poole vastu muude lepingute, nagu töövõtulepingu, käsunduslepingu vm võlaõigusliku lepingu, alusel.Kohtusse saab pöörduda ka kehavigastuste tekitamisest ning tervise kahjustamisest tulenevate nõuetega, taotledes vastaspoolelt hüvitist. Töövaidluse võitnud pool võib nõuda vastaspoolelt kohtukulude hüvitamist sama töövaidluse raames. Kohtumenetluses võib osutuda eeliseks riigi õigusabi taotlemise võimalus, mille tingimustega saab tutvuda Eesti kohtute veebilehel www.kohus.ee/et/oigusabi/riigi-oigusabi.

4

AVALDUSE ESITAMINE TÖÖVAIDLUSKOMISJONILE

5

Enne kui algatad töövaidlust töövaidlusorganis, mõtle rahulikult läbi:• kui suur on tõenäosus saada oma nõue rahuldatud;• milline rahaline kulu (sh õigusabi, sõidukulu), ajakulu ja vaimne pinge võivad töövaidlusega kaasneda;• kas vaidlus on lahendatav poolte kokkuleppel;• millised on nõuete esitamise aegumistähtajad.

Kui oled otsuse teinud kaalutletult, on suurem tõenäosus saavutada oma eesmärk.

Enne avalduse esitamist on soovitatav küsida nõu asjatundlikult juristilt. Helistada võib Tööinspektsiooni juristi infotelefonile 640 6000 või tulla tööinspektori-juristi vastuvõtule üle Eesti. Tööinspektorid-juristid nõustavad tasuta.

NB! Tööinspektsiooni ametnikud ei koosta õigusabi korras töövaidluskomisjoni avaldusi, vaid selgitavad seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi, töövaidluse töökorda ja menetlusreegleid. Töövaidlusorganisse pöörduja peab jõudma otsustuseni, et avalduses olevate nõuete esitamine on tema selge tahe.

Aegumistähtaja jooksul on enne avalduse esitamist võimalik välja selgitada oma õigused ja kohustused, pöörata vastaspoole tähelepanu kohustuse täitmata jätmisele, pidada läbirääkimisi võimaliku lahenduse leidmiseks ning anda võimalusel vastaspoolele lisaaega kohustuse täitmiseks. Avaldus esitatakse töötaja töökohajärgsesse töövaidluskomisjoni. Kui töötaja töökoht hõlmab mitut tööandja tegevuskohta, esitatakse avaldus tööandja asukohajärgsesse töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjoni valimisel on töötamise asukoha täpsemaks määramiseks soovitatav üle vaadata töölepingu kirjalik dokument. Tööandja asukohaks peetakse üldjuhul tööandjast äriühingu juriidilist aadressi, mis on kättesaadav äriregistri teabesüsteemis veebiaadressil https://ariregister.rik.ee. Kui töötaja töökohajärgses maakonnas ei ole töövaidluskomisjoni, võib avalduse anda töökohajärgse maakonna tööinspektorile. Töövaidluskomisjonide asukohad ja kontaktandmed on kirjas Tööinspektsiooni kodulehel www.ti.ee. Avalduse saabudes kontrollib töövaidluskomisjoni juhataja, kas dokument on esitatud asjakohasele töövaidluskomisjonile. Kui selgub, et töövaidlus ei allu avalduse saanud töövaidluskomisjonile, saadetakse avaldus koos lisatud dokumentidega õigesse töövaidluskomisjoni, teatades sellest avaldajale. Kui avalduses on olulisi puudusi, näiteks pole kirjas töösuhte teise poole nime või kaasas vajalikke lisadokumente, teatatakse nendest saatjale ja palutakse puudused kõrvaldada.

6

Avaldust on võimalik esitada omakäeliselt allkirjastatuna paberil. Paberil olev avaldus ja lisatavad dokumendid peavad olema kahes eksemplaris. Kui avaldus saadetakse töövaidluskomisjoni meiliaadressile elektrooniliselt, allkirjastatakse see digitaalselt ning lisatakse vajalikud dokumendid. Digitaalallkirjata e-kirjana saadetud dokumendi saabumisel teatatakse saatjale vajadusest esitada dokument digitaalallkirjaga või allkirjastatuna paberil. Avaldus võib olla esindaja allkirjaga ainult siis, kui sellele lisatakse esindusõigust tõendav dokument ehk lihtkirjalik volikiri.

Avalduse esitamise tähtajad

Avaldus tuleb töövaidlusorganisse esitada tähtaja jooksul, muidu on vastaspoolel õigus taotleda töövaidlusorganis nõuete esitamise õiguse aegumist, mille rahuldamisel jääb töövaidlus sisuliselt läbi vaatamata. Töövaidluskomisjon ei kohalda aegumist omal algatusel, vaid ainult menetlusosalise taotlusel.

Nõuete esitamise tähtajad• Avaldus nõudega vastaspoole vastu esitatakse

töövaidlusorganisse üldjuhul nelja kuu jooksul arvates kuupäevast, mil avaldaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.

• Erandina on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest, mitte töölepingu lõppemisest. Tähtaeg kehtib nii töötajale kui ka tööandjale.

• Maksmata töötasu nõude esitamiseks on aega kolm aastat alates nõude tekkimise päevast.

• Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, kui tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist.

• Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu sel põhjusel, et töötaja ei asunud olulise põhjuseta tööle või lahkus töölt ette teatamata, aegub 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest.

7

Tähtaegade arvestamisel lähtutakse asjaolust, et tähtaeg hakkab kulgema sündmuse päevale järgnevast päevast alates, näiteks töötasu nõude puhul palgapäevale järgnevast päevast. Tähtaeg möödub tähtaja viimasel päeval.

Näide. Kui töötaja esitab 1. jaanuaril tööandjale ülesütlemisavalduse, siis tööandja võib vaidlustada seda töövaidlusorganis 30 kalendripäeva jooksul. Vaidlustamise tähtaega hakatakse lugema järgmisest kalendripäevast ehk 2. jaanuarist ning viimane päev, kui tööandjal on veel õigus ülesütlemisavaldust vaidlustada, on 31. jaanuar.

Avaldusele esitatavad nõuded

Allkirjastatavas avalduses tuleb märkida eelkõige:• töövaidluskomisjoni nimi, kuhu avaldus esitatakse;• avalduse esitaja nimi või nimetus, isiku- või registrikood, töökoht, elu- või asukoht ja

kontaktandmed (telefoninumber, e-post);• isiku nimi või nimetus, kelle vastu nõue esitatakse, tema isiku- või registrikood, elu-

või asukoht ja kontaktandmed (telefoninumber, e-post);• avaldaja selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud nõue, rahalise nõude korral näidatakse

see brutosummana;• nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus, millega nõuet põhjendatakse, ja nõude

õiguslik alus;• dokumentaalsed tõendid, millega nõuet põhjendatakse.

Kui avaldusele lisatakse dokumentaalsed tõendid, märgitakse need avalduse lisadena.

Töötaja võimalike nõuete näidisloetelu

• Töösuhte tuvastamise nõue• Töötasu nõue, sh majandustulemustelt ja tehingutelt makstava tasu nõue• Tasu nõue öötöö eest• Tasu nõue riiklikel pühadel töötamise eest• Tasu nõue ületunnitöö eest• Tasu nõue valveaja eest• Kasutamata puhkuse hüvitamise nõue• Viivise nõue (rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest nõutavad viivised)• Hüvitise nõue töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja rikkumise eest• Töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamine• Töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõue

8

Näide. Töövaidluskomisjoni pöördus mees, kellega tööandja lõpetas töölepingu töökohustuste olulise rikkumise tõttu. Töötaja leidis, et ta ei ole oma töökohustusi rikkunud. Avaldaja palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse, lugeda tööleping lõppenuks ning mõista välja tööandjalt töölepingu alusetu lõpetamise eest hüvitis töötaja kolme keskmise kuutöötasu ulatuses summas 2250 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas töötaja nõude.

• Töölepingu ülesütlemisel maksmisele kuuluva hüvitise nõue• Kahju hüvitamise nõue• Haigushüvitise nõue• Kokkulepitud hüve nõue• Töölähetuse kulude hüvitamise nõue• Mittevaralise kahju hüvitamise nõue• Diskrimineerimise tuvastamise nõue

Näide. Töövaidluskomisjoni pöördus naine, kes koondati vahetult pärast 4,5aastast lapsehoolduspuhkust. Ta palus tuvastada soolise diskrimineerimise perekondlike kohustuste täitmise ning lapsevanemaks olemise tõttu ning mõista tööandjalt välja 10 000 eurot hüvitist moraalse kahju tekitamise eest. Töötaja hinnangul seisnes diskrimineerimine selles, et ettevõttes ümberkorraldusi tehes – uut töökohta luues ja tööülesandeid ümber jagades – jäeti temaga arvestamata, ehkki tööandja pidi eeldama, et puhkuselt tullakse tagasi ning naasjat peab ootama tema ametikoht. Töövaidluskomisjon mõistis töötajale välja 1000 eurot moraalse kahju tekitamise eest.

9

Tööandja võimalike nõuete näidisloetelu

• Töötasu tagastamise nõue• Leppetrahvi nõue saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest• Leppetrahvi nõue konkurentsipiirangu kohustuste rikkumise eest• Leppetrahvi nõue seoses tööle mitteasumisega• Leppetrahvi nõue seoses töölt omavolilise lahkumisega• Kahju hüvitamise nõue saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest• Kahju hüvitamise nõue konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise eest• Kahju hüvitamise nõue seoses tööle mitteasumisega• Kahju hüvitamise nõue seoses töölt etteteatamata lahkumisega

Näide. Tööandja pöördus töövaidluskomisjoni poole, sest müüja lahkus töölt etteteatamata ja põhjust nimetamata. Tööandjal tekkis probleem lahkunud müüjale asendaja leidmise ja töö ümberkorraldamisega kuni uue töötaja palkamiseni – see kõik tõi kaasa lisakulutusi. Tööandja nõudis töövaidluskomisjoni kaudu endiselt töötajalt etteteatamata töölt lahkumise eest hüvitist töötaja 30 päeva töötasu ulatuses. Töövaidluskomisjon rahuldas tööandja nõude.

• Kahju hüvitamise nõue seoses töökohustuste rikkumisega• Kahju hüvitamise nõue varalise vastutuse kokkuleppe alusel• Hüvitise nõue töölepingu ülesütlemistähtaja rikkumise eest• Hüvitise nõue töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest• Koolituskulude hüvitamise nõue• Töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue

Mida teha, kui töötaja lahkub päevapealt, tuues töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseks tööandja olulise rikkumise? Kui tööandja pole selle lahkumispõhjusega nõus, võib ta pöörduda töövaidluskomisjoni, et erakorraline ülesütlemine vaidlustada.

10

Nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldamine

Avalduses tuleb näidata töölepingulise suhte olemasolu: millal on tööleping sõlmitud või miks on avaldaja seisukohal, et tegu on töölepingulise suhtega, kui töölepingut vormistatud ei ole; samuti nõudega seotud asjaolud.

Näide. Töövaidluskomisjoni pöördus ekskavaatorijuht, kes nõudis töösuhte tuvastamist ning saamata jäänud töötasu. Töötaja asus ekskavaatorijuhina ametisse kanalisatsioonitöödel tähtajaliselt objekti valmimiseni, olles enne leppinud äriühingu esindajaga kokku konkreetses tööajas ja tunnitasus e-kirja teel ja suuliselt. Kirjalikku töölepingut ei koostatud ning muid dokumente ei vormistatud. Töötaja lähtus seadusesättest, et tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Töötaja tõendas oma töösuhet komisjonis e-kirjaga, mis sisaldas tööandjaga peetud kirjavahetust tööleasumise kohta. Avaldaja palus ka üle kuulata kaks kolleegi, kes töötasid temaga koos ning said tõendada, et tööandja juhtis objektil tööd, andis töökorraldusi ning kontrollis ekskavaatorijuhi ülesannete täitmist. Töövaidluskomisjon otsustas, et tegu oli töösuhtega, ning mõistis ekskavaatorijuhile välja saamata jäänud töötasu.

11

Avalduses tuleks kirjeldada asjaolusid, mille alusel:• tekkis avaldajal õigus midagi nõuda (asjaoludeks on tegevus või tegevusetus, nt teine

pool jättis midagi tegemata, tegi midagi valesti või mitte nõuetekohaselt);• tekkis vastaspoolel kohustus (tulenevalt töölepingus või kollektiivlepingus

kokkulepitust või töölepingu seaduses ettenähtust) midagi teha, kuid ta jättis selle tegemata või tegi seda mitte nõuetekohaselt. Kui nõude aluseks on keelu rikkumine, tuleb kirjeldada, millest tulenes vastav keeld või keelatud tegevus ja kuidas seda rikuti.

Rahalise nõude korral tuleb näidata arvestused ja summa. Kui nõudeid on mitu, näiteks töötasu ja hüvitise nõue, näidatakse eraldi iga nõude arvestus ja brutosumma. Nõuete arvestuse peab panema avaldusele juurde lisadokumendina. Kui nõue on seotud ajavahemikuga, näidatakse ka see. Nimetada tuleb tõendid (dokumendid), mis kinnitavad nõuet, ja näidata, missuguse tõendiga millist nõuet tõendatakse. Kui rahalise nõude summat ei ole võimalik alusdokumentide puudumise tõttu täpselt kindlaks teha (näiteks ei saa arvestada keskmist töötasu selleks vajalike palgaandmete puudumisel), tuleb avalduses paluda, et dokumendid nõutaks välja teiselt poolelt, ja märkida eeldatavalt saadaolev summa.

Töövaidluse lahendamise käigus võib nõudesummat suurendada või vähendada.

12

Avaldusele dokumentide lisamineAvaldusele dokumentaalsete tõendite lisamisel tuleb näidata, mida ja missuguse dokumendiga tõendatakse. Nõude rahuldamise seisukohast ei ole määrav lisatavate dokumentide maht, vaid asjakohasus. Töövaidluskomisjon lähtub nagu kohuski õiguse ühest üldpõhimõttest: ühelgi tõendil ei ole ettemääratud jõudu. See tähendab, et iga konkreetse töövaidluse kõiki tõendeid hinnates jõutakse otsuseni, millist asjaolu millise tõendiga tõendatuks loetakse. Avalduse lisad on soovitatav nummerdada. Avalduses tuleb märkida, kas lisatakse originaaldokument või koopia.

Avaldusele lisatavate dokumentide näidisloetelu:• tööleping kolmel lehel;• pangakonto väljavõte ühel lehel;• tööandja teatis 16.10.2013 ühel lehel (kui samalaadseid teatisi on mitu, siis tööandja

teatised 20.07.2010 ja 17.09.2013 kolmel lehel);• koopia tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitest viiel lehel.

Kui avaldusele lisatud dokumendid ei ole originaalid või notariaalselt kinnitatud, tuleb istungile kaasa võtta originaaldokument, arvestades, et töövaidluskomisjon võib kontrollida esitatud dokumendi vastavust originaalile.

Teiselt poolelt väljanõutavad dokumendidKui nõuet on võimalik tõendada dokumendiga, mida avaldajal ei ole, kuid avaldaja arvates peab see olema vastaspoolel, võib paluda selle esitamist vastaspoolelt. Avalduses nimetatakse dokument ja näidatakse, mida sellega tõendada saab.

Tunnistajate kaasamineKui nõude põhjendamiseks peab avaldaja vajalikuks kutsuda istungile tunnistaja, näidatakse avalduses tunnistaja nimi ja aadress. Tunnistaja on vajalik ainult siis, kui väidet ei ole võimalik tõendada muude tõenditega või need ei ole selleks küllaldased. Avalduses näidatakse, mida tunnistaja saab tõendada. NB! Tunnistaja saab oma selgitusega tõendada üksnes seda, mida ta on ise vahetult kogenud. Näiteks viibis tunnistaja juures, kui tööandja andis töötajale kätte töölepingu ülesütlemisavalduse. Tunnistaja selgitus, et ta kuulis töölepingu ülesütlemisavalduse edastamisest avaldajalt või kolleegilt, ei ole asjakohane. Vajadusel võib avalduses näidata, millised kuupäevad ja mis põhjusel ei sobi avaldajale istungile tulekuks lähiajal, eelkõige kolmandal kuni viiendal nädalal pärast avalduse esitamist. Istungi aja määramisel võtab komisjon seda taotlust arvesse üksnes tõendatud mõjuva põhjuse olemasolul.

13

Avalduse menetlusse võtmine

Töövaidluskomisjon otsustab avalduse menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul arvates avalduse esitamisest. Kui avaldus otsustatakse võtta menetlusse, määrab töövaidluskomisjon istungi aja, teavitades vastaspoolt kohustusest esitada tähtaja jooksul oma väited või vastuväited. Avaldus vaadatakse läbi töövaidluskomisjoni istungil üldjuhul ühe kuu jooksul. Poolte põhjendatud taotlusel võib istungi toimumise tähtaeg olla pikem.

Avalduse vastuvõtmisest keeldumineTöövaidluskomisjonil on õigus keelduda avalduse vastuvõtmisest, kui:• nõue on juba lahendatud töövaidluskomisjonis või kohtus;• nõue on esitatud lahendamiseks kohtule;• nõude lahendamine ei kuulu töövaidluskomisjoni pädevusse.

Töövaidluskomisjon ei võta vastu avaldust rahalistes nõuetes brutosummaga üle 10 000 euro. See tähendab, et ühe töösuhte raames esitatavate nõuete summa töövaidluse ühelt poolelt ei tohi kogu töövaidluse menetluse jooksul ületada 10 000 eurot.

14

TÖÖVAIDLUSKOMISJONI ISTUNG

15

Üldjuhul lahendab töövaidluse kolmeliikmeline töövaidluskomisjon. Erandina võib töövaidluse läbi vaadata töövaidluskomisjoni juhataja ainuisikuliselt, kui vastaspool nõustub täielikult avalduses esitatud nõudega.

Istungi ettevalmistamine

Töövaidluse lahendamiseks määratakse istungi kuupäev ja kellaaeg. Töövaidluse pooled saavad sellele kirjaliku kutse. Pool, kelle vastu nõue esitatakse, teatab kirjalikult või elektrooniliselt, kas ta on tema vastu esitatud nõudega nõus või ei ole nõus ja vaidleb sellele vastu. Vastuväiteid peab põhjendama. Selgesõnaline ja tegelike asjaoludega kooskõlas olev seisukoht võib hõlbustada töövaidluse läbivaatamist. Vastaspoole seisukoht ja lisatavad dokumendid saadetakse avaldajale tutvumiseks enne istungi toimumist. Asja lahendamisel võivad vaidlevad pooled kasutada esindajat või volitada kedagi (nt juristi) ennast esindama. Kirjalik või elektrooniline volikiri esitatakse töövaidlus- komisjonile.

Istungi läbiviimine

Istungi alguses teeb töövaidluskomisjoni juhataja teatavaks lahendamisele tuleva avalduse sisu, tutvustab töövaidluskomisjoni koosseisu ning kontrollib töövaidluspoolte kohalolekut.

Töövaidluskomisjon lõpetab asja menetluse, kui:• avaldaja loobub kõikidest esitatud nõuetest (kui avaldaja loobub üksikutest nõuetest,

lõpetatakse menetlus loobutud nõuetes);• avaldaja ei ilmu istungile ega ole esitanud põhjendatud taotlust asja arutamise

edasilükkamiseks.

Töötaja ja tööandja lahkarvamust lahendab töövaidluskomisjon, kuhu kuuluvad komisjoni juhataja, töötajate esindaja ja tööandjate esindaja. Töövaidluskomisjoni liikmed on erapooletud ega anna vaidlevatele pooltele nõu, kuidas oma õigusi kaitsta. Vajadusel küsib komisjon lisaks tõendeid, mis poolte väiteid toetavad.

16

Istungil kuulatakse ära vaidlevate poolte ja tunnistajate seletused, uuritakse dokumente ja muid tõendeid ning antakse neile hinnang. Töövaidluse pooled saavad võimaluse esitada üksteisele küsimusi. Avaldaja võib kirjalikus avalduses märgitud nõudeid täiendada ja esitada uusi dokumentaalseid tõendeid. Samuti on avaldajal õigus avalduses esitatud nõuetest osaliselt või täielikult loobuda. Loobumisavaldust aga tagasi võtta ei saa. Põhjendatud taotluse korral võib asja arutamise edasi lükata. Edasilükkamisel määrab juhataja uue istungi aja ja pooltele antakse kätte kutsed. Kui isik, kelle vastu on nõue esitatud, ei ilmu istungile mõjuva põhjuseta või on esitanud avalduse nõude läbivaatamiseks tema kohalolekuta, võib töövaidluskomisjon teha otsuse ilma temata. Sellisel juhul tuleb arvesse võtta, et töövaidluskomisjon võib otsuse tegemisel lähtuda eelkõige avaldaja esitatud seisukohtadest ja tõenditest. Vastaspool ei pruugi saada võimalust ennast ja oma seisukohti töövaidlusmenetluses tõhusalt kaitsta.

Töövaidlusmenetluse jooksul kokkuleppe sõlmimine teise poolega

Kui töövaidlusmenetluse jooksul soovitakse sõlmida vastaspoolega kokkulepe, on selleks võimalik taotleda asja arutamise edasilükkamist. Ära loobu töövaidlusmenetlusest ainult teise poole suulise lubaduse peale oma kohustusi täita! Enne kui taotled menetluse lõpetamist töövaidlusorganis, on mõistlik fikseerida kokkulepe kirjalikult. Kaalu kokkuleppes summade jaotumise fikseerimist eri nõuete vahel. Viimasel ajal on esile kerkinud küsitavusi, kuidas tõlgendada kokkuleppe üldsummat seoses töötuskindlustushüvitise ja maksuvõimetushüvitise määramise ja maksmisega (Töötukassa kaudu).

Ära lõpeta töövaidlust vaid teise poole suulise lubaduse peale – kui ta hiljem oma sõnu sööb, siis teist korda enam samal põhjusel töövaidlust algatada ei saa. Kirjalik kokkulepe pakub rohkem kaitset, sest kui teine pool kokkulepet ei täida, saab töövaidluskomisjonis temalt seda nõuda.

17

Komisjoniliikmete taandamine

Töövaidluse pooled võivad esitada komisjoni liikmete vastu taanduse, kui on alust arvata, et komisjoni liikmed on asja lõpplahendusest isiklikult huvitatud või kui muud asjaolud viitavad kahtlusele nende erapooletuses. Põhjendatud taandus esitatakse kirjalikult enne asja sisulist arutamist. Juhataja taandamise otsustavad komisjoni liikmed. Töötajaid või tööandjaid esindava komisjoniliikme taandamise otsuse teeb komisjoni juhataja. Taanduse rahuldamisel lükatakse istung edasi ja komisjoni tööst kutsutakse osa võtma teine komisjoni liige või juhataja.

Istungi lõppemine

Istungi lõppemisel tehakse teatavaks otsuse pooltele esitamise kuupäev ja kellaaeg, samuti lepitakse kokku, kas otsus antakse käest kätte või saadetakse posti või e-posti teel. Töövaidluse pooled saavad istungi lõppedes täpsustada küsimusi otsuse jõustumise, vaidlustamise ja võimaliku täitmise kohta. Istungi käik protokollitakse. Vaidlevatel pooltel on õigus protokolliga tutvuda. Protokolli tehakse menetluspoole vastuväite alusel parandused, kui töövaidluskomisjon sellega nõustub.

18

TÖÖVAIDLUSKOMISJONI OTSUS

19

Töövaidluskomisjoni otsus on samasuguse juriidilise jõuga nagu kohtuotsus ja tuleb üldjuhul täita ühe kuu jooksul. Selle täitmata jätmisel on võimalik pöörduda kohtutäituri poole. Kui tööandja ei maksa töötajale töötasu, mis on töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistetud, nõuab selle summa sisse kohtutäitur täitemenetluse raames. Sel juhul lisanduvad ka kohtutäituri kulud ning need peab katma otsuse vabatahtlikult täitmata jätnud pool.

Otsuse tegemine

Komisjon teeb otsuse asja arutamise päeval häälteenamusega. Vähemusse jäänud komisjoniliikmel on õigus eriarvamusele, kuid otsusele kirjutavad alla komisjoni kõik liikmed. Otsuse vormistab juhataja. Otsuses näidatakse otsuse teatavakstegemise kuupäev ja kellaaeg, komisjoni koosseis ja sekretär, lahendamisel olnud töövaidlusasi, asja lahendamise kuupäev ning vaidlevate poolte andmed. Otsus koosneb otsustavast osast, vaidlustamise korrast, asjaolude kirjeldusest, vastaspoole seisukohtadest ning töövaidluskomisjoni seisukohast ja põhjendustest. Töövaidluskomisjoni otsusest selgub, kuidas jõudis komisjon otsuses kajastatava järelduseni.

Otsuse vaidlustamine

Töövaidluspool, kes ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega, võib pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul arvates otsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast. Kohtusse esitatakse hagiavaldus, mitte kaebus otsuse peale. Kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, on võimalik anda hagiavaldus kohtusse asja lahendamiseks rahuldamata osa kohta. Hagiavalduses võib esitada samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile.

Töövaidluskomisjoni otsuse tegemise juures ei viibi kedagi teist peale komisjoni liikmete. Otsusest teatatakse pooltele viie päeva jooksul, täpne kuupäev ja kellaaeg tehakse teatavaks istungi lõpul. Kui pooled otsuse teatamise ajaks töövaidluskomisjoni kohale ei tule, saadetakse otsus neile samal päeval kirja või e-kirjaga.

20

Otsuse jõustumine ja täitmine

Töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast ühekuulise tähtaja möödumist otsuse kättesaamisest arvates, kui kumbki pool ei ole otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöördunud. Kui kohtus on vaidlustatud töövaidluskomisjoni otsus osaliselt, jõustub otsus vaidlustamata osas. Otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Otsuse sundtäitmiseks võib vaidlev pool pöörduda kohtutäituri juurde, kuid enne seda taotletakse otsusele jõustumismärke lisamist.

Otsuse viivitamatu täitmineTöövaidluskomisjon võib otsusega kohustada tööandjat töölepingut viivitamata edasi täitma, kui on tuvastatud töölepingu tööandjapoolne ülesütlemise tühisus. Samuti tunnistab töövaidluskomisjon töötasu väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks töötajale hädavajalikus ulatuses, kuid kõige rohkem kahe kuu töötasu ulatuses. Viivita- matu täitmise kohustus kehtib siis, kui vastav tingimus on sätestatud töövaidlus- komisjoni otsuses. Esitades komisjoni otsuse viivitamata täitmise taotlust, on avaldajal mõistlik põhjendada, miks talle on hädavajalik just selline summa.

Näide. Töövaidluskomisjon mõistis oma otsusega tööandjalt töötaja kasuks välja saa- mata jäänud töötasu 2013. aasta septembri eest brutosummas 460 eurot, mis individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 27 lõike 2 kohaselt kuulub viivitamatule täitmisele.

Otsusele jõustumismärke lisamine

Otsusele jõustumismärke lisamiseks esitatakse töövaidluskomisjonile taotlus. Otsusele lisatakse jõustumismärge juhul, kui on tuvastatud, et töövaidluspooltele on otsus kätte antud, samuti tingimusel, et otsust ei ole kohtus vaidlustatud. Kui otsus on osaliselt kohtus vaidlustatud, lisatakse jõustumismärge otsuse vaidlustamata osa kohta.Jõustumismärke lisamine eeldab asjaolude kontrollimist ning töövaidluskomisjoni poolt päringu tegemist kohtusse. Seetõttu võib jõustumismärke lisamise menetlus kesta keskmiselt kaks nädalat. Jõustumismärget ei lisata, kui töövaidluspooled ei ole otsust kätte saanud või kui töövaidluskomisjoni otsus on kohtus vaidlustatud.

21

Lisa 1. Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse vorm

Avaldus Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile

AVALDAJA (täita trükitähtedega)

Nimi/ettevõte _________________________________ Isikukood/registrikood __________________

Telefon ______________________________ E-posti aadress __________________________________

Postiaadress / juriidilise isiku aadress ___________________________________________________

___________________________________________________________ Sihtnumber _________________

Töötamiskoha aadress ____________________________________ Amet _______________________

VASTASPOOL

Nimi/ettevõte __________________________________ Isikukood/registrikood _________________

Telefon ______________________________ E-posti aadress __________________________________

Postiaadress / juriidilise isiku aadress ___________________________________________________

Töötamiskoha aadress __________________________________________________________________

22

NÕUE(Palume märkida konkreetne nõue või nõuded. Rahalise nõude korral näidata iga nõude juures arvutuskäik, summa brutos, ajavahemik, mille kohta nõue esitatakse, ning nõudesumma kokku. Töövaidluskomisjon võtab vastu avaldusi, mille rahalised nõuded ei ületa 10 000 eurot).

Palun töövaidluskomisjoni:

1. _____________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________

2. _____________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________

3. _____________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________

4. _____________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________

Nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus:

_______________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________

_______________________________________________________________________________

23

Lisan avaldusele alljärgnevad dokumendid:

1. _____________________________________________________________

2. _____________________________________________________________

3. _____________________________________________________________

4. _____________________________________________________________

5. _____________________________________________________________

Palun vastaspoolelt välja nõuda järgmised dokumendid:(vastaspoole käes olevad)

1.______________________________________________________________

2.______________________________________________________________

3. _____________________________________________________________

Istungile kutsun kaasa järgmised tunnistajad:(täita vajadusel)

_______________________________________________________________

_______________________________________________________________

Allkiri ____________________________

Kuupäev ___________________________

24

Lisa 2. Töövaidluses olulised õigusaktidAmetiühingute seadusIndividuaalse töövaidluse lahendamise seadusKollektiivlepingu seadusRavikindlustusseadusTsiviilseadustiku üldosa seadusTäiskasvanute koolituse seadusTöölepingu seadusTöötajate usaldusisiku seadusVõlaõigusseadus

Töölepingu seaduse alusel vastu võetud määrused• Alaealisele lubatud kerged tööd• Haridus- ja teadustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva

põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa• Haridustöötajate tööaeg• Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord• Puhkusetasu ja keskmise töötasu riigieelarvest hüvitamise kord• Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on

keelatud• Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär,

maksmise tingimused ja kord• Töötasu alammäära kehtestamine

26

Tööelu tekitab küsimusi?VAATA Tööinspektsiooni kodulehele www.ti.ee ja Tööelu portaali www.tööelu.ee

HELISTA juristi infotelefonile 640 6000 igal tööpäeval kella 9.00–16.30

KIRJUTA jurist@ti.ee

ISBN 978-9949-552-07-8 (pdf)