T krvaltppimaLK 6

Kutsuge ettevttesse tkeskkonna konsultant! LK 16

Hea ajaplaneerimineLK 19

1

TELUTINSPEKTSIOONI INFOKIRI 4 / 2015

ISS

N 2

382-

8730

TELUTINSPEKTSIOONIINFOKIRI 4/2015

ISSN 2382-8730Ilmub kuus korda aastas.

Vljaandja: TinspektsioonAadress: Gonsiori 29, 10147 Tallinn

Koduleht: www.ti.ee

Toimetuse e-post: infokiri@ti.ee

Toimetuse telefon: 626 9415

Peatoimetaja: Evelin Kivimaa

Keeletoimetaja: Marilin Look

Kujundaja: Janar Sinivli, Puffet Invest O

Fotod: Annela Samuel, Kaja Tamm, Evelin Kivimaa, Inkari Lindve, Mari-Liis Ivask, 123rf.com, erakogud

Infokirja arhiiv, infokirjaga liitumine ja kasutajaandmete muutmine: Tinspektsiooni kodulehel infokirja rubriigis.

Infokirjas avaldatud artiklite tekste on lubatud levitada meedias, kuid ainult koos mrkega Artikkel ilmub koosts Tinspektsiooni infokirjaga Telu ning autori nimega. Infokirjas avaldatud fotode kasutamise sooviga tuleb eelnevalt prduda peatoimetaja poole, kuna autoriigustest lhtuvalt saab anda loa mujal kasutamiseks vaid neile fotodele, mis on tehtud infokirja tellimusel (mitte andmebaasidest ja erakogudest prit fotodele).

Mteldaon mnus!

Loomulikult on vimalik kasutada oma vikesi halle ajurakke ka nii, et tuhised automaatpiloodil tlesannetest lbi ning argipevade kige peadmurdvam lesanne on otsustamine, kas osta poest kohupiima vi jogurtit. Sama loogika jrgi vib kasutada mobiiltelefoni, keerukat ja vimalusterohket riistapuud, ka ainult phklite purustamiseks. Aga kas ikka on mtet? Mtelda on ju mnus!

Just nagu on olemas trenni- ja magusasltuvus, nii vib sltuvusse sattuda ka sellest tundest, kuidas aju ragistab ttada, omandades uusi teadmisi. Aga see on hea sltuvus. Lppeks, ppimine (ja hambapesu) on ks neid vheseid asju, mida teed ainult endale.

Prast ajakirjanduse bakalaureusekraadi omandamist arvasin, lput kirjutamise ponnistus veel meeles kummitamas, et nd on ppimisega kik. Aitab kll! Mne aasta prast tekkis siiski uuesti ppimise isu ja lksin kommunikatsiooni magistrantuuri. Vahelduseks telule oli teliselt vahva istuda auditooriumis ja kuulata, kuidas knelevad targad ppejud ainsa eesmrgiga oma teadmisi jagada. Tsi, t krvalt ppides lks elu sna kiireks aga ma sain hakkama! Kik algab ju prioriteetide seadmisest kui sa midagi teliselt tahad, leiad selleks ka aega.

Peagi algaval septembrikuul on minu jaoks le aastate taas kik-kik nii uus: lhen uuesti magistrantuuri, et ppida keeletoimetamist. Miks just seda? Eks ikka selleprast, et kskik kas kirjutan artikleid infokirjale, mtlen vlja mne raamatu vi toimetan teiste kirjatkke kaunis keel on kikjal thtis!

Pealegi, eks igahel on oma nrkused. ks minu nrkus on mttekriips kige vluvam ja vrratum kirjavahemrk! Temas on hoogu ja ntkust, teda saab kasutada nii eristamiseks kui ka esiletstmiseks ... ja kuna ta mulle niivrd meeldib, siis kipun mnikord suruma oma lemmikut puhtalt ilu prast! ka sellistesse kohtadesse, kuhu oleks igem panna koolon vi koma vi siis jtta lihtsalt thik. Loodetavasti leian magistrantuuris mitmeid uusi vimalusi ka selleks, kuidas oma lemmikut sujuvalt tekstidesse pimida.

Augustikuine infokiri ongi phendatud ppimisele: rgime elukestva ppe thtsusest; vaatleme krgkoolipinguid t krvalt; selgitame, miks juhtus tnnetus tpetuse petajaga; ning saame teada, mis paneb keeltekooli eesti keele petaja silma srama.

Kuidas ppimiseks aega leida? Infokirjas jagavad ajaplaneerimise nippe asjatundjad Kristjan Otsmann ja Ardo Reinsalu.

Infokirjas ilmumist alustanud uus rubriik E-pe aga tutvustab vimalusi eneseharimiseks mugavalt ja tasuta just siis, kui sulle endale sobib. Uued teadmised on vaid hiireklpsu kaugusel!

EVELIN KIVIMAApeatoimetaja

Kaanefoto: Annela Samuel

2

3PEADIREKTORI VEERG 4

Elukestvalt ppida, ppida, ppida! 4

E-PE 5

Vimalusterohke e-pe 5

MTTEKOHT 6

T krvalt ppima 6

AJAKAJALINE 10

Uudised 10

KAMPAANIA 12

Tinspektsioon korraldab teabepevi noortele tellu astujatele

12

Ksige tasuta brore! 13

MINU T 14

petajat oli lapseplveunistus 14

TKESKKOND 16

Tasuta teenus: kutsuge ettevttesse kohale tkeskkonna konsultant!

16

MIKS JUHTUS TNNETUS? 18

Tpetuse petaja eiras ohutusnudeid 18

MUUDAME TELU PAREMAKS! 19

Kindel kava on heaajaplaneerimise alus

19

TSUHTED 22

Tpevasisesed vaheajad taja korralduses

22

Katseaeg = vimalus hinnata t(taja) sobivust

24

Osalise taja kokkulepe tlepingus 26

Kuidas mta ttaja hoolsust? 27

TVAIDLUSKOMISJONI TMAILT 28

Ttamise registri kannete kajastumine tvaidlustes

28

KSIMUS-VASTUS 30

KASULIK TEADA 32

Kui kaua tuleb dokumentesilitada?

32

VIKESE INIMESE T 34

Sisemine ilu patta 34

Sisukord

petajat oli lapseplveunistus lk 14

Tpevasisesed vaheajad lk 22

Sisemine ilu patta lk 34

4 P E A D I R E K T O R I V E E R G

ppida, ppida, ppida! need kolm sna, mida videtavalt pole Lenin kunagi elnud, olid kirjutatud minu ajalooklassi seinale. Olgugi et ajalugu oli mu lemmikaine, mtlesin toona ainult sellele, millal kskord see kool lbi saab. Et pseks ppimisest! Tollal ei osanud keegi arvata, et mda saavad ajad, kus inimene ttab 40 aas- tat samal ametikohal, pensionile minnes saab asutuselt kingiks nimelise kella ning jb seejrel koju lapselapsi kantseldama, ajalehte lugema ja marke korjama.

Tturg, st vimalused ja vajadused td teha on aga tnapeval hoopis teised. 2010. aastal anti Nobeli majandusauhind nn lukuauguteooria eest. Selle kohaselt vib inimesel kll olla kimp vtmeid, aga ust lahti ikka ei saa, kui puudub see ige ja ainuke vti. Nnda saavadki turul samal ajal koos eksisteerida nii tpuudus kui ka tju puudus, sest vabade ttajate eriala juhtub olema see, mida turg parajasti ei vaja. Mis muud kui aegunud erialaga ttajad vajavad stiimulit ja motivatsiooni, et nad omandaksid uue eriala.

Majanduselu ja inimese enda isikliku edu aluseks on elukestev pe. kski omandatud oskus pole viimane ja kski eriala lplik. Senise elu ja tga saadud kogemused on vaid soliidne vundament, millele laduda kas sootuks uued teadmised vi hoopis teave, kuidas teha senist td teistmoodi ja paremini.

Elukestvalt ppida, ppida, ppida!

5Majanduselu ja inimese enda isikliku edu aluseks on elukestev pe.

E - P E

Tlepingu seadusega on tandjale pandud kohustus oma ttajaid koolitada ning ttajale omakorda kohustus vtta osa tandja korraldatud koolitustest ja tiendada ennast ka ise. Tpuuduse mr on viimastel andmetel 5,9 protsenti. See

on mistahes vrdluses ja mdupuuga vetult vike. Tandjad kurdavad ha hlekamalt tju puudumise le, alailma neme silte Vajatakse..., Ootame endi hulka..., Pakume....

Eesti demograafiline pilt pole lootusrikas. Seega tuleb pingutada, et tle tuleksid vi seal psiksid ka need, kes seni on krvale jnud, niteks eakad vi vhenenud tvimega inimesed. rksama meele ja suurema visiooniga tandjad on juba arvestanud ttajate vanusest ja tervislikust seisundist tulenevate erivajadustega ning pakuvad vlja neile sobilikke lahendusi. Paindlikkusele on loonud ruumi ja raamistiku tlepingu seadus. Vhenenud tvimega inimeste tle naasmist toetavad veel mitmed Euroopa Sotsiaalfondi pakutavad tturumeetmed.

Viimane Eesti inimarengu aruanne alapealkirjaga Lksust vlja? juhib thelepanu hele kitsaskohale praegu tiendavad ennast eelkige need, kes juba niigi kvalifikatsiooni omavad. Seega peitub nks selles, kuidas panna ppima need, kes sellega

MARET MARIPUUTinspektsiooni peadirektor

oma senises elus ei arvestanud; kes arvasid oma telu lppenuks vi tervise nrgapoolseks.

ppima peavad kik ja kogu aeg. Iga hiskonnaliige, kel vhegi tahtmist t- ja hiskonnaelus kaasa la, peab

saama selleks vimaluse. Tahtmisele lisaks lheb vaja ainult ppimist ... mis polegi nii hirmus, kui see koolist meelde ji! Seadkem siis sgisel kik sammud koolimaja poole, sest ppida pole kunagi hilja.

UUSRUBRIIK!

Vimalusterohke e-peE-ppes saame ppida tpselt siis, kui soovime, ja seda, mida tahame. Vaid nupuvajutuse kaugusel on ha rohkem hid e-kursuseid. Infokirja uues rubriigis E-pe hakkame tutvustama pivimalusi, mis on huvilistele tiesti tasuta.

Totsimine ja karjrinuVaata: www.karjaarinou.eeValge Kass O on kokku pannud mahuka kursuse, mis on meldud nii neile, kes otsivad td, kui ka neile, kes soovivad oma telus muudatusi teha vi uusi vljakutseid leida.

InfokirjaoskusVaata: www.hot.ee/werro24Tallinna likooli infoteaduste osa- konna ppejud on kokku pannud infokirjaoskuse kursuse, mis annab teadmisi ning kujundab oskusi infoksitluseks ja -otsinguks. Info- kirjaoskus loob vimalused toime- tulekuks tnapeva infohiskonnas.

Matemaatika ja programmeerimineVaata: www.kae.edu.eeKAE kool on eestikeelne pikeskkond nii keskkooli kui ka krgkooli tasemel ppimiseks, eelkige matemaatikas ja programmeerimises. MT KAE Kool sai alguse 2011. aastal vaba- tahtlikust algatusest. Kooli visiooni jrgi viks igaks saada vimaluse ppida seda, mida tahab ja millal tahab, omas tempos, thusalt ja tasuta. Passiivsed tunnitegevused, nagu loengu kuulamine ja indivi- duaalne lesannete lahendamine, asenduksid tunnivlise videote vaatamise ja mnguliste lesannete lahendamisega veebis.

KAE kooli tegijatel on plaanis ajapik- ku pikeskkonda tiendada videote ja interaktiivsete harjutustega kik- sugu valdkondadest. Kooli eeskujuks on ingliskeelne ppekeskkond Khan Academy. Organiseeritakse ka eesti- keelsete subtiitrite tegemist Khan Academy arvukatele ppevideotele.

MARILIIS PINNvabakutseline ajakirjanik

6 M T T E K O H T

Kas minna vi mitte minna t krvalt ppima? helt poolt thendab see topeltkoormust ja ajanappust, aga teiselt poolt uusi vljakutseid, teadmisi ja ehk isegi kannapret karjriteel. Klli, Madis ja Kerttu selgitavad, kuidas neil t krvalt ppimine edeneb.

Raamatupidaja hobi on aiandusTeie, rumalad, kuulake, mida mina, tark, rgin sellist paikapanemist tartlanna Klli Simsoni (43) snul Rpina aianduskoolis pole. petajad on fanaatikud ja profid, ppida on nendega mnus ja huvitav, kiidab Klli, keda viis aiandust ppima oma aia rajamise mte. Lisaks soovis ta saada teadmisi, leida uusi tuttavaid, vtta vastu vljakutseid ning kogeda midagi uut.

Raamatupidaja Klli jaoks on aiandus hobi. Seni elas ta korteris, kuid prast pikka ootamist ostis perekond krundi ja kaks aastat tagasi ldi kopp maasse. Tartu klje alla uuselamurajooni kerkivas majas ehitus veel kib. Perenaine naerab oma vrskes hus viibimise hina le. Kannustajaks on ilmselt korteris elanud inimeste nlg aia ja omaette olemise jrele. Teeme vabadel pevadel abikaasaga maja juures td ning htul istume terrassil ja naudime. Alati, kui ilm lubab, oleme ues.

Neljaliikmeline pere, kus kasvavad 15- ja 20aastased ttred ning pere lemmik, landseeri tugu kutsikas Stella (6 kuud), loodab varsti uude koju sisse kolida. Maja mbritseb 1900 m krunt, kuhu Klli tahab aia luua. Esialgu on valmis mned lillepeenrad, suur murulapp ja vike aedviljapeenar, vrskelt istutatud hekk ja viljapuude rida. Alguses pidas Stella iga peenart oma mngumaaks, kus on vahva lilli vlja kaapida. Tasapisi petab perenaine talle, kus vib mngida ja kus mitte.

T krvalt ppima

Klli Simson rakendab aianduskoolis pitut oma aia loomisel.

7T krvalt ppimaM T T E K O H T

Klli on linnalaps, kes sai esimesed aiapidamise kogemused teismelisena, maakodu kasvuhoones. Mulle meeldis turule minnes tomateid kastidesse pakkida kaks kihti, mille vahele panin ajalehed. Sitsin koos isaga mma Pihkva turule, seal osati Eesti tomateid hinnata.

Koolilapsena kohustuslikus korras aiamaal rohimine pole aga Klli snul vrreldav enda aias nokitsemisega. On suur vahe, kas pead vanemaid abistama vi ttad oma aia jaoks. Rahalises mttes ju aiavilja kasvatamine ennast ra ei tasu, pigem meeldib mulle omakasvatatud vilju noppida. Stella sb niteks hea meelega maasikaid ja herneid, peenras on porgand ja sibul, et oleks omast kest vtta. Lilled aga teevad meele rmsaks.

Klli nib seadvat oma elu phimttel, mida soovitas Cicero: Kui sul on aed ja raamatukogu, siis on sul kik vajalik olemas. Raamatute laenutamine kib tihedalt ppet juurde.

hikaelu kib koolielu juurdeRaamatupidaja-juhiabi ametit pidav Klli kiidab oma tandjat, sest on saanud alati koolits osaleda. ppet toimub kuus korda aastas, ndal korraga. Tartust pole Rpinasse teab mis pikk maa, aga elan sel ajal ikkagi kohapeal hiselamus ning kasutan htuid ppimiseks vi ttamiseks. Rpinasse jmine kib koolielu juurde, pakub vaheldust.

Kui ppesessiooni ajaga langeb kokku igakuine palgaarvestus vi muud

olulised tperioodid, tuleb Kllil hiselamus htuti ka palgatd teha.

Sessioonide vahepeal peab valmis saama kodutd, mida on rohkem, kui Klli ette kujutada oskas. Lapsed tuletavad mulle ikka meelde, et lubasin mitte jtta koolitid viimaseks htuks. Seni olen thtaegadest kinni

pidanud. Pingutan maksimumi nimel ja siiamaani olengi saanud viisi, mned neljad sekka.

Kooliskimise muudavad mnusaks nii kaaspilased kui ka petajad. Meie rhmas on pilasi kolmekmne- aastase vanusevahega 20aastastest 50aastasteni. Oleme kik eri aladelt, aga meid hendab huvi aianduse vastu. Tekivad pnevad arutelud, saame ja jagame kogemusi.

ppekavas on peale teooria ka palju praktilisi lesandeid, niteks pidid

pilased pookima oksi. Alguses oli ehmatus suur, kui ladinakeelsed taimenimed esimese korraga meelde ei jnud, snab Klli. Praegu koostan digitaalset herbaariumit sajast puust. Esiti tekkis paanika, kuidas ma need puud leian, aga siis lksin botaanikaaeda, kus on ladinakeelsed nimed taimede juures kirjas, ja

tuju paranes. Nnda juba nautisin kodulesande titmist.

ppet kestab kaks aastat, millest he on Klli nd edukalt lpetanud. Vahel on ta kll tundnud vsimust ning melnud, et enam ei jaksa. Abikaasa ttab aeg-ajalt vlismaal, ttred iseseisvuvad. Suures majas ei tahaks ksi olla ja talvel lund lkata. T, maja, kool meeletu ajapuudus vaevab mind kogu aeg. Aga see on selline periood. Madis elukogemus motiveerib pingutele phendumalikoolis on vahel keeruline, kuid peamine on motiveeritus ja tahe heade tulemuste nimel pingutada, rgib Tartu likoolis taani keelt ja kirjandust ppiv Madis Rebane (38), kes sgisel lheb bakalaureuseppes teisele kursusele.

Lne-Virumaalt prit Madise haridusteel on olnud mitu kndu. Kahekmnesena tuli ta Tartu likooli saksa filoloogiat ppima. Nooruse tuhin ti likooli ja viis sealt ka ra. Ma polnud phendumiseks valmis. Nd, ligi 20 aastat hiljem olen hoopis teine inimene. Kool on mu vaba tahe ja motiveerin ennast ise. Vanus pole ka enam see, et pidutseks hikas hommikuni ja ndalavahetusel sidaks

Raamatupidaja-juhiabi ametit pidav Klli kiidab oma tandjat, sest on saanud alati koolits osaleda.

Puhkehetk: lilled teevad Kllil meele rmsaks.

8 M T T E K O H TM T T E K O H T

koju raha ksima. Mulle meeldibki, et nooruse uljused on seljataha jnud

ja saab pingutele keskenduda. Olen ppejududega vga rahul ja tunnen, et hariduse omandamine viib mind eesmrgile lhemale. Krvalerialaks valisin prantsuse keele.

Madisel on taskus 1990. aastate lpus saadud tunnistus tollasest Rakvere pedagoogikakoolist sotsiaalt erialal. Olen veidi ttanud erivajadustega

lastega, kasvatajana-abipetajana. sna pea tundsin, et see pole minu

jaoks, plesin kiiresti lbi. Madis jttis selle t ja liikus edasi.

Madis on ttanud Tallinnas sgikohas teenindajana ja Tartus telefonimjana. Lisaks saksa ja taani keelele oskab ta suhelda norra keeles, kuna ttas 2007.2009. aastail kelnerina Norras. Seejrel ttas Madis teenindajana parvlaevadel, kus tuli

oma oskusi rakendada niteks Rootsi lauas, konverentside teenindamisel ja kohvikus. Viimane tkoht laev lks teise riigi lipu alla, palgad vhenesid poole vrra ning Madis otsustas teha elus kannaprde, asudes krgharidust omandama.

Huvi skandinaavia keelte vastu trkas ammu. Saatuslikuks sai muidugi ttamine Norras, kus mind paelus kohalik keel, kultuur ja ajalugu. Praeguste pingutega on mul suurem eesmrk, aga seda ma hetkel ei avalikusta, naeratab Madis kavalalt. Minus kpses juba ammu mte, et oleks vaja kuhugi juda, mitte terve elu laeval ttada. ppimine meeldib mulle vga.

T ja ppimise hitamiseks tuleb Madisel kvasti pingutada. Kuna tal Tartus ei nnestunud leida erialast ja tasuvat td, sidab ta ndalavahetusteks Tallinna, kus ttab kelnerina restoranis Schnitzelhaus. Osalise koormusega ttades raha kigeks ei jtku, ent Madis suudab ka vhesega lbi ajada.

Tasuta ppekoha silitamiseks on lipilastel vaja koguda igal semestril teatud arv ainepunkte, muidu peab jrgmisel semestril ppemaksu maksma. ppimine pole minu jaoks raske, aga kuna majanduslikel phjustel pean ttama, siis vahel ei suuda taset hoida, nendib Madis. Mnikord juhtub, et lhen eksamit vi testi sooritama, seljataga pikk tine ndalavahetus. Siis pean kooliasju leke tegema, mis mulle tegelikult ei meeldi.

Ttamine pikendas Kerttu pinguidKerttu Jalandi (23) lpetas Varstu keskkooli ja asus Tartu likoolis eripedagoogikat ppima 2010. aasta sgisel. Erialavaliku taga on minu tdittar, kellel diagnoositi autism. Tegelesin temaga ammu enne seda, kui teadvustasin eripedagoogika olemasolu. Kuna petajad on nii mu mlemad vanemad kui ka suurem osa vanatdidest, tundus nende kahe aspekti hendamine loogilise kiguna.

Vrumaalt Tartusse kolimine sujus neiul sna kenasti. Muidugi ji sda valutama ema prast, kes pidi minuta

Mulle meeldibki, et nooruse uljused on seljataha jnud ja saab pingutele keskenduda.

Madis Rebane peab oluliseks enese motiveerimist.

9M T T E K O H T

noorema e-venna ja majapidamisega maal ise hakkama saama. Tartus ootas mind korteri jagamine endise kooliega ja kiirkursus enda majandamiseks nappide vahenditega. Algul arvasin sinisilmselt, et likooli tullakse ppima ja ttamine pole vajalik. Elu aga petas kiirelt, et enda elatamiseks on vanemate toetusele vaja lisa.

Tagantjrele arutleb Kerttu, et oleks hakkama saanud ka vanemate toetusega, kuid sda ei lubanud. Mis iseseisvus see on, kui toimib vanemate rahakoti arvelt? Vanemad on mlemad maakoolis petajad, ei

ole neil raha jalaga segada. See, et ma ise ennast leval pidama hakkasin, oli kergem minu vanematele ja minu sdametunnistusele.

Alguses sattus Kerttu helt juhutlt teisele, kuni leidis kuulutuse, kus otsiti tugiisikut erivajadusega lapsele, tunnitasu alusel. Arvasin, et see

tiendaks teoreetilist pet ning oleks mulle kui tulevasele eripedagoogile hea vljakutse.

Lisaks tugiisiku-tle jtkas Kerttu juhutdega. Elu hakkas kikuma

INKARI LINDVEajakirjanik

Algul arvasin sinisilmselt, et likooli tullakse ppima ja ttamine pole vajalik.

likooli ja ttamise vahel, mnikord ji ppimine tagaplaanile, vahel pidi jllegi tle piiri tmbama ja ppimisele keskenduma. Kui Kerttu juba rohkem teenis, loobus ta vanemate abist hoopiski. Ent ikkagi pidi ta pidevalt iga eurot npu vahel keerutama ja kaaluma, milleks jagub ja milleks mitte.

Erialase t maitseKerttu jaoks oli tugiisiku-ts philine vljakutse enda rahulikuks sundimine. Sul vivad olla phjalikud teadmised eripedagoogikas, aga kui rritud kiiresti ega suuda oma kitumist kontrollida, ei saa ttada ei tugiisiku, eripedagoogi ega tavapetajana.

likooli krvalt judis Kerttu pidada mitut tkohta, laulda bndis, osaleda motoklubis ja kia ndalavahetustel Mniste vallas kodus abiks. Isegi toreda sbra jaoks leidis ta aega.

Lpuks ei pidanud Kerttu keha aga enam pingele vastu. Migreenihood sagenesid ja vererhk prgis krgustesse. Loengud kippusid vahele jma ja tde esitamine toimus ikka pikendusajaga. Kohati oli motivatsioon nullis ja asjad ei liikunud.

ppenustajate abiga sai Kerttu ikkagi pingud nii kaugele, et sel kevadel anti talle ktte kauaoodatud bakalaureusediplom. Kik lks hsti! rmustab Kerttu. Ma ei vahetaks neid viimast viit aastat millegi muu vastu. Tnu ongleerimisele t, likooli ja eraelu vahel olen tpselt selline, nagu olla tahan. Kik ei pea tulema kiirelt ja lihtsalt ktte. Vaeva peab ngema. Elu peab ngema.

Kerttu Jalandi pidas likooli krvalt mitut tkohta.

Kerttu (fotol vasakul) leidis likooli krvalt aega ka histeks ettevtmiseks koos Viktoriaga.

10 A J A K A J A L I N E

Tinspektsioon andis tnavu vlja uued vimlemisplakatid Uue hooga! Vimlemisharju- tused neile, kellel on istuv t ning Uue hooga! Vimlemis- harjutused neile, kes ttavad seistes. Samuti ilmus plakat teemal Kuidas ohtlike kemi- kaalidega ohutult ttada?.

Kik uued plakatid ilmusid nii eesti kui ka vene keeles. Vimlemisplakatid on A1-formaadis ning kemikaaliplakatid

A2-formaadis. Kik plakatid on tasuta ning kel on huvi neid oma ettevttes kasutada, palun andke mrku.

Ksida vib ka 2014. aastal ilmunud A1-formaadis vimlemisplakateid Ked klge! Soovitused raskuste ksitsi teisaldamiseks ning Hoogu juurde! Vimlemisharjutused t- kohal ja puhkehetkel, mida on alles piiratud koguses.

Plakatisoovid palume edastada e-postile evelin.kivimaa@ti.ee, mr- kides ra, millisele asutusele, kui

palju ja mis keeles (eesti vi vene) plakateid soovitakse. Eelistatult tuleks plakatitele jrele tulla Tinspektsiooni Tallinna kontori valvelauda aadressil Gonsiori 29. Palume mrkida ka kuupeva, millal on soov plakateid ktte saada. Kokkuleppel on plakatite ja Tinspektsiooni muude trkiste kttesaamiseks vimalikud ka muud variandid le Eesti.

EVELIN KIVIMAApeatoimetaja

Uue hooga! Ksige tasuta plakateid!

Lugemisvara telu teemadel Euroopa Ttervishoiu ja Tohutuse Agentuur (EU-OSHA) uuendas kodulehte, mis nd on limitud

veebientsklopeediaga OSHwiki ning mugavalt loetav ka mobiilseadmetest. Tinspektsioon koosts EU-OSHA Eesti koordinatsioonikeskusega korraldas augustis kolm tkiusamise-teemalist

seminari, mille materjalidega saab tutvuda Telu portaalis siin. Eesti keelde on tlgitud EU-OSHA 2014. aasta tegevuse aruanne ning uute ja tekkivate riskide Euroopa ettevtete teine

uuring (ESENER-2). Materjalid on leitavad EU-OSHA kodulehelt vljaannete rubriigist. Vanemtinspektorite Komitee (SLIC) kampaania Libisemine ja komistamine samal tasapinnal raames 18. juunil

Eestis toimunud rahvusvahelise konverentsi ettekanded on leval Tinspektsiooni kodulehel siin.

KRISTEL PLANGIteabeosakonna juhatajaEU-OSHA Eesti koordinatsioonikeskuse juht

Vii ked krvale ja tee

sirutatud ktega vikeseid

ringe kiires tempos.

Vta mlemasse ktte raskus, k

verda ja siruta ksi.

Seisa jalad koos. Astu krvale, se

ejrel

algasendisse tagasi. Korda teise

jalaga.

Kalluta pead krvale, aita kega

kaasa,

hoia lad paigal. Korda teisele p

oole.

Kummilint on vike ja soodne ning

sellega

saab teha mitut harjutust. Too ks

i krvale,

ette, tee suusatamisliigutust jne.

Kalluta krvale ja siis teisele poole

.

Proovi hendada ked selja tagan

t. Lihtsam on,

kui vtad abiks salli, rtiku vms. K

orda teistpidi.

Istu, jalad maas. Kasuta ilma rata

steta tooli vi tee harjutust seina

res, et ratastega

tool ei saaks alt ra sita. Lkka k

tega ennast toolilt psti, too alla t

agasi, korda.

Seisa jalad koos, astu ette, kver

da mlemad plved,

liigu algasendisse tagasi. Korda t

eise jalaga.

Tmba kelaba rnalt teise keg

a enda poole, et

tunneksid mnusat venitust. Kor

da teise kega.

Hoia asendit paarkmmend seku

ndit, puhka,

korda. Lihtsam on, kui toetad pl

ved maha.

Uue hooga!Vimlemisharjutus

ed neile,

kellel on istuv t

Kemikaalide ohumrgistus

NB! Ohtlike kemikaalide kitlemisel kasutatavad seadmed, nud ja muud tvahendid peavad olema mrgistatud vi selgelt eristatavad.

1. Plahvatusohtlik2. Tuleohtlik3. Oksdeeriv4. Rhu all olev gaas5. Svitav6. ge mrgisus, ohukategooriad 137. ge mrgisus, ohukategooria 48. Terviseoht

9. Keskkonnaoht

Kuidas ohtlike kemikaalidega ohutult ttada?Tea, millised on kemikaali omadused.

Esialgse info leiad pakendilt ja phjalikuma teabe ohutuskaardilt.Tea, kui palju kemikaali hus leidub.

Riskianalsi kigus tuleb mta ohtliku kemikaali sisaldust tkeskkonna hus.Vali sobivad isikukaitsevahendid.Isikukaitsevahendi valikul lhtu ohutuskaardist ja mtmistulemustest.

1.2.

3.

4.5.

6.

7.8.

9.

Uue hooga!Vimlemisharjutused neile, kes ttavad seistes

Toetage knarvarred vastamisi ja suruge, hoidke pinget paar- kmmend sekundit, ldvestage, korrake teise kega. Harjutust vib teha ka suurema arvu kolleegidega, pikendades rivi.

Hoia jalad paigal, lad all, pra lakehast taha. Korda teisele poole.

Too jalg risti le teise, kverda tugijalg, vajadusel toeta ksi niteks vastu lauda, et hoida tasakaalu. Tunne venitust tuharas.

Kummarda ette, ldvesta lakeha, vta mber plvede kinni, tmba selg kumeraks.

Tee puusaringe htepidi ja teistpidi. Tuse varvastele, pa hoida asendis tasakaalu.

Istu, kalluta ette puusast, mitte niivrd seljast. Tunne venitust jalgades.

Pange kolleegiga kannad kokku, hoidke ktest ja kandke raskust ettepoole.

Proovi tmmata plve rindkere poole, hoia asendit paarkmmend sekundit, ldvesta, korda teise jalaga.

Suru puusa ette, kalluta ennast krvale, venita klge pikaks.

Ava ked, siruta ennast pikaks, kalluta lakeha natuke taha, hoia asendit.

Hoia asendit paarkmmend sekundit, puhka, korda. Lihtsam on, kui paned plve vi puusa maha.

11A J A K A J A L I N E

Tinspektsioon kutsus lasteaialapsi joonistama pilte ohtudest, mida nad tunnevad, ning nippidest, kuidas keerulistest olukordadest ohutult vlja tulla. Saadetud piltidest avati 4. augustil nitus See on ohtlik, mida kuni kuu lpuni saab nha Tallinnas Sotsiaalministeeriumi majas, Gonsiori 29 fuajees.

Lastejoonistuste nituse See on ohtlik saate vlja panna ka enda asutuse vi ettevtte ruumides. Selleks vtke hendust Tinspektsiooni teabe peaspetsialisti Liisa Prmiga (liisa.proom@ti.ee).

EVELIN KIVIMAApeatoimetaja

Avati lastejoonistuste nitus See on ohtlik

Tinspektsiooni kliendiportaali kasutamine sstab aega

Ootame parimaid praktikaid septembrikuu lpuksTinspektsioon kogub tkeskkonna parimaid praktikaid, millega panusta- takse ttajate heaolusse ja ohutusse enam, kui seadus selleks kohustab. Kui esitate oma praktika enne 30. septembrit, vib just see juda 2015. aasta esikolmikusse, mida autasustatakse novembrikuus toimuval ttervishoiupeval.

Kui sinu ettevttes on kasutusele vetud uuenduslikke meetmeid ttaja ohutuse, tervi- se ja heaolu paremaks tagamiseks, anna sel- lest kindlasti teada Tinspektsiooni teabe pea- spetsialistile Liisa Prmile (liisa.proom@ti.ee). Oma lahenduse tutvustamiseks palume kasutada parima praktika esitamise vormi.

Lisainfot parimate praktikate kogumise ja levitamise kohta leiate Tinspektsiooni kodulehelt ning Telu portaalist.

LIISA PRMteabe peaspetsialist

Tinspektsiooni kliendiportaali abil saab Tinspektsiooniga elektrooniliselt suhelda ja dokumente vahetada. Kliendiportaal on lihtne, mugav ja kiire ning kttesaadav pev lbi.

Kliendiportaali aadress on https://eti.ti.ee ning see on leitav ka eesti.ee teabevrava e-teenuste nimekirjast. Kasutaja identifitseerimine ja autentimine toimub eesti.ee kaudu, kus tuleb valida kasutaja roll kodanik vi ettevtte esindaja.

Tandjal on vimalik esitada kliendiportaali kaudu Tinspektsioonile kirju ja nutavaid dokumente (niteks teavitus tkeskkonnaspetsialisti mramisest), eraisik saab vaadata enda isikuga seotud juhtumite andmeid ning saata kirju ja tvaidlusavaldusi.

Lisainfot kliendiportaali kohta leiate siin. Jtkuvalt saab Tinspektsiooni teavitada ka muudel moodustel: saates paberdokumendid posti teel, digitaalselt allkirjastatud dokumendid e-posti teel vi tuues dokumendid lhimasse Tinspektsiooni kontorisse.

EVELIN KIVIMAApeatoimetaja

12 K A M PA A N I A

Tinspektsioon korraldab teabepevi noortele tellu astujatele2015. aastal korraldab T- inspektsioon Euroopa Sotsiaal- fondi toetusel Eesti kutse- hariduskoolides 30 teabepeva Noor ttaja, mis annavad noortele tellu astujatele esmaseid teadmisi, mida pidada silmas tsuhete ning tohutuse ja -tervishoiu poole pealt.

Kutseppeasutustes toimuvad teabe- pevad on osa sel aastal toimuvast Tinspektsiooni sotsiaalkampaaniast Tunne oma igusi noor ttaja, mille kigus korraldatakse meediakampaania

ja koostatakse teabematerjale. Viimaste hulgas on juba ilmunud kahepoolne bror Noore ttaja meelespea: Mida arvestada tle minnes? / Tandja meelespea: Mida arvestada noort ttajat tle vttes?.Teabepevad aitavad kaasa sellele, et ha rohkem noori oskaks tandjalt nuda turvalist tkeskkonda ja vajalikke isikukaitsevahendeid; et ha rohkem noori teaks oma igusi ja kohustusi ning et nende ttingimused vastaksid tlepingu seaduses stestatud nuetele.

Teabepevi tehakse nii eesti kui ka vene keeles. Aprillis-mais peetud neljalt teabepevalt saadud tagasiside annab

tunnistust, et seesugused ritused on igati vajalikud ning et enamik kuulajatest sai sealt tle asumisel vajalikku informatsiooni.

Kuidas teabepev vlja neb?Teabepevad on les ehitatud htmoodi: esimeses akadeemilises tunnis ksitleb Tinspektsiooni t- ohutuse spetsialist ttervishoiu ja -ohutuse teemat, misjrel selgitab tinspektor-jurist 45 minuti jooksul seda, mida on vaja teada t- suhete poole pealt. 11. mail Tartu kutsehariduskeskuse konverentsisaalis toimunud teabepeva kogunes kuulama ligi sada erinevate erialade viimaste kursuste pilast.

11. mail toimunud Noore ttaja teabepev Tartu kutsehariduskeskuses oli infokllane ja rahvarohke.

13K A M PA A N I A

Teabepeva esimese lektori, t- ohutuse peaspetsialisti Piret Kaljula phisnum oli, et ttervishoid ja tohutus ei thenda hulka mttetuid ja igavaid reegleid. See on hoolitsemine ttaja ohutuse ja tervise eest nd ja ka tulevikus, et kik saaksid elust tiel mral rmu tunda. Just seetttu on vaja jrgida kiki ohutusnudeid, juhiseid ja nuandeid.

Kaljula selgitas, mida peab sisaldama sissejuhatav juhendamine, mis tuleb lbi viia iga uude tkohta tuleva t- tajaga. Sissejuhatava juhendamise kigus tutvustatakse muuhulgas t- ja puhkeaja korraldust, ettevtte terri- tooriumi, olmeruume, esmaabivahen- dite asukohta, evakuatsiooniteid jms. Jrgneb esmane juhendamine ning praktiline vljape, mis toimub t tegemise kohal ja mille kigus peab uuele ttajale selgeks saama, kuidas kib konkreetne tprotsess tema positsioonil. Vljappe lpuks peab uus ttaja teadma niteks seda, kuidas kasutada masinaid ja seadmeid ning mida ette vtta seadme rikke korral.

Prast juhendamist lubatakse ttaja iseseisvale tle. Juhendamise ja vljappe thtsuse rhutamiseks ti lektor niteid elust enesest, kus puudulik tohutusalane vljape on phjustanud raske tervisekahjustu- sega tnnetuse.

Loengus ksitleti veel isikukaitse- vahendite kasutamist, tervisekontrolli ja ergonoomikat ning rgiti ohu- mrguannetest ja ldisest ohutus- kultuurist ettevttes.

Eelista tlepingut!Prast vikest vahepausi, mille jooksul said noored vaadata musta huumoriga vrtsitatud tohutusvideoid, jtkas tinspektor-jurist Anne Simmulmann tsuhteid puudutava osaga.

Alustuseks ksitles jurist eri tpi lepinguid, mida t tegemiseks vidakse slmida, ja rhutas tlepingu eeliseid muude vlaiguslike lepingute ees. Jurist kinnitas, et enne lepingule allakirjutamist tuleb alati sveneda selle sisusse, kartmata ksida lisa, kui midagi arusaamatuks jb. Tlepingu tingimustest htemoodi arusaamine on oluline, sest juba allkirjastatud lepingut saab muuta vaid poolte kokkuleppel.

Ksige tasuta brore!Vttes kahepoolse brori ktte htpidi, leiab noor ttaja endale vajalikku infot pealkirja all Noore ttaja meelespea: Mida arvestada tle minnes?. Trkise teiselt poolelt lugemist alustades leiab tarvilikku teavet tandja, kellele on suunatud broripool Tandja meelespea: Mida arvestada noort ttajat tle vttes?.

Trkistesoovi palume edastada e-postile evelin.kivimaa@ti.ee, mr- kides ra, millisele asutusele, kui palju ja mis keeles (eesti vi vene) brore soovitakse. Eelistatult tuleks trkistele jrele tulla Tinspektsiooni Tallinna kontori valvelauda aadressil Gonsiori 29. Palume mrkida ka kuupeva, millal on soov brore ktte saada. Kokkuleppel on trkiste kttesaamiseks vimalikud ka muud variandid le Eesti.

KAJA TAMMteabespetsialist

Edasi ksitles jurist tlepingu kohus- tuslikke tingimusi, milles tuleb enne tle asumist tpselt kokku leppida ja kirjalikult lepingus vormistada, (nt tlesannete kirjeldus, ttamise koht, ttasu ja taja kokkulepped).

Seejrel tutvustati kuulajatele, millised on ttajate igused puhkeajale. Niteks iga ttatud kuue tunni jrel on ttajal igus saada 30 minutit puhkepausi ning 24tunnine aja- vahemik peab sisaldama vhemalt 11 jrjestikust tundi igapevast puhkeaega.

Tlepingus lepitakse kokku selleski, kas tsuhe slmitakse thtajatult vi thtajaliselt. Thtajaline leping vib olla slmitud niteks teise ttaja asendamise ajaks. Jurist selgitas ka ttaja igust saada puhkust ja ppepuhkust. Loengu lpus ksitleti tlepingu lpetamist mis vormis tuleb esitada avaldus ning millised on etteteatamisthtajad.

Kik teabepevast osavtjad said Tinspektsiooni spetsialistide koos-tatud Noore ttaja meelespea, mis sisaldab loengul ksitletud teemasid ning muudki informatsiooni, mida iga noor peaks teadma enne esimese tlepingu slmimist ja tellu astumist.

Tinspektsioon jtkab Noore ttaja teabepevadega septembrikuus. Kutse- ppeasutused saavad end tasuta teabepevadeks kirja panna T- inspektsiooni teabespetsialistide juu- res, kelle kontaktandmed on leitavad kodulehelt.

EVELIN KIVIMAApeatoimetaja

1

Tandja meelespeaMida arvestada noort ttajat tle vttes?

1

Noore ttaja meelespeaMida arvestada t

le minnes?

14 M I N U T

petajat oli lapseplveunistus

Suur vljakutse vib alguses olla hirmutav, aga mingist hetkest muutub toredaks ja nauditavaks, tdeb tiskasvanute eesti keele petaja Evelyn Pukspuu (34), kes on pidanud keelepetamist alustama thtede petamisest.

15M I N U T

Koolilapse emana teab Evelyn, et petada emakeeles lugema last on hoopis midagi muud, kui petada lugema ja kirjutama tiskasvanut tema jaoks vra thestiku alusel, keeles, mida ta veel ei rgi. Tiskasvanul, kes pole eestikeelseid snu kunagi kuulnud ning kes peab ppima lugema ja rkima samal ajal, tuleb keele omandamiseks ise palju pingutada, nendib petaja. Evelyni jaoks oli see enda proovilepanek tal tuli pidevalt leiutada uut ppematerjali, mis vastaks pilase arengutasemele.

2009. aastal asus Evelyn tiskasvanuid petama keeltekoolis Folkuniversitetet Estonia, mis asub Tartu sdalinnas. Enne seda andis ta tunde ka maakoolis 5.9. klassi pilastele. Tiskasvanuid on kergem petada kui lapsi, kinnitab Evelyn. Neid ei pea tle sundima, nad suudavad ennast ise motiveerida ja teadvustavad, et Eestis on vaja osata eesti keelt. Tiskasvanud on sama lbutsemishimulised nagu lapsed ning kommunikatiivne keelepe pakub nii petajale kui ka ppijale vimalusi olla loominguline.

Keelepe kui hobiKuna keeltekool teeb koostd Tartu likooliga, on Evelyn petanud nii vlislipilasi kui ka vlismaalt tulnud likoolittajaid ja nende vramaalastest kaasasid. Enamik tuli Euroopast, ksikud teistest paikadest. likoolirahva t ja teadusuuringud toimusid inglise vi vene keeles, kuid keelt ppisid nad soovist saada aru siinses hiskonnas toimuvast. Paljudele oli see hobi, mitte vajadus. Oli fsikuid ja loodusteadlasi, sekka ka keeleinimesi. Nd teeme koostd ttukassaga, mille kaudu muulased soovivad oma keeleoskust tsta vi tiendada. Palju tuleb ka algajaid.

Muukeelsed eestimaalased saavad sageli eraelus hakkama vene keelega, aga telu jaoks on vaja eesti keelt. Evelyni kasutatavas kommunikatiivse keeleppe metoodikas on thtsal kohal sellised materjalid ja lesanded, millega ppijad puutuvad kokku igapevaelus. Kui mulle vaadatakse klassis vastu sravate silmadega, saan aru, et olen tekitanud huvi kasvi tunniskimise vastu. Keelepe pole alati kerge, ka motiveerituna. Eesti keele kohta tlen

naljatades, et iga sna on erinev ning snavormid on praktilises elus lihtsam

selgeks saada kui niisama phe ppida. Vid ju teada, kuidas on siga ja lammas, aga restorani mens seisab sealiha ja lambaliha.

Srav petaja nakatab rmugaEvelyn srab alati, kllap see nakatab ka pilasi. Annan endast palju ning saan palju tagasi. Tore on ttada nii individuaalpilaste kui ka rhmadega. Keeleklassis on mul olnud kige rohkem 14 inimest ja see ongi lempiir, muidu muutub aktiivne ppimine raskeks.

Evelyn peab eriti thtsaks oskuste kinnistamist. Teen jrgmiseks tunniks kodus lisalesandeid, kui mistan, et midagi on vaja veel harjutada, ning enne uut osa ei vta. Oluline pole materjal kiiruga lbi ttada, vaid ikka teadmisi saada ja oskusi arendada, et pilased keele omandaksid.

Evelyni snul ei saa petajat tasu mta rahas. Eelistan kokkuhoidlikku eluviisi ja taaskasutust, seega tulen vlja ka viksema sissetulekuga. Vga palju thendab see, et on vimalik koos aega veeta nii erinevate ja huvitavate inimestega. Minu jaoks ei ole htegi halba rhma on rhmad, mis toimivad iseenesest, ning on keerulisemad

rhmad, millega ttamine vajab petajalt vikeseid nippe.

Evelyni ootavad kodus poeg Kaaren (9) ja elukaaslane Enor (34), kes on vabakutseline lavastaja ja renoveerija. Kuna iga meeldiv t tekitab natuke sltuvust, siis minu ks psterngas kodus perele keskendumiseks on enese korrale kutsumine jrgnevalt: Praegu ma sellele tprobleemile ei mtle. Tean, et mul on teel tle aega sellega 40 minutit tegeleda, snab Evelyn. Niikaua kui mletan, olen soovinud petajaks saada, et inimesi aidata. Praegu tunnen, et annan endast teistele inimestele piisavalt palju ning olen sellega rahul.

Tiskasvanud on sama lbutsemishimulised nagu lapsed.

Evelynil on omad nipid, kuidas eesti keele tunnid huvitavaks teha.

INKARI LINDVEajakirjanik

16

Meelis rootsi keelt ppimas

T K E S K K O N D

Tasuta teenus: kutsuge ettevttesse kohale tkeskkonna konsultant!Tinspektsioon on loonud tkeskkonna konsultandi teenuse, et pakkuda tandja- tele personaalsemat tuge ja nu. Konsultandid asuvad Tallinnas, Tartus ja Rakveres, kuid sida- vad vajadusel ettevtetesse le Eesti, sltumata asukohast. Ettevtetele on konsultandi- teenus tasuta.

Vikese ja keskmise suurusega ettevtte juht puutub igapevats kokku kmnete teemadega: mk, turundus, raamatupidamine, tootmine, klientide pretensioonid, personalit ja veel palju muudki, mis nuab eriteadmisi ja -oskuseid. Kogu selles virvarris ja lahendamist vajavate probleemide rgastikus vivad jda n- vaeslapse ossa ttajate ohutust ja tervishoidu puudutavad teemad, mis aga vib nii ttajale kui ka tandjale kurjasti

ktte maksta, niteks siis, kui ttaja saab tkohal tervisekahjustuse.

Tkeskkonda puudutavad teemad muutuvad jrjest thtsamaks olu- korras, kus Eestis tjud vheneb ning tandjad peavad ennast ttajale atraktiivseks tegema. Niteks, miks peaks vljappinud ja kvalifitseeritud keevitaja tahtma ttada ettevttes, kus puudub ventilatsioon ja olme- tingimused on kesised, kui tal on vimalus minna tle ettevttesse, kus ttajate heaolusse panustatakse rohkem?

Millega konsultandid tegelevad?2015. aastal asusid Tinspektsioonis tle tkeskkonna konsultandid, kelle peamine tlesanne on konsulteerida ettevttes tandjaid ttervishoiu ja tohutuse teemal. Lisaks vastavad nad prdujate tkeskkonnaksimustele, kirjutavad artikleid ja brore ning

jagavad teadmisi infopevadel ja koolitustel.

Konsultant nustab tandjat pigem tkeskkonna juhtimisssteemi loomi- sel, mitte ei otsi tkeskkonnast ksikuid rikkumisi. Teda saab kutsuda nii ettevtte ldisele konsulteerimisele, mis hlmab kogu tkeskkonda ja dokumentatsiooni, kui ka mingi kindla tkeskkonna valdkonna (nt isikukaitsevahendite kasutamine) konsulteerimisele.

Kogu ettevtte konsulteerimise teenust pakutakse vikestele ja keskmise suurusega ettevtetele. Suurtes ettevtetes peab enne klastust olema ra mratud konsulteerimise vald- kond, nt tervisekontrolli vi juhenda- miste ja vljappe korraldamine.

Konsultanti on vimalik kaasata ka tnnetuste uurimisse: sellisel juhul annab ta nu, kuidas tnnetuse

Tehast klastavad tkeskkonna konsultandid Jane Saar ja Indrek Avi.

17T K E S K K O N D

asjaolusid vlja selgitada, kuidas juda tnnetuse algphjusteni ning mida nende krvaldamiseks ette vtta.

Tkeskkonna konsultant ei koosta ettevttesiseid dokumente ega nende projekte (nt riskianalsi, ohutusjuhendit).

Kuidas konsulteerimine toimub?Tkeskkonna konsulteerimine ette- vttes algab ettevtte ttajate ja konsultandi tutvumisega, vajadu- sel tpsustatakse, millisele osale

tkeskkonnast vi millisele ohu- tegurile tuleks erilist thelepanu prata. Seejrel tehakse ettevtte tkeskkonnas (tootmistsehhis, konto- ris, laudas vms) ringkik, mille ajal annab konsultant parandussoovitusi. Konsultandi eeliseks on vime vaadata tkeskkonda vrske pilguga ta ei ole harjunud niteks kiguteel oleva juhtmega ning mrkab seda kindlasti. Samas ttajad, kes juhet iga pev

nevad, ei pra sellele enam suuremat thelepanu.

Kui ringkik tkeskkonnas on lpule judnud, tutvub tkeskkonna konsultant ettevtte dokumentidega (sh riskianalsi, ohutusjuhendite, juhendamiste registreerimisega) ning vajadusel annab soovitusi, et neid asjakohasemaks muuta. Lpetu- seks rgitakse veel kord lbi avastatud puudused ning soovitused tkeskkonna parandamiseks. Viie tpeva jooksul prast klastust saadab tkeskkonna konsultant

tandjale klastusest kirjaliku kokkuvtte.

Nide. Tandja kutsus tkeskkonna konsultandi ettevttesse eesmrgiga keskenduda liikumisteedele ohtlike tkohtade lheduses. Tandja oli loonud uue ja turvalisema liikumistee ning soovis kinnitust, et see on ohutu. Konsulteerimise kigus andsid konsultandid tandjale soovitusi

trepi mrgistuse ja vlisvalgustuse parandamiseks, lisaks soovitasid kasu- tusele vtta teisaldatavad ohumrgid, juhuks kui kiguteel on ajutine takistus, ning paigaldada ohtlike kemikaalide mrgistus ja piirded teisaldatavatele tlavadele.

Ettevttes konsulteerimise jrel antakse tandjale aega, et ta saaks konsultandi soovitusi ellu rakendada, ning sel ajal tinspektorid ettevtet kontrollima ei tule. Erandiks jvad olukorrad, mis viitavad suurele t- tervishoiu ja tohutuse nuete rikkumisele need vivad ilmneda t- nnetuse vi kutsehaigestumise teatisest vi kaebusest.

Muudame maailma paremaks ks tkoht korraga!

Tkeskkonda puudutavad teemad muutuvad jrjest thtsamaks olukorras, kus Eestis tjud vheneb ning tandjad peavad ennast ttajale atraktiivseks tegema.

PIRET KALJULAtohutuse peaspetsialist

Kuidas saab kutsuda tkeskkonna konsultandi oma ettevttesse?Kui soovite kutsuda tkeskkonna konsultandi oma ettevttesse, saatke e-kiri Tinspektsiooni ldaadressile ti@ti.ee.

Ksimuste korral vtke hendust tkeskkonna nustamise osakonna juhataja Rein Reisbergiga (telefon 504 8935, rein.reisberg@ti.ee) vi tohutuse peaspetsialisti Piret Kaljulaga (telefon 529 5020, piret.kaljula@ti.ee).

18 M I K S J U H T U S T N N E T U S ?

Tpetuse petaja eiras ohutusnudeidMiks juhtus?petaja kasutas ketassaagi, mis ei sobi viksemtmeliste detailide ttlemiseks. Ttasapinnale oli saeketta mber pandud kvast puitkiudplaadist (nn Soome papist) omavalmistatud kate, mis ei vimaldanud kiilunuga ning sellele kinnitatavat, saekettaga kokkupuute

vltimiseks ette nhtud kaitsekatet paigaldada. Tootja poolt ette nhtud saeketast mbritsev plastist kate oli varem purunenud, mistttu oli petaja asendanud selle omavalmistatuga.

Terviseriski maandamiseks vi vltimiseks tuleb tita ohutusnudeid, vajadusel peab lbi viima tiendava juhendamise. Lisaks on vaja koos ttajatega analsida kigi seadmete vimalikke nnetusjuhtumeid ning kontrollida ohutusjuhendites ohutus- juhiste olemasolu. Tandjast haridus- asutusel aga puudus ketassaepingi ohutusjuhend, millest tulenevalt ei olnud petajale esmajuhendamist juhendi alusel korraldatud.

Kuidas edaspidi sarnaseid tnnetusi vltida?Enne tvahendi kasutuselevttu peab olema korraldatud tkeskkonna riskianals, mis muu hulgas hlmab vimalikke ketassae kasutamise viise ja sellega tehtavaid tid. Lisaks tuleb hinnata ketassae sobivust tlesande titmiseks.

Knealuse tnnetuse puhul asusid petaja ked soonte tegemise ajal ohualas. Soonte freesimiseks kasutatakse ketassae asemel ldjuhul puidufreesi. Vikesele detailile soone tegemiseks oleks olnud mistlik kasutada tihedahambalist ksisaagi.

Tvahendi detailide ja seadiste asendamisel tuleks eelistada tootja ettenhtut. Igal juhul tuleb tvahendi puudustest tandjat teavitada, sest vaid nii saab tandja tagada, et ttaja kasutusse antavat tvahendit hoitakse sellises korras, mis tagab tvahendi ohutuse kogu kasutusaja vltel.

Paljud saagi kasutades toimunud tnnetused lppevad srmede amputeerimisega. Phjuseks on enamasti nuetevastaselt reguleeritud vi puuduvad kaitsepiirded. Oluline on korraldada vljape ohutute tvtete omandamiseks ja aeg-ajalt kontrollida nuete jrgimist.

Tpetuse petaja on eeskuju, kes kujundab peagi tturule suunduva noore suhtumist ja hoiakuid ttervishoidu ja tohutusse. Kooli juhtkonna roll on tandjana seda igast kljest toetada, tites ttervishoiu ja tohutuse nudeid korralikult.

INDREK AVItkeskkonna konsultant

Tpetuse petaja on eeskuju, kes kujundab peagi tturule suunduva noore suhtumist ja hoiakuid ttervishoidu ja tohutusse.

Mis juhtus?Phikooli tpetuse petaja korraldas pilastega tunde puutklassis, mis oli sisustatud puiduttlemismasinatega. kskord hakkas ta valmistama 110 mm pikkust ja 20 mm lbimduga puidust juluehet ning otsustas saagida detailile kaks soont. Selleks kasutas ta kiilunuga ja ketassaepinki, millelt oli eemaldatud tootja poolt ette nhtud kaitsekate saekettaga kokkupuute vltimiseks. Soone saagimise ajal kega kinni hoitud detail paiskus aga eemale ja lendas laualt minema. petaja parema ke srm sattus kokkupuutesse saeketta liketeradega, mis phjustas raske kevigastuse.

19

Kindel kava on hea ajaplaneerimise alusInimesed, kes oskavad aega juhtida, elavad efektiivsemalt ja kvaliteetsemalt: nad panevad thtsad asjad kalendrisse kirja, tegutsevad tehtud plaanide jrgi ning peavad endale antud lubadustest kinni, tulles samal ajal toime igapevaste katkestustega.

Aja- ja projektijuhtimise koolitaja Kristjan Otsmanni snul aitab kindel

pevartm efektiivne olla. Tean inime- si, kes hommikul vtavad 510 minutit peva levaatuseks. Seejrel teevad nad td mne keskendumist nudva lesandega pool kuni poolteist tundi. Siis osalevad nupidamisel vi valmistuvad selleks. Kirjutavad puhtaks koosoleku ideed ja annavad need kiku. Prastlunal kohtuvad teiste inimestega. Seejrel teevad ra pisiasjad. Lpuks heidavad pilgu mdunud pevale tagasi ja vilksavad hetkeks jrgmist peva, et veenduda kik on hsti, toob ta esile he nite.

Ka veebilehe www.ajajuhtimine.ee autor Ardo Reinsalu soovitab peva plokkidena planeerida. Logistiliselt ja kontsentratsiooni mttes nuavad hesugused tegevused vhem aega ja ressurssi kui erisuguste lesannete vaheldumisi titmine. Kige lihtsam nide on ilmselt kontorist vljas toimuvad kohtumised. Kui juba oled sunnitud pea ees liikluskeerisesse tormama ja porikalossid jalga tmbama, siis miks mitte kia lbi kik vajalikud kohtumised korraga? Kui aga oled vtnud arvuti taga ttamiseks

M U U D A M E T E L U PA R E M A K S !

20

eraldi aja, tee korraga ra nii palju kui vimalik, lisab ta.

Planeerimise alustamisel on alati ks oht planeerida liiga tpselt ja ajagraafik liiga tis. Mtle ise ilmselt pole vimalik vltida kiki ootamatuid sndmusi vi ajaraiskajaid, jagab Reinsalu nu. Niipea kui plaanid homse peva sada protsenti tis, on selge, et he ootamatu ajaraiskaja tttu jb midagi kavandatust tege- mata. See aga ei mju hsti ei plaanipidamisele ega stressitasemele. Sestap on mistlik planeerida varuga ja jtta teatud osa pevast ldse

planeerimata. ra muretse, et sul jb see varuaeg kasutamata: isegi kui mingid ootamatused seda ei tida, on hiljem lihtne leida lesandeid, mis vajavad tegemist, aga pole lithtsad just sel peval ra lpetada.

Kui suur peaks see varu olema? Ilmselt kehtib siingi 80 ja 20 protsendi

reegel ehk planeeri 80 protsenti ja jta 20 protsenti ajast planeerimata. Kaheksatunnise tpeva mistes viks varu olla umbes poolteist kuni kaks tundi. Loomulikult on see pigem soovitus kui raudne reegel eks igaks hindab ise oma plaanist ja tlesannetest sltuvat varuaja vajadust, lisab Reinsalu.

Parem on jtta varu peale selliseid tegevusi, mille lppu sa ei kontrolli, niteks kohtumine thtsa kliendiga. Samuti tasub jtta varuaeg hte plokki selliste lesannetega, mille mberkorraldamine pole eriti kee-

ruline, niteks e-kirjade lugemine vi telefonikned. Mistlik on planeerida varu pigem tegevusplokkide lppu, enne lunat ja peva lppu siis on kindel, et olulised asjad toimuvad produktiivsel ajal ja mne juhtumi venimine ei nihuta paigast jrgmise tegevusploki algust, soovitab ta.

Ttud segajadKristjan Otsmanni snul esineb viis suurimat ajaraiskajat: ala- ja leplaneerimine, mtte hajumine, vahelesegamine ning vidinate vrkasutamine.

Kohtan sageli inimesi, kes tlevad, et kige mnusam on planeerimatult ja sihitult kulgeda ning lihtsalt olla, kuid see ei vlista mistlikku planeerimist, lisab ta.

Otsmanni koolitustel osalevad sageli leplaneerimise ohvrid, kes plviksid kindlasti mitme- kordse leilmselt tunnustatud aasta mikrodirektori tiitli, sest nad kulutavad mrkimisvr- selt rohkem aega planee- rimisele kui tegutsemisele. Pane paika kige thtsamad kolm sihti ning snasta iga sihi puhul jrgmine samm. Tee neist kige olulisem ra ja siis vaata valmis jrgmine samm.

Elu muutub liiga palju, et pikalt ja ksikasjalikult planeerida, soovitab ta.

Mtte hajumise vib jagada kaheks: hajamtlemine, kui meel lheb uitama, ja rprhklemine. Sageli ei pane ise hajamtlemist ega rprhk- lemist thelegi. Palu kaaslastel teha endale leebe mrkus, kui nad mrkavad su mtet uitlemas vi nevad, et pad teha mitut keskendumist nudvat asja korraga. Vta kasutusele mni keskendumisvimet suurendav abi- vahend vi pane uitmtted ja tegemist vajavad asjad kirja. Kui kirjutame mtte les, siis aju rahuneb ja suudab pare- mini keskenduda, soovitab Otsmann.

Keskmist kontorittajat hiritakse sageli kmmekond korda tunnis. Sama keskendumistaseme saavutamine v- tab aega mitu minutit. Sinna see aeg kaob.

Abi on ennetamisest. Sea enda jaoks prioriteedid paika ning eira vhem thtsaid segajaid. Kui eirata pole vimalik vi kui see toob kaasa kahju, pa koguda vhem thtsaid vahele trgivaid tid ning teha neid niteks iga tpeva lpus pool tundi, soovitab ta. Kasuta lihtsalt mistetavat mrki, mis nitab, et vajad hetkel keskendumist: olgu selleks suletud uks, kuvarile heisatud punane lipuke, krvaklapid peas vi telliskivi Skypei staatuses.

Kui keegi sind segab, siis ksi, kas jutt tuleb lhike vi pikk: kui lhike, peab asja kohe korda ajama, kui pikk, on parem kindel aeg kokku leppida.

Vidinad on toredad seni, kuni need teenivad eesmrki. Tean kmneid inimesi, kes proovivad ha uusi vidinaid, lootes neist produktiivsuskriisile lee- vendust. Lpuks kaob kogu aeg uute jubinate ja ssteemide katsetamisele ning efektiivsusest on endiselt asi kaugel, nendib Otsmann.

Miks suurem osa ajajuhtimisssteeme lbi kukub?Mitu korda oled proovinud ennast ktte vtta ja varem vi hiljem avastanud, et selgi korral ei saanud asja? Sind ei aita kski efektiivsusnipp, kui sa ei mtle enne enda jaoks lbi, mis on oluline ja mis mitte ning mis vrib sinu aega ja mis mitte, petab Kristjan

Planeeri 80 protsenti ja jta 20 protsenti ajast planeerimata.

M U U D A M E T E L U PA R E M A K S !

21

Otsmann. Kui prioriteedid on paigast ra, on paigast ra ka kik muu. Kui prioriteedid paika klapitad, loksub paika ka kik muu.

Selleks et suudaksime mnuga elada, peaksime keskenduma hdavajalikule. Millised on sinu eluks hdavajalikud kaks vi kolm rolli? Millised rollid annavad su elule mtte? Kui rollid on paigas, leia iga rolli thtsaim tegevus. Edaspidi ongi vaja keskenduda eelkige nendele, jttes vajadusel vhem thtsad asjad krvale.

Reinsalu toob vlja, et peale kasulike nuannete levib ka hulgaliselt mte. Niteks arvatakse, et le kaheksa tunni ttades ollakse efektiivsemad. Rohkem ei ole alati parem. le kaheksa tunni ttavad inimesed on sageli vsinud, hoopis vhem produktiivsed, teevad rohkem vigu ja kannatavad suurema stressi all, lisas Reinsalu. Seega pausid ts on hdavajalikud.

Surve all efektiivsemalt ttamine on teine laialt levinud vrarusaam. See vib mnikord tsi olla, kuid pidevalt

vlise vi enda poolt seatud surve all olemine tekitab stressi. Stress aga on produktiivsuse vastane, lkkab mees selle arusaama mber.

Olen hivatud, seega olen produktiivne on vga populaarne ja protsessile suunatud mtteviis. Kahjuks vale, sest pidev rabelemine ei thenda, et tehakse igeid asju vi et midagi ka valmis saadakse, jtkab Reinsalu.

M U U D A M E T E L U PA R E M A K S !

MARILIIS PINNvabakutseline ajakirjanik

NIPP: Tegele iga pev viis minutit edasilkatud asjadega!Iga pev koguneb meie lauale pabereid ja sissetulnud e-kirjade kausta kirju, mis pole hetkel piisavalt olulised ja millega tegelemise lk- kame edasi. Sama lugu on lesannetega, mis pole aja- kriitilised. Kuhjuv tegemata tde nimekiri on ks jrjekordne stressiallikas.

Lahendusena soovitavad kogenu- mad ajaplaneerijad planeerida igasse pevasse viis minutit, mille ajal vtad tegemata tde kaustast he lesande ja hakkad seda lahendama. Sa ei peagi kike valmis saama, lihtsalt vta endale kohustus alustada ja tegeleda viis minutit! Edasi hakkab tle pshholoogiline efekt. Seda ka siis, kui tlesanne ei vta aega viis, vaid pigem 30 minutit. Iga pev viis minutit ja sinu tegemata tde kuhi vheneb mrgatavalt. Muide samal ajal paraneb enesetunne!

Allikas: veebilehe www.ajajuhtimine.ee autor ARDO REINSALU

M U U D A M E T E L U PA R E M A K S !

Ardo Reinsalu

22 T S U H T E D

Tpevasisesed vaheajad taja korralduses

23T S U H T E D

Taja korraldus thendab t tegemise aja kindlaksmra- mist. Eelkige hlmab taja korraldus taja algust, lppu ja tpevasiseseid vaheaegu (tlepingu seaduse 47 lige 1).

Kui ttaja asub tle, siis tlepingu seaduse (TLS) 5 lg 1 punkti 11 koha- selt peab tandja teavitama ttajat tlepingu slmimisel tkorralduse reeglitest, seega ka ettevttes kehtivast taja korraldusest. ldise taja korralduse kehtestamine ettevttes ei thenda, et ttaja ja tandja ei viks kokku leppida teistsuguses taja korralduses, mrkides selle tlepingu kirjalikku dokumenti.

Kas vaheaeg kuulub taja hulka?Taja korralduse hulka kuulub igus tpevasisesele vaheajale, sest TLSi 47 lg 2 kohaselt peab ttajale olema tagatud iga kuue tunni ttamise kohta vhemalt 30 minutit puhkamise ja einestamise aega, levinud on ka hetunnised lunapausid. Tavapraselt ei ole tpevasisene vaheaeg taeg ning seda ei tasustata.

ldjuhul vib ttaja kasutada nimetatud vaheaega omal ra- ngemisel, ta vib ka tkohalt lahkuda, sest vaheaeg ei ole taeg. Vaheaja mte on selles, et ttaja juaks taastuda ja lejnud tpeva td teha. Tpevasisese vaheaja pikkus on tavaliselt tandja juures aastatega vlja kujunenud, ent kui t vimaldab, saab uute ttajatega kokku leppida ka teistsuguses pikkuses.

Kui puudub vimalus vaheaega anda vi kui t ei vimalda pikemaks ajaks tkohalt lahkuda, peab tandja loo- ma tingimused tkohal puhkamiseks ja einestamiseks ning see vaheaeg loetakse tajaks. T iseloomust tulenev ttamine ilma vaheajata ja vaheaja kasutamise kord oleks otstarbekas stestada tkorralduse reeglites.

Jrelevalve kigus tlepinguid ja tkorralduse reegleid vaadates kohtab vahetevahel kokkuleppeid,

kus tpevasisene vaheaeg on 30 minutit, mis on arvatud tajast vlja, vi siis on vaheaja kasutamise ajad 3 x 10 minutit tpeva jooksul vi 2 x 5 ja 1 x 20 minutit. TLSi 47 lg 2 mtte kohaselt peab tajast vlja arvatava vaheaja pikkus olema vhemalt 30 minutit (korraga) ja tandja ei tohi seda osadeks jagada.

Tiendavad vaheajadTtervishoiu ja tohutuse seaduse 9 lg 31 kohaselt peab tandja lisaks tlepingu seadusega ette nhtud vaheaegadele vimaldama tpeva vi tvahetuse jooksul taja hulka arvatavaid vaheaegu suure fsilise vi vaimse tkoormuse, pikaajalises sundasendis ttamise (nt terve tpev tuleb istuda vi seista, liinitl hesuguseid liigutusi teha) vi monotoonse t puhul.

Nimetatud tingimustest tulenevate tiendavate vaheaegade vimaldamise vajadus peab selguma ettevttes tkeskkonna riskianalsi tegemise kigus. Antavate vaheaegade arv ja pikkus on tandja otsustada, lhtudes riskianalsi tulemustest.

Kas vaheajast saab loobuda?Vga tihti on Tinspektsiooni juristi infotelefonile helistanud tandjad ksinud, kui pikk peaks paus olema ja kui tihti vi palju peaks neid ldse olema. Kuna antud pausid lhevad taja sisse, on kehtestatud isegi viieminutilisi pause.

Seadus ei stesta pauside pikkust ega sagedust, see peaks olema mistliku pikkuse ja kordade arvuga, lhtudes riskianalsi tulemustest. Tiendavate pauside eesmrk on ikkagi ttaja tervise silitamine ning viieminutilise pausi korral ei jua ttaja suuremas tsehhis truumist vljagi.

Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 mrus nr 362 Kuvariga ttamise ttervishoiu ja tohutuse nuded annab tandjale kohustuse korraldada td vaheldumisi teistlaadsete lesannetega. Kui see pole vimalik, peab ttaja saama puhkepause vhemalt 10 protsenti kuvariga ttamise ajast.

Tandjal ei ole keelatud anda veel muid pause (nt kohvipause), kuid tasub meeles pidada, et kik need pausid arvatakse taja sisse, st antakse taja arvelt.

Ttajad on seevastu ksinud, kas tajast vljaarvatavast vaheajast vib hoopiski keelduda, et selle vrra varem koju minna. Kuna vaheaja mte on ikkagi ttaja tervise silitamine ning tvime taastumine ja silimine

tpeva kestel, ei saa ttaja keelduda vaheaja pidamisest ega ka selles tandjaga kokku leppida, et nnda oma tpeva lhendada.

ldise taja korralduse kehtestamine ettevttes ei thenda, et ttaja ja tandja ei viks kokku leppida teistsuguses taja korralduses.

LLE KOOLtinspektor-jurist

24 T S U H T E D

Katseaeg = vimalus hinnata t(taja) sobivust

Tihtilugu prdutakse T- inspektsiooni poole ksimuse- ga, kas on vimalik slmida ttajaga thtajaline tleping, et hinnata, kas ttaja sobib tle vi mitte. Sama tihti kuu- leb ka seda, et reaalselt nii te-

haksegi: tandja slmib tta- jaga thtajalise tlepingu ning kui ttaja vastab nuetele, siis tlepingut pikendatakse. Ka proovipevad ja vabatahtlik t kasumit teenivas ettevttes on endiselt levinud praktika

ttaja proovimiseks. Selline praktika ei ole aga seadusega koosklas.

Thtajalise tlepingu slmimiseks peab olema mjuv phjus ajutised tlesanded, hooajat, projektid vms. Ttaja oskuste hindamine sinna hulka

25T S U H T E D

ei kuulu. Mis puudutab proovipevi, siis Eestis kehtivate seaduste kohaselt vib proovipeval olla ainult Eesti Ttukassas arvele vetud ttu, kelle suhtes on rakendatud tturumeedet vastavalt tturuteenuste ja -toetuste seadusele. Muid proovipevi ette nhtud pole. Kik lejnud tle lubatud, kuid lepinguta isikud, on vaadeldavad tlepingu alusel ttavate ttajatena. Samamoodi on ka vabatahtliku tga. Vabatahtlik t ei ole seotud ettevtja phitegevusega ega suunatud kasumi teenimiseks.

Seega ttaja sobivuse hindamiseks on ennekike katseaeg seda nii thtajalise kui ka thtajatu tsuhte korral. Katseaja eesmrk ongi hinnata t sobivust. Tandja hindab, kas ttaja teadmised, oskused, vimed, isikuomadused jms vastab tasemele, mida nutakse t tegemisel.

Samamoodi saab ttaja katseajal vlja selgitada, kas ta suudab ja tahab kokkulepitud td teha, kas ettevtte kultuur ja kollektiiv talle sobivad jne.

Katseaeg kestab ldjuhul neli kuud. Tandjal ja ttajal on vimalus kokku leppida ka katseaja lhendamises vi kohaldamata jtmises. Sellisel juhul peab vastav mrge olema kirjas tlepingus. Kui tlepingus katseaja pikkuse kohta mrge puudub, kestab katseaeg automaatselt neli kuud. Tht- ajalise tlepingu puhul vib katseaja pikkuseks olla maksimaalselt pool tht- ajalise tlepingu pikkusest, aga mitte le nelja kuu. Seega niteks kahekuulise thtajaga tlepingu puhul vib katseaeg olla maksimaalselt ks kuu.

Katseaja pikendamine pole soovitatavTeine lugu on katseaja pikendamisega. ldjuhul seda teha ei saa, kuid seaduse vljattaja Sotsiaalministeerium on olnud aastaid seisukohal, et eesmrgist

lhtudes vib pidada vimalikuks ka katseaja pikendamist. Seda nimelt olukorras, kus ttaja viibib suure osa katseajast eemal ning seetttu pole tandjal vimalik ttajat ja ttajal t sobivust hinnata. Praegu on kohtupraktika selles osas erinev ning kuna Riigikohtu seisukoht puudub,

siis katseaja pikendamist pooltele ei soovitaks.

Selleks et tsuhe (vi ka vimalik lestlemine) oleks igati vettpidav ega tekitaks vaidlusi, on soovitatav anda katseaja jooksul ttajale pidevalt tagasisidet eelkige siis, kui ttaja ei vasta ootustele, ning selleks, et ta teaks tandja ootusi, oskaks igeid tvtteid, tunneks ettevtte kultuuri ja tkorraldusi. Ka ttaja peab katseajal tandjaga suhtlema: ksima ja arutama, juhtima thelepanu puudustele vi asjaoludele, mis tekitavad segadust vi ebakindlust, ning tegema ettepanekuid t paremaks korraldamiseks. Tihtilugu tekivadki vaidlused ja arusaamatused seetttu, et ttaja ja tandja ei suhtle omavahel piisavalt.

Kui katseaja jooksul selgub, et ttaja vi t ei vasta ootustele, on pooltel vimalik tsuhe 15kalendripevase etteteatamisega les elda. les-

tlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist vimaldavas vormis (kiri, e-kiri, Skypei vestlus, SMS vms, mida saab hiljem n- taasesitada). Ttaja lestlemist phjendama ei pea, kuid tandjale on phjendamine kohustuslik. Siin tulevadki talle appi varasemad mrkused ja tagasiside. Nii on tendatav see, et tandja on omalt poolt teinud kik, et ttaja katseaja eesmrki tidaks. Alati on vimalik tsuhe lpetada ka poolte kokku- leppel sellisel juhul saavad pooled ise valida, millal tsuhe lppeb.

NB! Kindlasti ei tohi ttaja snagi lausumata ra jalutada (isegi siis mit- te, kui tandja pole judnud ttajale veel kirjalikku tlepingut anda).

Seega ttaja ja t sobivuse hinda- miseks on olemas seadusest tulenev katseaeg, mille ige rakendamine on seadusega koosklas, tidab eesmrki ning tekitab tenoliselt vhem vaid- lusi kui proovipevad, vabatahtlik t ja ttaja hindamiseks slmitud thtajalised tlepingud.

Katseaeg kestab ldjuhul neli kuud. Tandjal ja ttajal on vimalus kokku leppida ka katseaja lhendamises vi kohaldamata jtmises.

ANNI RAIGNAtsuhete nustamistalituse juhataja

26 T S U H T E D

Osalise taja kokkulepe tlepingusKuidas tuleks osalises tajas kokku leppida, nii et see oleks tlepingus selge ja heselt arusaadav?

Tlepingu seaduse (TLS) 5 like 1 punkti 7 jrgi peab tlepingu kirjalikus dokumendis sisalduma muude oluliste andmete krval ka aeg, millal ttaja tidab kokkulepitud tlesandeid (taeg).

Tistajaks loetakse ttamist 40 tundi seitsmepevase ajavahemiku jooksul (TLS 43 lg 1), kusjuures eeldatakse, et ttaja ttab kaheksa tundi pevas (TLS 43 lg 2). Poolte igus on leppida kokku tist- ajast lhemas tajas ning sel juhul on tegu osalise tajaga. Ka osalise tajaga ttamise korral tuleb pool-

tel konkreetselt kokku leppida t- tundide arvus seitsmepevase aja- vahemiku kohta, mis on osalise t- aja puhul vhem kui eelduslikud 40 tundi. Nii viks nn poole kohaga (0,5 tajaga) ttaja taeg olla vormistatud selliselt: Osaline taeg, 20 tundi seitsmepevase ajavahemiku jooksul.

Siinjuures on thtis see, et ttaja taja osalisus oleks tema tlepingust arvulise nitajana tuletatav, mis annaks vimaluse edaspidi tuvastada ttaja letunnid. Mnel juhul jetakse osalisus tlepingus kahjuks mrkimata, niteks kirjutatakse: T osalise tajaga graafiku alusel, taeg summeeritud kvartali arvestuses. Selle nite puhul on tandja otseselt rikkunud TLSi 5 lg 1 p-s 7 stestatud nuet, sest ttajat ei ole tajast teavitatud.

Praktikas esineb sageli ka juhtumeid, kus tlepingus on taeg stestatud vahemikuna, niteks osaline taeg 2035 tundi ndalas vi osaline taeg 50100 protsenti kuus. Ent niisuguseid kokkuleppeid ei saa pidada vastavateks TLSi 5 lg-le 2, mille jrgi tuleb tlepingu kirjalikus dokumendis esitada andmed heauskselt, selgelt ja arusaadavalt ning kokkulepitu snastada viisil, mis vimaldab ttajal neist heselt aru saada.

Ttajale arusaadav oleks ka kokkulepe ttamises osalise tajaga ehk 0,5 kohaga (poole koormusega) vi 0,8 kohaga. Kuidas aga anda td 0,8 kohaga ttajale, kui tema selle kalendrikuu ttundide arv tuleb komakohaga? Niteks kuus on ttunde 168, kuid osalise koormuse korral (0,8) peaks ttaja ttama selles kuus 134,4 tundi. See thendab, et kokkulepe koormuses, millest ei ole vimalik mista ttundide arvu, pole seesugusel kujul arusaadav, selge ja heauskne ega vasta TLSi 5 lg-s 2 stestatule.

Seega neme, et tandjal oleks mistlik juda ttajaga alati kokkuleppele selles, millist ttundide arvu konkreetses kuus silmas peetakse. See arv peab olema poolte jaoks heselt mistetav ja konkreetne.

LEONID SINIAVSKItinspektor-jurist

27T S U H T E D

Kuidas mta ttaja hoolsust?Tsuhe on kahesuunalise liikumisega tee: tandja peab looma vajalikud tingimused tlesannete titmiseks (t- tingimused, igeaegne infor- meerimine, vajadusel kooli- tamine jne) ning ttaja omakorda kasutama oma oskusi ja vimeid ties ulatuses, et saavutada parimat vimalikku tulemust. Kuidas on aga vimalik mta, kas ttaja on piisavalt hoolas?

Tlepingu seadus (TLS) neb pooli vrdsete partneritena ning vimaldab probleeme paindlikult lahendada, tuginedes mistlikkusele, tavadele ja praktikale. Seadus ei saa aga kike ette nha paljud nansid tulenevad t iseloomust.

Igas suhtes ootavad pooled teineteiselt lojaalsust. TLS kohustabki ttajat olema tandjale lojaalne titma lojaalselt tkohustusi oma

teadmiste ja oskuste kohaselt, t- andja kasu silmas pidades ning t ise- loomust tuleneva vajaliku hoolsusega.

Kas ttaja titis oma tkohustusi piisava hoolsusega vi mitte, on aga omaette teema, mis nuab alati individuaalset lhenemist ning paljude asjaoludega arvestamist. Niteks tuleb leida vastused jrgmistele ksimustele: Kuidas teeb samades tingimustes

ja samal ametikohal td keskmine ttaja?

Millised on ttaja tga seotud tavalised riskid?

Kas ttaja oli terve? Kas ttajal olid tlesannete

nuetekohaseks titmiseks vajalikud teadmised ja oskused?

Kas tandja oli loonud kik vajalikud tingimused?

Kas tandja korraldus oli seaduslik ja tga seotud?

Ttaja ei tohi oma lesannete titmisel olla kskikne, hooletu ega vastutustundetu ning ettevttele sellega kahju tekitada. Kui tandja tagas vajalikud tingimused, ent ttaja

titis lesandeid hooletult, on tegu nii TLSi 15 punkti 1 kui ka TLSi 16 rikkumisega.

Kui tandja testab ttaja sd, siis on tal igus: lpetada tleping erakorraliselt

TLSi 88 like 1 alusel; nuda lepingulise kahju hvitamist

TLSi 74 like 1 vi 2 alusel.

ALEKSANDER MATIKAINEN

28 T V A I D L U S K O M I S J O N I T M A I LT T V A I D L U S K O M I S J O N I T M A I LT

Ttamise registri kannete kajastumine tvaidlustes

Ttamise registri kanne ei thenda ega asenda tlepingu lestlemist. Paraku juhtub sa- geli, et ttaja avastab registri- kande phjal temale seni teadmata tlepingu lppemise, mida ta iguslikult hinnata ei oska, ning vaidlustab siis tvaidluskomisjonis kui sea- dusevastase lestlemise. See on aga vale tee: tvaidlus- komisjonis ei saa vaidlustada registrikande igsust, kll aga vib vaidluse esemeks olla tlepingu lestlemise vi muu lppemise aluse kehtivus.

Alates 1. juulist 2014 peetakse Maksu- ja Tolliametis maksukorralduse seadu- sega kehtestatud ttamise registrit, milles tandja teeb kande ttaja isikuandmete, t alustamise aja ning tlepingu lpetamise aja ja aluse kohta. Ttamise register on maksukohuslase registri alamregis- ter, mis peab adekvaatselt kajastama Tinspektsioonile, Eesti Ttukassale, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustus- ametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud lesannete titmiseks vajalikke andmeid.

Tvaidluskomisjoni praktika phjal vib vita, et enamikul juhtudest on tandjad ttajate registreerimise kohustust ka titnud ning tsuhte

tuvastamisega ei teki probleeme ka kirjaliku tlepingu vi muude tsuhet tendada vivate tendite puudumise korral. Ttamise registreerimisel on kohustatud ja kande igsuse eest vastutavaks isikuks tandja. ldiselt eeldatakse, et kanne on ige.

Nuded tuleb selgelt mrataLppenud tsuhte korral ei jta tandjad tavaliselt ka lpetamise kannet tegemata ning lpetamise alust mrkimata. Seda isegi juhul, kui tsuhe ei ole tegelikult tlepingu seaduses (TLS) stestatud korras les eldud vi lpetatud. lestlemise korral ette nhtud aluste mrkimisest siiski hoidutakse. Kll aga vib ttaja avastada registrikande phjal temale seni teadmata tlepingu lppemise, mida ttaja iguslikult hinnata ei oska, ja vaidlustab siis tvaidluskomisjonis kui seadusevastase lestlemise.

Nide 1. Ehitustline asus tle 2014. aasta oktoobris. Detsembris teatas tandja suulises vormis objektil t lppemisest ja ttajale enam t- lesandeid ei antud. Kuna tsuhte lppemise kohta ttamise registris kannet ei olnud ja tendit tlepingu lpetamise vi lestlemise kohta ei esitanud ka ttaja ise, keeldus Ttukassa ttajat ttuks vormis- tamast. Mne aja prast, kui ttamise registrisse oli ilmunud kanne tlepingu lpetamise kohta kokkuleppel, prdus ttaja tvaidluskomisjoni tlepingu lestlemise thiseks tunnistamise ja thise lestlemise eest hvitise nuetega.

Nide 2. Ttaja thtajaline tleping oli prast thtaja mdumist tandja teadmisel t jtkamise tttu muutunud thtajatuks. Kaks kuud prast tlepingu thtajatuks muutumist avastas ttaja ajutise tvimetuse ajal ttamise registrist kande, et tleping on thtaja mdumise tttu lppenud. Ajutise t-

29T V A I D L U S K O M I S J O N I T M A I LT

vimetuse lppemise jrel ttaja enam tle ei linud, leides, et tandja on tlepingu seadusvastaselt les elnud.

Eeltoodud vi sarnase sisuga t- vaidlusi on tvaidluskomisjonis tulnud lahendada pea igal istungite peval. Selliste juhtumite hine tunnus on tsuhte katkemine tandjapoolse t andmisest keeldumise tttu ning tlepingu lpetamisest teadasaamine ttamise registri kande phjal.

Ent ttamise registri kanne ei thenda ega asenda tlepingu lestlemist. Tlepingu lestlemine kehtib ksnes seaduses stestatud vormis teisele poolele lepingu lestlemise tahteavalduse esitamise korral ning jrelikult saab vaidlustada ksnes vormikohase lestlemise vastavust seadusest tulenevale alusele. Kui tlepingut aga les ei eldud ning tlepingu lppemises ei leppinud pooled ka ise kokku, on tsuhe kehtiv ja tlepingut tuleb edasi tita. Ttamise registri kande igsust iseenesest tvaidluskomisjonis vaidlustada ei saa, vaidluse esemeks on tlepingu lestlemise vi muu lppemise aluse kehtivus.

Kahju hvitamise nudedTlepingu titmine ei ole aga sageli vimalik just ttaja arvates. Allakirjutanu komisjonis oli juhtum, kus tandja tunnistas ebaigeid kandeid ttamise registris ja tegi ttajale ettepaneku tle tagasi asuda. Ttaja keeldus.

Tuleb nentida, et sltumata kirjeldatud asjaoludel t jtkumisest on ttajal igus nuda tandjalt talle ebaige kandega tekitatud kahju hvitamist. Niteks oli tandja teinud registris kande ttaja tlepingu lppemise kohta ilma seaduses stestatud aluseta. Tvaidluskomisjonis misteti aga ttajale vlja ttasu t andmata jtmise tttu alates kande tegemisest.

Kahju hvitamise nuete puhul tuleb lhtuda vlaigusseaduse (VS) vastavatest stetest. Niteks nudis ttaja, kelle kohta tegi tandja ttamise registris tlepingu lppemise kohta aluseta kande ja seda ttaja ajutise tvimetuse

ajal, tandjalt sellega phjustatud hingeliste kannatuste ja tema maine kahjustamise tttu mittevaralise kahju hvitamist. Asja menetluse kigus selgus siiski, et tandja oli teinud ttajale ettepaneku asuda prast tvimetuslehe lppemist tagasi tle.

Mittevaralise kahju hvitise mramisel arvestatakse peale rikkumise raskuse ja ulatuse ka kahju tekitaja kitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse prast rikkumist (VS 134 lg 5). Sama phimtet on komisjon arvestanud aluseta kandega tekitatud varalise kahju vljamistmise vaidluste lahendamisel. Kui tvaidluskomisjon tuvastab, et tandja on ebaige kande tegemist tunnistanud ja avaldanud

tlepingu jtkamiseks valmisolekut, ei ole ttajal igust nuda TLSi -s 35 ette nhtud t mitteandmise tttu saamata jnud ttasu.

Tlepingu lppemise kanne ei igusta tlt puudumistKas ttamise registri tlepingu lppemise kande phjal on ttajal igus tlt ra jda? Tuleb eeldada, et kuna tleping lpeb TLSis stestatud alusel, eelkige kokkuleppel, thtaja mdumisel ja lestlemisega, ei kaasne ttamise registri kande alusel iseenesest ttaja tlt rajmise igust. Jrelikult, kui tlepingut tegelikult kokkuleppel ei lpetatud, tleping oli thtajatu ja lepingut TLSis ette nhtud korras les ei eldud, peab ttaja tle minema.

Pooltevahelise vaidluse esemeks vib sellistes asjades olla t andmata jtmine, pahatihti aga ka tandja algatusel ttaja tle ilmumata jtmine. Sageli ttajad tle ei lhe, pidades tandjaga tlepingu titmise teemal diskussiooni telefoni teel. Telefoniknede sisu on aga raske, sageli vimatu tendada. Niisiis peaks ttaja selliste juhtumite puhul esitama ttamise registri kande kohta

jreleprimise kirjalikku taasesitamist vimaldavas vormis, niteks e-kirjaga, ning teatama oma tks valmisolekust, seda ka juhul, kui t jtkamine ei olnud tema arvates reaalselt vimalik mingitel, sageli ksnes pooltele teadaolevatel phjustel.

Tinspektsioon saab registrikandeid muutaTtamise registri kande aluseks vib olla tvaidluskomisjoni justunud otsus. Tvaidluste phjal vib tuvastada ttamise alustamise kuupeva, lppemise kuupeva ja aluse.

Tandja on kohustatud tegema tlepingu lpetamise kande tlepingu lestlemisavalduses mrgitud

alusel, sltumata lestlemise vaidlustamisest tvaidluskomisjonis vi kohtus. Seda nuet alati ei tideta tandjad jtavad kande sageli registrisse mrkimata siis, kui lestlemisega ei nustuta, niteks juhul, kui tleping on lppenud ttaja erakorralise lestlemisega TLSi 91 like 2 alusel ehk tandjapoolse lepingulise kohustuse rikkumise tttu. Tvaidluse lahendamise seisukohast see thendust ei oma ning komisjon muudab registrikandes andmed vastavalt justunud otsusele.

Ttamise registri kanne ei thenda ega asenda tlepingu lestlemist.

RAILI KARJANEtvaidluskomisjoni juhataja

30 K S I M U S - V A S T U S

KSIMUS-VASTUSLugeja ksib: Ttan tlepingu alusel tistajag

a ja

soovin tle asuda ka teise tandja juures. Kas tohin seda

teha, millistel tingimustel ja millise lepinguga?

Vastab tinspektor-jurist lle Kool:

Lepinguvabaduse phimtte kohaselt otsustavad lepingu

pooled, millise lepingu nad slmivad. Td tehakse

reeglina tlepingu alusel, kuid t tegemise vib

kokku leppida ka ksundus-, tvtu- vi muu sarnase

lepinguga.

Tlepingu seadus (TLS) ei keela ttajal ttada samal

ajal mitme tandja juures (v.a juhul, kui vastavasisuline

piirang ei tulene tlepingust). Tandja vib niteks

slmida TLSi -s 23 stestatud konkurentsipiirangu

kokkuleppe, mis keelab ttamise tandja konkurendi

juures.

Kuigi TLS ei keela teha td mitme tandja juures, tuleb

kinni pidada TLSi 3. peatki 3. jaos kehtestatud taja

piirangutest: seadus eeldab, et ttaja ttab kaheksa

tundi pevas ja 40 tundi seitsmepevase ajavahemiku

jooksul (TLSi 43 liked 1 ja 2).

Jrgida tuleb ka t tegemise aja ldist piirangut, mis on

koos letunnitga keskmiselt 48 tundi seitsmepevase

vahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul

(TLS 46), ning tagada ttajale igapevane puhkeaeg

(TLS 51) ja igandalane puhkeaeg (TLS 52). Sellest

tulenevalt ei ole mitme tandja juures tistajaga

ttamine lubatud, kuivrd siis ei oleks tagatud ttajale

ei igandalane ega tenoliselt ka igapevane puhkeaeg.

Seega mitme tandja juures ttamine on kll lubatud,

ent osalise koormusega, et vltida ttaja tervise

kahjustumist.

Nimetatud piirangud on kehtestatud ttaja tervise

kaitsmise eesmrgil, et vltida lettamist,

kutsehaigestumisi ja tnnetusi ning vhendada nende

esinemise riski.

Juhul kui ttaja siiski ttab mitme tandja juures

tistajaga (40 tundi ndalas), peaks ttaja ise jlgima,

et talle jks puhkamiseks ja tvime taastamiseks

piisavalt aega. Tandjale jb otsustada, kui mistlik

on vtta tle inimene, kes ttab juba tistajaga

ning kellel vib levsimuse tagajrjel tekkida haigusi

(traumasid).

Lugeja ksib: Minu ttamiskohal on liiga vhe

vrsket hku ja sinna kostub krvalruumist

klientidega suhtlemist segav mra. Tandja

tleb, et tema ei saa midagi teha, sest ettevte

tegutseb renditud ruumides ja ventilatsiooni eest

hoolitseb majaomanik ning mra tekitab hoopis

krvalruumides tegutsev teine firma.

Vastab tkeskkonna nustamise osakonna

juhataja Rein Reisberg:

Ttervishoiu ja tohutuse seadusest tulenevalt

on tandja see, kes kujundab ja sisustab tkoha

nii, et tnnetusi ja tervisekahjustusi oleks

vimalik vltida ning ttaja tvime ja heaolu

silitada. Mingeid erinevusi renditava ruumi

kasutamisel ei ole. Vastutajaks on ikka tandja,

mitte hoone omanik vi keegi kolmas, kes tegeleb

niteks ventilatsiooniseadmete korrasolekuga.

Seetttu tasub tandjal oma ettevtte tegevuseks

vajalike ruumide rentimisel melda, kuidas tagada

ttajatele nuetekohased ttingimused.

Oluline on vlja selgitada, milliseks otstarbeks

on hoone vi selle ksikud ruumid ehitatud.

Kui laoruumiks ehitatut soovitakse muuta

mitme ttajaga brooruumiks, jb ilmselt

esialgsest huvahetusest vheseks ja vajalik on

ventilatsioonissteemi tiendada. Kes sellega

tegeleb ja selle eest tasub, on ruumi rendileandja

ja rentniku omavahelise kokkuleppe ksimus.

Enne ruumide kasutuselevttu on kasulik teada,

millega tegeldakse krval asuvates ruumides.

Sellega saab ennetada probleeme, kus broo- vi

mgiruumides segab tlesannete titmist

mra vi kuhu levib ebameeldiv vi kahjulik

kemikaalilhn.

Seega ei pea ttaja kurtma vhest huvahetust

mitte hoone omanikule, vaid ikkagi oma

tandjale, kellel on kohustus tagada

tkeskkonna vastavus ttervishoiu ja

tohutuse nuetele.

31K S I M U S - V A S T U S

Lugeja ksib: Mu lapsehoolduspuhkus hakkab lppema, laps saab peagi kolmeaastaseks. Enne dekreetpuhkust ma oma phipuhkust ei kasutanud. Kas mul on igus vormistada end tle, aga jda kohe puhkusele?

Vastab tinspektor-jurist Ingrid Iter:

Seadus neb ette ttajate ringi, kellel on igus nuda phipuhkust neile sobival ajal. Teiste hulgas on vanemal igus nuda puhkust vahetult prast lapsehoolduspuhkust. Kui ttajal ji enne rasedus- ja snnituspuhkusele minekut phipuhkus kasutamata, on tal seda vimalik kasutada ka prast lapsehoolduspuhkust, sest phipuhkuse nude aegumine peatub ajaks, mil ttaja kasutab rasedus- ja snnituspuhkust ning lapsehoolduspuhkust.

Ttajal on vimalik kasutada vahetult prast lapsehoolduspuhkust nii enne rasedus- ja snnituspuhkusele jmist kogunenud puhkusepevi kui ka rasedus- ja snnituspuhkuse aja eest kogunenud puhkusepevi. Nimelt arvestatakse ka need 140 kalendripeva phipuhkuse andmise iguse aluseks oleva aja hulka erinevalt lapsehoolduspuhkusel viibitud ajast, mille eest ttaja phipuhkust juurde ei teeni.Lisaks on ttajal igus nuda phipuhkust aja eest, mis jb lapsehoolduspuhkuse lppemise ja kalendriaasta lpu vahele, sest phipuhkuse nue thendab kogu puhkuse nuet jooksva kalendriaasta eest. Kui ttaja lahkub tlt enne kasutatud phipuhkuse vljattamist, on tandjal igus pidada ttaja lpparvest kinni tasu vljattamata phipuhkuse pevade eest.

Puhkuse kasutamiseks peab ttaja esitama tandjale avalduse vhemalt 14 kalendripeva enne puhkusele jmist. Avalduse vib esitada nii paberkandjal kui ka e-kirja teel. Kui ttaja katkestab lapsehoolduspuhkuse ning soovib kohe kasutada ra phipuhkuse, tuleks avaldused lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks ja phipuhkuse kasutamiseks esitada hel ajal, sest mlemal juhul eeldab seadus 14kalendripevast etteteatamist.

Lugeja ksib: Minu laps sai maikuus kolmeaastaseks. Kasutasin aasta alguses ra kolm tasulist lapsepeva. Kas see thendab, et lejnud kolm lapsepuhkuse peva lks kaotsi vi on mul neid vimalik veel kasutada?

Vastab tsuhete nustamistalituse juhataja Anni Raigna:

Tlepingu seaduse kohaselt on emal vi isal igus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasustatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud ttasu alammra alusel. 2015. aastal on lapsepuhkuse pevatasu 18,57 eurot.

Emal vi isal on igus saada lapsepuhkust kolm tpeva, kui tal on ks vi kaks alla 14aastast last; kuus tpeva, kui tal on vhemalt kolm alla 14aastast last vi vhemalt ks alla kolmeaastane laps.Lapse kolmeaastaseks ja 14aastaseks saamisel antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse snnipev on enne vi prast puhkust. Seega antud juhul on teil sel aastal vimalus ra kasutada ka oma lejnud kolm tpeva lapsepuhkust, seda olenemata sellest, et laps sai juba kolmeseks.

Kui lapsepuhkust puhkuste ajakavas mrgitud ei ole, tuleb puhkuse kasutamisest tandjale kirjalikult 14 kalendripeva ette teatada. Lapsepuhkust vib kasutada nii osade kaupa kui ka jrjest oluline on silmas pidada, et lapsepuhkust antakse tpevades.

32 K A S U L I K T E A D A K A S U L I K T E A D A

Kui kaua tuleb dokumente silitada?

Dokumendi koostamist stestav igusakt Dokument Silitusthtaeg

Silitusthtaja iguslik alus

Ttervishoiu ja tohutuse seadus (edaspidi TTOS)

riskianals

55 aastat 13 lg 1 p 3tegevuskavasisekontrolltkeskkonna mdistused

Ttervishoiu- ja tohutusalase vljappe ja tiendppe kord (SoM 14.12.2000 mrus nr 80)

tkeskkonnaspetsialisti koolitustunnistus tkeskkonnavoliniku koolitustunnistus tkeskkonnanukogu liikmete koolitustunnistused

esmaabiandja koolitustunnistus ohutusjuhendid tehtava t vi kasutatavate seadmete, masinate, triistade, veokite ja muude tvahendite kohta

juhendamise registreerimine Ttajate tervisekontrolli kord (SoM 24.04.2003 mrus nr 74) (edaspidi TK mrus)

tervisekontrolli suunamise nimekiri

tervisekontrolli otsus 10 aastat prast ttajaga tsuhte lppu 7 lg 3

Tnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord (VV 03.04.2008 mrus nr 75)

arsti teatis55 aastat TTOS 24 lg 5raport

toimikIsikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord (VV 11.01.2000 mrus nr 12)

isikukaitsevahendite arvestus

Ttervishoiu ja tohutuse nuded ehituses (VV 08.12.1999 mrus nr 377)

ehitusplatsi kontrolli aktid tohutusplaan ehitustde alustamise teatis

Tandjal on kohustus koostada ja hallata dokumente. Iga dokumendi koostamisega kaasneb ksimus, kas ja kui kaua peab seda silitama.

Jrgnevas tabelis on loetletud dokumendid, mida on vaja koostada ttervishoiu ja tohutuse seaduses ning selle alusel kehtestatud mrustes ja tsuhetega seotud seadustes (tlepingu seadus ja raamatupidamise seadus) esitatud nuete titmiseks.

Kikidele dokumentidele ei ole silitamisthtaega seadusega kehtes- tatud nende silitamise aeg ja tingimused otsustatakse ettevtte sees (tabelis on need lahtrid jetud thjaks).

Kui lahtris Silitusthtaja iguslik alus ei ole eraldi mrgitud igusakti nimetust, vaid ainult paragrahv, on

viidatud lahtris Dokumendi koostamist stestav igusakt nimetatud igus- aktile.

EGLE HEIMONENttervishoiu tinspektor

ANNI RAIGNAtsuhete nustamistalituse juhataja

33K A S U L I K T E A D A

Dokumendi koostamist stestav igusakt Dokument Silitusthtaeg

Silitusthtaja iguslik alus

Tvahendi kasutamise ttervishoiu ja tohutuse nuded (VV 11.01.2000 mrus nr 13)

tvahendite ohutusjuhendid tvahendite kasutusjuhendid erivljappe/juhendamise registreerimise kaart

tvahendi kontrolli ja teimimise tulemused

1) tvahendi kasutuselevtul tehtud ning plaanivlise kontrolli vi teimimise tulemused ja nende alusel tehtud otsused tvahendi kasutusea lpuni 2) eelmise perioodilise kontrolli ja teimi- mise tulemused vhemalt kolm kuud prast jrgmist perioodilist kontrolli vi teimimist ja tulemuste registreerimist

8 lg 5 p 2

Raskuste ksitsi teisaldamise t- tervishoiu ja tohutuse nuded (SoM 27.02.2001 mrus nr 26)

juhendamise andmed

riskihindamine 55 aastat TTOS 13 lg 1 p 3

Kuvariga ttamise ttervishoiu ja tohutuse nuded (VV 15.11.2000 mrus nr 362)

riskihindamine 55 aastat TTOS 13 lg 1 p 3

tervisekontrolli otsus 10 aastat prast tsuhte lppu TK mrusnr 74 7 lg 3juhendamise andmed

Ttervishoiu ja tohutuse nuded vibratsioonist mjutatud tkeskkonnale, tkeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mtmise kord (VV 12.04.2007 mrus nr 109)

mteprotokollid koos riskianalsi tulemustega 55 aastat 8 lg 5

tervisekontroll 10 aastat prast tsuhte lppu TK mrus nr 74 7 lg 3juhendamine riskihindamine 55 aastat TTOS 13 lg 1 p 3

Ttervishoiu ja tohutuse nuded mrast mjutatud tkeskkonnale, tkeskkonna mra piirnormid ja mra mtmise kord (VV 12.04.2007 mrus nr 108)

mteprotokollid koos riskianalsi tulemustega 55 aastat 9 lg 6juhendamine

tervisekontrolli andmed 10 aastat prast tsuhte lppu TK mrus nr 74 7 lg 3riskihindamine 55 aastat TTOS 13 lg 1 p 3

Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise ttervishoiu ja tohutuse nuded (VV 20.03.2001 mrus nr 105)

mtetulemused 40 aastat 2 lg 5ohutuskaardid

riskihindamine 55 aastat TTOS 13 lg 1 p 3

Asbestitle esitatavad ttervishoiu ja tohutuse nuded (VV 11.10.2007 mrus nr 224)

asbestiga kokkupuutuvate ttajate nimekiri 40 aastat prast viimast kokkupuudet 14 lg 2

tervisekontrolli andmed 10 aastat prast tsuhte lppu TK mrus nr 74 7 lg 3ttaja vljappe tunnistus tkava

riskihindamine 55 aastat TTOS 13 lg 1 p 3t alustamise teatis

Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide kitlemisele esitatavad ttervishoiu ja tohutuse nuded (VV 15.12.2005 mrus nr 308)

riskihindamine 55 aastat TTOS 13 lg 1 p 3kitlemise teade juhendamine ja vljape juhised kitlemiseks kokkupuutuvate ttajate nimekiri 40 aastat prast viimast kokkupuudet 11 lg 3

tervisekontroll 10 aastat prast tsuhte lppu TK mrus nr 74 7 lg 3

Bioloogilistest ohuteguritest mjutatud tkeskkonna ttervishoiu ja tohutuse nuded (VV 05.05.2000 mrus nr 144)

riskihindamine 55 aastat TTOS 13 lg 1 p 3vaktsineerimistend juhendid, juhendamise registreerimine ttajate loetelu 10 aastat prast viimast kokkupuudet 10 lg 3raskete tagajrgedega haigestumise korral 40 aastat prast viimast kokkupuudet 10 lg 4 p 5tervisekontroll 10 aastat prast viimast kokkupuudet 11 lg 5teatised Tinspektsioonile

Plii ja selle ioonsete hendite kasu- tamise ttervishoiu ja tohutuse nuded (VV 20.06.2000 mrus nr 193)

mteprotokollid tervisekontrolli andmed silitab arst 40 aastat prast viimast kokkupuudet 4 lg 5

juhendamine

Ttervishoiu ja tohutuse nu- ded tehislikust optilisest kiirgusest mjutatud tkeskkonnas, tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse mtmise kord (VV 08.04.2010 mrus nr 47)

mte- ja arvutusprotokollid 55 aastat TTOS 13 lg 1 p 3

tervisekontrolli andmed 10 aastat prast ttajaga tsuhte lppu TK mrus nr 74 7 lg 3

Tlepingu seadus tleping10 aastat prast ttajaga tsuhte lppu 5 lg 5 ERIJUHT: enne 01.07.2009 slmitud tlepinguid tuleb silitada 50 aastat 131 lg 2

Raamatupidamise seadus tajaarvestus, palgalehed, lhetuskorraldused jm raamatupidamise algdokumendid 7 aastat 12

34

Loll mte on suvel kasvuhoonet ehitada!

Vanaema tstis korraks pead, aga langetas selle taas aeglaselt ning jtkas plvili kivide korjamist.

Suvel on palav. Igasugu putukaid on kik kohad tis, snas tdruk ja virutas jrjekordse kivi kolinal krusse.

Triinu! Sa lhud nnda kru ra ja kivi vib kellelegi pihta prkuda!

Sorry, aga mte jb samaks.

Millal siis on mtet kasvuhoonet ehitada?

ldse pole vaja ehitada, kasvuhoonet pole absull vaja! jtkas lapselaps sjakalt.

Sisemine ilu pattaKust sa siis rohelise saad? Tomatid, paprika, salatimaterjali, maitserohe- lise ...

Poest. Tead, linnas on sellised suured majad, mis on riiuleid tis, ja inimesed siis lhevad ning annavad raha ja saavad asju vastu, lisas tdruk pisut irooniliselt, mille peale vanaema talle tsiselt otsa vaatas.

Aga kust sa raha saad?

Raha ... eee ... vanemad annavad. Ja varsti hakkan ise teenima.

Sa lhed tle ju vib-olla alles kmne aasta prast!

No siis pole mul neid taimi vahepeal vaja sa!

Rgitakse, et sdavates taimedes on inimese jaoks kasulikke, lausa vltimatuid aineid, nagu niteks vitamiinid.

Olgu-olgu, taimi on vaja sa, aga kasvuhoone ehitamisest suvel ma kll aru ei saa! Kevadel trkavad ju taimed, siis on kasvuhoonet vaja.

Tiesti nus, Triinu, seda meie kasvuhoonet ongi alates kevadest tarvis, vastas vanaema