tigureduktorid - energiatehnika · valige reduktori kasuteguri tabelist grupp, mille ja mis lubab...
TRANSCRIPT
TIGUREDUKTORID
SISUKORD 1. Üldine informatsioon ................................
1.1 Mõõtühikud ................................
1.2 Võimsus ................................
1.3 Ülekandetegur ................................
1.4 Väändemoment ................................
1.5 Hooldustegur ................................
1.6 Kasutegur ................................
1.7 Pöördumatus ................................
1.8 Lõtk ................................................................
1.9 Pöörlemise suunad ................................
1.10 Radiaalkoormus ................................
1.11 Soojusvõimsus ................................
1.12 Valik ................................
1.13 Määrimine ................................
1.14 Paigaldus ................................
1.15 Hooldus ................................
1.16 Värvimine ................................
2.0 X tiguülekandega reduktorid
2.1 Omadused ................................
2.2 Tähistus................................
2.3 Määre ................................
2.4 Klemmkarbi asend ................................
2.5 Tehnilised andmed ................................
2.6 Inertsmomendid [Kg·cm2] (sisendvõllil)
2.7 Mõõtmed ................................
2.8 Lisasisend (mõlemalt poolt pikendatud)
2.9 Väändemomendi piiraja, läbiva õõnesvõlliga
2.10 Lisakomponendid ................................
2.11 Varuosade nimekiri ................................
3.0 K-tigureduktorid ................................
3.1 Omadused ................................
3.2 Tähistused ................................
3.3 Määre ................................
3.4 Klemmkarbi asend ................................
1
TIGUREDUKTORID
................................................................................................
................................................................................................................................
................................................................................................................................
................................................................................................................................
................................................................................................
................................................................................................................................
................................................................................................................................
................................................................................................................................
................................................................................................
................................................................................................
................................................................................................
................................................................................................
................................................................................................................................
................................................................................................................................
................................................................................................................................
................................................................................................................................
................................................................................................................................
guülekandega reduktorid ................................................................................................
................................................................................................................................
................................................................................................................................
................................................................................................................................
................................................................................................
................................................................................................
] (sisendvõllil)................................................................
................................................................................................................................
2.8 Lisasisend (mõlemalt poolt pikendatud) ................................................................
omendi piiraja, läbiva õõnesvõlliga ................................................................
................................................................................................
................................................................................................
..............................................................................................................................
................................................................................................................................
................................................................................................................................
................................................................................................................................
................................................................................................
............................................................ 3
.................................... 4
......................................... 4
................................ 5
.............................................................. 5
.................................. 5
....................................... 6
.................................. 7
................................................ 8
........................................................ 9
........................................................... 9
........................................................... 12
........................................... 13
.................................. 14
................................... 15
...................................... 15
................................... 15
......................................... 16
................................... 17
........................................ 17
........................................... 18
....................................................... 19
....................................................... 20
........................................................ 28
...................................... 31
...................................................... 36
.............................................. 36
....................................................... 38
.................................................... 39
.............................. 41
.................................. 42
................................... 43
........................................... 44
....................................................... 45
3.5 Tehniline informatsioon ................................
3.6 Inertsmomendid [Kg·cm2] (taandatud sisendvõllile)
3.7 Mõõtmed ................................
3.8 Lisasisend ................................
3.9 Õõnesvõlliga momendipiirik
3.10 Lisad................................
3.11 Varuosade nimekiri ................................
2
................................................................................................
] (taandatud sisendvõllile) ................................................................
................................................................................................................................
................................................................................................................................
3.9 Õõnesvõlliga momendipiirik ................................................................................................
................................................................................................................................
................................................................................................
................................................ 46
.................................... 54
...................................... 56
.................................... 59
......................................... 59
........................................... 61
.................................................... 62
1. Üldine informatsioonTRAMEC on turule toonud uue v
X Seeria
Monoliitse kerega tigureduktor. Tänu tema kõikide külgede tolerantstöötlemisele tõuseb X seeria tigureduktor esile oma kinnitamisvõimaluste
K seeria
Tigureduktor on ümara kujuga, kergeeraldatud, tänu millele on võimalik
H seeria
Silindrilise eelreduktori mooduliga ja hoides samal ajal head kasutegurit.
KX-XX-KK seeria
Kombineeritud topelt-tigureduktor, mis
3
Üldine informatsioon TRAMEC on turule toonud uue valiku tiguülekandega reduktoreid, mis on saadaval järgmistena:
. Tänu tema kõikide külgede tolerantstöötlemisele tõuseb X seeria kinnitamisvõimaluste suure modulaarsusega.
kerge ja vajab vähe ruumi. Ühendusosad (jalad ja äärikud) on eraldatud, tänu millele on võimalik saada mitmeid erinevaid versioone.
mooduliga ja ühes tükis kerega tigureduktor. Pakub kõrgeid hoides samal ajal head kasutegurit.
tigureduktor, mis võimaldab kiiruse vähendamist suure ülekandesuhtega
aliku tiguülekandega reduktoreid, mis on saadaval järgmistena:
. Tänu tema kõikide külgede tolerantstöötlemisele tõuseb X seeria
(jalad ja äärikud) on
or. Pakub kõrgeid ülekandesuhteid,
suure ülekandesuhtega.
1.1 Mõõtühikud
1.2 Võimsus P – maksimaalne võimsus, mida saab anda sisendile isase tiguvõlliga
hooldusteguriga FS=1, S1 pideval töötamisel
P1–soovituslik mootori võimsus,
S1 pideval töötamisel.
Vajalik sisendvõimsus, arvestades seadme poolt vajalikku väändemomenti
järgneva valemiga:
DefinitsiooSümbol Ühik
Reduktori hooldustegur
Seadme
Esimese reduktori ülekandetegur
Teise reduktori ülekandetegur
Kiiruse vähendamise tegur
Libistusmoment
Sisendkiirus
Väljundkiirus
Reduktori maksimaalne võimsus
Minimaalne sisendvõimsus
Sisendvõimsus
Väljundvõimsus
Parandatud soojusvõimsus
Soo
Sisendvõlli radiaalkoormus
Väljundvõlli radiaalkoormus
Sisendvõlli aksiaalkoormus
Väljundvõlli aksiaalkoormus
Dünaamiline kasutegur
Staatiline kasutegur
Ruumi temperatuur
Maksimaalne väändemoment
Sisendi väändemoment
Väändemoment, mille järgi re
Vajalik väändemoment
4
ida saab anda sisendile isase tiguvõlliga, kiiruseln1,
pideval töötamisel.
, kiiruseln1, hooldusteguriga FS�antud tabelis lk. 4
es seadme poolt vajalikku väändemomentiT2
' , tuleb arvutada
Definitsioon
Reduktori hooldustegur
Seadme hooldustegur
Esimese reduktori ülekandetegur
Teise reduktori ülekandetegur
Kiiruse vähendamise tegur
Libistusmoment
Sisendkiirus
Väljundkiirus
Reduktori maksimaalne võimsus
Minimaalne sisendvõimsus
Sisendvõimsus
Väljundvõimsus
Parandatud soojusvõimsus
Soojusvõimsus
Sisendvõlli radiaalkoormus
Väljundvõlli radiaalkoormus
Sisendvõlli aksiaalkoormus
Väljundvõlli aksiaalkoormus
Dünaamiline kasutegur
Staatiline kasutegur
Ruumi temperatuur
Maksimaalne väändemoment
Sisendi väändemoment
Väändemoment, mille järgi reduktorit valida
Vajalik väändemoment
,
4�,
tuleb arvutada
1.3 Ülekandetegur in–kiiruse vähenemise tegur, mis on defineeritud järgmiselt
1.4 Väändemoment T2M–maksimaalne ülekantav väändemoment ühtlase koormusega
S1 pideval töötamisel. T2–ülekantav väändemoment
hooldusteguriga FS(mis on toodud tabelis
1.5 Hooldustegur Väärtus, mis võtab arvesseerinevad kasuta
• Seadme tüüp või koormuse tüüp
• Kasutamise aeg (tundi päevas h
• Käivitamiste arv tunnis
FS koefitsient peab olema võrdne või väiksem kui valitud reduktori FS’
TM2 väändemomendi, mis on mainitud kataloogis
Antud FS väärtused tabelis on mõeldud kasutamiseks elektrimootoriga
kaalutlege läbikorrutamist teguriga
ühesilindrilise mootori korral. Kui
käivitamiste arvuks võtta kaks kord see
Ühtlane koormus Vedeliku segajad
Etteandjad
Õhkkuivatus filtrid
tund/päev
5
mis on defineeritud järgmiselt:
maksimaalne ülekantav väändemoment ühtlase koormusega, kiirusel n1, hooldusteguriga FS
ülekantav väändemoment , kiirusel n1, võimsusega P1
mis on toodud tabelis),S1 pideval töötamisel.
erinevad kasutamistingimused :
Seadme tüüp või koormuse tüüp (A-B-C) tundi päevas h/d)
FS koefitsient peab olema võrdne või väiksem kui valitud reduktori FS’, mis on antud suhtena
mis on mainitud kataloogis, ja T2
' väändemomendi vahel.
Antud FS väärtused tabelis on mõeldud kasutamiseks elektrimootoriga. Sisepõlemismootori korral
kaalutlege läbikorrutamist teguriga 1,3 mitmesilindrilise mootori puhul ning teguriga
Kui kasutatakse elektrilist pidurmootorit, kaalutlege käivitamiste arvuks võtta kaks kord see, mis tegelikult oleks vaja.
Seadmed
Vedeliku segajad Generaatorid
Etteandjad Tsentrifugaalpumbad
Õhkkuivatus filtrid Konveierid ühtlase koormusega
Käivituste arv tunnis
hooldusteguriga FS=1,
1,
mis on antud suhtena
Sisepõlemismootori korral mitmesilindrilise mootori puhul ning teguriga 1,5
1.6 Kasutegur Rd – dünaamiline kasutegur, defineeritud kui suhe väljundvõimsuse
P1 vahel. Sõltub peamiselt libisemiskiirusest
Väärtused tabelis kehtivad juhul,
töötunni jooksul koormuse all on see väärtus
Rs-staatiline kasutegur reduktori käivitamisel
Rs on tähtis õige reduktori valikul seadmete jaoks
Nagu ka dünaamilise kasuteguriga
väiksem kui tabelis antud.
Mõõdukate löökidega koormus
tund/päev
Vedelike ja tahkiste
Lintkonveierid
Keskmised vintsid
Kraanad
Kivi ja kruusa filtrid
Tugevate löökidega koormus
Suurte koormustega tõsteseadmed
Kalanderid, kummitoodete valmistamiseks
Höövelmasinad
tund/päev
6
defineeritud kui suhe väljundvõimsuseP2 ja sisendvõimsuse
Sõltub peamiselt libisemiskiirusest, mis tüüpi määret kasutatakse ja juhtnurgast
, kui antakse vastav väljundväändemoment. Esimese
töötunni jooksul koormuse all on see väärtus 30% väiksem kui on antud tabelis.
staatiline kasutegur reduktori käivitamisel. Väheneb vastavalt ülekandetegurile
Rs on tähtis õige reduktori valikul seadmete jaoks, kus ei saavutata püsivat tööseisundit
Nagu ka dünaamilise kasuteguriga, on ka siin kasuteguri väärtus sissetöötamisep
Käivituste arv tunnis
Käivituste arv tunnis
Vedelike ja tahkiste segajad Veekruvid
Lintkonveierid Flokulaatorid
Keskmised vintsid Vaakumfiltrid
Koppelevaatorid
Kivi ja kruusa filtrid
Suurte koormustega tõsteseadmed Ekstruuderid
, kummitoodete valmistamiseks Tellise pressid
Höövelmasinad Kuulveskid
Seadmed
Seadmed
ja sisendvõimsuse mis tüüpi määret kasutatakse ja juhtnurgast.
Esimese 300
Väheneb vastavalt ülekandetegurile. kus ei saavutata püsivat tööseisundit.
perioodil 30%
Kui seadme poolt vajaminev vähenemise tegur on selgeks tehtud, siis on soovitatav valida reduktor, mis pakub sama teguri juures paremat dünaamilist kasutegurit.
1.7 Pöördumatus On soovitatav kasutada väliseid pidureid seadmete korral, kuskoormust on vaja hoida, juhul kui toide ära kaob.
Osad tigureduktorid on oma loomult juba pöördumatudsuurem on pöördumatus, kuna ta on rangelt s
Et saavutada suurt pöördumatust, on vaja validaunustada, et kasutegur kasvab esimese 500 töötunni jooksul, kuni lõpuks stabiliseerub väärtusteni, mis on antud kataloogis.
Staatiline pöördumatus
Staatiline pöödumatus tekib siis, kui pole välistatud, kui koormus allub vibratsioonidele.
Rs < 0.45 pakub pöördumatust
Rs = 0.45 ÷ 0.55 pöördumatus on ebakindel
Rs > 0.55 on võimalik pöörata
Dünaamiine pöördumatus
Dünaamilist pöördumatust iseloomustab paigalseis ja koormuse hoidmine, kui ajam ei tööta.
Palju raskem on seda seisundit saavutada, kuna seda mõjutavad dünaamiline kasutegur, pöörlemise kiirus ja võimalikud vibratsioonid, mis on tekitatud koormuse poolt.
Viimane olukord on väga ilmne tõstmise ajal: kui ajam jääb tõstmise ajal seisma, siispeab saavutama väärtuse, mis on võrdne nulliga (staatiline pöördumatus), enne, kui ta liikumise suund pöördub ning algab gravitatsiooni abil liikumine alla.
7
Kui seadme poolt vajaminev vähenemise tegur on selgeks tehtud, siis on soovitatav valida reduktor, mis pakub sama teguri juures paremat dünaamilist kasutegurit.
pidureid seadmete korral, kus tagasiliikumist on vaja takistada ja koormust on vaja hoida, juhul kui toide ära kaob.
Osad tigureduktorid on oma loomult juba pöördumatud (isepidurduvad). Mida suurem on tegur, seda suurem on pöördumatus, kuna ta on rangelt sõltuvuses suhtelisest kasutegurist.
Et saavutada suurt pöördumatust, on vaja valida suuremad kasuteguri vähenemise tegurid. Mitte unustada, et kasutegur kasvab esimese 500 töötunni jooksul, kuni lõpuks stabiliseerub väärtusteni,
taatiline pöördumatus
Staatiline pöödumatus tekib siis, kui väljundvõllist pööramine on takistatud. Aeglased tagastumised pole välistatud, kui koormus allub vibratsioonidele.
pöördumatus on ebakindel
Dünaamiine pöördumatus
Dünaamilist pöördumatust iseloomustab paigalseis ja koormuse hoidmine, kui ajam ei tööta.
Palju raskem on seda seisundit saavutada, kuna seda mõjutavad dünaamiline kasutegur, pöörlemise vibratsioonid, mis on tekitatud koormuse poolt.
ilmne tõstmise ajal: kui ajam jääb tõstmise ajal seisma, siispeab saavutama väärtuse, mis on võrdne nulliga (staatiline pöördumatus), enne, kui ta liikumise suund
dub ning algab gravitatsiooni abil liikumine alla.
Kui seadme poolt vajaminev vähenemise tegur on selgeks tehtud, siis on soovitatav valida reduktor,
vaja takistada ja
. Mida suurem on tegur, seda
suuremad kasuteguri vähenemise tegurid. Mitte unustada, et kasutegur kasvab esimese 500 töötunni jooksul, kuni lõpuks stabiliseerub väärtusteni,
on takistatud. Aeglased tagastumised
Dünaamilist pöördumatust iseloomustab paigalseis ja koormuse hoidmine, kui ajam ei tööta.
Palju raskem on seda seisundit saavutada, kuna seda mõjutavad dünaamiline kasutegur, pöörlemise
ilmne tõstmise ajal: kui ajam jääb tõstmise ajal seisma, siis koormuse kiirus peab saavutama väärtuse, mis on võrdne nulliga (staatiline pöördumatus), enne, kui ta liikumise suund
Allalaskumisel takistab koormuse liikumist dünaamiline kasutegur.
Rd < 0.45 pakub pöördumatust
Rd= 0.45 ÷ 0.55 pöördumatus on ebakindel
Rd > 0.55 on võimalik pöörata
1.8 Lõtk
Nurgalõtku väljundvõllil saab mõõta siis, kui sisendvõll on blokeeritud. Siis pöörata sisendvõlli mõlemas suunas ning rakendada väändemomenthammaste vahel. Rakendatav väändemoment peaks olema kuni 2% maksimaaslsest väändemomendist ( ��� ).
8
Allalaskumisel takistab koormuse liikumist dünaamiline kasutegur.
pöördumatus on ebakindel
saab mõõta siis, kui sisendvõll on blokeeritud. Siis pöörata sisendvõlli mõlemas suunas ning rakendada väändemomenti, mis on vajalik, et tekiks kontakt hammasrataste hammaste vahel. Rakendatav väändemoment peaks olema kuni 2% maksimaaslsest
saab mõõta siis, kui sisendvõll on blokeeritud. Siis pöörata sisendvõlli , mis on vajalik, et tekiks kontakt hammasrataste
hammaste vahel. Rakendatav väändemoment peaks olema kuni 2% maksimaaslsest
1.9 Pöörlemise suunad
1.10 Radiaalkoormus Iga sisend- või väljundvõllile ühendatud ülekandeseade
Tabelis antud koormuse väärtusedkoormus on rakendatud 1/3 peale, siis tõsta tabeli väärtusi 25% võrra; kui 2/3 peale, siis vähendada väärtusi 25% võrra.
Sisendile Fa1 ja väljundile Fa2 rakendatud
Topeltvõllide korral kannatab iga ots radiaalkoormust, mille väärtus on 3/5 tjuhul kui suund ja intensiivsus on
Fr1 radiaalkoormused ja
Sisend
9
ühendatud ülekandeseade tekitab radiaalkoormusi, vastavalt
Tabelis antud koormuse väärtused mõjuvad võlli keskele sõltuvalt sisend- ja väljundkikoormus on rakendatud 1/3 peale, siis tõsta tabeli väärtusi 25% võrra; kui 2/3 peale, siis vähendada
rakendatud aksiaalkoormused on toodud allolevas tabelis.
ab iga ots radiaalkoormust, mille väärtus on 3/5 tabelis antud väärtustest, on sama.
radiaalkoormused ja Fa1 aksiaalkoormused sisendvõllil
vastavaltFr1 ja Fr2.
ja väljundkiirusest. Kui koormus on rakendatud 1/3 peale, siis tõsta tabeli väärtusi 25% võrra; kui 2/3 peale, siis vähendada
tabelis.
abelis antud väärtustest,
[N]
10
Fr2 radiaalkoormused ja
Tugevdatud koonusrull- laagritega
Soovi korral on saadaval ka koonusrullradiaal-kuullaagritega standardversioon
Tabelis toodud aksiaal ja radiaalkoormustevalida sobiv versioon, et vältida struktuäärikut kokku suruma.
Tabelis toodud aksiaal– ja radiaalkoormused ei maksimaalsetele väärtustele.
Mõlema jõu üheaegsel toimimisel tuleb nende väärtused vähendada vastavalt valdavale koormuse tüübile.
1. Kui on valdavalt radiaalkoormus ��� vastavalt tabelile �� ��� ∙ �. �
2. Kui on valdavalt aksiaalkoormus
Väljund
11
radiaalkoormused ja Fa2 aksiaalkoormused väljundvõll il
laagritega versioonid
koonusrull-laagritega tigurattad. Need taluvad suuremat koormust kui standardversioonid.
Tabelis toodud aksiaal ja radiaalkoormuste väärtused arvutatakse, arvestades laagrite eluigaioon, et vältida strukturaalseid probleeme. Igal juhul peab aksiaalkoormus väljundi
ja radiaalkoormused ei tohiks toimid a üheaegselt vastavalt
Mõlema jõu üheaegsel toimimisel tuleb nende väärtused vähendada vastavalt valdavale koormuse
Kui on valdavalt radiaalkoormus :
Kui on valdavalt aksiaalkoormus
RADIAAL - KUULLAAGRID
il [N]
rattad. Need taluvad suuremat koormust kui
arvestades laagrite eluiga. Tuleb seid probleeme. Igal juhul peab aksiaalkoormus väljundi
a üheaegselt vastavalt
Mõlema jõu üheaegsel toimimisel tuleb nende väärtused vähendada vastavalt valdavale koormuse
��
� �� ∙ �. � ���
� �� ∙ �. �
1.11 Soojusvõimsus See alapunkt on pühendatud igat tüüpi reduktorisoojusvõimsuse � väärtuse (kW). Antud väärtused esindavad maksimaalset võimsust redsisendil, pideval töötamisel, maksimaalsel ruumitemperatuuril 30ºC, et õli temperatuur ei ületaks 95 ºC.
��� väärtust ei tohi arvesse võttapausid, mis toovad reduktori tempe
� väärtusi tuleb reaalsete töötingimuste arvestamisseks parandatud soojusvõimsuse � väärtused.
kus: ft – temperatuuri koefitsient fv – ventilatsiooni koefitsient fu – kasutus koefitsient
Paranduskoefitsiendid on toodu järgnevates tabelites:
ta – ruumi temperatuur�ºC�
LAAGER
12
on pühendatud igat tüüpi reduktorite tabelitele, mis annavad nominaalväärtuse (kW). Antud väärtused esindavad maksimaalset võimsust red
sisendil, pideval töötamisel, maksimaalsel ruumitemperatuuril 30ºC, et õli temperatuur ei ületaks
väärtust ei tohi arvesse võtta , kui töötsükkel kestab maksimaalselt 1,5 tundi ja sellele järgnevad pausid, mis toovad reduktori temperatuuri tagasi ruumitemperatuurile (umbes 1 –
reaalsete töötingimuste arvestamisseks parandada järgneva koefitsiendiga, et saada väärtused.
Paranduskoefitsiendid on toodu järgnevates tabelites:
KOONUSRULL - LAAGRID
tabelitele, mis annavad nominaalse väärtuse (kW). Antud väärtused esindavad maksimaalset võimsust reduktori
sisendil, pideval töötamisel, maksimaalsel ruumitemperatuuril 30ºC, et õli temperatuur ei ületaks
5 tundi ja sellele järgnevad 2 tundi).
parandada järgneva koefitsiendiga, et saada
fv = 1,45,kui sundventilatsioon on teostatud spetsiaalse ventilaatoriga
fv = 1,25, kui sundventilatsioon on teisejärguline
fv = 1,kui loomulik jahutus (standardsituatsioon
fv = 0,5,kitsas ja kinnises keskkonnas
Dt – tööminutid tunnis
1.12 Valik Reduktori valimine
��n1 = 1400, 2800, 500 min-1
Valige reduktori kasuteguri tabelist grupp, mille ja mis lubab võimsust:
Reduktori mootori valimine
B) FS = 1 Valige reduktori mootori kasuteguri tabelist grupp,
C) FS ≠ 1 Järgige punkti A juhiseid. Kontrollige, et paigaldatava mootori suurus sobib kokku reduktoriga (IEC)paigaldatava mootori võimsus peab vastama vajaliku P’ väärtusele.
Pärast sobiva reduktori valimist on vajalik kontrollida, et kõik võimalikud koormuse (aksiaalradiaal-) väärtused sisendil ja/või väljundil langeksid kataloogis antud piiridesse.Olenevalt seadmest võib-olla vajalik kontrollida, kas reduktori poolt kasutatav võimsus ei ületa soojusvõimsuse piiri, mis on antud
13
kui sundventilatsioon on teostatud spetsiaalse ventilaatoriga kui sundventilatsioon on teisejärguline teiste seadmete kõrval
standardsituatsioon) kitsas ja kinnises keskkonnas (kastis, kapis, ümbrises)
Valige reduktori kasuteguri tabelist grupp, mille ülekandesuhe on ligilähedane väljaarvutatud suhtega
Valige reduktori mootori kasuteguri tabelist grupp, mille võimsus P1 vastab väljaarvutatud P’
juhiseid. Kontrollige, et paigaldatava mootori suurus sobib kokku reduktoriga (IEC)paigaldatava mootori võimsus peab vastama vajaliku P’ väärtusele.
t on vajalik kontrollida, et kõik võimalikud koormuse (aksiaalja/või väljundil langeksid kataloogis antud piiridesse.
olla vajalik kontrollida, kas reduktori poolt kasutatav võimsus ei ületa võimsuse piiri, mis on antud kataloogis (paragrahv 1.10).
suhe on ligilähedane väljaarvutatud suhtega
mille võimsus P1 vastab väljaarvutatud P’-le.
juhiseid. Kontrollige, et paigaldatava mootori suurus sobib kokku reduktoriga (IEC);
t on vajalik kontrollida, et kõik võimalikud koormuse (aksiaal- või
olla vajalik kontrollida, kas reduktori poolt kasutatav võimsus ei ületa
1.13 Määrimine Kõik reduktorid (välja arvatud X130 ja K130) on varustatud sünteetilise õliga (PAG baas, viskoossuse indeks ISO VG 320).
Sisendvõlli laagrid on varustatud sünteetilisepaigaldus ei võimalda korraliku õlitamist.
Valige määrdeaine vastavalt töö-sooritusvõime.
Sooritusvõime andmed, mis on näidatud spetsifikatsioonide tabelisõli.
VISKOOSSUS Üks kõige olulisemaid parameetreid õli valimisel.kiirusest. Järgnevad on üldised juhised, mille järgi valida õige viskoossus
Kõrge viskoossus Madalate pöörlemiskiiruste ja/või kõrge temperatuuri juures. (Nende tingimuste juures põhjustaks madal viskoossus enneaegset kulumist
Madal viskoossus Kõrgete pöörlemiskiirust ja/või madala temperatuuri juures. (Kõrge viskoossus põhjustaks kasutegurit vähenemist ja ülekuumenemist).
LISANDID Kõik mineraalõlid sisaldavad lisandeid, mis kaitsevad kulumise, oksüdeerimise, vahutamise, rõhkude vastu (vähendab kulumist suurte pingete all olevatel hammasratastel). On soovitatav teha kindlaks, et lisandite mõju ei oleks liiga tugev ning et ei hakkaks tihenditele halvasti mõjuma.
ÕLI BAAS Võib olla nii sünteetiline kui mineraal
a) madalam hõõrdetegur (sellest sõltuvalt parem kasutegur)b) parem stabiilsus pikemas perspektiivis (eluaegne määre võimalik)c) parem viskoossuse indeks (sõltub vähem temperatuurist)
Mineraalõlide eeliseks on madalam hind ja parem sooritusvõime 300 töötunni jooksul koormuse all).
14
Kõik reduktorid (välja arvatud X130 ja K130) on varustatud sünteetilise õliga (PAG baas, viskoossuse
Sisendvõlli laagrid on varustatud sünteetilise solidooliga. Teised laagid õlitatakse ainultkorraliku õlitamist.
- ja keskkonnatingimustele, et tagada hammasrataste kõrge
Sooritusvõime andmed, mis on näidatud spetsifikatsioonide tabelis, on saadud kasutades sünteetilist
Üks kõige olulisemaid parameetreid õli valimisel. Sõltub paljudest teguritest, nagu nt. temperatuurist ja kiirusest. Järgnevad on üldised juhised, mille järgi valida õige viskoossus.
late pöörlemiskiiruste ja/või kõrge temperatuuri juures. (Nende tingimuste juures põhjustaks enneaegset kulumist).
Kõrgete pöörlemiskiirust ja/või madala temperatuuri juures. (Kõrge viskoossus põhjustaks kasutegurit
Kõik mineraalõlid sisaldavad lisandeid, mis kaitsevad kulumise, oksüdeerimise, vahutamise, (vähendab kulumist suurte pingete all olevatel hammasratastel). On soovitatav teha
u ei oleks liiga tugev ning et ei hakkaks tihenditele halvasti mõjuma.
Võib olla nii sünteetiline kui mineraalne. Sünteetiline õli on kallim, aga tal on omad eelised:
(sellest sõltuvalt parem kasutegur) pikemas perspektiivis (eluaegne määre võimalik)
parem viskoossuse indeks (sõltub vähem temperatuurist)
Mineraalõlide eeliseks on madalam hind ja parem sooritusvõime sissetöötamise perioodil (esimese 300 töötunni jooksul koormuse all).
Kõik reduktorid (välja arvatud X130 ja K130) on varustatud sünteetilise õliga (PAG baas, viskoossuse
Teised laagid õlitatakse ainult juhul, kui
ja keskkonnatingimustele, et tagada hammasrataste kõrge
, on saadud kasutades sünteetilist
nagu nt. temperatuurist ja
late pöörlemiskiiruste ja/või kõrge temperatuuri juures. (Nende tingimuste juures põhjustaks
Kõrgete pöörlemiskiirust ja/või madala temperatuuri juures. (Kõrge viskoossus põhjustaks kasutegurit
Kõik mineraalõlid sisaldavad lisandeid, mis kaitsevad kulumise, oksüdeerimise, vahutamise, suurte (vähendab kulumist suurte pingete all olevatel hammasratastel). On soovitatav teha
u ei oleks liiga tugev ning et ei hakkaks tihenditele halvasti mõjuma.
. Sünteetiline õli on kallim, aga tal on omad eelised:
perioodil (esimese
1.14 Paigaldus Reduktor peab olema kinnitatud, et vältida vibratsioone. Kontrollige hoolikalt reduktori/mootori/seadme kohakuti olemist ning kasutage siduritseadmete võllid on ISO h6 tolerantsiga Kui reduktor paigaldatakse väliskesksuurustega 30-40-50-63-75. Kõik siin kataloogis mainitud reduktorid ja reduktortöötamiseks ruumitemperatuuril -merepinna.
Teiste juhiste lugemiseks laadige alla „
1.15 Hooldus Kõik tigureduktorid (välja arvatud tüübid X130 ja K130) on SHELL OMALA S4 WE 320. Tänu sellele ei vaja nad erilist hooldustpuhastamine (vältige lahusteite kasutamjälgimine, mis on toodud manuaalis „koduleheküljel www.tramec.it
1.16 Värvimine Suuruste 90, 110 ja 130 korpused ja äärikud on kaetud Suuruste 75, 63, 50, 40 ja 30 korpused on alumiiniumist ning
Ruumitemperatuur Tc (ºC)
Min
eraa
lne
Too
tja
15
tud, et vältida vibratsioone. Kontrollige hoolikalt reduktori/mootori/seadme kohakuti olemist ning kasutage sidurit seal, kus võimalik. Kontrollige, et reduktori külge paigaldatavate seadmete võllid on ISO h6 tolerantsiga ning avad ISO H7 tolerantsiga. Kui reduktor paigaldatakse väliskeskkonda, soovitame kasutusele võtta õhutusventiili
siin kataloogis mainitud reduktorid ja reduktormootorid on mõeldud kasutamiseks tööstuses ja -20ºC kuni +40ºC ning maksimaalselt 1000 meetri kõrgusel üle
iste lugemiseks laadige alla „Use and maintenance manual“ koduleheküljelt
gureduktorid (välja arvatud tüübid X130 ja K130) on eluaegselt määritud sünteetilise õliga SHELL OMALA S4 WE 320. Tänu sellele ei vaja nad erilist hooldust, välja arvatud väline
kasutamist, mis võivad kahjustada tihendeid) ja õlivahetusaegade jälgimine, mis on toodud manuaalis „Use and maintenance manual“, mis on saadaval meie
Suuruste 90, 110 ja 130 korpused ja äärikud on kaetud sinise värviga BLUE RAL 5010.30 korpused on alumiiniumist ning liivpritsitud.
MINERAALÕLI SÜNTEETILINE ÕLI
PAG tehnoloogia (polyalkyleneglycol)
PAO tehnoloogia (polialphaolefin)
tud, et vältida vibratsioone. Kontrollige hoolikalt reduktori/mootori/seadme reduktori külge paigaldatavate
õhutusventiili, välja arvatud
mõeldud kasutamiseks tööstuses ja 20ºC kuni +40ºC ning maksimaalselt 1000 meetri kõrgusel üle
“ koduleheküljelt www.tramec.it
sünteetilise õliga , välja arvatud väline
õlivahetusaegade “, mis on saadaval meie
UE RAL 5010.
SÜNTEETILINE ÕLI
2.0 X tiguülekandega reduktorid2.1 Omadused 2.2 Tähistus 2.3 Määre ja monteerimine 2.4 Klemmkarbi asend 2.5 Tehniline informatsioon 2.6 Inertsmoment 2.7 Mõõtmed 2.8 Lisasisend 2.9 Väändemomendi piiraja läbiva õõnesvõlliga2.10 Lisad 2.11 Varuosade nimekiri
16
2.0 X tiguülekandega reduktorid
Väändemomendi piiraja läbiva õõnesvõlliga
2.1 Omadused
• X-seeria tigureduktorid on saad
ja XC, mis on sobivad mootoriga monteerimiseks.
• XF versioon sobib suuremas ulatuses seadmetelekompaktne versioon, mille eeliseks on väiksem ruumivajadus.
• Suurustel 90, 110 ja 130
• Võll on pindkarastatud ra
• Hammasratta rattarumm o
• Malmkorpused on kaetudliivpritsitud.
• Õõnes väljundvõll on standardina kaasas. Suur valik lisaosi on saadaval: sekundaarne sisend, koonusrull-laagrid hammasrattale,väljundvõll, väändemomendi piiraja läbiva õkaitsekomplekt, väändemomendi piiraja kaitsekomplekt.
2.2 Tähistus
Tigureduktor
Re-duk-tor
Sisendi tüüp
Suu-rus
Suhe
17
seeria tigureduktorid on saadaval järgmistena: versioon XA koos võlligad mootoriga monteerimiseks.
XF versioon sobib suuremas ulatuses seadmetele ja pakub kõrgemat kasutegurit kui XC kompaktne versioon, mille eeliseks on väiksem ruumivajadus.
90, 110 ja 130 on korpus malmist, väiksematel alumiinium-survevalust.
rafineeritud legeerterasest.
Hammasratta rattarumm on malmist ja rõngas valupronksist.
Malmkorpused on kaetud sinise BLUE RAL 5010 värviga, alumiinumist korpused on
standardina kaasas. Suur valik lisaosi on saadaval: sekundaarne sisend, laagrid hammasrattale, väljundi äärik, standard või mõlemalt poolt pikendatud
väljundvõll, väändemomendi piiraja läbiva õõnes võlliga, väändemomendi tugi, õõnesvõlli kaitsekomplekt, väändemomendi piiraja kaitsekomplekt.
Suhe Moo-tori ühen-dus
Mon-teeri-mise posi-tsioon
Väljundi äärik
Väände-momendi piiraja
Lisa sisend
võlliga ning versioonid XF
ja pakub kõrgemat kasutegurit kui XC
survevalust.
BLUE RAL 5010 värviga, alumiinumist korpused on
standardina kaasas. Suur valik lisaosi on saadaval: sekundaarne sisend, või mõlemalt poolt pikendatud
õnes võlliga, väändemomendi tugi, õõnesvõlli
Lisa sisend
Väl-jund-võll
Väände-mo-mendi tugi
2.3 Määre X seeria reduktorid (välja arvatud suurusega 130) viskoossuse indeksiga ISO VG320.Tellimisel alati täpsustada monteerimise positsioon.
18
Sisendi tüüp
X seeria reduktorid (välja arvatud suurusega 130) tarnitakse sünteetilise õliga, PAG baasil, viskoossuse indeksiga ISO VG320. Tellimisel alati täpsustada monteerimise positsioon.
Monteerimise positsioonid
Õli kvaliteet Monteerimise positsioon
Täitmine ja õhutus
Tase
Äravool
30, 40, 50, 63 ja 75 alumiinium
korpusega reduktoritel on ainult üks
õlikork.
sünteetilise õliga, PAG baasil,
Täitmine ja õhutus
Tase
Äravool
30, 40, 50, 63 ja 75 alumiinium
korpusega reduktoritel on ainult üks
2.4 Klemmkarbi asend
Monteerimise positsioon tuleb tellimisel alati täpsustada.
19
tellimisel alati täpsustada.
2.5 Tehnilised andmed
HOIATUS: Maksimaalne lubatav väändemoment [Thooldustegurit: T2M = T2 x FS’
20
: Maksimaalne lubatav väändemoment [T2M] tuleb arvutada, kasutades järgnevat
Sisend
Sisend
Sisend
Sisend
kasutades järgnevat
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
2.5 Tehnilised andmed
HOIATUS: Maksimaalne lubatav vhooldustegurit: T2M = T2 x FS’
21
: Maksimaalne lubatav väändemoment [T2M] tuleb arvutada, kasutades järgnevat
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
järgnevat
2.5 Tehnilised andmed
HOIATUS: Maksimaalne lubatav väändemoment [Thooldustegurit: T2M = T2 x FS’
22
: Maksimaalne lubatav väändemoment [T2M] tuleb arvutada, kasutades järgnevat
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
järgnevat
2.5 Tehnilised andmed
HOIATUS: Maksimaalne lubatav väändemoment [Thooldustegurit: T2M = T2 x FS’
23
: Maksimaalne lubatav väändemoment [T2M] tuleb arvutada, kasutades järgnevat
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
järgnevat
2.5 Tehnilised andmed
HOIATUS: Maksimaalne lubatav väändemoment [Thooldustegurit: T2M = T2 x FS’
24
: Maksimaalne lubatav väändemoment [T2M] tuleb arvutada, kasutades järgnevat
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
järgnevat
2.5 Tehnilised andmed
HOIATUS: Maksimaalne lubatav väändemoment [Thooldustegurit: T2M = T2 x FS’
25
: Maksimaalne lubatav väändemoment [T2M] tuleb arvutada, kasutades järgnevat
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
järgnevat
2.5 Tehnilised andmed
HOIATUS: Maksimaalne lubatav väändemoment [Thooldustegurit: T2M = T2 x FS’
26
: Maksimaalne lubatav väändemoment [T2M] tuleb arvutada, kasutades järgnevat
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
järgnevat
2.5 Tehnilised andmed
HOIATUS: Maksimaalne lubatav väändemoment [Thooldustegurit: T2M = T2 x FS’
27
: Maksimaalne lubatav väändemoment [T2M] tuleb arvutada, kasutades järgnevat
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
järgnevat
2.6 Inertsmomendid [Kg·cm
28
[Kg·cm2] (sisendvõllil)
2.6 Inertsmomendid [Kg·cm
29
[Kg·cm2] (sisendvõllil)
2.6 Inertsmomendid [Kg·cm2] (sisendvõllil)
30
] (sisendvõllil)
2.7 Mõõtmed
31
2.7 Mõõtmed
4 Ava
Võlli äärik
Õõnes väljundvõll
vt. lk 34
32
4 Ava
Sisendvõll
8 Ava
Sisendvõll
2.7 Mõõtmed
Väljundi äärik
Tüüp
33
Vaade A
*Puurimine 22.5º nihkega
2.7 Mõõtmed
N.B.: PM = 2 STD montaaž ainult siis, kui PN.B.: olemasolevate äärikutega on võimalik koostada hübriidlahendusi.
Sisendi äärik
34
ainult siis, kui PM = 1 STD montaaž ei ole võimalik. N.B.: olemasolevate äärikutega on võimalik koostada hübriidlahendusi.
Ava diameeter IEC
Ava diameeter IEC
2.7 Mõõtmed
N.B.: PM = 2 STD montaaž ainult siis, kui P
Sisendvõll
35
ainult siis, kui PM = 1 STD montaaž ei ole võimalik.
2.8 Lisasisend (mõlemalt poolt
2.9 Väändemomendi piiraja, läbiva õõnesvõlligaVäändemomendi piirajat on soovitatav kasutada siis, kui seadet ja/või reduktorit ootamatute ja soovimatute ülekoormuste või löökide vastuVäändemomendi piiraja on läbiva õõnesvet ruumivajadus on väga väike. Väändemomendi piiraja on mõeldud kasutamiseks õlivannis, mille tõttukulumist, välja arvatud juhul, kui ta tekib pikaajaline libion suuremad, kui kalibreerimise väärtused).Kalibreerida saab väga lihtsalt välispidiseltvedruseibi kokkusurumise. Seade ei ole ettenähtud töötamaks:
• koonusrull-laagritega • pikaajalise libistumisega
Järgnev tabel näitab M2s libistusmomentideKalibreerimise väärtused on ±10 Dünaamilistes tingimustes erinevad libistuse väärtused olensuuremad, kui koormus tõuseb ühtlaselMÄRKUS: Libistus tekib siis, kui sätteväärtused on ületatud.Hõõrdetegur kontaktpindade vahel muutub staatilisest dünon ligikaudu 30% väiksem. On soovitatav reduktor peatada ja uuesti käivitada, et taastada algsed väändemomendi sätteväärtused.
36
(mõlemalt poolt pikendatud)
piiraja, läbiva õõnesvõlliga Väändemomendi piirajat on soovitatav kasutada siis, kui seadet ja/või reduktorit on vaja ootamatute ja soovimatute ülekoormuste või löökide vastu.
läbiva õõnesvõlliga ja siduriga seade. See on integreeritud reduktorisse, nii
on mõeldud kasutamiseks õlivannis, mille tõttu ta eluiga on pikk, välja arvatud juhul, kui ta tekib pikaajaline libistus (juhtub siis, kui väändemomendi väärtused
on suuremad, kui kalibreerimise väärtused). erida saab väga lihtsalt välispidiselt, kui keerata iselukustuvat mutrit, mis põhjustab 4
Seade ei ole ettenähtud töötamaks:
libistusmomentide väärtusi olenevalt mutri pööretest. % tolerantsiga ja staatilistes tingimustes.
Dünaamilistes tingimustes erinevad libistuse väärtused olenevalt ülekoormuse tüübist: väärtused on suuremad, kui koormus tõuseb ühtlaselt; väärtused on väiksemad, kui esineb äkilisi koormuse tõuse.
Libistus tekib siis, kui sätteväärtused on ületatud. pindade vahel muutub staatilisest dünaamiliseks ning ülekantav väändemoment
On soovitatav reduktor peatada ja uuesti käivitada, et taastada algsed väändemomendi
on vaja kaitsta
. See on integreeritud reduktorisse, nii
eluiga on pikk ning ei teki stus (juhtub siis, kui väändemomendi väärtused
keerata iselukustuvat mutrit, mis põhjustab 4
evalt ülekoormuse tüübist: väärtused on äkilisi koormuse tõuse.
aamiliseks ning ülekantav väändemoment
On soovitatav reduktor peatada ja uuesti käivitada, et taastada algsed väändemomendi
On tähtis ära märkida, et libistusmomendi väärtus ei ole kogu väändemomendi piiraSee väärtus tavaliselt väheneb, sõltuvalt libistumiste arvust ja kestusest. Selletõttu on soovitatav kalibreerimist kontrollida regulaarsete intervallide tagant, eriti esimese 300 töötunni jooksul.Kui vajatakse väiksemat kalibreerimise kontrollima. Varustatud piiraja on juba kalibreeritud väändemomendi väärtusele Ttäpsustatud.
Seibide paigutus
37
libistusmomendi väärtus ei ole kogu väändemomendi piiraSee väärtus tavaliselt väheneb, sõltuvalt libistumiste arvust ja kestusest. Selletõttu on soovitatav kalibreerimist kontrollida regulaarsete intervallide tagant, eriti esimese 300 töötunni jooksul.Kui vajatakse väiksemat kalibreerimise tolerantsi, siis peab ülekantavat väändemomenti seadme peal
Varustatud piiraja on juba kalibreeritud väändemomendi väärtusele T2M, kui pole tellimuses teisiti
Seibide paigutus
Järjestikku (minimaalne väändemoment, maksimaalne tundlikkus)
() Nõudmisel
Väändemomendi piirajaga variant ilma väljundvõllideta.
Mutri pöörete arv
libistusmomendi väärtus ei ole kogu väändemomendi piiraja eluajal sama. See väärtus tavaliselt väheneb, sõltuvalt libistumiste arvust ja kestusest. Selletõttu on soovitatav kalibreerimist kontrollida regulaarsete intervallide tagant, eriti esimese 300 töötunni jooksul.
olerantsi, siis peab ülekantavat väändemomenti seadme peal
, kui pole tellimuses teisiti
(minimaalne väändemoment,
Väändemomendi piirajaga variant tarnitakse
2.10 Lisakomponendid
Standardne väljundvõll
Õõnesvõll
38
Väljundvõll Topeltväljundvõll
Väändemomendi tugi
Kaitsekomplekt
Väändemomendi piiraja
Soovi korral saadaval
koonusrulllaagritega hammasratas
Väändemomendi piiraja
2.11 Varuosade nimekiri
Laagrid
39
e nimekiri
Õlitihendid
Suletud õlitihend
Laagrid
40
Laagrid Õlitihendid
Suletud õlitihend
3.0 K-tigureduktorid
3.1 Omadused 3.2 Tähistus 3.3 Määre ja monteerimine 3.4 Ühendusterminali positsioon3.5 Tehniline informatsioon 3.6 Inertsmoment 3.7 Mõõtmed 3.8 Lisa sisend 3.9 Väändemomendi piiraja läbiva õõnesvõlliga3.10 Lisad 3.11 Varuosade nimekiri
41
Ühendusterminali positsioon
Väändemomendi piiraja läbiva õõnesvõlliga
3.1 Omadused
• KC-tigureduktorid on väga kerged tänu kompakts130 malmist ning suurustele 30, 40, 50, 63 ja 75 survevalu alumiiniumist.
• Sellel seerial on palju erinevaid versioone, jalgadega ja ilma, milletõttu on võimalik kasutada erinevates seadmetes.
• K-seeria on saadaval ainult mootori
• Võll on pindkarastatud rafineeritud legeerterasest.
• Hammasratta rattarumm on malmist ja rõngas valupronksist.
• Malmkorpused on kaetudliivpritsitud.
• Õõnes väljundvõll on standardina kaasas. Suur valik lisaosi on saadaval: sekundaarne sisend, koonusrull-laagrid hammasrattale, väljundi äärik, standard või mõlemalt poolt pikendatud väljundvõll, väändemomendi piiraja läbiva õõnes võlliga, väändemokaitsekomplekt, väändemomendi piiraja kaitsekomplekt.
42
äga kerged tänu kompaktsele korpusele, mis on suurustel130 malmist ning suurustele 30, 40, 50, 63 ja 75 survevalu alumiiniumist.
Sellel seerial on palju erinevaid versioone, jalgadega ja ilma, milletõttu on võimalik kasutada
eria on saadaval ainult mootori montaaži (IEC) versioonina ning ilma isase sisendvõllita.
Võll on pindkarastatud rafineeritud legeerterasest.
Hammasratta rattarumm on malmist ja rõngas valupronksist.
Malmkorpused on kaetud sinise BLUE RAL 5010 värviga, alumiinumist korpused on
Õõnes väljundvõll on standardina kaasas. Suur valik lisaosi on saadaval: sekundaarne sisend, laagrid hammasrattale, väljundi äärik, standard või mõlemalt poolt pikendatud
väljundvõll, väändemomendi piiraja läbiva õõnes võlliga, väändemomendi tugi, õõnesvõlli kaitsekomplekt, väändemomendi piiraja kaitsekomplekt.
ele korpusele, mis on suurustel 90, 110 ja
Sellel seerial on palju erinevaid versioone, jalgadega ja ilma, milletõttu on võimalik kasutada
(IEC) versioonina ning ilma isase sisendvõllita.
BLUE RAL 5010 värviga, alumiinumist korpused on
Õõnes väljundvõll on standardina kaasas. Suur valik lisaosi on saadaval: sekundaarne sisend, laagrid hammasrattale, väljundi äärik, standard või mõlemalt poolt pikendatud
mendi tugi, õõnesvõlli
3.2 Tähistused
Tig
ured
ukto
r
Red
ukto
r S
isen
di tü
üp
Suu
rus
43
Ver
sioo
n Ü
leka
nde-
suhe
M
ooto
ri üh
endu
s M
onte
erim
ise
posi
tsio
on
Vää
nde-
mom
endi
pi
iraja
Li
sa is
end
Versioonid
Väl
jund
võll
Vää
nde-
mom
endi
tugi
3.3 Määre KC tigureduktorid (välja arvatud suurus 130) indeksiga ISO VG320. Tellimisel tuleb alati täpsustada monteerimise positsioon.
Suuruste 30, 40, 50, 63 ja 75 alumiinium
Täitmine ja õhutus
Tase
Äravool
44
id (välja arvatud suurus 130) tarnitakse sünteetilise õliga, PAG baasil, viskoossuse
ti täpsustada monteerimise positsioon.
Monteerimise asendid
30, 40, 50, 63 ja 75 alumiiniumkorpusega reduktoritel on ainult üks
sünteetilise õliga, PAG baasil, viskoossuse
korpusega reduktoritel on ainult üks täitekork.
3.3 Määre
3.4 Klemmkarbi asend
Tellimisel tuleb monteerimise positsioon alati täpsustada.
45
monteerimise positsioon alati täpsustada.
Õli kogus
Monteerimise positsioon
3.5 Tehniline informatsioon
HOIATUS: Maksimaalne lubatav väändemoment [Thooldustegurit: T2M = T2 x FS’
46
3.5 Tehniline informatsioon
: Maksimaalne lubatav väändemoment [T2M] tuleb arvutada, kasutades järgnevat
järgnevat
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
3.5 Tehniline informatsioon
HOIATUS: Maksimaalne lubatav väändemoment [Thooldustegurit: T2M = T2 x FS’
47
Tehniline informatsioon
: Maksimaalne lubatav väändemoment [T2M] tuleb arvutada, kasutades järgnevat
järgnevat
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
3.5 Tehniline informatsioon
HOIATUS: Maksimaalne lubatav väändemoment [Thooldustegurit: T2M = T2 x FS’
48
Tehniline informatsioon
: Maksimaalne lubatav väändemoment [T2M] tuleb arvutada, kasutades järgnevat
järgnevat
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
3.5 Tehniline informatsioon
HOIATUS: Maksimaalne lubatav väändemoment [Thooldustegurit: T2M = T2 x FS’
49
simaalne lubatav väändemoment [T2M] tuleb arvutada, kasutades järgnevat
järgnevat
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
3.5 Tehniline informatsioon
HOIATUS: Maksimaalne lubatav väändemoment [Thooldustegurit: T2M = T2 x FS’
50
Tehniline informatsioon
: Maksimaalne lubatav väändemoment [T2M] tuleb arvutada, kasutades järgnevat
järgnevat
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
3.5 Tehniline informatsioon
HOIATUS: Maksimaalne lubatav väändemoment [Thooldustegurit: T2M = T2 x FS’
51
3.5 Tehniline informatsioon
: Maksimaalne lubatav väändemoment [T2M] tuleb arvutada, kasutades järgnevat
järgnevat
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
3.5 Tehniline informatsioon
HOIATUS: Maksimaalne lubatav väändemoment [Thooldustegurit: T2M = T2 x FS’
52
Tehniline informatsioon
: Maksimaalne lubatav väändemoment [T2M] tuleb arvutada, kasutades järgnevat
järgnevat
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
3.5 Tehniline informatsioon
HOIATUS: Maksimaalne lubatav väändemoment [Thooldustegurit: T2M = T2 x FS’
53
Tehniline informatsioon
: Maksimaalne lubatav väändemoment [T2M] tuleb arvutada, kasutades järgnevat
järgnevat
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
Sisend - IEC
3.6 Inertsmomendid [Kg·cm
54
[Kg·cm2] (taandatud sisendvõllile)
3.6 Inertsmomendid [Kg·cm2] (taandatud sisendvõllile
55
taandatud sisendvõllile)
3.7 Mõõtmed
Äärik
Ava Ava
56
Ava Õõnes väljundvõll
Jalad
õnes väljundvõll
3.7 Mõõtmed
Väljundi äärik
57
Vaade A
* Avad pööratud 22,5o
3.7 Mõõtmed
NB: STD paigaldus PM = 2 ainult siis, kui STD paigaldus P
NB: Võimalikud on hübriidlahendused olemasole
Sisendäärik
58
= 2 ainult siis, kui STD paigaldus PM = 1 pole võimalik.
NB: Võimalikud on hübriidlahendused olemasolevate äärikutega
Ava läbimõõt I
IEC
3.8 Lisasisend
3.9 Õõnesvõlliga momendipiirikMomendipiiriku kasutamine on soovitav, kui rakendus nõuabohutuseks või reduktori kaitseks ootamatute või ebasoovitavate ülekoormuste korral. Momendipiirikvarustatud läbiva avaga õõnesvõlliga ning hõõrdsiduriga. See on manustatud reduktorisse, mistõttu kasutatav ruum on piiratud. Kuna seade on kavandatud töötama õlivannis, on see töökulumiskindel, väljaarvatud töötamisel pikaajalise libisemisega (sesuuremad kui momendipiiriku kalibreerimismoment). Kalibreerimist saab lihtsalt muuta väljastpoolt, pingutades isepidurduvat mutrit, mis surub kokku 4 järjestikust vastassuunalist taldrikvedru.
Momendipiiriku rakendus ei võimalda
• väljundvõlli koonusrull-laagritega versiooni• pikaajalist tööd libisemisel
Järgnev tabel näitab M2S libisemismomente sõltuvalt pingutusmutri hälve on ± 10 % staatilisel koormusel. Dünaamilisel koormusel libisemismomeülekoormuse liigile: väärtused on suuremad momendi sujuval suurenemsiel, ja väiksemad järskude momenditõugete korral.
Märkus: Libisemine tekib, kui seadeväärtusi ületatakse. Kontaktpindade hõõrdetegur muutub staatiliselt väätuselt dünaamilisele ja ülekantav moment on umbes 30% väiksem. Sellisel libisemisel on tuleks ajam peatada ja uuesti käivitada algse seadeväärtuse taastumiseks.
Oluline on märkida, et libisemismoment ei ole sama momendipiiriku kogu eluea jooksul. Harilikult see väheneb seoses libisemiste arvu ja kestusega tööpindade sobitumise ja kulumise tõttu. Seetõttu on soovitav kontrollida seadme kalibreerimist regulaarsete ajavahemike tagant, eriti sissetöötamise peerioodil. Kui on vaja väiksemat kalibreerimisviga, tuleb testidMomendipiirik tarmitakse kalibreerituna kataloogis toodud Tnõutud.
59
3.9 Õõnesvõlliga momendipiirik Momendipiiriku kasutamine on soovitav, kui rakendus nõuab väljundmomendi piiramistohutuseks või reduktori kaitseks ootamatute või ebasoovitavate ülekoormuste korral. Momendipiirikvarustatud läbiva avaga õõnesvõlliga ning hõõrdsiduriga. See on manustatud reduktorisse, mistõttu kasutatav ruum on piiratud. Kuna seade on kavandatud töötama õlivannis, on see töökulumiskindel, väljaarvatud töötamisel pikaajalise libisemisega (see tekib, kui momendi väärtused on suuremad kui momendipiiriku kalibreerimismoment). Kalibreerimist saab lihtsalt muuta väljastpoolt, pingutades isepidurduvat mutrit, mis surub kokku 4 järjestikust vastassuunalist taldrikvedru.
imalda
laagritega versiooni pikaajalist tööd libisemisel
libisemismomente sõltuvalt pingutusmutri pööretest. Kalibreerimisväärtuste hälve on ± 10 % staatilisel koormusel. Dünaamilisel koormusel libisemismoment muutub vastavalt ülekoormuse liigile: väärtused on suuremad momendi sujuval suurenemsiel, ja väiksemad järskude
Märkus: Libisemine tekib, kui seadeväärtusi ületatakse. Kontaktpindade hõõrdetegur muutub amilisele ja ülekantav moment on umbes 30% väiksem. Sellisel libisemisel
on tuleks ajam peatada ja uuesti käivitada algse seadeväärtuse taastumiseks.
Oluline on märkida, et libisemismoment ei ole sama momendipiiriku kogu eluea jooksul. Harilikult see neb seoses libisemiste arvu ja kestusega tööpindade sobitumise ja kulumise tõttu. Seetõttu on
soovitav kontrollida seadme kalibreerimist regulaarsete ajavahemike tagant, eriti sissetöötamise Kui on vaja väiksemat kalibreerimisviga, tuleb testida töömasinale üleantavat momenti.
Momendipiirik tarmitakse kalibreerituna kataloogis toodud T2M väärtusele, kui tellimuses pole teisiti
Pingutusmutri pöörete arv
väljundmomendi piiramist töömasina ohutuseks või reduktori kaitseks ootamatute või ebasoovitavate ülekoormuste korral. Momendipiirik on varustatud läbiva avaga õõnesvõlliga ning hõõrdsiduriga. See on manustatud reduktorisse, mistõttu kasutatav ruum on piiratud. Kuna seade on kavandatud töötama õlivannis, on see töö- ja
e tekib, kui momendi väärtused on suuremad kui momendipiiriku kalibreerimismoment). Kalibreerimist saab lihtsalt muuta väljastpoolt, pingutades isepidurduvat mutrit, mis surub kokku 4 järjestikust vastassuunalist taldrikvedru.
pööretest. Kalibreerimisväärtuste nt muutub vastavalt
ülekoormuse liigile: väärtused on suuremad momendi sujuval suurenemsiel, ja väiksemad järskude
Märkus: Libisemine tekib, kui seadeväärtusi ületatakse. Kontaktpindade hõõrdetegur muutub amilisele ja ülekantav moment on umbes 30% väiksem. Sellisel libisemisel
Oluline on märkida, et libisemismoment ei ole sama momendipiiriku kogu eluea jooksul. Harilikult see neb seoses libisemiste arvu ja kestusega tööpindade sobitumise ja kulumise tõttu. Seetõttu on
soovitav kontrollida seadme kalibreerimist regulaarsete ajavahemike tagant, eriti sissetöötamise a töömasinale üleantavat momenti. väärtusele, kui tellimuses pole teisiti
Taldrikvedrude paigutus
() Tellimisel
Momendipiirikuga versioon tarnitakse ilma väljundvõllideta.
60
jadamisi (min moment, suurim tundlikkus).
on tarnitakse ilma väljundvõllideta.
jadamisi (min moment, suurim tundlikkus).
3.10 Lisad Ühe otsaga väljundvõll
Pöödremomendi tugi
Kaitsekomplekt (ainult P versioonile)
Õõnesvõllile
Pakutavad lisad :
tiguratta koonusrull-laagritega va
61
Kahe otsaga väljundvõll
Kaitsekomplekt (ainult P versioonile)
Momendipiirikule
ariant.
Kahe otsaga väljundvõll
3.11 Varuosade nimekiri
L
62
ri
Laagrid Õlitihendid
Suletud õlitihendid