This document contains the translation of the August 2017 version of the “Guidelines: Evaluation of LEADER/CLLD”. This translation is provided to make the Guidelines more useful and accessible to all stakeholders. It should be noted that the English version should be used as the definitive reference text. The English version is available at the following link.

Suunised

LEADER/CLLD HINDAMINE

August 2017

Autoriõiguse märge

© Euroopa Liit, 2017

Paljundamine on lubatud tingimusel, et viidatakse allikale.

Soovitatav märge:

EUROOPA KOMISJON – põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat – üksus C.4 (2017): Suunised. LEADER/CLLD hindamine. Brüssel.

Vastutuse välistamine

Käesolevas väljaandes esitatud teave ja arvamused on üksnes autori(te) omad ega pruugi kajastada komisjoni ametlikku arvamust. Komisjon ei taga väljaandes sisalduvate andmete täpsust. Komisjon ega ükski tema nimel tegutsev isik ei vastuta käesolevas dokumendis sisalduva teabe kasutamise eest.

Hindamise kasutajatugi vastutab Euroopa maaelu arengu võrgustikus (ENRD) hindamisfunktsiooni eest, andes suuniseid maaelu arengu programmide ning Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi üksuse C.4 „Seire ja hindamine“ valitsusalasse ja juhtimise alla kuuluvate põhimõtete hindamise kohta. Selleks et parandada ELi maaelu arengu poliitika hindamist, toetab hindamise kasutajatugi kõiki hindamise sidusrühmi, eriti põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraati, riikide ametiasutusi, maaelu arengu programmi korraldusasutusi ja hindajaid, tagades järgmise: asjakohaste metoodikate ja vahendite väljatöötamine ja levitamine; heade tavade kogumine ja vahetamine; suutlikkuse suurendamine ning hindamisega seotud teemadel võrgustiku liikmetega suhtlemine.

Lisateavet Euroopa maaelu arengu hindamise kasutajatoe tegevuse kohta saab internetist Europa serverist (http://enrd.ec.europa.eu).

KAVAND

KAVAND

Suunised: LEADER/CLLD hindamine

Suunised

LEADER/CLLD HINDAMINE

August 2017

91

Sisukord

1Sissejuhatus9

1.1LEADER/CLLD hindamine uuel 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil9

1.1.1CLLDga seotud uuendused9

1.1.2Hindamise eesmärk11

1.1.3Hindamise õigusraamistik ja suunised13

1.2LEADER/CLLD hindamise kontseptsiooni väljatöötamine14

1.2.1LEADER/CLLD hindamine maaelu arengu programmi tasandil16

1.2.2LEADER/CLLD hindamine kohalikul tasandil18

1.2.3Põhimõisted: kuidas me neid mõistame ja kuidas need on omavahel seotud22

2LEADER/CLLD hindamine maaelu arengu programmi tasandil26

2.1Mida ja kuidas hinnata maaelu arengu programmi tasandil?26

2.2Maaelu arengu programmi sihtvaldkonna eesmärkidesse LEADER/CLLD tehtud panuse hindamine ning liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamisse tehtud panuse hindamine (kohustuslik).28

2.2.1Mida tuleb hinnata?28

2.2.2Samm-sammult: kuidas hinnata LEADER/CLLD panust poliitilistesse eesmärkidesse?33

2.3LEADER/CLLD elluviimismehhanismi hindamine (soovituslik)43

2.3.1Mida tuleb hinnata?43

2.3.2Samm-sammult: kuidas hinnata LEADER/CLLD elluviimismehhanismi?44

2.4LEADER/CLLD lisaväärtuse hindamine (soovituslik)48

2.4.1Mida tuleb hinnata?48

2.4.2Samm-sammult: kuidas mõõta LEADER/CLLD lisaväärtust?50

2.5LEADER/CLLD hindamise aruandlus maaelu arengu programmi tasandil52

2.6LEADER/CLLD hindamisega seotud levitamine ja järelmeetmed maaelu arengu programmi tasandil55

3LEADER/CLLD hindamine kohaliku tegevusrühma tasandil58

3.1Mida ja kuidas hinnata kohalikul tasandil?58

3.21. SAMM. Hindamise kavandamine kohaliku algatusrühma tasandil64

3.32. SAMM. Hindamise ettevalmistamine kohaliku tegevusrühma tasandil68

3.43. JA 4. SAMM. Hindamise struktureerimine ja läbiviimine kohaliku tegevusrühma tasandil77

3.55. SAMM. Hindamise aruandlus, tulemuste levitamine ja järelmeetmed kohaliku tegevusrühma tasandil80

4Lisa84

4.1Mõisted84

Joonised

Figure 1.CLLD ELi poliitika kujundamisel 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil10

Figure 2.CLLD kasutamise võimalused liikmesriikides10

Figure 3.LEADER/CLLD hindamise eesmärk12

Figure 4.LEADER/CLLD hindamise kontseptsioon maaelu arengu programmi ja kohalikul tasandil15

Figure 5.Enesehindamine ja sõltumatu hindamine kohalikul tasandil19

Figure 6.Strateegiate liigid22

Figure 7.LEADER/CLLD lisaväärtus24

Figure 8.LEADER/CLLD hindamise tsükkel maaelu arengu programmi tasandil27

Figure 9.Vertikaalsed ja horisontaalsed seosed ESI fondide rakendamise tasandite vahel32

Figure 10.Täielik ülevaade hindamise ulatusest37

Figure 11.LEADERi meetodi seostamine LEADER/CLLD elluviimismehhanismiga maaelu arengu programmi tasandil44

Figure 12.Maaelu arengu programmi elluviimismehhanismi võimalikud mõjud igal tasandil45

Figure 13.Seosed elluviimismehhanismide, kohalike tegevusrühmade tegevuse ja lisaväärtuse vahel60

Figure 14.Põhiküsimused, millele tuleb hindamise eri sammude ajal vastata63

Figure 15.Hindamisega seotud teabevahetuse kavandamine67

Figure 16.CLLD sekkumisloogika ja hindamiselementide vahelise järjepidevuse kontroll70

Figure 17.LEADERi meetodi seostamine elluviimismehhanismiga kohalikul tasandil (näide)72

Figure 18.Hindamistulemuste järelmeetmete korraldus82

Tabelid

Table 1.Otsustamiskriteeriumid ja näitajad ühise hindamisküsimuse 17 puhul: „Millisel määral on maaelu arengu programmi sekkumised toetanud kohalikku arengut maapiirkondades?“34

Table 2.Ühised väljund- ja sihtnäitajad LEADERi jaoks34

Table 3.Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kindlakstegemine40

Table 4.Ülevaade LEADER/CLLD kohta esitatud aruandlusest, aruandluse eest vastutavatest isikutest ja sihtrühmadest.54

Lühendite loetelu

RAA

Rakendamise aastaaruanne

ÜPP

Ühine põllumajanduspoliitika

ÜTN

Ühised taustnäitajad

ÜHK

Ühine hindamisküsimus

CF

Ühtekuuluvusfond (Cohesion Fund)

CLLD

Kogukonna juhitud kohalik areng (Community-led local development)

CMEF

Ühine seire- ja hindamisraamistik (Common Monitoring and Evaluation Framework)

CMES

Ühine seire- ja hindamissüsteem (Common Monitoring and Evaluation System)

ÜSR

Ühine strateegiline raamistik

DG AGRI

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

DG EMPL

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat

DG MARE

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat

DG REGIO

Regionaalpoliitika peadirektoraat

EAFRD

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

EK

Euroopa Komisjon

EIP

Euroopa innovatsioonipartnerlus

EMKF

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond

ENRD

Euroopa maaelu arengu võrgustik (European Network for Rural Development)

HKA

Hindamiskava

HK

Hindamisküsimus

ERF

Euroopa Regionaalarengu Fond

ESF

Euroopa Sotsiaalfond

ESI-fondid

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid

EL

Euroopa Liit

SV

Sihtvaldkond

KKTR

Kalanduse kohalik tegevusrühm

FTE

Täistööaja ekvivalent (Full time equivalent)

SKP

Sisemajanduse koguprodukt

KTR

Kohalik tegevusrühm

LEADER

Seos erinevate maamajanduse arengu tegevuste vahel (Liaison entre Actions de Développement de l'Economie Rurale)

M

Meede

KA

Korraldusasutus

MAPP

Programmi ja projekti mõjuhinnangu meetod (Method for Impact Assessment of Programme and Project)

SK

Seirekomitee

LR

Liikmesriik

VÜ

Vabaühendus

RMV

Riiklik maaeluvõrgustik

O

Väljund (output)

OI

Väljundnäitajad (output indicators)

RK

Rakenduskava

MA

Makseasutus

PROMIS

Projekti tulemuspõhine juhtimisinfosüsteem (Project Result Oriented Management Information System)

PSHK

Programmispetsiifiline hindamisküsimus

R

Tulemus (result)

MAP

Maaelu arengu programm

RI

Tulemusnäitajad (result indicators)

SFC

Fondide ühishaldamise ühine süsteem (Shared Fund Management Common System)

VKE

Väike ja keskmise suurusega ettevõte

SWOT

Tugevad küljed, nõrgad küljed, võimalused, ohud (Strengths, Weaknesses, Opportunities, Threats)

T

Sihttase (target)

VE

Valdkondlikud eesmärgid

TD

Töödokument

eessõna

Suuniste eesmärk

Ehkki sidusrühmadel on juba mitu aastat kogemusi LEADERi hindamisel, tekitab uus programmitöö periood 2014–2020 uusi proovikive, et hinnata nõuetekohaselt LEADER/CLLD mõjusid ELi, liikmesriigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Hindamise tähtsus on suurenenud tingituna 2014.–2020. aasta maaelu arengu poliitika uute seire- ja hindamisnõuete ülesehitusest (vt punkt 1.1.3) ning võimalusest maaelu arengu programmides paindlikult LEADER/CLLDd järgida. Sidusrühmad võivad seepärast vajada suuniseid, et täita uusi hindamisülesandeid, näiteks hinnata LEADER/CLLD esmast ja teisest panust poliitikaeesmärkide saavutamisse, maaelu arengu programmi tulemusi ja mõjusid ning CLLD strateegiate seiret ja hindamist[footnoteRef:1]. [1: LEADER/CLLD jaoks metoodilisemate suuniste koostamise vajadus tuleneb ka õigusraamistikust, nimelt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 808/2014 VI lisa punktist 1. ]

Tuginedes olemasolevale õigusraamistikule ja juhenditele, on nende suuniste eesmärk abistada sidusrühmi LEADER/CLLD sekkumiste hindamisel ja nende tegevuse aruandlusel. Sel eesmärgil antakse suunistes praktilisi nõuandeid, kuidas valmistada ette ja viia läbi LEADER/CLLD hindamist, mis toimub maaelu arengu programmi hindamise osana, aga ka kohalikul tasandil hindamise/enesehindamise korral.

Suunised on koostanud eksperdid, kes on Euroopa maaelu arengu hindamise kasutajatoe töötajad (Vincenzo Angrisani, Jean-Michel Courades, Robert Lukesch, Julija Marosek, Matteo Metta, Marili Parissaki, Magda Porta, Carlo Ricci, Jela Tvrdonova ja Hannes Wimmer). Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi esindajad on taganud suuniste vastavuse ELi poliitikaraamistikule. Liikmesriikide esindajad on kommenteerinud suuniste esialgseid versioone ÜPP seire ja hindamise ekspertrühma 9. koosolekul ja asjakohase foorumi[footnoteRef:2] koosolekutel. Suuniseid paluti kommenteerida ka Euroopa maaelu arengu võrgustiku kontaktpunktil ja Euroopa innovatsioonipartnerluse teenuste talitusel. [2: LEADER/CLLD hindamise suuniste valdkondliku töörühma foorumisse kuulusid muu hulgas DG AGRI, DG MARE, ÜPP 2014.–2020. aasta seire ja hindamise ekspertrühma ja Euroopa maaelu arengu võrgustiku kontaktpunkti esindajad. ]

Suuniste sihtrühmad

LEADER/CLLD hindamise suunised on koostatud maaelu arengu sidusrühmade eri esindajate jaoks.

Korraldusasutused saavad teavet LEADER/CLLD hindamise kohta maaelu arengu programmi tasandil: hindamise õigusraamistiku ning eesmärgi ja põhirõhu kohta. Praktilised suunised näitavad, kuidas valmistada ette, juhtida ja kooskõlastada LEADER/CLLD sekkumiste panuse hindamist, anda aru hindamistulemustest ja neid levitada ning nende põhjal järelmeetmeid võtta. Peale selle antakse korraldusasutustele väärtuslikku teavet, kuidas toetada kohalikke tegevusrühmi, kui nad tegelevad hindamisega kohalikul tasandil. Makseasutused võivad leida asjakohast teavet oma tegevuste andmebaasi jaoks.

Riiklikele maaeluvõrgustikele antakse suuniseid selle kohta, mis liiki toetust nad saavad pakkuda kohalikele tegevusrühmadele nende hindamisülesannete täitmisel.

Hindajatele antakse põhjalikke selgitusi kõikide asjakohaste õigusaktide ning nõuete üldiste aluspõhimõtete kohta. Suunistes esitatakse lähenemisviisid, kuidas hinnata LEADER/CLLD panust maaelu arengu programmi tulemuste, mõjude ja eesmärkide korral, samuti kohalikul tasandil LEADER/CLLD hindamise lähenemisviisid.

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi ametnikud võivad kasutada suuniseid viitedokumendina mis tahes küsimuste puhul, mis tekivad seoses LEADER/CLLD hindamisega.

Kohalikele tegevusrühmadele antakse soovitusi, kuidas kohalikul tasandil hindamist läbi viia. Antakse teavet selle kohta, kuidas LEADER/CLLD hindamine maaelu arengu programmi tasandil on seotud hindamisega kohaliku tegevusrühma tasandil ning millist tuge võiks neile pakkuda korraldusasutus ja teised sidusrühmad.

Suuniste ülesehitus

Suunised koosnevad neljast osast.

1. OSAS tutvustatakse LEADER/CLLD-d maaelu arengu poliitika osana ning kirjeldatakse selle seoseid teiste CLLD instrumentidega, mida ESI-fondidest rahastatakse. Selles käsitletakse hindamise eesmärki ja õigusraamistikku. Lisaks tutvustatakse hindamise mõistet ja eri sidusrühmade rolli hindamisprotsessis.

2. OSAS selgitatakse hindamistsüklit maaelu arengu programmi tasandil ning kirjeldatakse, kuidas hinnata LEADER/CLLD panust ELi, riigi ja maaelu arengu programmi eesmärkide saavutamisse. See hõlmab LEADER/CLLD tegevustega maaelu arengu sihtvaldkondadesse tehtud esmase ja teisese panuse hindamist. Lisaks kirjeldatakse selles osas LEADER/CLLD elluviimismehhanismi ja lisaväärtuse hindamist.

3. OSAS antakse kohalikele tegevusrühmadele soovitusi selle kohta, kuidas hindamist kohalikul tasandil läbi viia ning millist toetust võivad korraldusasutus, riiklik maaeluvõrgustik ja teised sidusrühmad kohalikele tegevusrühmadele sel eesmärgil anda. Selles osas kirjeldatakse ka mitmeid vahendeid ja näiteid, mida võib kasutada kohalikul tasandil LEADER/CLLD hindamisel. Selles keskendutakse üksnes EAFRD rahastatud strateegiatele (st kohalikud tegevusrühmad, mida rahastab ainult EAFRD).

4. OSA (lisa) sisaldab mõistete loetelu.

Sissejuhatus

LEADER/CLLD hindamine uuel 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil

CLLDga seotud uuendused

Uus instrument ELi poliitika kujundamisel

Kogukonna juhitud kohalik areng (CLLD) võeti kasutusele kui uus poliitikavahend, et toetada territoriaalset ühtekuuluvust 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil. CLLD toetab linna-, maa- ja kalanduspiirkondade kohalike vajaduste ning valitud sihtrühmade erivajaduste rahuldamist. Sellega kasutatakse kohalikku potentsiaali ja tugevdatakse seoseid toetust saanud valdkondade osaliste vahel. Kokkuvõttes aitab CLLD kaasa strateegia „Euroopa 2020“ elluviimisele, aidates realiseerida aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu potentsiaali kogu ELis.

CLLD tugineb LEADERi lähenemisviisi kogemustele, edendades veelgi kohalike partnerluste kaudu ellu viidud projekte alt ülespoole ning piirkonnapõhiste mitmesektoriliste kohaliku arengu strateegiate kaudu. CLLD toetab kohaliku majanduse edendamist jätkusuutlike töökohtade loomise, kohalike ressursside kasutamise, sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise, võrgustikutöö, koostöö ja innovatsiooni kaudu. LEADERit ja selle selget seost maapiirkondadega kasutatakse EAFRD alusel jätkuvalt kui LEADER/CLLDd.

CLLD-d on arvesse võetud partnerluslepingus ja asjaomastes riiklikes/piirkondlikes ESI-fondide programmides. Kohalikul tasandil saab eri poliitikavaldkondi ühendada ühe CLLD strateegiaga, et saavutada tulemused, mis aitavad kaasa ulatuslikumate ELi eesmärkide saavutamisele ning keskenduvad rohkem kui ühele poliitikavaldkonnale (vt alltoodud joonis).

Paindlikkus kohalike vajaduste rahuldamisel ja kohaliku potentsiaali tugevdamisel

CLLD ülesehitus tagab paindlikkuse konkreetsete vajaduste rahuldamiseks kohalikul tasandil. Liikmesriigid võivad valida laias valikus poliitikameetmete vahel, mida toetatakse eri ESI-fondidest. Liikmesriigid võivad järgida kahte võimalikku stsenaariumit: kasutada üht fondi (ühefondiline) või mitut fondi (mitmefondiline). CLLD on samas kohustuslik üksnes EAFRDi korral LEADERina. Kui liikmesriigid otsustavad kasutada mitut fondi, võivad nad oma territoriaalsete vajaduste rahuldamiseks kohaldada eri kombinatsioone.

Suunised: LEADER/CLLD hindamine – Sissejuhatus

CLLD ELi poliitika kujundamisel 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil

Allikas: Euroopa maaelu arengu hindamise kasutajatugi, 2017.

CLLD kasutamise võimalused liikmesriikides

Allikas: Euroopa maaelu arengu hindamise kasutajatugi, 2017.

LEADERi lähenemisviisi tugevdamine

LEADER/CLLDd rakendatakse kogukonna juhitud kohaliku arengut (CLLD) kohaldades ning see tugineb konkreetsetele omadustele. Neid omadusi on varasematel programmitöö perioodidel nimetatud LEADERi meetodiks või seitsmeks LEADERi põhimõtteks. Käesolevates suunistes nimetatakse neid omadusi LEADERi meetodiks. CLLD põhijooned on[footnoteRef:3]: [3: Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 32 lõige 2.]

keskendumine teatavatele allpiirkondlikele aladele ja territooriumidele, mille on määranud kohalik elanikkond nii-öelda alt ülespoole;

avaliku ja erasektori partnerlus ehk kohalik tegevusrühm (KTR), mis esindab territooriumit ja selle elanikkonda ning juhib arenguprotsessi selliselt, et ühelgi huvirühmal ega avaliku sektori asutusel ei ole otsuste tegemisel häälteenamust;

piirkonnapõhine strateegia, mis on koostatud ja mida rakendatakse alt ülespoole, ning osalev otsuste tegemise protsess, mille on korraldanud kohalikud tegevusrühmad, et käsitleda piirkonna kõige kiireloomulisemaid vajadusi;

mitmesektoriline kohaliku arengu strateegia, et tugevdada ja seostada eri sektorite kohaliku arengu potentsiaali kohalike eesmärkide saavutamiseks;

innovatsioon kui valdkondadevaheline eesmärk kohalike tegevusrühmade territooriumi arendamisel;

võrgustikutöö kohalike tegevusrühmade territooriumil asuvate osaliste vahel, kohalike tegevusrühmade ning teiste avaliku ja erasektori partnerluste seas, et tagada kindlam alus teadmussiirdeks ja kogemuste vahetamiseks;

koostöö eri territooriumide kohalike osalejate ja kohalike tegevusrühmade vahel liikmesriigis, ELis ja väljaspool.

Neid jooni on jooksval programmitöö perioodil veelgi tugevdatud järgmise abil:

ettevalmistava toetuse tugevdamine kohalike partnerluste jaoks (nt suutlikkuse suurendamine, koolitus ja võrgustikutöö, et hõlbustada kohaliku arengu strateegiate paremat ettevalmistamist ja rakendamist);

kohalike tegevusrühmade rolli tugevdamine maapiirkondade territooriumide valitsemisel (nt rohkem kohalikke otsuseid CLLD strateegiatega toetatud tegevuse kohta ning paindlikumad finantseeskirjad[footnoteRef:4], et rakendada LEADER/CLLDd kohalikul tasandil); [4: Võttes arvesse õigusraamistiku pakutud võimalusi, nagu on märgitud määruse (EL) nr 1303/2013 artiklites 67, 68 ja 69.]

seire- ja hindamiskorra lõimimine CLLD strateegiatesse, et parandada nende ülesehitust ja rakendamist;

suurem keskendumine elavdamisele, et võimaldada paremat vahetust ja koostööd sidusrühmade vahel (nt sõnaselge vahendite eraldamine elavdamiseks);

erasektori partnerluses osalemise tugevdamine (erinormi kaudu, mis nõuab erasektori partnerite osalemise hõlmamist projekti valimise otsustesse);

riikidevahelise koostöö lihtsustamine (nt ühiste eeskirjade kaudu, mis käsitlevad valikumenetluse ja projektide valiku tähtaegade avaldamist).

Hindamise eesmärk

LEADER/CLLD hindamine aitab poliitikakujundajatel, programmide juhtidel, kohalikel tegevusrühmadel ja toetusesaajatel kasutada paremini oma ressursse, et rahuldada kohaliku elanikkonna vajadusi. Seoses sellega on LEADER/CLLD hindamisel üldine (aruandekohustus ja läbipaistvus) ning kujundav funktsioon (kollektiivne õppimine).

LEADER/CLLD hindamise eesmärk

Allikas: Euroopa maaelu arengu hindamise kasutajatugi, 2017.

Hindamise õigusraamistik ja suunised

CLLD on üks kahest[footnoteRef:5] ESI-fondide instrumendist, mille eesmärk on edendada territoriaalse arengu lõimitud lähenemisviise. Lisaks edendab CLLD piirkondlike/kohalike osaliste ja kohalike kogukondade kaasamist programmide rakendamisse[footnoteRef:6]. [5: Koos integreeritud territoriaalsete investeeringutega ERFi, ESFi, EAFRD, EMKFi ja Ühtekuuluvusfondi jaoks. Määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 36. ] [6: Komisjoni talituste töödokument: ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi, EAFRD ja EMKFi ühise strateegilise raamistiku elemendid. ]

Ühissätete määruses märgitakse, et CLLD[footnoteRef:7]: [7: Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 32 lõiked 1 ja 2.]

keskendub kindlatele allpiirkondadele, mida juhivad kohalikud tegevusrühmad, ning seda viiakse ellu lõimitud, mitmesektoriliste ja piirkonnapõhiste kohaliku arengu strateegiatega, mille eesmärk on võtta arvesse kohalikke vajadusi, sealhulgas nimetatud innovatiivseid omadusi, võrgustikutööd ja koostööd;

seda toetatakse EAFRDst kui LEADER/CLLDd ning

seda võidakse toetada ka ERFist, ESFist ja EMKFist.

Õigussätted CLLD strateegiate seireks ja hindamiseks

Ühissätete määruses volitatakse igat kohalikku tegevusrühma viima ellu CLLD strateegiaga seotud konkreetset seiret ja hindamist[footnoteRef:8]. Sel eesmärgil peavad kohalikud tegevusrühmad lisama oma CLLD strateegiasse seire- ja hindamiskorra kirjelduse[footnoteRef:9]. CLLD strateegia seire ja hindamisega seotud kulud võib katta kohaliku tegevusrühma jooksvatest kuludest[footnoteRef:10]. [8: Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 34 lõike 3 punkt g.] [9: Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 33 lõike 1 punkt f.] [10: Määruse (EÜ) nr 1303/2013 artikli 35 punkt d. ]

Õiguslikku nõuet hindamisteks, mille viivad läbi sise- või väliseksperdid, kes tegutsevad programmi rakendamise eest vastutavatest asutustest sõltumatult (sätestatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 54 lõikes 3), ei kohaldata CLLD strateegiate suhtes. Artikli 54 lõiget 1 kohaldatakse „rakenduskavade“ ja „maaelu arengu programmide“ suhtes, ent mitte „kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate“ suhtes.

Peale selle nõutakse komisjoni rakendusaktiga EAFRD puhul, et korraldusasutus kirjeldaks hindamiskavas[footnoteRef:11]: [11: Määruse (EL) nr 808/2014 I lisa 1. osa punkti 9 alapunkti 3 alapunktid a ja b.]

tegevusi, mis on vajalikud selleks, et hinnata CLLD strateegiate panust maaelu arengu eesmärkidesse;

kohaliku tegevusrühma tasandil tehtava hindamise jaoks kavandatud toetust.

Maaelu arengu määrusega nõutakse ka seda, et hindamisel saadud teave lisatakse rakendamise aastaaruannetesse, mis esitatakse 2017. ja 2019. aastal[footnoteRef:12], järgmiselt. [12: Määruse (EL) nr 808/2014 VII lisa punkt 7.]

2017. aastal: programmi saavutuste kvantitatiivne hinnang, hinnates eelkõige täiendavaid tulemusnäitajaid ja vastates asjakohastele hindamisküsimustele.

Lisaks 2019. aastal: panus liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegias seatud eesmärgi saavutamisse, hinnates muu hulgas programmi netopanust ÜPP mõjunäitajate väärtuste muudatustesse ja asjaomaseid hindamisküsimusi.

See tähendab, et nende kahe rakendamise aastaaruande 7. peatükk hõlmab teavet panuse kohta, mille CLLD strateegiate alusel elluviidud tegevus on teinud maaelu arengu eesmärkidesse. Rakendamise aastaaruanne peab sisaldama kvantitatiivset hinnangut tulemusnäitajate kohta ja vastuseid ühistele hindamisküsimustele. See nõuab nende maaelu arengu sihtvaldkondade hindamist, mille CLLD strateegiate kaudu rakendatud tegevuse puhul on näha esmast ja teisest panust.

Komisjoni rakendusaktis on lisaks määratletud maaelu arengu ühine seire- ja hindamissüsteem (CMES)[footnoteRef:13], mis on kehtestatud maaelu arengu määruses[footnoteRef:14]. CMES tagab minimaalse elementide kogumi, mida tuleb kasutada maaelu arengu programmide hindamisel (hõlmates LEADER/CLLD kaudu rakendatud sekkumisi). CMESi ja selle elemente kirjeldatakse lisaks ühise seire- ja hindamisraamistiku (CMEF) käsiraamatus ja selle lisades[footnoteRef:15], samuti mitmesugustes suunisdokumentides[footnoteRef:16]. [13: Määruse (EL) nr 808/2014 artikkel 14.] [14: Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 67.] [15: http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupDetailDoc&id=21095&no=3] [16: http://ec.europa.eu/agriculture/cap-post-2013/monitoring-evaluation/index_en.htm ja http://enrd.ec.europa.eu/evaluation/european-evaluation-helpdesk-rural-development/evaluation-helpdesks-publications/guidance ]

LEADER/CLLD puhul nähakse CMESiga ette järgmine.

Maaelu arengu programmi sekkumisloogika, milles LEADER/CLLD on peamiselt välja töötatud sihtvaldkonna 6B alusel ja millel on panus teistesse sihtvaldkondadesse[footnoteRef:17]. [17: Töödokument: suunised strateegiliseks programmitööks ajavahemikul 2014–2020.]

Konkreetsete väljund- ja sihtnäitajate kogume, mida tuleks kasutada LEADER/CLLD rakendamise kohta seireandmete kogumiseks. Sihtvaldkondadega seotud täiendavaid ühiseid tulemusnäitajaid käsitlevat teavet tuleks kasutada ka CLLD strateegiate alusel elluviidud toimingute panuste hindamisel[footnoteRef:18]. [18: Määruse (EL) nr 808/2014 IV lisa ning maaelu arengu programmide tulemuste hindamise suuniste 11. lisa.]

Ühised hindamisküsimused, peamiselt hindamisküsimus 17, mis on seotud sihtvaldkonnaga 6B ja nende maaelu arengu programmi eesmärkidega, millele LEADER/CLLD kaasa aitab[footnoteRef:19]. [19: Määruse (EL) nr 808/2014 V lisa.]

LEADER/CLLD andmeüksused, mis on loetletud andmebaasis II samba toimingute juures ja mida tuleb koguda väljund- ja sihtnäitajate jaoks seiresüsteemi kaudu[footnoteRef:20]. [20: Määruse (EL) nr 1305/2013 artiklid 70 ja 71.]

Eriomased LEADER/CLLDga seotud suunised hindamise kasutajatoe mitmesugustes dokumentides (nt maaelu arengu programmide tulemuste hindamise suunised, 2014.–2020. aasta maaelu arengu programmide hindamiskava kehtestamine ja rakendamine jne)[footnoteRef:21]. [21: http://enrd.ec.europa.eu/evaluation/european-evaluation-helpdesk-rural-development/evaluation-helpdesks-publications_en?2nd-language=fr]

LEADER/CLLD hindamise kontseptsiooni väljatöötamine

CLLD kasutamine on sätestatud partnerluslepingus ja asjaomastes Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmides ning toimub kohaliku tegevusrühma tasandil, kohaldades LEADERi meetodit (vt punkt 1.1.1):

programmi tasandil: juhul kui EAFRD LEADER on iseseisev meede, mis on seotud konkreetsete programmi prioriteetidega,

kohalikul tasandil: üht või mitut ESI-fondi võib kasutada CLLD strateegia kaudu ellu viidud toimingute ja kohaliku tegevusrühma tegevuse toetamiseks asjaomase kohaliku tegevusrühma territooriumil. CLLD strateegia eesmärgid peavad vastama kasutatud seonduva(te) ESI-fondi(de) eesmärkidele.

Joonisel 4 on näidatud LEADER/CLLD ülalkirjeldatud komponendid maaelu arengu programmi ja kohalikul tasandil.

LEADER/CLLD hindamise kontseptsioon maaelu arengu programmi ja kohalikul tasandil

Allikas: Euroopa maaelu arengu hindamise kasutajatugi, 2017.

Maaelu arengu programmides on CLLD kavandatud kui LEADER/CLLD sihtvaldkonna 6B alusel[footnoteRef:22], aga võib aidata kaasa maaelu arengu programmi mis tahes sihtvaldkonnale ning valdkondadeülestele innovatsiooni, keskkonna ja kliimamuutuse eesmärkidele. Maaelu arengu programmi kaudu aitab see kaasa ka ÜPP eesmärkidele – maapiirkondade tasakaalustatud territoriaalne areng ning seega strateegia „Euroopa 2020“ valdkondlikud eesmärgid / üldeesmärgid. [22: Ühendkuningriigi Inglismaa maaelu arengu programmi puhul kavandati LEADER/CLLD sihtvaldkonna 6A alusel.]

Kohalikul tasandil rakendatakse LEADER/CLLDd kohaliku tegevusrühma tegevuse, CLLD strateegia, kohalike tegevusrühmade toimimise ning elavdamise /suutlikkuse suurendamise kaudu[footnoteRef:23]. Kõige tähtsam tegevus on CLLD strateegia ettevalmistamine ja rakendamine, mis toimib väikeprogrammina allpiirkonna tasandil. Sellel on oma sekkumisloogika, mis koosneb kohalikest eesmärkidest ja meetmetest / toimingute rühmadest, et rahuldada kohaliku tegevusrühma territooriumi kohalikke vajadusi. [23: Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõige 1.]

CLLDd rakendatakse erimeetodiga, mis õigesti kohaldatuna loob lisaväärtust paranenud sotsiaalse kapitali, paranenud valitsemise ning programmi / strateegia rakendamise paremate tulemuste ja mõjudena võrreldes rakendamisega ilma LEADERi meetodita (vt joonis 7 punktis 1.2.3).

LEADER/CLLD hindamine maaelu arengu programmi tasandil

Kes vastutab hindamise eest maaelu arengu programmi tasandil?

LEADER/CLLD hindamise eest maaelu arengu programmi osana vastutab korraldusasutus, kes peaks võtma ühendust välise hindajaga või nimetama sisese hindaja, kes on funktsionaalselt sõltumatu ametiasutustest, kes vastutavad programmi kujundamise ja rakendamise eest. Korraldusasutusel on võtmeroll LEADER/CLLD hindamise kavandamisel ja ettevalmistamisel. See hõlmab asjaomaste hindamisvajaduste kindlakstegemist ning seire- ja hindamissüsteemi loomist, mis tagab andmete kättesaadavuse ja hindamise jaoks vajaliku teabe. Korraldusasutus vastutab hindamise kvaliteedi, samuti hindamistulemuste aruandluse, levitamise ja järelmeetmete eest. LEADER/CLLD hindamine võib olla kas maaelu arengu programmi hindamise osa või eraldiseisev hindamine.

Millele keskendub LEADER/CLLD hindamine maaelu arengu programmi tasandil?

Hindamise kese maaelu arengu programmi tasandil on õigusaktides selgelt kindlaks määratud (vt ka punkt 1.1.3).

LEADER/CLLD poolt maaelu arengu programmi sihtvaldkonna eesmärkidesse tehtud panuse hindamine[footnoteRef:24]. See hindamine hõlmab CLLD strateegiate kaudu rakendatud tegevuse panuse analüüsi, sealhulgas koostööprojekte[footnoteRef:25] ning nende tulemuslikkust ja tõhusust. Tulemuslikkus on seotud sellega, mil määral on LEADER/CLLD aidanud kaasa maaelu arengu programmi eesmärkidele. Tõhusus on seotud selle panuse maksumusega. Tulemuslikkust ja tõhusust mõõdetakse ühiste, täiendavate ja programmispetsiifiliste tulemusnäitajate[footnoteRef:26] kaudu, mis on seotud asjaomaste sihtvaldkondadega. Teisese panuse kvantifitseerimine ei ole kohustuslik. Samas on väga kasulik näidata LEADER/CLLD täielikke saavutusi. LEADER/CLLD panuse osakaalu tuleks näidata eraldi, arvutades ühiste täiendavate tulemusnäitajate brutoväärtused. Selle osakaalu võib välja arvutada ka muude ühiste, täiendavate või programmispetsiifiliste näitajate puhul, mida kasutatakse maaelu arengu programmi tulemuste hindamisel sihtvaldkondade 2A, 5A, 5B, 5C, 5D puhul. [24: See hindamine on seotud hindamist käsitleva aruandlusega rakendamise aastaaruandes (määruse (EL) nr 808/2014 VII lisa punkt 7) 2017. ja 2019. aastal esitatud rakendamise aastaaruannete puhul. ] [25: Juhul kui asjaomasel maaelu arengu programmil on mitu LEADER/CLLD rahvusvahelist/piirkondadevahelist (piirkondlike programmide puhul) koostööprojekti, on soovitav kavandada ja viia programmi tasandil ellu LEADER/CLLD-le omane koostöö hindamine. ] [26: Suunised „Maaelu arengu programmi tulemuste hindamine: kuidas koostada aruandlust hindamise kohta 2017. aastal“, http://enrd.ec.europa.eu/evaluation/publications/guidelines-assessment-rdp-results-how-prepare-reporting-evaluation-2017 ]

Liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamisse LEADER/CLLD tehtud panuse hindamine. See viiakse läbi rakendamise aastaaruande kohta 2019. aastal ning järelhindamise kohta, hinnates muu hulgas programmi netopanust ÜPP mõjunäitajate väärtuste muutustesse (nt I14 – maapiirkondade tööhõive määr, I15 – maapiirkondade vaesuse määr ja I16 – maapiirkondade SKP elaniku kohta). Hindamistulemusi tuleks kasutada ühiste ja programmispetsiifiliste hindamisküsimuste vastustes, mis on seotud ELi tasandil eesmärkidega ja üldiste maaelu arengu programmile omaste eesmärkidega.

Peale selle on soovitatav hõlmata järgmised aspektid.

LEADER/CLLD elluviimismehhanismi hindamisel jälgitakse ulatust, milles programmi haldamine ja asjaomased sidusrühmad on taganud LEADERi meetodi kohaldamise, rakendades LEADER/CLLDd eri eeskirjade ja menetluste kaudu. See viitab mitme- või ühefondilisele rahastamisele, kohalike tegevusrühmade valimise protsessile, rahvusvahelise koostöö hõlbustamisele, kohalikele tegevusrühmadele võimaldatud vabaduse ulatusele tegevuste liikide valimisel ja rakendamisel ning nende enda tegevuse / tegevusrühmade väljatöötamisele, kohaliku tegevusrühma projekti valimisel ja rahastamisel osalemise määrale, kohalike tegevusrühmade elavdamistegevuse ulatusele ning koostööprojekti valimise kriteeriumidele jne.

LEADER/CLLD lisaväärtuse hindamine viitab kasuteguritele, mis saadakse LEADERi meetodi nõuetekohase kohaldamise tulemusena võrreldes kasuteguritega, mis oleks saadud seda meetodit kohaldamata. LEADER/CLLD lisaväärtus programmi tasandil võib väljenduda paranenud sotsiaalse kapitalis, paranenud valitsemises ning paremates maaelu arengu programmide tulemustes ja mõjudes.

LEADER/CLLD hindamine kohalikul tasandil

Kes vastutab hindamise eest kohalikul tasandil?

CLLD strateegiaga seotud seire ja hindamise eest vastutab kohalikul tasandil kohalik tegevusrühm[footnoteRef:27] (vt õigussätted punktis 1.1.3). Kohalikul tegevusrühmal on järgmised võimalused hindamise elluviimiseks. [27: Määruse (EL) nr 1303/2013 artiklid 33 ja 34.]

Enesehindamine: kui hindamise viib läbi kohalik tegevusrühm ehk need, kes osalevad strateegia kujundamisel ja rakendamisel või vastutavad selle eest (kohalike tegevusrühmade liikmed, otsustusorgan, kohaliku tegevusrühma juhtkond jne).

Hindamine: kui kohalikul tasandil hindamise viib läbi hindamiseksperdiks olev sõltumatu organ, kes ei osale kohaliku tegevusrühma muu tegevuse ja strateegia kujundamisel ja rakendamisel ega vastuta selle eest. See oleks väline hindamisekspert.

Enesehindamise ja hindamise kombinatsioon: kohalik tegevusrühm võib palgata väliseksperdi, kes juhib ja hõlbustab enesehindamise protsessi. See ekspert võib olla vaid vahendaja rollis, aga tegutseda ka eksperdina ning anda hinnanguid ja nõu. Tegelikult esineb enesehindamise ja kujundava hindamise vahel sujuv seos. Kohalik tegevusrühm võib otsustada, millist strateegilise jälgimise asjakohast vormi kasutada ning määrata täpselt kindlaks rolli, mida hindamisele kaasaaitaja peaks täitma.

Järgmisel joonisel kirjeldatakse enesehindamise ja hindamise vahelisi seoseid ja erinevusi.

Enesehindamine ja sõltumatu hindamine kohalikul tasandil

Allikas: Euroopa maaelu arengu hindamise kasutajatugi, 2017.

Otsus viia ellu enesehindamine ja/või hindamine peab olema ühtne sellega, mis on CLLD strateegias kindlaks määratud. Kohalikud tegevusrühmad võivad hinnata nii kohustuslikke (CLLD strateegia) kui ka vabatahtlikke osasid (kohaliku tegevusrühma elavdamine, LEADER/CLLD elluviimismehhanism ja lisaväärtus).

Kui CLLD strateegias määratakse seire- ja hindamiskorra alusel kindlaks nii hindamine kui ka enesehindamine, siis soovitatakse mõlema puhul kasutada sama hindamisküsimuste ja näitajate kogumit ning koguda andmeid ainult üks kord. Enesehindamisel võib olla kasu hindamistulemustest ja vastupidi.

Juhul kui kohalik tegevusrühm on otsustanud hindamise kasuks, võivad kohalikul tasandil ilmneda järgmised lepingulised olukorrad.

· Üks kohalik tegevusrühm palkab hindaja. Sel juhul tasub kohalik tegevusrühm hindajale oma jooksvatest kuludest.

· Mitu kohalikku tegevusrühma (riikliku maaeluvõrgustiku või vahendaja sekkumisel või mitte) otsustavad korraldada väliseks hindamiseks hanke. Sel juhul võib üks kohalik tegevusrühm asuda juhtrolli ja tegutseda kogu grupi nimel. Selle võimaluse korral saab võrrelda hindamistulemusi eri kohalike tegevusrühmade vahel (nt valitsemine ja juhtimine ning sekkumine teemavaldkondades). Sel juhul rahastavad kõik kohalikud tegevusrühmad hindaja kulusid ühiselt oma jooksvate kulude eelarvetest.

Kui liikmesriikides korraldatakse hange ja valitakse välised hindamiseksperdid, siis tuleb vajaduse korral järgida konkreetseid riigihangete õigusnorme. Hanke korraldaja peaks kehtestama läbipaistvad valikukriteeriumid, mis hõlmavad hindamiskogemust, hindamissuutlikkust, võimet koguda ja kasutada teavet ja andmeid.

Maaelu arengu programmi korraldusasutusel on oluline roll, toetades kohalikke tegevusrühmi, kui need täidavad oma ülesannet teha oma CLLD strateegia seiret ja valmistada ette hindamistoimingud (nt korraldusasutus võib esitada standardse pädevusraamistiku, milles määratakse kindlaks hindamise miinimumnõuded). Korraldusasutus võib otsustada ka delegeerida teatavad tugiülesanded teistele sidusrühmadele. Riiklik maaeluvõrgustik võiks näiteks pakkuda kohalikele tegevusrühmadele hindamiskoolitusi, makseasutus võiks abistada kohalikke tegevusrühmi maaelu arengu programmiga integreeritud/ühise andmebaasi väljatöötamisel (nt kohalike tegevusrühmade tegevuste andmebaas)[footnoteRef:28]. [28: Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, maaelu arengu seire (2014–2020), maaelu arengu komisjoni töödokument, august 2014. http://ec.europa.eu/agriculture/cap-indicators/output/working-document-rd-monitoring-implementation-report-tables_en.pdf ]

Kohalikul tasandil hindamise puhul on eriti kasulik sidusrühmade ja laiema üldsuse (kohalike tegevusrühmade töötajad ja liikmed, vahendajad ja toetusesaajad) osalemine. Nende rühmade osalemine aitab suurendada läbipaistvust ja õppimist. Kohalikud osalised võidakse kaasata hindamisse, julgustades nende osalemist kohalikus seirekomitees ja/või kohalikus hindamise juhtrühmas. Parimal juhul tuleks need organid võtta kasutusele CLLD strateegia rakendamise varajases etapis.

Millele keskendub LEADER/CLLD hindamine kohalikul tasandil?

Kohalikul tasandil on olemas nii kohustuslikud kui ka soovituslikud hindamistoimingud. Kohalike tegevusrühmade kohustuslik ülesanne on esitada strateegia juhtimis- ja seirekorra kirjeldus ning hindamise erikorra kirjeldus ning töötada välja konkreetsed seire- ja hindamistoimingud, mis on seotud CLLD strateegiaga. Lisaks sellele ei ole õigusaktides hindamise keset kohalikul tasandil rohkem määratletud (vt punkt 1.1.3).

Mis puutub kohustusliku hindamise keskmesse, siis on CLLD strateegia hindamine seotud järgmisega.

CLLD strateegia sidususe hindamine: siseselt – strateegia eesmärkide, kavandatavate sisendite, sekkumiste ning eeldatavate väljundite, tulemuste ja mõjude kombinatsiooni vahel; väliselt – mitme samal territooriumil koos rakendatava instrumendi vahel; ning asjakohasuse hindamine kohaliku tegevusrühma territooriumi kõige olulisemate vajaduste rahuldamisel, mis tulenevad SWOT-analüüsist ja vajaduste hinnangust.

CLLD strateegia tegevuste (sealhulgas koostööprojektide) panuse hindamine CLLD strateegia eesmärkide saavutamisel ning selle panuse tulemuslikkuse ja tõhususe hindamine.

CLLD strateegia eesmärkide saavutamisega seotud edu ja ebaedu tegurite analüüs.

Lisaks CLLD strateegia kohustuslikule hindamisele soovitatakse suunistes hõlmata kohalikul tasandil ka järgmine.

Kohaliku tegevusrühma poolse elavdamise hindamine, st kohaliku tegevusrühma suutlikkus elavdada eesmärgiga suurendada kohalike elanike teadlikkust, valmisolekut, koostööd ja võrgustikutöö suutlikkust.

LEADER/CLLD elluviimismehhanismi hindamine LEADERi meetodi tagamisel (nt kohaliku elanikkonna tasakaalustatud osalemine ja esindatus kohaliku tegevusrühma otsustuste tegemise struktuuris, kohaliku tegevusrühma juhtimisstruktuur, eeskirjad ja menetlused, et valmistada ette CLLD strateegia ja koostööprojektid ning neid rakendada).

Elluviimismehhanismi ja elavdamise kaudu loodud lisaväärtuse hindamine, st LEADERi meetod, kui seda kohaldatakse õigesti (nt inimeste käitumise muutused, mis toovad kaasa sotsiaalse kapitali ja kohaliku valitsemise paranemise, samuti paremad tulemused, mis kõik aitavad lõppkokkuvõttes kaasa struktuurilistele muutustele kohaliku tegevusrühma piirkonnas).

Millised on enesehindamise/hindamise mõjud, kui LEADER on osa mitmefondilise CLLD strateegiast?

CLLD mitmefondiline laad avaldab mõju enesehindamisele/hindamisele kohaliku tegevusrühma tasandil eelkõige seetõttu, et eri fondide alusel toetatud tegevused aitavad kaasa samale strateegiale ning peaksid seega tagama koostoime eesmärkide/tulemuste saavutamiseks. Selles kontekstis on väga keeruline selgitada välja mõjusid, mis tulenevad eri tegevustest/fondidest, kui need kõik aitavad aasa samale strateegiale.

Mitmefondiliste CLLD strateegiate hindamisel tuleks hinnata mitut aspekti: mitme fondi kohaldamise sõnastamine/täiendavus samal territooriumil (summana, sidusus), juhtimis- ja kooskõlastamisprotsessi tõhusus mitme fondi juhtimisel jne. Nende aspektide hindamiseks on soovitatav välja töötada asjakohased hindamiselemendid.

Lisaks võiks täiendavalt uurida ulatust, milles seotud ESI-fondid võimaldasid kohalikul tegevusrühmal vastata vajadustele ja potentsiaalile. See eeldab, et strateegia lõimitud ja mitmesektorilist mõõdet tugevdatakse mitmefondilise lähenemisviisiga ning koostööle tulevad kasuks uued partnerid teistest fondidest.

Käesolevates suunistes keskendutakse üksnes EAFRD rahastatud CLLD strateegiatele (st kohalikud tegevusrühmad, mida rahastab ainult EAFRD).

Põhimõisted: kuidas me neid mõistame ja kuidas need on omavahel seotud

Selles punktis tutvustatakse põhimõisteid, mis on vajalikud suuniste edasiseks mõistmiseks. Rohkem mõisteid on määratletud mõistete loetelus (vt lisa).

Strateegia

Ehkki terminit strateegia võib määratleda mitmel viisil, hõlmab see tavaliselt i) pikaajalist visiooni, ii) lühiajalisi ja keskmise aja eesmärke ning iii) vabatahtlikke võimalusi nende eesmärkide saavutamiseks lähitulevikus. Hästi selgitatud strateegias tuleks sätestada, i) MIDA saavutatakse ii) KELLEGA ja KELLE poolt, ning selgitada, iii) KUIDAS see toimub. Henry Mintzberg teeb väga olulist vahet kavandatava strateegia (mis on esindatud CLLD strateegiadokumendis) ja realiseerunud strateegia (mis on tegelikult lõpuks rakendatud) vahel[footnoteRef:29]. [29: Mintzberg, H. (2008), Strategy Safari. The complete guide through the wilds of strategic management. Pearson Education, Kanada.]

Strateegiate liigid

Realiseerunud strateegia on tulemus, mis saadakse kavandatavast strateegiast realiseerumata strateegia mahaarvamisel, ning millele lisatakse tekkiv strateegia, mis aja jooksul kasutusele võetakse (vt joonis 6[footnoteRef:30]). Isegi kui kohalik tegevusrühm on strateegiat mõnevõrra muutnud, et see kajastaks paremini kavatsetavat strateegiat rakendamise ajal, ei ole see täielikult kooskõlas sellega, mida tegelikult on lõpuks tehtud. Hindaja viitab kavandatavale strateegiale peamiselt sidususe ja asjakohasuse kontrollimisel. Selleks et hinnata kohaliku tegevusrühma tegevust ja CLLD strateegia tulemusi, peaks hindaja jälgima realiseerunud strateegiat ning hindama seda, kui see tuleneb kirjalikust (originaal- või muudetud) dokumendist. Ta peab kohandama sekkumisloogikat hindamise esimeste sammude ajal. [30: Samas.]

Samamoodi toimitakse programmi tasandil: liikmesriik või piirkond pakub välja strateegilise raamistiku, et selgitada ja täpsustada Euroopa Komisjoni eeskirju LEADERi meetme 19 ja kohalike tegevusrühmade tegevustele toetuse andmise puhul. Meetme rakendamine erineb alati sellest, mis on originaaldokumentides kirjas.

Kui suunistes viidatakse terminile „strateegia“, siis tuleks seda alati mõista kui „realiseerunud strateegiat“, sest see on iga hindamise põhiküsimus (välja arvatud eelhindamise).

LEADER/CLLD lisaväärtus

Käesolevate suuniste pakutav kontseptuaalne raamistik tugineb järgmistele eeldustele.

LEADER/CLLD lisaväärtus on määratletud kui kasu, mis saadakse LEADERi meetodi nõuetekohase kohaldamise tulemusena, võrreldes kasuga, mis oleks saadud seda meetodit kohaldamata (vt mõistete loetelu, 1. lisa). LEADER/CLLD lisaväärtus väljendub järgmises.

Paranenud sotsiaalne kapital, mida mõistetakse kui mitmemõõtmelist kontseptsiooni, mis hõlmab sotsiaalsete organisatsioonide, nagu võrgustike, normide, sotsiaalsete usaldusühingute omadusi, mis hõlbustavad kooskõlastamist ja koostööd vastastikuse kasu eesmärgil (vt mõistete loetelu, 1. lisa).

Paranenud valitsemine hõlmab institutsioone, protsesse ja mehhanisme, mille kaudu avaliku sektori, majanduslikud ja kodanikuühiskonna sidusrühmad väljendavad oma huve, kasutavad oma seaduslikke õiguseid, täidavad oma kohustusi ja sobitavad oma erinevusi, et hallata avalikke küsimusi kõigil tasanditel koostööd tehes.

Paranenud tulemused ja mõjud programmi/strateegia rakendamisel võrreldes ilma LEADERi meetodita rakendamisega.

LEADER/CLLD lisaväärtus

LEADER/CLLD lisaväärtus saavutatakse järgmiste tegevuste kaudu.

1) Programmi/strateegia rakendamine, nimelt maaelu arengu programmi meetme 19 ja CLLD strateegia rakendamine, st elluviimine projektidena ning nende tekitatud tulemuste ja mõjudena.

2) Maaelu arengu programmi ja kohalike tegevusrühmade elluviimismehhanism, st eeskirjade, menetluste ja halduskokkulepete kogum, mis tagab, et strateegilised eesmärgid muutuvad kohapeal konkreetseteks toiminguteks (vt mõistete loetelu, lisa 1).

3) Suutlikkuse suurendamise toetamine /elavdamine: Toetus, mida korraldusasutus pakub, et innustada toetusesaajad kasutama ja võimaldada neil otse või riikliku maaeluvõrgustiku kaudu kasutada maaelu arengu programmi meedet 19, samuti kohaliku tegevusrühma suutlikkust elavdada (st kõik tema toimingud, mis ei ole otse projektiga seotud, eesmärgiga suurendada kohalike elanike teadlikkust, valmisolekut, koostööd ja võrgustikutöö suutlikkust, et aidata kaasa nende piirkonna arendamisele).

Kõik kolm komponenti, st programmi/strateegia rakendamine, suutlikkuse suurendamise toetamine / elavdamine ning elluviimismehhanism mõlemal tasandil on väga tihedalt omavahel põimunud. Need kolm elementi moodustavad lahutamatu terviku. Selliste eristuste abil saadakse kolm eri vaatenurka reaalsusele ning see on peamine. Samal ajal kui elluviimismehhanism hõlmab eeskirju, menetlusi ja kontrollimisi, tähendab elavdamine suutlikkuse arendamist individuaalsel, organisatsioonilisel ja ühiskondlikul tasandil ning nii-öelda pehmeid toetuse vorme. Toeavad tegevused võivad olla otse projektiga seotud või pigem süsteemiga seotud. Selliste eristuste tegemine annab hindajale põhjalikuma ülevaate sellest, mis kohapeal toimub, ning rikkalikuma kontseptuaalse raami, et teha kindlaks tegurid, mis toovad lõpuks kaasa LEADERi lisaväärtuse või mitte.

LEADERi meetod on selle põhimõtete kombineeritud kohaldamine:

1) piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad;

5) innovatsioon;

2) alt ülespoole lähenemisviis;

6) võrgustikutöö;

3) avaliku ja erasektori partnerlused (nt kohalikud tegevusrühmad),

7) territoriaalne koostöö.

4) mitmesektoriline lähenemisviis;

Need tegevuspõhimõtted on omavahel tihedalt põimunud. Keeruline on ette kujutada, et üksainus põhimõte (näiteks mitmesektoriline lähenemisviis) võimaldaks kasutada oma potentsiaali juhtudel, mil muud põhimõtted on kõrvale jäetud. LEADERi meetodi kohaldamise uurimine kõigi seitsme põhimõtte seisukohast annab tervikliku ülevaate sellest, kui järjepidevalt on meetodit kohaldatud.

LEADER/CLLD hindamine maaelu arengu programmi tasandil

Mida ja kuidas hinnata maaelu arengu programmi tasandil?

LEADERi meetme hindamise protsess sarnaneb maaelu arengu programmi hindamisega[footnoteRef:31]. LEADER/CLLD hindamise ettevalmistamise, struktureerimise ja läbiviimise tööetapid võib ellu viia koos ulatuslikuma maaelu arengu programmi hindamisega. Samas on võimalik ka eraldiseisev LEADER/CLLD hindamine. Aruandlus LEADER/CLLD hindamise kohta on osa maaelu arengu programmi üldiste hindamistulemuste aruandlusest (välja arvatud juhul, kui viiakse läbi eraldiseisev hindamine). [31: Vt maaelu arengu programmi tulemuste hindamise suunised https://enrd.ec.europa.eu/evaluation/publications/guidelines-assessment-rdp-results-how-prepare-reporting-evaluation-2017_en]

Korraldusasutus otsustab hindamiskavas järgmist.

Mida hinnatakse seoses LEADER/CLLDga?

Millised toimingud viiakse läbi seoses LEADER/CLLD seire ja hindamisega (nt kuidas kogutakse andmeid ja teavet)?

Kuidas on LEADER/CLLD hindamine maaelu arengu programmi tasandil seotud kohaliku tegevusrühma tasandiga?

Kuidas hindamine läbi viiakse? Kelle poolt ja mis vormis? Kas maaelu arengu programmi hindamise osana või eraldiseisva hindamisena?

Milliseid suutlikkusi ja ressursse eraldatakse hindamise läbiviimiseks?

Millal hindamine läbi viiakse (2017. või 2019. aastal või pärast seda)?

Suunised: LEADER/CLLD hindamine maaelu arengu programmi tasandil

LEADER/CLLD hindamise tsükkel maaelu arengu programmi tasandil

Allikas: Euroopa maaelu arengu hindamise kasutajatugi, 2017.

Hindamiskava võib hõlmata ka programmispetsiifilisi hindamisküsimusi, otsustuskriteeriumeid ja näitajaid LEADER/CLLD kohta. LEADER/CLLD hindamine maaelu arengu programmi tasandil võib hõlmata järgmisi aspekte (vt punkt 1.2.1).

Maaelu arengu programmi sihtvaldkonna eesmärkidesse LEADER/CLLD tehtud esmase ja teisese panuse hindamine ning liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamisse tehtud panuse hindamine (kohustuslik).

LEADER/CLLD elluviimismehhanismi hindamine (soovituslik).

LEADER/CLLD lisaväärtuse hindamine (soovituslik).

Kohustuslike ja soovituslike aspektide hindamist kirjeldatakse sammhaaval järgmistes punktides.

Maaelu arengu programmi sihtvaldkonna eesmärkidesse LEADER/CLLD tehtud panuse hindamine ning liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamisse tehtud panuse hindamine (kohustuslik).

Mida tuleb hinnata?

LEADER/CLLD meede sisaldab mitut allmeedet: CLLD strateegia ettevalmistamine ja rakendamine, kohaliku tegevusrühma toimimine, elavdamine / suutlikkuse suurendamine ja koostööprojektid kohalike tegevusrühmade ja teiste partnerite vahel.

LEADER/CLLD poolt eesmärkide saavutamisse tehtud panuse hindamine sihtvaldkondade ja piirkondliku arengu prioriteetide alusel on seotud meetme tulemuslikkusega (mil määral on meede kaasa aidanud eesmärkide saavutamisele) ja tõhususega (milliste kuludega). Selleks tuleb arvutada LEADER/CLLD alusel rakendatud tegevuste panus. Parimal juhul (see ei ole kohustuslik) tuleks hindamisel kvantifitseerida ka teisesed panused muudesse sihtvaldkondadesse, et saada põhjalikum ülevaade LEADER/CLLD saavutustest.

Esmast panust maaelu arengu programmi eesmärkide hierarhiasse eeldatakse seoses nii-öelda kohaliku arenguga maapiirkondades (sihtvaldkond 6B, mille alusel LEADER/CLLD on vaikimisi kavandatud).

LEADER/CLLD teisene panus on CLLD strateegiate kaudu rakendatud toimingute panus mis tahes muusse sihtvaldkonda kui 6B. Eeldada võib kaht liiki teisest panust.

Peamine teisene panus sihtvaldkondadesse, millele tegevused märkimisväärselt kaasa aitavad.

Täiendav teisene panus sihtvaldkondadesse, millele tegevused märkimisväärselt kaasa ei aita.

Järgmised näited aitavad eristada LEADER/CLLD esmast ja teisest (peamist ja täiendavat) panust.

1. näide

Esiteks on LEADER/CLLD kaudu rakendatud tegevused, mis panustavad eelkõige sihtvaldkonda 6B (kohalik areng), näidatud alltoodud joonisel paksu pideva joonena. Teiseks panustavad need sihtvaldkonda 3A (toidutarneahel, kohalike turgude edendamine ja lühiajalised tarneühendused), mis on alltoodud joonisel näidatud peenikese pideva joonena. Täiendavat teisest panust võib eeldada sihtvaldkondade 6A (mitmekesistamine ja töökohtade loomine – katkendjoon), 1A (uuenduslike tegevuste edendamine), 2B (noorte põllumajandustootja toetamine mittepõllumajanduslikuks mitmekesistamiseks), 5B (energiatõhusate projektide edendamine) ja 5C (taastuvenergia tootmise toetamine mitmekesistamise kaudu).

Allikas: Euroopa maaelu arengu hindamise kasutajatugi, 2017.

LEADER/CLLD hindamisel tuleks arvesse võtta ka LEADER/CLLD panust valdkondlikesse eesmärkidesse (eelkõige VE1, VE3, VE8 ja VE9[footnoteRef:32]) ning seejärel liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse[footnoteRef:33]. LEADER/CLLD annab valdkondlikesse eesmärkidesse panuse tänu oma sisendile a) maaelu arengu programmi prioriteetsete sihtvaldkondade eesmärkidesse ja b) CLLD eesmärkidesse, mis on kindlaks määratud partnerluslepingutes. Ehkki a) panust sihtvaldkondadesse hinnatakse maaelu arengu programmi tulemuste hindamise ajal, siis b) hindamine viiakse läbi partnerluslepingute hindamisel maaelu arengu programmide hindamise kaudu. Kui LEADER/CLLDd ja teiste rakenduskavade instrumente, mida rahastatakse ERFist, ESFist ja EMKFist, rakendatakse koos ühe CLLD strateegia alusel, siis peaks programmi tasandil tulemuslikkuse ja tõhususe hindamine hõlmama eri CLLD instrumentide omavahelise täiendavuse ja koostoime analüüsi. [32: Määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 9. Valdkondlik eesmärk 1: teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni edendamine; valdkondlik eesmärk 3: VKEde ja põllumajandussektori (EAFRD puhul) ning kalandus- ja vesiviljelussektori (EMKFi puhul) konkurentsivõime suurendamine; valdkondlik eesmärk 8: kestva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine; valdkondlik eesmärk 9: sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine. ] [33: http://ec.europa.eu/europe2020/index_et.htm]

Vertikaalsed ja horisontaalsed seosed ESI fondide rakendamise tasandite vahel

Allikas: Euroopa maaelu arengu hindamise kasutajatugi, 2017.

Samm-sammult: kuidas hinnata LEADER/CLLD panust poliitilistesse eesmärkidesse?

1. samm. Ühiste hindamiselementide ning LEADER/CLLD sekkumisloogika vastavuse kontrollimine

Esimene samm on analüüsida LEADER/CLLD meetme sekkumisloogikat maaelu arengu programmi siseselt ning kontrollida, kas ühised hindamiselemendid (hindamisküsimused, otsustuskriteeriumid ja näitajad) on sellega kooskõlas[footnoteRef:34]. [34: Üksikasjalikke suuniseid järjepidevuse kontrollimiseks vt eelmistest suunisdokumentidest, nt: „Oma maaelu arengu programmi edukuse hindamine: järelhindamise suunised 2007–2013“ ja „Suunised: maaelu arengu programmi tulemuste hindamine: kuidas koostada hindamise aruandlust 2017. aastal“]

Sihtvaldkonnaga 6B on seotud üks ühine hindamisküsimus[footnoteRef:35], mille alusel LEADER/CLLD on eelkõige kavandatud, s.o ühine hindamisküsimus 17 „Millisel määral on maaelu arengu programmi sekkumised toetanud kohalikku arengut maapiirkondades?“ Selle ühise hindamisküsimuse puhul on välja pakutud kuus ühist otsustuskriteeriumit, mis on seotud kolme ühise tulemus-/sihtnäitajaga[footnoteRef:36]. [35: Töödokument: ühised hindamisküsimused maaelu arengu programmide jaoks aastatel 2014–2020), https://enrd.ec.europa.eu/evaluation/european-evaluation-helpdesk-rural-development/evaluation-helpdesks-publications/guidance_en ] [36: Töödokument: ühised hindamisküsimused maaelu arengu programmide jaoks aastatel 2014–2020) https://enrd.ec.europa.eu/evaluation/european-evaluation-helpdesk-rural-development/evaluation-helpdesks-publications/guidance_en]

Otsustamiskriteeriumid ja näitajad ühise hindamisküsimuse 17 puhul: „Millisel määral on maaelu arengu programmi sekkumised toetanud kohalikku arengut maapiirkondades?“

Otsustamiskriteeriumid

Näitajad

Teenused ja kohalik infrastruktuur maapiirkondades on paranenud

Juurdepääs kohalikule infrastruktuurile ja teenustele maapiirkondades on suurenenud

Maapiirkondade elanikud on kohalikes meetmetes osalenud

Maapiirkondade elanikud on kohalikest meetmetest kasu saanud

Kohaliku arengu strateegiate kaudu on loodud töövõimalusi

Kohaliku tegevusrühma hõlmatava maapiirkonna territooriumi ja elanikkonna suurus on kasvanud

· % maapiirkonna elanikkonnast, kes on kohaliku arengu strateegiatega hõlmatud (sihtvaldkond 6B – tulemusnäitaja)

· Toetatud projektide puhul loodud töökohad (sihtvaldkond 6B – tulemusnäitaja)

Ühine seire- ja hindamissüsteem sisaldab LEADER/CLLD jaoks järgmisi ühiseid väljund- ja sihtnäitajaid.

Ühised väljund- ja sihtnäitajad LEADERi jaoks

Ühine näitaja

Väljund

Sihttase

Kohaliku tegevusrühmaga hõlmatud elanikkond

O18

T21

Valitud kohalike tegevusrühmade arv

O19

Toetatavate LEADER-projektide arv

O20

Toetatavate koostööprojektide arv

O21

Projekti elluviijate arv ja liik

O22

Koostööprojektis osalevate kohalike tegevusrühmade kordumatu identifitseerimisnumber

O23

Loodud töökohtade arv

T23

LEADER/CLLD aitab kaasa ka muudele sihtvaldkondadele kui 6B. Seega lisaks ühisele hindamisküsimusele 17 tuleks järjepidevuse kontrollimisel võtta arvesse ka kõiki ühiseid hindamisküsimusi, mis on seotud muude sihtvaldkondadega, kuhu LEADER/CLLD panustab. Näiteks kui asjaomases maaelu arengu programmis panustab LEADER/CLLD ka sihtvaldkonda 6A, siis kohaldatakse järgmist hindamisküsimust: ühine hindamisküsimus 16 „Millisel määral on maaelu arengu programmi sekkumised toetanud väikeettevõtjate mitmekesistamist, loomist ja arendamist ning töökohtade loomist?“ Sel juhul moodustavad kõik otsustamiskriteeriumid ja tulemusnäitajad (toetatud projektide puhul loodud töökohad), mis on seotud ühise hindamisküsimusega 16, samuti osa järjepidevuse kontrollist.

Ühised hindamiselemendid tagavad miinimumaluse, et võimaldada LEADER/CLLD esmase ja teisese panuse hindamist ning tagada hindamise tulemuste võrreldavus kogu ELis. Samas ei ole need piisavad, et kajastada täielikult igat liiki esmast ja teisest panust. Seepärast võib olla vajalik välja töötada täiendavad hindamiselemendid (nt täiendavad hindamiskriteeriumid ja täiendavad LEADER/CLLD seotud näitajad (vt alltoodud näited)).

Näide – ühine näitaja ei kajasta kõiki LEADER/CLLD tekitatud mõjusid samas küsimuses (tööhõive)

Sihtnäitaja T23 (= tulemusnäitaja R24) on määratletud kui loodud töökohtade arv täistööaja ekvivalentides, toetades CLLD strateegia alusel tegevuste rakendamist, mida rahastatakse LEADERi alusel maaelu arengu programmi kaudu. See tähendab, et näitajaga loendatakse projekti kaudu loodud töökohti, nagu on taotluses märgitud, projekti lõpuleviimise ajal ning valideerituna lõpuleviidud projektide valimi kaudu hiljem programmitöö perioodil. Näitaja ei hõlma säilitatud töökohti.

Näide. Põllumajandustootja asutab kaupluse ja taotleb CLLD strateegia kaudu kohalikult tegevusrühmalt toetust. Ta loob ühe uue töökoha, mis kestab vähemalt 12 kuud (üks täistööaja ekvivalent), nagu on taotluses märgitud. Kaupluse edukusest tulenevalt loob põllumajandustootja veel ühe uue (osalise tööajaga) töökoha, mis moodustab 0,5 täistööaja ekvivalenti (üks isik töötab osalise tööajaga (50 %) vähemalt 12 kuud). See tähendab, et projektiga luuakse kokku 1,5 täistööaja ekvivalendi ulatuses uusi töökohti. Seda väärtust (1,5 täistööaja ekvivalenti) seiratakse sihtnäitaja T23 alusel ning kinnitatakse eriotstarbelise küsitlusega, mille viib läbi makseasutus pärast projekti valmimist.

Säilitatud töökohtade loendamiseks peavad hindajad kasutama lisanäitajat. Näiteks „tänu projektile säilitatud töökohtade arv“.

Näide – ühine näitaja ei kajasta kõiki ühises hindamisküsimuses väljendatud teemasid

Kui LEADER/CLLD puhul esineb teisene panus sihtvaldkonda 6A, siis ühine näitaja „toetatud projektide puhul loodud töökohad“ käsitleb vaid üht ühise hindamisküsimuse 16 komponenti, nimelt seda, mis on seotud tööhõivega. See näitaja ei kajasta panust VKEde loomisse või mitmekesistamisse, mis on teised ühise hindamisküsimuse 16 komponendid.

Kuidas selle olukorraga toime tulla?

Selleks et vastata ühisele hindamisküsimusele 16, on võimalik kasutada lisanäitajaid, mis on esitatud töödokumendis ühised hindamisküsimused maaelu arengu programmide jaoks aastatel 2014–2020)

Mittepõllumajandussektori väikeettevõtjad (%), mis on loodud maaelu arengu programmi toetusega (mitmekesistamine)

Väikeettevõtjad (%), mis on loodud maaelu arengu programmi toetusega (VKEde loomine)

2. samm. Programmispetsiifiliste hindamiselementide väljatöötamine

Samal ajal kui ühiste hindamiselementide juurde on vaja täiendavaid hindamiselemente (vt eelmine samm), võib esineda ka vajadus töötada välja programmispetsiifilised hindamiselemendid, et kajastada LEADER/CLLD programmispetsiifilisi mõjusid või täpsustada üsna üldiseid ühiseid hindamisküsimusi.

Kohalike tegevusrühmade ja korraldusasutuste jaoks on see võimalus ühendada kaks hindamise taset, tagades parema arusaama kohaliku tasandi mõjudest ning nende panusest maaelu arengu programmi tasandil. Hindamiselementide väljatöötamine aitab muuta LEADER/CLLD sekkumisloogika selgemaks ning näidata lähenemisviisi tähtsust ja lisaväärtust.

Korraldusasutus võib olla välja töötanud programmispetsiifilised hindamisküsimused ja näitajad juba programmitöö etapis ning hõlmanud need maaelu arengu programmi hindamiskavasse. Samas võivad korraldusasutus või hindajad töötada need välja ka hindamise ettevalmistamise ajal[footnoteRef:37]. [37: Üksikasjalikku teavet programmispetsiifiliste hindamisküsimuste, otsustamiskriteeriumide ja näitajate väljatöötamise kohta leiab olemasolevatest suunistest („Maaelu arengu programmi tulemuste hindamise suunised: kuidas koostada aruandlust hindamise kohta 2017. aastal“, http://enrd.ec.europa.eu/evaluation/publications/guidelines-assessment-rdp-results-how-prepare-reporting-evaluation-2017_en).]

Programmispetsiifilised hindamiselemendid peaksid olema seotud:

programmispetsiifiliste sihtvaldkondadega, kuhu LEADER/CLLD panustab (nt metsanduse ökonoomne kasutamine või toidu kvaliteet).

Programmispetsiifilised eesmärgid, mille saavutamisele LEADER/CLLD meede kaasa aitab (nt asjaomased sihtrühmad või -sektorid, millele LEADER/CLLD keskenduda võib);

LEADER/CLLDga seotud hindamisteemad ja valdkondadeülesed küsimused, millesse LEADER/CLLD panuse annab (kirjeldatud maaelu arengu programmi punktis 9, nt innovatsioon, keskkond ja kliimamuutused);

programmispetsiifilised eesmärgid partnerluslepingu puhul, millesse LEADER/CLLD panuse annab (nt TO9 ehk sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine);

LEADER/CLLD lisaväärtus.

Täielik ülevaade hindamise ulatusest

Allikas: Euroopa maaelu arengu hindamise kasutajatugi, 2017.

Järgmises kastis on toodud näited programmispetsiifiliste hindamisküsimuste kohta[footnoteRef:38]. [38: Lisateavet programmispetsiifiliste hindamisküsimuste, otsustamiskriteeriumide ja näitajate väljatöötamise kohta leiab dokumendist „Maaelu arengu programmi tulemuste hindamise suunised: kuidas koostada aruandlust hindamise kohta 2017. aastal“. http://enrd.ec.europa.eu/evaluation/publications/guidelines-assessment-rdp-results-how-prepare-reporting-evaluation-2017_en]

LEADER/CLLD spetsiifiliste hindamisküsimuste väljatöötamise aluspõhimõtted

Alltoodud tabelis loetletud hindamiselemendid kajastavad mõningaid maaelu arengu programmi eesmärke, mille saavutamisele võib LEADER/CLLD eelkõige kaasa aidata. Seepärast võidakse lisaks asjaomaste sihtvaldkondade ühistele hindamisküsimustele välja töötada ka programmispetsiifilised hindamisküsimused, et mõõta LEADER/CLLD panust maapiirkondade territoriaalsesse arengusse.

Järgmises kastis on toodud näiteid LEADER/CLLDga seotud programmispetsiifiliste hindamisküsimuste kohta[footnoteRef:39]. [39: http://ec.europa.eu/agriculture/evaluation/rural-development-reports/2015/ex_ante_rdp_synthesis_2014_2020/fulltext_en.pdf]

2014.–2020. aasta eelhindamiste kokkuvõttes on tehtud kindlaks kõige tavapärasemad LEADER/CLLD eesmärkide kategooriad. Selle alusel tuuakse mõned programmispetsiifiliste hindamisküsimuste näited.

3. samm. Hindamise lähenemisviisi ja meetodite kindlakstegemine LEADER/CLLD puhul

CLLD strateegiate kaudu rakendatavaid LEADER/CLLD tegevusi võetakse koos muude maaelu arengu programmi tegevustega arvesse ühiste, täiendavate ja programmispetsiifiliste väljund-, tulemus- ja mõjunäitajate arvutamisel. Väljundnäitajaid kasutatakse LEADER/CLLD tegevuste otsese väljundi mõõtmiseks. Tulemusnäitajatega mõõdetakse LEADER/CLLD esmast ja teisest panust sihtvaldkondadesse ning nende eesmärkide saavutamist. Mõjunäitajaid kasutatakse tavaliselt maaelu arengu programmi poolt maapiirkondadele avaldatava mõju üldisel hindamisel ning piirkondlike, riiklike ja ELi maaelu arengu eesmärkide saavutamise hindamisel.

Meetodite kohta otsuse tegemisel tuleks arvesse võtta järgmisi kaalutlusi.

Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kindlakstegemine

Kvantitatiivsed meetodid

Kvalitatiivsed meetodid

Millal kohaldada?

Et kajastada LEADER/CLLD meetme esmast ja teisest panust sihtvaldkondade eesmärkide saavutamisse.

CLLD strateegiate mitterakendamise või vähese rakendamise korral.

Kvantitatiivsete tulemuste esialgseks analüüsiks ja triangulatsiooniks.

Kuidas?

Selliste toetusesaajate valimi moodustamine, kes tegutsevad CLLD strateegia alusel ja kelle puhul on tuvastatud teisese panuse andmine (nii peamise kui ka täiendava) teatavatesse sihtvaldkondadesse.

Valimi moodustamise käigus kogutud andmeid kasutatakse LEADER/CLLD tegevuste poolt sihtvaldkondadega seotud näitajate väärtusse tehtud panuse arvutamiseks, kui eeldatakse panust.

Kasutada vahendeid, mis on esitatud dokumendis „Maaelu arengu programmi tulemuste hindamise suunised: kuidas koostada hindamise aruandlust 2017. aastal“, III osa, 10. lisa (nt intervjuud sidusrühmade ja toetusesaajatega, fookusrühmad ja juhtumiuuringud).

Lisateave

„Maaelu arengu programmi tulemuste hindamise suunised: kuidas koostada aruandlust hindamise kohta 2017. aastal“, III osa, 11. lisa.

„Maaelu arengu programmi tulemuste hindamise suunised: kuidas koostada aruandlust hindamise kohta 2017. aastal“, III osa, 10. lisa.

4. samm. Andmete ja teabe kogumine

Andmeid ja teavet LEADER/CLLD hindamiseks maaelu arengu programmi tasandil tuleks koguda järgmisel eesmärgil:

sihtvaldkonna 6B väljund- ja tulemus-/sihtnäitajad;

tulemus-/sihtnäitajad selliste sihtvaldkondade puhul, millesse LEADER/CLLD on andnud teisese panuse;

ühised taustnäitajad (need on mitme sihtvaldkonna puhul asjakohased);

täiendavad ja programmispetsiifilised näitajad LEADER/CLLD kohta;

mõjunäitajad programmitöö perioodi hilisemates etappides.

Koguda tuleks ka täiendavat kvalitatiivset teavet, mida on vaja hindamisküsimustele vastamiseks.

Tegevuste andmebaasis salvestatakse andmed ühiste väljund- ja sihtnäitajate jaoks, mis käsitlevad CLLD strateegiate kaudu elluviidud tegevusi ning annavad esmase ja teisese panuse maaelu arengu sihtvaldkondadesse (vt tabel 2)[footnoteRef:40]. Parimal juhul peaks korraldusasutus tagama jagatud IT-süsteemi, mis suudab koguda ja töödelda asjaomaseid andmeid ja teavet LEADER/CLLD seireks ja hindamiseks maaelu arengu programmi ja kohalikul tasandil. [40: Töödokument „Andmeüksuste loetelu II samba tegevuste andmebaasi jaoks“.]

Korraldusasutus võib kasutada tegevuste andmebaasi esmase ja teisese panuse hindamiseks, andmete kogumiseks täiendavate tulemusnäitajate jaoks ning LEADER/CLLDga seotud täiendavate ja programmispetsiifiliste näitajate jaoks. Näiteks kui LEADER/CLLD tegevus aitab kaasa sihtvaldkonnale 6A ja korraldusasutus kasutab lisanäitajat „loodud VKEde arv“, siis võidakse selle lisanäitaja jaoks nõutavaid andmeid koguda ka tegevuste andmebaasi kaudu[footnoteRef:41]. [41: Maaelu arengu programmi tulemuste hindamise suunised: kuidas koostada hindamist 2017. aastal, 11. lisa – ühistele hindamisküsimustele 1–21 vastamise selgitused, http://enrd.ec.europa.eu/evaluation/publications/guidelines-assessment-rdp-results-how-prepare-reporting-evaluation-2017_en]

Näide LEADER/CLLD tegevuste andmebaasi kohta on esitatud siin.

5. samm. Teabe analüüsimine ja hindamisküsimustele vastamine

Kogutud andmeid kasutatakse vajalike näitajate (ühised, täiendavad ja programmispetsiifilised) arvutamiseks. Need on selliste sihtvaldkondadega seotud näitajad, kuhu LEADER/CLLD on andnud esmase või teisese panuse, ning mis on seotud ühiste ja programmispetsiifiliste hindamisküsimustega. Näitajate väärtuseid ja kogutud kvalitatiivset teavet analüüsitakse seejärel ja kasutatakse hindamisküsimustele vastamiseks. Seda teavet on vaja ka aruandluseks, mis kajastab LEADER/CLLD panust maaelu arengu programmi tulemustesse/mõjudesse maaelu arengu programmi, riigi ja ELi tasandil. See aitab saada õppetunde LEADER/CLLD tulemuslikumaks ja tõhusamaks kujundamiseks ja rakendamiseks.

LEADER/CLLD elluviimismehhanismi hindamine (soovituslik)

Mida tuleb hinnata?

LEADER/CLLD elluviimismehhanismil on peamine roll LEADERi meetodi kohaldamisel. Elluviimismehhanism on määratletud kui normide, menetluste ja eri sammude kogum, mida kasutatakse poliitika eesmärkide arvessevõtmisel meetmete lõplikul rakendamisel vahendite saajate poolt[footnoteRef:42]. [42: Vt Euroopa maaelu arengu võrgustik (2011) „Valdkondlik töörühm nr 4 – maaelu arengu poliitika elluviimismehhanismid. Lõpparuanne]

LEADER/CLLD rakendamise eeskirjad ja menetlused kehtestab kõigepealt korraldusasutus maaelu arengu programmi tasandil. Kohalikel tegevusrühmadel on samuti roll eeskirjade ja menetluste kujundamisel, kohandades neid kohalike vajaduste ja tingimustega. Näiteks korraldusasutus võib esitada miinimumkogumi meetmetest, mida rakendatakse kohaliku tegevusrühma spetsiifiliste valikukriteeriumidega (vt punkt 3.1).

LEADER/CLLD elluviimismehhanism mõjutab märkimisväärselt seda, kui palju lisaväärtust luuakse. Näiteks kui kaks liikmesriiki kasutavad rahvusvahelise koostöö projektide taotluste jaoks erinevaid eeskirju ja tähtaegu, siis on keeruline selliseid projekte ette valmistada ja ellu viia. Sellistel tingimustel on ohus koostööpõhimõte ning järelikult ka LEADERi meetod. Teise näitena võib tuua olukorra, kus liikmesriik piirab CLLD strateegiate kaudu rakendatavate tegevuste liike, mis võib seada ohtu alt ülespoole piirkonnapõhise ja mitmesektorilise lähenemisviisi kohaliku tegevusrühma piirkonna arendamisel.

Soovitatav on hinnata seda, kas maaelu arengu programmi elluviimismehhanism võimaldab LEADERi meetodit rakendada (kõigi selle seitsme põhimõtte ulatuses). Selleks on vaja uurida eeskirju, menetlusi ja elluviimise eri samme. LEADER/CLLD elluviimismehhanismi hindamine ei ole kohustuslik. See on samas oluline LEADER/CLLD üldiseks hindamiseks ning annab ka teavet lisaväärtuse hindamiseks.

LEADER/CLLD elluviimismehhanismi hindamine aitab sidusrühmadel mõista, mis viisil eeskirjad ja menetlused mõjutasid LEADERi meetodi kohaldamist.

Samm-sammult: kuidas hinnata LEADER/CLLD elluviimismehhanismi?

1. samm. Programmispetsiifiliste hindamiselementide väljatöötamine

LEADER/CLLD elluviimismehhanismi hindamisel esitatakse küsimus „Millisel määral on elluviimismehhanism taganud LEADERi meetodi kohaldamise?“ Maaelu arengu programmi tasandil keskendub see nendele elluviimise etappidele, mis on korraldusasutuse kontrolli all. Alltoodud joonisel on näidatud elluviimismehhanismi etappide ja sammude näited.

LEADER/CLLD elluviimismehhanismi hindamiseks soovitatakse järgmisi samme.

Määrata kindlaks LEADER/CLLD elluviimismehhanism. Tuleks arvesse võtta, et meetme 19 elluviimismehhanism on ühest küljest maaelu arengu programmi üldise elluviimismehhanismi osa ja teisest küljest peab see hõlmama LEADERi meetodit.

Määratleda programmispetsiifilised kriteeriumid viisil, mis väljendab LEADERi meetodi nii-öelda ideaalset kohaldamist, et koguda tõendeid, teha otsuseid ja leida sobivad näitajad. Need on peamiselt väljundnäitajad, ehkki võib olla kasulik hõlmata ka mõned protsessinäitajad (nt standardmenetluse keskmine kestus).

Esitatud on mõned näited selle kohta, kuidas korraldusasutuse kasutusele võetud ja kasutatavate elluviimismehhanismi (võib toimuda koostöös teiste vahendajatega ja riikliku maaeluvõrgustikuga) võidakse uurida.

Millisel määral ja kuidas korraldusasutus mõjutas kohalike tegevusrühmade piirkondade moodustamist ja piiramist?

Millisel määral ja kuidas on kohalikud osalised (nt kohalikud tegevusrühmad eelmisel perioodil) osalenud LEADERi meetme ja elluviimismehhanismi kujundamisel?

LEADERi meetodi seostamine LEADER/CLLD elluviimismehhanismiga maaelu arengu programmi tasandil

Allikas: Euroopa maaelu arengu hindamise kasutajatugi, 2017.

Milliseid kriteeriumeid on kohalike partnerluste jaoks kohaldatud lisaks ELi nõuetele?

Kuidas töötati välja ja korraldati CLLD strateegiate valikuprotsess (teabevahetus, kõlblikkuskriteeriumid, konkreetne innovatsiooni arvessevõtmine, horisontaalsed ELi teemad ja riiklikud küsimused)?

Milline roll oli korraldusasutusel rakendamisperioodil, eelkõige prioriteetsete teemade määramisel ja projektide heakskiitmise protsessis ning kuidas see mõjutas otsustusprotsesse kohaliku tegevusrühma tasandil?

Millised sätted kehtestati võrgustikutöö ja koostöö tagamiseks?

Millisel määral ja viisil toetas korraldusasutus kohaliku tegevusrühma suutlikkuse (eriti uutes valdkondades) arendamist 1) esitamise etapis ja 2) rakendamise etapis?

Enamik CLLD elluviimismehhanismi mõjusid maaelu arengu programmi tasandil realiseeruvad kohalikul tasandil, võimaldades hinnata mõju, mida maaelu arengu programmi elluviimismehhanism avaldas LEADERi meetodi kohaldamisele kohalikul tasandil, ning kohaliku tegevusrühma tegevuste tulemusi üldiselt. See, mida käsitletakse maaelu arengu programmi tasandil väljundina – eeskirjad, raamistikud, kohalikele tegevusrühmadele antud toetus jne, mis moodustab elluviimismehhanismi – on kohaliku tegevusrühma tasandil sisend.

See kas tekib täiendav mõju, sõltub peamiselt sellest, kuidas kohalikud tegevusrühmad neid sisendeid kasutavad (nt kujundades elluviimismehhanismi kohalikul tasandil ja rakendades CLLD strateegiat, täites samal ajal LEADERi meetodi nõuded). See tähendab, et programmi elluviimismehhanismi edasised tulemused ilmnevad LEADERi meetodi lisaväärtusena. Seepärast viidatakse tulemuste uurimiseks punktis 2.4.2 esitatud tabelile 3, kus on toodud näited programmispetsiifiliste hindamiselementide kohta eesmärgiga hinnata CLLD lisaväärtust.

Arvesse tuleks võtta ka rekursiivset mõju mitmetasandilisele valitsemisele maaelu arengu programmi tasandil. Mida rohkem maaelu arengu programmi ja kohalike tegevusrühmade tasandite vahelist koostoimet, sealhulgas muid osalisi, nagu riiklik maaeluvõrgustik ja vahendajad, pidevalt jälgitakse ja neist õpitakse, seda suurem suutlikkus luuakse, et hallata edukalt keerulist mitmetasandilist valitsemist ning viise, mis suurendavad nõuetekohase otsuste tegemise oskust kõikidel tasanditel ja jagatud vastutuse raames. Neid võimalikke mõjusid sotsiaalsele kapitalile sidusrühmade seas ja mitmetasandilisele valitsemisele võidakse käsitleda maaelu arengu programmi tasandil tulemusnäitajatega.

Maaelu arengu programmi elluviimismehhanismi võimalikud mõjud igal tasandil

Allikas: Euroopa maaelu arengu hindamise kasutajatugi, 2017.

2. samm. Hindamismeetodite kindlakstegemine ja valimine

Hindamismeetodid, mis on kõige piisavamad, et hinnata LEADER/CLLD elluviimismehhanismi, on eelkõige kvalitatiivsed. Tugev sotsiaal-majanduslik mõõde, mida CLLD põhimõtted kajastavad, näitab seda, et osalev hindamise lähenemisviis võib olla väga sobiv. Elluviimismehhanismi osalev hindamine peaks hõlmama neid sidusrühmi, kes saavad anda kasulikku teavet LEADER/CLLD mõjude ning CLLD põhimõtete kohaldamise kohta (korraldusasutused, makseasutused, riiklikud maaeluvõrgustikud, kohalikud tegevusrühmad ja teised).

Selle hindamise jaoks välja pakutud meetodid on muu hulgas:

a) standardsed hindamismeetodid, näiteks intervjuud, küsitlused ja juhtumiuuringud;

b) osalevad meetodid, nagu kõige olulisema muudatuse jälgimine, võimaluste ja kitsaskohtade analüüs, lekete kõrvaldamine või kohalik mitmekordistav mõju „3“[footnoteRef:43]; [43: Neid meetodeid on hästi kirjeldatud näidetega, mis on esitatud kasutajatoe töödokumendis „LEADERi ja maapiirkondades elukvaliteedi parandamiseks võetud meetmete mõjude kajastamine“, juuli 2010, http://enrd.ec.europa.eu/enrd-static/fms/pdf/98275CF6-C4FD-1908-07DE-1F1EA065BC29.pdf]

c) innovatiivsed osalevad meetodid, nagu programmi ja projekti mõjuhinnangu (MAPP) meetod, mis sobib hästi CLLD põhimõtete analüüsimiseks võrreldes standardsete maaelu arengu programmi meetmetega;

d) võrgustiku analüüsi meetodid, näiteks sotsiaalvõrgustike analüüs (Social Network Analysis) või sotsiaalne aruandlus (Social Accounting)[footnoteRef:44]. [44: Sama]

3. samm. Andmete ja teabe kogumine

LEADER/CLLD elluviimismehhanismi hindamiseks vajalik teave määratakse kindlaks sellel hindamisel kasutatavate konkreetsete hindamismeetoditega. Hindaja võib kvalitatiivsete meetodite abil koguda ka lisateavet, näiteks fookusrühmade ja vahetute intervjuude käigus.

4. samm. Teabe analüüsimine

Sidusrühmadelt kogutud andmeid ja teavet tõlgendatakse eesmärgiga teha otsus LEADERi meetodi tegeliku kohaldamise kohta igas maaelu arengu programmis. Tulemusi võib kasutada vastustes CLLD põhimõtetega seotud programmispetsiifilistele hindamisküsimustele.

LEADER/CLLD lisaväärtuse hindamine (soovituslik)

Mida tuleb hinnata?

LEADER/CLLD lisaväärtus on määratletud kui kasu, mis saadakse LEADERi meetodi nõuetekohase kohaldamise tulemusena. Maaelu arengu programmi tasandil mõõdetakse seda järgmiste asjaolude hindamise kaudu: a) sotsiaalse kapitali paranemine asjaomaste sidusrühmade seas, b) maaelu arengu programmiga seotud valitsemise muudatused tulenevalt LEADER/CLLDst ning c) LEADERi meetodi positiivsed mõjud tulemustele ning maaelu arengu programmi mõjud.

a) Sotsiaalne kapital on mitmemõõtmeline kontseptsioon, mis hõlmab: sotsiaalsete organisatsioonide, nagu võrgustike, normide, sotsiaalsete usaldusühingute omadusi, mis hõlbustavad kooskõlastamist ja koostööd vastastikuse kasu eesmärgil. Sotsiaalne kapital tugineb protsessidele, mis on kogukonna arengu ning sidusa ja kaasava ühiskonna toimimise korral väga olulised.

Sotsiaalse kapitali kui LEADERi meetodi lisaväärtuse hindamine maaelu arengu programmi tasandil võtab arvesse kõikide asjaomaste sidusrühmade sotsiaalseid protsesse, suutlikkust ja suhteid. Näiteks võib LEADERi meetodi nõuetekohane kohaldamine:

· tugevdada vastastikust toetust ja usaldust korraldusasutuste, makseasutuste, riiklike maaeluvõrgustike, kohalike tegevusrühmade ja nende abisaajate vahel ning soodustada kõikide sidusrühmade osalemist alt ülespoole lähenemisviisi kujundamisel ja rakendamisel;

· tuua kaasa tõelised partnerlused igal tasandil sidusrühmade vahel, ühised normid ja väärtused ning lihtsustada tulemuslikku ja tõhusat teabevahetust;

· võimaldada teadmiste, oskuste ja teabe täiustamist asjaomaste sidusrühmade vahel hästi toimiva võrgustikutöö ja koostöö kaudu, mis on vajalik LEADER/CLLD rakendamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks.

b) Mitmetasandiline valitsemine on oluline kontseptsioon ELi poliitika rakendamisel[footnoteRef:45]. Seda iseloomustab sage ja keeruline koostoime eri valitsemissektori ja erasektori osalejate vahel, kes on kaasatud ühtekuuluvuspoliitika kujundamisse ja ELi poliitikasse üldiselt. [45: http://cor.europa.eu/en/activities/governance/Pages/multilevel-governance1.aspx]

Mitmetasandilist valitsemist LEADER/CLLD kontekstis võidakse mõista kui horisontaalset ja vertikaalset koostoimet valitsuse ja muude sidusrühmade vahel, kes osalevad LEADER/CLLD rakendamises ELi, riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. See koostoime võib toimuda tegevusliku ja institutsionaalse koostöö vormis, kui LEADER/CLLDd kujundatakse ja rakendatakse kooskõlas LEADERi meetodiga.

Mitmetasandilise valitsemise kui LEADER/CLLD lisaväärtuse hindamisel tuleks arvesse võtta näiteks järgmist.

· LEADER/CLLD ühise juhtimise täiustamine:

eri tasandite vahel (vertikaalselt), nt korraldusasutuse, kohalike tegevusrühmade ja riiklike maaeluvõrgustikike vahel, et hõlbustada avaliku sektori ja VÜde/kodanikuühiskonna kui võrdsete partnerite ulatuslikumat osalemist;

samal tasandil (horisontaalselt), nt korraldusasutuse ja makseasutuse vahel, et hõlbustada LEADER/CLLD sujuvat rakendamist; teiste rakenduskavade korraldusasutuste vahel, et parandada koostööd ja valitsemist eri ESI-fondide vahel, et saavutada CLLD eesmärgid partnerluslepingu alusel (nt tegevuste andmebaasi ühine kasutamine), kohalike tegevusrühmade vahel, et hõlbustada oskuste ja teadmiste siiret.

· Innovatiivsed valitsemistavad LEADER/CLLD puhul (nt osalevad avaliku ja erasektori töörühmad LEADER/CLLD kujundamise riiklike/piirkondlike suuniste väljatöötamiseks).

c) Paremad maaelu arengu programmi tulemused ja mõjud. LEADER/CLLD on teistsugune EAFRD rakendamise vorm. See kasutab LEADERi meetodit kohalike vajaduste rahuldamiseks ning ELi/riigi/piirkondliku maaelu arengu poliitika eesmärkide saavutamiseks. CLLD strateegiad töötatakse välja kohalike tegevusrühmade poolt ning seega võimaldavad need paremini kohandatud sekkumisi. Kohalikele tegevusrühmadele antakse õigus otsustada selle üle, milliseid, kus, kellele ja kuidas vahendeid eraldatakse, et rahuldada kohalikke vajadusi ja saavutada asjaomaseid eesmärke.

LEADERi meetodi kohaldamisel luuakse ka lisaväärtust, mis väljendub maaelu arengu programmi paremate tulemuste ja mõjudena. Selle aspekti mõõtmiseks võiks võtta arvesse järgmist.

· Panust maaelu poliitika eesmärkide saavutamisse saab suurendada tulemuslikuma ja paremini lõimitud lähenemisviisiga maapiirkondade vajaduste rahuldamisel.

· Alt ülespoole lähenemise nõuetekohane kohaldamine võib luua kestlikumaid töökohti. Need töökohad vastavad paremini kohalikele vajadustele, pakuvad kohalikele elanikele paremaid tuluvõimalusi ja aitavad peatada maapiirkondade elanikkonna vähenemise.

· Innovatsioonipõhimõtte nõuetekohane kohaldamine võib aidata luua rohkem innovatiivseid tooteid. Nendega võib olla võimalik jõuda nišiturgudele CLLD territooriumil ja sellest väljaspool.

LEADER/CLLD lisaväärtuse hindamine ei ole kohustuslik, ent on väga kasulik. See aitab mõista, millised on EAFRD tulemused, kui seda rakendatakse LEADERi meetodi kaudu, lisaks mõjudele, mis saavutatakse maaelu arengu meetmete tavapärasel rakendamisel.

Samm-sammult: kuidas mõõta LEADER/CLLD lisaväärtust?

1. samm. LEADER/CLLD lisaväärtusega seotud konkreetsete eesmärkide kontrollimine sekkumisloogikas ning programmispetsiifiliste hindamiselementide väljatöötamine

Puuduvad ühised hindamiselemendid LEADER/CLLD lisaväärtuse hindamiseks. Liikmesriigid peaksid need seega selle aspekti hindamiseks välja töötama. Ehkki see toimub parimal juhul programmitöö perioodi alguses, võib seda teha ka hilisemas etapis, kui maaelu arengu programmi hindajad sõnastavad vastavaid hindamiselemente, mille üle saab seejärel sidusrühmadega konsulteerida. Programmispetsiifilised hindamisküsimused peaksid hõlmama järgmisi mõõtmeid:

Programmispetsiifiliste hindamiselementide näited LEADER/CLLD lisaväärtuse hindamisel

1) asjaomaste sidusrühmade seas loodud sotsiaalse kapitali paranemine;

2) LEADER/CLLD mitmetasandiline valitsemine;

3) maaelu arengu programmi tulemuste ja mõjude täiustamine tulenevalt LEADERi meetodi kohaldamisest.

Enne programmispetsiifiliste hindamiselementide sõnastamist on oluline määrata kindlaks eeldatav lisaväärtus maaelu arengu programmi tasandil kõigi kolme mõõtme puhul. See on seotud LEADER/CLLD lisaväärtuse kaudu saavutatavate eesmärkide sõnastamisega ning hindamisteemade ja seotud programmispetsiifiliste hindamiselementide määratlemisega.

2. ja 3. samm. Hindamismeetodite/lähenemisviiside kindlakstegemine ja valimine, andmete ja teabe kogumine

Pärast ülalnimetatud hindamiselementide (hindamisküsimused, otsustamiskriteeriumid ja näitajad) kindlaksmääramist on oluline määrata kindlaks, milliseid andmeid ja teavet tuleb koguda. Mitme väljapakutud näitaja puhul võiks andmeid koguda seire käigus, mida korraldavad korraldusasutused, riiklikud maaeluvõrgustikud ja teised (nt töörühmad, seminarid, õpikojad jne). Siinkohal on ka LEADER/CLLDga seotud sidusrühmadega toimunud küsitlused, intervjuud ja fookusrühmad olulised kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate allikad (peamiselt ülaltoodud tabelis nimetatud tulemusnäitajad). Andmete valiku ja teabe kogumise tehnikad sõltuvad kohaldatavatest hindamismeetoditest. LEADER/CLLD lisaväärtuse hindamisel võib tekkida vajadus, et hindajad tuginevad eelkõige kvalitatiivsetele meetoditele.

LEADER/CLLD lisaväärtuse hindamisel võidakse kohaldada LEADER/CLLD elluviimismehhanismi hindamiseks välja pakutud meetodeid (vt punkt 2.3.2). Asjaomaste kvalitatiivsete meetodite ülevaade ja lühikirjeldus on esitatud muudes olemasolevates suunistes[footnoteRef:46]. [46: 2007.–2013. aastate maaelu arengu programmide järelhindamise suunised http://enrd.ec.europa.eu/enrd-static/evaluation/library/evaluation-helpdesk-publications/en/evaluation-helpdesk-publications_en.html ja riikliku maaeluvõrgustiku hindamise suunised https://enrd.ec.europa.eu/evaluation/european-evaluation-helpdesk-rural-development/evaluation-helpdesks-publications/guidance_en]

4. samm. Teabe analüüsimine ja hindamisküsimustele vastamine

LEADER/CLLD eri liiki sidusrühmadelt kogutud andmeid ja teavet tuleks analüüsida ja tõlgendada eesmärgiga anda hinnang loodud lisaväärtuse määrale ja sisule. Näiteks tuleks selle analüüsiga püüda näidata:

kas LEADER/CLLD sidusrühmade vahelisi seoseid ja nende suutlikkust (teadmisi ja oskuseid) eri valitsemistasanditel tugevdati ja suurendati;

kas LEADER/CLLD rakendamisel osalevate sidusrühmade horisontaalne ja vertikaalne koostoime on suurenenud (nt kui kohalikud tegevusrühmad on osalenud LEADER/CLLD meetme kujundamisel maaelu arengu programmis) ning

kas LEADERi meetodi kohaldamine elluviimismehhanismis on parandanud maaelu arengu programmi tulemusi (saavutades maaelu poliitika sihtvaldkonnad ja maaelu arengu programmi eesmärgid tulemuslikumalt).

Kogutud andmeid kasutatakse programmispetsiifilistele hindamisküsimustele vastamiseks. Tulemused aitavad lõppkokkuvõttes LEADER/CLLDd tulemuslikumalt ja tõhusamalt kujundada ja rakendada.

LEADER/CLLD hindamise aruandlus maaelu arengu programmi tasandil

Maaelu arengu programmi tasandil antakse LEADER/CLLD hindamise tulemustest aru koos maaelu arengu programmi hindamistulemustega rakendamise aastaaruannetes ja järelhindamise aruandes. Võib koostada ka eraldi hindamisaruande (nt LEADER/CLLD eraldiseisva hindamise läbiviimise korral). Hindamistulemusi võib levitada eri vormingutes olenevalt sidusrühmadest, kellele need on adresseeritud.

Aruandlus SFC mallil rakendamise aastaaruande puhul

Vastused ühistele hindamisküsimustele rakendam