tervisestatistika eestis ja euroopas 2007 ......tervise arengu instituut national institute for...

TERVISESTATISTIKA EESTIS

JA EUROOPAS 2007

HEALTH STATISTICS IN ESTONIA

AND EUROPE 2007

Tervise Arengu Instituut

National Institute for Health Development

TERVISESTATISTIKA EESTIS

JA EUROOPAS 2007

HEALTH STATISTICS IN ESTONIA

AND EUROPE 2007

Tallinn 2010

EESSÕNA

Hea lugeja!

Käesolevasse kogumikku on koondatud peamine osa Euroopa Liidu ja Eesti tervishoiu-

valdkonna statistikast. Kogumiku esimeses osas võrreldakse omavahel Euroopa

Liidu liikmesriikide näitajaid. Teises osas keskendutakse Eesti tervisestatistika üksik-

asjalikumale esitamisele. Kogumik annab lühiülevaate rahvastikust, haigestumusest,

tervishoiuteenuste kasutamisest ja tervishoiuressurssidest 2007. aastal. Kogumiku

koostamisel on kasutatud erinevaid andmeallikaid. Rahvusvahelised võrdlused on

tehtud peamiselt Eurostati andmebaasi põhjal. Teatmiku Eesti osas kajastatakse

Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna kogutud andmeid.

Loodame, et kogumik aitab paremini mõista Eesti positsiooni võrdluses ülejäänud

Euroopa Liidu liikmesriikide rahvastiku terviseseisundi ja tervishoiusüsteemidega.

Kogumik on mõeldud poliitikakujundajatele, analüütikutele, tervishoiutöötajatele

ning kõigile neile, kes soovivad osaleda arutelus Eesti tervisevaldkonna arengu üle.

Tervise Arengu Instituudi

tervisestatistika osakond

FOREWORD

Dear reader!

This publication contains the core of the Estonian and European Union health care

statistics. The publication is divided into two parts. The fi rst part compares the

indicators of the European Union Member States. The second part focuses on more

detailed presentation of Estonian health statistics. The publication gives an overview

of the population, morbidity, use of health care services, and health care resources

in 2007. The publication is based on various sources of information. International

comparisons have been made mainly on the basis of the Eurostat database. The

Estonian part of the guide covers the data gathered by the Department of Health

Statistics of the National Institute for Health Development.

We hope that the publication will help you better understand Estonia’s position terms

of population health status and health care system compared to other Member States

of the European Union. The publication is aimed at policy-makers, analysts, health

care professionals and everyone interested in participating in the discussion over the

development of health care in Estonia.

National Institute for Health Development

Department of Health Statistics

SISUKORD

1.

1.1.

1.2.

1.3.

1.4.

1.5.

1.6.

1.7.

1.8.

1.9.

1.10.

1.11.

1.12.

1.13.

1.14.

1.15.

1.16.

1.17.

1.18.

1.19.

1.20. Lihasluukonna ja sidekoe haigused – haiglast lahkunud 100 000 elaniku kohta, 2007..........

1.21. Tuberkuloosi esmajuhud ja retsidiivid 100 000 elaniku kohta, 2007.......................................

1.22. Registreeritud HIV ja AIDS-i haigestumus 100 000 elaniku kohta, 2006...............................

1.23. Enesehinnanguline tervis, 2007...............................................................................................................

1.24. Pikaajalise haiguse või terviseprobleemi esinemine, 2007...........................................................

1.25. Tervisest tingitud igapäevategevuse piiratus, 2007.........................................................................

1.26. Viimase 12 kuu jooksul arstiabi mittesaanud, 2007........................................................................

1.27. Ravivoodid 100 000 elaniku kohta, 2007............................................................................................

EUROOPA LIIDU TERVISESTATISTIKA............................................................................

Rahvaarv, 2007...............................................................................................................................................

Rahvastiku vanusjaotus, 2007..................................................................................................................

Summaarne sündimuskordaja, 2007.....................................................................................................

Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil, 2005..............................................................................

Sünnid ema vanuse järgi, 2007................................................................................................................

Imikusuremuskordaja 1 000 elussünni kohta, 2007........................................................................

Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta soo järgi, 2007....................................

Suremus südame isheemiatõve tagajärjel – standarditud suremuskordaja 100 000

elaniku kohta soo järgi, 2007 ...................................................................................................................

Suremus pahaloomuliste kasvajate tagajärjel – standarditud suremuskordaja

100 000 elaniku kohta soo järgi, 2007.................................................................................................

Suremus välispõhjuste tagajärjel – standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta

soo järgi, 2007.................................................................................................................................................

Suremus sõidukiõnnetuste tagajärjel – standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku

kohta soo järgi, 2007....................................................................................................................................

Suremus suitsiidi tagajärjel – standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta

soo järgi, 2007................................................................................................................................................

Tervena elada jäänud aastad ja keskmine eeldatav eluiga sünnil soo järgi, 2007...............

Tervena elada jäänud aastad ja keskmine eeldatav eluiga 65-aastaselt soo järgi, 2007..........

Kasvajad – haiglast lahkunud 100 000 elaniku kohta, 2007.......................................................

Suhkurtõbi – haiglast lahkunud 100 000 elaniku kohta, 2007...................................................

Psüühika- ja käitumishäired – haiglast lahkunud 100 000 elaniku kohta, 2007..................

Vereringeelundite haigused – haiglast lahkunud 100 000 elaniku kohta, 2007..................

Hingamiselundite haigused – haiglast lahkunud 100 000 elaniku kohta, 2007...................

3

8

14

14

15

15

16

16

17

17

18

18

19

19

20

21

22

22

23

24

25

26

27

27

28

28

29

29

30

EESSÕNA................................................................................................................................

1.28. Ravivoodid voodiprofi ili järgi, 2007..............................................................................................

1.29. Arstide arv 100 000 elaniku kohta, 2007..................................................................................

1.30. Hambaarstide arv 100 000 elaniku kohta, 2007....................................................................

1.31. Õdede arv 100 000 elaniku kohta, 2007...................................................................................

1.32. Ämmaemandate arv 100 000 elaniku kohta, 2007...............................................................

1.33. Tervishoiu kogukulude osakaal SKP-st, 2006..........................................................................

1.34. Tervishoiu kogukulud ühe elaniku kohta eurodes, 2006......................................................

2. EESTI TERVISESTATISTIKA........................................................................................

2.1. Esmashaigestumus vanuse järgi, 2007........................................................................................

2.2. Vigastused 100 000 elaniku kohta soo ja vanuse järgi, 2007...........................................

2.3. Psüühika- ja käitumishäired 100 000 elaniku kohta soo ja vanuse järgi, 2007..........

2.4. Psühhoaktiivsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, 2007..........

2.5. Sünnid ja abordid 1 000 naise kohta vanuse järgi, 2007.....................................................

2.6. Sünnitajate rasedusaegne arstiabi naise elukoha järgi, 2007............................................

2.7. Vastsündinute haigestumus 1 000 elussünni kohta, 2007..................................................

2.8. Haiglast lahkunud 1 000 elaniku kohta soo, vanuse ja haigusrühma järgi, 2007......

2.9. Keskmine ravikestus haigusrühmade järgi, 2007...................................................................

2.10. Päevaravilt lahkunud 1 000 elaniku kohta soo, vanuse ja haigusrühma järgi, 2007.......

2.11. Ambulatoorsed vastuvõtud 1 000 elaniku kohta eriala järgi, 2007.................................

2.12. Hambaravi ühe elaniku kohta maakonniti, 2007....................................................................

2.13. Kiirabilt abi saanud põhjuse järgi, 2007.....................................................................................

2.14. Raviprotseduurid 100 000 elaniku kohta, 2007.....................................................................

2.15. Kirurgilised protseduurid, 2007.....................................................................................................

2.16. Keskmine ravikestus haigla liigi järgi, 2007..............................................................................

2.17. Arstide arv 100 000 elaniku kohta ametikoha järgi, 2007................................................

2.18. Tervishoiuteenuse osutajad peamise teenuse liigi järgi, 2007...........................................

2.19. Täistööajaga töötavate tervishoiutöötajate keskmine brutokuupalk, 2007..................

2.20. Tervishoiu kogukulud rahastamise allika järgi, 2007.............................................................

2.21. Tervishoiu kogukulud tervishoiuteenuse järgi, 2007.............................................................

DEFINITSIOONID JA SELETUSED........................................................................................

KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................

KUIDAS SAADA TERVISESTATISTILISI ANDMEID JA INFORMATSIOONI?................

31

32

32

33

33

34

34

35

41

42

42

43

43

44

45

46

47

48

49

50

50

51

52

52

53

53

54

55

55

56

58

59

CONTENTS

FOREWORD.............................................................................................................................

1. HEALTH STATISTICS IN EUROPEAN UNION..................................................................

1.1. Total population, 2007.................................................................................................................................

1.2. Total population by age, 2007...................................................................................................................

1.3. Total fertility rate, 2007...............................................................................................................................

1.4. Mean age of mother at birth of fi rst child, 2005................................................................................

1.5. Births by age of mother, 2007...................................................................................................................

1.6. Infant mortality rate per 1,000 live births, 2007...............................................................................

1.7. Standardised death rate per 100,000 inhabitants by gender, 2007..........................................

1.8. Ischaemic heart disease – standardised death rate per 100,000 inhabitants by gender,

2007....................................................................................................................................................................

1.9. Malignant neoplasms – standardised death rate per 100,000 inhabitants by gender, 2007....

1.10. External causes – standardised death rate per 100,000 inhabitants by gender, 2007.....

1.11. Transport accidents – standardised death rate per 100,000 inhabitants by gender, 2007......

1.12. Suicide – standardised death rate per 100,000 inhabitants by gender, 2007......................

1.13. Healthy life years and life expectancy at birth by gender, 2007.................................................

1.14. Healthy life years and life expectancy at age 65 by gender, 2007.............................................

1.15. Neoplasms – hospital discharges per 100,000 inhabitants, 2007.............................................

1.16. Diabetes mellitus – hospital discharges per 100,000 inhabitants, 2007................................

1.17. Mental and behavioural disorders – hospital discharges per 100,000 inhabitants, 2007.........

1.18. Diseases of the circulatory system – hospital discharges per 100,000 inhabitants, 2007........

1.19. Diseases of the respiratory system – hospital discharges per 100,000 inhabitants, 2007.......

1.20. Diseases of the musculoskeletal system and connective tissue – hospital discharges

per 100,000 inhabitants, 2007............................................................................................................................

1.21. Tuberculosis – new and relapse cases per 100,000 inhabitants, 2007...................................

1.22. Notifi ed HIV and AIDS incidence per 100,000 inhabitants, 2006............................................

1.23. Self-perceived health, 2007......................................................................................................................

1.24. Long-standing illness or health problem, 2007..................................................................................

1.25. Limitations in daily activities, 2007........................................................................................................

1.26. Unmet needs for medical examination during past 12 months, 2007.....................................

1.27. Available beds in hospitals per 100,000 inhabitants, 2007..........................................................

1.28. Available beds in hospitals by speciality, 2007..................................................................................

1.29. Physicians per 100,000 inhabitants, 2007.........................................................................................

1.30. Dentists per 100,000 inhabitants, 2007..............................................................................................

3

11

14

14

15

15

16

16

17

17

18

18

19

19

20

21

22

22

23

24

25

26

27

27

28

28

29

29

30

31

32

32

1.31. Nurses per 100,000 inhabitants, 2007...........................................................................................

1.32. Midwives per 100,000 inhabitants, 2007.......................................................................................

1.33. Total expenditure of health care in percentage of GDP, 2006..............................................

1.34. Total health care expenditure per inhabitant in euros, 2006...............................................

2. ESTONIAN HEALTH CARE STATISTICS.......................................................................

2.1. Incidence by age, 2007.......................................................................................................................

2.2. Injuries per 100,000 inhabitants by gender and age, 2007...................................................

2.3. Mental and behavioural disorders per 100,000 inhabitants by gender and age, 2007....

2.4. Mental and behavioural disorders caused by the use of psychoactive substances, 2007....

2.5. Births and abortions per 1,000 female by age, 2007..............................................................

2.6. Antenatal medical care by mother´s place of residence, 2007..........................................

2.7. Incidence of newborns per 1,000 live births, 2007.................................................................

2.8. Hospital discharges per 1,000 inhabitants by gender, age and disease groups, 2007.....

2.9. Average length of stay by disease groups, 2007........................................................................

2.10. Day cases per 1,000 inhabitants by gender, age and disease groups, 2007..................

2.11. Out-patient care per 1,000 inhabitants by specialty, 2007...................................................

2.12. Dental care per inhabitant by counties, 2007..............................................................................

2.13. Emergency care by reason, 2007....................................................................................................

2.14. Therapeutic procedures per 100,000 inhabitants, 2007.........................................................

2.15. Surgical procedures, 2007...............................................................................................................

2.16. Average length of stay by hospital types, 2007.........................................................................

2.17. Physicians per 100,000 inhabitants by specialty, 2007.........................................................

2.18. Health care providers by main type of care, 2007......................................................................

2.19. Average gross wage of health care personnel working full-time, 2007............................

2.20. Total health care expenditure by fi nance source, 2007..........................................................

2.21. Total health care expenditure by health care service, 2007..................................................

DEFINITIONS AND EXPLANATIONS...................................................................................

REFERENCES............................................................................................................................

33

33

34

34

38

41

42

42

43

43

44

45

46

47

48

49

50

50

51

52

52

53

53

54

55

55

57

58

8

EUROOPA LIIDU TERVISESTATISTIKA

Rahvastiku ülevaade

Euroopas on iga seitsmes inimene 65-aastane või vanem. Vanemeaealiste osakaal

rahvastikus kasvab ning laste osakaal väheneb. Hinnanguliselt võib Euroopa Liidus

(EL) 2050. aastaks üle 65-aastaste inimeste arv võrreldes tööealise elanikkonnaga

kahekordistuda. Euroopa rahvastiku vananemist mõjutab madal sündimus, kasvanud

keskmine eeldatav eluiga ja Lääne-Euroopa beebibuumi aegse põlvkonna peatne

jõudmine pensioniikka.

Euroopas on summaarne sündimuskordaja langenud peaaegu kaks korda — kui 1964.

aastal oli EL-i keskmine näitaja 2,7 last naise kohta, siis 1999. aastal 1,4 last naise

kohta. Mõnes riigis viimastel aastatel kasvanud sündimus on aga kaasa toonud EL-i

keskmise näitaja tõusu (2007. aastal 1,5 last naise kohta). Sünnitaja keskmine vanus

arenenud riikides kasvab. Nooremas eas sünnitamine on tavapärasem Euroopa idaosas.

Lääne-Euroopa riikides seevastu on suurem nende naiste osakaal, kes sünnitavad

35-aastaselt või vanematena. Möödunud kümnendi jooksul kasvas sünnitaja keskmine

vanus kõige kiiremini Tšehhi Vabariigis, Balti riikides, Ungaris ja Sloveenias – vähemalt

kaks aastat.

Viimase 50 aasta jooksul on EL-i keskmine imikusuremuskordaja langenud enam kui

36 surmalt 1 000 elussünni kohta viiele. Riigiti on näitaja väärtus erinev, kõrgem on

imikusuremus Euroopa idaosas.

EL-i rahvastiku keskmine eeldatav eluiga sünnimomendil on poole sajandi jooksul

kasvanud kaheksa aasta võrra. 2006. aastal oli meeste keskmine eluiga veidi üle kuue

aasta lühem (75,8) kui naistel (82,0). Meeste ja naiste eluea vahe sünnimomendil ja

hilisemas vanuses on hakanud vähenema enamikus EL-i liikmesriikides. Aastal 2006

oli 65-aastaste keskmine eeldatav eluiga naistel 20,4 ja meestel 16,8 aastat.

Pikem eluiga, meditsiini areng ja inimeste teadlikkus tervislikest eluviisidest on kaasa

toonud tervelt elatud eluaastate kasvu. Mehed elavad võrreldes naistega suurema osa

elust tervisepiiranguteta. Seevastu naised, kelle keskmine eeldatav eluiga on meestest

pikem, elavad pikema perioodi oma elust tervisest tingitud piirangutega. Naiste

eeldatav eluiga oli 2007. aastal 6,2 aasta võrra kõrgem kui meestel. Kuid tervelt elatud

aastatelt edestavad nad mehi vaid 0,7 aastaga. 2007. aasta andmetel elavad naised

EL-s tervelt keskmiselt 62,3 ja mehed 61,6 aastat.

Surmapõhjused erinevad vanuseti. Hingamiselundite haigused on lapseeas

surmapõhjusena juhtival kohal, asendudes teisme- ja varases täiskasvanueas õnnetuste

ja muude välispõhjuste tagajärjel saabunud surmadega. Vähktõbi (pahaloomulised

kasvajad) ja vereringeelundkonna haigused on peamiseks surmapõhjuseks vanemas

eas.

1.

9

EL-is on kõige levinumad surmapõhjused nii meeste kui naiste hulgas vähktõbi ja

südame isheemiatõbi. Lääne-Euroopa riikides on suremus vähktõppe kõrge vanemas

eas, Euroopa ida- ja lõunaosas aga nii nooremas kui vanemas eas. Suremus südame-

veresoonkonna haigustesse väheneb Lääne-Euroopas kiiresti. Samas erinevus

südame-veresoonkonna haigustesse suremuses on Lääne-Euroopa ning Kesk-ja

Ida-Euroopa riikide vahel kuni kümnekordne.

Vigastustest tingitud surmad on surmapõhjustest Euroopas kolmandal kohal.

Ligikaudu 800 000 inimest kaotab igal aastal vigastuste tõttu elu. Vigastused

moodustavad kõigist surmapõhjustest aastas keskmiselt 9% ja haiguste tõttu kaotatud

eluaastatest 14%. Enesetappude arv on Euroopas kõrge – keskmiselt 15,1 suitsiidi

100 000 elaniku kohta. Liiklusõnnetustes kaotab Euroopas igal aastal elu 127 000

inimest, sealhulgas 32 000 alla 25-aastast noort. Liiklusõnnetustest põhjustatud

enneaegsete surmade ja töövõimetuse tõttu kaotab Euroopa rahvastik aastas 3,6

miljonit tervena elatud eluaastat.

Mittenakkushaigused ja nakkushaigused

Euroopas on suurim haiguskoormus tingitud mittenakkuslikest haigustest nagu

südameveresoonkonna haigused, vähktõbi, vaimse tervise häired, suhkurtõbi,

kroonilised hingamisteede haigused ja lihasluukonna haigused. Vereringeelundite

haigused olid 2007. aastal suure osa EL-i riikide puhul peamiseks haiglaravi

põhjuseks.

Jätkuvalt on tuberkuloos tõsine rahvatervise probleem. Eesti, Läti, Leedu ja Bulgaaria

on kõrgema haigestumusega EL riigid.

HIV esinemissageduse osas on EL-i liikmesriikide seas suured erinevused. Kõige

kõrgema näitaja on Eestis (1,3% rahvastikust). Ka kõrgeim uute registreeritud juhtude

arv oli Eestis (472 juhtu ühe miljoni elaniku kohta).

Hinnangud tervisele ja arstiabi kättesaadavusele

Euroopa sissetulekuid ja elamistingimusi käsitleva uuringuga (EU-SILC) kogutakse

muuhulgas infot täiskasvanud elanikkonna üldise terviseseisundi ja arstiabi

kättesaadavuse kohta. Tulemused näitavad, et Skandinaavia riikide ja anglosaksi

maade elanikud hindasid oma tervist üldiselt paremaks kui Lõuna- ja Ida-Euroopa

riikides elavad inimesed.

Tervishoiu ressursid ja kogukulud

Haiglavoodite arv 100 000 elaniku kohta on vähenemas üle kogu Euroopa, kuid

võrreldes Lääne-Euroopaga on Ida- ja Lõuna-Euroopa näitajad kõrgemad. 2007.

10

aastal oli EL-is keskmiselt 590 ravivoodit 100 000 elaniku kohta. Kümne aasta jooksul

on ravivoodite arv 100 000 elaniku kohta vähenenud ligi 15% võrra ja kasvanud

on ambulatoorse tervishoiuteenuse, sealhulgas päevaravi, osakaal kõigist osutatud

tervishoiuteenustest.

Oluline ressurss tervishoiusüsteemis on tervishoiutöötajad. Praktiseerivate arstide

arvu kasv ühe elaniku kohta on Lääne-Euroopas viimastel aastatel pidurdunud.

Ida-Euroopa riikides hakkas arstide arv vähenema 1990. aastate esimesel poolel ja

stabiliseerus 2000. aastate alguseks. Õdede arv on Lääne-Euroopa riikides järsult

kasvanud, kuid Ida-Euroopas vastupidiselt hakkas 1990. aastast õdede arv langema.

Langus kestis käimasoleva kümnendi alguseni. Õdede arv 100 000 elaniku kohta

on üldiselt suurem Lääne-Euroopas ja erinevus Ida- ning Lääne-Euroopa vahel on

aeglaselt kasvanud alates 1990. aastate keskelt.

Tervishoiule tehtud kulutused, mida avaldatakse protsendina sisemajanduse

koguproduktis (SKP) ja summana ühe elaniku kohta, erinevad riikide vahel

märkimisväärselt. Kulutused on Lääne-Euroopas kiiremini kasvanud kui Ida-Euroopa

riikides.

11

HEALTH STATISTICS IN EUROPEAN UNION

Population overview

In European countries, every seventh person is aged 65 years or more, and this

proportion is growing while the proportion of children is declining. Predictions are

that the ratio of elderly (aged over 65 years) to people of working age could more than

double by 2050 in the EU. There are three factors that are at the heart of Europe’s

ageing society: persistently low fertility rates, increasing life expectancy, and baby-

boom generations that reach soon retirement age.

The EU fertility rate fell almost twice from an average of 2.7 children per woman

in 1964 to 1.4 by 1999. However, the recent increase in the number of births in

several Member States led to a modest rise in average EU fertility rates (1.5 in 2007).

In developed countries women have tended to have their children later in life. The trend

for postponing birth was, in the last decade, most prevalent in the Czech Republic, the

Baltic countries, Hungary and Slovenia, where the average age of women giving birth

rose by at least two years. In general, births to young mothers are most common in

the eastern part of the Europe and births to mothers aged over 35 years are more

frequent in western countries.

In the course of the last fi ve decades the average infant mortality rate in the EU

fell from over 36 deaths per 1,000 live births to just fi ve. There, however, remain

differences in rates across Member States. Infant mortality is higher in the eastern

part of the region.

The EU’s population is characterised by a relatively high life expectancy. This statistic

has increased by eight years for both men and women during the last half of the

century. Although life expectancy is six years higher for women (82.0) than for men

(75.8) in 2006 due to persistently higher male mortality throughout the entire life

cycle, the gap between the sexes has narrowed in recent years in the majority of the

Member States. In 2006, the average man of age 65 years in the EU could be expected

to live an additional 16.8 years and woman 20.4 years.

Rising life expectancy, medical progress, and greater public awareness as regards

healthy lifestyle choices may all explain the increasing trend in the number of healthy

life years. Men are likely to spend the largest proportion of their lives free from

limitations in everyday activities caused by health problems. Women could expect to

live a slightly lower proportion of their lives free from limitations caused by health,

although their overall life expectancy at birth is higher than this for men. In 2007, life

expectancy for women was 6.2 years higher than for men. However, women have only

for 0.7 years longer healthy life than men. On average, women live healthy for 62.3

and men for 61.6 years in EU.

The importance of specifi c causes of death differs signifi cantly in the different phases

1.

12

of the lifespan. Respiratory diseases are leading causes of death in childhood, replaced

by accidents and other external causes of death among adolescents and young adults.

Cancer (malignant neoplasm) and diseases of the circulatory system become leading

causes of death in older age groups.

The most important causes of death among men and women in the EU are cancer and

ischaemic heart diseases. The average cancer mortality in western countries is relatively

high among the older population. In the eastern and southern part of the Europe; cancer

mortality is high in both younger and older age groups.

CVD mortality rates have been decreasing in Western Europe in recent decades.

However, there is an up to 10-fold difference in premature CVD mortality between

Western Europe and countries in central and eastern part of Europe, with the highest

rates in the east.

Injuries and other external causes are the third leading cause of death in EU. About

800,000 people losing their lives to injury-related causes each year. Injuries and

violence account for 9% of all causes of death and are responsible for 14% of all the

disability adjusted life-years lost in Europe.

Suicide rates are relatively high in the Europe, the average suicide prevalence rate is 15.1

per 100,000 inhabitants.

Each year 127,000 people, including 32,000 people younger than 25 years, in Europe

lose their lives to road traffi c injuries. Road traffi c injuries in Europe result in an

annual loss of 3.6 million years of healthy life due to premature death or disability.

Non-communicable and communicable diseases

The greatest disease burden in Europe comes from non-communicable diseases,

a group of conditions that includes cardiovascular disease (CVD), cancer, mental

health problems, diabetes mellitus, chronic respiratory disease and musculoskeletal

conditions. Diseases of the circulatory system accounted for the highest number of

hospital discharges in 2007 in the vast majority of EU countries.

Tuberculosis remains an important public health problem in Europe. Estonia, Latvia,

Lithuania and Bulgaria are EU Member States that are among the high-priority

countries.

There are huge disparities of HIV prevalence rates among EU Member States. Estonia

is a country with the highest rates – 1.3%. Also Estonia had the highest incidence (472

cases per 1 million inhabitants).

13

Self-perceived health and access to health care

The European Statistics of Income and Living Condition (EU-SILC) survey contains

a module on general health status of adult population as well as questions on the

unmet needs of health care. Results show that people in Scandinavian and Anglo-

Saxon countries were observed to have better self-perceived health in comparison to

those live in Southern or Eastern European Member States.

Health care resources and total expenditure on health

The number of hospital beds per 100,000 population is declining throughout the

Europe, but levels in eastern and southern part remain higher than those in western

part. In 2007 there was an average of 590 hospital beds per 100,000 inhabitants

in EU. Within past ten years the overall reduction in total number of hospital beds

have been about 15 % and among all health care services proportion of out-patient

treatment, including day care, has increased.

Health care personnel is a signifi cant resource of health care system. The number of

physicians per capita in Western European countries steadily rose until recently. The

previously high and increasing rates in Eastern countries declined in the fi rst half

of the 1990s and then stabilised by the beginning of 2000. The rate of nurses per

100,000 inhabitants in Western Europe grew sharply; eastern part showed a much

higher rate before 1990, which sharply declined from the early 1990s into the 2000s

and then became stable. Thus, the gap between average rates for the two groups of

countries has steadily grown since the mid—1990s.

Health expenditure, both as a percentage of gross domestic product (GDP) and per

capita, varies signifi cantly between countries. Expenditure is increasing faster in

Western Europe than in Eastern Europe, thus further increasing the east—west gap.

14

Rahvaarv, 2007Total population, 2007

Allikas/Source: Eurostat

Rahvastiku vanusjaotus, 2007 Total population by age, 2007


Milj

on

/ M

illio

n

80

70

60

50

40

30

20

10

0DE FR UK IT ES PL RO NL GR PT BE CZ HU SE AT BG DK SK FI IE LT LV SI EE CY LU MT

Riigid / Countries

Riigid / Countries

DE IT GR SE BG BT BE EE LV AT ES FI FR UK HU SI LT DK RO NL CZ LU MT PL CY SK IE

Pro

tsen

t /

Per

cen

t 100

90

80

70

60

50

40

30

20

10

0

Vanus aastates / age in years: 0-14 15-24 25-49 50-64 65-79 80+

1.1.

1.2.

15

1.3. Summaarne sündimuskordaja, 2007Total fertility rate, 2007

* 2006. aasta andmed/Data for 2006

BE kohta andmed puuduvad / Data for BE are not available


Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil, 2005Mean age of mother at birth of fi rst child, 2005


BE, IR, IT, MT ja EU kohta andmed puuduvad / Data for BE, IR, IT, MT and EU are not available


Su

mm

aa

rne

sün

dim

usk

ord

aja

/ T

ota

l fe

rtili

ty r

ate 2

1,8

1,6

1,4

1,2

1

0,8

0,6

0,4

0,2

0

IE FR SE DK UK* FI NL EE LU CZ BG GR LV ES CY AT SI DE MT IT* LT PT HU PL RO SK EU*

Riigid / Countries

UK* ES* DE LU NL SE FR* GR DK FI SI CY PT AT HU CZ PL SK EE LV* LT RO BG

Riigid / Countries

Va

nu

s /

Ag

e 30

29

28

27

26

25

24

23

22

21

20

1.4.

16

1.5. Sünnid ema vanuse järgi, 2007Births by age of mother, 2007


º 2005. aasta andmed/Data for 2005

EU kohta andmed puuduvad / Data for EU are not available


Imikusuremuskordaja 1000 elussünni kohta, 2007

Infant mortality rate per 1,000 live births, 2007



Pro

tsen

t /

Per

cen

t 100

90

80

70

60

50

40

30

20

10

0

Vanus aastates / age in years: Riigid / Countries

BG RO LT LV PL SK EE MT HU CZ BEº CY SI AT UK* FR FI DE PT GR LU DK SE NL IE ES IT

<19 20-24 25-29 30-34 35-39 40+

Imik

usu

rem

usk

ord

aja

/ I

nfa

nt

mo

rta

lity

rate 12

11

10

9

8

7

6

5

4

3

2

1

0

RO BG LV MT SK PL HU LT EE UK NL DK BE DE FR* AT CY IT ES GR PT IE CZ SI FI SE LU EU

Riigid / Countries

1.6.

17

Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta soo järgi, 2007

Standardised death rate per 100,000 inhabitants by gender, 2007




Suremus südame isheemiatõve tagajärjel - standarditud

suremuskordaja 100 000 elaniku kohta soo järgi, 2007Ischaemic heart diseases - standardised death rate per 100,000

inhabitants by gender, 2007




1.7.

LT LV BG RO HU EE SK PL CZ DK* SI BEº PT* GR IE* LU* FI UK MT DE CY AT NL SE ES FR IT* EU*Riigid / Countries

Sta

nd

ard

itu

d s

ure

mu

sko

rda

ja /

Sta

nd

ard

ised

dea

th r

ate

1600

1400

1200

1000

800

600

400

200

0

Mehed / Males Naised/ Females Kokku / Total

1.8.

Sta

nd

ard

itu

d s

ure

mu

sko

rda

ja /

Sta

nd

ard

ised

dea

th r

ate 450

400

350

300

250

200

150

100

50

0

LT LV SK EE HU RO CZ BG FI MT IE* PL AT SE UK DE CY LU* GR DK* BEº SI IT* ES NL PT* FR EU*Riigid / Countries

Mehed / Males Naised/ Femails Kokku / Total

18

Suremus pahaloomuliste kasvajate tagajärjel - standarditud

suremuskordaja 100 000 elaniku kohta soo järgi, 2007

Malignant neoplasms - standardised death rate per 100,000 inhabitants by gender, 2007




Suremus välispõhjuste tagajärjel - standarditud suremuskordaja

100 000 elaniku kohta soo järgi, 2007

External causes - standardised death rate per 100,000 inhabitants by gender, 2007




1.9.S

tan

da

rdit

ud

su

rem

usk

ord

aja

/ S

tan

da

rdis

ed d

eath

ra

te 350

300

250

200

150

100

50

0

HU PL DK* SK CZ SI LT LV EE IE* NL RO UK BEº BG FR IT* DE LU* GR AT ES MT PT* SE FI CY EU*

Riigid / CountriesMehed / Males Naised/ Females Kokku / Total

1.10.

LT LV EE FI SI HU PL RO SK CZ BEº LU* FR BG AT DK* SE CY PT* GR MT IE* IT* ES DE NL UK EU*

Sta

nd

ard

itu

d s

ure

mu

sko

rda

ja /

Sta

nd

ard

ised

dea

th r

ate 250

225

200

175

150

125

100

75

50

25

0


19

Suremus sõidukiõnnetuste tagajärjel - standarditud suremuskordaja


Transport accidents - standardised death rate per 100, 000 inhabitants by gender, 2007




Suremus suitsiidi tagajärjel - standarditud suremuskordaja


Suicide - standardised death rate per 100,000 inhabitants by gender, 2007




1.11.

1.12.

LT LV RO SI PL EE GR SK HU BG CY CZ BEº IT* PT* ES LU* FI AT FR IE* DE DK*UK SE NL MT EU*

Sta

nd

ard

itu

d s

ure

mu

sko

rda

ja /

Sta

nd

ard

ised

dea

th r

ate 40

35

30

25

20

15

10

5

0


Sta

nd

ard

itu

d s

ure

mu

sko

rda

ja /

Sta

nd

ard

ised

dea

th r

ate 25

20

15

10

5

0LT HU SI LV FI BEº EE FR AT LU* PL CZ SE DK* RO BG DE IE* SK NL PT* ES UK MT IT* GR CY EU*


20

Tervena elada jäänud aastad ja keskmine eeldatav eluiga sünnil

soo järgi, 2007

Healthy life years and life expectancy at birth by gender, 2007

TE - Tervelt elatud eluaastad/Healthy life years

KE - Keskmine eeldatav eluiga/Average life expectancy


º Tervelt elatud eluaastate kohta andmed puuduvad/Data for healthy life years are not available


Va

nu

s a

ast

ate

s /

Ag

e in

yea

rs 85

80

75

70

65

60

55

50

45EE LV LT HU SK FI PL PT AT SI DE RO CZ LU IE IT* CY FR* ES BE UK* NL GR DK SE MT BGº EU

Riigid / CountriesTE � TE � KE � KE �

1.13.

21

Tervena elada jäänud aastad ja keskmine eeldatav eluiga

65-aastaselt soo järgi, 2007

Healthy life years and life expectancy at age 65 by gender, 2007

TE - Tervelt elatud eluaastad/Healthy life years

KE - Keskmine eeldatav eluiga/Average life expectancy


º Tervelt elatud eluaastate kohta andmed puuduvad/Data for healthy life years are not available


EE SK LV LT HU PL PT AT RO DE FI IT* CZ CY SI LU FR* IE GR BE ES MT UK* NL SE DK BGº EU*

Aa

sta

d /

Yea

rs 20

15

10

5

0

Riigid / CountriesTE � TE � KE � KE �

1.14.

22

1.15. Kasvajad¹ - haiglast lahkunud 100 000 elaniku kohta, 2007

Neoplasms¹ - hospital discharges per 100,000 inhabitants, 2007

¹ Kasvajad/Neoplasms - RHK-10: C00-D48/ICD-10: C00-D48

* 2006. aasta andmed/Data for 2006º 2005. aasta andmed/Data for 2005

GR ja EU kohta andmed puuduvad/Data for GR and EU are not available


Suhkurtõbi¹ - haiglast lahkunud 100 000 elaniku kohta, 2007

Diabetes mellitus¹ - hospital discharges per 100,000 inhabitants, 2007

¹ Suhkurtõbi/Diabetes mellitus - RHK-10: E10-14/ICD-10: E10-14

* 2006. aasta andmed/Data for 2006 º 2005. aasta andmed/Data for 2005



AT HU DE LVº EE FI* SI CZ SK* LT LU RO BG PL DK SE* IT* FR BE NL UK PTº ES IE CY MT

Riigid / Countries

Ko

rda

ja/

Ra

te 3000

2500

2000

1500

1000

500

0

Ko

rda

ja/

Ra

te 600

500

400

300

200

100

0BG HU AT DE RO CZ LT EE FI* SK* LVº BE LU FR PL DK IE SE* SI PTº IT ES UK NL CY MT

Riigid / Countries

1.16.

23

1.17. Psüühika- ja käitumishäired¹ - haiglast lahkunud 100 000

elaniku kohta, 2007Mental and behavioural disorders¹ - hospital discharges per 100,000

inhabitants, 2007

¹ Psüühika- ja käitumishäired/Mental and behavioural disorders - RHK-10: F00-99/

ICD-10: F00-99





Ko

rda

ja/

Ra

te 1600

1400

1200

1000

800

600

400

200

0

FI* DE AT EE LVº RO HU LT LU SE* SK* CZ PL BG SI BE IT* FR UK ES DK PTº IE NL MT CY

Riigid / Countries

24

1.18. Vereringeelundite haigused¹ - haiglast lahkunud 100 000

elaniku kohta, 2007Diseases of circulatory system¹ - hospital discharges per 100,000

inhabitants, 2007

¹ Vereringeelundite haigused/ Diseases of circulatory system - RHK-10: I00-99/

ICD-10: I00-99





LT AT HU LVº DE EE BG CZ SK* FI* RO IT* SE* PL LU DK BE FR SI NL ES UK PTº IE CY MT

Riigid / Countries

Ko

rda

ja/

Ra

te 4500

4000

3500

3000

2500

2000

1500

1000

500

0

25

1.19. Hingamiselundite haigused¹ - haiglast lahkunud 100 000 elaniku

kohta, 2007Diseases of respiratory system¹ - hospital discharges per 100,000

inhabitants, 2007

¹ Hingamiselundite haigused/Diseases of respiratory system - RHK-10: J00-99/

ICD-10: J00-99





BG RO LT LVº EE AT SK* HU DK FI* CZ DE BE LU IE SI PL ES UK IT* FR SE* PTº CY NL MT

Riigid / Countries

Ko

rda

ja/

Ra

te 3000

2500

2000

1500

1000

500

0

26

1.20. Lihasluukonna ja sidekoe haigused¹ - haiglast lahkunud

100 000 elaniku kohta, 2007Diseases of musculoskeletal system and connective tissue¹ -

hospital discharges per 100,000 inhabitants, 2007

¹ Lihasluukonna ja sidekoe haigused/Diseases of musculoskeletal system and connective tissue

- RHK-10: M00-99/ICD-10: M00-99





Ko

rda

ja/

Ra

te

3000

2500

2000

1500

1000

500

0AT DE LU CZ HU FI* BE LVº RO EE FR SK* LT BG IT* SI DK SE* NL UK ES PL IE PTº MT CY

Riigid / Countries

27

1.21. Tuberkuloosi esmajuhud ja retsidiivid 100 000 elaniku kohta, 2007

Tuberculosis - new and relapse cases per 100,000 inhabitants, 2007


Allikas/Source: WHO

Registreeritud HIV ja AIDS-i haigestumus 100 000 elaniku kohta, 2006

Notifi ed HIV and AIDS incidence per 100,000 inhabitants, 2006

* Andmed HIV esinemissageduse kohta puuduvad/Data for HIV incidence are not available

Allikas/Source: WHO, Eurohiv

Ko

rda

ja/

Ra

te 110

100

90

80

70

60

50

40

30

20

10

0

RO LT LV BG EE PT PL ES HU UK SK SI AT IE BE FR MT CZ LU DK FI DE NL CY GR IT SE EU*

Riigid / Countries

1.22.

Ko

rda

ja/

Ra

te 50

40

30

20

10

0

EE PT RO UK LV LU FR BE IE MT NL IT GR CY DK SE FI DE LT SI PL BG AT CZ HU SK ES* EU

Riigid / CountriesAIDS HIV

28

1.23. Enesehinnanguline tervis, 2007

Self-perceived health, 2007


Pikaajalise haiguse või terviseprobleemi esinemine, 2007

Long-standing illness or health problem, 2007


IE SE UK GR CY NL DK LU MT BE AT FR RO FI ES IT BG CZ DE SI PL EE SK LT HU PT LV EU

Pro

tsen

t /

Per

cen

t 100

90

80

70

60

50

40

30

20

10

0

Riigid / Countries

Väga hea / Very good Hea / Good Rahuldav / Fair Halb / Bad Väga halb / Very bad

1.24.

Pro

tsen

t /

Per

cen

t

45

40

35

30

25

20

15

10

5

0 FI EE DE SI HU UK SE FR LV PT PL NL LT BG CY DK CZ SK LU ES MT BE IE AT GR IT RO EU

Riigid / Countries

29

1.25. Tervisest tingitud igapäevategevuse piiratus, 2007

Limitations in daily activities, 2007


Viimase 12 kuu jooksul arstiabi mittesaanud, 2007

Unmet needs for medical examination during past 12 months, 2007


Pro

tsen

t /

Per

cen

t 100

80

60

40

20

0

Riigid / Countries

BG MT DK GR RO IE SE CY UK NL CZ LU BE FR PL ES SI IT LT AT SK HU PT DE FI LV EE EU

Ei ole piiratud / Not limited Mõningal määral / To some extent Oluliselt / Severely

1.26.

Pro

tsen

t /

Per

cen

t

25

20

15

10

5

0BG LV RO SE PL EE PT HU LT DE CY GR IT CZ SK LU FR UK IE AT ES NL MT DK FI BE SI EU

Riigid / Countries

30

1.27. Ravivoodid 100 000 elaniku kohta, 2007

Available beds in hospitals per 100,000 inhabitants, 2007



PT kohta andmed puuduvad/Data for PT are not available


Ko

rda

ja/

Ra

te

800

700

600

500

400

300

200

100

0DE* LT MT AT LV CZ HU FR SK FI BE PL* RO BG LU EE IE NL GRº SI IT CY UK DK ES SE* EUº

Riigid / Countries

31

1.28. Ravivoodid voodiprofi ili järgi, 2007

Available beds in hospitals by speciality, 2007



PT kohta andmed puuduvad/Data for PT are not available


Pro

tsen

t /

Per

cen

t 100

90

80

70

60

50

40

30

20

10

0CY DK GRº IT SI UK AT LU ES BG DE* SE* SK PL* CZ RO LV EE NL BE LT HU IE FR MT FI EUº

Riigid / Countries

Aktiivravi voodid / Curative care beds Hooldusravi voodid / Long-term care beds ( excl psychiatric )

Muud ravivoodid / Other beds Andmed puuduvad / No data Psühhiaatria ravivoodid / Psychiatric care beds

32

1.29. Arstide arv 100 000 elaniku kohta, 2007

Physicians per 100,000 inhabitants, 2007



† 2004. aasta andmed/Data for 2004

§ 2002. aasta andmed/Data for 2002

Allikas/Source: WHO, Tervise Arengu Instituut/National Institute for Health Development

Hambaarstide arv 100 000 elaniku kohta, 2007

Dentists per 100,000 inhabitants, 2007




§ 2001. aasta andmed/Data for 2001


Ko

rda

ja/

Ra

te 550

500

450

400

350

300

250

200

150

100

50

0GR* BE* LT NL ES AT BG IT* SE* CZ DE PTº FR MT FI EE DK* SK† LV IE LUº HU CY* SI* UK§ PL* RO* EU*

Riigid / Countries

1.30.

Ko

rda

ja/

Ra

te

120

100

80

60

40

20

0GR* CY* FI* EE BG BE* SE* DK* LUº DE LT LV FR CZ IT* SI* IE PTº ES AT NL SK† UK§ MT HU PL* RO* EU*

Riigid / Countries

33

1.31. Õdede arv 100 000 elaniku kohta, 2007

Nurses per 100,000 inhabitants, 2007




UK kohta andmed puuduvad/Data for UK are not available


Ämmaemandate arv 100 000 elaniku kohta, 2007

Midwives per 100,000 inhabitants, 2007




ES, IR, IT, CY, PT, SI kohta andmed puuduvad/Data for ES, IR, IT, CY, PT, SI are not available


Ko

rda

ja/

Ra

te 1600

1400

1200

1000

800

600

400

200

0 IE NL BE† SE* LUº DK* HU FI* CZ FR DE* SI* ES* LT IT* EE AT SKº MT LV PTº PL* CY* BG RO* GR* EU*

Riigid / Countries

1.32.

Ko

rda

ja/

Ra

te

70

60

50

40

30

20

10

0SE* UK† PL* BE BG CZ MT FI* SKº LUº EE FR LT DK* RO* AT DE* GR* LV HU NL EU*

Riigid / Countries

34

1.33. Tervishoiu kogukulude osakaal SKP-st, 2006

Total expenditure of health care in percentage of GDP, 2006


IR, UK, GR, IT, MT, EU kohta andmed puuduvad/Data for IR, UK, GR, IT, MT, EU are not available


Tervishoiu kogukulud ühe elaniku kohta eurodes, 2006 Total health care expenditures per inhabitant in euros, 2006


IR, UK, GR, IT, MT, EU kohta andmed puuduvad/Data for IR, UK, GR, IT, MT, EU are not available


1.34.

Pro

tsen

t /

Per

cen

t 11

10

9

8

7

6

5

4

3

2

1

0FR DE BE AT PT NL DK SE ES HU SI FI LU* SK BG CZ CY LV* LT PL EE RO

Riigid / Countries

EU

R 5000

4500

4000

3500

3000

2500

2000

1500

1000

500

0LU* DK NL SE FR AT BE DE FI ES PT SI CY CZ SK HU EE PL LT LV* BG RO

Riigid / Countries

35

EESTI TERVISESTATISTIKA

Käesolev osa annab ülevaate haigestumuse, haiglaravi, ambulatoorse arstiabi ja

tervishoiuressursside statistikast 2007. aasta andmete põhjal.

Esmashaigestumuses ei ole viimasel kümnendil toimunud suuri muutusi. Erinevate

haigusrühmade osakaal on püsinud samal tasemel. Lastel1 esineb kõige sagedamani

hingamiselundkonna haigusi, millele järgnevad vigastused ja mürgistused, nakkus-

haigused, nahahaigused ja kõrvahaigused. Täiskasvanute2 hulgas moodustavad

samuti suurima osakaalu hingamiselundite haigused, seejärel tulevad lihasluukonna

haigused, vigastused ja mürgistused ning kuse- ja suguelundite haigused. Vanemas

eas kasvab silma- ning vereringeelundite haiguste osakaal.

Rohkem kui pool kõigist vigastustest on toimunud meestega. Vaid uppumist ja

tahtlikku enesekahjustamist esineb meeste ja naiste hulgas enam-vähem võrdselt.

Peamiselt on vigastused põhjustatud kukkumisest ja mehhaanilise jõu toimest.

Vigastuste arv on aastatel 2000–2007 kahekordistunud 10 896 juhult 100 000

elaniku kohta 21 396 juhule.

Psüühika- ja käitumishäireid esineb poistel oluliselt rohkem kui tüdrukutel. Meeste

psüühika- ja käitumishäired on kõige sagedamini tingitud psühhoaktiivsete ainete

tarvitamisest, millele järgnevad neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed

häired. Naiste puhul on aga somatoformsed häired esikohal. Sageduselt järgmisena

esinevad naistel meeleoluhäired. Läbi aegade on psühhoaktiivsete ainete

tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired põhjustatud valdavalt alkoholist.

Rasedate arvelevõtmise ja rasedusaegsete uuringute arv on viimaste aastate jooksul

pidevalt tõusnud. 1992. aastal võttis end enne 12. nädalat rasedusega arvele

50% ja 2007. aastal 80% naistest. Nende osakaal, kes end rasedusega arvele ei

võta, moodustab ligikaudu ühe protsendi kõigist sünnitajatest ja see näitaja pole

oluliselt muutunud. 1992. aastal tehti ultraheliuuring enne 21. rasedusnädalat

30%-le ja 2007. aastal juba 94%-le sünnitanutest. Looteveeuuringute maht on

samal perioodil kasvanud 0,2%-lt 6,8%-le. Kardiotokograafi a osakaal on kümne

aasta jooksul kahekordistunud, tõustes 30%-lt 1998. aastal 67%-ni 2007. aastal.

Vastsündinutel on sagenenud mitmete haiguste esinemine. Ajavahemikul

2001-2006 on kahekordistunud sünniperioodile iseloomulikud nakkused, mis

on tõusnud 33-lt juhult 1000 elussünni kohta 64-le. Vastsündinu kollatõbi on

kasvanud 16-lt juhult 1000 elussünni kohta 37-le. Lisaks näitab ühtlast kasvutrendi

vastsündinu respiratoorne distress: 2000. aastal 16 ja 2007. aastal 26 juhtu 1000

elussünni kohta. Kaasasündinud väärarendite puhul on kasv 25 diagnoositud juhult

2000. aastal 36 juhule 2007. aastal.

1 Tervisestatistikas lapsed: 0–14-aastased2 Tervisestatistikas täiskasvanud: 15- aastased ja vanemad

2.

1 Tervisestatistikas lapsed: 0–14-aastased2 Tervisestatistikas täiskasvanud: 15- aastased ja vanemad

36

Täiskasvanutel on peamiseks statsionaarse ravi põhjuseks olnud vereringeelundite

haigused ja lastel hingamiselundite haigused. Haiglaravi kestus on aastate jooksul

kahanenud. Pikima keskmise haiglaravil viibitud ajaga on täiskasvanute hulgas

jätkuvalt psüühika- ja käitumishäirete ning nakkushaigustega patsiendid. Laste hulgas

on pikim ravikestus samuti psüühika- ja käitumishäirete korral, millele järgnevad

sünniperioodis tekkivad seisundid.

Haiglast väljakirjutatute arv 1000 elaniku kohta ei ole täiskasvanute osas viimastel

aastatel oluliselt muutunud. Meestel jääb see näitaja 170 ja naistel 200 piiresse.

Laste puhul on vastav näitaja 2007. aastaks võrreldes 2000. aastaga langenud:

poistel 190-lt 170-le, tüdrukutel 160-lt 149-le. Languse peapõhjuseks on haiglaravil

viibimise vähenemine hingamiselundite haiguste tõttu. Haiglaravi põhjustest on

aastatel 2000–2007 meeste puhul veidi tõusnud kasvajate ja naistel puhul langenud

kuse- ja suguelundite haiguse osakaal. Ülejäänud haigusrühmade puhul on haiglaravil

viibinute arv 1000 elaniku kohta olnud suhteliselt samal tasemel.

Viimase seitsme aasta jooksul on märgatavalt kasvanud päevaravi saanute arv:

3,7 meest 2000. aastal ja 24 meest 2007. aastal 1000 mehe kohta, naiste puhul

vastavalt 14,9 ja 56,2 naist 1000 kohta. Laste hulgas on päevaravi saanute arvus

toimunud veelgi suuremad muutused. Kui 2000. aastal viibis päevaravil 4,8 poissi

1000 kohta, siis 2007. aastal 30,6. Tüdrukute puhul vastavalt 4,5 ning 26,1 tüdrukut

1000 kohta. Naiste peamiseks päevaravi põhjuseks on rasedus ja sünnitus, millele

varasematel aastatel järgnesid kuse- ja suguelundite haigused, viimastel aastatel on

aga teisele kohale tõusnud silmahaigused. Meestel oli varem peamiseks päevaravi

põhjuseks lihasluukonna haigused, millele järgnesid silmahaigused. Viimastel aastatel

on need põhjused omavahel kohad vahetanud. Laste puhul on sõltumata soost pidevalt

olnud päevaravi peamiseks põhjuseks hingamisteede haigused.

Kirurgiliste protseduuride osas on silmaoperatsioonid ning naha ja nahaaluskoe

operatsioonid endiselt valdavalt teostatud ambulatoorselt ja päevaravis (~90%).

Ainult statsionaaris teostatakse seevastu keerukamaid kirurgilisi protseduure, näiteks

südame- ja suurte torakaalveresoonte operatsioone.

Arsti ambulatoorsed vastuvõtud on aastatel 2000–2007 enamike erialade puhul

kasvanud. Eriti märgatav tõus on olnud perearstide vastuvõttude arvus. Perearstil oli

2000. aastal 1000 täiskasvanu kohta 1388 ja 2007. aastal 3085 vastuvõttu. Tuhande

lapse kohta oli perearstivastuvõtte 2000. aastal 1678 ja seitse aastat hiljem 3978.

Täiskasvanute hambaravi külastuste arv on aastatel 2000–2007 peaaegu viiendiku

võrra langenud, täpsemalt 1314 külastuselt 1000 täiskasvanu kohta 1064-le.

Laste hambaarstikülastuste arv on vastupidiselt täiskasvanutele umbes 20% võrra

kasvanud, 1684 külastuselt 2029-le. Ligikaudu viiendiku võrra on hambaravis

tõusnud röntgenuuringute arv - 153 uuringult 1000 elaniku kohta 2000. aastal

181-le 2007. aastal.

37

Kiirabi väljakutsete arv on kümne aasta jooksul kasvanud 9%. Samal ajal vähenevad

inimeste endi pöördumised kiirabiasutustesse. Alates 2004. aastast on umbes

kolmandiku võrra vähenenud haigete, rasedate ja sünnitajate vedu. Samuti väheneb

väljakutsete arv traumade tõttu.

Tervishoiuteenuse osutajate arv on aastate jooksul vähe muutunud. Suuremad

muutused on toimunud haiglate ja iseseisvalt õendusabi osutavate asutuste arvus.

Võrreldes 2004. aastaga on 2007. aasta lõpus haiglaid kuue võrra rohkem. Iseseisvat

õendusabi osutavate asutuste arv on nelja aastaga peaaegu kolmekordistunud –

kaheksa asutust 2004. aastal ja 22 asutust 2007. aastal.

Haiglaravi osutamist saab muuhulgas hinnata ravivoodite kasutamise järgi.

Voodikoormus ja sellega seotud voodihõive ning voodikäive on tasapisi tõusnud.

Keskmine ravikestus haiglates on viimasel viiel aastal püsinud kaheksa päeva juures.

Haiglaliigiti on keskmine ravil viibitud aeg kõige lühem eri- ning keskhaiglates.

Voodikäive on madalaim hooldushaiglates, kus tulenevalt haiglas pakutavate

tervishoiuteenuste eripärast on ravikestus kõige pikem. Voodikäive on kõrge

aktiivravihaiglates, neist kõige kõrgem keskhaiglates.

Alates 2004. aastast, kui jõudis lõpule tervishoiutöötajate ümberregistreerimine

Tervishoiuametis (alates 01.01.2010 Terviseamet), on suurel osal erialadest arstide

ja õendusalatöötajate arv vähe muutunud. Arstide, õendusalatöötajate ja hooldajate

keskmised palgad aastate jooksul tõusid. Samas oli nende tervishoiutöötajate

gruppide keskmise palga suhe riigi keskmise palgaga 2007. aastal võrreldes 2006.

aastaga praktiliselt muutumatu. Arstide palk oli 2007. aasta märtsis esimese

kvartali riigi keskmisest palgast kaks korda suurem. Õendusalatöötajate töötasu jäi

riigi keskmisele tasemele. Hooldajate palk moodustas riigi keskmisest 58%.

Tervishoiuvaldkonna peamiseks rahastajaks on Eesti Haigekassa. Võrreldes 2004.

aastaga on 2007. aastal Eesti Haigekassa osakaal valdkonna rahastamisel natuke

langenud 66%-lt 64%-le. Seevastu riigieelarvest tulev osa on kasvanud 8,5%-lt

9,7-le. Ja inimeste omaosalus jäi peaaegu samaks 21%-lt 22%-le.

Tervishoiukulutustest suurima osa moodustavad raviteenused. Raviteenuste osa-

kaal kõigist kuludest oli 1999. aastal 63% ja 2004. aastaks langesid need 52%-le,

mis on samas suurusjärgus 2007. aasta kulutustega. Kulutused meditsiinitoodetele

on selle perioodi jooksul 5% võrra kasvanud, moodustades 30% kõigist kuludest.

Ülejäänud tervishoiuteenuste rahastamise osas on muutused väiksemad.

38

ESTONIAN HEALTH CARE STATISTICS

The second part of the guide gives an overview of the statistics of incidence,

in-patient, out-patient health services and health care resources in Estonia. The charts

contain the data of 2007.

No signifi cant changes have taken place in incidence over the past decade. The

share of different disease groups has remained at the same level. Children3 suffer

most frequently from diseases of the respiratory system, followed by injury and

poisoning, infectious diseases, diseases of the skin and ear. Diseases of the respiratory

system also account for the largest share among adults,4 followed by diseases of the

musculoskeletal system, injury and poisoning, and diseases of the genitourinary

system. At an older age the rates of eye and circulatory system diseases rise.

Over a half of all injuries happen to men. Only drowning and willful self-injury is more

or less equal among men and women. The injuries are mostly caused by falling and

mechanical forces. The number of injuries has doubled through 2000-2007 from

10,896 cases per 100,000 inhabitants to 21,396 cases.

Boys have considerably more mental and behavioural disorders than girls. Mental

and behavioural disorders among men are most frequently caused by consumption

of psychoactive substances followed by neurotic, stress-related and somatoform

disorders. Somatoform disorders are the most frequent among women. The next in

line in terms of frequency among women is mood (affective) disorders. Throughout

history the mental and behavioural disorders caused by consumption of psychoactive

substances can be attributed mainly to alcohol.

The number of registration of pregnant women and pregnancy examinations has

constantly risen in recent years. 50% of women in 1992 and 80% in 2007 registered

themselves before the 12th week of pregnancy. The share of those who do not register

their pregnancy amounts to approximately 1% of all childbirths and this indicator has

not changed much. In 1992 ultrasound examinations were made before the 21st week of

pregnancy to 30% and in 2007 to 94% of the childbearing women. The rate of amnion

fl uid examinations has risen from 0.2% to 6.8% over the same period. The share of

cardiotocography has doubled in ten years, rising from 30% in 1998 to 67% in 2007.

Occurrence of various diseases has increased among the newborn. Through

2001-2006 infections specifi c to the perinatal period have doubled from 33 cases

per 1,000 live births to 64 cases. Neonatal jaundice has risen from 16 cases per

1,000 live births to 37 cases. In addition, respiratory distress of newborn is showing a

constant growth trend: 16 cases per 1,000 live births in 2000 and 26 cases in 2007.

In the case of congenital malformation the number of diagnosed cases has risen from

25 in 2000 to 36 in 2007.

2.

3 In health statistics ‘children’ means people 0-14 years of age. 4 In health statistics ‘adults’ means people of 15 years of age and older.

39

For adults, the main reasons for in-patient treatment have been diseases of the

circulatory system and for children, diseases of the respiratory system. The duration

of hospitalisation has decreased over the years. Among adults, patients with mental

and behavioural disorders and patients with infectious diseases are hospitalised

for the longest time. Among children the longest time of hospitalisation is also

related to mental and behavioural disorders, followed by conditions originating in

the perinatal period.

The number of discharges per 1,000 residents has not changed much among adults

in recent years, being about 170 for men and 200 for women. In the case of children

the respective fi gures have fallen by 2007 in comparison with 2000 from 190 to

170 for boys and from 160 to 149 for girls. The main reason for the decrease is

the reduction of hospitalisation caused by diseases of the respiratory system.

As for the reasons of hospitalisation, through 2000 -2007 the share of tumours

among men has slightly risen and the share of diseases of the genitourinary system

among women has slightly fallen. In the case of other disease groups the number of

hospitalised people has remained at the same level per 1,000 inhabitants.

Over the last seven years the number of people who have received day care has

risen substantially from 3.7 to 24 per 1,000 men and from 14.9 to 56.2 per 1,000

women. Among children the number of those who have received day care has

changed ever more. In 2000, 4.8 boys received day care per 1,000 boys and the

rate has risen to 30.6 by 2007. In the case of girls the rate of day care receivers per

1,000 girls has risen from 4.5 to 26.1 over the same period. In the case of women

the main reasons for day care are pregnancy and childbirth, followed by diseases

of the genitourinary system in previous years and in recent years the second rank

has been taken by diseases of the eye. In the past the main reason of day care for

men was diseases of the musculoskeletal system, followed by diseases of the eye.

In recent years these reasons have changed places. In the case of children the main

reason for day car regardless of the gender has been diseases of the respiratory

system.

As for surgical procedures, surgeries of the eye, skin and subcutaneous tissue

are being carried out mainly in out-patient and day care (approximately 90%).

More complicated surgical procedures such as cardiovascular surgeries and

surgeries of major thoracic vessels are carried out only in in-patient care.

The number of out-patient visits has risen across most specialties through

2000-2007. The fi gures have risen the most in the case of family doctors. A family

doctor had 1,388 visits per 1,000 adults in 2000 and 3,085 visits in 2007. In 2000

the number of family doctor visits per 1,000 children was 1,678 and seven years

later the fi gure was 3,978.

The number of adults’ dental visits has decreased nearly by a fi fth through

2000-2007, i.e. from 1,314 visits to 1,064 visits per 1,000 adults. The number of

children’s dental visits has risen by approximately 20%, i.e. from 1,684 to 2,029.

40

The number of calls to emergency medical care has risen by 9% over ten years.

At the same time the number of people’s direct visits to emergency medical care

institutions is dropping. As of 2004 the transport of the ill, pregnant and women giving

birth has fallen by about a third. Also, the number of calls attributable to injuries is

falling as well.

The number of health care service providers has changed little over the years. Major

changes have taken place in the number of hospitals and institutions providing

independent nursing assistance. Compared to 2004 there are six more hospitals

in 2007. The number of institutions providing independent nursing assistance has

nearly tripled in four years: 8 institutions in 2004 and 22 institutions in 2007.

Hospitalisation can, among other things, be evaluated based on bed utilisation.

Bed occupancy and the related bed occupancy rate as well as bed turnover have

slowly increased. The average length of stay in hospitals has remained around eight

days in the last fi ve years. Time spent in hospital was the shortest in special and

central hospitals. Bed turnover is the lowest in long-term care hospitals where, due to

the characteristics of the health care services provided in the hospital, the length of

stay is the longest. Bed turnover is high in active treatment hospitals and the highest

in central hospitals.

As of 2004 when the re-registration of health care professionals in the Health Care

Board (since 01.01.2010 Health Board) was completed, the number of doctors and

nurses has changed little in most of the specialties. The average wages of doctors,

nurses and caregivers rose over the years. At the same time the ratio of the average

wages of these health care professional groups to the average wage of the state in

2007 did not virtually change in comparison with 2006. In March 2007 the wage of

physicians was twice as high as state average in the fi rst quarter of 2007. Nurses’ and

midwives’ wages were on the same level as the state average and the wage received

by caring personnel amounted 58% of the state average.

The main fi nancier of the health care is the Estonian Health Insurance Fund. The

Fund’s share of total health expenditure has a little bit fallen from 66% in 2004 to

64% in 2007. On the other hand the state budget portion has increased from 8.5%

to 9.7%. And out-of-pocket expenditure has remained almost at the same level: from

21% to 22%.

Curative care services account for most of the health care expenditure. The share of

curative care services in all expenditure in 1999 was 63%. By 2004 it had fallen to

52%, which is in the same range as the expenditure in 2007. Expenses of medical

products have risen by 5% over the period, amounting to 30% of all expenses.

Changes are smaller in fi nancing the remaining health care services.

41

2.1. Esmashaigestumus vanuse järgi, 2007

Incidence by age, 2007

RHK-10/ICD-10:

J00-J99: Hingamiselundite haigused/Respiratory system diseases

A00-B99: Nakkushaigused/Infectious diseases

H60-H95: Kõrvahaigused/Diseases of the ear

L00-L99: Nahahaigused/Skin diseases

S00-T98: Vigastused ja mürgistused/Inury and poisoning

H00-H59: Silmahaigused/Diseases of the eye

K00-K93: Seedeelundite haigused/Digestive system diseases

G00-G99: Närvisüsteemihaigused/Nervous system diseases

M00-M99: Lihasluukonna haigused/Muskulosceletal diseases

N00-N99: Kuse- ja suguelundite haigused/Genitourinary diseases

F00-F99: Psüühika- ja käitumishäired/Mental and behavioural disorders

E00-E90: Sisesekretsiooni haigused/Endocrine diseases

I00-I99: Vereringeelundite haigused/Circulatory system diseases

Allikas/Source: Tervise Arengu Instituut/National Institute for Health Development

Pro

tsen

t /

Per

cen

t

100

90

80

70

60

50

40

30

20

10

0

Vanus aastates / Age in years

0-4 5-9 10-14 15-19 20-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-74 75+

J00-J99 A00-B99 H60-H95 L00-L99 S00-T98 H00-H59 K00-K93

G00-G99 M00-M99 N00-N99 F00-F99 E00-E90 I00-I99 Muu / Other

42

2.2. Vigastused 100 000 elaniku kohta soo ja vanuse järgi, 2007

Injuries per 100,000 inhabitants by gender and age, 2007


Psüühika- ja käitumishäired 100 000 elaniku kohta soo ja vanuse järgi, 2007

Mental and behavioural disorders per 100,000 inhabitants by gender and age, 2007


Kukkumine / Falling

Mehhaanilise jõu toime /

Effect of mechanical force

Muud õnnetusjuhtumid /

Other accidents

Sõidukiõnnetus /

Transport accident

Rünne / Assault

Muud vigastused / Other injuries

Kordaja / Rate

0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000

Mehed / Males Naised / Females Poisid / Boys Tüdrukud / Girls

Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud häired /

Disorders due to psychoactive substance use

Neurootilised häired /

Neurotic disorders

Meeleoluhäired /

Mood disorders

Orgaanilised psüühikahäired /

Organic mental disorders

Lapseeas alanud käitumishäired /

Behavioural disorders occuring in childhood

Vaimne alaareng /

Mental retardation

Psühholoogilise arengu häired /

Disorders of psychological development

Muu / Other

Kordaja / Rate

0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 1000


2.3.

43

2.4. Psühhoaktiivsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- ja

käitumishäired, 2007Mental and behavioural disorders caused by the use of psychoactive

substances, 2007


Sündide ja abortide arv 1000 naise kohta vanuse järgi, 2007

Number of births and abortions per 1,000 female by age, 2007


Alkoholist / Alcohol Opioididest / Opiates Rahustitest või uimastitest / Tranquillizers Muust / Other

Protsent / Percent

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Muud püsivad häired /Other permanent interference

Muud psühhoosid /Other psychosis

Võõrutusdeliirium / Delirium of estrangement

Võõrutusseisund /Condition of estrangement

Sõltuvus / Addiction

Kuritarvitamine / Misuse

Intoksikatsioon / Intoxication

Ko

rda

ja /

Ra

te

100

90

80

70

60

50

40

30

20

10

0

Vanus / Age

15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49

Sünnid / Births Abordid / Abortions Tehisabordid / Induced abortions

2.5.

44

2.6. Sünnitajate rasedusaegne arstiabi naise elukoha järgi, 2007

Antenatal medical care by mother´s place of residence, 2007


Harju

Hiiu

Ida-Viru

Jõgeva

Järva

Lääne

Lääne-Viru

Põlva

Pärnu

Rapla

Saare

Tartu

Valga

Viljandi

Võru

Kokku / Total

Protsent / Percent

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Kardiotokograafia / Cardiotocography

Ultraheli enne 21. nädalat / Ultrasound examination before 21st week

Arvele võetud enne 12. nädalat / First antenatal visit before 12th week

45

2.7. Vastsündinute haigestumus 1000 elussünni kohta, 2007

Incidence of newborns per 1,000 live births, 2007


Muu / Other

Sünniperioodile iseloomulikud nakkused /

Infections specifi c to perinatal period

Lühiagse raseduse ja väikese sünnikaaluga seotud haigusseisundid /

Disorders related to short gestation and low birth weight

Vastsündinu kollatõbi / Neonatal jaundice

Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid ja kromosoomianomaaliad /

Congenital malformations, deformations and chromosomal abnormalities

Emakasisene hüpoksia ja sünniasfüksia /

Intrauterine and birth asphyxia

Vastsündinu respiratoorne distress /

Respiratory distress of newborn

Sünnitrauma / Birth trauma

Aeglane kasv ja väärtoitumus / Slowfetal growth, malnutrition

Pikaaegse raseduse ja suure sünnikaaluga seotud haigusseisundid /

Disorders related to long gestations and high birth weight

Hemolüütiline haigus / Haemolytic disease

Kordaja / Rate

0 10 20 30 40 50 60 70 80

46

2.8. Haiglast lahkunud 1000 elaniku kohta soo, vanuse ja haigusrühma

järgi, 2007

Hospital discharges per 1,000 inhabitants by gender, age and disease groups, 2007

*v.a/excl Z03

RHK-10/ICD-10:

J00-J99: Hingamiselundite haigused/Respiratory system diseases

A00-B99: Nakkushaigused/Infectious diseases

H60-H95: Kõrvahaigused/Diseases of the ear

L00-L99: Nahahaigused/Skin diseases

S00-T98: Vigastused ja mürgistused/Inury and poisoning

H00-H59: Silmahaigused/Diseases of the eye

K00-K93: Seedeelundite haigused/Digestive system diseases

G00-G99: Närvisüsteemihaigused/Nervous system diseases

M00-M99: Lihasluukonna haigused/Muskulosceletal diseases

N00-N99: Kuse- ja suguelundite haigused/Genitourinary diseases

F00-F99: Psüühika- ja käitumishäired/Mental and behavioural disorders

E00-E90: Sisesekretsiooni haigused/Endocrine diseases

I00-I99: Vereringeelundite haigused/Circulatory system diseases

C00-D48: Kasvajad/Neoplasms

D50-D89: Vere- ja vereloomeelundite haigused/Diseases of the blood and blood-

forming organs

O00-O99: Rasedus ja sünnitus/Pregnancy and childbirth

P00-P96: Perinataalperioodis tekkivad teatavad seisundid/Certain conditions

originating in the perinatal period

Q00-Q99: Kaasasündinud väärarendid/Congenital malformations

R00-R99: Mujal klassifi tseerimata sümptomid/Symptoms not elsewhere classifi ed

Z00-Z99: Terviseseisundit mõjustavad tegurid/Factors infl uencing health status


Haigusrühm / Disease group

Ko

rda

ja /

Ra

te 50

45

40

35

30

25

20

15

10

5

0

O0

0-O

99

P0

0-P

96

Q0

0-Q

99

H6

0-H

95

D5

0-D

89

Z0

0-Z

99

*

H0

0-H

59

R0

0-R

99

E0

0-E

90

L0

0-L

99

A0

0-B

99

G0

0-G

99

N0

0-N

99

M0

0-M

99

J00

-J9

9

S0

0-T

98

F0

0-F

99

K0

0-K

93

C0

0-D

48

I00

-I9

9


47

2.9. Keskmine ravikestus haigusrühmade järgi, 2007

Average length of stay by disease groups, 2007


Ravikestus päevades / Length of stay in days

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20

Psüühika ja käitumishäired / Mental and behavioural disorders

Nakkushaigused / Infectious diseases

Vereringeelundite haigused / Circulatory system diseases

Närvisüsteemihaigused / Nervous system diseases

Terviseseisundit mõjutavad tegurid / Factors infl uencinghealth status

Vigastused ja mürgistused / Injury and poisoning

Sisesekretsiooni haigused / Endocrine diseases

Nahahaigused / Skin diseases

Kasvajad / Neoplasms

Vere- ja immuunhaigused / Blood and immune diseases

Lihasluukonna haigused / Musculosceletal diseases

Kaasasündinud väärarendid / Congenital malformations

Hingamiselundite haigused / Respiratory system diseases

Seedeelundite haigused / Digestive system diseases

Kuse- ja suguelundite haigused / Genitourinary diseases

Kõrvahaigused / Diseases of the ear

Sümptomid / Symptoms

Silmahaigused / Diseases of the eye

Rasedus ja sünnitus / Pregnancy and childbirth

Sünniperioodis tekkivad seisundid / Perinatal conditions

Täiskasvanud / Adults Lapsed / Children

48

2.10. Päevaravilt lahkunud 1000 elaniku kohta soo, vanuse ja

haigusrühma järgi, 2007

Day cases per 1,000 inhabitants by gender, age and disease groups, 2007


Silmahaigused / Diseases of the eye

Lihasluukonna haigused / Musculosceletal diseases

Kasvajad / Neoplasms

Hingamiselundite haigused / Respiratory system diseases

Kuse- ja suguelundite haigused / Genitourinary diseases

Vigastused ja mürgistused / Injury and poisoning

Psüühika- ja käitumishäired / Mental nd behavioural disorders

Seedeelundite haigused / Digestive system diseases

Nahahaigused / Skin diseases

Vereringeelundite haigused / Circulatory system diseases

Närvisüsteemihaigused / Nervous system diseases

Kõrvahaigused / Diseases of the ear

Sisesekretsiooni haigused / Endocrine diseases

Kaasasündinud väärarendid / Congenital malformations

Rasedus ja sünnitus / Pregnancy and childbirth

Muu / Other

Kordaja / Rate

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20


49

2.11. Ambulatoorsed vastuvõtud 1000 elaniku kohta eriala järgi, 2007

Out-patient care per 1,000 inhabitants by speciality, 2007


Täiskasvanud / Adults Lapsed / Children

Perearst / Family doctor

Günekoloog / Gynaecologist

Oftalmoloog / Ophthalmologist

Üldkirurg / General surgeon

Psühhiaater / Psychiatrist

Ortopeed / Orthopaedist

Dermatoveneroloog / Dermatovenerologist

Üldarst (sh resident) / General practitioner (incl resident)

Otorinolarüngoloog / Otorhinolaryngologist

Neuroloog / Neurologist

Kardioloog/ Cardiologist

Taastusraviarst / Therapist

Pediaater / Paediatrician

Muu / Other

Kordaja / Rate

0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000

50

2.12. Hambaravi ühe elaniku kohta maakonniti, 2007

Dental care per inhabitant by counties, 2007


Kiirabilt abi saanud põhjuse järgi, 2007

Emergency care by reason, 2007

Allikas/Source: Terviseamet, Tervise Arengu Instituut/Health Board, National Institute for Health Development

Harju

Hiiu

Ida-Viru

Jõgeva

Järva

Lääne

Lääne-Viru

Põlva

Pärnu

Rapla

Saare

Tartu

Valga

Viljandi

Võru

Kokku / Total

Kordaja / Rate

0 0.2 0.4 0.6 0.8 1.0 1.2 1.4 1.6 1.8 2.0

Külastusi / Visits Saneerituid / Cured

2.13.

TraumadInjuries33 580

MürgistusedPoisoning

3245

Sünnitajate veduTransport of pregnant person

2068

HaigestumineIllness

200 672

Töö / Work

Suitsiid / Suicide

Sport / Sport

Vägivald / Violence

Muu / Other

Liiklus / Traffi cOlme / Home and leisure

51

2.14. Raviprotseduurid 100 000 elaniku kohta, 2007

Therapeutic procedures per 100,000 inhabitants, 2007


Kordaja / Rate

0 10 000 20 000 30 000 40 000 50 000 60 000 70 000 80 000

Massaaž / Massage

Liikumisravi /

Physical therapy exercise

Vesiravi / Hydrotherapy

Soojusravi (parafi in, osokeriit) /

Warm applications

Muu / Other

Elektriravi / Electrotherapy

Soolaravi / Salttherapy

Magnetravi / Magnet treatment

Muu taastusravi /

Other rehabilitation care

Ultraheliravi / Ultrasound therapy

Laserravi / Laser therapy

Valgusravi / Light therapy

Mudaravi / Mud treatment

52

2.15. Kirurgilised protseduurid, 2007

Surgical procedures, 2007


Keskmine ravikestus haigla liigi järgi, 2007

Average length of stay by hospital types, 2007


Protsent / Percent

0 20 40 60 80 100

Silm / Eye

Nahk ja naha aluskude / Skin and subcutaneous tissue

Naissuguorganid / Female genitale organs

Endokriinsüsteem / Endocrine system

Kõrv, nina ja kõri / Ear, nose and larynx

Hambad, lõualuu, suu, neel / Mouth, pharynx, facial bones and joints

Luu- ja lihaskude / Musculoskeletal system

Närvisüsteem / Nervous system

Perifeersed veresooned ja lümfi süsteem /

Peripheral vessels and lymphatic system

Rinnanääre / Breast

Urotrakt, meessuguorganid / Urinary and male genital organs

Seedetrakt ja põrn / Digestive system and spleen

Hingamiselundid / Respiratory system

Sünnitusabi / Obstretics

Süda ja suured torakaalveresooned / Heart and central vessels

Ambulatoorne / Out-patient Päevakirurgia / Day surgery Statsionaarne / In-patient

Ravikestus päevades / Length of stay in days

0 5 10 15 20 25 30 35

Hooldusravihaigla / Nursing care hospital

Kohalik haigla / Local hospital

Taastusravihaigla / Rehabilitation hospital

Üldhaigla / General hospital

Piirkondlik haigla / Regional hospital

Erihaigla / Special hospital

Keskhaigla / Central hospital

Kokku / Total

2.16.

53

2.17. Arstide arv 100 000 elaniku kohta ametikoha järgi, 2007

Number of physicians per 100,000 inhabitants by specialty1, 2007

¹ Specialty by physicians position


Tervishoiuteenuse osutajad peamise teenuse liigi järgi, 2007

Health care providers by main type of care, 2007


Terapeutilised ametikohad /Therapeutic specialities

Kirurgilised ametikohad /Surgical specialities

Hambaarstid / Dentist

Muu / Other

Üldarstid (sealhulgas arst-residendid) / General practitioners (incl. residents)

Kliinilis-konsultatiivsed ametikohad /Clinical-consultational specialities

Psühhiaatrid / Psychiatrists

Kordaja / Rate

0 20 40 60 80 100 120 140 160

Perearstiabi / Primary care

Hambaravi / Dental care

Eriarstiabi / Specialist care

Haiglaravi / In-patient care

Taastusravi / Rehabilitation care

Muu / Other

Õendusabi / Nursing care

Arv / Number

0 50 100 150 200 250 300 350 400 450 500

2.18.

54

2.19. Täistööajaga töötavate tervishoiutöötajate keskmine brutokuupalk, 2007

Average gross wage of health care personnel working full-time, 2007


Arst / Physicians

Õendusalatöötaja / Nurses and midwives

Hooldaja / Caring personnel

Riigi keskmine I kvartalis / State average in fi rst quater

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne I kvartalis/ Health care and social service sector in fi rst quater

Palk kroonides / Wage in kroons

0 5000 10 000 15 000 20 000 25 000

55

2.20. Tervishoiu kogukulud rahastamise allika järgi, 2007

Total health care expenditure by fi nance source, 2007

Tervishoiu kogukulud tervishoiuteenuse järgi, 2007Total health care expenditure by health care service, 2007


Haigekassa / Health Insurance Fund

Inimeste omaosalus / Private household out-of-pocket expenditure

Valitsus / Central government

Kohalik omavalitsus / Local government

Eraettevõtted (va sotsiaalkindlustus) / Corporations ( excl social insurance)

Välismaa / Rest of the world

Erakindlustus (va sotsiaalkindlustus) / Private insurance (excl social insurance)

21,9%

64,2%

9,7%1,7% 1,1% 1,1% 0,3%

2.21.

52,1%

24,8%

9,5%

3,7%

3,1% 2,7% 2,6% 1,5%

Raviteenused / Curative care

Meditsiinitooted / Medical goods dispensed to out-patients

Tervishoiu tugiteenused / Ancillary services to health care

Hooldusravi / Long-term nursing care

Taastusravi / Rehabilitation care

Preventsioon ja elanikkonna tervishoid / Prevention and public health

Tervishoiu administreerimine / Health administration

Kapitalikulu / Gross capital formation

56

DEFINITSIOONID JA SELETUSED

Haiglast lahkunud — kalendriaasta jooksul haiglaravi lõpetanud patsientide arv,

kes kirjutati välja või surid, lõpliku põhidiagnoosi järgi. Ei ole arvestatud teise haiglasse

üleviiduid.

Imikusuremuskordaja — alla ühe aastaste laste surmade arv 1000 sama aasta

elussündinu kohta.

Igapäevategevuste piiratus — pikaajalise haiguse või tervisehäire tõttu igapäeva-

tegevuse piiratus vähemalt viimase 6 kuu jooksul.

Lapsed — tervisestatistikas 0–14 aastased.

Päevaravi — plaanilises korras patsiendile osutatav tervishoiuteenus(ed), mille puhul

patsient viibib tervishoiuteenuse osutaja juures ühel päeval üle 6 tunni ning lahkub

ravilt samal päeval.

Ravikestus — kalendripäevade arv hospitaliseerimise ja haiglast lahkumise vahel.

Samal kuupäeval lahkumine loetakse üheks päevaks, hospitaliseerimise ja haiglast

lahkumise päev samuti üheks.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) — residentide toodetud lisandväärtuse summa

kogurahvamajanduse ulatuses, millele on lisatud netotootemaksud.

Tervishoiu kogukulud (THKK) — residentide tervisega seotud kaupade ja teenuste

lõpptarbimise kulud, millele on lisatud tervishoiuteenuse pakkujate kapitalikulud.

Täiskasvanud — tervisestatistikas 15 -aastased ja vanemad.

Voodihõive — päevade osakaal aastast, mille jooksul ravivoodit kasutatakse.

Voodikoormus — päevade arv aastas, mille jooksul ravivoodit kasutatakse.

Voodikäive — keskmiselt ravitud haigete arv ühe ravivoodi kohta aastas.

57

DEFINITIONS AND EXPLANATIONS

Adults — in health statistics people aged 15 and over.

Average length of stay — total number of occupied hospital bed-days for

a discharged inpatients within a given period divided by the total number of

discharges in the period by the cause of hospital care.

Bed occupancy — number of days per one year when a bed is occupied.

Bed occupancy rate — number of days when hospital bed is occupied as

percentage of all year.

Bed turnover — average number of patients per one hospital bed in a year.

Children — in health statistics people aged 0-14.

Day care — health care services provided by an in-patient or out-patient health

care provider, within the patient has to stay for treatment or examination more than

6 hours, but do not stay overnight.

Gross domestic product (GDP) — the sum of the gross value added of all

resident producers (institutional sector or industries) at basic prices, plus taxes less

subsides on products (which are not allocated to sectors and industries).

Hospital discharges — total number of patients discharged from hospitals during

the given calendar year by the principal diagnosis. Discharge is the conclusion of

a period of in-patient care, whether the patient returned to his home or died, but

without patients transferred to another hospital.

Infant mortality rate — deaths of children less than one year of age per 1,000 live

births of the same year.

Limitations in everyday life - activity restriction due to illness or health problem

for at least the past 6months.

Total health care expenditures — expenditures on health care services and

goods for the country’s residents where added health care providers’ capital

formation expenses.

58

KASUTATUD KIRJANDUS

REFERENCES

Commision of the European Communities. Combating HIV/AIDS in the European

Union and neighbouring countries, 2009-2013. Brussels, 2009.

Eikemo, T.A., Bambra, C., Judge, K. and Ringdal, K. Welfare state regimes and

differences in self-perceived health in Europe: A multilevel analysis. Social Science

& Medicine 2008, 66: 2281-2295.

Matic, S., Lazarus, J.V. and Donoghoe, M.C. (Eds.). HIV/AIDS in Europe. Moving from

death sentence to chronic disease management. Denmark, 2006.

Schäfer, G., Feith, M., Fritz, M., Johansson Augier, A. and Wieland U. (Eds.). Europe in

fi gures. Eurostat yearbook 2006-07. Luxembourg, 2007.

Schäfer, G., Ivan, D., Johansson Augier, A., Piirto, J. and Wieland U. (Eds.). Europe in

fi gures. Eurostat yearbook 2009. Luxembourg, 2009.

Sethi, D., Racioppi, F., Frerick, B. and Frempong, N. Progress in preventing injuries in

the WHO European Region. Rome, 2008.

Sethi, D., Racioppi, F. and Mitis, F. Youth and road safety in Europe. Rome, 2007.

WHO. Atlas of health in Europe, 2nd edition. Denmark, 2008.

WHO. Gaining Health. The European strategy for the prevention and control of

noncommunicable diseases. Denmark, 2006.

WHO. Plan to stop TB in 18 high-priority countries in the WHO European Region,

2007-2015. Denmark, 2007.

WHO. Policies and practices for mental health in Europe – meeting the challenges.

Denmark, 2008.

EuroHiv http://www.eurohiv.org

Eurostat http://epp.eurostat.ec.europa.eu

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

59

KUIDAS SAADA TERVISESTATISTILISI

ANDMEID JA INFORMATSIOONI?

Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna veebileht

http://www.tai.ee/ -> Teadustegevus -> Tervisestatistika osakond -> Statistika

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas

http://www.tai.ee/ -> Teadustegevus -> Tervisestatistika osakond -> Tervisestatistika

ja terviseuuringute andmebaas

Andmepäring Tervise Arengu Instituudile

[email protected]

Statistikaameti andmebaas

http://www.stat.ee/

60

MÄRKMED

NOTES

Käesolevasse kogumikku on koondatud lühiülevaade peamiselt

2007. aasta Eesti ja Euroopa Liidu tervishoiuvaldkonna statistikast.

Teemadest on kajastatud sündimus, suremus, esmashaigestumus,

tervishoiuteenuste kasutamine ja tervishoiuressursid.

This reference book provides a short overview about essential health

care statistics in Estonia and European Union in 2007. The included

topics are fertility, mortality, morbidity incidence, use of health care

services and resources of health care.

ISBN: 978-9949-9009-9-2

tervisestatistika eestis ja euroopas 2007 ......tervise arengu instituut national institute for...

Documents