tekstidokumendi loomine word 2010 (2007)...
TRANSCRIPT
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL
Infotöötluse loengukonspekt
Kalev Avi, MSc
Tartu 2011
SISUKORD
Kiirklahvid ..................................................................................................................................................... 3 Funktsionaalklahvid ....................................................................................................................................... 5 Sissejuhatus .................................................................................................................................................... 6 Wordi dokumendi struktuur ........................................................................................................................... 7 MS Wordi ekraanipilt ..................................................................................................................................... 8
Teksti komponendid, erimärgid. Navigeerimine, märkimine, kopeerimine ja tesaldamine .......................... 9 Tekstidokumendi põhilised komponendid ................................................................................................. 9 Erikorraldused ja erimärgid........................................................................................................................ 9 Tekstikursori navigeerimine..................................................................................................................... 10 Sümboli kustutamine ................................................................................................................................ 10
Sõna kustutamine ..................................................................................................................................... 10 Teksti valimine (märgistamine, plokkimine) ........................................................................................... 10
Operatsioonid valitud (märgistatud) tekstiga ........................................................................................... 10 Teksti (märgi) vormindamine (Avaleht (Home)) ......................................................................................... 11
Hõljuva nupuribaga (Mini Toolbar) fondi vormindamine ....................................................................... 12 Vormingupintsel (Format Painter) .......................................................................................................... 12
Vormingu eemaldamine ........................................................................................................................... 12 Lõigu vormindamine (Avaleht (Home)) ...................................................................................................... 12
Rea- ja lõigu vahe..................................................................................................................................... 13 Lõigu vormindamise ripploend ................................................................................................................ 13
Täpp-, nummerdatud ja mitmetasemeline loend (Avaleht (Home)) ............................................................. 14
Tabelduskohad ............................................................................................................................................. 16
All- ja lõpumärkused (ViitedAllmärkused, ReferencesFootnotes) ....................................................... 17 Jaotised ja piirid (Küljendus, Page Layout) ................................................................................................. 18 Päis ja jalus (Lisa, Insert) ............................................................................................................................. 19
Lehekülgede nummerdamine (Lisa, Insert) ................................................................................................. 20 Lehekülje vormindamine (KüljendusLehe häälestus, Page LayoutPage Setup) ................................. 21
Dokumendi salvestamine ja printimine ........................................................................................................ 22 Laadid (Avaleht (Home) Laadid (Styles) grupp) ...................................................................................... 24 Sisukord (Viited, References) ....................................................................................................................... 26
Tabelid.......................................................................................................................................................... 28 Tabeli loomine: LisaTabel (InsertTable) ......................................................................................... 28 Navigeerimine tabelis............................................................................................................................... 30
Märkimine tabelis..................................................................................................................................... 30 Postitused (Mailings) ................................................................................................................................... 32 Dokumendi õigekiri ja muudatuste jälgimine .............................................................................................. 36
Valemiredaktor ............................................................................................................................................. 39 Automaattekst. Kiirosad (Lisa, Insert) ......................................................................................................... 40 Teksti otsimine ja asendamine ..................................................................................................................... 41 Kasutatud allikmaterjalid ............................................................................................................................. 43
Infotöötlus Klahvikombinatsioonid
3
KIIRKLAHVID
MÄRGIVORMING
Kirjatüüp Ctrl+Shift+F
Font-dialoogaken Ctrl+D
Sümboli suurus dokumendis Ctrl+Shift+P
Sümboli suurus väiksemaks Ctrl+Shift+>
Tõstumuut Shift+F3
Topeltjoon alla Ctrl+Shift+D
Ainult sõnadele joon Ctrl+Shift+W
KAPITEELKIRI Ctrl+Shift+K
SUURTÄHTKIRI Ctrl+Shift+A
Peidetud kiri Ctrl+Shift+H
Alaindeks Ctrl+Shift+= Üla
indeks Ctrl++
Kaldkiri Ctrl+I
Paks kiri Ctrl+B
Allajoonitud kiri Ctrl+U
LÕIGUVORMING
Vasakjoondus Ctrl+L
Paremjoondus Ctrl+R
Keskjoondus Ctrl+E
Rööpjoondus Ctrl+J
Vasaktaane Ctrl+M
Taande tühistus Ctrl+Shift+M
Eendrida Ctrl+T
Eendrea tühistus Ctrl+Shift+T
Ühekordne reavahe Ctrl+1
1,5 kordne reavahe Ctrl+5
Kahekordne reavahe Ctrl+2
12-punktine vahe enne lõiku Ctrl+0
TEISALDAMINE JA KUSTUTAMINE
kopeerimine vahemällu Ctrl+C
lõikamine vahemällu Ctrl+X
vahemälust väljatoomine Ctrl+V
ERIMÄRGID
Lehekülje piir (uus lehekülg) Ctrl+Enter
Rea katkestus Shift+Enter
Veeru katkestus Ctrl+Shift+Enter
Allmärkus Alt+Ctrl+F
Poolitusmärk Ctrl+miinus
Katkestamatu kriips Ctrl+ Shift+miinus
Katkestamatu tühik Ctrl+ Shift+tühik
Peitemärgid Ctrl+Shift+8
Kellaaeg Alt+ Shift+T
Kuupäev Alt+ Shift+D
Lehekülg Alt+ Shift+P
© AltGr+C
® AltGr+R
€ AltGr+E
™ AltGr+T
Infotöötlus Klahvikombinatsioonid
4
VAHEKAARDID (MENÜÜD)
Vahekaart (Rippmenüü) Alt+pöördustäht
Hüpikmenüü Shift+F10
Vahekaartide (menüüriba) aktiviseerimine F10
Menüüst väljumine Esc
AKNAD
Järgmise rakendusakna valimine Alt+Tab
Järgmise dokumendiakna valimine Ctrl+F6
Dokumendiakna sulgemine Ctrl+F4 (Ctrl+W)
Rakendusakna sulgemine Alt+F4
Dokumendiakna ekraniseerimine Ctrl+F10
Rakendusakna ekraniseerimine Alt+F10
Dokumendiaken normaalolekusse Ctrl+F5
Rakendusaken normaalolekusse Alt+F5
Akna minimeerimine Windows'i nupp+M
VAATED
Küljendusvaade AltGr+P
Mustandivaade AltGr+N
Liigendusvaade AltGr+O
Trükkimise eelvaade Ctrl+F2
Läbivaatuspaan AltGr+M
TÖÖD FAILIDEGA
Avamine Ctrl+O
Uus dokument Ctrl+N
Salvestamine Ctrl+S
Salvestamine nimega F12
Printimine Ctrl+P
VIIMANE TEGEVUS
Võta tagasi Ctrl+Z
Tee uuesti Ctrl+Y, F4
MÄRGISTAMINE
Liikumisel Shift+kursorijuhtimise klahv (nool, Home, End, Page Up, Page Down)
Ristkülikuplokk Alt+hiir
Funktsiooniklahv F8
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
5
FUNKTSIONAALKLAHVID
Klahvid Tegevus
F1 spikker (abi)
SHIFT+F1 kasutatud vormingu avaldamine
CTRL+F1 minimeeri/aktiveeri lint
F2 teisaldamine (ploki tekst või objekt; F2; asukoht; ENTER)
SHIFT+F2 kopeerimine (ploki tekst või objekt; F2; asukoht; ENTER)
CTRL+F2 prindi eelvaade (Print Preview)
ALT GR+F2 dokumendi avamine
F3 automaatteksti lisamine
CTRL+F3 kühvlisse lõikamine (Spike)
SHIFT+F3 muuda täheregistrit (SUUR- või väiketähed või Suur Algustäht)
CTRL+SHIFT+F3 kühvli sisu kleepimine (Spike)
ALT+F3 automaatteksti loomine
F4 viimase tegevuse kordamine
CTRL+F4 aktiivse akna sulgemine
ALT+F4 MS Wordi sulgemine
F5 minek sihtkohta (lk, joonis, pealkiri jne), otsing, asendus (Go To)
CTRL+SHIFT+F5 järjehoidja lisamine (Bookmark)
F6
CTRL+F6 aknast järgmisesse aknasse liikumine
F7 õigekiri ja grammatika
SHIFT+F7 uurimistöö (teatmekirjandus, tõlge)
ALT+F7 järgmise kirjavea leidmine (dokumendist)
ALT GR+F7 tekstikursori, piiride jne märkimised (must vilkumine)
F8 plokkimine, märkimine (nooleklahvid)
ALT+F8 makrod
F9 värskenda välja(de) sisu
F10 vahekaardid aktiivseks (Alt+’Vastav märk’)
CTRL+F10 dokumendiakna ekraani suuruseks tegemine
SHIFT+F10 hüpikmenüü avamine
F11 väljalt järgmisele väljale
ALT+F11 VBA (Microsoft Visual Basic for Applications)
F12 dokumendi salvestamine nimega (Save As)
CTRL+F12 dokumendi avamine (Open)
SHIFT+F12; dokumendi (korduv) salvestamine (Save)
CTRL+SHIFT+F12 printimise dialoogaken
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
6
SISSEJUHATUS
Tekstitoimeti on mõeldud kõikvõimalike tekstidega töötamiseks, nt tekstide, ametidokumentide, aru-
annete, uurimuste, brošüüride jmt vormistamiseks.
On olemas mitmeid valmiskujundusega dokumendi põhjasid ehk malle (templates). Nt. CV-d, pro-
tokollid, kalendrid, kirjaplangid jne (Vt Fail->Uus->Mallid). Blankette ja põhjasid vt täiendavalt aadressidelt
http://office.microsoft.com/et-ee/templates/?CTT=97 ja http://www.sekretar.ee/static/Dokumendihaldur (7.09.2011)
Tekstitoimetisse sisenemisel avatakse automaatselt tühi dokument Blank Document .
Failiformaat tekstitoimetis MS Word on docx alates Word2007 versioonist (varem lihtsalt doc), mis
tähendab, et fail on ühtlasi tihendatud (pakitud). Malli failid lõppevad laiendiga dotx (varem dot) ja
makrotoega Wordi dokumendid laiendiga dotm.
Teadmiseks:
o Suurtähtede või klahvide ülemiste märkide saamiseks tuleb all hoida klahv SHIFT ja vajutada
soovitud tähe või märgi klahvile.
o Klahvidel olevate kolmandate sümbolite saamiseks tuleb all hoida klahvi AltGr ja vajutada
soovitud klahvile.
o Reavahetus toimub automaatselt. Reavahetuse katkestuseks vajutada SHIFT+ENTER.
o Uue lõigu alustamiseks või tühja rea saamiseks vajutada ENTER.
o Uue lehekülje saamiseks vajutada CTRL+ENTER.
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
7
WORDI DOKUMENDI STRUKTUUR
Dokumenti võib vaadelda sisuliselt ehk sisulise struktuurina, tekstitöötlussüsteemis on dokument seotud loogilise
struktuuriga ning (trükituna) füüsilise struktuurina (Jokk, V:7).
Dokumendi sisuline struktuur koosneb:
1) tiitellehest;
2) sisukorrast;
3) sissejuhatusest;
4) kokkuvõttest;
5) kasutatud allikmaterjalide loetelust;
6) lisast;
7) aineregistrist;
8) jaotisest, mis omakorda koosneb:
a. pealkirjast (erinevad tasemed);
b. tekstist (sisu);
c. joonisest, tabelist, pildist, valemist jm.
Struktuurilisi komponente võib puududa (nt mitmetes dokumentides enamasti pole aineregistrit) või olla mitu (nt mitu
(alam)jaotist).
Dokumendi loogiline struktuur on seotud tekstitöötlussüsteemiga, täpsemalt omavahel seotud komponenti-
de kogumina, mis on kujutatud eespool oleval joonisel (Jokk, V:8).
Dokumendi füüsiline struktuur, mis on mõeldud trükkimiseks või elektroonselt esitamiseks, koosneb fai-
list. Fail omakorda koosneb dokumendist, millel on lehekülg ning leheküljel on tekstiala, veerised, päis või
jalus. (Jokk, V:12).
Wordi dokument baseerub mallil (vaikimisi Blank Document, salvestatuna Default.dotx, varasem versioon
Normal.dot). Mall on dokument, mis sisaldab põhilisi määranguid loodavale dokumendile (lehe seaded,
kasutatavad fondid, vormindusmäärangud ja laadid). On olemas globaalmallid (Blank Document), mis on
kättesaadavad kõikidele dokumentidele ja dokumendimallidele.
Sektsioon (Section) on dokumendi osa, millel on ühesugused (teistest osadest erinevad) vormindusmääran-
gud (lehekülje orientatsioon, veerised, päis ja jalus jne). Dokument võib koosneda ka ühest sektsioonist.
Lõik (Paragraph) on tekstiosa, mille lõpetab klahv ENTER. Lõiguga on seotud reavahe, joondus, lõigu-
taane, taandrida, vahed lõikude ees ja järel jne).
Sõna (Word) – on suvaliste märkide jada, mis on eraldatud tühikutega.
Märk (Character) – mis tahes sümbol tekstis.
Loetelu (List) – on kas täppidega (sümbolitega) märgistatud (Bulleted) või nummerdatud (Numbered) teks-
tiosa, mis koosneb lõikudest. Iga lõik algab uue täpi (sümboli) või numbriga.
Tabel (Table) – koosneb vertikaalselt paiknevatest veergudest (Columns) ja horisontaalselt paiknevatest
ridadest (Rows).
MALL
Sektsioon
Sõna
Lõik
Aineregister DOKUMENT Sisukord
All- ja lõpumärkus Kujutis
Päis Jalus
Loetelu Tabel
Rida Lause
Märk
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
8
Lause (Sentence) – on tekstiosa, mis algab suurtähega ja lõpeb lõpumärgiga (punkt, küsi- või hüüumärk),
millele järgneb tühik.
Rida (Row) – dokumendi (ekraanil) ühel real paiknev tekst.
Päis (Header) – igal lehel (teatud lehtedel) korduv tekst lehtede alguses. Muutuva tekstiga päiseid saab luua
sektsioonide abil.
Jalus (Footer) – sama, mis eelmine, kuid lehe allääres.
Sisukord (Table of Contentsi- TOC, eesti k SK) - jaotiste ja alajaotiste pealkirjadest moodustatud loetelu
koos nende alguse lk numbritega. Sisukorda saab genereerida ja uuendada automaatselt.
Aineregister (Index) – mõistete ja terminite loetelu koos lk numbritega, kus nad paiknevad.
Kujutis (Shape, Picture) – graafiline objekt (pilt, joonis, diagramm jne).
MS WORDI EKRAANIPILT
Microsoft Wordi ekraanipilt koosneb järgmistest osadest (vt joonist):
1. Office nupp. Nimeriba: Microsoft Word, Word2010 versioonis on selle asemel Fail-vahekaart.
2. Kiirpääsuriba: täiendavate töövahendite lisamine/eemaldamine (vt ripploendist veel käske…), asu-
koht (ripploendist Kuva lindi all/ Kuva lindi kohal, sama valiku saab leida kui teha parempoolse hii-
reklõpsu kiirpääsu või lindiribal).
3. Lindiriba ehk lint, milles sisalduvad:
a) Vahekaardid: Fail (File, Word2010), Avaleht (Home), Lisa (Insert), Küljendus (Page
Layout), Viited (References), Postitused (Mailings), Läbivaatus (Review), Vaade (View),
Arendaja (Developer)*, Mathematics
*, Enda loodud vahekaardid (puudub Word2007-l)
*
b) Nupuriba (Ribbon).
* Eraldi lisatavad. Näiteks arendajat (makrod, juhtelemendid, lisandmoodulid jm) saab lisada Fail-sakist (Office nupust) Suvandid
(Wordi suvandid) või parempoolne hiireklõps lindiribal valik Kohanda kiirpääsuriba ja sealt paremalt aknast põhimenüüst märkida Arendaja
(Populaarsed->Kuva lindil menüü Arendaja). Paketi Mathematics saab paigaldada MS kodulehelt (näiteks
http://www.microsoft.com/download/en/details.aspx?id=17786 (7.09.2011))
Lindiriba
Ripploend (laa-
did ehk stiilid) Office nupp,
Word2010-s
Fail-vahekaart
Kiirpääsuriba
Muutuste jälitamine (redigeerimismuuda-
tused).
Täiendavaid seisundeid saab valida, kui
olekuribal teha parempoolne hiireklõps
Vaated
Suum
Sirvimisobjektid
Joonlaua
valik
Tabeldusmärkide
valik
Dokumendi
tükeldamine
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
9
4. Mõõduriba (joonlaud).
5. Kerimisribad: dokumendi “kerimine”.
6. Tööaken teksti sisestamiseks.
7. Oleku- ehk seisundiriba (Status Bar): Info hetkel nähtavast sektsioonist, leheküljest, sõnade arvust
jne.
Mõõduriba Kujunduselementide (tabelduste, tabelite, veergude, jooniste jms) paigutamisel Wordi ekraanile
saab kasutada mõõduriba (joonlauda).
Mõõduriba kuvamiseks avada vahekaart Vaade (View) ja valida Joonlaud (Ruler) või vertikaalselt kerimis-
ribalt ülevalt valida Joonlaud. Jooniste koostamisel on vahel hea kasutada nn ruudujooni (Gridlines), mida
saab valida Küljendus (Page Layout) vahekaardist Joonda (Align) Kuva ruudujooned (View Gridlines).
Olekuriba paikneb Wordi akna alumises servas, kuhu saab kuvada teavet dokumendi kohta.
Olekuriba valikuid (lehe-, sektsiooni-, reanumbrit, kursori asukohta, sõnade arvu (statistikat), redigeerimis-
keelt, õigekirja, suumi jne) saab lisada/eemaldada hiire paremat klahvi klõpsates olekuribal.
TEKSTI KOMPONENDID, ERIMÄRGID. NAVIGEERIMINE, MÄRKIMINE, KOPEERIMINE JA
TESALDAMINE
TEKSTIDOKUMENDI PÕHILISED KOMPONENDID
Sõna - tekstiosa, mis on eraldatud tühikutega.
Tühik - eraldab sõnu, paigutatakse sõnade (lausete) vahele ühekaupa.
Lause - tekstiosa, mis lõpeb punkti, hüüumärgi või küsimärgiga.
Lõik - tekstiosa, mis lõpeb reavahetusklahviga (Enter).
Kirjavahemärk - alustavad kirjavahemärgid (sulg lahti, jutumärgid lahti jne) peavad olema neile järg-
neva sõna küljes, lõpetavad kirjavahemärgid (punkt, koma, koolon, semikoolon, lõpetav sulg) aga neile
eelneva sõna küljes.
Lehekülg - jaotamise teeb programm ise, arvestades vajalikke mõõtmeid.
ERIKORRALDUSED JA ERIMÄRGID
Sundreavahetus (Shift+Enter) - ei lõpeta lõiku, kuid minnakse uuele reale (nt loeteludes).
Sundlehevahetus, uus lehekülg (Ctrl+Enter) - tekstiosa alustamine uuelt leheküljelt.
Sundveeruvahetus (Ctrl+Shift+Enter) – mitmeveerulises tekstis teksti jätkatakse uuelt veerult.
Sundtühik (Ctrl+Shift+Tühik). Sidekriips (Ctrl+Shift+Miinus) .
Mõttekriips: pikk (Alt+Ctrl+NumMiinus{—}) või lühike (Ctrl+NumMiinus {–}).
Nool ‘- - >’ {}.
Allakriipsutus (Ctrl+U), sõnakaupa (Ctrl+Shift+W), kahekordne alljoon. (Ctrl+Shift+D).
KAPITEELKIRI (SMALL CAPS) (Ctrl+Shift+K).
SUURTÄHTKIRI (ALL CAPS) (Ctrl+Shift+A).
Ülaindeks (Superscript
) (Ctrl+’+’).
Alaindeks (Subscript) (Ctrl+Shift+=).
Kolmikpunkt (AltGr+Punkt…).
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
10
TEKSTIKURSORI NAVIGEERIMINE
teha vajalikus kohas hiireklõps.
nooleklahvid - kursor sümboli võrra üles/alla/vasakule/paremale.
Home – rea algusesse.
End – rea lõppu.
Ctrl+’nool’ paremale/vasakule - sõna võrra paremale/vasakule.
Ctrl+’nool’ üles/alla - käesoleva/järgmise lõigu algusesse.
Ctrl+Home - teksti algusesse.
Ctrl+End - teksti lõppu.
PgUp – ekraani võrra üles.
PgDn – ekraani võrra alla.
Ctrl+PgUp – eelmise lehekülje algusesse.
Ctrl+PgDn – järgmise lehekülje algusesse.
Ctrl+Alt+PgUp – akna algusesse.
Ctrl+Alt+PgDn – akna lõppu.
SÜMBOLI KUSTUTAMINE
BackSpace ()- kustutada sümbol kursorist vasakul.
Delete - kustutada sümbol kursorist paremal.
SÕNA KUSTUTAMINE
Ctrl+BackSpace () - kustutada sõna kursorist vasakul.
Ctrl+Delete - kustutada sõna kursorist paremal.
TEKSTI VALIMINE (MÄRGISTAMINE, PLOKKIMINE)
Hoida all klahvi SHIFT ja liikuda nooleklahvide, Home, End, .... abil.
Lohistada hiirega üle märgistatava teksti.
o sõna - topeltklõps sõnal.
o rida - klõps vasakul rea ees valikuserval.
o lause - Ctrl + klõps lausel.
o lõik (paragraph) - topeltklõps vasakul serval.
o kogu dokument - Ctrl + klõps vasakul serval (või Avaleht (Home)/Vali (Select)Vali kõik
(Select All) või Ctrl+A ).
o osa dokumendist (ristküliku kujuline plokk) – Alt+hiirega lohista-
mine
o kujundid - Avalehelt (Home) Vali (Select) ripploendist Valiku-
paan… (Selection Pane…); kuvatakse vaadeldaval lehel olevad ku-
jutised (puudub Word2007-l).
OPERATSIOONID VALITUD (MÄRGISTATUD) TEKSTIGA
Ploki kustutamine: Märgistada tekst ja vajutada Delete.
Ploki teisaldamine (pukseerimine) (ühest kohast teise viimine):
1.Märgistada tekst;
2.Valida Avaleht-sakilt (Home) (Cut) või Ctrl+X;
3.Viia kursor kohta, kuhu Te soovite antud teksti panna (hiireklõps seal);
4.Valida Avaleht-sakilt (Home) (Paste) või Ctrl+V.
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
11
Ploki kopeerimine: 1. Märgistada tekst;
2. Valida Avaleht-vahekaardilt (Home) (Copy) Ctrl+C;
3. Viia kursor uude kohta (hiireklõps seal);
4. Valida Avaleht-vahekaardilt (Home) (Paste) või Ctrl+V.
Ploki teisaldamine ja kopeerimine menüüsid avamata:
Märgistada tekst;
teisaldamine samasse dokumenti - vedada hiirega uude kohta;
kopeerimine samasse või teise dokumenti - CTRL + vedada uude kohta.
TEKSTI (MÄRGI) VORMINDAMINE (AVALEHT (HOME))
Font grupi nuppudest saab muuta teksti fonti, suurust (0,5 pt täpsusega; 1pt=0,35 mm), paksuks, kursiivi,
valida erinevaid allajoonimise laade, muuta täheregistrit jne.
Lõik (Paragraph) grupi nuppudest saab kujundada tekstilõike (üleval: nummerdada, vähendada/suurendada
taandeid, sorteerida; all: joondada, muuta rea ja lõigu vahesid, varjustada ja ääristada).’
Laadid (Styles) grupis on võimalik valida valmiskujundatud laade (nt pealkirjalaadid) ja neid muuta, lisada
ja hallata.
FONT GRUPI RIPPLOEND (CTRL+D) Font – kirjatüüp (valitud Times New Roman)
Fondi laad (Font style):
Harilik (Regular)
Kursiiv (Italic)
Paks (Bold)
Paks Kursiiv (Bold Italic)
Suurus (Size) – (1pt=0,35mm);
Fondi värv (Font color) – teksti värv
Allakriipsutuse laad (Underline style):
Pidev ühekordne allakriipsutus (Single)
Pidev kahekordne allakriipsutus (Double)
Katkestatud ühekordne allakriipsutus
(Words only)
Punktiiriga allajoonitud tekst (Dotted)
Jäme ühekordne allakriipsutus
Laineline ühekordne allakriipsutus
Kaksiklaineline ühekordne allakriipsutus
…
Allakriipsutuse värv ( Underline color) – allakriipsutuse värv
Efektid (Effects):
Läbikriipsutatud (Strikethrough)
Topeltjoonega läbikriipsutatud (Double Strikethrough)
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
12
Vasakule, keskele, paremale, rööpselt
(servast servani joondamine)
Reavahe
Äärised
m
Ülaindeks
(Superscript)
Alaindeks (Subscript)
Vari (Shadow)
(Outline)
Teljeefljeef (Emboss)
Graveering (Engrave)
KAPITEELKIRI (Small Caps)
SUURTÄHTKIRI (All Caps)
Varjatud (Hidden) – peiteefekti tarvis
Vahekaart Täpsemalt (Advanced) / Märgisamm (Character Spacing, Word2007)
Vahed (Spacing): Laiendadtud e sõrendatud kiri (Expanded)
Tihendatud kiri (Condensed)
Paigutus (Position):
Tõstetud tekst (Raised)
Langetatud tekst (Lowered)
HÕLJUVA NUPURIBAGA (MINI TOOLBAR) FONDI VORMINDAMINE
Hõljuv nupuriba aktiveeritakse kohe, kui mingisugune teksti-
osa on hiire abil märgistatud või tehes märgistatud tekstil pa-
rempoolse hiire klõpsu.
VORMINGUPINTSEL (FORMAT PAINTER)
Väiksemaid teksti või lõigu vorminguid on hea kopeerida (edasi kanda)
vormingupintsli abil. Selleks:
1) Märgistada tekst või lõik, mille vormingut soovitakse kopeerida;
2) Valida avalehelt vormingupintsel ;
3) Märgistada (plokkida) tekst või lõik, millele vormingut edasi kanda soovitakse.
Kui vormingupintslit valida topeltklõpsuga, siis saab kopeeritud vormingut rakendada dokumendis mitmes
kohas.
VORMINGU EEMALDAMINE
Dokumendist kogu tekstivormingu (font, laadid, tekstiefektid jm peale esiletõstuvärvi), st alles jääb vaid
lihttekst, saab eemaldada nupuga .
LÕIGU VORMINDAMINE (AVALEHT (HOME))
Kui soovitakse rohkem kui ühte lõiku vormindada, siis tuleb igast lõigust vä-
hemalt midagi märgistada.
Word2007
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
13
REA- JA LÕIGU VAHE
Nii rea- kui lõiguvahet saab valida avalehelt (Home) töövahendi ripploendist.
Täpsemad määrangud saab valida vaadeldava ripploendi valikust Reasammusuvandid
(Line Spacing Options).
Lisaks klahvikombinatsioonid:
Ühekordne reavahe – CTRL+1
Kahekordne reavahe – CTRL+2
1,5 kordne reavahe – CTRL+5
Lõiguvahet ja taandeid (vasakult, paremalt) saab määrata ka Küljenduse (Page Layout) vahekaardist grupist
Lõik (Paragraph) valikust Vahed (Spacing).
LÕIGU VORMINDAMISE RIPPLOEND
Taanded ja vahed (Idents and Spacing) vahekaart
Joondus (Alignment)
Vasakule (Left)
Paremale (Right)
Keskele (Centered)
Rööpselt (Justified)
Taane (Indentation)
Vasak (Left) - taane vasakult
Parem (Right) -taane paremalt
Peegeltaanded (seespoolt/väljapoolt)
Vahed (Spacing) – lõigu vahed:
Enne (Before) - täiendav vahe lõigu ees
Pärast (After) -täiendav vahe lõigu järel
Muud (Special) – lõigu esimene rida:
pole (none) - taandeta
Esireataane (First line) - taandega
Lõigutaane (Hanging) -eendega (lõigu read pea-
le
esimese)
Mõõt (By) – taande või eende pikkus
Reasamm (Line spacing) – reavahe:
Ühekordne (Single)
1,5 rida (1,5 Lines)
Kahekordne (Double)
Vähemalt (At least)
Täpselt (Exactly)
Mitmekordne (Multiple). Nt 0,1 või 5 rida jne.
Tabelduskohad (Tabs) – tabelduskohtade määramise
(seadmise) dialoogaken
Rea- ja leheküljepiirid (Line and Page Breaks) vahekaart
Lehekülgjaotus (Pagination). Oluline (pealkirjade) laadide kasutamisel Väldi orbridu (Widow/Orphan control)
vaikimisi valitud, keelatakse lõigu esimest rida paigutada lehekülje viimasele reale ja viimast järgmise lehekülje
algusesse üksikuna
Hoia järgmisega koos (Keep with next)
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
14
Lõik (nt pealkiri) hoitakse koos temale järgneva tekstiga
(pealkirja tekst ei jää üksinda lehe lõppu).
Hoia read koos (Keep lines together )
Kogu valitud tekst (nt tabel) paigutatakse lehele terviku-
na
Leheküljepiir enne (Page break before)
Lõik (nt pealkiri) algab uuelt lehelt
Vorminguerandid (Formatting exceptions) Ära kuva/näita reanumbreid (Supress line numbers)
tühistatakse ridade nummerdus, kui see on eelnevalt lehe
häälestusel valitud (vt Küljendus (Page Layout) vahe-
kaart, Lehe häälestus (Page Setup), Paigutus (Position),
Reanumbrid (Line Numbers))
Ära poolita (Dont’t hyphenate)
keelatakse teksti poolitamine (soovituslik pealkirjade
(laadide) juures)
TÄPP-, NUMMERDATUD JA MITMETASEMELINE LOEND (AVALEHT (HOME))
Loetelu lisatakse lõigu ette. Seega kui loetelu on valitud, siis ENTER-
klahvile vajutus alustab uue lõigu numbriga või täpiga. Kui numbrit või
täppi vaadeldava lõigu ette ei soovita, siis tuleb teha reapiir
(Shift+Enter).
Täpploetelu (Bullets) - iga lõigu ette
lisatakse täpp, sümbol (Symbol) või pilt-
sümbol
(Picture Bulleted). Neid kõiki saab määratleda täpploetelu dialoogakna
valikust Määratle uus täpp (Define New Bullet). Täiendavalt vt nummer-
datud loetelu.
Nummerdatud loetelu (Numbering)
Avanevas dialoogaknas Numberloenditeek (Numbering Library) saab
valida numberloenditeegist sobiva numbrivormingu, milles on määratletud
fondid, joondused jne. Hoides hiirekursorit numbriloendil, saab teada
nummerduse joonduse. Valikus Viimati
kasutatud numbrivormingud (Recently
Used Number Formats) paiknevad kasuta-
ja poolt varem kasutatud nummerdused
(vasakul on kõige hiljem kasutatud loend).
Allpool:
Muuda loendi taset (Change List
Level) – saab valida loendi alam-või ülem-
taseme, nt 1. on ülemtase, 1.1. on viimase
alamtase (kokku on 9 taset, täpsemalt vaa-
ta töövahendit Liigendloetelu (Multilevel
List)). Tasemeid saab muuta vastavalt nup-
pudega (Tab-klahv) või
(Shift+Tab);
Loetelud Loetelude tasemed,
lõigu taanded
Sorteerimine
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
15
Määratle uus numbrivorming (Define New Number Format) – saab valida numbrivormingu (joondu-
se, laadi); avanevas dialoogaknas:
o Numbri laad (Number style) – numbrite laad (araabia, rooma numbrid, tähed)
o Font – numbrite „kirjaliik“ (font, fondi laad, värv jne);
o Numbrivorming (Numberformat) – numbrite vorming (numbri laadist määratakse numbriväli, s.o
hallil taustal; kasutaja võib lisada/muuta numbri järele/ette lisatavat sümbolit või sümboleid (järele nt
punkt, sulg jne); ette nt „Eeldame“);
o Joondus (Number position) – numbri joondus vasakule, keskele, paremale).
Sea nummerdamisväärtus (Set Numbering Value) - saab seada nummerduse alguse valikuga Alusta
uut loendit (Start new list) (eelmise lk alumisel vasakpoolsel joonisel on selleks 2.) või Jätkata
eelmist loendit (Continue from previous list).
Nummerdamisel pakutakse vaikimisi automaatkorrektuuri , millest saab valida kas nummerdust taas-
alustatakse (Restart Numbering) või jätkatakse (Continue Numbering)
NB! Automaatkorrektuuri (AutoCorrect) saab sisse/välja lülitada Fail (Office nupp)Suvandid (Options)
Õigekeelsuskontroll (Proofing) Automaatkorrektuuri suvandid (AutoCorrect Options)vahekaart: Au-
tomaatkorrektuur (AutoCorrect), Kuva automaatkorrektuuri suvandite nupud (Show AutoCorrect
Options buttons).
Loetelusid saab teha pisipiltidest ehk ikoonidest, st kui on lõigu ees on ikoon siis ENTERi
vajutus lisab selle ikooni loetelu tähiseks.
Liigendloetelu (Multilevel List, Outline Numbered) puhul saab kirjeldada eraldi iga taseme (Level)
vormingut (numbrilaad, numbrite joondus, joonduskoht (lehe servast), teksti taane.
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
16
Vasakpoolsel joonisel on valitud Määratle uus mitmetasemeline loend (Define New Multilevel List), mille
tulemusena avanev dialoogaken on kuvatud parempoolsel joonisel. Mitmetasemelist loetelu on hea kasutada
laadide nummerdamisel (nt pealkirjad, lepingutes olevad punktid jne). Sellisel juhul nummerdatakse vaid
neid lõike, milles on vastav laad (style) kasutusel. Joonisel on määratletud kolme pealkirja (Pealkiri 1
(Heading 1) jne) tasemete nummerdused ja nende vormingud.
Olulisemad valikud:
1. Selle taseme numbrilaad (Number style for this level) – vastava taseme numbrilaad;
2. Kaasa taseme number asukohast (Include level number from) – eelmise taseme valik, mille järgi seda
taset nummerdatakse (antud näites teine tase: 1.1., 1.2. jne; 2.1., 2.2. jne);
3. Numbrite joondus (Number aligment) – vasakule; keskele; paremale (üheliste järgi joondus);
4. Joonduskoht (Aligned at) – numbri algus lehe vasakust servast;
5. Teksti taane (Text indent at) - (lõigu teine, kolmas jne rida lehe servast);
6. Lingi tase laadiga (Link level to style) – laadi valik (vaikimisi ilma laadita); laad peab olema eelnevalt
koostatud (joonisel on laad Pealkiri 2 (Heading 2));
7. Pane numbri järele (Follow number with) – Tühik (Space); Tabeldusmärk (Tab); Puudub (Nothing)
Tabeldusmärgi valikul tuleb määratleda teksti algus lehe vasakust servast Lisa tabelduskoht asukohta
(Add tab stop at).
Loetelusid kui lõike saab järjestada alfabeetiliselt nupuga (vt Avaleht), seejuures nummerdatud loetelus
numbrite järjekord jääb samaks (järjestatuks).
Automaatset järjestamist on hea kasutada näiteks kasutatud
allikmaterjalide järjestamisel autorite perekonnanime järgi.
Sortimisaluseks (Sort by) valida Lõigud (Paragraph).
Tüübiks (Type) valida Text.
Päiserida (Header row) jätab märgitud lõikudest esimese sor-
teerimata.
Keerulisemateks järjestamisteks kasutada tabelite võimalusi.
TABELDUSKOHAD
Tabelduskoha seadmiseks joonlaual:
1. valige sobiv tabeldusmärk (joonlaua vasakul servas klõpsates, joonisel on valitud kümnend-
tabelduskoht (Decimal Tab));
2. klõpsake hiirega joonlaual sobivale kaugusele (arvule, tabelduskoht lehe vasakust servast).
Hiirklõps
Eemalda-
miseks
lohistada
joonlaualt
ära
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
17
Tabelduskohale tekstikursori paigutamiseks klõpsata Tab-klahvi (tabelis CTRL+Tab), järgmisele lõigule
liikudes (Enter-klahviga) säilitatakse määratud tabelduskohad.
Vaiketabelduskoha, täpsemad tabelduskohad ja nn pilgujuhi (punk-
tiiri, joone) saate määrata kui joonlaual oleval tabeldusmärgil teha
topeltklõps või valida Avaleht (Home) Lõik (Paragraph) Ta-
belduskohad (Tabs…) FormatTabs….
Seejuures iga tabelduskoha määramisel tuleb klõpsata eraldi Sea
(Set) nuppu. Kõikide määratud tabelduskohtade korraga eemalda-
miseks aga Kustuta kõik (Clear All) nuppu.
Joonisel on vaiketabelduskoht (Default Tab Stops) 1,25 cm.
Seega saab suurendada või vähendada vasaktaanet 1,25 cm kaupa
Suurendamiseks: , Tab-klahv või CTRL+M
Vähendamiseks , Shift+Tab või CTRL+Shift+M
Määratud tabelduskohti saab kopeerida vormingupintsli töövahen-
dis abil (vt avaleht (Home)).
Samas lõigus ridade suurendamiseks CTRL+T (jättes esimese rea paigale) ja vähendamiseks
CTRL+Shift+T. Tabelduskohti on hea kasutada ametidokumentide vormistamisel (avaldus, CV, lepingud
jne), veergude määramisel (definitsioonid, valemite nummerdamine), loeteludes, esirea ja lõigu taanetes.
ALL- JA LÕPUMÄRKUSED (VIITEDALLMÄRKUSED, REFERENCESFOOTNOTES)
Allmärkus ehk joonealune märkus (footnote) on viide, väike
selgitus või kommentaar lehe (teksti) allservas, millele viitab
tekstis olev märk või number.
Lõpumärkus (endnote) paikneb dokumendi või jaotise (nt peatü-
ki) lõpus. Kui lisada või kustutada mõni märkustest, nummerda-
takse ülejäänud märkused ümber; ka lehekülg kujundatakse vas-
tavalt märkus(t)e suurus(t)ele ümber.
Joonealuse või lõpumärkuse lisamiseks tuleb kas viidatav sõna
märkida või tekstikursor viia sinna (sõna lõppu), kuhu peab tu-
lema märkuse number või märk, seejärel valida Viited Lisa
allmärkus (ReferencesInsert Footnote) või valida samast
vahekaardist Allmärkused (Footnotes)1.
Ripploendist Allmärkused (Footnote) avanevas dialoogaknas
(vt kõrvalolevat joonist) valida esmalt asukoht, kas tegu on all-
märkusega (Footnote), kas lehe lõppu (bottom of page) või lõ-
pumärkusega (Endnote). Edasi numbrivorming ja selle algus. On
võimalik sisestada/valida konkreetse sümbol (custom mark.
Nummerduse (Numbering) valikud:
Pidev (Continuous) – nummerdamine jätkub järgmistel lehekülgedel;
Alusta igas sektsioonis uuesti (Restart each section) – iga peatüki alguses taasalustatakse nummer-
damist;
1 Allmärkust saab valida samuti klahvikombinatsiooniga Alt+Ctrl+F
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
18
Alusta igal leheküljel uuesti (Restart each page).
Muudatuste rakenduskoht (Apply changes to):
See sektsioon (This section)
Terve dokument (Whole document)
Lõpetuseks valida Lisa (Add).
Nupuga Teisenda (Convert) saab allmärkused teisendada lõpumärkusteks ja vastupidi.
JAOTISED JA PIIRID (KÜLJENDUS, PAGE LAYOUT)
Mahukate dokumentide puhul on otstarbekas dokument jao-
tada jaotisteks (sektsioonideks, osadeks).
Uue jaotise alustamiseks määrata tekstikursoriga koht, kust
alustatakse uue jaotise tegemist. Siis valida Küljen-
dusPiirid (Page LayoutInsert Page and Section Breaks)
dialoogaknas Lehepiirid (Page Breaks) vastavalt vajadusele,
kas:
1. Leht (Page) (Ctrl+Enter) – lehekülje piir (katkestus);
2. Veerg (Column) (Ctrl+Shift+Enter) – veeru piir (katkestus);
3. Teksti mähkimine (Text wrapping break) – teksti mähkimise kat-
kestus.
Samas dialoogaknas saab valida jaotisepiire (Section Breaks):
1. Järgmine leht (Next Page) – alates järgmisest leheküljest (nt kui
soovitakse kahte esimest lehte määrata ühes jaotises, siis tuleks tei-
se lehe lõpust määrata antud valik, et saada alates kolmandast lehest
uus jaotis (oluline päiste/jaluste kujundamisel));
2. Pidev (Continuous) – tekstikursorist alates (pidev);
3. Paarisleht (Even page) – paarisnumbriga lehekülgedele;
4. Paaritu leht (Odd page) – paaritunumbriga lehekülgedele.
Uut tühja lehte (Blank Page) tekstikursori asukohta, leheküljepiiri
(Page Break) või illustreeritud esilehte (Cover Page) saab valida
Lisa (Insert) vahekaardilt.
Dokumendi mustandvaates (Draft) või kui on avalehelt sisse lülita-
tud (peidetud vormingutähised), siis on kuvatavad lehe või jaoti-
sepiirid. Neid saab soovi korral eemaldada analoogselt teksti kustu-
tamisega. Leheküljepiir / Page Break
Jaotisepiir (järgmine lehekülg) / Section Break (Next Page) Jaotisepiir (pidev) / Section Break (Continuous)
Jaotisepiir (paarislehekülg) / Section Break (Even Page)
Dokument tuleks jaotada jaotisteks (sekstioonideks), kui:
1) kasutatakse erinevaid päiseid/jaluseid;
2) kasutatakse vaheldumisi erinevaid lehe suundi (vertikaal/horisontaalpaigutus);
3) dokumendis soovitakse nummerdamata jätta mitu lehte või iga peatüki esilehte ei soovita nummer-
dada.
Seisundiribalt on hea vaadata, missugusel jaotisel hetkel ol-
lakse (kõrvaloleval joonisel on 14 lehekülg neljandas jaoti-
ses)
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
19
Olekuribale täiendava teabe kuvamiseks (jaotise number, lehekülje-
number, sõnade arv, suum jne) lisamiseks/eemaldamiseks klõpsata
hiire paremat klahvi sellel ribal ning avanevast hüpikmenüüst klõp-
sata soovitud valikutel. Vaadeldavas hüpikmenüüs kuvatakse ühtlasi,
missugusel jaotisel, leheküljel jne tekstikursor parajasti dokumendis
asub. Vasakpoolsel joonisel on näha, et tekstikursor asub viiendal
jaotisel, 39. lehel, kokku on 43 lehte jne.
PÄIS JA JALUS (LISA, INSERT)
Päis (header) on lehekülje ülaservas ja jalus (footer) allservas paiknev korduv andmestik järjestikustel lehe-
külgedel. Enamasti kirjutatakse päisesse või jalusesse leheküljenumbrid, töö pealkiri, autori nimi, logo vm.
Valides Lisa (Insert) vahekaardist päise (Header) nupu ripploendi (analoogselt jalus)
galeriist sobiva päise kujunduse, avaneb päise ja jaluse tööriistariba (vt joonis).
Päise/jaluse redigeerimist saab teha topeltklõpsuga päise/jaluse kohal. Päist/jalust (tööriistariba) saab sulge-
da sulgemisnupu abil, kui valida Esc-klahv või teha topeltklõps dokumendis. Ülevaloleval joonisel on näha
uus jaotis (2. päis). See on samasuguse kujundusega, mis 1. jaotises (Sama mis eelmine (Same as
previous)). Kui on soovi, et jaotiste päised või jalused pole sama kujundusega, st on erinevad (nt 1. jaotises
lehtede nummerdamist ei näidata), siis tuleb lülitada välja nupp Lingi eelmisega (Link to Previous).
NB! Nupu Lingi eelmisega sisse/välja lülitus toimub päises ja jaluses eraldi.
Valik Erinev esileht (Different First Page) loob erineva päise või jalusega esilehe iga jaotise alguses.
Päiseid saab koostada ka lehe vasakusse või paremasse lehe vee-
risesse (serva). Selleks päise/jaluse redigeerimisrežiimil valida
Lisa (Insert) vahekaardilt Tekstiväli (Text Box) Joonista tekstivä-
li (Draw Text Box). Joonistada tekstiväli sobivasse kohta. Teksti
suunda saab muuta Teksti suund (Text Direction) valikuga (vt
parempoolset joonist). Word 2007 versioonis klõpsata Teksti
suund-nuppu seni kuni soovitud suund (horisontaalne, vertikaalsed) on
tehtud. Tekstivälja vormingud (taust, äärised jne) on valitavad Joonis-
tusriistad (Drawing Tools) vahekaardilt.
Tek
sti
suund
Automaattekstid (nt autor)
Väljad (nt lk numbrid)
Päise eemaldamine,
muutmine
Parem-
tabelduskoht
Päis/jalus sama, mis
eelmises jaotises
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
20
LEHEKÜLGEDE NUMMERDAMINE (LISA, INSERT)
Lehekülgede nummerdamiseks valida Lisa (Insert)
vahekaardist Päis ja jalus (Header & Footer) grupist
. Järgmisena valida numbri asukoht (joonisel
Lehe lõpp (Bottom of Page)) ja lehenumbri laad (joo-
nisel Tavanumber 3 (Plain 3))
Rippmenüüs allpool on numbrilaadid, mis kuvavad nii
lehenumbri kui lehekülgede koguarvu dokumendis (vt
laadi Lk X/Y (Page X of Y))
Valik Praegune asukoht (Current Position) paigutab
lehenumbri tekstikursori kohale (enne avada päis või jalus).
Valikust Vorminda leheküljenumbrid (Format Page Numbers) saab
määrata lehenumbri vormingut ja millise numbriga alustatakse lehtede
nummerdamist ning lisada peatükkide või alapeatükkide numbreid le-
henumbrile. Leheküljenummerdusel olulisemad valikud on:
Jätka eelmisest jaotisest (Continue from previous section) – lehti
nummerdatakse järjest;
Alusta numbrist (Start at) – lehekülje algusnumber (joonisel on
esimese lk number 3).
Lehenumbreid saab eemaldada valikuga Eemaldada leheküljenumbrid
(Remove Page Numbers) või märkida ja kustutada. Allpool oleval joonisel on näidatud lehenumbri lisamist tekstikursori kohale
päises või jaluses. Kuupäeva või kellaaja lisamisel on hea kasutada nuppu Kuupäev ja kellaaeg (Date & Time). Ava-
nevas dialoogaknas (alloleval joonisel paremal) saab valida sobiva kuupäeva või kellaaja laadi ja määrata kas sisesta-
tud kuupäeva või kellaaega muudetakse automaatselt (valida märkeruut Värskenda automaatselt (Update
automatically))
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
21
LEHEKÜLJE VORMINDAMINE (KÜLJENDUSLEHE HÄÄLESTUS, PAGE LAYOUTPAGE SETUP)
L
EF
T M
AR
GIN
– V
AS
AK
VE
ER
IS
TOP MARGIN – ÜLEMINE VEERIS
RIG
HT
MA
RG
IN –
PA
RE
MV
EE
RIS
HEADER - PÄIS
Rakenduskoht (Apply to) - lk seade-
te rakenduse valikud:
Terve dokument (Whole
document)
Siit alates (This Point
Forward) – tekstikursorist
edasi dokumendi lõpuni
(järgmise määratluseni)
Valitud tekst (Selected Text)
– märgitud (valitud) tekstile
See jaotis (This Section) –
vaadeldavale jaotisele (sekt-
sioonile)
Valitud jaotised (Selected
Sections)
Vahekaardil Paber (Paper) saab vali-
da paberi formaadi.
Vahekaardil Paigutus (Position) saab
määrata:
- jaotise (sektsiooni) alguse
- päiste ja jaluste paigutus (erinev
esilehekülg, erinev paaritu ja paaris
lehtedel)
- päise ja jaluse mõõtmed
- vertikaaljoonduse leheküljel
- reanummerduse
- lehe äärised
FOOTER - JALUS
BOTTOM MARGIN – ALUMINE VEERIS
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
22
DOKUMENDI SALVESTAMINE JA PRINTIMINE
Dokumendi salvestamiseks tuleb kas
o Klõpsata kiirpääsuriba nupul ,
o valida Fail (Office nupp) Salvesta (FileSave) või
o vajutada klahvipaari Ctrl+S.
Esmakordsel salvestamisel ilmub ekraanile dialoogaken Nimega salvestamine (Save As).
Dokumendi printimiseks tuleb kas
o klõpsata kiirpääsuriba nupul ,
o valida Fail (Office nupp) Prindi (FilePrint) või
o vajutada klahvipaari Ctrl+P.
Ekraanile kuvatakse printimise dialoogaken (vt allolevat joonist). Trüki eelvaate katkestamiseks klõpsata
Esc-klahvi.
5. Lõpetuseks klõpsa
nuppu Save
1. Vali kettaseade ja kaust,
kuhu soovid salvestada
2. Vajadusel tekita uus kaust (New folder)
3. Sisesta sobiv nimi failinimeks
(Word pakub dokumendist paari
esimest sõna)
4. Vajadusel vali sobiv faili formaat (Wordi doku-
ment (.docx); Wordi mall (Word template) (.dotx);
RTF-vorming (.rtf); Word97-2003 (.doc); Lihttekst
(.txt); pdf jt
2010 versioonis: Maintain compatibility with
previous versions of Word
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
23
Trükkida:
o Print All Pages – kogu dokument
o Print Selection – eelnevalt märgitud tekstiosa
o Print Current Page – trükitakse see leht, millel paikneb teksti-
kursor
o Print Custom Range – konkreetsed lk-d
2 lk (1. ja 3. lk) paigutatakse
A4 lehele kõrvuti (2 Pages
Per Sheet)
Printeri valik
Trüki eelvaade
(dokumendi 19. lk)
Trükitakse 1., 3., 4.,
5. ja 40st lk-st kuni
viimase leheküljeni
Eelmine lk Järgmine lk
Trükkimise viis
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
24
LAADID (AVALEHT (HOME) LAADID (STYLES) GRUPP)
Vorminduslaade kasutatakse dokumendi ühtlustatud vormindamiseks. Laadi tüübiks võib olla lõik, märk,
lingitud (lõik või märk) loend või tabel. Peamiselt kasutatakse lõigulaadi. Laadid on saadaval Avalehe (Ho-
me) vahekaardilt Laadid (Styles) grupist (vt vasakpoolne joonis). Laadis kasutatavad vormingud on nähta-
vad, kui hiirt hoida (libistada klõpsamata) laadi nimel. Laadi nime või vormingute muutmiseks teha parem-
hiire klõps laadi nimel või klõpsata (laadide tööpaanis) ripploendist laadi nimel ja valida korraldus Muuda
(Modify, vt parempoolne joonis).
Uue laadi loomine. Valida Laadid
(Style) grupi ripploendist Uus laad
(New Style)
Laadi valik. Kasutusel (vali-
tud) on Normaallaad (Nor-
mal)
Laadid (Styles) tööpaan
Alt+Ctrl+Shift+S
Uue laadi (New Style) loo-
mine
Laadi nimi.
Dokumendis minnes lõigult, millel
on rakendatud laad EEK peatüki
pealkiri, uuele lõigule (Enter-klahv),
rakendatakse laadi EEK text
Olemasoleva laadi
muutmine
Vormingute määrangud
Pealkirjad on lõigus
Laadi omadused (nt sisu-
korras 1. taseme pealkiri)
pärinevad laadilt Pealkiri
1 (Heading 1)
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
25
Avanevas dialoogaknas Uue laadi loomine vormingu põhjal (Create New Style from Formatting) dialoogak-
nas tuleb (vt eelnevat joonist):
1. Nimi (Name) - määrata laadi nimi (joonisel ’EEK peatüki pealkiri’);
2. Laadi tüüp (Style type) – vaikimisi lõik (Paragraph);
3. Laadi alus (Style based on) – laad, millelt päritakse loodud omadused (joonisel on Pealkiri 1 Heading 1,
mis on ühtlasi vajalik sisukorra loomisel (SK (TOC laad));
4. Järgmise lõigu laad (Style for following paragraph) - vaikimisi pakutakse defineeritavat laadi, mis ena-
masti ei sobi; joonisel on valitud varem koostatud laad ’EEK text’)
Laadile vorminduse (omaduste) defineerimiseks valida Vorming (Format) nupust. Võimalikud valikud on:
1. Font – kirjatüübid, -laadid, -suurus jne (vt lk 11);
2. Lõik (Paragraph) – lõigu vormindused (joondus, reavahe, lõigu vahe, lk piir jne, vt lk 13);
3. Tabelduskohad (Tabs) – tabelduskohad (vt lk 16);
4. Ääris (Border) – äärised ja varjustused;
5. Keel (Language) – keele valik õigekeele kontrolliks (nt laad võõrkeelsete terminite vorminduseks);
6. Paneel (Frame) – teksti mähkimised;
7. Nummerdus (Numbering) – täpp- ja numberloendid; mitmetasemelist loetelu (pealkirjade ja ala-
pealkirjade nummerdamiseks) tuleb määrata avalehe vahekaardilt mitmetasemelise loendi nupust
(vt lk 15)
8. Kiirklahv (Shortcut Key) – klahvide kombinatsiooni määramine laadi rakendamiseks
9. Teksti efektid (Text Effects) – teksti täited, kontuurid, varjud, läbipaistvused jne (Word 2010)
Näitena koostame pealkirja (lõigu) laadi nimega
EEK pealkiri (mitte nummerdatavad pealkirjad:
sissejuhatus, kasutatud allikmaterjalid jne), millel
on järgmised omadused vormindamiseks:
kirjatüüp-Times New Roman; kirjasuurus 12 pt;
paks (bold) ja suurtähtkiri; 1,5 kordse reavahega,
joondatud vasakule, lõigu ees on 24 pt vaba ruu-
mi; lõik algab uuelt leheküljelt ning lõigule järg-
nev (teises laadis) lõik hoitakse eelnevaga koos
(pealkiri ei jää üksinda lehekülje lõppu), pealkir-
jas automaatset poolitamist ei lubata.
Lõigu laadi loomise algus on kirjeldatud ja näida-
tud eelneval joonisel. Vormingute määramiseks
valida Vorming (Format) nupust esmalt Font….
Avanevast dialoogaknast (Font vahekaart) valida
fondiks Times New Roman, fondi laadiks (Font
style) Paks (Bold), suuruseks (Size) 12 ja efek-
tiks (Effects) Suurtähtkiri (All caps) (vt joonis)
ja lõpuks klõpsata OK nuppu.
Siis valida uuesti Vorming (Format) nupust
Lõik (Paragraph) ja avanevas dialoogaknas
Taanded ja vahed (Indents and Spacing) sakis täita järgmised väljad:
Joondus (Alignment) – Vasakule (Left);
Vahed (Spacing)
Enne (Before) – 24 p; Pärast (After) – 0 p;
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
26
Reasamm (Line spacing )– 1.5 rida (lines).
Seejärel vahekaardist Rea- ja leheküljepiirid (Line and
Page Breaks) märkida järgmised märkeruudud:
Väldi orbridu (Widow/Orphan control);
Hoia järgmisega koos (Keep with next);
Lehekülje piir enne (Page break before);
Ära poolita (Don’t hyphenate).
Ja klõpsata OK.
Enne laadi aknal olevat OK klõpsamist on võimalik valida:
Lisa kiirlaadiloendisse (Add to Quick Style list) – loodud
laad on leitav avalehe-vahekaardilt laadide grupist (viimane
loodud laad on 1. kohal);
Värskenda automaatselt (Automatically update) – värskendatakse
viimase vorminguga antud laadi kasutatavaid lõike;
Ainult see dokument (Only in this document) – antud laad on kätte-
saadav vaid vaadeldavas dokumendis (on võimalik hiljem importida
Halda laade (Manage Style) nupust ka teistele dokumentidele);
Sellel dokumendil põhinevad uued dokumendid (New documents
based on this template) – laad on kasutatav ka teistes (sama malliga
tehtud) dokumentides.
NB! Laadiga vormindatud tekstide kopeerimisel ühest dokumendist
teise kopeeritakse automaatselt ka laad.
SISUKORD (VIITED, REFERENCES)
Kui dokumendis on eelnevalt määratud (laadidega), missuguseid pealkirju hiljem soovitakse lisada sisukor-
da, siis nendest pealkirjadest genereerib Word ise automaatselt sisukorra. Vaikimisi luuakse laadi Pealkiri 1
(Heading 1) baasil sisukorda esimese taseme pealkiri (nt peatüki pealkiri), Pealkiri 2 (Heading 2) baasil
vastavalt teise taseme pealkiri (nt alapealkiri), Pealkiri 3 (Heading 3) baasil kolmanda taseme pealkiri (nt
alapunkt) jne (kokku on üheksa pealkirja taset). Kõik pealkirjad ei pea olema lõplikult laadidega määratle-
tud, neid saab hiljem lisada sisukorda seda värskendades.
Automaatse sisukorra loomiseks asetada tekstkursor
dokumendis kohta, kuhu soovitakse sisukord lisada
ning klõpsata Sisukord (Table of Contents) nuppu
Viited (References) vahekaardilt. Avanevas
ripploendist pakutakse valmis kujundusega kolme
taseme pealkirjadega sisukordi (Automaattabel 1 ja Automaattabel 2). Käsistsi loodav tabel (Manual Table)
kasutab automaatset sisukorra paigutust, kuid pealkirjad ja lehenumbrid tuleb sisestada (redigeerida)
käsistsi. Antud ripploendis allpool olev valik Lisa sisukord (Insert Table of Contents) võimaldab ise mää-
rata (muuta) sisukorra laadi, paigutust ja vormingut.
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
27
Kõrvaloleval joonisel on (prindi
eelvaates) näha, et
vorminduslaad
’EEK_alapealkiri’ on samal
tasemel laadiga Pealkiri 2. See-
ga Suvandid (Options) nupust
on ’EEK_alapealkiri’ sisukorras
saadaoleva laadina (Availables
styles) sisukorratasemena (TOC
level) määratud arv 2 (vt allole-
vat joonist).
Sisukorrasuvandid (Table of
Contents Options) dialoogak-
nast saab lisada, eemaldada või
muuta pealkirja taset sisukorda
kuuluvatele pealkirjadele vasta-
va sisukorrataseme numbri
(1..9) lisamise, eemaldamise või
muutmisega pealkirjade laadi-
delt. Samuti saab üksikuid peal-
kirju lisada või eemaldada sisu-
korrast Viide (References) va-
hekaardilt nupust Lisa tekst
(Add Text), olles eelnevalt mär-
kinud pealkirja, mida soovitakse kuvada sisukorras vastavas sisukorratasemel (1..3) või eemaldada sisukor-
rast.
Kui on soov sisukorra koostamiseks kasutatud laade muuta
(vormindada sisukorra kuvamist soovitud viisil), siis vastavaid
laade saab muuta Muuda (Modify) nupust. Sisukorra loendis
on igal pealkirjal vastavalt tasemele sisukorra laad. Pealkiri 1
(Heading 1) laadile vastab SK 1 (TOC 1) jne. viimane tase on
SK 9 (TOC 9).
Sisukorras esimese
taseme pealkiri
Pealkirja laadid, mis sisu-
korras kuvatakse
Sisukorras kuvatavate
pealkirjade tasemed
(esimesed 3)
Valmisvormingud
Sisukorras pealkirjade
(vormindus)laadide
muutmine
Laadide määramine
pealkirjade tasemeteks
sisukorras
Sisukord veebivaates
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
28
Wordi poolt genereeritud sisukorda saab dokumen-
disisese hüperlingina (Ctrl+hiireklõps pealkirjal)
kasutada navigeerimiseks.
Sisukorra värskendamiseks (täiendamiseks/muutmiseks) klõpsata
sisukorral parempoolne hiireklõps, mille avanevast hüpikmenüüst
valida Värskenda väli (Update Field). Valik Värskenda terve
tabel (Update entire table) värskendab nii sisukorra sisu kui lk
numbrid selles. Sama tulemuse saab funktsiooniklahviga F9 või
Viited (References) vahekaardilt Värskenda tabel (Update Table).
TABELID
Tabelit kasutatakse sageli teabe ülevaatlikumaks esitamiseks. Tabelisse võib paigutada nii teksti, numbreid
kui ka graafikat. Ääristeta tabeleid kasutatakse teksti veergudesse paigutamiseks
TABELI LOOMINE: LISATABEL (INSERTTABLE)
Tabeli lisamiseks asetada tekstikursor sellesse kohta, kuhu on
soov tabel lisada ja valida Lisa (Insert) vahekaardilt . Kui
tekstikursor on tabelilahtris, siis loodav tabel koostatakse selles-
se lahtrisse. Avanevast ripploendist lohistada hiirekursor üle
sobiva arvu lahtrite (kuni 10x8) ja teha hiirekõps viimases laht-
ris. Joonisel on näidatud, et koostatakse 4 reast ja 3 veerust
koosnev tabel. Suuremate tabelite koostamiseks valida Lisa
tabel (Insert Table), mil-
les määrata tabeli suurus,
st veergude (Number of
columns) ja ridade arv
(Number of rows). Jooni-
sel on need arvud vastavalt 4 ja 3.
Automaatsobitusena (AutoFit behavior) on järgmised valikud:
Kindel veerulaius (Fixed column width): Automaatne – kogu
lehe laius jaotatakse võrdse laiusega veergudeks või veergude laiused
on sisestatud mõõdu (nt 1cm, 10mm) laiused;
Automaatsobita sisuga (AutoFit to contents) – veeru laius sobi-
tatakse lahtrisoleva pikema teksti laiusega;
Automaatsobita aknaga (AutoFit to window) – kogu lehe laius
jaotatakse võrdse laiusega.
Valik Jäta mõõtmed uute tabelite jaoks meelde (Remember dimensions for new tables) võimaldab uut (uusi)
tabeleid teha samade veergude mõõtmetega.
Tabeli kujundamine. Valmis tabeleid saab kujundada tabelilaadidega, vt TabeliriistadKujundus Ta-
belilaadid (Table ToolsDesignTables Styles).
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
29
Tabelilaade saab muuta Muuda tabelilaadi (Modify Table Style), koostada uusi tabelilaade Uus tabelilaad
(New Table Style) ja eemaldada tabelilaade Tühjenda (Clear Table Style).
Tabeli ääriseid (jooni) saab määrata nii Avaleht (Home) vahekaardilt nupu abil kui Tabeliriistad (Table
Tools) vahekaardilt Kujundus (Design). Enne ääriste määramist valida äärise värv ( Pliiatsi värv (Pen
Color)), laad (Pliiatsi laad(Pen Style), joonisel Single solid line) ja paksus (Pliiatsi paksus (Pen Weight),
joonisel ½ pt). NB! Määrangud mõjuvad ainult aktiivsetele lahtritele
Valikust Äärised ja varjustus (Borders and Shading) saab ääriste valikud ja vormingud jm kõik dialoogak-
nas. Ääriseid saab lisada nii tabelile, lahtrile, lõigule, tekstile kui tervele lehele (jaotisele).
Tabeliriistade vahekaardilt Paigutus (Design) saab valida tabeli paigutusega käsud (nt lahtri/veeru/rea/tabeli
märkimine/lisamine/kustutamine/joondamine, ruudujoonte kuvamine, lahtrite ühendamine, päiserida, teisen-
dus jne).
Üksiku(te) lahtri(te) kustutamisel küsitakse täiendavalt,
mida teha ülejäänud lahtritega, kas nihutada lahtrid vasaku-
le (Shift cells left), nihutada üles (Shift cells up), kustutada
terve rida (Delete entire row, joonisel valitud) või terve
veerg (Delete entire column).
NB! Delete-klahv kustutab lahtrite sisu, mitte lahtreid, ridu või veerge. Kui on märgitud tabel koos talle eel-
neva või järgneva lõiguga, siis Delete-klahviga kustutatakse tabel koos lõiguga/lõikudega.
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
30
Tabeli joondamist saab teha nupust (vt kõrvalolev joonis)
või kui on märgitud kogu tabel, siis vastavate joonduste töövahen-
ditega (lahtrite märkimisel joondatakse seal olevat sisu/teksti).
Tabeli lohistamisel toimub teksti mähkimine, mida saab eemalda-
da samuti tabeliatribuutidest (Pole (None) vt joonis). Atribuudid
(Properties) on leitavad hüpikmenüüst, kui teha parempoolne hii-
reklõps tabelil.
NAVIGEERIMINE TABELIS
Klahv Tegevus
Tab, nooleklahvid lahtrist lahtrisse
Shift+Tab tagasi eelmisesse lahtrisse
Alt + Page Down viimasesse ritta
Alt + Page Up esimesesse ritta
Alt + Home rea algusesse
Alt + End rea viimasesse lahtrisse
Ctrl+Tab tabeldus lahtris
MÄRKIMINE TABELIS Valik Tegevus Tegevus Paigutus
(Design) vahekaardilt
Lahtrid vedada hiirekursor üle lahtrite
Lahter lahtri ees vasakul hiireklõps
Rida tabeli rea ees hiire klõps
Veerg esimese rea ülaserval hiireklõps;
Tabel üleval vasakus tabeli nurgas hiireklõps;
Shift+Alt+(Num Lk)5
Ridade ja veergude lisamine
Märkida rida/veerg, valida hiire parempoolse klõpsu abil tekkinud hüpikmenüüst Lisa
(Insert) või Paigutus (Layout) vahekaardilt Read ja veerud (Rows & Columns)
Ridade, veergude ja tabeli kustutamine Märkida rida/veerg, valida hiire parempoolse klõpsu abil tekkinud hüpikmenüüst Kustuta
read/Kustuta veerud (Delete Rows/Delete Columns) või Paigutus (Layout) vahekaardilt Kus-
tuta (Delete)
Lahtrite ühendamine: Märkida lahtrid, valida hiire parempoolse klõpsu abil tekkinud hüpikme-
nüüst Ühenda lahtrid (Merge Cells) või Paigutus (Layout) vahekaardilt Ühenda lahtrid (Merge
Cells)
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
31
Lahtrite tükeldamine: Märkida lahtrid, valida hiire parempoolse klõpsu abil tekkinud hüpik-
menüüst Tükelda lahtrid (Split Cells) või või Paigutus (Layout) vahekaardilt Tükelda laht-
rid (Split Cells)
Tabeli tükeldamine
Viia tekstikursor lahtrisse, millest alates soovitakse tabelit tükeldada, Paigutus (Layout) vahe-
kaardilt Tükelda tabel (Spli Table)
Tabeli päise kordus lehe alguses: Märkida päiserida (päiseread), Paigutus (Layout)
vahekaardilt Korda päiseridu (Repeat Header Rows)
Tabeli teisendamine tekstiks Paigutus (Layout) vahekaardilt Teisenda
tekstiks (Convert Table to Text) Avanenud aknast tuleb valida sobiv
lahtrite eraldaja nt Tabeldusmärk (Tabs).
Sorteerimine tabelis: tabeli ridade järjestamine
Aseta tekstikursor selle veeru ühte lahtrisse, mille järgi soovid tabeli ridu sorteerida. NB! Enne sorteeri-
mist tuleb vaadata, et lahtrites pole kasutatud üleliigseid reavahetusi (reavahetus on tähestikuselises järjes-
tuses eespool)
Tööriistanupp Avaleht (Home) vahekaardilt või Paigutus (Layout) vahekaardilt
Loetelud tabelis
Märkida tabeli esimene veerg ja valida nummerdatud loetelu nupp või täpploend .
Arvutused
Rea- või veerusummade leidmiseks viia kursor selle veeru alla lahtrisse, kuhu summat soovitakse leida ja
valida tööriistanupp (=SUM(ABOVE) – summeritakse ülevalt alla; =SUM(LEFT)- summeeritakse
vasakult paremale).
Kui andmeid muudetakse, tuleks märkida summa lahter (või kogu tabel) ja vajutada klahvi F9. Seejärel
summa arvutatakse uuesti. Keerukamate arvutuste korral on mõttekas teha tabel Excelis ja kopeerida see
Wordi. Alljärgnevalt on toodud viis näidet. Näide 1 on esialgne tabel, mille esimeses veerus on kasutatud automaatset
nummerdust. Sorteeritud tabelis (näide 2) nummerdus jääb samaks, kuid tabeli tekstiks teisendamisel nummerdust
ei kaasata (näide 3), samuti tabeli kujunduse elemendid (1. rea varjustus). Teksti saab teisendada ka tabeliks (Li-
saTabelTeisenda tekst tabeliks (InsertTableConvert Text to Table), vt näide 5).
Näide 1. Esialgne tabel
Jrk nr
Eesnimi Perekonnanimi Eriala
1. Kalle Kask Disain
2. Malle Kadakas Ärijuhtimine
3. Jüri Toomingas Infotehnoloogia
4. Triinu Pihlakas Disain
5. Juhan Tamm Ärijuhtimine
6. Anne Lepp Ärijuhtimine
7. Maie Mänd Infotehnoloogia
Jrk nr
Eesnimi Perekonnanimi Eriala
1. Kalle Kask Disain
2. Triinu Pihlakas Disain
3. Maie Mänd Infotehnoloogia
4. Jüri Toomingas Infotehnoloogia
5. Malle Kadakas Ärijuhtimine
6. Anne Lepp Ärijuhtimine
7. Juhan Tamm Ärijuhtimine
Näide 2. Sorteeritud tabel (eriala ja perekonnanime järgi)
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
32
Näide 3. Sorteeritud tabel on teisendatud tekstiks,
tekstieraldajaks on valitud tabeldusmärk
Näide 4. Tekst (näide 3), tekstieraldajaks on valitud
tabeldusmärk
Näide 5. Tekst (näide 4), on teisendatud tabeliks
Jrk nr Eesnimi Perekonnanimi Eriala
Malle Kadakas Ärijuhtimine
Kalle Kask Disain
Anne Lepp Ärijuhtimine
Maie Mänd Infotehnoloogia
Triinu Pihlakas Disain
Juhan Tamm Ärijuhtimine
Jüri Toomingas Infotehnoloogia
POSTITUSED (MAILINGS)
Mahukate personaalsete kirjade saatmiseks, toimetamiseks (ringkiri, ümbrikele erinevate aadresside trük-
kimine, aadresslipikuid, sildid, kleepsud jt) on tekstitoimetil Word kirjakooste (hulgipostituse) koostami-
seks postitused (Mailings). Viimane võimaldab mestimisel ühendada tüüptekstid (muutumatud teksti-
osad - teave, mida soovitakse näha igal dokumendil) muutuvate osadega (vajalik teave dokumendi and-
mebaasist, nt ees- ja perekonnanimi, ettevõtte nimi, aadress jne). Muutuv teave on eraldi failis, enamasti
andmebaasi (nt Accessi) tabelis, kuid võib olla ka Wordi abil koostatud andmetabelis või Exceli töölehel.
Hulgipostituse koostamiseks on 6 põhitegevust:
I. Kirjakooste dokumendi tüübi valik (kiri, meilisõnum, silt, ümbrik vm);
II. Kirjakooste (põhidokumendi) koostamine või redigeerimine;
III. Adressaatide (andmetabeli) loomine või olemasoleva avamine;
IV. Adressaadiloendi (andmetabeli) täpsustamine (redigeerimine, filtreerimine, sorteerimine);
V. Andmetabeli koosteväljade, tervitusväljendite jms lisamine põhidokumendile;
VI. Põhidokumendi ja vajalike andmete ühendamine andmetabelist (tulemuste vaatamine, trük-
kimine, saatmine).
Hulgipostitusega seonduvad käsud asuvad Postitused (Mailings) vahekaardil.
Jrk nr Eesnimi Perekonnanimi Eriala
Kalle Kask Disain
Triinu Pihlakas Disain
Maie Mänd Infotehnoloogia
Jüri Toomingas Infotehnoloogia
Malle Kadakas Ärijuhtimine
Anne Lepp Ärijuhtimine
Juhan Tamm Ärijuhtimine
Jrk nr Eesnimi Perekonnanimi Eriala
Malle Kadakas Ärijuhtimine
Kalle Kask Disain
Anne Lepp Ärijuhtimine
Maie Mänd Infotehnoloogia
Triinu Pihlakas Disain
Juhan Tamm Ärijuhtimine
Jüri Toomingas Infotehnoloogia
Lisa vahekaart
TabelTeisenda tekst
tabeliks
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
33
I. Kirjakooste alustamine, dokumendi valik. Koostame ringkirja. Selleks valida Alusta kirja-
koostet (Start Mail Merge)Kirjad (Letters);
II. Koostada kiri. Näiteks:
Lugupeetud
Juhatuse esimees palub Teid AS ABC 20. aastapäeva tähistamiseks korraldatud vastuvõtule Tartus Suhkrulaos
reedel, 25. novembril 2011. a. algusega kell 11:00. Oodatud on kõik Teie firma töötajad.
Peeter Vahtramäe
Juhatuse esimees
III. Andmetabeli avamiseks klõpsata nupul Vali adressaadid (Select Recipients)
Pakutakse kolm valikut:
1) Uue loendi tippimine (Type
New List) – andmetabel tuleb
ise koostada (vt joonis, tule-
museks on sisuliselt Wordi ta-
bel);
2) Kasuta olemasolevat loendit
(Use Existing List) – andme-
tabel on eraldi failina olemas;
3) Vali Outlooki kontaktidest
(Select from Outlook
Contacts) – ringkiri saadetakse
Outlooki aadressraamatus ole-
vatele kontaktidele;
Valime teise valiku Kasuta
olemasolevat loendit.
Edasi valida faili tüüp (Exceli failid) ripploendist Kõik andmeallikad (All Data Sources) ja avada see vas-
tavast andmeallika kaustast (vt joonis). Näitena on varem koostatud Exceli fail nimekiri.xls. Kui fail lei-
tud, siis tuleb valida töölehe nimi, millel andmed asuvad (joonisel on selleks Leht 1). Enamasti on andme-
tabeli esimeses reas veerupäised.
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
34
IV. Adressaadiloendi nimekirja saab täpsustada nupu Redigeeri adressaadiloendit (Edit Recipient
List) abil. Näiteks võib valida vaid Tallinna, Tartu ja Võru kliendid jne.
V. Andmetabeli koosteväljade lisamine põhidokumendile.
Klõpsata Lisa koosteväli (Insert Merge Field) nupule, avaneb ripploend, milles
on toodud kõik väljanimed külgehaagitud dokumendi (nimekiri.xls) andmetabe-
list. Valida mestimisväljad Perekonnanimi, Eesnimi, Asukoht ja Aadress. Vali-
tud väljad lisatakse põhidokumenti, kus oli tekstikursor. Koostevälja saab lisada
kiirpääsuribale, kui teha sellel nupul parempoolne hiireklikk ja valida Lisa kiir-
pääsuribale (Add to Quick Access Toolbar).
Ava andmeallika
kaust
Kõik andmeallikad –
valida andmefail
(tüüp)
Ühendused andmebaa-
siserveritest (MS SQL,
Oracle jt)
Tööleht, millel asuvad
andmed
Valitud on kõik
adressaadid
Klõps väljal e.
veerupealkirjal
järjestab kirjed
Filtri, kritee-
riumite valik
Valitud on Tallinna,
Tartu või Võru kliendid
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
35
Kiri mestimisväljadega
«Firma»
«Aadress»
Lugupeetud «Eesnimi» «Perekonnanimi».
Juhatuse esimees palub Teid AS ABC 20. aastapäeva tähistamiseks korraldatud vastuvõtule Tartus Suhkrulaos
reedel, 25. novembril 2011. a. algusega kell 11:00. Oodatud on kõik Teie firma töötajad.
Peeter Vahtramäe
Juhatuse esimees
VI. Põhidokumendi ja andmete ühendamine andmetabelist.
Enne muutuvate andmete ühendamist põhidokumendiga on soovitav tule-
mus üle vaadata. Selleks klõpsata nuppu Tulemuste eelvaade (Preview
Results) ja kerida läbi kõik kirjed.
Lõpuks ühendada põhidokument andmetega klõpsates Vii lõpule ja ühenda
(Finish & Merge). On kolm järgmist valikut:
1) Redigeeri üksikdokumente (Edit Individual Documents) – kõik kirjad
(koos ühendatud kirjetega) koostatakse eraldi ühendatud dokumenti
nimega Kirjad (Letters), kui järgmises dialoogaknas valida koostesse
kaasatavateks kirjeteks kõik;
2) Prindi dokumendid (Print Documents) – kõik kirjad suuna-
takse printerisse;
3) Meilisõnumite saatmine (Send E-mail Messages) – kirjad
saadetakse e-postiga (seadistatud peab olema eelnevalt MS
Outlook).
Adressaat (To) reale valida
andmetabeli väli, millel on kirjas
adressaatide e-posti aadressid;
Teemarida (Subject line) reale
kirjutada kirja teema (joonisel Kutse) ja e-kirja formaadiks Meilivor-
ming (Mail format) valida, kas kirja sisu saadetakse lihttekstina (Plain
Text), html-vormingus (HTML) või kirja manusena (Attachment).
NB! Kirja tüübiks võiks valida juba esimesel sammul Meilisõnumid (E-mail Messages, vt kirjakooste
alustamine).
NB! Salvestada on mõtet vaid põhidokument (koos väljanimedega), mitte ühendatud dokumenti Kirjad
(Letters). Põhidokumenti saab hiljem redigeerida, täpsustada adressaatide nimekirja või ühendada uue
andmetabeliga (andmebaasiga).
Hulgipostituse koostamisel ümbrikele aadresside lisamiseks või aadresslipikute (siltide)
koostamiseks tuleb määrata Ümbrikud (Envelopes) või Sildid (Labels) nupust, valikust
Suvandid (Options) ümbriku või lipiku suuruse tüüp (mõõtmeid saab muuta, nt valik Kohandatud suurus,
Uus silt) ja printimissuvanditest söötmisviis (Feed method, kuidas ümbrikke printerisse ette antakse).
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
36
Ümbrikute tüüpidest C4 mahutab A4 paberi, C5 pool A4paberit (A4 paber pooleks murtuna), C6 post-
kaardisuurune ümbrik.
Ümbrikud ja sildid (Envelopes and Labels) dialoogaknas (vt allpool olevat joonist) saab määrata saatja
aadressi (Return address). Valikus Jäta välja (Omit) linnukese lisamisel saatja aadressi ei lisata.
DOKUMENDI ÕIGEKIRI JA MUUDATUSTE JÄLGIMINE
Dokumendi keelevalikud, õigekiri ja grammatika, tõlkimised, kommenteerimised jms asuvad Läbivaatu-
se (Review) vahekaardil.
Õigekiri. Dokumendi õigekirja kontrollimine on seotud keele valikuga, st kui dokumendi (tekstis) on
keele valikuks määratud eesti keel, siis õigekirja kontrollitakse eesti keele reeglite järgi.
Dokumendis võivad olla trükitud tekstid erinevates keeltes. Keele valikuid võib muuta eri-
nevatele tekstiosadele. Selleks märkida vastav tekstilõik (kogu dokument) ja valida Läbi-
vaatuse (Review) vahekaardilt Keel (Language)Sea õigekeelsuskontroll (Set Proofing
Language) (Word 2007: Vali keel (Set Language)) või teha topelthiireklõps olekuribal kee-
Ümbrike
mõõtmetega
(lisa)lehekülg
Sihtaadressid võetakse
andmetabelist või Outloo-
ki aadressraamatust
Saatja aadress lisa-
takse kirjale
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
37
le nimetuse peal. Arvutis on olemas vastava keele speller, kui keelevaliku ees on spelleri ikoon . Põhi-
keel võiks olla dokumendis seatud vaikeväärtuseks (Default). Alati ei soovita valida keele automaatselt
tuvastamist (Detect language automaticaly).
Dokumendi õigekirja kontrollimiseks klõpsata Läbivaatus (Review) vahekaardilt Õigekiri ja
grammatika (Spelling & Grammar) nuppu või funktsiooniklahvi F7 (kontrollimist alustatakse
tekstikursori asukohast). Sõnastiku keeleks (Dictionary language) on dokumendi (lõikudes) mää-
ratud keel. Seega sõnastiku keel võib
erinevates tekstilõikudes muutuda.
Speller märgib vigased sõnad ükshaaval
punaseks, pakkudes soovitusi
(Suggestions). Kui soovituste nimekir-
jas leidub õige sõna, siis tuleb see välja
valida (joonisel ’ikoon’) ja klõpsata
Muuda (Change) või Muuda kõik
(Change All) nupule. Viimane paran-
dab samasuguse vea kogu dokumendis.
Kui speller märgib sõna vigaseks, see
tähendab, et spelleri sõnastikus see sõna
puudub, kuid on tegelikult õige, siis
tuleks valida Lisa sõnastikku (Add to
Dictionary). Mitmeid kohanimesid,
meeste või naiste nimesid võib ka igno-
reerida vastavate nuppude abil.
Suvandid (Options) nupust saab täp-
sustada õigekirja automaatkorrektuure
(vt joonis). Automaatkorrektuuri su-
vandid (AutoCorrect options) nupust
saab määrata vigade parandamise au-
tomaatselt töö käigus, pikkade nimede
ja keerulise õigekirjaga sõnade sisesta-
misel (nt laused ja nädalapäevad alga-
vad suurte algustähtedega, internetiaadressid asendatakse hüperlinkidega jne).
Muudatuste jälgimine. Vahel on vajalik, et ühe dokumendiga saab töötada mitu kasutajat, kes soovivad
teha tekstiparandusi. Seejuures soovitakse , et algne tekst on alles ja samuti nähtav
ning soovitakse näha, kes on ühe või teise paranduse autor. Dokumendi nähtavate
vigade paranduse saab sisse/välja lülitada Jälita muutusi (Track Changes)
nupust või Ctrl+Shift+E. Selle tulemusena hakatakse edaspidi jäädvustama
dokumendis tehtud muudatusi. Alamvalikust Muuda jälitussuvandeid (Change
Tracking Options) saab seadistada täpsemalt, kuidas ja milliste värvidega
muudatusi tähistatakse. Valik Muuda kasutajanimi (Change User Name)
võimaldab muuta kasutajanime. Kõik muudatused dokumendis deklareeritakse
seal määratud nimega.
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
38
Paranduste kuvamist saab Kuva märgistusJutumullid (Show MarkupBalloons) (Word 2007 on
Jutumullid nupp eraldi Jälita muutusi nupu kõrval). Kuva märgistus (Show Markup) rippmenüüst saab
valida, missugust tüüpi parandusi on soovi do-
kumendis näha. Seejuures Lõplik (Final) valik
võimaldab kuvada või trükkida parandatud lõp-
likku versiooni dokumendist (ju-
tumulle näitamata).
Kui sama dokumenti parandavad
mitu autorit, siis erinevate autori-
te parandused kuvatakse erineva
värviga. Kõiki autoreid saab näha Kuva märgis-
tus rippmenüüst Läbivaatajad (Reviewers) alt.
Läbivaatajate nimekirjast saab valida kas vaadata kõikide autorite või konkreetse autori parandusi. Samuti
on erinevate autorite kommentaarid erivärvilised. Kommentaari ees on lisaks autori nimele kasutaja init-
siaalid koos kommenteerimise järjekorra numbriga. Kommentaare saab lisada nupuga
Uus kommentaar (New Comment), kustutada ning navigeerida nuppudega Eelmine
(Previous) ja Järgmine (Next).
Paranduste navigeerimise töövahendid on Muutused (Changes) grupis.
Paranduste ja kommentaaride vaatamist nimekirjana saab lülitada
sisse/välja Läbivaatuspaan (Reviewing Pane)
nupust. Horisontaalses läbivaatuspaanis kuvatakse lisaks
paranduste tegemise aeg. Vasakpoolsel joonisel on valitud Vertikaalne
läbivaatuspaan (Reviewing Pane Vertical), kokku on tehtud 6 parandust.
Muudatuste (paranduste) aktsepteerimist või
tühistamist võib teha läbivaatuspaanis iga
muutuse peal eraldi, valides
paremhiireklõpsuga avatavast hüpikmenüüst
Aktsepteeri… (Accept…) või Hülga…
(Reject…) käsud. Samad võimalused (läbi-
vaatuspaanita) on Muudatused (Change) grupis vastavad nupud Aktsepteeri
(Accept) või Hülga (Reject). Sealsetes ripploendites valikutega Aktsepteeri kõik dokumendi muudatused
(Accept All Changes in Document) või Hülga kõik dokumendi muudatused (Reject All Changes in Docu-
ment) tasuks olla ettevaatlik, kuna sel juhul toimitakse kõikide parandustega ühtmoodi.
Parandused
Jutumullid
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
39
VALEMIREDAKTOR
Valemiredaktor on MS Office’i osa, mille abil saab lisada dokumenti matemaatilisi põhiva-
lemeid või koostada oma valemeid. Valemeid saab lisada ja koostada Lisa (Insert) vahe-
kaardilt kas Tekst grupist Objekt või Sümbolid grupist Võrrand (Equation) ripploendist
või klahvikombinatsiooniga või Alt+=. Objekt-aknast valida Microsoft Equation 3.0 ja
OK. Kuvatakse eraldi paneel (frame) valemite sisestamiseks ning nupuriba koos vajalike märkide ja
funktsioonidega (vt parempoolne joonis). Paneelist väl-
jumiseks teha hiireklõps väljaspool paneeli, valemi pa-
randamiseks aga topeltklõps valemil.
Võrrand- nupust (ripploendist) saab lisada
valemiredaktori valikuga Lisa uus võrrand (Insert New Equation). Joonisel ei pakuta valmis valemite
galeriid, kuna võrrandi nupule on klõpsatud hetkel, mil dokumendis on valem (objekt) eelnevalt aktiivne.
Võrrandite galeriist (Equation Gallery) saab valida valmis valemi. Koostatud või muudetud valemit saab
lisada võrrandite galeriisse valikuga Salvesta valik võrrandite galeriisse (Save Selection to Equation
Gallery). Lisamoodul Mathematics võimaldab matemaatilisi arvutusi, avaldiste lihtsustusi, joonistada
graafikuid jm (vt allolevaid jooniseid). Paketi Mathematics saab paigaldada MS kodulehelt (nt
http://www.microsoft.com/download/en/details.aspx?id=17786 (7.09.2011))
Valmis
valemid
Valemi ku-
vamisviis
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
40
AUTOMAATTEKST. KIIROSAD (LISA, INSERT)
Korduvalt sisestatavaid sõnu, lauseid, objekte jm koos vorminguga saab muuta au-
tomaatteksti kirjeteks. Kirje salvestatakse enamasti Normal-malli, mistõttu seda kir-
jet saab kasutada kõikides teistes (samal mallil põhinevates) dokumentides. Auto-
maatteksti kirje moodustamiseks sisestada fraas, vormindada see soovitud viisil ja
aktiveerida ning seejärel vajutada klahvikombinatsiooni ALT+F3 . Kirje teksti lisa-
miseks kirjutada kirje algus ja klõpsata
F3 klahvi. Näiteks ’Eesti Ettevõtlus-
kõrgkool Mainor’ on salvestatud
automaattekstiks. Selle fraasi (kooli nime) sisestamiseks piisab
E-tähest (ei ole tõstutundlik) ja funktsiooniklahvist F3.
Automaattekste ja muid koostatud kiirosasid (nt esileht (Cover
Pages), päised (Headers), jalused (Footers), sisukorrad (Table
of Contents), võrrandid (Equation) jne) saab kirjetena lisada,
kui valida Lisa (Insert) vahekaardilt Tekst grupist Kiirosad
(Quick Parts); avanevast ripploendist (Automaattekst) korral-
dus Salvesta valik kiirosade galeriisse (Save Selection to Quick Part Gallery). Avanevas dialoogaknas
(vt vasakpoolset joonist) Galerii (Gallery) ripploendist valida kiirosa liik, nt automaatteksti puhul Auto-
maatekst (AutoText).
Suvandi (Options) valikust saab määrata, kuidas automaatteksti dokumenti sisestatakse:
Lisa ainult sisu (Insert content only) – kirje lisatakse tekstikursori koha peale;
Lisa sisu eraldi lõiguna (Insert content in its own paragraph) – kirje lisatakse eraldi lõigule (nt
pealkiri);
Lisa sisu eraldi lehena (Insert content in its own page) kirje lisatakse eraldi lehele (nt tiitelleht).
Kui kiirosana salvestati nt tiitelleht (eraldi lehena!), siis võib selle dokumenti lisada Lisa (Insert) vahe-
kaardilt Esileht (Cover Page) ripploendist. Sama on sisukordade, päiste, jaluste jm kiirosadega.
Automaattekste saab lisada nn parandami-
sena automaatkorrektuuri võimaluse näol.
Nt fraas ’EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL
MAINOR’ vormindatud teksti saab auto-
maatselt sisestada lühendiga EEK. Selleks
märgistada antud fraas ja valida (vt Fail
(Office nupp)Suvandid (Options)
Õigekeelsuskontroll (Proofing) Auto-
maatkorrektuuri suvandid (AutoCorrect
Options) nupp Automaatkorrektuur
(AutoCorrect). Avaneb dialoogaken Auto-
maatkorrektuur vahekaardiga. Seal Asen-
datav (Replace) tekstiväljale lisada ’EEK’
ning seejärel klõpsata Lisa (Insert)-nuppu
(vt joonis). Edaspidi, kui dokumenti sises-
tatakse lühend EEK ja tühik, asendab Word
automaatselt antud lühendi asemele ’EESTI
ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR’ vastavas
vormingus.
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
41
TEKSTI OTSIMINE JA ASENDAMINE
On võimalik kasutada teksti, vormingu, lõigumärkide, leheküljepiiride ja muude ele-
mentide otsimist ja asendamist.
Teksti otsimiseks või asendamiseks on järgmised võimalused:
a) Avaleht (Home) vahekaart Otsi (Find) või Asenda (Replace);
b) Ctrl+F või Ctrl+H;
c) Hiire klõps kerimisribal ja valik (asenduseks Asenda vahekaart);
d) Klahvikombinatsioon Alt+Ctrl+Home ja valik (asenduseks Asenda vahekaart);
e) Topelt hiireklõps olekuriba vasakul otsal (asenduseks Asenda vahekaart).
Word 2010 võimaldab otsingute tulemu-
si kuvada navigeerimise paanis nn sisu-
korrana, lehekülgedena (ikoonid) ja mar-
keerides dokumendis otsitavad fraasid.
Vasakpoolsel joonisel on otsitavaks sõna
’otsi’, mis on dokumendis esiletõstetud
kaheksas kohas. Navigeerimise paani
ripploendist (vasakpoolne joonis) saab
valida täpsema otsingu (Advanced
Find).
Otsing ja asendus dialoogaknas nupuga Rohkem (More) saab valida
täp-
semaid otsingu ja asenduse võimalu-
si.
Joonisel on kasutatud otsinguks me-
tamärke (Use wildcards), otsitavaks
on sõnade algusest üks suvaline märk
(vt Muud (Special)) ja asendajaks
vorming (paks ja kursiiv font, vt
Vorming (Format ripploendist Font)).
NB! Metasümbolite või vormingu
määramisel vaadata hoolikalt, kus
tekstikursor vilgub, kas otsitava või
asendaja tekstiväljal.
Otsingusuvandiks (Search) on valitud
Kõik (All), mistõttu nupp Asenda
kõik (Replace All) teeks määratud
vorminguga asenduse (antud näite
korral) kogu dokumendis. Kui soovi-
takse asendada dokumendis vaid
märgitud tekstilõike, siis pakutakse
Wordi poolt Otsi (Search) väljale Alla
(Bottom) ning pärast Asenda kõik valikut
küsitakse kas soovite ka ülejäänud do-
kumendist otsida ja asendada. Siin tuleks
vastata Ei (No). Vormingute eemalda-
miseks on nupp Vorminguta (No Formatting).
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
42
Metamärkide kasutamisest otsimisel
Metamärk Asendatakse otsitavas märgijadas Näide
? ühte märki p?ll pall, pill, põll,…
* märgijada p*l p-ga algav ja l-ga lõppev sõna-
osa
[ab] ühte näidatud märkidest p[ai]ll pall, pill
[a-b] märgid antud vahemikus p[i-õ]ll pill, pull, põll
[!a] välja arvatud näidatud märki p[!a]ll pill, pull, põll
[!a-b] v. a näidatud vahemiku märke p[!a-k]ll pull, põll
{n;} vähemalt n-kordset eelnevat märki ku{1;}s kus, kuus
@ üht või rohkemat eelnevat märki ku@s kus, kuus
{n} täpselt n eelnevat märki ku{2}s kuus
{n;m} n kuni m eelnevat märki 50{2;3} 500, 5000
<(ab) sõna algust <(pa) kõik pa-ga algavad sõnad
>(ab) sõna lõppu >(ma) kõik ma-ga lõppevad sõnad
Muid otsingu võimalusi (metasümbolid): Vorminguga otsingu või asendamise võimalused:
Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
43
KASUTATUD ALLIKMATERJALID
1. Reinumägi, R. (2010). Tekstidokumendi loomine Word2007-2010 abil. TÜ kirjastus.
2. Jokk, V. (2001). Dokumentide disain töökeskkonnas MS Word. TTÜ.
3. Kütt, J. (2000). Microsoft Word 2000 Kasutaja teatmik. Külim.
4. Microsoft Corporation. (7.09.2011). Microsoft Office Online [http://office.microsoft.com].