KROONIKA

SISUKORD

I osa ÜLDSTATISTIKA Tabelid:Statistikas osalevad etendusasutused 360Etenduspaigad Eestis 362Teatrite esinemised välismaal 363Harrastusteatrid 368Festivalid Eestis 368Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 378Artiklid:Tiia Sippol. Ilus ja elus 2018. Ülevaade aasta teatritegevusest 381Riina Leinbock. Kes käivad teatris? 386

II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS Teatrite tegevusülevaated, järjekord lk 3932018. aasta uuslavastusi 517Teatrikoolid 522Raadioteater 527Harrastusteater Eestis 528Teatriorganisatsioonid:1. ASSITEJ Eesti Keskus 5402. Eesti Etendusasutuste Liit 5413. Eesti Harrastusteatrite Liit 5424. Eesti Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus 5435. Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit 5446. Eesti Teatri Agentuur 5457. Eesti Teatriliit 5488. Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus 5559. UNIMA Eesti Keskus 55610. Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit 55811. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 558III osa VARIAAuhinnad, Eesti teatri aastaauhinnad, nimelised auhinnad 561Omaalgatuslikud etenduskunstide auhinnad, stipendiumid 567Kolleegipreemiad, publikupreemiad 569Näidendivõistlused, konkursid, koostööprojektid 572Konverentsid, seminarid, vestlussarjad 574Esitlused, loomeõhtud 577Väliskülaliste töötoad ja loengud 580Juubelid, näitused 582Teatrierialade lõpetajad 584Mängufilmid, lühifilmid 586Ilmunud raamatud ja videosalvestised 591In memoriam 595

359

Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri-ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunudvaldkonna statistikat alates 2004. aastast,käesolev aastaülevaade on kaheteistkümnes.Aastatel 2004–2011 kogutud statistika antivälja aastakogumikes, aastast 2012 ilmubstatistika kokkuvõtvalt kogumikus Teatrielu,täismahus teatristatistika on kättesaadavaadressil statistika.teater.ee.

Teatristatistika hõlmab repertuaari-, etendus-tegevuse ja külastuste ning majandus-statistikat. Repertuaaristatistikas vaadel-dakse teatrite lavastusi liikide, žanrite, siht-rühmade ja etendusasutuste omandivormijärgi. Etendustegevuse ja teatrikülastustestatistika koondab etenduste ja külastustearvud lavastusliikide ja žanrite võrdluses,etenduste jaotumise statsionaaris ja väljas-pool antavateks etendusteks ja nende külas-tatavuse ning ühe külastuse keskmise mak-sumuse teatriliigiti ja sihtrühma järgi. Majan-dusstatistika näitajad on esitatud tekkepõhi-selt. Alates 2016. aastast ei eristata enametendustegevusega otseselt seotud tulusid jakulusid etendustegevusega kaudselt seotudtuludest ja kuludest.

2018. aastal teatristatistikas osalenud eten-dusasutused koos etendustegevuse põhinäi-tajatega on toodud järgnevas tabelis.

ÜLDSTATISTIKAÜlevaade statistikast

360

Statistikas osalevad etendusasutused

TEATER UUSLAVASTUSED KOGU REPERTUAAR ETENDUSED KÜLASTAJAD(sh uuslavastused)

avalik-õiguslik asutusEstonia* 6 40 279 154 484munitsipaal-etendusasutusKuressaare Linnateater* 4 13 120 17 614Tallinna Linnateater* 8 25 449 67 774riigi osalusega sihtasutusena tegutsevad etendusasutusedEesti Draamateater* 12 35 498 106 830Endla Teater* 10 28 314 78 490NUKU Teater* 10 37 558 87 116Rakvere Teater* 9 19 348 68 372Teater NO99* 2 10 97 9 183Ugala Teater* 7 26 279 80 907Vanemuine* 15 52 486 150 809Vene Teater* 13 39 350 53 881eraetendusasutusedAjateater 1 2 43 2 731Arena / Eesti Improteater 2 4 29 2 143Banaanikala Projektiteater 1 2 37 1 941Eesti Tantsuagentuur 4 5 121 20 531Emajõe Suveteater / Karlova Teater 4 7 35 4 412Fine 5 Tantsuteater* 3 5 36 4 739Goltsman Ballet 1 6 23 2 345Ilmarine* 1 8 202 13 706Kanuti Gildi SAAL* 11 23 132 13 107Kell Kümme* 0 3 28 6 610Kinoteater* 2 9 220 11 522Miksteater 3 8 130 12 570Must Kast 3 7 57 6 137Paide Teater 5 6 38 3 891Piip ja Tuut Teater* 4 16 263 31 979Polygon Teater 1 2 19 3 300Prem Productions 2 4 64 15 802R.A.A.A.M.* 4 10 120 22 530Sõltumatu Tantsu Lava* 5 11 66 4 084Tallinna Tantsuteater 5 7 20 1 123Tartu Uus Teater* 7 16 176 35 589Teater Kelm 1 4 12 330Teoteater 1 12 101 5 173Theatrum* 6 8 74 8 032

361

* Etendusasutus sai 2018. aastal kultuuriministeeriumilt tegevustoetust. ** Vaba Lava kuraatoriprogramm – Vaba Lava on produktsioonimaja ning siin tabelis on välja toodud Vaba Lava kuraatoriprogrammi ning koostöölavastused.

Etenduskunstikeskuste tegevus

2018. aastal oli teatrite repertuaaris üle 40 lavastuse, mis valmisid koostöös kas teise teatri võiorganisatsiooniga. Topeltarvude vältimiseks on statistika andmebaasi (statistika.teater.ee)koondarvudest maha arvatud 14 koostöölavastuse, neist 8 uuslavastuse arvud: „BB ilmuböösel“, „Illusioonid“, „Kaarnakivi perenaine“, „Kaota mu naine ära“, „Kõik normaalsed ini-mesed – KNI“, „Savann“ ning uuslavastused „12 vihast“, „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinudrahvas“, „Enne meid oli veeuputus“, „Hipide revolutsioon“, „Monument“, „Puudutadakuud“, „Miljoni vaade“, „Transiit. Peatage muusika“. NB! Käesolevas tabelis on need mahaarvamised tehtud.

OMAPRODUKTSIOONID KULTUURI- JA TUGITEGEVUSED VÕÕRUSTATUD ETENDUSED KOKKUKanuti Gildi SAAL

etendusi 132 120 34 286külastusi 13 107 7 069 4 142 24 318

Sõltumatu Tantsu Lavaetendusi 66 58 17 141külastusi 4 084 1 994 1 803 7 881

Vaba Lavaetendusi 69 120 88 277külastusi 11 641 29 240 11 647 52 528

Tuuleveski* 3 11 242 19 020Vaba Lava kuraatoriprogramm* ** 6 9 69 11 641Vana Baskini Teater* 3 5 118 19 364Varius 2 6 42 4 053VAT Teater* 8 20 200 21 049Vilde Teater 2 4 29 1 088Von Krahli Teater* 3 10 109 10 782Lavastusprojektid 20 22 220 28 333KOKKU 211 582 6 695 1 192 042

362

ETENDUSPAIGAD EESTIS 2018Kaardil ja etenduspaikade nimekirjas on Eesti etendusasutuste kogu tegevusega seotud mängupaigad Eestis.

HARJUMAAAegviidu (2)Aruküla (9)Kehra (4)Keila (48)Keila-Joa (27)Kernu (7)Kiili (2)Kiisa (2)Kolgaküla (1)Kolga (1)Kose (7)Kuusalu (5)Kõue (1)Laagri (3)Laitse (18)Laulasmaa (2)Lohusalu sadam (6)Loksa (4)Loo (2)Maardu (7)Maidla (2)Neeme (1)Naissaare (6)Ohtu mõis (25)Padise (1)Paldiski (4)Pillapalu (1)Prangli s. (5)Rae (5)Rannamõisa (1)Riisipere (2)Rummu (160)Saku (3)

Saue (2)Tabasalu (1)Tallinn (3646)Turba (1)Viimsi (11)Viinistu (30)Virla (1)Üksnurme (13)

LÄÄNE-VIRUMAAArkna (21)Haljala (3)Jäneda (17)Kadrina (2)Laekvere (1)Lehtse (1)Loodi kuivati (12)Muuga (1)Näpi (1)Palmse (1)Pajusti (1)Rakke (1)Rakvere (163) Sagadi (18)Tamsalu (2)Tapa (24) Tudu (1)Vihula (3)Võhma (16)Väike-Maarja (1)

IDA-VIRUMAAAidu (1)Aseri (1)

Edise (1)Iisaku (4)Jõhvi (38)Kiviõli (12)Kohtla-Järve (87) Kohtla-Nõmme (2)Kukruse (19)Mäetaguse (3)Narva (129)Narva-Jõesuu (8)Püssi (1)Sillamäe (10)Sinimäe (1)Sonda (1)Toila (2)Voka (1)

JÕGEVAMAAJõgeva (14) Kuremaa (2)Lustivere (1)Mustvee (7)Palamuse (2)Puurmani (2)Põltsamaa (12)Sadala (1)Siimusti (1)Torma (1)Voore (1)

JÄRVAMAAAravete (1)Esna (10)Koeru (1)

Oisu (2)Paide (56) Prandi (1)Päinurme (1)Sääsküla (1)Türi (8)Vargamäe (12)Vormsi (1)

RAPLAMAAAlu (1)Eidapere (1)Hagudi (1)Haimre (1)Juuru (1)Järvakandi (3)Kehtna (2)Kohila (3)Kuimetsa (1)Märjamaa (6)Rapla (6)Varbola (1)

LÄÄNEMAAHaapsalu (41)Koluvere (1)Lihula (6) Martna (22)Pürksi (1)Ridala (2)Vormsi (1)

HIIUMAAEmmaste (1)

Käina (3)Kärdla (7)Palade (1)Soonlepa (7)Suuremõisa (1)

SAAREMAAKuressaare (96)Liiva (1)Orissaare (2)Salme (1)Valjala (1)

PÄRNUMAAAudru (3)Ikla (17)Kabli (3)Kilingi-Nõmme (1)Kuiaru (12)Lõpe (1)Pärnjõe (1)Pärnu (348) Samliku (1)Surju (2)Tali (1)Tori (1)Tõstamaa (1)Uulu (2)Vihtra (1)Vändra (4)

VILJANDIMAAAbja-Paluoja (2)Halliste (2)

Karksi-Nuia (2)Kolga-Jaani (2)Kõo (1)Leie (1)Mustla (2)Mõisaküla (2)Ramsi (1)Paistu (1)Päri (1)Soe (1)Suislepa (1)Suure-Jaani (2)Tarvastu (2)Uusna (2)Vana-Võidu (1)Vastemõisa (2)Viiratsi (1)Viljandi (257)Võhma (1)

TARTUMAAAlatskivi (1)Elva (8) Kallaste (1)Kambja (3)Kurepalu (1)Kõrveküla (1)Laeva (1)Luunja (4)Luke (1)Melliste (1)Mäksa (2)Nõo (2)

Puhja (4)Rannu (3)Tabivere (4)Tartu (886)Vara (1)Võnnu (1)Ülenurme (2)

PÕLVAMAAKanepi (1)Mooste (1)Põlva (16)Ruusa (1)Räpina (5)Varbuse (18)

VALGAMAAHummuli (1)Otepää (4)Puka (2)Sangaste (1)Tõrva (3)Valga (16)

VÕRUMAAAntsla (4)Haanja (2)Lasva (4)Navi (1)Värska (11)Vastseliina (1)Võru (33)

Jämeda kirjaga on statsionaarse etenduspaiga nimi

363

TEATRITE ESINEMISED VÄLISMAAL

Estonia Šotimaa, Glasgow, festival Estonia Now Vaikivad monoloogid. Aeg. Kaja 2 270Estonia Läti, Läti Rahvuslik Ooperi- ja Balletiteater Cardillac 1 876Estonia Läti, Läti Rahvuslik Ooperi- ja Balletiteater Kratt 1 739Estonia Leedu, Vilniuse Ooperimaja Kratt 1 914Estonia Leedu, Vilniuse Ooperimaja Tannhäuser 1 954Eesti Draamateater Belgia, Brüssel, teater BRONKS Vennas 1 175Rakvere Teater Kanada, Toronto Tartu College LA H US 2 131Teater NO99 Leedu, Klaipėda, Festival TheATRIUM NO34 Revolutsioon 1 300Teater NO99 Tšehhi, Praha, Palm Off Festival 2018 NO34 Revolutsioon 1 292Teater NO99 Läti, Riia, festival LATEST NO36 Unistajad 1 110Teater NO99 Poola, Varssav, Nowy Teatr NO43 Kõnts 1 362Teater NO99 Serbia, Belgradi festival BITEF 2018 NO43 Kõnts 1 300Teater NO99 Saksamaa, Freiburg, Festival Freiburg 2018 NO43 Kõnts 1 300Teater NO99 Venemaa, Moskva, NET Festival 2018 NO43 Kõnts 1 300Vanemuine Hiina, Dalian, Hangzhou ja Shanghai GO – mäng kahele 3 3 382Vanemuine Ameerika Ühendriigid, New Yorgi ja

Washingtoni Eesti majad Punamütsike 2 204Vanemuine Ameerika Ühendriigid, New Yorgi Eesti maja Põlenud mägi 2 189Vanemuine Ameerika Ühendriigid, Washington, Barclay Dr Alexandria Põlenud mägi 1 101Vene Teater Venemaa, Pihkva Häda mõistuse pärast 1 500Vene Teater Aserbaidžaan, Bakuu Pardijaht 1 150Vene Teater Venemaa, Peterburi, Baltiiski Dom Vene unenäod 1 200Banaanikala Projektiteater Leedu, Alytus, festival Aitvaras Eestlane ei igavle 1 30Banaanikala Projektiteater Ukraina, Kiiev, festival PuppetUp Eestlane ei igavle 1 100Banaanikala Projektiteater Belgia, Brüssel Muinasjutt kuldsest kalakesest 1 25Banaanikala Projektiteater Luksemburg, Luksemburgi Eesti Kool Muinasjutt kuldsest kalakesest 1 55Fine5 Tantsuteater Rootsi, Göteborg, 3:e Våningen Trisolde 3 102Fine5 Tantsuteater Rootsi, Göteborg, 3:e Våningen Generatsioonid 3 102Fine5 Tantsuteater Poola, Gdańsk „Eesti kultuuri päevad” Imeilus 1 200Fine5 Tantsuteater Armeenia, Teatri ja Filmi ülikool Imeilus 1 200Fine5 Tantsuteater Leedu, Anuksiai Imeilus 1 180Ilmarine Venemaa, Jaanilinna Lasteaed 1 Kiusakas kits 2 132Kanuti Gildi SAAL Island, Reykjavík, Ice Hot Nordic Dance Platform Flashdance 1 70Kanuti Gildi SAAL Valgevene, Minsk, International Theatre Forum TEART Just Filming 1 120Kanuti Gildi SAAL Leedu, Vilnius, Sirenos festival Just Filming 2 212Kanuti Gildi SAAL Ungari, Budapest, Trafó House Just Filming 2 218Kanuti Gildi SAAL Soome, Helsingi, Kiasma teater Kapriisid III 2 116Kanuti Gildi SAAL Šotimaa, Glasgow, Tramway Start. Based on True Story 2 130

TEATER RIIK, LINN LAVASTUS ETENDUSED KÜLASTUSED

Kanuti Gildi SAAL Šotimaa, Glasgow, Tramway Seisund ja disain 2 130Kanuti Gildi SAAL Läti, Riia, Zirgu pasts / Laiks Dejot (Time to dance) festival Seisund ja disain 1 70Kanuti Gildi SAAL Läti, Gertrude teater, LATEST Festival, Riia 10 journeys to a place

where nothing happens* 1 60Kanuti Gildi SAAL Läti, Riia, Gertrude teater, LATEST Festival Workshop 1 80Kanuti Gildi SAAL Läti, Riseba, Centre H2O,

festival Homo Novus Workshop 2 220Kanuti Gildi SAAL Soome, Hanko, Hangö Centralskola/ Hangö Teaterträff 2018 Workshop 1 31Kanuti Gildi SAAL Holland, Utrecht, Terrein 2e Daalsedijk/ SPRING Think much. Cry much 2 204Kanuti Gildi SAAL Tšehhi, Praha, Palm Off Festival 2018 99 Words for Void 1 105Kanuti Gildi SAAL Poola, Nowy Teatr, Varssavi 99 Words for Void 1 114Kanuti Gildi SAAL Šveits, Lausanne, Les Urbaines festival Mademoiselle x 3 427Kanuti Gildi SAAL Holland, Amsterdam, FLAM live Mademoiselle x 1 120Kanuti Gildi SAAL Soome, Helsingi, Kiasma teater, UUE festival Mademoiselle x 2 170Kanuti Gildi SAAL Taani, Kopenhaagen,

Fabrikken for Kunst og Design/ Alt_Cph Mademoiselle x 1 500Kanuti Gildi SAAL Saksamaa, Berliin, Sophiensæle Physics and Phantasma 2 82Kanuti Gildi SAAL Norra, Trondheim, Bastard festival;

Teaterhuset Avant Garden Physics and Phantasma 3 181Kanuti Gildi SAAL Saksamaa, Nürnberg, Staatstheater Physics and Phantasma 1 40Kanuti Gildi SAAL Soome, Helsingi, Kiasma teater, UUE festival Physics and Phantasma 1 60Kanuti Gildi SAAL Läti, Riia, Gertrude teater, LATEST Festival Physics and Phantasma 1 80Kanuti Gildi SAAL Läti, Riia, Eduarda Smiļģa teatrimuuseum, LATEST festival The First to Leave 4 230Kanuti Gildi SAAL Taani, Gröönimaa, Nuuk, Outervision Dance festival Thank you. You're welcome THANK YOU 1 70Lavastusprojekt Saksamaa, Berliin, Acker Stadt Palast Stiiliharjutused 1 30Lavastusprojekt Belgia, Brüsseli flaami kultuurikeskus Kontakt Stiiliharjutused 1 100Lavastusprojekt Luksemburg, Luksemburg, Théâtre Stiiliharjutused 1 100Miksteater Läti, Riia, Teatras 3 Masas Pink 1 40Piip ja Tuut Teater Läti, Riia, Läti Raudteemuuseum Cabaret Siberia 2 360Piip ja Tuut Teater Soome, Helsingi, BRAVO festival Hamlet 5 828Piip ja Tuut Teater Soome, Helsingi, Põhjamaade Kultuuripunkti saal Hamlet 1 100Piip ja Tuut Teater Leedu, Šiauliai Dramos Teatras Hamlet 1 220Piip ja Tuut Teater Venemaa, Rostov Doni-äärne Noorsooteater,

festival MINIFEST Hamlet 1 265Piip ja Tuut Teater Luksemburg, Remerschen Youth hosteli saal Loomad 1 200Piip ja Tuut Teater Belgia, Brüssel, Dombergi saal Loomad 1 190Piip ja Tuut Teater Soome, Helsingi, BRAVO festival, Narinkkatori Piip ja Tuut kontserdil 1 300Piip ja Tuut Teater Soome, Helsingi, Pihkapuiston Kool Piip ja Tuut kontserdil 1 210Piip ja Tuut Teater Soome, Espoo, Hiirisuon ja Suvelan asukaspuisto Piip ja Tuut kontserdil 5 1 000Piip ja Tuut Teater Soome, Matinkylän asukaspuisto Piip ja Tuut kontserdil 1 257

364

TEATER RIIK, LINN LAVASTUS ETENDUSED KÜLASTUSED

365

TEATER RIIK, LINN LAVASTUS ETENDUSED KÜLASTUSED

Piip ja Tuut Teater Soome, Helsingi, Latokartano kool Piip ja Tuut kontserdil 1 30Piip ja Tuut Teater Soome, Salo, Nuorisotila Steissi Piip ja Tuut kontserdil 2 720Piip ja Tuut Teater Taani, Kopenhaagen, Kuninga park Piip ja Tuut kontserdil 3 407Piip ja Tuut Teater Hiina, Chongqing Family Theatre Piip ja Tuut kontserdil 1 340Piip ja Tuut Teater Hiina, Chongqing Family Theatre Piip ja Tuut köögis 1 310Piip ja Tuut Teater Hiina, Fuling Grand Theatre Piip ja Tuut köögis 1 230Prem Productions Soome, Helsingi Savoy-Teatteri Oma jope 1 553R.A.A.A.M. Venemaa, Krasnoyarski Noorsooteatri väike saal Fenomen 1 154R.A.A.A.M. Venemaa, Sergijev Possad, festival „U Troytzye” Hullumeelse päevik 1 171R.A.A.A.M. Belgia, Brüssel, Moliere Teater Libahunt 1 228R.A.A.A.M. Poola, Gdańsk, Shakespeare Teatrikeskus Libahunt 2 800R.A.A.A.M. Ungari, Budapest, MITEM festival Libahunt 1 692R.A.A.A.M. Venemaa, Krasnojarski Noorsooteater,

Eesti Kultuuri päevad Libahunt 2 865R.A.A.A.M. Tšiili, Santiago MIL festival Libahunt 3 1 677R.A.A.A.M. Poola, Shakespeare Theatre Centre Gdańsk Pikse pill 1 404R.A.A.A.M. Venemaa, Jaroslavl, Volkovski-nim Draamateatri festival Praegu pole aeg armastamiseks 1 198R.A.A.A.M. Venemaa, Peterburi Balti Maja festival Praegu pole aeg armastamiseks 1 250Sõltumatu Tantsu Lava Saksamaa, Nürberg, Talking about borders festival Imagine There´s A Fish 1 70Sõltumatu Tantsu Lava Šotimaa, Glasgow, Tramway Imagine There´s A Fish 2 180Sõltumatu Tantsu Lava Läti, Riias Gertrude Iela Teatris Imagine There´s A Fish 1 60Sõltumatu Tantsu Lava Ukraina, Kiiev, Zelyonka Fest Imagine There´s A Fish 1 80Sõltumatu Tantsu Lava Ukraina, Kiiev, Zelyonka Fest Debutante 1 80Sõltumatu Tantsu Lava Läti, Riia, Gertrude Iela Teatris Debutante 1 70Sõltumatu Tantsu Lava Läti, Riia, Gertrude Iela Teatris Fluids 1 90Sõltumatu Tantsu Lava Venemaa, Moskva, ЗИЛ, Дом Танца Fluids 2 160Endla Teater / STL Norra, Hammerfest Dansefestival Barents;

Bærum Kulturhus; Kristiansand Scenekunst Sør Prime Mover 4 250Endla Teater / STL Holland, Haag, Korzo Theater Prime Mover 1 40Tallinna Tantsuteater Luksemburg, Am Duerf Kultuurikeskus Tantsud Eesti filmidest 1 70Tallinna Tantsuteater Ameerika Ühendriigid, New York Eesti Maja Tantsud Eesti filmidest 1 40Tartu Uus Teater Saksamaa, Berliin Sümfoonia ühele. Allegro con moto 1 90Tartu Uus Teater Belgia, Brüssel Sümfoonia ühele. Allegro con moto 1 30Theatrum Belgia, Brüssel, Theatre 140 Isa 1 223Theatrum Venemaa, Peterburi, Balti maja Isa 1 190Tuuleveski Venemaa, Kaliningrad, Festival “Петровский балаган” Sinise mere ääres 2 400Tuuleveski Venemaa, Lobnja Nukuteater Tark Mašake 10 710Tuuleveski Venemaa, Tambovi nukuteater,

festival “Преданья старины глубокой” Vana veski muinasjutud 2 250Vaba Lava Soome, Helsingi Alexandri Teater Keres 1 280Varius Austria, Salzburg, Theater das Off Achtung! Rünnatakse! 1 71

366

15. märtsil 2018 esietendus Läti Rahvusteat-ris eesti näitekirjaniku ja lavastaja AndriLuubi näitemäng „Tuvi“. Metateatraalsetragikomöödia tõi Läti publikuni noor lavas-taja Toms Treinis.

15. märtsil 2018 avati Moskva KinomajasAleksandr Ivaskevitši fotonäitus „Eesti kul-tuuri portreed“, mis koondas valikut Eestiloomeinimestest värskest ja tavapärasest eri-nevast vaatenurgast. Näituse toetajateks onVenemaa kinonäitlejate gild ja kinoliidu rah-vusvaheline osakond, samuti Eesti Suursaat-kond Venemaal.

17.–25. märtsini 2018 Berliinis toimunud rah-vusvahelisel improteatrite festivalil esindasEestit ja osales lavastuses „Meie elud: pai-gad“ („Our Lives: Places“) festivali Jaa Imp-roteatri juht ja Eesti rahvusvahelise impro-teatrite festivali Tilt peakorraldaja RahelOtsa. Festivalil osalemist toetas EV suursaat-kond Berliinis.

Aprillis 2018 osalesid Tallinna Linnateater la-vastusega „Igatsus“ ja ühendus R.A.A.A.M.lavastusega „Libahunt“ Budapesti rahvus-vahelisel teatrifestivalil MITEM (MadachInternational Theatre Meeting), etendusedtoimusid Ungari Rahvusteatris.

14.–19. maini 2018 osales Tartu Üliõpilastea-ter lavastusega „Ameerika“ Luxemburgisrahvusvahelisel üliõpilasteatrite festivalil

Varius Rootsi, Stockholm, teater Scala Lõbusad estoonlased 1 60Varius Rootsi, Stockholmi Eesti maja Vihmapiisad ja kuupaiste 1 100Vilde Teater Leedu, Panevėžyse mk, Rokiškise festival Minejad 1 75Von Krahli Teater Soome, Kansallisteatteri ja Viirus Teatteri ICE 10 1 574Von Krahli Teater Soome, Espoo Linnateater Vaimukuskuss 2 49425 teatrit 27 riiki KOKKU: 64 lavastust 184 33 681

Täiendusi tabelis kajastatud lavastustele:

Kingitusena Eesti 100 aasta juubeli puhul toi-mus 15.–18. veebruarini 2018 Riias Eesti kaas-aegsete etenduskunstide festival LAT.EST,mida korraldas Läti Uue Teatri Instituutkoostöös Kanuti Gildi SAALiga. Festivalikeskne sündmus oli kaheksa Eesti ja Lätikunstniku ühistööna 15. veebruaril esieten-dunud lavastus „The First to Leave”, millegaanti 3 etendust Eduarda Smiļģa teatri muu-seumis Riias.

21.–25. veebruarini 2018 toimus Helsingismoodsa kunsti muuseumi Kiasma poolt alga-tatud Eesti kaasaegse (etendus)kunsti festi-val, et tähistada Eesti 100 aasta juubelit. Fes-tival sai teoks Kiasma näituse „There andBack Again“ raames ja kutsutud olid kunst-nikud Flo Kasearu, Iggy Lond Malmborg,Maria Metsalu, Merike Estna, Kristina Nor-man, Teater NO99 ja SU-MU ning Anu Allasja Maria Arusoo.

12. märtsil 2018 kogunes Helsingi kesklinnaNarinkka turuplatsile üle 400 soome lapse,kes esitasid Piibu ja Tuudu juhendamiselEesti 100. sünnipäevaks eestikeelse sünni-päevalaulu. Samuti esines Piip ja Tuut TeaterEV100 sündmustesarja raames 17.–19. augus-tini etendustega Kopenhaagenis Kuningaaias ning 23.–24. augustini juhendati Pekin-gis kahepäevast klouni- ja koomikakursustülemaailmsel festivalil ASSITEJ Artistic Gat-hering.

367

Grafiti 2018. Lisaks Eestile osales festivalil 19teatritruppi Belgiast, Tšiilist, Saksamaalt, His-paaniast, Prantsusmaalt, Poolast ja Luxem-burgist.

16.–20. maini 2018 toimusid Siberi suurimaslinnas Krasnojarskis teatri-, kino-, kunsti- jamuusikaprogrammiga Eesti kultuuri päevad,mida korraldasid teater R.A.A.A.M. jaEV100. Krasnojarski Noorsooteatris andisR.A.A.A.M. etendusi lavastustega „Liba-hunt“ ja „Fenomen“, Minusinski Draamatea-ter esitas A. H. Tammsaare novelli ainetelvalminud Aleksei Pesegovi lavastust „Var-jundid“ ning Heino Seljamaa andis kohver-teatriga kuus etendust lastele. Kultuuri-päevadel toimus veel Oleg Loevski eesti dra-maturgiale keskendunud teatrilaboratoo-rium, eriprogrammis linastusid filmid„Supilinna salaselts“ ja „Viimne reliikvia“,kunstinäitustel olid Tauno Kangro taiesed,Ervin Õunapuu fotonäitus, dokumentaalsedfotonäitused setudest ja Siberi eestlastest, pi-dulikul ava- ja lõputseremoonial esinesidLõuna-Eesti ansambel Mahmõr ning Ülem-Suetuki pasunakoor.

20.–24. juunil 2018 osales nullteater rahvus-vahelisel teatrifestivalil AndriyivskyFestKiievis Andželika Roška „Hauakaevajaga”,mille lavastaja oli Irakli Gogia Gruusiast.Lisaks Eesti ja Ukraina teatritele osalesid fes-tivalil teatrid Leedust (Oskars Koršunovašejuhitud Vilniuse linnateater), Gruusiast,Iisraelist, Prantsusmaalt, Bulgaariast ja Valge-venest.

20. septembrist kuni 1. detsembrini 2018 toi-mus Rootsis Göteborgis tantsufestival Inde-penDance, mis oli pühendatud Eesti, Läti jaLeedu juubeliaastale. Eestit esindasid LauraKvelstein ja Rūta Ronja Pakalne lavastustega

„Connext“ ning Fine 5 tantsuteater lavastus-tega „Generatsioonid“ (lavastajad Stav Ma-rini ja Neta Weiner) ja „Trisolde“ (lavastajaRenee Nõmmik).

24. oktoobril 2018 esietendus Helsingis Viirusteatris Piret Jaaksi ja soome-rootsi drama-turgi Nina-Maria Häggblomi näidend „Ehi-tajad. The Builders“, mis räägib võõrehi-tajatest Soomes. Dokumentaalsest materjalistinspireeritud ja intervjuudel põhinev tekst jalavastus sündisid rahvusvahelises koostöös,algatajaks on European Theatre Collective.Näidendi tõlkis Varja Arola. Lavastus oli osatriloogiast „Nähtamatu Soome“ ning osaPiret Jaaksi loomingulis-uurimuslikust dok-toriprojektist Eesti Muusika- ja Teatriakadee-mia lavakunstikoolis. Lavastajaks DavidKozma, osades Salla Kozma, Romulus C.,David Kozma ja Tambet Tuisk.

12.–18. novembrini 2018 toimus ŠotimaalGlasgow’s Eestit ja eesti kultuuri tutvustavmahukas festival Estonia Now, millega tähis-tati Eesti vabariigi 100. sünnipäeva. Festivaliraames andis Eesti Rahvusballett Tramwaykunstikoja suures saalis etendusi lavastus-tega „Aeg“, „Vaikivad monoloogid“ ja „Kaja“.

Nürnbergi Riigiteater korraldas 2018. aastalBalti riikidele suunatud näidendivõistluse„Kõneledes piiridest“ (Talking About Bor-ders), mille eestipoolseks partneriks oli EestiTeatri Agentuur. Võistlusel pälvis esikohaKarl Koppelmaa näidendiga „Roheline nagulaulaks“. Võiduga kaasnes näidendi esma-lavastus Regensburgi Teatris 2019. aastal. Žü-riis esindas Eestit Ott Karulin, auhinnatsere-moonial Nürnbergi Staatstheateri Kammer-saalis ja sellega kaasnenud festivalil osalesLiisi Aibel.

368

UUSLAVASTUSED KOGU REPERTUAAR ETENDUSED KÜLASTAJAD

Alburahva teater 0 6 18 540EHH-Teater MTÜ 1 3 14 430Harrastusteater Karakter MTÜ 1 4 29 1 365Harrastusteater OTPAD 1 2 4 520Tallinna Tugikeskuse Juks näitetrupp 0 1 7 150Häädemeeste Huviteater 0 3 17 1 263Jaa !mproteater 4 6 14 347Jõelähtme LavaGrupp 1 3 12 505Kartoffel 2 3 6 160Kiili Harrastusteater 3 5 17 355Kärla Näiteselts 1 2 8 361Lendteater 7 19 104 4 329MTÜ Kungla 4 5 27 3 280Oomeriteater 1 3 14 350PadiseRahva Teater 2 5 21 1 480Salme Teater 3 5 25 788Seasaare teater 2 4 29 789Sõmeru Näitetrupp 1 1 5 143Tabivere Harrastusteater 0 2 9 270Taritu Tubateater 1 2 16 560Teater Veer ja Špaga 5 5 21 2 150Wäike TantsuTeater Meri 2 7 31 1 720KOKKU 42 96 448 21 855

HARRASTUSTEATRID EESTIS

FESTIVAL KORRALDAJA LAVASTUSED ETENDUSED KÜLASTUSED

made in estonia Kanuti Gildi SAAL 22 22 215X Jõhvi Balletifestival Eesti Kontsert 6 6 1 892Vabaduse Festival Vanemuine 4 4 1 225Baltoscandal Rakvere Teatrimaja 12 29 3 799Pärnu Ooperipäevad Eesti Kontsert 3 3 1 205Saaremaa Ooperipäevad Eesti Kontsert 8 11 13 436Birgitta Festival Tallinna Filharmoonia 6 6 5 819DRAAMA Eesti Teatri Festival 16 29 5 044

FESTIVALID EESTIS

NB! Vilde Teatri andmed on etendusasutuste koondtabelis leheküljel 360 (4 lavastust (sh 2 uuslavastust), 29 etendust, 1 088 vaatajat). Harrastusteatrite 2018. aasta uuslavastused on lehekülgedel 528–535.

FREIRAUM : Tallinn 1 Kanuti Gildi SAAL 4 5 2 085Tallinn Comedy Festival Kinoteater, Komeediklubi 9 10 2 649NU Performance Festival Kanuti Gildi SAAL 15 43 1 569NAKS 2018 ASSITEJ Eesti keskus 8 8 678Kuldne Mask Eestis Art-Fortius 8 11 7 769draamamaa.weekend Eesti Teatri Agentuur 5 6 488LAT.EST Kanuti Gilid SAAL 4 6 343Narva etenduskunstide nädal Vaba Lava 9 19 2 419Talveöö unenägu Tallinna Linnateater 3 17 6 166

KOKKU 142 235 56 801

369

XV HARRASTUSTEATRITE RIIGIFESTIVAL26.–28. jaanuar 2018 Võrus Korraldajad: Eesti Harrastusteatrite Liit jaVõru kultuurimaja Kannel

Harrastusteatrite üle kahe aasta toimuv tipp-sündmus, mis on oluline tegevuse arendami-seks ja jätkusuutlikkuse tõstmiseks. Festi-valile kandideeris 29 harrastusteatrit 40 la-vastusega. Teatrieksperdid Jaan Urvet, TiinaTegelmann ja Madis Kolk valisid riigifestivaliprogrammi 17 lavastust. Festivalil osales 203harrastusteatri näitlejat ja lavastajat. Žüriikoosseisus Urmas Lennuk, Toomas Lõhmus-te ja Rait Avestik andsid festivali Grand Prix’teater KaRakTeri lavastusele „Mida talleöelda ehk Tigu” (autor Adomas Stančikas, la-vastaja Nerijus Gedminas), laureaaditiitligapärjati veel nelja lavastust ja anti välja 17näitleja- ja eripreemiat.

TUDENGITE TEATRIPÄEVAD 16.–18. veebruar 2018 Viljandi kultuuri-akadeemia Mustas saalis Korraldaja: TÜ Viljandi kultuuriakadeemiatudengid, peakorraldaja Kadri Kabanen

Tudengiteatritele ja harrastusgruppide tege-vusele suunatud iga-aastane festival toimus

16. korda. Festivalil osalesid üliõpilaste har-rastusteatrite trupid Eestist ja välismaalt: Tal-linna ülikooli tudengiteater TYYT, impro-grupp Ruutu10, Tallinna TehnikaülikooliT-Teater, Tartu Üliõpilasteater ja TÜ Pärnukolledži tudengigrupp K-äng 2 Eestist ningHelsinki Ylioppilasteatteri, Kellariteatteri jaIlves-Teatteri Soomest. Lisaks etendus Vil-jandi kultuuriakadeemia III kursuse tuden-gitega tehtud Ruslan Stepanovi tantsulavas-tus. Avalikel aruteludel andsid tagasisidetkolm tarka ehk teatriprofessionaalidest žürii:Kärt Tammjärv, Kaisa Selde ja Karl RobertSaaremäe.

MADE IN ESTONIA MARATON 10. märts 2018 Kanuti Gildi saalis

Üheteistkümnendal etenduskunstide lühi-vormide festivalil esinesid Elina Masing, Sig-rid Savi, Karolin Poska, Enn Mikker, KatrinKreutzberg, Üüve-Lydia Toompere ja SiimTõniste, Joanna Kalm, Raho Aadla, ArolinRaudva, Mari-Liis Eskusson, Alise Bokal-dere, Joosep Jürgenson, Kädi Metsoja, HeleryKuld ja Matthias Kann, Edgar Vunsh, TriinTasuja, Henri Hütt, Emer Värk, Doris Tislarja Hanna Junti, Chungin, Madlen Hirtentreu,URSULA jt.

370

IV KOOLINOORTE TEATRIPÄEV13. märts 2018 Ugala teatris Koostöös Eesti Etendusasutuste Liidu, Viljandi kultuuriakadeemia, Viljandi gümnaasiumi ja 12 teatriga

Koolinoorte teatripäeva 25 töötoas tutvusta-sid oma ala meistrid valguse, butafooria, raa-dioteatri, tekstiloome, lavakõne ja näitleja-õppe põhialuseid. Teatritöö telgitaguseidavasid 30 teatriprofessionaali erinevatestteatritest: Ugalast, Endlast, Eesti Draamateat-rist, VAT Teatrist, Rakvere Teatrist, Vanemui-sest, Tallinna Linnateatrist, NUKU teatrist jaRO Estoniast ning TÜ Viljandi kultuuriaka-deemiast. Lisaks Ugala teatrimajale toimusidetendused ja töötoad TÜ VKA ning Viljandigümnaasiumi ruumides, samuti Lennuki-tehases. Noortele vaatajatele andsid etendusiVanemuine („Valmisolek on kõik!“, „AK-47“), Sõltumatu Tantsu Lava („Käik“), MustKast („5 grammi sisemist rahu“), KuressaareLinnateater („Persona“) ja Rakvere Teater(„See kõik on tema“).

UNIFEST18. märts 2018 Von Glehni TeatrisKorraldaja: UNIMA Eesti keskus

Eesti nukuteatrite festivalil andsid etendusiBanaanikala Projektiteater „Eestlane ei igav-le“, Eeskätt Teater „Unijärve näkk“, TeaterKehra Nukk „Valge muinasjutt“, Pärnu Nu-kuteater „Tuli karu metsast välja“, Vene Nu-kuteater „Kuldsed sõnad“, teater Tuuleveski„Vana veski muinasjutud“ ja Kukruse Po-laarmõis lavastusega „Mõisamuinasjutud“.

BERGMANI PÄEVAD 8.–19. aprill 2018 TallinnasKorraldaja: Eesti Draamateater

Ingmar Bergmani 100. sünniaastapäevale

pühendatud päevade raames esitati Draama-teatri väikses saalis kaht Bergmani teose la-vastust („Saraband“, „Pärast proovi“), vaa-dati dokumentaalfilmi „Trespassing Berg-man“ ning sarjas „Esimesel lugemisel“ kuu-lati näidendit „Puumaaling“; Maalisaali ga-leriis oli eluloonäitus, mille koostas RootsiInstituut ja vahendas Rootsi suursaatkondTallinnas. 17. aprillil toimus lavastajate vest-lusring, kus osalesid Peeter Raudsepp („Sa-rabandi“ lavastaja), Andri Luup (Theatrumi„Talvevalguse“ lavastaja), Madis Kalmet(„Pärast proovi“ lavastaja), jutujärge suunasMadis Kolk.

JÕHVI BALLETIFESTIVAL 27. aprill – 5. mai 2018 Korraldaja: Jõhvi kontserdimaja

XI Jõhvi balletifestival tegi kontseptuaalsekummarduse kaasaegsele tantsuteatrile japakkus sel korral ainult oma ala tippude mo-dernseid balletilavastusi. Peterburi Mihhai-lovski teatri „Nacho Duato lühiballettideõhtu“ koosnes Franz Schuberti, ClaudeDebussy ja Heitor Villa-Lobose muusikaleloodud lühiballettidest „Sõnadeta“, „Duen-de“ ja „Metsas“, Eesti Rahvusballett esitasEduard Tubina muusikal põhineva balleti„Kratt“ ning Moskva Balletiteatri esitusesjõudsid publiku ette Kanada koreograafi Ro-belt Binet’ tantsulavastus „Kreutzeri sonaat“ning Anastassia Kadruleva ja Artjom Ignat-jevi koreograafiaga Aleksei Aigi muusikaleloodud „Equus“. Lisaks oli kavas traditsiooniline laste bal-letigala, kus osales üle 200 balletilapse, jamoe-show, kus esitleti Aldo Järvsoo, RiinaPõldroosi, Ketlin Bachmanni ja Oksana Tan-diti loodud kollektsioone, aga ka beebiballett,töötoad jpm.

371

VABADUSE FESTIVAL 17.–19. mai 2018 Tartus Korraldaja: Vanemuine

Rahvusvahelise festivali programmis olikaks Vanemuise teatri lavastust („Beatrice“,„Härra Biedermann ja tulesüütajad“) ningkolm lavastust välisriikidest: Lätist ValmieraDraamateatri lavastus „Lõhnavad seened“(lavastaja Mārtiņš Eihe), Soomest teatrikom-panii sadsongscomplex:fi lavastusega „Kur-vad laulud Euroopa südamest“ (lavastajaKristian Smeds) ja Gruusiast Vabaduse Teatrilavastus „Kaukaasia kriidiring“ (lavastajaAvtandil Varsimašvili). Festivali viimasel päe-val toimus osalevate teatrite lavastajategavestlusring, mida modereeris Peeter Volkonski.

TEATER KOHVRIS17.–20. mail 2018 Viljandis ja Põhja-Sakalavallas Korraldaja: Viljandi Nukuteater

XXII rahvusvahelisel nukuteatrite festivalilesinesid Taiga-Matto Teater (Soome) „Väi-kese viikingi Auduni seiklused“, ZsomborBarna (Ungari) „Vitez Laszlo otsib pruuti“,nukuteater Kehra Nukk „Punamütsike“ ja„Valge muinasjutt“, Harry Gustavsoni nuku-teater „Vaeslaps ja talutütar“, Pärnu Nuku-teater „Tuli karu metsast välja“, teater Ma-rionett „Jokker Joosu ja tema nukud“, nuku-teater Avshar „Armastuse lugu“, TallinnaVene Nukuteater „Lumehelbeke“, Stuudio-teater Ilmarine „Kiusakas kits“, Teater Tuule-veski „Vana veski muinasjutud“ ja ViljandiNukuteater „Värvilised sabakesed“ ja „Saa-bastega kass“. Toimus Altmar Loorise meist-riklass.

UNIMA päev3. juunil 2018 TallinnasKorraldaja: UNIMA Eesti keskus

Päev sai alguse Raekoja platsilt, kust liigutiühise rongkäiguna Okasroosikese lossi. Tal-linna Vanalinna päevade raames toimusUNIMA nukuteatrite maraton „Päev täisnukuteatrit”, kus esinesid Heino SeljamaaTeater Kohvris „Okasroosike“, BanaanikalaProjektiteater „Eestlane ei igavle“, Pärnu Nu-kuteater „Pärnad pühad hiielised“, ViljandiNukuteater „Kes elab metsa sees?“, teaterTuuleveski „Vana veski muinasjutud“, teaterMarionett „Jokker Joosu ja tema nukud“,Harry Gustavsoni tukuteater „Ja nukk saabelavaks…“ ja Eeskätt Teater „Unijärve näkk“.

HOOG 8.–10. juunil 2018 HaapsalusKorraldaja: AD Productions MTÜ, peakorraldaja Anu Tähemaa

Rahvusvaheline kaasaegse tsirkuse festivalieesmärgiks oli ühendada etenduskunste,pakkuda üllatavaid elamusi ja praktilisi ko-gemusi nii täiskasvanutele kui lastele ningkaasata nii noored, professionaalid kui ka eri-vajadustega inimesed. Festivali programmisoli füüsilist meisterlikkust kunstiliselt kaunisvormis ja seda esitasid lisaks Eesti artistidele(Tsirkusestuudio Folie) üleilmselt auhinna-tud artistid Saksamaalt (Matthias Romir„Life is Short Stories“), Soomest (Kert Ridasteja Saana Leppänen), Prantsusmaalt, Itaaliast(Otto il Bassotto), Hollandist (Marco Boni-simo), Uus-Meremaalt ja Leedust. Festivaliüheks peaesinejaks olid Kolumbia päritoluPrantsusmaal tegutsevad tsirkuseakrobaadidWilmer Marquez ja Edward Aleman ehk ElNucleo ja nende avaetenduse pealkiri oli„Peatumatu hooga“. Festivali etendused toi-musid peamiselt Haapsalu kultuurikeskuses,

372

linna promenaadile oli ehitatud suur Tsirku-semaailm, kus vaataja sai juhendajate käe allkatsetada füüsilist meisterlikkust, osaledaerinevates haridusprogrammides ja sot-siaalse tsirkuse projektides.

OOPERISÜMBIOOS 29. juunil 2018 TartusKorraldaja: Tartu linn, kunstiline juht Reigo Tamm

Kolmandat korda toimunud ooperi- ja klas-sikalise muusika minifestival tõi Tartu linnapäeval, 29. juunil ooperit lavastama kolmteatrit, kus tavaliselt ooperid ei etendu. Läh-teülesandeks oli etendada 45 minuti jooksulnelja osatäitjaga, st kahe ooperisolisti ja kahedraamanäitlejaga, omal vabal valikul üksmaailmakuulus ooper. Väljakutse võtsid vas-tu Eesti Draamateater, Ugala ja Must Kast.Etendusid Uku Uusbergi „Don Giovanni“,Ott Aardami „Võluflööt“ ja Lennart Peebu„Madame Butterfly“. Näitlejatest osalesidLuule Komissarov, Laura Kalle, Karmo Ni-gula, Kaija M. Kalvet ja Mihkel Kallaste ningooperisolistidest Maria Listra, Pirjo Jonas,Tuuri Dede, Rasmus Kull, Tamar Nugis jaSimo Breede. Kõigi ooperisümbioosidegaanti 2 etendust, lisaks toimus veel üle 30 ta-suta ettevõtmise galakontserdist Tartu auto-rite raamatulaadani.

BALTOSCANDAL 4.–7. juuli 2018 Rakveres Korraldaja: Rakvere Teater, kunstiline juht Priit Raudwww.baltoscandal.ee

Viieteistkümnendat korda toimunud ningkaasaegseid suundi Euroopa ja maailmaetenduskunstides esitlev festival tõi Rakverreteatraale lisaks Eestile ka Poolast, Soomest,Prantsusmaalt, Šveitsist, Rootsist, Inglis-

maalt, Bulgaariast ja Ameerikast. Juubelimai-gulisel festivalil osalesid nii uued kui ka va-rasemast tuttavad kunstnikud ja esinejad:Joris Lacoste uue lavastusega „Suite n°3”,Forced Entertainment Suurbritanniast lavas-tusega „Real Magic”, etenduskunstnike gru-peering W A U H A U S lavastusega„Flashdance”, Ivo Dimchev muusikaliseetteastega. Esmakordselt osales festivalilTeatr Powszechny Poolast lavastusega„Klątwa”. Jérôme Beli „Gala” andis Rakvereja Lääne-Virumaa rahvale võimaluse lavaleastuda ning juubeli puhul avati BaltoscandalRakvere keskväljakul tavapärasest suurejoo-nelisema etteastega. Eesti etenduskunstni-kest olid festivalil esindatud Juhan Ulfsak,Mart Kangro ja Eero Epner lavastusega„Workshop”, Teater NO99 ja Juhan Ulfsaki„NO36. Unistajad” ning Henri Hütt ja Mih-kel Ilus installatiivse lavastusega „Kapriisid3.5”. Kavas olid ka traditsiooniline jalgpalli-matš romantikute ja küünikute vahel ningkontserdid klubiõhtutel.

PÄRNU OOPERIPÄEVAD5.–7. juuli 2018 PärnusKorraldaja: Pärnu kontserdimaja

Kõikidele ooperigurmaanidele üle aasta toi-muva festivali eesmärgiks on tuua Eesti pub-likuni ooperid, mida ei ole varem Eestisesitatud või mis on meie lavadele sattunudüliharva. XIII ooperipäevadel kostitas publi-kut Boriss Pokrovski nimeline Kammermuu-sikateater Moskvast, esitati GioacchinoRossini koomilist ooperit „Türklane Itaalias“(lavastaja Olga Ivanova, esietendus 13. juunil2017), ning Kalevi Aho ooper-fresko „Frida yDiego“, mis esietendus Moskvas 18. no-vembril 2017 ja mida sõitsid festivalile vaa-tama nii helilooja Kalevi Aho, libretistMaritza Núñez kui ka lavastaja Arne Mikk.

373

Festivali lõpetas ooperigala „Maailma mait-sed“, kus esinesid Moskva teatri orkester jasolistid, õhtut juhtis Anu Välba.

NOTAFE8.–14. juuli 2018 Viljandi Korraldaja: MTÜ evestuudio, kunstilinejuht Eve Noormets

Kaasajakohane kool, mis lõi seitsmeks päe-vaks võimaluse osaleda keha ja meele, liiku-mise ja mõtlemise, tunnetamise ja mõtes-tamise keskel koos juhendajatega: Juan Do-mínguez, Ivo Dimchev, Ruth Zaporah, CassieTunick, Semolina Tomic, Vladimir Sidorov,Horácio Macuacua, Krõõt Juurak, Alex Bai-ley, Bruno Caverna, Fernando Pelliccioli,Carlos Osatinsky, Hsuan-Hsiu Hung, ElkeLuyten, Kira Alker, Andrea Keiz, Quarto,Serious Serious, Books on the Move jpt.

SAAREMAA OOPERIPÄEVAD 19.–28. juuli 2018 KuressaaresKorraldaja: Eesti Kontsert

Üheteistkümnes Saaremaa ooperifestival toi-mus Kuressaare ajaloolises lossihoovis, kuhuselle tarvis püstitati 2000 istekohaga ooperi-maja. Baltimaade suurimal ooperifestivalilandsid külalisetendusi Shanghai ooperitea-ter, Ungari Riigiooper ja teater Vanemuine.Shanghai ooperiteatri 200-liikmelise trupiesituses sai vaadata „Tantsugalat“, Wen De-qingi „Riskantset mängu“ ja koostöös Saare-maa poistekooriga G. Bizet’ ooperit „Car-men“. Ungari Riigiooper esitas GiuseppeVerdi „La traviatat“ ja Johann Straussi„Mustlasparunit“. Vanemuine osales festiva-lil Tauno Aintsi lasteooperiga „Guugelmuu-gelpunktkomm“, kesköösalongis OperaRoyal esinesid Estonian Dream Big Band so-listide Alana Alexanderi, Sissi Nylia Benita jaFjodor Vassiljeviga ning „Alexela ooperi-

galal“ Ungari Riigiooperi solistid, koor jasümfooniaorkester.

HIIUMAA TANTSUFESTIVAL 30. juuli – 5. august 2018 Käinas1.–5. august töötubade ja etendusõhtute programm. Korraldaja: MTÜ HTF Tantsukompanii

Üheksandat korda Käina kultuurikeskusestoimunud festivalil jätkus lavastusprotses-side traditsioon, mille käigus loodi noortegatantsufilm ja -lavastus, samuti jätkati residen-tuuriprogrammiga professionaalidele. Ava-tud registreerimisega lavastusprotsessi noor-tele juhtisid koreograaf Karoliine Suhhov jamuusik Judith Parts ning filmiprotsessiMikk-Mait Kivi ja Henri Hütt. Töötubasid ju-hendasid Joanna Kalm, Ajjar Ausma ja JaninaSarantšina ning professionaalsete tantsijatelavastusprotsessi juhtis koreograaf RuslanStepanov. Hiiumaa 2018 resident oli KarolinPoska ja kõikide protsesside kunstnik oliTerje Kähr. Nädalaste loomeprotsesside tule-musi sai näha 4. augustil Käina huvi- ja kul-tuurikeskuses.

BIRGITTA FESTIVAL 9.–18. august 2018 Tallinnas, Pirita kloostri varemetesKorraldaja: Tallinna Filharmoonia, kunstiline juht Risto Joostwww.filharmoonia.ee/birgitta

14. korda toimunud rahvusvahelise muusi-kateatri festivali avas Lucca Giglio teaterItaaliast Giacomo Puccini ooperiga „Bo-heem“ (lavastaja Marco Gandini), välisteat-ritest osales veel Brno Rahvusballett kahelavastusega: „Luikede järve“ uusversiooniga„Black and White“ (lavastaja Mário Rada-čovský) ja nii nüüdisaegse kui ka klassikali-ses stiilis kolmeosalise lühiballettide õhtuga

„Made in USA“. Eestit esindas Hanna-LiinaVõsa Muusikalikooli ja Tallinna Filharmoo-nia koostöös valminud galakontsert „Muusi-kalicool“, kus koos õpetajate Hanna-LiinaVõsa, Maria Listra ja Kelli Uustaniga astusidüles muusikalikooli lapsed ja erikülalisenaPriit Volmer, dirigent oli Valter Soosalu.Lõppakordi andis festivalile Plácido Do-mingo „Operalia“ tähtede gala, kus esinesidsolistidena Marina Costa-Jackson (sopranItaaliast), Stefan Pop (tenor Rumeeniast), Ed-ward Parks (bariton USAst) ja erikülalisenametsosopran Kai Rüütel Eestist, õhtut juhtisMarko Reikop, orkestrit juhatas Risto Joost.

DRAAMA 3.–9. september 2018 TartusKorraldaja: Eesti Teatri Festival, kunstiline juht Ivar Põlluwww.draama.ee

Festivali põhiprogramm koosnes EV100 teat-risarja „Sajandi lugu“ 13 Eesti teatrite koos-töölavastusest, mis jutustasid Eesti ajalooviimase sajandi jooksul. Lisaks oli festivalikuraatoriprogrammi valitud 13 aastaauhin-naga pärjatud lavastust. Draama festivaliprogramm oli ühtlasi ka Balti Teatri Festivaliprogramm, mille tõlkega etendusi külastas50 väliskülalist, peamiselt delegatsioonid Lä-tist ja Leedust. Foorumi võttis 8. septembrilkokku Balti riikide dramaturgiat analüüsivrahvusvaheline konverents Baltic Lines.Kava täiendasid etendustejärgsed arutelud,Teatrielu 2017 esitlus, Endla teatri endiseteatrijuhi Ain Roosti vitraažinäitus „Sadaaastat teispool klaasi“ Eesti Rahva Muuseu-mis ja tehniliste teatritöötajate loomeprot-sessi kajastav näitus „Sissevaade“ Vanemuiseväikeses majas. Esimest korda toimus TartusNO99 teatri tantsumaraton ja Tartu UueTeatri lavastuse „Praktiline Eesti ajalugu“laulude kontsert.

FREIRAUM : TALLINN 114.–15. september 2018 Tallinnas Korraldajad: Goethe Instituut, Kanuti Gildi SAAL

Goethe Instituudi algatatud üleeuroopalisevabaduse mõistega tegeleva projekti Frei-raum raames Tallinnas toimunud vabaduse-teemalised üritused, mille keskmes olidküsimused: mida tähendab vabadus täna-päeva Euroopas? Millised on selle piirid?Kuidas seda hoida ja tugevdada? Tallinnastoimunud festivali kavas olid Sarah Vanheedokumentaalfilm „The Making of Justice“,Sven Johne videoteos „A Sense of Warmth“,kuraator Eva Neklyaeva loeng-ettekanne va-baduse võimalikkust nii etenduskunstides,poliitikas kui seksuaalsuses. Tallinna linna-ruumis toimus Hong Kongist pärit Berliinisresideeruva kunstniku Isaac Chong Wai „TheCollective Individual Exercises“, kus osales99 kohalikku vabatahtlikku ja mille esimeneosa oli Balti jaamas ja jätk Vabaduse väljakul.

Improteatrite festival TILT!20.–22. september 2018 Tallinnas Peakorraldaja: Jaa !mproteater improfestival.ee

Kuuendal rahvusvahelisel improteatrite fes-tivalil astusid publiku ette impronäitlejadEestist, Lätist, Prantsusmaalt, Hollandist,USAst, Inglismaalt, Saksamaalt ja Türgist.Eraldi truppidena ja segakoosseisudes jõudislavale kokku 18 lavastust: „Erinevusast-med”, „Järgne lahkujale”, „Kaks tooli”,„Vestlus”, „Viis minutit hiljem”, „Muld võikuld”, „Elas kord ...”, „Hääletult“, „Kaldaleuhutud“, „Romantiline komöödia“, „Kiivri-vargad“, „AcaTilt“, „Kuradi kolmnurk“,„Mõrvamüsteerium“, „Õnnelikud kaotajad“,„Mørdsäga”, „Pulkade ja rätikute taga peitu-vad lood” ja „Tarantino“.

374

375

EPICIRQ 29.–30. september 2018 TallinnasKorraldaja: Tsirkusekeskus

Esimese Eesti professionaalse tsirkuse esit-lusfestivali eesmärgiks oli tutvustada koha-likke artiste, etenduspaiku ning organi-satsioone, algatada arutelusid, ekskursiooneja pitch-sessioone. Esitlusfestivali olulisimeesmärk oli kohalike lavastuste eksport, mis-tõttu kutsuti programmist osa saama ka viisvälisprodutsenti Hollandist, Lätist, Leedust jaTšehhist, esitamisele tuli kaks täispikka ja ükstööprotsessi lavastus ning viis pitch-esitlust.

TALLINN COMEDY FESTIVAL9.–12. oktoober 2018 TallinnasKorraldajad Komeediklubi ja Kinoteaterwww.comedyfestival.ee

Viies rahvusvaheline festival tõi neljaks päe-vaks viiele lavale ja ühte elutuppa kümnedkoomikud Eestist, Suurbritanniast, Kanadast,Iirimaalt ja Venemaalt. Esmakordselt jõudisstand-up etendus pealkirjaga „ComedyGoehk stand-up sinu elutoas“ loosimise tulemu-sel selgunud võitja elutuppa. Eraldi kava-dega astusid üles Stephen K Amos („Bou-quets and Brickbats“) ja Tony Law („The LostShow“). Traditsiooniliselt olid program-mis välisesinejatele keskenduv üritustesari„Komeediklubi“ ja eestikeelsele püstijala-komöödiale keskenduv „Fopaa“. LHV pangakliendikontoris toimus eriüritus „Lunch &Laugh“ ja improteatrite õhtu restoranis Ni-pernaadi. Festivali lõpetas Kinoteatri akt-sioon „Naljavargus“.

A-festival11.–14. oktoober 2018 TartusKorraldaja: Tartu Üliõpilasteater

VII rahvusvaheline sõltumatute ja üliõpilas-teatrite festival tõi lisaks Eesti nullteatrile

kohale omanäolised lavastused Lätist, Valge-venest, Gruusiast, Belgiast ja Bulgaariast.Kavas: Gruusia Poti Valerian Gunia riiklikuprofessionaalse teatri David Khorbaladze„Kummituslinnad”; Bulgaaria South-West’iülikooli teatri „Neofit Rilski” lavastus AntonTšehhovi ainetel „Armastus naeratab”; Bel-gia Liége’i Kuningliku Ülikooli teatri lavas-tus „Kas sa arvad, et mu nimi on Penelope?”;Valgevene Polotski Riikliku Ülikooli üliõpi-lasteatri Art lavastus Stanislav Stratievi„Buss”; Läti Ülikooli üliõpilasteatri tantsu-lavastus „Stopp” ja Eesti nullteatri lavastus„Hauakaevaja”.

KULDNE MASK EESTIS 9.–17. oktoober 2018 Korraldaja Eestis: MTÜ ART-Fortius goldenmask.ee

Venemaa festivali „Kuldne mask“ nominen-tideks ja laureaatideks saanud lavastusteEesti festival, mis avati sel korral pidulikultNarvas. Etendused toimusid lisaks Tallinnaleja Narvale ka Sillamäel ja Viljandis. Festivalipõhiprogrammis: Moskva Vladimir Maja-kovski nimelise teatri „Mees, kes pidas omanaist kübaraks“, Novosibirski teatri KrasnõiFakel „Kolm õde“, Moskva J. Vahtangovi ni-melise teatri „Kuningas Oidipus“, Peterburiteater-stuudio Väike Draamateater lavastus„Võlur Oz“, Moskva Rahvaste Teatri „Tsir-kus“, Dmitri Krõmovi teatrilabori ja draama-kunstikooli „Kaasavaratu“ ning koostöösfestivaliga „Talveöö unenägu“ esitati Tallin-nas 9.–10. detsembrini Moskva RahvasteTeatri lavastust „Šukšini jutustused“. XIVfestivali raames toimusid ka loomingulisedkohtumised, vestlused ja meistriklassid.

376

NAKS 2018 31. oktoober – 2. november 2018 TallinnasKorraldaja: ASSITEJ Eesti Keskus, peakorraldaja Helina Teppanwww.assitej.ee

Rahvusvaheline noorele vaatajale mõeldudfestival toimus esimest korda uue nime all.Kolme päeva jooksul oli külastajatel võimaliknäha kümmet erinevat lavastust, mille vali-sid välja Katrin Nielsen, Kirsten Simmo jaEnn Lillemets koos juhatuse ja liikmete laien-datud koosseisuga. Festivalil oli võimalikosaleda kolmes töötoas (juhendajateks KarinTammaru, Mihkel Seeder ja Kati Ong), lisakslavastuse aruteludes, ümarlauas ning võttaosa õhtustest festivaliklubidest. Festivalil as-tusid üles Kuressaare Linnateater („Per-sona”), Must Kast („Prohvet”), Miksteater(„Prometheus”), VAT Teater („Kas kalad ma-gavad?”), Piip ja Tuut teater („Piip ja Tuut onLõvi Lõrr ja Jänes Jass”), Lendav Lehm„Lugu kilekotist”, NUKU teater (,,Nutudesalajutud”), Tsirkusestuudio Folie („Siis, kuisa magad”) ning väliskülalised SoomestDance Theatre Hurjaruuth („Flora and Fau-na”) ja Theatre Batida Taanist („Man calledRolex”).

draamamaa.weekend8.–10. november 2018 TallinnKorraldaja: Eesti Teatri Agentuur

Eesti kaasaegse etenduskunsti esitlusfestivalipeamiseks eesmärgiks on laiendada ja tugev-dada Eesti etendusasutuste kontakte välisrii-kidega ning suurendada võimalust, et väärtlavastused ka Eestist kaugemale jõuaksid.Kavas: Kanuti Gildi SAAL lavastustega„Workshop“ ja „Невесомость“, SõltumatuTantsu Lava „Hingake! Ärge hingake!“, VabaLava „Öö lõpp“, Tallinna Tantsuteatri „Voo-mavoos“ ja Musta Kasti „Peks mõisatallis“.

Esitlusfestivalil osales 33 väliskülalist 15riigist.

NU Performance Festival20.–28. oktoober 2018 Tallinnas Korraldaja: Kanuti Gildi SAAL, kuraatorid Henri Hütt ja Mihkel Ilus

VII festivali alapealkirjaks oli „Objekt ja kol-lektiiv“ ning selle keskmes muutuvad publi-kusuhted, nende roll ja tähendus kunstiteoseloomisel. Mitmekülgsema rahvusvaheliseprogrammi pakkumiseks ühendati jõudmuusikafestivaliga Üle Heli. Kavas: kadri-noormetsa „Maandatud tõotus“; KristjanSuitsu „Waiting for the fututre“; Andrius Ka-tinase, Vera Nevanlinna ja Salla Salini „Paperpiece“ (Soome); Gisèle Vienne’ ja Peter Reh-bergi „Jerk, the radioplay“ (Pariis, Viin);Lawrence Malstafi „Shrink 01995”(Tromsø);Nanna Nordströmi ja Gideonsson Londré„Thin Man: chapter I&II”(Stockholm); Mår-ten Spångbergi „Digital Technology” (Stock-holm-Berliin); Julía Rodrigueze „Later”(Mexico City-Berliin).

LAT.EST 20.–25. novembrini 2018 Kanuti Gildi SAALis Korraldajad: Läti Uue Teatri Instituut ja Kanuti Gildi SAAL

Läti uusi (etendus)kunstnikke ja nende töidtutvustav festival kuulus nii EV100 kuiLV100 kultuuriprogrammi. Riias toimus fes-tival vahetult enne Eesti sünnipäeva veeb-ruaris ja sellele olid kutsud Maike LondMalmborg, Iggy Lond Malmborg, MartKangro, Eero Epner, Juhan Ulfsak, teaterNO99. Nii Riias kui Tallinnas toimuvate fes-tivalide tuumaks oli omanäoline lavastusliivlastest „The First to Leave“. Tallinnasetendus veel Rūta Ronja Pakalne ja Laura

377

Kvelsteini lavastus „Connext“ ning toimusomanäoline kahe riigi videokunstnike koh-tumine, kus oma vähem või rohkem auhin-natud töid näitasid nii helis kui pildis KatrīnaNeiburga, Austra Hauks & Jānis Sniķers ningEmer Värk. 25.–26. novembril sai kogeda Läti tun-tuima ja tunnustatuima kunstniku Volde-mārs Johansonsi kinematograafilist kesk-konda pealkirjaga „Thirst“.

PANSO PÄEVAD 27. november – 9. detsember 2018 Korraldaja: Eesti Teatri- ja Muusika-muuseum

12. korda toimunud sündmuse raames oli 27.novembril kohtumisõhtu lavakooli XII lennuesindajatega: Anne Türnpu, Liina Tennosaar,Aita Vaher, Peeter Tammearu, Toomas Volk-mann, vestlust juhtis Seidi Raid. Assauwetornis oli vaatamiseks ajutine näitus „Pansokuubis”, koostajad Laura Kõiv ja teatriosa-kond, kunstnik Laura Kõiv, ning 10. det-sembril esietendus Assauwe tornis kultuuri-looline lavastus Ella Ilbakust ja August Gai-litist pealkirjaga „Leek“ (autorid ja esitajadLiisa Saaremäel ja Karl Laumets).

ETENDUSKUNSTIDE NÄDAL 1.–11. detsember 2018 NarvasKorraldaja: Vaba Lava

Nädala proloogiks oli 29. novembril seminar„Kultuuri tähtsusest ääremaadel – tulevikuväljavaated“, kus pidasid ettekandeid Eestivabariigi president Kersti Kaljulaid, Rootsisuursaadik Eestis Mikael Eriksson, Tartu UueTeatri juht Raul Oreškin ning Station Narvakorraldaja Helen Sildna. Lisaks lavastuse„Transiit. Peatage muusika“ esietenduseleandis lavastusega „Hedda Gabler“ etenduseRootsi kuninglik teater Dramaten ning Peter-

buri teater Masterskaja lavastusega „Vanempoeg“, Kuressaare Linnateater „Personaga“,R.A.A.A.M. „Pikse pilliga“, Soome kaasaegsetsirkuse lipulaev Race Horse Company la-vastusega „Urbotek“ ja Leedu Riiklik Draa-mateater lavastusega „Roheline aas“. Samutitoimusid kontserdid, kino Sõprus filmi-programm, kaasaegse tsirkuse töötoad las-tele, Igor Kopõtini loeng „Narva kommuunja idarinne“ ning 5. detsembril rahvusvahe-list koostööd analüüsiv seminar, kus pidassissejuhatava ettekande lavastaja MerleKarusoo, moderaatoriks oli Vene teatrieks-pert Oleg Lojevski.

TALVEÖÖ UNENÄGU 9.–15. detsember 2018 Tallinnas Korraldaja: Tallinna Linnateater, peakorral-daja Raivo Põldmaa

Festival tähistas oma kümnendat toimumis-korda, tuues Tallinnasse Euroopa teatrimaa-ilma tipplavastaja Alvis Hermanise ja temateatriloomingu. Põhiprogrammi kuulus viisAlvis Hermanise lavastust: „Brodski/Barõš-nikov“, „Pikk elu“, „Oblomov“, „Läti armas-tus“ ja „Must piim“. Esmakordselt tehtikoostööd ka festivaliga Kuldne Mask Eestis,kellega koos toodi Eestisse veel ka kuuesAlvis Hermanise lavastus, „Šukšini jutustu-sed“, mida esitas Moskva Rahvaste Teater.Festivali kõrvalprogrammi raames esitletiAlvis Hermanise „Päevaraamatut“, Teatri-sõprade klubis toimusid kohtumisõhtud: An-neli Saro intervjueeris Alvis Hermanist, IrinaBelobrovtseva pidas loengu Jossif Brodskiluulest, Linnateatri näitlejad Anne Reemann,Piret Kalda ja Kalju Orro küsitlesid Riia UueTeatri näitetruppi. Festivali eelviimasel päe-val võttis festivali kokku vestlusring, kusosalesid Madis Kolk, Heili Sibrits, Keiu Virro,Meelis Oidsalu ja Tambet Kaugema.

378

RIIK TEATER VÕI ESINEJA, AUTOR LAVASTUS ESITUSPAIK ETENDUSED KÜLASTUSED

Bulgaaria Ivo Dimchev Ivo Dimchev Rakvere kinosaal 1 201Gruusia Liberty Theatre Georgia Kaukaasia kriidiring Vanemuise suur maja 1 398Iisrael MASH Dance House Loose. Cut Sakala 3 teatrisaal 1 60India Anart Dance Company Kathak – Classical Dance of India Vaba Lava suur saal 1 170Iirimaa Keith Farnan Lunch & Laugh:

Things Fall Apart LHV kliendikontor 1 74Inglismaa Deborah Pearson History, history, history Rakvere kinosaal 2 272Inglismaa Forced Entertainment Real Magic Rakvere Rahu hall 2 420Inglismaa Stephen K Amos Bouquets and Brickbats kino Sõprus 1 231Inglismaa Chris Stokes Lunch & Laugh:

We Don't Need Roads LHV kliendikontor 1 34Itaalia Eva Neklyaeva (loeng) Taking playfulness seriously:

exploring freedom in curatorial practice Kanuti Gildi saal 1 40

Jaapan Tantsukompanii Un Yamada one◆piece Vaba Lava suur saal 2 392Kanada Tony Law The Lost Show restoran Nipernaadi 1 10Leedu Leedu Rahvusooper Don Carlo Estonia teatrisaal 1 638Leedu Leedu Rahvusooper Čiurlionis Estonia teatrisaal 1 384Leedu Leedu Rahvusooper Romeo ja Julia Estonia teatrisaal 1 682Leedu Leedu Riiklik Draamateater Roheline aas Narva Vaba Lava black box 2 473Lõuna-Korea Isaac Chong Wai The Collective Individual

Exercises – hugging, walking, laughing exercises Balti jaam - Vabaduse väljak 1 1 000

Läti Läti Rahvusooper Šeheradze ja tema lood Estonia teatrisaal 1 677Läti Läti Rahvusooper Ooperigala Estonia teatrisaal 1 624Läti Läti Rahvusooper Nabucco Estonia teatrisaal 1 807Läti Valmiera Teater Seened lõhnavad Sadamateater 1 148Läti Voldemārs Johansons Thirst Kanuti Gildi saal 2 171Läti Riia Uus Teater Brodski/Barõšnikov Kultuurikatel 3 1 286Läti Riia Uus Teater Läti armastus Estonia teatrisaal 2 1 143Läti Riia Uus Teater Must piim Eesti Draamateater 2 670Läti Riia Uus Teater Oblomov Salme Kultuurikeskus 1 534Läti Riia Uus Teater Pikk elu Viimsi Black Box Studio 2 488Läti Läti Vene Draamateater Medea Vene teatri suur saal 1 262Läti Läti Vene Draamateater Hea inimene Sezuanist Vene teatri suur saal 1 299Läti Läti Vene Draamateater Granaatkäevõru Vene teatri suur saal 1 599Läti, Eesti Rūta Ronja Pakalne,

Laura Kvelstein Connext Kanuti Gildi SAAL 1 48Mehhiko Julía Rodriguez Later Kanuti Gildi saal 1 122

KÜLALISTEATRID ja -ESINEJAD EESTIS

RIIK TEATER VÕI ESINEJA, AUTOR LAVASTUS ESITUSPAIK ETENDUSED KÜLASTUSED

379

Norra Lawrence Malstaf Shrink 01995 Mustpeade maja valge saal 6 218Poola Varssavi Kammerteater Tango Estonia teatrisaal 1 479Poola Teatr Powszechny, Oliver Frljić Klątwa Rakvere teatri suur saal 1 313Prantsusmaa ENCYCLOPÉDIE DE LA PAROLE /

Joris Lacoste, Pierre-Yves Macé Suite N°3 – Europe Rakver Rahu hall 2 313

Prantsusmaa Jérôme Bel Gala Rakvere teatri suur saal 2 592Prantsusmaa Gisèle Vienne, Peter Rehberg Jerk (kuuldemäng) ERRi I stuudio 2 121Rootsi Kuninglik teater Dramaten Hedda Gabler Vaba Lava suur saal 1 190Rootsi Kuninglik teater Dramaten Hedda Gabler Narva Vaba Lava blackbox 1 205Rootsi Nanna Nordström,

Gideonsson Londré Thin man: chapter I & II Kunstihoone 2 90Rootsi Mårten Spångberg Digital Techonology Kanuti Gildi saal 1 126Rootsi /Šveits Marie-Caroline Hominal,

Markus Öhrn Hominal / Öhrn Rakvere teatri väike saal 1 187Saksamaa Sven Johne A Sense of Warmth Kanuti Gildi saal 1 30Soome Race Horse Company URBOTEK Narva Vaba Lava blackbox 1 230Soome Andrius Katinas,

Vera Nevanlinna, Salla Salin Paper piece Kultuurikatel 1 90

Soome SADSONGSKOMPLEX:FI Kurvad laulud Euroopa südmest Vanemuise väike maja 1 398Soome Dance Theatre Hurjaruuth Flora and Fauna RR teatrisaal 1 74Taani Theatre Batida Man Colled Rolex Taevalava 1 97Taani Theatre Batida Soolo kahele / Solo for Two Piip ja Tuut mängumaja 2 84Venemaa Rahvaste Teater Šukšini jutustused Vene kultuurikeskus 2 1 660Venemaa Peterburi teater Masterskaja Vanem poeg Narva Vaba Lava blackbox 1 227Venemaa Dmitri Krõmovi

Draamakunstikool Kaasavaratu Salme Kultuurikeskus 1 608Venemaa teater Krasõi Fakel Kolm õde Kultuurikatel 1 320Venemaa J. Vahtangovi nim. teater Kuningas Oidipus Alexela Kontserdimaja 1 1 578Venemaa V. Majakovski nim. teater Mees, kes pidas oma naist Narva Geneva keskus,

kübaraks Ugala ja Vene teater 3 1 710Venemaa teater-stuudio Võlur Oz Sillamäe kulturikeskus,

Väike Draamateater Vene teater 2 911Venemaa Rahvaste Teater Tsirkus Alexela Kontserdimaja 1 982Venemaa Kamerjunker Kamerjunker Vene teatri suur saal 1 436

22 riiki KOKKU: 58 lavastust 83 25 626

RIIK TEATER VÕI ESINEJA, AUTOR LAVASTUS ESITUSPAIK ETENDUSED KÜLASTUSED

380

Külalised Eestis lisaks tabelis toodudetendustele ja esinejatele:

10.–13. aprillini 2018 toimusid Vaba Lavasuures saalis kuraatoriprogrammi raamesArmel Rousseli (Belgia) lavastuse „Kevadineärkamine“ külalisetendused. Frank Wede-kindi samanimelisel näidendil põhinev la-vastus valmis koos näitlejatega Prantsus-maalt, Belgiast, Šveitsist ja Jaapanist ningkunstilise meeskonnaga Belgiast ja Eestist.

21.–27. aprillini 2018 andis Tallinnas, Tartusja Viljandis etendusi Leedust pärit DansemaTantsuteater väikelastele mõeldud tsirkuse-lavastusega „Värvilised mängud“. Birute Ba-nevicuite juhtimisel toimus 27. aprillil Vil-jandi Kultuuriakadeemias ka tantsuhariduseseminar.

27. aprillil 2018 andis Tallinnas etenduse11-liikmeline tudengitest koosnev CaliforniaSanta Barbara (USCB) tantsukompanii kuuestlühilavastusest koosneva kavaga: „End-game“ (koreograaf Meredith Cabaniss),„Free Flow” (koreograaf Christina McCar-thy), „Since We All Showed Up” (koreograafMonica Bill Barnes), „Concerto Grosso“ (ko-reograaf Jose Limon), „Moss #3“ (koreograafJacqulyn Buglisi), „Deja Vu for Percussionand Strings“ (koreograaf Nancy Colahan).Etendusõhtu korraldas Tallinna Ülikooli Baltifilmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooniinstituut.

28.–29. aprillil 2018 andis Vene Teatris küla-lisetendusi Itaalia Balleto di Milano truppTeet Kase lavastusega „Anna Karenina“ (esi-etendus 2017. aasta novembris).

6. ja 9. juunil 2018 andis Tallinnas ja Haapsa-lus etenduse auhinnatud kaasaegse tsirkuse

artist Matthias Romir Saksamaalt lavas-tusega „Lood elust enesest“ („Life is ShortStories“).

14.–15. septembrini 2018 toimus TallinnasGoethe Instituudi algatusel ja Kanuti GildiSAALi korraldamisel üle-euroopalise vaba-duse mõistega tegelev projekt Freiraum : Tal-linn 1, mille raames anti Balti Jaama ooteplat-vormi eest alanud ja Vabaduse väljakul lõp-penud etendus „One Sound of the Futures“,kus osales 99 üleskutsele vastanud osalejat.Etendus kuulus Isaac Chong Wai lavastus-seeriasse „The Collective Individual Exerci-ses“. Sama ürituse raames toimusid KanutiGildi SAALis Sarah Vanhee (Brüssel) filmi-linastus, Sven Johne (Berliin) videoesitlusning vestlusring kunstnikega.

24. oktoobrist 8. novembrini 2018 olid Viljan-dis külas Moradokmai Teatrikommuuni jakodukooli asutajad Khru Chang ja PobchanTai kuningriigist, kes olid välislektoriteks26. oktoobril SA Archimedese noorteagen-tuuri korraldatud koolituspäeval „Variatiiv-ne ja rahvusvaheline huviharidus“ ja osa-lesid 25.–28. oktoobrini toimunud NOORTEnotafe sügiseses loomelaagris ühislavastuse„Mis on Tai?“ valmimisel, samuti tutvusidnad teatrimajadega Viljandis, Rakveres, Tar-tus ja Tallinnas.

28.–29. novembril 2018 andis Kanuti GildiSAALis etendusi Varssavi Nowy Teater oma-näolise viipekeelele keskenduva lavastusega„Üks viibe“ („One Gesture“, lavastajad Woj-tek Ziemilski ja Wojciech Pustoła), mille osa-täitjateks olid kurdid ja mille teemaks olimaailmaga suhtlemine. Etendustega tähistatiPoola vabariigi 100. sünnipäeva.

8.–10. novembrini 2018 toimus Tallinnas

381

kuues Eesti kaasaegse etenduskunsti show-case draamamaa.weekend, mis oli suunatudvälismaistele teatriprofessionaalidele, festi-valikuraatoritele ja teatrijuhtidele. Eesti eten-duskunstide esitlusfestivalil osales 33 välis-külalist: Prantsusmaalt Nathalie Dumon jaLaurent Papot (CDN Orléans), Alice Fabbrija Barbara Perraud (Parallèle Production);Belgiast Ingrid De Ketelaere (BOZAR) ja Ale-xandre Caputo (Théâtre Les Tanneurs); Suur-britanniast Helen Medland (SICK! Festival);Iirimaalt Willie White (Dublin Theatre Festi-val); Portugalist Carla Nobre Sousa (Alkan-tara Festival); Itaaliast Lorenzo Faccinelli(Mali Weil & Centrale Fies), Norrast Per Ana-niassen (Teaterhuset Avant Garden) ja TheisIrgens (SAND Festival); Poolast Piotr Grusz-czyński (Nowy Teatr) ja Kasia Tórz (MaltaFestival); Bulgaariast Petko Stoyanov (DNK);Horvaatiast Silvija Stipanov (PerforationsFestival); Tšehhist Marta Ljubková (PragueCrossroads festival); Saksamaalt Dirk ja Sac-ha Löchner (Theater Vorpommern), HaikoPfost (Impulse Theater Festival), CarolineFroelich (Theaterformen) ja Richard Pettifer;Iisraelist Itzik Giuli (Israel Festival); SoomestTanjalotta Räikkä (Tampere Teatterikesä),Maarja Kaasik ja Antti Mankonen (TampereTelakka), Irina Pulkka (Assitej Finland); Ve-nemaalt Mikhail Bychkov ja Raisa Zhadan(Platonov Festival), Nika Parkhomovskaya(New European Theatre Festival), DavidZharnitskiy ja Ksenia Kozhevnikova (Inde-pendent Theatre Forum), Alexandra Du-naeva (Russian State Institute of PerformingArts) ning Leedust Marius Ivaškevičius.

ÜLEVAADE AASTA TEATRITEGEVUSEST

ILUS JA ELUS 2018

Tiia Sippol

Jah, ühe aasta ilu ja valu annab enamastikohe tunda, aga jälg või selle olulisus aja loosilmneb hiljem. Kuid 2018. aastal toimus mitusündmust, mis kõik annavad aastale eelduseolla see oluline aasta. Toon aasta kroonikastvälja mõned möödapääsmatult olulised tähi-sed: koostöölavastused, mida oli 2018. aastalkokku 41, sh 14 rahvusvahelist lavastust jaEV100 projekti „Sajandi lugu” raames valmi-nud 13 lavastust; terve aasta kestnud Kino-teatri palgalise teatrivaataja eksperiment;teatrite professionaalne ja originaalne turun-dus nii Ugala renoveeritud teatrimaja kom-munikatsiooni puhul kui ka kultuurivald-konna edukaima ühisrahastusprojektinaTartu Uue Teatri maja ostusumma kogumis-aktsioon; teatrikunsti kaudu Narva Eestikaardile kandmine: augustis kultuurirajasissetallamine Tartu Uue Teatri suurlavastu-sega „Kremli ööbikud” ja detsembris NarvaVaba Lava teatrimaja avamine. Ning loomu-likult Paide Teatri avamine ja Teatri NO99lõpetamine. Teatreid tuleb ja läheb tegelikult igal aas-tal ning kui vaadata ainult koondandmeid,siis on kõik nii kui ennegi: ligi seitsme tuhan-del etendusel (6 695) oli külastusi ligi 1,2 mil-jonit (1 192 042), teatrite mängukavas ligikuussada (582) lavastust, neist uuslavastusiüle kahesaja (212). Kõike on küll taas pisutenam kui eelneval ja sellele eelneval aastal,kuid 2018. aasta andmetega osaleb statistikaska senisest suurem arv erateatreid ja lavas-tusprojekte. Lisaks 11 linna- ja riigiteatrileosaleb andmetega 31 erateatrit ja 16 teatri-

382

projekti (22 lavastusega). See on seniste aas-tate osalejate rekord – 58. Toon võrdluseksaasta 2008, kui osalevaid teatreid oli 28, 2013.aastal 41 ja 2017. aastal 47. Jätkates traditsiooni ja võrreldes andmeideelnevate aastatega saab öelda, et koos osa-lejate arvuga kasvas nii repertuaaris olevatelavastuste (540->559->582le) kui ka uuslavas-tuste arv (196->204->212) ja seda nii eelmisekui üleeelmise aastaga võrreldes. Loomuli-kult tuleb tõdeda, et 11 linna- ja riigiteatriuuslavastuse arv püsib enam-vähem samassuurusjärgus, 100 uuslavastuse ringis, ningkogu repertuaari 582 lavastusest kuulub rii-giteatritele tavapäraselt 320 (324) lavastuseringis. See omakorda tähendab, et iga-aas-tane uuslavastuste arvu tõus või langus sõl-tub erateatritest ja projektidest. 2018. aastalpaistab uusi tulijaid olevat. Olen ka varase-matel aastatel kokku lugenud kõik uuslavas-tused, mis on aasta jooksul esietendunud,kuid mille kohta ei ole külastuste andmeid.Selliselt on uuslavastuste arv viimastel aas-tatel koos statistikasse kuuluvate uuslavas-tustega olnud 250–260 uuslavastuse ringis.Pidasin seda juba üsna suureks saavutuseksja ennustasin peatset langust. 2018. aastaloleks senise arvestuse alusel nii statistikaskui ka kroonikas kajastatud uuslavastusearvuks 241, mida ma ei nimetaks märkimis-väärseks languseks, sest 2018 oli väga ak-tiivne uuslavastuseaasta teatriga seotudkõrgkoolides, ning kui siia liita ka kursuse-ja lõpulavastused, saamegi koondarvuks 260.Kolmandana võiks siia liita ka harrastusteat-rid. 2018. aasta kroonika erineb varasemastühe uue tabeli poolest. Esmakordselt on ta-belisse jõudnud harrastusteatrite koondand-med ning välja on toodud samuti uus-lavastused (42), kogu repertuaar (96), eten-dused (448) ja külastused (21 855). Ja kuinüüd liita siia juurde harrastusteatrite, teat-

rikoolide ja miks mitte ka Raadioteatri 5 uus-lavastust, siis ei saa teatritegevuse vähene-misest või langusest juttugi olla. 307 uus-lavastust on märkimisväärne loomingu-line panus, mis ei räägi mingist langusten-dentsist. Tegijate jätkuvale aktiivsusele ei jää allaka vaatajate huvi. Keskmiselt oli 2018. aastalühel etendusel 178 vaatajat. Seda on küllvähem kui perioodil 2007–2013, kui saalis oli185–214 vaatajat, kuid viimase viie aastavõrdluses (173–180) on tegu igati hea tule-musega. Kõige rohkem vaatajaid oli sõnalavastus-tel ehk 58,5% kõigist teatrikülastustest (365sõnalavastust ehk osakaal teatrite repertuaa-ris 62,7% ja etendusi 362 ehk 65,3%), sellelejärgnesid muusikalavastuste külastused –16,3% (repertuaari osakaal 8,2% ehk 48 lavas-tust, etenduste osakaal 5,4% ehk 362) ja mit-meliigilavastused 11,2% külastustega (reper-tuaari osakaal 12,7% ehk 74 lavastust, eten-duste osakaal 13,9% ehk 933). Alla 10 prot-sendi olid tantsulavastuste külastused – 9,5%(61 ehk 10,5% repertuaarist, 428 ehk 6,4%etendustest) ning nuku- ja objektiteatri lavas-tuste külastused 4,6% (repertuaari osakaal8,9% ehk 34 lavastust, etenduste osakaal 8,9%ehk 597 etendust). Kui vaadata uuslavastuste osakaalu, onlavastuste eluiga pikem nukulavastustel jamuusikalavastustel (vastavalt 20% ja 25%),tantsulavastuste repertuaar vahetub 42,6%ulatuses ning nii aastatepikkust püsireper-tuaari kui ka pidevat vaheldumist on nii mit-meliigilavastuste (36,5%) kui ka sõnalavas-tuste hulgas. 2018. aastal oli sõnalavastusteosakaal kogu repertuaaris 62,7% (sellest 37%uuslavastusi) ning kõigist uuslavastusestmoodustas sõnalavastuste osa koguni 63,7%.Just sõnalavastuste osakaalu protsent on aas-tate vältel püsinud samal tasemel – kogu ter-

383

vikust püsivalt veidi üle 60% nii uue kui kapüsirepertuaari osas. Sõnalavastuste teksti-line päritolu on 2018. aastal samuti tähele-panuväärne: 365 sõnalavastusest 41,7% (157lavastust) on Eesti autorite lavatekstid (sh130 näidendit ja 27 dramatiseeringut), uutesõnalavastuste (kokku 135) hulgas on Eestiautorite osakaal isegi veidi kõrgem – 45,9%(62 lavastust, vastavalt 51 näidendit ja 11 dra-matiseeringut). Enimkülastatud teatrid on jätkuvalt Esto-nia (154 484), Vanemuine (150 809) ja EestiDraamateater (106 830). Eraetendusasutus-test kogusid enim vaatajaid Tartu Uus Teater(35 589), Piip ja Tuut Teater (31 979) ning paa-rikümne tuhande külastuse ringis kogusidsaalidesse nii R.A.A.A.M., VAT Teater, EestiTantsuagentuur, Vana Baskini Teater kui kaTuuleveski. Teatrite koondtabelis jääb uusla-vastuste arvu (20) ja külastuste (28 333) poo-lest ilmselt silma ka lavastusprojektide rida.Kuna Eesti teatripilti kerkib igal aastal asu-tusi, ettevõtteid või sõpruskondi, kes ei olejuriidiliselt teatrid, kuid toovad välja nii si-sult kui vaadatavuselt märkimisväärseid la-vastusi, siis on need lavastused välja toodudühisnimetaja all „Lavastusprojektid“. Nendeosakaal tervikus muutub iga aastaga suure-maks. 2018. aastal on 16 erinevat kooslust esi-tanud andmed 22 lavastuse kohta (220etendust ja 28 333 vaatajat). Tavapäraselt on teatrite koondtabeli kõr-val eraldi välja toodud kolme etenduskuns-tikeskuse (Kanuti Gildi SAALi, SõltumatuTantsu Lava ja Vaba Lava) andmed kogu kul-tuurilise tegevusega, samuti on teatrite tege-vusülevaadete juures kajastatud lisaks uus-lavastusele, repertuaarile ja majandusand-metele ka muu kultuuriline tegevus. Ka 2018.aastal oli Eesti teatrite panus kultuurielluigati märkimisväärne: kui lisada teatrite eten-dustegevusele korraldatud festivalid, kont-

serdid, ballid, filmiõhtud, loengusarjad jatöötoad, siis võib öelda, et jätkuvalt panusta-sid teatrid kultuuriellu 8400 kultuurisünd-musega 1,35 miljonile külastajale. Statistika koostajana tahaksin juba loota,et ollakse harjunud mõttega statistkast kuiandmekogust, mis eeldab oskust nii lugedakui ka lisa küsida. Püüan ise seejuures mitteunustada, et nii nagu andmete lugemine onka andmete esitamine oskus, sest aeg on näi-danud, et oskuseks peetakse ka mõnede and-mete esitamata jätmist. Kahju on näha, etvahel jäädakse diskussioonis toppama, sestesitatud ja talletatud info on poolik ja poletoetuda muule kui muljele või ettekujutusele.Ja nii võib tänane tarkus muutuda homseksrumaluseks. Teatrite majandusandmed on te-gelikult ka majandussuutlikkuse näitaja, sestmitte ainult kunstimeisterlik ja auhinnatudlavastus ei ole teatri edukuse näitaja, oskusedkajastuvad ka majandusandmete mitme-külgsuses, võimes vahendeid leida ja nen-dega opereerida. Iga toetuse taga on suurhulk taotlemise, majandamise ja aruandmisetööd. Ka riigi poolt jagatav toetus ei ole ükssuur meepott. Seepärast on nüüdsest Teatri-elu kroonika majandusgraafikutes riigi toe-tus detailsemalt kajastatud: investeeringud,kultuurkapitali toetus ja projektitoetused oneraldatud riigi tegevustoetusest. Kahjuks eiole veel kõigil teatritel harjumust iga saadudtoetust märkida. Nt on nii mõnelgi jäänudkirja panemata „Teater maale“ projektitoetus.Aga ... jätaksingi siia need kolm punkti, sestmajandamine on kunst ja kunstimeisterlik-kus tuleb ikka harjutamise ja kogemusega. Soovitan lugeda „Teater. Muusika. Kino“suvist topeltnumbrit, kus ilmus Ott Karuliniartikkel „Näe puude taga metsa“; olen te-maga igati nõus, et statistikat kasutades onväga lihtne valetada. Ühtlasi tänan mitmeosundamise eest, millele ei märka ise enam

384

viidata. Nt et teismelistele mõeldud lavastusei tähenda, et vaatajateks olid teismelised –niisiis ei saa lavastusliikide ja sihtrühmadejärgi otsustada selle üle, millise vanusegrupiinimesed teatris käisid. Selleks on eraldi pub-likuuuringud ja kõige terviklikuma teatri-pildi annaks tõesti statistika paralleelseltelanikkonna küsitlusuuringutega. Käesolevkroonika toobki võrdlusena ära Riina Lein-bocki ülevaate statistikaameti 2017. aasta kul-tuuris osalemise küsitluse tulemustest, misjõuab küll kõigile tuttava järelduseni, et põ-hiliselt käib teatris keskealine kõrgharidu-sega naine, kuid heidab veidi valgust kaülejäänud saali, näidates, keda seal veel leidavõib ja millises maakonnas ning mitu kordaaastas nad sinna jõuavad. Kui kõrvale jätta aktiivne harrastusteat-rite tegevus, siis võib külastusandmeid vaa-dates kinnitada, et maal paistab tõesti igavolevat. Eesti teatrite miljon teatrikülastust(84,4%) toimub kuues teatrilinnas: Tallinnas,Rakveres, Pärnus, Kuressaares, Tartus ja Vil-jandis. See tähendab, et välismaal kogutakse2,8% ning maakondades (sh ka teistes linna-des, asulates) vaid 12,8% vaatajatest. Kui võrrelda 2017. ja 2018. aasta teatrikü-lastuste andmeid Riina Leinbocki artiklis too-dud 2017. aasta küsitluse protsentidega, siisilmneb, et kahe aktiivsema teatrimaakonna –Harjumaa ja Tartumaa – inimesed hindavadka ise oma teatriskäimise aktiivsust suhteli-selt kõrgeks: näiteks Tartu ja Tartumaa elani-kest käib küsitluse põhjal teatris 49%, mistähendab arvuliselt 71 319 inimest. Statistikaütleb, et 2017. aastal oli Tartus ja Tartumaalteatrikülastusi kokku 175 761 ehk iga Tartu-maa teatriskäija käis teatris 2,5 korda. S ee on klassikaline näide selle kohta, kui-

das tõestada, et Tartumaal elavad meeldivaltkultuurilembesed inimesed. Soovitan siinko-hal tähele panna, et käiakse ju teatris ka väl-jaspool kodumaakonda ja Tartumaale tule-vad teatrit vaatama ka teiste maakondadevaatajad, ning küllap see aktiivsele Eesti su-veteatrile mõeldes nii ongi. Sellest Tartumaanäitest koorubki klassikaline tõdemus, etükski fakt pole puhas kuld ja iga esitatudandme taga on esitaja valik või vajadus mi-dagi välja tuua, ilmestada või tõestada. See aga ei tähenda, et statistiliste andmeteesitaja alati valetab. Tahan osutada pigemsellele, et iga fakti aktsepteerimine vajab ak-tiivset kaasamõtlemist ja küsimist: mis onvälja jäetud ja miks – kas selleks, et midagivarjata, või selleks, et muud andmed eipuutu tõesti teemasse. Karulini artiklis on veel teinegi järeldus,mis on kroonika koostaja jaoks nii oluline, ettahaksin selle üle korrata: „... loodetavastisuudetakse õige pea välja mõelda, kuidashinnata kultuuri ühiskondlikku mõju, sestkultuuri, sh teatri puhul ei piisa vaid tegijatepanuse mõõtmisest või sellest osasaanuteäramärkimisest.“ Statistika kogujana ei saajätta igal aastal välja hõikamata uuslavas-tuste ja külastuste arvu, aga ka minul onkahju, kui kogu teemakajastus piirdubkiosundatud infoga. Kahjuks ei jää kogujalaega mitme nurga alt tõlgendamiseks, vaidüksnes huvitavatele paralleelidele või põrku-mistele viitamiseks. Kuid eks igast andme-kogust saabki vastavalt teemale teha vaja-likke väljavõtteid ja leida mõtteid, mis ainultootavad printsi oma Okasroosikese unes. Aitäh kõigile teatritele, andmete jagaja-tele ja kaasamõtlejatele!

385

muud majandustegevuse tulud

4 918 8848%

tegevustoetused riigieelarvest

33 212 74052%

kohvikutulu2 504 382

4%

riigi toetused finantskohustuste katteks ja otseinvesteeringuteks

5 226 3848%

muud laekumised2 334 310

4%

omavalitsuste toetus otseinvesteeringuteks

90 2740%

omavalitsuste tegevus- ja projektitoetused1 598 671

3%

toetused välismaalt438 336

1%

piletitulu12 954 184

20%

Joonis 2. Etendusasutuste kulud suuremate põhikulude kaupa

tööjõukulud39 221 624

62%

maksed, kohustused ja muud kulud5 437 857

9%

majanduskulud10 824 415

17%

halduskulud6 486 989

10%

kohvikukulud954 6762

2%

Joonis 1. Etendusasutuste tulud suuremate põhitulude kaupa

KES KÄIVAD TEATRIS?

Riina Leinbock

Käesolev ülevaade on koostatud kultuurisosalemise uuringu põhjal, mille Statistika-amet viis läbi 2017. aastal. Uuringus küsiti15-aastastelt ja vanematelt Eesti elanikelt, kasnad on viimase 12 kuu jooksul külastanudteatrit. Silmas peeti sõnalavastuste, muusika-lide, ooperite, operettide, balleti, tantsulavas-tuste, nukulavastuste ja muude lavastustekülastamist. Arvesse läksid kõik elavas esi-tuses etendused olenemata kohast, ka vaba-õhuetendused, esinemised erinevates asu-tustes jm. Teatrikülastajaks loetakse neid, keson viimase 12 kuu jooksul vähemalt ühekorra teatris käinud. Uuringu andmetel käis viimase 12 kuujooksul teatris 453 900 vähemalt 15-aastastEesti elanikku, mis on 41,2% samaealisestrahvastikust. Külastuste arvu põhjal jaotusidnad järgmiselt: 1 kord 25%, 2 korda 27%, 3korda 17%, 4 korda 10%, 5 korda 8%, 6–8korda 7% ning vähemalt 9 korda 6%. Seegaumbes pooled teatrietendusi vaatamas käi-nutest tegid seda aasta jooksul 1–2 korda,veidi üle veerandi 3–4 korda ja umbes viien-dik sagedamini. Uuringus esitati vastajaile (nii teatrit kü-lastanutele kui ka mittekülastanutele) küsi-mus: „Kui kättesaadavad on soovi korralteile sobivad teatrietendused (sõnateatri-,ooperi-, balleti- või tantsuetendused)?“ Teat-rietendusi vabalt või pigem kättesaadavakspidas 52%, vahel kättesaadavaks 23% jaüldse mitte või pigem mitte kättesaadavaks25% elanikest. Viimaselt rühmalt uuriti täien-davalt põhjusi, miks teatrietendused ei oleneile kättesaadavad, seejuures võis märkidamitu põhjust. Enam märgiti majanduslikkepõhjusi (32%), järgnesid „asukoha tõttu“

(25%), ei ole huvitatud (15%), ei ole aega(15%), pileteid on raske saada, nende müükei ole hästi korraldatud (9%). Eelpool loetle-mata „muud“ põhjust märgiti 24%. KunaStatistikaameti 2013. aasta elanikkonna moo-dul-uuringu andmetel oli tervislik seisundvõi puue üks olulisemaid teatrikülastamisttakistavaid tegureid, siis võib eeldada, et ter-vis klassifitseeriti 2017. aastal „muu“ alla.Sellele viitab asjaolu, et 15–44-aastastest mär-kis vastust „muu“ vaid 4%, kuid üle 65-aas-tastest 45%.

Teatrikülastajate elukohtNagu paljudes muudes valdkondades, ilm-nevad Eestis suured regionaalsed erinevusedka teatris käimises. Nii ületab teatrikülasta-jate osatähtsus Tartumaal (49%) ja Harjumaal(48,5%) rohkem kui kaks korda sama näitajatIda-Virumaal (23,1%) (joonis 1). Pärnu- ja Vil-jandimaal on kõnealune näitaja lähedaneEesti keskmisele, ülejäänud maakonnad jää-vad sellest allapoole. Tartu maakonna hea ta-seme tagab suur teatriskäijate osatähtsusTartu linnas (53,6%), muu Tartumaa jääb sel-lest oluliselt maha (41,5%). Harjumaal aga onolukord vastupidine: Tallinna linn jääb teat-riskäijate osakaalult (47,3%) alla muule Har-jumaale (51,9%). Tallinna ümbrusesse koon-dunud keskmisest aktiivsemad inimesed onaktiivsed ka teatri külastamise poolest. Rah-vaarvult kolmandas linnas Narvas käis agateatris vaid 17,2% vähemalt 15-aastastest ela-nikest, ülejäänud Ida-Virumaal 26,8%. Absoluutarve vaadates näeme väga suurtteatrikülastajate koondumist Harju ja Tartumaakonda – pea 2/3 vähemalt 15-aastastestelanikest, kes on viimase aasta jooksul teatriskäinud, elavad neis kahes maakonnas. Üle-jäänud kolmeteistkümnes maakonnas elabvaid 1/3 külastajatest (tabel 1). Arusaadavalton kõige enam teatripublikut pealinnas

387

Joonis 1. Aasta jooksul teatrit külastanute osatähtsus maakonna järgi (15-aastased ja vanemad)

Tabel 1. Aasta jooksul teatrit külastanud elukoha järgi (15-aastased ja vanemad)

ELUKOHT KÜLASTANUTE % ELUKOHT KÜLASTANUTE %

ARV, TUHAT KÜLASTANUTEST ARV, TUHAT KÜLASTANUTEST

Eesti kokku 453,9 100,0  Lääne-Viru maakond 15,5 3,4Harju maakond 235,1 51,8  Põlva maakond 6,7 1,5

Tallinn 171,2 37,7 Pärnu maakond 26,5 5,8muu Harjumaa 63,9 14,1  Rapla maakond 10,1 2,2

Hiiu maakond 2,5 0,5  Saare maakond 8,8 1,9Ida-Viru maakond 28,1 6,2  Tartu maakond 62,7 13,8

Narva linn 7,9 1,7  Tartu linn 42,7 9,4muu Ida-Virumaa 20,2 4,5  muu Tartumaa 19,9 4,4

Jõgeva maakond 9,2 2,0 Valga maakond 7,3 1,6Järva maakond 7,5 1,7 Viljandi maakond 16,2 3,6Lääne maakond 7,3 1,6 Võru maakond 9,2 2,0

maakond teadmata 1,3 0,3

(37,7%), sellele aga järgneb ülejäänud Harjumaakond (14,1%), kus külastajate arv on vei-di suurem kui kogu Tartu maakonnas. Eel-

toodust näeme, et Harju maakonnas elabveidi üle poole kõigist Eesti teatrikülastaja-test. Samal ajal on meil kaheksas maakonnas

388

teatrikülastajaid alla 10 000, mis on sõltuvaltmaakonnast 0,5–2% kõigist Eesti teatrikülas-tajatest. Et kultuuris osalemise uuring viidiläbi 2017. aastal, siis vastavad kõik esitatudarvud haldusreformieelsetele piiridele. Uutespiirides võib osa arve olla pisut teistsugused,kuid üldpilti need ei muuda.

Sugu ja vanusNaised on ikka olnud aktiivsemad teatrikü-lastajad kui mehed ja seda olenemata vanu-sest. Naistest olid aasta jooksul teatris käinudligi pooled (47,5%), meestest kolmandik(33,8%). Kuna vähemalt 15-aastase rahvas-tiku hulgas on naisi märgatavalt rohkem kuimehi ja naiste seas on omakorda teatriskäi-jaid rohkem, siis nende kahe teguri koosmõ-jul on naiskülastajate osakaal kõigi teatri-külastajate seas üsna suur – 62,2%. Lisadessellele veel asjaolu, et naiste seas on meestestrohkem sagedamaid teatris käijaid, võibkiteatrisaalides näha ülekaalukalt naisi. Näi-

teks vähemalt neli korda aastas käis teatrisligi 35% nais- ja 26% meeskülastajatest. Ühekorra aastas aga külastas teatrit 22% nais- ja29% meeskülastajatest. Põhjustena, miks ei käida (sagedamini)teatris, märkisid mehed huvi- ja ajapuudustmärksa enam kui naised. Majanduslikudpõhjused ja muud takistavad tegurid (näittervis) on aga naiste jaoks olulisemad takis-tused teatris käimiseks kui meestel. Vanuse lõikes on suurim teatriskäijateosakaal 15–19-aastaste seas (üle 58%), 20–29-aastaste seas langeb see 41%-le, 30–59-aas-taste seas aga suureneb taas (45–49%,sõltuvalt vanusrühmast). Pärast 60. eluaastaton nimetatud näitaja alla 40% ja vanematesearühmades langeb see kiiresti. Külastanuteabsoluutarvu vanusetrend on mõnevõrrateistsugune (joonis 2), sest see sõltub nii vas-tava vanuserühma elanike arvukusest kui kateatriskäijate osakaalust selles vanuse-rühmas. Nooremad põlvkonnad (15–19- ja

Joonis 2. Aasta jooksul teatrit külastanud soo ja vanuse järgi

389

20–24-aastased) on meil väikesearvulised jahoolimata suurimast teatriskäijate osakaalust15–19-aastaste seas on külastanute absoluut-arv selles vanusrühmas ikkagi väiksem kuinäiteks 30–34-aastaste arvukal põlvkonnal.15–24-aastaseid noori ning 65-aastaseid javanemaid on meie teatrikülastajate seas üsnavõrdselt (vastavalt 13,8% ja 14,8% kõigistkülastajatest), vahepealsetest vanuserühma-dest on 25–44-aastasi mõnevõrra rohkem kui45-64-aastasi (tabel 2). Teatris käimise sagedusega paistavadsilma 45–64-aastased, kellest 38% käib teatrisvähemalt neli korda aastas. 15–24-aastasteseas on nii sagedasi teatriskäijaid vaid viien-dik. Ühe korra aastas teatris käijaid on enamnoorte seas: 31% 25–34-aastastest ja 26%15–24-aastastest.

Vanemates earühmades on oluliselt roh-kem neid, kes peavad teatrietendusi üldsemitte või pigem mitte kättesaadavaks – üle65-aastaste seas oli neid 44%, 45–64-aastastehulgas 25%, kuid 15–24-aastaste seas vaid14%. Oluliseks takistuseks teatris käimisel oliüle 65-aastastel tervis (vastus „muu“), 15–64-aastased märkisid enam majanduslikke põh-jusi, 25–44-aastased ka ajapuudust.

Omandatud haridustaseTeatris käimine sõltub oluliselt haridustase-mest. Käesolevas ülevaates on haridustase-med jaotatud kolme rahvusvaheliselt võr-reldavasse rühma: põhiharidus või mada-lam, keskharidus või kutseharidus keskhari-duse baasil ning kõrgharidus või keskeri-haridus keskhariduse baasil (viimane on rah-vusvahelises mõistes kõrgharidus). Varemnimetati neid rühmi ka 1. taseme, 2. tasemeja 3. taseme hariduseks. Esimeses rühmas oliteatris käijaid 28,2%, teises 34% ning kõigeharitumate rühmas 56,7%. Seega erinevuskõrgeima haridustasemega inimeste ja põhi-hariduse või sellest madalama haridusegainimeste vahel on kõnealuse näitaja puhulkahekordne. Seaduspära – mida kõrgem onomandatud haridustase, seda suurem onteatriskäijate osakaal – kehtib kõigis vanuse-rühmades peale 15–24-aastaste, kus suurelosal noortest on veel haridustee pooleli. Pooled meie teatrikülastajatest on kõrg-hariduse või keskharidusel baseeruva kesk-eriharidusega (tabel 2), põhiharidus võimadalam on ligi 13%-l külastajatest, neistenamik noored (joonis 3). Kõrgeima haridus-tasemega publikut on kõige enam 25–44-aas-taste seas, keskhariduse või keskhariduselbaseeruva kutseharidusega külastajad jagu-nevad üsna võrdselt 25–44-aastaste ja 45–64-aastaste rühma vahel.

Tabel 2. Aasta jooksul teatrit külastanud isikute rühma järgi (15-aastased ja vanemad)

ISIKUTE RÜHM KÜLASTANUTE ARV, TUH % KÜLASTANUTEST

Kõik külastanud 453,9 100,0Mehed 171,5 37,8Naised 282,4 62,215–24-aastased 62,6 13,825–44-aastased 171,8 37,945–64-aastased 152,2 33,5Vähemalt 65-aastased 67,3 14,8Põhiharidus või madalam haridus 58,7 12,9keskharidus või kutseharidus keskhariduse baasil 166 36,6Kõrgharidus või keskeriharidus keskhariduse baasil 227,8Haridustase teadmata 1,5 0,3Eesti emakeelega 356,7 78,6Muu emakeelega 95,2 21,0

vene emakeelega 90,4 19,9mõne muu emakeelega 4,8 1,1

Emakeel teadmata 2 0,4

390

Haritumad inimesed on ka sagedasemadteatriskäijad. Vähemalt neli korda aastas kü-lastas teatrit 37% kõrgeima, 27% keskmise ja22% madalaima haridustasemega publikust.Ühe külastusega aastas piirdus 18% kõr-geima ja ca 30% keskmise ja madalaima hari-dustasemega teatris käinutest. Põhi- või madalama haridusega inimes-test kolmandik peab teatrietendusi üldsemitte või pigem mitte kättesaadavaks, kõr-geima haridustasemega inimestest arvab sa-mamoodi 19%. Vähem haritud inimestejaoks olid teatris mitte käimise põhjustena,võrreldes teistega, märksa olulisemad huvi-puudus ja muud põhjused (tervis jm).

EmakeelMärgatavad erinevused teatris käimises ilm-nevad eesti keelt emakeelena rääkivate ini-meste ja muu emakeelega inimeste vahel.Kui kõigist vähemalt 15-aastastest eesti ema-keelega elanikest külastas aasta jooksul teat-

Tabel 3 Aasta jooksul teatrit külastanud muu emakeelega rahvastik elukoha järgi

(15-aastased ja vanemad)

Joonis 3. Aasta jooksul teatrit külastanud kõrgeima omandatud haridustaseme ja vanuserühma järgi

Eesti kokku 95,2 100,0 21,0Harjumaa 60,6 63,7 13,3

Tallinn 51,3 53,9 11,3muu Harjumaa 9,3 9,7 2,0

Ida-Viru maakond 23 24,1 5,1Narva linn 7,8 8,1 1,7muu Ida-Virumaa 15,2 16,0 3,4

Tartu maakond 6,4 6,7 1,4Tartu linn 5,5 5,7 1,2

Muu Eesti 5,2 5,5 1,1

KÜLASTANUTEARV, TUHAT

ELUKOHT % KÕIGIST KÜLASTANUTEST

% MUU EMAKEELEGA KÜLASTANUTEST

rit 46%, siis vene emakeelega ja mõne muuemakeelega elanikel oli külastajate osakaaloluliselt väiksem (vastavalt 29,7% ja 26,6%).Arvuliselt oli eesti keelt emakeelena rääki-

391

vaid külastajaid 356 700 ja muu (valdavaltvene) emakeelega publikut 95 200 inimest(tabel 2, joonis 4). Ligi 2/3 muukeelsetestteatrikülastajatest elab Harjumaal, sh Tallin-nas 54% (tabel 3). Umbes veerandi muukeel-sete külastajate elukoht asub Ida-Virumaal. Eesti keelt emakeelena rääkivad elanikudkäivad teatris sagedamini kui muu emakee-lega inimesed. Vähemalt neli korda aastaskäis teatris 1/3 eesti emakeelega ja 1/4 muuemakeelega külastajatest. Kui muu emakee-lega rahvastikust käis korra aastas teatris kol-mandik teatrit külastanutest, siis eesti ema-keelega inimeste puhul oli see näitaja 22,7%. Teatrietendusi üldse mitte või pigem

mitte kättesaadavaks pidas 21% eesti ema-keelega ja 37% muu emakeelega elanikest.Kahe rahvastikurühma võrdlus näitas, ettakistustest, miks ei käida (sagedamini) teat-ris, olid muu emakeelega inimeste jaoks olu-lisemad majanduslikud põhjused ning aja- jahuvipuudus. Eeltoodut lühidalt kokku võttes tõdeme,et suurem osa (ca 2/3) Eesti teatripublikustelab Harju- ja Tartumaal ning aktiivsemadteatrikülastajad on naised, kõrgema haridus-taseme ja eesti emakeelega inimesed.

Riina Leinbock on Statistikaameti rahvastiku- jasotsiaalstatistika osakonna analüütik.

Joonis 4. Aasta jooksul teatrit külastanud emakeele ja vanuserühma järgi

393

TEATRITE TEGEVUSÜLEVAATED

Avalik-õiguslik etendusasutus Rahvusooper Estonia 394

LinnateatridKuressaare Linnateater 402Tallinna Linnateater 404

R