tartu tervishoiu kÕrgkooli ajakiri · tartu tervishoiu kõrgkool on eesti vanim rakendus -...

SEPTEMBER 2017 / nr. 16

TARTU TERVISHOIUKÕRGKOOLI AJAKIRI

Kõrgkoolil on uus interaktiivne õppevahend - Anatomage

Eneseabistamise ABC - koduapteek

Kuidas tudengina esimesel õppeaastal ellu jääda?

Telli endale veebiajakiri: www.nooruse.ee/tervist!

TOIMETUSELT

Tervist! on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli veebiajakiri. Asukoht veebis: www.nooruse.ee/tervist! Veebiajakiri Tervist!: ISSN 2346-5816. Trükiväljaanne: ISSN 2504-8082 Postiaadress: Nooruse 5, Tartu 50411

Vastutav väljaandja: Mari-Liis Timmotalo [email protected], 737 0260Toimetus: Gethel Laiuste, Ksenia Ivanova, Birgit Änilane, Ingrid Rasina, Kristiina Ots, Ragne Õitspuu, Kadri-Elise Lasn, Liisi Oja, Martina Peda, Stella Tiit, Kätriin Kruusaauk, Joosep Talts, Annabel Uibo, Leo Vissak, Hedo MägiKujundus: Artur Kuus, Kaisa ReimandMakett ja küljendus: Artur KuusKolleegium: Merle Varik, Ermo Kruuse, Richard Jalakas, Merlis Karja-Kännaste, Anne Vahtramäe, Janika Pael, Ele Hansen, Kalmer Marimaa, Eva Roos Nerut, Grete JeltsovJärgmine veebiajakiri ilmub 24. novembril 2017.

Kõik on uus septembrikuus – see ütlus peab vist tõesti paika. Tartu Tervishoiu Kõrgkool on täis uusi (üli)õpilasi ning alanud on uus õppeaasta. Alga-mas on uued rahvusvahelised projektid. Taamal teren-dab Tartu Tervishoiu Kõrgkooli esimene magistriõp-pekava. Ja siis juba ka teine. Kõrgkoolil on uus ja uhke õppevahend – anatoomiline laud. Uus on ka ajakirja Tervist! vastutav väljaandja. Vähemalt mõneks ajaks.

Pea neli aastat tagasi, 2013. aasta novembris sün-dis veebiajakiri Tervist!. Selle mõtte teostajaks ja eest-vedajaks on olnud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kom-munikatsioonijuht Jaanika Niinepuu. Ilmselt teavad teist juba paljud, et mõneks ajaks on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kommunikatsioonijuhi teatepulk antud üle minule. Seega on mul väga suur au ka kõrgkooli veebi-ajakirja tegemisi sel ajal eest vedada.

Kingad, mida ma täitma pean, on küllalt suu-red. Need neli aastat, mil kõrgkoolil on olnud oma vee-biajakiri, on minu hinnangul veel nii mõndagi põ-nevat ja esialgu võimatuna näivat korda saadetud. Kõrgkool on arenenud ja kasvanud, targemaks ja osa-vamaks saanud. Ma usun, et selle taga on hästi toi-miv meeskonnatöö. Sel aastal on kõrgkooli meeskond liikmete poolest küll veidi muutunud, aga ma näen iga päev, et uued meeskonnaliikmed annavad endast vaieldamatult kõik, et varasemalt tehtud head tööd jät-kata ja ise seejuures areneda. Läbi arengu jõuame me lõpuks sellisesse punkti, kus heast tööst saab suurepä-rane töö. Lõpuks ei ole meie eesmärk enam varasema jätkamine, vaid uute ja vägevate ideede teostamine, mida saame juba pidada omaks.

Ma valetaksin nii teile kui iseendale, kui ma ütleksin, et kõrgkoolis kommunikatsioonijuhi-na tööle asumine ja selle ametikohaga kaasnev vastu-tus mind alguses ei kohutanud. Tegelikult kohutab see mind veel praegugi, aga iga päeva ja iga uue kogemu-sega tunnen ma, et olen arenenud ja minu oskused ja teadmised on täienenud. Siiski ei julgeks ma veel väi-

ta, et eelmise kommunikatsioonijuhi kingad mulle kui valatult sobivad. Aga need mahuvad mulle jalga ja nendega käia oskan ma juba küll. Vahel ehk veidi ko-mistades ja kukkudes, aga siis jälle püsti tõustes ja sir-ge seljaga edasi sammudes.

Kujutan ette, et ka meie kõrgkooli tudengite peast käivad läbi sarnased mõtted. Tervishoiuvaldkonnas töötamine on kindlasti veidi hirmutav, sest vastutama või hoolitsema peab inimelude eest. Tuleks aga mee-les pidada, et kõik, mis on hirmutav, ei ole veel tingi-mata hirmus. Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on olemas kõik võimalused, et oma hirmudest üle saada ja tulevi-kus edukas olla. Meie kaasaegsed õppevahendid ja õp-pejõudude laialdased teadmised on mõeldud just teile, armsad õpilased ja üliõpilased. Kasu-tage kõiki võimalusi, küsige palju küsimusi, harjutage ja õppige iga päev. Inimene õpib küll kogu elu, aga kõrgkoolis õppimise aeg on ilmselt üks inten-siivsemaid. Ja uskuge mind, et see aeg lendab linnu-tiivul, sest alles äsja olin ka mina veel tudeng. Aga nüüd on käes septembrikuu ja kõik on taas uus. Nii kõrgkooli kui minu jaoks.

Mari-Liis Timmotalo, kommunikatsioonijuht

Head tervist! ...........................4

Kõrgkoolil on uus interaktiivne õppevahend - Anatomage ..............................5

20 aastat bioanalüütiku õpet ................ 7

Vastuvõtt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 2017/2018.õa. ........9

Lühiuudised ..........................10

Aasta kolleegid 2017 ............ 11

Selgusid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli aasta õppejõud ...12

Dementsusest, tugigrupist ja selle vajalikkusest ...........14

Uus õppeaasta toob uusi projekte ................................. 17

Kuidas tudengina esimesel õppeaastal ellu jääda? ........18

Eneseabistamise ABC - koduapteek ...........................20

Teadmisest, arvamisest ja vastutusest ............................23

Digipädevuste arendamine projektis DeDiWe ..................25

Central Baltic Interreg rahastatud projekt SAFHY lõppeb ....................................26

Traditsioonilises Rebase- laagris osales rekordarv esmakursuslasi .................... 27

Tudeng vs õppejõud .............30

Tervis käib kõhu kaudu ....... 31

Ruumis 117 on võimalik saada rahvusvahelist nõustamist ............................34

Milline võiks olla tervishoid aastal 2040? .......................... 35

Magus III koht tervishoiutudengite olümpiaadil ......... 37

Ikkagi inimene ......................38

Üliõpilasesinduse plaanid uueks kooliaastaks ..............39

Retrospektiiv ........................40

Futuspektiiv ..........................42

Sügishorskoop .....................43

Koolituskalender .................44

SISUKORDseptember 2017 / nr. 16

TERVIST! / SEPTEMBER 2017 / nr 16 4ÕPPEPROREKTORI PÖÖRDUMINE

Kersti Viitkar, õppeprorektor

Tartu Tervishoiu Kõrgkool on Eesti vanim rakendus-kõrgkool. Siin on antud haridust juba 206 aastat, kuid kool püsib noorena, sest igal aastal on tema juures mi-dagi uut – uued õppurid, uued töötajad, uuenev õpi-keskkond. Hea meel on näha, et mida vanemaks kõrg-kool saab, seda rohkem on erinevaid erialasid, mille vahel tulevasel õppuril on võimalik valida ja meie kõrgkool on sisseastujate hulgas endiselt populaar-ne. Huvi meie õppekavade vastu näitavad ka ekstern- õppesse astujate numbrid: 9 õppurit, kellest rekordili-ne 6 üliõpilast on valinud füsioteraapia eriala.

Selja taha vaadata on julgustav. Kui kool 1881. Aastal Tartu Ämmaemandate Kooli nime all oma tegevust alustas, lõpetas esimese lennu vaid 4 ämmaemandat. Sel sügisel asus rakenduskõrghariduse tasemel Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 2017/2018 õppeaastal õppima 284 uut üliõpilast. Nende hulgas 25 õppurit, kes alustasid õpinguid Tallinnas bioanalüütika õppekaval nelja Tallinna haigla igakülgsel toel. Samuti nimetamisväärne hulk - 60 uut üliõpilast - omandab 1-aastases õppes spetsiifilisi teadmisi kliinilise õenduse, intensiivõenduse, terviseõenduse ja vaimse tervise õenduse erialal.

Kutseõppes alustas 110 õpilast. Neist pea pool õpib töökohapõhises ehk õpi-

poisi õppes, kus õpiväljundeid omandatakse praktika- kohal tööülesandeid täites ning õpe korraldatakse koostöös tööandjatega. Ka kutseõppe grupid õpivad väljaspool Tartut, näiteks alustati hooldustöötajate õppe 1.kursusega Jõgeva Haiglas ning Viljandi Haig-las jätkavad eelmisel aastal alustanud hooldustöötaja õppekava õpilased. Talvel on plaanis avada hooldus-töötajate õppegrupp Võrus. Täienenud on ka kõrg-kooli personali read. Sel sügisel liitus meiega 7 uut töötajat, sealhulgas 3 uut õppejõudu. Ootan ja loo-dan sisukat ja meeldivat ühistoimimist.

Alustame uut õppeaastat täienenud õppekorral-duseeskirjaga ja uuenenud praktikakorraldu-

sega. Esmakursuslastele on kindlasti uueks kogemuseks meie õppetöökorraldus, kus vaid ligikaudu pool õppest toimub audi-toorselt. Teine pool õppeajast on iseseisev töö: lugemine, mõtlemine ja õpitu mõtes-

tamine. Selline õppekorraldus eeldab õp-puritelt ajaplaneerimist ja eneseanalüüsi või-

met, mille arendamiseks on õppekavades õppeaine „Enesejuhtimine“. Kõrgkoo-li 130 töötajat tegutsevad igapäeva-selt selle nimel, et tagada õppuritele parim võimalik õpikeskkond: ruu-mid, toitlustus, tipptasemel õppeva-hendid ja mitmed tugiteenused. Meie 86 õppejõudu täiendavad ennast pi-devalt, et seisukohad, mida edasi an-

takse, oleksid kaasaegsed ja õppemeetodid, mida ha-riduse andmiseks kasutatakse, oleksid võimalikult ajakohased. Samuti on õppuri käsutuses õppenõus-tajad ning teised abilised, kes tema hariduse oman-damist toetavad.

Tervishoiuvaldkond on eriline. Lisaks tehnilistele oskustele ja teadmistele eeldab see ka sobivaid hoia-kuid ja väärtusi, mille kujundamisele pööratakse ko-gu stuudiumi vältel suurt tähelepanu.

Kuid õpetamine pole Tartu Tervishoiu Kõrgkoo-li ainukene missioon. Kooli südameasjaks on sama-võrd elanikkonna terviseteadlikkuse edendamine ja kogukonna teenimine; samuti arendus- ja uurimis-projektide algatamine ja nende osalemine. Ka need on oluline osa õpingutest. Oluline osa tervishoiust.

Uus õppeaasta toob põnevaid väljakutseid ja uu-si õppekavasid. Novembris korraldab kõrgkool kaks rahvusvahelist konverentsi, kuhu ootame kolleege ja üliõpilasi nii kodu- kui välismaalt. Talvel alustame õpet radiograafia magistriõppe ühisõppekaval koos-töös Klaipeda Ülikooliga. Koostöös Tallinna Tervis-hoiu Kõrgkooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Õdede Lii-duga käivad ettevalmistused õdede erialakoolituse magistriõppe avamiseks järgmisel õppeaastal. Koos-töö praktikabaasidega on muutunud veelgi sisuka-maks ja laiapõhjalisemaks, hõlmates nüüd ka mit-mesuguseid arendusprojekte.

Soovin kogu kooliperele edukat ja rõõmsat uut akadeemilist aastat!

Head tervist!See soov kirjeldab kõige paremini meie kooli olemust.

Ave Kõrve-Noorkõiv, külalisõppejõud

Anatomage nimi on tekkinud sõnadest anatoomia ja image, lahti seletatult tähendab see seda, et kok-ku on saanud kõrgtehnoloogial põhinevad liikuvad pildid ja anatoomia. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli on jõudnud esimene elusuuruses 4D tehnoloogial põhi-nev virtuaalne lahkamislaud, mis on Eestis ainuke-ne omataoline ning mille soetamine oli finantseeri-tud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi ASTRA programmi vahenditest. Laua kogumaksumuseks on 123 480 eurot.

Selline interaktiivne anatoomiline laud on Eestis ainulaadne just oma paljude võimaluste tõttu. Näi-teks on sellel õppevahendil võimalik visualiseerida mõnda üksikut elundit, paigutades ta just nimelt nii nagu elusuuruses keskmisel inimesel ta paikneks, kuid me ei näe kehast midagi muud peale selle elun-di. Emapilgul on raske määratleda, millega on tege-mist, kuid ahhaa-efekti saabudes innustab see nii õp-pejõudu, kui ka õppurit rohkem teada saama. Tekib tahtmine saada uusi teadmisi, mida on nüüd põnev integreerida olemasolevate teadmistega ja joonista-

da endale kiht-kihilt või organ-organilt inimene ko-gu tema suurepärases funktsionaalsuses, lisades in-fosakke või muutes pildi hoopiski röntgenpildiks.

See laud võimaldab interaktiivselt teostada lõi-keid, keerata-pöörata inimkeha igas suunas ja palju-de erinevate nurkade all, vaadelda tekkinud lõigete sisse, eemaldada kiht-kihilt teekonda huvipakku-va kohani inimkehas. Miks ka mitte uurida teekon-da keerulise operatsiooni puhul. Keegi meist ei soo-vi kuulda operatsioonil kirurgi suust: „Oi, mitte see koht!“, kuid meie virtuaalsel inimesel on olemas nupp – „võta tagasi!“, seega saame teostada vastava liigu-tuse uuesti ja õigesti.

Meie uut õppevahendit võiksid kasutada ka tu-levased loomaarstid, sest anatoomiline laud toetaks nende õpet kassi või koera lahkamisvõimalusega või haruldaste juhtumitega nagu näiteks kahe peaga kas-si skelett. Õppevahendist saaksid kasu ka kunstni-kud, et õppida elutruult inimkeha saladusi, mis on peidus naha all.

Meie õppurite digipädevus on aastatega kasvanud ja sellise uue õppuri õppimise toetamiseks on Ana-tomage laud asendamatu abiline.

Kõrgkoolil on uus interaktiivne õppevahend - Anatomage

TERVIST! / SEPTEMBER 2017 / nr 16 AKTUAALNE 5


Fotod: Mari-Liis Timmotalo


Mare Remm, bioanalüütiku õppekava dotsent

Tänan Evi Aotähte ja Marika Külma minuga kaasa mõtlemast ja ideid lisamast.

Tänaseks oleme andnud bioanalüütikutele kaks-kümmend aastat kõrgharidusõpet, mis vastab ba-kalaureuse tasemele. Kuidas sai asi alguse ja kuhu oleme teel? Üheksakümnendate aastate teisel poolel võttis Eestis hoogu rakenduskõrghariduse õpe erine-vatel erialadel, sealhulgas otsustati minna rakendus-likule kõrgharidusele üle ka õdede õppes. Meie tolle- aegse juhtiva õpetaja Evi Aotähe eestvedamisel leidsi-me, et miks mitte ka labori õpet andval erialal muuta õppekava ja alustada rakenduskõrghariduse õppega.

Bioanalüütiku kõrgharidusõppe kujunemislugu

Labori spetsialiste hakati koolitama Eestis 1945. aas-tal. Sealt alates kuni siiani on seda tehtud praeguse Tartu Tervishoiu Kõrgkooli eellasteks olnud kooli-des. 1945-1997 oli õpe erineva pikkusega ja kandis erinevaid nimetusi, näiteks laborant, velskerlabo-rant ja teisigi. Möödunud sajandi kaheksakümnen-dateks aastateks oli õppe normaalkestvuseks saanud kolm aastat põhikooli lõpetanutele ja kaks aastat keskkooli lõpetanutele. Üheksakümnendate esimesel poo-lel aga hakkasime vastu võtma kooli vaid keskkooli lõpetanuid ja nende õpe kestis kolm aastat. Seejuu-res muutsime esmakordselt õppekava sisu vastavalt oma nägemusele. Senini oli õpetatud üle kogu NSVL ühtsete juhiste alusel, aga me polnud enam selles rii-gis, seega uuendasime õppekava. Kuid selle uuene-nud õppekava alusel said õpilased õppida vaid kolm

aastat, seejärel läksime juba üle rakenduskõrghari-dusele. Muidugi ei käinud kõik need muutmised nii hõlpsasti, uue õppekava valmimine võttis päris pal-ju aega ja ka paljude inimeste töövaeva.

Seega 1997. aasta septembris alustasid rakendus-kõrghariduse õppekaval õpinguid esimesed bioana-lüütikud. Õppe kestvuseks oli saanud 3,5 aastat, aja jooksul osad üliõpilased peatasid oma õpingud ning lõpuni jõudis kolme ja poole aasta pärast 20 lõpeta-jat. Siiski aja jooksul lõpetasid kõrgkooli enamik alus-tanutest. Bioanalüütiku nimi võeti üle Soomest, kus just nii nimetati rakendusliku kõrgharidusega labo-ri töötajaid. Tegelikult oli bioanalüütiku nimi kasu-tusel enamikus Põhjamaades ja on seda tänaseni. Sa-muti toimus koostöö õppekava sisu osas eriti Soome Joensuu kooliga, aga õpetaja Aotäht oli külastanud ka Rootsi kõrgkooli ning kogenud sealset õpet. Siis-ki võib öelda, et just Soomes toimunud õpe sai mei-le eeskujuks nii kestvuselt kui ka mitmetes muu-des näitajates. Hiljem oleme külastanud mitmeid Soome kõrgkoole aga ka teiste maade koole, näiteks kõrgkoole Taanis, Bulgaarias, Portugalis, Islandil, Austrias, Saksamaal jne.

Alates 2008. aastast teeme koostööd ja kuulu-me Bioanalüütikute Euroopa Assotsiatsiooniga (European Association for Professions in Biomedical Science, EPBS). Tegelikult on EPBS liikmeks Eesti Bioanalüütikute Ühing, kuid töösse on alati kaasa-tud ka kõrgkooli esindaja ja kuna EPBS pöörab olu-liselt tähelepanu haridusele, siis ilma, et meil oleks bioanalüütikutel kõrgharidus, poleks olnudki või-malik liikmeks saada. Eri riikides on antud laboris töötavatele spetsialistidele erinevaid nimetusi, kuid inglise keeles nimetatakse kõrgharidusega spetsialis-te biomedical scientist. Nii otsustasime ka meie jää-

da eesti keeles bioanalüütiku nime juurde, kuid ing-lise keeles kasutame nimetust biomedical scientist.

Kes on bioanalüütik tänapäeval?

Praeguseks õpetame me eelkõige kliiniliste laborite spetsialiste, kes töötavad multiprofessionaalses kesk-konnas, tehes koostööd õdede, arstide ja teiste ravi-meeskonna liikmetega. Ja muidugi tehakse koostööd ka laboris endas, sest ka laboris töötavad arstid, labori- spetsialistid, sekretärid, abilised mõnel pool ka kee-mikud jt. Tänapäeval on kliinilise keemia ja immu-noloogia ning molekulaardiagnostika laborites töös peamiselt aparaadid, hematoloogia ja mikrobioloo-gia laboris on järele jäänud silma ja pisut ka käsitööd. Ilmselt on patoloogia laborid siiani erilised oma suh-teliselt rohke käsitsi tehtava töö poolest, aga ka seal kasvab oluliselt aparaatide töö hulk. Seega tegelevad bioanalüütikud sõltumata laborist aparaatide korras-hoiu, nende töö kontrollimisega ja pisivigade korri-geerimisega ning suurtest vigadest teatamisega. Oma igapäeva töös puutuvad bioanalüütikud kokku pigem patsientide/klientide proovidega ja mitte nende en-diga. Aga siin on ka erandeid, mõnes haiglas eelista-takse, et proove võtavad bioanalüütikud. Kuid oluline on laborist välja antava vastuse kvaliteet ja selle kuju-nemisel on oma sõna öelda kindlasti bioanalüütikul. Analüüside tulemused, mille põhjal diagnoositak-se ja määratakse ravi, peavad olema usaldusväärsed ja täpsed, seega peab bioanalüütik mistahes analüü-si mõjutavas protsessis vigu märkama ja ennetuses osalema. Sest diagnoosist sõltub ju ravi ning mida õigem ja täpsem on diagnoos, seda õigem tuleb ravi.

Muidugi osalevad bioanalüütikud ka uute meeto-dite välja töötamises ja kontrollimises. Osad bioana-

20 aastat bioanalüütiku õpet


lüütikud on suundunud tööle teaduslaboritesse, an-des oma panuse teaduse arengusse. Kui aga kõrgkooli igapäevaelu puudutada, siis õpivad üliõpilased esial-gu, miks ja kuidas tuleks diagnoosi panna ja kuidas tuleb näiteks histoloogilise preparaate teha. Samas on eesmärk ikkagi see, mida tehakse laborites. Ja labo-ritega teeme me üpris tihedat koostööd. Laborid on need kes ütlevad meile, mis suunas oleks vaja õpin-guid arendada, näiteks kas on vaja õpetada ka nõude pesemist või on see oma tähtsuse hoopiski mineta-nud. Muutused kutsealal jõuavad õppekavasse väga kiiresti, kuna õppe läbiviimises ja õppekava arenda-mises osalevad õppejõud ning laborite esindajad, tihe on koostöö Eesti Bioanalüütikute Ühinguga. Õpin-gute ajal on üliõpilastel võimalus harjutada pingeva-balt kõrgkooli nüüdisaegse sisustusega õppelaborites, mis mitmekesistab teoreetilist õpet, näitab teadmis-te vajalikkust ning kinnistab teadmised elus vaja mi-nevateks oskusteks.

Bioanalüütiku õpe läbi aegade

Kui me bioanalüütiku õppega alustasime, siis osad juba töötavad inimesed suhtusid natuke võõrastavalt praktikale tulnud bioanalüütikutesse: tulevad siia ni-natargad, kes suurt midagi ei tea, aga on enda arvates väga targad, tulevad ja võtavad meilt töö ära. Muidugi ei olnud esimesel ja teisel kursusel olevatel üliõpilastel veel kogemusi, aga tööd kelleltki ära ei võetud. Selle asemel tulid ka varem õppinud ennast taas täienda-ma ja kõrgharidust omandama. Nii avasime mitme-tel aastatel lühendatud ajaga õppe just laborandi eri-ala omajatele. Õpiti igas kuus ühel nädalal, õpe kestis kaks aastat. See oli hästi huvitav kogemus, sest õp-pima tulid töös kogenud inimesed, kes tahtsid saada teadmisi juurde. Kui nendele kursustele enam osa-lejaid ei jagunud, siis avasime Tallinnas kahel aastal põhiõppe labori töötajatele, kellel oli kogemus, kuid polnud laborandi haridust. Õppesse tuli väga erine-va taustaga õppijaid, sealhulgas siiski ka üksikuid la-

põhiõpet alustas üks rühm, kus õpivad teisel erialal kõrghariduse omandanud inimesed, näiteks geeni-tehnoloogid. Kuid samas rühmas on siiski ka varem laborandiks õppinuid. Õppe kestvus on samasugu-ne kui eelmises vormis. Tegelikult on praegusel ajal tänu varasemate kogemuste ületõstmisele võimalik vägagi hästi hakkama saada.

Hetkel on kõrgkoolis tööl kõik neli õppejõudu, kes on erinevatel aegadel bioanalüütikute õppekava tööd juhtinud. Õppekavale pani aluse koos kaasõpetajate-ga Evi Aotäht, tema tööd jätkas ja lõi sidemed EPBS ning Põhjamaade koolidega BIOnord võrgustiku raa-mes Mare Remm. Õppekavaga jätkas tööd väljast-poolt kõrgkooli tulnud Marika Külm, kes tõi kaasa juhtimiskogemuse ja uusi ideid, kuidas õpet mitme-kesistada. Praegusel hetkel jätkab õppekava juhti-misega Zinaida Läänelaid. Kõik õppekava juhtinud inimesed on tegelenud selle uuendamise ja täienda-misega ja tundub, et pole lootustki õppekava valmis saada, sest õppekava on pidevalt muutuv ja uuenev. Aga õppekava juhtide kõrval on töötamas ka õp-pejõud. Praegu on bioanalüütikute õppejõududeks Aivar Orav, Anneli Raave-Sepp, Mai Treial, Eerik Jõgi, Triin Aasmäe ja Kaido Liiv. Muidugi õpetavad õppekaval ka teiste õppekavade õppejõud ja alati ole-me kaasanud inimesi väljastpoolt oma õpet. Mitmeid aineid on õpetanud arstid ja teadlased nii SA TÜK Kliinikumist kui Tartu Ülikoolist.

Lõpetuseks sellest, mis meid ees ootab. 1. septemb-ril alustasime taas õppega Tallinnas, seekord päris tavapärase põhiõppega. Kuidas see kulgema hakkab, kuidas jäävad rahule üliõpilased, kuidas nad suuda-vad omandada teadmisi, kuidas neid vastu võetak-se laborites, seda näeme kolme ja poole aasta jook-sul. Esialgu tekitab protsess meis pisut hirmu. Aga Tallinna haiglad on entusiastlikud. Hetkel arvame, et Tallinnas võtame vastu üliõpilasi ka järgmisel õppeaastal. Neil kahel õppeaastal Tartusse esimesi kursuseid ei avatagi.

Tänan kolleege ja üliõpilasi!

borante. Meiepoolne kogemus oli jällegi uus, sest õp-pekaval oli küllaltki palju vene emakeelega üliõpilasi, kelle puhul tuli eriti suurt rõhku pöörata eesti keele omandamisele. Õpe kestis kolm ja pool aastat, kuid samuti igal kuul ühe nädala. Ja viimane sellelaadne kogemus sai alguse eelmise õppeaasta alguses, kui

Foto: Kadri Audova

Ele Hansen, õppekorralduse osakonna juhataja

Kõrgkooli alustasid sügisel õpinguid õe, ämmaemanda, bioanalüütiku, ra-dioloogiatehniku, füsioterapeudi ja tervisekaitse spetsialisti üliõpilased ra-kenduskõrgharidusõppes ning hooldustöötaja, lapsehoidja ja erakorralise me-ditsiini tehniku õpilased kutseõppes.

Bioanalüütiku õpe alustas sügisest Tallinnas ning hooldustöötajaid asub kõrgkool koolitama Jõgeva haigla juures. Samuti saab õppida õpipoisina töö-kohapõhises õppes kas lapsehoidjaks või tegevusjuhendajaks.

Lisaks avati tervishoiu kõrgkoolis sügisest spetsialistiõppe kõikides vald-kondades, kus Eestis on lubatud õdede erialakoolitus: intensiivõenduses, klii-nilises õenduses, terviseõenduses ja vaimse tervise õenduses.

Rakenduskõrgharidusõppes alustas 284 ja kutseõppes 110 uut õppurit.Vastuvõtuperiood oli 26. juunist kuni 9. juulini. Kokku laekus 394 õppe-

kohale 1821 avaldust. Kõige rohkem esitati avaldusi kandideerimaks füsiote-rapeudiks, kus 30 õppekohale esitati 436 avaldust ehk 14,5 soovijat oli ühele õppekohale. Radioloogiatehniku eriala 20-le õppekohale esitati 168 avaldust, konkurss ühele õppekohale oli 8,4. Populaarne oli ka ämmaemanda õpe, kus 30 õppekoha kohta esitati 215 avaldust, konkurss 7 soovijat ühele koha-le. Bioanalüütikuid võeti õppima 26 ning avaldusi esitati 133, konkurss ühe-le õppekohale oli 5. Tervisekaitse spetsialisti eriala 14 õppekohale esitati 68 avaldust, konkurss ühele õppekohale oli 4,8. Õe erialale võeti vastu 104 uut õppijat ning avaldusi esitati 444, konkurss õe erialal oli 4,2.

Õe erialakoolitusel esitati 60 õppekoha kohta 109 avaldust, konkurss 1,8. Kutseõppes esitati 110 õppekohale 248 avaldust, konkurss 2,2.

Talvine vastuvõtt toimub 04.12.2017 – 08.01.2018.

Oodatakse õppima 78 õppurit õe erialale, 18 hooldustöötaja erialale õppeko-haga Võrus ning 16 õppijat massööriõppele.

Õppekohad, esitatud avaldused ja konkurss rakenduskõrgharidusõppes.

Õppekava Õppekohti Avalduste arv Avaldusi õppekava kohtaÕde 104 444 4,27Ämmaemand 30 215 7,17Bioanalüütik (Tallinnas) 26 133 5,12Radioloogiatehnik 20 168 8,40Füsioterapeut 30 436 14,53Tervisekaitse spesialist 14 68 4,86Intensiivõendus 15 54 3,6Kliiniline õendus 15 19 1,27Terviseõendus 15 12 0,8Vaimse tervise õendus 15 24 1,6Kokku 284 1573 5,16

Õppekava Õppekohti Avalduste arv Avaldusi õppekava kohtaErakorralise meditsiini tehnik 24 95 3,96Hooldustöötaja (jõgeval) 18 33 1,83Lapsehoidja 20 53 2,65Lapsehoidja (töökohapõhine)

24 48 2,00

Tegevusjuhendaja (töökohapõhine)

24 19 0,79

Kokku 110 248 2,25

Õppekohad, esitatud avaldused ja konkurss kutseharidusõppes.


Vastuvõtt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 2017/2018.õa.


LühiuudisedÕpiteatmik läbib uuenduskuuriAlanud on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpiteatmiku uuendamine. Tegemist on veebipõhise õpiteatmikuga, mis on mõeldud nii õpilastele kui üliõpilastele. Uue sisu ja kujundusega eesti- ja ingliskeelne õpiteatmik valmib täielikult talvise vastuvõtu ajaks.Õpiteatmiku leiab aadressilt www.opiteatmik.weebly.com

Kas õendusharidus on ajakohane?14. - 15. novembril 2017 toimub Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis neljas rahvusvaheline õendushariduse alane Põhjamaade foorum, kus arutletakse selle üle, kas õendusharidus on ajakohane (“Is nursing educa-tion up to date?”). Osalema on oodatud kõik töötavad õed ja teised tervishoiuspetsialistid, õendus-tudengi-te juhendajad ja õpetajad ning tudengid.Täpsem informatsioon www.nooruse.ee/nordicforum2017

Üliõpilaskonverentsi-le saab registreeruda kuni 15. oktoobriniTartu Tervishoiu Kõrgkool korraldab sünnipäeva-nädalal 23.11.2017 esimese rahvusvahelise üliõpilas-konverentsi „Health in our Hands“. Ootame kuni 15. oktoobrini suulisi ja stendettekandeid kõigilt 2015. ja 2016. aastal kõrgkooli lõpetanud noortelt, kelle lõ-putöö on seotud tervise valdkonnaga. Ka konverent-si külastajatele on registreerumise tähtaeg 15. oktoo-ber. Konverents on osalejatele tasuta!Lisainformatsioon konverentsi kohta www.nooruse.ee/HOH

Uus puutetundlik ekraan teeb õppurite elu mugavamaksTartu Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone fuajees on sel-le õppeaasta algusest üleval puutetundlik ekraan, mis asub 0. korrusel peaukse lähedal lippude all. Puute- ekraani abil saavad üliõpilased ja õpilased vaadata tunni- ning majaplaani korruste kaupa. Tulevikus li-sandub ekraanile funktsioon, mis võimaldab õpilas-tel vaadata järele kõrgkooli õppejõudude ja töötaja-te ametiruume ja –nimetusi. Ekraani eesmärgiks on informatsiooni hankimise hõlbustamine ja kiirenda-mine, et tagada sujuv koostöö.

RAHVUSVAHELINE TERVISHOIU VALDKONNA ÜLIÕPILASKONVERENTS

TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL 2017

VEEBRUAR 2017 / nr. 14

TARTU TERVISHOIUKÕRGKOOLI AJAKIRI

TERVIS MEIE KÄTES:üliõpilaskonverents Tartus

EAKAD JA TALV – nipid ja soovitused

GRETE JELTSOV seab pigem eesmärke kui unistab niisama

http://www.opiteatmik.weebly.com/

http://www.nooruse.ee/nordicforum2017

http://www.nooruse.ee/HOH



Üheteistkümnendat korda valisid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli töötajad kevadel aasta kolleege.

Akadeemilise personali sest olid nominendid Anna Liisa Tamm, Eerik Jõgi, Evi Aotäht, Imbi Sagar, Inga Ploomipuu, Ivi Vaher, Kalmer Marimaa, Kersti Viitkar, Kristi Vahur, Maire Aruots, Marge Mahla, Margit Lenk Adusoo, Marika Külm, Marit Salus, Merle Kolga, Reet Urban, Saima Hinno, Sirje Sammul, Taimi Taimalu, Tiina Kukkes ja Ülle Parm.

Mitteakadeemilise personali seast olid nominen-did Aet Kaare-Põiklik, Aire Härmask, Arle Puidak, Danel Jantra, Ele Hansen, Ene Linnok, Ermo Kruuse, Jaanika Niinepuu, Kaido Liiv, Kersti Kaldoja, Maiken Jaanisk, Sirje Tiisler, Tagle Jantra ja Triin Aasmäe.

Traditsiooniliselt kuulutatakse välja aasta kolleegi tiitli väärilised õppeaasta alguse infopäeval. Tänavu-sed aasta kolleegid on mitteakadeemilisest persona-list laborant Sirje Tiisler ja akadeemilisest persona-list õenduse ja ämmaemanduse osakonna juhataja Saima Hinno.

Sirje kohta toodi välja, et Sirje on kohusetundlik, korrektne, püüdlik, tasakaalukas ja sõbralik.

Saimat iseloomustati, et ta on alati abivalmis, mõt-leb kaasa, toetab. Väga super ja tore kui kolleeg ja ini-mene. Päikseline!

Aasta kolleegid 2017

Foto: Ele Hansen



Kevadel valisid kõikide õppekavade üliõpilased ja õpilased aasta õppejõud. Aasta õppejõude valiti kõrgkoolis kuuendat korda.

Õe eriala aasta õppejõuks sai Anne Vahtramäe, kelle kohta kirjutasid üli- õpilased:

parim õppejõud, keda olen kohanud. Ta oskab panna kuu-lama ja töötama te-maga koos. Kõige põ-nevamad loengud. Tema loengud on huvitavad, aru-saadavad. Ta on õiglane, annab suurepärast tagasisidet. Vastab kiiresti ning annab alati aja, milleks tööd saavad parandatud. Mater-jal on arusaadav ja piisav. Meeldiva oleku ja suht-lemisega õppejõud. Suurepärased teadmised, suu-repärane esinemisoskus ja materjali edasiandmine. Tema loengusse võib minna ka peale 24h valvet ja ikka ei jää magama :).

Ämmaemanda eriala aasta õppejõuks valitud Margit Luiga kohta ütlesid tudengid:

ta on väga meeldiv ning tore inime-

ne, õpetamismeetodid on efektiivsed ning eriliselt huvitavad. Õppejõu-na ning ämmaeman-dana näib ta ääretult hooliv ning empaatili-ne inimene. Alati po-sitiivne, abivalmis ja annab endast igas loen-gus maksimumi. Väga to-re õppejõud! On tudengitega tähelepanelik, vastab alati küsi-mustele, on tundi tulles ettevalmistu-nud ja koostatud materjalid on tudengi-sõbralikud.

Füsioterapeudi õppeka-va aasta õppejõuks vali-ti Ivi Vaher, kelle kohta kirjutati:

suurepärane õppe-jõud, väga vastutulelik ja abivalmis ning omal alal väga kogenud! In-nustab ja inspireerib. Vä-ga tark õppejõud. Tal on väga huvitavad tunnid ja head läbi-mõeldud õppematerjalid!

Tervisekaitse spetsialisti õppekava aasta õppejõud Kristi Vahuri kohta öeldi:

ta on alati väga abi-valmis ja sõbralik. Kui on mingi mure, siis üri-tab alati aidata ja la-henduse leida. Ta paneb tudengid endaga kaasa mõt-lema ning oskab huvitavate näi-dete varal õpetatava materjali arusaadavamaks muuta. Ta on õppejōud, kes tunneb oma ala ning oskab seda hästi õpetada. Väärib igati tunnustust.

Bioanalüütiku õppejõud Aivar Oravat iseloomus-tasid õppurid järgmi-selt:

ta on alati nõus sele-tama ja igati abistama ning sel viisil saab te-ma aine lõpuks kindlas-ti selgeks. Ta on kannatlik ja igati kogenud õppejõud. Alati arvestab praktikumi-des ka meie soovidega, mida me tahaks enda juu-res uurida. Tegemist on õppejõuga, kes on alati tu-dengite vastu heasüdamlik ning ta suudab ka kõige

Selgusid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli aasta õppejõud


keerulisemad ja igavamad loengud huvitavaks ja selgeks teha. Võttes arvesse, et ta tuleb õpetama veel peale oma tööpäeva ning suudab olla ikka nii kannatlik ja energiline, on tegu ikka tasemel õppe-jõuga. Bioanalüütiku õppekava eredaim pärl.

Radioloogiatehniku eri-ala õppejõu Merle Kol-ga kohta kirjutati:

tegu on oma ala vaieldamatu profes-sionaaliga, kellel töö-tab ka tudengisõbra-lik kõrgemaklassiline huumorisoon. Ta õpetab väga arusaadavalt ning on õppeaasta jooksul kõige meel-dejäävam õppejõud nii oma õpetamisviisilt kui ka suhtumiselt olnud. Oskab teha õppimise huvita-vaks.

Erakorralide meditsiini- tehniku eriala õpeta-ja Raul Jalasti kohta on õpilased öelnud:

ta annab teadmi-si edasi omal meeto-dil ning see meetod mõjub hästi teadmiste arendamistele! Abi- valmis, mõistev, õpetlik, hea eeskuju, piisavalt range. Näited elust enesest. Tema õpetamismeetodid on huvitavad ja kaasahaaravad. Rahulik, selgelt väljen-duv ja sõbralik.

Hooldustöötaja eriala õpetaja Maire Aruotsa kiit-sid õpilased:

väga positiivne ja heatujuline õpetaja. Ta on õpetaja, kes suunab ja julgustab. Tunnid on huvi-

tavad, sest oskab välja tuua elulisi näiteid, mis haarab kaasa ja jul-gustab avaldama oma arvamust. Tunnis on palju arutelu õpetaja ja õpilaste vahel, mis omakorda aitab kaasa õppeainest paremini aru saada. Tema tunnid on hu-vitavad, toob ka näiteid elust ja oma kogemustest, on hea huu-morisoonega, suhtub posi-tiivselt õppijatesse.

Lapsehoidja eriala õpp-jõudu Liana Kurge ise-loomustati kui:

väga südamlikku, rõõmsameelset, posi-tiivset, abivalmis ja hea-tahtlikku õpetajat. Liana on alati õpilastele toeks. Te-ma ainete teooria osa ja iseseis-vad tööd on parajas vahekorras. Ta on hästi vastu-tulelik ja abivalmis. Tema tunnid on huvitavad ja kaasahaaravad, räägib palju oma kogemustest ja se-da on nii põnev kuulata. Super tore ja lahe õpetaja.

Massööri õppekava õpeta-ja Marit Saluse kohta on õpilased öelnud:

ta on heatahtlik ja sõbralik, tark ning ka-rismaatiline. Ta on vä-ga pädev, rõõmsameel-ne, asjalik ning temast kiirgub soojust, teotahet, mis hoiab meid alati tun-dides erksalt töös. SUPER!

Merle Varik, lektor

Maailma Tervishoiu Organisatsioon on juba 2012. aastal seadnud dementsusega seonduva rahvatervi-se prioriteediks. Seoses dementsuse temaatikaga on maailmas tervikuna prioriteetsete tegevuste arenda-miseks nimetatud järgmised aspektid, millele riigid peaksid tähelepanu pöörama: tervise- ja sotsiaalhoole-kande sidususe arendamine, teavitustöö kogukonnas, omastehooldajate ja perekondade võimestamine ning personali koolitamine.

Omastehooldajate hoolduskoormusest laiemas kontekstis räägitakse kui olemasolevast sotsiaalprob-leemist tänases Eestis, sest õigusloome kohustub perekonnal lähedaste eest hoolitsema, samas kui nei-le pole kohustust abi pakkuda. Seni kuni olukorda kaardistatakse ning otsitakse lahendusi, on dementsu-sega lähedaste omastehooldajaid silmitsi olukorraga, kus vajatakse koheselt asjakohast informatsioonist, sotsiaalset toetust, koolitusi ja nõuandeid, et mõista dementsussündroomi ning osata toetada hooldatava kognitiivset võimekust. Näiteks on oluline nii vaimne, füüsiline ja emotsionaalne stimulatsioon säilinud või-mete alalhoidmiseks, mis eeldab, et omastehooldajal oleks arusaam haiguse olemusest, õige suhtlemisvii-si valik ning lähedase eneseväljendusest arusaamine.

Eestis läbiviidud erinevate uuringute tulemustes on selgunud, et dementsusega inimeste omaste-hooldajad vajavad senisest enam ühiskonnapoolset

hoolivust, nõustamist ja psühhoemotsionaalset toe-tust, informatsiooni pakutavatest teenustest ning dementsussündroomist, hooldusabivahendite kasu-tamisest, hooldusvõtetest jne. Mujal maailmas on juba aastakümneid positiivset tagasisidet saanud tugigrup-pide kooskäimised, mis on suunatud dementsusega inimeste omastehooldajatele. Rääkides oma muredest ning kuulates teiste lugusid saadakse tuge, mõistmist ning vajalikke infokilde. Teadaolevalt on aga Eestis omastehooldajatele suunatud koolituste kättesaada-vus piiratud ning võimalus erinevate teenuste näol hoolduse toetamiseks tagasihoidlik.

Tugigrupid dementsusega pereliikmete omastehooldajatele

MTÜ “Elu dementsusega”, mis koondab nii omas-tehooldajaid kui ka erinevaid erialaspestialiste, on kogukonnaalgatusena alustanud 2017. aasta kevadest tugigruppide läbiviimist Tallinnas, Tartus ja Võrus. Tartu tugigrupis otustati esimesel kohtumisel mai-kuus, et kohtutakse vähemalt kord kvartalis ning vestlusringi kutsutakse lisaks omastehooldajatele ning kogemusnõustajatele ka erinevaid spetsialiste, kel-lelt oleks võimalik konkreetsemaid küsimusi küsida.

21. septembil, kui tähistatakse rahvuvahelist Alzhemeri päeva, toimus järjekordne tugigrupi koh-tumine Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, kus vajalikku informatsiooni jagasid Tartu Linnavalitsuse sot-

siaal- ja tervishoiuosakonna hoolekandeteenistusest hoolekande spetsialist Tea Peitre, peaspetsialist Rai-li Metsalu ja juhataja Maarika Kurrikoff.

Tugigrupi kohtumised toimuvad veel 30. no-vembril Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse Anne Päevahooldekeskuses, 18. jaanuaril Tartu Vaimse Ter-vise Hooldekeskuse hooldekodus ja 1. märtsil Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis.

Mis on tugigrupp? Mujal maailmas on erinevad tugigrupid tavapärased. Minult aga on küsinud mi-tu inimest, et mis see tugigrupp tegelikult ikka on? Tugigruppi võib teisiti nimetada ka toetusgrupiks, eneseabigrupiks või ka vastastikuse abi grupiks. Koos käivad inimesed, kellel on ühine mure või probleem, Väga olulisel kohal on üksteisele oma kogemuste, emotsioonide ja informatsiooni jagamine. See on kohtumisvõimalus dementsusega inimeste omas-tehooldajatele, perekonnaliikmetele ja sõpradele, et jagada oma muresid ning ka õnnestumisi, saades seeläbi emotsionaalset abi ning praktilist tuge. Tu-leb rõhutada, et tegemist ei ole teraapiagrupiga. Kui teraapiagruppi juhib professional, siis tugigrupi eest-vedajaks võib olla ka keegi grupiliikmetest. Siiski on tugigruppi tavaliselt siiski kaasatud keegi erialaspet-sialistidest nt sotsiaaltöötaja, õde, arst, tegevusterapeut vms.

Miks tugigruppe vaja on? Olles koos teistega, keda ühendab sarnane olukord, on loodud üksteise mõistmine läbi oma kogemuse ning seeläbi tajutakse

Dementsusest, tugigrupist ja selle vajalikkusest

TERVIST! / SEPTEMBER 2017 / nr 16 14AKTUAALNE

tuge. Laiemas mõttes tähendab see seda, et täienda-takse oma teadmisi, saadakse uut informatsiooni ning kuulates teiste lugusid on võimalik samastuda ja/või võrrelda neid enda kogemusega. Lisaks saab teiste kogemuslugude näitel ennast ette valmistada tulevikuks. Erinevad uuringud on rõhutanud aspek-ti, et toetusgruppides õpitakse kõige eelneva taustal, kuidas saab oma lähedast paremini aidata ning ol-les ise kogenud erinevaid probleeme, ollakse valmis kaasa mõtlema ning otsima lahendusi nii enda kui ka teiste jaoks.

Dementsusega lähedase hoolduskoormus on omas-tehooldajale pingeid tekitav ning seetõttu on üheks põhjuseks, miks toetusgrupis käiakse, ka emotsionaal-se abi saamine. Emotsionaalne tugi, mida toetusgrupp pakub, on tegelikult ka sotsiaalne toetus. Grupis arut-letakse väljapääsmatuna näivate olukordade üle ning võrreldakse saadud informatsiooni enda kogemuse-ga, tasandatakse negatiivseid emotsioone, luuakse uut sotsiaalset võrgustikku, vähendatakse isolatsiooni, saadakse lootust ning keskendutakse positiivsetele eeskujudele grupis. On täheldatud ka seda, et pak-kudes teistele liikemetele nõu ja tuge, hakatakse oma probleemi ka uue nurga alt teadvustama.

Tartu tugigruppide kohta küsi lisainfot Merle Varik, [email protected]

Kasutatud kirjandus:

Dementia: a public health priority. (2012). Geneva: World Health Organization.

Huis, J.G. in het Veld., Verkaik, R., Mistiaen, P., van Meijel, B., Francke1, A.L. (2015). The effectiveness of interventions in supporting self-management of informal caregivers of people with dementia; a sys-tematic meta review. BMC Geriatrics, 15:147-157

Parmar, J., Jette, N., Brémault-Phillips, S., Holroyd-Le-duc, J. (2014). Supporting people who care for older family members. Canadian Medical Association Journal, April 15, 186(7): 487-488

Reay-Young, R. (2001). Support groups for relatives of people living with a serious mental illness: an overview. International Journal of Psychosocial Re-habilitation, 5, 147-168.

Rootsi, E. (2015). Psüühikahäiretega inimeste lähedaste toetusgruppide vajalikkus. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskon-

nateaduste instituut Zacharopoulou1, G., Zacharopoulou, V., Lazakidou,

A. (2015). Quality of Life for Caregivers of Elderly Patients with Dementia and Measurement Tools: A Review. International Journal of Health Research and Innovation, 3 (1): 49-64.

TERVIST! / SEPTEMBER 2017 / nr 16 AKTUAALNE 15AKTUAALNE 15

mailto:[email protected]


Allikas: www.worldalzmonth.org/get-involved/Eestindanud Janika Pael ja Merle Varik


Richard Jalakas, arendusspetsialist

Tehnoloogia on aina enam sekkumas tervishoidu ja seega on vajalik tervishoiutöötajatel osata tehnoloogiat oma töös kasutada. Niisiis on Soomes asuv Tampere kutsekool Tredu algatanud projekti Welfare Techno-logy, kus partnerina osaleb Tartu Tervishoiu Kõrg-kool koosseisus: Taimi Taimalu (projektijuht), Liana Kurg, Margit Salus ja Tiina Uusma. Projektis osalevad lisaks Tredule ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile Sum-ma ja Deltioni kolledž Hollandist. Projekti eesmärgiks on kaardistada praegused võimalused ja lahendused, kuidas tervisetehnoloogiat õpetatakse hooldustöö-ja eriala õpilastele ning töötada välja uusi õppema-terjale. Projekti kohtumistel Soomes, Hollandis ja Eestis külastatakse mitmeid tervisetehnoloogia ette-võtteid, et viia end kurssi kõige uuemate tehnoloogi-liste lahenduste ja trendidega. Projekti fookuses on tehnoloogia kasutamine eakate ravis. Projekti num-ber 2017-1-FI01-KA202-034740 toimumisperioodiks on 1.09.2017 – 31.08.2019 ning projekti rahastatakse Euroopa Liidu Erasmus+ programmist.

Käesoleva aasta septembrist algas ka teine rah-vusvaheline projekt „The eMedication Passport – cultural adaptation of learning tool for ensu-ring the development of medication competence of graduate nurses,“ mis toimub 1.09.2017 – 31.08. 2020 ning mille eesmärgiks on parendada baka-

laureuse taseme õe õppekava üliõpilaste teadmisi ja oskusi ravimimanustamisest. Projektijuhiks on Tartu Tervishoiu Kõrgkool eesotsas Ireen Bruusi-ga, veel osalevad projektis õppejõud Marit Kilja-ko ja Signe Asi. Raviminimanustamise teadmiste parendamiseks töötatakse koostöös projekti partne-ritega - Turu Ülikool Soomest, P.Stradins Ülikool Lätist ja Kaunase Kolledžiga Leedust - välja e-õppe materjalid, mida õendusõpet pakkuvad koolid saa-vad enda õppetöös kasutada. Seeläbi paraneb õen-dust õppivate õpilaste ravimite alane kompetents ja paraneb koostöö projekti partnerite vahel, soodus-tamaks edasisi koostöövõimalusi. Projekti number 2017-1-EE01-KA203-034884 rahastatakse Euroopa Liidu Erasmus+ programmist ja projekt toetab Eu-roopa 2020 strateegiat ja Euroopa Liidu tervisestra-teegiat „Üheskoos tervise nimel“ eesmärke, aidates kaasa patsiendi turvalise käsitlemise arendamisele Euroopa Liidu partnerriikides.

Kolmas, ka septembrist käivitunud, rahvusvaheli-

ne projekt hõlmab endas kokku 10 partnerit ning kan-nab pealkirja „Õppekvaliteet multikultuurses kesk-konnas Balti riikides“. Projekti eesmärgiks on uurida, kuidas rahvusvahelistumine ja sisseränded mõjuta-vad õppekvaliteeti kõrgharidusmaastikul ning pak-kuda välja sobivaid tegevusi, et tagada õppekvaliteet rahvusvahelistumist arvesse võttes. Projektijuht on Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ja partnerid Eestist on Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Integrat-siooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Lätist Turiba Ülikool, P.Stradins Ülikool, Läti Kõrg-haridus Ekspordi Assotsiatsioon ning Leedust Ka-ralius Mindaugas Kutsehariduskeskus ja Utena Kol-ledž. Tehakse tihedat koostööd, jagades ja kogudes häid praktikaid ning luues mudeli õppekvaliteedi tõstmiseks mitmekultuurilises õppeklassis. Projekti number NPHZ-2017/10151 toimumisperioodiks on september 2017 – august 2019 ning projekti toetab Nordplus Horizontal programm.

Uus õppeaasta toob uusi projekte


Grete Jeltsov, teenuste ja koostöö koordinaator

• Õppeaasta avaaktusel silma jäänud vastassoo esindaja olevat kuulujuttude järgi Sinu tulevane. Tundub, et meie koolis läheb selles osas küll vei-di rebimiseks…

• Uuri kõrgkooli kodulehelt välja, kes kuuluvad üliõpilasesindusse ja kandideeri ka ise toetajaliikmeks. Nii saad kohe endale tuttavaid vanemate kursuste tudengite seast, kes oskavad jagada siseinfot nii eksamite, õppejõudude oma-pärade, kui parimate ürituste toimumise koh-ta nii kõrgkoolis sees kui väljas! #alatisammuke-teistestees

• Viska pilk peale kõrgkooli õpiteatmikule (http://opiteatmik.weebly.com/)! See on esimese kur-suse tudengi hädavajalik abimees saamaks in-fot nii koolis toimuvate sündmuste kui õppetöö ja –toetuste kohta. Ehk leiad sealt vajaliku info ise üles ja säästad ennast e-maili kirjutamise vae-

vast mitmele töötajale, kes võib-olla teavad mida-gi sellest, mis Sind huvitab.

• Ära karda küsida! On ilmselge, et esimestel nä-dalatel, kuudel ja tegelikult isegi esimesel õp-peaastal on Sinu jaoks kõrgkoolis õppimise-ga seonduvalt väga palju uut infot, mis kohe ajju ei salvestu. Kui sa millestki aru ei saa, küsi! Po-le olemas lolle küsimusi, on ainult rumalad olu-korrad, mis võivad tekkida liigse tagasihoidlik-kuse tagajärjel.

• Ainete esimesele loengule tasub minna isegi siis, kui Sa edaspidi kohusetundlikkuse muster- näide olla ei kavatse. Esimesel korral saad teada, kas loengutest osavõtmine on kohustuslik ning mida õppejõud Sinult edaspidi ootab. Soovitame soojalt kõrgkoolis õppimist võtta siiski kui täis-kohaga tööd…tegelikult väga-väga vahvat tööd!

• Õppejõu loodud loengukonspekti, mille Sa en-da arvutisse ÕISist kenasti alla tirinud oled, ei pea kindlasti võtma kui parimat arvestuseks õp-

pimise materjali. Sinu ülesanne on luua endale seal must-valgel seisva infoga seoseid, raamatu-test juurde lugeda, uurida ja mõtiskleda. Tegeli-kult võib õppejõu konspekt olla Sinu jaoks sama hea kui hiina keel, kui Sa oled otsustanud kohal olla ainult aine esimeses ja viimases tunnis. True story…

• Teame ilmselt kõik, kui raske on pärast suve-puhkuse pikki laisku hommikuid jälle töörüt-mi tagasi saada. Loomulikult algab aga ana-toomia-füsioloogia loeng koos ladinakeelse terminoloogiaga esmaspäeval kell 8:30, sest cra-niumi kaheksat paarilist luud on just sellel ajal kõige parem pähe õppida. Ühesõnaga, kui sa esimese loengu sisse magad, siis ei tähenda see kindlasti, et peaksid terve päeva tundidest viili-ma…

• Olenevalt tudengite arvust, on igal kursusel üks või mitu inimest, kes naudivad korrapäras-te ja kaunite värvidega illustreeritud konspekti-

Kuidas tudengina esimesel õppeaastal ellu jääda?

http://opiteatmik.weebly.com


de koostamist. Need tudengid tasub kohe alguses välja selgitada, sest kui enda materjalid piirduvad esimesel nädalal lehenurka joonistatud Kriip-su-Jüriga, siis saab ehk enne arvestust hea tasu eest kursakaaslase tarkust täis lehti endalegi pal-jundada.

• Raha kokkuhoidmiseks üürib nutikas rebane endale kursakaaslastega koos korteri või võtab toa kõrgkooli ühikasse. See on tudengielu osa ja hommikusse praksi jõuad ka probleemideta õi-geaegselt (padjanäoga või ilma). Päris igat Rüütli tänavalt leitud tantsukaaslast ei tasu aga ühikas-se külla kutsuda – mõni ei pruugigi ära minna.

• Kui sa oled tudengilinna õppima tulnud Tallinnast, siis arvesta oma tegevustes ka se-da, et Tartu on siiski relatiivselt väi-ke linn. Keegi tunneb ik-ka kedagi, kes tunneb kellegi venda ja on su-gulane esimese lapsepõl-vesõbranna peikaga. Võib juhtuda, et laupäevaõhtusel Naiivi peol tantsukaaslaseks olnud neidis juhendab esmas-päeva hommikul Sinu prakti-kumi. Mõtle hästi järele, kui palju ja mida Sa kellelegi kõva häälega räägid või soovid.

• Õppelae-nu

saamise päeval ei ole tarvis tervele Möku rahvale välja teha. Õigeid sõpru Sa sellest vaevalt endale leiad ja ülejäänud semestri jooksul pead murda, kuidas organdoonorlusega elamiseks raha han-kida, pole ka tark mõte. Lisaks tuleb ühel päe-val see summa koos intressidega pangale taga-si maksta. Ja see päev tuleb rutem, kui Sa oodata oskad…

• Kaarsilla kaar on ülikoolilinna rebase jaoks alati olnud sümboolse tähendusega. Ei pidavat ju en-ne õigeks tudengiks saamagi, kui esimesest eksa-mist läbi kukutud ja üle sillakaare jalutatud po-le. Tasub aga meeles pidada, et tervishoiutudeng hoolitseb ennekõike alati ENDA tervise hoid-

mise eest ja selle nalja eest võib härra konstaabel Sind endaga kaasa viia.

• Püüdlikkus ja kohusetundlikkus on kuldaväärt omadused. Siiski tasuks meeles hoida, et aeg kõrgkoolis peaks olema üks Sinu elu lahedamaid ja meeldejäävamaid. Piiri pidamine on oluline igas valdkonnas. #yolo

• Sügise lõppu, jõuluootusaega, eksamimasendust ja kevade saabumist enne maa sulamist tähis-tab tudeng traditsiooniliselt Pirogovi platsil koos teiste suleliste ja karvastega. Avaliku korra reeg-leid tasub endale siiski aeg-ajalt meelde tuletada ja enne platsile mahaistumist raamatukogus väl-ja selgitada, mis on põiepõletik ja kuidas sellesse

haigestutakse.• Kuu alguses võiks reba-

ne endale varuda korrali-ku koguse kuivaineid või

täiendada varusid vana-ema juures külas käies

(kui vanaema pakub, võ-ta kaasa ja küsi juurde-

gi). Elu on näidanud, et juba kuu keskel ei ole tengelpung tih-

ti enam sugugi nii priske, kui ta-haks. Tühi kõht aga ajutööle kaa-

sa ei aita.

Edu ellujäämisel, rebased!


Eneseabistamise ABC - koduapteek


Roman Paluste, Tallinna Kiirabi, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava III kursus

Tere, kallis Lugeja!Alates sellest ajakirja numbrist jagan

Sinuga praktilisi teadmisi ja näpunäiteid tervise ja eelkõige eneseabistamise vald-konnas. Olen oma töö jooksul pealinna kiirabis kogenud, et inimesed, kes abi kutsuvad, oleksid tihti suutelised ennast ise kiirelt ja üsna efektiivselt aitama. Ter-visega seonduvaid erakorralisi problee-me on erinevaid ja nende raskusaste on samuti erinev, kuid summeerides võime öelda, et enim muret pakuvad erineva etioloogiaga valu, traumad (ja nendega kaasnev valu), südame- ja veresoonkon-na haigused (ja nendega kaasnev valu ja surmahirm). Mõnes olukorras on kiir-abi kutsumine vägagi vajalik, mõnes aga üsna mõttetu enda aja ja kiirabi ressur-si raiskamine, kuna osates ennast aida-ta ja omades selleks ka vahendeid, saab kannatanu ennast aidata ilmselgelt kii-remini, kui saabuv kiirabi.

Selles artiklis räägin just sellistest va-hendite valikust, mis peaks olema igas endast lugupidavas perekonnas – ehk koduapteegis!

Esialgu teeme selgeks, et koduapteek ei saa ja ei pea sisaldama kõiki ravimeid kõikide terviseohtude vastu! Komplek-teerime koduapteegi vaid sellega, mi-da meil võib kiirelt vaja minna (näiteks verejooksude puhul) ja mille kasutamise-ga (doseerimisega) saame hakkama ilma eriteadmisteta.

NB! Käsitleme vaid vabas käsimüügis olevaid vahendeid!

IGAS KODUAPTEEGIS PEAVAD OLEMA

Vahendid verejooksu peatamiseks

Verejooks on väga sageli esinev olukord. Enda vi-gastamiseks ei pea me tegelema mingi riskantse tööga – meie kodudes on ohuallikaid küll: köögi-noad, tööriistad, koduloomad jne. Välise verejook-su käsitlus eeldab operatiivset sekkumist ja järgmi-si vahendeid:• Sidemeid (laiusega 5cm – 4 tk ja laiusega 10cm –

4 tk, steriilseid ja eraldi pakituna)• Haavatampoone ehk „tutikuid“ (nt. Mesoft 5 x

5cm, 100tk - 1 pakk) • Sidemerullplaaster („teip“), millega on hea kin-

nitada haavale asetatut sidet – saate seda teha ka ühe käega, juhul kui teine käsi on haavatud.

• Rõhkside (1-2 tk NB! Rõhku haavale võib avalda-da ka „teibiga“!)

• Erineva suurusega isekleepuvad plaastreid VÕI üks plaastrirull (nt. Mepore 5m x 7cm) millest saate lõigata haavale vastava suurusega jupi.

• Geelikott (ehk külmakott, paksemast materja-list, mitte kilest). Hoiustatakse külmikus, so-bib kompressioonina nii ära löödud kohale kui ka lahtisele (kuid juba seotud) haavale. Hea oleks omada kaht eri suuruses kotti – üks väiksem, teine suurem: üks jahutab, teine aga on külmas peale kasutamist. Eri suurus võimaldab katta nii väiksemaid kui ka suuremaid keha pindu.

• Haava puhastamine – kiirelt ajab asja ära ta-valine voolav jahe kraanivesi. Pudelivesi sobib samuti. Veel parem on, kui kodus on steriilne füsioloogiline vedelik (sobib ka silmade loputa-miseks).

NB! Poest ei pea soetama ei joodi, briliantrohelist ega vesinikperoksiidi, see on eilne päev!

Valuvaigistid ja palavikualandajad

On üldlevinud müüt, et saabuv kiirabi hakkab Teile süstima imerohtusi valu vaigistamiseks. Ei, see ei ole nii. Kiirabi esmavalik on ikka vana ja hea:• Paracetamol – esmavaliku ravim! (saadaval

500/1000mg tablettidena, 1 pk). On ka palaviku-alandaja!

• Ibumetin (saadaval 200/400mg tablettidena, 1 pk). Samuti palavikualandaja ja põletikuvastane ravim.

Seedetrakt

Seedetrakti ravimitega on nii ja naa kallis Lugeja – kui Sinu toiduvalik ja söögikohad on kindlad ning seedimisega probleeme ei esine, siis ei pea ma isik-likult kõike allolevat vajalikuks hoida koduapteegis. Alljärgnevalt on loetletud vahendid, millele mõelda esmaselt, kui midagi juhtub:• No-Spa (40mg, 1pk.) Seedetrakti, sapi- ja kuse-

teede silelihasspasmid. • Aktiveeritud süsi (nt. „Una söetabletid“ 260mg, 2

lehte). Kõhupuhitus ja mittespetsiifiline mürgis-tus.

• Loperamiid (nt. „Imodium“ 2mg, 1pk). Äge kõhulahtisus.

• Diosmektiit (nt. „Smecta“ 3g, 1 pk). Äge kõhulahtisus.NB! Jäta meelde ja/või kirjuta pakendile: ravimi

ööpäevane maksimaalne annus ja annuste minimaal-sed ajavahemikud!

Põletused

Kompromissi ei tohi olla, põletuse puhul ei ole aega joosta kuhugi apteeki, vahendid peavad olema kohe kodus olemas!• Hüdrogeel (nt. „Burn Shield“)


Antiseptika

Naha antiseptikale soovitaksin pöörata erilist tähe-lepanu. Tihti jääb see meie tervisekaitse nõrgemaks lüliks: koju saabudes toome me oma kätel koju vä-ga kirju bakteriaalse seltskonna. Mida rohkem ole-me kontaktis üldkasutatavate pindadega (ukselingid, käepidemed ühistranspordis, mündid ja paberraha, makseterminalide nupud jne) – seda suurem on või-malus tuua endaga koju midagi ebameeldivat. Eri-ti on see oluline väikeste lastega peredes ja nakkus- haiguste tippkuude ajal! Ka koduloomade järgi pu-hastades puutume kokku me nende mikroflooraga.

Raudne reegel koju saabudes kõikidele pereliik-metele – esimene tegevus peale ülariiete ja jala-nõude mahavõtmist on vannitoa külastus ja seebi-ga käte pesu! Kuid seebile abiks peaks olema kodus nahadesinfektsioonivahend (nt. „Cutasept“ või „Pu-rell“). NB! Lahtise haava puhastamiseks neid ka-sutada ei tohi!

Antud loetelu ei sisalda retseptiravimeid ja vahen-

deid, mida on arsti poolt ette kirjutatud diagnoosi-tud haigusele. Antud nimekiri on minimaalne vaja-lik koduapteegiks.

Kuna koduapteek sisaldab ravimeid ja iga ravim vales annuses ja valel ajal on ohtlik tervisele, siis ei saa me ka ei mööda ega ümber elementaarsetest ohu-tusreeglitest!

RAVIMITE HOIUSTAMISE PÕHIREEGLID

Koduapteegi ravimid hoia lastele kättesaamatus kohas! Väikelaps on uudishimulik ja maailma avastamine käib läbi suu!

• Kontrolli ravimite kehtivusaega vähemalt kord aastas! Kehtivusaja ületanud ravim märgista ja vii lähimasse apteeki utiliseerimiseks! Prügikasti või WC-sse ravimeid ära visata ei tohi!

• Tee märkmeid! Ravimite pakenditele kirjuta lü-hidalt: mille vastu on ravim ja ühekordne doos. Ravimi kasutuse ajal hoia alles infovoldik.

• Ära võta kunagi tundmatut või markeerimata ra-vimit! Ära võta retseptiravimeid tuttavatelt, mis ei ole Sulle arsti poolt ettekirjutatud isegi siis, kui tuttavat on see aidanud!

• Hoia koduapteeki kindlas kohas. Leppige pere-liikmete vahel kokku, kus see hakkab asetsema. Ohuallikate arvult on kõige ohtlikum köök – seal võiks Sinu apteek ollagi. Veendu, et kõik otsustusvõimelised pereliikmed teavad, mis koduapteegis on ja kuidas seda kasu-tada. Verejooksu peatamise vahendid peavad ole-ma esireas! Sidemete juures peaks olema ka kää-rid!

• Harjutage haavade sidumist terve perega kord aastas ja proovi seda läbi teha ka üksi! Võib et-te tulla, et pead ise ennast siduma ühe käega! Pa-rem, kui stressiolukorras on need toimingud ju-ba mõned korrad läbi tehtud.Selle artikli kirjutamisel vaatasin kriitilise pilguga

ka enda isikliku koduapteegi üle. Tunnistan, et mõ-ned parandused viisin ka endal sisse. Kuidas näeb välja aga Sinu koduapteek?

TERVIST! / SEPTEMBER 2017 / nr 16 ARVAMUS 23

Anne Vahtramäe, lektor

Mammut Manny: Ellie, vaata, me jälgi. Need on ühe-sugused. Mammutitüdruk Ellie: Äkki need ongi sinu jäljed?Manny: Noh, siis – vaata meie varjusid. Ühesugused.Ellie: Tõsi! Ja ongi nii! Sinus on opossumi verd!

Jääaeg 2 „Suur sula“ (2006)

Mammutipreili teeb järelduse. Justkui loogilise. Aga tegelikult pole mammutis opossumi verd ja mammut ei peaks sugugi end lontipidi oksa külge rippu sätti-ma, kui magada tahab, ega vaid öösiti rändama, et end turvaliselt tunda.

Miks ma siin multifilmitegelasi tsiteerin? Aga see-pärast, et sarnast mõtteviisi järgitakse mitte üksnes multifilmis, vaid sageli ka elus. Järeldatakse mitte-arukalt. Seostatakse mitteseostamatut. Põhjendatak-se põhjendamatut.

Viimasel ajal räägitakse palju tõejärgsest ajastust, tõejärgsest poliitikast, tõejärgsest maailmast. Justkui kunagi oleks meil olnud kogu tõde ja nüüd oleme sel-le minetanud. Või justkui tõde käib meist sõltuma-tult kuskil tabamatult kaugel ees ja meie tema järel püüame miskitmoodi hakkama saada.

Nii hull asi siiski pole. Võibolla rohkem, kui ku-nagi varem, püüame me oma otsustele ja valikute-le leida tõestust, mis vett peaks. Otsime seda, mille

najal oleks võimalik selgitada, tõestada, välja arvu-tada või loogiliselt taasluua. Kõneleme aina enam ju ka teaduspõhisusest, tõestuspõhisusest, teadmus- põhisusest. Nii püüame kokku liita varasemate põlv-kondade tarkuse ja praeguste uurimistööde tulemu-sed praktiliselt kasutatavaks ja antud hetkel pari-maks teadmiseks.

Seda drastilisemad tunduvad järjest enam maad võtvad seletused ja targutused, kus Ellie kombel jä-reldusi tehakse. Väide ja argument ja järeldused tu-lenevad kõik ühest samast kohast – minust endast. Minu arvamisest. Minu arusaamast. Minu mõistmi-sest. Ka minu mittemõistmisest. Minu lihtsustatud maailmapildist. Ja minu vääramatust veendumusest, et mina tean, kuidas asjad on.

Kummastaval kombel ei teki isegi mõttepoega, et äkki... äkki võib ka kuidagi teisiti olla. Äkki peaks asjast veidi rohkem teadma, lugema, uurima, katse-

tama? Äkki peaks järele vaatama, mida spetsialistid sellest arvavad? Äkki usaldaks neid, kes teemaga iga-päevaselt tegelevad ja on seda põhjalikult uurinud? Äkki kasvõi guugeldaks? Äkki polegi mina maailma naba ja asjad ei kulgegi siin maailmas minu isikli-ku soovi ja arvamuse kohaselt? Äkki mu silmad pe-tavad ja meeled veavad alt? Äkki polegi kõige veen-vam (ja ka parem) argument öelda, et „Mina arvan nii, järelikult nii ka on“? Või „Mulle meeldib, järe-likult on see tõde“.

Selge, et informatsiooni hulk kasvab eksponent-siaalselt ja kõigega kursis olla pole isegi mitte või-malik. Aga see ei saa ometi tõe prügikasti viskami-se põhjuseks olla. Oluline on ju püüda mõista asjade olemust isegi siis, kui me veel kõike ei tea. Isegi siis, kui mõne aasta tagused teadmised on tänaseks prügi- kasti rännanud ja homne teadmine tänased arusaa-mad pea peale pöörab.

Noh, võibolla kodus endale pannkooke tehes on täiesti ükskõik, kuidas ma maailmast aru saan. Kui aga hakkan toimima oma kutsealal või tegelema teiste inimestega, neid haiguste korral aitama, nei-le nõu andma ja neid õpetama? Kas siis ehk ei võiks ehk mõni asi tõde või vähemalt tõelähedane olla – selline, mis kehtiks olenemata inimesest ja tema tujudest või arvamistest. Et ikka ise ka tõepoolest teaks, kuidas kopsud ja vereringe toimivad, milli-sed haigused milliseid tunnuseid kannavad, missu-guseid ravi ja hoolduse põhimõtteid tänapäeval asja-

Tasuks meeles pidada, et see, kui miski toimub

pärast midagi, ei tähenda veel sugugi, et see juhtus eelnenu

pärast.

Teadmisest, arvamisest ja vastutusest

TERVIST! / SEPTEMBER 2017 / nr 16 ARVAMUS 24

kohaseks peetakse ja millist nõu saab targaks nõu-andeks pidada. Et oskaks ise endale ja teistele seleta-da, mismoodi suhtlemisel on tulemus parem ja miks peab turvareegleid järgima. Et ellu jääda. Et toime tulla. Et tõsiseltvõetav olla.

Meie alateadvus aga petab meid hoopis teisele raja-le. Et oleks põnevam. Et oleks salapärasem. Et oleks pi-sut müstikat kah. Aga et oleks samas justkui ikka vee-nev ja teaduse näoga. Ja niisugust asja saab „müüa“, seda usutakse, otsitakse taga, ostetakse ja nõudlus aina kasvab. Seda teadmist/usku levitatakse usinalt, see liigub suust suhu nagu vanasti liikusid muisten-did ja muinasjutud. Ühel hetkel teavad selle „tõsi- asja“ juba paljud ja sellest on saanud aksioom – tead-mine, millele tuginedes defineeritakse juba järgmisi muistendeid ja legende.

Nii on väga oluline kaupa reklaamides panna ette sõnad „loomulik“ ja „looduslik „ ja „naturaalne“ ja „ökoloogiline“ – justkui saaks vesi või naatrium kui-dagi ebaloomulik või loodusest eraldatud olla. Et siis sünteetiline H2O või?

Või aitab kaheldava väärtusega infot tõenäolise-maks muuta see, kui lisame mingi teadmata-tundma-ta sõltumatu labori uurimistulemuse, et mingi šam-poon meie juukseid 172% säravamaks teeb, et 90% kassi immuunsusest paikneb tema seedetraktis või et raseerija väljatöötamisel on kasutatud NASA tehno-loogiat. Mida värki? Kui rahulikult ja pisutki kriiti-liselt järele mõelda, siis kõlab see ju kui följeton. Või tegelikult ka kui solvang – kelleks te mind õige peate?

Või toome välja ühe-kaks kolm juhtumi kogu maa-ilma lõputust kogemustepagasist tõestamaks, et mis-ki on kahjulik või suisa ohtlik. Nii võime iseenese-ga toimunut interpreteerida kui tõe alustala ja väita, et just seda oligi vaja tõestada. Et maa lapikuks-ole-mist tõestab see, et kui ma vaatan paremale ja vasa-kule, siis on maa tasane. Appi!

Kui pärismaalastelt küsida, kas nende vihmatants põua ajal aitab, on nad veendunud, et aitab. Alati on ju vihm tulnud. Kas homme või nädala või kuu või

kolme kuu pärast. Aga vihm on tulnud. Tasuks mee-les pidada, et see, kui miski toimub pärast midagi, et tähenda veel sugugi, et see juhtus eelnenu pärast. Ehk siis lühemalt. „pärast seda“ ei tähenda „selle pä-rast“. Et pärast vaktsineerimist olin väsinud, ei tähen-da veel seda, et vaktsineerimise tõttu olen väsinud. Et pärast pärnaõietee joomist terveks saamine ei ole kindlasti pärnaõietee pärast. Pigem on see tingitud hoopis sellest, haigus hakkaski üle minema. Muide – rõhuv enamus haigustest on iseparanevad haigu-sed ja paljudele kroonilistele haigustele on iseomane ägenemisele järgneva remissiooniperioodi olemas-olu. Ravi küll kergendab enesetunnet, leevendab valu ja mõnikord ikka ka kiirendab tervenemise protses-si, aga suure tõenäosusega oleks ka ilma sekkumise-ta terveks saanud.

Mõnikord võib rumalus ja pidev iseenese tsiteeri-mine viia lausa ohtlike tulemusteni – mäletame veel vee desinfitseerimiseks kasutatava aine (naatrium-kloriti) sissejootmise õpetust (mis on viinud tõsiste mürgistusteni ja ka Wikipedia väitel ka surmajuhtu-miteni), greibiseemne ekstrakti raviomaduste ülista-mist (muide: võib põhjustada seedetrakti haavandeid), soolepuhastuse protseduurid (muide: sool on suure-pärase enesepuhastusvõimega ja ilusa roosa läikiva limaskestaga ilma igasuguse lisaloputuseta), arula-gedad dieedid või põhjendamatud lisaainete kuurid.

Raske jutt? Ongi. Tõe teadasaamine pole kerge.

Tark ja kriitiline olemine pole kerge. Faktide otsi-mine ja nende üle mõtlemine pole kerge. Lihtsam on end läbi levivate müütide, kahtlase sisuga kollase aja-kirjanduse või teleekraani vahendusel lollitada lasta. Aga samas on see ka ohtlikum. Ohtlikum minule en-dale, minu rahakotile, minust olenevatele inimeste – lastele näiteks. Eriti ohtlik on see siis, kui kipun se-da rakendama oma kutsetöös nende inimeste juures, kellele peaksin pakkuma teadusele tuginevat ja an-tud hetkel parimast ühiskonnas olemasolevast tead-misest lähtuvat abi. Et inimene saaks aidatud. Et tu-lemus oleks võimalikult ootuspärane ja kontrollitav. Et oleksime vastutustundelised ja vastutusvõimelised eriala valdavad inimesed. Et patsient ei saaks kahjus-tatud. Et tarkus võtaks maad ja rumalus taanduks.

P.S. Jääaja multikad on kohustuslikud!

Tõe teadasaamine pole kerge. Tark ja kriitiline

olemine pole kerge. Faktide otsimine ja

nende üle mõtlemine pole kerge.

Kuvatõmmis animatsioonist "Jääaeg 2: Suur sula" (2006)

TERVIST! / SEPTEMBER 2017 / nr 16 VÄLISPILK 25

Marge Mahla, lektor

Tartu Tervishoiu Kõrgkool osaleb koos partnerite-ga Laurea ja Arcada ametikõrgkoolist ning Riia Red Cross College’ist rahvusvahelises projektis DeDiWe (Developer of Digital Health and Welfare services), mil-le eesmärk on arendada multidistsiplinaarset koos-tööd ja parandada üliõpilaste kõrgtehnoloogilisi digipädevusi.

Kursus koosneb kolmest moodulist, millest iga maht on 5 EAP. Moodul 1 käsitleb teemat „Kodanik digisüsteemi kliendina“. Moodul 2 käsitleb tervisega seotud digiteenuseid ja eetilisi ning seadusandlikke aspekte. Moodul 3 keskendub juba konkreetse digi-taalse teenuse loomisele. Kõiki õppemooduleid on võimalik läbida eraldi.

DeDiWe raames loodud õppekava piloteeriti eel-misel õppeaastal, mil meie kõrgkoolist oli osalejaid neli. Kõikidelt osalejatelt saadud tagasiside põhjal teh-ti olulised järeldused ning DeDiWe moodulite sisu-line arendamine jätkus läbi suve. Tänaseks on olu-liselt korrigeeritud iseseisva töö mahtu ning veelgi olulisema uuenduskuuri on saanud keskkond, milles tööd alustatakse. Kui piloteerimise käigus oli kasu-tusel õpikeskkond „It’s Learning“, siis püüdes õppijat veelgi paremini kaasata on see asendatud keskkon-naga „Slack“. Uus keskkond võimaldab osalejatel va-hetumalt omavahel suhelda ning saada tagasisidet.

Iseseisvad tööd sisaldavad materjalide lugemist, veebikeskkonnas chattimist, diskussioonis ja Slacki-naridel osalemist.

Kõikide õppekavade üliõpilastel on võimalik osa-leda antud rahvusvahelisel valikaine kursusel. Esi-

mene sissejuhatav Slackinar toimub 19. septembril, kogu õppetöö toimub veebipõhiselt ning töökeel on inglise keel. Veelgi enam, digipädevuste arendami-ne jätkub rahvusvahelisel intensiivkursusel Muddie 2, mis toimub meie kõrgkoolis 4.-10. veebruaril 2018.

Tulevikku vaadates annab kursusel osalemine hea aluse töökohal vajalike digiteenuste arendusprojek-tile sisendi andmiseks ja tervishoiutöötajate valmis-oleku toetamiseks e-Tervise efektiivseks kasutami-seks oma töös.

Kõrgkooli poolt osalevad:Eve-Merike Sooväli – õe õppekava Jana Meier – ämmaemanda õppekava Mare Remm – bioanalüütiku õppekavaMarge Mahla - Kõrgkooli poolne koordinaator Mar-ge Mahla - kõrgkooli poolne koordinaator

Digipädevuste arendamine projektis DeDiWe

Central Baltic Interreg

rahastatud projekt SAFHY

lõppeb

VÄLISPILK 26TERVIST! / MAI 2017 / nr 15

Danel Jantra, rahvusvaheliste suhete spetsialist

Safety and hygien – safer environment projekti safhy.eu neljas periood 1.03.2017 – 31.08.2017 lõppes ning viimane aktiivne projekti tegevuste kuu september tõmbab projekti tööd ja tegemised kokku kahe info-seminariga 14.09.2017 Tartus ja 18.09.2017 Helsingis. Veebiplatvormile www.safhy.net on üles laetud digi-taalsed õppematerjalid enam kui 20 hügieeni ja tur-valisust käsitleva teema kohta hoolduse ja puhastu-se valdkonnas

alates 1.09.2015 kuni tänaseni, seega rohkem kui kahe aasta jooksul, on projekti partnerid Tartu

Tervishoiu Kõrgkool, Järvamaa Kutsehariduskeskus, OÜ Puhastusekspert, Keuda Adult ja OÜ Digital Ro-bot teinud ära suure töö õppematerjalide koostamisel ning selle paindlikku kasutusvormi viimisel.

Projekti eesmärk oli võrrelda hooldustöötaja ning puhastusspetsialisti õppekavasid Eestis ja Soomes ning koostada nende õppekavade õpetamise ühtlus-tamiseks ja hõlbustamiseks digitaalsed 4-keelsed (ees-ti-vene-inglise-soome) õppematerjalid. Hetkel oleme tegemistega lõpusirgel. Toimetame aktiivselt teema-kohase pildimaterjali ning sõnavara lisamisega õp-pevideotele ja valminud materjalide piloteerimise-ga õpetamisel.

Foto: Mari-Liis Timmotalo

TERVIST! / SEPTEMBER 2017 / nr 16 MEIL JA MUJAL 27

Grete Jeltsov, koostöö ja teenuste koordinaator

Traditsiooniliselt õppeaasta alguses korraldatava Rebaselaagri eesmärk on võimaldada esmakursus-lastel tutvuda enne õppetööd kõrgkooli hoone ja õppeklassidega, töötajate ning õppejõududega, õppi-da tundma oma kursusekaaslasi ning suurendada tu-dengite ja personali omavahelist koostööd. Selleaas-tane Rebaselaager oli järjekorras juba üheksas ning esmakursuslaste osalemisprotsent kõrgem kui eales varem. Enam kui 200 rebast alustas oma õppeaastat juba paar päeva enne avaaktust, et teha tutvust uu-te koolikaaslaste ja vanemate kursuste tudengitega, osaleda lõbusates tutvumismängudes ning viia koju head ja paremat täis rebasekott.

Rebaselaager toimus sel aastal 30.-31. augustil ehk vahetult enne õppeaasta starti. Sel aastal keskendu-sime laagrikava kokkupanekul just erinevate õppe-kavade tudengite omavahelise sidususe ja tutvumise toetamisele. Kui varasemalt on tegevusi laagris läbi viidud pigem just kursusepõhiselt, siis sel korral toi-musid mängud ja võistlused segavõistkondades, et või-maldada kõigi erialade tudengitel omavahel tutvuda.

Kuigi laagris osalenute tagasisidest võis välja lu-geda, et just kursusega koos oleks võinud tegevusi

Vanemate kur-suste tudengid rebasekoti sisu pakkimas. Foto: Grete Jeltsov

Traditsioonilises Rebaselaagris osales rekordarv esmakursuslasi


rohkem olla, siis järgmiste aastate jooksul puututak-se omavahel kokku erinevate sündmuste ja õppetöö raames nii või teisiti tihemini kui teiste õppekavade-ga. Koostöös üliõpilasesinduse ja vanemate kursuste tudengitega viisime kahe päeva jooksul läbi lõbusaid mänge ning jagasime kasulikku õppetööd ja tuden-gielu puudutavat infot. Soetada sai kõrgkooli meeneid meie pop-up e-poest ja tutvuda treeningvõimaluste-ga spordiesinduse juures.

Esimene päev täis vingeid emotsioone ja ilusaid inimesi

Minu suureks imestuseks on esmakursuslased sel aastal eriti kohusetundlik ja ei kasutanudki hilinemi-seks tudengile tüüpilist akadeemilist veerandtundi, vaid saabusid esimesel päeval kohale juba enne kok-kulepitud aega. Rebased istusid püüdlikult saali oo-tama edasisi juhtnööre tuutoritelt – see esmane taga-sihoidlikkus on tegelikult väga armas. Pikalt istuda me värsketel tudengihakatistel siiski ei lasknud, sest tunnid olid loetud, aga soov kõigiga tuttavaks saada suur. Tahtsin väga kuulda, mis on rebaste suurimad ootused ja tõsisemad hirmud esimese aasta suhtes ning et nad jagaksid seda ka teistega. Kui ikka valju häälega välja öelda, et anatoomia-füsioloogia eksam tundub ületamatult raske ja ei lase juba praegu öö-sel korralikult magada, siis saavad ehk teisedki sel-lest lohutust ning ei tunne end oma muredega üksin-da. Tuleb välja, et hirmud ongi enamikul sarnased ja kõige rohkem oodatakse põnevaid väljakutseid, esi-mest õppepraktikat ning uusi tutvusi. Ütlen ausalt, et seda kõike tasub tõesti oodata!

Kui esmane tutvumine tehtud, kogunesime kuu-lama inspiratsioonikõnelejat Harald Lepiskut, kellele andsin kevadel ülesande rebaste motivatsioon enne

Orienteerumis- ja selfiemöll kõrgkooli ümber ja õpperuu-mides! Foto: Gethel Laiuste


õppeaasta algust korralikult lakke lüüa ning süsti-da neisse indu võtta ülikooliajast maksimum - võt-ta osa võimalikult paljudest üritustest, koolivälistest tegevustest, sportida ning teha näiteks õppepraktika mõnes välisriigi partnerkõrgkoolis. Eriti lõbusaks ku-junes diskussioonimoodul nelja vanema kursuse tu-dengi – Egerti (BA), Getheli (ÄMM), Hedo (BA) ja Vladimiriga (Õ) – kes jagasid oma kogemusi välisva-hetusest, esimestest praktikapäevadest Kliinikumis ning andsid üldisi soovitusi kõrgkoolieluks. Järgmi-ses rebaselaagris planeerime kindlasti just viimasele veel enam rõhku panna, sest teiste lugude kuulamine annab julgust ja tekitab mõnusat äratundmisrõõmu.

Kui suupistelaualt ja kohvitopsist veidi kosutust saadud – näljasele tudengile omaselt ilmselgelt lii-ga vähe – läks edasi suurem orienteerumis- ja selfie-möll kõrgkooli ümber ja õpperuumides! Ega keegi ju täpselt ei teadnud, kus miski asub ja kuidas üld-se piltidel etteantud kohti, inimesi või õppevahen-deid üles leidma peaks. Õnneks on rebane nutikas loom ja kui vaja, küsib abi. Kusjuures, meeleolukaid endlipilte võid näha koolimaja suurtel ekraanidel. Nu-tikas kätte ja laikima! Ja siis jääb vaid üle oodata võtja väljakuulutamist rebaste ristimisel septembri lõpus.

Esimese laagripäeva lõpetasime koolimajas vei-di asjalikumalt ja tutvusime töötajatega, kellega esmakursuslane järgnevate aastate jooksul palju kok-ku puutuma hakkab. Kes on õppenõustaja, millega ta mind aidata saab, kuidas välismaale õppima min-na ja mis on ÕIS? Need olid infotunni põhiteemad – värsket infot tuleb korraga nii palju ja on tunne, et pea läheb kohe lõhki. Aeg võtta paar tundi puh-kepausi ja valmistuda tutvumispeoks, mis sel korral toimus Vallikraavi tänaval. What happens in Shoo-ters, stays in Shooters …

„Levinud müüt on, et klaasike veini, iseäranis just punast veini, enne magamaminekut on tervisele kasulik.“

Teine laagripäev kujunes oodatult rahulikumaks, sest ega see Tartu tudengi seltsielu polegi lihtsate kil-last. Tugevamatega alustasime päeva majatuuriga, kus rebased tutvusid põhiliste seminari- ja praktika-ruumidega, nägid ära simulatsioonikeskuse ja kogu-sid loodetavasti veidi julgust nendest ustest edaspidi sisseastumiseks – siis juba praktikariietes! Inimbin-gos said rebased teada, kes koolikaaslastest on pal-ju reisinud, kelle keha kaunistab mõni tätoveering ja kelle kodus pesitseb koduloom, kes pole ei kass ega koer. Kui Harald soovitas esimesel päeval küsida uute tutvuste loomisel palju avatuid küsimusi ja lei-da ühine jututeema, siis selle mängu abil sai tõenäo-liselt käima lükatud nii mõnigi põnev jutuajamine. Ilmselt potsatas enamiku rebaste Facebook’i sõbra-listi nii mõnigi uus neiu või noormees ja selle üle on meil ainult hea meel!

Lisaks sellele, et uusi tutvusi leiab oma kõrgkoo-list, tasub neid otsima minna ka väljastpoolt Eestit. Sellest, kuidas taotleda välisvahetuse stipendiumit ja mida veel välismaale õppima minekuks tegema peab, rääkis rebastele kõrgkooli rahvusvaheliste su-hete spetsialist Danel Jantra. Naljatledes räägime ik-ka, et Danel on kõrgkooli rikkamaid mehi, kes hea meelega tudengeid igal aastal üle Euroopa reisima ja ennast täiendama saadab. Välispraktika mõnes partnerkõrgkoolis laiendab silmaringi, annab hinda-matu kogemuse väga erinevatest kultuuriruumidest pärit patsientidega suhtlemises, ning õpetab ilmtin-gimata ka iseseisvust. Välisvahetuse aeg on ülikoo-lielu üks lahedamaid ja sellest ei tasu kergekäeliselt loobuda! Panen rebastele südamele uurida mõne pro-jekti raames juba välismaal õppimas käinud tudengi-te kogemusi – uskuge mind, need lood annavad juur-de nii motivatsiooni kui julgust!

Teise laagripäeva lõpetas peamiselt vaimse õen-duse valdkonnaga tegeleva lektor Janika Paela loeng laialdaselt levinud tervishoiuga seotud müütidest. To-re oli näha, et temaatika pakub värsketele tervishoiu- spetsialistiks pürgijatele siirast huvi ja publiku seast

kuuldus mitmeid asjalikke küsimusi. Rebased on jät-nud endast nii mulle kui kooli personalile äärmiselt positiivse esmamulje ja ootusärevus järgnevate aas-tate ees on suurem kui eales varem!

Kokkuvõttes võib öelda, et laagri näol on õpin-gute alustajate jaoks tegemist väga tänuväärse sünd-musega, mis aitab kaasa kooliellu sisseelamisele, võimaldab enne esimesi loenguid kursusekaaslas-tega tutvuda ning esimesel koolipäeval veidi enese-kindlamalt õppehoone peauksest sisse kõndida. Lõ-petuseks jagan hea meelega mõningaid väljavõtteid tagasisideankeetidelt, mis vähemalt minu jaoks kin-nitust annavad, et teeme õiget asja.

Rebaste tagasiside laagri kohta

„Kõrgkool tundub palju lahedam kui ootasin!“„Olen nii rahul oma kooli valikuga! :)“ „...kool tundub väga ühtehoidev ning juba tunnen,

kuidas sellest majast pärast lõpetamist lahkuda ei taha.“

„Kuigi kõrgkool ei olnud mu esimene valik ja veel kuu aega tagasi olin kindel, et täiendan end aas-ta siin ja proovin siis teise kooli uuesti, on see tä-naseks kõik muutunud. Tervishoiu Kõrgkool on juba kahe esimese päevaga nii palju positiivseid emotsioone andnud, et enam ei taha muude koo-lide poole vaadatagi.“

„Väga tore üritus. Paljud mu sõbrad läksid kas EMÜ-sse või TÜ-sse ja neil ei ole midagi sellist.“Suured tänusõnad lähevad sponsoritele, kes sel

aastal meie rebaste stardipaketi kokkupanekut omalt poolt toetasid: Tartu Mill, MV Spor-diklubi, Froosh, MyFitness, Aura Veekeskus, Shooters Tartu, Cina-mon ja kondoom.ee. Samuti tä-nan siiralt kõiki, kes Rebaselaagri korraldamisel kaasa aitasid ning osalesid. Suur kniks ja kummar-dus, olete vahvad!


Tudeng vs õppejõudRagne Õitspuu, õe õppekava 2.

kursuse tudeng

Tairi Kollo, õe õppekava 4.

kursuse tudengMerle Kolga,

õppejõud-assistentAnne Vahtamäe, õppejõud-lektor

1. Mida tähistatakse ajakirja ilmumise päeval? Südame päeva Südamehaiguste ennetus Mihklipäeva

Ajakirja ilmumist, mihklipäeva, südame

tervise päev

2. Tervislik toitumine sisaldab vähemalt viis portsjonit puu- ja juurvilju päevas. Kui suur on üks portsjon? a) 50g b) 80g c) 100g

50 grammi 50 grammi 80-100 grammi 80 grammi

3. Keskmise intensiivsusega tegevus tõstab südamerütmi ning ajab sind higistama. Kui palju peaksid täiskasvanud vanuses 18-64 iganädalaselt sellise intensiivsusega trenni tegema, et hoida südant tervena?

a) 50 min b) 120 min c) 150 min

120 min 120 min 120 min 120 min

4. Kui palju registreeritakse Eestis iga aasta südame-veresoonkonna haigustesse (SVH) haigestumise juhte? +/- 10 000

~100 000 ~120 000 40 000 - 45 000 35 000

5. Kui palju inimesi sureb SVH tõttu iga aasta üle maailma? +/- 1,5 mln ~18 miljonit ~6 miljonit 15 000 000 Kümneid miljoneid

6. Peamised SVH haigestumise riskitegurid? Nimeta kolmVähene aktiivsus, ebatervislik toit,

suitsetamine

Rämpstoidu söömine, geneetika, vähene

liikumine

Vale toitumine, suitsetamine,

füüsilise aktiivsuse puudumine

Vale toitumine, vähene liikumine,

ülekaalulisus

7. Kellel imetajatest on suurim süda? Sinivaal Sinivaal Vaal Vaal

8. Mitu korda lööb inimsüda aastas? 40 miljonit korda 39 miljonit korda 37 miljonit korda ~40 miljonit korda

PUNKTID: 6,5/10 5,5/10 6/10 6/10

Gethel Laiuste, Ksenia Ivanova,ämmaemanda õppekava III kursus

Õiged vastused: 1. maailma südamepäeva 2. 80g 3. 150 min 4. umbes 80 000 5. 17.3 mln 6. Vähene liikumine, suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, ülekaal, geneetika, vähene puu- ja köögiviljade tarbimine ning liigne soola tarbimine 7. Sinivaal 8. aastas umbes 29 000 000 - 50 000 000x

Küsimused põhinevad: www.worldheartday.org/ ja www.terviseinfo.ee

Legend: roheline õige, punane vale, oranž peaaegu õige

Mari-Liis Timmotalo, kommunikatsioonijuht

Remo Merekivi on ettevõtte Sileesia OÜ juht ning seda ametit on ta pidanud juba üle kolme aasta. Te-gemist on toitlustusettevõttega, mis on alates sel-lest aastast leidnud oma tee Tartu Tervishoiu Kõrg-kooli. Varasemast on toimunud toitlustamine veel Lennuakadeemias, tänu millele on aastate jooksul saadud palju kogemusi ja teadmisi koolitoitlustuse kohta. Tasub silmas pidada, et intervjuu läbiviimise ajaks on kõrgkooli uus toitlustaja olnud majas vähem kui nädala, mistõttu on täielikku ülevaadet toitlus-tuse toimimisest võimatu anda.

Kliendi tagasiside on oluline

Remo rääkis ajakirjale Tervist! antud intervjuus, et koolitoitlustuse puhul ei oskagi kõike ette näha, sest nii palju on erinevaid soove ja tahmisi. Ta rõhutas korduvalt, et Lennuakadeemias on inimeste osakaal võrreldes Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga väike, mis-tõttu on kõrgkoolis toitlustamise pakkumine nei-le uueks väljakutseks. „Aastatega oleme aru saanud, et soovitakse personaalset lähenemist, mis pole alati võimalik. Me soovime siiski kõik ära kuulata ja kat-tuvate soovide puhul ka nendega arvestada.“ Taga-sisidet toitude ja teeninduse kohta öeldakse Remo sõnul tihti üle leti, aga toitlustaja viib ka ise läbi kü-sitlusi, mis toimuvad igal aastal novembrikuus ning küsitluse tulemus avaldatakse detsembris. Tulemus-

Tervis käib

kõhu kaudu


Menüü koostamisel on silmas peetud, et toit

oleks tervislik, värske ja taskukohane.

te põhjal võetakse arvesse reaalseid kitsaskohti, mi-da annab täita.

Remo meenutab, et juba on kõrgkooli kohvi-

kukülastaja ka tagasisidet andnud. Näiteks on kü-situd, et miks pole päevapraade pooliku hinnaga, sest vanal ju oli. Põhjus on lihtne - vana toitlus-

taja tõi söögi kõrgkooli hoonesse termosega, aga uus toitlustaja valmistab toitu kohapeal. Kuna ko-hapealne toitlustamine on kulukam, peab ettevõte


tagama selle, et kahjumi asemel jäädakse kasumis-se ning toitu ei visata tarbetult minema

Tervishoiukõrgkoolile vastav kvaliteet

Kõrgkooli uus toitlustaja pakub kohvikukülastaja-tele vaid värsket ja kohapeal valmistatud hommiku -ja lõunasööki. „Igaks juhuks on meil poolfabrikaa-tidest Kikase Kiievi kotlet ja ka saiakesed, mis pole meie enda tehtud.“ Salatiteks kasutatav värske kap-sas ja porgand hakitakse kohapeal masinate abil ise ära ning kasutusel olev liha on värske, mitte külmu-tatud. Toitude valmistamisel kasutatakse vaid taim-seid õlisid ning kasutusel ei ole ühtegi maitsetugev-dajat. „Ma arvan, et see on tervishoiukõrgkoolile vastav,“ lisab Remo.

Hommikumenüüs pakutakse putru, mida ini-mesed küll alguses omaks ei tahtnud võtta, aga mis menüüst siiski ära ei kao. „Me tahame ka siin hakata rahvast harjutama hommikust sööma, mistõttu me olemegi avatud üheksast.“ Tulevikus võib hommiku-menüüst leida ka pannkoogid, mille valmistamine on väga ajamahukas ja kõrgkooli inimestehulga juures esialgu võimatuna näiv. „Aga pannkoogid tulevad väga varsti, mul on üks idee,“ ütleb Remo kärmelt.

Kõige tervisliku kõrval ei ole aga kadunud või-malus osta limonaadi või maiustusi, sest seda ei saa Remo sõnul inimestele keelata ja see sortiment peab olema. Tervisliku vahepalana on olemas näiteks na-turaalsed smuutid.

Muutused menüüs

Menüü koostamisel on silmas peetud, et toit oleks tervislik, värske ja taskukohane. Praeguse menüüga on see ka saavutatud, mistõttu suuri muudatusi tu-levikus ette ei nähta. „Me võime teha ükskõik mida, sest kokad on selleks piisavalt kvalifitseeritud. Me võime pakkuda ka 6-7 euroseid roogasid, aga me an-

name parima, mis selle soodsa hinna eest teha saab.“ Lisaks on menüü ka vaheldusrikas ja eesmärgiks on see, et nädalas toidud ei korduks. Tähtpäevadel menüü kindlasti veidi muutub, näiteks plaanitakse vastlapäeval pakkuda vastlakukleid.

Taimetoitlastele hakatakse tulevikus kasutama sa-ma ideed nagu Lennuakadeemias. Kuna taimetoit-laste osakaal on alati limiteeritud, on välja töötatud süsteem, mis tagab, et toit ei lähe raisku. Paaril kor-ral nädalas plaanitakse pakkuda menüüs midagi ka taimetoitlastele, mille kohta saadetakse eelnevalt väl-ja teade ning huvilistel on võimalik end nimekirja registreerida. „Me ei saa lubada, et me loobime toitu ära, mistõttu on registreerunutel ka väljaostmisko-hustus. Meie hinnakiri on selline, et madalate hin-dade jaoks ei saa me seda lubada.“

Meeldiv koostöö Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga

Võimalus kõrgkoolis toitlustamisteenust pakku-da tuli Sileesiale üsna ootamatult, mistõttu käis Remo peast läbi ka mõte, et ehk ei õnnestugi esime-sel koolinädalal kohvikut avada. Puudusid vastavad masinad, mis on väga kulukad. Samuti avastati, et projekteerija oli uksemõõdud teinud kodumasinate mõõte silmas pidades, aga suurköögimasinate mõõ-dud on teatavasti suuremad. Kõik läks siiski plaa-nipäraselt ning seda suuresti tänu Tartu Tervishoiu

Kõrgkooli abile ja toele. Kõigele lisaks avastati, et köögi elektri võimsus pole seadistatud selliselt, et kööki suurköögimasinad sobiksid. „Kõrgkool pak-kus siin abi ning suurepärane ja asjalik tehnik te-gi selle töö ära.“

Probleemiks oli ka ruumipuudus köögis, aga tänu toidu tükeldamist hõlbustavatele masinatele ja suure-le katlale suudavad kokk ja abikokk igapäevasel kit-sas köögis töö efektiivselt ära teha. Lisaks võetakse kasutusel ka keldrikorrusel asuvad köögi jaoks mõel-dud hoiustamisruumis ning toidulift, mis lihtsustab samuti töö tegemist.

Kõrgkoolipere esmamulje

Intervjuu uue toitlustajaga tekitas minus tunde, et kõrgkooliperel on juba esialgne arvamus uutest toi-tudest välja kujunenud, sest juba olid kliendid esita-nud toitlustajatele ka küsimusi ja andnud tagasisidet. Seetõttu otsustasingi mööda hoonet ringi käia ning mõnda tudengit ja personaliliiget põgusalt küsitle-da. Hea meel oli kuulda, et üldiselt ollakse toitudega rahul. Põhjusena toodi välja, et toidud on maitsvad, kodused ja tervislikud. Samuti kiideti laialdast vali-kuvõimalust, sest erinevaid suppe ja praade on me-nüüs palju. Välja toodi ka asjaolu, et hind on sood-ne – naljaga pooleks öeldi, et lausa kahtlaselt soodne.

Suurem osa külastajaid olid sööma jõudnud vaid paaril korral, mistõttu rõhutati, et tegemist on tões-ti vaid esmamuljega. Negatiivsete külgedena toodi välja, et praadide puhul on kastet ja salatit võrreldes kartuliga liiga vähe olnud. Kurdeti ka, et hommiku-ne pudruports on pigem väike ja ei täida kõhtu pii-savalt. Vastakad arvamused esinesid portsu suuruse osas – mõne arust on see liiga väike, teise jaoks aga liiga suur.

Küsitluse valim oli väike ja eks arvamusi ole ala-ti seinast seina. Minule jäi aga kõlama kolleegi mõ-te: „Kiidan heaks. Õige valik sai tehtud!“

Me võime teha ükskõik mida, sest kokad

on selleks piisavalt kvalifitseeritud.



Danel Jantra, rahvusvaheliste suhete spetsialist

Tahaksime loota, et kõik, kes õpivad Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, teavad, mis on ERASMUS+.

Vaatat lisa, mis on Eramus+: http://adm.archimedes.ee/erasmusplus/Käesolevaks 2017/2018 õppeaastaks (tegelikult isegi

kuni 31.05.2019) on kõrgkoolil võimalik lepingu alu-sel saata kokku 45 üliõpilast välispartnerkõrgkooli-desse õppima või praktikale. Lisaks sellele saame ka-sutada pikendatud 2016/2017 õppeaasta vahendeid, et veel 15 üliõpilast väliskogemust omandama saata. Seega on 60-le meie kõrgkooli üliõpilasele loodud või-malus saada väliskogemus. Lisaks on stipendium ka 10-le kutseõppe õppijale.

Alates sellest sügisest tegutseb õpperuumis 117 rahvusvahelistumise nõustamine. Oleme toonud rahvusvaheliste suhete spetsialistid Danel Jantra, Richard Jalakas ning Kalmer Marimaa üliõpilas-te keskele, et leida 60 üliõpilast, kes soovivad saada lähima kahe aasta jooksul rahvusvahelise kogemu-se. Vastuvõtu ajad on õpperuumi 117 uksel ning Si-seveebis. Iga kalendrikuu lõpus paneme välja uued järgmise kuu vastuvõtu ajad.

Kõrgkoolil on üle 75 partnerkõrgkooli peaaegu

kõikjal Euroopas. Seega, kui SINUL on soov minna oma erialaseid teadmisi täiendama Eestist välja, tule läbi ja me leiame SINULE võimaluse. Nõustamisele võivad tulla kõikide õppekavade (nii kõrg- ja kutse-hariduse) ning õppeaastate õppijad.

Kasuta seda võimalust, et saada ning jagada oma erialaseid kogemusi.

• Danel Jantra, rahvusvaheliste suhete spetsialist (kõrgkooli ülene mobiilsus, va õe õppekava)

• Kalmer Marimaa, õppejõud-assistent (õe õppeka-va mobiilsus)

• Richard Jalakas, arendusspetsialist (kutseõppe mo-biilsus)

Ruumis 117 on võimalik saada rahvusvahelist nõustamist

Foto: Mari-Liis Timmotalo

http://adm.archimedes.ee/erasmusplus/

MEIL JA MUJAL 35

Richard Jalakas, arendusspetsialist

Eesti tervisevaldkonna klastrite Connected Health ja SportEST poolt korraldatud Eesti tervise kogukon-na kärajatel mõeldi koostöös erinevate tervishoiuga seotud osapooltega Eesti meditsiini arengusuundade-le aastaks 2040. Mõttetalgutel arutleti peaasjalikult, kuidas erinevad tehnoloogilised lahendused muu-davad tervishoiuvaldkonda ning milline võiks välja näha aastal 2040 arsti päev, tervishoiuasutus, tervis-hoiuteenus, tervishoiuharidus, tervishoiu rahastus ning patsiendi teekond.

Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja inno-vatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo tõi oma ettekan-des välja, et digilahendused on olemas juba praegu kõikidele – nii lastele kui ka dementsetele ning tehi-sintellekti arengust tingituna on aastal 2040 ¾ kõi-kidest arstidest läbinud arstiteaduskonna. Selgitan lugejale, et tehisintellekti on defineeritud Eesti ent-süklopeedias (1998) kui arvuti suutlikkust jäljenda-da inimese vaimset tegevust.

Tehisintellekt - partner või asendaja?

Tehisintellektist tegi põhjalikuma ettekande arst Grigory Vasiliev, kes mõtiskles teemal “Tehisintel-lekt - arsti partner või arsti asendaja“ ning tugi-nedes mitmetele teadusuuringutele tõi esile, et ju-ba praegu diagnoosib arvuti sama hästi või isegi paremini kui arstid. Näiteks on Esteva jt. (2017) leidnud, et arvuti on võimeline tehisnärvivõrgu tehnoloogia abil diagnoosima nahavähki (you-tu.be/IvmLEq9piJ4) ning superarvutiks tituleeri-tud IBM Watsonit rakendab igapäevases kasutu-ses Ameerikas New Yorgis asuv vähiravikeskus Memorial Sloan Kettering (www.mskcc.org/about/

innovative-collaborations/watson-oncology). Dr. Vasiliev mainis, et ka tema kasutab oma töös

arvutiprogrammide abi. IBM Watsoni võimekust il-mestab aga uuring, milles leiti, et Watsonil kulus 10 minutit ajukasvaja patsiendi genoomi analüüsimiseks ja raviplaani koostamiseks, võrreldes inimestest eks-pertidel, kel läks raviplaani koostamiseks 160 tundi (Wrzeszczynski jt. 2017). See on võimalik, sest arvuti on võimeline läbi analüüsima tohutus koguses and-meid ning algoritmi abil välja pakkuma edasisi tege-vusi mingi eesmärgi saavutamiseks.

Tehisintellekti poolt pakutava kliinilise otsuse-toe kvaliteet baseerub seega aga peaasjalikult ter-viseandmete kvaliteedil, siia alla kuuluvad näiteks radioloogiliste uuringute pildid aga ka epikriisid, mi-da tervishoiutöötajad ja spetsialistid sisestavad digi-taalsesse terviseloosse. Seega, et ära kasutada kogu tehisintellekti potentsiaal, on oluline kvaliteetsete terviseandmete olemasolu.

Kuid kes vastutab, kui arvuti poolt pakutud diag-noos või raviplaan ei õnnestu? Dr. Vasiliev tõi paral-leeli ajaloost kangakudujatega, kelle tööd hakkasid 19. sajandi alguses asendama masinad, kuid kes endiselt

vastutasid töö kvaliteedi eest. Seega arvab Dr. Vasiliev, et masina vea eest vastutab ikkagi inimene ning arst teeb lõpliku otsuse ja vajadusel kaitseb end kohtus.

Mõtisklused tulevikust

Arst Saara Sadrak ja insener Ville Arulaane tõdesid oma ettekandes, et digilahendustega on võimalik parandada erinevate tervishoiuga seotud osapoolte koostööd. Dr. Sadrak loodab, et Eesti digilugu muu-tub lähitulevikus palju kasutajasõbralikumaks, või-maldamaks arstidel oma patsientidega visiidi ajal roh-kem suhelda kui klaviatuuril infot arvutisse trükkida või otsida. Ka ravijärjekorrad on praegusel ajal liiga pikad ning ulatuslikum e-konsultatsiooni rakenda-mine koostöö parandamiseks pere- ja eriarsti võiks aidata ravijärjekordade alandamisel.

Elektroonikainsener Villu Arulaane hinnangul ai-tavad tulevikus kognitiivse süsteemi ja asjade interne-ti lahendused tervishoiutöötajaid, sest need võimal-davad pidevalt koguda inimese terviseandmeid läbi erinevate seadmete nagu aktiivsusmonitorid või ve-rerõhumõõtjad, mis edastavad andmed Interneti va-hendusel digiloosse ning seeläbi saavad tervishoiutöö-tajad paremini inimese terviseseisundit monitoorida ja vajalikke soovitusi anda.

Arulaane kujutles enda perearsti visiiti aastal 2040, kus ta saab visiiti ette planeerida, andes enda perears-tile infot enda tervise kohta läbi erinevate seadmete, mis tema terviseandmeid koguvad. Visiidil perears-ti kabinetis kuvab tema nutitelefon kohe arstile te-ma andmed arvutisse ning arst ei pea seega otsima tema andmed, vaid saab keskenduda suhtlemisele ja kuulamisele ning vajadusel annab arvuti arstile ot-susetuge edasise ravi osas.

Tehnoloogia võikski kaasa aidata eeskätt perso-

Milline võiks olla tervishoid aastal 2040?MEIL JA MUJAL 35TERVIST! / MAI 2017 / nr 15

Tehnoloogialt küll oodatakse palju,

kuid kindlasti see kõiki probleeme

tervishoiusüsteemides ei lahenda.

https://youtu.be/IvmLEq9piJ4

https://youtu.be/IvmLEq9piJ4

https://www.mskcc.org/about/innovative-collaborations/watson-oncology

https://www.mskcc.org/about/innovative-collaborations/watson-oncology


naalsemate meditsiiniliste lisavõimaluste loomisele. Tehnoloogialt küll oodatakse palju, kuid kindlasti see kõiki probleeme tervishoiusüsteemides ei lahenda, niisiis käsitleti ka mõttetalgutel teemasid nii vaim-sest tervisest aga ka eraravikindlustuse võimalikku-sest tervishoiu rahastamisel, sest piiratud ressursside tingimustes peavad inimesed ise kindlasti tulevikus rohkem panustama enda tervisesse.

Aga elame ja näeme, milline saab olema Eesti me-

ditsiin ja tervishoiualane haridus aastal 2040, hoiame Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis igatahes tehnoloogilis-tel lahendustel silma peal ning püüame parimaid la-hendusi integreerida ka õppetöösse.

Kasutatud allikad:

Esteva, A., Kuprel, B., Novoa, A., R., Ko, J., Swetter, M., S., Blau, M., H., Thrun, S. (2017). Dermatolo-

gist-level classification of skin cancer with deep neu-ral networks. Nature (542): 115-118. doi:10.1038/nature21056.

Wrzeszczynski, K. O., Frank, M. O., Koyama, T., Rh-rissorrakrai, K., Robine, N., Utro, F., … Darnell, R. B. (2017). Comparing sequencing assays and hu-man-machine analyses in actionable genomics for glioblastoma. Neurology: Genetics, 3(4), e164. ht-tp://doi.org/10.1212/NXG.0000000000000164

Foto: Teaduspark Tehnopol


Liina Oherjus ja Dagmar Mähar

15-19. mail toimus Riias (Red Cross Medical Colle-ge of Riga Stradinš University) rahvusvaheline nä-dal, kus peeti erinevaid loenguid patsiendi turvali-suse teemadel ning võeti mõõtu tervishoiutudengite olümpiaadil (www.rcmc.lv). Osalejaid oli Poolast, Lä-tist, Leedust, Kreekast, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Inglismaalt ja Portugalist.

Lisaks akadeemilisele poolele pakkus võõrustaja ülikool rahvusvahelistele osalejatele erinevaid koh-tumisüritusi. Nädal algas kooli tutvustamisega, kust suunduti Riia vanalinna ekskursioonile. See lõppes piduliku õhtusöögiga Lido restoranis. Nädala keskel toimus koolis rahvusvaheline hommikusöök, kus olid esindatud erinevate riikide meelisroad. Kogu ürituse võttis kokku pidulik lõpupidu.

Otsus rahvusvahelisel olümpiaadil osaleda tuli lihtsalt, kuna tiim oli olemas ning koolipoolne pak-kumine ahvatlev- tagati ööbimine kesklinna hotel-lis koos hommiku- ja õhtusöökidega ning transport Riiga ja tagasi.

Olümpiaadile lõbusama varjundi andmiseks pidi iga võistkond välja mõtlema patsiendi turvalisuse tee-malise kostüümi. Kooli poolt mingisuguseid ettekir-jutusi ei olnud. Lubati lasta fantaasial lennata ja meie soove toetada. Kostüümide poolest olid esindatud nii

Magus III koht tervishoiutudengite olümpiaadil

roosade keepidega superõed, operatsioonibloki tööta-jad kui ka riiete külge õmmeldud meditsiinitarviku-tega võistkonnad. Meie leidsime, et Tartu Tervishoiu kõrgkooli praktikariided on kõige sobilikumad kooli esindamiseks ning otsust ei pidanud me kahetsema, kuna tundsime end professionaalsetena.

Olümpiaad toimus inglise keeles ning koosnes eri-nevate raskusastmetega ülesannetest, mida lahenda-ti koos meeskonnaga. Ülesandeid oli nii farmakoloo-giast, mikrobioloogiast, õendustegevustest, esmaabist, patsiendi turvalisusest kui ka loovad ülesanded me-ditsiini teemal ning õendusplaani koostamine. Osale-

misel tulid kasuks esinemisoskus, julgus, kiirus ning teoreetilised teadmised.

Iga ülesande eest kogus meeskond punkte. Lisaks said punkte anda meeskondadele kaasa elama tulnud toetajad. Osalejaid hindas kuueliikmeline žürii, kuhu kuulus ka TTHKK õenduse ja ämmaemanduse osa-konna juhataja Saima Hinno.

Olümpiaadi toimumise keskkond oli korraldajate poolt tehtud lõbusaks- ruum oli kaunistatud õhu-pallidega, laudadel mängusüstlad jne. Alguses eh-musime sellest ning ei teadnud mida oodata, ku-na olime end häälestanud tõsiseks akadeemiliseks võistluseks. Lõbus keskkond ei tähendanud veel siiski seda, et ülesanded kerged oleksid olnud. Al-les pärast esimeste arvutusülesannete lahendamist oli pinge maas ja saime nautida ülejäänud võist-lust. Päev oli pikk ja väsitav, kuid seda magusam oli saavutatud III koht.

Meie üllatuseks anti autasustamisel koos diplomi-te ja medalitega üle ka Riia põgenemistoa kinkekaa-rt, mille järgmisel päeval realiseerisime. See oli tõe-liselt meeldejääv kogemus.

Loodetavasti toimub olümpiaad sel kevadel uues-ti- kui märkate üleskutset osalemiseks, siis olge kii-red reageerima! Üritus oli super, go and have fun!

Foto: Riga Stradinš University

Tartu Tervishoiu Kõrg-kooli esindasid olümpiaa-dil Liina Ohjerus, Birgit Okas, Dagmar Mähar ja Martti Ojamaa.

https://www.rcmc.lv

Nimi: Birgit Änilane

Tähtkuju: jäär

Millega sa praegu tegeled: Õpin Tervishoiu kõrgkooli õe õppekava III kursusel. Töötan Tartu Ülikooli kliinikumis EMOs

Mida sa täpselt aasta pärast teed: Loode-tavasti pühendan suurema osa oma ajast lõputöö kirjutamisele.

Lemmikkoht maailmas: Norra

Mis sulle Eestis meeldib: Eestimaa rabad, kus saab vaikuses oma mõtteid mõelda.

Hobi, millega tahaksid tegeleda: Laulmine

Mind paneb naeratama: Kui mu 1-aastane õde ebakindlalt, aga innukalt ringi paterdab ja naeratades nina krimpsutab .

Minu viimane mõte eile magama minnes oli...: Kas ma ukse panin lukku.

Üks endast lugupidav naine ei tohiks kunagi...: Sõltuda ainult teistest inimestest.

Lapsena tahtsin saada...: Loomaarstiks

Mis teeb sind õnnelikuks: Kui ma leian aega oma lemmikhobiga tegelemiseks, milleks on ratsutamine.

Küsitles Gethel Laiuste, ämmaemanda õppekava 2. kursuse tudeng

5 nippi, kuidas algavale sügisele vastu minna: Muretse endale kummikud ja vihmavari! Lisaks õppimisele leia aega ka

sõprade ja lõõgastumise jaoks. Ära viska tänaseid toimetusi homse varna. Söö tervislikult ja liigu piisavalt. Don’t worry, be happy!

Foto: Anett Hallap

TERVIST! / SEPTEMBER 2017 / nr 16 38IKKAGI INIMENE

Hedo Mägi, bioanalüütiku õppekava III kursus

Täiesti märkamatult on kätte jõudnud uus kooliaas-ta, kool on rahvast täis ja meil Üliõpilasesinduse-ga käed ja jalad tööd täis. Sügis tähendab meie – tu-dengite – jaoks kiiret ja intensiivset õppimisaega, sest ega need esimesed eksamid enam kaugel ole. Vahva on see, et meie Üliõpilasesindusega juba ootame se-da aega põnevusega, sest kui eksamipinge on suur ja õppimine raskeks läheb, on meil Üliõpilasesinduses vahva seltskond, kellega aeg-ajalt üheskoos aeg ma-ha võtta, teha koos midagi ägedat, süüa – juua ja tei-neteist julgustada.

Nüüd siis aga selle juurde, mida me selleks sügissemestriks planeerinud oleme.

Tegelikult juba augustis saime üheskoos rebastega re-baselaagris lustida ja see oli väga äge!

Täiesti esmakursuslaste päralt oli ka 27. septem-ber, kus toimus rebaste ristimine.

Kohe oktoobri alguses saab toimuma väga lahe tutvumispidu ühe teise kõrgkooliga, kelle jätaksin praegu saladuseks. Öelda saan niipalju, et üritus tu-leb suurem ja ägedam, kui eelnevatel aastatel!

Oktoobris toimuvad ka Üliõpilasesinduse vali-

mised. Paneme seal kokku uue esinduse ja toimub ka esimehe valimine. Avaldu-si Üliõpilasesindusse kan-dideerimiseks on võimalik esitada oktoobrini. No-vember ja detsember on väga tihedad kuud kooli jaoks ning seega ka meie jaoks, ootame abikäsi vä-ga!

Novembris toimuvatel konverentsidel oleme Üli-õpilasesindusega igati abis ning detsember on täiesti jõu-lude päralt: toimub iga-aasta-ne heategevuslik jõululaat ja palju muud head.

Siinkohal tahaksingi Üli- õpilasesinduse poolt soovida kõi-gile hästi toredat ja tegusat koo-liaastat. Õppejõududele jõudu, jak-su ja tugevat närvi ning õpilastele palju tarkusi.

Üliõpilasesindus ootab kõiki tudengeid ja luban, et me oleme vahvad!

Üliõpilasesinduse plaanid uueks kooliaastaks

TERVIST! / SEPTEMBER 2017 / nr 16 ÜLIÕPILASESINDUS 39

TERVIST! / SEPTEMBER 2017 / nr 16 RETROSPEKTIIV 40

9. juunil külas-tas Tartu Tervis-hoiu Kõrgkooli Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid. President osales maailmamuut-jate koolis ja seejärel kohtus kõrgkooli rekto-raadiga, tutvus õppehoone, õppekavade ja kõrgkooli tulevi-kuplaanidega.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilased tõid juunikuus toimunud Üliõpilaste XVIII Su-vemängudelt kaasa Aktiivseima Kõrgkooli karika. Lisaks saavutati mitmeid poodiu-mikohti.

31. mail külastas kõrgkooli tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kes tut-vus õppevõimaluste-ga ja õpikeskkonna-ga Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Minist-riga kohtusid Tartu Tervishoiu Kõrg-kooli õppeprorektor Kersti Viitkar ning haldus- ja finantsdi-rektor Ermo Kruuse.

Fotod: Jaanika Niinepuu, Ardo Säks

TERVIST! / SEPTEMBER 2017 / nr 16 RETROSPEKTIIV 41

31. augustil ja 1. septembril oli Tartus oma iga-aastasel kohtumisel BIOnord võrgustik: Põhjamaade bioanalüütikute õppejõude ja õppeasutusi ühendav võrgustik. Kohtumisel tutvustati BIOnordi tegevuse kulgu ning edaspidi tegeletakse 2017/2018. õppeaasta üliõpilaste ja õppejõudude vahetustega.

22. juunil ja 25. augustil toimusid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lõpuaktused ra-kenduskõrghariduse õppeka-vade ning kutseõppekavade lõpetajatele.

28. augustil ja 1. septembril toimusid uue õppeaasta avaaktused Tallinnas ja Tartus. Pealinnas avati õpe bioanalüü-tikutele ning pidulikult avati ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli radiograafia ja bioanalüütika osakonna silt. 1. sep-tembri aktusel allkirjastati koostöölepe, et koolitada hooldustöötajaid Jõgeva haiglas.

Fotod: Mari-Liis Timmotalo, Tarvo Metspalu

42TERVIST! / SEPTEMBER 2017 / nr 16 FUTUSPEKTIIV

21. september – 9. november toimuvad Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis tasuta loengud lapseootel peredele. Lisainformatsioon ja registreerumine: www.nooruse.ee/perekool

29. septembril kl 17 algab Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis Teadlaste ÖÖ

25. oktoobril toimub kõrgkoolis avatud uste päev

VEEBIAJAKIRI TERVIST! OOTAB KAASTÖIDVeebiajakiri ootab kirjutisi kõrgkooli personalilt ja tudengitelt, samuti vilistlastelt, koostööpartneritelt ja teistelt huvilistelt. Samuti on oodatud ettepanekud lugude teemade osas. Huvi korral võtta ühendust meilitsi: [email protected].

Jääme teie kirjatöömõtteid ootama!Järgmine ajakirjanumber ilmub 24. novembril 2017.

Foto: Lauri Veerde

KÕRGKOOLIS PEAGI TULEVAD SÜNDMUSED14.-15. november toimub rahvusvaheline teaduskonverents „Is Nursing Education Up to Date?“. Loe lisaks: www.nooruse.ee/nordicforum2017

20.-24. november on kõrgkooli sünnipäevanädal, tänavu saab Tartu Tervishoiu Kõrgkool 206 aastaseks!

23. novembril toimub rahvusvaheline üliõpilaskonverents „Health in Our Hands“, lisainformatsioon: www.nooruse.ee/HOH

24. novembril ilmub kõrgkooli veebiajakiri Tervist!

mailto:mariliistimmotalo%40nooruse.ee?subject=TERVIST



43TERVIST! / SEPTEMBER 2017 / nr 16 FUTUSPEKTIIV

SÜGISHOROSKOOP ehk mida toob esimene semester 12 õppekavale?

ÕdeEes on ootamas põnevad ajad! Tundub, et kuufaas soosib praegu noortele õehakatistele just uute tutvuste loomist ja enda proovilepanekut väljakutsetes. Kõige selle möllu ja tralli sees ei tasu aga unustada, et päiksepaistelised suvepäe-vad on möödas ja energiatase pole enam sama, mis mõni kuu tagasi. Enda keha ja vaimu eest hoolitsemisele tuleks nüüd rohkem tähelepanu pöörata, muidu võib jõuludeks toss täitsa väljas olla. Tähtede seis lubab aasta lõppu ja uue aasta algusesse rohkelt eksamieelset pinget. Unenä-gudes võib sageneda erinevate luu-lihaskonna osade nägemine.

EriõdeKa eriõdede poolaasta tõotab tulla põnev ja soodne uute teadmiste omandamiseks. Tööa-laselt on seis kindel ja selles valdkonnas muret tundma ei peaks – tööd on ehk liigagi palju. Jõulueelsel ajal võib intensiivõdede tööpõld eriti viljakaks muutuda, sest erinevate intensiivõendu-se valdkonda kuuluvate terviseprobleemide esi-nemine rahvastikus on võrdelises seoses pidude sageduse tõusuga just detsembrikuus.

ÄmmaemandKui juba erialase tööga kokkupuutuvatel äm-maemandahakatistel on kibe tööaeg pigem just suvekuudel, siis hiljuti õpinguid alustanud äm-makatel võib eesolev periood kujuneda palju pin-gelisemaks. Ees võib oodata mitmeid ületamist ootavaid raskusi, seda eriti kalendriaasta lõpus. Kindlasti ei tasu aga pead norgu lasta ega liialt muretseda, sest tähtede seis lubab ka mitmeid toredaid üllatusi, kohtumisi ja isegi meeldivaid tutvusi uute inimestega. Alateadlikud hirmud uute väljakutsete osas tuleks eos maha suruda.

BioanalüütikLähimad paar kuud tõotavad tulla väga töökad ja täis uusi ning huvitavaid tegemisi. Kui oled just alustanud mõne uue projekti või õpingutega, siis võid kindel olla, et järgnev poolaasta saab olema põnev. Võib ette tulla mitmeid tööalaseid reise nii riigisiseselt kui ka väliselt. Sinu tervis võib olla vastuvõtlikum erinevatele probleemidele ning just vaimu välja puhkamisele peaksid lähiajal rohkem tähelepanu pöörama. Tööalaselt võib kujuneda keerulisemaks aasta lõpp.

RadioloogiatehnikInimestevahelised suhted võivad tekitada pingeid. Kõige parem oleks jääda rahulikuks ning võimalusel ennast konfliktidest distant-seerida. Kui soovid kellegagi tuttavaks saada, võta temaga nüüd ühendust! Annab tugevdada nii sõprus- kui ka armusuhteid. Samuti annab tugevdada ka tööalaseid suhteid õppejõududega. Radioloogiatehnikute jaoks paistab eriti helge uue kalendriaasta algus.

FüsioterapeutKui igapäevane tegevus nõuab keskendumist ja kellaaegadest kinnipidamist, võivad füsioterapeu-did praegu püstihädas olla. Meeles püsivad veel sumedad suveõhtud ja sõpradega sportimine ilusate Eesti järvede kallastel. Noorte füsiotera-peutide päevaplaan võib nüüd olla tihedam kui eales varem, sest mingil põhjusel on järgmistel kuudel uusi teadmisi tulemas uksest ja aknast. Kõigi nende omandamisel peab kindlasti pidama meeles, et vaimu välja puhkamiseks sobib hästi füüsiline aktiivsus. Kohata võib mõnd eriti atrak-tiivset kolleegi – hoidkem silmad lahti!

Tervisekaitse spetsialistPäikese ja Pluuto trigoon annab jõudu ja tegutse-mistahet. Käesolev periood on soodne uute õpin-gute alustamiseks või juba alustatu jätkamiseks. Ole uue info suhtes kontrolliv ja kõhklev ning ära usu sinisilmselt kõike, mida kuuled. Nädala algu-sed on tervisekaitse spetsialisti jaoks lõbusad ja aktiivsed, nädala lõpus võib aga jaks raugeda. Puhka ja naudi uusi väljakutseid, sest neid satub kuu loomise ajal eriti rohkelt.

LapsehoidjaNüüd tuleb kokku puutuda väga erinevate inimestega. Sealhulgas võid trehvata kedagi, kes esimesest hetkest meeldima hakkab. Samas võib teele sattuda ka autoriteete, kellega koostöö kohe üldse ei suju. Mõtle oma tegutsemismuster alati läbi ja leiad kindlasti lahenduse keerulise-mateski olukordades. Praegu on hea aeg uusi tutvusi luua ning sõpradega nädalavahetusel meelt lahutama minna. Sageneda võivad kokku-puuted lastega.

HooldustöötajaVäga oluline on leida endale õiged koostööpart-nerid, sest nendega ühiste eesmärkide poole pürgides oled võimeline läbimurdeks, milleks ei pidanud end suuteliseks. Alanud eluperiood võib teele paisata raskusi ja keerdkäike, kuid neid üle-tades jõuab hooldustöötaja eesmärkideni, milleni ammu pürginud on. Tunneli lõpus paistab valgus!

TegevusjuhendajaOled küll sisemiselt rahulik ja kindlameelne, ent ümbritsev maailm paistab hulluks minevat. Nii töised kui ka kodused suhted võivad pingestuda. Mõistlik on paar korda sisse-välja hingata ning plaanid paika panna. Ka ebaõnnestumine on õppetund, mis kunagi kasuks tulla võib. Ees on ootamas mitmeid põnevaid projekte.

Erakorralise meditsiini teh-nikArmuasjus võib tekkida konkurents. Keegi võib püüda sama isiku tähelepanu, kellele pilgu oled peale visanud. Armuasjade kõrval tasuks kind-lasti tähelepanu pöörata tööasjadele. Pane oma prioriteedid paika, sest järgnevad kuud saavad olema selles vallas äärmiselt pingelised. Oled sügisel eriti seiklushimuline ning püüad seetõttu haarata kinni nii paljudest võimalustest kui saad. EMT’il on kalduvus teha ebareaalseid plaane, mille õnnestumine on ebatõenäoline. Nagu vanasõnagi ütleb: anatoomia õpik eksamieelsel ööl pähe ei mahu.

MassöörVõõraste inimestega suhtlemine nõuab omajagu eneseületust. Oled veel eelmisest poolaastast väsinud, kuid juba on tööalane pinge hakanud kuhjuma. Meeles tuleks pidada, et soov teisi aidata on hea, kuid eelkõige tuleb hoolitseda enda tervise eest. Saturn ja Jupiter soosivad sel poolaastal uute teadmiste omandamist ning tööalaselt võib tulla mitmeid uusi pakkumisi. Välistatud ei ole pidulikul sündmusel osalemine uue aasta alguses.

44

KUTSUME TEID TÄIENDUS-

KOOLITUSTELE!Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis tegutsevad mitmekülgsed koolitajad ning just see-tõttu saame pakkuda Teile väga palju erinevaid täienduskoolitusi. Vastavalt inimese või asutuse soovidele ja vaja-dustele saame kokku panna just Teie jaoks sobiva koolituse.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kutsub Teid osalema täienduskoolitustel! Lisainfot koolituste kohta leiad kodulehelt:

www.nooruse.ee/koolitusedwww.nooruse.ee/tervishoiu_koolitused.pdf

FUTUSPEKTIIVTERVIST! / SEPTEMBER 2017 / nr 16

http://www.nooruse.ee/koolitused

www.nooruse.ee/tervishoiu_koolitused.pdf

tartu tervishoiu kÕrgkooli ajakiri · tartu tervishoiu kõrgkool on eesti vanim rakendus -...

Documents