tark kindlustab

TARK KINDLUSTABKINDLUSTUSE TEEMALEHT 15. OKTOOBER 2012

ANDRES PIIRSALUEesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige

Lisaks tulevikuks sääst-misele on kindlaks või-maluseks kahjude enne-tamine kombinatsioonis

kindlustamisega. Tihti on need omavahel seotud – kes panustab enda riskide vähendamisse, see ka kindlustab.

Kui küsida, milline sündmus võib eluolu kriitilise piirini hal-vendada, meenuvad enamasti ilmselt tervisekahjustus ja lähe-dase või eluaseme kaotus. Kuna keskmine oodatav eluiga näitab jätkuvalt kasvutrendi, lisandub loetelusse ka elatustaseme säili-tamine pensionieas.

KAHJU TEISTELEKõik loetletud sündmustega seonduvad riskid on kahtlemata väga kriitilised, kõige hirmsa-maid võimalikke majanduslikke tagajärgi ei põhjusta aga siiski ükski neist, vaid hoopis enda te-gevuse või ka tegevusetusega teistele tekitatud kahjud ehk vastutus kolmandate isikute ees.

Kõige sagedamini tuleb sel-liste vastutusega seonduvate ra-haliste nõuete kasvamist hiigel-summadeni ette liikluses. Õn-neks on meil selliseks puhuks olemas kohustuslik liikluskind-lustus, mis kaitseb kahju põh-justajat selliste nõuete eest.

Olen aeg-ajalt kuulnud arva-musi, justkui seisneks liiklus-kindlustuse peamine lisaväär-tus kannatanu sõidukile tekki-nud kahju hüvitamises. Ehkki liikluskahjude jaotust vaadates paistab see Eestis tõepoolest nii olevat, on tegelikult liikluskind-lustuse kõige kriitilisemaks lisa-väärtuseks siiski nii kahju põh-justajale kui kannatanule raha-lise toe pakkumine olukorda-deks, kus kahjunõuded kasva-vad üüratult suureks.

Enamasti on selliste hiiglas-like rahaliste nõuete põhjuseks liiklusõnnetuse tagajärjel töö-võimetuks jäänud kannatanute saamata jäänud tulud ülejäänud eluea jooksul. Seni on suurim Eestis toimunud liiklusõnnetu-se tagajärjel tekkinud kahjunõue ületanud pisut 400 000 euro pii-ri, Lääne-Euroopas võivad aga liikluskahjud ulatuda sagedasti miljonite, mõnikord isegi küm-nete miljonite eurodeni.

On selge, et enamik meist ei suudaks ka parima tahtmise kor-ral sedalaadi rahalist nõuet ise kompenseerida. Seega pole kaht-lust, et liikluskindlustus on iga-le sõidukiomanikule mitte tüli-kas kohustus, vaid väga vajalik teenus.

TERVIS ON TÄHTSAIMOma tegevusest tuleneva vastu-tuse kindlustamist tasub tõsiselt kaaluda ka laiemalt, kui et sea-dus seda nõuab. Eespool esita-tud näite valguses peaks olema elementaarne, et näiteks erama-ja, korteri ning ka kortermaja omanik kindlustab ära oma va-ra haldamisega seonduva vastu-tuse.

Selle vajaduse selgitamiseks võib meenutada kasvõi möödu-nud talvede jooksul aset leidnud traagilisi sündmusi, kui katuselt langenud jää tekitas möödujaile kehavigastusi – järgnevad raha-lised nõuded võivad kahju põh-justajale halvimal juhul maksma minna rohkem, kui kogu tema vara väärt on.

Kinnistu vastutuskindlustu-se lepingut saab sõlmida ka koos kodukindlustusega, mis peaks samuti olema iseenesestmõiste-tav igale koduomanikule. Ena-mikul meist pole ju nii palju va-ra, et kodu hävimise korral jät-kuks selle taastamiseks.

Kodukindlustuse valikul võiks küll eelistada maksimaal-set kindlustuskaitset sisaldavat lahendust, aga tulekindlustus lausa peab olema igal vähegi vastutustundlikul koduomani-kul – kui muude õnnetuste taga-

järjed ei pruugigi alati olla krii-tilised, siis tuli hävitab tavaliselt kõik.

Samavõrd elementaarne on jälgida, et on olemas piisav ter-visekindlustus igaks olukorraks. Ehkki praegu katab tervishoiu-kulud Eesti-siseselt suures osas haigekassa, on vaid aja küsimus,

millal praeguste trendide jätku-des tekib järjest teravam vajadus ka lisakindlustuste järele.

Kui on kujundatud vastav õi-guslik baas, ei kõhkle ilmselt nii mõnigi tööandja oma töötajale soetamast säärast kindlustust, mis aitab töötajal kiiremini töö-le naasta, näiteks tänu eramedit-siini pakutavate võimaluste ka-sutamisele järjekorras ootamise asemel.

Sarnaselt toimib reisikind-lustus reisimisel euroliidu piires: välismaal ootamatu haigestumi-se või vigastuse tõttu tekkinud ravikulud, mida haigekassa ei kompenseeri, võivad osutuda hingematvalt suureks. Selliste olukordade vältimiseks on reisi-kindlustuse sõlmimine elemen-taarne, rääkimata siis veel olu-korrast, kui reis kulgeb väljapoo-le euroliitu – seal haigekassa pa-kutud ravikindlustus enamasti ei aita.

VANANE VÄÄRIKALTKõigele eelnevale lisaks – kui mõtleme oma lähedastele, soo-vime ju, et nende elujärg säiliks ka olukorras, kui meid enam pole.

Enamalt jaolt mõeldakse sel-lisel juhul säästmisele, mis on väga õige ja igati tervitatav suh-tumine. Samas pole sugugi üle-arune mõelda sellises kontekstis ka elukindlustuse ja õnnetus-juhtumikindlustuse peale.

Kui esimene võimaldab kind-lustuskaitset – kombinatsioonis säästmisega või ka ilma selleta – isiku surma korral, siis õnnetus-juhtumikindlustuse puhul on te-

gemist kehavigastu-se tagajärjel hukku-mise või invaliidis-tumise tõttu tekki-nud majandusliku kahju kindlustami-sega.

Ja lõpuks, silmas pidades demograafi-lisi trende, on kind-lasti mõistlik kind-lustada ka vahen-deid väärikaks ela-

miseks vanaduspõlves. Selleks on mitmeid võimalusi ja konk-reetse teenuse sobilikkus sõltub sellest, kui palju konkreetne klient finantsteenustest teab ja milline on tema riskivalmidus.

Kui need on pigem mada-lad, tuleks eelistada kindlus-tuslahendusi, mille korral on

garanteeritud, et pensioniks kogutavate vahendite väärtus pika kogumisperioodi jooksul ei vähene.

Loomulikult on veel terve hulk siin kajastamata võimalik-ke kindlustuslahendusi, aga kõik artiklis mainitu peaks ole-

ma iseenesestmõistetav miini-mumpakett igale vastutustund-likule inimesele – nii tagad hak-kamasaamise õnnetuse korral.

Kindlustusteenused loovad kindlustunnet koosmõjusMINU ELU KINDLUSTUSPAKETT. Arstid streigivad, politsei ja päästeteenistuse võimekus väheneb, sotsiaalkindlustuse jätkusuutlikkus on küsimärgi all – ebastabiilsus kõige laiemas tähenduses pigem süveneb kui vastupidi. Tekib küsimus, kuidas tagada selliste arengute taustal enda elujärje säilimine vähemasti rahuldaval tasemel?

Enamasti on selliste hiiglaslike rahaliste nõuete põhjuseks liiklusõnnetuse tagajärjel töövõimetuks jäänud kannatanute saamata jäänud tulud ülejäänud eluea jooksul.

Tuli hävitab tavaliselt kõik ja tekitab lisaks ka ohtralt suitsukahjustusi kõrval asuvatele hoonetele ehk teiste varale – nii võivad kulud koos nõuetega kasvada ootamatult suureks. FOTO: SCANPIX/CORBIS

15. OKTOOBER 2012TARK KINDLUSTAB2

ERIK ERNITSEesti Liikluskindlustuse Fondi ja Eesti Kindlustusseltside Liidu kahjuennetuse valdkonna juht

Üsna levinud on arusaam, et liikluskindlustus on vajalik, kuna seda nõuab seadus, kaskokindlustus

aga seetõttu, et seda nõuab liisin-guandja, kodukindlustust on vaja, sest seda nõuab kinnisvara tagati-sel laenu andnud pank. Sellise suhtumise põhjuseks on enamas-ti inimese subjektiivne taju – raha antakse välja, aga näiliselt ei saa-da midagi vastu.

Erinevate riskide tajumist kä-sitlenud uuringute põhjal on ini-meste kõige levinum hoiak nega-tiivsete sündmuste osas, et «mi-nuga ei juhtu». Suitsetaja ei usu, et ta kopsuvähki võib jääda, auto-juht ei usu, et ta liiklusõn-netusse satub, majaoma-nik ei usu, et ta vara võib põlema minna.

Praktikas on selline lä-henemine ainult osaliselt õige ning korrektne oleks suhtumine «minuga ena-masti ei juhtu». Näiteks, õnnetustesse satub igal aastal üle 11% kogu Eesti autopargist ning põleb üle tuhande eluruumi.

SISSETULEKUST EI PIISAKahjujuhtumi toimumine muudab enamasti inimese suhtumist. Sel-gemini mõistavadki kindlustami-se otstarvet need, kellel on mõni kahjujuhtum juba olnud, ja eriti

sageli need, kelle vara oli juhtumi toimumise ajal kindlustatud ning kindlustusandja hüvitas tekkinud kahju.

Neile on praktikas selgeks teh-tud, et mis tahes õnnetusjuhtum on nagu negatiivse märgiga loto-võit. Seda enamasti ei juhtu, kuid kui siiski, võivad tagajärjed lüüa jalad alt.

Keskmine liikluskindlustuse hüvitis oli 2011. aastal 1300 eurot. Keskmine netopalk jäi samal ajal suurusjärku 670 eurot – kahjude hüvitamiseks peaks kahju põhjus-taja ära andma oma kahe kuu sis-setuleku, mis tekitaks talle märki-misväärseid raskusi.

Eluruumide põlengu keskmine kahju oli kindlustusandjate and-metel 2011. aastal 73 000 eurot, mis osutub kindlasti ka suurema sisse-tulekuga omanikule koormavaks. Arvestama peab siinjuures selle-

ga, et tegemist on vaid keskmiste kahjudega, näiteks liikluskindlus-tuse kahju võib ulatuda kuni kuue miljoni euroni juhtumi kohta.

Kui jätta kõrvale vääraks osu-tunud eeldus «minuga ei juhtu», siis sageli puuduvad tavainimese jaoks riskide maandamisel alter-natiivid kindlustuskaitsele. Üldse tuleb kõne alla kolm võimalust:

a) inimene kannab enda kahjud ise, b) kui kahju tekitas keegi teine (nt naaber või teise sõiduki juht), hüvitab kahjud tema, ja c) kahjud hüvitab keegi kolmas.

Eelkõige tulevad arvesse riik ja omavalitsused. Põhjalikumalt kaa-lutledes on kõikidel variantidel olulised puudused.

SIGATSEDA EI TOHIEsimesel puhul on puuduseks see, et tekkivad kahjud on inimeste sis-setulekutest sageli oluliselt suure-mad – kahjude katmine sissetule-kust ei ole seega mõeldav. Muul viisil kahjude katmiseks raha han-kimine (nt pangalt laenamine) on aga kirjeldamatult kallim kui kindlustusmaksed.

On küll hulk kahjujuhtumeid, mille põhjustab keegi teine, ja meil on õigus talt selle kahju kompen-seerimist nõuda, kuid sageli ei an-na see tulemust. Ka kahju põhjus-taja jaoks on summad piisavalt suured ning ta ei suuda neid hüvi-tada, vähemalt mitte mõistliku aja jooksul.

Peamiselt sellel põhjusel ongi näiteks liikluskindlustus kohus-tuslik. Kui sõiduki suhtes on sõl-mitud liikluskindlustus, hüvitab sellega tekitatud kahjud kindlus-tusandja. Nii tagatakse see, et kahju põhjustaja ei satu väikese eksimuse tõttu majanduslikult raskesse olukorda, aga ka see, et isik, kellele kahju tekitati, saab enda hüvitise kiirelt ja valutult kätte.

Erandiks on muidugi juhud, kus kahju põhjustati sõidukiga,

mille suhtes kehtiv kindlustuspo-liis puudus või mille juht sigatses (oli joobes, juhtimisõiguseta, põ-genes sündmuskohalt vms). Selli-sel juhul kannatanule kahju küll hüvitatakse, kuid selleks kulunud raha nõutakse kahju põhjustajalt tagasi.

Oleks ebamõistlik, kui kõigilt kindlustusvõtjatelt kogutud mak-setest hüvitataks ka süsteemi mit-tepanustanud või ühisreegleid räigelt eiranud juhtide tekitatud kahjud.

KINDLUS IGAPIDITeatud juhtudel annab abi ka riik või omavalitsus. See tagab mini-maalse esmase toe hättasattunu-le, kuid ei likvideeri juhtumi taga-järgi – heaks näiteks on siin taas-tusravi.

Kui keegi saab viga ning ravi fi-nantseerib haigekassa, hüvitatak-se statsionaarne taastusravi kuni 24 päeva eest. Taastusraviarstide hinnangul sellest enamasti aga ei piisa.

Kui keegi saab vigastada näi-teks liikluskindlustuse juhtumis, hüvitab kahju põhjustaja kindlus-tusandja tema ravi ja taastusravi kulud sellises ulatuses, nagu see on tegelikkuses vajalik – vahel kestab ravi ju lausa aastaid.

Mida siis kindlustusvõtja en-da maksete eest ikka vastu saab? Kui hästi läheb, siis ainult kind-lustunde, et õnnetu juhus ei vä-henda oluliselt tema majanduslik-ku toimetulekut. Halvemal juhul saab ta kindlustushüvitise kah-justatud vara või tervise eest.

Kindlustuskaitseks tasutud raha ei lähe raiskuKÕIGIL VÕIB JUHTUDA. Milleks meile seda liikluskindlustust vaja on, küsis mõnda aega tagasi üks kõrge riigiametnik. Ilmselt poleks see erilist tähelepanu äratanud, kui küsija olnuks inimene tänavalt, kuid see küsimus viitas, et kindlustussektor on Eestis kiiremini arenenud kui arusaam selle toimimisest.

EESSÕNA. Kindlustuslepingute sõlmimine on ala-ti seotud väljaminekutega – mida rohkemaid elu-riske tahame maandada, seda enam peame erisu-guseid kindlustustooteid tarbima ja seda enam tee-me enda, oma pere või ettevõtte rahakotist igakui-seid väljamakseid.

Nii võib keerulisematel aegadel, mil tuleb euro-sid lugeda sendi täpsusega, tunduda, justkui kraa-biks keegi teravate piidega meie kukrust viimast ve-rele – aga milleks ometi?

Inimloomus on juba selline, et kui annad, ta-haks ikka midagi vastu ka saada, ja kui annad vä-hem, tahaks vastu veidigi rohkem. Rääkisime eel-mises targa kindlustamise teemalehes märtsikuus pikemalt ka kindlustuspettustest, mis just sellisest mõtteviisist enamjaolt toituvadki.

Ja siis on veel üks teine levinud mõtteviis – teen mingi kindlustuse ära, siis süda vähemalt rahul, mõtlemata, millised minu personaalsed eluriskid tegelikult on, mille vastu ma tegelikult kindlustus-kaitset vajaksin.

Kolmas mõtteviis, mida olen selle vahepealse aja vältel tihti kohanud ja kuulnud – mõeldakse ainult iseendale, kuid riskid, mis on seotud näi-teks lähedaste heaolu või hakkamasaamisvõime kadumisega, jäävad unarusse või sootuks tähele-panuta.

Tegelikult ei ole ju enda ja oma lähedaste kind-lustamise teema üleliia keeruline, kui väärtused ja põhimõtted paigas – kui mis tahes negatiivse, mi-nu ja teiste heaolu mõjutava elusündmuse järel, sõl-tumata selle iseloomust, keerukusest või kuluku-sest, saan hakkama, ja saavad hakkama ka minu lähedased, on kõik korras.

Kui aga on vähimgi kahtlus, et mis tahes õnne-tuse tagajärjel minu või kellegi teise minu kärgpe-reliste majanduslik hakkamasaamine hoobi saab, tuleb kindlustusteemasse süveneda ja sellega tege-leda – parem täna kui homme.

Ei, kindlustunnet kui sellist osta, võtta, paluda ega kinkida ei saa. See on niivõrd kompleksne tun-ne, mis ei lähtugi ju vaid majanduslikest teguritest. Sobilikke kindlustustooteid on turul igaühele – ka konkurents turul on piisav, et leida endale tasku-kohaseim toode ja sümpaatseim pakkuja.

On üks loll reegel, mis alatasa kehtima kipub – mida enam mingit riski teadlikult alahindad, seda suuremaks muutub selle esinemissagedus. Mida enam kindlustuskaitse ulatust valides teadlikult koonerdad, seda suuremaks kipuvad hiljem kahju ja kulutused kasvama.

Seega on kindlustamine teema, kus tasub kohe olla enda vastu aus ja otsekohene. Head kindlusta-mist! Ja kui midagi ei juhtugi – no jumala eest –, olgem selle eest tänulikud ja mõelgem, et need mõ-ned eurod, mis iga kuu nälga suremata sai ühises-se katlasse kogutud, aitavad mõne pere õnnetuse järel taas jalule ja elule.

Teemalehe toimetaja: Rain [email protected], tel 666 2194Reklaami projektijuht: Helen Kaunimä[email protected], tel 666 2328Küljendus: Tiit SermannKorrektor: Sirje MüürVäljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202, faks 666 2301

Õnnetustesse satub igal aastal üle 11% kogu Eesti autopargist ning põleb üle tuhande eluruumi.

Õnnetus, millega kaasneb kahju, võib juhtuda ka kõige hoolsamatel – niisugustel puhkudel tagab kindlustuskaitse olemasolu selle, et inimene ei satu makseraskustesse. FOTO: SCANPIX/CORBIS

Kas saame osta kindlustunnet?

RAIN UUSENteemalehe toimetaja

Vajalikke kindlustustooteid on turul sobivaid igale ühele – ka konkurents sellel turul on piisav.

15. OKTOOBER 2012 TARK KINDLUSTAB 3

reklaamtekst

Compensa kontorid:• Roosikrantsi11,Tallinn tel6103000,avatudE–R8–17

• Riia4,Tartu tel7334170,avatudE–R9–17

• Aida5,Pärnu tel4473820,avatudE–R9–17

• Tallinna19,Viljandi tel4334750,avatudE–R9–17

E-post:[email protected]:www.compensalife.ee

Compensa Life Vienna Insurance Group SE kuulubAustria juhtivasse kindlustusgruppi Vienna InsuranceGroup. VIG on suurim kindlustusgrupp Kesk- ja Ida-Euroopas,kuhukuulubüle50kindlustusseltsi24riigist.Grupi kindlustusmaksete kogumaht ulatub 9 miljardieuroniaastas.GrupilonrahvusvahelinekrediidireitingStandard&Poors’A+.Tutvulähemalt:www.vig.com

Compensa Life Vienna Insurance Group SEonvanim elukindlustusselts Eestis, mis on kindlus-tusturul tegutsenud juba 19 aastat. Compensapakub muu hulgas surmajuhtumikaitsega riski-kindlustust,misannablepingusõlmijalekindlus-tunde,ettemasurmakorraleisatutallekallidini-mesedrahalistesseraskustesse.Kindlustushüvitisaitablahkunupereljätkataharjumuspärasteluvii-siningtoimetullarahalistekohustustega.

Erinevalt õnnetusjuhtumikindlustusest on riski-kindlustusekindlustusjuhtumiksigasugunesurm.Seetähendab,etelukindlustussummamakstakseväljalepingusmääratudisikuleolenematasellest,kassurmsaabubõnnetusevõihaigusetagajärjel.Samutisaablepingulemääratakohepikakindlus-tusperioodi–niieipeamuretsema lepingu iga-aastasepikendamiseegakindlustusmaksesuure-nemisepärast,kuitervisvahepealhalveneb.

Inimesedväärtustavadelukindlustusevajalikkustpigem küpsemas eas, kui kasvab vastutus omaperevõihooldatavateees.Kuidkasulikumonelu-kindlustustsõlmidajubanooreltningpikakspe-rioodiks–nooremaseasonmeietervisparemjakindlustusmaksetulebseetõttusoodsam.Kuisõl-midalepingkohe20-30aastaks,säilibsamakind-lustusmaksekasiis,kuitervislikseisundvahepealhalveneb, näiteks pahaloomulise kasvaja korral.Lepingupikendamiselvõiuuesõlmimiseltoimubuus riskihindamine. Selle näite varal ei pruugikindlustusseltsidenamuut lepingutsõlmidavõimuutub kindlustusmakse tunduvalt kallimaks –seeolenebdiagnoosist.

Sagedamini sõlmivad elukindlustuslepingu me-hed,sest justnemadonläbiaegadevastutanudperemajanduslikuheaolu eest ningmeeste su-remusonkõrgemkuinaistel.Tänapäevalonaganaistetähtsuspereülalpidajarolliskasvamas.Onperesid, kus ainsaks sissetulekutoojaksonnaine(shüksikemad)võikustoimetulekuksonolulinemõlemapereliikmepanus–seetähendab,etja-gataksevõrdseltniivastutustkuikohustusi.See-tõttuonelukindlustuskaitsetähtiskanaistejaoks.Kui siiani saidnaisedsamasulatuseselukindlus-tuskaitsemeestest enam kui poole soodsamalt,siis nüüd kindlustustariifid ühtlustatakse ningelukindlustuskaitse naistele kallineb. Lepingusõlmimisepealetasubmõeldajubapraegu,sestCompensas on naistele elukindlustuskaitse soodsam veel kuni novembri keskpaigani.

Compensaeeliseksonigakülgnepaindlikkusningkliendisõbralikkus. Inimese elu võib muutudapäevaga, seetõttu on väga oluline oma klientidesoovidejavajadustegakaasaskäia.Compensasonelukindlustussummavabaltvalitavningsedasaablepingu perioodil vajaduse järgi muuta. Samutisaabmuuta lepinguperioodi, juurdevõttaerine-vaidlisakindlustusivõineistloobuda.Lepingusaabsõlmidakaalanevakindlustussummaga,missobib

ELukIndLuStuS – mõELdud ka naIStELEErlet Saks, turunduse spetsialistCompensa Life Vienna Insurance Group SE

eritihästineile,kellekindlustuskaitsevajadusaas-tatega väheneb. Näiteks on lapsed peagi suuredningperejakoduülalpidamiskuludvähenemas.

Suuremateunistuste realiseerimineon tihti seo-tudpangalaenudega, seetõttu saabCompensassõlmidaka laenukindlustust.Meileiolekindlus-tussummajäigaltseotudlaenujäägiga–seevõibollakasuuremvõiväiksem.Lisakssaabklientisevalida, kas tema surma korralmakstakse hüvitisväljapangalevõihoopislähedastele.

Kuisooviteteada,millelevõiksveelelukindlustustsõlmides tähelepanupöörata, siis võtkemeiegaühendust. Helistage telefonil 610 3000, [email protected]õitulgeisekohale!Soovime,etinimesedeipeakselukindlus-tusseltsikartma,vaidjulgeksidühendustvõttakasiis,kuineilonlihtsaltküsimusi.

OlgaReznik,CompensaLifeViennaInsuranceGroupSEjuhatuseesimees:«Kindlustusseltsidelonkohustushakataelukindlustuslepinguidpakkumameestelejanaisteleühtsetetariifidegakäesolevaaastalõpust.Praeguvõiksidlepingusõlmimisepealemõeldajustnaised,kelleleontänahindveelsoodsam.»

MART JESSEEesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees

Mujalt raha võtmine eeldaks kärpeid mõnes teises vald-konnas, maksude

tõstmine on aga lihtsalt ebapo-pulaarne. Ühiskond aga vana-neb – ühelt poolt kaasneb sel-lega kulude kasv, kuid teisalt tööealise elanikkonna vähene-mine. Teisisõnu, kulud suure-nevad, kuid tulud vähenevad.

Probleemide lahendamine on raske ning valikud pole üld-juhul mitte hea ja halva, vaid halva ja väga halva vahel. Kui kaua viivitada, jääb valida vaid nälja ja pankroti vahel.

Kuigi lahendusvariante on mitu, osutan mõnele võimalu-sele, mida annaks erakindlus-tuse kaasamine. Neid on aruta-tud aastaid, kuid otsusteni po-le jõutud.

TÖÖANDJA RISKIDPea kogu taasiseseisvumise aja on olnud arutelu all vajadus luua Eestisse tööõnnetuse ja kutsehaiguskindlustuse süs-teem. Selle puudumise tule-miks on inimressursi raiskami-ne, kuivõrd tööõnnetuse läbi

kannatada saanud inimene või kutsehaige ei oma juurdepääsu rehabilitatsioonile ja ümberõp-pele, jääb terviserikke tõttu kõrvale tööturult ning muutub koormaks ülejäänud ühiskon-nale.

Süsteemi puudumine tä-hendab ka motivaatorite puu-dumist tööandjatele töökesk-konna parandamiseks, sest ku-lud kaetakse riigi ravikindlus-tuse ja muu sotsiaalkindlustu-se süsteemi arvelt. Oma õigus-te kaitseks kohtusse pöördumi-ne käib aga kõrgete kohtukulu-de tõttu kannatanutele üle jõu.

Aastate jooksul on süsteemi loomine takerdunud peamiselt maailmavaatelise küsimuse ta-ha, kuivõrd üks leer toetab era-kindlustusel, teine aga solidaar-sel riiklikul süsteemil põhine-vat lähenemist.

Viimase aasta arengute käi-gus on jõutud äratundmisele, et kõige parem lähenemine Eesti-le võiks olla riigi ja erasektori koostöö, kuid kas mõtted ka seadusesäteteks vormuvad, on praegu raske ennustada. Igal juhul on selge, et kohustusliku tööõnnetuse ja kutsehaigus-kindlustuse süsteemi juuruta-mine tooks riigi ravikindlustu-se süsteemi juurde lisaraha ja

vähendaks sotsiaalkindlustus-ameti kulutusi.

Lisaks kantaks riskid üle tööandjatele, kelle töökeskkond kahjusid põhjustab. Tragikoo-miline on seejuures aga asja-olu, et see kindlustus toimis küll esimese vabariigi ajal, kuid praegune Eesti pole suutnud se-da ikka veel käivitada.

HAIGEKASSA JÄÄBAastaid on diskuteeritud selle üle, kas eraravikindlustus võiks Eestis asendada riiklikku ravikindlustust. Kuigi endiselt leidub neid, kes tõsimeeli usu-vad, et erasektor saaks haige-kassat asendada, siis kindlus-tussektori esindajana pean üt-lema, et need us-kumused on asja-tud.

Eduka erara-vikindlustussüs-teemi jaoks elab Eestis lihtsalt lii-ga vähe inimesi, kuid puudub ka omavahel konku-reeriv haiglavõrk, mis on erakind-lustuse käivitamise asendama-tu eeldus. Seega puudub nen-del diskussioonidel sisuline mõte.

Riigi roll ravikindlustuse süsteemi finantseerimisel on sealjuures väga oluline ka sel-listes riikides nagu Ameerika Ühendriigid ja Singapur, mida tihtipeale eeskujuks tuuakse.

Küll on aga otstarbekas ha-kata soodustama erakindlustu-se teket lisakindlustuse ja täien-dava kindlustuse näol läbi soodsama maksukeskkonna loomise tööandjatele.

Arstiabi puudulik kättesaa-davus ja pikad järjekorrad ei te-kita probleeme ainult tavaini-mestele, vaid ka tööandjatele – on põhjust eeldada, et maksu-soodustuste kehtestamine looks eeldused eraravikindlustuse turu tekkeks Eestis, kus hiljem

saaksid klientideks hakata ka eraisikutest kindlustusvõtjad.

Kaotajaid sellise muudatu-se läbi poleks – ravikindlustu-

se süsteemi tekiks tervikuna täiendavaid vahendeid ja see-läbi väheneks rahaline koor-mus riigieelarvele.

Sotsiaalkindlustuse vald-konna hädad Eestis ei piirdu kahjuks vaid ravikindlustuse-ga – probleemne on ka pensio-nikindlustuse finantseerimine. Kuivõrd rahvastik vananeb ja tulevikus napib suureneva pen-sionäride arvu inimväärseks ülalpidamiseks maksumaks-jaid, on sisuliselt ainsaks lee-vendust pakkuvaks võimalu-seks säästmise soodustamine pensionipõlve tarbeks.

Erinevalt enamikust Euroo-pa riikidest on näiteks Eestis täielikult kasutamata võimalus tööandjate kaasamise läbi kol-manda ehk vabatahtliku pen-sionisamba finantseerimisel. Sarnaselt ravikindlustusega ta-kistab selle arengut Eesti prae-gune maksusüsteem.

Kuigi käesoleva aasta algu-sest ei kohaldata tööandja poolt makstava pensionisamba sisse-maksu suhtes enam tulumak-su, kehtib endiselt maksuko-hustus sotsiaalmaksu osas ja seetõttu on ettevõtjate huvi töö-andjapensioni vastu endiselt leige – lepinguid on sõlminud vaid üksikud tööandjad. Seega

oleks vaja tööandjapensioni käivitamiseks likvideerida eri-soodustusmaks täielikult.

HÕBEKUULE EI OLELahendusi sotsiaalkindlustuse valdkonna finantseerimise jät-kusuutlikkuse tagamiseks on mitmeid ja selge on vaid see, et kõiki probleeme lahendavat «hõbekuuli» pole olemas.

Ülal sai toodud vaid üksi-kud näited sellest, kuidas era-kindlustuse kaasamine aitaks tuua sotsiaalkindlustuse süs-teemi uusi vahendeid olemas-olevat maksutulu vähendama-ta. Need võimalused on Eestis seni kasutamata.

Samal ajal uute tuluallikate otsimisega peab aga riik otsima arusaadavalt ka võimalusi ole-masolevate vahendite efektiiv-semaks kasutamiseks, olgu sel-leks siis alakoormatud haiglate sulgemine, haiglatevahelise «võidurelvastumise» lõpetami-ne või eripensionide süsteemi ülevaatamine.

Võimalustele nii kulusid vä-hendada kui ka tulusid suuren-dada on osutanud mitmed eks-perdid nii kodusest Eestist kui ka välismaalt. Seni on puudu-nud vaid julgus neid muudatu-si läbi viia.

Erakindlustuse kasutamata võimalusedSOTSIAALKINDLUSTUSE RAHASTAMINE. Arstide streik on toonud taas päevakorrale küsimuse sotsiaalkindlustuse valdkonna alarahastatusest ja võimalikest lisaallikatest. Tavapäraselt pakutakse sellistel juhtudel esimese hooga välja ravikindlustuse või pensionikindlustuse toetamist riigi üldeelarvest ja maksude tõstmist – kumbki variant ei tundu hea. Küsimus sotsiaalkindlustuse rahastamise tulevikust on üha aktuaalsem.

Eduka eraravikindlustussüstee-mi jaoks elab Eestis lihtsalt liiga vähe inimesi, kuid puudub ka omavahel konkureeriv haigla-võrk, mis on erakindlustuse käi-vitumise asendamatu eeldus.


REET RATTUREesti Kindlustusmaaklerite Liit, tegevjuht

IGOR FEDOTOVIIZI Kindlustusmaakler AS, juhatuse liige, Eesti Kindlustusmaaklerite Liit, juhatuse esimees

Kindlustusega on kok-ku puutunud peaaegu igaüks. Maja kindlus-tuslepingut nõuab

pank ja sõiduki kasutamiseks peab olema kohustuslik liiklus-kindlustus. Erinevate riskide maandamiseks on ettevõtjal otstarbekas muretseda äriette-võtte kindlustus.

Kindlustusteenuse pakku-jaid on kolme liiki. Esiteks kind-lustusseltsid ise, teiseks nende käepikendusena tegutsevad kindlustusagendid, kes paku-vad ainult ühe kindlustusand-ja kindlustuslepinguid. Kol-mandaks kindlustusteenuse pakkujaks on kindlustusmaak-lerid, kes eelnevatele oma kind-lustusvõtja- ehk kliendisõbrali-ku vaatenurga poolest vastan-duvad.

KONTROLLI REGISTRISTKindlustusmaaklerite esime-seks erinevuseks kindlustus-seltsidest ja -agentidest on see, et nad tutvustavad kindlustus-võtjale ühe pakkumise raames võrdlevana mitmete erinevate kindlustusseltside kindlustus-tingimusi ja pakkumisi.

Lisaks peavad kindlustus-maaklerid enne, kui nad kind-lustusvõtjale pakkumise esita-vad, uurima välja, milline on täpselt kindlustusvõtja kind-lustushuvi, esitama seejärel kindlustusvõtjale just sellele huvile vastavad mitme kindlus-tusseltsi pakkumised, selgita-ma nende erinevusi ja soovita-ma sobivaimat pakkumist.

Oluline on teada, et kind-lustusmaakler asub kindlustus-lepingus just kindlustusvõtja poolel, kuid kindlustusseltsid ja kindlustusagendid tegutse-vad kindlustuspakkumise esi-tamisel ainult kindlustusseltsi huvides.

Tavaliselt lõpetavad kind-lustusvõtjad kindlustusseltside ja kindlustusagentide müü-giesindajatega suhted kohe pä-rast kindlustuslepingu sõlmi-mist, kuid kindlustusmaakler jääb kindlustusvõtja nõusta-jaks kogu lepingu kehtivuse ajaks, olles tavaliselt toeks ka kindlustusjuhtumi korral. Sel-lised kindlustusmaakleri ja muude kindlustusteenuste osu-tajate erinevad kohustused on paika pandud seaduses.

Kõik Eestis tegutsevad kind-lustusmaaklerettevõtted pea-vad olema kantud finantsins-pektsiooni kindlustusvahenda-jate nimekirja, mida igaüks saab kontrollida veebiaadressil www.fi.ee. Kuigi seadusega pandud kohustuste eesmärgiks on tagada kindlustusmaakleri asjatundlik tegevus kindlustus-võtja huvides, on tegelikkuses Eesti kindlustusmaaklerite hul-gas nii professionaalseid kui ka pealiskaudseid tegijaid.

ÄRA ELA TEADMATUSES Professionaalse kindlustus-maakleri tegevus on asjatund-lik, seaduslik ja läbipaistev. As-jatundlikkuse märgiks on läbi-tud koolitused, pikaajaliste ko-gemuste käigus saadud teadmi-sed erinevate kindlustusseltsi-de kindlustuslepingutest ja ko-gu kindlustusturust laiemalt. Kindlustusvõtjale alati mitme kindlustusseltsi üksikasjaliku pakkumise esitamine (ühe kindlustusseltsi pakkumise võib kindlustusmaakler esitada ainult erandjuhul), kindlustus-

tingimuste põhjalik selgitami-ne ja kindlustusvõtja pikaajali-ne asjatundlik nõustamine on-gi see, mis peaks eristama pro-fessionaalset kindlustusmaak-lerit ühe kindlustusseltsi nimel tegutsevast kindlustusagendist või muust pealiskaudsest kind-lustusvahendajast.

Pealiskaudse ja kiiret tulu ihaldava kindlustusvahendaja kindlustuspakkumise võib ta-valiselt ära tunda näiteks järg-nevast telefonikõnest: «... tere, sinu kindlustusleping hakkab lõppema, ma pikendan selle ära ning maksa nüüd meile kind-lustusmakse ära.»

Võrdlevate kindlustuspak-kumiste edastamist sellele kõ-nele paljudel juhtudel ei järgne, küll aga saadetakse poliis ja kindlustusmakse arve. Paljudel kindlustusvahendajatel on sel-line viis kindlustusteenuste pakkumiseks oma pikaajalise-le kliendile väga levinud ning tihtilugu ei oska-gi kliendid puh-talt teadmatusest oodata midagi enamat.

Sellisel juhul tegutseb kindlus-tusvahendaja kui kindlustusagent, kuid sellist tee-nust kasutades võib klient oota-matult avastada, et on aastaid lii-ga kõrget kindlustusmakset ta-sunud või puudub tal kindlus-tusjuhtumi korral lepingust tu-lenev õigust hüvitisele.

HINDA KOGEMUSIIgal kindlustusmaakleri tee-nust kasutaval kindlustusvõt-jal oleks kindlasti vaja teada, et kindlustusmaakler peab aval-dama kindlustusvõtjale enne lepingu sõlmimist oma vahen-

dustasude suuruse. Selle sea-dusega pandud kohustuse mõ-te seisneb selles, et kindlustus-vahendaja tegevus oleks klien-dile selge, läbipaistev ja aru-saadav ning klient võiks veen-duda, et kõrgemate vahendus-tasude tõttu ei kaldu kindlus-tusmaakleri soovitused ühegi kindlustusseltsi kasuks, vaid lähtuvad ikka kindlustusvõtja kindlustushuvidest. Kahjuks seda kohustust, nagu mõnda teistki kindlustusmaakleri ko-hustust, kõik kindlustusmaak-lerid reaalselt ei täida.

Eesti kindlustusturul te-gutseb ligikaudu 45 finantsins-pektsiooni kindlustusvahen-dajate nimekirja kantud kind-lustusmaaklerite ettevõtet. Neist eristuvad kindlustustu-rul pikaajaliselt tegutsenud professionaalsed ettevõtted, kelle teenindada on ka enamik Eesti kindlustusmaaklerturu kliente.

Viimasel paaril aastal on kindlustusvahendajate nime-kirja kantud veel ligikaudu 25–30 äsja alustanud ning valda-valt väga väikest ettevõtet, kes teenindavad suhteliselt väikest hulka kindlustusvõtjaid.

Leiame, et kindlustusmaak-lerlus on valdkond, mis nõuab pikaajalisi kogemusi, spetsiifi-lisi ja kõrgetasemelisi kindlus-tusalaseid teadmisi, koolitatud

töötajaid ning nüüdisaegseid tehnilisi lahendusi, et täita kindlustusmaakleri seadusest tulenevaid kohustustusi ja kaitsta sellega kindlustusvõtja-te huve.

TEADLIKKUS KASVABSamuti on kindlustusmaakleri-le vajalikud pikaajalised ja usaldusväärsed koostöösuhted kindlustusseltsidega, et saada kindlustusvõtjatele parimaid kindlustuspakkumisi ja abista-da kindlustusjuhtumi korral.

Kõiki neid nõudmisi ja tin-gimusi suudab korralikult täita ainult ettevõte, mis on oluliselt panustanud töötajate valikus-se, koolitusse, tehnilistesse la-hendustesse ja kaasanud spet-sialiste erinevate valdkondade arenguks.

Väga tähtis on kindlustus-maaklerettevõtte läbipaistvus ja usaldatavus ning ettevõtte kohta käiva info kättesaadavus klientidele. Kas ja kui palju on klientidel võimalik saada ava-likest allikatest (näiteks inter-netist) infot erinevate kindlus-tusvahendajate tegevuse, tee-nuste sisu, töötajate, vahen-dustasude suuruse, majandus-liku seisu ja seadusest tulene-vate nõuete (näiteks kliendi-kaebuste lahendamise korra) kohta.

Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu kogutud andmetel sõlmiti 2011. aastal kindlustusmaakle-rite vahendusel ligi pool kogu Eesti kindlustusturu mahust. Statistika näitab selgelt Eesti tarbija kõrget teadlikkust oma vara kindlustamisel, kasutades professionaalse kindlustus-maakleri abi. Selles osas näeme ka tõusvat trendi, kuna kliendid on hakanud oma kindlustusos-tude tegemisel avaldama selget soovi erinevate lahenduste ja pakkumiste võrdlemiseks.

Oluline on teada, et kindlustus-maakler asub kindlustuslepin-gus just kindlustusvõtja poolel, kuid kindlustusseltsid ja kind-lustusagendid tegutsevad kind-lustuspakkumise esitamisel ai-nult kindlustusseltsi huvides.

Kindlustusmaakleri tegevus peab olema läbipaistevKINDLUSTUSMAAKLERID. Millist kindlustusteenuse pakkujat valida, võib näida esmapilgul tähtsusetu küsimus ja kerkida alles siis, kui juba sõlmitud kindlustuslepinguga tekivad probleemid.

MIS ON EESTIKINDLUSTUS-MAAKLERITE LIIT?Aastal 2000 loodud Eesti Kindlustus-maaklerite Liit (EKML) koondab Ees-ti turul pikaajaliselt tegutsenud ning parimate teadmiste pagasiga profes-sionaalseid kindlustusmaaklereid. Hea teenindustaseme ja kõrgete kindlustusalaste teadmiste rakenda-mise tulemusel on EKMLi liikmete teenindada 65% Eesti kindlustus-maaklerturu mahust.

• Liit on kehtestanud oma liikmetele reeglid ja normatiivid, mille järgi võib EKMLi liikmeks olla ainult seaduskuu-lekas ja eetiliselt tegutsev maakleret-tevõte. EKML on oma liikmeid kaasa-nud pidevalt toimivasse ühistegevus-se, et luua ühiselt parimad tingimu-sed kindlustusmaakleritele seaduse-ga pandud nõuete täitmiseks ning hoida kõrgel ärieetikat.

• EKML koostab erinevate kindlustus-tingimuste võrdlusi ja annab soovitu-si kliendidokumentide loomiseks, töötab välja soovituslikke sisereeglis-tikke kindlustusmaakleri kohustuste paremaks täitmiseks, konsulteerib oma liikmeid seoses uute õigusakti-dega ja jälgib ennetavalt kindlustus-alast seadusloomet nii Eestis kui ka Euroopas.

• EKML on loonud eeldused, et tema liikmete poolt esitatud kindlustus-pakkumised enam levinud kindlus-tusliikides sisaldaksid mitme kind-lustusseltsi pakkumiste selgitusi ja EKMLi koostatud kindlustustingi-muste võrdlusi, millest kindlustus-võtja saab mugavalt vastused vaja-likele küsimustele.

• Enamik EKMLi liikmeid on avaldanud kindlustusseltsidelt saadavad vahen-dustasud oma kodulehel, et olla kind-lustusvõtjale oma tegevuses läbipais-tev ja aus. EKMLi liikmete nimekiri on avaldatud veebilehel www.ekml.ee.

Kindlasti võiks iga klient mõelda, kel-le hoolde usaldada oma varale või ris-kidele parima kindlustuskaitse leidmi-ne. Samas ei tohi unustada, et hea kindlustuslepingu saamiseks tuleks ka endal olla hoolikas, kindlustustee-nuse pakkujale oma kindlustushuvi ja vajadused põhjalikult ära rääkida ning kindlustusmaakleri antud kind-lustustingimuste võrdlusmomendid oma silmaga üle vaadata.Kindlustustingimused on oma sisult tihti keerulised ja kui täpselt aru ei saa, oleks parem need asjatundjalt enne kindlustuslepingu sõlmimist üle küsi-da, sest õnnetusjuhtumi korral on kindlustuslepingu muutmiseks juba liiga hilja.

Allikas: EKML


Millist kaitsed vajad sina?Nagu kõikide kindlustuste puhul, peaks ka õnnetusjuh-

tumikindlustuse ostmisel kaaluma põhjalikumalt seda, mi-da tegelikult vaja on. Pakette saab kokku panna igasuguseid, kiirustades maksimaalseid katteid ja kõiki lisasid «ostukor-vi» visates ei pruugi tulemus olla ootustele ja vajadustele vas-tav. Valiku võib teha järgnevatest variantidest ja nende kom-binatsioonidest.

Päevaraha hüvitis – mõeldud selleks, et õnnetusjuhtu-mi tagajärjel säiliks igakuine sissetulek samal tasemel.

Näide: Tiina kukkus libedal tänaval ja murdis vasaku käe randmeluu ning pidi seetõttu kaks nädalat haiguslehel olema. Tiinale hüvitati kahe nädala eest päevaraha ja ta ei kaotanud õnnetuse tõttu oma palgas.

Valuraha hüvitis – aitab hädast välja ajutiste tervisekah-justuste puhul. Valuraha hüvitist makstakse protsendina kok-kulepitud kindlustussummast ja tegemist on ühekordse hü-vitisega. Valuraha eelduseks ei ole saamata jäänud töötasu. Selline kindlustus on ideaalne ka lastele.

Näide: Peeter mängis sõpradega korvpalli, kuid komistas mänguhoos ja sai viga. Ta viidi kohe traumapunkti, kus tuvas-tati põlvesidemete rebend. Kolme nädala pärast oli Peeter ter-ve ja esitas hüvitistaotluse. Peeter sai tänu sellele kaetud ravi-mite ostmiseks tehtud kulutused.

Ravikulude hüvitis – traumadega kaasneb tihti vajadus täiendavate abivahendite või taastusravi järele. Ravikulude alt hüvitatakse taastusravi, meditsiiniliste abivahendite rent või soetamine, samuti hammastele tekitatud vigastuste ravi.

Näide: Kaarel suunati traumapunktist pärast vigastuse fik-seerimist ortopeedi juurde, kes määras talle põlvetoe. Ühtlasi käis Kaarel kümme korda taastusravis, see maksis kokku 190 eurot, mis talle samuti lisaks põlvetoe maksumusele hüvitati.

Püsiva puude hüvitis – seda, kui tõsised võivad olla ka lihtsa kukkumise tagajärjed, ei tea keegi ette. Ka pealtnäha lihtne põlvetrauma võib lõppeda nii, et põlve liikuvus ei taas-tu enam täielikult ja inimene jääb lonkama. Püsiva puude hü-vitis on ühekordne hüvitis, mida makstakse protsendina kok-kulepitud kindlustussummast.

Näide: Maarja vigastas oma randmeluud. Vaatamata ravi-le ei paranenud see lõplikult ning tekkis liigesejäikus. Hoolima-ta korduvast taastusravist ja protseduuridest jäi ranne jäigaks ja valusaks. Maarjale määrati püsiva puude hüvitis.

Surmajuhtumi hüvitis – mõeldud abiks lähedastele; hüvitis makstakse kas soodustatud isikule (eraisik või ettevõ-te) või seaduslikele pärijatele – vastavalt sellele, kuidas on kindlustuslepingus kokku lepitud.

Näide: Kalle ja Mari olid alles soetanud ühise kodu, milleks võeti pangast 64 000 eurot laenu. Mari jäi veebruarist lapse-puhkusele ning Kalle sai just ametikõrgendust. Märtsis juhtus aga traagiline autoavarii, mille tagajärjel Kalle hukkus. Õnneks oli Kalle sõlminud õnnetusjuhtumikindlustuse, mille kohaselt oli surmajuhtumi hüvitiseks 100 000 eurot. Hüvitise saajaks oli Kalle määranud Mari, kes sai tänu sellele ära maksta kodulae-nu ega pidanud lisaks Kallele ka oma kodu kaotama.

Neile, kes tegelevad võistlusspordi või kõrgema riskiga harrastusega (nt allveesport, karate, autosport), on mõeldud vastavad õnnetusjuhtumikindlustuse lisakaitsed, mida kir-jeldatud kindlustusvariantidele lisada. Allikas: Tiia Prööm, Seesam Insurance AS

TIIA PRÖÖMSeesam Insurance ASi turundusjuht

Kindlustus ei käi ena-masti meeldivate os-tude kategooria alla, sest arve maksmisel ei

saa me ju kergema rahakoti vastu justkui mitte midagi. Kindlustus ei ole letilt vastu vaatav ihaldusväärne kaup, see on alati liiga kallis, raskesti hoomatav ja kindlustust saab kasutada ainult kõige hullema-te õudusunenägude realiseeru-misel.

Jah, õnnetusjuhtumikind-lustusega peabki natuke roh-kem vaeva nägema kui poes pe-supulbri valikuga. Kindlustuse ost võib hiljem mõjutada nii si-nu kui sinu lähedaste elu. Sel-leks tuleb teha eeltööd ja leida

vastused küsimusele, mis siis ikkagi saab, kui…?

Kas ostad kindlustust, kui see ei ole kohustuslik? Kes on soetanud liisinguga auto või pangalaenuga uue kodu, on ko-hustatud selle vara ka kindlus-tama. Kuna paljud inimesed on kindlustusega seotud ainult see-tõttu, et see on mingil moel nei-le peale surutud, seostub kind-lustus enamjaolt materiaalse varaga.

Kuigi kõik kinnitavad kui ühest suust, et perekond on ala-ti kõige tähtsam, jääb selle mõt-te edasiarendus igapäevaste praktiliste tegevuste ja lähitu-leviku plaanide varju. Pealegi, kui minuga pole siiani midagi juhtunud, siis pole mõtet haka-ta raha tuulde loopima.

Õnnetusjuhtumikindlustust

on vaja siis, kui soovid oma pe-rekonda tõeliselt kaitsta – sel-liste ootamatuste ja nende taga-järgede eest, millest ei taha mõelda ega rääkida ja mida sa loodetavasti pole seni pidanud läbi elama.

Emotsionaalne löök on see nagunii, kui enda või pereliik-mega midagi juhtub, aga elu lä-heb kõigest hoolimata edasi. Õnnetusjuhtumikindlustuse eesmärk on aidata toime tulla, kui õnnetuse tagajärjel vajatak-se pikaajalist ravi, tekib ajutine töövõimetus või püsiv puue. Kui juhtub halvim, aitab kind-lustushüvitis leevendada lähe-daste majandusmuresid. Nende jaoks, kes peavad oma eluga ka edaspidi toime tulema, on see väga suur väärtus ja kergen-dus.

Õnnetus ja surm: kindlustus, millest ei räägitaÕNNETUSJUHTUMIKINDLUSTUS. Kasutades ühes lauses sõnu «perekond», «invaliidsus» ja «surm», ei teki kellelgi tahtmist pikemalt edasi vestelda. Kui õnnetustest rääkida pole kombeks, siis milleks on üldse olemas õnnetusjuhtumikindlustus?

Õnnetusjuhtumikindlustus on mõeldud nii lastele kui ka täiskasvanutele, nii tööinimestele kui ka neile, kes on tööandjaks iseendale. Õnnetusjuhtumikindlustus on eriti oluline juhul, kui oled perekonna peamine sissetuleku tooja, sul on suured finantskohustused või töötad alal, kus õnnetuste juhtumise tõenäosus on suur.

Lastega toimunud õnnetuste puhul aitab kindlustus katta nii mänguhoos kui ka sportimise käigus juhtunud õnnetuse ravikulud. Kui laps vigastab end näiteks rattalt kukkudes või jalgpallitrennis, hüvitab kindlustus vigastuse raviks tehtavad kulutused.

Tööl käivatele täiskasvanutele hüvitatakse töölt eemaloleku tõttu saamata jäänud palk, et ei peaks muretsema sissetuleku vähenemise ja sellega kaasnevate katmata kulutuste pärast. Samuti aitab kindlustus katta täiendavatele abivahenditele või taastusravile tehtud lisakulutused, mida riiklik süsteem ei hüvita.

Kindlustus on eriti kasulik neile, kes töötavad kodus või on iseenda tööandjad, kuna õnnetuse korral ei pruugi riiklik süsteem vajalikke kulutusi katta ega kompenseeri ka töölt eemal veedetud päevi.

Kui õnnetusjuhtumikindlustuse teema tundub ikkagi väga keeruline ja ei teagi, kust otsast alustada, võib alati pöörduda kindlustusekspertide poole, kes aitavad selles maailmas orienteeruda. Leia usaldusväärne partner, uuri soovi korral võimalusi internetist, tule kohale isiklikult kohtuma või saada e-kiri. Õnnetusjuhtumikindlustus võib paista keerukas ja hirmutav, kuid hirmudest saadaksegi üle nendele otsa vaadates!

KELLELE ON ÕNNETUSJUHTUMIKINDLUSTUS MÕELDUD?

CATERINA LEPVALTSERGO isikukahjude osakonna juhataja

ERGO klientidel on olnud palju ettenägematuid juhtumeid, kus õigeaegselt kindlustuse soetamisest on olnud abi:

- Aastalõpu tormi ajal jäid kliendid paariks päevaks elektrita, samasse perioodi langes ka reisi algus. Kuna maja ei saanud valveta jätta, tuli reisile mineku aega nädala jagu edasi lükata. Reisipaketi muut-misega kaasnesid täiendavad kulutused, millised hüvitas ERGO kind-lustus.

- Reisi väljumise päeval sulges kindlustatu isa väljudes korteriukse väljastpoolt ja võttis kaasa ka kindlustatu korterivõtmed. Seetõttu ei jõudnud reisija lennukile. Piletite ümbervahetamisega seoses tekkisid täiendavad kulutused, mis kompenseeriti.

- Suvel broneeris reisija endale internetis veebruariks lennupiletid Bangkoki. Reisikindlustus on tal alati tehtud terveks aastaks, et olla mu-retum. Septembri alguses teatas lennufirma kindlustatule, et lennu Bangkok-Kiiev väljumisaega on muudetud, mistõttu reisija ei jõua nüüd Kiiev-Tallinna lennule. Kuna asenduslendu pakutakse järgmiseks päe-vaks, kompenseeris kindlustusselts täiendavad kulutused majutuse osas.

- Reisijad ostsid puhkusereisi Itaaliasse. Sihtkohta saabumise päe-val helistas korteriühistu esimees ja teatas, et nende korterisse on sis-se murtud. ERGO Reisiabi aitas korraldada viivitamatu tagasipöördu-mise, lisaks kompenseeriti ka kasutamata jäänud, kuid välja ostetud puhkuseteenused.

Mõned näited, kui on olnud juba liiga hilja kindlustust sõlmima minna: varasemalt planeeritud ja väljaostetud perereis jääb ühe lapse haigestumise tõttu ära. Reisiteenuste eest oli küll tasutud, kuid kind-lustus oli jäänud õigel ajal tegemata. Nüüd on kahjuks juba lootuse-tult hilja minna reisikindlustust sõlmima, sest lapse haigusloost tuleb nii või teisiti välja haigestumise tegelik aeg. Kui laps on juba haige, po-le see paraku enam kindlustuse mõistes ootamatu ja ettenägematu olukord.

Samasse kategooriasse kuuluvad ka näited, kus lennugraafiku muu-datusest on klienti juba teavitatud ja alles siis tuleb talle meelde ka reisikindlustus sõlmida. Sellisel juhul ei saa kindlustus enam juba tea-da olevast lennumuutusest tingitud kulude katmisel aidata.

KONTROLLI REISIDOKUMENTE!

Kontrolli enne reisi algust aegsasti reisidokumentide kehtivust ja viisa vajadust.

Enne reisile minekut tasub üle kontrollida, millised on nõuded soo-vitud riiki pääsemisel. Näiteks peab päris paljude riikide külastamiseks kehtima pass veel vähemalt kuus kuud, mitmetesse riikidesse pääsuks võtab viisa taotlemine aega päris palju. Tasub ka jälgida välisministee-riumi hoiatusi ohupiirkondade suhtes ja ise reisigraafikut koostades ning lennupileteid ostes võiks ümberistumisaega arvestada alati pigem suurema ajavaruga.

Kahjuks on meil tulnud ette ka olukordi, kui enne reisile minekut on jäänud kliendil täpsustamata, millistel tingimustel ta oma soovitud siht-kohta lubatakse. Näiteks plaanis kindlustatu USA-s viibida viis kuud, oste-tud olid edasi-tagasi piletid. Väljalennu päeval teatas ta meile, et on hai-gestunud ja reis jääb ära. Käsitluse käigus selgus, et reisi ärajäämise tege-likuks põhjuseks oli viisa puudumine. Kindlustatul oli ainult ESTA reisilu-ba, millega võib USA-s viibida kuni 90 päeva. Kõige sagedamini tekibki kliendil kiusatus lennujaamas või piiril olles vajaliku reisidokumendi (viisa, pass) puudumise tõttu reisi ärajäämist kohandada kindlustusjuhtumiks just haigestumisega. Kuna vajaliku reisidokumendi puudumise tõttu jääb reis ära igal juhul ning see ei saa olla kliendi jaoks ootamatu sündmus, ei oma eeltoodud näite puhul hilisem haigestumise fakt enam tähtsust.

RAVIKINDLUSTUSKAART

Euroopa Liidus reisides võta ravikindlustuskaart kaasaSihtkohas kimbutavad reisil olijat reeglina kõige sagedamini oota-

matud haigestumised (nt külmetused, kõhuhädad) või satutakse õnnetusse.

Siinkohal tasub üle korrata, et kasvõi meie lähiriiki Soome suusarei-sile minnes tuleks kindlasti lisaks Euroopa ravikindlustuskaardi kaasa-võtmisele ka reisikindlustusleping sõlmida.

Tihti küsitakse euroliidu riikides raviasutusse sattudes siiski seda kaarti. Erinevates riikides on omaosaluse erinev määr, mis tuleb inime-sel ka Euroopa ravikindlustuskaardi olemasolul endal tasuda. Kui on lisaks reisikindlustus, korvab kindlustus omaosaluse, mis võib ulatuda 30%-ni ravisummast.

Reisikindlustus hüvitab visiiditasud, arsti poolt määratud uuringu- ja ravikulud, haigestumise/õnnetusega seotud transpordikulu välisrii-gis (nt kiirabi, takso hotellist haiglasse vm), arsti poolt määratud ravi-mite ostukulu jms. Kui reisikindlustus on näiteks tegemata jäänud, on ka suure omaosaluse määraga riikides ravikindlustuskaardist kindlasti ikkagi palju abi.

Kukkumisi tuleb suusamäel tihti ette – olgu selleks siis suusataja enda vähesed oskused või teiste suusatajate ettevaatamatu käitumine. Eriti oluline on see juhul, kui vigastatu vajab trauma tagajärjel eritrans-porti kodumaale – nt jalaluumurru korral täiendavat istet lennukis, eri-transporti, kui ta pole tavalennuga transporditav vms.

Kõikides sellistes olukordades on abi reisikindlustusest – kindlus-tusfirma koos oma välismaiste koostööpartneritega organiseerib sel-listel juhtudel turvalise koju naasmise. Sellel juhul ravikindlustussüs-teemist abi ei ole.

VASTUTUSKINDLUSTUSE RISK

Ilma erikokkuleppeta (täiendava makseta) kehtib kindlustus nt mäe-suusatamisel mäesuusakeskuste märgistatud radadel ning hobisukel-dumisel. Erikokkulepet nõuavad vaid reisid, millel tegeletakse võistlus-spordi või selle treeninguga ning tegelemisel kõrgema riskiga spordi-aladega (nt mägimatkamine).

Kindlasti tasub reisikindlustust sõlmides kõik olulised asjad üle küsida – kindlustusfirmadel võivad kindlustuskatted ja olukordadele lähenemised üksteisest oluliselt erineda.

Ja veel üks oluline soovitus: lisaks tavarisikidele (meditsiiniabi, tõrge ja pagas) soovitame valida lisaks ka vastutuskindlustuse riski.

Ootamatuid olukordi tuleb ikka ette ja kolmandatele isikutele kah-ju tekitamisega seoses võib reisisell mõni aeg hiljem küllaltki kopsakat rahalist nõuet sisaldava «üllatuse» osaliseks saada.

Et puhkusereis sujuks muretult…Soovitame reisikindlustuse koos kaitsega reisitõrke vastu soetada kohe koos reisiga, sest reisitõrge võib esineda ootamatult juba tükk aega enne reisile minekut.

REKLAAMTEKST


ERLET SAKSCompensa Life Vienna Insurance Group SE turunduse spetsialist

Töötaja ei andnud järele – elukindlustuse võiks ju kerge vaevaga vormis-tada, kuid kas proua

saab ikka selle, mida vajab… Nii selguski, et proua soovis kindlustunnet puhuks, kui ter-vis reisil ootamatult üles ütleb ning ta seetõttu arstiabi vajab, või veelgi halvemaks – oma surnukeha kodumaale toimeta-miseks.

Kui elukindlustustöötaja oleks «alla andnud» ja teinud soovitud lepingu, poleks proua saanud seda, mida tal tegeli-kult vaja oli. Elukindlustusselt-si elukindlustuslepingu alusel oleks proua surma korral maks-tud konkreetset hüvitist lepin-gus määratud soodustatud isi-kule, kuid mitte arstiarveid ega puusärgi transporditšekke. Mis on täpsemalt elukindlustus, milliseid kaitseid see pakub ning mida klient lepingut sõl-mides teadma peaks? Mida tu-leks tähele panna, et hiljem oo-tamatuid üllatusi vältida?

Sissejuhatusena tooksin välja elukindlustuse kolm funktsiooni. Puhta elukindlus-tuslepingu ehk riskide maan-damise kõrval saab elukindlus-

tusseltsides sõlmida ka kogu-mistüüpi lepinguid – sõltuvalt eesmärgist näiteks lapsele ha-ridusraha või endale pensioni kogumiseks. Samuti pakuvad elukindlustusseltsid erinevaid võimalusi II ja III samba pen-sioni väljamakseteks. Kuna kõi-ge rohkem segadust tekitab just riskide kindlustamine, kesken-dume selles artiklis puhtale elukindlustuslepingule.

RISKIDElu ootamatute tagasilöökide vastu ei saa keegi end kaitsta, kuid me saame valmistuda ta-gajärgedeks. Riskikindlustuse mõte on pakkuda rahalist tur-vatunnet allesjäänud pereliik-metele, kui elukindlustuslepin-gus kindlustatud isik ootama-tult sureb. Lepingu sõlmimisel lepitakse kokku elukindlustus-summa suurus, vajalikud lisa-kaitsed ning kaitsete kehtivuse periood. Kindlustatud isiku surma korral makstakse kind-lustushüvitis välja lepingus soodustatud isikutele.

Igale lepingu sõlmimisele, samuti lepingu pikendamisele eelneb kindlustusjuhtumi toi-mumise tõenäosuse hindamine ehk riskihindamine, milles võe-takse muuhulgas arvesse kind-lustatud isiku vanust ja tervis-likku seisundit.

Selleks, et saada ja säilitada võimalikult soodne kindlustus-makse, tasub elukindlustusle-ping sõlmida noorelt ning pi-kaks perioodiks. Põhjus on liht-ne – tavaliselt on nooremas eas meie tervislik seisund parem ning kindlustusriske ja -makset mõjutavaid haigusi ja diagnoo-se esineb harvem. Kui leping on juba sõlmitud, siis tulevikus tekkida võivad haigused enam kindlustusmakset ei mõjuta. Samuti ei ole kindlustusseltsil õigust juba sõlmitud lepingut ühepoolselt lõpetada, kui ini-mese tervis halveneb.

Edaspidi saavad kindlus-tusmakset mõjutada mitmed inimese enda otsustest sõltu-vad tegurid – näiteks kindlus-tatud isiku amet või hobid. Le-pingu kehtivuse ajal peab kind-lustusandjat kõikidest kindlus-tusriski muuta võivatest asja-oludest teavitama. Iga lepingu muutus ei pruugi kaasa tuua kindlustusmakse suurenemist – see võib ka väheneda. Näiteks võib kindlustusmakse vähene-da, kui klient on loobunud suit-setamisest või vahetanud füü-silise töö kontoritöö vastu.

Kui inimene soovib kindlus-tuslepingut sõlmida, tasub täp-selt järele küsida, millise kait-se ta pakutud hinna eest saab ning mis tingimustel see kaitse

kehtib. Näiteks teavad mõned kliendid, et elukindlustus on neil «kuskil» olemas – selle on võinud sõlmida ka tööandja –, kuid tõdevad siis üllatusega, et kindlustuskaitse kehtib vaid õnnetusest tingitud surmajuh-tumi korral.

Sellisel juhul on tegemist õnnetusjuhtumikindlustusega, mida pakuvad peamiselt kah-jukindlustusseltsid – haigusest tingitud surma korral kindlus-tatud isiku lähedased hüvitist ei saakski.

Siit tuleneb ka peamine eri-nevus kahe lepinguliigi vahel – elukindlustusleping pakub lä-hedastele kaitset nii õnnetusest kui ka haigusest tingitud sur-majuhtumi korral, õnnetusjuh-tumikindlustus katab ainult välistest teguritest põhjustatud juhtumite hüvitamise.

LISAKINDLUSTUSEDSõltuvalt elukindlustusseltsist saab elukindlustuslepingule juurde võtta erinevaid lisakait-seid, sealhulgas ka kõiki levi-numaid õnnetusjuhtumikait-seid, nagu ajutise töövõimetu-se, invaliidsuse või õnnetusjuh-tumi surmajuhtumi lisakaitse. Näiteks kui kindlustatud isik sureb õnnetuse tagajärjel ning tema lepingule on juurde võe-tud õnnetusjuhtumi surmajuh-

tumi lisakaitse, makstakse soo-dustatud isikule välja nii elu-kindlustuse- kui ka õnnetus-juhtumikindlustuse kindlus-tussummad.

Kõik lisakindlustuskaitsed, mida elukindlustusseltsid pa-kuvad, ei ole seotud õnnetus-juhtumitega. Osas seltsides on võimalik lepingule juurde võt-ta ka kriitiliste haiguste lisa-kindlustus, mis pakub hüvitise näol tuge esmasel haigestumi-sel sellistesse rasketesse hai-gustesse nagu pahaloomulised kasvajad, infarkt, peaaju in-sult, hulgiskleroosid, organite transplantatsioonid, neerupuu-dulikkus, südameoperatsioo-nid jms.

Samuti saab lisada elukind-lustuslepingule haigusest või vigastustest põhjustatud täieli-ku ja püsiva töövõimetuse lisa-kaitse, mis makstakse välja, kui klient on täielikult ja püsi-valt töövõime kaotanud.

Lepingut sõlmides ja lisa-kindlustusi valides võiks klient

hinna kõrval silmas pidada ka lepingu paindlikkust.

Selleks, et hiljem ei tekiks erimeelsusi kindlustushüvitise väljamaksmisel, tasub hoolega lugeda kindlustuslepingu tin-gimusi ning tutvuda ka piiran-gute ja välistustega, mis võivad seltsiti erineda.

Kui midagi on selgusetu, võtke kindlasti seltsiga ühen-dust ning küsige üle. Oluline on kindlustusandjat kõikidest le-pingut ja kindlustusriski mõju-tada võivatest asjaoludest tea-vitada.

Tõese ja ajakohase infor-matsiooni esitamine hoiab ära riski, et kindlustusselts hiljem hüvitist «andmete varjamise» tõttu välja ei maksa. Kui kind-lustusjuhtum on toimunud, ta-sub jälgida sellest teavitamise tähtaega ning esitada seltsile kõik vajalikud dokumendid. Mida kiiremini dokumendid laekuvad, seda kiiremini tehak-se ka otsus hüvitise väljamaks-miseks.

Elukindlustust aetakse tihti segi teiste kindlustustegaELUKINDLUSTUS. Hiljuti pöördus meie poole üks eakam proua, kes nädalaks sõbrannale Peterburi külla sõitmiseks nõudis tungivalt endale elukindlustust. Täpsustamise peale, et ehk peab proua silmas reisikindlustust, teatas ta resoluutselt: «Absoluutselt mitte, reisin käsipagasiga ja kohver kindlustust ei vaja!»

2011. aastal registreeriti 15–64-aastaste naiste ja meeste seas kokku 3760 surmajuhtumit. Üle poole surmadest on põhjustanud südame- ja vere-soonkonnahaigused (28%) ning kasvajad (27%). Ligi veerandi (23%) moo-dustasid õnnetusjuhtumisurmad, sh traumad ja mürgistused.

Allikas: Erlet Saks

ARVUDE KEELES


OLAVI-JÜRI LUIKvandeadvokaat, advokaadibüroo LEXTAL

Varakindlustuslepin-gut sõlmides tundub kõik lihtne – kindlus-tan oma maja või auto

ning kahju tekkimisel hüvitab kindlustusselts mulle kahju. Kuidas aga toimub õnnetuse korral kahju suuruse arvutami-ne ja millele peaks tähelepanu pöörama?

Milleks kindlustussumma, milleks kindlustusväärtus?Esmalt tasub tähelepanu pöö-rata kahele, esmapilgul sarna-sele terminile.

Kindlustussumma on sum-ma, mis on maksimaalne kind-lustusseltsi väljamakstav sum-ma. Reeglina on see summa märgitud kindlustuspoliisile. Seega näiteks, kui minu suvi-la on kindlustatud 100 000-eu-

rose kindlustussummaga, ei pea kindlustusselts mitte min-gil juhul maksma rohkem kui just see summa, isegi siis, kui reaalselt tekkinud kahju on suurem. Kindlustusväärtus ka-jastab samas kindlustatava as-ja ostu/ehitamise hinda kind-lustusjuhtumi toimumise aja seisuga, arvestades amortisat-siooni.

Mis on üle- ja mis alakindlus-tus?Oluline on silmas pidada, et kindlustusselts ei ole kunagi kohustatud maksma rohkem, kui on reaalne kahju. Seega ju-hul, kui näiteks maja on kind-lustatud 100 000 euro peale, aga maja täieliku hävingu pu-hul on selle taastamise hind 80 000 eurot, peab kindlustus-selts maksma just selle viimase summa – tegemist on ülekind-lustusega.

Kui ülekindlustus ei too reeglina kindlustusvõtjale kaa-sa muud kui suurema kindlus-tusmakse tasumise, siis hoopis keerulisem lugu on alakindlus-tusega.

Kui 100 000-eurose kindlus-tussummaga maja osalisel hävi-misel selgub, et terve maja taas-tamisväärtus on 200 000 eurot, ja samas ütleb ehitusfirma, et selleks konkreetseks remondiks kulub 50 000 eurot, siis on tege-mist kahekordse alakindlustu-

sega (kuna kindlustussumma on kaks korda väiksem kui kind-lustusväärtus), millest tulene-valt peab kindlustusandja hüvi-tama ka kahju kaks korda väik-semas summas, s.o antud näitel vaid 25 000 eurot.

Kes peab kindlaks tegema kahju suuruse?Kui on õnnetu juhus ja tekib kahju, näiteks viib torm majalt katuse, tekib küsimus, kes peab kahju suuruse kindlaks määrama. Seaduse kohaselt on kahju suuruse kindlakstegemi-se kohustus üheselt kindlus-tusseltsil.

Praktikas kasutavad kindlus-tusseltsid selleks enda kahjukä-sitlejaid, remondifirmade kalku-latsioone, ehitusekspertiise. Ju-hul kui kindlustusvõtja (näiteks toosama õnnetu, kelle majalt torm katuse viis) ei nõustu kind-lustusseltsi määratud kahju suu-rusega, peab ta hakkama tõen-dama, et kindlustusselts eksib.

Selleks ei piisa emotsionaal-setest avaldustest, et tegemist on sada aastat perekonnale kuu-lunud majaga või et «ma ju just remontisin seda». Kindlustus-võtja peab esitama konkreetsed tõendid, et kindlustusselts eksis – olgu selleks siis uus eks-pertiis või teiste remondifirma-de pakkumised.

Kahju suuruse võib paluda kindlaks määrata ka kohtu kau-

du eeltõendamismenetluses ja see on mitu korda odavam kui tavaline kohtuskäik.

Eraldi probleemiks on ette-võtted, kellele kohaldub riigi-hangete seadus – sellised ette-võtjad peaksid nõudma, et kindlustuslepingus oleks eral-di kokkulepe, et kahju hüvita-takse riigihanke menetluse käi-gus selguva summana. Vasta-sel juhul võib tekkida olukord, kus kindlustusseltsi poolt teos-tatud ekspertiis erineb hilise-mast kohustuslikust riigihanke võitja pakutud summast.

Seadus võimaldab kindlus-tusvõtjal nõuda ka avansi maks-mist, kui kindlustusseltsil võtab kahju suuruse tuvastamine lii-ga pikalt aega (üle ühe kuu).

Aga amortisatsioon ja käibe-maks?Tihti taanduvad kahju suuruse tuvastamise järgselt vaidlused kaheks: kui suur on konkreetse asja amortisatsioon (kulum) ja kas kindlustusselts saab jurii-dilisele isikule mitte maksta käibemaksu osa.

Amortisatsiooni osas tu-leks eelistada kindlustusselt-se, kes võimaldavad kindlusta-da ilma amortisatsiooni arves-tamata. Selleks kontrolli kind-lustusseltsi tüüptingimusi või küsi see kindlustusagendi või kindlustusmaakleri käest otse-sõnu üle.

Kui tegemist on aga niivõrd vana või halvas seisukorras ma-jaga, mille puhul ei ole võima-lik amortisatsiooni arvestama-ta kindlustada, tuleb kaaluda, kas makstav kindlustusmakse kaalub üles võimaliku lepin-gust saadava kasu.

Keerulisemad on aga lood käibemaksuga. Paljudel kind-lustusseltsidel on tüüptingimus-tes kirjas, et nad ei hüvita käibe-maksu osa, kui kindlustusvõt-jaks on ettevõte, kes on käibe-maksukohuslane. Kas aga kind-lustusselts on maksuhaldur, et otsustada, millal makstakse ta-gasi käibemaks? Vastus – ei.

Kuigi Eestis riigikohtu konk-reetne lahend puudub, siis Sak-samaa ja Soome kohtupraktika näitel võib eeldada, et ka meil ei tohi käibemaksu kahjust ma-ha arvestada.

Kindlustussumma määra-misel sisaldab see reeglina käi-bemaksu ja seetõttu maksab kindlustusvõtja ka suuremat kindlustusmakset. Kui nüüd lu-bada kahju korral kindlustus-seltsil maksta kahju ilma käibe-maksuta, oleks ju klient osali-selt maksnud alusetult suure-mat kindlustusmakset.

Teiseks kerkib alati küsimus käibemaksu tasaarvestamise osas – nimelt ei ole kindlustus-selts maksuhaldur, et otsustada, kas konkreetne kulu on ettevõt-lusega seotud kulu või mitte.

Käibemaksu temaatika on aga üks kohtasid, kus ettevõt-jad saavad enda kulusid kokku hoida – nimelt pakub osa kind-lustusseltse välja kindlusta-mist ilma käibemaksuta, s.o kindlustussumma määratakse juba eelnevalt ilma käibemak-suta ja seeläbi maksab kind-lustusvõtja väiksemat kindlus-tusmakset.

On ilmne, et viimase näite puhul peab kindlustusselts ka kahju toimumisel tasuma hüvi-tise ilma käibemaksuta.

Kas vaidluse korral kohe kohtusse?Kui kindlustusvõtja siiski ei nõustu kindlustusseltsiga, ei pea kohe kohtu poole pöördu-ma – saab ka odavamalt, proo-vides vaidlust lahendada selli-selt, et säilib ka kohtusse pöör-dumise võimalus.

Nimelt tegutseb Eestis kind-lustuse vaidluskomisjon, mis menetleb eelkõige kohustusli-ku kindlustuse (näiteks liiklus-kindlustus) vaidlusi, samuti te-gutseb lepitusorgan, kus kind-lustuslepitaja üritab leida vaid-lustele lahendust.

Mõlemad võimalused on kindlustusvõtjale tasuta ja an-navad lahenduse oluliselt kiire-mini kui tavaline kohus, kuhu pöördumisel tuleb tasuda kül-laltki suur riigilõiv ja ka juristi suured kulud.

Kohtu eel aitavad vaidlusi lahendada vaidluskomisjon ja lepitajaJURIIDILISI SELGITUSI KINDLUSTUSE TEEMAL. Kindlustussumma, kindlustusväärtus, üle- ja alakindlustus – esmapilgul tavalisele inimesele nagu hiina keel. Samas on tegemist oluliste mõistetega, millele kindlustuslepingu sõlmimisel tuleb tähelepanu pöörata.


REET RATTUREesti Kindlustusmaaklerite Liidu tegevjuht

Üheski seaduses, muus õigusaktis ega leksi-konis pole lahti sele-tatud koguriskikind-

lustuse mõistet. Sellele sõnale tähendust otsides lähtume järe-likult üksnes levinud arusaa-madest, kindlustusseltsi müü-giargumentidest ja vahel ka praktikast.

Kindlustusvõtja jaoks tule-neb koguriskikindlustuse tä-hendus enamasti selle sõna-ühendi otsesest sisust, mille korral tähendab «kogu» kõike ja «risk» riske ehk siis kokku-võetuna kindlustust «kõikide riskide vastu».

LOE KA TÜÜPTINGIMUSIEestis tegutsevad kindlustus-seltsid on selle tootenimetuse üle võtnud rahvusvahelisest kindlustuspraktikast, pakkudes kindlustusvõtjatele koguriski-kindlustust nii sõidukite kui ka muu vara kindlustamiseks.

Koguriskikindlustuse eelise-na kindlustusriskide-põhise kindlustuse ees näevad kindlus-tusvõtjad kindlustusandja poolt antud lubadust, et kindlustus-

võtja varal on kindlustuskaitse kõigi ettenägematute ja ootama-tute sündmuste vastu.

Kuid sageli ei märgata, et sellele lisaks on kindlustusle-pingu tüüptingimustes loetletud ka juhtumid ja välistused, mis polegi kindlustuskaitse all – ehk piltlikult öeldes, on lihtsalt sellest eelnevast lubadusest ma-ha arvatud.

Näiteks on paljudele kodu-kindlustuse koguriskikaitse ost-nule olnud katuse sissevajumi-sel üllatuseks, et lumeraskusest põhjustatud kahjud ei olegi kindlustuskaitse all, ning mõne-le kaskokindlustuse koguriski-kaitse ostnule on samamoodi üllatuseks, et sõiduki tehnilisest rikkest põhjustatud teelt välja-sõit pole kindlustuskaitse all.

Igal praegusel ja tulevasel kindlustusvõtjal tasub teada, et ilma ühegi välistuse või piiran-guta koguriskikindlustust Ees-tis tegutsevate kindlustusseltsi-de poolt praegu kindlustusvõt-jatele ei pakuta – enne kindlus-tuslepingu sõlmimist on oluline teada, millised need piirangud ja välistused täpselt on.

VÄLISTUSTE PIKK JADAErinevate kindlustusseltside pakutavad koguriskikindlustu-se tooted on ka väga erinevad

ning erinevaks muudab need välistatud juhtumite ja olukor-dade kirjeldus ning arv. Pare-mate koguriskitoodete puhul on välistatud ainult need juh-tumid, mis ei ole täiesti ettenä-gematud, on seotud vara amor-tiseerumisest, puudulikust hooldusest või muudest pika-ajalistest mõjudest põhjustatud kahjudega.

Kahjuks pakutakse aga Ees-tis ka selliseid koguriskikind-

lustuse lepinguid, mille kind-lustuskaitse pole tegelikult üld-se laiem tavalisest nn kindlus-tusriskide-põhisest kindlustus-kaitsest, kuigi selle lepingu nimetus on samuti «koguriski-kindlustuse leping».

Viimati nimetatud koguris-kitoote puhul on üldtingimuste sõnastus ja struktuur lihtsalt teistsugune kui tavalisel kind-lustusriskide-põhisel kindlus-tuslepingul ning tüüptingimu-

sed on koostatud selliselt, et koguriskikaitse lubadusele on lisatud väga arvukas piirangu-te ja välistuste jada, mis selle ulatusliku kaitse lõpuks miini-mumini viib.

Osava kindlustustingimus-te kirjutamise tulemusel saa-dud kindlustuskaitse ulatus ei anna kindlustusvõtjale kahju-juhtumi puhul tegelikult min-gisugust eelist tavalise kindlus-tuslepingu ees, kuigi see kogu-

riskikindlustuse ostmisel kind-lustusvõtjale nii näis.

Selline koguriskikindlustu-se leping võib osutuda tavali-sest kindlustuslepingust ainult kallimaks ning põhjustada kah-jujuhtumite saabumisel pettu-musi, sest kahju – ootusevasta-selt – ei hüvitatagi.

MAAKLER NÕUSTABEnamiku kindlustusseltside kindlustustingimused on koos-tatud nii, et koguriskikindlus-tust puudutavate piirangute ja välistuste väljalugemiseks kindlustustingimustest peab olema kindlustuse asjatundja.

Kindlustust on võimalik osta otse kindlustusseltsidelt, kindlustusseltside agentidelt ning sõltumatutelt kindlustus-maakleritelt.

Kuigi ka kindlustusandjal võiks olla konkreetne kohustus näidata välistused ja piirangud ära kindlustuspoliisil, saab kindlustustoodete erinevuste kohta parimaid selgitusi siiski kindlustusmaaklerilt, kellel on seadusest tulenev kohustus sel-gitada piiranguid ja välistusi lepingus, samuti on just kind-lustusmaakleritele kindlustuse müüjatest ainsana pandud sea-dusega kohustus seista kind-lustusvõtjate huvide eest.

Koguriskikindlustus võib tuua pettumuseKOGURISKIKINDLUSTUS. Tihti valivad kindlustusvõtjad oma vara kindlustamiseks koguriskikindlustuse ja seda nii kaskokindlustuses, kodukindlustuses, juriidiliste isikute ettevõttekindlustuses kui ka muudes kindlustusliikides. Üldlevinud on arusaam, et koguriskikindlustuse kindlustuskaitse pakub kindlustuskaitset alati absoluutselt kõikide riskide vastu. Vastab see siis tõele?

Koguriskikindlustust soetades tuleb enne allkirjastamist tutvuda hoolikalt kõikide välistuste ja erisustega, et hiljem kahju tekkides kindlustuskaitses mitte pettuda. FOTO: SCANPIX/CORBIS

tark kindlustab

Documents