tallinna paljassaare tehissaare detailplaneeringu

TALLINNA PALJASSAARE TEHISSAARE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE

Töö nr 0914

Tellija: Kasiinosaar SA Koostaja: Corson OÜ

Tallinn 2012

Tallinna Paljassaare tehissaare detailplaneeringu KSH aruanne

OÜ Corson. Töö nr 0914

2

1 ÜLDOSA............................................................................................................................ 8

1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus................................................................. 8 1.2 Keskkonnamõju strateegiline hindamine ja selle ulatus............................................. 9 1.3 Informatsioon KSH kohta......................................................................................... 11 1.4 KSH protsessi ülevaade ja avalikkuse kaasamine .................................................... 12

1.4.1 KSH algatamine, programmi ja aruande avalikustamine ................................. 12 1.4.2 KSH aruandele esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine aruandes .......... 14

1.4.2.1 Tallinna Keskkonnaameti kiri ...................................................................... 14 1.4.2.2 Tallinna Linnuklubi kiri ............................................................................... 16 1.4.2.3 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni ja Tallinna Keskkonnaameti ettepanekud................................................................................................................... 18

1.4.3 KSH aruande avalik arutelu ja seal esitatud ettepanekutega arvestamine........ 18 1.5 Metoodika................................................................................................................. 19 1.6 Lähtematerjalid......................................................................................................... 20 1.7 Detailplaneeringu ja KSH protsessis tehtud uuringud.............................................. 20 1.8 Õigusaktid................................................................................................................. 21 1.9 Tehissaarte rajamisega seotud õiguslikud aspektid .................................................. 22 1.10 KSH aruande seos KMH aspektidega ...................................................................... 23 1.11 Raskused KSH läbiviimisel ja nende lahendamine .................................................. 23

2 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS................................. 25 2.1 Looduslikud tingimused ........................................................................................... 25

2.1.1 Asukoht............................................................................................................. 25 2.1.2 Meteoroloogiline ja hüdroloogiline režiim Tallinna lahes ja kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas .................................................................................................. 26

2.1.2.1 Kliima ........................................................................................................... 26 2.1.2.2 Tuul............................................................................................................... 28 2.1.2.3 Lainetus ........................................................................................................ 28 2.1.2.4 Veetase ......................................................................................................... 29 2.1.2.5 Hoovused...................................................................................................... 30 2.1.2.6 Jäätingimused ja selle arvestamine saarte rajamisel..................................... 30

2.1.3 Tallinna lahe ökoloogiline seisund................................................................... 31 2.1.3.1 Ökoloogiline seisund ........................................................................................ 31 2.1.3.2 Avariiväljalask.................................................................................................. 34

2.1.4 Sadamad ja laevaliiklus .................................................................................... 35 2.1.5 Piirkonna ja planeeringuala geoloogiline iseloomustus ................................... 35

2.1.5.1 Planeeringualal tehtud uuringute põhjal esitatud geoloogiline ülevaade ..... 37 2.1.5.2 Põhjasetete reostatus..................................................................................... 38

2.1.6 Rand ja rannaprotsessid.................................................................................... 39 2.1.7 Merekeskkond .................................................................................................. 39

2.1.7.1 Merepõhja taimestik ..................................................................................... 40 2.1.7.2 Merepõhja loomastik .................................................................................... 41 2.1.7.3 Tallinna lahe kalastik ja kalapüük ................................................................ 42

2.1.8 Paljassaare poolsaare looduslikud tingimused ................................................. 43 2.1.9 Piirkonnas kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad............................... 44 2.1.10 Lähipiirkonna ja planeeringuala linnustik ........................................................ 46

2.2 Paljassaare poolsaare ja planeeringuala lähipiirkonna sotsiaal-majanduslikud tingimused ............................................................................................................................ 47

2.2.1 Üldosa............................................................................................................... 47 2.2.2 Sotsiaal-majanduslik struktuur ......................................................................... 48

2.2.2.1 Rahvastik ...................................................................................................... 48 2.2.2.2 Ettevõtlus, tööhõive ja sotsiaalsed vajadused............................................... 49



3

2.2.2.3 Puhkemajandus............................................................................................. 51 2.2.2.4 Paljassaare sadam ......................................................................................... 51 2.2.2.5 Hundipea sadam ........................................................................................... 52 2.2.2.6 Muinsus- ja miljööväärtused ........................................................................ 52

2.2.3 Jäätmekäitlus .................................................................................................... 53 3 KAVANDATUD TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS............. 56

3.1 Üldosa....................................................................................................................... 56 3.2 Tehissaared ja kaldakindlustus ................................................................................. 57 3.3 Jahisadam ................................................................................................................. 59 3.4 Arhitektuurinõuded ehitistele ................................................................................... 60 3.5 Liikluskorraldus ja parkimine................................................................................... 61 3.6 Haljastus ja maastikukujundus ................................................................................. 62 3.7 Tehnovõrgud ja rajatised .......................................................................................... 63

3.7.1 Veevarustus ja kanalisatsioon........................................................................... 63 3.7.1.1 Veevarustus .................................................................................................. 64 3.7.1.2 Kanalisatsioon .............................................................................................. 64

3.7.2 Elektrivarustus ja tänavavalgustus ................................................................... 65 3.7.3 Sidevarustus...................................................................................................... 66 3.7.4 Soojavarustus.................................................................................................... 66 3.7.5 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks tehnovõrkude osas ................................. 67

3.8 Tuleohutusnõuded .................................................................................................... 68 3.9 Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................... 68 3.10 Kavandatud tegevuse alternatiivid............................................................................ 69

3.10.1 Alternatiiv 1 – 0-alternatiiv .............................................................................. 69 3.10.2 Alternatiiv 2 – Kolme tehissaare rajamine ....................................................... 70 3.10.3 Alternatiiv 3 – Ühe suure tehissaare rajamine.................................................. 71

3.11 Keskkonda mõjutavad tegevused ja eeldatavad keskkonnamõjud ........................... 71 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU .......................................................................................... 74

4.1 Kavandatu ja selle alternatiivide seos üldplaneeringu, arengukavade ning planeeringutega..................................................................................................................... 74

4.1.1 Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneering .......................................... 74 4.1.2 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering ............................................................. 74 4.1.3 Põhja-Tallinna arengukava aastateks 2007-2010 ............................................. 75 4.1.4 Paljassaare sadama-ala struktuurplaan ............................................................. 76

4.2 Hüdrodünaamilised protsessid.................................................................................. 76 4.2.1 Sissejuhatus ...................................................................................................... 76 4.2.2 Lähteandmed .................................................................................................... 77 4.2.3 Matemaatilise mudeli MIKE21 kirjeldus ......................................................... 78

4.2.3.1 MIKE NSW moodul..................................................................................... 78 4.2.3.2 MIKE 21 HD moodul ................................................................................... 78 4.2.3.3 MIKE 21 ST moodul .................................................................................... 79

4.2.4 Matemaatilise modelleerimise tulemused ........................................................ 79 4.2.4.1 Põhjatuul....................................................................................................... 80 4.2.4.2 Kirdetuul....................................................................................................... 81 4.2.4.3 Idatuul........................................................................................................... 82

4.2.5 Modelleerimistulemuste kokkuvõte ................................................................. 83 4.3 Rannaprotsessid........................................................................................................ 84

4.3.1 Mõju rannale............................................................................................................ 84 4.3.2 Laevalainete mõju............................................................................................. 85

4.4 Mõju pinna- ja mereveele ......................................................................................... 88 4.4.1 Veetarbimised................................................................................................... 88



4

4.4.2 Reo- ja sademevee käitlus ................................................................................ 88 4.4.3 Sadama tegevusest tulenev mõju...................................................................... 89

4.5 Mõju merekeskkonnale ............................................................................................ 89 4.5.1 Mõju põhjataimestikule .................................................................................... 89 4.5.2 Mõju põhjaloomastikule ................................................................................... 90 4.5.3 Mõju kalastikule ja kalapüügile........................................................................ 90 4.5.4 Kokkuvõte ja soovitused .................................................................................. 92

4.6 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja rohealadele ning võimalik leevendus ....... 93 4.6.1 Ülevaade ........................................................................................................... 93 4.6.2 Paljassaare hoiuala külastuskoormus................................................................ 94 4.6.3 Tehissaared Tallinna rohealade kontekstis ....................................................... 96

4.7 Mõju maastikule ja haljastuse rajamine tehissaartele............................................... 99 4.7.1 Mõju maastikule ............................................................................................... 99 4.7.2 Tehissaarte haljastus ......................................................................................... 99

4.7.2.1 Haljastuse põhimõtted .................................................................................. 99 4.7.2.2 Haljastuseks ettevalmistus.......................................................................... 102

4.8 Mõjud linnustikule.................................................................................................. 106 4.8.1 Lindudele tähtsa toitumis- ja varjeala seosed planeeringualaga..................... 106 4.8.2 Mõjude avaldumine linnustikule .................................................................... 107 4.8.3 Soovituslikud ettepanekud ja nende rakendamise võimalused....................... 110

4.8.3.1 Tehissaarte rajamise periood ...................................................................... 110 4.8.3.2 Ekspluatatsiooniperiood ............................................................................. 111 4.8.3.3 Leevendusmeetmetena elupaigatüüpide sh pesitsusvõimaluste tekkimine planeeringualal ........................................................................................................... 113

4.8.4 Probleemlinnud............................................................................................... 115 4.8.4.1 Probleemid ja nende avaldumine................................................................ 115 4.8.4.2 Probleemide lahendusvõimalused .............................................................. 116

4.8.5 Ökoloogilised lõksud...................................................................................... 116 4.9 Sotsiaal-majanduslikud mõjud ............................................................................... 117

4.9.1 Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele, heaolule, tervisele ja varale ........... 117 4.9.2 Mõju infrastruktuurile .................................................................................... 120 4.9.3 Mõju laevaliiklusele ja navigeerimisoludele tehissaarte lähipiirkonnas ........ 120 4.9.4 Mõju turismi- ja puhkemajandusele ning ettevõtlusele.................................. 120 4.9.5 Mõju kultuuripärandile ja muinsuskaitsele..................................................... 122 4.9.6 Looduskeskkonna ja sotsiaal-majanduslike aspektide seosed kavandatuga... 122

4.10 Müra ....................................................................................................................... 123 4.10.1 Taust ............................................................................................................... 124

4.10.1.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus.............................................................. 124 4.10.1.2 Planeeritava olukorra kirjeldus............................................................... 124

4.10.2 Keskkonnamüra normtasemed ....................................................................... 124 4.10.3 Arvutused ....................................................................................................... 126

4.10.3.1 Arvutusmudelid ja maastikumudel......................................................... 126 4.10.3.2 Tallinna lahe laevaliiklus....................................................................... 127 4.10.3.3 Planeeritav väikesadam .......................................................................... 128 4.10.3.4 Autoliikluse lähteandmed....................................................................... 129 4.10.3.5 Ehitusmüra.............................................................................................. 130

4.10.4 Tulemused ...................................................................................................... 130 4.10.4.1 Kokkuvõte ja järeldused ......................................................................... 131

4.11 Õhukvaliteet ja võimalikud saasteallikad piirkonnas ............................................. 132 4.11.1 Välisõhu seire Tallinnas ................................................................................. 132 4.11.2 Paljassaare reoveepuhastusjaam..................................................................... 134 4.11.3 Võimalikud saasteallikad lähipiirkonnas ja hinnang nendele......................... 136



5

4.11.4 Lõhnahäiringu õiguslik regulatsioon.............................................................. 142 4.11.5 Praktikas ilmnenud lõhna probleemide õiguslik analüüs ............................... 143 4.11.6 Tallinna prügila komposteerimisprotsessi lõhnaainete modelleerimine ja selle tulem 144 4.11.7 Lõhnaprobleem Paljassaare poolsaarel ja sellega senine tegelemine............. 146 4.11.8 Paljassaare tehissaarte alal võimaliku ebameeldiva lõhnahäiringu olemus ja selle lahendusvõimalused ............................................................................................... 150

4.11.8.1 Ülevaade lõhnahäiringu käsitluse materjalidest ..................................... 150 4.11.8.2 Paljassaare põik 16 planeeringu välisõhu uuring .................................. 150 4.11.8.3 Tallinna Reoveepuhastusjaama seisukoht võimaliku lõhnaprobleemi suhtes 154 4.11.8.4 Tehissaartel välisõhu uuringu hajuvusarvutuste põhjal saadud saastetasemed ............................................................................................................. 155

4.12 Valgussaaste ........................................................................................................... 157 5 NATURA HINDAMINE ............................................................................................... 159

5.1 Üldosa..................................................................................................................... 159 5.2 Eelhindamine.......................................................................................................... 160 5.3 Natura hindamise taustmaterjal .............................................................................. 164 5.4 Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang ............. 164

6 KRITEERIUMID JA ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS................................................ 167 6.1 Kriteeriumid ........................................................................................................... 167

6.1.1 Kriteeriumide kirjeldus ja selgituslik ülevaade .............................................. 167 6.1.2 Kriteeriumide kaalu määramine ..................................................................... 170

6.2 Alternatiivide võrdlus kriteeriumide kaalu alusel .................................................. 170 6.3 Järeldused ............................................................................................................... 175

7 KAUDNE MÕJU, KUMULATIIVNE MÕJU JA KOOSMÕJU .................................. 176 7.1 Ülevaade ................................................................................................................. 176 7.2 Keskkonnamõjude astmeline skeem ja maatriks .................................................... 177 7.3 Kokkuvõte .............................................................................................................. 180

8 NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED............................................................................................... 181

8.1 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed......................... 181 8.1.1 Tehissaarte ja sadama rajamiseks tehtavad tööd ning saartele ehitamine ...... 181 8.1.2 Sadama ekspluatatsiooniga seotud võimalikud keskkonnamõjude vältimise meetmed ja ohutusnõuded .............................................................................................. 182 8.1.3 Sademevete käitlus planeeringualal................................................................ 184 8.1.4 Ehitusjäätmete käitlus..................................................................................... 184 8.1.5 Tehissaarte rajamisel avalduda võivate mõjude vältimine ja leevendusmeetmed 185

8.1.5.1 Leevendusmeetmed .................................................................................... 185 8.1.5.2 Linnusaar .................................................................................................... 186

8.1.6 Tingimused arhitektuurikonkursiks................................................................ 189 8.2 Keskkonnaseire....................................................................................................... 190

9 KOKKUVÕTE ............................................................................................................... 191 9.1 Taustülevaade ......................................................................................................... 191 9.2 Kavandatud tegevus................................................................................................ 192 9.3 Kavandatud tegevuse ja alternatiivide keskkonnamõjud........................................ 193 9.4 Leevendusmeetmed ................................................................................................ 195 9.5 Lõppjäreldused ....................................................................................................... 196

Kasutatud kirjandus ................................................................................................................ 198 LISAD .................................................................................................................................... 201



6

Lisa 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm. Lisa 2 KSH programmi heakskiitmine. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni

04.05.2010. a kiri nr HJR 6-8/13325-3. Lisa 3 Meteoroloogia ja hüdrodünaamika andmed. Corson OÜ, Tallinn 2000. Lisa 4 Tallinna lahe ja planeeringuala merepõhja batümeetria. Corson OÜ, Tallinn 2010. Lisa 5 Hüdrodünaamika matemaatilise modelleerimise uuringu joonised – põhjatuul. Corson

OÜ, Tallinn 2010. Lisa 6 Hüdrodünaamika matemaatilise modelleerimise uuringu joonised – kirdetuul. Corson

OÜ, Tallinn 2010. Lisa 7 Hüdrodünaamika matemaatilise modelleerimise uuringu joonised – idatuul. Corson

OÜ, Tallinn 2010. Lisa 8 Paljassaare tehissaare detailplaneeringu põhijoonis, M 1:1000. K-Projekt AS töö nr

08309 joonis nr GE-4 (koostatud 24.11.2010. a). Lisa 9 Paljassaare tehissaare detailplaneeringu tehnovõrkude koondplaan, M 1:1000. K-

Projekt AS töö nr 08309 joonis nr GE-5 (koostatud 30.09.2010. a). Lisa 10 Lõimise ja keemilise analüüsi tulemused. Tellimus nr T10-46. Eesti

Geoloogiakeskuse labor, mai 2010. Lisa 11 Paljassaare tehissaare detailplaneering. Keskkonnamüra hinnang. Insinööritoimisto

Akukon OY töö nr 10863-1, Tallinn 08/2010. Lisa 12 Tehnilised tingimused:

- Tallinna Vesi AS tehnilised tingimused. 16.07.2009. a kiri nr PR/0928628-1. - Elion Ettevõtted AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr

12324705. Koostatud 17.07.2009. a. - Eesti Gaas AS tehnilised lähteandmed Paljassaare tehissaare detailplaneeringu

koostamiseks. 04.08.2009. a kiri nr 5-1/255. - Tallinna Sadama Elektrivõrk OÜ väljastatud Paljassaare tehissaare

elektrivarustusega liitumise tingimused detailplaneeringu koostamiseks. 08.01.2010. a kiri nr 1-5/269.

Lisa 13 Terviseameti kiri projekti hindamise kohta, otsus nr 9.3-1/271. 15.06.2010. a. Lisa 14 KSH aruande avalikustamise teade avalikus väljaandes„Ametlikud Teadaanded“

(11.10.2010), ajalehes Eesti Päevaleht (09.10.2010), väljavõtted Tallinna Keskkonnaameti ja K-Projekt AS kodulehtedelt (11.10.2010) ning e-postiga (11.10.2010) saadetud teated asjast huvitatud isikutele ja asutustele.

Lisa 15 Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu mõju ümbritsevate alade linnustikule. P. Vissak, 2010.

Lisa 16 Merepõhjaelustik ja kalastik mõjupiirkonnas ning võimalikud mõjud neile. A. Järvik, Tallinn 2010.

Lisa 17 Paljassaare saare „Kasiinosaar“ kompleksi hüdrotehniline osa. Portkonsult OÜ töö nr K.Saar-1/09, jaanuar 2009.

Lisa 18 Avalikustamise ajal saabunud kirjad ja vastuskirjad: • Tallinna Keskkonnaameti 29.10.2010. a kiri nr 6.1-4.4/2175 • K-Projekt AS 19.11.2010. a vastuskiri nr 2-6/402 • Tallinna Linnuklubi 29.10.2010. a kiri • K-Projekt AS 19.11.2010. a vastuskiri nr 2-6/402

Lisa 19 KSH aruande 01.11.2010. a toimunud avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri. Lisa 20 Märkmed 05.11.2010. a linnusaare küsimusi puudutavast kohtumisest. Lisa 21 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed, M 1:3000. K-Projekt AS

töö nr 08309 joonis nr GE-2 (koostatud 12.11.2010. a). Lisa 22 Keskkonnaameti HJR 10.01.2011 nr HJR 6-8/10/45484-3 KSH aruandele esitatud

täiendusettepanekud. Lisa 23 Tallinna Keskkonnaameti 21.01.2011 nr 6.1-4.4/10/2175 KSH aruandele esitatud

täiendusettepanekud.



7

Lisa 24 Keskkonnaameti HJR 10.01.2011 ja 10.11.2011 ning Tallinna Keskkonnaameti 21.01.2011 ja 27.05.2011 täiendusettepanekutega arvestamine KSH aruandes.

Lisa 25 Corson OÜ 05.05.2011 selgituskiri Tallinna Keskkonnaametile. Lisa 26 Tallinna Keskkonnaameti 27.05.2011 täiendusettepanekud. Lisa 27 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. „Paljassaare poolsaare välisõhu kvaliteedi

mõõtmised ja arvutuslik hindamine”. Tallinn 2011. joonistest väljavõte. Lisa 28 Keskkonnaameti HJR 10.11.2011 nr HJR 6-8/11/45484-7 KSH aruande

täiendusettepanekud. Lisa 29 AS Tallinna Vesi 15.03.2012 nr 3/1213763-1 vastus Corson OÜ päringule. Lisa 30 Kaldakindlustuse variandid. Lisa 31 Keskkonnaameti HJR 16.07.2012 nr HJR 6-8/12/45484-9 KSH aruande

heakskiitmine. Lisa 32 Keskkonnaameti HJR 16.07.2012 nr HJR 6-8/12/45484-9 täiendavate märkustega

arvestamine.



8

1 ÜLDOSA 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Detailplaneeringu eesmärgiks on Paljasaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale ehitusõiguse määramine kolme omavahel ühendatud tehissaare rajamiseks, kuhu on kavandatud üks 9-korruseline, maa-aluse korrusega ärihoone, üks kuni 4-korruseline, maa-aluse korrusega äripindadega ühiskondlik hoone ja kaks 1-korruselist äripindadega ühiskondlikku hoonet. Lisaks on kavandatud ka jahisadam ning rannapark koos kõrghaljastuse ja rannaga. Kokku on kavandatud üks 100% ärimaa, üks 85% sotsiaalmaa ja 15% ärimaa ning üks 95% sotsiaalmaa ja 5% ärimaa sihtotstarbega krunt. Lisaks on detailplaneeringu ülesanne üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine. Detailplaneeringu asendiplaanilise lahenduse ja hoonestuse võimaliku mahulise eskiisi aluseks on Paljassaare sadama-ala struktuurplaan (heaks kiidetud Tallinna Linnavalitsuse 30.05.2007 korraldusega nr 29), mille autoriks on OÜ Ars Projekt arhitektid. Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse korraldusele on struktuurplaan aluseks detailplaneeringute koostamisel Paljassaare sadama piirkonnas. Planeeritud on moodustada kolm krunti (joonis 1.1), millest:

• positsioonil 1 on nn ärisaar (lisas 8 toodud põhijoonisel idapoolseim saar) – krundile on plaanitud ärimaa sihtotstarbega „Kasiinosaare“ kompleks ühe kuni üheksa maapealse korrusega ärihoone ehitamiseks, kus asuvad poed, kasiinod, hotell, restoran, klubi ja spa;

• positsioonil 2 on nn kunstisaar (põhijoonisel läänepoolseim saar) – krundile on plaanitud äri- ja ühiskondliku maa sihtotstarve ühe kuni nelja maapealse korrusega ühiskondliku kontserdi- ja konverentsisaalidega hoone ehitamiseks;

• positsioonil 3 on nn puhkesaar (põhijoonisel lõunapoolseim saar) – krundile on kavandatud ühiskondliku sihtotstarbega kahe ühekorruselise ühiskondliku hoone ehitamine. Saarele on planeeritud kõrghaljastusega pargid, rekreatsiooni- ja sportimisvõimalused, liivarand ja kohvikud.

Joonis 1.1 Eskiis kavandatud tehissaartest. Allikas: Ars Projekt OÜ, 2008. a

12

3



9

Linnaehituslikust seisukohast on detailplaneering vajalik piirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra parendamiseks. Detailplaneeringuga määratletakse Paljassaare sadama-äärsele alale uus identiteet ja seega arengupotentsiaal Kopli ja Põhja-Tallinna kontekstis, arvestades võimalusega, et alale saab omistada erinevaid funktsioone. Ala planeerimisel on lähtutud eelkõige asjaolust, et töötamis- ja puhkevõimaluste optimaalne kombinatsioon on väga oluline jätkusuutliku segakasutusega naabruskonna loomisel. Eesmärk on luua paindlik linnaarendusraamistik, mis suudab lühiajalises perspektiivis turukõikumistega kohanduda, ent võimaldab saavutada pikaajalises perspektiivis jätkusuutliku kasvu. Turismi ja väikeste lõbusõidupaatide arvu kasvades Läänemere regioonis on loomulik rajada ühele saarele ka kaasaegne väikesadam. Tallinna mastaabis tähendab see uue värava avanemist nii külalistele kui ka merega seotud sündmustele, regiooni mastaabis aga uue sihtkoha tekkimist.

1.2 Keskkonnamõju strateegiline hindamine ja selle ulatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) viiakse läbi vastavalt 22.02.2005 vastu võetud keskkonnamõju hindamise ja keskkonna seadusele (edaspidi KeHJS) ja heakskiidetud KSH programmile (lisa 1). KSH lähtedokumentideks on detailplaneeringu eskiislahendus. KSH eesmärk on esitada detailplaneeringu koostamise käigus keskkonnaalaseid ettepanekuid ja meetmeid, mis leevendaks ja ennetaks detailplaneeringust tulenevaid võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid. Eesmärkideks on ka ehitamisel ja ekspluatatsioonil olulise keskkonnariski tekke võimaluste hindamine, soovimatute mõjude leevendusvõimaluste analüüsimine ja lahendite esitamine. KSH koostamise käigus ja tulemuste alusel esitatakse ettepanekuid kavandatavaks tegevuseks, millega on võimalik vältida või minimeerida negatiivseid keskkonnamõjusid ning edendada säästvat arengut. KSH aruandes käsitletakse mõjutatava looduskeskkonna (mere- ja maismaa elustik, looduskaitsealad, veerežiim, maastik), sotsiaal-majandusliku keskkonna (sotsiaalmajanduslikud tegurid, sh ettevõtlus, puhkemajandus, heaolu jms) ning tehiskeskkonna (hooned ja rajatised) olemust ja mõjutatavust. Reaalsete alternatiivide võrdluse juures käsitletakse tõenäolist arengut, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida. KSH aruande koostamisel arvestatakse KeHJS § 29 Natura 2000 võrgustiku ala mõjutava tegevuse keskkonnamõju hindamise erisusi, kuna detailplaneeringuga kavandatavate tegevustega võib kaasneda Paljassaare hoiualale ja selle ümbrusele võimalik kumulatiivne mõju inimsurve, kasutuskoormuse ja mereliikluse suurenemisega. Natura hindamine on esitatud eraldi peatükina, kus käsitletakse planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat mõju Natura 2000 ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele. KSH koostatakse planeeringuala ja selle vahetu kontaktvööndi kohta, mis jääb Paljassaare poolsaarele. KSH järelevalvaja muutmisettepaneku järgse (lisas 8 ja 9 fragment B „Linnusaar“) planeeringuala pindala on 28,17 ha. Planeeringuala asub Tallinnas Paljassaare poolsaare idaranna vahetus läheduses Tallinna lahes Paljassaare sadama ja Katariina muuli vahelisel merealal (joonis 1.2 ja 1.3). Antud piirkonna iseärasuseks on asjaolu, et meri on



10

selles kohas valdavalt madal (-0,3 kuni -2,0 m), kuid planeeritava ala piiridesse võib jääda ka üle 7 m sügavusega kohti. Osaliselt hõlmab planeeringuala ka Paljassaare tee 32, 32b, 32c ja 32d kinnistuid maismaal. Planeeringualast loodesuunas ca 600 m kaugusel algab Paljassaare poolsaare põhjaosas asuv Paljassaare hoiuala, mis kuulub ka NATURA 2000 võrgustikku.

Joonis 1.2 Tehissaarte detailplaneeringu asukoht Tallinna lahe lääneosas

Joonis 1.3 Detailplaneeringuala lähipiirkond. Allikas: Ars Projekt 2007. KeHJS (§30 Piiriülese keskkonnamõju hindamise erisus) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ (Artikkel 7 Piiriülesed konsultatsioonid) tähenduses piiriülest keskkonnamõju antud detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne.

Tehissaarte DP ala



11

1.3 Informatsioon KSH kohta Arendaja: Kasiinosaar SA (aadress: Läänemere tee 17-13, 13914 Tallinn). Kontaktisik: Märt Sults, tel: 6625956, e-post: [email protected]. Detailplaneeringu ning KSH algataja: Tallinna Linnavalitsus (aadress: Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn, e-post: [email protected]). Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress: Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn). Kontaktisik: Arvo Rikkinen, tel: 6404251, e-post: [email protected]. Detailplaneeringu koostaja: K-Projekt AS (aadress: Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn). Kontaktisik: Jüri Mirme (projektijuht), tel: 6264123, e-post: [email protected]. Otsustaja: Tallinna Linnavolikogu (aadress: Vana-Viru 12, 15080 Tallinn, e-post: [email protected]). Keskkonnamõju hindaja: Corson OÜ (aadress: Akadeemia tee 21d-201, 12881 Tallinn). Kontaktisikud: Toomas Liiv – kontakt tel: 5653373, e-post: [email protected], Merike Viigisalu – kontakt tel: 55988950, e-post: [email protected] ja Kalev-August Parksepp – kontakt tel: 56933301, e-post: [email protected]. KSH järelevalvaja: Keskkonnaamet – Harju-Rapla-Järva regioon (aadress: Viljandi 16, 11216 Tallinn, e-post: [email protected]). KSH töögrupp: Keskkonnamõju strateegilise hindamise töögruppi juhib KeHJS § 34 lõige 3-le vastav OÜ Corson keskkonnaekspert Toomas Liiv (tegevuslitsents nr KMH0119). Lisa 1 lisas 5 on esitatud koopiad vastavatest dokumentidest ja tegevuslitsentsidest. Töögrupp: Toomas Liiv – litsentseeritud keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0119 annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: tegevusvaldkonnad – energeetika, reoveekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ja veekogusse tahkete ainete kaadamine, ehitus, teenindus; mõjuvaldkonnad – pinnas- ja maastik, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid, soojus, veesaaste ja veetase), töögrupi juht, hüdrodünaamika ja planeerimine. Uno Liiv – Corson OÜ, tehnikadoktor, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid. Tatjana Tihhomirova – Corson OÜ, tehnorajatised ja -võrgud. Peeter Vissak – bioloog, loomastik ja linnustik. Marilis Saul - Corson OÜ, TTÜ tehnikateaduse magister. Ehitusteaduskonna keskkonnatehnika eriala keskkonnakorralduse spetsialiseerumisega. Merike Viigisalu - Corson OÜ, TTÜ tehnikateaduse magister. Ehitusteaduskonna keskkonnatehnika eriala keskkonnakorralduse spetsialiseerumisega. Aurika Männik - Corson OÜ, TTÜ tehnikateaduse magister, hüdrodünaamika ja matemaatiline modelleerimine. Rein Ratas – keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0066), kumulatiivsed mõjud. Ahto Järvik – keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0028), mereelustik ja kalastik. Kalev-August Parksepp – litsentseeritud keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0120 annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: tegevusvaldkonnad – põllumajandus, maaparandus, metsamajandus, jäätmekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, puhkemajandus ja haljastus, transport ja liiklus; mõjuvaldkonnad – pinnas- ja



12

maastik, jäätmeteke, maismaa taimestik, mets, kaitstavad loodusobjektid), maastik, haljastus, Corson OÜ projektijuht. Asjast huvitatud isikud ja asutused:

• Keskkonnaamet • Maa-amet • Eesti Keskkonnaühenduste Koda – Eesti Roheline Liikumine • EV Veeteede Amet • Keskkonnaministeerium • Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium • Kultuuriministeerium • Muinsuskaitseamet • Põhja-Eesti Päästekeskus • Harju Maavalitsus • Tallinna Linnaplaneerimise Amet • Tallinna Linnavolikogu • Tallinna Keskkonnaamet • Tallinna Tervisekaitsetalitus • Tallinna Transpordiamet • Tallinna Kommunaalamet • Tallinna elanikud • Põhja-Tallinna Valitsus • Detailplaneeringu lähiala kinnistute omanikud • Tallinna Linnuklubi • Paljassaare Reoveepuhastusjaam (Tallinna Vesi AS) • Tallinna Sadam AS

1.4 KSH protsessi ülevaade ja avalikkuse kaasamine

1.4.1 KSH algatamine, programmi ja aruande avalikustamine - Tallinna Linnavalitsus algatas 04. novembril 2009. a korraldusega nr 1818-k (lisas 1 lisa

2) Paljassaare tehissaare detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.

- KSH algatamise teade ilmus 13.11.2009. a avalikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ ja 10.11.2009. a ajalehes Postimees (lisas 1 lisa 3).

- KSH programmi sisu osas küsiti vastavalt KeHJS § 36 lõikele 3 seisukohta 18.12.2010. a kirjaga Keskkonnaministeeriumilt (hilisem vee erikasutusloa väljastaja), Keskkonnametilt (KSH järelevalvaja), Tallinna Linnaplaneerimisametilt ja Tallinna Keskkonnaametilt

- Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja teatas keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.03.2010. a, ajalehes Eesti Päevaleht 04.03.2010. a, K-Projekti ja Tallinna veebilehel ning saatis elektroonilised kirjad asjast huvitatud isikutele (lisas 1 lisa 7).

- KSH programmi avalik väljapanek kestis 04.03.2010-18.03.2010. a (vastavalt KeHJS seaduse § 37 lõike 3 kohaselt peab väljapanek olema vähemalt 14 päeva).

- KSH programmi kohta sai kuni 18.03.2010. a esitada postiga või e-kirjana ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi Tallinna Keskkonnaametisse (aadressil Harju 13, 10130 Tallinn



13

või [email protected]) ning Corson OÜ aadressile Akadeemia tee 21d-201, 12881 Tallinn või [email protected].

- KSH programmi avalik arutelu toimus Põhja-Tallinna Valitsuses 23.03.2010. a algusega kell 15.00. Avaliku arutelu protokoll ja selles osalenute nimekiri on KSH programmi lisas 9.

- KSH programmi täiendati avalikustamise ajal esitatud ettepanekute, küsimuste ja vastuväidete alusel ning esitati 15.04.2010. a koos lisadega KSH järelevalvajale heakskiitmiseks.

- KSH järelevalvaja teatas KSH programmi heakskiitmisest 04.05.2010. a kirjaga nr HJR 6-8/13325-3 (lisa 2).

- KSH edasine läbiviimine ja aruande koostamine toimus heakskiidetud KSH programmi alusel. Peale KSH programmi heakskiitmist koostasid eksperdid koostöös detailplaneeringu koostajatega KSH aruande, mis valmis 08.10.2010. a.

- K-Projekt AS teatas detailplaneeringu KSH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 11.10.2010. a ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“, 09.10.2010. a ilmunud ajalehes Eesti Päevaleht, Tallinna linna kodulehel (http://www.tallinn.ee/est/g3566s49077) ja K-Projekti kodulehel (http://www.kprojekt.ee) ning kirjadega asjast huvitatud isikutele (lisa 14).

- Valminud KSH aruanne avalikustamine toimus ajavahemikus 11.10.2010-01.11.2010. a (erinevuseks KMH aruande avalikustamisest on see, et vastavalt KeHJS § 41-le on väljapaneku tähtaeg vähemalt 21 päeva).

- KSH aruandega sai tutvuda tööpäevadel avalikul väljapanekul Tallinna Keskkonnaametis ning Tallinna linna ja K-Projekt AS kodulehtedel.

- Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KSH aruande kohta sai esitada kuni 29.10.2010. a Tallinna Keskkonnaametile aadressil Harju 13, 10130 Tallinn (kontaktisik: Ülle Ambos, tel: 640 4767, e-post: [email protected]) või keskkonnamõju hindamist teostava Corson OÜ aadressile Akadeemia tee 21d-201, 12881 Tallinn, e-post: [email protected].

- KSH aruande avalik arutelu korraldati Põhja-Tallinna Valitsuses 01.11.2010. a kell 14.30. - Peale KSH aruande avalikku arutelu täiendasid eksperdid aruannet avalikustamise käigus

esitatud ettepanekutega (lisa 18), avaliku arutelu protokolliga (lisa 19) ning muude vastavate lisade ja materjalidega. Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja saatis 24.11.2010. a KSH täiendatud aruande Keskkonnaametile heakskiitmiseks.

- Keskkonnaamet kirjas 10.01.2011 nr HJR 6-8/10/45484-3 esitas KSH aruandele täiendamisettepanekud (lisa 22). Lisas 24 on toodud tabel ettepanekutega arvestamise kohta KSH aruandes.

- Keskkonnaameti HJR regiooni 10.01.2011 nr HJR 6-8/10/45484-3 ja Tallinna Keskkonnaameti 21.01.2011 nr 6.1-4.4/10/2175 (lisa 23) ettepanekute järgi täiendatud KSH aruanne saadeti strateegilise planeerimisdokumendi koostaja poolt koos detailplaneeringuga KSH järelevalvajale KSH aruande heakskiitmiseks.

- Tallinna Keskkonnaamet 27.05.2011 nr 6.1-4.4/916 saatis KSH aruandele täiendusettepanekud (lisa 26).

- Tallinna Keskkonnaameti ettepanekutega täiendatud KSH aruanne saadeti Tallinna Keskkonnaameti poolt 29.09.2011 Keskkonnameti HJR regioonile KSH aruande heakskiitmiseks.

- Keskkonnaameti HJR regiooni 10.11.2011 nr HJR 6-8/11/45484-7 saatis KSH aruande täiendusettepanekud.

- Tallinna Keskkonnaamet saatis KSH aruande 15.06.2012 nr 6.1-4.4/361-1 Keskkonnameti HJR regioonile heakskiitmiseks.

- Keskkonnaamet HJR 16.07.2012 nr HJR 6-8/12/45484-9 kiitis KSH aruande heaks (lisa 31). Keskkonnaameti HJR 16.07.2012 nr HJR 6-8/12/45484-9 täiendavate märkustega arvestamine on esitatud lisas 32.



14

Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamise teavitamine peab toimuna vastavalt KeHJS § 44 lõigetele 1 ja 2. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja teatab strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga 14 päeva jooksul kehtestamise otsuse tegemisest arvates käesoleva seaduse § 35 lõikes 4 ja § 36 lõike 2 punktis 3 nimetatud asutustele ja isikutele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise järelevalvajale. Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest teatamise korral tuleb tagada, et käesoleva seaduse §-des 35 ja 36 nimetatud asutustele ja isikutele oleks kättesaadav: 1) kehtestatud strateegiline planeerimisdokument; 2) ülevaade strateegilises planeerimisdokumendis keskkonnakaalutluste arvessevõtmisest; 3) ülevaade strateegilises planeerimisdokumendis keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvessevõtmisest; 4) ülevaade strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel peamiste alternatiivsete võimaluste hulgast valiku tegemise põhjustest; 5) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva võimaliku olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete kirjeldus.

1.4.2 KSH aruandele esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine aruandes Valminud KSH aruanne avalikustamine toimus ajavahemikus 11.10.2010-01.11.2010. a ja ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KSH aruande kohta sai esitada kuni 29.10.2010. a KSH aruande avalikustamisel saabunud kirjad ning vastuskirjad nendele on toodud lisas 18. Järgnevalt on esitatud lühikokkuvõtted kirjades esitatud küsimuste, ettepanekute, märkuste ja vastuväidetega arvestamise kohta.

1.4.2.1 Tallinna Keskkonnaameti kiri

1. Küsimuses on käsitletud Paljassaare reoveepuhastusjaamast tuleneva võimaliku ebameeldiva lõhna levikut planeeringualale

KSH aruannet on täiendatud peatüki 4.11 Õhukvaliteet ja võimalikud saasteallikad piirkonnas alapeatükkidega.

2. Küsimuses on käsitletud välisõhu saastatuse taset Välisõhu saastamise osas on aruannet täiendatud ja käsitletud peatüki 4.11 Õhukvaliteet ja võimalikud saasteallikad piirkonnas alapeatükkides.

3. Küsimuses on käsitletud põhjasetete proovide võtmist Proovivõtukohad on valitud sellel põhimõttel, et hõlmata kõiki detailplaneeringuga kavandatud saari. Küsimuses käsitletud punktidega on täiendatud peatükki 2.1.5.1 Planeeringualal tehtud uuringute põhjal esitatud geoloogiline ülevaade. Hoovuste mõju planeeringualal on lokaalne ja seda on selgitatud peatüki 4.2 Hüdrodünaamilised protsessid alapeatükkides.

4. Küsimuses on käsitletud reovee peapumbamaja avariiväljalasu töölerakendamise mõju kavandatule ja inimeste tervisele

Kuna saarte juurde suplusrandasid ei kavandata ja inimeste otsene kokkupuude veega puudub, siis Tallinna Vesi AS reovee peapumba avariiväljalask kavandatavat tegevust ja inimeste



15

tervist ei mõjuta. KSH aruandes on avariiväljalasku käsitletud peatükis 2.1.3.2 Avariiväljalask.

5. Küsimuses on käsitletud tehissaarte võimalikku mõju Pikakari rannale KSH aruannet on täiendatud peatükis 4.2.5 Modelleerimistulemuste kokkuvõte.

6. Küsimuses on käsitletud mõju laevaliiklusele Laevaliikluse ja meresõiduohutuse mõju kohta on aruandele lisatud peatükk 4.9.3 Mõju laevaliiklusele ja navigeerimisoludele tehissaarte lähipiirkonnas ja küsimust on arvestatud alternatiivide võrdluses (ptk 6).

7. Küsimuses on käsitletud maa-aluste parklate põrandavee juhtimist reoveekanalisatsiooni.

KSH aruannet on täiendatud nõudega maa-aluste parklate põrandavee juhtimisest reoveekanalisatsiooni peatükis 3.7.5 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks tehnovõrkude osas.

8. Küsimuses on käsitletud ptk-s 4.2.4.3 toodud vee liikumise vektorite kirjelduse täpsustamist

Vee liikumise vektorite kirjeldus on aruande viidatud lauses parandatud.

9. Küsimuses on käsitletud keskkonnamüra. Selgitus liiklusmüra hindamisel teiste Paljassaare poolsaare arendustegevustega arvestamise kohta on toodud aruande peatükis 4.10.3.4 Autoliikluse lähteandmed ja lisas 11.

10. Küsimuses on käsitletud mõju Paljassaare hoiuala loomadele ja lindudele. KSH aruande peatükki 4.6 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja rohealadele ning võimalik leevendus on täiendatud kolme alapeatükiga sh 4.6.2 Paljassaare hoiuala külastuskoormus ning mõju Paljassaare hoiuala lindudele on pikemalt käsitletud peatüki 4.8 Mõjud linnustikule alapeatükkides.

11. Küsimuses on käsitletud linnustikule uute tingimuste loomist. Teemat käsitletakse peatüki 8.1.5 Tehissaarte rajamisel avalduda võivate mõjude vältimine ja leevendusmeetmed alapeatükkides.

12. Küsimuses on käsitletud P. Vissaku töö kasutamist ptk 4.8 paremaks mõistmiseks. Aruande peatükki 4.8 Mõjud linnustikule on täiendatud alapeatükkidega ja bioloog P. Vissaku töö hinnanguga tehissaarte mõjust ümbritsevate alade linnustikule on KSH aruande lisas nr 15.

13. Küsimuses on käsitletud Natura eelhindamise kolmandat sammu. Natura hindamise kolmandat sammu on täiendatud aruande peatükis 5.2 Eelhindamine.

14. Küsimuses on käsitletud Natura eelhindamise neljandat sammu. KSH aruande peatükis 5.2 neljanda sammu osa on täiendatud ja sõnastusi korrigeeritud. Aruandesse on lisatud linnustikule avalduda võivate mõjude vältimise ja leevenduste peatükki uus alapeatükk 8.1.5.2 Linnusaar, mis on esitatud leevendusmeetmena praeguste liivaseljandike kaotamisele.

15. Küsimuses on käsitletud Natura hindamise järelduse kumuleeruvaid ja kaudseid mõjusid.

Esitatud ettepanekut on arvestatud peatüki 5.2 Eelhindamine neljanda sammu täiendamisel.



16

16. Küsimuses on käsitletud külastuskoormust ja võimalikke kumulatiivseid mõjusid ning koostööd Tallinna Linnuklubiga.

Aruannet külastuskoormuse ja kumulatiivsete mõjude osas on täiendatud peatüki 4.6 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja meetmed kaitsealuste liikide säilimiseks alapeatükkidega. Täiendatud on ka peatüki 4.8 Mõjud linnustikule allpeatükke ja peatükki 7 Kaudne mõju, kumulatiivne mõju ja koosmõju. Koostöös Tallinna Linnuklubiga on kavandatud lisaks tehissaartele rajada linnusaar ja selle kohta on aruannet täiendatud peatükiga 8.1.5.2 Linnusaar ning lisaga 20, milles on esitatud linnusaare planeerimise koosoleku märkmed.

17. Küsimuses on käsitletud leevendavate meetmete peatüki (ptk 8.1.5) täiendamist lindude rändepeatus-, toitumis- ja varjeala kadumise kohta.

Lindude rändepeatus-, toitumis- ja varjeala kadumise kohta on leevendusmeetmeid välja pakutud peatüki 8.1.5 Tehissaarte rajamisel avalduda võivate mõjude vältimine ja leevendusmeetmed alapeatükkides.

18. Küsimuses on käsitletud haljastuse kasvukeskkonna ja -tingimuste põhimõttelise kujundamise vajadust.

Aruande peatükki 4.7 Mõju maastikule ja haljastuse rajamine tehissaartele on lisatud alapeatükk 4.7.2 Tehissaarte haljastus, milles on esitatud haljastuse põhimõtted ja selgitused haljastuse rajamise ettevalmistusteks. 4.7.2 alapeatükkides on käsitletud vajaliku kasvukeskkonna ja -tingimuste kujundamist ning esitatud võimalike pinnasekihtide lasuvuse joonised. Aruande peatükis 8.1.6 Tingimused arhitektuurikonkursiks on esitatud arhitektuuri- ja maastikukujunduse konkursil osalejatele keskkonnaalased konkursitingimused.

19. Küsimuses on käsitletud tehissaarte haljastusega seonduvate nõuete täitmiseks esitatavaid seisukohti ja soovitusi.

Aruannet on täiendatud peatükiga 4.7.2 Tehissaarte haljastus, kus alapeatükkidena on esitatud haljastuse põhimõtted, joonised ja ettevalmistuseks vajalikud aspektid.

20. Küsimuses on käsitletud 0-alternatiivi ehk olemasoleva olukorra säilitamise mittesobivust.

Aruannet on täiendatud ja selgitus toodud alternatiivide võrdluse järeldustes (peatükk 6.3 Järeldused).

1.4.2.2 Tallinna Linnuklubi kiri 1. Küsimuses on käsitletud detailplaneeringuga merelindude toitumisala hävitamist ja leevendusmeetmete väljapakkumist. Lindude rändepeatus-, toitumis- ja varjeala kadumise kohta on leevendusmeetmeid välja pakutud peatüki 4.8 Mõjud linnustikule ja 8.1.5 Tehissaarte rajamisel avalduda võivate mõjude vältimine ja leevendusmeetmed alapeatükkides. 2. Küsimuses palutakse selgitada lindudele avalduvaid leevendavaid meetmeid. Aruannet on täiendatud, lindudele avalduvaid leevendusmeetmeid välja toodud peatüki 4.8 Mõju linnustikule ja 8.1.5 Tehissaarte rajamisel avalduda võivate mõjude vältimine ja leevendusmeetmed alapeatükkides. 3. Käsitleb alternatiivide elupaikade küsimusi ja ökoloogilise lõksu vältimise vajadust.



17

Aruande peatükki 4.8.2 Mõjude avaldumine linnustikule on täiendatud mitmete alapeatükkidega, sealhulgas on lisatud peatükk 4.8.5 Ökoloogilised lõksud. KSH aruande lisas 15 on toodud bioloog P. Vissaku hinnang piirkonna linnustikule. 4. Käsitletud on saartevahelise laguuni küsimusi. Aruande peatükki 4.8 Mõjud linnustikule on täiendatud mitmete alapeatükkidega, kus on käsitletud ka saartevahelisele alale laguuni tekkimist. 5. Käsitleb elupaikade kirjeldamise küsimust. Aruande peatükki 4.8 Mõjud linnustikule on täiendatud mitmete alapeatükkidega, kus on käsitletud leevendusmeetmeid lindudele toitumis- ja varjumisala loomisega. 6. Küsimuses on käsitletud võimalikke tekkida võivaid konflikte katustele asuvate lindude ja inimeste vahel. Aruandesse on lisatud Tallinna Linnuklubi linnalindude uuringu materjalide põhjal koostatud peatükk 4.8.4 Probleemlinnud, kus käsitletakse viidatud küsimusi ja esitatakse neile lahendeid. 7. Küsimus käsitleb valgusreostust Valgusreostusega arvestamise kohta on KSH aruannet täiendatud peatükkides 3.4 Arhitektuurinõuded ehitistele, ja 4.12 Valgussaaste. Lisaks on valgusreostuse ennetamise ja vältimise nõue esitatud peatükis 8.1.6 Tingimused arhitektuurikonkursiks. 8. Küsimus käsitleb hindamismetoodikat, millele soovitakse selgitusi ja parandusi. KSH peatükkides 6.1.1 Kriteeriumide kirjeldus ja selgituslik ülevaade ning 6.1.2 Kriteeriumide kaalu määramine on esitatud täiendavaid selgitusi alternatiivide võrdluses kasutatud kriteeriumide hindamisest. 9. Käsitleb erinevates peatükkides vigade parandamist ja täiendamist. Vead viidatud KSH aruande peatükkides on parandatud ja täiendused tehtud. 10. Küsimus käsitleb lõhna peatükki, mille andmestiku peaks täiendama. Aruandes on täiendavalt lisatud peatüki 4.11 Õhukvaliteet ja võimalikud saasteallikad piirkonnas, alapeatükid, kus on toodud andmed Paljassaare reoveepuhastusjaamast kuni 2010-nda aastani. 11. Küsimus käsitleb lk 92 olevat väidet hoiuala „liikumisest positiivses suunas“. Natura hindamise peatüki 5.2 Eelhindamine neljandas sammus on väidet selgitavamalt lahti kirjutatud. 12. Küsimus käsitleb KSH aruandes oleva teave hulka, et maht vastaks KMH nõuetele. Antud KSH on kavandatud koostada nii, et oleks arvestatud ka KMH nõuded. Samas saab tegevusloa andja otsustada andmestiku piisavuse koha. peale KSH lõplikku valmimist. 13. Tehakse ettepanek kooskõlastada arhitektuurikonkursi tingimused ka Tallinna Keskkonnaametiga. Antud ettepanekut on KSH aruandes arvestatud peatükkides 3.4 Arhitektuurinõuded ehitistele, 4.8.3.3 Leevendusmeetmetena elupaigatüüpide sh pesitsusvõimaluste tekkimine planeeringualal ja 8.1.6 Tingimused arhitektuurikonkursiks. 14. Juhitakse tähelepanu KSH programmile esitatud ettepanekute arvestamisele



18

Aruannet on täiendatud peatüki 4.8 Mõjud linnustikule alapeatükkidega. Koostöös Tallinna Linnuklubiga valmis linnusaare lahend, mis on esitatud peatükina 8.1.5.2 Linnusaar.

1.4.2.3 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni ja Tallinna Keskkonnaameti ettepanekud

K-Projekt AS saatis 24.11.2010 nr 2-6/410 KSH aruande Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile heakskiitmiseks. Keskkonnaamet kirjas 10.01.2011 nr HJR 6-8/10/45484-3 esitas KSH aruande täiendamiseks ettepanekud. Keskkonnaameti kiri on KSH aruande lisas 22 ja KSH aruandes ettepanekutega arvestamine on esitatud tabelina lisas 24. Tallinna Keskkonnaamet 21.01.2011 nr 6.1-4.4/10/2175 saatis KSH aruande täiendamiseks ettepanekud. Tallinna Keskkonnaameti kiri on KSH aruande lisas 23 ja KSH aruandes ettepanekutega arvestamine on esitatud tabelina lisas 24. Tallinna Keskkonnaamet 27.05.2011 nr 6.1-4.4/916 saatis KSH aruande täiendamiseks ettepanekud. Tallinna Keskkonnaameti kiri on KSH aruande lisas 26 ja KSH aruandes ettepanekutega arvestamine on esitatud tabelina lisas 24. Tallinna Keskkonnaamet saatis 29.09.2011 KSH aruande Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile heakskiitmiseks. Keskkonnaamet kirjas 10.11.2011 nr HJR 6-8/11/45484-7 esitas KSH aruande täiendamiseks ettepanekud. Keskkonnaameti kiri on KSH aruande lisas 28 ja KSH aruandes ettepanekutega arvestamine on esitatud lisas 24 tabelina. Keskkonnaametis toimus 24.11.2011 Keskkonnaameti 10.11.2011 kirja ja planeeringu ning KSH protsessiga edasimineku küsimuste arutelu. Osalesid Keskkonnaameti, planeerija ja ekspertide esindajad.

1.4.3 KSH aruande avalik arutelu ja seal esitatud ettepanekutega arvestamine KSH aruande avalik arutelu toimus 01.11.2010. a. Protokoll ja osalejate nimekiri on toodud aruande lisas 19.

• Soovitati välja tuua, et planeeringualal võib tekkida lõhnaprobleem, mis häirib elanikke.

KSH aruandes on lõhnaprobleemi küsimust käsitletud peatüki 4.11 Õhukvaliteet ja võimalikud saasteallikad piirkonnas vastavates alapeatükkides.

• Linnuklubi kirjas esitatud küsimustele annab vastused leevendusmeetmena välja pakutud ühe lisasaare rajamine, mis oleks nn linnusaar

Linnusaare kavandamiseks toimus peale KSH aruande avalikku arutelu kohtumine Tallinna linnuklubi esindaja, planeerimisdokumendi ja KSH koostajate vahel. Kohtumise märkmed on esitatud KSH lisas 20 ja linnusaare kohta käiva informatsiooniga on aruannet täiendatud eraldi peatükiga 8.1.5.2 Linnusaar.

• Tallinna Sadam AS soovis informatsiooni võimaliku süvendusvajaduse tekkimise kohta Paljassaare sadamasse viival laevateel.



19

KSH eksperdid tegid ettepanekud seirepunktide asukohtadeks, millest üks asus saarte ja sadama vahelisel alal kanali nõlva peal. Seirepunktide koordinaadid on esitatud peatükis 8.2 Keskkonnaseire.

1.5 Metoodika Kasutatakse Eestis üldkasutatavat KSH protsessi, mille sisulised etapid on järgmised:

• algatamine, ülesande püstitamine; • kavandatud tegevuse eesmärgi ja vajaduse määratlemine; • alternatiivide ja kriteeriumide määratlemine; • huvipoolte ja KSH valdkondade määratlemine; • materjali kogumine; • fooni kirjeldus; • alternatiivide hindamine; • mõjude ja leevendusmeetmete analüüs; • alternatiivide võrdlemine.

Protseduuriliselt järgitakse KeHJS nõutud etappe: KSH algatamisest teatamine, KSH programmi koostamine ja avalikustamine, KSH aruande koostamine vastavalt heakskiidetud programmile ning aruande avalikustamine. KSH protsessis kuuluvad arvestamisele:

• KSH kogemused; • kohtülevaatused; • välitöödel tehtud fotod; • kameraalne töö; • KSH ajal tehtud uuringud; • hüdrodünaamiliste situatsioonide matemaatilise modelleerimise tulemused; • eksperthinnangud; • KSH protsessi käigus toimunud ja toimuvad ekspertide ühisarutelud; • avalikustamise käigus laekunud ettepanekud; • arendaja poolt esitatud projektmaterjalid; • varem tehtud tööd, publikatsioonid jm.

KSH protsessi tulemused esitatakse käesoleva aruandena. Metoodilise alusena lähtuti Eesti ja rahvusvahelistest vastavatest kehtivatest õigusaktidest ja teistest adekvaatsetest dokumentidest. Metoodiline juhendmaterjal:

• Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. – Keskkonnaministeerium. Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tallinn, 2002.

• Guidelines For The Assessment of Indirect And Cumulative Impacts And Impact Interactions. 1999.

KSH aruandes hinnatakse tehissaarte projektlahendust detailplaneeringu põhijoonise alusel. Kuna detailplaneering võib mõjutada Paljassaare hoiuala, siis KSH aruandes käsitletakse Natura hindamist eraldi peatükina lähtudes vastavalt Loodusdirektiivis esitatud nõuetest ja metoodikast ning Eestis välja töötatud vastavatest metoodilistest juhistest. Keskkonda on käsitletud elukeskkonnana kõige laiemas tähenduses – nii loodus- kui inimtekkelise keskkonnana, mis hõlmab ka sotsiaal- ja majandussfääri, lähtudes KSH järelevalvaja poolt heaks kiidetud KSH programmist. Mõjude hindamine toimub konsensuslikul ekspertmeetodil analüüside, järelduste ja arutelude teel.



20

1.6 Lähtematerjalid Käesolevas töös on kasutatud järgmisi infoallikaid:

1. Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering (kehtestatud 09.12.2004); 2. Tallinna üldplaneering (kehtestatud 2001); 3. Põhja-Tallinna arengukava aastateks 2007-2010 (kehtestatud 25.01.2007); 4. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering (algatatud Tallinna Linnavolikogu poolt

26.01.2006, koostamisel); 5. Paljassaare sadama-ala struktuurplaan (heaks kiidetud 30.05.2007); 6. Paljassaare hoiuala kaitsekorralduskava 2008-2016 (kinnitatud 26.09.2008); 7. Tallinna haljastuse arengukava (kehtestatud 03.03.2005); 8. Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014 (kehtestatud

16.11.2006); 9. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ (kehtestatud 11.02.2003); 10. Tallinna rohealade teemaplaneering (algatatud Tallinna Linnavolikogu poolt

24.03.2005, koostamisel); 11. Tallinna jäätmekava 2012-2016. 12. Eesti merenduspoliitika arengukava koostamise ettepanek (Vabariigi Valitsuse

06.08.2009 korraldus nr 338); 13. Tallinna klastriarenduse programm 2009-2013 (kinnitatud 19. juuni 2008 nr 136); 14. Eesti Mereakadeemia 2009. aastal koostatud Hundipea sadama rekonstrueerimise

keskkonnamõjude hindamise aruanne; 15. TTÜ Meresüsteemide Instituudi 2009. aastal koostatud Tallinna Vanasadama

remontsüvendustööde keskkonnamõjude hindamise aruanne; 16. Hendrikson & Ko OÜ 2009. aastal koostatud (2010. aasta alguses heakskiitmiseks

esitatud) Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kruntide ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

17. E-Konsult OÜ 2006. aastal koostatud Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne;

18. Insinööritoimisto Akukon OY 2008. aasta kevadel koostatud Tallinna Vanasadama keskkonnamüra uuringu lõpparuanne;

19. K-Projekt AS 2010. aastal koostatud Paljassaare põik 16 kinnistu detailplaneeringu eskiis;

20. Rupprech Consult GmbH poolt 2006. aastal koostatud Integreeritud rannikualade korralduse raportiga (Evaluation of Integrated Coastal Zone Management (ICZM) in Europe – Final report);

21. Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004–2015 (Tallinna Linnavolikogu 13.05.2004 määrus number 14, jõustumine 20.05.2004);

22. Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009–2020 (eelnõu 10.2010).

1.7 Detailplaneeringu ja KSH protsessis tehtud uuringud

1. Paljassaare saare „Kasiinosaar“ kompleksi hüdrotehniline osa. Portkonsult OÜ töö nr

K.Saar-1/09, jaanuar 2009. 2. Hüdrodünaamiliste protsesside modelleerimine ja arvutused. Corson OÜ, Tallinn

2010.



21

3. Pinnase lõimise ja keemiline analüüs. Eesti Geoloogiakeskus. Analüüsitud 25-27.05.2010, Tallinn.

4. Paljassaare tehissaare detailplaneering. Keskkonnamüra hinnang. Insinööritoimisto Akukon OY töö nr 10863-1, Tallinn 08/2010.

5. Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu mõju ümbritsevate alade linnustikule. P. Vissak, oktoober 2010.

6. Merepõhjaelustik ja kalastik mõjupiirkonnas ning võimalikud mõjud neile. A. Järvik, oktoober 2010.

1.8 Õigusaktid Töös enim kasutatud asjassepuutuvad õigusaktid:

• Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590; RT I 2010, 38, 231; RT I 2010, 22, 108). • Asjaõiguseseaduse rakendamise seadus (RT I 1993, 72/73, 1021; RT I 2010, 72, 543). • Ehitusseadus (RT I 2002, 47, 297; RT I 2010, 31, 158; RT I 2010, 22, 108). • Haldusmenetluse seadus (RT I 2001, 58, 354; RT I 2009, 27, 164). • Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; RT I 2010, 31, 158; RT I 2010, 44, 260; RT I,

31.12.2010, 2). • Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise

ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni ratifitseerimise seadus (RT II 2001, 18, 89).

• Keskkonnajärelevalve seadus (RT I 2001, 56, 337; RT I 2010, 22, 108). • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87;

RT I, 16.11.2010, 1). • Keskkonnaseire seadus (RT I 1999, 10, 154; RT I 2010, 22, 108). • Keskkonnavastutuse seadus1 (RT I 2007, 62, 396; RT I 2010, 22, 108). • Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258; RT I 2010, 43, 255). • Maareformi seadus (RT 1991, 34, 426; RT I 2010, 41, 242). • Meresõiduohutuse seadus (RT I 2002, 1, 1; RT I, 22.12.2010, 1). • Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579; RT I 2010, 29, 151). • Rahvatervise seadus (RT I 1995, 57, 978; RT I 2010, 44, 262). • Sadamaseadus1 (RTI, 30.06.2009, 37, 251; RT I, 22.12.2010, 1). • Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384; RT I 2009, 12, 73). • Teeseadus (RT I 1999, 26, 377; RT I 2010, 22, 108). • Tuleohutuse seadus (RTI, 31.05.2010, 24, 116; RT I, 30.12.2010, 2). • Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; RT I 2010, 43, 254; RT I 2010, 22, 108). • Veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (RTI, 17.02.2010, 8, 37). • Välisõhu kaitse seadus (RT I, 19.05.2004, 43, 298; RT I, 31.12.2010, 3). • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. (RT I 1999, 25, 363; RT I 2010, 56, 363). • Keskkonnaministri 11. augusti 2010. a määrus nr 38 Ohtlike ainete sisalduse

piirväärtused pinnases (RTI, 18.08.2010, 57, 373 ). 29.09.2010. • Keskkonnaministri 28. juuli 2009. a määrus nr 44 Pinnaveekogumite moodustamise

kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord (RTL, 06.08.2009, 64, 941; RT I 2010, 46, 275).



22

• Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL, 14.03.2002, 38, 511 ).

• Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrus nr 144 Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas (RT I 2005, 38, 300; RT I 2010, 48, 294).

• Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määrus nr 155 Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord (RT I 2008, 46, 260, RT I 2008, 57, 317).

• Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määrus nr. 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (RT I 2001, 69, 424; RT I 2010, 13, 70).

• Vabariigi Valitsuse 03.04.2008. a määrus nr 74 Nõuded suplusveele ja supelrannale (RT I 2008, 16, 117; RT I 2009, 63, 415).

1.9 Tehissaarte rajamisega seotud õiguslikud aspektid Tehissaare rajamine on avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitis, mida määratleb veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (vastu võetud 27. jaanuaril 2010. a). Lisaks sellele seadusele on tehissaarte rajamisega ja nendele ehitamisega seotud muu seadusandlus.

• Asjaõigusseaduse § 132 lõige 4 järgi pinnas, mis kaldale uhutakse või millega kallast täidetakse, jääb kalda osaks.

• Veeseaduse peatükis 41 on avaliku veekogu ehitistega koormamise reeglistik ja nõuded. § 225 lõige 1 järgi on hoonestusluba tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga.

• Planeerimisseaduse § 7 on täiendatud lõikega 41 Maakonnaplaneeringu kehtestamise korral avaliku veekogu ehitisega koormamiseks peab veeseaduse § 225 lõikes 1 sätestatud hoonestusluba vastama selle planeeringu nõuetele.

• Planeerimisseaduse § 161 määratleb kolme lõiguga avalikku veekogusse ehitise kavandamise lubamise

o (1) Avalikku veekogusse ehitist kavandava planeeringu käesoleva seaduse § 18 kohaseks vastuvõtmiseks on vajalik Tehnilise Järelevalve Ameti eelnev luba.

o (2) Kõik avalikku veekogusse ehitist kavandavale planeeringule käesoleva seaduse § 17 kohaselt antud kooskõlastused saadetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa andmise otsustamiseks ka Tehnilise Järelevalve Ametile. Enne loa andmise otsustamist on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus küsida Keskkonnaministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Muinsuskaitseametilt, Veeteede Ametilt ja Lennuametilt täiendavat seisukohta.

o (3) Põhjendatud juhul on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus loa andmisest keelduda. Põhjendatud juhuks peetakse avalikku huvi, eelkõige kui avalikku veekogusse planeeringuga kavandatav ehitis: 1) on vastuolus riigi julgeoleku huvidega; 2) on vastuolus keskkonnakaitse nõuetega; 3) häiriks lennuliiklust või laevateel laevaliiklust.

• Ehitusseaduse §19 lõige 36 järgi koostab ja väljastab projekteerimistingimused avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks Tehnilise Järelevalve Amet. § 40 lõige 1 kohaselt peab inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendamata ehitise omanik viima vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega või lammutama puhul Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori käskkirjaga tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel.



23

Avaliku veekogu kaldajoone muutuste katastrisse kandmine toimub maakatastriseaduse § 171 kohaselt, kaldakinnisomandi muutused mõõdistatakse kaldakinnisasja koosseisu ning kinnisasja piiride ja pindala muudatus kantakse maakatastrisse ja kinnistusraamatusse kaldakinnisasja omaniku avalduse alusel.

1.10 KSH aruande seos KMH aspektidega Vastavalt 22. veebruaril 2005. aastal vastu võetud KeHJS §11 lõike 6 kohaselt võib tegevusloa (nt vee-erikasutusloa) taotlemisel otsustaja (loa andja) jätta kohustusliku keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata. KeHJS § 11 lg 6 lubab otsustajal jätta kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata selles osas, mille keskkonnamõju on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Lähtudes säästva arengu põhimõtetest on adekvaatne teha KSH, mis arvestab ka KMH nõudeid, kuna nii on välditud hindamiste võimalik dubleerimine. KSH programm ja aruanne koostatakse, arvestusega, et esitada otsustajale piisavalt teavet hilisemaks tegevusloa andmiseks. Kasiinosaar SA poolt Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 04.07.2008. a esitatud Paljassaare saare detailplaneeringu algatamise taotluse (lisas 1 lisa 1) eesmärk on rajada Tallinna lahte tehissaarestik ning anda ehitusõigus äri- ja sotsiaalobjektide ehitamiseks. Taotluse põhjal algatas Tallinna Linnavalitsus 04.11.2009. a. korraldusega nr 1818-k (lisas 1 lisa 2) Põhja-Tallinnas Paljassaare tehissaare detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH), kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasneva tegevusega, nagu tehissaarte rajamine, kaasneb mere põhja tahkete ainete kaadamine mahus üle 10 000 m3, mis omab vastavalt 22. veebruaril 2005. aastal vastu võetud KeHJS § 6 lõige 1 punkt 17-le olulist keskkonnamõju. KSH aruanne on koostatud lähtudes KeHJS §-st 40 ja 45 arvestades §-des 20 ja 29 sätestatut ning vastavalt heakskiidetud KSH programmile. Aruande avalikustamine toimub KeHJS §-de 41 ja 37 kohaselt. Riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 2010, 3, 4) 8. peatüki 9. jagu on täiendatud 7. jaotisega, mis määratleb avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitus- või kasutusloa väljastamise. Keskkonnaameti 19.01.2010. a kirjas nr HJR 6-8/38882-2 ja Keskkonnaministeeriumi 25.01.2010. a kirjas nr 13-3-1/09/15588-2 (lisas 1 lisa 6) on tähelepanu pööratud vee erikasutusloa ja/või ehitusloa või muu loa menetlemisel KMH algatamise vajalikkusele, kui detailplaneeringuga ja selle kehtestamise tasandile vastavalt ei ole olnud võimalik kavandatud tegevusega eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju hinnata piisava detailsusega. KSH koostamise ajal on K-Projekt AS poolt koostatud detailplaneeringu põhijoonis (lisa 8) ning tehnovõrkude koondplaan (lisa 9), mille põhjal saab hinnata mõjusid KMH tasemel.

1.11 Raskused KSH läbiviimisel ja nende lahendamine AS K-Projekt esitas Paljassaare tehissaare detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise täiendatud aruande Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile heakskiitmiseks.



24

Keskkonnaameti palvel pöördus AS K-Projekt Tallinna Keskkonnaameti poole kaaskirja tegemiseks aruande heakskiitmiseks esitamisel, sest planeeringu koostamise korraldajana peab kõiki planeeringu koostamise käigus vajalikke menetlustoiminguid (sh KSH programmi ja aruandeheakskiitmiseks esitamine) tegema kohalik omavalitsus. Tallinna Keskonnamet vaatas KSH aruande ja detailplaneeringu läbi ja leidis, et KSH aruannet tuleb täiendada. Oluline osa täiendusest puudutas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Paljassaare põik 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu KSH raames tehtud uuringu ,,Paljassaare poolsaare välisõhu kvaliteedi mõõtmised ja arvutuslik hindamine (2011)” tulemusi, mida pidi kajastama KSH aruande täiendamisel. Uuringuga tutvumiseks pöördus Corson OÜ Tallinna Keskkonnaameti soovitusel Adepte Ekspert OÜ poole. AS K-Projekti poolt Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile heakskiitmiseks esitatud KSH täiendatud aruande koostamise ajaks ei olnud ekspertidel informatsiooni, et OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse välisõhu uuring oleks olnud valmis ja Adepte Ekspert OÜ poolt Paljassaare põik 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu KSH protsessis avalikustatud. Samas eksperdid teadsid, et välisõhu uuring kindlasti tehakse ja leidsid, et seda peab kindlasti arvestama ka Paljassaare tehissaare detailplaneeringu edasise võimaliku lõhnaprobleemi lahendamisel. Probleemiks ongi see, et KSH aruannet tuli täiendada välisõhu uuringu materjalidega, mis KSH aruande koostamise ajaks ei olnud tehtud ja avalikustatud. Tõenduseks võiks olla Tallinna Keskkonnaameti 21.01.2011 kiri nr 6.1-4.4/10/2175, kus veel välisõhu uuringut ei olnud mainitud. Antud kirja ettepanekutega oli Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile heakskiitmiseks saadetud KSH aruande täiendamisel arvestatud. Ka Paljassaare poolsaare välisõhu kvaliteedi mõõtmised ja arvutuslik hindamine (OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2011) tööde lõpuajaks on märgitud 12.01.2011. Probleemi lahendus:

• KSH koostajad leidsid, et kuna Tallinna Keskkonnaameti poolt 27.05.2011 nr 6.1-4.4/916 esitatud välisõhu uuringuga seotud ettepanekud on olulise tähtsusega nii Paljassaare poolsaare kui ka Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu võimaliku lõhna probleemi lahendamiseks, siis KSH aruannet tuleb täiendada arvestades välisõhu uuringut.

Adepte Ekspert OÜ-lt saadud välisõhu uuringu materjale on kasutatud viidetega KSH aruande täiendamisel peatükiga 4.11.8.2 Paljassaare põik 16 planeeringu välisõhu uuring ja peatüki 4.11.8.4 Tehissaartel välisõhu uuringu hajuvusarvutuste põhjal saadud saastetasemed koostamisel. KSH aruande koostajad tänavad Adepte Ekspert OÜ välisõhu uuringu materjalidega tutvumise võimaldamise eest.



25

2 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 2.1 Looduslikud tingimused

2.1.1 Asukoht Detailplaneeringuala asub Tallinnas Paljassaare poolsaare idakalda vahetus läheduses Tallinna lahes, jäädes Paljassaare sadama ja Katariina muuli vahelisele madalamale merealale (joonised 2.1 ja 2.2). Meri on selles kohas valdavalt madal (-0,3 kuni -2,0 m) ja seal asuvad liivaseljandikud, kuid planeeritava ala piiridesse jääb ka üle 7 m sügavusega kohti. Planeeringuala pindala on 28,17 ha.

Joonis 2.1 Paljassaare poolsaar ja selle idaküljel asuv madalik hinnangulise tehissaarte detailplaneeringu alaga. Allikas: Maa-ameti geoportaal X-GIS

Joonis 2.2 Vaade planeeringualale Paljassaare poolsaare idakaldalt, paremal paistab Paljassaare sadam ja vasakul Vanalinn. M. Viigisalu, 12.04.2010. a

PPaalljjaassssaaaarree ssaaddaamm

KKaattaarriiiinnaa kkaaii

TTeehhiissssaaaarrttee DDPP aallaa



26

Joonis 2.3 Vaade Katariina kaile, paremale ~750 m kaugusele jääb detailplaneeringuala. M. Viigisalu, 12.04.2010. a Kavandatavate tehissaarte planeeringuala piirneb:

• põhjast Tallinna lahega, kus ca 750 m kaugusel asub Katariina kai (joonis 2.3), • idast Tallinna lahega, • lõunast Paljassaare sadama akvatooriumiga (planeeringuala asub osaliselt Paljassaare

sadama akvatooriumi piirides, kuid suurem osa sellest alast on laevade teenindamiseks liiga madala veetasemega),

• läänest Paljassaare poolsaarega.

2.1.2 Meteoroloogiline ja hüdroloogiline režiim Tallinna lahes ja kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas

2.1.2.1 Kliima Tallinna piirkonnas on merelise kliima tunnused – sisemaaga ja Lõuna-Eestiga võrreldes on sügis soojem, talveilmad pehmemad, hilisem jahe kevad, tugevad tuuled, päikesepaiste rohkus ning sademete vähesus. Õhuniiskus on mere ääres soojal ajal alati suurem kui sisemaal. Näiteks maikuus, kui suhteline õhuniiskus varieerub Eesti piires kõige rohkem, ulatub Saaremaal Sõrve poolsaarel keskmine õhuniiskus 90%-ni, Tallinnas jääb see 75% ja sisemaal Lõuna-Eestis umbes 70% kanti. Tallinna õhutemperatuuri ja sademeid iseloomustavad Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) vaatluste põhjal koostatud graafikud (joonised 2.4 ja 2.5).



27

Joonis 2.4 Tallinnas mõõdetud õhutemperatuurid 2009. ja 2010. aastal. Allikas: EMHI



28

Joonis 2.5 Tallinnas mõõdetud sademed 2009. ja 2010. aastal. Allikas: EMHI

2.1.2.2 Tuul Mõõdetud tuulte kohta esitatud andmed (lisa 3 tabelid 1, 2 ja 3) on vastavuses tuule statistikaga, mis on mõõdetud 40 aasta pikkusel perioodil Naissaare hüdrometeoroloogiajaamas ja mida saab kasutada Paljassaare sadamas esinevate tuule karakteristikute iseloomustamiseks. Tuuleandmete analüüs näitab, et tuule suundade üldises jaotuses tuule tugevuse järgi domineerivad piirkonnas edela-, lääne- ja idatuuled (joonis 2.6). Mõõdukate tuulte seas esineb rohkem lõuna-, edela- ja läänetuuli, tugevate tuulte korral on enam edela-, lõuna- ja loodetuuli. Üldiselt esineb aasta jooksul kõige rohkem suvekuudel läänest puhuvaid tuuli, muudel aastaaegadel lõuna- ja edelatuuli.

0

10

20

30N

NE

E

SE

S

SW

W

NW

Joonis 2.6 Tuule tugevuse esinemise tõenäosus erinevatest suundadest

2.1.2.3 Lainetus Tallinna laht on Soome lahe siselaht, mis on looduslik veekogu ja mille põhjasügavused ulatuvad Viimsi ja Paljassaare poolsaare vahelisel alal -35 meetrini (lisa 4 joonis 1). Tugevaimat mõju Tallinna lahele avaldavad Soome lahelt sisenevad lained, kuna laht on



29

avatud põhjakaarte tuultele ja nende mõjul Soome lahes tekkinud lainetusele. Tallinna lahele väga kõrgeid lained siiski ei jõua, sest Naissaar, Aegna saar ja nendevahelised madalad ning osaliselt ka Viimsi poolsaar takistavad lahte tulevate pikkade ja kõrgete lainete sisenemist. Mõõdukate tuultega tekkivate lainete periood on 2-3 sekundit, tugevates tormides 5-6 sekundit. Lähiajaloo kõrgeimad lained on Tallinna lahel olnud 2001. aasta novembris ja 2005. aasta jaanuaritormi ajal, kui Soome lahel oli mitmemeetriste lainete periood mitme tunni vältel 11-12 sekundit. Tormid on kõige sagedasemad ajavahemikus juulist kuni novembrini. Lisaks looduslikele tuulelainetele esineb Tallinna lahes inimtekkelisi laineid laevaliiklusest, eriti kiirlaevadest. Tallinna lahe üldises lainekoormuses on kiirlaevade osa suhteliselt tagasihoidlik moodustades 7-10% lainetuse koguenergiast (Soomere, 2003). T. Soomere 2006. aasta poolt tehtud uuringu (Soomere, 2006) kohaselt oli Lennusadamas päevane kõrgeim kiirlaevalaine 0,45 m. Laevalainetest avalduvat mõju on käsitletud peatükis 4.3.2 Laevalainete mõju. Planeeringuala kaitseb põhjakaarte tuulte genereeritud lainete eest Katariina kai ja madalikul lained murduvad. Lõunakaarte tuulte korral on lainete jooksupikkus lühike ja seega ei genereerita kõrgeid laineid. Paljassaare sadama akvatooriumis esinevate lainetuse tingimuse kohta täpsemad andmed puuduvad, kuid teadaolevalt on põhja- ja kirdetuul tugevusega üle 15 m/s ohtlik sadama sissepääsu navigatsioonile. Tallinna lahe lainetust, hoovusi ja setete transporti on põhjalikult käsitletud peatüki 4.2 Hüdrodünaamilised protsessid alapeatükkides.

2.1.2.4 Veetase Veetase Tallinna lahes sõltub Soome lahe üldisest veeseisust, mis on tavalisest kõrgem lääne ja edela tuultega. Tallinna lahe veetaseme muutumise andmed ja statistika põhineb perioodil 1842-1975. a ehk üle saja aasta jooksul tehtud mõõtmistel, mille tulemused on vastavuses Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudiga. Vastavalt nendele tulemustele ületab kõrge veetase 124 cm ja madal veetase -95 cm piiri keskmiselt korra iga 100 aasta tagant (lisa 3 tabel 4) – seega on veetaseme ekstreemne tõus Tallinna lahes suhteliselt harva esinev sündmus. Veetaseme muutumine loodetest on vähemärgatav, kõikumised on peamiselt põhjustatud õhurõhu ja tuulte mõjust. Maksimaalne mõõtmisperioodil registreeritud veetase Tallinna lahel oli +124 cm ja see kestis üle tunni aja ning minimaalne veetase oli -95 cm, mis kestis üle kümne tunni (lisa 3 tabelid 5 ja 6). Tallinna lahe veetase on üldiselt madalam hilistalvel ja kevadel ning alates juulist, sügisel ja talvekuudel on veetase üle nulltaseme (lisa 3 tabel 7). Hundipea sadama rekonstrueerimistööde kohta 2009. a koostatud KMH aruandes on esitatud TTÜ Meresüsteemide Instituudi andmed aastatel 1981-1994 tehtud mõõtmistest ning selle põhjal oli maksimaalne veetase Tallinna lahes 125 cm (11. jaanuar 1991) ja minimaalne -74 cm (26 märts 1984), madalaim kuukeskmine veetase (-19 cm) oli mais ja kõrgeim (+19 cm) jaanuaris. Tallinna Sadam AS andmetel olid Vanasadama veetasemed 2010. aasta aprilli jooksul maksimaalselt +4,8 cm ja minimaalselt -20,0 cm. 12. aprillil 2010. aastal ehk kohtülevaatuse päeval oli veepinna tase kogu päeva jooksul -12 cm allapoole nn „Kroonlinna“ nulltaset (joonis 2.2).



30

2.1.2.5 Hoovused Hoovuse liikumise andmed põhinevad Eesti Mereinstituudi ja Taani Hüdraulika Instituudi poolt Tallinna lahes seitsme mõõtepunktiga tehtud intensiivmõõtmisel vahemikus 23.07.-16.08.1994. a. Keskmine hoovuse kiirus mõõtmistulemuste põhjal on väiksem kui 10 cm/s vähese tuule tõttu juuli keskpaigast augusti lõpuni. Keskmiselt on hoovuste kiirused suuremad lahe põhjaosas, üksiku sündmusena registreeriti maksimaalseks hoovuse kiiruseks 50 cm/s. Voolamised Tallinna lahe ülemises ja alumises kihis on peaaegu vastupidised vastavalt WSW ja NE suundadele. Ülemises kihis on voolamine küllaltki stabiilne ja püsiv, kuid alumises domineerivad lühiajalised kõikumised. Tallinna lahe idapoolses lõpuosas oli voolamine peamiselt põhja suunas ja vähese muutlikkusega, mis on otseselt mõjutatud merepõhja topograafiast ja rannajoone orientatsioonist.

2.1.2.6 Jäätingimused ja selle arvestamine saarte rajamisel Andmed jäätingimuste kohta Soome lahel ja seega Tallinna lahel ulatuvad aastasse 1920. Uuritud on lahe üldist kaetust jääga, jääkatte paksust, kestvust jne, kuid jäätingimused sõltuvad väga palju konkreetsest merealast ja talvede ilmastikutingimustest. Pikaajaliste vaatluste ja uuringute põhjal (lisa 3 tabelid 8 ja 9) on võimalik öelda, et üldiselt on Tallinna laht jääga kaetud igal aastal, kuid viimaste aastakümnete talvekuud on olnud pehmed ning seetõttu on jää välja kujunenud ainult rannajoone lähedal ja merejää on muutunud suhteliselt harvaesinevaks. Keskmiselt on laht jääga kaetud üheksandal päeval pärast esimese jää tekkimist. Maksimaalne jää paksus, milleks oli 73 cm, on Tallinna lahel registreeritud 1939-40 aasta talvel. Seda Eesti talve iseloomustavad ekstreemselt madalad temperatuurid. Lisa 4 tabelites toodud andmete põhjal saab järeldada, et alates 1920ndast aastast on jääkatte tekkimise kõige varasem päev aastas olnud 3. november ja hiliseim päev 12. märts. Keskmiste talvede jooksul tekib lahele esmane õhuke jääkate, mis võib kohati sulada, jaanuari lõpus. Stabiilne jääkate kujuneb veebruari keskel. Keskmine Tallinna lahe jääga kaetuse periood kestab ajavahemikus jaanuarist aprillini 70-80 päeva, maksimaalne periood on olnud 150 päeva. Jääkatte keskmine paksus jääkatteperioodi jooksul on 35 cm ja maksimaalne on olnud 73 cm. Jääkate hakkab murduma keskmiselt märtsi lõpus või aprilli alguses ja laht on jäävaba hiljemalt mai keskpaigaks. Planeeritavad saared hakkaksid asuma kaldale võrdlemisi lähedal rannikujää piirkonnas, kus jää rüsisus on 3-7 palli, jääpankade suurus on kuni 400 m2 ja liikumiskiirus kuni 3,5 m/sek. Külmade talvede korral võivad jääolud saari mõjutada tekitades saartele tugeva jääkatte paisumisest koormust. Jää tekitatud koormused hüdrotehnilistele rajatistele tuleb määrata ajavahemikus, kui jääolude mõju selles piirkonnas on kõige suurem ning aluseks tuleb võtta piirkonna jää füüsikalis-keemiliste omaduste, hüdrometeoroloogiliste tingimuste ja jääolude statistilised andmed. Selleks et teha kindlaks periood, mil jääväli avaldab saartele kõige suuremat mõju, tuleb teha loodusvaatlusi ja jälgida jääd saari ümbritseval alal, samuti tuleb jälgida jääväljade liikumist selles piirkonnas tervikuna. Kui loodusvaatluste andmed puuduvad, siis arvutada rajatise külge külmunud jää paksust valemiga 1,5*hd, kus hd tähistab jää arvestuslikku paksust 1% tagatavuse korral (lisa 17).



31

Töös nr K.Saar -1/09 (lisa 17) nähti ette, et eriti ohtlikesse kohtadesse tulevad rajada graniitrahnudest kaldakindlustused, mis kaitsevad rajatist jää, jääväljade, rüsijää ja lainetuse eest.

2.1.3 Tallinna lahe ökoloogiline seisund

2.1.3.1 Ökoloogiline seisund Tallinna laht on rannikuvee tüüpide üldhinnangu järgi III tüüp – Soome lahe lääneosa, mesohaliinne (soolsuse vahemik 5,5-9,5 psu), sügav rannikuvesi. Tallinna lahe merevee ökoloogilise seisundi ülevaate tegemiseks on kasutatud Keskkonnaministeeriumi 2008. aasta uuringu „Eesti pinnaveekogude ökoloogiline seisund 2004-2008” tulemusi (Lepingu nr 18-25/521 lõpparuanne, Tallinn 2008. Koostaja Peeter Marksoo, uuringus tegid rannikumere veekogumite hindamise Georg Martin, Andres Jaanus, Jonne Kotta, Kaire Torni Eesti Mereinstituudist.). Tallinna laht kuulub ühte veekogumisse koos Kakumäe, Kopli, Paljassaare, Muuga ja Ihasalu lahega. Süviku olemasolu lahe põhjaosas võimaldab Soome lahe sügavamate veekihtide vete sissevoolu. Soolsus jääb vahemikku 5,5-9,5 psu. Piirkonna vete toitainete sisaldus on tugevalt mõjutatud Tallinna linna ja intensiivse laevaliikluse poolt. Enamus reostusest pärineb Tallinna linnast, osaliselt Pirita jõest (Anonüümne, 2001). Piirkond on intensiivselt seiratud. Keskkonnatingimusi iseloomustavad andmed on olemas alates 1992. aastast. Piirkonna vete toitainete sisaldus on tugevalt mõjutatud Tallinna linna ja intensiivse laevaliikluse poolt. Eesti rannikumere veekogude ökoloogilise kvaliteedi kõrge usaldusväärsusega hinnangu tulemusel kuulub Tallinna laht kvaliteediklassi „kesine“, mis on määratud kesises seisus olevate kvaliteedielementide – füüsikalis-keemilised üldtingimused, fütoplankton ja suurselgrootud – järgi. Kesine kvaliteediklass tähendab, et uuringus hinnati Tallinna lahes inimmõju mõõdukaks, mille tüübiomaste bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused erinevad mõõdukalt võrdlustingimustest ning osutavad suuremale häiritusele kui hea seisundi korral. Kõik Eesti Soome lahe merekogumid kuuluvad kvaliteediklassi „kesine” Näiteks võib Tallinna-Muuga piirkonnas täheldada fütoplanktoni klorofüll a osas suviste kontsentratsioonide kasvutendentsi (joonis 2.7). Võrreldes perioode 1993−2001, 2002−2006 ja 2007−2008, on nende jaoks välja arvutatud suveperioodi keskmine klorofüllisisaldus merevees Tallinna piirkonnas vastavalt 3,5; 4,5 ja 5,0 mg/m3 (Narva lahes 3,9; 6,1 ja 6,5 mg/m3). Üldlämmastiku sisaldused on Tallinna piirkonnas hakanud kasvama 2000-ndate algusest, samas on üldfosfori kontsentratsioonid hakanud kahanema (joonis 2.8). Jooniselt 2.8 on näha, et aastal 2009 on üldlämmastiku sisalduses toimunud langus võrreldes aastaga 2008.



32

0

5

10

15

20

1993-2001,Tallinn

2002-2006,Tallinn

2007-2008,Tallinn

1993-2001,Narva

2002-2006,Narva

2007-2008,Narva

Klo

rofü

ll a,

mg

m-3

0

5

10

15

20

1993-2001,Pärnu

2002-2006,Pärnu

2007-2008,Pärnu

2000,Haapsalu

2006,Haapsalu

2007-2008,Haapsalu

Klo

rofü

ll a,

mg

m-3

Joonis 2.7 Operatiivseire jaamades mõõdetud klorofüll a sisalduse (mg/m3) varieeruvus suvekuudel (juuni-sept.) alates 1993. aastast. Kasti sees keskmine ± standardhälve, haarad näitavad miinimum- ja maksimumväärtusi

TN, Tallinn-Muuga

05

10152025303540

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

µM

TP, Tallinn-Muuga

0.00.20.40.60.81.01.21.41.6

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

µM

Joonis 2.8 Üldlämmastiku (TN, µM) ja üldfosfori (TP, µM) sisaldus Tallinna piirkonna seirejaamades suveperioodil 1993-2008 koos trendijoontega.



33

Rannikumere ökoloogilise seisundi hindamiseks kasutatakse merevee ühe kvaliteedinäitajana põhjataimestikku. Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvees on tundlike liikide arv 11, mis jääb samasse suurusjärku teiste Eesti rannikumere veekogumite andmetega ning on lähedal keskmisele väärtusele. Põhjataimestikku saab iseloomustada kiviste põhjade indeksi (KPI) abil (joonis 2.9), mis iseloomustab niitjate vetikate kasvu sõltuvalt otseselt vees sisalduvatest toitainetest – toiteelementide lisandumisel merre niitjate vetikate kasv hoogustub. Sellest tulenevalt saab niitjate vetikate produktsiooni kasutada rannikumere seisundi hindamisel. Mida kõrgem on niitjate vetikate produktsioon, seda suurem on ka herbivooride asustustihedus vetikal. Järelikult peegeldab herbivooride ja niitjate vetikate biomassi suhe nii niitjate vetikate produktsiooni kui ka rannikumere seisundit. Tallinna lahes on alloleva joonise põhjal võimalik järeldada, et üldlämmastiku koguste suurenemisega indeksi väärtus väheneb.

Joonis 2.9 Seos reostuskoormuse (üldlämmastik: totN) ja kiviste põhjade indeksi (KPI) vahel Tallinna lahes. Koormuste andmetena on kasutatud veekogumi 5 koormusi (sisaldab Tallinna linna väljalaske) Teise võimalusena saab põhjataimestiku kaudu iseloomustada elupaigalist mitmekesisust fütobentose vööndi elupaigalise mitmekesisuse indeks (FDI) kaudu (joonis 2.10). Indeksi kontseptsioon põhineb teadmisel, et eutrofeerumine avaldab mõju põhjakoosluse domineerimisstruktuurile ja liigilisele koosseisule vähendades elupaigalist mitmekesisust – põhjakooslused on homogeensemad rohkem reostunud kohtades võrreldes puhtamate piirkondadega. Joonisel 2.10 toodud andmete põhjal on näha, et reostuskoormuse suurenemisega väheneb elupaigalise indeksi väärtus.

1800 2000 2200 2400 2600 2800 3000 3200 3400 3600

TotN

0,0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

0,6

0,7

0,8

0,9

1,0

KPI



34

Joonis 2.10 Seos reostuskoormuse (üldlämmastik: totN) ja FDI indeksi vahel Tallinna lahes. Koormuste andmetena on kasutatud veekogumi 5 koormusi (sisaldab Tallinna linna väljalaske) Tallinna ja Muuga lahe veekogumi seisundi paranemist soodustaks toitainete juurdevoolu piiramine valgalast.

2.1.3.2 Avariiväljalask Paljassaare sadama akvatooriumisse suubub AS Tallinna Vesi kanalisatsiooni peapumbamaja (aadressil Paljassaare tee 1) avariiväljalask (1 survetoru DN 1200). Antud avariiväljalasust on on võimalikud Tallinna lahe edelaosas lühiajalised reostused. Avariiväljalask on ettenähtud kasutamiseks erakorralistes tingimustes (paduvihm, avariidremondid peapumbamajas või reoveepuhastusjaama suunduvatel survetorustikel). Viimastel aastatel on avariiväljalask olnud avatud lühiajaliselt (mõned tunnid kuni päev) paduvihmade tõttu kord või paar 2004, 2005 ja 2008. aastal, et linnatänavatelt vesi maksimaalselt ära pumbata. AS Tallinna Vesi keskkonnaaruandes on toodud, et 2009 aastal puhastamata reovett merre ei juhitud. AS Tallinna Vesi 2005 a keskkonnaaruandes on toodud, et samaaegse vihma ja sula tõttu tõusis Ülemiste järve tase 2005. aasta jaanuaris kriitilise piirini ning selle tulemusel avati peapumpla avariiväljalask ning merre pumbati reoveepuhastit läbimata 130 836 m3 sademeveega tugevasti lahjendatud reovett. Sellistes hädaolukordades tegutsemise sätestab ka Eesti seadusandlus, mis lubab proportsioonis 1:4 vihmaveega lahjendatud reovett juhtida otse veekogusse (merre). Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määrusega nr 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord1 (RT I 2001, 69, 424; RT I 2010, 13, 70 - jõust. 01.04.2010) § 7 lõikes 4 on sätestatud, et ühisvoolukanalisatsioonist tohib sademevett vihmavalingu ajal ülevoolude kaudu veekogusse juhtida koos reoveega vahekorras vähemalt neli ühele. Ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolud tuleb projekteerida nii, et ülevoolud hakkavad tööle vaid juhul, kui suublasse juhitavas heitvees sisaldub üks osa reovett ja neli osa sademevett. Sama määruse lõige 5

1800 2000 2200 2400 2600 2800 3000 3200 3400 3600

TotN

0,30

0,35

0,40

0,45

0,50

0,55

0,60

0,65

0,70

0,75

FDI



35

kohaselt vihmavalingu ajal ülevoolude kaudu veekogusse juhitava sademevee suhtes lisades 1 ja 2 esitatud nõudeid ei kohaldata. OÜ Hendrikson & Ko töös nr 1234/09 on toodud, et lisaks võimalikule reostusele arvestatakse planeerimisel ja ehitamisel, et avariiväljalasu suubla lähiümbrus hoitakse vabana, et survetorustiku avamisel ei saaks vigastada sadamas olevad ujuvvahendid või sadamarajatised. Seniste avariiväljalasu lühiajaliste kasutustega (põhiliselt vihmavesi) ei ole kaasnenud olulist negatiivset mõju merevee kvaliteedile ja seega ei kujuta ohtu piirkonnas viibivatele inimestele. KSH koostamise käigus ei saadud andmeid, et mõne aasta taguste avariiväljalaskudega oleks kaasnenud olulist keskkonnareostust. Tehissaartele supelrandu ei rajata ja sealsetes liivarandades vette minekut ei ole kavandatud Eksperdid arvavad, et kui avariiväljalask rakendub tööle nagu on nõutud Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määruses nr 269, siis tehissaartele mingit inimeste tervist ohustavat reostust ei jõua. Tallinna Vesi AS peab tagama antud avariiväljalaske korrasoleku ja seaduses ettenähtud kasutustingimuste täitmise.

2.1.4 Sadamad ja laevaliiklus Tallinna lahe lääne- ja lõunarannikule on rajatud mitmed sadamad ja nende kaitserajatised: Paljassaare, Hundipea, Miini-, Peetri, Lennu-, Kala-, Patarei- ja Vanasadam. Seetõttu on lahel väga tihe laevaliiklus ning reisiterminaliga Vanasadam on oluline värav mere kaudu Eestisse pääsemiseks. Tallinna lahel liikus 2009. aasta suvel ööpäevas keskmiselt 36 reisilaeva, 2010. aasta aprilli andmetel liigub lahel ööpäeva jooksul üle paarikümne reisilaeva, kevadest sügiseni kestval navigatsiooniperioodil lisanduvad laevaliiklusesse veel kiirlaevad. Kavandatavate tehissaarte ala lähedal asuv Paljassaare sadam on praegu peamiselt kaubasadam ja sinna sisenevate laevade arv on Tallinna Sadam AS andmetel umbes 1-2 laeva ööpäevas.

2.1.5 Piirkonna ja planeeringuala geoloogiline iseloomustus Tehissaarte planeeringuala paikneb Põhja-Eesti klindi eelsel meretasandikul, Tallinna klindilõigus, Kopli klindipoolsaare põhjarannikul (joonis 2.11). Pealiskorra setenditest esineb valdavalt kambriumi liivakivi ja sinisavi. Piirkonnas avaneb Alam-Kambriumi Lontova lademe sinisavi ja aleuroliit. Sinisavi kompleksi paksus on Tallinna piirkonnas ligikaudu 70 m. Piir moreeni ja sinisavi vahel on üleminekuline.

Joonis 2.11 Väljavõte Tallinna klindilõigust, 17 – Kopli klindipoolsaar. Allikas: http://www.klint.envir.ee/ (22.06.2010)



36

Tallinna klindilõik hõlmab linnulennult ca 30 km Põhja-Eesti klindist Kallaste panga ja Maardu klindilahe vahel. Jälgides sügavalt aluspõhjakivimitesse (põhiliselt Kambriumi liivakividesse-savidesse) lõikunud klindilahtede ja -saarte astangujoonte kulgu, on selle lõigu pikkus ligi 90 km. Klindilõigu eripära on eelkõige Suur-Tallinna klindilaht selle mattunud ürgorgude ja klindipoolsaarte, -neemikute ja -saarte labürindis. Suur-Tallinna klindilahe geograafiliseks vasteks on Tallinna laht, mis süüvib poolkaarjalt kuni 7 km ulatuses ja 18 km laiuselt Põhja-Eesti paeplatoosse Suurupi klindipoolsaare (Kallaste pank) ja Lasnamäe klindiplatoo (Suhkrumäe klindineemik) vahelisel alal. Kopli klindipoolsaar on Kopli poolsaare selgroog. See kulgeb kaarjalt üle Toompea klindisaare loodesse. Ligi 8 km pikkune ja 1-2 km laiune Kambriumi liivakivist seljandik saab alguse Ülemiste järve väljavoolu kohalt. Seljandik on enamjaolt liiva alla mattunud ning pole vaatamata märkimisväärsele kõrgusele (40-100 m) reljeefis jälgitav. Balti jaamast Koplisse kulgeva trammitee suunas kerkivas maapinnas ja seljandiku lael asuvas imposantses Toompea klindisaares võib selle seljandiku piirjooni siiski hoomata. Valdavat osa Tallinna lahe rannavööndit katab moreenist moodustunud veeriste, munakate ja rahnude vöönd (joonis 2.12). Veetaseme, lainetuse ja jää dünaamika koosmõjul on peeneteralisem settematerjal moreenist välja pestud. Sillutisetaoline madalmere põhi kaitseb rannasetendeid edasise kulutuse eest ning selline rand on veepiiri läheduses vähemtundlik nii looduslike kui ka antropogeensete mõjurite (sh. laevalainete) suhtes. Neljast meetrist sügavamal, kus merepõhja katavad enamasti peeneteralisemad setted, võivad märgatavalt mõjutada laevalained. Detailplaneeringu lähialal asuva Paljassaare sadama akvatooriumi põhja kerkimist väljendab näiteks keskmine settetranspordi väärtus 2 cm/aastas.

Joonis 2.12 Planeeringuala lähipiirkonnas oleva Paljassaare poolsaare idakalda rannavöönd põhja poolt vaadates. M. Viigisalu, 12.04.2010. a Planeeringuala on enamus ulatuses madalik, mille moodustumine on inimtekkeline, kuna ala kasutati Paljassaare sadama rajamise ajal ja järgnevatel aastate süvendustöödel tekkinud pinnase veealuse kaadamiskohana. Vee liikumisele avaldab olulist mõju ka Katariina kai.



37

2.1.5.1 Planeeringualal tehtud uuringute põhjal esitatud geoloogiline ülevaade

Planeeringualalt on võetud 2010. aasta mais kolm pinnaseproovi, mida analüüsiti Eesti Geoloogiakeskuse laboris (EAK poolt akrediteeritud katselabor, registreerimisnumber L093, labori juhataja M. Kalkun, analüütikud N. Balabina ja S. Safonova). Proovivõtukohad olid valitud sellel põhimõttel, et hõlmata kõiki detailplaneeringuga kavandatud saari. Lõimise analüüsi tulemuste põhjal (lisa 10 ja tabel 2.1) on põhjasetete terasuurus valdavalt vahemikus 1,25-0,63 mm – selle fraktsiooni sisaldus on planeeringuala põhjasetetes ligikaudu 30-60%. Proovidega määratud pinnase osakeste läbimõõdud ja lõimiskõverad on toodud joonistel 2.13 – 2.15. Tabel 2.1 Lõimise analüüsi tulemused

Lõimise klassid [mm]

I [%] – pos 1

II [%] – pos 3

III [%] – pos 2

>5 3,39 4,23 0,94 5,0-2,5 3,58 3,39 0,45

2,5-1,25 19,07 21,66 8,94 1,25-0,63 28,71 45,72 56,82

0,63-0,315 33,86 18,73 27,28 0,315-0,16 10,83 5,34 5,04

0,16-0,05 0,2 0,48 0,31 <0,05 0,36 0,45 0,22

I

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0,01 0,1 1 10

Lõimise klassid, mm

Sisa

ldus

, %

Joonis 2.13 Lõimisekõver positsioonil 1



38

III

0

10

2030

40

50

60

7080

90

100

0,01 0,1 1 10


Sisa

ldus

, %

Joonis 2.14 Lõimisekõver positsioonil 2

II

0

10

2030

40

50

60

7080

90

100

0,01 0,1 1 10


Sisa

ldus

, %

Joonis 2.15 Lõimisekõver positsioonil 3 Lõimise analüüsi tulemuste põhjal joonistatud lõimiskõveralt on määratud keskmine näitaja d50, mis positsioon 1 alal on ligikaudu 0,35 mm, pos 2 alal 0,4 mm ja pos 3 alal 0,45 mm. Tehissaarte piirkonna madal ala on moodustunud erinevatel aegadel sadamate rajamise (Paljassaare sadam) ja laevateede süvendamise materjali kaadamisest ning Katariina kaist tingitud setete liikumisest antud alale. Näiteks rekreatsioonisaare alune liivaseljandik on moodustunud puksiiride, süvenduspraamide ja muu abilaevastiku Paljassaare sadamasse liikumiseks spetsiaalne läbipääsutee kaevatud pinnase kaadamisest (allikas: Paljassaare saare „Kasiinosaar“ kompleksi hüdrotehniline osa. Portkonsult OÜ töö nr K.Saar-1/09, jaanuar 2009).

2.1.5.2 Põhjasetete reostatus Reostuskomponentide sisalduse määramiseks on Eesti Geoloogiakeskuse laboris analüüsitud planeeringualalt 2010. aasta mais võetud kolme pinnaseproovi. Keemilistest elementidest uuriti Cd, Cu, Pb, Zn AAS-leek meetodil, elavhõbe määrati elavhõbeda analüsaatoriga, naftaproduktide määramiseks ekstraheeriti proovid heksaanis ning sisaldused määrati kaalanalüüsiga. Keemilise analüüsi tulemused on esitatud lisas 10 ja tabelis 2.2.



39

Tabel 2.2 Keemilise analüüsi tulemused

Proovi nr Cd [mg/kg]

Cu [mg/kg]

Pb [mg/kg]

Zn [mg/kg]

Hg [mg/kg]

Naftasaadused (süsivesinikud C10–

C40, summa) [mg/kg] 1 <0,4 5,2 4,8 9,1 0,004 30 2 <0,4 8,5 4,6 11,1 0,005 61 3 <0,4 11,9 4,8 15,3 0,004 <25

Sihtarv 1 100 50 200 0,5 100 Piirarv elumaal

5 150 300 500 2 500

Piirarv tööstusmaal

20 500 600 1000 10 5000

Eesti Geoloogiakeskus OÜ tehtud analüüside tulemusi on võrreldud Keskkonnaministri 11.08.2010. a määrusega nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. Vastavalt määrusele jäävad analüüsi tulemused kõikide näitajate kohta alla sihtarvust ja seega ka piirarvudest nii tööstus- kui elumaa kohta. Tabelis toodud andmete põhjal saab järeldada, et planeeringuala pinnas ja põhjasetted ei ole reostunud, need ei ole ohtlikud inimese tervisele ja keskkonnale ning neid saab kasutada tehissaarte täitematerjalina.

2.1.6 Rand ja rannaprotsessid Rand ja rannaprotsessid sõltuvad eelkõige klimaatilistest ja hüdrodünaamilistest teguritest, milleks on näiteks:

• veeseis lahes. • tuule suund ja tugevus. • tuule suunast ja tugevusest tingitud lainetus. • hoovused. • setete liikumine • temperatuur. • jää olemasolu. • rannavööndi seisund.

Paljassaare poolsaare idapoolne rannajoon on enamasti kivine või klibune, kuid esineb ka liivaga randu. Ranna lähedal asuvad liivaseljandikud, mis võivad olla tekkinud Katariina kaist hoovuste liikumisele põhjustatud takistuse tõttu või kõne all olevale alale lähipiirkonnas asuvatest sadamatest ja laevateedelt saadud süvendusmaterjali kaadamisest. Rannaprotsesside praegune situatsioon (ranna kulutus, setete paiknemine ja hulk) on mõjutatud valdavalt põhja pool asuvast Katariina kaist ja mõningaselt planeeringuala lähedal asuvatesse sadamatesse liikuvatest laevadest.

2.1.7 Merekeskkond Peatüki koostamisel on kasutatud lähipiirkonnaga seonduvaid materjale alljärgnevatest töödest:

1. Tallinna Vanasadama remontsüvendustööde KMH aruanne. TTÜ MSI. Tallinn 2009.



40

2. Hundipea sadama rekonstrueerimise KMH aruanne. Eesti Mereakadeemia. Tallinn 2009.

3. Merepõhjaelustik ja kalastik mõjupiirkonnas ning võimalikud mõjud neile. A. Järvik, Tallinn 2010 (lisa 16).

Tallinna lahe vee toitainete sisaldus ja mereelustik on üldiselt antropogeense mõju all sadamate töö, laevaliikluse, kiirlaevalainete, linna heit- ja sadevete sissevoolu, supelrandade jms tõttu.

2.1.7.1 Merepõhja taimestik Tallinna lahe põhjataimestik on antropogeense mõju all, mis on põhjustatud sadamate ekspluatatsioonist ja arendamisest, heit- ja sadevete juhtimisest Tallinna lahte, kiirlaevalainetest ning supelrandade olemasolust Tallinna lahe rannikul. Tallinna lahe põhjataimestiku olukorra iseloomustamiseks teostatakse põhjataimestiku uuringuid Aegna saare juures asuval transektil vastavalt Riiklikule Keskkonnaseire programmile. Tallinna lahe põhjataimestiku seisundi ülevaade on koostatud 2003-2006 a. riikliku seire andmete põhjal (TÜ EMI Põhjataimestiku seire rannikumeres, 2003, 2004, 2005, 2006). Viie vaatlusaluse aasta põhjal on Aegna transektil põhjataimestik olnud suhteliselt vähevarieeruv. Piirkonnas on esindatud rohevetikavöönd ning põisadruvöönd, klassikaline punavetikavöönd puudub seoses sobiva substraadi puudumisega suurematel sügavustel. Uuringute tegemise ajast viimase kolme aasta taimestikuseire läbiviimisel on Tallinna lahes registreeritud põhjataimestiku maksimaalne kasvusügavus on ulatunud 8 meetrini. Seirealal on registreeritud järgmisi rohevetikaid: Cladophora glomerata ja Cladophora rupestris, Enteromorpha intestinalis, pruunvetikaid: Fucus vesiculosus, Dictyosiphon phoeniculaceus, Pilayella littoralis, punavetikaid: Ceramium nodulosum, Ceramium tenuicornet, Polysiphonia fucoides, Rhodomela confervoides, Furcellaria lumbricalis ning kõrgtaimi: Potamogeton pectinatus ja Ruppia sp. jm. Tallinna lahe dominantliigiks on põisadru Fucus vesiculosus, mis esineb sügavustel 0,5-6 m ja mille biomassi on väärtused vaatlusperioodil on olnud kõrged (>1000 g/m2) ning põisadru vöönd on suhteliselt heas seisus. Liigi maksimaalne biomass 4254 g/m2 registreeriti 2006. aastal 1 m sügavusel. Peale Fucus vesiculosus on Tallinna lahes kõrge katvusega ka rohevetikad C. glomerata ja C. rupestris, punavetikas Ceramium nodulosum ja pruunvetikas Dictyosiphon phoeniculaceus. Tallinna lahe lääneosas Hundipea sadama lähistel ei esine ka töönduslikult kasutatavate vetikate varusid ning kogu Eestis ei ole ükski vetikaliik ega meres kasvav kõrgem taim riikliku kaitse all (Eesti Punane Raamat, 1998). Hundipea sadama töö raames tehtud uuringute üks transektidest asus Paljassaare poolsaare idarannikul. Põhjataimestikust on sellel transektil määratud kokku 7 liiki – nendest suuremate katvustega olid esindatud rohevetikaliik Cladophora glomerata, punavetikaliik Rhodomela confervoides ning kaks pruunvetikaliiki Fucus vesiculosus (põisadru) ja Sphacellaria arctica. Kõik need liigid, peale Cl. glomerata on mitmeaastased vormid ning nende massiline esinemine antud piirkonnas viitab suhteliselt stabiilsetele, häirimata keskkonnatingimustele. Lahtise hõljumi hulk oli kogu antud transekti ulatuses suhteliselt madal ja kuni 5 m sügavuses vees puudus märgatav lahtine sete. Antud põhjataimestiku koosluse struktuur on iseloomulik Soome lahe sarnaste soolsustingimustega rannikumere piirkondadele, kus inimtegevuse mõju on minimaalne.



41

Planeeringuala piirkonnas Paljassaare sadama kaide piirkonnas asub Tallinna heitvete peapumpla avariiväljalask (väljalaskme kood TL019), mis võib avaldada olemasolevale olukorrale olulist mõju ning muudab põhjakoosluste elukeskkonda ja kasvutingimusi. Kalade kudesubstraadina on antud transekti põhjataimestiku kooslused väheväärtuslikud.

2.1.7.2 Merepõhja loomastik Tallinna lahe põhjaloomastiku seisundi ülevaade on koostatud 2009. aasta Tallinna Vanasadama remontsüvendustööde KMH aruandes toodud 2003-2006 a. riikliku rannikumere põhjaloomastiku seire andmete ja Hundipea sadama rekonstrueerimise KMH põhjal. Tallinna lahe põhjaloomastiku olukorra iseloomustamiseks teostatakse uuringuid Aegna saare juures asuval transektil vastavalt Riiklikule Keskkonnaseire programmile. Tallinna lahe põhjaloomastiku koosseis on väga varieeruv. Osaliselt on see on tingitud lahele avaldatavast antropogeensest survest: heitvete sissevool, supelrandade kasutamine, laevaliiklus, sadamate tööd jne. 1997-2002. aastal teostatud põhjaloomastiku seire tulemused näitasid, et seoses Tallinna lahe reostuskoormuse vähenemisega (reoveepuhastussüsteemide parendamisest) on toimunud lahe põhjaelustiku taastumine, mida iseloomustab liigilise mitmekesisuse suurenemine ja põhjaloomastiku üldbiomassi langus. 2006. aastal määrati uuritud transektil 16 põhjaloomastiku liiki, mis on sarnane tulemus 2002-2004. aastaga. 2005. aastal põhjaproovis leitud liikude arv (tabel 2.3) oli tunduvalt väiksem jäädes alla kümne liigi. Tabel 2.3 Põhjaloomastiku liikide keskmised biomassid (g/m2) Aegna transekti proovides 2005 ja 2006. aastal

Liigi tähtsus (%) – näitab selle liigi rolli aastatevahelises erinevuses. Tundlikkus – suurem number tähistab suuremat tundlikkust reostuse suhtes. Planeeringuala ja lähiala sadamate piirkonnas on põhjaloomastik liigiliselt koosseisult vaene, loomastiku arvukus ja biomass on väike. Kogu põhjaloomastiku koosseisule mõjub negatiivselt laevaliiklusest tingitud setete liikuvus ja lähialadel asuvate sadamate ekspluateerimine. Hundipea sadamat ümbritseval merealal avaldab põhjaloomastikule H.Kukk’e koostatud sadama rekonstrueerimistööde mõjupiirkonda jääva merepõhjataimestiku ja -loomastiku elupaikade iseloomustuse järgi olulisemat mõju setete iseloom ja vee troofsus. Kõvadel põhjadel on elustiku asustustihedus suurem (200-300 g/m2) kui pehmetel põhjadel, kus sessiilsete selgrootute arengut pärsib laevaliiklusest tingitud suur setete liikuvus. Suurenenud asustustihedust ei saa seletada vaid setete struktuurist lähtuvalt. Kui Soome lahe rannikuvetes jäävad looduslikud arvukused tavaliselt alla 3500 is/m2 ja biomassid alla 130 g/m2, siis Hundipea lähistel võivad need näitajad ületada 10000 is/m2 ja 500 g/m2. Sellised ebatüüpilised



42

põhjaloomastiku kooslused on tekkinud tänu väga suurtele reovee mahtudele enne 1980-ndaid aastaid. Põhjakooslustele avaldab planeeringuala piirkonnas tõenäoliselt suurt pärssivat toimet ka Tallinna heitvete süvalaske avariilasu (väljalaskme kood TL019) olemasolu, mis asub Paljassaare sadama kaide juures. Omaaegne Tallinna lahte paisatud munitsipaalreostus tõstis piirkonna vee ja setete troofsust sedavõrd, et selle mõju püsib tänini. H.Kukk’e andmetel võib avalduda transektil otsene reostus avariiväljalasust tunduvalt suuremat mõju kui kaadamistööd. Kalade kudesubstraadina on transekti põhjataimestiku kooslused väheväärtuslikud.

2.1.7.3 Tallinna lahe kalastik ja kalapüük Peatükk on koostatud Hundipea sadama rekonstrueerimise KSH aruande kalastikku käsitleva osa ja A. Järviku eksperthinnangu põhjal (lisa 16). Vaadeldava ala lähipiirkonna kalasaagis on A. Järviku andmetel registreeritud ühtekokku kaks liiki sõõrsuuseid ja 36 kalaliiki, millest 24 liiki omavad töönduslikku tähtsust. Ülejäänud on nn mittetöönduslikud kalaliigid. Planeeringuala ja kavandatavate tööde võimalikus mõjupiirkonnas esinevateks peamisteks merekaladeks on räim, kilu ja lest (joonis 2.16 ja tabel 2.4). Vähem arvukalt on esindatud veel teised Soome lahes elutsevad liigid nagu tursk, tuulehaug, kammeljas, emakala, merivarblane, meripühvel jt. Tallinna lahes esineb veel siirde-, poolsiirde- ja mageveekalu, kuid need on enamasti vähearvukad ebasobiva elukeskkonna või väheste sobivate kudemisalade tõttu. Tallinna lahel, nagu ka naaberlahtedes, on iseloomulik aktiivne kalapüük nn rannaelanike poolt, eelkõige nakkevõrkudega ja ka ulatuslik sportlik kalapüük. Tallinna lahes püütakse peamiselt lahe lõuna- ja idaosas. Aastasaagid ulatuvad 30-40 tonnini. Püünistena kasutatakse nakkevõrke ja aaremõrdu. Planeeringuala ja sadamate piirkonnas kutselist kalapüüki ei teostata. Katariina kail võib kohata harrastuskalastajaid.

Joonis 2.16 Kilu ja räimesaagid (tonni) Soome lahe traalpüügil aastatel 2008 ja 2009. Allikas: A.Järvik, 2010 Tabel 2.4 Rannapüügisaagid (kg) Harju Maakonnas 2008. ja 2009. aastal. Allikas: A.Järvik, 2010

Kalaliik/aasta 2009 2008

Angerjas 805 48,2

Ahven 3704 637,6

Emakala 18 2,6

Haug 383 107,8



43

Hõbekoger 2807 1711,5

Kammeljas 7 10,5

Koha 12 92

Latikas 134 46,5

Lest 72678 7335

Luts 3 2,5

Lõhe 1884 180,3

Meriforell 3476 945,9

Merisiig 5274 1651,6

Meritint 2058 413,8

Räim 153827 123301,3

Särg, nurg 918 301,8

Tursk 1700 1429,9

Tuulehaug 1287 3966,2

Viidikas 12 20

Vikerforell 38 3,5

Vimb 1576 535,4

Ümarmudil 492 566

Kokku 253171 143309,9 Kalade ränne ja sigimine võimalikku mõjupiirkonda jäävatel rannikumere aladel Kevadel kudev räim saabub rannikumerre mitme erineva kudekarjana ning viibib ühtekokku koelmutel pikemat aega. Räime kudemine kestab ilmastikust sõltuvalt keskeltläbi kaks kuud aprilli lõpust kuni juuni lõpuni. Sõltuvalt tuultest ja pindmise veekihi ebaühtlasest soojenemisest, võib räimeparvede liikumine ajaliselt tugevasti varieeruda. Pärast kudemist ei lahku räim alati kohe rannikumerest, vaid võib jääda siia toituma. Kui aga veetemperatuur tõuseb juba üle +160C liiguvad räimeparved tavaliselt tagasi avamerele. Räimeparvede liikumisteed koelmutele on väga püsivad. Soodsate tuulte korral tuleb räim pikkadel ja soojadel sügistel veelkord tagasi rannikumerre, seekord toituma. Mageveekaladest on Tallinna lahe saakides enam ahvenat ja karplasi (särg, nurg, latikas). Kõik need liigid koevad kevadel, aprillis-juunis. Latika kudemine võib kesta juulini. Siirdekaladest on enam lõhilasi (lõhe, II kategooria kaitsealune liik ja meriforell), kes koevad sügisel Tallinna lahte suubuvas Pirita jões. Nende arvukus ei ole siiski kõrge.

2.1.8 Paljassaare poolsaare looduslikud tingimused Paljassaare poolsaare pindala on umbes 3,5 km² ja sealne maastik on mitmekülgne. Paiguti on rohkelt rohtunud liivikuid ning muud rohumaad, kõrgemaid alasid katavad põõsastikud ja liigirikkad lehtmetsad. Keset künklikku maastikku asub künniste vahel ligi 50 ha suurune paljude veesilmadega roostik, kuid paraku leidub poolsaarel ka jäätmaid. Üldiselt on sealne loodus tööstuse, transpordi ning endise nõukogude sõjaväe tegevuse tulemusena üsna tugevasti kannatada saanud. Poolsaare rannajoon on enamasti kivine või klibune, kuid esineb ka liivaga randu (joonis 2.12). Paljassaare poolsaare põhja- ja lääneosas asub Paljassaare hoiuala.



44

2.1.9 Piirkonnas kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad Tehissaarte rajamisega kaasneb terve kompleks otsese ja kaudse mõjuga faktoreid. Projektiala naabruses on loendatud 224 linnuliiki, see on kaks kolmandikku kõigist Eestis esindatud liikidest. 81 neist on Eestis ja 44 Euroopa Liidus kaitse all. Paljassaare poolsaarel, projektialast loodes asub hiljuti asutatud Paljassaare hoiuala. Kuna selle hoiuala kaitse-eesmärk on EL nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi elupaikade kaitse, on hoiuala tundlikkus kõikvõimalike mõjude suhtes sesoonse iseloomuga. Poolsaare põhja- ja lääneosas asub 277 ha suurune Paljassaare hoiuala, mis kuulub linnualana Natura 2000 võrgustikku (joonis 2.17, tabelid 2.5 ja 2.6). Elustiku inventuurid on tõestanud, et Paljassaare hoiuala on elustiku poolest väga mitmekesine ja täielikult kasutuses ala väiksuse tõttu. Kogu hoiuala omab funktsionaalset tähtsust erinevate liikide jaoks nende erinevatel eluperioodidel – linnu- ja loomaliikide jaoks pesitsus, rände- ja talvitumisperioodil ning taimede jaoks vegetatsiooniajal. Hoiualal on registreeritud 379 soontaime taksonit, kellest üks on II kategooria ja kuus III kategooria liigid. Lisaks sellele on registreeritud 60 sambla ja 43 seene taksonit. Hoiuala kaitsekorralduskava koostamise käigus kohati ühte nahkhiire liiki (põhja-nahkhiir), 42 suurliblikaliiki ja 13 liiki astlalisi. Inventuuri käigus registreeriti ühtlasi kaks kahepaikseliigi – tähnikvesiliku ja rabakonna – ning kaks roomajaliigi – nastiku ja arusisaliku – esinemist.

Joonis 2.17 Lähimad kaitsealad. Allikas: Maa-ameti X-GIS geoportaal Planeeringualast umbes 500 m kaugusel lääne pool maismaal asub punktobjektina III kategooria kaitsealused liikidest Epipactis palustris (neiuvaip, soo-) ja samal kaugusel põhja



45

pool algab kaitstavate loodusobjektide (III kategooria kaitsealuste liikide, kivististe ja mineraalide) välispiir. Tabel 2.5 Paljassaare linnuala info. Allikas: Keskkonnaregistri avalik teenus Objekti nimetus: Paljassaare linnuala Maismaa pindala, ha: 135,63 ha Tüüp: Natura (linnuala) Veeosa pindala, ha: 140,75 ha Registrikood: RAH0000095 Pindala kokku, ha: 276,4 ha Asukoht: Harjumaa, Tallinn linn, Põhja-Tallinna linnaosa Rahvusvaheline kood: EE0010170 Kinnitamise kuupäev: 30.04.2004 Tabel 2.6 Detailplaneeringuala lähipiirkonnas asuvate kaitsealade iseloomustus 1. Natura 2000 ala – Paljassaare linnuala (EE0010170) (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k – Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri) Samades piirides asuva kaitseala nimetus – Paljassaare hoiuala (Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrus nr 144 – Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas) Projekteeritav kaitseala – Paljassaare looduskaitseala Kaugus ja suund arendusobjektist (meetrites) – Hoiuala kagutipu kaugus planeeringuala piirist ~600 m planeeringualast loodes Kaitseväärtused – Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), soorisla e soorüdi e rüdi (Calidris alpina), kõvernokk-risla e kõvernokk-rüdi e rüdi (Calidris ferruginea), värbrüdi e rüdi e värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), tuuletallaja (Falco tinnunculus), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), naerukajakas (Larus ridibundus), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus) Paljassaare hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse: luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), rägapart (Anas querquedula),



46

rääkspart (Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), soorüdi ehk soorisla (Calidris alpina), kõvernokk-rüdi ehk kõvernokk-risla (Calidris ferruginea), värbrüdi ehk värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), punaselg-õgija (Lanius collurio), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja suur kuldtiib (Lycaena dispar) 2. Looduskaitseala – Kopli kalmistupark (Tallinna Linnavalitsuse määrus 28.05.1993 nr 105 Linnapuude, parkide ja aedade looduskaitse alla võtmine) Kaugus ja suund arendus-objektist (meetrites) – 2200 m edelas Kaitseväärtused – Looduskaitse all olev park.

2.1.10 Lähipiirkonna ja planeeringuala linnustik Peatüki koostamisel on kasutatud Eesti Mereakadeemia Hundipea sadama rekonstrueerimise KMH aruandes esitatud andmeid Hundipea sadama, Paljassaare sadama ja Paljassaare poolsaare idaranniku linnustiku kohta, mis põhinevad MTU Tallinna Linnuklubi liikmete ja teiste linnuvaatlejate poolt aastatel 2002-2009 tehtud vaatlustel. Valdav enamus mõjupiirkonna linnuvaatlustest oli tehtud Paljassaare poolsaare idarannikult ja Katariina kailt, kust avaneb vaade kogu kavandatava tegevuse mõjupiirkonnale Katariina kai ja Hundipea sadama vahelisel alal. Katariina kai ja Hundipea sadama vahelisel alal esines (2002-2009) 31 regulaarset veelinnuliiki, keda kohatakse igal aastal. Kaheksast kaitsealusest linnuliigist kuulub laululuik II kaitsekategooriasse, ülejäänud aga III kaitsekategooriasse. Laululuik, vöötsaba-vigle, randtiir ja väiketiir kuuluvad ühtlasi Linnudirektiivi (79/409/EMU) I lisa liikide nimekirja. Paljassaare poolsaare idaranniku haudelinnustik on nii liigiliselt kui arvukuselt kesine, mis tuleneb riskantsetest pesitsustingimustest (pesitsuskohtade vähesus, koerte ja kasside rohkus, erakordselt suur hakkide, hallvareste ja kajakate kontsentratsioon). Otseselt on alaga seotud rannikul maas ja kividel pesitsevad kurvitsalised (merisk, liivatull, väiketull, kalakajakas, väiketiir). Rannikust veidi kaugemal põõsastikes, hoonete jm struktuuride sees ja peal pesitsevad ülejäänud 6 veelinnuliiki, kellest enamus toovad oma pojad peatselt parast koorumist rannikumerele. Alaga seotud liikide haudepaaride parv ei ületa enamasti 3 paari. Haudeliikidest on piirkonnas olulisim väiketiir, keda pesitseb Eestis ca 400- 700 paari (Elts et al, 2003) ning Paljassaare poolsaare idarannikul kuni 2 paari.



47

Poolsaare idaranniku olulisemaid tõmbekohti on heade toitumisvõimalustega Katariina kai piirkond ja Hundipea sadamast kirdes asuv madalik-liivaseljandik. Hundipea ja Paljassaare sadama suudmed ning Paljassaare poolsaare idarannik on küllaltki linnurikkad kevadise ja sügisese läbirände ajal, pehmetel talvedel ja jäälahvanduste tekkimisel külmematel talvedel. Mittepesitsevad ja kaugemal (nt Paljassaare hoiualal) pesitsevad linnud toituvad kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas küllalt sageli. Paljassaare poolsaare ümbruses läbirändel peatuvad veelinnud kasutavad Paljassaare poolsaare kagu- ja idarannikut tihti tuulevarjuna tugevate lääne- ja lõunakaarest puhuvate tuulte eest. Sukelpardid (sõtkad, tuttvardid, aulid) kogunevad selliste ilmastikutingimuste korral sügavama veega aladele Hundipea ja Paljassaare sadama akvatooriumis. Mittesukelduvad veelinnud (luiged, ujupardid) ja laugud kogunevad tuulevarju peamiselt poolsaare idaranniku madalikele. Suuremate rändeaegsete parvedena peatuvad alal hõbe- ja kalakajakas, lauk, tuttvart, sõtkas, aul, sinikael-part ja kühmnokk-luik Hundipea sadama rekonstrueerimise KSH aruandes esitatud mõjude avaldumine:

• Ehitamisfaasis toimub heljumi kandumine suhteliselt suurele rannikumere alale, mis halvendab kaladest toituvate lindude (kormoran, kosklad, tiirud) toitumistingimusi, kuna väheneb vee läbipaistvus ja toidu leidmine võib muutuda raskemaks.

• Heljumi levikut takistavaid meetmeid kasutusele võtmata võivad heljumi sadestumisel kannatada saada rannikumere põhjakooslused.

• Samas on heljumi levimine siiski vaheolulise negatiivse mõjuga, kuna ehitustööd ei kesta pikaajaliselt ning toode lõppedes hakkab taastuma varasem olukord ja liikide puhul pole tegemist alaga tugevalt seotud ja püsielupaika hoidvate lindudega.

• Mittepesitsevad liigid liiguvad paremate toitumisvõimaluste otsingul Tallinna lahel väga laialdaselt ringi.

Leevendus: • Haudelinnustikku mõjutavate negatiivsete mõjude leevendamiseks tuleb

rekonstrueerimistöödega alustada parast pesitsusperioodi lõppu, mil tegevus ei saa enam mõjutada lindude pesitsusedukust.

• Heljumi leviku takistamiseks tuleb kasutada parimaid olemasolevaid meetodeid ja tehnikat.

Eelpool mainitud madalik-liivaseljandik, mis on Tallinna Linnuklubi andmetel oluline toitumis- ja tuule eest varjumise paik rändel peatuvatele ning Paljassaare hoiualal või üldiselt poolsaarel pesitsevatele veelindudele, asub kavandatavate tehissaarte asukohas.

2.2 Paljassaare poolsaare ja planeeringuala lähipiirkonna sotsiaal-majanduslikud tingimused

Peatüki koostamisel on kasutatud piirkonnaga seotud üldplaneeringute, arengukavade ja detailplaneeringute materjale ning lähipiirkonnas teostatud uuringute andmeid.

2.2.1 Üldosa Planeeritavast alast läänes asub Paljasaare poolsaar ja kagus vanalinn koos kesklinnaga.



48

Paljassaare poolsaar asub Põhja-Tallinna linnaosas, mis on üle Tallinna lahe Vanalinnast ja Tallinna keskusest linnulennult ca 3,3 km kaugusel loode suunas. Edelas on Kopli ja Merimetsa ala, mis on oluliseks rekreatsioonialaks kogu linnaosale. Samuti on oluliseks rekreatsioonialaks kujunemas Katariina kai ümbrus – 2007. a avatud Pikakari rand ja Paljassaare poolsaare põhjatipus asuv Natura 2000 nimistusse kuuluv Paljassaare linnuala. Põhja-Tallinna territoorium on 15,16 km², moodustades 14% kogu Tallinna linna territooriumist. Põhja-Tallinna linnaosa moodustavad kolm erineva ajaloolise, kultuurilise ja sotsiaalse taustaga piirkonda: Kalamaja, Kopli (hõlmab Kopli ja Paljassaare poolsaari) ja Pelgulinn. Paljassaare asendit võib pidada majanduslikult suhteliselt soodsaks, sest see jääb Tallinna keskuse mõjualasse. Põhiliselt on tegemist tööstuspiirkonnaga, kus asub mitmeid sadamaid koos kaitseehitistega – linnaosa territooriumil paikneb üksteist Tallinna linnas asuvast kuueteistkümnest meresadamast. Paljassaare poolsaarel asub Tallinna Vesi AS Paljassaare reoveepuhastusjaam, kus puhastatakse Tallinna linna ja selle ümbruse reovesi. Reovee puhastamiseks kasutatakse mehhaanilist, keemilist ja bioloogilist tehnoloogiat. Puhastatud vesi suunatakse 3 km kaugusel rannikust merre torustiku kaudu, mille lõpus on mere sügavus 26 m.

2.2.2 Sotsiaal-majanduslik struktuur 2004. a koostatud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringus on välja toodud, et Paljassaare poolsaar oli nõukogude ajal linnaelanikele täiesti suletud piirkond, kuna seal paiknesid reoveepuhastusseadmed ja nõukogude sõjaväeosa. Vaba pääs ranna-aladele avati taas alles pärast militaarstruktuuride kokkutõmbumist ja võõrvägede lahkumist, kuid mahajäetud sõjaväereostusega jäätmaad ei kasutatud eeldatava mereäärse puhkealana. Paljassaare poolsaar on praegu veel suhteliselt hõreda inimasustusega, kuid mereäärsete kinnistute reaalne väärtus on kinnisvaraturul tõusnud ja nende kasutamise põhimõtted on muutunud lähtudes vaba aja veetmise ja turismi arendamise seisukohalt – näiteks 2007. aastal avati puhkajatele Katariina kai juures asuv Pikakari rand. Lisaks sellele planeeritakse Paljassaare sadama-ala struktuurplaaniga rannaalade kasutamise ümberprofileerimist ning poolsaarele turvalise ja elegantse elukeskkonna loomist uute elamispindade ja avaliku linnaruumi rajamisega. Lähitulevikuks on poolsaarele plaanitud suuremahulist kinnisvaraarendust. Paljassaare piirkonnas plaanitakse järgneva 10-20 aasta jooksul välja arendada multifunktsionaalne ökoloogilise jätkusuutlikkuse kontseptsioonil rajanev Ecobay uudisasum, mille eesmärgiks on luua olemasolevast tööstuslikust jäätmaast inimsõbralik ja teistest arendustest selgelt eristuv ning roheline linnak, mis oleks ainulaadne nii Euroopas kui kogu maailmas. Lisaks planeeritavale Ecobay projektile on koostatud ka Paljassaare lahe lõunapiirile Kopli liinide maa-ala arendusprojekt, millega soovitakse arendada kvaliteetne elamuala erineva sihtotstarbega kruntide ja 126 hoonega.

2.2.2.1 Rahvastik Tallinna elanike arv 1. septembri 2010. a seisuga oli Tallinnas 411 196 elanikku ning Põhja-Tallinna linnaosas elas 01.09.2010 seisuga 56 341 elanikku (tabel 2.7) moodustades Tallinna elanike arvust 13,7 %. Peaaegu poole linnaosa elanikkonnast moodustavad vene keelt kõnelevad inimesed. Elanikkonna üldine vaesus ja madal ostuvõime, noorte sisuka vaba aja



49

veetmise võimaluste vähesus ning Põhja-Tallinnasse koonduvate vähekindlustatud ja riskirühmadesse kuuluvate inimeste tõttu levib linnaosas kuritegevus, alkoholism ja narkomaania. Tabel 2.7 Tallinna elanike arvud linnaositi ja kokku kuu esimese kuupäeva seisuga

Allikas: Rahvastikuregister, Tallinna linna kodulehekülg Demograafiline tööturusurve indeks, mis arvutatakse 5-14 aastaste ja 55-64 aastaste vanusrühmade suhtena, näitab tööturule saabujate osatähtsust võrreldes tööturult lahkujatega. Kui demograafilise tööturusurve indeks on suurem kui üks, võib prognoosida tööjõu pakkumise suurenemist ja ühest väiksem indeks prognoosib tööjõupuuduse tekkimise võimalust. Indeks on loomulikult mõneti ebatäpne, sest tööjõu pakkumist mõjutab ka piirkonnast välja- ja sisseränne, mida on keeruline prognoosida. Tabelis 2.8 toodud andmete põhjal on Eestis ja Tallinnas üldiselt tööjõupuuduse tekke võimalus, kuid Põhja-Tallinnas on töötute arv suur. Tehissaartega seotud ehitustöödel on kindlasti vaja abitööjõudu ning kohaliku elanikkonna rakendamine välistab vajaduse ajutiste töötajate transpordi- ja majutusvõimaluste leidmiseks. Piirkonna elanikele tekib võimalus pakkuda tööd tehissaartel erinevates ettevõtluse ja teenindusega seotud sektorites. Tabel 2.8 Eesti ja Tallinna rahvaarv ning demograafiline tööturusurve indeks aastatel 2005-2009

2005 2006 2007 2008 2009 Eesti Tallinn Eesti Tallinn Eesti Tallinn Eesti Tallinn Eesti TallinnRahvaarv

(arvestatud rännet) 1339168 397699 1333028 395667 1327484 394239 1325408 394529 1324260 395646

Rahvastik vanuses 5-14 142092 35489 134872 33936 129603 33062 125757 32489 124358 32754

Rahvastik vanuses 55-64 148168 43308 148276 42968 147427 42406 149313 43371 153276 44976

Demograafiline tööturusurve indeks 0,96 0,82 0,91 0,79 0,88 0,78 0,84 0,75 0,81 0,73

Allikas: Statistikaamet

2.2.2.2 Ettevõtlus, tööhõive ja sotsiaalsed vajadused Põhja-Tallinna arengukavas 2007-2010 on toodud, et kuni 1990-ndate aastate alguseni oli Kopli piirkonna üheks olulisemaks majandusharuks tööstuslik kalapüük ja -tööstus (Paljassaarel asus TK Eesti Kalatööstus, Koplis asus kalurikolhoos “Majak” ja “Estremrõbflot” laevaremonditehas). Majandusreformide tagajärjel on tööstuslik kalapüük majandusharuna lakanud olemast. Kalatöötlemise traditsioone jätkavad piirkonnas aga Paljassaare Kalatööstuse AS, Geirom OÜ, Gramus AS jt.



50

Põhja-Tallinnas on ettevõtlus koondunud peamiselt nelja asumisse: Kalamaja, kus 2003. a seisuga asub 12,1% kõigist linnaosa ettevõtetest, Pelgulinnas on neid 10,4%, Pelgurannas 6,7% ja Koplis 5,7%. Kõige vähem asub arvuliselt ettevõtteid Merimetsa ja Paljassaare asumites. Üldiselt on Kopli piirkond, mida iseloomustab tööstuspiirkond ja suured tootmisettevõtted. Planeeringuala lähipiirkonna suurimateks ettevõteteks on Tallinna Sadam AS-i Paljassaare sadam, KS Stivideerimise AS, Atlas Seafood AS ning Paljassaare Kalatööstus AS. Paljassaare piirkonna majanduse arengu põhisuundadeks on turism ja kinnisvaraarendus. Viimase kümne aasta jooksul on linnaosa tähtsamaks majandusharuks kujunenud sadamate kaudu toimuv transiidikaubandus. Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad sadamad on raudteeharude kaudu ühenduses Kopli kaubajaamaga, mis võimaldab kaupu ning tooraineid sadamast ka raudteed mööda vastavalt vajadusele kas siis eksportida või importida. Läbi Vene-Balti, Bekkeri ja Paljassaare sadamate veetavateks peamisteks kaubaartikliteks on naftasaadused, süsi, väetised, metall ja puit, vähemal määral ka konteinerid ja toiduained. Planeeritava ala vahetus naabruses asuv ala on suletud ning piirdeaiaga ümbritsetud kinnine sadama territoorium, kus paiknevad lao- ja tootmishooned koos sadamahoonete ja rajatistega. Sissesõidud Paljassaare teelt on tõkestatud tõkkepuuga. Piirkonna üldisel arendamisel ning muutmisel meeldivaks elu- ja töökeskkonnaks on oluline tagada mugav ligipääsetavus ühistranspordiga ning piirata osaliselt autotranspordi mõju jalakäijatele ja jalgratturitele. Valdav osa aktiivsest kasutusest ning hoonestusest jääb kontaktvööndi lõunaossa ja see on varustatud ühistranspordiga (joonis 2.18). Paljassaare teel sõidavad regulaarselt bussid (26, 26a ning 59), bussipeatus asub Paljassaare sadama sissepääsuvärava juures. Lisaks sellele on võimalik ühistranspordina kasutada planeeritavast alast ca 500 m kaugusel Kopli tänava ääres kulgevaid trammiliine (trammid nr 1 ja 2) ning bussiliini nr 3. Paljassaare poolsaare põhja- ja kirdeosas ühistransport puudub.

Joonis 2.18 Väljavõtted ühistranspordi ja kergliiklusteede teemaplaneeringu kaardid Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringust. Allikas: Tallinna Linnaplaneerimise Amet



51

Paljassaare teel on arvestatud trammitee rajamise võimalusega, mis tuleks Tallinna Transpordiameti andmetel Paljassaare põiguni ja keerab Ecobay keskusse, tulevikus võib-olla ka Pikakarini. Trammitee rajamisel on positiivne selle transpordivahendi ökoloogiline linlik olemus ning kindla trajektooriga muust liiklusest sõltumatu kulgemine. Arvestatud on trammitee sidumist naabruses asetseva võimaliku Ecobay piirkonna arendamisega. Esialgu tuleks bussiliiklus võimalikult hästi kättesaadavaks ja atraktiivseks muuta. Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu järgi rajatav Kalamaja ümbersõit võimaldab teenindada ühistranspordi põhimagistraalina Kalamaja piirkonda ning parandada ühendust kesklinna ja Paljassaare vahel. Tulevikus võib tekkida nõudlus ühistranspordi lõpp-peatuse järgi Katariina kai piirkonda ning siis on vajalik rajada piirkonda bussiterminal. Jooniselt 2.18 on näha, et Paljassaare tee äärde ning sadama akvatooriumi äärsele rannapromenaadile on planeeritud kergliiklusteed (jalgsi, jalgratta või rulluiskudega liikumiseks), mis on osa Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneeringuga kavandatud Tallinna rannajoone lähiala ääristavast kergliiklusteest. Seega ei pea planeeringualale jõudmiseks tingimata omama isiklikku autot. Planeeritav ala on Tallinna lahes ja seetõttu võib tulevikus perspektiivi olla ka nn veetakso kasutuselevõtuks, mis ühendaks Tallinna lähiala suuremaid sadamaid. Paljassaare lähedal Kopli piirkonnas on 2 lasteaeda, 1 gümnaasium, Tallinna Kopli Ametikool, mitmed erakõrgkoolid ning Tallinna Kopli Noortemaja, mille katuse all tegutsevad erinevad huviringid. Samuti asub Koplis mitu spordiklubi (“Kotree”, jalgpalliklubi “Dünamo”, SK POKO, jalgpalliklubi FK Strommi). Kultuuriasutustest paikneb Koplis vaid Kopli raamatukogu, piirkonnas tegutseb aktiivselt Kopli Selts. Kopli polikliinikus on perearstid ja apteek.

2.2.2.3 Puhkemajandus Põhja-Tallinna linnaosa peamiseks vaba aja veetmise ja sportimise kohaks on Stroomi rand (tehissaarte planeeringualast umbes 3 km kaugusel) koos rannapargiga, mille heakorrastusse on investeerinud nii Põhja-Tallinna Valitsus kui ka Tallinna linnavalitsus. Tänu sellele on Stroomi rand kujunenud arvestatavaks suplus- ja puhkekohaks nii tallinlastele kui ka linna külalistele. Viimaste tarvis asub Pelgurannas hotell Stroomi. Paljassaare poolsaarel on koos lähipiirkonda jääva Kopli poolsaarega kõrge turismi ja puhkemajanduslik potentsiaal – Paljassaare poolsaarel on pikk rannajoon ja idakallas on liivane, kuid praegu enamuses korrastamata. Paljassaare sadama-ala struktuurplaaniga planeeritakse rannaalade kasutamise ümberprofileerimist. Juba praegu on puhkajatele avatud Katariina kai juures asuv Pikakari rand. Praegu ei ole piirkonnas võimalusi väikealustega randumiseks. Puuduvad ka puhkamisvõimalusi pakkuvad ettevõtted.

2.2.2.4 Paljassaare sadam Paljassaare sadam kuulub Tallinna Sadam AS-le ja on käesoleval ajal kaubasadam, mille territoorium on 43,6 ha ning akvatoorium 33,5 ha. Sadamas on kai ääres suurim sügavus 9 m ja vastu saadakse võtta maksimaalselt 190 m pikkust ja 30 m laiust laeva. Sadamas on erinevad terminalid ja ladustamisvõimalused, kaupade ja toorainete transportimiseks raudteed ning sadamakraanad, käideldakse segalasti, kivisütt ja naftatooteid, kuid ka puitu ja kiiresti



52

riknevaid kaupu. Sadamaala sõiduteed on valdavalt asfalteeritud, kuid mitmel pool vedeleb nii ehitus- kui olmejäätmeid. Valdava osa alast moodustavad asfaltkattega teed, ladustamisplatsid ja hooned. Sadama infrastruktuuri kasutab ka sadama vahetus naabruses tegutsev toiduõli tehas. Paljassaare sadama-alale on koostatud struktuurplaan, mis on sisuliselt piirkonna kontaktvööndi analüüs üldises linnaehituslikus arenguvisioonis. Töö eesmärk on määratleda sadama uus identiteet, mis arvestaks kombineeritult nii süva- kui ka väikelaevasadama funktsioone täitva sadamana.

2.2.2.5 Hundipea sadam Hundipea sadam on Veeteede ameti laevastiku peasadam, mis on kasutusel olnud juba pea sada aastat, suurema osa ajast hüdrograafiasadamana, mis NSVL ajal tähendas militaarsadamat. Praegu on sadam valdavalt navigatsiooni-, kasutus- ja keskkonnaohtlikus seisundis ja vajab rekonstrueerimist. Sadama sildumiskaide kogupikkus on 655 m, kuid kaid on lainetuse eest kaitsmata või amortiseerunud. Reaalselt on sadamas praegu olemas kõrgendatud risk laevaavariideks ja rekonstrueerimata tuleks sadam laevade vastuvõtuks tõenäoselt sulgeda. Lisaks navigatsioonilisele riskile iseloomustab Hundipea sadamat ka kõrgendatud risk ülimalt reostunud põhjasetete resuspensiooniks ja selle tagajärjel tekkida võivast merereostusest. Hundipea sadama rekonstrueerimise ja selle käigus kavandatavate süvendamis- kaadamistööde kohta on Eesti Mereakadeemia teinud 2009. aastal keskkonnamõjude hindamise. Rekonstrueerimine näeb ette jäämurdjate ning suuremate poilaevade seismiseks ja teenindamiseks vajalike uute nüüdisaegse sildumis- ja tehnovarustusega kaide rajamist ning sildumis- ja manöövrivee süvendamist. Ehitustööde planeeritud lõpp on 2011. aastal.

2.2.2.6 Muinsus- ja miljööväärtused Eesti Veeteede Ameti kaardilt nr 931: Soome laht – Paljassaare sadam (M 1:5000) on näha, et planeeritavate tehissaarte vahetus läheduses asub uputatud vrakkide piirkond, kuid vastavalt Kultuurimälestiste riiklikule registrile ei paikne planeeringualal mälestisi. Eesti Meremuuseumi allveearheoloog V. Mässi andmetel oli Katariina kai ja Paljassaare vaheline mereala rand pealesõja-aastail intensiivselt kasutatavaks laevavrakkide lammutamise kohaks. Sinna pukseeriti mitmeid suurte laevade vrakke, milliste pealveeosad lõigati maha ja veeti vanarauana kaldale. Allpoole veeliini asuvad vrakiosad, mida kaldale ei jõutud tõmmata, jäidki sageli sinna. Meremuuseumile teadaolevalt lammutati seal kaubalaevad Eestirand (pikkus 114,8 m) ja Lunatcharski (pikkus 109,8 m), miiniveeskja Amur (pikkus 98,9 m), reisilaeva Jossif Stalin keskosa ning veel mõned väiksemad laevad. Milliste laevade jäänused jäid mere põhja, on teadmata ja nende identifitseerimine on üsna lootusetu ettevõtmine. Meremuuseum ei ole sellega tegelenud ega tea, kui palju neid seal järel on. Nende andmeil ei ole neist ükski muinsuskaitse all ega kultuuriväärtusena määratletud. Kavandatava väikesadama akvatooriumi alale on kaartidel ja detailplaneeringu joonistel märgitud uputatud laevavrakk, mis tuleb kavandatavate süvendustööde käigus likvideerida. Selle jaoks on vaja koostada likvideerimiskava likvideerimismooduse ja kasutatava tehnika määramiseks. Paljassaarel on 4 kultuurimälestist, kõik need on algselt olnud sõjalise otstarbega objektid, millel tänapäeval aktiivne kasutus puudub. Valge torn on rajatud 19. sajandi algul, ülejäänud



53

mälestised kuuluvad enne I maailmasõda rajatud hiiglasliku nn. Peeter Suure merekindluse tervikkompleksi Paljassaare kultuurimälestised on järgmised: 1. Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 12, 1915. a. (reg nr 8516). 2. Valge torni varemed, 1821-1824 ja 1915 (reg nr 8517) 3. Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr. 12 kitsarööpmelise raudtee tamm, 1916. a. (reg nr 8792) 4. Paljassaare sadamasild ehk nn. Katariina muul, 1913-1916 (reg nr 8793) Õigusakt: Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri 18.08.1997 määrus nr. 55, (RTL 1997, 165/166, 935). Laevastiku tänava kvartal on Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu raames määratud kaitsealuseks miljööväärtusega elamualaks. See on terviklik 1949. aastal sadamatööliste tarbeks ehitatud stalinistlikus stiilis elamutega ringtänav. Hooned moodustavad ümber kolmnurkse haljasala tervikliku ansambli. Suur osa neist hoonetest vajab rekonstrueerimist, kuid paljud on ka korrastatud viimastel aastatel koostatud välisviimistluse passide alusel. Planeeringuala kontaktvöönd on oma hoonestuselt väga mitmekesine – siin kohtuvad väga erineva ilmega vabaplaneeringulised äri-, tootmis- ja elamukvartalid. Planeeringuala lähipiirkonnas on erinevatel ajajärkudel rajatud hooned, mis moodustavad kontaktalal omaette piirkonnad. Olemasolevad lao- ja tootmishooned on enamjaolt väheväärtuslikud ning suhteliselt kehvas seisus. Erandiks on uuemad tootmis- ja büroohooned. Ala ei ole määratletud miljööväärtuslikuna. Merelt vaadeldes annavad lähialale iseloomuliku silueti Paljassaare sadamas asuvad sadamakraanad. Planeeringu kontaktvööndis ja planeeringuala vahetus läheduses ei ole parke/haljasalasid.

2.2.3 Jäätmekäitlus Tallinna haldusterritooriumil sh ka rajada kavandavatel tehissaartel määrab jäätmehoolduse korra kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määrusega nr 28 kehtestatud Tallinna jäätmehoolduseeskiri ning jäätmehoolduse kavandamine toimub Tallinna jäätmekava 2012-2016 järgi. Väljavõtteid jäätmehoolduseeskirjast: § 5 määrab jäätmevaldaja kohustused, mille lõige 2 punkti 1 kohaselt sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale. § 4 Jäätmekäitluse üldnõuded näevad ette, et iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas. § 4 lõige 2 kohaselt jäätmeid tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb lähtuda keskkonnaministri 16. jaanuari 2007 määruse nr 4 “Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused”. § 13 lõige 1 kohaselt ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases käitluskohas. Lõige 2 kohaselt võib Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse



54

Tallinnast viia kõrvaldamiseks igat liiki prügilakõlblikke tavajäätmeid ja asbestijäätmeid. Kopli tavajäätmete käitluskohas võib pärast töötlemist kõrvaldada ehitus- ja lammutustöödel tekkinud püsijäätmeid, asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale ning saastumata pinnast. Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle õigusaktidega kehtestatud piirnormide. § 14 lõige 1 järgi tuleb liigiti kogutud biolagunevad jäätmed vedada kompostimiseks nõuetekohasele kompostimisväljakule või Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse või muusse sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida kohapeal eeskirja nõuete järgi. Ehitusjäätmete käitlus Ehitusjäätmete käitlus peab tehissaarte rajamisel toimuma vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja peatükk 3-le, mis määrab ehitusjäätmete käitlemise nõuded. § 38 lõige 1 järgi ehitusjäätmete hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine). § 38 lõige 2 sätestab, kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga lõike 3 kohaselt. Ehitise kasutusloa taotlemisel tuleb vormistada jäätmeõiend ja kinnitada see Tallinna Keskkonnaametis. Jäätmeõiend tuleb lisada kasutusloa taotlemise dokumentide juurde. Ehitusjäätmete õiendi vormi kinnitab Tallinna Keskkonnaamet. § 38 lõige 3 kohaselt peab ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised andmed: 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi; 2) pinnasetööde mahtude bilanss; 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; § 39 lõige 1 järgi ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik. § 39 lõige 2 kohaselt on ehitise omanik eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. § 39 lõige 4 sätestuse kohaselt on ehitusjäätmete valdaja kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents; 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; 4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel; 5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks; 6) kooskõlastama transpordiametiga jäätmemahutite paigutamise tänavatele ehitus- ja remonttööde tegemisel; 7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 8) teavitama oma töötajaid eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest. Planeeringuala lähedal asub Slops OÜ poolt hallatav Kopli ehitusjäätmete käitluskoht, Maleva tn 4. Väo paekarjääri ehitusjäätmete käitluspaika haldab Ati Grupp OÜ - Peterburi tee 94.



55

Mõlemas käitluskohas toimub jäätmete lõplik käitlemine: Maleva tn 4 asub tavajäätmete prügila ja Väo paekarjääris toimub karjääri korrastamine läbi ehitusjäätmete taaskasutamise. Ehitusjäätmete käitlusega tegelevad veel näiteks VSA Eesti AS (juriidiline aadress Peterburi tee 2F Tallinn) ja Veolia Keskkonnateenused AS Põhja regioon (juriidiline aadress Artelli 15 Tallinn). Jäätmeid sorteeritakse jäätmekäitluskohas – näiteks Veolia puhul aadressil Betooni 30 Tallinn.



56

3 KAVANDATUD TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS

3.1 Üldosa

Planeeritav ala paikneb Põhja-Tallinna linnaosas, Paljasaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alal, mis kuulub Eesti riigile. Osaliselt hõlmab planeeringuala ka Paljasaare tee 32, 32b, 32c ja 32d kinnistuid mis on hoonestamata ning kus paiknevad raudteed mille omanikuks on aktsiaselts KS Holding. Lisaks paikneb planeeritaval alal ka reformimata riigimaad, mille peal oleva vara haldajaks on hetkel endise Tallinna Merekalasadama järglane Aktsiaselts Tallinna sadam (hetkel on maa erastamistoimingud pooleli). Planeeritavast alast läänes asub Paljasaare poolsaar, kagus, üle Tallinna lahe, asub vanalinn koos kesklinnaga. Edelas on Kopli ja Merimetsa ala, mis on oluliseks rekreatsioonialaks kogu linnaosale. Samuti on oluliseks rekreatsioonialaks kujunemas Katariina kai ümbrus – 2006.a avatud Pikakari rand ja Paljassaare poolsaare põhjatipus asuv Natura 2000 nimistusse kuuluv Paljassaare linnuala. Need tingimused ja lähedus kesklinnale loovad kogu Põhja-Tallinna piirkonnale võimaluse kujuneda väga populaarseks puhke-, elu- ja töötamise piirkonnaks. Planeeringuala kontaktvöönd on oma hoonestuselt väga mitmekesine – siin kohtuvad väga erineva ilmega vabaplaneeringulised äri-, tootmis- ja elamukvartalid. Planeeringuala kontaktvööndis on selgelt näha erinevatel ajajärkudel rajatud hooned, mis moodustavad kontaktalal omaette piirkonnad. Detailplaneeringus on määratud Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale ehitusõigus kolme krundi moodustamiseks (lisa 8), millest positsioon 1 krundile rajatavale tehissaarele (idapoolseim nn ärisaar pindalaga 20 115 m2) on kavandatud ärimaa sihtotstarbega „Kasiinosaare“ kompleks kuni 9 maapealse korrusega ärihoone ehitamiseks, positsioonile 2 rajatav tehissaar on äri- ja ühiskondliku maa sihtotstarbega (läänepoolseim nn kunstisaar pindalaga 16 800 m2) kuni 4 maapealse korrusega ühiskondliku hoone ehitamiseks ja positsioonile 3 rajatav tehissaar on ühiskondliku sihtotstarbega (lõunapoolseim nn puhkesaar pindalaga 10 315 m2) kahe ühekorruselise ühiskondliku hoone ehitamiseks ja rekreatsiooniala rajamiseks koos rannapargi ja kõrghaljastusega. Detailplaneeringu linnaehituslik eesmärk on määratleda Paljassaare sadama-äärsele alale uus identiteet ja seega arengupotentsiaal Kopli ja Põhja-Tallinna kontekstis, arvestades võimalusega, et alale saab omistada erinevaid funktsioone. Eesmärk on luua paindlik linnaarendusraamistik, mis suudab lühiajalises perspektiivis turukõikumistega kohanduda, ent võimaldab saavutada pikaajalises perspektiivis jätkusuutliku kasvu. Tehissaartele ehitatavate hoonete kasutamine on aastaringne, kuna sinna on planeeritud kontserdi- ja konverentsisaalid, poed, majutusvõimalused, restoranid ja kasiinod. Aktiivseim tehissaarte kasutus – toitlustuse, kaubanduse, rekreatsiooni, merega jms seotud tegevused – toimub eelkõige ümbruskonnas peatuvale turistide või ka tallinlaste poolt turismihooajal kevadest sügiseni. Konverentsi- ja kontserdikeskuse saal on mõeldud ca 5000 inimesele (vajadusel jagatav väiksemateks saalideks). Keskus töötab aasta läbi ja seal saab korraldada ka teisi rahvarohkeid üritusi – messid, firmade üritused, sünnipäevad, pulmad jms.



57

3.2 Tehissaared ja kaldakindlustus Kuna projekteeritavad saared asuvad Tallinna lahe akvatooriumis, siis nende rannajoon vajab kaitset lainetuse ja jää purustava mõju eest. Saared tulevad kogu perimeetri ulatuses ümbritseda kaldakindlustuse rajatistega. Kaldakindlustus on eriti oluline ärisaare põhja ja ida rannas, kuna need võtavad esmajärjekorras (ptk 2.2.2.6 , lisa 17) vastu lainetuse ja jäämõjud. Ärisaar oma kaldakindlustusega vähendab lainetuse ja jää mõjusid teistele saartele olles nendele nagu kaitsemuuli eest. Jää, lainetuse ja rannaprotsesside käsitlus aruandes:

• Peatükis 2.1.2.6 Jäätingimused ja selle arvestamine saarte rajamisel on käsitletud jää mõjusid.

• Tallinna lahe lainetust, hoovusi ja setete transporti on põhjalikult käsitletud peatüki 4.2 Hüdrodünaamilised protsessid alapeatükkides.

• Peatükis 4.3.1 Mõju rannale on käsitletud rannaprotsesse. Juurdepääsud tehissaartele on ette nähtud läänest maismaaga ühendatava tammi kaudu. Parkimisvõimalused on plaanitud põhja- ja idapoolse saare maa-aluse korruse parklates. Ärisaare pindala on 20115 m2 ja selle rajamise täitetööde maht* on hinnanguliselt (täpsustub tööprojekti käigus) 80000 m3. Kunstisaare pindala on 16800 m2 ja selle rajamise täitetööde maht* on hinnanguliselt (täpsustub tööprojekti käigus) 67000 m3. Puhkesaare pindala on 10315 m2 ja selle rajamise täitetööde maht* on hinnanguliselt (täpsustub tööprojekti käigus) 51000 m3. *Lisas 17 oleva hüdrotehniline osa aluskaartide ja seletuskirja järgi on saared planeeritud madalale alale, kus vee sügavus on 0,3 – 2 m. Saarte absoluutkõrgused on 3.00 – 3.20. Sellest allapoole jäävad hoonete (vundamendid, maaalused parklad ja tunnelid) trasside ja teede alused mahud, mida ei ole arvestatud saarte rajamise täitetööde mahtude hulka. Täitematerjalist 6000 m3 on kavandatud saada jahisadama akvatooriumi süvendamisest. Ülejäänud täitematerjali liigid (lammutusjäätmed, liiv, pinnas, kivid, betoonkonstruktsioonid jm) ja selle saamise kohad selguvad alles tehissaarte rajaja saamiseks tehtava konkreetse hanke käigus. Ainult hankes osalejad saavad konkreetselt esitada täitmiseks kasutatava materjali ja selle saamise kohad. Võimalikud on, näiteks tehakse kuskil ulatuslikke lammutustöid, mille tulemusena tekib täitmiseks sobivaid reostumata lammutusjäätmeid. Täitmismaterjali on võimalik saada, kui kuskil tehakse ulatuslikke süvendus- või kaevetöid ja eemaldatav pinnas või settematerjal sobib (ei ole reostunud ja sobib ehituslikult). Võimalik on täitmiseks kasutatav materjal tuua meritsi Eestist ja hinna sobivusel ka Soomest või Venemaalt. Tehissaartele kaldakindlustuse rajamisel on võimalik kasutada vastava suurusega kive või raudbetoon elemente koos graniitkividega (selgub tööprojekti käigus). Lisas 30 on toodud näiteks kaks kaldakindlustuse võimalikku varianti joonist:

1. 750 mm läbimõõduga graniitkivide baasil. • Hinnanguliselt on ärisaare kaldakindlustuse rajamiseks vaja ca 13300 m3 kive,

kunstisaarele ca 12700 m3 kive, puhkesaarele ca 10200 m3 kive. Kokku on kaldakindlustuseks kivide vajadus 36200 m3.



58

• Kahe kivikihi ja täitepinnase vahele paigaldatud 4. tugevusklassi geotekstiilkihi ülesanne on takistada täitepinnasest väljauhet. Pinnase välja uhtumine võib toimuda lainete dünaamilise tegevuse tagajärjel.

• Kaldakindlustuse püsivuse seisukohast on geotekstiil tähtis, kui välja uhtmise takistaja vette ja täitepinnase struktuuri säilimiseks (vähendab veeliikumissoonte suurenemist ja seetõttu pinnase tugevusastme muutumist).

2. Raudbetoon elemendi ja 750 mm läbimõõduga graniitkivide baasil. • Hinnanguliselt on siin ärisaare kaldakindlustuse rajamiseks vaja ca 8600 m3

kive, kunstisaarele ca 8300 m3 kive, puhkesaarele ca 6600 m3 kive. Kokku on kaldakindlustuseks kivide vajadus 23500 m3.

• Hinnanguliselt on siin ärisaare kaldakindlustuse rajamiseks vaja ca 2500 m3 raudbetoon elemente, kunstisaarele ca 2400 m3 raudbetoon elemente, puhkesaarele ca 1900 m3 raudbetoon elemente. Kokku on kaldakindlustuseks raudbetoon elementide vajadus 6800 m3.

Eeltoodud kaldakindlustuste rajamiseks vajaminevad kivide ja raudbetoon elementide vajaduse mahud on esialgsed, täpsemad selguvad tehissaarte rajamise tööprojekti käigus. Kaldakindlustuse tüüp selgub eraldi igale saarele (kõigile saartele avalduvad lainete ja jää poolt erinevad jõud) tehissaarte rajamise tööprojekti valmimisel ja kivide saamise allikad selguvad tehissaarte rajaja hankega. Põhimõttelise kaldakindlustuse ristlõike skeem on esitatud ka lisas 9 oleval tehnovõrkude koondplaanil. Tehissaarte rajamisel, kaldakindlustuse ja jahisadama projekteerimisel ning ehitustöödel tuleb jälgida Eesti Vabariigi norme, standardeid ja eeskirju. Vastavate puudumise korral peavad vahendid ja materjalid vastama kehtivatele rahvusvahelistele standarditele (ISO). Kasutada võib ka teiste riikide norme kuivõrd need ei lähe vastuollu eelnimetatutega. Corson OÜ on täiendmaterjalidena sadamate või suurema mahuliste kaldakindlustuse projektide projekteerimisel kasutanud näiteks:

• „Recommendations of the Committee for Waterfront Structures Harbours and waterways” EAU Ernst & Sohn 2004.

• Maritime Works Recommendations ROM 0.2-90, Actions in the Design of Maritime and Harbour Works, Puertos del Estado, Madrid April 2000.

• Maritime Works Recommendations ROM 0.5-94, Geotechnical Recommendations for the Design Maritime and Harbour Works Puertos del Estado, Madrid 1995.

Kõik mitte sissebetoonitavad vees ja pritsmete tsoonis paiknevad teraskonstruktsioonid peavad vastama näiteks: eriti agressiivse merekeskkonna klass C5-M, vastavalt ISO/FDIS 12944-2. Ilmastikumõjudele alluvad betoon ja raudbetoonkonstruktsioonid näiteks: merevee kloriididest põhjustatud korrosiooni klass XS2 ja XS3 ning külmumise/sulamise mõju klass XF3 ja XF4 vastavalt ENV 206. Kõik betoon- ja raudbetoontarindid peavad olema projekteeritud, valmistatud ja ehitatud (paigaldatud) vastavuses kehtivatele seadustele, normidele, standarditele ja üldtunnustatud nõuetele, samuti ka tööprojekti projekteerija ja järelvalvet teostava ametiisiku juhistele.



59

Väliskeskkonnas betoon, mis on ilmastiku mõju all, peab sisaldama õhu poore tekitavat lisandit, mis tagab betooni C30/37 … C35/45 puhul betooni ja pooride suhte 0,2 ja mahulise õhusisalduse 4 … 6%. Nõudeid, millega peab tammide, kaldakindlustuse ja jahisadama rajamisel arvestama:

• Veega kokku puutuvate betooni valmistamisel kasutada graniitkillustikku. • Vesi-tsement tegur tuleb hoida võimalikult madal – w/c=0.45. Tsemendi hulk betoonis

peab olema vähemalt 350 kg/m3, • Poore tekitava lisandi betooni tugevust vähendav mõju peab olema tsemendi hulga

määramisel arvesse võetud ja vesi-tsement tegur hoitud võimalikult madal. • Betooni konsistents ja tihendamise meetod tuleb valida selliselt, et elemendi kvaliteet

oleks tagatud ühtlane kogu toote ulatusel ja mahu kahanemine viidud miinimumini. • Tootja peab teadustama tellijat vajaliku külmakindluse tagamiseks kasutatavast

meetodist ja esitama testide tulemused tellijale. • Sarrustamise, sidemete, taridetailide ja ankrute teras peab vastama kehtivatele

normidele ja nõuetele ning konstruktsioonijoonistele. Tellija nõudel tuleb esitada sertifikaadid kõigile terastele, mis on kasutatud sarruseks ja koormusi kandvateks kinnitusteks.

• Raudbetoondetailide välisõhuga kokku puutuvad ja piiretes soojustuse sisse jäävad terasosad peavad olema tsingitud terasest.

• Üldiselt teraskonstruktsioonide valikul lähtutakse 50 aastase kasutusea jooksul korrodeerunud pealiskihtide mahaarvamisega kasulikust ristlõikest. Normidele vastav arvutuslik korrosioonikahjustus on 2 mm. Tegelikuks korrosiooni-kahjuks tuleks aga lugeda kuni 0,1 mm/aastas.

• Teraskonstruktsioonide korrosioonikindlust võib tagada ka keskkonnaklassi kohase värvikattega. Sellisel juhul peavad sissebetoonitavad terasosad olema värviga kaetud vähemalt 50 mm sügavusele betooni pinnast.

• Kinnituselemendid peavad olema tsingitud: vajalik tsingikihi mass vähemalt 375 g/m

3.3 Jahisadam Turismi ja väikeste lõbusõidupaatide arvu kasvades Läänemere regioonis on loomulik rajada ühele saarele ka kaasaegne jahisadam. Tallinna mastaabis tähendab see uue värava avanemist nii külalistele kui ka merega seotud sündmustele, regiooni mastaabis aga uue sihtkoha tekkimist. Detailplaneeringu järgi rajatakse ujuvkaidega sadam ärisaare lõuna- ja edelaküljele, kasutades sellega juba saare kaitsvat mõju põhjakaarte tuultega genereeritud lainete eest. Sissesõit ~10 000 m² suuruse pindalaga akvatooriumi toimuks kagust. Merepõhja sügavuseks akvatooriumis on planeeritud -3,5 meetrit. Hinnanguliselt on sadama avatooriumi ja sissesõidutee vajalikuks süvendusmahuks 6000 m3, mahud selguvad sadamaprojekti jaoks tehtavate täiendavate mõõtmiste tulemustest. Kogu süvendatud pinnas on kavandatud kasutada tehissaarte ja rannakindlustuse täitmisel. Planeeritav sadam on külalissadamaks ca 45-le (väike)alusele, mis saavad randuda 48 m ja 42 m pikkusega ning 3 m laiusega kaide ääres. Sadamasse on praeguste andmete järgi mõeldud ainult väikeste paatide või jahtide hooajalised parkimiskohad ning sellepärast täis sadamateenust (tankla, pilsivee vastuvõtukoht, toll jne) ei ole sinna ette nähtud. Lähim jahtide



60

tankla, purgimiskoht ja tollipunkt asub AS Tallinna Sadam jahisadamas. Hooajalist külastajate arvu on raske hinnata, kuid eeldatavalt on esimesel 5 aastal võib külastajate arv kasvada kuni ~10 % ning edasi on kasv aeglustub. Kuna ühe tehissaare juurde planeeritud väikesadamaga lisandub Paljassaare sadamasse viivale veeteele potentsiaalselt väikelaevade liiklus, siis tuleb sadamasse sõitvate ja sadamast väljuvate väikelaevade liiklus ohutuse tagamiseks kooskõlastada Tallinna Sadam AS-ga. Jahisadama projekteerimisel tuleb arvestada liikumis-, nägemis- ja kuulmis-puudega inimeste vajadustega (vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 14 28.11.2002 Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes).

3.4 Arhitektuurinõuded ehitistele Ehitiste hoonestusalad on määratletud põhijoonisel (lisa 8). Positsioonile nr 1 rajatava tehisaare (ärisaar) maapealne hoonealune pind on 11370 m² ja maa-alune 11920 m² – saarele on planeeritud ärihoone koos maa-aluse parklaga. Positsioonile nr 2 rajatava tehissaare (kunstisaar) planeeritav maapealne hoonealune pind on 3070 m² ja maa-alune 6100 m² – saarele on planeeritud ühiskondlik hoone koos maa-aluse parklaga. Positsioonile nr 3 rajatava tehissaare (puhkesaar) maapealne hoonealune pind on 150 m² ja saarele on planeeritud kaks ühekorruselist väikest ühiskondlikku hoonet. Hoonete kõrgused on maksimaalselt 33 m ärisaarel, 16 m kunstisaarel ja 6 m puhkesaarel. Katused on lamekatused, mille kate on rullmaterjal. Parima arhitektuurilise lahendi leidmiseks korraldatakse peale DP kehtestamist arhitektuurikonkurss, mille tingimused kooskõlastatakse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Tallinna Keskkonnaametiga. Mereäärse ja kaasaegse euroopaliku linnaosakeskuse loomise iseloomulikud lähtekohad on modernsed vormid, tegevused, materjalid, elav väikelaevandus, kuid tähelepanu tuleks pöörata ka loodusliku tsooni loomisele. Loodusteema materjalid on puit, puitliiprid, looduskivi, pilliroog, köied. Mereteema sümbol on vesi ja sellega seonduv ning materjalid on teras, betoon, laudis, klaas, kumm. Iseloomulik on viimistletus, täisnurkne vormikeel, astmeline ja rampidega maastik, väärtuslikud taimed ja puud või viljapuud. Hoonefassaadide kavandamisel ja ehitusmaterjalide valimisel tuleb tähelepanu pöörata ka lindudega arvestamisele. Ehituses kasutatakse üha enam suuri aknaid ja klaaspindu, mis peegeldavad näiteks rohelust või õuemaastikku, kuid kiirelt lendavad linnud ei näe klaasi ja kokkupõrke tagajärjel saavad nad põrutada, vigastada või surma. Linde eksitab nii akna peegeldus kui ka vastasakna olemasolul hoonest läbinähtav valgus. Planeeritava sadamahoone puhul peab arvestama, et jahtide või paatidega saabuvatele külalistele on tegemist on hoonega, mis võib väliskülalisele sageli esmamulje kujundada. Sadamahoone sadama poole avanevasse külge võib kavandada näiteks kohviku koos terrassiga. Müra tõkestavate abinõude puhul on oluline, et fassaadide helipidavus vastab kehtivatele normidele. Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks planeeritavate hoonete osade välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist



61

välispiirde ühisisolatsioon hoone fassaadil on ≥ 30 dB. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud. Linnade ja kõrghoonete valgustamisega suureneb piirkonnas valgustatus, mis võib osaliselt mõjuda visuaalse reostusena ning segada lindude rännet, sest valgustatud hooned ajavad rändel olevad linnud segadusse ja seetõttu on neil raskem oma kurssi sirgena hoida. Peale selle meelitavad vilkuvad ja pidevalt põlevad reklaamtuled valguslõksu ööliblikaid jt putukaid, mis on kergeks saagiks lindudele ajades segamini nende elurežiimi. Valgusreostuse vältimine on oluline ning sellega tuleb arvestada valgustite suunamisel ja mastide kõrguse valikul. Tehissaartele ehitatavatele hoonetele kavandatav valgustus jääb alumiste korruste tasemele ja saartele ei ole kavandatud nö Las Vegase tüüpi kasiinode valgustust, mis tekitaks olulisi mõjusid lindudele. Tähelepanu tuleb pöörata ka tammide valgustuse rajamisele ning liiklusest tuleneva valgusele.

3.5 Liikluskorraldus ja parkimine Planeeritav ala lähialale jäävad Paljassaare tee, Sõle tänav, Sitsi tänav, Tööstuse tänav ning Kopli tänav on vastavalt Tallinna tänavate liigitusele (kehtestatud Tallinna Linnavalituse 15.10.2003 määrusega nr 96) magistraaltänavad. Sõle tänav on mõeldud liikluseks linna eri osade vahel. Sõle tänaval kulgevad bussi- ja trolliliinid ning Sitsi tänaval bussiliinid. Mööda Kopli tänavat liiguvad trammid. Tänu sellele ei pea planeeringualale pääsemiseks omama tingimata isiklikku sõiduautot, vaid saab kasutada ühistransporti ning kergliiklusvahendeid (jalgratas, rulluisud, motorollerid), kuna Paljassaare tee äärde ning akvatooriumi äärsele rannapromenaadile on planeeritud kergliiklusteed, mis on osa Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneeringuga kavandatud Tallinna rannajoone lähiala ääristavast kergliiklusteest. Planeeringualale on ette nähtud juurdepääs planeeringualast läänest külgnevalt Paljassaare teelt vastavalt K-Projekt AS tööle nr 07142 „Paljassaare tee 18, 20, 24, 24A, 26A, 28, 28C, 28E, 30, 30A, 30B, 30C, 32, 32B, 32C, 32D kinnistute ja lähiala detailplaneering“ moodustatud transpordimaa kruntide (Pos 52, Pos 49, Pos 56, Pos 65), mille ellu viimise realiseerumine on ka käesoleva detailplaneeringu elluviimise eelduseks. Planeeringualale on ette nähtud juurdepääsud planeeringualaga läänest külgnevalt alalt tammi kaudu. Tehissaared on omavahel samuti tammidega ühendatud – positsioon 1 ja 2 vahel saab liigelda mootorsõidukiga, positsioonil 3 asuvale saarele ehk puhkesaarele saab positsioon 2 kaudu jalakäijatele ja kergliiklusele mõeldud tammi kaudu. Krundisisesed liikumisrajad, pääsud sadamast (abi)hoonete ja parkimisaladeni täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis tehtavas täpsemas maastikukujundusprojektis. Kuna planeeritav ala jääb merre, siis tulevikus on perspektiivi ka nn veetakso kasutuselevõtuks, mis ühendaks Tallinna lähiala suuremaid sadamaid. Saarte alla rajatakse tunnelid, et juhtida liiklus maa alla. Tunnelite gabariitideks on planeeritud 8x5 m, et sealt mahuks läbi ka suured veoautod (ehitusmaterjalide vedamine, saarte varustamine) ja tuletõrjemasinad. Sõiduradu planeeritakse tunnelisse 1+1 ja nende laiused määratakse vastavalt standardile. Tunnelites peab liikumiskiirus olema piiratud.



62

Parkimine Parkimine on lahendatud planeeringualal, hoonete maa-alustel parkimiskorrustel. Parkimiskorruste põrandapesuvesi juhitakse reoveekanalisatsiooni. Maapealne tehissaare ruum on autovaba. Parklakohtade vajaliku ruumi suurus on arvutatud arvestades vähemalt 30 m2 parkimiskohale vastavalt EVS 843:2003-le. Arvestati ka teede projekteerimise norme ja nõudeid. Parklates peab iga 50 parkimiskoha kohta olema 1 koht puuetega inimeste sõidukile võimalikult eeldatava sihtpunkti lähedal. Lisaks sellele tuleb planeerida parkimiskohad bussidele. Vastavalt EVS 843:2003 Tehnovõrgud ja rajatised rajatakse tunnelid ja parklad. Positsioonil üks olevale tehissaarele on normatiivselt 308 parkimiskohta, kavandatakse 360 parkimiskohta. Positsioonil kaks olevale tehissaarele on normatiivselt 33 parkimiskohta, aga kavandatakse ehitada 170 parkimiskohaga parkimismaja. Parkimismajas tagatakse positsioonil kolm oleva tehissaare puudujääv kahe parkimiskoha vajadus. Parkimismajas on parkimiskohad eeldavalt täidetud ühiskondlikus hoones toimuvate ürituste ajal ning muul ajal on parkla suuremas osas tühi. Planeeringualal on normatiivselt kokku 343 parkimiskohta ja kavandatud on 530 parkimiskohta (lisa 8) Planeeritud uute hoonete parkimiskohtade arv vastab Tallinna Linnavolikogu 25.02.2010 otsusega nr 50 kinnitatud parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014 muutmine toodud vahevööndi normile.

3.6 Haljastus ja maastikukujundus Planeeritud saarte haljastuseks on ette nähtud korraldada arhitektuurikonkursi käigus maastikukujunduse konkurss. Planeeritavate saarte haljastusprotsendid positsioonidel 1, 2 ja 3 on vastavalt 19 %, 32 % ja 79 %. Uushaljastuse rajamisel näha ette, et istutavate puude minimaalne tüve läbimõõt on 6 cm ning kõik istutatavad puud ja põõsad peavad vastama EVS 778:2001 standardi „Ilupuude ja -põõsaste istikud” normidele ning istutused peavad olema kooskõlas EVS 843:2003 standardiga „Linnatänavad”. Detailplaneeringu maastikukujunduse üldpõhimõtete aluseks on Ars Projekt OÜ koostatud Paljassaare sadama-ala struktuurplaani lisamaterjal – Paljassaare sadama ala piirangud, kvaliteedistandardid ja linnaehituslikud printsiibid. Suurtele uutele rohealadele tuleb tellida eskiis-projektid (pargialad, puiesteed ja rannapromenaad), et tagada alade kujunduslik ühtsus ja vältida funktsioonide kattumist. Maastikukujundus ja maa-aluse hoonestuse peale rajatav katushaljastus peab peegeldama päeva ja aastaaegade muutumist ning pakkuma kaitset ilmastikuolude eest. Meretsoonile iseloomulikud lähtekohad on: elav väikelaevandus, modernsed vormid, tegevused, materjalid, kaasaegne euroopalik mereäärne linnaosakeskus. Mereteema sümbol on elementidest vesi ja sellega seonduv. Iseloomulik on viimistletus, täisnurkne vormikeel, astmeline ja rampidega maastik, väärtuslikud taimed ja puud või viljapuud. Mereteema materjalid on teras, betoon, laudis, klaas, kumm. Looduse tsoonile on lähedane tiheda urbanistliku keskkonna hajumine hõredamaks hoonestusalaks, linnuala ja liivaranna lähedus, pinnasevormid ja vaba joon.



63

Elementidest on sümboliks tuul ja sellega seonduv. Iseloomulik on tahumatus, vormikeel on vabakujuline, maastik on laugjas, taimestik ja puuliigid on kasvukohajärgsed. Loodusteema materjalid on puit, puitliiprid, looduskivi, pilliroog, köied. Ettepanek planeeritud tehissaarte ehitusprojekti koostamiseks:

• Lahendada arhitektuurikonkursi käigus maastikukujunduse konkurss. Haljastuse rajamist tehissaartele on kirjeldatud peatüki 4.7.2 alapeatükkides.

3.7 Tehnovõrgud ja rajatised Peatükk on koostatud vastavalt K-Projekt AS koostatud detailplaneeringu seletuskirjale ja tehnovõrkudega seotud ettevõtete poolt väljastatud tehnilistele tingimustele (lisa 12).

3.7.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Üldine veemajanduse korraldamine toimub peamiselt järgmiste seaduste ja reeglite alusel: • Veeseadus. Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja

veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid

• Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas veevarustust ja kanalisatsiooni.

• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. Seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused.

• Vabariigi Valitsuse ja Keskkonnaministeeriumi määrused, mis käsitlevad ning reguleerivad veemajandust: joogivett, heitvett, veekaitsenõudeid, sanitaarkaitseala ja reoveekogumisalade moodustamist.

Projekteerimisel on lisaks loetletud seadustele ja reeglitele arvestatud järgmiste normide ja nõuetega: • Kinnistu veevärgi projekteerimine, EVS 835:2003. • Kinnistu kanalisatsioon, EVS 846:2003. • Linnatänavad. Osa 11. Tehnovõrgud ja -rajatised, EVS 843:2003. • Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend, RIL 77-2005. • Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus, EVS 812-6:2005. Lisaks loeteludes toodule on arvestatud K-Projekt AS tööga nr 07142 „Paljassaare tee 18, 20, 24, 24A, 26A, 28, 28C, 28E, 30, 30A, 30B, 30C, 32, 32B, 32C, 32D kinnistute ja lähiala detailplaneering“ Detailplaneeringu veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse vastavalt Tallinna Vesi AS poolt 16.07.2009 väljastatud tehnilistele tingimustele nr PR/0928628-1 ja planeeringualale on vaja taotleda vee erikasutusluba.



64

3.7.1.1 Veevarustus Planeeritud ala veega varustumine lahendatakse Paljassaare tee olemasolevast Ø 500 mm ühisveetorustikust. Planeeringu ala majandus-joogivee ja ehitisesisese tuletõrjevee vajaduse tagamiseks on ette nähtud dubleeritud ringistatud Ø 110 mm ühisveetorustik, millest on antud veeühendus igale kinnistule (saarele). Igale kinnistule on ette nähtud veevarustuse liitumispunkt. Planeeritud Ø 110 mm veetorud tuleb soojustada. Planeeritava ala ööpäevane tarbevee arvutusvooluhulk kokku on: - Majandus-joogivesi 304 m3/d - Ehitisesisese tuletõrjevesi

Vooliku süsteem 2x2,5 l/s Automaatne süsteem (sprinkler) 37,5 l/s

Kinnistute pos nr 1 ja pos nr 2 ehitisesisese tuletõrje veevajadus (v.a. vooliku süsteem) ei ole võimalik tagada ühisveevõrgust. Ülalnimetatud kinnistute automaatse süsteemi veevajaduse tagamiseks tuleb ette näha igale kinnistule oma tuletõrjeveemahuti (V = 135 m3). Täpne lahendus antakse tööprojektiga. Välistuletõrjevee vajaduse tagamiseks (35 l/s kolme tunni jooksul) on ette nähtud veevõtukohad. Vesi võetakse merest. Täpne lahendus antakse tööprojektiga.

3.7.1.2 Kanalisatsioon Planeeritud reoveekanalisatsioon Planeeritud ala kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Reovee kanalisatsiooni eelvooluks on Tallinna Heitvee Puhastusjaam. Paljassaare tee 18…32e ala detailplaneeringus (K-Projekt AS töö nr 07142) on planeeritud läbi kinnistu Paljassaare tee 32b Ø 200 mm isevoolne reoveekanalisatsiooni torustik. Igale saarele (kinnistule) on ette nähud oma pumpla kinnistu pindalaga 30 m2 ja sanitaartsooniga r = 20 m. Planeeritud ala reoveed kogutakse kokku isevoolselt reoveetorudega ja juhitakse varem planeeritavasse Ø 200 mm torustikku ülepumpamise teel. Planeeritava ala reovee kanalisatsiooni arvutusäravool kokku on Q = 304 m3/d. Planeeritud sademeveekanalisatsioon Moodustatavate kinnistute sademevee kanalisatsiooni eelvooluks on Tallinna laht. Igale saarele on planeeritud sademevee kanalisatsioon, mille väljalask avaneb merre. Planeeringuala sademeveed kogutakse kokku tänava torustikega ja suunatakse merre. DP tehnovõrkude koondplaani joonisel (lisa 9) on märgitud väljalasu võimalikud asukohad, mis täpsustatakse hiljem tööprojektiga. Katustelt kogutavat sadevett on kavandatud kasutada kastmisveena. Kinnistute puhastamist vajav sademevesi puhastatakse kinnistu piires lokaalsetes puhastites (liivapüüdjad + õlipüüdjad) enne eelvoolu suunamist. Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht Veevarustus PE plasttoru ∅110 mm PN10 340 m Reovee kanalisatsioon



65

PE plast survetoru ∅200 mm SN8 360 m PVC või PP kanalisatsioonitorud ∅200 mm SN8 3 m

3.7.2 Elektrivarustus ja tänavavalgustus Detailplaneeringu projekti elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Tallinna Sadama Elektrivõrk OÜ poolt 08.01.2010 välja antud tehnilised tingimused nr 1-5/269. Tabel 3.1 Elektrikoormuste tabel

Pos. nr Nimetus

Arvutuslik elektrikoormus

planeeritava alajaama nr 1

baasil Pa/Ia (kW/A)



baasil Pa/Ia (kW/A)



baasil Pa/Ia (kW/A)

Märkused

1 2 3 4 5 6

1 Korruselamu-ärihoone 2400/3900 - - liitumine alajaama

madalpinge seadmes

2 Kontserdi ja konverentsisaal - 830/1350 - liitumine alajaama

madalpinge seadmes

3 Kohvik - - 80/130 liitumiskilp alajaama juures

- Tänavavalgustus 30/50 - - liitumiskilp, vt plaanil GE-5

- Tänavavalgustus - 30/50 - liitumiskilp, vt plaanil GE-5

- Tänavavalgustus - - 30/50 liitumiskilp, vt plaanil GE-5

- Reovee

kanalisatsiooni pumpla toide

5/10 - - liitumiskilp, vt plaanil GE-5

- Reovee


- 5/10 - liitumiskilp, vt plaanil GE-5

- Reovee


- - 5/10 liitumiskilp, vt plaanil GE-5

- Kai ala tarbijad 30/50 - - liitumiskilp kai

juures, vt plaanil GE-5







Planeeritava ala tarbijate arvutuslik

elektrikoormus (kokku koos

eriaegsusteguriga)

3360/5470



66

Planeeritava ala objektide 0,4 kV elektrivarustus on ette nähtud planeeritavate 6/0,4 kV alajaamade (1 tk HEKA-2, 6/0,4 kV trafod kuni 2x630 kVA, 2tk hoonesisesed trafod kuni 2x1000 kVA ja 3x 1600 kVA) baasil 6kV toitega olemasolevast alajaamast nr 10 (Paljassaare põik 2a). Kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena. Alajaamade (k.a AJ-10) vahel on ette nähtud paigaldada keskpinge kaablitega ühisesse kaeviku kaugsidekaabel (TCP/IP fiiberoptika baasil). Planeeritavate objektide liitumine elektrivõrguga on ette nähtud alajaama madalpinge seadmes ja liitumiskilpides. Tänavalõikude valgustuseks on ette nähtud kõrgrõhu Na-lampidega välisvalgustid. Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Planeeritavate hoonete liitumis- sisestuskilpide asukohad täpsustatakse tööprojektide mahus (arvestades objektide arhitektuuriga). Konkreetsete objektide elektrivarustuse tööprojektide koostamine (ka 6/0,4 kV alajaama projekteerimine) toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: Käesolevas detailplaneeringus kavandatu realiseerimise eelduseks on Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneeringuga (K-Projekti töö nr 07142) ettenähtud trasside realiseerimine, st. kui varemplaneeritud trassid ei ole tehissaarte ehitusprojekti koostamise ajaks valmis rajatud, siis tuleb seda teha tehissaarte rajamise projekti raames.

3.7.3 Sidevarustus Objekti sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Elion Ettevõtted AS poolt 17.07.2009 väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 12324705. Planeeritavatele hoonetele on ette nähtud individuaalsed sidekanalisatsiooni sisestused planeeritavast sidekanalisatsioonist. Planeeritav sidekanalisatsioon ühendatakse varem planeeritud sidekanalisatsiooniga sidekaevust m4587 (K-Projekt AS töö nr 07142). Tööprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

3.7.4 Soojavarustus Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 27.05.2004. a määrusega nr 19 kinnitatud lisale „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus” ei jää planeeritud ala kaugküttepiirkonda. Soojavarustus on ette nähtud lahendada gaasivarustuse baasil. Kruntide soojavarustuse lahenduse aluseks on Eesti Gaas AS poolt 04.08.2009 väljastatud liitumistingimused nr 5-1/255.



67

Detailplaneeringu mahus koostatud gaasivarustuse lahenduse aluseks on Paljassaare poolsaarel paiknevate B-kategooria gaasijaotustorustike ringistamine vastavalt tehnilistele lähteandmetele, mis on väljastatud Paljassaare tee sadamapoolsete kruntide detailplaneeringu koostamiseks. Detailplaneeringualale on ette nähtud gaasijaotusvõrk tammide külge, hargnemistega üksikute kinnistute juurde liitumispunktide määratlemisega hoonestusala piirile. Planeeringuala soojavarustus on ette nähtud lahendada maagaasil töötavate grupikatlamajade baasil. Katlamajade orienteeruvad soojakoormused ning katlamajade paiknemine lahendatakse edasistes projekteerimise staadiumites.

3.7.5 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks tehnovõrkude osas Veevarustus ja kanalisatsioon • Järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoonete ja tänavate vk-ehitusprojektide)

koostamiseks taotleda Tallinna Vesi AS-lt tehnilised tingimused. • Planeeritavatele tehissaartele kahepoolse veetoite tagamiseks torustiku ringistamise

võimalus täpsustub peale Paljassaare arengukava koostamist. Vajadusel näha ette olemasolevaga paralleelne veetorustik Paljassaare teele. Planeeritavatele vee- ja kanalisatsioonitorustikele seada notariaalne servituut võõraste kinnistute piires.

• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Tallinna Vesi AS-s. • Kinnistute vee- ja kanalisatsiooniühenduste asukohad täpsustuvad projekteerimise

järgmises staadiumis. • Põhijoonisel ja tehnovõrkude koondplaanil on servituudi vajadused tähistatud graafiliselt

ja servituudi vajadused on ka kirjeldatud põhijoonise kitsenduste tabelis. Vastasisulised lepingud on ette nähtud sõlmida ehitusprojekti staadiumis.

Elektrivarustus • Tööprojekti koostamiseks detailplaneeringu alal taotleda Tallinna sadama elektrivõrgust

täiendavad konkreetsed tehnilised tingimused. • Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Tallinna sadama elektrivõrguga. • Läbipääsutee kõrgus alajaama juurde peab olema vähemalt 4 m. • Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt OÜ Jaotusvõrk võrguehituse osakonna Tallinna-

Harju sektoriga. Tänavavalgustus • Tööprojekt täiendavalt kooskõlastada KH Energia-Konsult AS-ga. Sidevarustus • Tööjooniste koostamiseks tellida täiendavalt konkreetsed tehnilised tingimused Elion

Ettevõtted AS-lt. • Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas esitada ning kooskõlastada täiendavalt

tööjoonised Elion Ettevõtted AS-ga. Gaasivarustus: • Tööjooniste koostamiseks tellida täiendavalt konkreetsed tehnilised tingimused Eesti Gaas

Võrguteenus AS-st. • Tööjoonised kooskõlastada Eesti Gaas Võrguteenus AS-ga.



68

3.8 Tuleohutusnõuded

Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” alusel Päästetehnikaga juurdepääsud pos 1 ja pos 2-le on ette nähtud mööda tamme, mis paiknevad maismaa ja pos 2 ning pos 1 ja pos 2 vahel, kusjuures saartevahelise kaetud tee kõrguseks on määratud minimaalselt 4,5 meetrit. Samuti on planeeritavate tehissaarte parklate ette nähtud päästeautode ümberpööramiskohtade kõrguseks vähemalt 4,5 meetrit. Pos 3 planeeritud tehissaarele on ette nähtud päästetehnikaga juurdepääs mööda tavaolukordades jalakäijate kasutuses olevat tammi, mis on 5 m lai. Kinnistute pos.nr.1 ja pos.nr.2 ehitisesisese tuletõrje veevajadus (v.a. vooliku süsteem) ei ole võimalik tagada ühisveevõrgust. Ülalnimetatud kinnistute automaatse süsteemi veevajaduse tagamiseks tuleb ette näha igale kinnistule oma tuletõrjeveemahuti (V = 135 m3). Täpne lahendus antakse tööprojektiga. Planeeritava ala arvutuslik ehitisesisese tuletõrjevesi on:

Vooliku süsteem 2x2,5 l/s Automaatne süsteem (sprinkler) 37,5 l/s

Välistuletõrjevee vajaduse tagamiseks (35 l/s kolme tunni jooksul) on ette nähtud veevõtukohad. Vesi võetakse merest. Täpne lahendus antakse tööprojektiga. Planeeritud hoonete ehitusprojekti koostamiseks on määratud järgmised nõuded: • Hooned projekteerida TP-1 tulepüsivusklassile vastavana. • Tagada päästemeeskonnale päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju

kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

3.9 Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Kuritegevusega seotud riske ja teatud liiki kuritegusid on võimalik vähendada, muutes kuriteo sooritamise võimalusi planeeritud ja rajatud keskkonnas. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmise ettepanekud: • Kvartalitesse elavuse tekitamiseks kasutada mitmesugust kooslust (äri-, elu- ja

sotsiaalhooned), mis aitab vähendada kuriteohirmu. • Linnakeskkonna arendamisel soodustada töökohtade loomist, ettevõtlust ja vaba aega

sisustavate asutuste rajamist kohalikele elanikele. • Keskkond varustada infoviitadega, et tagada selge arusaamine liikumisteede süsteemist

ümbritsevas linnakeskkonnas. • Välisruumi kavandamisel teha konkreetsed ja selgelt eristatavad liikumisteed ning

juurdepääsud, hooneesise ja sissepääsude juurde tagada hea valgustatus. • Ohustatud sissepääsudele osutada vajalik tähelepanu (nt soovitavalt kasutada videovalvet).



69

• Kõrgema kuritegevusriskiga ja aktiivse liikumisega piirkondades tuleb linna, turvateenuse pakkujate ja politsei koostöös tagada patrullimine vastavalt probleemsetele aegadele (nt sadamaala, kus liigub palju turiste, öösel pargid jms kohad)

• Turvalisuse suurendamiseks on soovitatav kasutada turvasüsteeme (näiteks videovalve, signaalkaardid, signalisatsioon sissepääsudes, liftides ja garaažis).

• Sissemurdmise riski vähendab tagumiste juurdepääsude, samuti umbsoppide vältimine kujunduses ning murdvaraste jaoks ligipääsetavate uste ja akende turvalisemaks muutmine.

Oluliseks mõjuks elukeskkonnale hinnangu andmisel on turvalisuse tajumine ja inimeste kartus kuritegevuse ohvriks langeda. Planeering, arhitektuur ja suunaviidad annavad inimestele tunde, et nad on piirkonnas teretulnud, suurendavad omaniku- ja kontrollitunnet ning vähendavad seega kuriteohirmu. Kuid üksnes hea planeering ei saa pakkuda lahendusi uute piirkondade turvalisuse probleemidele. Turvalisuse küsimus on kompleksselt seotud muude sotsiaalprobleemidega. Kuritegevuse põhjused tulenevad sotsiaalsetest ja majanduslikest põhjustest, mida tuleb lahendada kompleksselt. Turvanõudeid arvestaval planeeringul ja projektil on oma osa kuritegude ärahoidmisel, kuid arvestada tuleb ka selliste asjaoludega nagu tööpuudus, vaesus, sotsiaalsed pinged ja elamute halb hooldamine või hüljatus. Planeeringu elluviijad ja järelvalve teostajad ning turvalisuse eest igapäevaelus seisvad ametkonnad ja firmad peavad tegema koostööd nende probleemide lahendamisel eelkõige lähtuvalt ühiskondliku turvalisuse tervikliku tagamise põhimõtetest.

3.10 Kavandatud tegevuse alternatiivid Kavandatava tegevuse ja alternatiivide hindamise objektiks on Paljassaare tehissaare detailplaneeringuga haaratud mereala, sadam ning nende lähialad. Alternatiivide võrdlemisega (vt ptk 6) leitakse parimad lahendused tehissaarte, kavandatud väikesadama ja hoonete rajamiseks ning hilisemaks ekspluatatsiooniks. Alternatiivide võrdlus ja hindamine parima lahendi selgitamiseks annab otsustajale vajaliku informatsiooni, et teha parim võimalik valik.

3.10.1 Alternatiiv 1 – 0-alternatiiv 0-alternatiiv ehk ala jääb praegusesse seisu ja Tallinna lahte tehissaari ei rajata

• Tehissaarte rajamist ei toimu ja mereala Paljassaare poolsaare idaranna juures jääb praegusesse seisu.

• Paljassaare poolsaare idarannikul Paljassaare sadama ja Katariina kai vahelisel alal säilib madalik liivaseljandikega.

• Mereala ei täideta – ei toimu võimalikku heljumi eraldumist. • Mere põhja süvendamist ei toimu – ei teki heljumit ja muutusi setete liikumises. • Tehissaartelt ei kaasne võimalikke mõjusid ega inimsurvet linnustikule ja Paljassaare

hoiualale. • Mereala hüdrodünaamilised protsessid ei muutu. • Puudub vajadus tammide ja rannakindlustus(t)e rajamiseks. • Laevaliiklust ei mõjutata. • Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmine ei ole vajalik. • Paljassaare sadama-ala 2007. aastal koostatud struktuurplaani ei arvestata.



70

• Põhja-Tallinna arengukava aastateks 2007-2010 ei arvestata. • Tallinna üldplaneeringut ei muudeta. • Detailplaneeringu koostamise eesmärki ei arvestata.

3.10.2 Alternatiiv 2 – Kolme tehissaare rajamine Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ehk kolme tehissaare rajamine Tallinna lahte (joonis 3.1)

• Kolme erineva sihtotstarbega tehissaare rajamine Paljassaare poolsaare idakalda lähistele merealale.

• Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale ehitusõiguse määramine kolme krundi moodustamiseks.

• Mereala täitmine – kaasneb võimalik hüdrodünaamiliste protsesside muutmine. • Kolme meetri kõrguste tehissaarte võimalikud täitemahud – 1. saar: ~80 000 m3; 2.

saar: ~67 000 m3; 3. saar: 51 000 m3 (lisa 19). • Täitematerjali võimalik transport meritsi. • Täitematerjali kaadamine detailplaneeringualal ja selle võimalik eemalekandumine

heljumina. • Rannakindlustuse rajamine saarte püsivuse tagamiseks. • Väikesadama rajamiseks süvendustööde tegemine ja settematerjali võimalik

eemalekandumine hoovustega. • Laevaliikluse tihenemine ehitusmaterjali transpordi ja väikesadamaga seoses. • Tammide, teede ja parklate rajamine. • Kuni 9-korruselise ärihoone, kuni 4-korruselise äripindadega ühiskondliku hoone

ehitamine. • Uushaljastuse rajamine ja maastikukujundamine. • Rekreatsioonialade rajamine (park, välispordi harrastamiskohad, võimalused vaba aja

veetmiseks). • Kavandatud tegevus häirib merealal toituvat või peatuvat linnustikku ja võib avaldada

mõju Paljassaare hoiuala kaitse-eesmärkidele. • Paljassaare, Kopli ja Põhja-Tallinna piirkonna arengupotentsiaali tõstmine. • Jäätmekäitluse ja tehnovõrkude infrastruktuuri rajamine. • Liikluse (merel ja maismaal) suurenemine. • Kehtiva Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmine. • Paljassaare sadama-ala 2007. aastal koostatud struktuurplaani osaline arvestamine. • Põhja-Tallinna arengukava aastateks 2007-2010 eesmärkide arvestamine. • Tallinna üldplaneeringu muutmine.

Joonis 3.1 Eskiis kavandatud tehissaartest alternatiiv 2 korral. Allikas: Ars Projekt OÜ, 2008. a



71

3.10.3 Alternatiiv 3 – Ühe suure tehissaare rajamine Tallinna lahte ühe suure tehissaare rajamine (joonis 3.2)

• Kolme tehissaare asemel ühe suure tehissaare rajamine. • Madalike vahel olevate kuni 7 m sügavuste merealade täitmine ja sellega kaasnev

hüdrodünaamiliste protsesside muutmine. • Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale ehitusõiguse määramine kolme

krundi/kvartali moodustamiseks. • Täitematerjali võimalik meritsi transport. • Tehissaarte aluse mereala täitmine detailplaneeringualal ja selle võimalik

eemalekandumine heljumina. • Rannakindlustuse rajamine saare püsivuse tagamiseks. • Väikesadama rajamiseks süvendustööde tegemine ja settematerjali võimalik

eemalekandumine hoovustega. • Laevaliikluse tihenemine ehitusmaterjali transpordi ja väikesadamaga seoses. • Kuni 10-korruseliste hoonete ehitamine. • Tammi, teede ja parklate rajamine. • Uushaljastuse rajamine ja maastikukujundamine. • Rekreatsioonialade rajamine (rannapromenaad, jalakäijate alad). • Kavandatud tegevus häirib merealal toituvat või peatuvat linnustikku ja võib avaldada

mõju Paljassaare hoiuala kaitse-eesmärkidele. • Paljassaare, Kopli ja Põhja-Tallinna piirkonna arengupotentsiaali tõstmine. • Jäätmekäitluse ja tehnovõrkude infrastruktuuri rajamine. • Liikluse (merel ja maismaal) suurenemine. • Kehtiva Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmine. • Paljassaare sadama-ala 2007. aastal koostatud struktuurplaani arvestamine. • Põhja-Tallinna arengukava aastateks 2007-2010 eesmärkide arvestamine. • Tallinna üldplaneeringu muutmine.

Joonis 3.2 Paljassaare tehissaare eskiis alternatiiv 3 korral. Allikas: Ars Projekt OÜ 2007. a

3.11 Keskkonda mõjutavad tegevused ja eeldatavad keskkonnamõjud

KSH käsitleb detailplaneeringuga kavandatud tegevustest tulenevaid või kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid. Keskkonda mõjutavad tegevused:



72

1. Tehissaarte rajamine. 2. Tehissaarte rannakindlustus. 3. Tehissaarte rajamiseks täitepinnase transport. 4. Tehissaarte infrastruktuuri rajamine – ehitusmaterjalide transport, ajutine ladustamine,

ehitustööd – ning hilisem ekspluatatsioon. 5. Hoonete ja rajatiste ehitamine ning ekspluatatsioon. 6. Tammide rajamine (k.a. ehitustegevus maismaal). 7. Inimtegevuse võimalik koormus Paljassaare hoiualale. 8. Tehissaarte haljastuslik korraldus. 9. Tehissaarte infrastruktuuri rajamine ja kasutamine. 10. Tehissaartel kavandatava ehitustegevuse ja hilisema ekspluatatsiooniga kaasneva

jäätmekäitluse, sademevee kogumise ja ärajuhtimise lahendused. 11. Liikluskorraldus ja -mahud 12. Parkimine ehitamisel ja ekspluatatsioonil. 13. Ehituse- ja transpordimüra. 14. Mereliikluse häirimine Tallinna lahes. 15. Sotsiaal-majanduslikud mõjud (piirkonna areng, ettevõtlus, turism, puhkemajandus,

tööhõive). 16. Väikesadama rajamine (süvendamine, täitmine) ja sadama ekspluatatsioon.

Tehissaarte ja väikesadama rajamise eeldatavate keskkonnamõjudena nii ehitamisel kui ka hilisemal hoonete ja rajatiste ekspluatatsioonil käsitleti:

1. Mõju Tallinna lahe hüdrodünaamilistele protsessidele (lainetus, hoovused, setete liikumine), rannaprotsessidele (erosioon, setete kuhjumine) ja merevee kvaliteedile (heljum, lahe ökoloogiline seisund).

2. Mõju merekeskkonnale (põhjaelustik, kalastik). 3. Mõju linnustikule (toitumis- ja peatuspaik, transport, hooned) ja Paljassaare hoiuala

kaitse-eesmärkidele (asustus, liiklus). 4. Mõju maastikule (ehituslik-arhitektuurilised ja haljastuslikud lahendid) ning visuaalne

mõju (Tallinna lahelt ja lahele). 5. Müra (ehitusaegne, ekspluatatsioonil, auto- ja laevaliiklus). 6. Õhuemissioonid ja -kvaliteet (ehitusaegne, ekspluatatsioonil, liiklus). 7. Jäätmekäitlus (süvendusmaterjal, ehitusjäätmed, ekspluatatsioon). 8. Sotsiaalsed mõjud: Tallinna, Põhja-Tallinna ja Paljassaare poolsaare areng, elanike

heaolu, elukeskkonna parandamine, töökohtade loomine, turvalisus, tervisekaitse, kalapüük.

9. Majanduslikud mõjud: ettevõtluse aktiveerimine, puhkemajandus, turism, maksumus, kinnisvara väärtuse tõus piirkonnas.

10. Kumulatiivsed mõjud (arendustegevused, ootamatud juhtumised, Katariina kai). Mõjud keskkonnale võisid olla positiivsed või negatiivsed, viimasega seoses tuli tähelepanu pöörata kaasnevatele riskidele, ohutusküsimustele, mõjude vältimise ja leevendamise meetmetele. Leevendavaid meetmeid on käsitletud peatüki 8.1 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed alapeatükkides ja seiret peatükis 8.2 Keskkonnaseire. Inimese tervisele võivad negatiivset mõju avaldada ehitus- ja transpordimüra, vibratsioon ja tolm, mis põhjustab ajutisi ebamugavusi ümbruskonna elanikele eelkõige tehissaarte, tammide ja sadama rajamisel (täitmine, süvendamine) ning hoonete ehitamisel (ehitusmaterjali transport). Ehitustegevusest võib häiringut esineda eelkõige detailplaneeringualale kõige lähemal olevatel kinnistutel.



73

Planeeritud tegevus kavandatud kujul võimaldab inimestel parandada oma puhketingimusi: rannapargiga lisandub kõrghaljastusega rohealasid ja rannaala, kergliiklusteede rajamisega luuakse võimalusi välispordi harrastamiseks. Eeldatavalt mõjuvad eelnevalt loetletud tegevused positiivselt inimese tervisele ja heaolule. Nn kunstisaarele planeeritava kontserdisaali rajamine annab võimaluse vaba aja veetmiseks kultuuriürituste külastamisega. Planeeringuala läheduses Paljassaare poolsaare põhjaosas asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Paljassaare hoiuala, mis on moodustatud linnustiku soodsa seisundi tagamiseks. KSH aruandes peatükis 5 Natura hindamine esitati ja hinnatakse võimalikku mõju Paljassaare hoiualale ja looduskaitse all olevatele objektidele, samuti käsitleti planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivat mõju hoiuala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele. Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu ala kaugus Eesti–Soome merepiirist on ca 35 km – mõõdetud Eesti Veeteede Ameti Soome laht Paldiskist Narvani kaardilt (300), M 1:250000. Tehissaarte rajamisega ja hilisema detailplaneeringu ala kasutusega ei ole kavandatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mille mõju võiks ulatuda riigipiirini ja põhjustada piiriülest keskkonnamõju.



74

4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU

4.1 Kavandatu ja selle alternatiivide seos üldplaneeringu,

arengukavade ning planeeringutega Kavandatud tegevuste ja alternatiivide vastavust planeeringutele ja arengukavadele on käsitletud eestkätt kui vastavust üldplaneeringule, teemaplaneeringutele, arengukavadele. Samas planeeringule või arengukavale mittevastavus ei välista tingimata veel kavandatut, vaid sunnib kavandatut või vastavat planeeringut muutma.

4.1.1 Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneering Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneering on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 9.12.2004. a otsusega nr 54. Üldplaneering hõlmab Tallinna linnas ca 20 km pikkuse mereäärse ala ning selle koostamise peamiseks eesmärgiks oli Tallinna linnaruumi sidumine merega ning Tallinna kui merelinna maine taastamine. Planeeringu otsene ülesanne on seada tingimused Tallinna ranna-ala arendamiseks, luua võimalused investeerimistempo kiirendamiseks ja pakkuda välja ideed mereäärse ala senisest paremaks avalikuks kasutamiseks. Koostatud üldplaneering näeb planeeritava ala maismaaga ühenduse alale ette kauba- ja tootmissadama maana. Detailplaneering muudab kehtiva Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringus ettenähtut, kuna tehissaart ei ole selles käsitletud.

4.1.2 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006. a otsusega nr 8 algatati Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koostamine. Selle üldplaneeringu eesmärgiks on Põhja-Tallinna erinevate osade omavahelise sidususe tagamine ning nende funktsionaalsuse mitmekesistamine. Üldplaneeringu käigus määrati täiendavad võimalused elamuehituseks garaažikomplekside ja kasutusest välja jäänud tööstusalade arvelt, Kopli kaubajaama võimalikuks ümberstruktureerimiseks multifunktsionaalseks büroo- ja elamualaks, täiendavate miljööalade määramiseks ning sadamate arengusuundade ja perspektiivide väljatöötamiseks. Üldplaneeringu teemakaartidel on arvestatud ka võimalike tehissaarte asukohaga. Üldplaneeringuga tagatakse sadamaala sidusus ümbritsevate aladega nii funktsionaalselt kui ka ühendusteede osas – toimivad ja loogilised liiklusskeemid. Tallinna Linnavolikogu 25.01.2007. a otsusega nr 5 kinnitatud Põhja-Tallinna arengukava p.3.3.2 kohaselt tuleb koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringuga anda lahendused rannaalade kasutamiseks, transpordikorralduseks, elamu- ja tööstusalade arendamiseks koos keskkonnamõjude hindamisega, miljööväärtuslike hoonestusalade määratlemiseks, piiride täpsustamiseks ning kaitse- ja kasutustingimuste määramiseks. Maakasutamise funktsioonide täpsustamisega tuleb tegeleda kogu Põhja-Tallinna linnaosa territooriumil. Varasema üldplaneeringu muutmise ettepaneku aluseks olevad täiendavad kaalutlused, linnaehituslikud ideed ja põhjendused:



75

• Paljassaare poolsaare rannaäärse ala avamine büroo-, äri- ja ühiskondlikele hoonetele. • Uus lahendus pakub linnaosa huvi silmas pidades piirkonna elanikele uusi töökohti ja

teenuseid. • Luuakse täiesti uus keskkond, kus kõik autod viiakse hoonete alustesse parklatesse ning

maapealsed teed on avatud ainult kergliiklusele. • Avalik huvi, et kasiinod koonduksid ühte kohta ja oleks kergesti kontrollitavad. • Uus lahendus pakub linnaosa huvi silmas pidades piirkonna elanikele uusi töökohti ja

teenuseid. • Planeeringuala asukoht linnaruumist lähtudes:

1. Planeeritav ala jääb Tallinna lahte, mis annab võimaluse luua meeldiv mereline mitmefunktsiooniline linnakeskkond (ühiskondlik hoone, ärihooned, park, jms vaba aja ja teenindusasutused).

2. Planeeringuala lähipiirkonda jäävad magistraal- ja põhitänavad (Sõle tänav, Sitsi tänav, Kopli tänav, Tööstuse tänav), mis peale ristmike rekonstrueerimist lahendavad juurdepääsu arendusalale nii autodega kui ka ühistransporti (buss, tramm) kasutades.

3. Lisaks loodavale tehissaarel paiknevale rekreatsioonisaarele ka teise rekreatsioonialade lähedus: Pikakari rand, Natura 2000 ala, perspektiivne promenaad.

4.1.3 Põhja-Tallinna arengukava aastateks 2007-2010 „Põhja-Tallinna arengukava aastateks 2007-2010“ on kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 25.01.2007. a otsusega nr 5. Arengukava näeb ette rannajoone avamist, eelkõige Paljassaarel, senisest oluliselt enam avalikuks kasutuseks, et võimaldada linnaelanikele ja linnakülalistele ligipääs sadama-alale. Samas seab arengukava eesmärgiks, et Põhja-Tallinna detailplaneeringute kaetusega ning maakasutamise funktsioonide täpsustamisega tuleb tegeleda kogu Põhja-Tallinna linnaosa territooriumil. Põhja-Tallinna arengukavas on toodud, et 2006. a avati puhkajatele Paljassaarel Katariina kai juures Pikakari rand. Korrastati randa viiv tee, rajati valgustus ja parkimisplats 100 sõidukile. Avatud on võrkpalliplats ja väikelaste kiiged. Põhja-Tallinna Linnavalitsus paigaldas randa inventari (riietuskabiinid, pingid, prügikastid, kuivkäimlad) ja suunaviidad ning tagab ranna korrashoiu ja rannavalve. Pikakari rannas valvab ja edastavad andmeid G4S rannavalve. Randa on paigaldatud riietuskabiinid, võrkpalliplats, väikelastele kiiged, pingid, laudtee, prügikastid, kuivkäimlad. On korraldatud toitlustamine, lamamistoolide laenutus. Parkimine on tasuta. Suplusvee kvaliteet seisuga 12.07.2010 oli tervisekaitse andmetel väga hea. Ilm.ee on toodud tuulekiirus ja suund, temperatuur, õhuniiskus, sademed. G4S rannavalve andmetel oli Pikakari rannas 11.07.2010 (pühapäeva pärastlõunal) 500 inimest. http://www.ilm.ee/rand_pikakari, http://www.g4s.ee/rannad/pikakari-rand . Paljassaare puhkeala ja selle juurde jahi- ning väikelaevade sadama(te) arendamine, samuti rannaala arendamine linnahallist kuni Katariina kaini kuuluvad linnaosa arengu seisukohast olulisemate objektide hulka.



76

Sellest lähtudes võib kokkuvõtteks öelda, et planeeritav lahendus on kooskõlas „Põhja-Tallinna arengukavaga aastateks 2007-2010“, sest detailplaneeringus kavandatu näeb ette avalikkuse ligipääsu merele ning ranna-ala ning jahi- ja väikelaevade sadama arendamist.

4.1.4 Paljassaare sadama-ala struktuurplaan Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 30.05.2007 korraldusele nr 29 on käesoleva detailplaneeringu koostamise aluseks Paljassaare sadama-ala struktuurplaan koos Põhja-Tallinna üldplaneeringu ja arengukavaga.

Joonis 4.1 Väljavõte Paljassaare sadama-ala struktuurplaanist. Allikas: Ars Projekt OÜ, 2007.a Praeguseks on piirkonna linnaplaneerimise ideed võrreldes Paljassaare ja Russalka vahelise ala planeeringus kavandatuga oluliselt muutunud ning ei vasta enam üldplaneeringus esitatatule, seega on käesoleva detailplaneeringuga kavandatu ka linnaehituslikult põhjendatud. Vastavalt struktuurplaanile hõlmab koostatav detailplaneering planeeritava ala nr 1 tsoon P (struktuurplaanis lk 63, tsoonid, kvartalid). Selle alusel on hoonestuse brutopind 58130 m2, maa-ala pindala 45 835 m2 ja hoonestustihedus 1,3. Ddetailplaneeringuga kavandatud saarte hoonestuse brutopind 68270 m2, maa-ala pindala on 47 240 m2 ja hoonestustihedus on 0,54. Planeeritav lahendus on üldiselt kooskõlas koostatud struktuurplaani põhimõtetega.

4.2 Hüdrodünaamilised protsessid

4.2.1 Sissejuhatus Peatükis on kirjeldatud Tallinna lahte Paljassaare poolsaare idakalda lähedale merre planeeritavate tehissaarte asukohas esinevate hüdrodünaamiliste väljade määramiseks



77

teostatud matemaatilise modelleerimise tulemusi. Modelleerimiseks on kasutatud Taani Hüdraulika Instituudis loodud arvutiprogrammi MIKE 21 mooduleid, mida on Eestis programmi valdava ettevõtte Corson OÜ poolt kasutatud juba 15 aastat. Matemaatilise modelleerimisega on leitud määravate tuulte poolt genereeritud laineväljad Tallinna lahel ja selle alusel on leitud kavandatavate tehissaarte ümbruses tekkivad laineväljad, hoovuste väljad ja põhjasetete liikumine. MIKE 21 programmi tüüpilised rakendusalad on:

• hüdrograafiliste tingimuste hindamine planeerimisel, konstruktsioonide ja struktuuride kasutamisele vees,

• keskkonnamõjude hindamise uuringud, • ranniku ja mere tsirkulatsiooni uuringud, • sadamate ja ranniku infrastruktuuride kaitse optimeerimine, • järvede ja veehoidlate hüdrodünaamika, • vee jahutamine, retsirkulatsioon ja magestamine, • üleujutuste modelleerimine, • ennustamine ja hoiatussüsteemid.

4.2.2 Lähteandmed Mere põhja batümeetria vaadeldava ala kohta on programmi sisestatud enne arvutuste teostamist lisa 4 joonistel 1 ja 2 esitatud kujul. Batümeetrilised andmed on määratud kasutades alljärgnevaid kaardimaterjale:

• Eesti Veeteede Ameti „Eesti Merekaardid“ 1. osa. „Soome laht Narvast Paldiskini – Naissaar ja Aegna“, M 1:50 000. 2007. a,

• Eesti Veeteede Ameti kaart nr. 931 „Soome laht – Paljassaare sadam”, M 1:5 000. Esmatrükk 15.12.2003. a,

• NSVL Kindralstaabi kaart nr 02822 „Балтииское море – Финскии залив Порт Таллинн, Гавани Миидуранна, Пирита и пирс Меривялья“, M 1:5 000. 1987. a.

Tallinna lahe lainete ja hoovuste arvutamiseks on lähteandmetena kasutatud varem teostatud arvutuste tulemusi, mis on saadud Läänemere laineväljade mitmeastmelise modelleerimise tulemustest [43]. Konkreetsemalt on vaadeldud Soome lahest Aegna ning Naissaare vahel asuvate Littegrundi ja Naissaare madalate vahelise ala kaudu Tallinna lahte sisenevate laineväljade olulist lainekõrgust, perioodi ja leviku suunda. Arvestades Tallinna lahe ja eriti tehissaarte rajamiseks valitud madaliku geograafilist asukohta, määravad uuritava ala ümbruse hüdrodünaamiliste väljade väärtused põhjast, kirdest ja idast puhuvad tuuled. Teistest suundadest puhuvate tuulte korral on tehissaarte asukoht kaitstud maismaaga. Modelleerimisel on tuule kiiruse lähteandmeks valitud 15 m/s, mis on süvendus- ja kaadamistööde puhul tööde teostamisel ohutustehnikat arvesse võttes lubatavaks tuule piirkiiruseks. Saadud tulemuste hindamisel tuleb arvestada, et arvutuslikust väiksemate tuule kiirustega võrreldes on mõju modelleerimisel saadud väljadele väiksem. Statistilised andmed planeeringualal esineda võivate tuulte ja veetasemete kohta on toodud lisa 3 tabelites. Setteväljade arvutamisel on kasutatud mere põhja materjali andmetena liiva, mille suhteline tihedus on 2,65 g/cm3, poorsus n = 0,04 %, kriitiline sette liikumahakkamise parameeter 0,045 m/s ja liivaosakeste keskmine terasuurus d50 = 1,3 mm. Modelleerimine on teostatud kolme erijuhtumi jaoks:



78

1. olemasolev situatsioon, kui Paljassaare sadama ja Katariina kai vahelisele madalikule ei ole tehissaari rajatud,

2. madalikule on rajatud kolm erineva suurusega tehissaart, 3. madalikule on rajatud üks suur tehissaar.

Vastavalt MIKE 21 programmiga teostatud modelleerimise tulemustele on võimalik hinnata kavandatava projekti mõjusid Tallinna lahe hüdrodünaamilistele protsessidele ja merekeskkonnale. Matemaatilise modelleerimise tulemused on esitatud graafilise väljundina KSH aruande lisades 5-7.

4.2.3 Matemaatilise mudeli MIKE21 kirjeldus

4.2.3.1 MIKE NSW moodul MIKE 21 NSW matemaatilist mudelit kasutatakse kaldajoonega piirnevatel aladel laineväljade arvutamiseks. Laineväljade arvutamisel, rannajoonele lainetusest tekkivate jõudude määramisel ning nendest tekkivate mõjude arvestamisel on tähtsad järgmised lainete parameetrid: laine kõrgus, laine periood ja lainete liikumise suund. Matemaatiline mudel MIKE 21 NSW võtab arvesse vee sügavuse vähenemisest tingitud veepinna taseme muutuse ja refraktsiooni, kohaliku valitsevate tuulte olukorda ja energia dissipatsiooni, mis on tingitud mere põhjal tekkivatest hõõrdejõududest ning lainete murdumisest. Mudel arvestab lainetuse ning hoovuste vastastikust koosmõju. MIKE 21 NSW on statsionaarne, suuna mõju arvestav parameetriline mudel. Selleks, et arvestada hoovuste mõjuga, on mudeli põhivõrrandite koostamisel lähtutud laine spektraaltiheduse jäävuse võrrandist, mille parametriseerimisel sageduse järel on muutujatena lisatud nullinda ja esimest järku spektri momendid. MIKE 21 NSW põhivõrrandid lahendatakse kasutades Euleri lõplike vahede meetodit. Nullinda ja esimese järgu spektri momendid arvutatakse täisnurkses arvutusvõrgus kasutades selleks diskreetseid laine levikusuundi. Mudel kasutab põhilises laine leviku suunas iga võrgu punkti piiritingimusena eelmise võrgu punkti arvutustulemusi. Mudeli väljund annab põhiliste arvutustulemustena järgmised integraalsed laine parameetrid: olulise lainekõrguse, keskmise laine perioodi, keskmise laine leviku suuna, suuna standardhälbe ja radiaalpinged.

4.2.3.2 MIKE 21 HD moodul Hüdrodünaamiline moodul HD on MIKE 21 matemaatilise mudeli põhimoodul. MIKE 21 HD voolamise mudel on kahemõõtmeline vabapinnaga voolamise süsteem ja programmi võib rakendada kõikjal, kus võib loobuda stratifikatsioonist. See mudel moodustab hüdrodünaamilise baasi selleks, et kasutada keskkonna mõjusid arvestavat moodulit. MIKE 21 HD abil on võimalik lahendada hüdraulilisi ja keskkonna mõjusid arvestavaid probleeme järvedes, jõgede suudmealadel, rannaaladel ja meredes. Mudelil on lai rakendusala hüdraulikas ja sellega kaasnevate probleemide lahendamisel:

• tormiga kaasnev veepinna tõus, • soojus ja retsirkulatsioon, • vee kvaliteet.



79

Hüdrodünaamiline moodul simuleerib veepinna muutusi ja voolamist järvedes, jõgede suudmealadel ja rannajoone lähedal meres sõltuvalt erinevatest voolamist mõjutavatest jõududest, mille hulka kuuluvad:

• hõõrdepinge põhjal, • tuulest tekkinud hõõrdepinge vabapinnal, • baromeetriline rõhugradient, • Coriolise jõud, • liikumishulga dispersioon, • alale lisanduvad sisse- ja väljavoolud mudeliga haaratud alalt, • aurustumine, • üleujutus ja kuivendus, • lainetuse radiaalpinged.

4.2.3.3 MIKE 21 ST moodul Settetranspordi moodul on üks osa MIKE 21 matemaatilise modelleerimise süsteemist, mis arvestab settetranspordi arvutamisel viite erinevat teooriat ja võimaldab arvutada mitte kohesiivse uhtaine (liiva) transpordi hulka, mis tekib kas ainult hoovuste või ka lainetuse ja hoovuste koosmõju tagajärjel. Lisaks sellele võimaldab MIKE 21 ST määrata ajas keskendatud põhja kõrgusmärkide muutumist kasutaja poolt defineeritud ajavahemiku jooksul. Mooduli kasutamise eelduseks on see, et lähteandmena oleks sisestatud eelnevalt saadud MIKE 21 HD lahend. Kui soovitakse lainetuse ja hoovuste koosmõjul tekkivat uhtaine transpordi arvutusi, siis peavad olema sisestatud lisaks lainevälja parameetrid kasutades MIKE 21 NSW mooduli arvutustulemusi. MIKE 21 ST matemaatilise mudeli kasutusala on lai haarates kõiki kahemõõtmelise uhtaine transpordiga seotud probleeme:

• litoraalsed uhtaine transpordi küsimused, • uhtumised rannajoonele püstitatud ehitiste ümbruses, • uhtumised jõgede suudmealadel, • kombineeritud mõjurite juhud, kus esinevad tuule poolt genereeritud lainetus,

hoovused ning tõusu-mõõna nähtus.

4.2.4 Matemaatilise modelleerimise tulemused Matemaatilise modelleerimise tulemused on esitatud lisades 5-7 joonistena, millel on kujutatud uuritava suuruse samajooned ning vektorid, mille pikkused on uuritava suuruse arvväärtusega võrdelises seoses ja näitavad uuritava suuruse leviku suunda. Erinevate värvidega on tähistatud uuritava suuruse väärtus, mille kohta on esitatud legend joonise serval asuval skaalal. Iga arvutustes kasutatud tuule suuna (põhja-, kirde- ja idatuule) kohta on esitatud üks suurema mõõtkavaga joonis, et illustreerida lainevälju Tallinna lahel Viimsi ja Paljassaare poolsaare vahelisel alal, ning väiksema mõõtkavaga joonised tehissaarte planeeringualal kolme alternatiivse olukorra kohta, et anda detailsem ülevaade laine-, hoovuste- ja settetranspordi väljade kohta tehissaarte planeeringualal. Uuritavate suuruste väljad on esitatud numbriliste tulemustena modelleerimisel saadud graafikutel. Seejuures on vajalik arvestada, et graafikutel esitatud kvalitatiivsed arvnäidud



80

esinevad ainult lähteandmetena sisestatud arvutusliku tuule korral, kui arvutuslike tuulte poolt põhjustatud hüdrodünaamiline situatsioon on välja arenenud – see eeldab, et tuul on puhunud ühest suunast 9 tunni jooksul. Matemaatilise modelleerimise mudel MIKE 21 ei arvesta (kiir)laevalaineid, mis madalas vees erinevad tavalisest siinuslainest. Seetõttu võivad laevalained mõjuda hüdrodünaamilistele protsessidele kumulatiivselt. Laineväljade tulemuste hindamisel tuleb arvestada, et oluline lainekõrgus Hmo kujutab endast üle keskmise kolmandiku võrra kõrgemate lainete kõrgust. Üksiklaine kõrguse leidmiseks antud kohas on vajalik olulise lainekõrguse väärtus Hmo korrutada 1,7-ga. Tulemuste ja graafiliste väljundite selgitused hüdrodünaamiliste väljade kohta eri suundadest puhuvate tuulte korral on esitatud järgmise skeemi kohaselt:

1. põhjatuulega genereeritavad hüdrodünaamilised väljad kolme alternatiivi korral, 2. kirdetuulega genereeritavad hüdrodünaamilised väljad kolme alternatiivi korral, 3. idatuulega genereeritavad hüdrodünaamilised väljad kolme alternatiivi korral.

4.2.4.1 Põhjatuul Põhjatuulega tehtud arvutuste graafilised väljundid on esitatud lisas 5 joonistel 1 - 10. Laineväljad Tallinna lahel Põhjatuulega, mis puhub 15 m/s, on Tallinna lahe lainete (joonis 1) jooksupikkus suurim, sest lained on genereeritud alates Soome lõunarannikust. Tallinna lahte jõudvate lainete kõrgust kahandab mõnevõrra Aegna saar ja selle ümbruses olevad madala veesügavusega alad. Lainekõrguse vähenemist põhjustavad Aegna ja Naissaare vahel asuvad Littegrundi ja Naissaare madalad. Seega sisenevad Soome lahelt alguse saanud lainevallid Tallinna lahte kahe madala veesügavusega ala vahelt ning maksimaalsed lainekõrgused on Hmo = 1 m. Lainekõrgused on suurimad lahe keskosas, kus on kõige sügavamad alad ning põhja hõõrde mõju vee liikumisele puudub või on väga väike. Kallaste ääres toimub veesügavuse vähenemise ja põhja hõõrde kasvu tõttu lainete murdumine. Laineväljad kolme alternatiivi korral tehissaarte läheduses Põhjatuule korral mõjutab Paljassaare poolsaare idakalda ja vaadeldava ala piirkonna lainevälju Katariina kai, mis takistab antud suunast otse tulevate lainete levimist ja määrab tuulealusel küljel lainekõrguse. Tehissaarte lähialani jõuavad 15 m/s puhuva põhjatuulega lained, mille Hmo = 0,7-0,8 m ning sellele vastab eespoolt toodud seose järgi üksiklained kõrgusega 1,2-1,36 m. Planeeringualal on lainekõrgused olemasolevas olukorras maksimaalselt Hmo = 0,3 m. Võrreldes olemasolevaid lainevälju (joonis 2) tehissaarte rajamise alternatiividega (joonised 3 ja 4) saab järeldada, et tehissaarte rajamisega ei kaasne Paljassaare poolsaare idakalda lähistel merealal märgatavaid muutusi. Alternatiiv 2 ja 3 korral lainekõrgused saarte tuulealusel küljel vähenevad. Paljassaare sadamasse jõudvad lained on alternatiiv 3 ja olemasoleva olukorraga võrreldes samad, alternatiiv 2 korral on Hmo = 0,12 m samakõrgusjoone levimise ala Paljassaare sadama suunas väiksem. Hoovuste väljad kolme alternatiivi korral tehissaarte läheduses Planeeringualal ja sellest läänepoolsel alal põhjatuulega tekkivate hoovuste modelleerimise tulemuste joonistel 5, 6 ja 7 esitatud vektorite suunast on näha, et hoovused liiguvad põhja suunast ning pööravad enne sadamaid kagusse. Paljassaare sadama ja Katariina kai vahelisel alal on hoovused kiiremad, kuna seal on madalikud.



81

Olemasolevas olukorras on hoovuse kiirus detailplaneeringuala juures maksimaalselt 0,35 m/s, kuid tehissaarte rajamisega tõusevad hoovuse kiirused 0,05 m/s võrra. Alternatiiv 2 korral läheb hoovus saarte vahelt läbi. Paljassaare sadama akvatooriumi hoovuse väljad ei ole saartega või saarteta olukordi võrreldes oluliselt muutunud, väike muutus hoovuse kiirustes on tekkinud tehissaarte ja Hundipea sadama kaitseehitise vahelisel alal. Seega saab järeldada, et saarte mõju hoovuste väljale on lokaalne. Merepõhja settetranspordi väljad kolme alternatiivi korral tehissaarte läheduses Põhjatuulega tekivad settimist ja uhtumist kirjeldavad väljad (joonised 8, 9 ja 10) kõikide alternatiivide korral enam vähem võrdsel alal ning võrdses vahekorras. Kuna planeeringualal on hoovuste kiirused maksimaalselt v = 0,35-0,4 m/s, siis ei toimu piirkonnas olulist mõju avaldavat setete liikumist.

4.2.4.2 Kirdetuul Kirdetuulega tehtud arvutuste graafilised väljundid on esitatud lisas 6 joonistel 1 – 11. Laineväljad Tallinna lahel Tallinna lahel 15 m/s puhuva kirdetuulega esinevad laineväljad (joonis 1) on lahte sisenenud Aegna saare tagant pöörates või saanud alguse Viimsi poolsaare ja Merivälja rannikult, kasvades 6-7 km jooksupikkusel üle Tallinna lahe ning tõustes planeeringuala lähistel väärtuseni Hmo = 0,6-0,7 m. Laineväljade kõrguse juures Tallinna lahes mängib rolli lahe suur sügavus, mis lubab lainetel põhjahõõrde tingitud kadude puudumise tõttu jõuda lahe lääneossa. Märkimist väärib aga vektoritega märgitud lainete leviku suund: hoolimata sellest, et tuul puhub kirdest, liiguvad lained Tallinna lahel põhja-lõuna suunalistena. Nähtust saab seletada Aegna tagant sisenevate laineväljade suuna muutusega lahesopi suunas. Laineväljad kolme alternatiivi korral tehissaarte läheduses Tehissaarteta on vaadeldaval alal 15 m/s puhuva kirdetuulega (joonis 2) lainekõrgus Hmo = 0,45-0,5 m, millele vastavad üksiklained kõrgusega 0,75-0,9m. Planeeringualani jõudvad üksiklained on kirdetuulega kõrgemad (H = 0,6 m) kui põhjatuulega. Graafikutel esitatud tulemustest on märgata, et planeeringuala lainevälju mõjutab ka Katariina kai, sest lainete leviku suund on esialgsega võrreldes pööratud. Tehissaarte rajamise alternatiividega (joonised 3 ja 4) muutuvad laineväljad saarte ja kalda vahelisel alal madalamaks, sest saared varjavad tuulealusele küljele lainete levimist. Saartest läänes olevates laineväljades muutusi ei toimu. Paljassaare sadamasse jõudvad lained on alternatiiv 2 ja olemasoleva olukorraga võrreldes samad, alternatiiv 3 korral on Hmo = 0,24 m samakõrgusjoone levimise ala sadama suunas väiksem. Kirdetuulega on vaadeldava ala kohta tehtud kontrollarvutus ka linnusaare olemasolul, kuna planeeritav seljandik oleks avatud kirdest puhuvatele tuultele ja sellest tekkivale lainetusele. Lisa 6 joonisel 11 on näha, et linnusaare rajamisega lainekõrgused linnusaare mandripoolsel küljel vähenevad. Põhjakaarte tuule korral mõjutab olemasolev Katariina kai laineväljade liikumist linnusaarena kavandatava seljandiku asukohas rohkem, kui planeeritav linnusaar. Hoovuste väljad kolme alternatiivi korral tehissaarte läheduses Kirdest puhuva tuulega (joonised 5, 6 ja 7) liiguvad hoovused vaadeldaval merealal põhja- ja kirdesuunast ning pööravad enne Paljassaare sadamasse sisenemist kagusse. Üldiselt on vee



82

liikumise kiirused lahel väiksemad kui põhjatuule korral. Paljassaare sadama ja Katariina kai vahelisel alal asuval madalikul on hoovuse kiirus kasvanud. Modelleerimise tulemused näitavad, et olemasolevas olukorras on hoovuse väli planeeringuala lähedal maksimaalselt v = 0,35 m/s, kuid tehissaartega tõusevad hoovuse kiirused väikesel alal 0,05 m/s võrra. Muutust on näha ka poolsaare idakalda juures, kus hoovuse väljades on märgata kiiruse vähenemist. Alternatiiv 2 korral tekib vee liikumine läbi tehissaarte vahelise ala. Paljassaare sadama akvatooriumisse sisenevate hoovuse väljad on tehissaarte korral muutunud aeglasemaks, kuna saared tõkestavad vee liikumist sadama suunas. Merepõhja settetranspordi väljad kolme alternatiivi korral tehissaarte läheduses Kirdest puhuva tuulega on matemaatilise modelleerimise settimise ja uhtumise väljade tulemused olemasolevas olukorras (joonis 8) ja tehissaarte rajamise järgselt (joonised 9 ja 10) erinevad. Põhjasetete liikumine näitab, et uhtumist kirjeldav ala on alternatiivide 2 ja 3 korral kirde suunas laienenud ning settimist kirjeldav ala on veninud kagusse. Eespool esitatud graafikutelt määratud hoovuste kiirus on väga väike ning seetõttu on kirdetuule korral mõju sette liikumisele kavandatavate tehissaarte läheduses lokaalne.

4.2.4.3 Idatuul Idatuulega tehtud arvutuste graafilised väljundid on esitatud lisas 7 joonistel 1 – 10. Laineväljad Tallinna lahel Idast puhuva tuulega (joonis 1) algab Tallinna lahe lainete jooksupikkus Kadrioru ja Pirita rannajoonelt ning seetõttu on laineväljad võrreldes põhja- ja kirdetuulega palju madalamad. Laineväli kasvab 4-6 km jooksupikkusel peaaegu võrdse sammuga üle lahe, kuid tõuseb ainult kõrguseni Hmo = 0,28 m. Laineväljad kolme alternatiivi korral tehissaarte läheduses Joonisel 2 esitatud samakõrgusjooned näitavad, et planeeringuala esisel alal idast kiirusega 15 m/s puhuva tuulega ei ulatu oluline lainekõrgus üle 0,28 m. Detailplaneeringualale jõudes lainekõrgus väheneb, sest madalas vees suureneb hõõrde mõju. Tehissaarte alternatiivide korral (joonised 3 ja 4) muutuvad laineväljad saarte ja Paljassaare idakalda vahelisel alal madalamaks, sest saared takistavad ida poolt tulevate lainete levikut. Ühe tehissaare rajamise korral on lainekõrgus saare ja maismaa vahel madalam, kui kolme saare korral. Saartest läänes olevates laineväljades muutusi ei toimu. Paljassaare sadama suunas liikuvad lained on võrreldavate alternatiivide juures sama – sadama suunas levivad lained, mille Hmo = 0,24 m. Hoovuste väljad kolme alternatiivi korral tehissaarte läheduses Hoovuste väljade modelleerimise tulemused on esitatud joonistel 5, 6 ja 7. Kuna idatuulega on lainekõrgused väiksemad kui põhja- ja kirdetuulega, siis on hoovuste kiirused väiksemad. Nagu näitavad graafikutel toodud vektorid liigub vesi planeeringualale idast, kuid jõudes madalasse vette pöördub edelasse ja Katariina kai suunas. Idast puhuva tuulega genereeritud lainetusega kaasnevad hoovuste väljad on olemasolevas olukorras tehissaarte alal kiirusega v = 0,3 m/s, kuid kolme tehissaare alternatiivi korral on läänepoolseima saare tuulepealsel küljel hoovuse kiirus 0,05 m/s võrra kasvanud. Kuna saared



83

on vee liikumisteel takistuseks, siis tekib keerulisem hoovuste liikumine ümber saarte ja alternatiiv 2 korral tehissaarte vahelt. Paljassaare sadamasse siseneva vee liikumise kiirus ei ole praktiliselt muutunud erinevate alternatiividega võrreldes. Saarte mõju hoovuse väljade muutumisele on lokaalne. Merepõhja settetranspordi väljad kolme alternatiivi korral tehissaarte läheduses Idatuulega modelleerimise tulemusel saadud settetransporti iseloomustavatel joonistel 8, 9 ja 10 on märgata setete liikumist kujutava välja suuruse vähenemist peale tehissaarte rajamist. Sarnaselt eelnevalt kirjeldatud tuulte mõjule on tekkivate uhtumise ja settimise muutused väikesed ning mõju lokaalne.

4.2.5 Modelleerimistulemuste kokkuvõte Tallinna lahes toimuvate hüdrodünaamiliste protsesside matemaatilise modelleerimise teel on arvutatud lainetuse, hoovuse ja sette liikumine antud planeeringuala seisukohalt kolme hüdrodünaamilisi olukordi määrava tuule (põhja-, kirde- ja idatuule) olukorras. Käesoleva tööga teostatud arvutuste tulemusel on leitud, et kõige suurema olulise lainekõrgusega väljad Tallinna lahel ja planeeringuala juures tekivad põhjatuulega. Tehissaarte lähialani jõuavad lained maksimaalse kõrgusega Hmo = 0,8 m, millele vastab eespoolt toodud seose järgi üksiklained kõrgusega 1,36 m. Uuritud tuule suundadest tekivad kõige madalamad laineväljad idatuulega. Leitud suurimad lainekõrgused on aluseks tehissaarte rannakindlustuse ja kavandatavate ehitiste planeeringuks. Kuna lõunakaarte tuultega oleks lainete genereerimiseks lühem aeg ja jooksupikkus kui põhjakaarte tuulte korral, siis ei esine mõjusid ka Katariina kaist põhja pool asuvale Pikakari rannale. Linnusaare olemasolul vähenevad lainekõrgused rajatava seljandiku ja ranna vahelisel alal, kuid oluline mõju puudub. Hoovuse kiirused vaadeldaval alal on modelleerimise tulemuse andmetel suurimad põhja- ja kirdetuulega – maksimaalselt v = 0,4 m/s. Nagu näitavad matemaatilise modelleerimisprogrammiga MIKE 21 teostatud arvutused ja saadud graafiliste väljundite analüüs, siis vaadeldavale alale tehissaarte rajamisega settetranspordi muutuseid praktiliselt ei kaasne. Graafikutel esitatud settetranspordi väljad on arvutatud ainult põhjast, kirdest ja idast puhuva tuule korral, kuid setete liikumised tasanduvad vastupidistest suundadest puhuvate tuultega genereeritud laineväljade ja hoovuste tagajärjel. Teostatud modelleerimised näitavad, et detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju on lokaalne ja ei kutsu esile hüdrodünaamiliste väljade muutumist Tallinna lahel.



84

4.3 Rannaprotsessid

4.3.1 Mõju rannale Rannavööndi muutumine on pikaajaline protsess, mida mõjutab lainetuse ja vee liikumise muutusest tingitud setete ränne ning rannajoone muutmine kulutamise või kuhjumise tõttu. Käesoleva töö käigus on tehtud laineväljade ja hoovuste liikumise matemaatiline modelleerimine põhja-, kirde- ja idatuule korral. Tulemusi on täpsemalt kirjeldatud peatüki 4.2.4 Matemaatilise modelleerimise tulemused alapeatükkides. MIKE 21 mudeliga modelleeritud arvutuste tulemusel saab järeldada, et tehissaarte rajamisega olulisi mõjusid vee liikumisele ja settetranspordile ei esine – tehissaarte rajamisega muutuvad Tallinna lahte jääva planeeringu- ja lähiala laineväljad ning hoovused vähesel määral, olles lokaalse mõjuga, mis ei hakka ohustama sadamaalasid ja laevateid. Saared hakkaksid olemasoleva olukorraga võrreldes vähesel määral vee liikumist takistama ning põhjustaksid lainekõrguste ja hoovuste kiiruste vähenemise – see omakorda mõjutab settematerjali uhtumist-settimist, mistõttu võivad rannaprotsessid pikemas perspektiivis muutuda. Seda ei saa pidada oluliseks mõjuks, kuna planeeringuala lähipiirkonna mereala ja rannajoont on juba praeguseks mõjutanud ja muudavad ka edaspidi inimtekkelised Katariina kai ja Tallinna lahel levivad (kiir)laevalained. Lainekõrgused ja hoovused Paljassaare poolsaare ja tehissaare vahelisel alal võivad muutuda ka tammide tõttu, kuid kuna lained ja hoovused on antud kohas väiksed, siis on ka muutused ainult kohaliku tähtsusega. Rannikumere veekvaliteeti võib halvendada hõljuvainete kontsentratsiooni tõus ehitustööde (saarte ala täitmine, rannakindlustuse ja sadama rajamine) ajal, muutes vee hägusamaks. Portkonsult OÜ töö nr K.Saar -1/09 (lisa 17) hüdrotehnilise osas on selleks, et kaitsta saari 2 ja 3 kirdesuunalise lainekoormuse ja jääväljade eest, nihutatud saar 1 kirde suunas. Seega saare 1 idapoolne kaldakindlustus võtab valdava kirdesuunalise lainekoormuse ja jääväljade mõju vastu. Tallinna piirkonnale iseloomulik lõunatuul ei avalda märkimisväärset mõju projekteeritavate saarte kaldakindlustustele kuna lainetel puuduvad tingimused kiirendushoo saamiseks. Saarte kaitseks pakub OÜ Portkonsult välja võimaluse kasutada nende firma poolt välja töötatud ja välja arvutatud kaitsevalli ja kaldakindlustuse konstruktsiooni, mis on projekteeritud Euroopa programmi „Tehniline abi sadamate maismaaühenduste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks Tallinnas, E1 Idasuunaline koridor. Kaldakindlustus“ raames alale „Russalka“ mälestussambast kuni Tallinna sadamani (lisa 17). Peatükis 2.1.2.6 Jäätingimused ja selle arvestamine saarte rajamisel on käsitletud jää mõjusid. Saartele rannakindlustuste planeerimisel peab arvestama Läänemere veetaseme tõusutrendi, jääolusid ja võimalikke suuremaid torme, millega on ka lainekõrgused suuremad. Peatükis 3.2 Tehissaared ja kaldakindlustus on käsitletud tehissaarte kaldakindlustuse võimalikke variante. Iga tehissaare lõplik kaldakindlus selgub tehissaarte rajamise tööprojekti lõplikul valmimisel, mida tööde teostaja leidmiseks korraldatud hanke käigus võidakse vajadusel muuta. Peatükis esitatud tehissaarte rajamise ja kaldakindlustuse mahud on hinnangulised. Mahud võivad muutuda saarte aluse merepõhja täpsema mõõtmiste käigus.



85

4.3.2 Laevalainete mõju Paljassaare poolsaare idapoolse rannajoone stabiilsuse määrab ära poolsaare tipu lähedal asuv Katariina kai. Paljassaar ise koos Katariina kaiga kaitseb idapoolset rannajoont kogu läänest –kirdesse ulatuva sektori ulatusel puhuva tuulega genereeritud lainetuse mõjude eest. Laine jooksupikkus idast ja kagust on üle Tallinna lahe väikene ning selle mõju Paljassaare idapoolsele rannajoone stabiilsusele on praktiliselt olematu. Katariina kai tipu lähedal teostatud mõõtmised näitavad, et kiirlaevade lained Katariina kaist Paljassaare idarannikuni praktiliselt ei levi ja nende mõju on tuntav ainult selle kai põhjaküljel. Seoses sellega, et kõnesoleval rannajoonel puuduvad süstemaatilised mõõdistused, mis võimaldaksid määrata rannajoone muutumist on alljärgnevalt esitatud Maa-ameti kaardiserveris olevad aerofotod, mis pärinevad aastatest 1995 kuni 2009. Katariina kai ja Paljassaare idaranniku muutused/areng/... aastatel 1995, 2005, 2006, 2007 ja 2009 on näha joonistel 4.2-4.6. Hoolimata sellest, et vaadeldavad aerofotod (joonised 4.2-4.6) on teostatud erineva kvaliteedi ja erinevate ilmastikutingimuste korral, võib nende põhjal selgelt järeldada, et vaadeldava 14-aastase perioodi jooksul rannajoon Katariina kaist lõuna suunas ei ole muutunud. Mere põhjal on näha madalama vee sügavusega alad, mis vaadeldavas ajavahemikus ei ole muutnud oma kuju. Sellest võib järeldada, et laevaliiklusest tekitatud lainetus ei avalda kavandatavate saarte ette jäävale alale ega ka vaadeldava ala merepõhjale olulist mõju.

Joonis 4.2. Paljassaare poolsaare idarannik koos Katariina kaiga 1995 aastal (Allikas: Maa-ameti X-GIS geoportaal).



86





87


Joonis 4.6. Paljassaare poolsaare idarannik koos Katariina kaiga 2009 aastal (Allikas: Maa-ameti X-GIS geoportaal). Lahte kavandatavad tehissaared, mille väliskülg on kavandatud graniitkividest kaitsekihiga moodustab mere dünaamika seisukohalt Paljassaare idarannikule täiendava kaitse ja vähendab vaadeldaval rannajoonel erosiooni tekkimise võimalusi.



88

4.4 Mõju pinna- ja mereveele Pinnavett on käsitletud aruande peatükkides 2.1.3 Tallinna lahe ökoloogiline seisund ja 6 Kriteeriumid ja alternatiivide võrdlus on mõju merevee kvaliteedile käsitletud alternatiivide hindamisel ühes kriteeriumis.

4.4.1 Veetarbimised Planeeritava ala ööpäevane tarbevee arvutusvooluhulk kokku on: • Majandus-joogivesi 304 m3/d • Ehitisesisese tuletõrjevesi

Vooliku süsteem 2 x 2,5 l/s Automaatne süsteem (sprinkler) 37,5 l/s

Veetarbimine on ette nähtud Paljassaare tee olemasolevast ühisveevärgist ja toodud andmetega veetarbimisel olulised mõjud puuduvad.

4.4.2 Reo- ja sademevee käitlus Veeseaduse § 24 lõige 7 järgi on kõik Eesti veekogud reostustundlikud heitveesuublad. Planeeringuala sademevee suublaks on Tallinna laht. Reovete käitlus Planeeritud ala kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne ja reovee kanalisatsiooni eelvooluks on Tallinna Heitvee Puhastusjaam. Reoveed kogutakse kokku isevoolselt reoveetorudega ja juhitakse varem planeeritavasse Ø 200 mm torustikku ülepumpamise teel. Puhastusjaamast tohib välja juhtida ainult puhastatud reovett, mis suunatakse merre. Tehissaartel tekkiva reovee juhtimine puhastusjaama ei suurenda oluliselt puhastusjaama tööd ning oluline mõju puudub. Sadevete kanalisatsioon Sademevesi koguneb sademetest või lume sulamisest ja sademevee puhtus või reostus sõltub kõvapindade puhtusest, liiklusintensiivsusest, vihmade vahelise kuivaperioodi pikkusest ja sademete hulgast. Sadevete käitlust reguleerib Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määrus nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”, mis sätestab heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise korra. Alljärgnevalt antud määruses §7 esitatud nõuded:

(1) Saastatud sademevett peab enne suublasse juhtimist puhastama nii, et see ei halvendaks suubla seisundit. (2) Saastatud sademevee tekke vältimiseks või selles reoainete koguse vähendamiseks peab reoveekogumisalade teid, väljakuid ja muid alasid, millelt sademevett ära juhitakse, regulaarselt kuivalt puhastama. (3) Sademeveelaskme kaudu tohib veekogusse, kuid mitte lähemale kui 200 m supelranna või supluskoha välispiirist, juhtida sademevett, mille keskmised reostusnäitajad ei ületa lisaks lisas 1 loetletud ohtlike ainete sisalduse piirväärtustele heljuvaine sisaldust 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldust 5 mg/l.



89

Igal saarel kogutakse moodustatavate kinnistute sademeveed kokku tänavatorustikega, mis suunatakse planeeringualale planeeritavasse sademevee kanalisatsiooni, mille eelvooluks on Tallinna laht. DP tehnovõrkude koondplaani joonisel (lisa 9) on märgitud sademevee kanalisatsiooni väljalasu võimalikud asukohad, mis täpsustatakse hiljem tööprojektiga. Hoonete projekteerimisel juhtida sademeveed vertikaalplaneerimisega hoonestusest eemale ning puhas sademevesi, näiteks katustelt kogutav sadevesi, kasutada omal krundil haljasalade kastmisveena ja liigvesi suunata sademevee kanalisatsiooni. Parklasse saabuvad ja seal parkivad sõidukid on eeldatavalt tehniliselt korras ega tekita võimalikku saasteohtu, mis sademeveega võiks levida ja põhjustada ohtu põhjaveele või pinnasele. Kinnistute puhastamist vajav sademevesi puhastatakse kinnistu piires lokaalsetes puhastites. Kaidelt kogutud reostunud sadeveed suunata läbi õli/liivapüüduri merre.

4.4.3 Sadama tegevusest tulenev mõju Nn ärisaareks planeeritava tehissaare juurde planeeritakse rajada jahisadamat (väike)aluste vastuvõtmiseks. Kohapeal ei pakuta täiemahulist sadamateenust, st et ei toimu tankimist ega pilsi- ja fekaalvee vastuvõttu, kuid toimub olmeprügi vastuvõtmine ja alustel on võimalus kasutada puhast vett. Kaid on varustatakse madalpinge kaablitega, et sadama külastajad saaksid vajadusel elektrit. Sadama tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju avariilistes olukordades – jahtide või paatide avariidest, tehniliselt halvas seisukorras olevatest alustest või kaidel tekkivad jäätmed. Sadama ja sissesõidutee kasutamisel kaasnevateks olulisemateks riskideks on määrdeõlide ja kütuse lekkimine. Väikesadama kasutamisega, mis mahutab maksimaalselt ~45 väikealust, suureneb vähesel määral laevaliiklus piirkonnas ja Tallinna lahel, kuid mõju ei ole oluline. Ohtude vältimiseks määrata korrektne navigatsioonimärgistus ja laevasõiduks keelatud alad tähistada poidega. Kuna ärisaare juurde planeeritud väikesadamaga lisandub Paljassaare sadamasse viivale veeteele potentsiaalselt väikelaevade liiklus, siis tuleb sadamasse sõitvate ja sadamast väljuvate väikelaevade liiklus ohutuse tagamiseks kooskõlastada Tallinna Sadam AS-ga.

4.5 Mõju merekeskkonnale Tehissaarte rajamisega kaasnevad suuremahulised täitmistööd ning sadama akvatooriumi süvendamine. Süvendamisel saadud materjalid on kavandatud kasutada tehissaarte rajamisel täitematerjalina – analüüsid on näidanud, et pinnas antud piirkonnas ei ole reostunud ja säästvat arengut järgides on igati kasulik materjali kohapeal kasutada.

4.5.1 Mõju põhjataimestikule Põhjataimestik omab veeökosüsteemi aine- ja energiaringes suurt tähtsust. Põhjataimestiku vöönd on enamasti kõige liigirikkam merepõhja osa, pakkudes paljudele organismidele nii elupaika kui ka toidubaasi. Põhjataimestikku ja -loomastikku ohustab eelkõige süvendamine ja



90

kaadamine. Süvendus-, täitmis- ja kaadamistöödega paisatakse üldiselt vette suurel hulgal põhjasetteid, mis lähipiirkonnas settivad või kanduvad hoovustega süvendus-, täitmis- ja kaadamispiirkonnast kaugemale. Põhjataimestik võib mattuda sette alla, mistõttu vaesustub piirkonna taimestikus elav loomastik. Mida suuremad on süvendatavate ja kaadatavate setete kogused ning mida pikemalt kestavad tööd, seda suurem on mõju põhjakooslustele. Kõige enam mõjutab põhjakooslusi süvendamise käigus vette paisatav heljum. Sadama ehitusperioodil täitmisel ja süvendamisel vette paigutatav pinnas paiskab veesambasse setteosakesi, mis põhjustavad veealuse valgusvälja vähenemise. Viimane häirib omakorda põhjataimestiku kasvutingimusi. Kuna põhjataimestik on kudesubstraadina oluline mitmetele kalaliikidele (nt räim), avaldab põhjataimestiku hävimine mõju ka kalastikule.

4.5.2 Mõju põhjaloomastikule Põhjaloomastikku ohustab eelkõige süvendamine ja kaadamine, kuna planeeringualal rikutakse väljakujunenud elukeskkonda süvendamisel setete väljatõstmisega või põhjaloomastik maetakse kaadamispiirkonnas vette paisatud täitematerjaliks kasutatava pinnase alla. Süvendatud ala muutused on ajutised. Eesti rannikumeres tehtud uuringud näitavad, et pärast põhjaelustiku hävinemist merepõhjas võib see liivasel pinnasel taastuda kuni 3 aasta möödumisel (Kotta, I., Kotta, J., 2003). Täitetööde mõju on aga pöördumatu ning täidetud alal põhjaloomastik hävib. Liigsest heljumist tingitud muutused põhjaloomastiku liigilises ja kvantitatiivses koosseisus iseloomustavad bioloogilise tasakaalu kadumist põhjaloomastiku kooslustes. Ehitustööde ajal võib aeglase settimiskiirusega heljumi kergem fraktsioon vette kauemaks püsima jääda või hoovustega planeeringuala piiridest väljapoole levida, mistõttu võib mõju põhjaloomastikule esineda ka veidi kaugemal. Mõju ulatus sõltub hüdrometeoroloogilistest tingimustest. Kuid nagu hoovuste ja setete liikumise matemaatilise modelleerimise tulemused näitavad (peatükk 4.2.4), siis ei ole antud alal suuri hoovuseid ja setete liikumine on lokaalse tähtsusega. Mõju oleks lühiajaline (töödeaegne) Süvendamine võib mõjuda teatud organismirühmadele ka positiivselt. Setetest vabanevad orgaanilised osakesed on toiduks põhjafaunale. See parandab paljude põhjaloomastiku liikide toitumistingimusi, millega kaasnevad muutused zoobentose koosseisus. Sellest lähtuvalt võib süvendamisega kaasneda põhjaloomastiku levikuala ja liigilise koosseisu muutused ning arvukuse ja biomassi tõus lähipiirkonnas. Põhjaloomastiku kooslustes toimuvate muutuste suurus ja ulatus sõltub heljumi kogusest ja tööde läbiviimise ajast. Muutused zoobentose levikus või liigilises struktuuris avaldavad toiduahelate kaudu aga mõju kalastikule ja kaudselt ka linnustikule.

4.5.3 Mõju kalastikule ja kalapüügile Peatükk on koostatud „Hundipea sadama rekonstrueerimise keskkonnamõjude hindamise aruanne”. Eesti Mereakadeemia, Ahto Järvik 2009 ja lisa 16 materjalide põhjal.



91

Hüdrotehnilised tööd võivad muuta ebasoovitavas suunas keskkonnatingimusi ja olemasolevaid ökoloogilisi suhteid. Kaladele avaldatav toime sõltub veekogust, kalastiku koosseisust, toode iseloomust, mahust, teostamise ajast ja kestusest, hüdrometeoroloogilistest tingimustest tööperioodil. Mõju võib väljenduda nii otseses kalade hukkumises (eriti mari ja vastsed), üldseisundi halvenemises ja sellest tulenevas haiguste levikus, kui ka kaudselt, s.o. koelmute hävimises ja toidubaasi kahanemises, mis toob kaasa sigimispotentsiaali vähenemise ning kasvu pidurdumise. Käesoleval juhul on tõenäosus kalu kahjustada pinnase ümberpaigaldamisele sadamaala süvendamisel kaasneva vee kvaliteedi halvenemisest, kuid see ei ole ilmselt arvestatav, kuna tegemist on reostumata setetega. Jääb ka teatud oht kalastiku kahjustamiseks vees hõljuvainete kontsentratsiooni tõusust tingituna. Kahjustus võib toimuda vahetult tööpiirkondades juhul kui heljumi kontsentratsioon ületab mitmeid kordi looduslikku fooni (Alabaster, Loyd, 1984). Tehissaarte planeeringualal ja selle lähistel kalakoelmud puuduvad. Samuti pole Paljassaare lahes ja selle lähistel arvestatavaid kalakoelmuid säilinud. Paljassaare lahes ega tehissaarte lähistel ning pinnast vedavate pargaste teel ei toimu töönduslikku ja märkimisväärset harrastuslikku kalapüüki, siis kaesoleval juhul kalapüügile otsest mõju oodata ei ole. Mõju kalastikule sõltub tööde teostamise ajast ja kestvusest ning hüdrometeoroloogilistest tingimustest tööde läbiviimise ajal. Mõju võib avalduda nii otseses kalade hukkumises, üldseisundi halvenemises kui ka kaudsemalt koelmute hävimises ja toidubaasi kahanemises. Sadama ekspluatatsiooniaegne mõju on eelkõige seotud võimalike laevaavariidega. Tavaliste jahtide poolt tekitatud lainetus ei mõjuta oluliselt põhjaloomastiku ja -taimestiku kooslusi. Planeeringuala lähedal asuvad olemasolevad sadamad Juhul, kui süvendamine viidaks läbi minimaalsel alal laevatee rajamiseks ja akvatooriumi ala moodustamiseks, siis on mõju kalastikule väike ning puudutab eelkõige otseselt süvendatavat piirkonda. Kuna piirkonnas on üldiselt väikesed hoovuste kiirused ja settetransporti esineb väikestel aladel (peatükk 4.2.4), siis on mõju lokaalne ja ei kahjusta kalastiku elutingimusi Tallinna lahes. Kalastikku ohustab eelkõige nende kudemis- ja toitumispaikade kahjustamine süvendamise ja kaadamise tagajärjel, samuti merevee üldine troofsustaseme tõus ning võimalik äkkreostus laevaavariist. Kalavarude olukorrast on sõltuv kohalike kalurite sissetulekut, mis tähendab, et otseselt ja kaudselt mõjutab see ka sotsiaalmajanduslikku keskkonda. Sadama kasutamine (meretransport) koelmualasid detailplaneeringuala ümbruses ei mõjuta. Väikelaevade sisenemine ja väljumine sadamast toimub nõuetekohaselt märgistatud laevateed mööda. Seetõttu ei häiri nende liikumine lahe teistes osades toimuvaid protsesse. 0-alternatiivil mõju põhjataimestikule ei esine. Süvendus-, täitmis- ja kaadamistööde mõju väljendub tekkiva heljumi settimisest kalakoelmutele (kudesubstraadile) ning heljumi kontsentratsiooni suurenemisest põhjustatud kalade (eelkõige larvide) ja nende toiduobjektide hukkumises. Tartu Ülikooli Mereinstituudi eksperimentaaluuringud on näidanud, et räimemari hukkub täielikult, kui teda katab 0,2 mm paksune settekiht. Kunda sadama süvendamise ajal ja järgmisel aastal tehtud seire tulemuste põhjal võib öelda, et veel aasta peale süvendamist olid põhjataimed kaetud settekihiga, mis välistas nendele kalamarja kleepumise. (Eesti Mereinstituut, 1997)



92

4.5.4 Kokkuvõte ja soovitused Merepõhjataimestikule tekitatakse hüdrotehniliste töödega reeglina suurimat mõju tekkiva heljumi kaudu. Tahke heljumi kontsentratsiooni märgatav tõus kaasneb veesamba valgusrežiimi halvenemisega ja meretaimedele taassettinud heljum pärsib taimede kasvu. Muudatused meretaimestikukooslustes tekitavad aga muudatusi ka põhjaloomastiku kooslustes. Samas, hüdrotehniliste töödega tekitatud heljumi kergem (ja puhtam) fraktsioon on aga toiduobjektiks põhjafaunale. Toitumistingimuste paranemise tõttu kasvab filtreerijate (toituvad vees olevast hõljumist) ning detritofaagide (toituvad setetes ja setetel olevast orgaanilisest ainest) arvukus ja biomass. Mingil määral võib suureneda näiteks balti lamekarbi (Macoma balthica) ja söödava rannakarbi (Mytilus edulis) arvukus ja biomass. Mõju kestab 1-2 aastat. Tehissaarte rajamine ulatuslikku heljumi levikut ei põhjusta, kui tehissaarte rajamist alustatakse perimeeterkontuuri ehitamisega või on hüdrotehniliste rajatiste ehitamise ajal vaadeldav mereala piiratud heljumiekraanidega. Tehissaarte alla jääval merealal merepõhjaelustik hävib pöördumatult, kuid ka praegu ei ole merepõhjataimestik ning -loomastik seal tõenäoselt arvukas. Seega, negatiivne mõju merepõhjataimestikule on oodavalt väheoluline. Siiski, täpsema ülevaate saamiseks sealsest merepõhjaelustikust, oleks soovitav töödele eelnevalt teostada antud merealal merepõhjaelustiku uuring. Kaladele avaldatav toime sõltub veekogust, kalastiku koosseisust, tööde iseloomust, mahust, teostamise ajast ja kestusest, hüdrometeoroloogilistest tingimustest tööperioodil. Hüdrotehnilised tööd võivad muuta ebasoovitavas suunas keskkonnatingimusi ja olemasolevaid ökoloogilisi suhteid. Mõju võib väljenduda nii otseses kalade hukkumises (eriti mari ja vastsed), üldseisundi halvenemises ja sellest tulenevas haiguste levikus, kui ka kaudselt, s.o. koelmute hävimises ja toidubaasi kahanemises, mis toob kaasa sigimispotentsiaali vähenemise ning kasvu pidurdumise. Käesoleval juhul võib tõenäosus kalu kahjustada pinnase ümberpaigaldamisele kaasneva vee hägususe tõusust olla märgatav, kui ei võeta vastavaid leevendusmeetmeid. Kahjustus võib toimuda vahetult tööpiirkondades juhul kui heljumi kontsentratsioon ületab mitmeid kordi looduslikku fooni (Alabaster, Loyd, 1984; TÜ Eesti Mereinstituut, 2003). Tallinna lahes on selleks tahke heljumi kontsentratsiooni piiriks üldiselt võetud 15 mg/l, kuna tavaline looduslik foon kõigub vahemikus 5-10 mg/l. Paljassaare poolsaare rannikumeres ja selle lähistel pole arvestatavaid kalakoelmuid säilinud ning sellest olulist negatiivset mõju kalastikule tekkida ei tohiks, kui suudetakse piirata ka heljumi levikut (perimeeterkontuuriga ja/või heljumiekraaniga). Mereelustiku ja kalastiku seisukohast ei saa olemasolevate andmete põhjal väita, et tehissaar(t)e rajamine tekitaks neile olulist negatiivset mõju (pidades kinni soovitatud leevendusmeetmetest), sest otseselt mõjutatav mereala Paljassaare poolsaare lõunaranniku lähistel ei ole ka praegu mereelustiku ja kalastiku seisukohast olulised Tallinna lahe ökosüsteemis. Soovitused

• Tehissaare ehitamise ajaks tuleb konkreetne mereala piirata perimeeterkontuuriga ja/või heljumiekraanidega.

• Üldiselt ei ole soovitav hüdrotehniliste tööde teostamine kalade peamisel kudeperioodil aprilli keskpaik-juuni. Perimeeterkontuuri ja/või heljumiekraanide kasutamisel võiks kõne alla tulla tööde teostamine aastaringselt.



93

• Hundipea sadama rekonstrueerimise KMH keskkonnaseire peatükis (A. Järvik jt 2009) on eksperdid leidnud, et kui tõkestavat kaitseekraani ei kasutata, siis reaalselt mõõdetud heljumi kontsentratsiooni ületamisel 30 mg/l, tuleb süvendamine peatada.

• Ainult tehissaarte jahisadama akvatooriumis toimub süvendamine, muidu toimub saarte perimeetrite ulatuses täitmised. KSH koostanud eksperdid on leidnud, et saarte rajamiseks on perimeeterkontuur vajalik ja heljumi leviku seiret tuleb korraldada (vt ptk 8.2 Keskkonnaseire).

4.6 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja rohealadele ning võimalik leevendus

4.6.1 Ülevaade Planeeringualal puuduvad püsivad kaitsealused loodusobjektid ja liigid. Paljassaare poolsaare põhja- ja lääneosas asub Paljassaare hoiuala, mis kuulub linnualana Natura 2000 võrgustikku. Paljassaare hoiuala, mis on 224 registreeritud linnuliigiga üle-Euroopalise tähtsusega linnuala. Elustiku inventuurid on tõestanud, et Paljassaare hoiuala on elustiku poolest väga mitmekesine. Kogu hoiuala omab funktsionaalset tähtsust erinevate liikide jaoks nende erinevatel eluperioodidel – linnu- ja loomaliikide jaoks pesitsuse, rände- ja talvitumise ning taimede jaoks vegetatsiooniajal. Alljärgneval joonisel 4.7 on esitatud hoiuala liikumispiirangutega alad.

Joonis 4.7 Inimeste liikumispiirangud Paljassaare hoiuala praegustes piirides. Allikas: Paljassaare hoiuala KKK Väljavõtteid Paljassaare hoiuala KKK-s inimeste tegevusele kehtestatud reeglitest:

• Hoiuala tutvustavatele infostendidele on hoiualal käitumise reeglid.



94

• Nähakse ette hoiuala külastavate inimeste liikumismarsruudid, korrastatakse ja tähistatakse kaks põhimarsruuti, mis kulgevad mööda seniseid teid. Teised teed suletakse tõkkepuuga ning pannakse üles keelavad ja selgitavad märgid;

• Sõltuvalt asukohast tuleb paigaldada informatsiooniga stendid või keelavad märgid edasiliikumise, autoga sõitmise, prügi mahapaneku, koertega jalutamise, hobustega ratsutamise, kalapüügi ning skuutrite ja lainelauaga sõitmise kohta;

• Lindude pesitsusperioodil 1.05 – 31.07 tohib hoiualal liikuda vaid teedel. Planeeringuala piirkonnas meres on liivaseljandikud, mida kasutavad linnud toidu otsimisel. Tehissaarte aluse ala täitmise ja tammidega ühendusteede rajamisega osad liivaseljandikud kaovad. Tehissaarte ümbrusesse tekkivad uued tingimused ja need tingivad piirkonnas elustiku mõningaid muutumisi (toitumis- ja elupaigad) või ka kohastumist ja tegevuste ümberkorraldamist. Kontsertide või suurürituste korral võib perioodiliselt suureneda tehissaarte ja selle läbi ka piirkonna kasutuskoormus, aga see ei tingi olulist mõju Paljassaare hoiualale. Paljassaare hoiuala ja rohealade külastuskoormusi käsitletakse järgnevates peatükkides. Linnustikule avalduvat mõju on käsitletud ptk 4.8 Mõjud linnustikule alapeatükkides ning leevendusmeetmeid on käsitletud ptk 8.1.5 alapeatükkides. Eksperdid leiavad, et peale külastuskoormuse hindamise uuringu valmimist (ptk 4.6.2) tuleb Paljassaare hoiualal kasutusele võtta, selle uuringu alusel kehtestavad külastuskoormuse reeglid. Kaudselt (teadlikkuse tõstmise läbi) aitaks inimsurvet vähendada tehissaartele kavandatud infostendidel hoiuala ja selle kaitsekorra tutvustamine. Sama informatsioon võiks olla lisatud ka tehissaari tutvustavale reklaamile.

4.6.2 Paljassaare hoiuala külastuskoormus Alljärgnev informatsioon ja andmeline materjalid on saadud 03.02.2011 teabena Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonilt. Keskkonnaameti tellimusel ja SA KIKi rahastamisel viib kaitsealade külastuskoormuse hindamise projekti läbi Eesti Maaülikooli töörühm eesotsas prof Kalev Sepaga ning koostöös Tartu Ülikooli teaduritega. Projekti raames koostatakse metoodika kaitsealade külastuskoormuse ja sellest tulenevate külastusmõjude hindamiseks ja leevendamiseks ning külastuse korraldamiseks (põhimõtted külastus infra kavandamiseks). Erinevate seireseadmete kasutusvõimaluste testimiseks rajati 15 seirepunkti üle kogu Eesti, kus teostatakse projekti raames külastajate loendamist perioodil juuni 2010 - märts 2011.



95

Joonisel 4.8 on 2010. a juunist novembrini graafiliselt kujutatud Paljassaare hoiuala külastuskoormus. Allikas: Paljassaare loenduri andmed. Tabel 4.1. Paljassaare hoiuala külastuste arv 2010. a juunist novembrini. Allikas: Paljassaare loenduri andmed.

Kuu Külastuste arv kuus (keskmiselt päevas)

Max päevas (sulgudes kuupäev)

Min päevas (sulgudes kuupäev)

Juuni 713 (24) 71 (27) 7 (11) Juuli 933 (30) 65 (04) 6 (24)

August 704 (23) 54 (20) 7 (18,24) September 438 (15) 55 (25) 0 (22) Oktoober 414 (13) 56 (02) 1 (14,28) November 130 (4) 14 (07) 0 (04,23,27-30)



96

Joonis 4.9. Augustikuu külastused väljatooduna kellaajaliselt. Allikas: Paljassaare loenduri andmed. Seireandmed koondatakse 2-kuise intervalliga ja esitatakse vastav raport. Käeolevaks hetkeks ei ole laekunud dets - jaan aruannet. Paljassaarele on installeeritud 4-matiline suvematt-loendur, mille kasutusvõimalused talvetingimustes ei ole selged. Sellele peaks vastuse andma dets - jaan aruanne. Peale projekti lõppu lähevad loendurid üle Keskkonnaameti kohalikule regioonile, kes jätkab loendamist või paigutab vajadusel loendurid ümber uude kohta. Eeltoodud projekti tulemusena valmiva juhendi alusel hakatakse kavandama kaitsealade külastuskorraldust ning see leiab kajastamist kaitsealade kaitsekorralduskavades ja vajadusel ka kaitse-eeskirjades, millega kehtestatakse reeglid alade külastusele.

4.6.3 Tehissaared Tallinna rohealade kontekstis Rajatav puhke(rekreatsiooni)saar (lähteülesandes rannapark) moodustab 1,03 ha suurune iseseisev rekreatsiooniala: pargilaadne roheala (inimtekkelise päritoluga taimkattega ala tiheasulas – haljastusprojekti alusel) koos puhkust võimaldavate roheala inventari (nt viidad, stendid, pingid, valgustid, prügikastid, mänguväljakute sisustus jne). ning jalakäijate kergliiklusteed, liivaväljak jms. Roheala kasutajate teenindamiseks ehitatakse teeninduspaviljon. Puhkesaar on autovaba, ainult paviljoni ning roheala korrastus- ja teenindustehnikale ning vajadusel päästetehnikale (kiirabi) on juurdepääs tagatud. Teistel rajatavatel tehissaartel rajatakse lisaks kavandatud hoonetele, kaldakindlustusele, sadamale, kergliiklusteedele ja teetammidele rohealadena (teemaplaneeringu rohealade defineering) väiksemaid kõrg- ja madalhaljastusega alasid: nt tänava ja/või kergliiklusteede



97

ning kaldakaitse äärsed haljasribad. Rohealale on kavandatud jalutajatele ja sellel alal viibijate jaoks stendid, pingid, valgustid, prügikastid, Rohealasid on Põhja-Tallinnas 33 m2/inimese kohta ja sellest hooldatud 19 m2/inimese kohta (andmed Tallinna rohealade taustauuringutest). Teemaplaneering Tallinna rohealad ja selle taustauuring Tallinna rohealade külastatavus ja külastajate hinnangud (Olle Järv, Siiri Silm, Rein Ahas Tartu 2006) on aluseks olnud allpool väljatoodule ja külastuskoormuse hinnangule. Teemaplaneeringu osana läbiviidud taustauuringu käigus toimus 14.-20. augustil 2006 loendus- ja küsitlusuuring Tallinna 25 rohealal. Eesmärgiks oli uurida Tallinna suuremate ja olulisemate rohealade koormatust ja sotsiaalset struktuuri ning nende ajalis-ruumilist muutust. Lisaks uuriti linnaelanike arvamust rohealade seisundi kohta, nende rahulolu rohealadega ja ettepanekuid rohealade paremaks ja atraktiivsemaks muutmiseks. Rohealade kasutatavuse puhul on oluliseks näitajaks rohealade kättesaadavus ehk nende paiknemise kaugus inimeste elukohast. Ligipääsetavuse järgi on jagatud rohealad hoone ümbruse rohealaks (minimaalne kaugus kodust 150 m), kvartali rohealaks (400 m), asumi rohealaks (800 m), linnaosa rohealaks (1600 m), ülelinnaliseks rohealaks (3200 m) ja linnametsaks (5000 m) (Van Herzele jt 2000). Tallinnas on rohealadest 150 m kaugusel olevat ala 33%, 400 m kaugusel olevat ala 56%, 800 m kaugusel olevat ala 81% ja 1600 m kaugusel olevat ala 97% linna pindalast. Linnaosa rohealadega (kaugus 1600 m) on kaetud peaaegu kogu Tallinna linn. Taustauuringu käigus loendati rohealade külastajaid 245 korral ning küsitleti 542 rohealal viibijat. Loenduspunkte läbis 245 15-minutilise loenduse jooksul kokku 8972 inimest ehk keskmiselt külastas 15 minutiga roheala 37 inimest. Ühe tunni jooksul külastas seega roheala keskmiselt 148 inimest. Keskmise külastatavuse intensiivsusega oli uuringu järgi ka Stroomi rannapark 49inimest/15min ehk 196 inimest ühes tunnis. Loendatud 8972 inimesest 89% oli jalutajad, jalgrattureid oli 7%, jooksjaid 2% ja teisi (rulluisutajad, rulatajad, ratsutajad vms) 2%. 542 küsitletu liikumisviisid jagunesid loenduste tulemustega sarnaselt, valdav oli jalgsi käimine (91%). Külastajateks on peamiselt sama linnaosa elanikud, eelkõige õpilased, pensionärid ja kodused. Kõige rohkem külastavad oma linnaosa rohealasid kesklinlased (90%). Rohealal viibiti keskmiselt 40 minutit. Kõige kauem veedeti aega (keskmiselt 45-60 minutit) Glehni ja Stroomi rannapargis, mis on ka loogiline, kuna tegemist on suurepindalaliste rohealadega, kus harrastatakse tervisesporti või jalutatakse niisama looduses. Peamine rohealal viibimise põhjus on jalutamine (50%), kas siis lapsega, seltskonnaga, üksi või koeraga. Teine oluline põhjus on roheala läbimine (20%). Kolmanda põhjusena on välja toodud kellegi või millegi ootamine (10%), kas siis ühistranspordi ootamine või teise inimesega kohtumine. Neljandaks põhjuseks on puhkamine ja/või lihtsalt vaba-aja veetmine (9%). Küsitlusest tuli välja, et peamiselt külastatakse oma linnaosa rohealasid järelikult ollakse ka nende olukorraga paremini kursis. Kesklinlased peavad rohealade suurimaks puuduseks istumiskohtade vähesust (22%) ja olemasolevate pinkide halba olukorda (26%), need on kas katkised või mustad (tabel 12). Samuti on istumiskohtade vähesus probleemiks Mustamäel (30%), rohealade puuduseks peetakse ka koristamata prügi (22%) ja prügikastide vähesust (24%). Kristiine elanike arvates on suurim puudus ebameeldiva kontingendi viibimine



98

rohealadel (26%). Lasnamäe, Põhja-Tallinna ja Haabersti elanikud tõid selgelt välja koristamata prügi (36%), viimased ka taimestiku halva hooldatuse (27%). Pirital elavad inimesed tõid lisaks istumiskohtade, prügi ja ebameeldiva kontingendiga seotud probleemidele välja vähese valgustatuse ja rohealade vähese mitmekesisuse. Nõmmel elavatest küsitletutest iga kolmandat häirivad kõige enam prügised rohealad ja sellega seoses ka prügikastide puudumine (20%). Selgelt tuli välja ka kohvikute ja/või müügipunktide soov, kus saaks osta suupisteid, istuda ja puhata ning ajalehti osta/lugeda. Rohealadele soovitakse ka rohkem laste mänguväljakuid ja atraktsioone eri vanusega lastele, avalikke joogikraane, millest saab vett juua või käsi pesta. Tahetakse, et rohealad oleksid mitmekesisemad, toodi välja, et rohealadel võiks olla rohkem vee objekte (purskkaeve, tiike) ning varjualuseid, kus saaks ebasobiva ilma eest varju minna ja samas nautida rohelust. Kavandatu teostumise korral on puhkesaarel (rannapark) olulisemad probleemid võrreldes teiste Tallinna rohealadega eeldatavalt paremini (õigemini) lahendatud: teeninduse, taimestuse, istumiskohtade, prügi koristamise ja prügikastide ning turvalisuse osas. Eelöeldu kehtib ka teistele tehissaartele jäävate väikeste ja lokaalsete rohealade puhul. Puhkesaare külastamiskoormus võiks hinnanguliselt olla algul kuskil madalal või keskmisel tasemel: 100 – 148 (rohealade keskmine) inimese vahel ühes tunnis. Hinnanguliselt algul päevas 800 - 1000 inimese ringis, samas nii nagu kõrvaloleval detailplaneeringualal kavandatu ellu viiakse, nii suureneb tehissaarte rohealade külastatavus hüppeliselt. Põhjuseks mereäärse, atraktiivse, küllaltki eraldatud ja turvalise puhke või rekreatsiooniala lähedus oma kodule. Selle võrra väheneb võimalik koormis teistele rohealadele. G4S rannavalve andmetel oli 11.07.2010 pühapäevasel pärastlõunal Pikakari rannas 500 ja Stroomi rannas 1250 inimest. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ilm/parnus-ja-haapsalus-kerkis-veetemperatuur-24-kraadini.d?id=32087293 Eeldatavalt rohke külastusega avalik rand on piirkonnas tõmbekeskuseks või selle laadseks kohaks. 11.07.2010 fikseeris Paljassaare loendur päevaseks Paljassaare hoiuala külastuste arvuks 33. Juuli kuu keskmiseks külastuste arvuks hoiualal oli 30 inimest. Paljassaare hoiuala külastuste seiret on põhjalikumalt käsitletud peatükis 4.6.2 Paljassaare hoiuala külastuskoormus. Kuna Pikakari avalik rand asub vahetult Paljassaare hoiuala kõrval, siis võiks eeldada, et peale suplemist ja päevitamist rannas või kui normaalselt supelda ja päevitada ei saa (tuul, pilves, aga välja on tuldud ja vaba veetmiseks mujale ei ole tahtmist või võimalust minna) võiks tekkida soov käia kõrval oleval hoiualal jalutamas. Eksperdid ei ole kuskilt leidnud objektiivset infot palju inimesi soovib näiteks peale kasiinokülastust, kontserdi ja teatrietendust ning atraktiivsel rohealal viibimist kohe külastada üle kilomeetri kaugele jäävat kaitseala, millele on kehtestatud piirangud (liikuda jalgsi, 1 maist 31 juulini on roostikus ja rannikul liikumine keelatud jne). Rajades tehissaarte rohealad vältides teemaplaneeringus Tallinna rohealad ja selle taustauuring Tallinna rohealade külastatavus ja külastajate hinnangud väljatoodud puudusi on eeldus saada saartele atraktiivsed rohealad, mis meelitavad külastajaid ligi ja ei peleta neid mujale paremat otsima.



99

Praeguse taustinformatsiooni põhjal võib väita, et tehissaarte kasutamisest tulenev häiring Paljassaare hoiualale on oluliselt väiksem kui näiteks Pikakari avaliku ranna kasutajatega kaasnev mõju. Tehissaarte rajamisega ei lisandu piirkonda püsielanikke. Samas luuakse tehissaartega piirkonda juurde rohealasid: rekreatsioonisaar ja teiste tehissaarte haljastatavad alad. Tehissaarte rohealade kasutus eeldatavalt mõningaselt leevendab nii praegu olevat kui tulevikus võimaliku ca 7 000 püsielanikuga kaasnevat lähiala rohealade defitsiiti Kui peetakse kinni kõigist ehitus- ja ohutusnõuetest ning eeskirjadest, siis ei kaasne tehissaarte rajamise ajal Paljassaare hoiualal elavatele loomadele ja lindudele otsest ja olulist mõju. Rajatud rannaparki (puhke(rekreatsiooni)saart) ja teiste saarte hoonestusest väljajääva haljastusega alasid kasutavad tulevikus lähipiirkonna ja ka kaugemale jäävad Tallinna elanikud (tehissaartele püsielanikke ei ole kavandatud) ning külalised (turistid, puhkajad, poodlejad, kasiinokülastajad jt). Kuna tehissaartel puudub oma püsielanikkond, siis tehissaarte rohealad leevendavad otseselt tulevikus lähialade püsielanikkonna rohealade vajadusi.

4.7 Mõju maastikule ja haljastuse rajamine tehissaartele

4.7.1 Mõju maastikule Detailplaneeringuga kavandatud tegevusel on visuaalne mõju – saared paistavad kaugele ning on nähtavad peaaegu terve Tallinna lahe ranniku ulatuses. Samas planeerides ja rannapiirkonda kaasaegseid linna arhitektuuriga harmoneeruvaid ehitisi ja rajatisi rajades on kavandatul piirkonna linnamaastikule otsene positiivne mõju. Kolme tehissaare läbi on planeeringuala kavas muuta kaasaegseks aga samas loodusikku keskkonda väärtustavaks keskkonnaks. Rekreatsioonisaarele on planeeritud loodusliku keskkonnaga ja erinevaid puhkeviise pakkuv roheala kõrghaljastuse ja parkidega – sellega lisanduks piirkonda rohelust. Õigesti planeeritud ja hästi korrastatud Tallinna lahe ja selle äärne linnamaastik pakub eeldatavalt linnaelanikele ja külastajatele esteetilist ja visuaalset naudingut. Enamik inimesi väärtustab elu, tööd ja puhkust puhtas ja võimalikult looduslikus keskkonnas, aga samas soovitakse tarbida kaasajal iseenesest mõistetavaid hüvesid, mille tagamisel võivad kaasneda mõjud keskkonnale. Planeeringuala kavandamisel on pööratud suurt tähelepanu esteetilistele ja rekreatsioonilistele aspektidele.

4.7.2 Tehissaarte haljastus

4.7.2.1 Haljastuse põhimõtted Haljastusel on lisaks esteetilisele ka bioloogiline ja sotsiaalne funktsioon. Haljastuse kujundamisel lähtutakse kolmest printsiibist – funktsionaalsusest, ökonoomsusest ja



100

esteetilisusest. Õnnestunud lahenduse korral on need printsiibid omavahel seotud ja üksteisega põimunud. Haljastuses on esikohal inimeste tervislikumate elutingimuste loomine, sealhulgas ka visuaalsest efektist tulenev. Haljastuse elemendid moodustavad raamistiku inimtekkelise ja loodusliku komponendi ümber, olles nendevaheliseks üleminekualaks. Ühtlasi on nad aktsendiks asumi omanäolise ilme kujunemisel. Inimesed vajavad haljasalasid peamiselt kujunduslikel ja tervislikel põhjustel – nii psüühilistel kui ka füüsilistel. Ühelt poolt võimaldab rohelus inimestele meeldivaid elamusi ja teiselt poolt on rohealad tihedalt seotud inimese kodukoha identiteediga ning mingi piirkonnaga kokkukuuluvustunde tekkimisega. Tehissaartele haljastuse kavandamisel ja rajamisel peab arvestama, et:

1. Haljastus rajatakse tehislikult rajatud saartele. 2. Puuduvad looduslikult lasuvad pinnased ja veerežiim. 3. Eestis puudub tehissaartele haljastuse rajamise praktika. 4. Tehissaared asuvad atraktiivses linnaruumis, linnakeskuse lähialas. 5. Koostatav haljastuskava (-projekt) peab arvestama keskkonnastrateegiast ja Tallinna

linna normdokumentidest tulenevate nõuetega. 6. Tehissaarte haljastus peab koos arhitektuuriliste ja esteetiliste lahenditega aitama luua

tulevikuks atraktiivsemat linnakeskkonda. 7. Haljastusprojekti jaoks tuleb valida taimeliigid lähtudes ruumivajadusest,

talumisvõimest, keskkonnatingimustest, kasutatavatest ehitus- ja hooldevõimalustest. Haljastusprojekti koostamine ja selle elluviimine ning hilisemate hooldustööde tegemine tuleb tellida kompetentselt ja kogemustega haljastusfirmalt.

8. Haljastuse jaoks linnas tuleb valida taimeliigid, mis sobivad konkreetsetesse tingimustesse ega ole liignõudlikud kasvutingimuste suhtes ja kannavad kuivust.

9. Tänavate äärne haljastus peab tagama liiklusohutuse ja vähendama teelt lähtuvat saastet.

10. Valitud taimeliigid peavad vähendama õhusaastet. 11. Tehissaartele rajatavas haljastuses võib kasutada ainult merelähialadele sobivat

kodumaist taimmaterjali. 12. Kuna saared paiknevad Tallinna lahes, siis rajatava haljastuse keskkonda mõjutavate

mõjude hulgas on olulisel kohad merega seotud mõjudel: • tuul; • lained; • sademed ja jää; • merevesi ja selle võimalik pihkumine (lainete ja tuule poolt toodud pritsmed

jm) saartele rajatavale haljastuses kasutatavale taimmaterjalile; • olulise veelindude toite- ja varjeala lähedus, linnusaare ning tehissaarte läbi

uute pesitsus-, toite- ja peatustingimuste tekkimise võimalused. 13. Arhitektuuri ja maastikukujunduse konkursi järgselt peab ette valmistatama kolme

tehissaare põhimõtteline haljastusplaan. See peab arvestama ja püüdlema ökoloogiliselt efektse ning esteetiliselt atraktiivse haljastusega linnaruumi lahenduse poole. Konkurssi tingimustes peab olema, sees, et viiakse ellu ka linnusaareprojekt.

14. Koostatav haljastusplaan peab arvestama piirkonnas olemasolevat ja detailplaneeringutega (kui haljastusplaanid on neil olemas) rajatavat haljastust. Haljastuses peab püüdlema ökoloogiliselt efektse ning esteetiliselt atraktiivse saartele sobiva haljastusruumiga lahenduse poole, mis sobib Tallinna „visiitkaardile”.



101

15. Planeerimisel, linnaelu korraldamisel ja ehitustööde tegemisel tuleb käsitleda haljastust võrdväärse elemendina linnakeskkonna tehislike elementide (hooned, teed, kommunikatsioonid) kõrval.

16. Rajatav haljastus peab haakuma lähipiirkonna olemasoleva haljastusega (tänava- ja lähikruntide haljastusega) nii, et moodustub ühtne tervik piirkonna (asumi) haljastusega.

17. Rajatav haljastus peab sobima saarte funktsiooniga ja olema lihtne hooldada. Haljastuse kavandamisel peab kindlasti arvestama, et puude massiivid ja suuremad puudegrupid on üksikpuudest atraktiivsemad ja elujõulisemad.

18. Haljastuse planeerimisel peaksime arvestama, et lisaks kõrghaljastusele ka mururibad vähendavad mõningaselt sõiduteelt tuleva saaste kandumist, müra (peegeldumine ja sumbumine) ja vibratsiooni ning murul on ka psühhohügieeniline väärtus.

19. Murudele esitavatest nõuetest on tähtsad: haljastuslik väärtus (kataks ühtlaselt maapinna ja oleks vaadates ilus) ja tallamiskindlus. Samas muru peab olema külmakindel, vastupidav ja taluma hästi sõiduteedelt tuleva õhusaastet ning taluma korduvaid niitmisi. Kuna tehissaartele rajatav muru asub Tallinna lahe saartel, siis siin peab kindlasti arvestama, et kõik murus kasutatavad liigid peavad suutma taluda mõningases kontsentratsioonis merevett (rannakindlustuste ääres rohkem ja tehissaarte siseosades vähem). Haljastuslik väärtus ja tallamiskindlus oleneb murus kasutatud taimeliikide bioloogilistest iseärasustest (juurte põhimassi sügavusest mullas, lehtede asetusest, võrsete tihedusest, lehelabade anatoomilisest ja morfoloogilisest ehitusest jm.) ja muru kasvu ning arengut mõjutavatest väliskeskkonna teguritest (mulla omadused, mere mõjud, sademete hulk ja ajaline jaotus, mikrokliima, inimtegur).

20. Murupindade planeerimisel peame arvestama, et kasvupinna paksus oleks vähemalt 20 cm. Kuigi sademete vett on kavandatud kasutada haljastuses niisutamiseks, eeldatavalt on ikka vaja aegajalt kasta.

21. Kasvupinnaste alla tuleb sademete liigvee ärajuhtimiseks rajada drenaaž. Kui kasvupinnase all on aluspinnaseks savi või oluliselt tihenenud pinnased, siis on oluliselt suurem sellele pinnale ajutise liigvee kogunemise võimalus.

22. KSH aruandes esitatud teabega haljastuse rajamise kohta tuleb arvestada järgmistes planeerimise ja projekteerimise etappides, kus seda edasi arendatakse. Planeerimise ja projekteerimise juurde tuleb kaasata vastavate teadmistega spetsialiste. Detailplaneering, ehitusprojektid ja kõik haljastuse rajamiseks tehtavate tööde projektid tuleb kooskõlastada Tallina Keskkonnaametiga.

Olulised nõuded haljastuses kasutatavatele istikutele ja istutamisele:

1. Tänavate, kõnniteede, väljakute ja teiste rinnaruumis asuvate alade haljastuse kujundamises peab lähtuma Eesti Standardist EVS 843:2003 „Linnatänavad”.

2. Haljastuses tohib kasutada ainult Eesti Standardile (EVS 778:2001) „Ilupuude ja –põõsaste istikud” vastavaid istikuid.

3. Kasutada tuleb Eesti päritolu istutusmaterjali. Näiteks kui haljastuses kavandatakse kasutada mände võiks tellida puukoolist elujõuliste rannamändide (sobivamad vahetus rannaalas) seemnetest kasvatatud istikud. Haljastuse kavandamisel võiks kavandatud liikide seas olla harilik pihlakas, pooppuu, , kibuvitsad, harilik ja mägimänd.

4. Istutamisel kasutada ainult „koolitatud” (juurte kärpimine ja võrakujundus) istutusmaterjali.

5. Istutusaukude suurus oleneb istiku liigist ja juurte mahust (kui istutatakse mullapalliga, siis selle suurusest).

6. Puuistik tuleb toestada vähemalt kolme toega. 7. Lehtpuudel tuleb võra ülemine osa tugevasti tagasi lõigata (vähendatakse tuult pinda).

Lisaks meie haljastusspetsialistidele soovitavad seda ka soome haljastajad.



102

8. Peale istutamist oleks vaja puudele piirdeid (hoitakse ära juhu vigastused). Okaspuudele peab kindlasti panema piirded, et koerad ei pääseks juurele urineerima.

Alljärgneval joonisel 4.10 on istutatava puu ruumi vajadus. Üldiselt on tarvis, et mullapallidega istutatud puud saaksid sisse kasvuhoo, siis suudavad juured tungida peale kasvupinnasekihi ka alumistesse pinnastekihtidesse. Samas siit ka võimalik probleem: taimete juured jõuavad tänava ja kõnnitee katete alla, võivad vigastada rajatiste ja hoonete vundamente ning kanalisatsiooni ja teisi trasse. Probleemi lahendused: • Kasutatakse väiksema juurekavaga liike. • Istutatakse piisavalt kaugele. Reas istutamisel peab olema puude (väikese võraga)

vahekaugus 6 m ja suurevõraliste (tamm) vahekaugus on kuni 10 m. Hoone seinast tohib puid istutada 5 m kaugusele (EVS 843:2003) kehtib puudele võraläbimõõduga kuni 10 m.

• Kasutatakse juurte kasvu piiravaid piirdeid: betoon või telliskivi piire, juuri mitteläbilaskvaid kangaid jms.

Joonis 4.10 Puu istutamise ruumivajadus, mõõtmed (m). Allikas: EVS 843:2003, joonis 9.16.

4.7.2.2 Haljastuseks ettevalmistus Eestis puudub kogemus tehissaarte ja nendele haljastuse rajamise kohta. Alljärgnevalt on kasutatud mõningast analoogiat tühjendatud pealmaa karjääride rekultiveerimise ja tehissaarte rajamise vahel. Analoogia kasutamist võimaldab ka see, et ühel eksperdil on töökogemused RPI „Eesti Põllumajandus Projektist” karjääride rekultiveerimise küsimustes. RPI EPP-is tehti sel ajal katseid rekultiveeritud karjääridele parima lahendi leidmiseks. Katsed olid erinevates karjäärides nii põllukultuuride kui ka metsa ja rohttaimetega. Keskkonnaministri 28.12.1995. a määruse nr 44 lisa 1 Pealtmaakaevandamisega rikutud maa rekultiveerimise kord on rohumaaks ja metsamaaks kasvupinnase paksuseks 0,5 m ja see peab sisaldama peenest (terasuurusega alla 1 mm) vähemalt 25 % (mahu järgi) ega tohi sisaldada



103

kive (Ø üle 10 mm) enam kui 40 %. Kui kasvupinnase kihile kavandatakse muru rajada, siis see peab olema vähemalt 20 cm paksuses kihis kivivaba. Mõningast analoogiat rekultiveerimisega: Põhimõtteliselt ei ole vahet:

• Kummalgi juhul ei ole looduslikku pinnakatet. • Tühjaks saanud karjääri (liiv, kruus, paas, põlevkivi, fosforiit) on võimalik

rekultiveerida nii, et hiljem võib ala kasutada rohumaana, metsana ja ei ole välistatud haljasala rajamise võimalikkus.

• Mere põhjast rajatakse tehissaared, millest ühele kavandatakse suurem haljasala (rekreatsiooni saar) ja teistele väiksemate haljastute rajamist.

• Mõlemal juhul tuleb (karjääri põhjast või tehissaare alusest merepõhjast) alustada põhja kihiti ladustamist kuni pealmise kattekihiga (kasvupinnas – muld) rajatakse keskkond, millesse istutatakse metsa istikud (haljastuses istutatakse mullapalliga – puud, põõsad) või külvatakse vastavad rohumaa või muru segud.

Haljastuseks pinnase ettevalmistamise võimalused

Joonis 4.11 Kasvu- ja aluspinnase lasuvuse võimalike variante illustreerivad skeemid. Kasvupinnase all mõeldakse siin mulda või mulla ja komposti segu. Kuna ei ole võimatu, et tehissaartele rajatavas haljastamises soovitakse kasutada turvasmuldi või siis segudes teiste pinnase liikidega, siis tuleks teada alltoodud erisusi. Turvasmuldade erisused:

1. Veesisalduse muutumisest tingitud turvasmuldade mahu muutumine (paisumine ja kokkutõmbumine). Mida paremini on turvas lagunenud, seda suurem on kokkutõmbumine. Hästi lagunenud turba maht väheneb kuivamisel kuni 6 korda. Mida tugevamini on turvas kuivanud, seda väiksem on taasniiskumisel paisumine.

2. Mahu muutumist on vaja arvestada haljastamisel rohke turba kasutamisel kasvupinnast moodustavates segudes, aga eri puhta turba kasutamisel.

3. Veeläbilaskvus väheneb turba lagunemisastme suurenemisega. Eriti halva veeläbilaskvusega on hästilagunenud sfagnumturvas, mis on lähedane selles suhtes raskele savile.



104

4. Turvasmuldi iseloomustab ka suur soojusmahutavus ja väike soojusjuhtivus, seetõttu on soopinnal ka temperatuuri kõikumised palju suuremad kui mineraalmuldadel.

5. Poorsus on turvasmuldadel tunduvalt suurem kui mineraalmuldadel. Tabel 4.2 Mulla mehaaniline koostis N. Katsinski poolt täiendatud V.Viljamsi mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Osakeste läbimõõt, mm Mehhaanilise koostise fraktsiooni nimetus Üle 10 10 - 1 1 – 0,5 0,5 – 0,25 0,25 - 0,05 0,05 – 0,01 0,01 – 0,005 0,005 – 0,001 alla 0,001

Kivid Kruus Jäme liiv Keskmine liiv Peen liiv Jäme tolm Keskmine tolm Peen tolm ibe

Liivafraktsiooni (0,05-1 mm) iseloomustab suur veeläbilaskvus, väike kapillaarne veetõus ja plastilisuse ning paisumise puudumine. Tolmufraktsioonil (0,05-001 mm) on veeläbilaskvus juba võrdlemisi väike, kuna kapillaarne veetõus on suur. Keskmisel tolmul ilmneb ka plastilisus ja võrdlemisi suur paisumine. Ibeosakesed praktiliselt vett läbi ei lase. Alates fraktsioonist 0,01-0,005 mm, mis kuulub füüsikalise savi gruppi, hakkavad ilmnema savidele omased füüsikalised omadused: plastilisus, paisumine ja suur maksimaalne molekulaarne veemahutavus (E. Kitse, A. Piho, L. Reintam, I. Rooma, K. Tarandi, 1962). Üldises kasutuses olevas mulla mehaanilise koostise klassifikatsiooni järgi on liivas (l) füüsikalise savi sisaldus 0-10 %, saviliivas (sl) 10-20 %, kerges liivsavis (ls1) 20-30 %, keskmises liivsavis (ls2) 30-40 %, raskes liivsavis (ls3) 40-50 %, kerges savis (s1) 50-65 %, keskmises savis (s2) 65-80 %, raske savi (s3) üle 80 %. Soovitav on kasvupinnasena kasutada huumuserikkamaid koresevabu saviliiv- ja kergeid liivsavi muldi. Põhjuseks on taimetele heas proportsioonis veeläbilaskvus ja kinnihoidmine, taimetele hea toitainete ja vee kättesaadavus, hea toitainete varu, mullaprotsessid on aktiivsemad ja toodavad mulda taimetele toitumiseks vajalikke huumusaineid. Kasvupinnaseks kasutatud mulla väetamist on võimalik teostada põhimõttelisel kahel moel: esiteks vähese toitainete sisalduse korral kogu kasvupinnase mulla üldine väetamine ja teiseks lokaalne väetamine. Lokaalne väetamine tähendab ainult istutusaugu mulla väetamist. Lokaalne väetamine on parem lahend, kuna nõnda on võimalik arvestada paremini haljastuses kasutatavate taimete erivajadusi. Vähesobivateks on rasked liivsavi-, savi- ja turvasmullad. Liivmuldade kasutamisel tuleks neid segada kompostmuldadega. Haljastuses tuleks võimalusel kasutada mulda, milles toimuvad veel kõik looduslikud protsessid – vastandiks on surnud muld, kus protsessid on lakanud. Eriti ruttu paari aasta jooksul muld „sureb”, kui ta on mingilt põllu või looduslikult alalt näiteks karjäärialalt kooritud ja ladestatud üle 3 m kõrgustesse aunadesse. Vahetult mulla all asuv aluspinnase võiks olla saviliiv (liivsavi) moreen või erinevate fraktsioonide liiv. Nii kasvupinnase alune aluspinnase kiht kui ka kõik teised kihid peavad olema korralikult tihendatud, et ei tekkiks hilisemaid pinnase vajumisi.



105

Joonise 4.10 esimeses variandis on olukord, kus tehissaare täitematerjali tihendatud ülemise kihi (aluspinnas) pind on profileeritud tasaseks. Antud aluspinnale on ladestatud kasvupinnas (muld). Mullakihi paksus haljastuses oleneb planeeritud taimestikust. Näiteks kui on kavandatud istutada puud, siis võiks olla mullakihi paksus 50 cm. Haljastaja käsiraamatus (A. Niine 1976) on toodud, et haljastuse rajamisel puude istutamiseks sobib ka 40 cm mullakiht. Muru rajamiseks sobib mullakiht paksusega 15-20 cm. Kuna istutada kavandatava puu mullapalli kõrgus on suurem, kui kasvupinnase paksus, siis tuleks kaevata istutusauk, mis ulatub ka aluspinnasesse. Sobiva istutusaugu sügavuse saame kui mullapalli kõrguse korrutame koefitsiendiga 1,2-ga. Näiteks 60 cm kõrguse mullapalli korral on augu sügavuseks 72 cm ja siin tuleb vahetult istutamisel ajada augu põhja 12 cm huumusrikkamat mulda või komposti segu tagasi ajada, et puu saaks istutatud õigele kõrgusele. 40 cm kõrguse mullapalliga puu istutamisel peaks istutusaugu sügavus olema 0,48 cm (istutusauk jääks mullakihti). Ka siin tuleb tagasi ajada 8 cm mulla ja komposti segu. Joonise 4.10 teises variandis on olukord, kus aluspinnas on erinevate kõrgustega ja see on kaetud ühtlase absoluutkõrguseni mullaga. Tasaseks profileeritud mullakihtide paksus aluspinnase peal on erinev. Paksema mullakihiga (50 cm) sobivad puude kasvatamiseks ja õhema (15-20 cm) kihiga alale võiks rajada näiteks muru. Joonise 4.10 kolmandas variandis on olukord, kus erinevate kõrgustega mullapind on tasaseks profileeritud aluspinnasel. Rekreatsioonisaare võimalik läbilõikeprofiil Saare ümber on rajatud perimeeterkontuur, mis vastu merd on rannakindlustuseks (suured ja keskmised kivid – täpsemini ehitus- või tööprojektis. Kuna ei ole selge, millist pinnast kasutatakse tehissaare rajamiseks, siis joonisel 4.12 on käsitletud üht võimalikku hüpoteetilist visiooni. Samas on võimalik, et tehissaar moodustatakse ka (peale perimeeterkontuuri ja rannakindlustuse) ainult liiva või mingi liivaga kombineeruva pinnase baasil. Tehissaarte rajamiseks kasutatavad konkreetsed pinnased selguvad saarte rajamist taotlevate firmade konkursil.

Joonis 4.12. Rajatud saare võimalik illustreeriv näidisprofiil.



106

Joonisel 4.12 oleva tehissaare läbilõike võimalik näidisprofiili moodustamiseks on kasutatud erinevaid pinnaseid (käsitletakse merepõhjast ülesse poole):

1. Alumise kihi (abs kõrgused -2.00 – 0.00 m moodustavad Ø 40-100 cm kivid, peenestatud ehituskivid, peenestatud betoondetailid ja nende vahemikke täitvad peenema fraktsiooniga pinnased (väiksemad kivid, kruus, rähk, veeris, koreseline moreen, liiv, tehissaare 1 juurde rajatava väikesadama merepõhja settematerjal). Vastavalt vajadusele pinda tasandatakse ja tihendatakse.

2. Järgmise kihi (abs 0.00 – 1.50 m) moodustavad kivid, peenemad betoonist ja kivist püsiehitusjäätmete purustus ning kivide ja koreserikas moreen või kruus ja liiv suuremate fraktsioonide vahede täitmiseks. Vastavalt vajadusele ladestatud pinnaseid tasandatakse ja tihendatakse.

3. Kasvupinnase aluse aluspinnase kiht (1.50 – 2.60 m) moodustatakse koreserika moreeni, kruusa, veerise, klibu ja räha baasil. Antud kihti tuleks vähemalt kaks korda tihendada ja tasandada.

4. Kõigi eeltoodud kihtide juures on erilise tähtsusega tihendamine, et vältida hilisemaid pinnasevajumisi. Peale viimase aluspinnase kihi tihendamist oleks hea jätta pinnas üheks aastaks vajuma, et selgitada välja võimalikud pinnase deformatsioonikohad ja need siis täita ja tihendada. Eeltoodud profiilis eeldatavalt ajapikku peaks võimalik olema pinnavee liikumine gravitatsiooni mõjul alumistesse horisontidesse.

5. Pealmise 50 cm paksuse kasvupinnase kihi moodustaks saviliiv või liivsavi muld (ei tihendata). Võimalikud on ka teised variandid. Erinevaid muldi on käsitletud eespool.

6. Kasvupinnasega tuleb peenefraktsiooniline saviliiv või liivsavi moreen katta alles peale rekreatsioonisaarele rajatavate teede, mänguplatside, trasside ja muu infrastruktuuri kujundamist. On võimalik hoida kasvupinnast kokku ja on selgunud võimalikud aluspinnasesse tekkinud lohud, praod ja muud aluspinnase tekkinud deformatsiooni kohad, mis tulevad täita ja tihendada.

4.8 Mõjud linnustikule Peatüki koostamise aluseks on Tallinna Linnuklubi ja bioloog P. Vissaku (lisa 15) piirkonda käsitlevad materjalid.

4.8.1 Lindudele tähtsa toitumis- ja varjeala seosed planeeringualaga Allpool käsitletud madalikud-liivaseljandikud on Tallinna Linnuklubi andmetel oluline toitumis- ja tuule eest varjumise paik rändel peatuvatele ning Paljassaare hoiualal või üldiselt poolsaarel pesitsevatele veelindudele. Osa madalat ala ja liivaseljandike jääksid kavandatavate tehissaarte asukohta. Katariina kaist lõunapoole jääv lindude toitumis- ja varjeala:

1. Peeter Suure nimelise merekindluse tegemise ajal 1910- ndatel aastatel rajati Katariina kai ning Suur-Kaarli keskosas olevad suurtükipositsioonid. Samuti rajati raudteetamm Katariina kailt (Väike-Kaarlilt) positsioonideni (Paljassaare koos oma tehnikaajaloo-mälestistega1).

2. Tallinna lahe merekaartide (Veeteede Ameti 2003. a kaart nr 931, Soome laht – Paljassaare sadam, M 1:5000) järgi Hundipea sadamast kirdesse jääb kohe sadama

1 http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=12763 (22.11.2010)



107

piirdest algav alates 6 meetrist kiiresti sügavnev mereala. Sadamast kirdest tuleb Paljassaare sadamasse ja Hundipea sadamasse laevatee.

3. Hundipea sadama kai tipust otse põhjasuunas 250 m kaugusele jääb madalik valdava sügavusega (eelnimetatud kaardi alusel) 1,2 – 1,7 m. Sellele alale on kavandatud ca 1,03 ha rekreatsiooni saar.

4. Rekreatsioonisaare alune liivaseljandik on moodustunud puksiiride, süvenduspraamide ja muu abilaevastiku liikumiseks Paljassaare sadamasse kaevatud ligipääsutee kaadamise materjalidest (Paljassaare saare „Kasiinosaar“ kompleksi hüdrotehniline osa. Portkonsult OÜ töö nr K.Saar-1/09, 2009).

5. Rekreatsioonisaare kaugus põhjasuunast veidi kirdesse jäävast Katariina kaist on üle 1,15 km (Maa-ameti X-GIS geoportaali mõõtjaga).

6. Eelnimetatud madaliku ja põhjapoolese laialdasema madaliku liivaseljandike vahele jääb valdavalt 7,4 (5,4) – 9 m sügavune ca 25- 50 m laiune sügavam mereala.

7. Peale seda mereala kulgeb kuni Katariina kaini madal liivaseljandikega ala - valdavate sügavustega 0,3 (0) - 1,8 (2) m.

8. Antud mereala on olnud Paljassaare sadama rajamise ajal ja järgnevatel aastatel süvendustöödel tekkinud pinnase veealune kaadamiskoht (Portkonsult OÜ töö nr K.Saar-1/09).

9. Eelnimetatud madalate liivaseljandikega alade kogu pindala on vastavalt Veeteede Ameti kaardilt nr 931 mõõdetuna (enamvähem sama ka Maa-ameti X-GIS-is mõõtmine) 55 ha ringis.

10. Madalate ja liivaseljandikega ala väheneb tehissaarte rajamise korral ca 6,7 ha (4,7 ha tehissaarte alune + väikesadama akvatoorium, tammide ning tehissaari vee all ümbritsev rannakaitse alune pind kokku ca 2 ha).

11. Katariina kai ja detailplaneeringuala vahelisele alale on koostöös Tallinna Linnuklubiga välja töötatud toitumise ja varjeala vähenemise leevendusmeetmena „linnusaare” rajamine. Täpsemini linnusaare peatükis, mis on valminud 05.11.2010. a toimunud Tallinna Linnuklubi esindaja, ekspertide ning planeerija töökoosolekul arutatud informatsiooni põhjal. Ühisel töökoosolekul arutletu märkmed on esitatud lisas 20.

4.8.2 Mõjude avaldumine linnustikule Võimalik mõjude avaldumine:

• Ehitamisfaasis toimub heljumi kandumine suhteliselt suurele rannikumere alale, mis halvendab kaladest toituvate lindude (kormoran, kosklad, tiirud) toitumistingimusi, kuna väheneb vee läbipaistvus ja toidu leidmine võib muutuda raskemaks.

• Heljumi levikut takistavaid meetmeid kasutusele võtmata võivad heljumi sadestumisel kannatada saada rannikumere põhjakooslused.

• Samas on heljumi levimine siiski vaheolulise negatiivse mõjuga, kuna ehitustööd ei kesta pikaajaliselt ning toode lõppedes hakkab taastuma varasem olukord ja liikide puhul pole tegemist alaga tugevalt seotud ja püsielupaika hoidvate lindudega.

• Mittepesitsevad liigid liiguvad paremate toitumisvõimaluste otsingul Tallinna lahel väga laialdaselt ringi.

Leevendus: • Piirkondades, kus on haudelinnustikku tuleks negatiivsete mõjude leevendamiseks

töödega alustada parast pesitsusperioodi lõppu, mil tegevus ei saa enam mõjutada lindude pesitsusedukust.

• Heljumi leviku takistamiseks tuleb kasutada parimaid olemasolevaid meetodeid ja tehnikat.



108

Mõjude avaldumisel tuleb eristada tehissaarte rajamise ning ekspluatatsiooni perioodi, mille mõjud jagunevad üldjoontes lühi- ja pikaajalisteks mõjudeks. Lühiajalised mõjud on seotud peamiselt ehitus- ja kaadamistöödega, samuti võimalike ettetulevate muudatustega kasutusrežiimis. Lühiajalise mõjuga faktorite toimeaeg on lühike ja seetõttu, kui tegemist ei ole intensiivse ega pöördumatu mõjuga, võivad nähud mööduda ühe hooaja jooksul. Pikaajalise toimeajaga faktorid jäävad tavaliselt ühtviisi mõjuma paljudeks aastateks. Rändlindude osas on aastas kaks kriitilist perioodi: kevadränne, mille olulisim aeg jääb aprilli- ja maikuusse, ning oluliselt pikem sügisränne, mis osadel linnurühmadel algab juba juuli lõpust ning mis kestab oktoobri lõpuni. Suveperiood on kõigile kohalikele liikidele oluline pesitsusaeg ning mitmete veelinnuliikide jaoks ka mittepesitsevate isendite tagasirände aeg, mil kogunetakse rannalähedastele aladele ning avamerele sulgima ja toituma. Talvine linnuaktiivsus on seotud ilmastikuga ning võib olla küllaltki varieeruv. Siiski on mõõduka ilmastikuga talv niisugune aeg, mil häiritud isendite hulk on vähim, linnud on konkreetsete paikkondadega kõige vähem seotud ja vabaveealade olemasolu korral võivad liikuda ühest paigast teise. Kui ehitustööde, ranna-alade kindlustustööde, täitetööde ja transporttööde käigus peetakse kinni kõigist kehtivatest ehitus- ja keskkonnakaitse eeskirjadest ja nõuetest, on võimalik linnustiku suhtes ohtlikku ning häirivat tegevust minimeerida ja kanaliseerida. Ehitus- ja rajamistööde läbiviimine lindude vähima aktiivsusega perioodil vähendab otsest häirimist ning leevendab adaptatsiooniprotsessi, s.t. rändlinnud saabuvad uuel sesoonil juba olemasolevasse muudetud reaalsusse, millega neil tuleb kohastuda. Paraku on kogu reaalne mõju kompleksne, s.t. erinevateks komponentideks lahutatud mõju avaldub üheaegselt. Alljärgnevalt on toodud mõjufaktorid, mis on kaudselt seotud linnustikuga. Mereelustik – nii rände kui ka pesitsemise ajal sõltub vee- ja rannikulinnustik otseselt mereelustikust, kuna see on esmane ja ainuke toiduallikas. Ehitus- ja kaadamistööde suurim mõju on vahetult töödele järgneval sesoonil, ent suuremahuliste tööde korral võib järelmõju olla märksa pikemaajalisem ja avaldub mitmetel järgnevatel suvedel. Mereelustiku liigilise koosseisu muutused, arvulised muutused ja reaalne paiknemine mõjutavad linnustiku seisundit, sealhulgas rändeaegset toitumust, pesitsusefektiivsust, vastupanuvõimet ebasoodsatele tingimustele ning haigustele. Selle faktoriga on otseselt seotud ka mõju Tallinna lahe hüdrodünaamilistele protsessidele (lainetus, hoovused, setete liikumine) ning mõju kalavarudele ja kalandusele. Siin on tegemist vastastikku seotud faktoritega, mille koostoime selgitamiseks on tehtud KSH protsessis matemaatiline modelleerimine: lained, hoovus, setete transport (peatükk 4.2 Hüdrodünaamilised protsessid). Mereelustikku ja kalastikku on käsitletud lisas 16. Rannaprotsesside mõjude avaldumine on mitmesuunaline. Rannaprofiili muutmine võib seni puutumatuna püsinud ranniku osad avada lainetuse ja tuulte mõjule ja käivitada või oluliselt kiirendada erosiooni. Muutub ka meresette akumulatsioon ja mereheite kogunemine meretõusu piirist kõrgemale. Seoses sellega muutub ranniku sobivus toitumiseks või pesitsemiseks. Tehissaarte varjuküljel, samuti saarte vahelises laguunis seevastu võib tuulte ja



109

lainetuse vähenemise tagajärjel kujuneda makrovegetatsiooni vöönd (nitrofiilsed rohundid, kõrrelised, pilliroog jm.), mis suurendab linnustiku varjumis- ja pesitsusvõimalusi. Paljassaare poolsaare idarannas madalate alade ja liivaseljandike tekkimisele on avaldanud olulist mõju kunagine Katariina kai rajamine ja piirkonnas toimunud inimtegevus (sadamate süvendamine). Kuna piirkond on ka seni olnud linna funktsionaalne osa, ei kujuta liiklemine, müra, õhu emissiooni ning jäätmekäitluse suurenemine uudseid faktoreid, vaid seniste intensiivistumist. Kultuurikeskkond (ehituslik-arhitektuurilised ja haljastuslikud lahendid) ja sootsiumi käitumismudelitele võivad omada suuremat kaudset mõju linnustikule, kui alguses tundub. Arhitektuuriliste lahendite loodussõbralikkuse puudujäägid lindude rändeteedel ja kogunemispaikades on olnud erinevatel aegadel probleem ja eriti avaldub see kaasaegsete klaaslahenduste ning rohke valgustuse korral. Inimeste käitumismudelite all on mõeldud surve sekundaarset suurenemist looduskeskkonnale, kui mõned muud põhjused toovad neid varem väiksema külastuskoormusega paikadesse. Moevoolud ja sotsiaalsete mallide teisenemine ning siire võib kanaliseerida suuri inimhulki puudulikult ette valmistatud loodusväärtuste juurde. Turismi areng toob kaasa uusi seni aktiivsest toimeringest välja jäänud sotsiaalseid gruppe. Kumulatiivsed mõjud Kui ükskõik millised ülaltoodud mõjudest omavahel kombineerida või kombineerida ehitustegevuse ja saarte ekspluatatsiooni vahetu mõjuga linnustikule, tekib mõjude liitumine. See avaldub ökoloogias hästi tuntud mudelina, kus eraldi võetuna ei suuda ükski ebasoodne faktor objekti optimumist välja viia, koostoimes seevastu ületavad nad objekti taluvuspiiri ja objekt kas hakkab kiratsema või kaob.

• Reaalselt on projektiala praeguses seisus lindudele väga soodsaks toitumis- ja peatuspaigaks, kuna vesi on laialdasel alal keskmisest märksa madalam, pakkudes soodsaid tingimusi mitte ainult sukeldujatele, vaid ka küünitajatele (sukelpardid vs ujupardid, luiged jt.).

• Ühtlasi on pidevalt vaadeldud lindude kogunemist nimetatud aladele ebasoodsate ilmade, eriti läänetormide ajal, mis on Läänemerel sageli valdavaks.

• Kogu Paljassaare poolsaare perimeetri ulatuses on võimalik jälgida suure hulga madalaveelise ranna olemasolu, mis tegelikult asendab edukalt nimetatud ala.

• Tehissaarte planeeringualal ja selle vahetus läheduses (kuni Katariina kaini) on ca 55 ha madalaveelisi madalikke ja liivaseljandike. Vahetult tehissaarte ja selle rajatiste alune pind on ca 12 %. Täpsemini on käsitletud eelmises peatükis.

• Praktika näitab, et ekstreemolukordades ei häiri kunstlikud rajatised kuigivõrd lindude liikumist ega normaalset elutegevust.

• Planeeringuala kaugus Paljassaare hoiuala kagutipust on ca 600 m ja siin toimuval tegevusel on hoiualale kaudne mõju.

• Arvestatav negatiivne mõju linnustikule võib ilmneda juhul, kui kokku langevad mitmed olulised tegurid ja tegevused. Näiteks rasked jääolud Tallinna lahel ja samaaegselt mitmes Tallinna sadamas toimuvate süvendustöödega samaaegselt toimub ka tehissaarte rajamiseks pinnase uputamine.

• Samaaegselt mitmes Tallinna sadamas toimuvate süvendustöödega üheaegselt toimuv tehissaarte rajamiseks pinnase uputamine, võib põhjustada arvestatavat negatiivset mõju linnustikule. Leevendusmeetmeks on linnustiku häiriva tegevuse toimumiskohtade ja tegevuse mahtude vähendamine või vähem häirimist põhjustava tehnoloogia kasutamine.



110

4.8.3 Soovituslikud ettepanekud ja nende rakendamise võimalused Alljärgnevalt on esitatud ekspert P. Vissaku töös (lisa 15) toodud järjestuses detailplaneeringu edasiseks arendamiseks linnustikku arvestavad soovitused ja selle järel punktidega rakendamisvõimalused, mille juures on arvestatud ka KSH protsessi käigus hiljem lisast 15 esitatud töödest lisandunud teemaga seonduvat informatsiooni ja ekspertide (sh linnuekspert, M. Uustal) vahelisi konsultatsioone ning arutlusi. Peatükis 4.8.3.3 ja 8.1.5 alapeatükkides on põhjalikumalt lahti kirjutatud leevendavad meetmed. Lisas 15 olnud kalade kudemise kohast üldist infot on täpsustatud hiljem laekunud lisas 16 esitatud ja kalastiku eksperdiga konsulteerimisel saadud informatsiooniga. Tallinna lahe merealale tehissaarte rajamisel on selgelt eristatavad kaks olulist perioodi:

1. Tehissaarte rajamine. Periood algas tehissaarte rajamise kava tekkimisega ja selle alusel detailplaneeringu algatamisega. Periood kestab kuni tehissaarte valmimiseni ja nendel põhimõttelise infrastruktuuri väljaarendamisega.

2. Ekspluatatsiooni perioodi algab põhiliste infrastruktuurielementide valmimisest ja jätkub nende kasutamisega. Sel perioodil on võimalikud ka mõningad struktuursed muutused.

4.8.3.1 Tehissaarte rajamise periood Soovitused (1-5) ja võimalik rakendus (•):

1. Tööde läbiviimine talvisel perioodil. Üldiselt võimalik negatiivne mõju minimiseerib kui süvendust/kaadamist ei tehta peamisel kalade kude- ja lindude pesitsusajal - perioodil 15. aprill – 30. juuni.

• Tehissaarte planeeringuala toitumisel ja varjumisel kasutavatel linnuliikidel puuduvad alal pesitsusvõimalused, alles tehissaarte rajamise järel on võimalik mõnedele liikidele pesitsusvõimaluste tekkimine.

• Tehissaarte rajamine ulatuslikku heljumi levikut ei põhjusta, kui tehissaarte rajamist alustatakse perimeeterkontuuri ehitamisega või on hüdrotehniliste rajatiste ehitamise ajal vaadeldav mereala piiratud heljumiekraanidega.

• Kalastiku eksperdi arvates perimeeterkontuuri ja/või heljumiekraanide kasutamisel l võiks töid teostada aastaringselt (lisa 16).

2. Kaadamis- või merepõhja täitmistööde ajal ülemäärase hõljuva materjali eraldumise korral võimalusel kasutada võrke või muid filtreerivaid vahendeid materjali liikumise takistamiseks projektipiirkonnast kaugemale.

• Heljumi leviku piiramiseks on kavandatud kasutada perimeeterkontuure ja heljumilevikut tõkestavaid kaitseekraane.

3. Kuivõrd Paljassaare poolsaare ida- ja põhjaosa on liivased ja kruusased, ei pruugi pinnase käitlemine olla niivõrd problemaatiline, kuivõrd on seda liigirikka bentose hävitamine tööde käigus. Siinkohal on võimalik soovitada ainult võimalikult täpset kinnipidamist täitetööde vajalikest piiridest, et mitte asjatult kahjustada põhjaelustikku.

• Heljumi leviku piiramiseks on tehissaarte perimeetri piires kavandatud kasutada perimeeterkontuure ja kaitseekraane väikesadama akvatooriumi süvendamisel.

• Väikesadama akvatooriumi ja sellele juurdepääsutee süvendamisel saadud reostumata materjali kasutatakse vahetult kõrval oleva tehissaare perimeeterkontuuri taga tehissaare rajamisel täitematerjalina.



111

• Tehissaarte piirkonnast ei toimu süvendusmaterjali viimist Paljassaare kaadamisalale.

4. Laulu- ja väikeluikede kaitseks erisoovitusi pole, silmas tuleks pidada, et ümbruskonda kogunenud linde tegevusega otseselt ei häiritaks ega hirmutataks.

• Kõigi tegevuste läbiviimisel tehissaarte piirkonnas peab arvestama, et ei hirmutataks sealolevaid linde ja antaks nendele aega vahetult tööpiirkonnast rahulikult eemaldumiseks või lahkumiseks.

4.8.3.2 Ekspluatatsiooniperiood Üldised soovitused: 1. Teede, sildade ja juurdepääsude ekraniseerimine hekkide ja puuderidadega. 2. Hoonete osaline ekraniseerimine hekkide ja puuderidadega. 3. (Dekoratiivse) makrovegetatsiooniga ümbritsetud laguuni rajamine tehissaarte vahele, samuti laguuni ekraniseerimine puuderidadega. 4. Linnukindlate materjalide kasutamine ehitusel (mittepeegelduvad ja mustrilised klaasid, lindudele ohutud valgustuslahendused). Detailplaneeringus ja selle kehtestamise järgselt soovitustega arvestamine:

• Tehissaartel olevate ja saartele viivate teede ning tammide haljastuse kavandamisel tuleb lähtuda EVS 843:2003 Linnatänavad peatükis toodud 9.3 Haljastus nõuetest. Lähtudes liiklusohutusest ja haljastusnõuetest tuleks haljastuskava koostamisel arvestada võimalusega, et rajatavas haljastuses oleks koht ka lindudel.

• Saartele rajatud rohealade linnustik kujuneb tõenäoliselt välja naabruses asuvate puistute linnustiku baasil ja tõenäoliselt sisaldab tavalisi inimkaaslejaid – rästad, vindid, kivitäks, põõsalinnud, kärbsenäpid, linavästrik, karmiinleevike jt.

• Tehissaarte (positsioon 1 ja 2) vahele rajatavate sõidutee tammide vahele on võimalik rajada soovituste punktis 3 esitatud laguuni lahend. Makrovegetatsiooniga rannaalad, eriti kui taimkate on mosaiikne, mitte lausvööndina, on sobilikud peamiselt partidele ja püttidele. Viimased eelistavad liivasele põhjale siiski mudasemaid substraate.

• Ehitusprojekti käigus peavad olema linnuohutult lahendatud klaas- ja teistest materjalidest ehitatud väliselemendid. Oluline on ka valgustite juures kasutada lindudele ohutuid valgustuslahendeid.

• Peale detailplaneeringu kehtestamist korraldatakse arhitektuuri- ja maastikukujunduskonkurss, mis peab esitama hoonete arhitektuurilise ja tehissaarte haljastuse lahenduse.

• Peatükis 8.1.6 Tingimused arhitektuurikonkursiks on lahendust vajavateks küsimuste hulgas valgusreostus, linnusurmade ärahoidmine, lindude pesitsusvõimalused ja elupaigad, haljastus.

Võimalikud erisoovitused: 1. Pesitsusvõimaluste loomine eelkõige tiirudele, selleks:

• hoonete katuste katmine spetsiaalse killustikuga; • ankurdatud ujuvsaare (parve) paigaldamine tehissaarte ümbrusse; • neljanda, asustamata väikesaare rajamine lisaks kolmele planeeritud tehissaarele

(inimmõjuta saar, mõeldud lindude pesitsemiseks ja paralleelselt teaduslikeks vaatlusteks)



112

2. Koostöös Tallinna Linnuklubiga täiendavate meetmete rakendamine linnuhuviliste juhukülaliste, lihtsalt juhuslike külastajate ning kindlasti erituristide kanaliseerimiseks ja suunamiseks ohutumatesse piirkondadesse, selleks:

• vaatluspaviljoni rajamine tehissaarele või Pikakari ranna perifeersesse osasse või Paljassaare hoiualale, piirkondadesse, kust saab linde häirimata ohutult vaadelda linnurännet;

• kaasaegse ja atraktiivse loodusteemalise infomaterjali paigaldamine kriitilistesse punktidesse.

3. Otsida koostöövorme Tallinna Linnuklubiga ühisteks linnuprojektideks ja võimalusi nende läbiviimiseks ning kaasrahastamiseks. 4. Koostöö turismiettevõtetega, et pöörata suuremat tähelepanu piirkonna loodusväärtustele ja suunata nö metsik turist spetsiaalsete programmide ettevalmistatud piirkondadesse. 5. Väikese programmipargi rajamine kolmandale saarele (nn puhkesaarele), kus oleks võimalik saada teavet kohaliku elustiku kohta, samuti võiks seal läbi viia mitmesuguseid õues õppe tüüpi ühistegevusi, ning saada sealt trükitud materjale ja regulaarselt osaleda giidiga loodusretkedel (sh paadiretkedel). Punktis üks on esitatud võimalikke leevendusmeetmeid lindudele olulise toite- ja varjumisala vähenemise tõttu. Katariina kaist lõunapoole jääv liivane madalala väheneb 12 % võrra. Samas sellel ja selle lähialal puuduvad praegu lindudele pesitsemistingimused. Uute varjumis- ja toitumisalade otsimine ja leidmine on reeglina märksa lihtsam kui uute sobivate pesitsusalade leidmine. Empiiriliselt hinnates peaks siiski olema varjumiseks võimalik leida tuulevaiksemaid kohti ka juhul kui nimetatud madalalast üks viiendik jääb rajatiste alla. Tehissaarte ja teetammide tõttu nende lähipiirkonnas mitmekesistuvad varjumisala kasutusvõimalused. Hoonete katustel pesitsevaid ja peatuvaid linde käsitletakse peatükis 4.8.4 Probleemlinnud. Leevendusmeetmena käsitletava linnusaare kohta on informatsioon peatükis 8.1.5.2 Linnusaar. Linnusaarele rajamisega püütakse luua seal pesitsustingimusi eeskätt tiirudele sh väiketiir. Üldiselt leevendusmeetmena pesitsusparve (pesitsusparvede) kasutamine toob hulgaliselt kaasa küllaltki raskesti lahendavaid probleeme, mõned nendest: meresõidu ohutus Tallinna lahes, kes hooldab ja vastutab? Väiketiirude eelistuste kohta pesapaiga valikul on headeks näideteks mitmed kunstlikud moodustised mitmel pool maailmas. Näiteks Hispaanias, Odieli lehtersuudme alal on suudme puhastamisel teisaldatud mudaga ja seejärel liivakihiga kaetud parvedel viimase 5-6 aasta jooksul kujunenud välja arvestatav väiketiirude koloonia, nüüdseks üks Pürenee poolsaare 42-st IBA alast. Tokios läbiviidud uurimuste põhjal (Go Fujita et al., 2009) asustavad väiketiirud meelsasti taimkatteta ent ettevalmistatud pinnasekattega katuseid eeldusel, et läheduses on liivase ja mudase põhjaga rannikualasid toitumiseks (antud juhul Tokio laht). Mõlema näite korral on tegemist elupaiga kompenseerimisega, kuivõrd mõlemal juhul on varem samas piirkonnas olnud väiketiirude looduslikud pesitsusalad. Veneetsia lahe äärsete väiketiiru populatsioonide uurimused näitavad, et eelistuste ja pesitsusedukuse poolest pole olulist vahet looduslike ja kunstlike pesitsuspaikade vahel (Scarton, 2008). Probleemiks võib saada pesarüüstajate tegevus, kuivõrd pesitsemine kolooniana on alati ohutum kui üksikute pesadena. Samuti on väiketiir väga tundlik lähedal viibivate inimeste,



113

sealhulgas linnuvaatlejate suhtes, kuid on täheldatud pesitsusedukuse märgatavat tõusu, kui alad on ekraniseeritud, eriti varasemate pesitsejate osas. Rekreatsioonisaarel peaks kindlasti olema saarele sobivalt disainitud informatiivsed juhised (stend, voldikud, viidad jms), kust on võimalik saada inforatsiooni näiteks Paljassaare poolsaare, Kesklinna, Paljassaare hoiuala ning tehissaartel ja nende lähialas kohata võivate linnuliikide kohta. Piirkonna kohta informatsiooni andvad juhised - stendid võiksid ka teistel tehissaartel olla, kas väljas või hoonete fuajeedes. Informatsiooni andvates juhistes või stendidel olla ka jooksvat informatsiooni. Näiteks saarte ümber olevatele merealadele on toituma varjuma saabunud need ja need liigid. Käitumisjuhised lindudega kohtumisel ja vaatlemisel ning kust on näiteks võimalik saada informatsiooni väikesadamast väljuvale mereekskursioonile või mõnele muule loodust puudutavale üritusele (linnuvaatlus, Paljassaare hoiuala või teiste Tallinna looduslike külastus). Tehissaarte detailplaneeringuga on punktides 4 ja 5 soovitatut põhimõtteliselt kavandatud rekreatsioonisaarel rakendada. Täiendav võimalus loodusretkedele avaldub kavandatud väikesadama läbi ja seda peaks kindlasti tehtama.

4.8.3.3 Leevendusmeetmetena elupaigatüüpide sh pesitsusvõimaluste tekkimine planeeringualal

1. Praegu on vahetult tehissaarte ja rajatiste ning väikesadama akvatooriumi alla jääv ala (ca 6,7 ha) lindudele kasutatav toitumis- ja varjealana (täpsemini ptk 4.8.1 Lindudele tähtsa toitumis- ja varjeala seosed planeeringualaga). Vahetult sellel alal ja ka ülejäänud planeeringualal (28,17 ha) puuduvad lindudele pesitsusvõimalused.

2. Katariina kai ja detailplaneeringuala vahelisele alale on koostöös Tallinna Linnuklubiga kavandatud leevendusmeetmena linnusaar (lisa 20). Täpsemini peatükis 8.1.5.2 Linnusaar. Lisades 8 ja 9 olevatel detailplaneeringu põhijoonisel ja tehnovõrkude koondplaanil on fragmendis B lisatud linnusaar planeeringualale.

3. Võimalikku lindude pesitsemist tehissaarte hoonete katusel käsitletakse peatükis 4.8.4 Probleemlinnud.

4. Tehissaarte detailplaneeringuga on kavandatud rajada saartele kividest rannakindlustus (vt ptk 3.2 Tehissaared ja kaldakindlustus) ja ka saari ühendavate tammide alused ning kindlustus on kavandatud rajada samuti kividest.

5. Tamme ja saari ümbritseval kividega rannakindlustuse aladel eeldatavalt võiksid mõned linnud piisaval kõrgusel veepiirist kõrgemal leida endale pesitsemispaiku. Samas sinna kivide vahele pesitsuspaikade kavandamisel, tuleks arvestada üleujutusohtu ja loomade ligipääsu.

6. Tehissaarte rannakindlustuste pesitsuspaigaks valimise puhul eeldatavalt hulkuvate koerte ja kasside ning rööveluviisiga lindude (hakid, hallvaresed, kajakad) probleemid ei ole suuremad lindude praegustest pesitsuspaikadest. Eelnimetatud probleemide osas on tehissaarte rannakindlustuse ümbruses endale pesitsuspaiga leidnud linnud eeldatavalt isegi paremas seisus kui näiteks Katariina kaist põhjapoole jäävas Paljassaare poolsaare vahetus rannapiirkonnas pesitsevad linnud. Põhjuseks lihtsalt kontrollitum keskkond.

7. Näiteks üle 2 m kõrgustesse tammidesse on võimalik kaldapääsukeste kolooniaid luua. Praegu on nad Katariina kai sees pesitsemas, kuid sel juhul koliksid nad ümber. Tammidele teha näiteks serv ja selle all savimaterjalist täidis või kuhu paigutada saepuru ja betooni segust pesakastid. Rohkem infot õige avasuuruse ja pikkusega valmis pesakastidest saab kodulehelt www.schwegler-nature.com. Kosklatele pesakastide puhul on oht väiksem, kui väikelindude puhul. Autodest ja liiklusest tingitud vibratsioon neid ei sega. Pigem tekitavad ohtu sõiduradadest üle lendavad



114

linnud. Arvestama peab lennukoridore (lisa 20). Pesitsustingimusi on parem luua rekreatsioonisaarele viivale tammile, sest see on mõeldud kergliiklusele.

8. Kuna rannakindlustuse kividega alad ümbritsevad saari ja tamme, siis on kindlasti lindudel võimalik leida ka inimtegevusest vähem häiritud kohti.

9. Tammidele avade projekteerimine on olulise tähtsusega veeringluse ja hoovuste ning mõningase lainetuse leviku säilimiseks tehissaarte lähiümbruse merealadel. Samavõrra tähtis on lindude vaba liikumise tagamine tammidega eraldatud mereveealadele.

10. Kui ei ole tagatud piisav veetsirkulatsioon, siis algab tehissaarte ja mandri vahelise mereala ning kohati ka saartevaheliste alade kinnikasvamine. Tehissaarte varjuküljel, samuti saartevahelises laguunis võib hoovuste, tuulte ja lainetuse vähenemise tagajärjel kujuneda makrovegetatsiooni vöönd (nitrofiilsed rohundid, kõrrelised, pilliroog jm.), mis ühelt poolt suurendab linnustiku varjumis- ja pesitsusvõimalusi, aga teiselt poolt kiirendab, mitte piisava veevahetuse korral kinnikasvamist. Mittepiisava veeringluse ja rannaala halva korrastamise ning koristamise tulemusena võib kohati mereheitest ja veetaimede jäänuste lagunemisest tekkida ebameeldivat lõhna.

11. Tarvis on et tammide avad – truubid ei hirmutaks linde ja linnud võtaksid need kindlasti omaks ning hakkaksid neid mõlemalt poolt kasutama teiselpool tammi olevale merealale pääsuks. Juba tammi projekteerimise algul peab projekteerija teadma, millised peavad olema tammis vee tsirkulatsiooni ja lindude vaba liikumist tagavad tammi avad (arv, kuju, suurus).

a. Linnud ei taha teetruubist läbi minna, aga see oleneb liigist. Luiged lendaksid kindlasti üle, aga osad liigid näevad truubi avades potentsiaalset elupaika (lisa 20).

b. Kui vesi piirkonnas ei liigu, siis kasvab see roostikku täis ja luiged sinna enam ei tiku, vaid tulevad roolinnud. Ala peab puhastama ja ei tohi lasta roostikku täis kasvada.

12. Tehissaari vahetult ümbritsevad veealad, veest välja jäävad rannakindlustuste kivid, kavandatud katushaljastus ning rajatav kõrg- ja madal haljastus loovad suuremas kompleksis rohkelt erinevaid biotoope, mida hakkavad kasutama ka linnud sh mõned liigid ka pesitsemiseks.

13. Eelnenule toetudes võiks väita, et tehissaarte rajamisega + linnussaar eeldatavalt kaasneb bioloogilise mitmekesisuse kasv võrreldes tehissaarte mitte rajamisega.

14. Rekreatsioonisaarel kõrghaljastuse (puud, põõsad, hekid) piisava suuruse ja mahu korral on potentsiaalne võimalus leida seal kohti pesitsemiseks ka Tallinna väikelindudel. Samas rekreatsioonisaarel kõrghaljastuse suuremaks kasvamisel suureneb kõrghaljastuse kasutamise oht probleemlindude (varesed, hakid, kajakad) poolt.

Peatükis 8.1.6 Tingimused arhitektuurikonkursiks on esitatud, et konkursi tingimuste kohaselt tuleb leida linnusõbralikke lahendeid haljastuse kavandamisel, valgusreostuse vähendamiseks, tammi avade, klaasseinte ja teiste peegelpindade ning katuste projekteerimiseks. Arhitektuurikonkursi tingimused tuleb kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga ja sellesse kooskõlastamisse peaks kindlasti eksperdina olema kaasatud Tallinna Linnuklubi. Kokkuvõtvalt võibki öelda, et detailplaneeringu kehtestamise järgselt, alustades arhitektuuri konkursist oleks vajalik linnustiku eksperdi kaasamine, et ära hoida tehissaarte rajamisel, hoonestamisel ja ekspluatatsioonil lindudele tekitavad ning lindude poolt tekkivad probleemid



115

4.8.4 Probleemlinnud Alljärgneva ülevaate aluseks on MTÜ Tallinna Linnuklubi poolt 2006. a läbiviidud uuringute põhjal koostatud „Tallinna rohealade linnustik aruanne” (Tallinn 2006. a) ja 05.11.2010 töökoosoleku (lisa 20) materjalid.

4.8.4.1 Probleemid ja nende avaldumine Tallinna Linnuklubi uuringute alusel on Tallinna probleemlindudeks peetud liigid, kes inimestele mingitel põhjustel ei sümpatiseeri. Näiteks: nad kas häälitsevad liiga valjult, roojavad liiga palju või ründavad inimesi. Tallinnas on nendeks peamiselt 6 liiki – naerukajakas, hõbekajakas, hallvares, hakk, künnivares ja kodutuvi. Väljavõtteid Tallinna Linnuklubi uuringust, millel on seos tehissaarte detailplaneeringuga kavandatule esitatud Tallinna Linnuklubiga koostöös valminud erisoovitusele hoonete katustele lindudele pesitsusvõimaluste loomine ja rekreatsioonisaarele rajatava kõrghaljastusega.

1. Hõbekajakaga tekkisid tallinlastel suuremad konfliktid 1990. aastate alguses kui hõbekajakad hakkasid järkjärgult pesitsema Mustamäe, Lasnamäe ja Õismäe paneelelamute ning mitmete tööstushoonete („Dvigatel“ jt.) katustel üle kogu linna.

• Hõbekajakate pesitsuskohtades häälitsetakse valjult varahommikust alates, häirides inimeste und.

• Kajakad roojavad oma lemmik istumiskohtadel olles, ning kõik, mis istumiskoha alla jääb (mööduvad inimesed, autod, maapind jm), kattuvad söövitavate väljaheidetega.

• Poegade koorumisega muutuvad kajakad inimeste ja kõikide teiste poegi ohustada võivate elusolendite vastu väga agressiivseks ning võivad rünnata. Rünnakud inimeste vastu algavad mai lõpus ning kestavad juuli alguseni üle kogu linna. Kajakate rünnakute arvu suurendab asjaolu, et nende pojad ei suuda oma pesa läheduses kaua püsida, vaid hüppavad ja kukuvad pesapaikadest alla, sattudes inimeste sekka kõnniteedele ja mujale.

2. Haki puhul on inimeste silmis olnud peamiseks probleemiks tema kärarikkad parved ja ööseltsingud ning paljusid inimesi häirivad häälitsused, mis sügisest kevadeni on tihti seganud inimeste öörahu.

• Suurimad probleemid hakkidega esinevad pesitsusvälisel perioodil sügisest kevadeni, mil Tallinna haljasaladel ja puiesteedel ööbivad tuhandetest isenditest koosnevad hakkide ja vareste segaparved.

• Taolisi lärmakaid ööbimispaiku leidub kõikjal Tallinnas, kus leidub kõrghaljastust näiteks Kesklinnas: Liivalaia tänava, Kadrioru pargi ning Pärnu ja Narva maanteede vahelisel alal (~1000 isendit), Põhja-Tallinnas Paljassaare heitveepuhastusjaama territooriumi ehitiste katustel (~1100 is.) jpt.

• Ööbimispaiga alune maapind ja esemed (autod, pingid jm.) kattuvad hommikuks tihedalt nende söövitavate väljaheidetega.

3. Hakkide ja vareste kogunemist on suhteliselt võimatu mõjutada, sest öö jooksul võivad parved mitu korda oma ööbimispaika muuta.

4. Tänaseks on hallvares muutunud hõbekajaka kõrval suurimaks probleemliigiks Tallinnas arvukuse pideva kasvu tõttu.

• Tallinnas peatuvate ja pesitsevate vareste arvukust põhjustab toidujäätmete küllus ning lihtne kättesaadavus rannast, prügikastidest, kompostihunnikutest ning eramajade juures koerte toidukausist. Samuti leidub linna puudel palju



116

sobivaid pesapaiku. Pesitsusajal võivad aga varesed inimesi rünnata, kui poegadele liiga lähedale minnakse.

Tallinna Linnuklubi uuringus on toodud, et hakkide, vareste ja kajakate probleem pole lahendatav peletamismeetoditega, kuna linnud harjuvad häiriva faktoriga kiiresti ning Tallinnas ööbivate hakkide ja vareste arvu peaks mõnevõrra vähendama kättesaadava toidu hulk.

4.8.4.2 Probleemide lahendusvõimalused Tehissaartele probleemsete linnuliikide osas tuleb probleemi lahendamist alustada enne selle tekkimist:

1. Tehissaare hoonete kasutusfunktsiooni tõttu ja planeeringualale mujale (vt ptk 4.8.3.3 ja 8.1.5.2 Linnusaar) pesitsuspaikade kavandamisega tekkiks katustel pesitsevatest või peatuvatest probleemlindudest neile (nt pesitsevate tiirude ohustamine probleemliikide poolt) oluline oht.

2. Seega ei ole tehissaare hoonete katustele kavandatud lindude pesitsemist ja kogunemiskohti ning võimalikud meetmed (lisa 20) selleks:

• teha kuppelkatused; • panna katusele traadid risti-rästi või võrk – need võtted muudavad lindude

maandumise või õhkutõusmise ebamugavaks; • või kasutada mingit muud pesitsust ja kogunemisi välistavat materjali; • need tingimused peavad olema ka arhitektuuritingimustes.

3. Tehissaarte rajamisega kaasnev lähipiirkonna rannikumere korrastamine vähendab probleemlindude rannikuäärset senist toitebaasi.

4. Probleemlindude toitebaas väheneb ka piirkonnas tehtavate detailplaneeringute realiseerumise läbi (jäätmekorraldus, üldine heakorrastus sh rannaäärte korrastamine).

5. Tehissaarte ekspluatatsioonil kavandatud jäätmete käitluse korraldusega ei rikasta probleemlinnuliikidele toitevõimalusi.

6. Arhitektuurikonkursi tingimustes võiks olla nõue, et haljastuskavas rekreatsiooni saare kõrghaljastuse lahendite pakkumisse oleks kaasatud linnustiku ekspert (Tallinna Linnuklubi pakutud), kellelt saadakse nõu kuidas rajada kõrghaljastus nii, et tulevikus poleks olulist probleemlindude probleemi.

7. Pääsukeste ja piiritajate pesitsemine hoonetel toob endaga kaasa samalaadseid probleeme, nagu suuremate lindude pesitsemine – väljaheited ja nende kahjulik mõju hoonetele ja hoonete läheduses olevatele objektidele. Samas meelitavad räästapääsukeste pesad ligi pesarüüstajaid ning tulemuseks on ebasoovitavalt aktiivne linnuelu. Kui rakendada mõlemale probleemile vastumeetmeid, võiksid räästapääsukeste ja piiritajate pesad hoonetel olla soovitavad. Nimetatud liigid kuuluvad ka traditsioonilisse lemmikliikide nimistusse, keda inimesed meeleldi enda naabruses taluvad.

8. Arvestama peab, et tehissaarte rajamise järgselt ei tekitataks kesklinnas probleemliikide hulka kuuluvate lindude arvukuse tõusu

4.8.5 Ökoloogilised lõksud Mereäärseid asustatud alasid, nagu hoonete katuseid vmt rajatisi, peetakse mitmetes käsitlustes ökoloogilisteks lõksudeks (definitsioonijärgselt on ÖL selline stsenaarium, kus



117

kiired/äkilised keskkonnamuutused mõjutavad organisme eelistama madala kvaliteediga elupaiku). Kontseptsioon on välja arenenud ideest, et organismid peaksid elupaiga valikul lähtuma teatavatest kvaliteeti näitavatest võtmetunnustest. Kui on muutunud kas elupaik või tunnus, nii et indikatsioon enam ei kehti, kujuneb välja ökoloogiline lõks. Probleem on kahtlemata märksa üldisem kui need küsimused, mis kerkivad üles seoses antud rajatisega. Probleem on kogu urbaniseerunud keskkonnas nii üldine, et tegemist on tõenäoliselt mitte lihtsalt ökoloogilise lõksuga vaid evolutsioonilise lõksuga. Peale selle pole kõrghoonete ehitamisel ega ekspluatatsioonil nimetatud probleemile seni ei juriidilist, metodoloogilist ega eetilist lahendust. Kõnealune rajatis, kujutades mõnes mõttes eriolukorda, võiks loomulikult olla mudelala, kus kriitiliste liikide osas rakendataks programmilist strateegilist ohjamist, lihtsat arvukuse reguleerimist või süvendatud seiret. Suurepärase mitmekesisusega ja harulduste esinemissagedusega Paljassaare hoiuala on iseenesest heaks näiteks kvaliteetse elukeskkonna võimalikkusest urbaniseerunud ümbruses ja otseste ning kaudsete survetegurite mõjusfääris. Näide adaptatsiooni kohta ning tegevuse traditsioonilise piiritletuse kohta. Linnud ja loomad on suures osas kogemustele toetuvad ja suhteliselt kõrge kausaalsusastmega, s.t. suudavad stabiilsetes tingimustes teha ellujäämise või edukuse seisukohast adekvaatseid otsuseid. Empiirilised andmed näitavad, et kuigi teatavad urbaniseerunud alad on käsitletavad ökoloogiliste lõksudena, nad seda ei pruugi olla, kui piirkond pakub näiteks piisavalt lähedal häid toitumisalasid, s.t. tegelikult on tegemist populatsiooni sisendi/väljundi paariga, mis on omavahel tasakaalus (kvaliteetsed naaberalad kompenseerivad sisuliselt vähekvaliteetseid pesitsusalasid). Samas näitavad empiirilised andmed, et ökoloogilisi lõkse võib esineda ka pealtnäha rikkumata looduslikes tingimustes, kuna kõrge mosaiiksusega maastikumustri puhul on inimmõju tuntav ülepinnaliselt kõikide maastikutüüpide ja elupaikade lõikes. Kunstlikud pesitsusvõimalused toimivad samalaadselt ja samade mehhanismide alusel, nagu iga teine antropogeenne muutus keskkonnas. Erinevus on selles, et kui ökoloogiline lõks võib osutuda mõnes elutsükli etapis populatsioonile või selle osadele liikmetele ebasoodsaks, siis hästi läbimõeldud kunstlikud pesitsusvõimalused peaksid kogu tsükli vältel pakkuma nn. positiivset keskkonda ehk säilitama liigile soodsa seisundi kompenseerides vähenenud kvaliteediga alasid läheduses asuvate kvaliteetsete aladega (nt toitumisalad). Seni kuni pole katseliselt demonstreeritud ühe ega teise variandi otsest mõju liigi ellujäämis- või reproduktiivsele edukusele, võib küsimusele läheneda kas emotsionaalsel tasandil või hüpoteetiliselt.

4.9 Sotsiaal-majanduslikud mõjud

4.9.1 Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele, heaolule, tervisele ja varale Piirkonna elanikkonna sotsiaalsete vajadustega arvestamine tähendab eelkõige avalike teenuste ja selleks vajalike sotsiaalse infrastruktuuri objektide olemasolu. Sotsiaalsete vajaduste ja inimeste heaolu hulka kuuluvad ka eluaseme olemasolu ja sellele võimalikult lähedal asuvad töökohad, millele loob eelduse detailplaneeringuga kavandatu kompleksne



118

väljaarendamine. Käesolev detailplaneering soosib igati uute töökohtade loomist (nii ehitamise ajal kui ka hilisemal ekspluatatsioonil) ning selle abil avarduvad linnaelanikele võimalused leida tööd kaasaja nõuetele vastavas keskkonnas seejuures lahkumata kaugele oma elukohast. Samuti laienevad tunduvalt vaba aja veetmise võimalused. Ärimaa ja sotsiaalmaa sihtotstarbega rajatavatele tehissaartele ei kavandata ehitada ei kortereid ega elamuid. Tehissaarte rajamisega ja hilisema kasutusega ei suurene piirkonnas püsielanike arv. Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu jne) ümbruskonna elanikele on kindlasti oodata, eelkõige tehissaarte, sadama ja mõningaselt ka kommunikatsioonide rajamise ajal ning ehitiste ehitamisel. Leevendusmeetmeteks on üldised meetmed: kõik ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ja tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuetest. Tervisele ja elukvaliteedile avaldab mõju elukeskkond, mis hõlmab füüsilist, psühholoogilist ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda. See tähendab, et tervisele, nii füüsilisele kui ka vaimsele, avaldab mõju kõik meie ümber toimuv. Inimeste heaolu ja tervist võib häirida õhukvaliteedi halvenemine. Ehitustööde käigus võib mõningast õhusaastet ja häiringut piirkonna elanikele põhjustada puistes ehitusmaterjalide vedu, laadimine ning ladustamine ehitusplatsil. Puistematerjalide kuhjas ladustamisel võivad tolmuemissioonid esineda mitmel etapil: materjali kuhjadesse laadimisel, tugevate tuuleiilide korral ja materjali kuhjast eemaldamisel. Laadimisseadmete ja veoautode liikumine võivad samuti tolmuemissioone põhjustada. Ehitusmaterjalide vedu toimub meritsi, mööda raudteed või mustkattega Paljassaare teel ja tänu sellele on välistatud transpordist põhjustatud oluline tolmu teke. Ehitustöödel kasutatavate puistematerjalide laadimisel, ladustamisel ning ehitusel kasutamisel eralduva tolmu koguste vähendamiseks peab ehitaja rakendama tehissaartel asuval ehitusplatsil samuti parimaid võimalikke töövõtteid. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida järgmiste meetmete abil: materjali kukkumiskõrguse vähendamine, ehitusmaterjalide katmine veol ja ladustamisel, transpordikauguste vähendamine, tolmupüüde- ja tolmuimemisseadmete kasutamine, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodiline puhastamine ning puistes ehitusmaterjalide laadimise vältimine tugeva tuulega. Puistematerjali veo ajal tuleb tolmu leviku vältimiseks veosed katta, et ei toimuks materjali mahavalgumist või tolmu eraldumist veokilt.

• Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses § 4 (3) nõuab: ehitusettevõtja tagab, et enne ehituse alustamist koostatakse tööohutuse plaan, mis peab sisaldama muuhulgas ka abinõusid vältimaks müra ja õhusaastet ehitusplatsi vahetus naabruses.

Mõningaid leevendavad meetmed välisõhu kaitseks:

• Ühekordne puuderida tänava ääres vähendab õhu heitgaasidega saastumist 7-10 %, kaks rida puid ja põõsaid 30-40 %, ning neli rida puid ja kaks rida põõsaid 50-60 %. Talvel on puude kaitseefekt suvisest 3-4 korda väiksem (Rannamäe, 1993).

• Sõidukite (veokite) saasteainete sisaldus ja müratasemed peavad jääma piiridesse, mis on sätestatud keskkonnaministri 22. septembri 2004 määruses nr 122 Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused (RTL, 27.09.2004, 128, 1986).



119

• Inimeste kaitseks tuleb ehitusseadmete ja mehhanismide poolt tekitava kõrgendatud müratasemega töid (vaiade süvistamine, veotransport, kaide ehitus jne) teha päevasel ajal.

Kuna Paljassaare piirkonnas võib probleemiks osutuda Paljassaare reoveepuhastusjaamast levida võiv ebameeldiv lõhn, siis KSH aruande peatüki 4.11.8 Paljassaare tehissaarte alal võimaliku ebameeldiva lõhnahäiringu olemus ja selle lahendusvõimalused alapeatükkides on teemat käsitletud. Lõhnad mõjuvad meile haistmismeele kaudu ja seetõttu on nende mõju varjatud ning sageli teadvustamata. Inimese võime lõhna eristada on piiratud, Mõningaid lõhnavaid aineid suudavad inimesed tajuda juba väga väikeses kontsentratsioonis. Sellised on näiteks vesiniksulfiid ja merkaptaanid. Inimese nina tunneb neid juba kontsentratsioonis, mis on sätestatud normatiividest märgatavalt väiksem ning pole tervisele veel kahjulik. Inimese nina tajub väävelvesinikku isegi kontsentratsioonis, mis on tuhat ja kümme tuhat korda väiksem tervisekaitse piiriväärtusest. See võib tähendada, et inimeste arvates haiseb õhk väga ja peaks seega olema tervisele ohtlik, kuigi tegelikult see veel tervisele kahjulik ei ole. Probleemiks tunnistatud lõhn on siiski kindel stressitekitaja. Stress omakorda põhjustab inimeses bioloogilisi muutusi, mis võivad muuta organismi vastuvõtlikuks haigustele, samas kui lõhn ise ei pruugi olla otsene haigestumise põhjustaja. Sagedasemad lõhnaga seotud tervisehädad on silmade, kurgu- ja ninaärritus, peavalu ja väsimus, unehäired ning iiveldus. Lõhna stressitoime võib ilmneda ka meeleolu muutustes. Lõhnad põhjustavad ka sotsiaalseid ja majanduslikke kahjusid. Värskes õhus viibimise harjumus ja inimestevahelised kontaktid on lõhnavatel aladel vähenenud (väljavõte S. Oidsalu, J. Valge, M. Maasikmets, K. Klein. „Lõhnaained – põllumajandusest ja tööstusest”. Balti Keskkonnafoorum 2007) materjalidest. Hoonete siseõhu puhtuse saab tänapäevaste hoonete puhul garanteerida sundventilatsiooniga, kus sissetõmbeõhk puhastatakse filtreerimisega. Tänapäeval on suurenenud inimeste teadlikkus ja võimalused tervislikuks käitumiseks ning vähenenud on keskkonnast tulenevad terviseohud. Vähese füüsilise aktiivsuse põhjused on nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed. Eestis on probleemiks aktiivse puhkuse veetmisega seotud võimaluste ebapiisav kättesaadavus. Detailplaneeringu kompleksne väljaarendamine koos rekreatsioonisaare ja ühe tehissaare juurde planeeritava sadamaga aitab positiivselt kaasa üldise heaolu parandamisele pakkudes vaba aja veetmise- ja puhkevõimalusi. Elukeskkonna kvaliteetsemaks muutumisega paraneb piirkonna maine ning kogu ümbritsev keskkond muutub turvalisemaks. Sellega seoses kasvavad eeldatavalt kinnisvara hinnad ning seega tõuseb hinnanguliselt piirkonnas inimeste vara väärtus. Planeeritud tegevus kavandatud kujul võimaldab tehissaare külastajatel ja lähiala inimestel parandada oma puhketingimusi: rekreatsioonisaarega (rannapark) lisandub kõrghaljastusega rohealasid ja rannaala, kergliiklusteede rajamisega luuakse võimalusi välispordi harrastamiseks. Arendustegevus piirkonnas parandab Eeldatavalt mõjuvad eelnevalt loetletud tegevused positiivselt inimese tervisele ja heaolule. Nn kunstisaarele planeeritava kontserdisaali rajamine annab võimaluse vaba aja veetmiseks kultuuriürituste külastamisega.



120

4.9.2 Mõju infrastruktuurile Piirkonna arendamisel pööratakse tähelepanu Paljassaare poolsaare idaosa infrastruktuuri, teede ja ühistranspordi olukorra parendamisele, mis mõjutab positiivselt seal elavate inimeste sotsiaalseid vajadusi. Kommunikatsioonide arendamine loob üldiselt paremad võimalused ettevõtete, poolsaarel lähipiirkonda jäävate elamupiirkondade ja sadamapiirkonna väljaarendamiseks ning toetab seeläbi majanduse üldist arengut piirkonnas. Detailplaneeringus kavandatu ja piirkonna arendamisel on oluliselt tähtis infrastruktuuri kompleksne väljaarendamine. Planeeringualal kavandatakse ühtlasi ka haljastus, arendatakse välja tehnovõrgud ja juurdepääsuteed. Detailplaneeringu alal pööratakse tähelepanu ka parkimisele, mis on ette nähtud lahendada planeeringualal ning parkimismajades, mis asuvad hoonete all maa-alustel parkimiskorrustel. Kokku on kavandatud rajada 530 parkimiskohta. Tehissaarte maapealne ruum on autovaba.

4.9.3 Mõju laevaliiklusele ja navigeerimisoludele tehissaarte lähipiirkonnas Peatükk on koostatud Portkonsult OÜ hüdrotehnilise töö (lisa 17) põhjal. Vastavalt projektile paiknevad kõik saared lahes nii, et nende piirjooned ei varja liitsihti ja ei takista laevasõitu selles lahe piirkonnas olenemata aastaajast. Tallinna lahe piirkonnas, kuhu kavatsetakse rajada tehissaared, on laevaliiklus võimalik vaid kahes põhilises suunas. Esimene ja kõige olulisem suund on ööpäeva- ja aastaringselt Paljassaare sadamasse suunduvate või sealt väljuvate laevade liikumine. Selleks on ette nähtud liitsiht 21SO.R+/- 249,2º, mille jaoks on maismaale paigutatud 2 tulega liitsihimärki. Lisaks sellele on kõik laevateest põhja poole jäävad ohud tähistatud spetsiaalsete meremärkidega – eriti ohtlikesse kohtadesse on paigutatud 3 toodrit ja tulepoi. Projekti kohaselt paiknevad kõik kolm saart madalveealal väljaspool poisid ühendavat joont ja on nendest kuni 30 m kaugusel laevatee piirist. Lisaks on vastavalt Eesti veeteede ameti soovitustele detailplaneeringu väljatöötamisel ette nähtud paigutada saarte tippudesse spetsiaalsed helenduvad märgid. Teise laevade liikumissuuna moodustab ligipääs Katariina muulile sadama poolt. Sel juhul on saarte tippude ja muuli vaheline kaugus ligikaudu 500 m ja saared ei avalda mingit mõju laevaliikluse ohutusele selles piirkonnas.

4.9.4 Mõju turismi- ja puhkemajandusele ning ettevõtlusele Turism ja puhkemajandus Puhkemajanduse oluline lüli on turism, mille edendamine toob piirkonda külalisi. Paljude turismisihtpunktide populaarsus tuleneb mere lähedusest ja sõltub merekeskkonna kvaliteedist. Kuivõrd Eesti on mereriik, siis turismi valdkonnas saab olulisele kohale panna mereturismi. Siia alla kuuluvad nii laeva-, paadi- kui jahiturism. Välisturism väikelaevadega on Läänemerel ülipopulaarne. Läänemere basseinis loendatakse üle 500 merekämpingu. Soome Vabariigi piirivalve andmetel seilab Soome territoriaalvetes ca 200 000 alust aastas. Kõik merel seilavad alused vajavad kindlate vahemaade tagant



121

veesõidukite korrastamiseks ja vaba aja veetmise eesmärgil tehtavate peatuste tegemiseks turvalist sadamakohta. Harrastusmeresõidu populaarsus on pidevalt kasvanud, kuna mereturism aktiivse puhkuse vormina mõjutab positiivselt ja tekitab sidusust erinevas vanuses ja erinevate huvidega inimeste ja paikkondade vahel. Tulenevalt 2006. aastal läbi viidud Läänemere regiooni mereturismi trendide (Maritime tourism trends in the Baltic Sea Region) uuringust, soovivad jahituristid reeglina peatuda privaatses keskkonnas. Detailplaneeringuga soovitakse positsioonile 1 kavandatud ärisaare juurde rajada jahisadamat. Tallinna mastaabis tähendab see uue värava avanemist nii külalistele kui ka merega seotud sündmustele, regiooni mastaabis aga uue sihtkoha tekkimist. Arvestades Põhja-Tallinna linnaosa rannajoont, siis on igati põhjendatud väikelaevade suundumine kõne all olevasse piirkonda. Sellest tuleneb suur turismimajanduslik potentsiaal ning planeeritavad tehissaared koos väikesadama, majutusvõimaluse pakkumise ja kontserdikeskusega avaldavad olulist sotsiaalmajanduslikku mõju. Rannikualadel puhkust veetvad turistid kasutavad väga mitmesuguseid merede, randade ja rannikupiirkonna hüvesid. Turism täidab jätkuvalt olulist rolli Eesti üldises majandusarengus, kuna turismiturul toimuv mõjutab kas ise majandust või on mõjutatud mitmete teiste majandussektorite poolt. Hinnanguliselt võib turism koos mereturismiga anda ligi 8% Eesti sisemajanduse koguproduktist. Tulenevalt mitmetest EAS Turismiagentuuri tellimusel läbiviidud välisturgude uuringutest kui ka üldistest turismitrendidest on võimalik järeldada, et turistid ja puhkajad soovivad üha enam ja enam aktiivse puhkuse võimalusi, mis oleksid seotud sihtkoha ajaloo, kultuuri ja loodusega. Puhkealade ja turismi arendamisel võib ohuks kujuneda liiga kiire turistide kasv, millega kaasneb samal ajal looduse ülekoormamine ning kohalike elanike kartus võimalikust häirimisest puhkajate ja turistide poolt. Kogu turismitööstuse jätkusuutlikkuse jaoks on oluline rannikualade ja merekeskkonna tõhus kaitse, mille abinõud on:

• Koormuse hajutamine. • Keskkonnasõbraliku teeninduse arendamine. • Keskkonnahoidmisest lähtuv informatsioon ja reklaam. • Õige organiseerimine (viidad, vastavad koolitused teenindajatele, kompetentsed giidid

ja turismigruppide juhid jm). Teisalt võib piirkonna aktiivsem kasutamine suurendada sealsete alade sotsiaalset kontrolli, mille abil väheneb vandaalitsemine piirkonnas ja looduses. Seega tuleb ala arendamisel silmas pidada nii sotsiaalset kui looduskeskkonna taluvust. Ettevõtlus Väikesadama rajamine tekitab piirkonnas täiendava turisminivoo, mis annab lisaks turismimajandusele ergutava süsti erinevatele majandusharudele ja turismi toetavale ettevõtlusele: majutus- ja toitlustusteenindus, kaubandus, kinnisvaraturg jne. Samuti aitab turismi arendamine kaasa tööhõive parandamisele. Turistide peatumine ja kohapeal viibimine toob aga majanduslikku kasu kohalikele ettevõtjatele. Ärisaare ehk positsiooni 1 juurde planeeritav sadam on eemal kesklinna melust ja kärast ning võimaldab edukalt arendada veeturismiga seotud ettevõtmisi. Turismi edendamine avaldab positiivset mõju piirkonna ettevõtluse arengule. Saarte juures saab eeldatavalt pakkuda järgmisi turismiteenuseid:

• toitlustamine;



122

• vaatamisväärsused; • majutus; • poodlemine; • jalgrataste rent; • reisipaketid; • kalastamine.

Kõigis loetletud valdkondades tekivad ettevõtluseks ja äritegevuseks arvukad võimalused. Puhkamisvõimaluste pakkumine ja huvitegevuse arendamine toetavad ka kaubanduse arendamist – kui on külastajaid, siis suureneb alal paiknevate kaupluste ja teeninduspunktide külastatavus ja arv. Pole välistatud ka müügivõimaluste tekkimine kohalikele käsitöömeistritele, kaluritele jne. Julgustavalt mõjub eelpool mainitud 2006. aastal läbi viidud küsitluse tulemus, millest lähtuvalt kulutavad jahiseltskonnad reisil kohalikele teenustele ja kaupadele arvestatava summa rahast – ligikaudu 1/3 jahituristidest kulutavad ~100 EUR päevas aluse kohta. See näitab, et ettevõtluse arenguks on piisavalt turgu ja tarbijaid. Seoses ettevõtluse arenemisega tõuseb ümbruskonna omavalitsustes eelarve tulupool, mis võimaldab investeerida infrastruktuuri edasisse arengusse. Piirkonna väljaarendamisega paraneb eeldatavalt tööhõive tase, teenuste hulk ja toodete kvaliteet ning tõuseb välisinvestorite huvi, kuna tagatiseks on piisav turistide hulk.

4.9.5 Mõju kultuuripärandile ja muinsuskaitsele Planeeringualal ei paikne kultuuripärandeid ega muinsuskaitse all olevaid mälestisi. Kontaktvööndis asuvaid kultuuripärandeid planeering ei kahjusta – pigem võib mõjutada positiivselt nende säilimist, sest piirkonna üldise arendamisega eeldatavalt väheneb vandaalitsemisoht.

4.9.6 Looduskeskkonna ja sotsiaal-majanduslike aspektide seosed kavandatuga

Detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise peamiseks eesmärgiks on hinnata detailplaneeringu alal toimuvate muudatustega seotud mõjusid ümbritsevale looduskeskkonnale ning ümbritsevale keskkonnale tervikuna, kusjuures keskkonna all mõistetakse ka majanduslikke-, sotsiaalseid- ja regionaalseid mõjusid. Muudatused mõjutavad otseselt detailplaneeringu alaga seotud huvigruppe: ettevõtteid, organisatsioone, isikuid, looduskeskkonda jne. Käesoleva detailplaneeringu puhul peab arvestama mitmete oluliste loodus- ja sotsiaalmajanduslike komponentidega:

1. Eesti praegune majandusseis ja selle eeldatav lähiareng (otsene mõju riigi ja KOV võimalustele ning üldse arendustegevustele).

2. Linnaosa üldplaneeringu eesmärkide täitmine. 3. Natura 2000 hoiualad. 4. Vee- ja soojavarustuse lahendamine. 5. Merevee võimaliku reostuse vältimine. 6. Piirkonna arendamise vajadus (inimeste heaolu, ettevõtlus, töökohad jne). 7. Turism. 8. Puhkemajandus. 9. Tervislikud eluviisid.



123

Mereäärse piirkonnana ja kesklinna läheduse tõttu omab planeeringuala koos lähipiirkonnaga turismitõmmet ja selle väljaarendamine on positiivne, mille tulemusena paraneb kogu riigi maine, suureneb Eestit külastavate turistide arv, sh korduvkülastuste arv ning pikeneb piirkonnas veedetud aeg. Detailplaneeringuga parandatakse lähipiirkonna ja linnaosa sotsiaalmajanduslikku keskkonda. Detailplaneeringuga avalduvad mõjud võivad olla nii positiivsed – näiteks turismi mõju suurenemine, uute töökohtade loomine, piirkonna turvalisuse tõstmine, korrastatud rannaala, uued puhkemajanduslikud objektid, säilinud loodusliku mitmekesisuse säilitamine ja selle mitmekesisuse suurendamine – kui negatiivsed – näiteks võimalik müra, reostuse tekitamise oht, liikluse intensiivistumine jne. Positiivsed mõjud avalduvad eelkõige ettevõtlusaktiivsuse ja äritegevuse kasvus, infrastruktuuri jt tugiteenuste paranemises, tööhõive paranemises ja sellest tulenevalt elukeskkonna paranemisest tingituna hea maine. Piirkonna üldine areng ja väikesadama rajamine on positiivne eelkõige ärilistest kaalutlustest lähtuvalt ja omab positiivset sotsiaal-majanduslikku mõju. Näiteks ettevõtluskeskkonna loomine väikesadama baasil annab eeldatavalt täiendavaid lisavõimalusi välja arendada äri- ja ettevõtlustegevust ka teistes erinevates valdkondades: turismi-, majutus-, toitlustus-, sotsiaalsetes jm valdkondades (detailplaneeringus arvestatud). See aitab kujundada piirkonda atraktiivseks nii sise- kui välisturistidele. Probleemiks võib osutuda kompleksne erinevate arendustegevuste tasakaalustatud elluviimine. Üldiselt vastab tehissaarte rajamine ja detailplaneeringus kavandatud väljaarendamine Põhja-Tallinna linnaosa huvidele ja arendamisplaanidele.

4.10 Müra Peatüki koostamisel on kasutatud Insinööritoimisto Akukon OY poolt koostatud Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu kohta tehtud keskkonnamüra hinnangut (lisa 11). Mürahinnangu lähteandmetena on kasutatud K-Projekt AS koostatud Paljassaare tehissaare detailplaneeringut, Corson OÜ poolt esitatud lisainformatsiooni ja Tallinna Sadam AS-i tellimusel Insinööritoimisto Akukon OY Eesti filiaali poolt koostatud Tallinna Vanasadama keskkonnamüra uuringut. Tuleviku modelleerimisel on arvestatud Tallinna Sadam AS-st saadud informatsiooniga ning hoonestuse modelleerimisel Paljassaare tehissaare detailplaneeringu ja naaberdetailplaneeringutega Paljassaare tee ning Paljassaare põik tänavatel. Keskkonnamüra olukorra selgitamiseks planeeringualal on teostatud liiklusest ja potentsiaalsest reisiterminalist (seisvad matkelaevad kaide ääres) põhjustatud müratasemete arvutused. Müratasemete arvutus on tehtud vastavalt põhjamaade arvutusmudelile. Mürahinnangu töö käigus saadud arvutuslikud mürakaardid on esitatud lisas 11. Tulemusi on võrreldud Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud liiklusmüra normtasemetega päevasele ja öisele ajavahemikule.



124

4.10.1 Taust

4.10.1.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus Olemasoleval hetkel paiknevad Paljassaare lahe ääres erinevad tööstusettevõtted, laevaremonditehased jms – tegemist on suhteliselt kõrge keskkonnamürataseme piirkonnaga. Planeeritava ala vahetus naabruses asuv ala on kinnine sadama territoorium, kus paiknevad lao- ja tootmishooned koos sadamahoonete ja rajatistega. Suurimateks ettevõteteks on Paljassaare sadam, Tallinna Sadam AS, KS Stivideerimise AS, Atlas Seafood AS ning AS Paljassaare kalatööstus.

4.10.1.2 Planeeritava olukorra kirjeldus Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu eesmärgiks on Põhja-Tallinna erinevate osade omavahelise sidususe tagamine ning nende funktsionaalsuse mitmekesistamine. Planeeringu käigus määratakse täiendavad võimalused elamuehituseks garaažikomplekside ja kasutusest välja jäänud tööstusalade arvelt, Kopli kaubajaama võimalikuks ümberstruktureerimiseks multifunktsionaalseks büroo- ja elamualaks, täiendavate miljööalade määramiseks ning sadamate arengusuundade ja perspektiivide väljatöötamiseks. Käsitletava ala ümbruskonnas on algatatud ja kehtestatud mitmed detailplaneeringud, mille tulemusena arendatakse välja moodne äri- ja elukeskkond. Äri- ja elukeskkonna välja arendamisel kaovad naaberdetailplaneeringuga ettenähtult ka Paljassaare sadamast nii ohtlikud veosed kui ka nende ladustamine territooriumil, kaob vajadus raudteetranspordile, mistõttu raudteed likvideeritakse. Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale ehitusõigus tehissaare rajamiseks, millele on kavandatud „Kasiinosaare“ kompleks ehitusõigusega kuni 9-korruseliste äri- ja sotsiaalhoonete ehitamiseks. Planeeringu lahendus näeb ette rajada alale ka kaasaegne väikesadam. Planeeringualale moodustatakse kolm tehissaart: lõuna-, põhja- ja idasaar. Lõunasaarele rajatakse rannapark, põhjasaarele rajatakse ühiskondlik hoone, idasaarele on ette nähtud ärihoone. Planeeritavatele tehissaartele on ette nähtud juurdepääs maismaaga ühendatava tammi abil autoga, jalakäijad pääsevad saarele samuti üle planeeritava tammi. Parkimisvõimalused on ette nähtud põhja- ja idapoolse saare maa-aluse korruse parklas. Tallinna Sadam AS on perspektiivis planeerinud Paljassaare sadamasse reisisadama rajamise, millega on käesoleva planeeringu koostamisel arvestatud. Kaid nr 35 ja 36 asuvad lähimast tehissaarest ~300-600 m kaugusel. Kaid (nr 35 ja 36) ei ole hetkel aktiivses kasutuses reisiterminalidena.

4.10.2 Keskkonnamüra normtasemed Määruses on müra mõiste defineeritud kui inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Tingimused on kehtestatud Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Määrus määratleb kolm taseme tüüpi:



125

• Taotlustase on määruse tähenduses müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse.

• Piirtase on määruse tähenduses müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks.

• Kriitiline tase on määruse tähenduses müra tase välisterritooriumil, mis põhjustab tugevat häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat mürasituatsiooni.

Müra normtasemetega võrreldakse müra hinnatud taset. Müra hinnatud tase tähendab, et arvutatud või mõõdetud ekvivalentsele tasemele LAeq lisatakse vajadusel parandus sõltuvalt müra häirivusest. Kui hinnatav müra on impulssmüra või tonaalne müra, siis mõõdetud või arvutustulemustele lisatakse parandus +5 dB(A) enne selle võrdlemist normtasemetega. Korraga rakendatakse ainult üht parandustegurit.

Kriitilised tasemed on kehtestatud liiklusmürale ja tööstusmürale. Neid kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel välismüraallikate vahetus läheduses. Uute müratundlike hoonete ehitamine kriitilise tasemega aladele on üldjuhul keelatud.

Määrus kehtestab müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel. Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel: I kategooria – looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, tervishoiuasutuste puhkealad; II kategooria – õppeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades; III kategooria – segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted); IV kategooria – tööstusala. Käesoleval juhul on Tallinna linna üldplaneeringu ja detailplaneeringu järgi määruse mõistes tegemist III kategooria alaga – segaala. Kuna antud juhul on tegemist hoonestamata alaga, siis tuleb müratasemete hindamisel arvestada müra normtaseme arvsuurustega uutel planeeritavatel aladel. Välismüra erinevad normsuurused uutel planeeritavatel aladel on esitatud tabelis 4.3.

Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus ja müra hinnatud tase ei tohi ületada normtaset. Määratud ajavahemikud on:

• päev 7-23 (sisaldab õhtut 19-23) • öö 23-7.

Tabel 4.3 Keskkonnamüra normtasemed. Müra kirjeldaja on (hinnatud) ekvivalentne müratase LpAeq,T (dB)

päeval öösel Taotlustase uuel planeeritaval alal Liiklusmüra 60 50

Taotlustase olemasoleval alal Liiklusmüra 60 50 —“— müraallikapoolne fassaad1 65 55

Piirtase olemasolevatel aladel



126

Liiklusmüra 65 55 —“— müraallikapoolne fassaad1 70 60

Kriitiline tase olemasolevatel aladel Liiklusmüra 75 65

1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel.

Liiklusega seotud üksikute mürasündmuste korral hinnatakse täiendavalt ekvivalentsele helirõhutasemele ka maksimaalset helirõhutaset. Maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei või olla suurem kui 85 dB päeval ja 75 dB öösel.

Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 ja Eesti standard EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” kehtestab erinevad nõuded liiklusmüra tasemetele eluruumides ja äripindadel. Tabel 4.4 Liiklusmüra normtasemed elamutes ja ühiskasutusega hoonetes. Müra kirjeldaja on (hinnatud) ekvivalentne müratase LpAeq,T (dB)

päeval öösel Elamu Eluruumides 35 - Magamisruumides 35 30

Büroo- ja haldushoone Töökabinettides 35 Avatud plaanilahendusega tööruumides 40

Kaubandus- ja teenindusettevõte Müügisaalides, teenindusruumides 50 Baarides, restoranides 45

Samuti on määratletud ehitustööde teostamise müra ekvivalenttase LpA,eq,T öisel ajavahemikul ja selleks on 50 dB.

4.10.3 Arvutused

4.10.3.1 Arvutusmudelid ja maastikumudel Sadama müratsoonid on arvutatud kasutades Põhjamaade keskkonnamüra arvutamise mudeleid. Arvutused on sooritatud Datakustik Cadna/ A 4.0 – arvutusprogrammi abil. Arvutusmudelina on kasutatud:

• laevade müra jaoks üldist (tööstusliku müra) arvutusmudelit - Industry - Nordic Prediction Method;

• autode liiklusmüra jaoks liiklusmüra arvutusmudelit – Road Traffic Noise (TemaNord 1995:825) – Nordic Prediction Method.

Lähteandmetena vajab arvutusmudel iga müraallika asukohta ja müraemissiooni ning kolmemõõtmelist maastikumudelit, mis sisaldab hooneid ja teisi takistusi.



127

Joonis 4.13 Paljassaare ala maastikumudel. Allikas: Akukon OY 08.2010 töö nr 10863-1 Arvutused on teostatud kolmemõõtmelises akustilises mudelis. See sisaldab lisaks kõrgusjoontele ka ehitisi ja muid ekraane, lisaks kõiki heli peegeldavate või neelavate pindade akustilisi omadusi. Mudeli lähteandmed (maapinna kõrgused, olemasolevate ja planeeritavate hoonete korruselisus) on võetud detailplaneeringu põhijooniselt ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt saadud Tallinna linna aluskaardilt (leping nr 621). Arvutusmeetodile vajalikud lähteandmed on arvutatava ala maastik ning müraallikate asukoha ja müraemissiooni teave. Arvutusmeetodid annavad juhised ainult ühe müraallika poolt põhjustatud müra arvutamiseks ühes arvutuspunktis. Kogumüra kaartide arvutamiseks vajatakse veel arvutusprogrammi, mis sisaldab mainitud arvutusmeetodeid.

Vahemaast tingitud nõrgenemine, pehme maapind ja ekraanid muudavad leviva müra spektrit. Sellepärast teostatakse arvutus sagedusribades. Lõpptulemusena erinevate sageduste väärtused liidetakse kokku ühenumbriliseks väärtuseks, ekvivalentseks kaalutud A-helirõhutasemeks LAeq kõikides arvutuspunktides. Arvutus on teostatud kasutades 8x8 m suuruseid arvutusruute. Müratsoonide kaardid on arvutatud maapinnast 2 meetri kõrgusel. Arvutussuurusena on päevase (ajavahemik 7-23) ja öise (23-7) ajavahemiku ekvivalenttase LpAeq, vastavalt on siis müraindikaatoriteks Ld ja Ln. Mürakaartide helirõhutasemed on kogumüratasemed ehk need on arvutatud selliselt, et need sisaldavad kõikjal peegeldusi kõvadest püstpindadest, näiteks hoonete välispiirdetarinditest. Kui hinnatakse eluhoonete fassaadidele mõjuvat mürataset, siis seinast tingitud peegeldus tuleb jätta arvestamata. Selle selgituseks on, et peegeldus on alati peaaegu täielik, kui pool kogumürast on heli, mis on peegelduse järel suunaga eemale seinast. See ei ole fassaadile mõjuv müra ja see ei kuulu eluruumidesse suunduva müra hulka. Samuti käsitlevad normtasemed ja müraindikaatorid mürataset, kust on peegelduse osa eemaldatud.

Seetõttu on alati seina lähedal normtasemega võrreldav müratase 3 dB väiksem kui mürakaardid näitavad. See põhimõte kehtib ka müraindikaatorite määramisel, kus arvestatakse otsese heliga.

4.10.3.2 Tallinna lahe laevaliiklus Tallinna Sadam AS on pikemas perspektiivis planeerinud Paljassaare sadamasse rajada reisisadama ja seetõttu tuleb planeeringu koostajal selle võimalusega arvestada. Perspektiivse Paljassaare reisisadama müra arvutamisel on lähtutud, et sadamas kaide nr 35 ja 36 ääres



128

peatuvad ööpäev läbi kõige mürarikkamad matkelaevad Aidacara ja Star Princess. Kaid nr 35 ja 36 asuvad lähimast tehissaarest ~300-600 m kaugusel. Käesoleval juhul on arvutuses kasutatud Tallinna Vanasadamas teostatud matkelaevade müraemissioonide mõõtmistulemusi. Aidacara ja Star Princess mõõdetud helivõimsustasemed jäävad vahemikku LWA = 105-107 dB. Arvutusmudelis esindab müraallikat ekvivalentne punktikujuline müraallikas, mis paikneb tõelise allika akustilises keskpunktis. Müraallika helivõimsustase esitatakse oktaavribades 31.5 Hz – 8 kHz (sisaldades 1/3 oktaavribasid 25 Hz – 10 kHz). Tabel 4.5 Arvutustes kasutatud müraemissioonid (A-spektrilähendusteguriga helivõimsustase LWA)

müraallikas LWA, dB

matkelaevad Aidacara 105 Star Princess 107 Laevade müra on peamiselt põhjustatud nende abimootorite või tehnoseadmete töötamisel tekkivast mürast. Laevade liikumise võib arvutustes jätta arvestamata, kuna laevad on sadama lähialadel liikumas ainult mõned minutid ja needki ei ole oluliselt mürarikkamad kui kai ääres seistes.

4.10.3.3 Planeeritav väikesadam Planeeringu lahendus näeb ette rajada alale ka kaasaegne väikesadam. Mürahinnangu koostamisel on eeldatud, et planeeritud väikesadamat kasutavad peamiselt jahtlaevad ja väiksemad mootorpaadid (pikkus ≤ 24 m), millede poolt tekitatav müra ei ole üldisele müraolukorrale määrav. Väikelaevadest purjepaadid ja mootorita jahid müra ei tekita, aga müraallikateks on mootoriga varustatud väikelaevad: kaatrid, jahid, mootorpaadid, kalalaevad, jetid, kuid nende mootorid ei ole üldjuhul väga võimsad ja tekitatud müratasemed ei ole väga kõrged. Mootorpaatide helivõimsustasemed LwA jäävad vahemikku 96-105 dB. Tuleb välja tuua, et väikelaevade müratasemed on suhteliselt sarnased, erinedes üldiselt 5-6 dB võrra ning oluline on märkida, et vanemad laevad on tavaliselt mürarikkamad. Erinevate uuringute põhjal on selgunud, et väikelaevade (sh. jettide) müra on üldjuhul tonaalne ja sellest tingituna tuleb lisada parandus müra tonaalsusele K1i= +5 dB. Sadama akvatooriumisse saabumisel ja lahkumisel tekkiva müra levikul on oluliseks teguriks sõidukoridorid – mootorlaevade liikumine piki rannikut on ebasoodsam olukord. Kõikide uute ehitatavate lõbusõidulaevade poolt tekitatud müra peab vastama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivile 2003/44/EÜ, 16. juuni 2003 toodud tingimustele. Direktiivis on kehtestatud järgmine nõue: Pardamootoriga või integreeritud väljalaskesüsteemita päramootoriga lõbusõidulaevad, jetid ning integreeritud väljalaskesüsteemiga päramootorid projekteeritakse, ehitatakse ja monteeritakse nii, et vastavalt ühtlustatud standardites (EN ISO 14509) määratletud testidele mõõdetud müra ei ületa piirväärtusi järgmises tabelis:



129

Tabel 4.6 Väikelaevadele kehtestatud piirväärtused Ühe mootori võimsus kilovattides Helirõhu piirnorm = LpASmax detsibellides

PN � 10 67 10 < PN � 40 72

PN > 40 75

kus PN = mootori nominaalvõimsus kilovattides nominaalkiirusel

LpASmax = helirõhu piirnorm detsibellides. Kõigi mootoritüüpidega kahe ja enama mootoriga veesõidukite võib kohaldada vähendamist 3 dB võrra.

EN ISO 14509 Väikelaevad. Lõbusõidulaevade õhu kaudu leviva müra mõõtmine näol on tegemist pass-by tüüpi helirõhutasemete mõõtmistega 25 m kauguselt. Erinevalt reisilaevade sadamast ei tööta väikelaevade sadamas laevade mootorid öisel ajavahemikul elektri ja kütmise eesmärgil; kaidele tuuakse välja elektritoitepistikud, mida laevad saavad vajadusel kasutada. Väikelaevade (kaatrid, jetid) müra arvutustulemused osutavad, et väikelaevade sadamasse saabumisel ja lahkumisel tekkivad ekvivalentsed müratasemed LpAeq ja müra hinnatud tasemed Ld ei ole planeeritava väikesadama ümbrusesse jäävatel aladel kõrged ja jäävad oluliselt alla liiklusmüra taotlustasemetele (päevasel ajavahemikul 60 dB ja öösel 50 dB) uutel planeeritavatel aladel. Väikesadama ekspluateerimine ei põhjusta olulisi keskkonnamüra mõjusid.

4.10.3.4 Autoliikluse lähteandmed Tähtsamatest tänavatest jäävad planeeringuala kontaktvööndisse Kopli tänav, Tööstuse tänav ja Paljassaare tee. Paljassaare tänava liiklus on hetkel seotud peamiselt Paljassaare sadama ja Paljassaare reoveepuhastusjaamaga. Paljassaare sadamasse suunduvad raskeveokid liiguvad valdavalt mööda Paljassaare tänavat. Planeeringualale on ette nähtud juurdepääsud planeeringualaga läänest külgnevalt Paljassaare sadama-alalt tammi kaudu. Planeeritava tänava liiklussagedusteks võib eeldada peale kõigi tehissaarte väljaehitamist hinnanguliselt 2120 liiklusvahendit ööpäevas. Üldkasutatavate tänavate liiklusest tingitud müratasemete arvutamisel on kasutatud Stratum OÜ poolt koostatud Tallinna kesklinna õhtuse tipptunni liiklusmudeli 2008. a ja 2035. a andmeid. Teemaplaneeringu modelleerimises ei ole arvestatud Ecobay projekti kui iseseisvat objekti. 2035. a prognoositav liiklussageduste kasv on suhteliselt suur ja Põhja-Tallinna liiklussageduste kasvus on osaliselt arvestatud ka Paljassaare ümbruskonna algatatud ja kehtestatud detailplaneeringute realiseerumisega (Ecobay arendusprojekt, Paljassaare tee äärde jäävad planeeringud). Vastavalt Stratum AS liiklusmudeli andmetele läbis 2008.a. Paljassaare teed 441 lv/h, 2035.a. perspektiiv on 243-1872 lv/h. Raskeveokite (veoautod, bussid, traktorid, autorongid) osakaal Paljassaare teel vastavalt Ramboll Eesti AS poolt koostatud Tallinna linna välisõhu strateegiliselt mürakaardile on 19,5%. Maksimaalne lubatud sõidukiirus on 50 km/h.



130

Tehissaartele juurdepääsutee liiklusmüra taseme hindamise aluseks on võetud esialgse planeeringu järgi ette nähtud parkimiskohtade arv (530), arvutuste tegemisel arvestati, et ööpäevane liiklussagedus on 2120 lv, raskeveokite osakaal 5%, sõidukiirus 50 km/h. Müratasemete arvutamisel on arvestatud, et maksimaalne tund moodustab 10% kogu ööpäevasest liiklussagedusest ja kogu ööpäevane liiklussagedus jaguneb ööpäeva lõikes: 79% päevasel ajavahemikul (07-19), 13% õhtusel ajavahemikul (19-23) ja 8% öisel ajavahemikul (23-07).

4.10.3.5 Ehitusmüra Planeeritud täitetööde teostamisel ja hilisemal hoonete ehitamisel tekkiv ehitusmüra ei häiri lähimate müratundlike hoonete elanikke, sest käsitletaval alal ja selle ümbruses ei ole selliseid hooneid. Kui planeeritaval alal asuvad hooned ehitatakse ükshaaval, siis tuleb tagada, et peale esimese hoone valmimist ja ekspluatatsiooni andmist ei teostata järgmiste hoonete ehitamisel mürarikkaid tegevusi öisel ajavahemikul ja peetakse kinni Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusest nr 42.

4.10.4 Tulemused Keskkonnamürast tingitud müratasemete arvutustulemusena on koostatud 5 kaarti päevase ning öise ajavahemiku jaoks. Müratasemete kaardid planeeritava olukorraga päevasele ja öisele ajavahemikule olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse osas on toodud lisas 11. Peale selle on arvutatud müratasemed planeeritavate hoonete fassaadidel, kus on esitatud hoonete fassaadidele mõjuvad kõrgeimad liiklusmüra ekvivalenttasemed 2035. aasta päevasel ajal (lisas 11 lisa 5 joonisel on hoone keskel asuvas ringis toodud hoone osale mõjuv kõrgeim liiklusmüra ekvivalenttase päevasel ja öisel ajavahemikul). Müratsoonide arvutuste tulemused on välja toodud lisas 11 esitatud kaartidel 10863-1 A1, A2, A3, A4, A5.

• A1 kirjeldab planeeritavat müraolukorda 2008. a liiklussageduse alusel päevasel ajavahemikul (07-23) – müraindikaator Ld;

• A2 kirjeldab planeeritavat müraolukorda 2008. a liiklussageduse alusel öisel ajavahemikul (23-07) – müraindikaator Ln;

• A3 kirjeldab planeeritavat müraolukorda 2035. a liiklussageduse alusel päevasel ajavahemikul (07-23) – müraindikaator Ld;

• A4 kirjeldab planeeritavat müraolukorda 2035. a liiklussageduse alusel öisel ajavahemikul (23-07) – müraindikaator Ln;

• A5 kirjeldab hoonete fassaadidele mõjuvaid müratasemeid 2035. a liiklussageduse alusel – müraindikaator LAeq.

Päevase ajavahemiku ekvivalentse mürataseme Ld kaartidel 10863-A1 ja A3 on taotlustaseme suurusega alad, mis jäävad 55-59 dB müratsooni sisse (kaardil tähistatud punase värviga). Alates müratsoonist 50-54 dB ei põhjusta liiklusmüra olulist häirivust (kaardil tähistatud kollase värviga). Toodud selgitused kehtivad päevase ajavahemiku kohta. Öise ajavahemiku ekvivalentse mürataseme Ln kaartidel 10863-A2 ja A4 on taotlustaseme tsoon 45-59 dB tähistatud rohelise värviga. Koostatud mürakaardid 10863-A1...A4 on otseselt võrreldavad Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 müra normtasemetega. Planeeritavale alale ulatuvad 2008. aasta liiklussageduse alusel päevasel ajal 45-49 dB ja öisel ajal 40-44 ... 45-49 dB müraindikaatori



131

samatugevustsoonid. 2035. aasta liiklussageduse alusel ulatub planeeritavale alale päevasel ajal 50-54 ... 55-59 dB, öisel ajal 45-49 dB suurused müratasemed. Tagamaks siseruumides kehtestatud liiklusmüra normtasemete täitmine, on vaja määrata hoonete fassaadidele mõjuvad liiklusmüratasemed, mille tulemusel saab kehtestada fassaadidele vastavad heliisolatsiooni nõuded. Planeeritavate hoonete fassaadidele mõjuvad 2035.a liiklusandmete kohaselt päevasel ajal kuni LAeq = 57 dB suurune müratase. Joonisel 4.14 on esitatud päevasest autoliiklusest tingitud müratasemed LpA,eq,T planeeritaval alal 2035. a prognoosi arvestades.

Joonis 4.14 Vaade planeeritavale alale. Allikas: Akukon OY 08.2010 töö nr 10863-1

4.10.4.1 Kokkuvõte ja järeldused Arvutustulemused osutavad, et liiklusmüra tasemed ei ole kõrged. Planeeritavale alale ulatuvad 2008. aasta liiklussageduse alusel päevasel ajal 45-49 dB ja öisel ajal 40-44 ... 45-49 dB müraindikaatori samatugevustsoonid. 2035. aasta liiklussageduse alusel ulatub planeeritavale alale päevasel ajal 50-54 ... 55-59 dB, öisel ajal 45-49 dB suurused müratasemed. Kui võrrelda saadud arvutustulemusi Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud III kategooria alade (segaala) liiklusmüra taotlustaseme nõuetega uutel planeeritavatel aladel – 60 dB päevasel ja 50 dB öisel ajavahemikul – siis kumbagi neist ei ole planeeritaval alal ületatud. Peamine müraallikas käsitletaval alal on rajatava tehissaare ühendustee autoliiklus. Planeeritav Paljassaare reisisadam ja väikesadam liiklusmüra olukorda märkimisväärselt ei mõjuta. Käesoleval planeeringualal ei ole keskkonnamüra tasemed kõrged ja ei mõjuta planeeringulahendust ning ei sea erinõudeid projekteeritavatele hoonetele. Vastavalt standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks planeeritavate hoonete osade välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt



132

selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon hoone fassaadil on R’w+Ctr ≥ 30 dB. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud.

4.11 Õhukvaliteet ja võimalikud saasteallikad piirkonnas

4.11.1 Välisõhu seire Tallinnas Välisõhu seire Tallinnas teostati 2009. aastal riikliku õhuseire programmi raames mõõtmisi kolmes automaatses pidevseirejaamas – kesklinnas Liivalaia tänav 45 (X6588384,6 Y543149,0 L-Est), Põhja-Tallinnas Kopli tänav 76 (X6590166,6 Y540566,7 L-Est) ning Haabersti linnaosas Õismäe tee 28e (X6586427,4 Y536865,2 L-Est). Õhuseire alamprogrammi ülesandeks on määrata ning jälgida õhu ning sademete koostist, kvaliteeti ja nende muutusi eesmärgiga kindlaks teha, prognoosida ja ennetada võimalikku kahjulikku mõju inimeste tervisele, nende elukeskkonnale, erinevatele rajatistele ning loodusmaastikele ja -kooslustele Põhja-Tallinna seirejaam asub Kopli tänaval ning iseloomustab tööstuspiirkonna õhukvaliteeti. Peale tööstusettevõtete paikneb seirejaama läheduses oluline raudteesõlm. Praeguses asukohas on seirejaam olnud alates 2001. aastast. Seirejaamas mõõdetakse süsinikoksiidi, lämmastikoksiidide, osooni, peente osakeste ja vääveldioksiidi sisaldust välisõhus. Vääveldioksiidi maksimaalne tunnikeskmine ja ööpäevakeskmine kontsentratsioon oli vastavalt 29,7 µg/m3 (18.05) ja 9,5 µg/m3 (18.05) 2009. aastal SO2 24h keskmised kontsentratsioonid alumisest (50 µg/m³) ja ülemist hindamispiiri (75 µg/m³) ei ületanud. Lämmastikdioksiidi maksimaalne tunnikeskmine ja ööpäevakeskmine kontsentratsioon Koplis on võrreldes 2008. aastaga sarnaselt vääveldioksiidiga langenud, olles vastavalt 100 µg/m3 (07.01) ja 43,3 µg/m3 (18.12) 2009. aastal olid kõik NO2 tunnikeskmised kontsentratsioonid alumisest (100 µg/m³) ja ülemisest hindamispiirist (140 µg/m³) madalamad. Ka aastakeskmine kontsentratsioon ei ületanud NO2 alumist hindamispiiri 26 µg/m³. Maksimaalne tunnikeskmine ja ööpäevakeskmine süsinikoksiidi kontsentratsioon 2009. aastal oli vastavalt 2,0 mg/m3 (08.10) ja 0,77 µg/m3 (18.12), 2008. aastal 2,4 mg/m3 (06.11) ja 0,64 µg/m3 (07.02) 2009. aasta keskmine süsinikoksiidi sisaldus välisõhus oli 0,22 mg/m³, jäädes 2008. aastaga samale tasemele. 2009. aastal olid kõik CO 8 tunni keskmised kontsentratsioonid alumisest (5 mg/m3) ja ülemisest hindamispiirist (7 mg/m3) madalamad. Võrreldes 2008. aastaga on tolmu sisaldus välisõhus tugevalt langenud, maksimaalne ööpäevakeskmine peente osakeste sisaldus välisõhus oli 53,1 µg/m3 (28.04), kokku



133

registreeriti vaid üks piirnormi ületav kontsentratsioon Maksimaalne tunnikeskmine kontsentratsioon oli 2009. aastal 460 µg/m3 (16.05). 2009. aasta keskmine peentolmu sisaldus välisõhus oli 14,6 µg/m3, 2008. aastal 16,4 µg/m3. 2009. aastal oli alumisest hindamispiirist 25 µg/m³ kõrgem 41 PM10 ööpäevakeskmist kontsentratsiooni ja ülemist hindamispiiri 35 µg/m³ ületas 8 PM10 ööpäevakeskmist kontsentratsiooni, kusjuures kokku võib aastas mõlemal juhul olla 35 ületamist. Aastakeskmine peentolmu kontsentratsioon jäi hindamispiiridest madalamaks. Allikas: http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php?id=13&act=selected_program&prog_id=-1264982023 Paljassaare tehissaarte planeeringuala jääb automaatsest pidevseirejaamast põhjapoole ca 1,7 km kaugusele Tallinna lahte. Kuna planeeringuala jääb seirejaama tööstus- ja liikluspiirkondadest kaugele ning on hästi ventileeritavas merealas, siis võib väita, et õhukvaliteet on siin oluliselt parem, kui seirejaama lähialas, kus mõõdetud kontsentratsioonid jäid ka hindamispiiridest madalamaks. Peatükis 4.11.8.2 Paljassaare põik 16 planeeringu välisõhu uuring ja 4.11.8.4 Tehissaartel välisõhu uuringu hajuvusarvutuste põhjal saadud saastetasemed esitatud hinnangud on koostatud Paljassaare põik 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu KSH protsessis tehtud uuringu Paljassaare poolsaare välisõhu kvaliteedi mõõtmised ja arvutuslik hindamine. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2011. põhjal. Paikse saasteallika valdaja kohustused Välisõhukaitse seaduse § 89 sätestatud paikse saasteallika valdaja kohustused:

1. Saasteluba, keskkonnakompleksluba või jäätmepõletamist käsitlev jäätmeluba omav paikse saasteallika valdaja peab:

• tagama, et tema valduses olevast saasteallikast välisõhku eralduvad saasteainete kogused ei ületaks kehtestatud kontrollarvu ega põhjustaks piirkonna välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist. Kui saasteallika valdaja ei saa tehnilistel või majanduslikel põhjustel saavutada kehtestatud piirnorme kindlaksmääratud tähtajaks, teatab ta sellest viivitamata Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile ning kohaliku omavalitsuse organile, koostab ja esitab nendele tegevuskava saasteainete heitkoguste vähendamiseks ning tõestab nimetatud asutustele, et ta kasutab parimat võimalikku tehnikat;

• kavandama meetmeid välisõhku eralduvate saasteainete koguste piiramiseks, et vähendada saastetaset ebasoodsate ilmastikutingimuste korral. Korralduse saasteainete eraldumise piiramiseks annab Keskkonnaameti või Keskkonnainspektsiooni ettepanekul kohaliku omavalitsuse organ;

• eelnevalt teatama saasteloa, keskkonnakompleksloa või jäätmepõletamist käsitleva jäätmeloa andjale ja kohaliku omavalitsuse organile kõigist kavandatavatest tootmise või tehnoloogia muudatustest, mis suurendavad saasteainete heitkoguseid üle saasteloaga lubatud piiri või halvendavad oluliselt nende hajumistingimusi;

• kasutama saasteainete püüdmiseks paigaldatud seadmeid, kontrollima perioodiliselt nende efektiivsust ja pidama kontrollimise dokumenteeritud arvestust. Iga kasutatava püüdeseadme kohta peab olema projekteeritud



134

püüdeefektiivsuse saavutamise tõendusmaterjal. Püüdeseadme efektiivsuse kontrollimise sagedus määratakse saasteloaga kokkuleppel loa andjaga, kusjuures kontrollida tuleb vähemalt üks kord aastas;

• korraldama saasteallikast välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste inventuuri vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Inventuur tootmisterritooriumil seisneb eralduvate saasteainete heitkoguste ja saasteallikate parameetrite täpsustamises otseste mõõtmiste ja kontrollarvutuste abil;

• kontrollima saasteainete heitkoguste suurust ja koostist; • hindama vähemalt üks kord kvartalis, kui saasteloa, keskkonnakompleksloa või

jäätmepõletamist käsitleva jäätmeloaga ei ole määratud teisiti, välisõhu kvaliteeti saasteallika ümbruses, kui saasteallikast eralduvad saasteained põhjustavad välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse ületamist või saastatuse tase on selle lähedane;

• teavitama saasteloa, keskkonnakompleksloa või jäätmepõletusloa andjat olulisest negatiivsest keskkonnamõjust, mis kaasneb loa omaja tegevusega, olenemata sellest, et järgiti loas sätestatud nõudeid.

2. Uue paikse saasteallika valdaja peab Keskkonnaameti nõudmisel korraldama saasteainete heitkoguste esimese inventuuri kolme kuu jooksul pärast saasteallika kasutusele võtmist.

3. Uue paikse saasteallika valdaja annab hinnangu lõhnaainete võimalikust esinemisest välisõhus välisõhu saasteloa, keskkonnakompleksloa või jäätmepõletamist käsitleva jäätmeloa taotlusmaterjalides.

4.11.2 Paljassaare reoveepuhastusjaam Detailplaneeringuala piirist ~600 m loodes Paljassaare poolsaarel asub Tallinna Vesi AS Paljassaare reoveepuhastusjaam, mis võtab vastu linna reo- ja sadevee, puhastab selle ja suunab puhastatud vee edasi 3 km kaugusele Läänemerre. Tallinna Vesi AS koduleheküljel toodud info põhjal puhastati 2010. aastal Paljassaare reoveepuhastusjaamas 45 914 796 m3 reovett. 2010.a oli reoveekogus sama, mis 2009. aastal (erinevus 0,5%). Samas olid päevased voolhulgad väga ebaühtlased – märtsi lõpu/aprilli alguse sulaperioodil ületasid maksimaalsed päevased vooluhulgad 400 000 m3/päevas, sademetevaese III ja IV kvartali päevased vooluhulgad jäid suuremas osas alla 100 000 m3/päevas. Aasta II poolel esinenud äikesetormid põhjustasid lühiajalisi suuri vooluhulki, mis põhjustasid hüdrolööke puhastusseadmetes. Merre juhitava vee kvaliteet on määratletud õigusaktidega ja vee-erikasutusloaga HR01037. Paljassaare reoveepuhastusjaama reoveepuhastusprotsess koosneb järgmistest etappidest: mehaaniline puhastus, keemiline puhastus, bioloogiline puhastus ja mudatöötlus. Mehaanilise puhastuse käigus eemaldavad rehad reoveest suuremad jäätmed, eraldatakse rasvad ja õlid, rasvapüüdurid eraldavad veest rasva. Keemilise puhastuse käigus lisatakse koagulant ning eraldatakse settivad orgaanilised osakesed ja fosfor. Bioloogilise puhastuse käigus esmalt mikroorganismid lagundavad biolagundatava aine hävitades ka lahustunud ja raskesti settiva reostuse, seejärel suunatakse reovette mikroorganismidele elutegevuseks ja segamiseks vajalikku õhku ning lõpuks toimub heitvee järelselitus, mille käigus eraldatakse aerotankides tekkinud aktiivmuda. Seejärel pumbatakse puhastusprotsessi erinevates etappides eraldatud muda mudatöötlusjaama. Muda kääritatakse metaantankides, kus bakterite toimel orgaaniline aine laguneb. Muda anaeroobse stabiliseerimise käigus eraldub rohkesti metaani



135

sisaldav biogaas, mida kasutatakse mudatöötlusjaama tehnoloogilises protsessis, samuti bioloogilises puhastusprotsessis vajaliku õhu tootmiseks ning hoonete kütmiseks. Puhastusprotsessi kõrvalprodukt on reoveesette ehk jääkmuda, mida stabiliseeritakse, segatakse turbaga ning komposteeritakse. Settesegu valmistatakse reoveepuhastusjaamas 14 ha suurustel kompostimisväljakutel, muutes reoveesette keskkonnasõbralikuks kompostiks. Keskkonnaameti Harju - Järva – Rapla regiooni poolt on Tallinna Vesi AS-le seisuga 31.12.2010 väljastatud 5 vee erikasutusluba, 2 jäätmeluba ja 2 välisõhu saasteluba ning 1 välisõhu erisaasteluba. 2010. aastal tegutses Tallinna Vesi vastavalt kehtivate keskkonnalubade tingimustele kõikides osades peale Tallinna süvamerelasu kaudu merre juhitava heitvee kvaliteedi. Keskkonnalubadega seonduvad küsimused lahendati koostöös Keskkonnaameti Harju - Järva - Rapla regiooniga ning Ettevõttel ei ole eelnevast tulenevaid täitmata kohustusi riigi ees. 2010. aastal kontrollisid Ettevõtte tegevuse, sh keskkonnaga seotud tegevuste nõuetele vastavust erinevad ametiasutused. Keskkonna või töökeskkonnaga seotud hinnangud ja ettekirjutused esitasid Tallinna Linna Transpordiamet, Põhja-Eesti Päästekeskus, Keskkonnainspektsioon Põhja regioon ja Tööinspektsioon. Ettevõte on ettekirjutuste osas esitanud lahendused, mis on ametiasutuste poolt ka aktsepteeritud. http://www.tallinnavesi.ee/static/files/892.Keskkonnaaruanne_2010.pdf Jäätmeluba L.JÄ/317241 on kehtivusega 09.09.2009 kuni 09.09.2014. a. Väljastatud Paljassaares jäätmete taaskasutamiseks stabiliseeritud jäätmete, olmereovee puhastussetete ja biolagunevate jäätmete kohta. Tallinna Vesi AS 2009. a keskkonnaaruandes on toodud, et välisõhu saastamise vähendamiseks piiratakse eelkõige Ülemiste ja Paljassaare katlamajadest lenduvate esmase tähtsusega saasteainete nagu lämmastikdioksiidi, süsinikdioksiidi ja lenduvate orgaaniliste ühendite kogust ning kasvuhoonegaasidest süsinikdioksiidi heitmeid. Samuti on reguleeritud joogivee puhastuseks toodetava osooni heitkogused. Saasteluba nr. L.ÕV.HA-21334 kehtis kuni 31.12.2010, Ülemiste veepuhastusjaama saasteallikate –katlamaja korstna ja diiselgeneraatori väljalasketoru - kohta. Määras välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused. Saasteluba nr. L.ÕV.HA-21490 kehtis kuni 31.12.2010 Ülemiste veepuhastusjaama saasteallika – osoonitsehhi ventilatsioonisüsteemi – kohta. Määras välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused Välisõhu saasteluba nr.L.ÕV.HA 48701 on tähtajatu ja kehtib Paljassaare reoveepuhastusjaama saasteallikate – katlamaja korsten, väljalasketorud, kombijaama korsten – kohta. Määratud on välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused. DNV Certification Oy/Ab on akrediteeritud tõendajana (FI-V-0002) uurinud AS Tallinna Vesi keskkonnajuhtimissüsteemi ja 2010. aasta keskkonnaaruandes esitatud informatsiooni. 4. mail 2011 tõendati, et nii Ettevõtte keskkonnajuhtimissüsteem kui keskkonnaaruanne (originaalversioon inglise keeles) vastavad Euroopa Liidu Nõukogu määrusega 121/2009 kehtestatud EMAS keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi nõuetele. Aruanne on



136

kättesaadav AS Tallinna Vesi kodulehel www.tallinnavesi.ee Järgmine aruanne avaldatakse enne 2012. aasta augusti lõppu. Tabel 4.7 Välisõhu saaste reoveepuhastusjaama saasteallikatest 2006-2010. a, tonnides

Allikas: Tallinna Vesi AS 2010. a keskkonnaaruanne. http://www.tallinnavesi.ee/static/files/892.Keskkonnaaruanne_2010.pdf Tabelis 4.7 toodud andmetest on näha, et 2010. a saastekogused jäävad Paljassaare reoveepuhastusjaama saasteallikatest lubatud piirist väiksemaks. Paljassaare põik 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu KSH protsessis tehtud välisõhu uuringu Paljassaare poolsaare välisõhu kvaliteedi mõõtmised ja arvutuslik hindamine. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2011. hinnanguid on käsitletud peatükkides 4.11.8.2 Paljassaare põik 16 välisõhu uuring ja 4.11.8.4 Tehissaartel välisõhu uuringu hajuvusarvutuste põhjal saadud saastetasemed .

4.11.3 Võimalikud saasteallikad lähipiirkonnas ja hinnang nendele Planeeritava ala ja selle lähiümbruse välisõhu kvaliteeti mõjutavad eelkõige olemasolevate ettevõtete saasteemissioonid ja autoliiklus. BLRT Grupp Allikas: www.bsr.ee Tallinna Laevatehase ajalugu ulatub 1912. aastasse. Tehase kahe sadama kaide üldpikkus on 2 km. Kaidel on portaalkraanad ja raudteeharu. Kaide ääres võivad silduda laevad, mille süvis on kuni 7,5m. Peetri sadamas asub unikaalne slipp koos ellinguga, mis võimaldab slipiradadele remondiks tõsta kuni 100 m pikkusi laevu. BLRT Grupp (Kopli 103) on olnud tänu pikkadele traditsioonidele ja paindlikule tootmise juhtimisele oma arengus edukas. Kunagisest laevaremonditehasest on 1990. aastate jooksul välja kasvanud kaasaegse struktuuri ja mitme tegevusalaga kontsern. Kaasaegsed tehnilised seadmed ja tehnoloogiad võimaldavad Tallinna Laevatehases ja Vakaru Laivu Remontas 's (Klaipeda) remontida laevu ööpäevaringselt 7 päeva nädalas. Nende tehaste kaid on varustatud kõigi vajalike kommunikatsioonidega. Kõik remonditööd tehakse kooskõlas järgmiste klassifikatsiooniühingute nõudmistega: LR, ABS, DNV, GL, BV, Russian Register. Omab ohtlike jäätmete käitluslitsentsi: Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise õiguslik ja faktiline alus KK nr 638, 11.03.2003. BLRT Grupp- BLRT Laevaehitus (Tööstuse 48) on planeeringualast kagus ca 1,2 km kaugusel. Kontserni BLRT Grupp uus tütarfirma BLRT Laevaehitus (Shipbuilding) alustas



137

tööd 2003. aasta juulis. Spetsiaalse laevaehitusettevõtte loomise tingis asjaolu, et BLRT Grupi strateegilises arenguplaanis seati eelisvaldkonnaks laevaehitus. Käesoleval ajal ehitab BLRT Laevaehitus Taani firmaga Damen Shipyards Bergum sõlmitud lepingu alusel kuivlasti- ja konteinerilaevade CF 3850 korpusi. 2004. a. detsembris toimus antud seeria esimese laeva korpuse hange. Laevaehituse eelisvaldkonnaks on tellijatele laevade ehitamine põhimõttel „võtmed kätte” laevad ehitatakse lõpuni – paigaldatakse seadmed, ehitatakse välja laeva siseruumid, paigaldatakse isolatsioon. Ühtlasi korraldatakse sildumis ja käigukatsetused, mis peavad tõendama, et laeva süsteemid ja mehhanismid töötavad õigesti ning laev on merekõlbulik. Praegu võimaldavad Peetri sadama uuendatud ellingu tehnilised parameetrid ehitada seal laevu pikkusega kuni 110 meetrit kogukaaluga 1750 tonni. Ellingul on ühtekokku 11 rada, neist 2 vastavais rajatistes, mis kumbki on varustatud kahe 10-tonnise kraanaga ja kaks katusealust rada, mis on varustatud 100-tonnise kraanaga. Kopli tn 103 (ca 3,4 km kaugusel, läänes) ja Tööstuse tn 48 (ca 1,2 km kaugusel, kagus) ettevõtetelt puudub planeeringualale ulatuda võiv õhusaaste oht. Netaman Ships Repair OÜ Kasutati www.netaman.ee, vee erikasutusluba L.LV.EE-142440 ja välisõhu saasteluba nr L.ÕV/300380 materjale. Netaman Ships Repair OÜ (Paljassaare tee 4) on 1,5 km planeeringualast (edelas). Asutatud aastal 2004. Igal aastal remonditakse umbes 90 igasugust tüüpi laevu: kuivlast-, reisi-, külmutus-, konteinerlaevad, tankerid ja muud. Umbes 70% nende hulgast on välisfirmade omad. Ettevõtte omandis on kaks ujuvdokki tõstejõuga 3000 ja 5000 tonni. Firma kasutusel on 10 kaid üldpikkusega 1500 m, mis võimaldab sisse võtta laevad süvisega kuni 8m. Vajadusel on võimalik remonditöid teostada kauba kai ääres. Omab vee erikasutusluba L.LV.EE-142440, mis on väljaantud 22.01.2007 ja kehtivusega 19.01.2012. a. Vee erikasutusloa andmise eeldusteks olid: vee erikasutusloa taotlusmaterjalid (esitatud 26.10.2006 kirjaga nr 133-10/06). Keskkonnamõju hindamine ei olnud vajalik vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõigetele 1 ja 2. Lähtudes eelnimetatud seaduse § 6 lõikest 3 ei ole keskkonnamõju hindamine vajalik, kuna taotletud tegevus toimub juba tehiskeskkonnas, kus on varasematel aastatel toimunud korduvalt süvendustööd ning sadam on üks tähtsamaid kaubasadamaid. Tegemist on sadama akvatooriumiga, kus põhjaelustik praktiliselt puudub. Vee erikasutusluba taotletakse Paljassaare sadamas kai nr 38 ääres asuvas ujuvdokis laevade remonttööde läbi viimiseks. Remondiks kasutatakse lahustivabu polümeriseerivaid värve ning keevitamisel spetsiaalseid keevitusmaterjale- eelistatud on keevitamine inertgaasi keskkonnas. Laevade remontimisel kõrvaldatakse vana värv liivapritsiga. Doki põhjast kogutakse liiv ja vana värv kokku ja viiakse litsentseeritud firma poolt prügilasse. Saasteaineid veekogusse ei suunata. Mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele puudub, kuna töö ei erine juba sealses sadamas tehtavatest töödest. Eeltoodust tulenevalt ei avalda tööde teostamine ka olulist mõju kalastikule. Paljassaare sadam on üks olulisi kaubasadamaid, kus toimub puistekaupadega lastimised ja lossimised, remonditakse laevu j.m. Vastavalt veeseaduse § 23 lg 1 ei tohi vee kasutaja vett reostada veekogu risustada ega veeelustikku kahjustada. Vee erikasutusloa juurde tuleb taotleda ka välisõhu saasteluba. Kõik toodud nõuded ja tingimused kehtestati vee erikasutusloas. Remondiks kasutatakse lahustivabu polümeriseerivaid värve ning keevitamisel spetsiaalseid keevitusmaterjale- eelistatud on keevitamine inertgaasi keskkonnas. Doki põhjast kogutakse



138

liiv ja vana värv kokku ja viiakse litsentseeritud firma poolt prügilasse. Saasteaineid veekogusse ei suunata. Vastavalt veeseaduse § 23 lg 1 ei tohi vee kasutaja vett reostada veekogu risustada ega vee-elustikku kahjustada. Vee erikasutusloa juurde tuleb taotleda ka välisõhu saasteluba. 13.04.2009 väljastati välisõhu saasteluba nr L.ÕV/300380 laevade remondiks Paljassaare põhjasadamas (Paljassaare tee 28-d, Tallinn). Laevade remont toimub ujuvdokis ja kaiäärses remondikohas. Remondi käigus laevad puhastatakse liivapritsiga ja tehakse keevitus-värvimistöid. Doki energeetilise autonoomsuse tagamiseks on kuni 0,325 MW diiselgeneraator. Saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete koostis ja kogused vastavad kehtivatele normatiividele ning saastetaseme piirväärtusi ei ületata ning ettevõtte tegevusega kaasneb väheoluline negatiivne keskkonnamõju. Petromaks Stividori AS Koostamisel kasutati www.petromaks.ee, vee erikasutusluba L.VL.EE-173242, välisõhu saasteluba nr L.ÕV.HA-182360 ja välisõhu saasteloa LHK projekti (Hendrikson&Ko, töö nr 933/07) materjale. Petromaks Stividori on stividorifirma, mis osutab veoste ümberlaadimisteenuseid Tallinna sadamast lõunas asuvas Paljassaare terminalis (endine Kopli Lõuna) Petromaks. Spetsialiseerunud järgmiste stividorteenuste osutamisele:

• puistveoste (kivisüsi, koks, maagid); • generaalveoste (musta ja värvilise metalli tooted, veosed alustel, veosed suur-kottides)

ümberlaadimisel. • Ümberlaadimine toimub nii otse laevadelt raudteetranspordile ja vastupidi, kui ka tüki-

ja massveoste lühiajalise hoiustamisega avatud tolliladudes ning kõigi vajalike veodokumentide vormistamisega peale- ja mahalaaditud veostele.

Terminali võimsused veoste ümberlaadimisel moodustavad 1, 2 – 1,5 miljonit tonni aastas. Laoplatside pindala on 26552 m2, platside staatiline koormus 6-20 tonni m2. Kaide kate – asfaltbetoon. Laohoone pindalaga 6000 m2. Varustus:

• rdt. ramp 3 vaguni jaoks laohoones; • autoramp; • kaasaegne ventilatsiooni- ja tulekustutussüsteem.

Sobib toiduainete (suhkur, jahu, kakaooad jne.) ladustamiseks. Vee erikasutusluba L.VL.EE-173242 on väljaantud 02.04.2008 ja muudeti, sh pikendati 01.07.2008. Muudetud veeluba kehtib kuni 02.04.2013 Loa iseloomustus: laevade puistekaupadega (kivisüsi, antratsiit ja loomasööt) lastimine ja lossimine. Puistekaupu lastitakse pealt kaetud lintkonveieri (e. laadurmehhanismi), greiferi (e. kopplaaduri) abil laevatrümmi. Tehnoloogilises protsessis vett, keskkonnaohtlike- ja mürgiseid aineid ei kasutata. Põhjendus: Veeseaduse § 8 lõike 2 punkti 9 kohaselt on vee erikasutusluba vajalik kui vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi. Keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määruse nr 18 § 2 lõike 2 punktist 1 tulenevalt peab vee erikasutusluba olema laeva regulaarsel ohtlike ainetega või tuulega lenduvate puistekaupadega lastimisel või lossimisel. Vee erikasutusloa andmise eeldusteks olid vee erikasutusloa taotlusmaterjalid (esitatud 18.01.2008 nr 1- 2/009). Vee erikasutusloa taotlemisest teavitati Ametlikes Teadaannetes 22.01.08). Vee erikasutusloa taotlemise ajal ei olnud vastuväiteid vee



139

erikasutusloa väljastamise kohta. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 lõike 2 punktile 18 ning lähtudes eelnimetatud seaduse § 6 lõikest 3 otsustati, et keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik, kuna laadimistööd ei avalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist mõju ümbritsevale merekeskkonnale, s.h merepõhjaelustikule, kalastikule ja linnustikule, puistekaupade laadimise võimalik mõju Natura 2000 aladele ei ulatu. Töid teostatakse olemasolevas sadamas, kuhu on varasematel aastatel väljastatud lastimis- ja lossimistööde teostamiseks vee erikasutusluba nr L.VL.EE-14688 kehtivusajaga 03.02.2008. Laevade teenindamisega ei ole seotud ohtlike ainete kasutamist, mis võiks sattuda merekeskkonda. Tehnika vastab parima võimaliku tehnika nõuetele. Puistematerjale ladustatakse kaetult. Teede ja seadmete pidev perioodiline puhastamine – kaks korda ööpäevas. Suveperioodil (01.05-31.08) kasutatakse niisutusseadmeid -kaks koda ööpäevas. Tehnika vastab parima võimaliku tehnika nõuetele. Puistematerjale ladustatakse kaetult. Teede ja seadmete pidev perioodiline puhastamine – kaks korda ööpäevas. Suveperioodil (01.05-31.08) kasutatakse niisutusseadmeid -kaks koda ööpäevas. 06.05.2008 väljastati välisõhu saasteluba nr L.ÕV.HA-182360 kivisöe, killustiku ja loomasööda käitlemisele Paljassaare sadamas. Saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete koostis ja kogused vastavad kehtivatele normatiividele ning saastetaseme piirväärtusi ei ületata. Seoses eeltooduga ei tekita saasteallikas ohtu keskkonnale. Allikas: http://www.ametlikudteadaanded.ee/index.php?act=1&srange=441-450&salguskpvavald=05.05.2008&sloppkpvavald=08.05.2008 Petromaks Stividor AS (PETROMAKS STIVIDORI AS välisõhu saasteloa LHK projekt, Hendrikson&Ko, töö nr 933/07) tegeleb peamiselt kivisöe käitlemisega, vähesel määral killustiku ja loomasööda käitlemisega. Eelkõige toimub puistematerjalide teisaldamine laevade, raudteevagunite ja hoiuplatside vahel. Laadimis- ja käitlemisplats asub ca 300 m kaugusel käesolevast detailplaneeringualast. Kuna materjalide käitlemine ja ladustamine leiab aset maapinna lähedal, on raskendatud saasteainete lendumine ja suurte vahemaade taha kandumine (võrreldes näiteks kõrgete korstnatega). Välisõhu saasteloa projektis tuuakse välja, et modelleerimisel saadud kontsentratsioonid on küllalt kõrged, kuid saasteainete saastatuse taseme piirväärtus (SPV) ei ole ületatud ka tootmisterritooriumil. Suurimate saastetaseme väärtuste põhjustajaks on vagunite laadimisplatsid, mis kujutavad endast madalat, vähese joonkiirusega saasteallikat. Tuleb märkida, et ka ülejäänud saasteallikad on sama iseloomuga, kuid väiksema saasteainete heitkogusega. Peentolmu ja summaarste tahkete osakeste maksimumväärtused tekivad 20 m kaugusel saasteallikast ja jäävad tootmisterritooriumi sisse. Mõjupiirkond (10% SPV1-te) on mõlemal juhul 150 m saasteallikast. Igal juhul ei ulatu saasteallikate mõjupiirkonnad käesoleva planeeringualani ning reaalset ohtu inimese tervisele ei kujuta. Lisaks modelleerimisele on alal teostatud ka otsemõõtmisi ning nende tulemused on üksikjuhtudel andnud ka mõnevõrra kõrgemaid tulemusi, mis võivad otseselt tootmisterritooriumi sees ületada ka peentolmu 24h piirväärtust (50 µg/m3). Planeeringualani aga nimetatud lokaalse mõjuga saasteallikast tingitud märkimisväärseid saasteainete kontsentratsioone ei jõua ning seega puudub sisuline koosmõju perspektiivse liiklussaastega planeeringualal. Ka väikses mahus koosmõju teke on raskendatud, kuna rannaäärsed hooned (milleni samas ei küündi teisest suunast pärinev liiklussaaste) takistavad võimalike ida- ja kagusuunast pärinevate tööstuslike saasteainete (mis alani jõudes on juba niigi väga madalate kontsentratsioonidega) ning lääne- ja loodesuunast pärineva liiklussaaste kokkusaamist. Petromaks Stividori AS (Nõlva tn 9A) asub ca 880 m planeeringualast edelas.



140

Vastavalt Netaman Ships Repair OÜ, Petromaks Stividor AS ettevõtete õhusaaste lubadele on tegemist lokaalse mõjuga saastajatega, mille mõjuala (ehk 10 % saastatuse taseme piirväärtusest) ulatub maksimaalselt 100-150 m kaugusele allikast, piirväärtuste lähedased kontsentratsioonid jäävad aga ainult ettevõtete territooriumile. Netaman Ships Repair OÜ laevade remondi korral võib õhusaastet lenduda laevade puhastamise ning värvimise käigus, kuid samuti on tegemist lokaalse mõjuga madalate saasteallikatega, mille mõjupiirkond (10% SPVst) jääb ettevõtte territooriumile ja ei ulatu planeeringualani. Liiklussaaste Liiklusest tingitud õhusaaste oleneb eelkõige liikluskoormusest, liikluse iseloomust ning mootorsõidukite tehnilise seisukorrast. Oluline tegur on ka teekatte kvaliteet ja korrashoid ning teetolmu (sh jäätõrje puistematerjalide võimalik kuhjumine) ja tolmu (sh üldise foonisaaste) esinemine. Liiklusega kaasneva õhusaaste puhul on mootoriheitmetest pärinevatest saasteainetest üldjuhul kõige kõrgema normilähedase esinemissagedusega lämmastikoksiidid, teine oluline saasteaine on süsinikmonooksiid CO. Peened tahked osakesed(PM) on sõltumata fraktsioonist (1; 2,5; 10) inimese tervisele ohtlikud. Liiklussaaste hindamise aluseks on Eestis keskkonnaministri 07.09.2004 määrus nr 115 (RTL 2004, 122, 1894) Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase (redaktsioon jõustus 23.04.2006) Lämmastikoksiidiga ja lämmastikoksiididega saastatuse korral inimese tervise kaitseks rakendatavad saastatuse taseme piirväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad on esitatud keskkonnaministri 07.09.2004. a määruse nr 115 Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase lisas 2: Ühe tunni keskmine saastatuse taseme piirväärtus SPV, NO2 on 200 µg/m3; piirväärtust ei tohi ületada välisõhu kvaliteedi pideva seire korral rohkem kui 18 korda kalendriaasta jooksul (piirväärtus rakendus 01.01.2010). Kalendriaasta keskmine piirväärtus on 40 µg/m3. Peenete, aerodünaamilise läbimõõduga alla 10 mikromeetri (PM10), tahkete osakestega saastatuse korral inimese tervise kaitseks rakendatavad saastatuse taseme piirväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad on esitatud keskkonnaministri 7. septembri 2004. a määruse nr 115 Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase lisas 3: 24 tunni keskmine saastatuse taseme piirväärtus SPV, PM10 on 50 µg/m3; piirväärtust ei tohi ületada rohkem kui 7 korda kalendriaasta jooksul. Piirväärtus rakendus 01.01.2010. Kalendriaasta keskmine piirväärtus SPV, PM10 on 20 µg/m3. Arvestades liiklusest tingitud õhusaaste leviku iseärasusi – tee on joonallikas, millelt lähtuva saaste maksimaalsed kontsentratsioonid tekivad tee pinna kohal ja hajuvad teest kaugemale liikudes kiiresti, mistõttu ka suurtel liikumiskiirustel ja sujuva liikluse korral ei teki üldjuhul väljaspool teeala saastetaseme piirväärtusi ületavaid saasteainete kontsentratsioone.



141

Tehissaartele tulevad autod suunatakse teetammilt saare 2 (kunstisaar) maaalusesse tunnelisse nendele, kes soovivad sõita saarele 1 (ärisaar). Need kes soovivad jääda kunstisaarele (kontsert, konverents, jalutamine saarel jms) või minna rekreatsioonisaarele toovad (jätavad) oma sõiduautod või bussid saare 2 maaalustesse parklatesse. Rekreatsiooni saarele on lubatud liikuda ainult teenindusmasinatel. Ärisaarele sõitmisel tuleb läbisõidutunnelist sõita saari ühendavale teetammile ja sealt ärisaare maaalustesse parklatesse. Saarel väliparkimist ei ole kavandatud. Maaaluste garaažide ja tunneli ventilatsiooni lahendus peab arvestama EVS 906:2010 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 13779:2007 nõudeid. Liiklussaaste vähendamiseks on tähtis tammidel asuvate teede puhtana hoidmine, et vähendada tolmu ja võimalike saasteainete teket ning kogunemist. Paljassaare põik 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu planeeringu KSH protsessis hinnati kogu piirkonda lisanduva liikluse sh ka tehissaarte planeeringuga mõju välisõhu kvaliteedile. Mõju hinnati saasteainete NO2, PM10, NMVOC ja CO osas. Antud välisõhu kvaliteedi uuring tuvastas, et liiklusvoogude kasv piirkonnas ei mõjuta oluliselt õhukvaliteeti ning tulenevalt liiklusvoogude kasvust, ei ületata õhukvaliteedi piirväärtusi. Välisõhu saasteluba Tehissaarte planeeringuala soojavarustus on ette nähtud lahendada maagaasil töötavate grupikatlamajade baasil. Katlamajade orienteeruvad soojakoormused ning katlamajade paiknemine lahendatakse järgmistes projekteerimise staadiumides. Nii nagu selguvad katlamajade soojakoormused ja asukohad tuleb arendajal taotleda välisõhu saasteluba. Välisõhu saasteloa väljastamise protsess hinnatakse saasteallika poolt põhjustatud mõju välisõhu kvaliteedile, hõlmatakse piirkonnas paiknevate sarnaste saasteallikate heitkogused. Saasteloaga tagatakse riiklikest piirkogustest kinnipidamine. Välisõhu saasteloa väljastamisel on teoorias tagatud välisõhu piirväärtustest kinnipidamine kõikide piirkonna saasteallikate koosmõjul kõige ebasoodsamate ilmastikutingimuste esinemisel. Saasteloa taotlemist ja väljaandmist reguleerib “Välisõhu kaitse seadus”, vastu võetud 5. mail 2004. ning Keskkonnaministeeriumi määrus “Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba”, 2. august 2004. a määrus nr 101. Antud määruse § 2 lõige 1 sätestab saasteloa vajalikkuse põletusseadmete installeeritud kogusoojusvõimsus maksimaalselt võimaliku, see tähendab projekteeritud kütusekoguse kasutamisel 0,3 MW tahke kütuse, vedelkütuse või gaasi põletamisel ühel tootmisterritooriumil. Eeldatavalt on vajalik üle 0,3 MW võimsusega katlamaja. Gaasikatlamajade valiku korral tuleb asukoha ja korstnate nõutavate parameetrite (kõrgus, ava läbimõõt) määramisel tagada piisavad hajumistingimused ning üle 0,3 MW katlamajade puhul saab seda teha heitkoguste projekti raames. Kütuse põlemisel eralduvate saasteainete heitkoguste arvutamise aluseks on keskkonnaministri 2.08.2004 määrus nr 99 Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid (RTL 2004, 108, 1724).



142

Välisõhu saasteloa taotlemisel projektis vaadeldakse gaasikatlamaja poolt välisõhku suunatavate saasteainete koosmõju kõigi lähiümbruses asuvate samu saasteaineid välisõhku suunavate saasteallikatega. Kõik andmed ümbruskonnas olevate saasteallikate kohta võetakse nende saasteallikate valdajate poolt esitatud õhusaasteloa taotlemisel välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste projektidest. Koondhajuvusarvutustes kasutatakse ümbruskonna teiste saasteallikate korral ainult nende saasteainete mõju, mis eraldub välisõhku tehissaarte gaasikatlamajast.

4.11.4 Lõhnahäiringu õiguslik regulatsioon Koostamisel on kasutatud http://www.envir.ee/718156 materjale. Lõhnaainete määramismetoodika erineb mõnevõrra tavapärasest saasteainete määramisest. Üheks põhjuseks on, et lõhnareostust põhjustab enamasti paljude ainete segu. Lisaks on üksikainete kontsentratsioonid väikesed ning nende täpne määramine raskendatud ja kulukas. Seepärast on lõhnareostuse määramiseks loodud omad meetodid, mis tuginevad paljuski olfaktoorsel analüüsil, st inimninal. Konkreetsetele saasteainetele (ka lõhnaained võivad olla saasteained) kehtivad välisõhu saastuse taseme piirväärtused, nt. mädamunalõhnalisele vesiniksulfiidile (H2 S) on ühe tunni ja 24 tunni keskmine piirväärtus 8 µg/m3, samas kui inimnina võib vesiniksulfiidi tunda juba alates 0,011-0,026 µg/m3. Välisõhu piirväärtused on kehtestatud lähtuvalt otsesest ohust inimtervisele, st terviseuuringud on näidanud, et otsest ohtu inimtervisele ei esine, kui saasteaine sisaldus välisõhus on alla kehtestatud saastatuse taseme piirväärtuse (samas suurem osa eriti ohtlikke aineid ei lõhnagi!). Ebameeldiva lõhna esinemine ja tajumine inimeste poolt on seotud pigem kaudse terviseohuga (stress, rahulolematus jne). Ebameeldiva lõhna määramisel kasutatakse Euroopas juba 1970-ndatest inimnina, st põhiküsimus on häirivus, mitte piirväärtuste ületamine ja sellega kaasnev otsene terviseoht. Häirivuse kohta saab paraku hinnangu anda ainult inimnina. 30 septembril 2004 jõustus välisõhu kaitse seadus, mis käsitleb ebameeldiva lõhnaga või ärritava iseloomuga lõhnaaineid, mis võivad põhjustada elanikkonnal soovimatut lõhnataju. §34 annab lõhnahäiringu üldise regulatsiooni. Lõhnahäiringu esinemise või mitteesinemise määrab selleks moodustatav ekspertrühm. Välisõhu kaitse seadusest lähtuv keskkonnaministri ministri määrus 02.07. 2007. a. määrus nr. 50 Lõhnaaine esinemise määramise ekspertrühma moodustamise kord, ekspertrühma liikmele esitatavad nõuded, lõhnaaine esinemise määramise kord ja määramiseks kasutatavate meetodite loetelu (RTL, 11.07.2007, 57, 1018) täpsustab lõhnahäiringu määramiseks kasutatavad määramismeetodid. Lõhnaainete määramiseks kasutatavad meetodeid:

1. Olfaktomeetria – lõhnaühikud, mis on aluseks lõhnaainete leviku modelleerimisel, määratakse inimninaga kasutades lahjendusaparaati. Lisaks saab olfaktomeetria abil kontrollida inimnina vastavust standardis EVS-EN 13725-2005 toodule n butanooliga, st hindamiseks “kõlbab” inimene, kellel on normaalne lõhnataju (ei kõlba liiga tundlikud ja liiga vähetundlikud inimesed);

2. Raster- ja hajumissuuna meetod – uuritav ala kaetakse mõõtepunktidega, milles varem olfaktomeetriga testitud inimesed hindavad lõhnaainete esinemist välisõhus – rastermeetodi puhul kehtib aastane mõõteperiood, hajumissuuna meetodi puhul on tegemist kiirhinnanguga. Määramismeetodid on Eestis standardiseeritud – EVS 888:2005 „Lõhnaainete määramine välisõhus välimõõtmiste teel”;



143

3. Elanikkonna küsitlemise meetodid – küsitlusi viiakse läbi kohalike elanike hulgas, kes on lõhna leviku alal elanud aastaid ja omavad olukorrast väga head ülevaadet (otsese ja kaudse häirivuse küsimustikud, EVS 887-1:2005 ja EVS 887-2:2005);

4. Lõhnaainete leviku modelleerimine välisõhus – sisendandmetena kasutatakse lisaks saasteallika ja topograafiliste parameetrite lõhnaühikuid, mis on saadud olfaktomeetrilise analüüsi teel, analüüsides saastallikast võetud lõhnaproovi on modelleerimistulemusena võimalik saada lõhnaühikute kontsentratsioon või esinemissagedus (nt tundides aasta kohta) uuritavas piirkonnas. Standard EVS 886-1:2005 „Lõhnaainete hajumine välisõhus, Osa 1: Põhialused”.

Kuna standardiseeritud määramismeetodid kehtivad alates 2005. a, võimaldab keskkonnaministri määrus nr. 50 kasutada kõiki määramismeetodeid. Kõik hindamisi läbi viivad isikud peavad olema testinud oma lõhnataju n-butanooliga. Vastav aparatuur (olfaktomeeter) on Eestis olemas Keskkonnaministeeriumil. Lõhnahäiringu fikseerimine

1. Lõhnahäiringu korral esitab isik kaebuse keskkonnainspektsioonile, kes kontrollib esmalt saastatuse taseme piirväärtustest kinnipidamist ja kaebuses esitatud ettevõtte tegevusvaldkonda, et tuvastada kas nimetatud ettevõtte tegevus võib/saab üldse lõhnahäiringut põhjustada.

2. Kaebuses märgitakse arvatavalt häiringut esilekutsuv ettevõtte, häiringu aeg, kestvus ja sagedus.

3. Kaebus vaadatakse läbi, ning otsustakse, kas see on põhjendatud või mitte. Samuti peab keskkonnainspektsioon analüüsima saasteainete piirväärtuste ületamise võimalust ning võimalusel tuleb tellida saasteainete mõõtmised.

4. Kui isiku kaebus on põhjendatud (st ettevõtte seos lõhnahäiringuga on reaalne ja saasteaine piirväärtuse ületamist ei tuvastatud), tehakse ettevõttele ettepanek võtta tarvitusele meetmed lõhnahäiringu vähendamiseks – selleks peab ettevõte koostama tegevusplaani, mille sobivusel kinnitab maakonna keskkonnateenistus.

5. Juhul kui ettevõte ei nõustu lõhnahäiringut vähendama ning keskkonnainspektsioon on endiselt veendunud lõhnahäiringu olemasolus, siis asutakse lõhnahäiringut määrama eelnevalt kirjeldatud meetoditega kutsudes kokku vastava ekspertrühma.

Allikaks Keskkonnaõiguse keskuse koduleheküljelt ebameeldiva või ärritava lõhna käsitlus http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid/teemavaldkonnad/valisohu-kaitse#title Lõhnaainete emissioone keskkonnalubades ei reguleerita, samas on ebameeldivat või ärritavat lõhna tekitava saasteallika valdaja välisõhu kaitse seaduse kohaselt kohustatud lõhnaaine esinemise tuvastamisel koostama lõhnaainete vähendamise tegevuskava. Isikutel, keda ebameeldiv või ärritav lõhn mõjutab, on õigus pöörduda kaebusega Keskkonnainspektsiooni poole. Soovimatu lõhnataju tuvastamiseks moodustatakse Keskkonnainspektsiooni otsuse alusel vastavalt keskkonnaministri määrusele ekspertrühm (nn lõhnakomisjon).

4.11.5 Praktikas ilmnenud lõhna probleemide õiguslik analüüs Peatükis on esitatud analüüsi „Müra ja lõhn. Praktikas ilmnenud probleemide õiguslik analüüs” (Koostajad: Liis Keerberg, Kärt Vaarmari, SA Keskkonnaõiguse Keskus. Tartu, juuni 2010) kokkuvõte.



144

Õigusliku analüüsi koostas Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) projekti „Keskkonnaalaste juhtumite õiguslik käsitlemine ja analüüs“ raames. Projekt kestis 2008. a maikuust kuni 2010. a maikuuni ning see viidi ellu Vabaühenduste Fondi toetusel, mida rahastasid Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel. Õigusliku analüüsi tegijad on väitnud, et ebameeldiva lõhna tuvastamine on küllaltki probleemne ja juhul, kui lõhna ülemäärane esinemine siiski tuvastatakse, peab saastaja koostama lõhna vähendamise tegevuskava, mille kinnitab Keskkonnaamet. Tegevuskava sisule ega vormile ei ole kehtestatud konkreetseid nõudeid ning seetõttu on võimalik, et selles kehtestatavad meetmed ei ole kontrollitavad ega lahenda lõhnaprobleemi. Lõhna vähendamise tegevuskava koostamisse ei ole ette nähtud avalikkuse kaasamist. Avalikkuse kaasamine võimaldaks aga meetmete ebatõhusust vähendada - inimesed, keda ebameeldiv lõhn häirib, võiksid olla abiks leevendavate meetmete toimivuse hindamisel või nende soovitamisel. Lõhna vähendamise tegevuskavale ei ole ette nähtud ka järelseiret, aruandlust, kehtivusaega või tegevuskava ülevaatamise kohustust ega muutmise või täiendamise võimalust. Kuigi KKI- l on ka iseseisvalt (ilma kellegi kaebuseta) võimalik nõuete täitmist kontrollida, ei pruugi selleks ilma kaebusteta initsiatiivi tekkida ja regulaarset nõuete täitmise kontrolli tegelikkuses ei toimu. See toob kaasa olukorra, kus lõhnasituatsiooni halvenemisel ei ole võimalik saada uut hinnangut nn lõhnakomisjonil, kuna kehtiva lõhna vähendamise tegevuskava olemasolul lõhnakomisjoni kokku ei kutsuta. Õigusliku analüüsi koostajate arvates ei täida lõhna vähendamise tegevuskava praegusel kujul (sh. järelevalve regulatsiooni arvestades) oma eesmärki – probleemi lahendamise asemel seab see lõhnakaebuse esitaja veel nõutumasse olukorda, kuna kava olemasoluga justkui olekski kõik korras ning edasiste lõhnaekspertiiside tegemisest keeldutakse.

4.11.6 Tallinna prügila komposteerimisprotsessi lõhnaainete modelleerimine ja selle tulem

Lõhna uuringust „Lõhnaainete mõõtmised ja hajumise modelleerimine Tallinna prügilast” (OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Koostajad: Tallinn, 2009) on alljärgnevalt käsitletud komposteerimist käsitlevat osa. KSH tegemise algetapil oli antud uuring ainuke ekspertidele kättesaadav komposteerimisega eralduva lõhna probleemi käsitlev uuring Tallinna linna piirkonnas vahetu mõjuga kohalikele elanikele. Antud uuringu tulemustele lisas olulist väärtust avalikkuse kohene tagasiside kolmest prügilast edelas, kirdes ja loodes olevast külast. Modelleerimine näitas, et seadusest tulenevat lõhnainete piirväärtusi ei ületatud, aga tagasiside küladest oli, et haisu probleemid jätkusid. Taolise olukorra tekkimise võimalust oli mõningaselt käsitletud üleeelmises peatükis 4.11.4 Lõhnahäiringu õiguslik regulatsioon. Tallinna prügila lõhnauuringu raames teostati lõhnaainete emissiooni mõõtmised ja nende hajumise matemaatiline modelleerimine Tallinna prügila tootmisterritooriumil.



145

Lõhnaainetele on kehtestatud piirväärtus, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15 % aasta tundidest. Teiste sõnadega kui lõhnaaineid esineb aastas alla 15% aasta kogu tundidest (ca 130 tundi), siis seda ei loeta häirivaks. Nö lõhnatunni ja astronoomilise tunni vahe on selles, et üks lõhnatund on teoreetiline suurus, mille juures eeldatakse, et kui välimõõtmistel tehti kindlaks, et lõhn esines mõõtepunktis 3 x 10 minutilise perioodi jooksul rohkem kui 50% ajast, siis loetakse see lõhnatunniks. Lõhnaainete esinemisprotsent määratakse kindlaks kas välimõõtmiste (hajumissuuna ja/või rastermeetod, meetodid on kirjeldatud standardis EVS 888) või lõhnaainete hajumismudelitega (peavad vastama standardile EVS 886 - 1). Hajumismudelid nõuavad sisendandmetena lisaks meteoroloogilistele ja saasteallika tehnilistele parameetritele ka lõhnaainete emissiooni, mida tähistatakse tavapäraselt OU/s (lõhnaühikuid sekundis). Lõhnaühikud määratakse olfaktomeetrilise analüüsi teel ning tulemus esitatakse lõhnaühikute kontsentratsioonina - OU/m3 (lõhnaühikuid kuupmeetris). Sisuliselt näitab lõhnaühikute kontsentratsioon lõhnaproovi lahjendusastet, mille juures vähemalt 50% proovi hindajaid lõhna tajusid, nt kontsentratsiooni 64 000 OU/m3 on lõhnaproovi lahjendatud 64 000 korda ning vähemalt 50% hindajatest tajusid lõhna. Välisõhu kvaliteedi piirväärtused (sh lõhnaainete esinemisprotsent) peavad olema tagatud väljaspool ettevõtte tootmisterritooriumi. Lõhnaainete piirväärtus erineb tavapäraste saasteainete piirväärtusest selle poolest, et selle tagamist saab nõuda elanikkonna kaebuste ja hindamistulemuste põhjal, st kui teiste saasteainete piirväärtuste tagamine välisõhus on kohustuslik kõigile ja kõikjal, siis lõhnaainete puhul võetakse esmajärjekorras arvesse kohaliku elanikkonna reaktsiooni (kaebused) lõhnaainete olemasolu suhtes. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse teostatud uuringu kokkuvõte:

1. Tulemusest on näha, et komposteerimisprotsess on Tallinna prügilas peamine ja olulisim lõhnaainete saasteallikas.

2. Mõõtetulemustest võib järeldada, et lõhnaainete kontsentratsioonid komposteerimisprotsessi protsessi käigus vähenevad.

3. Kõrgendatud lõhnaainete kontsentratsioone võib eeldada komposti segamisetappides, kus lõhnaainete kontsentratsioonid võivad suureneda mitmeid kordi. Modelleerimistulemuste põhjal võime järeldada, et ettevõttest põhja suunal asuvad elamud peavad arvestama 5-10%-lise lõhnaainete esinemistõenäosusega, millega ei ületata kehtivat lõhnaainete aastast piirväärtust.

4. Samas peab arvestama asjaoluga, et 5-10% aasta lõhnatundidest võib tähendada reaalselt 44 - 88 astronoomilist lõhnatundi.

5. Arvestades seda, et tegemist on matemaatilise hajumisarvutusega, mida ei ole reaalsete välimõõtmistega kontrollitud, siis oleks soovitatav teostada Tallinna prügila lähiümbruses lõhna välisõhus esinemissageduse mõõtmised vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 50, et võrrelda olemasolevat taset modelleeritud tasemega.

6. Tallinna prügilas tehtud lõhnauuringu jooniselt 6 selgub, et seadusega kehtestatud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendi piirväärtuse 15 %-st kõrgem ala ulatub prügila saasteallikast (komposteerimisala) kuni ca 600 m kaugusele ja sellest kaugemal ei ületata kehtivat lõhnaainete piirväärtust.

Olukord vahetult peale uuringut. Eesti Päevaleht 23.09.2009 Ulvar Käärt „Tallinna prügila lämmatab haisuga, uuringutulemused haisu ei tähelda”. Eelnimetatud artiklist:



146

• Hiljuti Tallinna prügila tellitud haisu mudeluuringu tulemused näitavad, et prügila ümbrusesse jäävad külad pideva haisu käes kannatada ei tohiks. Ent kohalikud, kes on pidevalt haisu üle kaevanud, kinnitavad hoopis midagi muud.

• Keskkonnauuringute keskuse tehtud uuringu tulemuste kohaselt levib ümbruskonda ebameeldivat lehka peamiselt prügila komposteerimisväljakult ja see peaks lähimate elamuteni jõudma aastas vaid mõnel korral. „Modelleerimistulemuste põhjal võime järeldada, et ettevõttest põhja suunal asuvad elamud peavad arvestama viie- kuni kümneprotsendilise lõhnaainete esinemise tõenäosusega, millega ei ületata kehtivat lõhnaainete aastast piirväärtust,” seisab uuringutulemustes.

• Seadused on lõhnaainete piirväärtuseks õhus seadnud viieteistprotsendise määra ja sellest alates peab tekitaja võtma kasutusele meetmed.

• Prügilast edelasse jääva Võerdla küla vanem Pirtet Pintman-Hellaste ütles, et kuigi uuringutulemuste järgi ei tohiks hais nende külani üldse ulatuda, ei saa ta sellega kuidagi nõustuda. Hais on tema kinnitusel Võerdlas ikkagi üsna tavaline nähtus.

• Prügilast kirdesse jääva Manniva küla vanem Priit Parktal nentis, et seal kandis on haisupäevi aastas vähemalt paarkümmend, kõik sõltub ilmastikuoludest, kuid kui haisu on juba tunda, siis tugevalt.

• Prügilast loodesse jääva Rebala küla vanema Jaak Nairismägi. sõnul jõuab hais külla igal nädalal, olenevalt ilmastiku oludest, samas viimastel kuudel pole haisu eriti tunda olnud.

• Tallinna Prügila AS-i juhatuse liige Allan Pohlak informeeris , et prügila jaoks oli oluline uuringuga teada saada, kui tugeva tuulega ja kui kaugele võib lõhn aunadest levida, et teaksime oma tööd vastavalt sättida, julgemata siiski vastu vaielda, et tegelikkuses esineb haisu uuringutulemustes esile toodust enam. Tema sõnul on ettevõttele haisuprobleem teada, kuid alati, kui kuskile on haisuteate peale kohale mindud, pole seda haisu mingil põhjusel enam tunda olnud.

Tallinna prügila lõhnaainete hajuvust ei saa otseselt üle kanda reoveepuhastusjaama komposteerimisväljakute iseloomustamiseks. Olulisemad põhjused:

1. Hajumistingimused on erinevad. Ühel juhul lõhnaallikast saastatava objektini on lõhna levik ainult maismaal, teisel juhul levik maismaalt merealale ja siis uuesti rajatud maismaale ning erinevad mikrokliimavööndid. Eeldatavalt peaksid tehissaarte juures hajumistingimused olema paremad ja seega ka lõhna ärritav mõju peaks olema nõrgem. Samas ainult saartel tehtavad reaalsed välimõõtmised võivad seda kinnitada või ümber lükata.

2. Lõhnaainete buketis võib olla erinevusi (kompostimise materjalid on erinevad) ja seega lõhna ärritavuses astmes.

4.11.7 Lõhnaprobleem Paljassaare poolsaarel ja sellega senine tegelemine Mitmesugustele saasteainetele on kehtestatud piirväärtused, kuid tihti võib sellest väheseks jääda. Mõõtes ainete kontsentratsioone õhus, võib aine kontsentratsioon jääda lubatu piiresse, kuid lõhn on sellele vaatamata tunda. Lõhna puhul on tõmmatud paralleele müraga – ta otseselt ei häiri füüsiliselt, pigem psüühiliselt – häirib ja põhjustab inimestes stressi, vastumeelsust kohale, kus häiring esineb. Lõhn tekib eelkõige läbi anaeroobse mikrobioloogilise lagunemisprotsessi, kus lagundatakse orgaanilised ühendid. Tingimused anaeroobseks mikrobioloogiliseks lagunemisprotsessiks ja sellega seoses ka lõhna tekkeks: kõrged temperatuurid, kõrge niiskusaste, madal C/N suhe.



147

Vahekaugused (s.t kaugus elurajoonist) on tööstusettevõtetele enamasti eelnevalt kindlaks määratud. Paljassaare reoveepuhastusjaama kuja on vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.05.2001. a määrusele nr 171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, mille kohaselt planeeringualale lähimate reoveepuhastusseadmete, kompostimis- ja avariiväljakute kuja on 300 m. Vahekaugusi on võimalik vähendada, kui suudetakse lõhnaaineid puhastusseadmetega vähendada ja modelleerimisega tõestada, et lõhnaainete levik on väiksem kui kehtestatud vahekaugus. Lõhnareostust on võimalik vähendada nii bioloogiliste kui ka füüsikalis keemiliste vahenditega. Lõhnareostuse vähendamiseks kasutatakse enamasti biofiltreid ja biopesureid. Üldiselt muda käitlemisel sõltub lõhna eemaldusprotsent vastavalt käitluskohale ning parim tulemus saavutatakse keemilise või bioloogilise filtreerimisega hoones, mille lõhna eemaldusprotsendid on vastavalt 95 % ja 90 %. Mudaväljakutelt leviva lõhna takistamiseks on võimalik kasutada muda katmist presendiga või kergkruusaga ning lõhna eemaldusprotsendid on sel juhul vastavalt 80 % ja 70 %. Kuna piirkonda arendatakse ja reoveepuhastusjaama kõrvale planeeritakse Paljassaare põik 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kohaselt uusi kaasaegseid elamualasid, siis eeldas see eelnimetatud planeeringuga kavandatu puhul lõhnast tekkida võiva probleemiga detailsemat tegelemist. Paljassaare põik 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringule algatati KSH, mida teeb OÜ Adepte Ekspert. Paljassaare põik 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu KSH programmis (ecobay_ksh_programm_ecobay_hk_13.10.2010.pdf) on toodud, et reoveepuhastusjaama lõhnaainete levik määratakse ja modelleeritakse lähtuvalt keskkonnaministri 2. juuli 2007 määruse nr 50 Lõhnaaine esinemise määramise ekspertrühma moodustamise kord, ekspertrühma liikmetele esitatavad nõuded, lõhnaaine esinemise määramise kord ja määramiseks kasutatavate meetodite loetelu nõuetest. Lõhnauuringu teostamiseks võetakse proovid potentsiaalsete lõhnaallikate pinnalt, proovidele tehakse olfaktomeetriline analüüs mille tulemuste põhjal teostatakse lõhnaainete hajumisarvutused. Reoveepuhasti välisõhu saaste hindamisel lähtutakse AS Tallinna Veele väljastatud välisõhu saasteloast. KSH algatamisdokumendis (TLV korraldus 30.06.2010 nr 1139-k) oli esitatud lõhnauuringu vajadus. Lõhnaprobleemiga põhjalikult tegelemise põhjuseks antud detailplaneeringu puhul oli, et VV 16.05.2001. a määruse nr 171 kohane 300 m kuja hõlmab endas ca 65 % Paljassaare põik 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu alast ning lähim reoveepuhastusseade (järelsetiti) asub 20 m kaugusel planeeringualast. Lisaks on planeeringualasse hõlmatud osaliselt üks kompostimisväljakutest (allikas: Paljassaare põik 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu KSH programm). Keskkonnaametile heakskiitmiseks esitatud Paljassaare tehissaare detailplaneeringu KSH aruande täiendamise ajal valmis Paljassaare põik kinnistu ja lähiala detailplaneeringu KSH protsessis OÜ Adepte Ekspert poolt Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ-lt tellitud lõhnauuring. Lõhnauuringu kasutusega seonduvat on käsitletud peatükis 1.10 Raskused KSH läbiviimisel ja nende lahendamine. OÜ Adepte Ekspert loal on antud lõhnauuringut kasutatud KSH aruande täiendamisel peatükkides 4.11.8.3 Paljassaare poolsaare välisõhu kvaliteet välisõhu alusel ja 4.11.8.4 Tehissaartel välisõhu uuringu hajuvusarvutuste põhjal saadud saastetasemed.



148

Paljassaare reoveepuhastusjaamast tekkida võiva ebameeldiva lõhna käsitlus Tallinna Keskkonnaameti kirjades Paljassaare tehissaarte KSH protsessis Tallinna Keskkonnaameti 21.01.2011 nr 6.1-44/10/2175 kirjas (lisa 23) ebameeldivat lõhna Paljassaare tehissaarte detailplaneeringut puudutav täiendusettepanek: Aruande ptk 2.1.1 ja 4.9.1toodud viited ehitusprojektide staadiumis kaebuste informatsiooni küsimise kohta ei ole õiged, sest lõhnaprobleemiga tuleb tegeleda juba planeerimise staadiumis ning see on üheks oluliseks inimese tervist ja heaolu mõjutavaks teguriks. Reoveepuhastusjaama lõhna probleemi hindamisel ei saa aluseks võtta esitatud kaebuste hulka, sest Paljassaare poolsaar on olnud kasutusel peamiselt tööstus- ja ettevõtlusalana, mistõttu on kaebuste arv väike. Esitatavate kaebuste hulk võib suureneda alles siis, kui on välja arendatud elamupiirkonnad, kuid seda tuleb ennetada juba planeerimisprotsessis. Kõik kavandatavad arendused ja menetletavad planeeringud peavad arvestama, et Paljassaare poolsaarel asub Tallinna linna reoveepuhastusjaam, mis võib tekitada häiringuid ebameeldiva lõhna, müra jm näol. Tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist ja võimaliku probleemi tekkimine peab olema selgitatud juba detailplaneeringus, kus on vajalik määrata ka vastavad keskkonnatingimused negatiivse mõju leevendamiseks. Lisaks peavad detailplaneeringus olema vastavad lõhna levikuga seotud ohud välja toodud, et tulevased elanikud jt saarel viibijad oleks võimalikust probleemist teadlikud. Keskkonnainspektsiooni andmetel on viimase kahe aasta jooksul tulnud kolm kaebust, milles viidatakse puhastusjaamast tulevale ebameeldivale lõhnale. Kaebuste alusel ei ole Keskkonnainspektsiooni poolt Tallinna Vesi AS-le ebameeldivat lõhna vähendavaid nõudeid esitanud. AS Tallinna Vesi andmetel kujast (300 m) kaugemalt kaebusi esitatud ei ole. Kuna Paljassaare põik 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu KSH protsessis oli vahepeal valminud välisõhu kvaliteedi uuring, siis Tallinna Keskkonnaamet 27.05.2011 nr 6.1-4.4/916 (lisa 26) leidis, et KSH aruandes Corson OÜ peab uuringut analüüsima. Paljassaare põik 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu KSH protsessis tehtud välisõhu uuringu Paljassaare poolsaare välisõhu kvaliteedi mõõtmised ja arvutuslik hindamine. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2011. hinnanguid on käsitletud peatükkides 4.11.8.2 Paljassaare põik 16 planeeringu välisõhu uuring ja 4.11.8.4 Tehissaartel välisõhu uuringu hajuvusarvutuste põhjal saastetasemed. Lõhna käsitlus Paljassaare hoiuala KKK koostamisel Peaaegu viis aastat tagasi toimusid Paljassaare hoiuala KKK väljatöötamise käigus olulise tähtsusega arutelud ja otsustused. Nendel töökoosolekutel osalesid nii Tallinna linna erinevate ametkondade, keskkonnateenistuse, looduskaitse, Tallinna Vesi AS, Tallinna linnuklubi jt esindajad. Toimunud viie töökoosoleku käigus ühel korral käsitleti lõhna küsimust. Paljassaare hoiuala KKK-st Paljassaare hoiuala kaitsekorralduskava koostamise huvipoolte 3. koosoleku 12.09.2006 protokollist Tallinna Vesi AS esindaja kommentaar: „Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded on ümber Reoveepuhastusjaama 300 m kuja, mis seab piirangud selle ala hoonestusele. Maa sihtotstarve on jäätmekäitlusmaa. Tegu on endise prügilaga. Arvestada tuleks ka seda, et reovesi ja selle käitlus on seotud ebameeldiva lõhna ja jäätmetega ning see oli, on ja jääb. Vastavalt ülaltoodud määrusele oli valitud reoveekäitlusjaamale sobivaim koht Tallinnas ning omavalitsus peaks seda arvestama edaspidistes planeeringutes. Linde meie tegevus ei häiri, sest nad on toidu- ja soojaotsingutel meie territooriumil sagedased külalised”.



149

Paljassaare hoiuala KKK väljatöötamisel ei olnud võimalik lõhnaprobleemi oluline. Pikakari avalik rand. Pikakari rand asub tehissaarte planeeringuala piirist põhjasuunas ca 800 m kaugusel. Peatükis 4.1.3 Põhja-Tallinna arengukava aastateks 2007-2010 on Pikakari avalikust rannast väike ülevaade. Alljärgnevalt on käsitletud Pikakari avaliku ranna kasutamise ja selle võimalikku seost või mitteseost piirkonnas levida võiva ebameeldiva lõhna probleemiga. Peale Pikakari avaliku ranna avamist on randa kasutanud alates 2006 aasta suvest kuni 2010. a sügiseni (mai-sept) eeldatavalt mitmed tuhanded inimesed (näiteks Pikakari rannas oli 11.07.2010 pärastlõunal 500 inimest). Puhkajate kontingent on olnud kirju alates väikelastest vanuriteni („inimninad“ - erineva lõhna tajumise ja taluvusega Tallinnast ning mujalt). Pikakari rannast edelas ca 400 meetri kaugusel on Paljassaare reoveepuhastusjaama komposteerimisväljakud. Edelatuulte korral peaks võimaliku probleemina Pikakari randa jõudma ebameeldiv lõhn. Ebameeldiva lõhna jõudmist või mitte jõudmist randa ei ole tuvastatud. Paljassaare põik 16 planeeringule 2011. aasta algul valminud välisõhu kvaliteedi uuringu põhjal ei ole kompostimisväljak antud piirkonnas oluline H2S allikas vaid selleks on mehhaaniline puhasti (kaugus rannast ca 800 m). Mitmete tuhandete rannakülastajate lõhnatajumised on eeldatavalt olnud väga erinevad. Samas kui ebameeldiva lõhna probleem on rannas oluline, siis oleks eeldatavalt pidanud olema rannakülastajatelt (viis aastat, tuhanded puhkajad, erinevad „inimninad“, erinevad tuulte suunad ja kliimatingimused) kaebusi. Kuna puuduvad kaebused G4S rannavalvele, Keskkonnainspektsioonile, Tallinna Keskkonnateenistusele ja Tallinna Vesi AS-le ning meedia väljaannetele, siis võiks eeldada, et Pikakari rannas 400 m kaugusel komposteerimisväljakutelt ei ole ranna kasutajatele olnud olulist lõhnahäiringut, mis oleks sundinud kaebusi esitama. Teine kaudne eelmise lõiguga seonduv: kui KOV otsustas viis aastat tagasi rajada ca 400 m kaugusele Paljassaare reoveepuhastusjaama kompostiväljakutest Pikakari avaliku ranna, siis eeldatavalt pidi olema arutusel ja otsustamisel ka võimaliku lõhnahäiringu küsimus. Ekspertide arvates sai KOV avada avaliku ranna olles kindlalt veendunud, et selle avamisega ei kaasne ohtu inimeste tervisele sealhulgas ka ebameeldiva lõhna näol. Eeldatavalt „haisvasse randa“ ei taha keegi puhkama minna. Käies 04.06.2011 Paljassaare reoveepuhastusjaama (Paljassaare põik 14) avatud uste päeval ekspert ei tuvastanud ei Pikakari rannas ega vahetult kompostiväljakul komposti aunade vahel (kella 13.00 ja 14.00 vahel) mingitki lõhna häiringut. Tuul rannas oli komposti aunade poolt. Kõik aunad olid valmis ja ei toimunud komposti valmistamist ega segamist. Antud juhul on see lihtsalt Paljassaare reoveepuhastusjaama lähistel mitteelava tavakodaniku „kalibreerimata nina” hinnang.



150

4.11.8 Paljassaare tehissaarte alal võimaliku ebameeldiva lõhnahäiringu olemus ja selle lahendusvõimalused

4.11.8.1 Ülevaade lõhnahäiringu käsitluse materjalidest Ülevaade.

1. Peatükis 4.11.4 Lõhnahäiringu õiguslik regulatsioon käsitleti lõhnaainete määramismetoodikat, häirivuse olemust ja esitati, kuidas on Eestis õiguslikult lõhnahäiring lahendatud.

2. Peatükis 4.11.5 Praktikas ilmnenud lõhna probleemide õiguslik analüüs (edaspidi tekstis õiguslik analüüs) käsitleti praktikas ilmnenud lõhnaprobleemide analüüsi lõppjäreldusi.

3. Peatükis 4.11.6 Tallinna prügila komposteerimisprotsessi lõhnaainete modelleerimine ja selle tulem (edaspidi tekstis prügila lõhnauuring) on selgituslik ülevaade ja kokkuvõte Tallinna prügilas tehtud lõhnauuringust. Antud uuringu tulemustele lisas olulist väärtust avalikkuse kohene tagasiside kolmest prügilast edelas, kirdes ja loodes olevast külast. Modelleerimine näitas, et seadusest tulenevat lõhnainete piirväärtusi ei ületatud, aga tagasiside küladest oli, et haisu probleemid jätkusid. Taolise olukorra tekkimise võimalust oli mõningaselt käsitletud üleeelmises peatükis 4.11.4 Lõhnahäiringu õiguslik regulatsioon. Prügila lõhnauuringu kokkuvõtte viiendas punktis on toodud vajadus kontrollida modelleerimise hajumisarvutust kohapealsete reaalsete välimõõtmistega. Seda vajadust ilmestab otseselt Eesti Päevalehe artikkel.

4. Peatükis 4.11.7 Lõhnaprobleem piirkonnas ja sellega senine tegelemine on esitatud Paljassaare reoveepuhastusjaamast levida võiva ebameeldiva lõhna senine käsitlus

5. Paljassaare poolsaare välisõhu kvaliteedi mõõtmised ja arvutuslik hindamine. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn 2011. Antud välisõhu kvaliteedi mõõtmine ja arvutuslik hindamine tehti Paljassaare põik 16 detailplaneeringule. Antud uuringu teinud eksperdid on lõhnaprobleemi käsitlenud Paljassaare põik 16 detailplaneeringu seisukohast.

6. AS Tallinna Vesi 15.03.2012 nr 3/1213763-1 (lisa 29) selgitus Corson OÜ päringule lõhnahäiringu probleemi kohta.

7. Punane Puu koolituskeskuses 03.06.2010 lektor Erik Teinemaa poolt läbiviidud koolituse Lõhn ja õhusaaste. Ennetus- ja leevendusmeetmed materjalid. Koolituses osalesid M. Viigisalu ja K-A. Parksepp.

8. KSH protsessis osalenud ekspertide Paljassaare poolsaarel tehtud tähelepanekud ja varasemad kogemused ning meedia materjalid.

Paljassaare tehissaartele ei ole kavandatud ebameeldivat lõhna levitavat tegevust (näiteks reoveesette komposteerimine). Lõhna leviku võimalust tehissaartele on käsitlenud Tallinna Keskkonnaamet oma kirjades (25.02.2010, 28.10.2010, 21.01.2011 ja 27.05.2011).

4.11.8.2 Paljassaare põik 16 planeeringu välisõhu uuring Peatükk on koostatud Paljassaare poolsaare välisõhu kvaliteedi mõõtmised ja arvutuslik hindamine OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Tallinn 2011 (edaspidi välisõhu uuring või EKUK*) lõhnauuringu põhjal. Lisas 27 esitatud eelnimetatud uuringu joonised on uuringus



151

olnud numeratsioonis. Antud peatükis Keskkonnauuringu Keskuse ekspertide esitatu kehtib ainult Paljassaare põik 16 planeeringu kohta. Väljavõtted välisõhu uuringust

• Puhastusseadme erinevatest tehnoloogilistest etappidest eraldub välisõhku mitmesuguseid saasteaineid. Nendeks saasteaineteks on enamasti vesiniksulfiid, lenduvad orgaanilised ühendid ning muud identifitseerimata lõhnaained, mida tajutakse ebameeldivana. Välisõhku eralduvate saasteainete kogused sõltuvad puhastusseadmesse juhitava reovee koostisest, puhastusprotsessi efektiivsusest ja puhasti tüübist. Uuringu mõõtmiste juures keskenduti H2S ja lõhnaainete mõõtmistele, eesmärgiga selgitada välja RPJ mõju H2S ja lõhna osas ümberkaudsetele kinnistutele.

• Kuna Paljassaare põik 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu käigus on ette nähtud liiklusvoogude kasv Paljassaare piirkonnas (välisõhu uuringus oli arvestatud ka tehissaarte planeeringuga lisanduv liikluskasv), siis hinnati uuringus ka lisanduva liikluse mõju õhu kvaliteedile. Mõju hinnati saasteainete nagu NO2, PM10, NMVOC ja CO osas.

• Mõõtmised toimusid 23.09.2010 kuni 03.11.2010. RPJ töötas proovide võtmise ajal tavapärasel režiimil ning võib eeldada, et saasteainete heitkogused on sarnased ka soojemal aastaajal, kuna reoveepuhastusprotsess on sarnane kogu aasta lõikes.

• Kompostimisväljakutelt võeti proove värsketelt ja laagerdunud aunadelt. Ootuspäraselt olid värskete aunade tulemused mõnevõrra kõrgemad. Samas näitavad passiivproovlite tulemused (mõõteperioodil segati aunu), et kompostimisväljak ei ole antud piirkonnas oluline H2S allikas, kuna keskmised tasemed olid väga madalad. See ei välista antud saasteallika olulisust lõhnaainete osas, kuna kompostimisprotsessides domineerivad lõhnapõhjustajatena enamasti teised saasteained nagu erinevad orgaanilised ühendid ja ammoniaak. Kompostiaunade segamisest tingitud efekt võimendub kui seda tehakse ebasoodsatel ilmastikutingimustel. Lõhnaainete hajumise modelleerimisel kasutati mõõdetud maksimaalseid ja keskmisi tulemusi.

• Välisõhu uuringu mõõtetulemused on toodud tabelis 4.7. Tabel 4.7. Saasteainete hetkkogused (Allikas: EKUK*)

Välisõhu kvaliteedi mõõtmised Välisõhu kvaliteedi hindamiseks ja RPJ-st pärinevate saasteainete hajumisarvutuste kontrolliks paigaldati 20.10.2010 kuni 03.11.2010 10 mõõtepunkti H2S passiivproovlid. Saasteainetele kehtivad välisõhu kvaliteedi piirväärtused on toodud tabelis 4.8. Lõhnaainetele on kehtestatud piirväärtus, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15 % aasta lõhnatundidest. Lõhnaainetele on kehtestatud piirväärtus, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15 % aasta lõhnatundidest. Teiste sõnadega kui lõhnaaineid esineb aastas alla 15% aasta kogu tundidest (ca 130 tundi), siis seda ei loeta häirivaks. Nö lõhnatunni ja



152

astronoomilise tunni vahe on selles, et üks lõhnatund on teoreetiline suurus, mille juures eeldatakse, et kui välimõõtmistel tehti kindlaks, et lõhn esines mõõtepunktis 10 minutilise perioodi jooksul rohkem kui 50% ajast, siis loetakse see lõhnatunniks (EKUK*). Tabel 4.8. Saasteainete piirväärtused (Allikas: EKUK*)

1 8 tunni keskmine piirväärtus 2 Lubatud ületada 18 korda aastas 3 Lubatud ületada 7 korda aastas 4 Kasutatud alifaatsete süsivesinike SPV1-te Passiivproovlite mõõtetulemused on toodud lisas 27 joonisel 8. Mõõtetulemustest selgub, et mehaanilise puhasti läheduses olid H2S tasemed kõrgeimad, ulatudes perioodi keskmisena 11,92 µg/m3. Oluliselt kõrgem H2S tase oli ka eelpuhasti ja aeratsionibasseinide ümbruses, teistes punktides jäi H2S tase vahemikku 0,5 kuni3 µg/m3. Passiivproovlite mõõtetulemuste põhjal hinnati mõõdetud saasteainete hetkkoguste adekvaatsust (EKUK*). Mõõte- ja modelleerimistulemuste võrdlus on toodud tabelis 4.9. Saasteainete hajumisarvutused teostati nii keskmiste kui ka maksimaalsete hetkkogustega. Hajumisarvutustest võib järeldada, et maksimaalsete hetkkoguste korral küündivad H2S maksimaalsed tasemed mehaanilise puhasti ja eelsetitite läheduses kuni 545,7 µg/m3 ning ületatakse SPV1-te ka ettevõtte tootmisterritooriumi piiril ja väljaspool seda. H2S lõhnaläve ületav tase (1,5 µg/m3) on täheldatav kogu Paljassaare poolsaarel (EKUK*). H2S maksimaalsed tasemed keskmiste hetkkogustega küündivad mehaanilise puhasti ja eelsetitite läheduses kuni 138 µg/m3 ning teatud punktides (läänes) ületatakse ka SPV1-te tootmisterritooriumi piiril. H2S keskmised tasemed keskmiste hetkkogustega ulatuvad 54,71 µg/m3 ning H2S lõhn on tajutav ka väljaspool ettevõtte tootmisterritooriumit (EKUK*). Tabel 4.9. Modelleerimis- ja mõõtetulemuste võrdlus (Allikas: EKUK*)



153

Hajumisarvutuste tulemused on toodud lisas 27 joonistel 15 kuni 26. Lõhnaainete osas on maksimaalsete hetkkoguste juures lõhn tajutav kogu poolsaarel ning suuremal osal poolsaarest esineb lõhna rohkem kui 15%-l. Keskmiste hetkkoguste kasutamisel on lõhn samuti tajutav suuremal osal poolsaarest ning küündib ka Paljassaare põik 16 planeeringualal üle 15%. Juhul kui teostada lõhnaainete hajumisarvutused vaid mehaanilisest puhastist pärinevate lõhnaainete maksimaalsete hetkkogustega (lisa 27 joonis 20), siis on näha, et enamuse lõhnaainete esinemissagedusest on põhjustatud mehhaanilise puhasti poolt. Lisa 27 joonisel 21 on toodud lõhnaainete hajumisarvutused kõigist teistest saasteallikatest (ilma mehaanilise puhastita) ning jooniselt on näha, et lõhnaainete esinemissagedused planeeringualal jäävad normi piiresse, kuid arvestada tuleb kuni 15% esinemissageduse tõenäosusega, st reaalsuses suhteliselt sageda lõhnaga. Seega ei pruugi vaid mehhaanilise puhasti heitkoguste vähendamine tagada Paljassaare põik 16 planeeringualal elanikkonnale vastuvõetavat lõhna esinemissagedust (EKUK*). . Välisõhu kvaliteedi uuringu alusel (tabel 4.7) ei ole Paljassaare reoveepuhastusjaama kompostimisväljak antud piirkonnas oluline H2S allikas, kuna keskmised tasemed olid väga madalad. Paljassaare poolsaare H2S oluliseks allikaks on reoveepuhastusjaama reovee mehhaaniline puhastus. Liiklusvoogude kasv piirkonnas ei mõjuta oluliselt õhukvaliteeti ning tulenevalt liiklusvoogude kasvust, ei ületata õhukvaliteedi piirväärtusi (EKUK*). Välisõhu uuringus tehtud järeldused Hajuvusarvutustest järeldub, et AS Tallinna Vesi Paljassaare RPJ saasteallikate koosmõjul maapinnalähedases õhukihis ületatakse vesiniksulfiidi ja lõhnaainete saastetaset väljapool tootmisterritooriumi piire, sh Paljassaare põik 16 planeeringualal. Liiklusvoogude kasv piirkonnas ei mõjuta oluliselt õhukvaliteeti ning tulenevalt liiklusvoogude kasvust, ei ületata õhukvaliteedi piirväärtusi. Selleks, et tagada vastavus välisõhu kvaliteedi piirväärtustele ja et vältida võimalikke hilisemaid lõhnakaebusi Paljassaare põik 16 planeeringualal, on üheks arvestatavaks meetmeks heitkoguste vähendamine RPJ-s. Meetme rakendamine eeldaks H2S ja lõhnaainete osas oluliste saasteallikate ümberehitamist selliselt, et sealt väljuvad saasteained oleksid suunatud läbi õhufiltrite või muude õhupuhastite, mis vähendavad õhku paisatavate



154

saasteainete heitkoguseid. Taolise meetme rakendamine eeldab tehnilise projekti väljatöötamist ning projekteerimise käigus tuleb hinnata erinevate tehniliste lahenduste efektiivsust. Hajumisarvutuste põhjal võib väita, et vaid ühe olulisema saasteallika (mehaaniline puhasti) heitkoguste vähendamine ei pruugi tagada talutavat lõhnaainete esinemissagedust Paljassaare põik 16 planeeringualal. Ehkki lõhnaaine esinemissageduse piirväärtus on 15% aasta lõhnatundidest, ei tähenda see seda, et väiksema esinemissageduse juures ei ole see elanikkonnale häiriv. Seepärast peaksid heitkoguste vähendamismeetmed hõlmama kõiki olulisemaid lõhnaainete saasteallikaid. Nn lõhnabarjääride ja erinevate vallide kasutamine saasteainete hajutamiseks, võib positiivset efekti omada vaid teatud ilmastikutingimuste juures. Taoline lahendus ei vähenda saasteainete heitkoguseid vaid võib teatud tingimustel saasteainete hajumist mõjutada. Samas tuleb arvestada, et näiteks maapinnalähedase inversiooni korral võib taoliste meetmete rakendamine hoopis halvendada saasteainete hajumistingimusi ning saasteained võivad jääda vallide jm takistuste taha nö kotti. Seepärast võib vaid hajutamismeetmete kasutamine, tekitada olukorra kus Paljassaare põik 16 planeeringualal on ebasoodsatel ilmastikutingimustel (maapinnalähedane inversioon, tuul idast) RPJ-st pärinevad lõhnaained tajutavad ning saasteainete piirväärtused ületatud.

4.11.8.3 Tallinna Reoveepuhastusjaama seisukoht võimaliku lõhnaprobleemi suhtes

Peatükk on koostatud AS Tallinna Vesi 15.03.2012 nr 3/1213763-1 (lisa 29) selgituse põhjal Corson OÜ poolt 12.03.2012 nr 02/219-01 saadetud päringule. Selgitused päringule Tallinna reoveepuhastusjaamast tehissaare detailplaneeringu alale ulatuda võivate lõhnahäiringute kohta ja nende lahendamisest. Päringus on viidanud Paljassaare poolsaare välisõhu kvaliteedi selgitamisel OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt 2010.a. tehtud uuringule Paljassaare poolsaare välisõhu kvaliteedi mõõtmised ja arvestuslik hindamine ja selle järeldustele. Antud uuring on tehtud detailplaneeringule Paljassaare põik 16, mis asub otse reoveepuhastusjaama territooriumi kõrval ümbritsedes jaama lõuna, lääne ja põhja küljest ning elamud on planeeritud arvestamata kehtivat seadusandlust. AS Tallinna Vesi osutab reovee puhastusteenust vastavalt seadusandlusele, väljastatud tegevuslubadele ja täidab sellest tulenevaid nõudeid ning kasutab kaasaegseid ja majanduslikult mõistlikke tehnoloogiaid. Selgituseks:

• Vastavalt Veeseadusest tuleneva Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrus nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ https://www.riigiteataja.ee/akt/13305356 on meile määratud kuja 300 m, mis algab rajatise, väljaku jm välispiirdest. Kuja piires võivad asuda kanalisatsiooniehitiste teenindamiseks vajalikud hooned ning muud tööstus-, lao-, transpordi- ja sidehooned hoone omaniku ja vee-ettevõtja omavahelise kirjaliku kokkuleppe korral.

• Kuna teie korterelamu* jääb meie lähimast rajatisest minimaalselt 700 m kaugusele, siis ei näe huvisid kahjustavat vastuolu.



155

• AS Tallinna Vesi omab välisõhu saasteluba, mille saamiseks on tehtud uuring. Välisõhu saasteloa kohaselt on meil nõue teha iga-aastaselt H2S mõõtmine territooriumi piiril, milleks me oleme valinud loodepunkti kompostiväljakute servas (sealt edasi kehtib veel kuja 300 m).

• Mõõtmisi on teostanud sõltumatu Keskkonnauuringute Keskuse labor ja meile kehtestatud normide ületamisi ei ole esinenud.

• 2011.a. lõpetasime mehhaanilise puhastuse ulatusliku rekonstrueerimise kaasajastades tehnoloogiat kvaliteetsemate ja keskkonnasõbralike tulemite saamiseks.

• Seega lähima 10-15 aasta jooksul ei näe me ette vajadusi reoveepuhastuse protsessides täiendavate suurte investeeringute tegemiseks.

*detailplaneeringus ja KSH aruandes korterelamut ei kavandata, ärisaarel on KSH protsessi käigus loobutud algsest korterite kavandamisest- asemel on äripinnad ja hotell. Tehissaartele ei kavandata ei kortereid ega korterelamuid.

4.11.8.4 Tehissaartel välisõhu uuringu hajuvusarvutuste põhjal saadud saastetasemed

Tehissaar nr 1 (edaspidi saar 1 või ärisaar) on kõige idapoolseim planeeringu kohaselt rajatav ärisaar . Ärisaare kaugus Paljassaare reoveepuhastusjaama komposteerimise väljakutest on ca 700 meetri. Reovee mehhaaniline puhastamine jääb saarest 1 ca 1,1 km kaugusele (kõik esitatud kaugused on saadud katastrikaardilt). Tehissaar nr 2 (edaspidi saar 2 või kunstisaar) on kõige läänepoolseim planeeringu kohaselt rajatav saar (kultuurisaar – kontserdimaja). Kunstisaare kaugus komposteerimisväljakust on veidi üle 600 m ja mehhaanilisest puhastusest ca 950 m. Tehissaar nr 3 (edaspidi saar 3 või puhke- ehk rekreatsiooni saar) on kõige lõunapoolseim detailplaneeringu kohaselt rajatav saar (puhke- ehk rekreatsiooni saar). Puhke- ehk rekreatsiooni saare kaugus komposteerimisväljakust on veidi üle 800 m ja reoveepuhastusjaama reovee mehhaanilisest puhastusest ca 850 m. Tehissaartele ei ole kavandatud kortereid ega elamuid. Paljassaare põik 16 planeeringu jaoks tehtud välisõhu uuringus toodud hajuvusarvutuste põhjal koostatud hajuvuse joonistelt (lisa 27) on näha:

• H2S maksimaalsel kontsentratsioonil maksimaalsete heitkogustega (lisas 27 joonis 15) on saare 1 ja valdavalt ka saare 3 alal H2S tase 0,04-1,5 µg/m3. Saare 2 ja saare 3 igarannas on H2S tase 1,51-8 µg/m3. H2S tase jääb kõigil saartel alla tabelis nr 4.8 toodud saasteainete piirväärtustest, SPV1ja SPV24 (H2S 8 µg/m3).

• H2S maksimaalsel kontsentratsioonil keskmiste heitkogustega (lisas 27 joonis 16) on kõigi kolme saare alal H2S tase 0-1,5 µg/m3. Oluliselt alla seadusega lubatud kontsentratsioonist, jäädes alla H2S lõhnaläve 1,5 µg/m3.

• H2S keskmisel kontsentratsioonil keskmiste heitkogustega (lisas 27 joonis 17) on saare 1 ja 3 alal H2S tase 0-0,5 µg/m3. Saare 2 H2S tase 0,51-1,5 µg/m3. Kõigil saartel jääb H2S kontsentratsioon alla lõhnaläve 1,5 µg/m3.

• Lõhnatundide (LT) esinemissagedus % aasta lõikes maksimaalsete heitkogustega (lisas 27 joonis 18) on saarte 2 ja 3 alal LT esinemissagedus 15,01- 25 %. Saarel 1 on LT esinemissagedus 10,01- 25 %. Kuna maksimaalse heitkogusega võib kõigil saartel lõhnaaineid esineda aastas üle 15% aasta kogu tundidest (ca 130 tundi), siis seda loetakse häirivaks.



156

• Lõhnatundide (LT) esinemissagedus % aasta lõikes keskmiste heitkogustega (lisas 27 joonis 19) on saarte 1 ja 3 alal LT esinemissagedus 10,01- 15 %. Saarel 2 on LT esinemissagedus 15,01- 25 %. Keskmise heitkoguse korral saartel 1 ja 3 aastas esineda võivat lõhna ei loeta häirivaks, saarel 2 on häiriv.

• Lõhnatundide (LT) esinemissagedus % aasta lõikes ainult mehhaaniline puhasti maksimaalsete heitkogustega (lisas 27 joonis 20) on saarte 1 ja 3 alal LT esinemissagedus 10,01- 15 %. Saarel 2 läänepoolses osas on LT esinemissagedus 15,01- 25 % ja idapoolses osas 10,01- 15 %. LT esinemissagedus % aasta lõikes ainult mehhaanilise puhasti maksimaalsete heitkogustega saartel 1 ja 3 esineda võivat lõhna ei loeta häirivaks.

• Lõhnatundide (LT) esinemissagedus % aasta lõikes maksimaalsete heitkogustega, v.a mehhaaniline puhasti (lisas 27 joonis 21) on saare 1 läänepoolses osas LT esinemissagedus 10,01- 15 % ja idapoolses osas 5,01- 10 %. Saare 2 LT esinemissagedus lääneosas on 15,01- 25 % ja idapoolses osas 10,01- 15 %. Saare 3 LT esinemissagedus lääneosas on 10,01- 15 % ja idapoolses osas 5,01- 10 %. LT esinemissagedus % aasta lõikes maksimaalsete heitkogustega, v.a mehhaaniline puhasti kõigi saare puhul lubab hinnata lõhna mitte häirivaks.

• Lõhnatundide (LT) esinemissagedus % aasta lõikes maksimaalsete heitkogustega, v.a mehhaaniline puhasti ja kompost (lisas 27 joonis 22) on saare 1 alal LT esinemissagedus 0- 5 %. Saare 2 lääneosas on LT esinemissagedus 5,01- 10 % ja idapoolses osas 0- 5 %. Saare 3 lääneosas on LT esinemissagedus 5,01- 10 % ja idapoolses osas 0- 5 %. Kõigi saarte puhul antud juhul ei tohiks lõhn olla häiriv.

• Liiklusest põhjustatud CO maksimaalsed tasemed (lisas 27 joonis 23) on saare 1 ja 3 lääneosas 10,01 – 50 µg/m3 ja idaosas 5,01 – 10 µg/m3. Saare 2 alal on CO maksimaalne tase 10,01 – 50 µg/m3. Liiklusest põhjustatud CO maksimaalsed tasemed jäävad oluliselt alla piirväärtust (10 mg/m3).

• Liiklusest põhjustatud NO2 maksimaalsed tasemed (lisas 27 joonis 24) on saare 1 lääneosas 15,01 – 50 µg/m3 ja lääneosas 10,01 – 15 µg/m3. Saarte 2 ja 3 alal on NO2 maksimaalne tase 15,01 – 50 µg/m3. Liiklusest põhjustatud NO2 maksimaalsed tasemed jäävad alla SPV1 (200 µg/m3).

• Liiklusest põhjustatud PM10 maksimaalsed tasemed (lisas 27 joonis 25) on kõigil saartel 0,04 – 0,5 µg/m3. Liiklusest põhjustatud PM10 maksimaalsed tasemed jäävad kõigil saartel alla kehtestatud piirväärtustele (tabel 4.8).

• Liiklusest põhjustatud NMVOC maksimaalsed tasemed (lisas 27 joonis 26) on saarel 1 lääneosas ja saartel 2 ning 3 5,01 - 30 µg/m3. Saare 1 idaosas on 1,04 - 5 µg/m3. Liiklusest põhjustatud NMVOC maksimaalsed tasemed jäävad alla kehtestatud piirväärtustele (tabel 4.8).

Paljassaare põik 16 planeeringule tehtud välisõhu uuringu järgi H2S maksimaalsel kontsentratsioonil maksimaalsete heitkogustega on saare 1 ja valdavalt ka saare 3 alal H2S tase 0,04-1,5 µg/m3 alla H2S lõhnaläve. Ühelgi saarel ei ületata H2S piirväärtusi (SPV1ja SPV24 korral 8 µg/m3). Lõhnatundide esinemissagedus % aasta lõikes maksimaalsete heitkogustega on saarte 2 ja 3 alal 15,01- 25 %. Saarel 1 on LT esinemissagedus 10,01- 25 %. Maksimaalse heitkogusekorral võib ilmselt kõigil saartel esineda mõningaid lõhnaainetest tingitud häiringuid. Samas isegi kehtivate lõhnainete piirväärtuste mitteületamine ei pruugi tagada mingisuguse nõrga kontsentratsiooniga ebameeldiva lõhna jõudmist saartele, aga seda on võimalik tuvastada ainult rajatud saarel tehtud konkreetsete välimõõtmistega.



157

Liiklusvoogude kasv piirkonnas ei mõjuta oluliselt õhukvaliteeti ning tulenevalt liiklusvoogude kasvust, ei ületata õhukvaliteedi piirväärtusi. Kokkuvõte Arvestades AS Tallinna Vesi selgitusi ja Paljassaare põik 16 planeeringule tehtud välisõhu uuringu hajuvusarvutuste järgi koostatud hajuvuse kaarte tehissaarte alale reoveepuhastusjaamast levida võiva H2S ja lõhnaainete piirväärtusi ei ületata. Antud arvamust tõenäosust suurendab see, et Paljassaare põik 16 lõhnauuringu tegemise ajal ei olnud lõpetatud reoveepuhastusjaamas mehhaanilise puhastuse ulatuslik rekonstrueerimine. Tehissaartele elamute või korterite ehitamist ei kavandata. Hoonete siseõhu puhtuse saab tänapäevaste hoonete puhul garanteerida sundventilatsiooniga, kus sissetõmbeõhk puhastatakse filtreerimisega.

4.12 Valgussaaste Inimtegevusega kaasneb paratamatult valgussaaste nagu mürasaastegi. Kord-korralt suurenevad vajadused kunstliku valguse järele. Kogu maailmas toodetud valgusenergiast läheb 30 % kaduma – paiskub lihtsalt atmosfääri. Välisvalgustuse paigaldustest ja hoonete akendest ülespoole tulvavat ja taeva lisahelendust põhjustavat valgust nimetatakse valgussaasteks. Astronoomide algatusel on hakatud rakendama juba ka tehnilisi võimalusi taeva helendumise vähendamiseks linnapiirkondades observatooriumide läheduses. Asi pole aga mitte ainult astronoomiliste uuringute häirimises, vaid eelkõige selles, et tehisvalgus mõjutab looduskeskkonda. Kui tavapärase öö ja päeva vaheldumise asemel tekib tehisvalgustuse tõttu mingi muu valgusrütm, muutub paratamatult ka elusolendite rakkude talitlus. Öise eluviisiga loomade käitumine erineb tehisvalguses tavapärasest ning enamasti nende eluruum aheneb. Valgussaaste kahjustused:

• mitmesuguste loomaliikide orienteerumisprobleemid; • ere elektrivalgus segab öölinde ja ööloomi; • häirib astronoome; • suurlinna romantikutel on häiritud tähistaeva vaatlused (tähti lihtsalt valgussaaste tõttu

ei ole näha). Näiteks Tallinnas on meil võimalik jälgida ligikaudu paari tuhandet tähte, New Yorki kesklinnas mõnikümmend ja Lõuna-Eestis vähemalt paarkümmend tuhat (Tooming, 2001). Linnade ja kõrghoonete valgustamisega suureneb piirkonnas valgustatus, mis osaliselt mõjub ka visuaalse reostusena. Valgusreostus segab lindude rännet. Vilkuvad ja pidevalt põlevad reklaamtuled meelitavad valguslõksu ööliblikaid jt putukaid, mis on kergeks saagiks lindudele ajades segamini nende elurežiimi ja kokkupõrgetel klaaspindadega põhjustada linnusurmasid. Valgussaaste vähendamise võimalused:



158

• objekti, mitte õhu valgustamine; • parema optika kasutusele võtmine tänavavalgustites; • toodetakse ja paigaldatakse ainult loodussõbralikke valgusteid; • valgustusprojekt.

Valgusreostuse vältimine on oluline ning sellega tuleb arvestada valgustite suunamisel ja mastide kõrguse valikul. Välised valgusallikad tuleb varustada selliste kuplite ja peeglitega, mis suunaksid valguskiired maapinnale. Halvasti suunatud valgus vähendab liiklusohutust nii maal kui merel. Näiteks Horvaatia ja teised Euroopa rannikuriigid on piiranud tänavavalgustust rannajoonel. Paljud Euroopa kohalikud omavalitsused nõuavad niisuguste reklaamtahvlite kasutamist, mis ei häiriks autojuhte (http://www.epl.ee/artikkel/206297). Tehissaartele ehitatavatele hoonetele kavandatav valgustus jääb alumiste korruste tasemele ja saartele ei ole kavandatud nö Las Vegase tüüpi kasiinode valgustust, mis tekitaks olulisi mõjusid lindudele. Eriti oluline on valgussaaste vähendamine teede ja tänavate valgustamisel, näiteks teevalgustussüsteem, milles valgustid ega teepind peaaegu üldse ei kiirga valgust taeva poole ega tekita seega valgussaastet. Peatükis 8.1.6 Tingimused arhitektuurikonkursiks on konkursi tingimustesse on toodud valgusreostust vähendavate meetmete nõue.



159

5 NATURA HINDAMINE 5.1 Üldosa

Natura hindamisel on kasutatud Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel esitatud Natura 2000 ala hindamine vastavalt EU loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 nõuetele juhendmaterjale arvestades ka teisi Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud Natura hindamist käsitlevaid juhismaterjale. Natura hindamine on tehtud kasutades kogu KSH protsessis saadud informatsiooni, seega Natura hindamise peatükkides antud hinnangud toetuvad ülejäänud KSH aruandes esitatule ja koostamiseks olnud informatsioonile. Natura hindamisel esitatu on integreeritud KSH aruande peatükkidesse ja vastupidi. Nii Natura hindamise peatükis kui ka KSH aruandes kasutatud arvamusi ja hinnanguid tuleb käsitleda antud töö kontekstis. Antud töös käsitletakse Paljassaare tehissaare planeeringualal ja kontaktvööndis toimunut, toimuvat ja antud detailplaneeringu tegevustega kaasnevat ning selle seotust Paljassaare hoiuala kaitsekorralduse ja kaitse-eesmärkidega. Natura-ala – Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala. Natura 2000 võrgustik on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada haruldaste ja ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitse. Ala kaitse-eesmärk – selle määravad linnudirektiivi Lisa I liigid ja selles lisas loetlemata regulaarsed rändliigid ning loodusdirektiivi Lisa I elupaigatüübid ja Lisa II liigid, kelle kaitseks ala on määratud. Eestis on ala kaitse-eesmärgid määratud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alade kaitse-eeskirjades, hoiualasid puudutavates määrustes maakondade kaupa või nende puudumisel keskkonnaministri määruses Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku alade kohta.

Keskkonnamõju KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.

Nii tavalise keskkonnamõju hindamise, kui ka nn Natura hindamise menetluse protseduur on sarnane. Natura hindamise puhul lisandub juurde veel üks menetluse osaline – kaitstava loodusobjekti valitseja. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse mõju eelkõige kaitstavale objektile. Loomulikult tuleb otsuse tegijal arvestada Natura 2000 võrgustiku ala valitseja arvamusega. Paljassaare hoiuala valitseja on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon. Hindamise järgmises etapis uuritakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 alale ja püütakse välja selgitada, kas on võimalik, et oluline mõju puudub.



160

5.2 Eelhindamine Esimene samm: Kas projekt või kava on ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik? Tegemist on eraalgatusliku arendustegevusega ja projekt ei asu Natura alal ning ei ole seotud Natura ala kaitsekorraldusliku korraldusega. Kasiinosaar SA esitas 04.07.2008. a Tallinna Linnaplaneerimise Ametile Paljassaare saare detailplaneeringu algatamise taotluse (KSH programmi lisa 1), mille eesmärgiks on rajada Tallinna lahte tehissaarestik ning anda ehitusõigus äri- ja sotsiaalobjektide ehitamiseks. Tallinna Linnavalitsus algatas 04.11.2009. a korraldusega nr 1818-k (KSH programmi lisa 2) Põhja-Tallinnas Paljassaare tehissaare detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH), kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasneva tegevusega, nagu tehissaarte rajamine, kaasneb mere põhja tahkete ainete kaadamine mahus üle 10 000 m3, mis omab vastavalt 22. veebruaril 2005. aastal vastu võetud KeHJS § 6 lõige 1 punkt 17-le olulist keskkonnamõju. Lisaks on jahisadama rajamiseks vaja ka merepõhja süvendada, rajada kaldakindlustus. Teine samm: Projekti või kava kirjeldamine ning teiste temaga koos Natura 2000 ala oluliselt mõjutada võivate projektide või kavade kirjeldamine ja iseloomustamine. Detailplaneeringuala asub Tallinnas Paljassaare poolsaare vahetus läheduses Tallinna lahes, jäädes Paljassaare sadama ja Katariina muuli vahelisele madalamale merealale. Antud piirkonna iseärasuseks on asjaolu, et meri on selles kohas valdavalt madal (-0,3 kuni -2,0 m), kuid planeeritava ala piiridesse jääb ka üle 7 m sügavusega kohti. Planeeringuala pindala on vastavalt muutmisettepanekule 28.17 ha. Planeeringuala on enamus ulatuses madalik, mille moodustumine on inimtekkeline, kuna ala kasutati Paljassaare sadama rajamise ajal ja järgnevatel aastate süvendustöödel tekkinud pinnase veealuse kaadamiskohana. Vee liikumisele avaldab olulist mõju ka Katariina kai. Detailplaneeringuga taotletakse Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004. a. määrusega kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu“ muutmist juhtotstarbe osas ning tehakse ettepanek muuta maakasutuse sihtotstarve kauba- ja tootmissadama maast osaliselt puhketeeninduse ning osaliselt ärihoone maaks. Detailplaneeringu linnaehituslik eesmärk on määratleda Paljassaare sadama-äärsele alale uus identiteet ja seega arengupotentsiaal Kopli ja Põhja-Tallinna kontekstis, arvestades võimalusega, et alale saab omistada erinevaid funktsioone. Ala planeerimisel on lähtutud eelkõige asjaolust, et töötamis- ja puhkevõimaluste optimaalne kombinatsioon on väga oluline jätkusuutliku segakasutusega naabruskonna loomisel. Eesmärk on luua paindlik linnaarendusraamistik, mis suudab lühiajalises perspektiivis turukõikumistega kohanduda, ent võimaldab saavutada pikaajalises perspektiivis jätkusuutliku kasvu. Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale ehitusõigus omavahel ühendatud tehissaarte, rajamiseks ning kolme krundi moodustamiseks:

• Positsioonile 1 on kavandatud nn ärisaar (põhijoonisel idapoolseim saar pindalaga ca 20115 m2) – saarele on plaanitud ärimaa sihtotstarbega „Kasiinosaare“ kompleks kuni üheksa maapealse korrusega ühe ärihoone ehitamiseks, kus asuvad poed, kasiinod,



161

hotell, restoran, klubi ja spa. Kuna turismi ja väikeste lõbusõidupaatide arv Läänemere regioonis kasvab, siis on kavandatud ärisaarele väikesadam. Tallinna mastaabis tähendab see uue värava avanemist nii külalistele kui ka merega seotud sündmustele, regiooni mastaabis aga uue sihtkoha tekkimist

• positsioonile 2 on kavandatud nn kunstisaar (põhijoonisel läänepoolseim saar pindalaga ca 16800 m2) – krundile on plaanitud äri- ja ühiskondliku maa sihtotstarve kuni nelja maapealse korrusega ühiskondliku kontserdi- ja konverentsisaalidega ühe hoone ehitamiseks;

• positsioonile 3 on kavandatud nn puhkesaar (põhijoonisel lõunapoolseim saar pindalaga ca 10315 m2) – krundile on kavandatud ühiskondliku sihtotstarbega kuni ühe maapealse korrusega kahe ühiskondliku hoone ehitamine. Saarele rajatakse rekreatsiooniala, kuhu kavandatakse rannapark koos kõrghaljastuse ja liivarannaga (mitte supelrannaga).

Kolmas samm: Võimaliku mõju kindlakstegemine. (Et kindlaks teha mõju Natura 2000 alale, on tarvis kirjeldada ala kui tervikut või siis ala neid piirkondi, kus mõju kõige suurema tõenäosusega avaldub.) Planeeringuala piirist loodesuunas ca 600 m kaugusel on Paljassaare hoiuala kagutipp. Poolsaare põhja- ja lääneosas asub 277 ha suurune Paljassaare hoiuala, mis kuulub linnualana Natura 2000 võrgustikku. Elustiku inventuurid on tõestanud, et Paljassaare hoiuala on elustiku poolest väga mitmekesine ja täielikult kasutuses ala väiksuse tõttu. Kogu hoiuala omab funktsionaalset tähtsust erinevate liikide jaoks nende erinevatel eluperioodidel – linnu- ja loomaliikide jaoks pesitsuse, rände- ja talvitumise ning taimede jaoks vegetatsiooniajal. Planeeritud saarte haljastuse lahendamiseks on ette nähtud korraldada arhitektuurikonkursi käigus maastikukujunduse konkurss. Planeeritavate saarte haljastusprotsendid on: pos 1 – 19 %; pos 2 – 32% ja pos 3 - 79%. Peatükis 8.1.6 Tingimused arhitektuurikonkursiks on käsitletud selle tingimusi. Tingimuste kohaselt tuleb konkursi võitjal esitada põhimõttelised ja reaalselt toimivad lahendused ka küsimustele:

• Linnukindlate materjalide kasutamine ehitusel (klaasseinad, aknad ja teised peegeldavad ning mittepeegeldavad pinnad).

• Probleemlindude kogunemise ja pesitsusvõimaluste vältimine katustel. Antud tulevikku silmaspidav ärahoidev meede on vajalik lahendada juba projekteerimistingimustes, kuna hiljem on seda oluliselt raskem teostada. Teemat ja võimalikke lahendusideid on käsitletud peatükis 4.8.4 Probleemlinnud.

• Valgusreostust vähendavad meetmed projekteerimisel ja hilisemal kasutusel. Lindudele ohutud valgustuslahendid

• Tammide ja nende avade kavandamisel linnustikku arvestavad lahendid. Uushaljastuse rajamisel peab istutavate puude minimaalne tüve läbimõõt olema 6 cm ning kõik istutatavad puud ja põõsad peavad vastama EVS 778:2001 standardi „Ilupuude ja -põõsaste istikud” normidele ning istutused peavad olema kooskõlas EVS 843:2003 standardiga „Linnatänavad”. Tehissaarte haljastust on käsitletud peatükkides 3.5 Liikluskorraldus ja parkimine, 3.6 Haljastus ja maastikukujundus, 4.7.2.1 Haljastuse põhimõtted ja 4.7.2.2 Haljastuseks ettevalmistus.



162

Parkimine on lahendatud planeeringualal, hoonete all maa-alustel parkimiskorrustel. Maapealne tehissaarte ruum on autovaba. Maa-aluste parklate põrandapesuvesi tuleb juhtida reoveekanalisatsiooni. Katustelt kogutavat puhast sademevett on kavandatud kasutatakse haljastuses kastmisveena ja liigvesi suunata sademevee kanalisatsiooni. Tehissaarte rajamisefaasis võib toimuda ilma heljumi kandumist vähendavate meetmete kasutamiseta (ekraanid, perimeetriline meetod jt – põhjalikumalt peatükis 8.1.5 Tehissaarte rajamisel avalduda võivate mõjude vältimine ja leevendusmeetmed) heljumi kandumine suhteliselt suurele rannikumere alale, mis halvendab kaladest toituvate lindude (kormoran, kosklad, tiirud) toitumistingimusi, kuna väheneb vee läbipaistvus ja toidu leidmine võib muutuda raskemaks. Heljumi levikut takistavaid meetmeid kasutusele võtmata võivad heljumi sadestumisel kannatada saada rannikumere põhjakooslused. Perimeeterkontuuri kasutamisel on heljumi levimine vaheolulise negatiivse mõjuga, tööde lõppedes hakkab taastuma varasem olukord ja liikide puhul pole tegemist alaga tugevalt seotud ja püsielupaika hoidvate lindudega. Heljumi levikut tõkestamist on käsitletud peatükkides 4.5.3 Mõju kalastikule ja kalapüügile, 4.5.4 Kokkuvõte ja soovitused, 4.8.3.1 Tehissaarte rajamise periood, 8.1.1 Tehissaarte ja sadama rajamiseks tehtavad süvendamis- ja täitmistööd ning saartel ehitamine ja lisades 15 ja 16. Planeeringuala ja selle lähiala madalikud-liivaseljandikud on oluline toitumis- ja tuule eest varjumise paik rändel peatuvatele ning Paljassaare hoiualal või üldiselt poolsaarel pesitsevatele veelindudele. Antud ala pindala väheneks tehissaarte rajamise korral ligi kaudu 12 % võrra. Sellises ulatuses toitumispaiga kadumisest tekkivaid negatiivseid mõjusid osadele mõjutatavatele lindudele (tiirud jt) kompenseeritakse ohutuks pesitsemiseks linnusaare rajamisega (8.1.5 Tehissaarte rajamisel avalduda võivate mõjude vältimine ja leevendusmeetmed). Mittepesitsevad liigid liiguvad üldiselt paremate toitumisvõimaluste otsingul Tallinna lahel väga laialdaselt ringi. Tehissaarte rajamisel ilma leevendavate meetmeteta (perimeeterkontuur ja/või heljumi levikut tõkestavad kaitseekraanid) on heljumi kandumine oht suhteliselt suurele rannikumere alale, mis halvendab kaladest toituvate lindude (kormoran, kosklad, tiirud) toitumistingimusi, kuna väheneb vee läbipaistvus ja toidu leidmine võib ülejäänud neljal viiendikul alast muutuda raskemaks. Heljumi levikut takistavaid meetmeid kasutusele võtmata võivad heljumi sadestumisel kannatada saada rannikumere põhjakooslused. Praegust liivaseljandikega ala planeeritavate tehissaarte alla jääval alal kasutavad aulid, sõtkad ja teised sukeldujad, kuid linnusaarena loodaks paremad tingimused tiirudele ( jõgi-, rand- ja väiketiir, LK III, kindel haudelind, toitekülaline, läbirändaja), kes kõik on Linnudirektiivi lisa I liigid. Peatükis 8.1.5.2 Linnusaar leevendusmeetmena on saadud koostöös Tallinna Linnuklubiga (lisa 20). Linnusaart võiksid kasutada veel liivatüll, väiketüll (mõlemad LK III, kindel haudelind, läbirändaja, talvituja) merisk (Eestis keskmise arvukusega haudelind, ei ole kaitsealune) ja läbirändel rüüt (LK III, Linnudirektiivi Lisa 1, toitekülaline, läbirändaja). Müra on käsitletud peatüki 4.10 Müra alapeatükkides.



163

Võimalikke saasteallikaid ja õhukvaliteeti sh ebameeldiv lõhn on käsitletud peatüki 4.11 Õhukvaliteet ja võimalikud saasteallikad piirkonnas alapeatükkides. Valgussaastet on käsitletud peatükis 4.12 Valgussaaste. Neljas samm: Mõju olulisuse hindamine. Peale esimest etappi tehakse otsus, kas oluline mõju avaldub või mitte. Kui avaldub, tuleb läbi teha ka ülejäänud etapid. KSH käigus ja eelnenud „kolme sammu” hinnangud lubavad väita, et kavandatava tegevustega ei kaasne Paljassaare hoiualale olulist negatiivset mõju, pigem on üldiselt siiski tegemist mõningase liikumisega positiivses suunas. Linnusaar loob Paljassaare hoiuala lähistele senisest oluliselt parema võimalused pesitsemiseks Linnudirektiivi lisa I liigidele jõgi-, rand- ja väiketiir. Peatükkides 4.6.2 Paljassaare hoiuala külastuskoormus ja 4.6.3 Tehissaared Tallinna rohealade kontekstis on käsitletud mõju Paljassaare hoiualale ja teistele Tallinna rohealadele. Linnusaare rajamisega kompenseeritakse toitumispaiga kadumisest tekkivaid negatiivseid mõjusid tiirudele, tüllidele jt ohutu pesitsemise võimaluste loomisega linnusaarel. Peatükis 4.8.3.3 Leevendusmeetmena elupaigatüüpide sh pesitsusvõimaluste tekkimine planeeringualal on käsitletud teisi toitumispaiga kadumise võimalikke leevendusmeetmeid nagu ka peatükis 8.1.5 Tehissaarte rajamisel avalduda võivate mõjude vältimine ja leevendusmeetmed. Tehissaarte rajamise läbi lindude toitumispaiga kadumine on kompromisslahenduse leidnud uute elupaigatüüpide sh väärtuslike pesapaikade (linnusaar) tekkimise kaudu. Tehissaarte rajamisega lisandub Paljassaare poolsaare lähialas 4,7 ha väärtuslikku Tallinna linnaruumi suures osas inimese põhjustatud madalikualast (kaadamine ja Katariina kai). Tehissaartega võetakse sotsiaal-majanduslikus mõistes vähe väärtuslik ala (lindude toite- ja varjealana on väärtuslik) ja see väärtustatakse. Näiteks luuakse Tallinnasse 1 ha osas väärtuslikku rekreatsiooni ressurssi juurde. Detailplaneeringu ja sellega seoses tehtavas KSH-s on püütud leida kompromiss tehissaarte rajamise läbi linnustikule tekkivatele kahjude korvamiseks. Selle kompromissi otsingu käigus ongi koostöös Tallinna Linnuklubiga (lisa 15 ja 20) leitud leevendusmeetmed, mis muidugi ei korva 12 % toiteala kaotust, aga samas annab juurde olulise väärtusega elupaigatüüpe, mida planeeringualal varem ei olnud. Kuna linnusaare asukoht jääb Paljassaare hoiualalast ca 300 m kaugusel, siis väärtusliku elupaigatüübina (pesitsus- ja peatuspaik) on saar nagu osa hoiualast. Võimalik eeldatavalt suurim negatiivne mõju Paljassaare hoiualale avalduks, kui kinnistul kavandatut oluliselt laiendataks või saared rajataks Katariina kaist põhja poole, hoiuala vahetusse lähedusse ja linnusaart ei rajataks. Kaudsed mõjud võivad mõningatel juhtudel kumuleeruda ja ulatuda Paljassaare hoiualani. Näiteks, jättes heljumi levikut takistavad meetmed rakendamata, halvenevad toitumistingimused ka Paljassaare hoiualalt antud piirkonda kasutavatele liikidele. Samas vastupidine näide, rajades linnusaare, on reaalne, et väiketiirule tekivad oluliselt paremad pesitsustingimused (planeeringualal praegu pesitsustingimused puuduvad), kui on praegu piirkonnas (sh hoiuala).



164

Eksperdid leiavad, et lähtudes ettevaatusprintsiibist ja arvestades ka sellega, et sellist tehissaarte projektlahendust Eesti mastaapides ei ole varem teostatud tuleb läbida ka järgnevad etapid.

5.3 Natura hindamise taustmaterjal Planeeringu- ja selle kontaktala ei piirne ega asu Natura alal. Tabelis 2.6 on toodud detailplaneeringule lähimate Natura-alade nimetused, kaugused ja kaitseväärtused. Tehissaarte rajamine ei ole seotud Natura alade terviklikkusega ega kaitsekorraldusega. KSH-s Natura aladele hindamise tegemisel on tuginetud ja kasutatud kõike KSH protsessi ajal tehtud ja saadud uuringuid, ekspertide hinnanguid ja arvamusi, avalikustamisel saadud ettepanekuid ja alljärgnevatest infoallikatest teemaga haakuvaid materjale:

1. Lähtematerjalid (peatükk 1.6) 2. KSH koostamise protsessi ajal tehtud uuringud (peatükk 1.7) 3. Maa-ameti geoportaal:

• Maaregister. • Maainfo teenus. • Maanteeameti kaart. • NATURA 2000 alade kaart. • Ajaloolised kaardid. • Mullakaart. • Avalikustatud detailplaneeringute kaart. • Looduskaitserakenduse kaart.

4. Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg. 5. Registrite ja Infosüsteemide keskus. 6. Tallinna Linnuklubi kodulehekülg.

5.4 Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang

Tabel 5.1 Natura 2000 alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang detailplaneeringu alternatiivide kaupa Natura 2000 ala terviklikkuse säilimise kontrollküsimustik

Natura 2000 alade kaitse-eesmärgid

Selgitus: Paljassaare hoiuala (EE0010170) kaitseväärtused ja kaugus arendusobjektist on toodud tabelis 2.6.

Kas hinnatav detailplaneering võib:

jah/ei

aeglustada Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide saavutamist?

Alternatiiv 1 - 0-alternatiiv (edaspidi A1): ei. Alternatiiv 2 – 3 tehissaart (edaspidi A2): ei. Planeeringualast ca 600 m kaugusel asuvale hoiualale võivad ulatuda planeeringualalt kaudsed mõjud, aga nendel puudub otsene mõju hoiualale.



165

Alternatiiv 3 – 1 tehissaar (edaspidi A3): ei. katkestada Natura alade kaitse-eesmärkide suunas liikumise?

A1: ei. A2: ei. A3: ei. Kolme tehissaare rajamine ei katkesta Paljassaare hoiualal kaitseeesmärkide täitmist. Linnusaare rajamine eeldatavalt aitab kaasa hoiuala kaitseeesmärkide täitmisele.

Takistada selliste tegurite toimimist, mis aitavad säilitada Natura ala soodsat seisundit?

A1: ei. A2: ei. A3: ei Paljassaare hoiuala soodsat seisundit võib parandada linnusaare rajamine.

häirida Natura alade soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?

A1: ei. Alal puuduvad Natura ala jaoks olulised võtmeliikide elupaigad. A2: ei. Linnusaare rajamisel tekib Natura ala jaoks olulise liigi väiketiirule (Linnudirektiivi Lisa 1 liik) pesitsemise võimalus. Seega olemasolevat olukorda väiketiirule parandav. A3: ei. Alal puuduvad Natura ala jaoks olulised võtmeliikide elupaigad. Tegemist on kaudse mõjuga, mida on võimalik leevendada ptk 8-s toodud leevendusmeetmeid rakendades.

Teised indikaatorid

Kas detailplaneering võib: jah/ei, informatsiooni vähesuse või puudumise tõttu ei oska määratleda

põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, Natura ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaiga või ökosüsteemina?

A1: ei. A2: ei. A3: ei. Kolme saare rajamisel toimub toitainete tasakaalu muutuseid Tallinna lahe ökosüsteemides. Aga need muutused on lokaalsed ja ei kandu üle Tallinna lahele, rääkimata Natura ala tasukaalu häirimisest. Võimalik, et mõnedel linnuliikidel tuleb otsida Tallinna lahe muudest osadest täiendavaid toitumispaiku, samas linnusaare rajamisega tekkib pesitsemispaikade võimalus. Mis puudutab võimalikesse varjepaikadesse, siis saarte rajamisega toimub varjepaikade struktuuri muutused.

muuta Natura ala struktuuri ja/või funktsiooni määravate seoste (nt pinnase ja vee või taimede ja loomade vaheliste seoste) dünaamikat?

A1: ei. A2: ei. A3: ei. Madalale merealale tehissaarte rajamisega ei kaasne muutusi Paljassaare hoiualale.

mõjutada Natura alal prognooside järgi või eeldatavalt toimuvaid looduslikke muutusi (nagu näiteks veedünaamika või keemiline koostis)?

A1: ei. A2: ei. A3: ei. Toetudes KSH käigus tehtud matemaatilisele modelleerimisel võib väita, tehissaarte rajamine ei muuda oluliselt Tallinna lahe vee dünaamikat ja



166

keemilist koostist ning Paljassaare hoiualale mõjud praktiliselt puuduvad.

vähendada Natura aladel esmatähtsate elupaigatüüpide pindala?

A1: ei. A2: ei. Linnusaare rajamisel eeldatavalt tekib seal väiketiirule esmatähtis elupaigatüüp. A3: ei. Madalal merealal puuduvad esmatähtsad elupaigatüübid.

vähendada Natura alade esmatähtsate liikide arvukust?

A1: ei. A2: ei. Linnusaare rajamine võib tõsta piirkonnas tiirude arvukust. A3: ei. Madalal merealal on esmatähtsate liikide rände-, toitumise- ja varjepaigad. Samas tehissaarte rajamise korral osaliselt eelnimetatu säilib, osalt toimub ümber struktureerimine ja osalt toimub pöördumine teistesse kohtadesse.

muuta Natura alade esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu?

A1: ei. A2: ei. A3: ei. Muutuste oht võib tekkida kui suurendatakse oluliselt tehissaarte suurust või tehissaarte asukohaks valitaks ala põhjapoole Katariina kaid.

vähendada Natura alade mitmekesisust?

A1: ei. A2: ei. Linnusaare rajamisega eeldatavalt parandatakse elupaigatüüpide mitmekesisust. A3: ei.

Natura aladel põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?

A1: ei. A2: ei. A3: ei. Muutuste oht võib tekkida kui suurendatakse oluliselt tehissaarte suurust või tehissaarte asukohaks valitaks ala põhjapoole Katariina kaid.

Natura alal põhjustada killustatust?

A1: ei. A2: ei. A3: ei.

Natura aladel põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, igaaastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?

A1: ei. A2: ei. A3: ei. Mõju Paljassaare hoiualale puudub, kui detailplaneeringus kavandatud oluliselt ei muudeta või asukohta ei viida Katariina kaist põhjapoole.

Läbi viidud määratlemise ja hindamise tulemusena võib väita, et kavandatav tegevus ei avalda Paljassaare hoiualale (EE0010170) olulist negatiivset mõju. Antud hinnang kehtib, kui kavandatud tegevus jääb selliseks nagu oli toodud KSH aruandes ja rakendati kõiki seadustest tulenevaid ning KSH aruandes väljapakutud kohustuslikke leevendusmeetmete nõudeid, arvestades vajadusel ka soovituslikke leevendusmeetmeid.



167

6 KRITEERIUMID JA ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS Kriteeriumide ja alternatiivide valikul on arvestatud detailplaneeringu koostajate, KSH ekspertide ning KSH programmi avalikustamise protsessis esitatud arvamusi ja ettepanekuid. Alternatiivide võrdlemiseks hinnatakse neid samade kriteeriumide järgi, millega integreeritakse arvestatavad keskkonnamõjud. Kasutatavad kriteeriumid haaravad kõiki olulisi mõjuvaldkondi, arengutegevuse mõjutegureid ning projekti rakendamist mõjutavaid asjaolusid.

6.1 Kriteeriumid Objektiivseks võrdlemiseks ning paremusjärjestuse saamiseks on alternatiive hinnatud (peatükk 6.2) keskkonna- ja sotsiaalmõjudega seotud kriteeriumide põhjal. Järgnevalt on esitatud loetelu kriteeriumidest, mida on seostatud tehissaarte detailplaneeringuga kaasnevate võimalike mõjudena.


2. Mõju merekeskkonnale (põhjaelustik, kalastik). 3. Mõju linnustikule (toitumis- ja peatuspaik, leevendusmeetmed, linnusaar transport,

hooned) ja Paljassaare hoiuala kaitse-eesmärkidele (asustus, liiklus). 4. Mõju maastikule (ehituslik-arhitektuurilised ja haljastuslikud lahendid) ning visuaalne

mõju (Tallinna lahelt ja lahele). 5. Müra (ehitusaegne, ekspluatatsioonil, auto- ja laevaliiklus). 6. Õhuemissioonid ja -kvaliteet (ehitusaegne, ekspluatatsioonil, liiklus). 7. Jäätmekäitlus (süvendusmaterjal, ehitusjäätmed, ekspluatatsioon). 8. Sotsiaalsed mõjud: Tallinna, Põhja-Tallinna ja Paljassaare poolsaare areng, elanike

heaolu, elukeskkonna parendamine, töökohtade loomine, turvalisus, tervisekaitse, kalapüük.


10. Kumulatiivsed mõjud (arendustegevused, ootamatud juhtumised, Katariina kai).

6.1.1 Kriteeriumide kirjeldus ja selgituslik ülevaade Õiguslikku kriteeriumi – vastavust õigusaktidele – ei ole kriteeriumina kasutatud, sest mittevastavus õigusaktile välistab tegevuse. Järgnevalt on antud lühikirjeldusena selgituslik ülevaade alternatiivide võrdlemises arvestatud kriteeriumidest.


Tehissaarte rajamisega muutuvad Tallinna lahte jääva planeeringu- ja lähiala laineväljad ning hoovused, mis võib omakorda setete liikumise muutuste tõttu avaldada mõju lähipiirkonnas asuvatele sadamatele. MIKE 21 mudeliga modelleeritud arvutuste tulemusel saab järeldada, et lained ja hoovused on suurimad olemasolevas olukorras ning alternatiiv 2 ja 3 korral tekkivad



168

hüdrodünaamilised muutused on lokaalse mõjuga, mis ei hakka ohustama sadamaalasid ja laevateid. Positiivne võib olla saarte takistav mõju liivade liikumisele, mis muidu settiksid Paljassaare sadamasse viivale laevateele. Rannavööndi muutumine on pikaajaline protsess, mida mõjutab lainetuse ja vee liikumise muutusest tingitud setete ränne ning rannajoone muutmine kulutamise või kuhjumise tõttu. Modelleerimistulemuste analüüsi järgi ei kaasne tehissaarte rajamisega settetranspordis praktiliselt muutusi. Rannikumere veekvaliteeti võib halvendada heljumi ja hõljuvainete kontsentratsiooni tõus ehitustööde (saarte ala täitmine, rannakindlustuse ja sadama rajamine) ajal, muutes vee hägusamaks. Mõju vähendamiseks ehitada kõigepealt saarte perimeeterkontuur ja hiljem täita. Veekvaliteeti võib mõjutada ka merre avanevad sademevee kanalisatsioonide väljalasud, kuid sademevesi puhastatakse vastavalt nõuetele ja merre lastav vesi ei mõjuta merevee kvaliteeti. Praeguses olukorras ei ole planeeringust väljajääv rannaäär puhas ning sademeveega võib risu sealt merre sattuda.

2. Mõju merekeskkonnale (põhjaelustik, kalastik). Tehissaarte rajamisega kaasneb otsene ja pöördumatu mõju merekeskkonnale, sest süvendus- ja täitmistööd võivad muuta ebasoovitavas suunas keskkonnatingimusi ja olemasolevaid ökoloogilisi suhteid. Kui ehitustööde ja ekspluatatsiooni tõttu muutub või hävib põhjataimestik ja -loomastik, siis mõjutab see ka kalastikku. Peale saarte rajamist saab tehissaarte rannakindlustuste juurde tekkida uus põhjataimestik ja mereelustik, millega võib suureneda liigiline mitmekesisus.

3. Mõju linnustikule (toitumis- ja peatuspaik, leevendusmeetmed, transport, hooned) ja Paljassaare hoiuala kaitse-eesmärkidele (asustus, liiklus).

Planeeringualal asuvate liivaseljandike katmisega hävib lindude praegune toitumis- ja varjumispaik, kuid linnusaare ja rannakindlustuste rajamisel tekitatakse lindudele uued alad, kuhu kasvab ka uus põhjataimestik. Linnusaarega loodaks paremad tingimused tiirudele, kes on linnudirektiivi I lisa liigid. Lisaks sellele jääb lindudele võimalus saartevahelisel merealal või rannakindlustusel peatuda ja tormide eest varjuda. Ühe saare rajamise korral oleks varjumise võimalusi vähem. Mõjusid ala kasutavatele lindudele saab vältida ka täitmis- ja ehitustööde ajalise piiramisega tormise ilma korral, kui linnud tulevad varjulist kohta otsima. Tehissaarte detailplaneeringu teostumisega eeldatavalt ei suurene oluliselt surve Paljassaare hoiualale, kuna saartele ei tule püsielanikkonda. Ehituse ajal ning saarte ekspluatatsioonil tiheneb liiklus nii maismaal kui ka merel, mis põhjustab mürataseme tõusu, kuid hoiualani saarte alal tekkiv müra ei levi (lisa 11). Saartele planeeritavad klaasseintega peegelduvad hooned võivad põhjustada linnusurmasid – leevendusmeetmed leida arhitektuurilise konkursi käigus.

4. Mõju maastikule (ehituslik-arhitektuurilised ja haljastuslikud lahendid) ning visuaalne mõju (Tallinna lahelt ja lahele).

Mereala täisehitamisel on oluline ja pöördumatu mõju olemasolevale maastikule, sest muutub vaade Tallinna lahele ja vastupidi – võib kaasneda mereala miljööväärtuse vähenemine visuaalse reostuse tõttu, kuid see on iga inimese jaoks suhteline. Tekkivat visuaalset mõju saab leevendada varajases staadiumis sobivate ehitus-arhitektuuriliste lahendite kavandamisega ning saartele haljastuse rajamisega. Praeguses olukorras on planeeringuala lähipiirkonnas ja Paljassaare poolsaarel tööstuslikke ja maha jäetud alasid, mis avaldaksid linnaruumile peale korrastamist positiivset mõju.

5. Müra (ehitusaegne, ekspluatatsioonil, auto- ja laevaliiklus). Piirkonnas suureneb müratase eelkõige ehitusetapis, kuna saarte rajamisel ning hilisemal ehitamisel toimub ehitusmaterjalide transport, suureneb liiklus ja lisandub soovimatu ehitusaegne müra. Linnaruumis ehitamisele on seatud piirangud ja nendest kinni pidamine leevendab tekkivaid mõjusid. Kontsertide korral on piirkonnas intensiivsem autoliiklus, kuid



169

tekkiv müra jääb müraarvutuste põhjal (lisa 11) normide piiridesse. Paljassaare sadam soovib tulevikus vastu võtta kruiisilaevu, mis on mürarikkamad ja sellega tuleb ehitiste planeerimisel ja fassaadimaterjalide valikul arvestada. Tehissaare juurde rajatav sadam ei ole väikelaevade poolt tekitatava müra suhtes üldisele müraolukorrale määrav.

6. Õhuemissioonid ja -kvaliteet (ehitusaegne, ekspluatatsioonil, liiklus). Tehissaarte rajamine ja hilisem ehitustegevus tekitavad õhuemissioone ehitustööde ajal, kui toimub ehitusmaterjalide transport ja laadimine. Sellega seoses suureneb mere- ja autoliiklus, millega omakorda kaasneb paratamatult õhuemissioonide eraldumine ja põhjustab õhukvaliteedi halvenemist. Eelkõige on seda oodata ehitusaegsel perioodil. Mõjude vähendamiseks kasutada parimat võimalikku tehnikat ja jälgida normidest kinnipidamist. Detailplaneeringuala lähipiirkonnas on mitmeid tööstusettevõtteid, mis mõjutavad ka üldist õhukvaliteedi taset. Planeeritava väikesadama mõju õhuemissioonidele ja -kvaliteedile ei ole oluline.

7. Jäätmekäitlus (süvendusmaterjal, ehitusjäätmed, ekspluatatsioon). Sadama rajamisel on vaja teostada süvendustöid, süvendusmaterjal kasutada saarte täitetöödel. Ehitamisel tekivad jäätmed (sh ohtlikud jäätmed), mida tuleb eraldi käidelda vastavalt jäätmekäitluseeskirjale ja -kavale. Ekspluatatsioonil tekib prügi, reovett jm jäätmeid, need kogutakse ja käideldakse vastavalt nõuetele.

8. Sotsiaalsed mõjud (Tallinna, Põhja-Tallinna ja Paljassaare poolsaare areng, elanike heaolu, elukeskkonna parendamine, töökohtade loomine, turvalisus, tervisekaitse, kalapüük).

Kavandatud tegevusest ja alternatiividest tulenevad sotsiaalsed mõjud on otsesed ja olulised mõjud. Positiivsed mõjud on Paljassaare poolsaare areng, Tallinna ja piirkonna elanike heaolu tõus elukeskkonna korrastamisega, töökohtade loomine (saarte ja sadama rajamisel ning hilisemal ekspluatatsioonil). Tehissaarte näol lisanduvad Tallinna elanikele ja külalistele täiendavad puhkevõimalused (rekreatsioon, turism, kontserdisaal). Saartele ei ole kavandatud elamute ja korterite ehitamist. Alternatiiv 2 ja 3 korral avaldub positiivne mõju.


Kavandatud tegevusest ja alternatiividest tulenevad majanduslikud mõjud on otsesed ja olulised mõjud. Tehissaarte rajamine ja nendele ehitamine on väga kallis, kuid tasuvusuuringute põhjal pikemas perspektiivis kasumlik. Kavandatud tegevusega suureneb ettevõtlusaktiivsus ja tõuseb piirkonna majandusareng. Tulu annab puhkemajandus koos ranniku- ja mereturismi sektoriga, sest rannikuäärsed piirkonnad on turistide meelispaigad ning tehissaared saavad Tallinnas eeldatavalt üheks huviobjektiks ja vaatamisväärsuseks. Plaanitav väikesadam avaldab positiivset mõju laevandusele.

10. Kumulatiivsed mõjud (arendustegevused, ootamatused, Katariina kai). Kumulatiivseid mõjusid võivad tekitada lähipiirkonnas toimuvad või planeeritavad (arendus)tegevused – Hundipea sadama rekonstrueerimine, Paljassaare sadama struktuurplaan ja laevaliiklus, Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimine, Tallinna Vanasadama remontsüvendustööd, Paljassaare tee kruntide ja lähiala detailplaneering, Ecobay ökolinnaku arendusprojekt. Ehitustööde või ekspluatatsiooniga kaasnevaid mõjusid võivad suurendada avariid ja loodusõnnetused, kuid nende esinemistõenäosus on väike ja planeerimise käigus arvestada võimalikku Läänemere veetaseme tõusutrendi. Kumulatiivselt mõjub ka lähipiirkonnas asuvate sadamate tegevus, laevaliiklus ja inimtekkeline Katariina kai, mis kaitseb piirkonda põhjakaarte tuultega tekkivate lainete eest. Planeeritav väikesadam suurendab vähesel määral laevaliiklust Tallinna lahel ja lähipiirkonnas asuval laevateel. Kui tehissaarte täitematerjalina ja rannakindlustuse rajamiseks kasutatakse maavarasid, siis võib esineda häiring või negatiivne mõju materjali ammutamise kohas ning seetõttu eelistada täitematerjalina süvendusmaterjali või kus võimalik, siis lammutusjäätmeid.



170

6.1.2 Kriteeriumide kaalu määramine Kriteeriumide hindamiseks ja kaalu määramiseks on kasutatud olulisuse ja mõju suuruse skaalasid, mis on toodud tabelites 6.1 ja 6.2. Kriteeriumide olulisuse skaala on jagatud viieks ja mõju hindamise skaala kümneks tähtsusastmeks, et suurendada valikuvõimalust kriteeriumile hinde määramiseks. Hindamisel on mõju 0 väärtus olukord, kus mõju puudub, on kergesti leevendatav või tegevusega kaasnev väheoluline mõju tasakaalustub sellele järgneval perioodil. Kriteeriumide ja mõju olulisused on määratud KSH ekspertgrupi väärtushinnangute, kogemuste ja olemasoleva informatsiooni põhjal. Tabel 6.1 Kriteeriumide olulisuse skaala

5 väga tähtis

4 tähtis

3 keskmiselt tähtis

2 mõõdukalt tähtis

1 vähetähtis

Tabel 6.2 Kriteeriumi mõju hindamise skaala

positiivne mõju puudub 0 0 negatiivne mõju puudub

positiivne mõju väike 1 -1 negatiivne mõju väike

positiivne mõju mõõdukas 2 -2 negatiivne mõju mõõdukas

positiivne mõju keskmine 3 -3 negatiivne mõju keskmine

positiivne mõju suur 4 -4 negatiivne mõju suur

positiivne mõju väga suur 5 -5 negatiivne mõju väga suur

6.2 Alternatiivide võrdlus kriteeriumide kaalu alusel Parima lahendi leidmiseks määratud kaalud ja hinded põhinevad KSH koostajate väärtushinnangutele ja olemasolevale informatsioonile. Alternatiivide võrdlemisel on arvesse võetud ka võimalikke negatiivsete mõjude leevendusmeetmeid, näiteks ilmastikuolude jälgimine, ehitusperioodi, sh süvendus- ja kaadamistööde ajaline piiramine, heljumi leviku takistamine tõkkekardina kasutamisega, tööde teostamine parimate olemasolevate meetodite ja tehnikaga. Alternatiivide võrdlemiseks on kasutatud formaliseeritud metoodikat, kus parim lahend leitakse kriteeriumide mõju olulisuse määramisega ja hindamisel saadud suhtelise kaalu järgi.



171

Paremusjärjestuse koostamisel on kavandatavat tegevust võrreldud iga kriteeriumi kohta eraldi ja nelja alternatiivi korral, millest üks on fiktiivne alternatiiv arvutuste tulemuste õigsuse kontrollimiseks. Alternatiiv 1 – 0-alternatiiv ehk ala jääb praegusesse seisu ja Tallinna lahte tehissaari ei rajata Alternatiiv 2 – detailplaneeringuga kavandatud tegevus ehk kolme tehissaare rajamine Tallinna lahte (joonis 3.1) Alternatiiv 3 – ühe suure tehissaare rajamine Tallinna lahte (joonis 3.2) Alternatiiv 4 – fiktiivne (arvutustehnilistel kaalutlustel on võetud fiktiivne alternatiiv, millest kõik teised on olulisemad). Alternatiivide esialgse paremusjärjestuse koostamisel on määratud kriteeriumide mõju olulisus ja hinne, mis näitab alternatiivide suhtelise paremusjärjestuse antud kriteeriumi suhtes. Nende omavaheline korrutis annab alternatiivide võrdlemise aluseks oleva kaalu. Iga alternatiivi kriteeriumi kaalud liidetakse ja jagatakse kriteeriumide arvuga. Tulemused on esitatud tabelis 6.3. Tabel 6.3 Esialgne hinnang alternatiividele kõiki kriteeriume arvestades

A1 - 0-alt A2 - 3 saart A3 - 1 saar A4 - fiktiivne

Kriteerium Mõju

olulisus Hinne Kaal Hinne Kaal Hinne Kaal Hinne Kaal

1.

Hüdrodünaamika, rannaprotsessid ja veekvaliteet

5 0 0 1 5 1 5 -5 -25

2. Merekeskkond 4 0 0 -3 -12 -2 -8 -5 -20

3. Linnustik ja Paljassaare hoiuala

4 0 0 -1 -4 -2 -8 -5 -20

4. Maastik ja visuaalne mõju

5 -2 -10 4 20 3 15 -5 -25

5. Müra 5 -1 -5 -2 -10 -2 -10 -5 -25 6. Õhuemissioon 4 0 0 -2 -8 -2 -8 -5 -20 7. Jäätmekäitlus 4 -1 -4 1 4 1 4 -5 -20 8. Sotsiaalne 5 -2 -10 4 20 4 20 -5 -25 9. Majanduslik 5 -1 -5 4 20 4 20 -5 -25

10. Kumulatiivne 5 0 0 1 5 0 0 -5 -25 Kokku 46 -7 -34 7 40 5 30 -50 -230

Keskmine hinne ja

mõju kaal 4,60 -0,70 -3,40 0,70 4,00 0,50 3,00 -5,00 -23,00

Iga kriteerium on täpsemalt lahti kirjutatud peatükis 6.1.1 ja esitatud alapunktid on eraldi hinnatud järgnevates tabelites 6.4 - 6.13. Tabel 6.4 Hinnang alternatiividele 1. kriteeriumi järgi, kus arvestatakse mõju hüdrodünaamikale, rannaprotsessidele ja merevee kvaliteedile

A1 - 0-alt A2 - 3 saart A3 - 1 saar A4 - fiktiivne Hüdrodünaamika, rannaprotsessid ja

veekvaliteet

Mõju olulisus Hinne Kaal Hinne Kaal Hinne Kaal Hinne Kaal

lained 4 0 0 1 4 1 4 -5 -20 hoovused 3 0 0 0 0 -1 -3 -5 -15 põhjasetted 3 0 0 -1 -3 -2 -6 -5 -15



172

rannavöönd 4 0 0 -1 -4 -2 -8 -5 -20 hõljum 4 0 0 -2 -8 -1 -4 -5 -20 ökol. seisund 4 0 0 -2 -8 -2 -8 -5 -20 sademevesi 4 -1 -4 -1 -4 -1 -4 -5 -20

Kokku 26 -1 -4 -6 -23 -8 -29 -35 -130

Keskmine hinne ja mõju kaal

3,71 -0,14 -0,57 -0,86 -3,29 -1,14 -4,14 -5,00 -18,57

Tabel 6.5 Hinnang alternatiividele 2. kriteeriumi järgi, kus arvestatakse mõju merekeskkonnale

A1 - 0-alt A2 - 3 saart A3 - 1 saar A4 - fiktiivne Merekeskkond Mõju

olulisus Hinne Kaal Hinne Kaal Hinne Kaal Hinne Kaal

põhjataimestik 5 0 0 -2 -10 -1 -5 -5 -25 põhjaloomastik 4 0 0 -2 -8 -1 -4 -5 -20 kalastik 3 0 0 -1 -3 -1 -3 -5 -15 elupaigaline ja liigiline mitmekesisus

5 0 0 2 10 1 5 -5 -25

Kokku 17 0 0 -3 -11 -2 -7 -20 -85


4,25 0,00 0,00 -0,75 -2,75 -0,50 -1,75 -5,00 -21,25

Tabel 6.6 Hinnang alternatiividele 3. kriteeriumi järgi, kus arvestatakse mõju linnustikule ja Paljassaare hoiualale

A1 - 0-alt A2 - 3 saart A3 - 1 saar A4 - fiktiivne Linnustik ja Paljassaare

hoiuala


toitumis- ja varjumispaik

5 0 0 2 10 -2 -10 -5 -25

müra 3 0 0 -1 -3 -1 -3 -5 -15 hooned 3 0 0 -2 -6 -2 -6 -5 -15 kaitse-eesmärk 5 0 0 -1 -5 -1 -5 -5 -25 liiklus 2 0 0 -1 -2 -1 -2 -5 -10 mereliiklus 1 0 0 -1 -1 -1 -1 -5 -5

Kokku 19 0 0 -4 -7 -8 -27 -30 -95


3,17 0,00 0,00 -0,67 -1,17 -1,33 -4,50 -5,00 -15,83

Tabel 6.7 Hinnang alternatiividele 4. kriteeriumi järgi, kus arvestatakse mõju maastikule

A1 - 0-alt A2 - 3 saart A3 - 1 saar A4 - fiktiivne Maastik ja visuaalne mõju


maakasutus 5 -4 -20 4 20 3 15 -5 -25 ehitised-rajatised 4 -3 -12 4 16 4 16 -5 -20 haljastus 5 -1 -5 4 20 3 15 -5 -25 miljööväärtus 4 -3 -12 2 8 2 8 -5 -20 tehnovõrgud 3 0 0 -1 -3 -1 -3 -5 -15

Kokku 21 -11 -49 13 61 11 51 -25 -105


4,20 -2,20 -9,80 2,60 12,20 2,20 10,20 -5,00 -21,00



173

Tabel 6.8 Hinnang alternatiividele 5. kriteeriumi järgi, kus arvestatakse müra mõju

A1 - 0-alt A2 - 3 saart A3 - 1 saar A4 - fiktiivne Müra Mõju

olulisus Hinne Kaal Hinne Kaal Hinne Kaal Hinne Kaal ehitusaegne 4 0 0 -2 -8 -2 -8 -5 -20 ekspluatatsioon 2 0 0 -1 -2 -2 -4 -5 -10 autoliiklus 5 0 0 -1 -5 -1 -5 -5 -25 laevaliiklus 2 0 0 -1 -2 -1 -2 -5 -10 väikesadam 1 0 0 0 0 0 0 -5 -5

Kokku 14 0 0 -5 -17 -6 -19 -25 -70


2,80 0 0 -1,00 -3,40 -1,20 -3,80 -5,00 -14,00

Tabel 6.9 Hinnang alternatiividele 6. kriteeriumi järgi, kus arvestatakse õhuemissioonide mõju õhukvaliteedile

A1 - 0-alt A2 - 3 saart A3 - 1 saar A4 - fiktiivne Õhuemissioon Mõju

olulisus Hinne Kaal Hinne Kaal Hinne Kaal Hinne Kaal ehitusaegne 4 0 0 -1 -4 -1 -4 -5 -20 ekspluatatsioon 3 0 0 -1 -3 -1 -3 -5 -15 autoliiklus 4 0 0 -2 -8 -2 -8 -5 -20 reoveepuhastusjaam 4 -1 -4 -1 -4 -1 -4 -5 -20

Kokku 15 -1 -4 -5 -19 -5 -19 -20 -75


3,75 -0,25 -1,00 -1,25 -4,75 -1,25 -4,75 -5,00 -18,75

Tabel 6.10 Hinnang alternatiividele 7. kriteeriumi järgi, kus arvestatakse jäätmekäitlust

A1 - 0-alt A2 - 3 saart A3 - 1 saar A4 - fiktiivne Jäätmekäitlus Mõju

olulisus Hinne Kaal Hinne Kaal Hinne Kaal Hinne Kaal süvendusmaterjal 2 0 0 1 2 1 2 -5 -10 ehitusjäätmed 3 0 0 -1 -3 -1 -3 -5 -15 ekspluatatsioon 3 -2 -6 -1 -3 -1 -3 -5 -15

Kokku 8 -2 -6 -1 -4 -1 -4 -15 -40


2,67 -0,67 -2,00 -0,33 -1,33 -0,33 -1,33 -5,00 -13,33

Tabel 6.11 Hinnang alternatiividele 8. kriteeriumi järgi, kus arvestatakse sotsiaalseid mõjusid

A1 - 0-alt A2 - 3 saart A3 - 1 saar A4 - fiktiivne Sotsiaalsed mõjud Mõju

olulisus Hinne Kaal Hinne Kaal Hinne Kaal Hinne Kaal piirkonna areng 5 -3 -15 4 20 3 15 -5 -25 heaolu 4 -1 -4 4 16 3 12 -5 -20 tööhõive 5 -1 -5 3 15 3 15 -5 -25 avalikkus 3 -1 -3 0 0 0 0 -5 -15

puhkevõimalused, rekreatsioon

3 1 3 5 15 4 12 -5 -15

kultuurikeskkond 3 -2 -6 4 12 3 9 -5 -15 turvalisus 4 -5 -20 4 16 3 12 -5 -20 tervisekaitse 4 -2 -8 1 4 1 4 -5 -20 kalapüük 1 0 0 0 0 0 0 -5 -5



174

Kokku 32 -14 -58 25 98 20 79 -45 -160


3,56 -1,56 -6,44 2,78 10,89 2,22 8,78 -5,00 -17,78

Tabel 6.12 Hinnang alternatiividele 9. kriteeriumi järgi, kus arvestatakse majanduslikke mõjusid

A1 - 0-alt A2 - 3 saart A3 - 1 saar A4 - fiktiivne Majanduslikud mõjud


ettevõtlus 5 -2 -10 4 20 3 15 -5 -25 maksumus 2 -1 -2 1 2 0 0 -5 -10 turism 5 -1 -5 5 25 4 20 -5 -25 puhkemajandus 4 0 0 4 16 3 12 -5 -20 väikesadam 1 0 0 2 2 2 2 -5 -5 kinnisvara 5 -2 -10 4 20 4 20 -5 -25

Kokku 22 -6 -27 20 85 16 69 -30 -110


3,67 -1,00 -4,50 3,33 14,17 2,67 11,50 -5,00 -18,33

Tabel 6.13 Hinnang alternatiividele 10. kriteeriumi järgi, kus arvestatakse kumulatiivseid mõjusid

A1 - 0-alt A2 - 3 saart A3 - 1 saar A4 - fiktiivne Kumulatiivsed mõjud


arendustegevused 5 0 0 -1 -5 -1 -5 -5 -25

Tallinna lahe laevaliiklus

2 0 0 -2 -4 -1 -2 -5 -10

avariid 5 -1 -5 0 0 0 0 -5 -25 loodusõnnetused 1 0 0 -1 -1 -1 -1 -5 -5 Katariina kai 3 0 0 0 0 0 0 -5 -15 maavarad 2 0 0 -2 -4 -1 -2 -5 -10

Kokku 18 -1 -5 -6 -14 -4 -10 -30 -90


3,00 -0,17 -0,83 -1,00 -2,33 -0,67 -1,67 -5,00 -15,00

Lõpliku lahendi leidmiseks on ühte tabelisse kokku koondatud erinevate kriteeriumide alusel leitud keskmised hinded ja mõju kaalud, mis on summeeritud ja jagatud kriteeriumide arvuga. Saadud tulemustest on parimaks alternatiiv, mille keskmine mõju kaal on suurima väärtusega (tabel 6.14). Tabel 6.14 Parima alternatiivi väljaselgitamine erinevate kriteeriumide keskmiste mõju kaalude alusel

A1 A2 A3 A4

Kriteerium Keskmine mõju kaal

Keskmine mõju kaal

Keskmine mõju kaal

Keskmine mõju kaal

Hüdrodünaamika, rannaprotsessid ja veekvaliteet

-0,57 -3,29 -4,14 -18,57

Merekeskkond 0,00 -2,75 -1,75 -21,25 Linnustik ja Paljassaare hoiuala

0,00 -1,17 -4,50 -15,83



175

Maastik ja visuaalne mõju -9,80 12,20 10,20 -21,00 Müra 0,00 -3,40 -3,80 -14,00 Õhuemissioon -1,00 -4,75 -4,75 -18,75 Jäätmekäitlus -2,00 -1,33 -1,33 -13,33 Sotsiaalne -6,44 10,89 8,78 -17,78 Majanduslik -4,50 14,17 11,50 -18,33 Kumulatiivne -0,83 -2,33 -1,67 -15,00

Kokku -25,15 18,24 8,53 -173,85 Keskmine hinne ja mõju kaal -2,51 1,82 0,85 -17,38

Väärtusindeksi järgi on parimaks lahendiks alternatiiv A2 ehk kavandatud tegevus.

6.3 Järeldused Alternatiivide võrdlus andis tulemuse, mille järgi on parimaks lahendiks kolme tehissaare rajamine Tallinna lahte. Alternatiiv 2 ehk kavandatud tegevus tuli esimeseks piirkonna üldise arendamise vajaduse ja sotsiaal-majanduslike kriteeriumide alusel. Ainult looduskeskkonda käsitlevate kriteeriumide alusel oleks 0-alternatiiv ülekaalukalt parim. Linnaplaneerimise seisukohalt on Põhja-Tallinna Valitsus huvitatud maa-alade paremast kasutamisest, piirkonna arendamisest ja turvalisemaks muutmisest, kuna rannikuäärsed piirkonnad on kasvava majandustegevusega alad. Eriti oluline on ühendada nendes piirkondades majandusareng, keskkonnasäästlikkus ja hea elukvaliteedi tagamine. Piirkonna ja kogu linna arengu suhtes on algatatud detailplaneering olulise tähtsusega ning seetõttu tuleb kavandatud tegevuse elluviimisel leida võimalus ettevõtjate, teenindajate ja külastajate rahuldamiseks nii, et samal ajal säiliks inimese ja looduse vaheline tasakaal. Kriteeriumide võrdlemisel saadud mõjude kaalud (tabel 6.14) iseloomustavad kompromissi leidmise vajadust loodusliku- ja tehiskeskkonna kooseksisteerimisel ehk keskkonna ja sotsiaalseid mõjusid tuleb vaadelda koos. Käesolevas töös tasakaalustavad keskkondlik ja sotsiaal-majanduslik kriteerium üksteist.



176

7 KAUDNE MÕJU, KUMULATIIVNE MÕJU JA KOOSMÕJU 7.1 Ülevaade

Kaudne mõju, kumulatiivne mõju ja koosmõju tulenevad lisanduvatest muutustest, mille on põhjustanud teised eelnevad, olevad või põhjusega ettenähtavad tegevused koos kavandatava visiooniga.

Kaudse mõju, kumulatiivse mõju ja koosmõjuna saab käesoleva detailplaneeringu puhul vaadelda:

1. Mõju merele ja mereelustikule. 2. Mõju maastikule. 3. Mõju kaitstavatele objektidele ja kaitsealadele. 4. Mõju linnustikule. 5. Mõju rannale ja rannaprotsessidele. 6. Mõju õhule. 7. Mõju pinna- ja põhjaveele. 8. Psühho-visuaalne mõju. 9. Mõju tervisele. 10. Mõju sotsiaal-majanduslikule infrastruktuurile.

Psühho-visuaalset mõju, mõju tervisele ja sotsiaal-majanduslikule infrastruktuurile käsitletakse edaspidi urbaansete üldelamistingimustena. Tõsiseks küsimuseks keskkonnamõju hindamisel on peetud kaudsete ja kumulatiivsete mõjude ning koosmõjude määratlemist. Nende kolme tüüpi mõjude erinevad definitsioonid kattuvad suuremal või vähemal määral. Samas puuduvad üldtunnustatult omaksvõetud definitsioonid (Guidelines For The Assessment of Indirect And Cumulative Impacts And Impact Interactions, 1999). Seetõttu on rakenduslikes keskkonnamõju hindamistes kõiki kolme tüüpi mõjusid käsitletud koondnimetusega – kumulatiivsed mõjud. Sisulises plaanis on niisugune lähenemine õigustatud, sest kumulatsiooniaspekt on ühiselt omane kõigi kolme tüübi keskkonnamõjudele. Samas on kõiki kolme tüüpi mõjude hindamisel vajalik liikuda „analüüsilt sünteesile” kasutades selleks mõjuväljade võimalikult suurt diferentseeritust (tabel 7.1). Tabel 7.1Eksperdi seisukoht

MÕJUD Kaudne Koosmõju Kumulatiivne

Määratlemine

Hindamine

√

√

√

√

√

Arendus

Arendus

Mõju A

Mõju A Mõju A

Kumulatiivne mõju



177

7.2 Keskkonnamõjude astmeline skeem ja maatriks Nimetatud kolmetüübiliste mõjude käsitlemisel on siinjuures kasutatud keskkonnamõju astmelist skeemi (tabel 7.2). Sellega määratletakse:

1. Arengukomponendid (A). 2. Kompleksmõjulised kavandatud tegevused (B). 3. Mõjutatavad miljööretseptorid (C). 4. Kumulatiivne, sh kaudne ning interaktiivne mõju (D).

Tabel 7.2 Keskkonnamõju astmeline skeem A Arengukomponendid

– Tallinna laht. – Tallinna linnaruum. – Tehissaared. – Linnusaar. – Hooned ja rajatised. – Teenindav tehnosektor (veevarustus,

kanalisatsioon, jäätmekäitlus). – Juurdepääsuteed. – Kaitsealused liigid. – Õigusaktid.

B Tegevused

– Ehitamine. – Süvendamine. – Täitmine. – Kaadamine. – Linnusaare rajamine. – Infrastruktuuri loomine. – Sotsiaal-majandusliku tegevuse

üldine korraldamine. – Planeerimine ja maastikukujundus.

C Retseptorid – Kontaktala maastik. – Kaitstavad objektid ja kaitsealad. – Elamualad. – Sotsiaalalad. – Teede ja kommunikatsioonialad.

D Kumulatiivne ja kaudne mõju ning koosmõju – Loodusliku seisundi muutused. – Maastikumuutused. – Muutused rannaprotsessides. – Tootmis-äritingimuste muutused. – Elutingimuste muutused,

keskkonnakahjustused ja -häiringud.

Käesoleva hindamise kumulatiivsete mõjude maatriks (tabel 7.2) käsitleb minevikus toimunut, nüüdisaegseid kaasnevaid tegevusi ja võimalikke tulevikutegevusi. Varasemad tegevused on osaliselt käsitlemist leidnud KSH aruandes ja lisades esitatud ülevaadetes, millele on lisainformatsiooni: üldplaneeringutes, arengukavades, vanades kaartides, kirjanduses, meedias, ekspertide varasematest töökogemustest, ekspertide vestlustest arendaja, planeerija, linnaametnikega ja kohalike elanikega.



178

Toimuvaid tegevusi käsitlevad KSH aruandes kavandatud tegevus ja selle alternatiivid sh 0-alternatiiv. Võimalikke tulevikutegevusi ja piirkonna võimalikke arengusuundumusi on käsitletud üldplaneeringutes ja arengukavades, mida on arvestatud kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide võrdluse juures. Tehissaarte rajamisel võivad kumulatiivseid mõjusid tekitada lähipiirkonnas toimuvad või planeeritavad (arendus)tegevused – Hundipea sadama rekonstrueerimine, Paljassaare sadama struktuurplaan, laevaliiklus ja tööstus, Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimine, Paljassaare reoveepuhastusjaama kompostimisväljakutele muda ladestamine, Tallinna Vanasadama remontsüvendustööd, Paljassaare tee kruntide ja lähiala detailplaneering, Ecobay ökolinnaku arendusprojekt. Ehitustööde või ekspluatatsiooniga kaasnevaid mõjusid võivad suurendada avariid ja loodusõnnetused, kuid nende esinemistõenäosus on väike. Planeerimise käigus tuleb arvestada võimalikku Läänemere veetaseme tõusutrendi. Kumulatiivselt mõjub ka lähipiirkonnas asuvate sadamate tegevus, laevaliiklus ja inimtekkeline Katariina kai, mis kaitseb piirkonda põhjakaarte tuultega tekkivate lainete eest. Planeeritav väikesadam suurendab vähesel määral laevaliiklust Tallinna lahel ja lähipiirkonnas asuval laevateel. Kui tehissaarte täitematerjalina ja rannakindlustuse rajamiseks kasutatakse maavarasid, siis võib esineda häiring või negatiivne mõju materjali ammutamise kohas ning seetõttu tuleb eelistada täitematerjalina süvendusmaterjali või kus võimalik, siis inertseid lammutusjäätmeid.



179

Tabel 7.3 Detailplaneeringu evitamise mõjude maatriks Tegevused Potentsiaalne

mõjuala, mõjutatav ressurss ja tegur

Ehita- mine

Kasuta-mine

Leeven-

dus

Varasemad tegevused

Toimuvad tegevused

Tuleviku

võimalikud tegevused

Kumula-tiivne mõju, sh kaudne ja koosmõju

1 2 3 4 5 6 7 8 Planeeringuala ümbritsev linnaruum

x..x x x..x x + x x..xxx x…x x x x..x x x x

Kontaktala maastik

x..x x x..xx + x x x...x x x x x x x

Planeeringuala maastik

x..xx x..xx + x x x..x x x...x x x x

Mereelustik x...xx x..xx + x…xx x…xx x…xx xx Rannaprotsessid x

o..xx + xx…xxx x…xxx x…xxx x…xxx

Merevee kvaliteet

x..x x x…x x + x x x x x…x x x x

Linnustik sh kaitsealused liigid

x..xx x..xx + x x x..xx x..xx x..xx

Õhukvaliteet x x + x x x x...x x KM Müra x x + x x x x ...x x x x KM Lähiala elamis- tingimused

x x + x x x x x x x x

Puhke-tingimused

x x x + x x x x x x x x

Kultuuripärand x o + x x x x x x x Kaitstavad liigid x..xx x..xx + x x x..xx x..xx x..xx Mõju Natura alale

x o…x + x x x…xxx x..xx KM

Kaugmõju sh piiriülene mõju

o o o o o o

Mikrokliima x x x x x x x x x x x Maakasutus + + x..x x x..x x x…x x x..x x Riskiilming x x + x x x x…x x xx..x x x xx…x x x

KM Loodusvarade säästev kasutamine

x x + x..x x x..x x x x

Selgitus: o – olematu või väike mõju x – suhteliselt väike mõju x x – mõõdukas mõju x x x – oluline mõju KM – koosmõju allikas + – üheselt kasulik mõju



180

7.3 Kokkuvõte

1. Detailplaneeringuala on osakeseks Tallinna lahe, Paljassaare poolsaare ja Tallinna linnaruumi polüfunktsionaalses koosluses, mis püüdleb Tallinna linnas loodus-, sotsiaal- ja majandusruumi parimale võimalikule koosmõjule.

2. Tervikuna on Paljassaare tehissaare detailplaneering mõõduka keskkonnamõju (sealhulgas kumulatiivse mõju) ja riskitasandiga.

3. Detailplaneeringus ilmnevad mitmed keskkonnaaspektid, millel on oluline mõju keskkonnale.

4. Aspektide koosmõjus väljenduvad planeeringuala minevikus, olevikus ja tulevikus toimunud, toimuvate ja toimuda võivate tegevuste tulem.

5. Oluliste keskkonnaaspektidena on kumulatiivse mõju hindamisel arvestatud : – ehitustegevuse tulem; – sotsiaal-majandusliku tegevuse tulem (praegune ja tuleviku majandusseis); – rannaprotsessid; – mereelustik; – linnustik sh kaitsealused liigid; – leevendusmeetmed sh linnusaar; – Natura 2000 alad; – kaitstavad loodusobjektid; – õhuheitmed; – veeheitmed; – jäätmed; – müra; – loodusvarade kasutamine.

Võimaliku negatiivse riskiilmingu (oht planeeringuala ja piirkonna looduskeskkonnale ning Tallinna linnaruumile) tõenäosust võivad oluliselt tõsta:

1. Erakorralised ilmastikuolud (kõrge veeseis, tugevad põhjakaarte tormid, pehmed tormised talved, jää).

2. Sotsiaalsed pinged ja terrorismiaktid. 3. Piirkonnas tehtavad arendustegevused, mis muudavad piirkonnas oluliselt

keskkonnatingimusi. 4. KSH aruandes esitatud nõuete ja leevendusmeetmete mittearvestamine tehissaarte

rajamisel. Erakorralisi ilmastiku tingimusi peab arvestama tehissaarte ja nendele infrastruktuuri rajamisel ning ekspluatatsioonil. Tehissaarte planeerimisel, rannakindlustuste rajamisel ja nendele ehitamisel peab arvestama, et ehitatakse merre ja mõningane oht võib tekkida eriti ekstreemsete põhjakaarte tormide korral. Tehissaarte rajamisel peab arvestama, et planeeringualune madalik on paljudele linnuliikidele toitumis- ja varjumisala. KSH käigus on antud olukorda arvestatud ja käsitletud ning esitatud probleemile lahendina leevendusmeetmed sh linnusaar. Detailplaneering ei saa täpselt ette näha looduslike, majanduslike ja sotsiaalsete protsesside arengut ning selle võimalikke tagajärgi. Iga hindamine ja prognoos on tõenäoline tõenäosuse erineval tasandil. Planeerimisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on võimatu kõiki võimalikke mõjusid ja tagajärgi täpselt ette näha. Keskkonnakasutuslike otsuste tegemisel on täpsete tulemuste prognoosimatuse tõttu alati tegemist määramatusest tuleneva riskiga. Seda rõhutab ka määramatuse subjektiivne hinnang.



181

8 NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED

8.1 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed

8.1.1 Tehissaarte ja sadama rajamiseks tehtavad tööd ning saartele ehitamine

• Suurim tuule kiirus, mille puhul süvendus- ja täitetöid tohib teostada, on 15 m/s. • Süvendus- ja täitetöödel kasutatav tehnika peab olema kontrollitud ja vastama

parimale võimalikule tehnikale. • Ärisaare (abs kõrgus 3,00 -3,20) pindala on 20115 m2 ja selle rajamise täitetööde maht

on hinnanguliselt (täpsustub tööprojekti käigus) 80000 m3. • Kunstisaare (abs kõrgus 3,00 -3,20) pindala on 16800 m2 ja selle rajamise täitetööde

maht on hinnanguliselt (täpsustub tööprojekti käigus) 67000 m3. • Puhkesaare (abs kõrgus 3,00 -3,20) pindala on 10315 m2 ja selle rajamise täitetööde

maht on hinnanguliselt (täpsustub tööprojekti käigus) 51000 m3. • Sadama akvatooriumi süvendamisel saadud pinnast on võimalik kasutada tehissaare

rajamise täitetöödel, mis vastab säästva arengu põhimõtetele • Süvendamisel ülespaisatav põhjasete püsib mõnda aega veesambas ja võib hoovustega

kanduda sadamaakvatooriumist kaugemale. Süvendamise otsest mõju ei saa siin vältida, kuid seda on võimalik leevendada kaitseekraanide kasutamisega, et takistada heljumi kandumist väljapoole süvendusala.

• Tehissaarte rajamisel tehtavate täitmistöödel tekkivat heljumit saab oluliselt piirata rajades ümber tehissaarte aluse perimeeterkontuuri (suured reostumata lammutuskonstruktsioonid, kivid, raudbetoonelemendid) ja alles siis alustatakse tehissaarealal täitmistöödega.

• KOV ja piirkonna elanikke tuleb teavitada planeeritavatest töödest, töödele kuluvast ajast, veoautode ja täite- ning ehitusmaterjali vedavate praamide liiklussagedusest.

• Tehissaarte ümber tuleb rajada jää ja lainetuse mõjude vastu kaldakindlustus. Lisas 30 on esitatud kaks võimalikku kaldakindlustuse lahendit. Peatükis 3.2 Tehissaared ja kaldakindlustus on esitatud mõlema kaldakindlustus variandi rajamiseks kuluvad kivide ja raudbetoonelemendi hinnangulised mahud, mis täpsustuvad lõplikus tööprojektis.

• Ehitustöödel kasutatavate puistematerjalide laadimisel, ladustamisel ja ehitusel kasutamisel eralduva tolmu koguste vähendamiseks peab ehitaja rakendama ehitusplatsil parimaid võimalikke töövõtteid.

• Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida järgmiste meetmete abil: materjali kukkumiskõrguse vähendamine, ehitusmaterjalide katmine veol ja ladustamisel, transpordikauguste vähendamine, tolmupüüde- ja tolmuimemisseadmete kasutamine, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodiline puhastamine ning puistes ehitusmaterjalide laadimise vältimine tugeva tuulega. Puistematerjali veo ajal tuleb tolmu leviku vältimiseks veosed katta, et ei toimuks materjali mahavalgumist või tolmu eraldumist veokilt.

• Ehitusmaterjalide vedu ei tohiks teha puhkepäevadel ja väljaspool tööaega, et mitte häirida piirkonna elanikke.

• Ehitustöödega kaasneb piirkonnas mürataseme tõus, mida aitab minimeerida vähem müra tekitavate seadmete ja masinate kasutamine, ehitusmaterjalide transpordiks kasutatavate teede korrashoid, vajadusel (veo)autode piirkiiruse vähendamine, tööde hoolikas planeerimine ja ilmastikutingimuste jälgimine.



182

• Sõidukite (veokite) saasteainete sisaldus ja müratasemed peavad jääma piiridesse, mis on sätestatud keskkonnaministri 22. septembri 2004 määruses nr 122 Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused (RTL, 27.09.2004, 128, 1986).

• Inimeste kaitseks tuleb ehitusseadmete ja mehhanismide poolt tekitava kõrgendatud müratasemega töid (vaiade süvistamine, veotransport, kaide ehitus jne) teha päevasel ajal.

• Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses § 4 (3) nõuab, et ehitusettevõtja tagab enne ehituse alustamist tööohutuse plaani koostamise, mis peab sisaldama muuhulgas ka abinõusid vältimaks müra ja õhusaastet ehitusplatsi vahetus naabruses.

• Välisõhu kvaliteeti sh lõhnahäiringut ja saasteallikaid on käsitletud peatüki 4.11 Õhukvaliteet ja võimalikud saasteallikad piirkonnas alapeatükkides.

• Ühekordne puuderida tänava ääres vähendab õhu heitgaasidega saastumist 7-10 %, kaks rida puid ja põõsaid 30-40 %, ning neli rida puid ja kaks rida põõsaid 50-60 %. Talvel on puude kaitseefekt suvisest 3-4 korda väiksem.

• Arvestades AS Tallinna Vesi selgitusi ja Paljassaare põik 16 planeeringu välisõhu uuringus koostatud hajuvuse kaarte, reoveepuhastusjaamast levida võiva H2S ja lõhnaainete seadusega kehtestatud piirväärtusi tehissaartel ei ületata. Antud arvamust tõenäosust suurendab see, et Paljassaare põik 16 lõhnauuringu tegemise ajal ei olnud lõpetatud reoveepuhastusjaamas mehhaanilise puhastuse ulatuslik rekonstrueerimine.

• Hoonete siseõhu puhtuse saab tänapäevaste hoonete puhul garanteerida sundventilatsiooniga, kus sissetõmbe õhk puhastatakse filtreerimisega

• Tehissaarte ja hoonete kasutamisest tekkida võiva valgusreostuse vältimiseks tuleb arvestada valgustite suunamist ja mastide kõrguse valikut. Tehissaartele ehitatavatele hoonetele kavandatav valgustus kavandada alumiste korruste tasemele ja vältida saartele nö Las Vegase tüüpi kasiinode valgustuse kavandamist. Tähelepanu tuleb pöörata ka tammide valgustuse rajamisele ning liiklusest tulevale valgusele. Võimalikke leevendavaid meetmeid on käsitletud peatükis 4.12 Valgussaaste.

• Hoonete siseruumides lubatava mürataseme tagamiseks projekteerida heliisolatsiooni nõuetele vastavad välispiirete konstruktsioonid ja arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni.

8.1.2 Sadama ekspluatatsiooniga seotud võimalikud keskkonnamõjude vältimise meetmed ja ohutusnõuded

• Ärisaarele planeeritav jahisadam ja selle tegevus peab vastama sadamaseaduse ja selle

alusel kehtestatud õigusaktidele. • Akvatooriumis tuleb kasutada nõuetele vastavat ja avariiolukordi vältida aitavat

navigatsioonimärgistust. • Sadamas tuleb määratleda täpselt sadamavaldaja roll koos kohustuste ja vastutusega

laevaheitmed vastuvõtmisel sadamas, samuti määratleda vastutaja reostuse tekkimisel. • Sadamas ei osutata pilsivee, kütuse- ja õlijäätmete vastuvõtu teenust. Vastavalt

sadamaseaduse §-st 25 sadama omanik peab korraldama laevaheitmete vastuvõtmist laevadelt ja muudelt veesõidukitelt, mida see sadam teenindab. Seega, kui sadam ei osuta pilsivee, kütuse- ja õlijäätmete vastuvõtu teenust, siis peab sadam nende jäätmete vastuvõtmise korraldama mingil muul viisil. Lähim koht antud teenust tellida on AS Tallinna Sadam jahisadam.



183

• Sadamal peab olema jäätmeluba, kui ta osutab jäätmete vastuvõtmise teenust. Jäätmeluba ei pea olema, kui jäätmete vastuvõtmise teenus tellitakse jäätmeluba omavalt firmalt. Ohtlike jäätmete käitluslitsents peab olema juhul kui sadam ise füüsiliselt hakkab ohtlikke jäätmeid koguma. Juhul, kui sadam tellib ohtlike jäätmete vastuvõtmise teenuse sisse vastavaid keskkonnalube omavalt isikult, siis sadamal ei pea olema ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.

• Sadamavaldaja on kohustatud teavitama laevaomanikke laevadel tekkivate jäätmete vastuvõtmise korrast – sellest informeerib sadam laevakapteneid sadama eeskirjas. Soovitav on see info ka internetti üles panna, kust see on kergesti kättesaadav ja ligipääsetav.

• Sadamas peab olema laevaheitmete vastuvõtmise ja käitlemise kava, mille töötab välja ja rakendab sadama valdaja. Sadama valdaja peab pidama arvestust laevadelt vastu võetud laevaheitmete kohta.

• Sadamas peavad olema välja töötatud organisatsioonilised ja tehnilised meetmed, mis tagavad töötajate ohutuse, tulekahjude vältimise, merereostuse ärahoidmise ning nende tagajärgede lokaliseerimise ja likvideerimise.

• Sadamat külastavad alused peavad olema tehniliselt korras ning ei tohi tekitada müra, mis ületab Eesti Vabariigi õigusaktides kehtestatud mürataseme piirnorme.

• Sadama kasutamisel kaasnevateks olulisemateks riskideks on avariijuhtumid, alustel määrdeõlide ja kütuse lekkimine ning tulekahju. Avariijuhtumi vältimiseks peavad olema tagatud kõik ohutusnõuded, tehnika peab olema kontrollitud ning vastama parimale võimalikule tehnikale. Määrdeõlide ja kütuse sattumine merre peab olema välditud või koheselt piiratud. Sadamas ei osutata määrdeõlide ja kütuse tankimise teenuseid ning selleks ei ole rajatud ka vastavaid tanklaid.

• Sadama akvatooriumis vastutab õlitõrje eest esmajoones reostaja. Kui reostaja ei suuda avarii olukorraga toime tulla, siis tuleb teatada avariist sadama kaptenile, kellel peavad olema kõik vahendid reostuse lokaliseerimiseks ja tõrjeks. Sadama akvatooriumist väljaspool vastutab õlitõrje eest piirivalve, juhul kui reostaja pole selleks suuteline.

• Tuleohutuse tagamine sadama territooriumil ning seal asuvatel objektidel on sätestatud siseministri kinnitatud “Tuleohutuse üldnõuetega” ja sadama üldise tuleohutusjuhendiga. Töid teostavad ettevõtjad peavad tagama nende kasutuses oleval territooriumil ja/või muudel objektidel tuleohutuse nõuete täitmise. Tuletööde läbiviimine sadama territooriumil peab olema korraldatud vastavalt siseministri kinnitatud nõuetele (Tuletööde tuleohutusnõuded), sadama üldisele tuleohutusjuhendile ja olema kooskõlastatud sadama ohutusjärelevalve töötajaga. Kõikidele sadama hoonetele ja rajatistele peab olema tagatud vaba juurdepääs – teede ja läbikäikude läbikaevamine või sulgemine on lubatud ainult sadama valdaja loal ning juhul, kui on tagatud läbipääs mujalt.

• Sadama territooriumil asuvad hooned ja rajatised peavad olema varustatud tuletõrje- ja päästevahenditega vastavalt Eesti õigusaktidele. Tuletõrje- ja päästevahendid peavad olema töökorras, nähtaval kohal ning neile peab olema tagatud vaba juurdepääs. Sadamas seisvatel laevadel asuvad tuletõrje- ja päästevahendid peavad olema täielikus valmisolekus nende võimalikuks kasutamiseks.

• Iga sadama territooriumil tegutsev ettevõtja peab välja töötama tegevuskava inimeste ja vara kaitseks tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi, avarii, plahvatuse jms puhuks.

• Tulekahju puhkemise korral sadamas või sadamas seisval laeval peavad kõik teised laevad valmis seadma tuletõrje- ja päästevahendid, et osutada abi tulekahju kustutamisel. Kontrolli tuleohutusnõuete täitmise üle sadama territooriumil teostab sadama valdaja, kelle esitatud nõudmised tuleohutuse tagamiseks kuuluvad kohustuslikule täitmisele. Tulekahju või muu õnnetuse avastamisel tuleb sellest teatada hädaabinumbrile 112 ja sadamakaptenile.



184

Kuna planeeringuala lähipiirkonnas asub mitmeid tööstusettevõtetega sadamaid, siis tuleb jälgida, et paikse saasteallika valdajad täidaksid kohustusi õhusaaste vältimiseks või vähendamiseks: • Saasteluba omav paikse saastallika valdaja peab tagama, et tema valduses olevast

saasteallikast välisõhku eralduvad saasteainete kogused ei ületaks kehtestatud kontrollarvu ega põhjustaks piirkonna välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist;

• Kasutada parimat võimalikku tehnikat, energiasäästlikku tehnoloogiat, keskkonnasõbralikke energiaallikaid ja püüdeseadmeid saasteainete heitkoguste vähendamiseks nii palju, kui see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult mõistlik tehtavaid kulutusi ja tekkida võivat kahju arvestades;

• Kavandama meetmeid välisõhku eralduvate saasteainete koguste piiramiseks, et vähendada saastetaset ebasoodsate ilmastikutingimuste korral;

• Puistekaupade laadimisel tuleb kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid, kus laadimissõlmed on kinnised ja kaitstud ilmastikuolude eest. Tolmuheite vähendamise lihtsaimad meetodid on niisutamine, keemiline stabiliseerimine ja tuule mõjude vähendamine. Nimetatud meetoditest on niisutamine kõige odavam, kuid see annab ainult ajutist efekti, keemiline stabiliseerimine on kulukas ja võib omada kahjulikke kõrvalmõjusid;

• Kasutama saasteainete püüdmiseks paigaldatud seadmeid, kontrollima perioodiliselt nende efektiivsust ja pidama kontrollimise dokumenteeritud arvestust;

• Saastatuse taseme piir- või sihtväärtuste ületamise korral saasteallikat ümbritseva piirkonna maapinnalähedases õhukihis võtab saasteallika valdaja tarvitusele saasteainete heitkoguste vähendamise meetmed, et viia välisõhu saastatuse tase vastavusse saastatuse taseme piir- või sihtväärtustega.

8.1.3 Sademevete käitlus planeeringualal • Sademevee käitluse kavandamisel tuleb lähtuda kohalikest tingimustest ja vajadustest,

mille juures on võimalik tagada lokaalsete vahenditega sademevee puhtus selliselt, et sademevee keskkonda juhtimise nõuded oleksid ilma sademevee puhastamiseta täidetud.

• Igale saarele on kavandatud sademevee kanalisatsioon, mille väljalask avaneb merre. • Katustelt kogutavat sademevett on kavandatud kasutada haljastuses kastmisveena ja

liigvesi suunata sademevee kanalisatsiooni. • Sadamast ja kaidelt koguda ning suunata reostunud sademeveed puhastamiseks

õli/liivapüüdurisse ning seejärel puhastatult Tallinna lahte. • Suublasse suunatav sademetevesi peab olema puhastatud oma kinnistu piires, so kinnistult

juhitakse ära ainult puhast (saastamata) või ettenähtud määral puhastatud sademetevett. • Arvestades reostustundlikkust ja lähitulevikus karmistuvaid euronõudeid suublatele, tuleb

puhastite valikul juba nüüd seda arvestada. • Õlipüüdurite ja liiva-kruusafiltrite kasutamisel tuleb tagada nende pidev õigeaegne

hooldamine. See on tähtis, et ära hoida vihmavalingute aegsed filtrite läbipesud (saasteaine uhtmine suublasse). Õlipüüdurite valikul peab pöörama tähelepanu läbipesukindlusele.

• Suublasse võib juhtida ainult seadusega kehtestatud nõuetele vastavat sademevett.

8.1.4 Ehitusjäätmete käitlus Tallinna haldusterritooriumil sh rajatavatel tehissaartel määrab jäätmehoolduse korra kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määrusega



185

nr 28 kehtestatud Tallinna jäätmehoolduseeskiri ning jäätmehoolduse kavandamine toimub Tallinna jäätmekava 2012-2016 järgi. Ehitusjäätmete käitlus peab tehissaarte rajamisel toimuma vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja peatükk 3-le, mis määrab ehitusjäätmete käitlemise nõuded. § 38 lõige 1 järgi ehitusjäätmete hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine). § 38 lõige 2 sätestab, kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga lõike 3 kohaselt. Ehitise kasutusloa taotlemisel tuleb vormistada jäätmeõiend ja kinnitada see Tallinna Keskkonnaametis. Jäätmeõiend tuleb lisada kasutusloa taotlemise dokumentide juurde. Ehitusjäätmete õiendi vormi kinnitab Tallinna Keskkonnaamet. § 38 lõige 3 kohaselt peab ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised andmed: 1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi; 2) pinnasetööde mahtude bilanss; 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; Põhjalikumalt on ehitusjäätmete käitlust käsitletud peatüki 2.2.3 Jäätmekäitlus ehitusjäätmete käitluse osas.

8.1.5 Tehissaarte rajamisel avalduda võivate mõjude vältimine ja leevendusmeetmed

8.1.5.1 Leevendusmeetmed Tehissaarte rajamisaegsed kohustuslikud leevendusmeetmed:

1. Tööde läbiviimisese ajal tuleb heljumi leviku piiramiseks kasutada perimeeterkontuure ja heljumilevikut tõkestavaid kaitseekraane.

• Heljumi levikut tõkestamist on käsitletud peatükkides 4.5.3 Mõju kalastikule ja kalapüügile, 4.5.4 Kokkuvõte ja soovitused, 4.8.3.1 Tehissaarte rajamise periood, 8.1.1 Tehissaarte ja sadama rajamiseks tehtavad tööd ning saartel ehitamine ja lisades 15 ja 16.

• Perimeeterkontuuri kasutamine vähendab täitepinnase sattumise ohtu saarte alusest platoost väljapoole ja võimaldab ka lihtsamini teostada täitmistööde kvaliteedi kontrolli perimeeterkontuuri ümber.

• Perimeeterkontuuride või heljumilevikut tõkestavate kaitseekraanide kasutamise korral võib töid teostada aastaringselt.

2. Tööde läbiviimise ajal tuleb teostada heljumi leviku seiret. • Heljumi leviku seire võimaldab operatiivselt saada heljumi levikust süvendus-

ja täitetöödel operatiivset ülevaadet ja vajadusel ka operatiivselt sekkuda. • Tallinna lahes tahke heljumi kontsentratsiooni looduslik foon kõigub

vahemikus 5-10 mg/l (Järvik A. 2010). . • Hundipea sadama rekonstrueerimise KMH keskkonnaseire peatükis (Järvik A.

jt 2009) esitati nõudeks, et kui heljumi kontsentratsioon ületab 30 mg/l, tuleb süvendamine peatada.

• Kui süvendus- ja täitetöödel heljum kontsentratsioon ületab 30 mg/l, siis on see olulise ohuga merekeskkonnale. Süvendus- või täitetööd tuleb peatada ja



186

selgitada heljumi tekke põhjused ning võtta kasutusele meetmed antud olukorra likvideerimiseks või oluliseks leevendamiseks.

• Heljumi leviku seiret on käsitletud peatükis 8.2 Seire. 3. Täite- ja süvendustöid tuleb teostada üks saar korraga, et minimeerida merekeskkonna

suuremahulist ja laialdast häirimist. 4. Suurim tuule kiirus, mille puhul süvendus- ja täitetöid tohib teostada, on 15 m/s. 5. Süvendus- ja täitetöödel kasutatav tehnika peab olema kontrollitud ja vastama

parimale võimalikule tehnikale. 6. KSH aruandes esitatud teabega haljastuse rajamise kohta tuleb arvestada järgmistes

planeerimise ja projekteerimise edasi arendamise etappides. 7. Detailplaneering, ehitusprojektid ja kõik haljastuse rajamiseks tehtavate tööde

projektid tulevad kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. 8. Tuleb koostada tingimused arhitektuurikonkursi jaoks, mis arvestab peatükki 8.1.6

Tingimused arhitektuurikonkursiks. 9. Linnusaar on oluline kavandatud tegevuse kohustuslik leevendusmeede.

• Antud olulist leevendusmeedet puudutav informatsioon on esitatud peatükis 8.1.5.2 Linnusaar.

• Detailplaneeringu põhijoonisel ja tehnovõrkude joonisel on esitatud planeeringualas fragmendina B „Linnusaar“ (lisad 8 ja 9).

Tehissaarte rajamisaegsete kohustuslikkude leevendusmeetmete esimeses punktis on kindla nõudena, et heljumi leviku piiramiseks tuleb kasutada perimeeterkontuure ja heljumilevikut tõkestavaid kaitseekraane. Antud nõude täitmisel võib arvestades meteoroloogilisi tingimusi (veetase, temperatuur, jääolud) töid teostada aastaringselt Tehissaarte täitmistööde tegemine ilma perimeeterkontuuride kasutamata ja jahisadama akvatooriumi süvendamine ilma kaitseekraanideta tekitab olulise heljumi kandumise suhteliselt suurele rannikumere alale ja ohu selle elustikule. Kuna planeeringualal ja selle vahetul kontaktalal lindudel pesitsemisvõimalused puuduvad ning kalakoelmuid ka lähialas ei ole, siis rangete heljumit piiravate meetmete rakendamisel ja parima tehnika ning hea tava rakendamisel oleks võimalik tehissaarte rajamist teostada arvestades meteoroloogilisi tingimusi aastaringselt. Tallinna Keskkonnaametile on ettepanek kaasata arhitektuurikonkursi tingimuste kooskõlastamisel linnustikku käsitleva osas Tallinna Linnuklubi esindaja.

8.1.5.2 Linnusaar Peatüki koostamise aluseks on 05.11.2010. a K-Projekti kontoris toimunud töökoosoleku andmestikku. Arvestatud on KSH protsessi käigus lisandunud teemaga seonduvat informatsiooni ja ekspertide (sh linnuekspert, Tallinna Linnuklubi esindaja) vahelisi konsultatsioone ning arutlusi. Töökoosolekul osalesid Tallinna Linnuklubi esindaja Meelis Uustal, K-Projekt AS projektijuht Jüri Mirme ning Corson OÜ esindajad Toomas Liiv, Kalev-August Parksepp ja Merike Viigisalu. Varem on Tallinna Linnuklubiga kontakteerunud P. Vissak, kes pakkus selle alusel uuringus (lisa 15) välja kompensatsioonimeetmena linnusaare idee. Antud ideed arendasid edasi eksperdid ja T. Liiv esitas selle KSH aruande avalikul arutelul, nüüd juba tõeselt võetava leevendusmeetmena (lisa 19). Avalikul arutelul esitatigi ettepanek, et



187

linnusaare idee edasi arendamiseks on tarvis Tallinna Linnuklubi esindajaga ühine töökoosolek. Töökoosoleku märkmed on lisas 20. Ühiskoosolekul otsustati, et linnusaar on hea ja sobiv leevendusmeede. Saare lahendust tuleb edasi arendada ja siis teostada. Linnusaare asukoht on toodud lisas 21 oleval kontaktvööndi joonisel:

• kaugus linnusaarest lõunapoole jäävast esimesest tehissaarest on ca 330 m; • kaugus põhjapool asuvast Katariina kaist on ca 370 m; • lähim kaugus Paljassaare poolsaare rannast on ca 160 m.

Veealuste liivaseljandike baasil moodustatakse madal saar. Antud madalal ala tekkimisele on inimene oluliselt kaasaidanud (lisa 17). Seljandikud oleksid olemasolevate lindude poolt kasutatavate aladega võrreldes hoiualale lähemal ja Katariina kai parema „kaitse“ varjus. Kui seljandik planeerida tehissaartest eemale, siis ei sega linnud saare elanikke ja külastajaid. Maapind on olnud tõusvas trendis ja seega võib tulevikus vee alt väljaulatuv osa suureneda. Praegust liivaseljandikega ala planeeritavate tehissaarte alla jääval alal kasutavad aulid, sõtkad ja teised sukeldujad. Saare paigutamisel on kasutatud matemaatilisel modelleerimisel saadud tulemusi, kus on käsitletud lainetust piirkonnas esinevate tuulte korral. Modelleerimistulemuste põhjal saab järeldada, et suurt materjali liikumist piirkonnas ei toimu. Samas mõningaselt hakkavad lained linnusaart kindlasti vormima. Arvestades modelleerimistulemusi, KSH protsessi käigus saadud informatsiooni, rajamiseks vajalike hinnanguliselt väikseid mahte ning linnusaare rajamise tehnilise teostatavuse lihtsust võib väita, et linnusaare rajamisega ei kaasne olulist mõju merekeskkonnale. Eeldatavalt kaasneb antud kohta rajatud linnusaarelt positiivne mõju nii lindudele kui ka Paljassaare hoiualale, kuna linnusaar eeldatavalt loob paremad tingimused tiirudele ( jõgi-, rand- ja väiketiir, LK III, kindel haudelind, toitekülaline, läbirändaja), kes kõik on Linnudirektiivi lisa I liigid. See oleks hea leevendusmeede. Linnusaart võiksid kasutada veel liivatüll, väiketüll (mõlemad LK III, kindel haudelind, läbirändaja, talvituja) merisk (varese suurune, Eestis keskmise arvukusega haudelind rannas klibul, ei ole kaitsealune) ja läbirändel rüüt (LK III, Linnudirektiivi Lisa 1, toitekülaline, läbirändaja). Linnusaar on kavandatud selliselt, et kaugus nii Katariina kaist kui ka aktiivse eluga Pikakari rannast (üle 400 m) oleks võimalikult kaugel. Lähim kaugus Paljassaare hoiualast on alla 300 m. Paljassaare hoiuala KKK esitatud hoiuala laiendamise ettepanekus jääks linnusaar Katariina kai juurde kavandatud linnuala edelaossa. Eksperdid arvavad, et antud hoiuala laiendamisettepanekut tuleks korrigeerida (arvestades Katariina kai võimalikke arenguid) ja lisada sellesse ka rajatav linnusaar. Linnusaar peab asuma rannikust võimalikult kaugemal, mis eeldatavalt vähendaks inimeste soovi minna saarele ja välistaks hulkuvate koerte, kasside ja rebaste (praegu Paljassaare poolsaare rannaaladele probleem) sattumise saarele.



188

Ranniku äärest 50-70 m kauguselt võiks kaaluda nii paarikümne cm jagu süvendamist 60 m laiuselt, et linnusaarele saamist kaldalt raskendada. Samas see võiks olla ka põhimaterjaliks linnusaare rajamisel, tuleks tuua ainult klibu. Madala veeseisu korral (rannaala süvendusala on poolkuiv) piisaks ühest- kahest buldooserist, mis lükkaks eelesitatud 20-30 cm sügavuse süvendatud liiva linnusaare alusplatoole ja planeeriks seal liiva laiali. Eeldatavalt parim aeg oleks seda teostada kui tehakse tehissaartel lõpuetapi või vahepealseid planeerimistöid. Samas teise võimalusena on, et Tallinna Sadam plaanib Naissaare lähedal arendamist ja süvendamist ning sealt võiks täitematerjali saada linnusaare rajamiseks. Mahud on väikesed, paari praamikäiguga saaks klibune liiv ja klibu kohale. See saaks toimuda, kui vee seis oleks sügavam, et praam saaks võimalikult linnusaare platoole lähemale. Teostusaeg oleks tehissaarte rajamise ajal Võimalikud on ka eeltoodutega kombineeruvad lahendid Linnusaare alusplatoo suuruseks on kavandatud ca 4245 m2, millest ulatub veepeale 911 m2 ringis (absoluutkõrgustega kuni 0,2..0,3 m). Praegune sügavus on 0,6-0,8 m ringis. Linnussaarest ranniku poole on vee sügavuseks 0,5 m ringis. Liivaseljandikega madalamad alad on kevadel ja suveperioodil vee alt väljas ning seetõttu tuleb arvestada madalat veeseisu. 2010. a aastal oli ekstreemseid aegu, kus veetase oli väga madal. Vastavalt MTÜ Tallinna Linnuklubi ettepanekule tuleks linnusaar rajada ilma kaldakindlustuseta. Olukord, kus linnusaar on osaliselt vee alla (kõrgvee ajal ka täielikult vee all) sobib ala kasutavatele lindudele kõige paremini. Linnusaare lähistele on kavandatud üks seirepunkt. Linnusaare pinnas on kavandatud tõenäoliselt liivast, mis on kavandatud katta vähemalt 10 cm paksuse klibu või kruusa kihiga. Parim oleks 10 cm paksune pestud klibukiht, kuid eri liigid eelistavad erinevat pinnast. Tiirudele tahaksid klibu, aga võiksid vahelduda liivaste kohtadega. Klibu teeks ka saare keha püsivust kindlamaks. On tõenäosus, et kajakad võivad sellele kavandatavale alale tulla ja seda peab arvestama Sarnast meetodit kasutatakse Hollandi rannaäärsetel aladel, et linnud majadest eemale meelitada. Aja jooksul tekib alale ka taimestik, kuid seda peab otsustama, mida saab seal kasvada lasta. Madalale saarele eeldatavalt sobib mitte eriti kõrge taimestik. Saare juures peaks arvestama loodushariduslikku aspekti. Saartele või loodava seljandiku poole suunatult võiks panna ka kaamerad ja ühendada need hotellikülastajate telekatega. Saarele võiks mõelda ka varjumispaiku (tiirupoegadele), näiteks savitorudest, mida kasutatakse ujuvparvede puhul. Torude läbimõõt võiks olla ~10 cm (drenaažitorud) ja sinna saaks linnud päikese ja röövloomade eest varjuda. Torude varastamise ennetamiseks peaks torud olema rikutud või ühendatud. Linnusaare rajamine tuleb sisse viia tehissaarte rajamise hanke tingimustesse või siis nägema hanke tingimustes, millisel etapil millal ja kuidas rajamine võiks põhimõtteliselt toimuda. Kui on selgunud millal ja kuidas see võiks toimuda, siis tuleb koostada parimale lahendile (keskkonnalised ja linnustikulised kaalutlused) linnusaare rajamise tööprojekt.



189

Parima lahendi valimisse ja tööprojekti koostamisse tuleb kaasata Tallinna Linnuklubi esindaja ning projekt tuleb kindlasti kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. Linnusaare käsitlus detailplaneeringus ja KSH aruandes:

• KSH aruande lisas 21 on linnusaar kantud detailplaneeringu joonisele GE-2. • KSH aruande lisades 8 ja 9 on linnusaar planeeringuala fragmendina B „Linnusaar“. • Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni ettepanekul (lisa 28) on linnusaar kantud

detailplaneeringualasse. • Muudatusettepaneku järgne planeeringuala suurus on 28.17 ha (endine 23,76 ha). • Linnusaare rajamise tingimus koos tehissaarte ehitusega on detailplaneeringu

seletuskirja peatükis 4.1.7 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks.

8.1.6 Tingimused arhitektuurikonkursiks Hoonete arhitektuurilahenduse ja haljastuseks parima lahendi leidmiseks korraldatakse peale detailplaneeringu kehtestamist arhitektuurikonkurss, mille käigus lahendatakse ka maastikukujunduse konkurss. Konkursi tingimuste kohaselt tuleb konkursis osalejatel esitada põhimõttelised ja reaalselt toimivad lahendused küsimustele:

1. Valgusreostust vähendavad meetmed projekteerimisel ja hilisemal kasutusel. Lindudele ohutud valgustuslahendid.

2. Linnusurmade ärahoidmiseks vältida hoonete klaasseinte peegeldumist ja vastastikku asuvad aknaklaasid ei tohiks olla 100% läbipaistvast klaasist;

3. Linnukindlate materjalide kasutamine ehitusel (klaasseinad, aknad ja teised peegeldavad ning mittepeegeldavad pinnad)

4. Probleemlindude kogunemise ja pesitsusvõimaluste vältimine katustel. 5. Tehissaartele rajatava haljastuse kavandamine. 6. Tammide ja nende avade kavandamisel linnustikku arvestavad lahendid.

Üldised arhitektuurinõuded* Peale detailplaneeringu kehtestamist korraldada arhitektuurikonkurss, mille tingimused kooskõlastada Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga ning arvestada järgmiste lisatingimustega:

• Valgusreostus ja selle ennetamine. • Hoonete klaasseinte peegeldumise vältimine linnusurmade ärahoidmiseks. • Lindude pesitsusvõimaluste vältimine hoonete katustel. • Lindude toitumis- ja varjumisvõimalused saartel ning saartevahelisel alal. • Tehissaarte kasvukeskkond ja haljastus. • Tammide kavandamisel linnuklubi ettepanekute arvestamine võimalike pesitsus- ja

varjumispaikade loomiseks. *Detailplaneeringu seletuskirja peatükist 4.1.6 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed ja üldised arhitektuurinõuded. Enne maastikukujunduse ja arhitektuurikonkursi tingimuste väljakuulutamist tuleb need kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga, et kindlustada vajalike keskkonnaaspektide arvessevõtmine.



190

8.2 Keskkonnaseire Heljumi leviku seiret tuleb teha vahetult süvendustööde, tehissaarte rajamise ja rannakindlustuste rajamisega seotud hüdrotehniliste tööde ajal planeeringuala lähialas. Heljumi leviku seirepunktide koordinaadid on toodud tabelis 8.1. Tabel 8.1 Seirepunktide koordinaadid

Seirepunkti asukoht Koordinaat WGS-84 süsteemis 1. punkt – Paljassaare sadama sissesõidutee ja rekreatsioonisaare vahelisel merealal

N = 59° 27,675 E = 24º 43,130

2. punkt – tehissaartest idas merealal N = 59° 27,802 E = 24º 43,589

3. punkt – tehissaarte ja Katariina kai vahelisel merealal

N = 59° 28,321 E = 24º 43,617

Tallinna lahes tahke heljumi kontsentratsiooni looduslik foon kõigub vahemikus 5-10 mg/l (Järvik A. 2010). . Hundipea sadama rekonstrueerimise KMH keskkonnaseire peatükis (Järvik A. jt 2009) esitati nõudeks, et heljumi kontsentratsiooni ületamisel 30 mg/l, tuleb süvendamine peatada. Tehissaarte juures kavandatud jahisadama akvatooriumi süvendustööde maht on 6000 m3. Oluliselt suuremad on tehissaarte rajamise juures täitetööde mahud (ärisaar – 80000 m3, kunstisaar 67000 m3 ja puhkesaar 51000 m3). Kuna täitetööd läbiviimiseks on esitatud perimeeterkontuuri või kaitseekraanide kasutuse nõue, siis eeldatavalt see peaks oluliselt vähendama vabasse vette heljumi teket. Samas pidev heljumi seire on vajalik, et välistada võimalikud perimeeterkontuuri täitmisnõuete rikkumised või muidu võimalikud lekked. Seire käigus määratletakse heljumi kontsentratsioon. Heljumi leviku kontsentratsiooni võimaldavad operatiivselt teostada automaatsed seirejaamad. Antud heljumi leviku seire võimaldab saada heljumi levikust süvendus-ja täitetöödel operatiivset ülevaadet ja vajadusel ka operatiivselt sekkuda. Kui tööde käigus eraldub liiga suures kontsentratsioonis heljumit (30 mg/l), mis on olulise ohuga merekeskkonnale, siis tuleb süvendus- või täitetööd peatada, selgitada põhjused selliseks olukorraks ja võtta kasutusele meetmed antud olukorra likvideerimiseks või oluliseks leevendamiseks. Heljumi leviku seiret viib läbi ja kasutab operatiivselt oma tööde organiseerimisel tehissaarte täitmistöid tegev firma. Seire läbiviimise tingimus tuleb kindlasti esitada ühe tööde teostamise hanke tingimusena. Seire tingimuste täitmist kontrollib ehitusjärelevalve. Merepõhjaelustiku seiret tehissaari piiravas madalmeres ei ole vajalik teostada, kuna põhjataimestik ja –loomastik ei ole arvukas ning kohustuslik heljumi leviku seire peab välistama heljumi jõudmise kaugemale Tallinna lahte. Samuti spetsiaalne kalakoosluste seire Tallinna lahes tehissaari piiravas madalmeres ei ole vajalik teostada, kuna kalakoelmuid sellel alal ei ole ja heljumi jõudmise kaugemale Tallinna lahealale peab välistama teostatav heljumi leviku seire.



191

9 KOKKUVÕTE

9.1 Taustülevaade 1. Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata Paljassaare sadama

akvatooriumi ja Tallinna lahe alale ehitusõigus kolme omavahel ühendatud tehissaare rajamiseks.

2. Detailplaneeringuala pindalaga 28,17 ha asub Tallinnas Paljassaare poolsaare idaranna vahetus läheduses Tallinna lahes Paljassaare sadama ja Katariina muuli vahelisel madalikega merealal.

3. Planeeringualast loodesuunas ca 600 m kaugusel algab Paljassaare poolsaare põhjaosas asuv 277 ha suurune NATURA 2000 võrgustikku kuuluv Paljassaare hoiuala.

4. Linnaehituslikust seisukohast on detailplaneering vajalik piirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra parendamiseks.

5. Tuule tugevuse järgi domineerivad piirkonnas edela-, lääne- ja idatuuled. 6. Tallinna lahele lainetusele avaldavad tugevaimat mõju Soome lahelt põhjakaarte tuultega

sisenevad lained. 7. Veetase Tallinna lahes sõltub Soome lahe üldisest veeseisust, mis on tavalisest kõrgem

lääne ja edela tuultega. Maksimaalne veetase Tallinna lahel on eelmisel sajandil olnud +124 cm.

8. Tallinna laht on jääga kaetud peaaegu igal aastal. 9. Põhjasetete reostusanalüüsi tulemuste järgi ei ole planeeringuala pinnas ja põhjasetted

reostunud ega ohtlikud inimese tervisele ja keskkonnale ning neid saab kasutada tehissaarte täitematerjalina.

10. Paljassaare poolsaare idapoolne rannajoon on enamasti kivine või klibune, kuid esineb ka liivaga randu.

11. Tallinna lahe vee toitainete sisaldus ja mereelustik on üldiselt antropogeense mõju all – piirkond on tugevalt mõjutatud Tallinna linna, sadamate ja intensiivse laevaliikluse poolt. Ökoloogilise seisundi järgi kuulub laht kvaliteediklassi „kesine“.

12. Põhjataimestiku kooslused on antropogeense mõju tõttu väheväärtuslikud. 13. Planeeringuala ja lähiala sadamate piirkonnas on põhjaloomastik antropogeenne mõju

tõttu liigiliselt koosseisult vaene, loomastiku arvukus ja biomass on väike. 14. Paljassaare poolsaare rannikumeres ja selle lähistel pole arvestatavaid kalakoelmuid

säilinud ja olulist mõju kalastikule ei teki, kui kasutatakse heljumi leviku piiramiseks perimeeterkontuuri ja/või kaitseekraane.

15. Kavandatavate tehissaarte asukohas asub praegu madalik-liivaseljandik, mis on Tallinna Linnuklubi andmetel oluline toitumis- ja tuule eest varjumise paik rändel peatuvatele ning Paljassaare hoiualal või üldiselt poolsaarel pesitsevatele veelindudele.

16. Detailplaneeringuala piirist ~600 m loodes Paljassaare poolsaarel asub Tallinna Vesi AS Paljassaare reoveepuhastusjaam.

17. Paljassaare põik 16 planeeringu KSH protsessis tehtud välisõhu kvaliteedi uuringu põhjal on H2S maksimaalsel kontsentratsioonil maksimaalsete heitkogustega saare 1 ja valdavalt ka saare 3 alal H2S tase 0,04-1,5 µg/m3 alla H2S lõhnaläve. Ühelgi saarel ei ületata H2S piirväärtusi (SPV1ja SPV24 korral 8 µg/m3).

18. Liiklusvoogude kasv piirkonnas ei mõjuta oluliselt õhukvaliteeti ning tulenevalt liiklusvoogude kasvust, ei ületata õhukvaliteedi piirväärtusi.

19. Paljassaare põik 16 välisõhu uuring näitas, et kompostimisväljak ei ole antud piirkonnas oluline H2S allikas, kuna keskmised tasemed olid väga madalad.

20. Lõhnaainete piirväärtus erineb tavapäraste saasteainete piirväärtusest selle poolest, et selle tagamist saab nõuda elanikkonna kaebuste ja hindamistulemuste põhjal, st kui teiste saasteainete piirväärtuste tagamine välisõhus on kohustuslik kõigile ja kõikjal, siis



192

lõhnaainete puhul võetakse esmajärjekorras arvesse kohaliku elanikkonna reaktsiooni (kaebused) lõhnaainete olemasolu suhtes.

21. Hoonete siseõhu puhtuse saab tänapäevaste hoonete puhul garanteerida sundventilatsiooniga, kus sissetõmbeõhk puhastatakse filtreerimisega.

22. Vastavalt Kultuurimälestiste riiklikule registrile ei paikne planeeringualal muinsuskaitse all ega kultuuriväärtusena määratletud mälestisi.

23. Keskkonnaameti tellimusel ja SA KIKi rahastamisel viis kaitsealade külastuskoormuse hindamise projekti läbi Eesti Maaülikooli töörühm eesotsas prof Kalev Sepaga ning koostöös Tartu Ülikooli teaduritega. Projekti tulemusena valmiva juhendi alusel hakatakse kavandama kaitsealade külastuskorraldust ning see leiab kajastamist kaitsealade kaitsekorralduskavades ja vajadusel ka kaitse-eeskirjades, millega kehtestatakse reeglid alade külastusele.

9.2 Kavandatud tegevus 1. Detailplaneeringu eesmärgiks on Paljasaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale

ehitusõiguse määramine kolme omavahel ühendatud tehissaare rajamiseks, kuhu on kavandatud üks 9-korruseline, maa-aluse korrusega ärihoone, üks kuni 4-korruseline, maa-aluse korrusega äripindadega ühiskondlik hoone ja kaks 1-korruselist äripindadega ühiskondlikku hoonet. Lisaks on kavandatud ka jahisadam ning rannapark koos kõrghaljastuse ja rannaga. Kokku on kavandatud üks 100% ärimaa, üks 85% sotsiaalmaa ja 15% ärimaa ning üks 95% sotsiaalmaa ja 5% ärimaa sihtotstarbega krunt. Lisaks on detailplaneeringu ülesanne üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

2. Detailplaneeringu linnaehituslik eesmärk on määratleda Paljassaare sadama lähisele alale uus identiteet ja seega arengupotentsiaal Kopli ja Põhja-Tallinna kontekstis, arvestades võimalusega, et alale saab omistada erinevaid funktsioone.

3. Planeeritud on moodustada kolm krunti, millel on ühiskondliku ja ärimaa sihtotstarve. Kolm rajatavat tehissaart (abs kõrgusega 3.00-3.20 m) jagunevad nn äri-, kunsti- ja puhkesaareks (pindaladega vastavalt 20115 m2, 16800 m2 ja 10315 m2). Tehissaartele elamute või korterite ehitamist ei kavandata.

4. Rajatud rekreatsioonisaart (rannapark) ja teiste saarte hoonestusest väljajääva haljastusega alasid saavad kasutada Tallinna linna elanikud (eeskätt Paljassaare poolsaarel tehissaartele lähemal olevad või sinna elama asunud inimesed) ja külalised. Seega võib eeldada, et kasutuskoormus tehissaarte rajamise korral teistele lähipiirkonna rohealadele väheneb.

5. Tehissaarte rajamiseks on kavandatud kasutada ka väikesadama akvatooriumi süvendamisel (ca 6000 m3) saadud pinnast. Tehissaari ümbritsevate rannakindluste ja tammide rajamisel kasutatakse kive, sobivuse korral lammutusjäätmed või rajatakse vajadusel betoonkonstruktsioonid (selgub tööprojektide käigus).

6. Detailplaneeringu järgi rajatakse idapoolseima saare edelaküljele ujuvkaidega sadam, mis on külalissadamaks ca 45-le (väike)alusele.

7. Hoonete arhitektuurilahenduse ja haljastuseks parima lahendi leidmiseks korraldatakse peale detailplaneeringu kehtestamist arhitektuurikonkurss, mille käigus lahendatakse ka maastikukujunduse konkurss.

8. Tehissaartele ehitatavate hoonete kasutamine on aastaringne, kuna sinna on planeeritud kontserdi- ja konverentsisaalid, poed, hotell, restoranid ja kasiinod.

9. Konverentsi- ja kontserdikeskuse saal on mõeldud ca 5000 inimesele (vajadusel jagatav väiksemateks saalideks).

10. Juurdepääsud tehissaartele on ette nähtud läänest maismaaga ühendatava tammi kaudu. Parkimisvõimalused on plaanitud põhja- ja idapoolse saare maa-aluse korruse parklates.



193

11. Detailplaneeringu veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse vastavalt Tallinna Vesi AS poolt väljastatud tehnilistele tingimustele – veega varustumine lahendatakse Paljassaare tee olemasolevast ühisveetorustikust, reoveed kogutakse kokku isevoolselt reoveetorudega ja juhitakse varem planeeritavasse torustikku ülepumpamise teel. Kõigile tehissaartele rajatakse sademevee kanalisatsioonid väljalaskudega merre.

12. Detailplaneeringu projekti elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Tallinna Sadama Elektrivõrk OÜ poolt välja antud tehnilised tingimused.

13. Objekti sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Elion Ettevõtted AS poolt väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused.

14. Soojavarustus on ette nähtud lahendada gaasivarustuse baasil, mille lahenduse aluseks on Eesti Gaas AS poolt väljastatud liitumistingimused.

15. Detailplaneering muudab kehtiva Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringut, kuna tehissaari ei ole selles käsitletud.

16. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu teemakaartidel on arvestatud ka võimalike tehissaarte asukohaga.

17. Planeeritav lahendus on kooskõlas „Põhja-Tallinna arengukavaga aastateks 2007-2010“. 18. Planeeritav lahendus on kooskõlas Paljassaare sadama-ala struktuurplaani põhimõtetega.

9.3 Kavandatud tegevuse ja alternatiivide keskkonnamõjud 1. Detailplaneeringu alal kavandatud tegevused ei põhjusta riigipiirini ulatuvaid või piiriülest

keskkonnamõju. 2. Tallinna lahes toimuvate hüdrodünaamiliste protsesside matemaatilise modelleerimise

tulemused näitavad, et detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju on lokaalne ja ei kutsu esile hüdrodünaamiliste väljade muutumist Tallinna lahel.

3. MIKE 21 mudeliga modelleeritud arvutuste tulemusel saab järeldada, et tehissaarte rajamisega olulisi mõjusid vee liikumisele ja settetranspordile ei esine – tehissaarte rajamisega muutuvad Tallinna lahte jääva planeeringu- ja lähiala laineväljad ning hoovused vähesel määral, olles lokaalse mõjuga, mis ei hakka ohustama sadamaalasid ja laevateid.

4. Praeguse olukorraga võrreldes saared vähesel määral takistaksid vee liikumist ning põhjustaksid lainekõrguste ja hoovuste kiiruste vähenemise – see omakorda mõjutab settematerjali uhtumist-settimist, mistõttu võivad rannaprotsessid pikemas perspektiivis muutuda. Seda ei saa pidada oluliseks mõjuks. Planeeringuala lähipiirkonna mereala ja rannajoont on praeguseks mõjutanud ja muudavad ka edaspidi varem piirkonda kaadatud pinnasekogused, Katariina kai ning Tallinna lahel levivad (kiir)laevalained. Rajatavad tehissaared vähendavad eeltoodud põhjustest tingitud mõju lähipiirkonna rannale.

5. Lainekõrgused ja hoovused Paljassaare poolsaare ja tehissaare vahelisel alal võivad muutuda ka tammide tõttu, kuid kuna lained ja hoovused on antud kohas väiksed, siis on ka muutused ainult kohaliku tähtsusega. Rannikumere veekvaliteeti võib halvendada hõljuvainete kontsentratsiooni tõus ehitustööde (saarte ala täitmine, rannakindlustuse ja sadama rajamine) ajal, muutes vee hägusamaks.

6. Saartele rannakindlustuste planeerimisel peab arvestama Läänemere veetaseme tõusutrendi, jääolusid ja võimalikke suuremaid torme, millega on ka lainekõrgused suuremad.

7. Väikesadama kasutamisega, mis mahutab maksimaalselt ~45 väikealust, suureneb vähesel määral laevaliiklus piirkonnas ja Tallinna lahel, kuid mõju ei ole oluline. Ohtude vältimiseks tuleb määrata korrektne navigatsioonimärgistus ja laevasõiduks keelatud alad tuleb tähistada poidega.



194

8. Sadama ekspluatatsiooniaegne mõju on eelkõige seotud võimalike laevaavariidega. Tavaliste jahtide poolt tekitatud lainetus ei mõjuta oluliselt põhjaloomastiku ja -taimestiku kooslusi.

9. Kolme tehissaarte rajamisega kaasnevad suuremahulised täitmistööd ja sadama akvatooriumi süvendamine. Nn ärisaare rajamiseks on hinnanguliselt täitemaht 80000 m3, kunstisaarel 67000 m3 ja puhkesaarel 51000 m3 (mahud täpsustuvad ehitusprojektidega).

10. Sadama akvatooriumi süvendamisel saadud materjalid on kavandatud kasutada tehissaarte rajamisel täitematerjalina – analüüsid on näidanud, et pinnas antud piirkonnas ei ole reostunud ja säästvat arengut järgides on igati kasulik materjali kohapeal kasutada.

11. Kui peetakse kinni kõigist ehitus- ja ohutusnõuetest ning eeskirjadest, siis ei kaasne tehissaarte rajamise ajal Paljassaare hoiualal elavatele loomadele ja lindudele otsest ja olulist mõju.

12. Tehissaartel tekkiva reovee juhtimine reoveepuhastusjaama ei suurenda oluliselt selle tööd ning oluline mõju puudub.

13. Merepõhjataimestikule tekitatakse hüdrotehniliste töödega reeglina suurimat mõju tekkiva heljumi kaudu. Tahke heljumi kontsentratsiooni märgatav tõus kaasneb veesamba valgusrežiimi halvenemisega ja meretaimedele taassettinud heljum pärsib taimede kasvu. Muudatused meretaimestikukooslustes tekitavad aga muudatusi ka põhjaloomastiku kooslustes. Samas, hüdrotehniliste töödega tekitatud heljumi kergem (ja puhtam) fraktsioon on aga toiduobjektiks põhjafaunale. Toitumistingimuste paranemise tõttu kasvab filtreerijate (toituvad vees olevast hõljumist) ning detritofaagide (toituvad setetes ja setetel olevast orgaanilisest ainest) arvukus ja biomass. Mingil määral võib suureneda näiteks balti lamekarbi (Macoma balthica) ja söödava rannakarbi (Mytilus edulis) arvukus ja biomass. Mõju kestab 1-2 aastat.

14. Tehissaarte rajamine ulatuslikku heljumi levikut ei põhjusta, kui tehissaarte rajamist alustatakse perimeeterkontuuri ehitamisega või on hüdrotehniliste rajatiste ehitamise ajal vaadeldav mereala piiratud heljumiekraanidega. Tehissaarte alla jääval merealal merepõhjaelustik hävib pöördumatult, samas ei ole siin merepõhjataimestik ning -loomastik arvukas. Seega, negatiivne mõju merepõhjataimestikule on eeldatavalt väheoluline.

15. Käesoleval juhul võib tõenäosus kalu kahjustada pinnase ümberpaigaldamisele kaasneva vee hägususe tõusust olla märgatav, kui ei võeta vastavaid leevendusmeetmeid. Kahjustus võib toimuda vahetult tööpiirkondades juhul kui heljumi kontsentratsioon ületab mitmeid kordi looduslikku fooni (Alabaster, Loyd, 1984; TÜ Eesti Mereinstituut, 2003). Tallinna lahes tavaline looduslik foon kõigub vahemikus 5-10 mg/l.

16. Paljassaare poolsaare rannikumeres ja selle lähistel pole arvestatavaid kalakoelmuid säilinud ning sellest olulist negatiivset mõju kalastikule tekkida ei tohiks, kui piiratakse heljumi levikut (perimeeterkontuuriga ja/või heljumiekraaniga).

17. Mereelustiku ja kalastiku seisukohast ei saa olemasolevate andmete põhjal väita, et tehissaar(t)e rajamine tekitaks neile olulist negatiivset mõju (perimeeterkontuuri ja heljumiekraanide kasutamine vajalik), sest otseselt mõjutatav mereala Paljassaare poolsaare lõunaranniku lähistel ei ole ka praegu mereelustiku ja kalastiku seisukohast olulised Tallinna lahe ökosüsteemis.

18. Liigsest heljumist tingitud muutused põhjaloomastiku liigilises ja kvantitatiivses koosseisus iseloomustavad bioloogilise tasakaalu kadumist põhjaloomastiku kooslustes. Ehitustööde ajal võib aeglase settimiskiirusega heljumi kergem fraktsioon vette kauemaks püsima jääda või hoovustega planeeringuala piiridest väljapoole levida, mistõttu võib mõju põhjaloomastikule esineda ka veidi kaugemal. Mõju ulatus sõltub hüdrometeoroloogilistest tingimustest. Kuid nagu hoovuste ja setete liikumise matemaatilise modelleerimise tulemused näitavad (peatükk 4.2.4), siis ei ole antud alal suuri hoovuseid ja setete liikumine on lokaalse tähtsusega. Mõju oleks lühiajaline (töödeaegne).



195

19. Muutused zoobentose levikus või liigilises struktuuris avaldavad toiduahelate kaudu mõju kalastikule ja kaudselt ka linnustikule.

20. Tehissaarte lähistel ning pinnast vedavate pargaste teel ei toimu töönduslikku ja märkimisväärset harrastuslikku kalapüüki, siis kaesoleval juhul kalapüügile otsest mõju oodata ei ole.

21. Kui ehitustööde, ranna-alade kindlustustööde, täitetööde ja transporttööde käigus peetakse kinni kõigist kehtivatest ehitus- ja keskkonnakaitse eeskirjadest ja nõuetest, on võimalik linnustiku suhtes ohtlikku ning häirivat tegevust minimeerida ja kanaliseerida. Ehitus- ja rajamistööde läbiviimine lindude vähima aktiivsusega perioodil vähendab otsest häirimist ning leevendab adaptatsiooniprotsessi, s.t. rändlinnud saabuvad uuel sesoonil juba olemasolevasse muudetud reaalsusse, millega neil tuleb kohastuda.

22. Planeeringuala ja selle lähiala madalikud-liivaseljandikud on oluline toitumis- ja tuule eest varjumise paik rändel peatuvatele ning Paljassaare hoiualal või üldiselt poolsaarel pesitsevatele veelindudele. Praegu on vahetult lindudele kasutatav toitumis- ja varjealana. Vahetult tehissaarte ja rajatiste ning väikesadama akvatooriumi alla jääval alal (ca 6,7 ha) ja ka ülejäänud planeeringualal puuduvad lindudele pesitsusvõimalused.

23. Katariina kaist lõunapoole jääv liivane madalala väheneb 12 % võrra. Uute varjumis- ja toitumisalade otsimine ja leidmine on reeglina märksa lihtsam kui uute sobivate pesitsusalade leidmine. Empiiriliselt hinnates peaks siiski olema varjumiseks võimalik leida tuulevaiksemaid kohti ka juhul kui nimetatud madalalast üks viiendik jääb rajatiste alla. Tehissaarte ja teetammide tõttu nende lähipiirkonnas mitmekesistuvad varjumisala kasutusvõimalused.

24. Planeeritavate tehissaarte alla jäävat liivaseljandikega alasid kasutavad aulid, sõtkad ja teised sukeldujad.

25. Olulise leevendusmeetmena rajatav linnusaar loodaks paremad tingimused tiirudele ( jõgi, rand- ja väiketiir, LK III, kindel haudelind, toitekülaline, läbirändaja), kes kõik on Linnudirektiivi lisa I liigid. Peatükis 8.1.5.2 Linnusaar esitatud oluline leevendusmeede on saadud koostöös Tallinna Linnuklubiga.

26. Rajatavat linnusaart saaksid kasutada veel liivatüll, väiketüll merisk ja läbirändel rüüt (LK III, Linnudirektiivi Lisa 1, toitekülaline, läbirändaja).

27. Antud juhul kompenseeritakse toitumispaiga kadumisest tekkivaid negatiivseid mõjusid tiirudele, tüllidele jt ohutu pesitsemise võimaluste loomisega rajatavale linnusaarele. Seega on linnusaare rajamine olulise positiivse mõjuga eelnimetatud liikidele.

28. Linnu saar on KSH aruande lisas 8 (põhijoonis) ja 9 (tehnovõrkudejoonis) fragmendina B ning samuti lisas 21 detailplaneeringu joonisele GE-2.

29. Linnusaare rajamise tingimus koos tehissaarte ehitusega on lisatud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 4.1.7 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks.

30. Keskkonnaameti täiendus ettepaneku alusel (lisa 28) on linnusaar viidud planeeringualasse (28,17 ha).

31. Inimese tervisele võivad negatiivset mõju avaldada erinevad häiringud – näiteks ehitus- ja transpordimüra, vibratsioon ja tolm ning ebameeldiv lõhn.

32. Planeeritud tegevus kavandatud kujul võimaldab inimestel parandada oma puhketingimusi.

33. Tehissaarte rajamisel võivad kumulatiivseid mõjusid tekitada lähipiirkonnas toimuvad või planeeritavad (arendus)tegevused.

9.4 Leevendusmeetmed Tehissaarte rajamisaegsed kohustuslikud leevendusmeetmed: 1. Tööde läbiviimisese ajal tuleb heljumi leviku piiramiseks kasutada perimeeterkontuure ja

heljumilevikut tõkestavaid kaitseekraane.



196

2. Tööde läbiviimise ajal tuleb teostada heljumi leviku seiret. 3. Täite- ja süvendustöid tuleb teostada üks saar korraga, et minimeerida merekeskkonna

suuremahulist ja laialdast häirimist. 4. Suurim tuule kiirus, mille puhul süvendus- ja täitetöid tohib teostada, on 15 m/s. 5. Süvendus- ja täitetöödel kasutatav tehnika peab olema kontrollitud ja vastama parimale

võimalikule tehnikale. 6. Tuleb koostada tingimused arhitektuurikonkursi jaoks, mis arvestab peatükki 8.1.6

Tingimused arhitektuurikonkursiks. 7. KSH aruandes esitatud teabega haljastuse rajamise kohta tuleb arvestada järgmistes

planeerimise ja projekteerimise edasi arendamise etappides. 8. KSH aruandes esitatud teabega haljastuse rajamise kohta tuleb arvestada järgmistes

planeerimise ja projekteerimise edasi arendamise etappides. 9. Detailplaneering, ehitusprojektid ja kõik haljastuse rajamiseks tehtavate tööde projektid

tulevad kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. 10. Linnusaar on oluline kavandatud tegevuse kohustuslik leevendusmeede. Heljumi levikut tõkestavate perimeeterkontuuride ja kaitseekraanide kasutamisel võib töid teostada arvestades meteoroloogiliste tingimustega aastaringselt. Kui seire tuvastab, et tööde käigus eraldub liiga suures kontsentratsioonis heljumit (30 mg/l), mis on olulise ohuga merekeskkonnale, siis tuleb süvendus- või täitetööd peatada, selgitada põhjused selliseks olukorraks ja võtta kasutusele meetmed antud olukorra likvideerimiseks või oluliseks leevendamiseks. Heljumi leviku seiret viib läbi ja kasutab operatiivselt oma tööde organiseerimisel tehissaarte täitmistöid tegev firma. Seire läbiviimise tingimus tuleb kindlasti esitada ühe tööde teostamise hanke tingimusena. Seire tingimuste täitmist kontrollib ehitusjärelevalve.

9.5 Lõppjäreldused 1. Piirkonna ja kogu linna arengu suhtes on algatatud detailplaneering olulise tähtsusega ning

seetõttu tuleb kavandatud tegevuse elluviimisel leida võimalus ettevõtjate, teenindajate ja külastajate rahuldamiseks nii, et samal ajal säiliks inimese ja looduse vaheline tasakaal.

2. Matemaatilise modelleerimise tulemused näitavad, et tehissaarte rajamisega vaadeldavale alale Tallinna lahe hüdrodünaamilised protsessid ei muutu ning planeeringuala piirkonnas tekivad ainult lokaalsed mõjud.

3. Tehissaarte rajamine ulatuslikku heljumi levikut ei põhjusta, kui tehissaarte rajamist alustatakse perimeeterkontuuri ehitamisega ja hüdrotehniliste rajatiste ehitamise ajal on vastav mereala piiratud heljumiekraanidega.

4. Katariina kai ja detailplaneeringuala vahelisele alale on koostöös Tallinna Linnuklubiga välja töötatud toitumise ja varjeala vähenemise leevendusmeetmena „linnusaare” rajamine.

5. Keskkonnaameti täiendusettepaneku alusel on linnusaar võetud detailplaneeringualasse. 6. Läbi viidud Natura hindamise määratlemise ja hindamise tulemusena võib väita, et

kavandatav tegevus ei avalda Paljassaare hoiualale (EE0010170) olulist negatiivset mõju. Antud hinnang kehtib, kui kavandatud tegevus jääb selliseks nagu oli toodud KSH aruandes ja rakendades kõiki seadustest tulenevaid ning KSH aruandes väljapakutud kohustuslikke leevendusmeetmete nõudeid, arvestades vajadusel ka soovituslikke leevendusmeetmeid.

7. AS Tallinna Vesi selgituste ja Paljassaare põik 16 planeeringule tehtud välisõhu uuringu materjalide alusel reoveepuhastusjaamast tehissaartele levida võiva H2S ja lõhnaainete kehtestatud piirväärtusi ei ületata. Antud arvamust tõenäosust suurendab see, et



197

Paljassaare põik 16 lõhnauuringu tegemise ajal ei olnud lõpetatud reoveepuhastusjaamas mehhaanilise puhastuse ulatuslik rekonstrueerimine.

8. Paljassaare näol on tegemist unikaalse loodusoaasiga keset linnakeskkonda ja seega väärib siinne piirkond arendusprojektide puhul erilähenemist ning nõuab tihedat omavahelist koostööd loodushoiu organisatsioonide ja projektide huvigruppide vahel. Paljassaare poolsaarest võiks saada unikaalne piirkond, kus uute projektide algusest alates rakendatud integreeritud lahendused võiksid viia keskkonnakaitseliselt ja sotsiaalmajanduslikult tasakaalustatud protsessideni.

9. .Keskkonnamõju strateegilise hindamise ajal tehtud alternatiivide võrdlemise tulemusel on parimaks lahendiks kavandatud tegevus ehk kolme tehissaare rajamine. Kavandatud tegevus tuli esimeseks piirkonna üldise arendamise vajaduse ja sotsiaal-majanduslike kriteeriumide alusel. Sotsiaal-majanduslike aspektide põhjal on detailplaneeringul positiivne mõju piirkonna arendamiseks



198

KASUTATUD KIRJANDUS 1. Ars Projekt OÜ. Paljassaare saar – versioon 04, mahuline eskiis, detailplaneeringu eeltööd.

04.07.2008. 2. Ars Projekt OÜ. Paljassaare sadama-ala struktuurplaan. 14.05.2007. 3. Corson OÜ. Existing information of the hydrographic conditions for the ports of Tallinn.

Töö nr 004, Tallinn 2000. 4. E-Konsult OÜ. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate

rekonstrueerimisprojekti keskkonnamõju hindamine – aruanne. Töö nr E1040, Tallinn 2006.

5. Järvik, A. (KMH koordinaator). Hundipea sadama rekonstrueerimise keskkonnamõjude hindamine. Eesti Mereakadeemia töö nr 70003678, Tallinn 2009.

6. Kartau, K., Jürmann, T. (keskkonnaeksperdid). Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kruntide ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Hendrikson ja Ko OÜ töö nr 1234/09, Tartu-Tallinn 2009.

7. Kask, A. Lithohydrodynamic processes in the Tallinn Bay area / Litohüdrodünaamilised protsessid Tallinna lahe piirkonnas. TTÜ kirjastus, Tallinn 2009.

8. Rannamäe, R. Autojuhi töötervishoid. Tallinn 1993. 9. A., Reintam, Kitse, E., Piho, L., Rooma, I., Tarandi, K. Mullateadus. Tallinn 1962. 10. Marksoo, P. (koostaja). Eesti pinnaveekogude ökoloogiline seisund 2004-2008. Lepingu

nr 18-25/521 lõpparuanne. Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008. 11. Niine, A. Haljastaja käsiraamat. Tallinn 1976. 12. Oisalu, S., Valge, J., Maasikmets, M., Klein, K. Lõhnaained – põllumandusest ja

tööstusest. Balti Keskkonnafoorum, Tallinn 2007. 13. Sipelgas, L. et al. Tallinna Vanasadama remontsüvendustööde keskkonnamõjude

hindamise aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut, Tallinn 2009. 14. Tooming, R. Kes varastas taevast Linnutee? City Eesti Päevaleht, 14-20.12.2001

Internet

15. Eesti merenduspoliitika strateegilise arengukava koostamise ettepanek – [www] http://www.valitsus.ee/failid/Merenduspoliitika_arengukava_koostamise_ettepanek.pdf (29.03.2010)

16. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut – [www] http://www.emhi.ee/index.php?ide=6&vts=1262314800&go=1 (10.09.2010)

17. Eesti Linnuatlas – [www] www.eoy.ee/atlas (25.10.2010) 18. Eesti Loomakaitse Selts – [www] http://www.loomakaitse.ee/?q=node/544 (15.09.2010) 19. Elektrooniline Riigi Teataja – [www] https://www.riigiteataja.ee (05.10.2010) 20. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu KSH direktiiv (2001). Euroopa Ühenduste Teataja –

[www] http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:15:06:32001L0042:ET:PDF (14.05.2010)

21. Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg: Lõhnast välisõhus – [www] http://www.envir.ee/718156 (09.11.2010)

22. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend – [www] http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1104421/KSH+juhend+valmis.pdf (20.03.2010)

23. Keskkonnaregistri avalik teenus – [www] http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?list=LO&mount=view (28.09.2010)



199

24. Kopli liinide arendusprojekt – [www] http://www.tallinn.ee/kopliliinid/tutvustus.html (22.04.2010)

25. Maa-ameti geoportaal – [www] http://geoportaal.maaamet.ee/ (15.03.2010) 26. MTÜ Tallinna Linnuklubi linnuvaatluste info – [www] http://www.tallinna-

linnuklubi.ee/?page_id=5 (21.04.2010) 27. Paljassaare hoiuala kaitsekorralduskava 2008-2016 – [www]

http://www.seit.ee/failid/268.pdf (10.03.2010) 28. Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering – [www]

http://veeb.tallinn.ee/rannaala/ranna_web/ (01.02.2010) 29. Paljassaare sadama-ala struktuurplaan – [www]

http://www.tallinn.ee/ettevotjale/Arenduspiirkonnad-ja-projektid#sadam 30. Postimees.ee meediaväljaanne – [www] http://www.tallinnapostimees.ee/?id=231102

(01.03.2010), http://www.tallinnapostimees.ee/?id=291842, (26.07.2010), http://www.tallinnapostimees.ee/?id=313407 (15.09.2010), http://www.tallinnapostimees.ee/?id=315466 (20.09.2010),

31. Tallinna linna kodulehekülg – [www] http://www.tallinn.ee/Tallinna-elanike-arv - (14.05.2010)

32. Tallinna Vesi AS kodulehekülg – [www] http://www.tallinnavesi.ee/static/files/686.keskkond_est.pdf (04.11.2010)

33. Veepoliitika raamdirektiiv. (2000). Euroopa Ühenduste Teataja – [www] http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=375189/32000L0060ET.pdf (14.05.2010)

Detailplaneeringu ja KSH protsessis tehtud uuringud 1. Hüdrodünaamiliste protsesside modelleerimine ja arvutused. Corson OÜ, Tallinn 2010. 2. Pinnase lõimise ja keemiline analüüs. Eesti Geoloogiakeskus. Analüüsitud 25-27.05.2010,

Tallinn. 3. Paljassaare tehissaare detailplaneering. Keskkonnamüra hinnang. Insinööritoimisto

Akukon OY töö nr 10863-1, Tallinn 08/2010. 4. Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu mõju ümbritsevate alade linnustikule. P. Vissak,

2010. 1) GO FUJITA, Kumiko Totsub, Emi Shibatac, Yoshimi Matsuokab, Hiroyuki Morita,

Wataru Kitamura, Noboru Kuramotod, Naoya Masudab and Hiroyoshi Higuchi, 2009. Habitat management of little terns in Japan’s highly developed landscape. Biological Conservation, Volume 142, Issue 9, September 2009, Pages 1891-1898. The Conservation and Management of Biodiversity in Japan

2) FRANCESCO SCARTON, 2008. Population Trend, Colony Size and Distribution of Little Terns in the Lagoon of Venice (Italy) between 1989 and 2003. Waterbirds 31(1): 35-41

5. Paljassaare saare „Kasiinosaar“ kompleksi hüdrotehniline osa. Portkonsult OÜ töö nr K.Saar-1/09, jaanuar 2009. Töös kasutatud kirjandus:

1) Английские нормы проектирования и строительства морских гидротехнических сооружений. Британский стандарт BS6349. Проектирование набережных стенок, пирсов, палов и искусственных островов.

2) Английские нормы проектирования и строительства морских гидротехнических сооружений. Британский стандарт BS6349. Основные критерии.

3) СНиП 2.06.01-86. Гидротехнические сооружения. Основные положения проектирования.

4) СНиП 2.06.01-85. Основания гидротехнических сооружений.



200

5) Проектирование гидротехнических сооружений. Ледовые нагрузки на гидротехнические сооружения.

6) Уровень моря. Основные положения по прогнозированию изменения уровня моря. Гидрометеоиздат.

7) Метеорологические данные Таллиннского залива. Архив OÜ Portkonsult. 8) Материалы по проектированию монументальной скульптуры «Кalevipoeg» 9) Разрушение сооружений портов в результате штормов. 2005 г.

6. Merepõhjaelustik ja kalastik mõjupiirkonnas ning võimalikud mõjud neile. A. Järvik, 2010. Töös kasutatud kirjandus:

1) Eesti Mereakadeemia. 2009. Hundipea sadama rekonstrueerimise keskkonnamõjude hindamine. Käsikiri Eesti Mereakadeemias.

2) Eesti Punane Raamat. 1998. http://elurikkus.ut.ee/prmt.php?lang=est&redgr_id=2 3) Kukk, H., Viitasalo,I 1995. Monitoring of sea water quality in the Tallinn and

Helsinki areas, Gulf of Finland, using macroalgae as biological indicators.Proceedings of the 13th Baltic Marine Biologists Symposium. Institute of Aquatic Ecology, Univ. of Latvia p.113-116

4) Martin, G., Kukk, H. 1997. Benthic littoral vegetetion as indicator of the eutrophication situation in the coastal urban area of Tallinn Bay Ecological investigations in Tallinn Bay area in 1993-1997. Estonian Marine Institute Report series No 8. Tallinn, 1997. p. 1-10.

5) Kukk, H., Viitasalo, I., Martin, G. 1997. The ecological state of Tallinn and Helsinki coastal waters based on benthic macrophytes. Proceedings of the 14th Balthic Marine Biologists Symposium. Tallinn, p. 101-112.

6) Kotta, J., Kotta, I. 1997. Do the towns of Helsinki and Tallinn oppress the zoobenthos in the adjacent sea? EMI Report Series, 8, 54-71 Ecological investigations in Tallinn Bay area in 1993 1997. Estonian Marine Institute Report series No 8. Tallinn, 1997. 83p.

7) Trei, T. 1991. Taimed Läänemere põhjal. Tallinn, Valgus. 8) TÜ Eesti Mereinstituut. Hundipea sadama rekonstrueerimise ja süvendamise

keskkonnamõjude hindamise aruanne. 2003. p. 18-22. 9) Mikelsaar, N. 1984. Eesti NSV kalad. Tallinn, Valgus. 432lk. 10) Raid, T. 1985. The reproduction areas and ecology of Baltic herring in the early

stages of development found in the Soviet zone of the Gulf of Finland.-"Finnish Fisheries Research", vol. 6, 1985: 20-34.

11) Raid, T. 1991. Herring spawning grounds in the North-eastern Baltic: recent changes and present situation. Proc. Intern. Herring Symposium. Anchorage, Alaska, pp.629-638.

12) Raid, T. 1998. Herring in the North-eastern Baltic Sea in the 1970-1990s: ecology, stock structure and fishery. University of Helsinki. 190 p.

13) G. Alabaster, R. Loyd. 1984. Vee kvaliteedi kriteeriumid mageveelistele kaladele. Moskva, Ljekgaja ja Pists. Prom., 344 lk. (tõlge vene keelde)

14) TÜ Eesti Mereinstituut. 2003. Kunda sadama arendamise III etapi keskkonnamõjude hindamine. Koordinaator A. Järvik. Käsikiri TÜ Eesti Mereinstituudi raamatukogus.



201

LISAD Lisa 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm. Lisa 2 KSH programmi heakskiitmine. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni

04.05.2010. a kiri nr HJR 6-8/13325-3. Lisa 3 Meteoroloogia ja hüdrodünaamika andmed. Corson OÜ, Tallinn 2000. Lisa 4 Tallinna lahe ja planeeringuala merepõhja batümeetria. Corson OÜ, Tallinn 2010. Lisa 5 Hüdrodünaamika matemaatilise modelleerimise uuringu joonised – põhjatuul. Corson

OÜ, Tallinn 2010. Lisa 6 Hüdrodünaamika matemaatilise modelleerimise uuringu joonised – kirdetuul. Corson

OÜ, Tallinn 2010. Lisa 7 Hüdrodünaamika matemaatilise modelleerimise uuringu joonised – idatuul. Corson

OÜ, Tallinn 2010. Lisa 8 Paljassaare tehissaare detailplaneeringu põhijoonis, M 1:1000. K-Projekt AS töö nr

08309 joonis nr GE-4 (koostatud 24.11.2010. a). Lisa 9 Paljassaare tehissaare detailplaneeringu tehnovõrkude koondplaan, M 1:1000. K-

Projekt AS töö nr 08309 joonis nr GE-5 (koostatud 30.09.2010. a). Lisa 10 Lõimise ja keemilise analüüsi tulemused. Tellimus nr T10-46. Eesti

Geoloogiakeskuse labor, mai 2010. Lisa 11 Paljassaare tehissaare detailplaneering. Keskkonnamüra hinnang. Insinööritoimisto

Akukon OY töö nr 10863-1, Tallinn 08/2010. Lisa 12 Tehnilised tingimused:

- Tallinna Vesi AS tehnilised tingimused. 16.07.2009. a kiri nr PR/0928628-1. - Elion Ettevõtted AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr

12324705. Koostatud 17.07.2009. a. - Eesti Gaas AS tehnilised lähteandmed Paljassaare tehissaare detailplaneeringu

koostamiseks. 04.08.2009. a kiri nr 5-1/255. - Tallinna Sadama Elektrivõrk OÜ väljastatud Paljassaare tehissaare

elektrivarustusega liitumise tingimused detailplaneeringu koostamiseks. 08.01.2010. a kiri nr 1-5/269.

Lisa 13 Terviseameti kiri projekti hindamise kohta, otsus nr 9.3-1/271. 15.06.2010. a. Lisa 14 KSH aruande avalikustamise teade avalikus väljaandes„Ametlikud Teadaanded“

(11.10.2010), ajalehes Eesti Päevaleht (09.10.2010), väljavõtted Tallinna Keskkonnaameti ja K-Projekt AS kodulehtedelt (11.10.2010) ning e-postiga (11.10.2010) saadetud teated asjast huvitatud isikutele ja asutustele.

Lisa 15 Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu mõju ümbritsevate alade linnustikule. P. Vissak, 2010.

Lisa 16 Merepõhjaelustik ja kalastik mõjupiirkonnas ning võimalikud mõjud neile. A. Järvik, Tallinn 2010.

Lisa 17 Paljassaare saare „Kasiinosaar“ kompleksi hüdrotehniline osa. Portkonsult OÜ töö nr K.Saar-1/09, jaanuar 2009.

Lisa 18 Avalikustamise ajal saabunud kirjad ja vastuskirjad: • Tallinna Keskkonnaameti 29.10.2010. a kiri nr 6.1-4.4/2175 • K-Projekt AS 19.11.2010.a. vastuskiri nr 2-6/402 • Tallinna Linnuklubi 29.10.2010. a kiri • K-Projekt AS 19.11.2010.a. vastuskiri nr 2-6/402

Lisa 19 KSH aruande 01.11.2010. a toimunud avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri. Lisa 20 Märkmed 05.11.2010. a linnusaare küsimusi puudutavast kohtumisest. Lisa 21 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed, M 1:3000. K-Projekt AS

töö nr 08309 joonis nr GE-2 (koostatud 12.11.2010. a).



202

Lisa 21 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed, M 1:3000. K-Projekt AS töö nr 08309 joonis nr GE-2 (koostatud 12.11.2010. a).

Lisa 22 Keskkonnaameti HJR 10.01.2011 nr HJR 6-8/10/45484-3 KSH aruandele esitatud täiendusettepanekud.

Lisa 23 Tallinna Keskkonnaameti 21.01.2011 nr 6.1-4.4/10/2175 KSH aruandele esitatud täiendusettepanekud.

Lisa 24 Keskkonnaameti HJR ja Tallinna Keskkonnaameti täiendusettepanekutega arvestamine KSH aruandes.

Lisa 25 Corson OÜ 05.05.2011 selgituskiri Tallinna Keskkonnaametile. Lisa 26 Tallinna Keskkonnaameti 27.05.2011 täiendusettepanekud. Lisa 27 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. „Paljassaare poolsaare välisõhu kvaliteedi

mõõtmised ja arvutuslik hindamine”. Tallinn 2011. joonistest väljavõte. Lisa 28 Keskkonnaameti HJR 10.11.2011 nr HJR 6-8/11/45484-7 KSH aruande

täiendusettepanekud. Lisa 29 AS Tallinna Vesi 15.03.2012 nr 3/1213763-1 vastus Corson OÜ päringule. Lisa 30 Kaldakindlustuse variandid. Lisa 31 Keskkonnaameti HJR 16.07.2012 nr HJR 6-8/12/45484-9 KSH aruande

heakskiitmine. Lisa 32 Keskkonnaameti HJR 16.07.2012 nr HJR 6-8/12/45484-9 täiendavate märkustega

arvestamine.

tallinna paljassaare tehissaare detailplaneeringu

Documents