TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR

Karin Eesmaa

KOOLIEELSE LASTEASUTUSE VALMISOLEK HARIDUSTEHNOLOOGI KOHA

LOOMISEKS

Lõputöö

Juhendaja: MSc, Elyna Nevski

Tallinn 2015

2

ANNOTATSIOON

Tallinna Ülikool

Pedagoogiline Seminar

Töö pealkiri: Koolieelse lasteasutuse valmisolek haridustehnoloogi koha loomiseks

Kuu ja aasta: Mai 2015 Lehekülgede arv : 43

Referaat: Tehnika kiire areng on toonud kaasa ka muutusi koolieelsetes lasteasutustes.

Nii lapsed kui ka pedagoogid puutuvad igapäevaselt kokku info- ja

kommunikatsioonitehnoloogiaga. See aga on seadnud õpetajatele suured nõudmised

digitaalsete oskuste poole pealt. Teistesse haridusasutustesse on tekkinud juurde uus

ametikoht- haridustehnoloog, kes aitab õpetajaid tehnoloogia kasutamisega õppetöös.

Siiani pole aga lasteaedades haridustehnoloogi ametikoht levinud.

Lõputöö uurimisküsimused on:

Millised on pedagoogide arvamused ja hoiakud haridustehnoloogi ameti kohta?

Millised on lasteasutuse võimalused luua haridustehnoloogi ametikoht?

Kuidas sobitub haridustehnoloog lasteasutuse struktuuri?

Lõputöö eesmärgiks on kaardistada lasteasutuse haridustehnoloogilised vajadused ja

võimalused.

Käesolev lõputöö koosneb kolmest peatükist, kus esimeses peatükis tuuakse välja

teoreetiline taust, teises peatükis kirjeldatakse uurimuse metoodikat ja eesmärki ning

kolmandas peatükis esitatakse uuringu tulemused. Kokku on lõputöös kasutatud 45

kirjandusallikat, millest 8 on võõrkeelsed. Uurimismeetodiks oli kvalitatiivne

uurimisviis, fookusgrupiintervjuu. Valimi moodustasid 24 pedagoogi ühest Harjumaa

lasteaiast. Intervjuud viidi läbi detsembris aastal 2014.

Uurimistulemustest selgus, et enamus pedagooge suhtuvad haridustehnoloogi ametisse

positiivselt. Vastajad oskasid nimetada peamiseid haridustehnoloogi ametiülesandeid.

Oluliseimaks tööülesandeks pidasid pedagoogid digitaalsete õppematerjalide leidmist

ning kogumist. Uurimistulemustest tuli välja, et intervjueeritavad sooviksid lasteaeda

haridustehnoloogi poole või täiskohaga. Tähtsustati ka seda, et haridustehnoloog oleks

inimene oma lasteaiast ning ta töötaks ühes asutuses korraga. Struktuuris võiks

haridustehnoloog paikneda kas õppealajuhataja või direktori alluvuses.

Uurimistulemustest järeldub, et koolieelse lasteasutuse personal tähtsustab

haridustehnoloogi ametikohta ning tunnetab igapäevaselt selle vajadust. Takistustena

mainiti rahalisi võimalusi, riigi ja omavalitsuse seisukohti ning personali hirmu muutuste

ees.

Võtmesõnad: haridustehnoloogia, haridustehnoloog, koolieelne lasteasutus, info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)

Keywords: educational technology, educational technologist, preschool, information and

communication technology (ICT).

Säilitamise koht: Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari raamatukogu

Töö autor: Karin Eesmaa allkiri

Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Elyna Nevski, MSc allkiri:

3

ANNOTATION

Tallinn University

Pedagogical College

Title: Preschool Readiness to Create Educational Technologist Position

Month and year: May 2015 Number of pages: 43

Summary: Rapid technological development has also led to changes in preschools. Both

children and teachers are exposed daily to the information and communication technology.

This, however, has made great demands on teachers of digital skills. Other educational

institutions have emerged to a new position- educational technologist, who can help

teachers to use technology in teaching. So far, however, the position of educational

technologist in kindergartens is uncommon.

The questions raised were:

What are teachers opinions and attitudes towards educational technologist position?

What kind of options does preschool have to create educational technologist position?

How to fit educational technologist position into the structure of preschool?

The aim of this research is to map technological needs and opportunities in kindergarten.

This paper consists of three chapters. The first chapter outlines the theoretical background,

the second chapter describes the methodology and purpose, and results of the study are

presented in the third chapter. This thesis refers to 45 sources of literature, 8 of them are in

a foreign language. The research method was a qualitative method, a focus group

interview. The interviews were conducted with 24 teachers from one of the Harju County’s

kindergarten in December 2014.

Research results showed that the majority of teachers took a positive attitude towards

educational technologist position. Respondents were able to mention the main educational

technologist tasks. The teachers considered the most important duty is to find and gather

digital learning materials. The results of the study revealed, that interviewees would like to

have an educational technologist in kindergarten either half or full-time. They prioritized

the fact that an educational technologist should be working in the same kindergarten and

that he/she should work in one institution at a time. Educational technologist should be

under the jurisdiction of head teacher or director. The research results suggest that

personnel emphasizes the importance of educational technologist position and they feel the

need for help daily. Financial facilities, state and local government opinion and the

teachers fear of change were mentioned as obstacles.

Keywords: educational technology, educational technologist, preschool, information and

communication technology (ICT).

Võtmesõnad: haridustehnoloogia, haridustehnoloog, koolieelne lasteasutus, info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)

Deposited: Library of Tallinn University Pedagogical College

Author: Karin Eesmaa signature:

Accepted:

Mentor: Elyna Nevski, MSc signature:

4

SISUKORD

SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 6

1 HARIDUSTEHNOLOOGIA KOOLIEELSES LASTEASUTUSES ............................ 8

1.1 Lõputöö terminoloogia ........................................................................................... 8

1.2 Koolieelse lasteasutuse haridustehnoloogilised vajadused ja võimalused............ 10

1.3 Haridustehnoloogi roll koolieelses lasteasutuses .................................................. 15

1.4 Hoiakud ja arvamused haridustehnoloogiast ........................................................ 18

1.5 Õpetajate valmisolek seoses haridustehnoloogiaga ............................................. 21

2 UURIMUSE EESMÄRK JA METOODIKA .............................................................. 24

2.1 Uurimuse eesmärk ja uurimisküsimused .............................................................. 24

2.2 Valimi koostamine ja kirjeldus ............................................................................. 24

2.3 Meetodi valik ja kirjeldus ..................................................................................... 25

2.4 Uurimisprotseduuri kirjeldus ................................................................................ 27

3 UURIMISTÖÖ TULEMUSED.................................................................................... 29

3.1 Haridustehnoloogi tööülesanded ning vajalikkus koolieelses lasteasutuses ......... 29

3.2 Haridustehnoloogi ametikoha loomise võimalused lasteasutuses ........................ 32

3.3 Haridustehnoloogi ametikoht lasteasutuse struktuuris ning võimalikud takistused

34

ARUTELU .......................................................................................................................... 38

KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 42

KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................. 44

LISAD ................................................................................................................................. 48

Lisa 1 Infotehnoloogia tugiisiku ametijuhend ................................................................. 49

Lisa 2 Haridustehnoloogi ametijuhend ............................................................................ 51

5

Lisa 3 Intervjuu küsimused.............................................................................................. 54

Lisa 4 Intervjuu pedagoogidega ...................................................................................... 56

Lisa 5 Soovitusi haridustehnoloogi koha loomiseks ....................................................... 62

6

SISSEJUHATUS

Käesolevat sajandit on põhjendatult tehnikasajandiks nimetatud. Raske on leida valdkonda,

mida tehnika kiire areng ei mõjuta. Infotehnoloogia arenguga seoses saame rääkida

infoühiskonnast, kuhu tänapäeva Eesti lapsed sünnivad. Õpetajate ülesandeks on

kasvandikele tuge pakkuda ning nad ette valmistada iseseisvaks eluks infoühiskonna eduka

liikmena.

Tehnoloogia areng on endaga kaasa toonud erinevaid võimalusi rikastada

õpetamisvahendeid, avardada õppimisvõimalusi ning luua uusi metoodikaid õppetöö

kavandamiseks ja rakendamiseks. Teisalt on tehnoloogia osatähtsuse kasv pedagoogilises

tegevuses kaasa toonud laia nõudluse haridustehnoloogilise pädevuse järele. Seetõttu on

21. sajandi alguseks haridustehnoloogiast saanud omaette uurimis- ja arendustegevuse

valdkond. (Piir, 2010.)

Tuginedes Eesti haridustehnoloogide võrgustiku andmetele on haridustehnoloogi

ametikoht ülikoolides ning kutse- ja üldhariduskoolides tõusutrendis. Probleemsemas

seisukorras on hetkel Eesti koolieelsed lasteasutused, kus töötavaid haridustehnolooge

võime leida kõigest mõnes üksikus asutuses (Aruküla Lasteaed Rukkilill, Pirita Kose

Lasteaed, Tallinna Tuule Lasteaed, Laagri Lasteaed). Enamus lasteaiaõpetajaid on valmis

oma töös kasutama infotehnoloogilisi vahendeid, kuid põhilisteks takistusteks peavad nad

eelarvelisi võimalusi vahendite soetamiseks ning õpetajad hindavad oma IT- alaseid oskusi

tagasihoidlikeks (Mägi, 2011).

Koolieelses lasteasutuses võib haridustehnoloogiks olla õpetaja, kes omab pedagoogilist

kõrgemat haridust ning väga heal tasemel arvuti kasutamise oskust. Alates 2013 a õpib

Tallinna Ülikooli Pedagoogilises Seminaris esimene grupp alushariduse pedagooge, kes

lisaks pedagoogilisele kõrgharidusele saavad kõrvalerialana haridustehnoloogide

kompetentsi. Lisaks õpetab Tallinna Ülikool ka haridustehnoloogia valdkonna magistrante,

kus eelkõige on suund üldhariduskoolide haridustehnoloogilisele korraldusele. Üldiselt on

täheldatav, et õpetajad on valmis end pidevalt täiendama, ka infotehnoloogilises

valdkonnas. Siiski tekib küsimus, kas ka lasteasutuse direktor ja õppealajuhataja on oma

teadmiste ja oskustega samal tasemel või milline on lasteasutuse juhtkonna ettevalmistus

haridustehnoloogide vastuvõtmiseks?

7

Järgnevalt tulenevad lõputöö uurimisküsimused:

● Millised on pedagoogide arvamused ja hoiakud haridustehnoloogi ameti kohta?

● Millised on lasteasutuse võimalused luua haridustehnoloogi ametikoht?

● Kuidas sobitub haridustehnoloog lasteasutuse struktuuri?

Lõputöö eesmärgiks on kaardistada lasteasutuse haridustehnoloogilised vajadused ja

võimalused.

Lõputöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis keskendutakse lasteasutuse ja

haridustehnoloogia vaheliste seoste väljatoomisele. Alapeatükkides selgitatakse töös

kasutatavaid põhimõisteid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia eripära lasteaias ning

haridustehnoloogi rolli koolieelses lasteasutuses. Lisaks tuuakse välja Eesti ühiskonna

seisukohad ja õpetajate valmisoleku seoses haridustehnoloogia levikuga lasteaedades.

Teises peatükis käsitletakse lõputöö metoodikat, valimi kirjeldust ning uurimisprotseduuri

kirjeldust. Kolmandas peatükis esitatakse uurimistulemused koos aruteluga.

Kokku on töös kasutatud 45 kirjanduslikku allikat, millest 8 on võõrkeelsed.

Märksõnad: haridustehnoloogia, haridustehnoloog, koolieelne lasteasutus, info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (IKT).

Lõputöö koostaja tänab oma juhendajat MSc Elyna Nevskit meeldiva koostöö ning

positiivse ja toetava suhtumise eest.

8

1 HARIDUSTEHNOLOOGIA KOOLIEELSES LASTEASUTUSES

Käesolev peatükk annab ülevaate haridustehnoloogiaga seotud teoreetilisest taustast. Kuna

haridustehnoloogia on suhteliselt uus nähtus pedagoogikas, siis on eraldi välja toodud

lõputöös kasutatud terminoloogia. Koolieelse lasteasutuse haridustehnoloogilisi vajadusi

ning võimalusi ja haridustehnoloogi rolli lasteaias ei ole üheselt siiani kaardistatud, seega

on lõputöös tuginetud üldhariduskoolide näitele ning mugandatud need siis alushariduse

konteksti. Lisaks on välja toodud ühiskonnas leiduvaid arvamusi haridustehnoloogia kohta

ning on keskendutud ka õpetajate valmisolekule, kuna haridustehnoloogi tulek asutusse

mõjutab suuresti pedagoogide tööd.

1.1 Lõputöö terminoloogia

Mõistmaks lõputöös käsitletavat teemat nii pedagoogiliselt kui ka infotehnoloogiliselt

poolelt, esitatakse siinkohal mõned sagedamini esinevad mõisted.

Vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele (1999) on koolieelne lasteasutus (edaspidi

lasteasutus) koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav

õppeasutus. “Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist

ning tema individuaalsuse arvestamist” (KELS §1, p.2). Lasteasutuse põhiülesandeks on

lapse vajadusi ja iseärasusi arvestades luua sobiv keskkond, kus tal oleks võimalik areneda

igakülgselt. Lisaks on tähtis hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema arengut.

(KELS §1, 2, 3.)

Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob

eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis (KELS, 1999). Lasteasutuste

põhiülesannet on igapäevaselt täitmas alushariduse pedagoog ehk koolieelse lasteasutuse

õpetaja. Õpetaja kutsestandard ütleb, et “õpetaja töö on toetada õppijate arengut, lähtudes

nende tasemest, võimetest ja vajadustest ning arvestades riiklikes õppekavades seatud

eesmärkidega ja arendada oma kutseoskusi” (Kutsekoda, 2013). Õpetaja VI

kutsestandardis on välja toodud kõik valdkonnad, mida kvalifitseeritud õpetaja valdama

peaks. Lisaks lapse igakülgse arendamise ja õpetamise kõrvalt peab suutma õpetaja ka

infotehnoloogilises maailmas orienteeruda. Õpetaja VI kutsestandardi punktis B.2.6-11 on

9

kirjeldatud lühidalt, mida oodatakse õpetajalt seoses IKT vahendite kasutamisega. IKT alla

võib lugeda erinevaid valdkondi ja mõisteid nagu riistvara, tarkvara, rakendused,

tarkvaraarendus, telekommunikatsioon ja sidevõrgud, sidetehnoloogia, IT teenused, IT

juhtimine. (Kink, 2008.) Õpetaja saab hinnata oma IKT alaseid teadmisi vastavalt

organisatsiooni International Society for Technology in Education (ISTE) õpetajate

haridustehnoloogilistele pädevustele (ISTE, 2008).

Haridustehnoloogilised pädevused on oskused, mida pedagoog peaks omama ja tundma, et

rakendada oma õpetamismeetodite käigus ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

alaseid teadmisi ning vahendeid. Kutsestandardis õpetaja töökirjelduse juures on välja

toodud ka punkt, et vajaduse korral, kui tekivad probleemid, toetub õpetaja oma töös

nõustamisele ning otsib abi kolleegidelt või tugispetsialistidelt. Toetamaks õpetajate info-

ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaseid enesetäiendusi saab appi tulla

haridustehnoloog.

Haridustehnoloog on õppekasvatusala töötaja, kes omab pedagoogilist ja info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia alast kompetentsi. Professionaalne haridustehnoloog

vastab ISTE pädevustele ja on pädev kaasaegses pedagoogikas infotehnoloogiliste

lahenduste arendamisel, juurutamisel ja kasutamisel. Haridustehnoloogi ülesandeks on

koordineerida e-õppe ja kommunikatsioonitehnoloogia alast tegevust, leides uusi

innovaatilisi lahendusi, arendades, nõustades ja toetades lasteasutuse personali ning

kasvandikke digiajastu vahendite ja võimaluste kasutamisel õppeprotsessis.

(Haridustehnoloogid, s.a.)

Haridustehnoloogia on eesti keeles suhteliselt uus mõiste. Kirjasõnas hakkas see termin

levima 1990ndate aastate teisel poolel. Esimese definitsiooni andis haridustehnoloogiale

USA Rahvusliku Haridustehnoloogia Nõukogu (National Council of Educational

Technology ehk NCET), mis loodi 1996. a. Haridustehnoloogia on õppimise tõhustamiseks

loodud süsteemide, meetodite ja vahendite arendamine, rakendamine ja hindamine. (Piir,

2010.) Eestis toetab ja juhib haridustehnoloogide tegevust Eesti Infotehnoloogia

Sihtasutuse e- Õppe Arenduskeskus, mis on alates 2011. aastast organisatsiooni

International Society for Technology in Education (ISTE) liige. Tegemist on

rahvusvahelise Ameerika Ühendriikides tegutseva assotsiatsiooniga, kes arendab õppimist

ja õpetamist läbi uuendusliku ja tõhusa tehnoloogia kasutamise. (Hitsa

Innovatsioonikeskus, s.a.) Mõiste haridustehnoloogia esimene pool viitab didaktika ja

õpetamismetoodika alla kuuluvale tegevusele. Sõna teise poole- tehnoloogia- all ei mõelda

10

selle termini kitsamat esmatähendust- tootmismenetluse õpetus, vaid käsitletakse

tehnoloogiat kui teaduse rakendusviisi igapäevaelus. Seega on haridustehnoloogia osaks

kasvatusteaduse tulemuste rakendamine õpetamise ja õppimise efektiivsemaks muutmisel.

(Piir, 2010.)

1.2 Koolieelse lasteasutuse haridustehnoloogilised vajadused ja

võimalused

Muutused ühiskonnas ei jäta haridusasutusi puutumata ning üheks kiiremini arenevaks

valdkonnaks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (edaspidi IKT) seonduv.

Kõikides haridusastmetes puutuvad nii lapsed kui ka pedagoogid kokku digitaliseeritud

informatsiooni kasutamise ja kommunikatsiooniga. (Kink, 2008.) Keskseks probleemiks

pole enam see, kas lapsed peaksid tehnoloogiat kasutama, vaid kuidas seda kasutada nii, et

jõutaks soovitud tulemusteni (Clements & Sarama, 2003).

Tehnoloogiliste vahendite kasutamine esitab õpetajatele pideva väljakutse. Tehnoloogia

arenguga sammu pidades saavad õpetajad kaasaegseid vahendeid kasutades aidata lastel

õppida kuidas probleeme lahendada ning uusi ideid luua. (Clements & Sarama, 2002.)

Lisaks teadmistele, kuidas vahendeid kasutada, peavad pedagoogid leidma ka viisi, kuidas

siduda kiiresti areneva tehnoloogia potensiaali õppekavaga (Swaminathan & Wright,

2003).

Tänapäeva haridus peab looma võimaluse õppida tehnoloogiat ning meediat, et lapsed

saaksid hakkama ka digitaalses maailmas ning lasteaiast ja koolist kaasa antud teadmised

ja oskused oleksid kooskõlas igapäevaelu nõudmistega. Kaasaegsema õpetusega tekivad

ka suuremad nõudmised meie õpetajatele. (Allemann & Mets, 2012.) Õpetaja rolliks on

olla suunaja ning innustava õpikeskkonna looja, kus laps on aktiivne osapool, tehes ise

valikuid ning otsuseid. Õpetaja lähtub lapse huvidest ning kasutab ära igapäevaselt

sündivaid soodsaid õpiolukordi. (Hujala, 2004.)

On oluline, et juba koolieelses lasteasutuses pakuvad õpetajad lastele võimaluse tutvuda

digitaalse maailmaga. Lapsed on kooliks ning edaspidiseks iseseisvaks eluks paremini ette

valmistatud. Mitmekülgsete oskustega õpetajal on lastele pakkuda enamat, kui lihtsalt

järelvalvet.

11

Kaasaegne haridussüsteem on kõikides haridusastmetes tihedalt läbi põimunud

digitaliseeritud informatsiooni kasutamise ja kommunikatsiooniga. Kuigi haridusasutused

kasutavad arvuteid õppe- arendustegevustes juba ligi 25 aastat ei leidu hetkel ühtegi

teaduslikku uuringut, mis oleks keskendunud lasteaia haridustehnoloogilistele vajadustele.

(Kink, 2008.)

Siinkohal on tuginetud üldhariduskoolide tehnoloogilistele vajadustele ning kohandatud

need koolieelse lasteasutuse konteksti. Koolide vajadused on üldjoontes sarnased, kuid

erinevad oluliselt mahus ja detailsuses. Vajaduste läbimõtlemine ja kirjeldamine annab

võimaluse määratleda lasteasutuse IT-valdkonna ulatust ja keerukust, seada prioriteete,

kaaluda alternatiivseid lahendusi ja tehnoloogiaid ning otsida finantsvahendeid. Vajaduste

kaardistamisel on tähtis kaasata kõik huvigrupid – nii juhtkond, õpetajad, õpilased,

koolipidaja kui hoolekogu, kuna kõikide sihtgruppide vajadused on erinevad. (Tiigrihüppe

Sihtasutus, 2012.) Laste põhilised vajadused seoses IT valdkonnaga lasteaias:

● kasutada õppetöös tehnoloogiat;

● saada tuge tehniliste vahendite või programmidega toime tulekuks;

● omandada infoühiskonna jaoks vajalikke oskusi ja teadmisi. (samas, 7.)

Tõlgendades eelnevat loetelu ei ole laste vajadused seoses IT valdkonnaga suured. Neile

on vaja pakkuda võimalust tehnoloogiaga tutvuda, kasutades seda igapäevategevuste ühe

osana. Lisaks on tähtis täiskasvanu toetus ja abi, et lapsed saaksid maksimaalselt uusi

oskusi ja teadmisi, mida hiljem juba iseseisvalt kasutada.

Vanemate vajadused:

● saada infot ja suhelda õpetajatega;

● olla kursis oma lapse õppeülesannete ja tulemustega;

● kasutada kodus rühmategevuses käsitletud elektroonilisi materjale. (samas, 6.)

Lapsevanemate vajadused on eelkõige seotud kiire ja mugava infoliikumisega. Vanemad

soovivad, et lasteasutus oleks võimeline pakkuma samasuguseid infokanaleid nagu

igapäevaelu. Tehnoloogia annab hea võimaluse ka lapsevanemaid õppeprotsessi kaasata,

kui kodus on kättesaadavad samad õppematerjalid, mis lasteaias. Lisaks soovivad nad olla

kursis oma lapse arenguga ja seda tihedamini, kui kord aastas toimuv arenguvestlus.

Kooliõpilaste vanemad saavad kasutada e-kooli, et jälgida oma lapse arengut. E-lasteaed

12

annaks hea võimaluse ka eelkooliealiste laste vanematele olla rohkem teadlik lasteaias

toimuvast.

Tehnoloogia on väikeste laste maailma üheks lahutamatuks osaks ning nad kasvavad üles

keskkonnas, kus nende vanemad ja õpetajad on pidevalt ühenduses terve maailmaga. Kiire

innovatsiooniline areng tehnoloogias ja meedias muudab seda, kuidas me kasutame

informatsiooni oma kodudes, kontorites, koolides ja koolieelsetes asutustes. Täiskasvanud

kasutavad nutitelefone, tahvelarvuteid, sülearvuteid ja muid digitaalseid vahendeid, et olla

uudistega kursis ning pääseda infole ligi igal hetkel. Lapsed vaatavad, kuidas neile tähtsad

inimesed kasutavad igapäevaselt kõiki neid vahendeid ning on nendest sõltuvuses. Lapsed

tarbivad ekraanimeediat igal pool: koolis, tänaval, kodus. Tehnoloogia on üks osa

kultuurist ning koolieelse lasteasutuse pedagoogidel, õppekavadel ning koolidel on hea

võimalus näidata, kuidas saab nende vahenditega täiustada ning rikastada laste

õppimisvajadust, samas silmas pidades eakohast arengut ning tervislikkust. (Parette, Jr &

Blum, 2013.) Moodsad tehnilised lahendused on laste ja nende vanemate igapäeva elu osa,

seega peavad ka õpetajad olema avatud kõigele uuele.

Õpetajate haridustehnoloogilised vajadused lasteasutuses:

● valmistada ette tegevused;

● tagada tegevuses vajalik materjal lastele;

● viia tegevused läbi;

● dokumenteerida tulemusi;

● olla informeeritud;

● suhelda lapsevanematega;

● teha koostööd kolleegidega;

● hallata dokumente;

● jagada elektroonilisi õppevahendeid ja lisamaterjale;

● saada tuge tehniliste vahendite või programmide rikete kõrvaldamiseks;

● olla koolitatud lahendusi kasutama. (Tiigrihüppe Sihtasutus, 2012.)

Loetelust järeldub, et õpetajatel on kõige rohkem vajadusi seoses tehnoloogia

kasutamisega õppetöös. Tegevuste planeerimise ning teostamise juures saavad õpetajad abi

13

internetist, erinevatest õppeprogrammidest ning igapäevaselt ka näiteks printerist. Leidub

lasteaedu, kus kogu dokumentatsioon on üleviidud digitaalseks. See tähendab, et õpetaja

planeerib ja analüüsib tulemusi e-päevikus. Üheks heaks näiteks on eralasteaed Kalli-Kalli,

kes on tutvustanud oma e-päeviku süsteemi ka teiste lasteaedade juhtkondadele. Kindlasti

on õpetaja töös väga tähtis ka info vahetamine juhtkonna, kolleegide ja lapsevanematega.

Tehnikaga töötades tuleb ette probleeme ning rikkeid, mille puhul vajavad õpetajad abi

ning toetust. Samuti on õpetajatele vajalikud erinevad koolitused, et omandada teadmisi

tehnoloogia kasutamisest igapäevatöös.

Infotehnoloogia roll koolieelsetes lasteasutustes on pidevalt kasvanud. Kui algselt oli

arvuti kasutusel vaid õpetajate töö kergendamiseks, siis täna räägitakse spetsiaalsetest

lastele suunatud õppeotstarbelistest arvutitest ja programmidest. Valdkonna olulisust

mõistes organiseeris IBM 2003. aastal esimese Euroopa konverentsi info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisest alushariduses. See konverents tõi kokku

poliitikuid, teadlasi ja haridustegelasi 20 Euroopa riigist. (Kink, 2008.)

Olulisteks võtmeteguriteks IKT rakendamisel kujunevad õpetajate teadmised ja oskused.

Tänapäevase alushariduse pedagoogi ettevalmistusega kõrgkoolis peavad olema

integreeritud elementaarsed IKT kasutamise oskused. Õpetajakoolitus peaks pakkuma

rohkemat kui ainult kontoritarkvara tutvustamist. IKT-d saaks kasutada lastes huvi

äratamiseks, meediakasvatuse läbiviimiseks ning teiste õppevaldkondade

mitmekesistamiseks. Mingil määral peaks iga didaktiline ainevaldkond sisaldama seoseid

IKT-ga, vastasel juhul õpetatakse õpetajaid mineviku, mitte tuleviku jaoks. (Kollom &

Vinter, 2012.)

Tuginedes omandatud oskustele, suudaksid pedagoogid kujundada laste arengukeskkonna

mitmekesisemaks ja enam individuaalseid lahendusi võimaldavaks. IKT- l on kõik

eeldused saada suurepäraseks ja kasulikuks töövahendiks, kui seda õigesti kasutada ja kui

õpetajad on omandanud selle kasutamise oskused- nii teoreetilised kui ka praktilised.

Arvestades IKT valdkonna ülikiiret arengutempot, peab õpetaja olema ise õppija rollis ja

oma oskusi pidevalt edasi arendama. Kriitilisemateks teguriteks õpetajaskonna

täienduskoolituses on motivatsioon, praktilised kogemused, õpi- ja koostöövõimalused

kolleegidega, valmismudelid, mentorid/ tugiisikud ja juhtkonna toetus. (Kink, 2008.)

Õpetajad tuginevad oma teadmistele, mis tulenevad reeglina oma isiklikust kogemusest.

Uskumusi ning kogemusi mõjutab viis, kuidas neid on õpetatud. Võib eeldada, et

põlvkondlikud erinevused mõjutavad seda, kui palju soovivad pedagoogid lasteaedades

14

tehnoloogiat kasutada. Õpetajad võivad pidada neid pigme pidurdavaks jõuks, kui lastele

kasulikeks ning seega jäetakse tehnoloogia pigem kõrvale. Lisaks sellele puudub õpetajatel

IKT vahendite abil õpetamise kogemus. (Vinter, 2013.)

Erinevalt õpetajatest on õppijate rollis olevad lapsed kogemuse võrra rikkamad ning ei

pelga uue tehnoloogia kasutamist. Kristi Vinter oma doktoritöös uuris eelkooliealiste laste

digitaalse ekraanimeedia tarbimise eelistusi ja nende kujunemise võimalikke mõjutegureid

ning tõi välja, et enamus (83%) 5-7-aastaseid Eesti lapsi kasutab IKT vahendeid vabaaja

veetmiseks, enamjaolt arvutiga mängimiseks. Tegelikkuses võib olla see protsent veelgi

suurem, kuna antud info tugines lapsevanemate ütlustele ning eelkooliealiste laste aktiivset

meediatarbimist soodustab ka hea juurdepääs ekraanimeediale – veidi alla poole 5-7-

aastastest lastest omab isiklikku mobiiltelefoni ning 1/3 lastest isiklikku arvutit. (Vinter,

2013, 26.) Seega on väikesed lapsed meedia kasutajad juba väga varasest east.

Eelkooliealiste laste jaoks võib meedia suurimateks ohtudeks pidada ebasobivat sisu

(vägivaldne, seksuaalne jms), mida laps ise oma teadmistega ei suuda veel õigesti mõista.

Lisaks võib selgituseta jäetud kogemus tekitada lastele valesid arusaame ning terviseriske.

(Vinter, 2013.) Lapsed veedavad suurema osa ajast lasteaias ning seega põhilised

teadmised omandatakse haridusasutuses. Üha enam on hakatud rääkima sellest, et just

koolieelsed lasteasutused peaksid uuendama oma õppetegevust digitaalse põlvkonna

õppijate jaoks sobivaks, kuna tänapäeva lapsed on tuttavad nii interneti kui IKT

vahenditega juba varasest east ning tehnoloogia on muutunud loomulikuks osaks nende

elus. (Zevenbergen, 2007).

Koolieelne lasteasutus peaks pakkuma kaasaegset ning lapsest lähtuvat haridust. Lapsed

tutvuvad IKT vahenditega juba noores eas. Täiskasvanu roll selles on hoida ja kaitsta lapsi

virtuaalse maailma negatiivsete nähtuste eest ning õpetada neile arusaamist sellest. Üha

varajasemad arvuti kasutajad panevad oma teadmiste ja oskustega lasteaiad

sundsituatsiooni- ühelt poolt muutunud vajadused ning teiselt poolt tänased piiratud

võimalused. Samuti muudavad uuenenud situatsioonid ka õpetajate ettevalmistuse ja

täiendkoolituse sisu, IKT on muutunud selles kohustuslikuks komponendiks.

Kink (2008) on öelnud: „Muutunud maailma vastu võitlemine ei vii meid sugugi edasi.

Vaid sellega kohanemine ja uute võimaluste oskuslik kasutamine oma eesmärkide

saavutamiseks on tuleviku edu võtmeks alushariduses.“

15

1.3 Haridustehnoloogi roll koolieelses lasteasutuses

Muutunud olukord alushariduse valdkonnas on seadnud nii õpetajatele kui ka lasteasutuse

juhtkonnale uusi väljakutseid. Kaasajastamaks koolieelset haridust on vaja leida

võimalused IKT vahendite soetamiseks ja hooldamiseks ning koolitada piisava

kompetentsiga haridustöötajaid. Siiani ei ole tasemeõpingud sisaldanud piisaval määral

haridustehnoloogilisi aineid ning võrreldes üldhariduskoolide olukorraga on alushariduse

pedagoogid jäetud ompäi. Eestis oli 2012. aastal Statistikaameti andmebaasi järgi 534

üldhariduskooli ning 644 koolieelset lasteasutust. Toetudes haridustehnoloogide

kodulehele töötab ametlikult hetkel üldhariduskoolides 43 ja lasteaedades 2

haridustehnoloogi. Alati ei pea haridustehnoloogi ametikoht just sellist nimetust kandma.

Näiteks Tallinna Tuule Lasteaias töötab infotehnoloogia tugiisik. Ametijuhendist (Lisa 1)

selgub, et tegelikult täidab ta samu töökohustusi nagu haridustehnoloog. Siiski leidub

haridusasutusi, kus mitteametlikult täidavad haridustehnoloogi tööülesandeid muul

ametialal töötavad isikud.

Haridustehnoloogi rolliks haridusasutustes on e-õppe koordineerimine, nõustamine ja

arendamine. Tegemist on inimesega, kes valdab digiajastule vastavaid vahendeid ja

metoodikat ning aitab neid õppeprotsessis rakendada (joonis 1).

Joonis 1. Haridustehnoloogi ülesanded ja positsioon. (Maadvere, 2011).

haridustehnoloog

tegeleb e-õppega

16

Haridustehnoloog (joonis 1.) on töötaja, kes omab õpetaja ja infojuhi kompetentsi. Tema

ülesandeks on tegeleda lasteasutuses e-õppega. E-õppe puhul peetakse silmas igasugust

õppetegevust, kus kasutatakse IKT-d. Haridustehnoloog organiseerib arvutialaseid

koolitusi, loob õppematerjale ja eelkõige toetab õpetajaid erinevate IKT-alaste tegevuste

läbiviimisel. (Maadvere, 2008.)

Haridustehnoloogi tööülesanded lasteaias:

● kogub, süstematiseerib ja levitab IKT-alast informatsiooni;

● nõustab lasteaiaõpetajaid IKT alastes küsimustes;

● lasteaia kodulehekülje haldamine – koostab, täiendab ja kureerib info avaldamist

lasteaia koduleheküljel;

● koolitusalane tegevus – korraldab IKT alaseid koolitusi lasteaiaõpetajatele, viib läbi

IKT alaseid sisekoolitusi (sh juhendmaterjalide loomine);

● osaleb IKT alastes projektides ja nõustab projektitegevustes lasteaiaõpetajaid;

● abistab õpetajaid õpitarkvara leidmisel ja selle kasutusele võtmisel;

● IKT arendustegevus – osaleb lasteaia arengukava koostamisel; teeb ettepanekuid

IKT valdkonna uuendamiseks; hoiab end kursis IKT riiklike arengusuundadega;

● abistab õpetajaid IKT rakendamisel õppeprotsessis (tehnoloogia kasutamine ja

tehnoloogiliste probleemide lahendamine). (Kollom, 2013.)

Analüüsides Kollomi poolt välja toodud haridustehnoloogi tööülesandeid lasteaias, näib, et

selles valdkonnas on rohkem tegemist, kui esialgu paistab. Haridustehnoloog kaardistab

õpetajate ja õppijate digipädevuste hetkeseisu ja loob võimalused digipädevuste taseme

tõstmiseks. Haridustehnoloog ja õpetaja on partnerid, kes koostöös muudavad

õppeprotsessi innovaatilisemaks, loovamaks ja tehnoloogiaga seotumaks, mille tulemusel

paranevad ka õppijate digipädevused. Haridustehnoloog hoiab nö kätt pulsil õppeasutuse

haridustehnoloogilisel arengul, vajadusel innustades, motiveerides ja toetades kolleege.

Võimalusel korraldab haridustehnoloog majasiseseid koolitusi personalile. Lasteaia

kodulehekülje eest hoolitsemine on samuti üks väljund haridustehnoloogi tööle. Lisaks

analüüsib haridustehnoloog digitaalse õppevara vajadused ning toetab õpetajaid

vajamineva väljatöötamisel või leidmisel ja kohandamisel. Digitaalse õppevara loomise

protsess on keeruline ja aeganõudev. Selleks töötabki haridusasutuses haridustehnoloog,

kes igapäevaselt otsib uusi ja häid vahendeid, õppematerjale, metoodikaid, näiteid jne,

mida õpetajatele soovitada ja õpetada. Haridustehnoloog tegeleb õppimise ja õpetamise

strateegilise planeerimisega digiajastu võimalustest lähtuvalt. Haridustehnoloog on just see

17

isik, kes tagab digiajastule vastavad arengud ning selleks vajaminevate ressursside (taristu,

õppevara, pädevused) planeerimise haridusasutuse arengukavas. Seda eeldusel, et juhtkond

toetab ja jagab innovatsioonikeskset mõtteviisi ning on seadnud antud valdkonna üheks

prioriteediks.

Haridustehnoloog peaks suutma vabalt koostööd teha erinevate huvigruppidega nagu

õpetajad, juhtkond, lapsevanemad, lapsed, teised haridustehnoloogid ning kohalik

omavalitsus. Head lasteaia haridustehnoloogi iseloomustab esinemisjulgus ning teotahe

viimaks läbi majasiseseid koolitusi ning nõustamisi. Kindlasti tuleks rõhutada

uuendusmeelsust ning head suhtlemisoskust ja abivalmidust. Haridustehnoloogil peab

olema tahe oma teadmisi jagada ning oskus täiskasvanuid koolitada. Ei piisa sellest, et

haridustehnoloog üksi teab ja teiste eest kõik ise ära teeb. Uued teadmised peavad

omakorda õpetajatelt õpilasteni jõudma. Praegu koolides töötavad haridustehnoloogid

nendivad, et sageli pöörduvad nende poole ka õpilased, kelle jaoks on samuti olukordi, kus

IKT vahenditega hästi toime ei tulda. Vaadates asja lasteaia juhtkonna seisukohalt on

kergem leida nõuetele vastav inimene oma asutusest, kui hakata tellima IT teenust, mis

siiski ei paku jätkusuutlikke võimalusi. IT valdkonnas töötaval isikul puudub

pedagoogiline kompetents ning ta pole kursis, mis lasteasutuses toimub. (Allemann &

Mets, 2012.)

Haridustehnoloogi koht koolieelses lasteasutuses sõltub maja struktuurist. Üldjuhul on

lasteasutuses direktor, kes vastutab kogu maja personali tulemusliku töö eest. Direktorile

on abiks õppealajuhataja, kes tegeleb otseselt rühmaõpetajate juhendamisega. Enamus

majades on pedagoogidena tööl veel muusika- ning liikumisõpetaja. Lisaks võib olla veel

majandusalajuhataja, kes tegeleb abiõpetajate töö juhendamise ning üldise majandamisega.

Lasteasutuse koosseisu võivad kuuluda veel tervishoiu töötaja, eripedagoog/ psühholoog

või logopeed. (KELS, 1999.) Kui lasteaed on otsustanud, et nende asutus vajab

haridustehnoloogi, tuleb leida õpetaja, abiõpetaja või õppealajuhataja, kes on

tehnoloogiaga sinasõber ja kes oskab lõimida õppetegevustesse osavalt info- ja

kommunikatsioonitehnoloogiat. Sellelt kolleegilt võib uurida, kas tal oleks soovi end veel

täiendada antud valdkonnas ning hakata asutuse haridustehnoloogiks. Lähtudes Laagri

Lasteaia haridustehnoloogi ametijuhendist (Lisa 2), võib väita, et haridustehnoloogi tööaeg

on periooditi liikuva iseloomuga. Palju infovahetust toimub elektroonselt ning tööd on

võimalik teha osalise tööajaga teise ametikoha kõrvalt. Haridustehnoloog on eelkõige

18

metoodik ja õpetaja. Ta on ise õppetegevusi läbi viinud ning oskab ka teistele õpetajatele

nõu anda, kuidas IKT vahendeid sobivalt õppetöös kasutada. (Allemann & Mets, 2012.)

Tänapäeva maailmas on lasteasutus ja haridustehnoloogia omavahel tihedalt seotud.

Lapsed kasutavad arvutit ja muid tehnoloogilisi vahendeid üha varem ning suur rõhk laste

teadmiste mitmekülgse arendamise eest pannakse haridusasutustele. See seab suuri

väljakutseid õpetajatele ning nende kompetentsile. Õpetajatele tuleb appi lasteasutuse

haridustehnoloog, kes aitab, nõustab ning oskab olla igakülgseks toeks seoses pedagoogika

ja tehnoloogia lõimimisel. Haridustehnoloog on üldhariduskoolides juba levinud amet ning

loodetavasti jõuavad ka alusharidust pakkuvad asutused lähiajal neile järele.

1.4 Hoiakud ja arvamused haridustehnoloogiast

Tehnoloogia on 21. sajandi üks lahutamatutest osadest. Hariduse valdkonnas püütakse teha

kõik, mis võimalik, et õpetamine oleks kvaliteetne ning tulemuslik. Kõrgkoolide ning

üldhariduskoolide personali hulka kuuluvad haridustehnoloogid ning infojuhid on tavaline

nähe. Koolieelsete lasteasutuste struktuuri pole siiani veel haridustehnoloogi ametikoht

juurdunud. Rääkimata sellest, et lasteaiaõpetajad oleksid teadlikud haridustehnoloogi

ametikohast ning tema tööülesannetest. Meedias võib kohata vastakaid arvamusi selle

kohta, kas laste õpetamise juures oleks vaja IKT vahendeid kasutada ning milleks on vaja

haridustehnoloogi.

Eesti on tuntust kogunud kui innovaatiline ning arenenud tehnoloogiaga riik. Kahjuks ei

saa neid sõnu kasutada Eesti haridusmaastiku kohta, kuna endiselt arutletakse selle üle, kas

haridust on vaja siduda tehnoloogiaga. Haridustehnoloogi ametikoha kohta on arvamusi

suhteliselt vähe, kuna ühiskonnale laiemalt on termin veel võõras. Siiski tuuakse välja

mõned olulisemad mõtted, tuginedes valdkonna spetsialistide arvamustele.

Läbi erinevate projektide on püütud kooliõpinguid muuta innovaatilisemaks ning lastele

huvitavamaks. Ajakirjanik Heidit Kaio tõdeb, et laste range hoidmine paberi ja pliiatsi

juures oleks tagurlik. Samas usub ta, et kõike ei peaks ka tehnologiseerima, piisab mõnest

videost teksti vahele. Ta toob välja seisukoha, et lapsed õpivad arvuti kasutamise lihtsalt

ära, miks mitte kasutada seda õppetöö põnevamaks muutmiseks. Seda seisukohta jagab ka

Lamp (2010), öeldes, et lapsed vajavad tehnoloogilisi oskusi tulevikus tööturul

19

konkureerimiseks. Interaktiivse multimeedia magister Maris Lindoja toob välja seisukoha,

et üksnes IKT vahendite muretsemisest koolidesse ei piisa. On vaja luua e-õppematerjale

ning uusi metoodikaid. Eriti rõhutab ta seda, et infot raamatutest digitaalseks muuta pole

mõtet. Kui lapsed ei loe raamatut, siis ei taha nad seda sama teksti ka ekraanilt lugeda,

viidates sellele, et lastele on vaja pakkuda rohkem kui pelgalt teksti. (Lindoja, 2012.) Ene

Koitla on Lindojaga samal arvamusel, et põhilisteks kitsaskohtadeks on elektrooniliste

õppevahendite ning õppevara olemasolu. Ei piisa sellest, et teadmisi pakutakse arvuti

vahendusel. Kui õppemeetodid jäävad samaks, suurendab see vaid IKTs pettunud õppijate

arvu. Lisaks toob Koitla välja seisukoha, et lapsed on küll valmis vastu võtma uut ja

põnevat õpet, kuid kas õpetajad suudavad seda ka pakkuda. (Koitla, 2010.)

Õpetajal on keeruline hoida ennast kursis kõige uuega, mis tehnoloogia rakendamine

õppetöös endaga kaasa toob. Vajadust abi järele märgati juba aastal 2006, mil projekti e-

Võti raames alustasid tööd haridustehnoloogid 33 koolis (Kusnets, 2007), kes aitavad

õpetajal leida vajalikud vahendid ning meetodid ning pakuvad tuge ja koolitust, et õpetaja

suudaks olla hea juhendaja ning suunaja (Allemann & Mets, 2012).

Haridustehnoloogide vajalikkust haridusasutuses tõestab lisaks eelpool kirjas olevale ka

tõsiasi, et alushariduse pedagooge koolitavad kõrgkoolid pakuvad kõrvalerialana just

haridustehnoloogi ametit. Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi direktor Kristi

Vinter tõdeb rõõmuga, et haridustehnoloogi kõrvaleriala vastu on suur huvi. Antud

kõrvaleriala vajalikkuses Vinter ei kahtle. Tema arvates ei pea iga õpetaja olema

digivahenditega töötamisest innustunud ning nõudmiste karmistamise asemel võiks

õpetajale pakkuda nõu ning abistamist. Haridustehnoloogi ametikoht peaks aga

lasteasutuse töökorraldusse sobituma nii, et juurde poleks vaja võtta uut spetsialisti, vaid

neid ülesandeid täidab kolleeg. Samas loodab Vinter direktorite vastutulelikkusele, et

haridustehnoloog saaks töötada näiteks väiksema koormusega õpetajana ning osalise

koormusega haridustehnoloogi tööd teha. Veel mainib ta ühe võimalusena

haridustehnoloogi töö korraldamiseks hallata mitut lasteasutust, jagades nende vahel oma

töökoormust. Põhiliseks peab Vinter siiski koostööd erinevate osapoolte vahel. (Pors,

2013.)

Mitte aga kõik inimesed ei arva, et innovatsioon ning tehnoloogia on õppeasutustes

vajalikud. Linnar Priimägi arutleb oma artiklis küll kõrghariduse kvaliteedi üle, kuid väide,

et e-õpe on hariduse surm, võib mõista ka laiemalt. Tema arvates sünnib kasvatus

inimsuhtlusest ning ükski arvuti ei suuda kedagi kasvatada. Seepärast sooviks tema ära

20

keelata igasuguse e-õppe. (Priimägi, 2013.) Vastuseks Maris Lindoja artiklile (Lindoja,

2012) tõi inglise ja ladina keele õpetaja Marcus Hildebrandt oma artiklis välja ohud, mida

ei tohiks IKT vahendeid kasutades märkamata jätta. Nimelt hoiatab ta avalikkust e-

vaimustuse eest ning püüab tähelepanu tõmmata rahvusvahelistele debattidele, mis

keskenduvad IKT vahendite kasutamise plussidele ja miinustele. Lisaks mõtiskleb ta laste

motivatsiooni ja tähelepanuvõime üle- kas tema kui õpetaja peaks aitama kaasa laste

tähelepanuvõime vähendamisele ning nendib, et ka tulevikus on vaja motiveeritud ning

keskendumisvõimelisi töölisi. (Hildebrandt, 2012.) Kristi Vinter oma doktoritööd kaitstes

arutles teema üle, kas nüüdisaegne lasteaed vajab digitaaltehnoloogiat ning leidis, et liiga

suur vaimustus IKT vahendite suhtes koolieelses eas pole põhjendatud. Ilma täiskasvanu

järelvalveta ning selgitusteta võib lapseni jõuda ebasobiv sisu, mis mõjutab lapse

väärtushinnangute kujunemist. Ootamatult interneti või teleri vahendusel kogetud

emotsioonid võivad tekitada lastes erinevaid reaktsioone. Osa lapsi võib hakata järele

proovima uusi põnevaid tegevusi, mida nähtud. Teistel lastel võivad tekkida hirmud, kuna

õigel hetkel puudus kõrvalt täiskasvanu, kes oleks selgitanud olukorda ning aidanud

mõista nähtud sisu. Samas kaasnevad IKT vahendite liigse kasutamisega terviseriskid.

(Pors, 2013.) Vinteri doktoritöös nimetasid õpetajad meedia liigtarbimise ohtudena halba

mõju lapse füüsisele, ebasobiva sisu mõjutusi lapse sõnavarale ja käitumisele ning

pärssivat mõju lapse loovusele ja sotsiaalsetele oskustele. Siiski olid aga enamus õpetajaid

veendunud, et kui meediat juhendatult ning mõõdukalt kasutada, võib see lapse arengut ja

õppimist toetada. (Vinter jt, 2010.)

Arvamusi on erinevaid ning demokraatlik ühiskond aktsepteerib neid kõiki. Tehnoloogia

kasutamisel hariduses on plusse ja miinuseid. Innovatsiooni ei tasu takistada ja kindlasti ei

tohi unustada ka ohtusid. Haridusmaastikul, rääkides eelkõige üldhariduskoolidest ning

lasteaedadest, peavad domineerima laste vajadused. Uuendusi luues ning ellu viies ei tohi

unustada kõige tähtsamat- haridust omandades peaksid lapsed olema kaitstud ning

õnnelikud.

21

1.5 Õpetajate valmisolek seoses haridustehnoloogiaga

Lisaks meedias leiduvatele seisukohtadele mõjutab haridustehnoloogia arengut suuresti

õpetajate hoiak. IKT rakendamine õppetöös sõltub põhiliselt õpetajate professionaalsest

arengust ning valmisolekust end pidevalt täiendada.

Kuigi koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (KELARÕK) ei ole otseselt viiteid IKT

kasutamise kohta, siis Õpetaja VI kutsestandard (2013) toob välja seisukoha, et õpetaja

peab olema valmis kasutama oma töös erinevaid IKT vahendeid ning olema suuteline enda

haridustehnoloogilisi vajadusi hindama ja arendama vastavalt ISTE pädevustele. Eesti

inimarengu aruanne toob välja seisukoha, et haridusmaastikul peab lisaks alushariduse

tähtsustamisele tähelepanu pöörama ka elukestvale õppele- õpetajad õpivad hällist hauani

(Toots & Lauri, 2013).

Õpetaja oskus end hinnata tuleneb tema teadmistest ning professionaalsest arengust.

Pedagoogi arengut on uuritud erinevatest aspektidest. Kuni eelmise sajandi 70. aastate

keskpaigani leiti, et õpetaja professionaalsust saab kõige paremini hinnata positivistliku

lähenemise kaudu. Analüüsiti õpetaja käitumist ning õpilase edasijõudmist ning püüti leida

seoseid nende vahel. Seda nimetati protsess-tulemus-lähenemiseks, mis muutis õpetaja

pigem tehniliseks töötajaks, kelle edu peitus erinevate töövõtete äraõppimises ning nende

rakendamises õiges situatsioonis (Laherand, 1998). Eisenschmidt (2005) on öelnud, et

õpetajat ei saa võtta kui oskustöölist, kuna iga valiku ja otsuse tegemine sõltub olukorrast

ning nõuab põhjalikku analüüsi. Õpetajal võivad olla küll vajalikud teadmised ja oskused,

kuid ta peab juhinduma ka eetilistest seisukohtadest. Viimasel ajal on kasvatusteaduslikes

uuringutes püütudki nö hea õpetaja tunnuseid otsida mitte õpetaja käitumisest, vaid tema

veendumustest, mõtlemisest ja väärtustest. On hakatud väärtustama õpetaja kui

professionaali sisemist jõudu ning oskus end analüüsida ning vajadusel ka muuta oma

käitumist ning mõtlemist. Krull (2000) on väitnud, et ainult erialased ja praktilised oskused

ei tee õpetajat veel nö heaks. Olulisel kohal on ka õpetaja usk enda ning õpilaste

võimetesse, tahtmine seda tööd teha kogu hingega ning pühendumine seatud eesmärgini

jõudmiseks.

Õpetaja professionaalset arengut mõjutavad paljud erinevad tegurid, mis on seotud nii

õpetaja endaga, tema taustaga, isikliku eluga, kolleegidega kui ka lasteasutusega (joonis 2).

22

Joonis 2. Õpetaja professionaalsust mõjutavad tegurid. (Hammond, 2000)

Õpetaja professionaalsust mõjutavad tegurid (joonis 2) jagunevad kolme suuremasse

gruppi. Kõige suuremat mõju avaldab otsene õppetöö- planeerimine ja tegevuse analüüs.

Järgnevad mentori juhendamine ning tagasiside õpetamise kohta. Kõige suurema ja vähem

mõjutava grupi moodustavad suhtlemine sõprade, spetsialistide ja kolleegidega. Lisaks

koolitused ning tasemeõpingud ja massimeedia. Joonise põhjal võib järeldada, et ainuüksi

spetsialistilt saadud soovitused ning juhised ei ole piisavad õpetaja arenguks. Märksa enam

avaldab mõju mentori eeskuju ning juhendamine. Siinkohal võib tuua paralleele

haridustehnoloogi rolliga lasteasutuses- ta on pigem mentor, kelle eeskujul on õpetajal

lihtsam uusi võtteid omandada, kui lihtsalt septsialist, kes jagab näpunäiteid.

Rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS (OECD´s Teaching and Learning

International Survey) tulemustest selgus, et Eesti õppeasutustes on õpetamist toetava

personali puudus suurem kui rahvusvahelised keskmised näitajad. Veel selgus, et 48,7%

Eesti õpetajatest soovinuks kulutada enesetäiendamisele enam aega, kui neil on võimalik

olnud. Vaadates valdkonniti õpetajate enesetäiendamisvajadust, siis nii Eesti kui ka teiste

riikide õpetajad paigutasid IKT-ga seonduvate oskuste omandamise üheteistkümnest

valdkonnast teisele kohale. (Loogma jt, 2009, 8-18.) Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste

uuringu PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies)

23

andmetel ei kasuta 18% õpetajakoolituse lõpetajatest arvutit ülesannete lahendamiseks,

tuues põhjuseks madalad arvutikasutusoskused ja/või ebakindlus uue keskkonnas

ülesannete lahendamisel (Valk, 2013, 4.) See tähendab, et õpetajad tunnevad end

ebakindlalt ning vajavad toetust IKT vahendite rakendamisel õppetöös. Põhiliste

ebakindluse põhjustajatena toob Voore (2010) välja kogemuse ja tahtmise puudumise,

ajakulu kartuse ning oskamatuse siduda tehnoloogilisi vahendeid ainevaldkondadega.

Lasteasutuses töötav haridustehnoloog võib õpetajat aidata tehnoloogia lõimimisel

tegevustesse ning soovitada e-õppeks sobivaid keskkondi. Seda ta saab teha ainult sel

juhul, kui õpetajad on ise valmis õppima ning katsetama. Eisenschmidt (2005) tõi küll

välja asjaolu, et õpetajate kutsetegevustes on väga raske esile kutsuda muutusi, kuid samas

mainib ta, et õpetajate koolitamine ning just aitamine mitte kontrollimine, peaksid kaasa

tooma õpetaja professionaalse arengu.

Õpetaja enesetäiendamine on pikaajaline protsess ning läbi elukestva õppe antakse

pedagoogidele võimalus ajaga sammu pidada. Õpetaja professionaalne areng algab

eneseanalüüsist ning iga õpetaja peaks olema valmis end kriitiliselt hindama ja vajadusel

muutuma. Haridustehnoloog ei ole tugispetsialist, kes kogu tehnoloogiaga seonduva

õpetaja eest ära teeb. Pigem on ta õpetajate muutja- juhendades, selgitades ja aidates

suunab ta õpetaja professionaalse arengu tuleviku suunas.

24

2 UURIMUSE EESMÄRK JA METOODIKA

Käesolevas peatükis püstitatakse uurimuse eesmärk ja uurimisküsimused, põhjendatakse

valimi ja meetodi valiku kriteeriume ning kirjeldatatakse uurimisprotseduuri.

2.1 Uurimuse eesmärk ja uurimisküsimused

Lõputöö uurimisküsimused on:

● Millised on pedagoogide arvamused ja hoiakud haridustehnoloogi ameti kohta?

● Millised on lasteasutuse võimalused luua haridustehnoloogi ametikoht?

● Kuidas sobitub haridustehnoloog lasteasutuse struktuuri?

Lõputöö eesmärgiks on kaardistada lasteasutuse haridustehnoloogilised vajadused ja

võimalused.

2.2 Valimi koostamine ja kirjeldus

Uurimistöö valim koosnes 24 pedagoogist. Töös kasutatakse ühist nimetajat pedagoogid

vastavalt Koolieelse lasteasutuse seadusele § 22 p 1, mille alusel võib käsitleda

pedagoogidena õpetajaid, direktorit, õppealajuhatajat ning teisi õppe- ja kasvatusalal

töötavaid isikuid. Mugavusvalimi (Vinter, 2012) moodustasid rühmaõpetajad,

tugispetsialistid (logopeed, eripedagoog, muusikaõpetaja), juhtkond ehk õppealajuhataja ja

direktor ning abiõpetajad ühest Harjumaa lasteaiast (joonis 3). Uurimisaineks valiti antud

lasteaed seetõttu, et eelnevalt loodi usalduslik kontakt valimisse kuulujatega. Valimi

moodustamise kriteeriumiks oli respondendi kehtiva töölepingu olemasolu antud lasteaias

intervjuu läbiviimise hetkel. Valimisse kuulusid inimesed vabatahtlikkuse alusel. Valim

andis võimaluse teada saada antud lasteaia personali arvamusi ning nägemusi sellest, kas ja

kuidas saaks haridustehnoloogi koha koolieelse lasteasutuse struktuuri lisada.

25

Joonis 3. Valimi skeem (autori koostatud).

Antud uurimistulemusi plaanitakse kasutada praktiliselt lasteaia arenduskavas (soovitused

haridustehnoloogi koha loomiseks asuvad lisas 5), olles samas eeskujuks teistele

lasteaedadele. Kahjuks ei saa antud valimi põhjal teha üldistusi suuremale grupile, mis

käesoleva uuringu raames pole ka otseselt vajalik, sest töö eesmärgiks on leida ühe

konkreetse lasteasutuse haridustehnoloogilised vajadused ja võimalused.

Tulemusi kasutatakse sihipäraselt ainult antud lõputöös ning konfidentsiaalsuse tagamiseks

on lõputöös kasutatud nimede asemel koode.

2.3 Meetodi valik ja kirjeldus

Käesolev lõputöö on kvalitatiivne uuring, mis on suunatud inimeste kogemuste ja

arusaamade mõistmisele ning uuritavat objekti püütakse käsitleda tervikuna (Hirsjärvi,

Remes & Sajavaara, 2004, Laherand, 2008). Lõputöö andmekogumismeetodina kasutati

intervjueerimist, täpsemalt viidi läbi fookusrühmaintervjuud. Antud töö seisukohalt oli

tähtis intervjuu paindlikkus, kuna andmekogumist saab reguleerida vastavalt vajadusele

26

ning tulemuste õiglasele tõlgendamisele aitavad kaasa vastaja kehakeel ning miimika.

Lisaks saab intervjueeritav ennast turvalises keskkonnas vabalt väljendada, olles

uurimuses aktiivne osapool. Vajadusel saab esitada lisaküsimusi ning kuna on loodud

isklik kontakt, saab vastajaga andmete täiendamiseks kontakteeruda (Hirsjärvi, Remes &

Sajavaara, 2004).

Intervjuu paljud omadused, mida peetakse intervjueerimise eelisteks, võivad samas olla ka

probleemideks. Intervjueeritav võib anda sotsiaalselt soovitavaid vastuseid või teavet, mis

ei ole asjakohane (samas, 193). Antud nõrkuse vähendamiseks prooviti luua usalduslik

ning meeldiv keskkond ning esitati vajadusel täpsustavaid teemakohaseid lisaküsimusi.

Grönfors (1982) on oma uuringu põhjal välja selgitanud, et intervjuus osalejate vastused

on usaldusväärsemad, kui kohal on mitu inimest. Osaliselt seetõttu valiti ka meetodiks

fookusrühmaintervjuu. Teiseks suureks miinuseks tuuakse intervjuude läbiviimise ning

salvestiste litereerimise ajamahukust (viidanud Laherand, 2008). Arvestades antud uuringu

valimit otsustati fookusrühmaintervjuude kasuks, kuna see on üks tõhusaim

andmekogumismeetod, kui korraga on vaja saada teavet mitmelt inimeselt (Hirsjärvi,

Remes & Sajavaara, 2004). Siinkohal arvestati aja kriteeriumiga ning uuringut planeerides

koostati ajakava (tabel 1).

Tabel 1. Uuringu teostamise ajakava.

Kuu Planeeritav tegevus

September

2014 Valimi koostamine. Meetodi valik.

Oktoober

2014 Valimi ja metoodika kirjelduse peatükkide kirjutamine.

November

2014 Intervjuu küsimuste koostamine. Pilootuuringu läbiviimine.

Detsember

2014 Fookusrühmaintervjuude läbiviimine.

Jaanuar

2015 Helisalvestiste transkribeerimine.

Veebruar

2015 Andmete analüüs. Teooriaga sidumine.

Märts 2015 Vajadusel teooria täiustamine. Tulemuste esitamine.

27

Kuu Planeeritav tegevus

Aprill 2015 Kokkuvõte. Vormistuse kontrollimine. Eelkaitsmine.

Mai 2015 Lõputöö viimistlemine, vajadusel muudatuste tegemine.

Köitmine.

Fookusrühma suuruse kohta leidub erinevaid seisukohti. Lähtenmaa (1991) uurimus

käsitles Helsingi noorterühmi ning tõi välja seisukoha, et rühmaintervjuusid tuleks läbi viia

2-3 liikmeliste gruppidena, kuna intervjuu salvestisi kuulates on keeruline hääli eristada.

Kidron (2002) on omalt poolt toonud välja seisukoha, et grupiprotsesside käivitumiseks

oleks hea, kui rühmas oleks vähemalt 5 liiget. Siinkohal arvestati mõlema seisukohaga-

vastajate eristamiseks kasutati toetusmaterjalina videosalvestusi ning moodustati 5-

liikmelised grupid. Lisaks helisalvestisele tehti intervjuust ka video, et transkribeerimisel

oleks kergem tuvastada vastaja isik.

2.4 Uurimisprotseduuri kirjeldus

Soovimaks leida vastuseid uurimisküsimustele koostati intervjuuküsimused. Intervjuu

küsimused (lisa 3) jaotati plokkideks uurimisküsimuste alusel. Esimese osa (1-4)

küsimused otsisid vastuseid pedagoogide arvamuste ja hoiakute kohta. Teise ploki (5-7)

moodustasid küsimused haridustehnoloogi koha loomise võimaluste kohta. Kolmandas

plokis (8-10) otsiti võimalusi haridustehnoloogi koha sobitumiseks lasteasutuse struktuuri.

Neljanda osa (11- 15) küsimustele vastati kirjalikult ning need olid intervjueeritavate

üldandmed. Selgitamaks välja intervjuu küsimuste sobivust viidi läbi pilootuurimus.

Pilootuurimuseks pöörduti kahe tegevõpetaja poole, kes ei ole käesoleva uuringu valimis.

Respondentide poole pöörduti tutvustava e-kirjaga ning pakuti välja kohtumiseks sobivad

ajad. Aja kriteeriumi alusel jaotati vastajad viie liikmelisteks gruppideks (eelpool

põhjendatud).

Fookusrühmaintervjuud viidi läbi 9. detsember - 17. detsember 2014. Intervjueerimiseks

tehti ettevalmistused - valiti vaikne ning eraldatud kabinet, kus oleks piisavalt ruumi,

valmistati ette salvestustehnika ning pandi kabineti uksele teavitav silt. Intervjuu toimus

28

vabas ning sõbralikus keskkonnas. Enne intervjuu algust selgitati vastajatele uurimuse

eesmärki, ajakava ning salvestamise vajalikkust. Kõigile vastajatele lubati tagada

konfidentsiaalsus ning kasutada saadud andmeid vaid vastavas lõputöös anonüümselt ning

kindlal eesmärgil.

Vastajaid püüti mitte mõjutada abistavate küsimustega ning sooviti teada saada täpselt nii

palju, kui vastaja oskas vastata. Juhul kui respondent ei saanud küsimusest aru, sõnastati

küsimus teisiti. Intervjuu lõppedes jagati vastajatele paberkandjal viimased küsimused,

kuhu nad kirjutasid oma vanuse, tööstaaži, ametikoha ning info sarnasel teemal osaletud

koolituste kohta. Vestluse lõppedes tänati intervjueeritavaid ning rõhutati nende osalemise

tähtsust.

Konfidentsiaalsuse tagamiseks on nimede asemel kasutatud koode, vastavalt intervjuul

osalemisele, kus vastajaid tähistatakse V1-V24. Intervjuud salvestati ning seejärel need

transkribeeriti (näide lisa 4). Kogutud materjali analüüsimisel kasutati kvalitatiivset

sisuanalüüsi. Tulemused on esitatud uurimisküsimuste lõikes ning täiendatud vastajate

ütlustega, mis on toodud kaldkirjas.

29

3 UURIMISTÖÖ TULEMUSED

Käesoleva peatükis esitletakse tulemusi, mis selgusid viiest läbi viidud

fookusgrupiintervjuust. Esimene plokk keskendub pedagoogide arvamustele ja hoiakutele

seoses haridustehnoloogiaga lasteasutuses. Teine plokk toob välja, millised on lasteasutuse

võimalused luua haridustehnoloogi ametikoht ning kolmandas plokis on pedagoogide

mõtted, kuidas võiks haridustehnoloog lasteasutuse struktuuri sobituda.

Näited intervjuudest on esitatud tekstis kaldkirjas.

3.1 Haridustehnoloogi tööülesanded ning vajalikkus koolieelses

lasteasutuses

Haridustehnoloogi mõiste on alushariduses suhteliselt uus ning tekitab siiani vastakaid

arusaamu selle olemusest. Lisaks sellele ei ole kindlaks määratud ühtseid

haridustehnoloogi ametiülesandeid. Pidevaid arutelusid tekitab ka küsimus- kas

haridustehnoloogi on lasteaeda vaja?

Läbiviidud intervjuudest selgus, et enamus pedagooge seostab haridustehnoloogi tööd

eelkõige arvuti ja teiste tehniliste vahendite kasutamisega. Samas oli üksikuid näiteid

sellest, et arvatakse ka vastupidist.

Näide (V6): Arvutiga pole siin küll midagi pistmist.

Suur osa vastajatest tõi välja ka lastega töö ning pedagoogide abistamise. Leidus ka

õpetajaid, kes ei teadnud ega olnud kuulnud mitte midagi haridustehnoloogist. Ühes

intervjuus toodi välja huvitav võrdlus, kus arvati, et haridustehnoloogi mõiste kattub

suures osas õppealajuhataja omaga.

Näide (V10): Haridustehnoloog – õppealajuhataja nime võiks ära kaotada ja panna

õppealajuhatajale selle nime.

Kõige enam tõid pedagoogid haridustehnoloogi tööülesandena välja õppematerjalide

otsimist ning ideede jagamist. Õpetajate poolt tuli ka väga praktiline soovitus, et

haridustehnoloog peaks looma “ideede panga”. Arutluse käigus selgus, et hetkel on

materjalide otsimine ning ideede leidmine ja omavahel jagamine valimisse kuulunud

pedagoogide jaoks üheks suurimaks valupunktiks. Seega vastajad tõid välja, et

30

haridustehnoloog saaks seda leevendada luues ühtse veebipõhise õppematerjalide kogumi,

kus personal saab omavahel materjale jagada ning neid sinna koguda.

Näide (V3): Kindlasti oleks haridustehnoloogi abi juba see, et kui ta aitab leida õpetajal

kiiremini ja ütleme just selliseid vajalikke õppematerjale. Mis on ju ka õpetaja

igapäevatöös hästi vajalik.

Näide (V6): Igal juhul elu võiks kergemaks minna küll! Ja sul jääbki selle lapse jaoks

rohkem aega, kui su materjalid on klõps-klõps-klõps valikuga võtta!

Samuti selgus, et pedagoogid peavad peamisteks haridustehnoloogi tööülesanneteks

kolleegi abistamist tehnika kasutamisel, tehniliste lahenduste ning vahendite korrashoidu,

erinevate programmide ning võimaluste tutvustamist, kodulehe haldamist ja pidevat

uuendamist. Samuti sisekoolituste läbiviimist nii personalile kui ka lapsevanematele.

Lisaks toodi haridustehnoloogi ülesandena veel välja interaktiivsete õppemängude loomist

ning veebipõhiste mängude leidmist, haridustehnoloogilise valdkonna haldamist ning

sellekohaste projektide läbiviimist. Intervjueeritavad mainisid ka pilditöötlust ning fotode

haldamist. Õpetajad märkisid, et lisaks muudele kohustustele peaks haridustehnoloog ka

kindlasti lastega õppetegevusi läbi viima ning lastevanematega koostööd tegema.

Näide (V17): Nad ei oska seal turvaliselt olla. Haridustehnoloog võiks viia läbi selliseid

tegevusi, et kus ta siis lastele räägiks, mis ohud seal on.

Uurides intervjueeritavate käest, mida nemad arvavad haridustehnoloogi ametikohast,

toodi välja nii positiivseid kui negatiivseid aspekte. Positiivse poole pealt tähtsustasid

vastajad vajalikku abi ning tuge õpetajatele, eriti oluliseks peeti eakamate kolleegide

julgustamist.

Näide (V16): Aga kui tal ei ole seda abi koguaeg käepärast võtta, siis ta ei hakkagi neid

tegema.

Samuti mainiti ära, et Eestis kui e-riigis võiks kindlasti haridustehnoloogid lasteasutustes

töötada. Lisaks toodi välja, et õpetaja, tänu haridustehnoloogi toele, võib ise muutuda

aktiivsemaks ning rohkem oma töösse panustama hakata. Oluliseks peeti ka kindlustunnet,

et õpetaja teab, kelle poole pöörduda abi saamiseks tehnoloogilise valdkonna küsimustega.

Negatiivse aspektina tõid vastajad välja selle, et haridustehnoloogil võib olla keeruline

abistada nii rühmaõpetajaid kui ka muud personali, kaasa arvatud ka tugispetsialiste, kuna

31

tema teadmised peavad olema erinevates valdkondades väga head. Peamise vastusena

kõlas ka seisukoht, et lapsed ei peaks lasteaias viibides arvutit kasutama, kuna tõenäoliselt

teeb ta seda kodus.

Näide (V7): Ei, ei...mõte oli selles, et lasteaias on ta arvutist eemal. Kodus ta saab

nagunii.

Pedagoogid märkisid ära, et mõned õpetajad ei vaja abi, kuna neil on endal piisavad

teadmised ning haridustehnoloog ei saa tema tööd kergendada, kuna töö on juba niigi

lihtne. Lisaks vestlesid pedagoogid ka sellest, et muudatuste sisseviimisega peaks olema

ettevaatlik, kuna inimesed harjuvad uuendustega erinevas tempos.

Näide (V6): Või teisisõnu, kui mina ütlen, et Maxima kaupluses on see üks riiulivahe

ümber tõstetud, on see ülimalt traumeeriv...ma oleks nõus kauplust vahetama! Nii et nende

muudatustega tuleb olla tagasihoidlik.

Samuti võib haridustehnoloog kohata õpetajate vastuseisu, mis tuleneb vähestest

teadmistest.

Näide (V20): Õpetajate suhtumine. Nad ei ole huvitatud veel ühest sellisest inimesest, kes

sunnib neid arvutisse.

Vastajad avaldasid arvamust ka haridustehnoloogi kui isiksuse kohta. Ära mainiti see, et ta

peaks tahtma koostööd teha, et ta kuulaks õpetaja mure ära ning koos leitakse sellele

lahendus. Toodi välja, et haridustehnoloog peaks olema piisavate teadmistega, et ta saaks

kolleege aidata. Lisaks arutleti teemal õpitud abitus. Siinkohal vastandusid pedagoogide

arvamused selgelt. Pooled vastanutest olid seisukohal, et haridustehnoloog ainult juhendab

ning kolleegid peavad olema valmis õppima. Toodi välja seisukoht, et kui

haridustehnoloog juhendamise asemel teeb töö õpetaja eest ära, siis rühmaõpetajad ei

omandagi vajalikke oskusi. Teine pool intervjueeritavatest arvasid, et haridustehnoloog

tuleb asutusse selleks, et rühmaõpetaja tööd kergemaks teha, mitte kohustusi juurde

tekitada ning probleemi tekkides lahendab haridustehnoloog ise olukorra, kaasamata

õppimisprotsessi rühmaõpetajat.

Näide (V18): Tahaks küll, et ta ikkagi kergendaks...mitte see, et kui ta tuleb siia majasse,

siis me peame...meil on kohustused, istuma ja õppima midagi...panna plaanidesse mingi

meediakasvatus.

32

Ära märgiti ka asjaolu, et haridustehnoloog peaks olema antud valdkonnast isiklikult väga

huvitatud ning ta peaks end pidevalt täiendama. Üks vastajatest tõi välja, et

haridustehnoloog võiks olla meesterahvas, kuna see pidavat naiskolleege rohkem

distsiplineerima.

Küsides, kas haridustehnoloogi ametikoht on koolieelses lasteasutuses vajalik, vastasid

enamus pedagooge jaatavalt. Põhjendustes toodi välja see, et praegusel hetkel puudub

kindel inimene, kelle poole pöörduda. Lisaks mainiti tänapäeva keskkonna eripära ning

vajadust lapsi teavitada ka tehnikaga ja internetiga seotud ohtudest. Samuti leiti, et

haridustehnoloog muudab terve meeskonna ühtsemaks ning aitab ka rühmaõpetajal

areneda, aitab lasteaia tervikuna kõrgemale tasemele.

Näide (V20): Ma ei tea, nüüd ta pole vist enam vajalik, vaid ta peaks juba olema

kohustuslik!

Osade intervjueeritavate vastusest võis aru saada, et nad pigem jäävad neutraalseks. Kui

haridustehnoloog oleks majas, oleksid nad sellega nõus. Põhiliselt mainiti seda, et siiani on

pidanud õpetajad ise hakkama saama ning kui tulevikus neile eraldi spetsialisti appi ei tule,

saaksid nad ka edaspidi hakkama. Üks vastajatest tõi välja asjaolu, et haridustehnoloog on

küll vajalik, kuid ainult siis, kui ta kõiki vestluses kõlanud kohustusi ka täidab. Oli ka

õpetajaid, kes mainisid, et teevad ise ja saavad ilma kõrvalise spetsialistita hakkama ning

üks vastajast ei soovinud põhjendada oma seisukohta.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et intervjueeritavad peavad vajalikuks haridustehnoloogi

ametikohta. Oluliseks peeti tööd nii rühmaõpetajate kui ka lastega. Enamus vastajaid tõid

välja, et haridustehnoloogi töö on suuresti seotud IKT vahenditega. Peamiseks

tööülesandeks peeti digitaalsete õppematerjalide kogumist.

3.2 Haridustehnoloogi ametikoha loomise võimalused lasteasutuses

Iga lasteaed on erinev ning haridustehnoloogi koha loomisel tuleb kindlasti arvestada nii

asutuse kui piirkonna eripära.

Küsides, millistel tingimustel oleks võimalik haridustehnoloogi ametikoht luua, oli

peamisteks vastusteks koostöö ning rahalised ressursid. Pedagoogid tõid esile koostöö

33

vajalikkuse nii kohaliku omavalitsusega kui ka majasisese valmisoleku võtta vastu uus

ametikoht. Enamus tõstatasid koheselt probleemi, kuidas selle jaoks rahalisi vahendeid

jätkuks ning tekkis arutelu, kuidas oleks võimalik antud ametikoha vajalikkust

omavalitsusele tõestada, et eraldataks selle jaoks raha. Samas leidus vastajaid, kes arvasid,

et probleem ei peitu vähestes vahendites.

Näide (V6): Raha on alati, küsimus on prioriteetides!

Toodi välja asjaolu, et haridustehnoloogil peaks olema kindel ruum, kus tööd teha ning

vajalikud tehnilised vahendid. Ühe probleemina mainiti veel ära, et ennekõike oleks

lasteasutusel vaja teisi tugispetsialiste, kuid leidus ka vastaseid.

Näide (V6): Ütleme nõnda, psühholoogi vajab igast rühmast üks laps, aga igast rühmast

kaks õpetajat vajavad haridustehnoloogi!

Küsimusele, kelle roll oleks haridustehnoloogi ametikoha loomine, oli vastuseid väga

erinevaid. Vähesed arvasid, et sellega peaks tegelema kõrgemal tasandil ehk see oleks riigi

ja kohalike omavalitsuste roll, kuna finantsilised vahendid tulevad nende kaudu. Pooled

pedagoogid arvasid, et see oleks juhtkonna või direktori vastutus. Teine pool vastanutest

leidis, et haridustehnoloogi koha loomine on õpetajate ning pedagoogilise nõukogu teha,

kuna see otsus peab tulema ühiselt ning õpetajad on need, kellel oleks haridustehnoloogi

kõige rohkem vaja. Lisaks mainiti ära ka ametiühingus osalemist ning selle kaudu sooviti

tõmmata rohkem avalikku tähelepanu sellele, et lasteaedadesse oleks tarvis

haridustehnoloogi. Üks vastajatest arvas, et tegelikult peaks selle koha loomise eest

hoolitsema haridustehnoloog ise, kuna antud hetkel ei ole lasteaiad veel nii teadlikud

sellisest ametikohast ning haridustehnoloog ise peaks käima ja tutvustama end nii

juhtkonnale kui kohalikule omavalitsusele.

Näide (V17): Ükskõik kustkohast see idee alguse saab, kas siis kohaliku omavalitsuse

poolt, mis on vähe tõenäoline, või siis õpetajate poolt ehk siis pedagoogiline nõupidamine

või siis juhtkonna poolt, et nad ikkagi lõpuks peavad omavahel koostööd tegema. See

tähendab, et kui me tunneme, et meil on seda vaja, siis me peame selle kõva, karjuva

häälega veenvalt tegema selle selgeks. Nii lastevanematele, nii oma õpetajatele ja siis

sealt edasi linnavalitsusele.

Intervjueeritavad märkisid, et õpetaja panus haridustehnoloogi koha loomisel on väga suur.

34

Näide (V20): Initsiatiiv peab altpoolt tulema!

Omalt poolt saavad rühmaõpetajad välja näidata seda vajadust ning tekkivatest

probleemidest alati rääkida. Lisaks toodi välja ka aspekt, et õpetajad ise peaksid tahtma

haridustehnoloogi kollektiivi ning nad peaksid olema valmis seda abi ka vastu võtma, mida

uus spetsialist asutuses pakub. Tähtsaks peeti ka seda, et haridustehnoloogi koha loomine

oleks kõigi ühine otsus ning kõik kollektiivi liikmed peaksid ka mõistma, kes on

haridustehnoloog ning miks teda on lasteaeda vaja.

3.3 Haridustehnoloogi ametikoht lasteasutuse struktuuris ning

võimalikud takistused

Intervjuu kolmandas plokis taheti teada saada, kuidas korraldada haridustehnoloogi töö

koolieelses lasteasutuses- kes võiks töötada haridustehnoloogina, milline peaks olema

tema töötasu ja töökoormus ning kelle alluvuses peaks paiknema haridustehnoloogi

ametikoht lasteasutuse struktuuris. Lisaks arutleti ka võimalike tekkivate takistuste üle.

Küsimusele, kes võiks olla haridustehnoloog, vastasid pedagoogid kõik ühiselt, et see ei

ole väga tähtis, kas ta on rühmaõpetaja, abiõpetaja või keegi juhtkonnast. Tähtsaks peeti

pigem varasemat töökogemust lasteaias, huvi antud valdkonna vastu ning

haridustehnoloog peaks olema inimene oma kollektiivist. Lisaks toodi välja ka seda, et

haridustehnoloog peaks olema alati kättesaadav, piisavate teadmistega tehnika valdkonnas

ning avatud ja tasakaalukas.

Näide (V24): Et oleks avatud, sõbralik, et ta poleks mingi fuffa. No mõni on selline, ohh,

lendan uksest sisse ja..kas sul täna ka abi vaja on? Aga ta peaks olema selline

tasakaalukas ja asjalik...mitte, et lendan ühest kohast teise, ja mul on palju teha...mul pole

aega sind tegelikult kuulata, üldse süveneda, mis sa mulle rääkida tahad.

Töötasu koha pealt ei osanud paljud intervjueeritavad arvamust avaldada, kuna ei tea antud

valdkonna töötasusid mujal. Siiski leidus üks julge vastaja, kes pakkus haridustehnoloogi

brutopalgaks osalise koormusega 200-300€ kuus.

Arutades haridustehnoloogi töökoormust, tekkis palju erinevaid seisukohti. Peamiste

vastustena kõlasid täistööaeg, pool kohta või 0,25 koormusega. Leidus vastajaid, kes

35

arvasid, et 1,0 koormus on esialgu haridustehnoloogile liiga palju ning tal ei pruugi

piisavalt tööd selleks jätkuda. Samas tõid pedagoogid välja, et haridustehnoloog saaks olla

alati kättesaadav ning valmis aitama ainult sel juhul, kui ta töötabki täiskohaga

haridustehnoloogina.

Näide (V20): Aga mina arvan ikkagi, et üks täis koht ühe maja peale ei ole liiga palju. Ta

peaks olema siiski eraldi inimene, mitte õpetaja, kes teeb osaliselt seda tööd....need

hakkaksid üksteist pigem siis ikkagi segama. Mida aeg edasi, seda rohkem arvuteid on ja

ei ole karta, et tema töö võiks otsa saada! Kui keegi ei oska midagi, siis ta peab ju

juhendama...ja see võtab ju omajagu aega, enne kui ma aru saan. Et minu arvates küll on

see täiskoht vajalik!

Ära märgiti ka võimalus, et haridustehnoloog võiks täiskohaga tööd teha sel juhul, kui tal

oleks koostatud aastane tegevuskava ning iganädalaselt toimuksid kõikide rühmadega nn

“it tunnid”, sarnaselt praegu lasteaedades tehtavate muusika- ning liikumistundidega.

Enamus pedagooge arvasid, et 0,5 koormus oleks päris mõistlik. Selle tööajaga jõuab

haridustehnoloog kõigile abiks olla ning samas toodi välja asjaolu, et kuna siiani on

rühmaõpetajad ise hakkama saanud, siis tõenäoliselt ei ole haridustehnoloogil nii palju

ametikohustusi, et oleks vaja 1,0 ametikohta.

Näide (V3): See oleneb nüüd rühmade arvust, nii nagu tegelikult on meil kõik kooseisud

paika pandud. Väiksele lasteaiale ei ole kindlasti vaja täiskohaga inimest. Meie lasteaiale,

ma arvan, et meile piisaks esialgu poolest kohast. sest et kui võtta nüüd seda mahtu, mille

puhul on praegu see vajakajäämine, siis ma arvan, et poolest kohast praegu täiesti piisab.

Oluliseks peeti ka seda, et kui haridustehnoloog töötaks poole kohaga, siis teise poole

kohaga saaks ta töötada rühmaõpetajana. Sel juhul ei läheks kummagi ameti koormus liialt

suureks ning samas oleks ta igapäevaselt õppeprotsessi keskel. Mainiti ka ära, et sel juhul

saaks ta olla iga päev lõuna ajal majas ning vajadusel mõlemas vahetuses töötavate

õpetajatega kohtuda.

Toodi välja ka võimalus, et haridustehnoloog töötab 0,25 koormusega, kuid seda sel juhul,

kui ta teeb seda rühmaõpetaja ametikoha kõrvalt lisaks. Siinkohal leidus ka vastajaid, kes

arvasid, et rühmaõpetaja ametikohale lisaks haridustehnoloogi ülesandeid täites võib

töökoormus kasvada liiga suureks ning teda ähvardab läbipõlemise oht või et kaks suunda

võivad pigem üksteist segama hakata. Samuti toodi välja võimalus, et haridustehnoloog

36

töötab mitme lasteaia peale ning igas asutuses on ta osalise koormusega. Paljud vastajad

leidsid ka, et neile meeldiks, kui haridustehnoloog töötaks siiski ainult ühes kindlas

asutuses, kuna muidu võivad haridustehnoloogil hakata töökohustused segamini minema.

Näide (V17): Mul tuli hea näide....kolme perekonna peale ostame ühe ämbri ja kui on vaja

vett tooma minna...siis vaatame, kes enne jõuab, jah?!

Haridustehnoloogi ametikoha loomisel peaks mõtlema ka sellele, kuhu paigutada ta

lasteasutuse struktuuris. Eelkõige toodi välja, et haridustehnoloog peaks struktuuris asuma

koos teiste tugispetsialistidega õppealajuhataja alluvuses. Samas arvati, et

haridustehnoloog võiks alluda ka otseselt direktorile. Üks vastaja aga tõi välja olukorra, et

struktuuri paigutamine sõltub sellest, kuidas on haridustehnoloogi töö antud asutuses

korraldatud.

Näide (V15): Näiteks kui ta on haridustehnoloog ja õpetaja siis äkki õppealajuhataja

alluvuses...aga kui ta on üldiselt ainult tehnoloog, et õpetajana ta ei tööta, siis äkki

direktori.

Peamise takistusena toodi välja raha puudust. Intervjueeritavad arvasid, et napid

finantsvahendid takistavad haridustehnoloogile palga maksmist ning see omakorda võib

mõjutada haridustehnoloogi motivatsiooni.

Näide (V6): Tähendab väike töökoormus, väike palk ja väike motivatsioon.

Põhiliseks takistuseks peeti ka riigi ning kohaliku omavalitsuse seisukohta, kuna

lasteasutus iseseisvalt ei saa juurde luua ühtegi ametikohta. Riigi ning kohaliku

omavalitsuse toetus on äärmiselt vajalik ning enamus pedagooge arvas, et sellega võib

tekkida probleeme. Mainiti ära ka lasteasutuse sisene nõusolek ning vajadus antud

ametikoha järele. Vastajad tõid välja olukorra, et õpetajad kas ei avalda piisavalt survet, et

neile oleks vaja kedagi appi või nad siis ei soovigi veel ühte spetsialisti majja. Olulisteks

teguriteks peeti ka teadmatust antud valdkonna kohta ning hirmu muutuste ees. Tõsteti

esile ka töökorralduslikke takistusi, kuidas on haridustehnoloogi tööaeg planeeritud, juhul,

kui ta peaks töötama ka osalise koormusega õpetajana ning võib olla ei leita talle asutuses

piisavalt rakendust haridustehnoloogina. Samas leiti ka, et haridustehnoloog ise võib saada

üheks takistuseks. Nimelt kui haridustehnoloog ei täida oma ametikohustusi või kui talle ei

anta piisavalt aega, et end tõestada.

Näide (V23): Et takistuseks võib saada see, kui haridustehnoloog ise ei suuda end piisavalt

vajalikuks teha õpetajatele.

37

Lisaks toodi välja, et takistuseks võib saada ka see, kui haridustehnoloogi tööülesanded on

liiga lahtised ja mitte üheselt mõistetavad.

Intervjuude käigus tulid välja ka mõned head mõtted ning ettepanekud seoses

haridustehnoloogi ametikoha loomisega. Nimelt arvasid vastajad, et haridustehnoloogi

töökoormuse ning ametiülesanded võiks välja selgitada üle-eestiline töörühm, kuhu

kuuluvad erinevad spetsialistid eri piirkondadest. Selle tulemusena võiks koostada

dokumendi, mida saaksid haridustehnoloogi ametikoha loomisest huvitatud lasteaiad

aluseks võtta. Samuti toodi välja, et lasteaiad, kus juba töötavad haridustehnoloogid,

võiksid rohkem avalikult kirjutada oma kogemustest. Seeläbi kasvaks ka üldsuse

teadlikkus ning võib olla muudaks see haridustehnoloogi koha loomise lihtsamaks. Mainiti

ära, et ka Tallinna Ülikool, kus haridustehnoloogid õpivad, võiks teha rohkem teavitustööd

antud valdkonnast.

38

ARUTELU

Lõputöö eesmärgiks oli kaardistada ühe lasteasutuse haridustehnoloogilised vajadused ja

võimalused. Siinkohal tuuakse välja uurimistulemuste võrdlus teoreetiliste seisukohtadega.

Uurimusest selgus, et pedagoogid tunnetavad digiajastu mõjusid ka juba koolieelses

lasteasutuses. Põhiline dokumendihaldus ning informatsiooni liikumine toimub tehnilisi

vahendeid kasutades. Kink (2008) tõi välja samuti seisukoha, et digitaliseeritud info

liikumine toimub kõikides haridusastmetes, ka alushariduses. Koolieelse lasteasutuse

õpetajad peavad olema valmis kasutama IKT vahendeid igapäevases suhtluses.

Uurimusest selgus, et enamus õpetajaid mõistavad haridustehnoloogi töö olemust samuti

nagu selle on kirja pannud Maadvere (2008). Haridustehnoloog on töötaja, kes omab nii

pedagoogi kui infojuhi kompetentsi ning tegeleb lasteasutuses õppetegevusega, mis on

seotud IKT vahenditega. Pedagoogid tõid välja ka asjaolu, et haridustehnoloog peaks

tegelema nii lasteasutuse personaliga, lastega kui ka lastevanematega. Võib väita, et antud

lasteasutuse pedagoogid on teadlikud haridustehnoloogi tööülessannetest. Intervjueeritavad

mainisid ära enamus ametiülesandeid, mida on välja toonud ka Kollom (2013).

Rühmaõpetajad on kõige suurem sihtgrupp, kellega haridustehnoloogil tööd tuleb tegema

hakata, kuna neil on antud valdkonnas kõige rohkem vajadusi. Tiigrihüppe Sihtasutus

(2012) on kaardistanud üldhariduskoolide haridustehnoloogilised vajadused ja võimalused.

Kui vaadelda töö teoreetilises osas välja toodud kohandatud nimekirja koolieelse

lasteasutuse pedagoogide vajadustest ning võrrelda neid uurimistulemustest selgunud

õpetajate vajadustega, võib väita, et need kattuvad.

Pedagoogide arvamustest jäi kõlama, et haridustehnoloogilt oodatakse eelkõige

digitaalsete õppematerjalide kogumist ning süstematiseerimist, tuues näiteks “ideede

panga” loomise. Nii Koitla (2010) kui Lindoja (2012) on toonud ühe suurima kitsaskohana

välja elektrooniliste õppevahendite ning õppevara olemasolu. Vastajad arvasid, et kui

parandada õppematerjalide kättesaadavust, jääb neil rohkem aega ja võimalust tegeleda

lastega individuaalselt. Samas tuli välja ka seisukoht, et osad pedagoogid ei toeta

tehnoloogia kasutamist õppeprotsessis, kuna lapsed tegelevad arvutiga juba kodus

piisavalt. Seda seisukohta kinnitab ka Vinteri (2013) doktoritöö, kus selgub, et paljud

lapsed mängivad tihti virtuaalmänge. Intervjuu vastustest võis välja lugeda, et üheks

39

takistavaks asjaoluks peeti õpetajate seisukohta ning valmisolekut muudatusteks. Samuti

on Vinter (2013) välja toonud asjaolu, et erinevused generatsioonide vahel ning

kogenematus antud valdkonnas võivad kaasa tuua õpetajate vastumeelsuse ning nad

peavad digitaaltehnilisi vahendeid pigem takistavateks teguriteks.

Intervjuuvastustest võib järeldada, et haridustehnoloogi oskus teha head koostööd on

pedagoogide seas hinnatud. Eraldi toodi välja isikuomadusi, mis peaksid

haridustehnoloogi iseloomustama- avatud, sõbralik ning tasakaalukas. Allemann & Mets

(2012) on rõhutanud, et haridustehnoloog peab suutma teha koostööd väga erinevate

sihtrühmadega- rühmaõpetajad, juhtkond, lapsevanemad, lapsed ja kohalik omavalitsus.

Lisaks sellele toovad Allemann & Mets (2012) välja seisukoha, et haridustehnoloog peaks

olema inimene pigem oma asutusest, kui sisseostetud teenus ning seda tähtsustasid ka

valimisse kuulunud pedagoogid. Põhjendusena nimetati kättesaadavust ning kursis olekut

majasiseste teemadega.

Vastajad rõhutasid, et haridustehnoloog võiks olla juba varasem kolleeg ja võib olla saaks

ta teha haridustehnoloogi tööd osalise koormusega teise ameti kõrvalt või mitme

lasteasutuse peale. Vinteri (Pors, 2013) pakutud variandid, kuidas haridustehnoloogi tööd

sobitada koolieelse lasteasutuse konteksti, mainiti ära ka kõik pedagoogide vastustes.

Uuritava asutuse direktor tõi välja, et tema arvates töötaks kõige paremini süsteem, kus

oma maja inimene on poole kohaga pedagoog ning poole kohaga haridustehnoloog, kuna

sel juhul saaks tööajad hästi toimima, tal oleks õpetamise kogemus ning haridustehnoloog

oleks kolleegidega juba tuttav. Leidus ka pedagooge, kes nõustusid Priimägi (2013)

arvamusega, et kasvatus saab toimuda ainuüksi inimsuhtluse kaudu ning arvutid tuleb

hoida eemale. Osa vastajaid kartis, et luues haridustehnoloogi ametikoha, kaob ära silmast

silma vestlemine ning kogu kommunikatsioon muudetakse digitaalseks. Tõenäoliselt

mängib siin olulist rolli inimeste hirm kalduda äärmustesse. Kaasajastades koolieelsete

lasteaedade meetodeid, ei ole kellegi eesmärgiks ära kaotada inimeste vahelist vahetut

kontakti ning inimlikku suhtlust. Pigem on soov rikastada laste õppimisvõimalusi, kuna

ülejäänud keskkond nõuab seda.

Intervjuude käigus oli tunda, et vastajad analüüsisid oma vajadusi ning paljud õpetajad tõid

esile asjaolu, et neil on huvi küll IKT vastu olemas, kuid nad vajaksid enda kõrvale tuge

ning just kindlat isikut, kelle poole oma murega pöörduda. Hammondi (2000) jooniselt,

kus on välja toodud õpetaja professionaalsust mõjutavad tegurid, võib näha, et mentori

40

eeskuju ning juhendamine toimib paremini kui täiendkoolitused, spetsialisti soovitused

ning kolleegide tugi. Siinkohal võib mainida, et antud lasteaia personal on astunud juba

sammu tuleviku suunas, kuna valmisolek õppida ning muutuda oli valdav. See, et

õpetajatel on tekkinud juba iseenesest huvi, on märk sellest, et tõenäoliselt suudavad

õpetajad leida endas selle julguse ka mingil hetkel IKT vahendeid õppetöös proovida. Seda

kergem oleks ka haridustehnoloogil selles asutuses oma tööd alustada.

Ebakindlust IKT vahendite kasutamise osas võivad tekitada vähesed teadmised ning kartus

midagi valesti teha. Sarnaselt nagu Voore (2010) tõid pedagoogid ühe takistusena välja

teadmatuse ning hirmu. Samas arvas üks vastajatest, et kui asutuses oleks

haridustehnoloog, muutuks ta ise aktiivsemaks ning toodi välja ka seisukoht, et kui

asutuses töötaks haridustehnoloog, muudaks ta kollektiivi arenevaks ning viiks neid uuele

tasemele. Haridustehnoloogilt oodatakse eelkõige abi ning toetust, julgustamist ning

mõistvat suhtumist. Eisenschmidt (2005) väitis, et kuigi õpetajate töös on raske esile

kutsuda muutusi, võib seda kõige enam mõjutada isiklik juhendamine ning koolitamine.

Vastajad nimetasid ka muudatusi ühe ohutegurina. Kõik inimesed ei suuda ühte moodi

muutustega toime tulla ning seda enam, kui antud teema on uudne ning võõras. Seejuures

peaks kindlasti inimene, kes asub haridustehnoloogina antud asutusse tööle, mõistma

tekkinud olukorda- julgustama ning toetama kolleege igakülgselt. Seda hindasid ka

intervjuus osalenud pedagoogid. Siinkohal mängib olulist rolli ka haridustehnoloogi

isiksus- millised on tema tugevad küljed ning kas ta suudab antud olukorra lahendada

positiivselt. Allemann & Mets (2012) rõhutavad ka haridustehnoloogi iseloomujoonte

tähtsust. Ta vajab suhtlemisjulgust, abivalmidust ning ta peab olema valmis teisi õpetama,

ka täiskasvanuid. Rühmaõpetajate eest töö ära tegemine ei ole lahendus. Intervjueeritavate

arvamused aga läksid selle teema juures lahku. Pooled vastanutest arvasid, et

haridustehnoloog peabki ainult juhendama ning toetama. Põhitöö teeb siiski õpetaja ise

ära. Teised aga seevastu arvasid, et haridustehnoloog tulebki selleks lasteasutusse tööle, et

rühmaõpetajate tööd kergemaks teha ning ainus viis selleks on osa õpetajate

tööülesannetest enda kanda võtta. Näiteks toodi välja nädalaplaanide kirjutamist ning

dokumentatsiooni vormistamist arvutis. Segaduste vältimiseks tuleks kindlasti enne

haridustehnoloogi tööle asumist selgitada kogu personalile täpselt haridustehnoloogi

ametiülesandeid ning kohustusi asutuses.

Intervjuudest selgus, et suurimaks mõjutajaks haridustehnoloogi ametikoha loomise juures

peetakse kohalikku omavalitsust. Ja seda nii võimaluste kui ka takistavate tegurite juures.

41

Nähakse aktiivse koostöö vajalikkust, kuid samas kardetakse omavalitsuse reaktsiooni.

Kõige tulisemaid vaidlusi tekitas küsimus, kuidas tõestada omavalitsusele, et lasteaial on

antud ametikohta vaja. Oli tunda, et lasteaed oli pidanud juba eelnevalt taolisi vastuseise

kogema ning nad teadsid enamjaolt, mida võib kohaliku omavalitsuse poole pealt oodata.

Samas vaadates olukorda positiivse nurga alt on tõenäoliselt lasteaia personalil olemas

eelnevad kogemused raskete läbirääkimiste pidamiseks ning see annab neile eelise. Nad

oskavad hinnata olukorda realistlikumalt ning võib arvata, et nad valmistavad end

paremini ette.

42

KOKKUVÕTE

Haridustehnoloogia koolieelses lasteasutuses on veel vähe levinud. Paremas olukorras on

üldhariduskoolid, kus juba mõned aastad on suudetud sisse seada haridustehnoloogi

ametikoht. Töös tugineti kooli näidetele ning mugandati haridustehnoloogiaga seotud

vajadused ning võimalused koolieelse lasteasutuse konteksti. Kindlasti tuleb keskenduda

erinevatele sihtgruppidele, kellel on erinevad ootused tehnoloogia lõimimisest õppetöösse

ning kes peavad omavahel koostööd tegema.

Lapsed puutuvad IKT-ga kokku juba enne lasteaeda ning nad ei pelga kasutada uusi

vahendeid. Siiski vajavad nad kindlasti täiskasvanu juhendamist, et olla teadlikud

võimalikest ohtudest ja probleemidest. Lasteaias alusharidust omandava lapse suunaja ning

juhendaja on tema rühmaõpetaja. Pedagoogide valmisolek ning ettevalmistus ei pruugi olla

aga piisav. Õpetaja professionaalset arengut saab toetada haridustehnoloog- spetsialist, kes

omab teadmisi nii pedagoogika kui infotehnoloogia valdkonnas. Ta on kursis tehnoloogia

uusimate suundadega ning saab aidata õpetajal lõimitud tegevusi ette valmistada. Siiski ei

ole haridustehnoloog IT tugi, kes pedagoogide eest kogu töö ära teeb, vaid pigem on ta

õpetajatele toeks ning suunajaks. Ka lasteaia juhtkond peab olema avatud muutustele ning

õpetajad valmis end täiendama.

Haridustehnoloogi ametit võib pidada pedagoog, kes osalise ajaga teeb tööd ka

rühmaõpetajana. Samas võib haridustehnoloogi ametikoht olla ka samas piirkonnas mitme

lasteasutuse peale ühine. Sobiva lahenduse peaksid lasteasutuse juhid leidma koostöös

omavalitsusega.

Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli kaardistada lasteasutuse haridustehnoloogilised

vajadused ja võimalused. Empiirilise uurimuse andmekogumismeetodina kasutati

fookusgrupiintervjuud, mille käigus jagasid oma seisukohti ühe Harjumaa lasteaia

pedagoogid. Eesmärgiks oli saada arvamusi haridustehnoloogi kohta lasteaia personalilt

ning leida võimalusi ametikoha loomiseks ühe lasteasutuse näitel.

Uurimistulemustest selgus, et koolieelse lasteasutuse pedagoogid oleksid igati valmis

haridustehnoloogi oma kollektiivi vastu võtma. Nad teaksid, mida haridustehnoloog

asutuses tegema hakkab ning kuidas saaks haridustehnoloog neid oma töö juures aidata.

Enamus vastajaid olid haridustehnoloogi koha loomisse positiivselt häälestatud. Leidus ka

õpetajaid, kes jäid neutraalseks. Tuli välja asjaolu, et haridustehnoloogi koha loomisel on

43

kõige tähtsamaks osapooleks rühmaõpetaja, kuna temal on seda kõige rohkem vaja.

Intervjuu käigus keskenduti ka asjaolule, kuidas haridustehnoloogi tööd korraldada ning

millised võivad olla kitsaskohad. Peamiselt toodi välja finantsilisi probleeme ning

omavalitsuse valmisolekut koostööks. Töö korraldamise koha pealt jäädi erinevatele

seisukohtadele- pooled soovisid täiskohaga spetsialisti majja, kes korraldaks ka

iganädalaselt õppetegevusi, teised arvasid, et haridustehnoloog peaks töötama

rühmaõpetajana ning osalise koormusega haridustehnoloogina. Struktuuri paigutamisel

leidus samuti erinevaid seisukohti, vastavalt sellele, milliseid tööülesandeid ta täidab.

Tugispetsialistide alla ehk õppealajuhataja vastutusalasse sobiks haridustehnoloog sel

juhul, kui ta on osalise ajaga ka rühmaõpetaja, kuid täites täiskoormusega erispetsialisti

ülesandeid, võiks ta alluda otseselt direktorile. Ühiselt oldi seisukohal, et haridustehnoloog

võiks pigem töötada ühes kindlas asutuses ning ta peaks olema samast kollektiivist välja

kasvanud. Valimisse kuulunud pedagoogid leidsid, et otsides haridustehnoloogi oma

lasteaiast, ei ole oluline mitte tema ametikoht, vaid huvi ning teadmised antud valdkonnas.

Käesolev lõputöö koostati vastavalt eesmärgile ning uurimisküsimustele. Lõputöös

kasutatud meetod oli sobiv leidmaks uurimisküsimustele vastuseid. Metoodika kriitikaks

võib pidada autori liigset mõju uuritavatele, sest intervjuu ei võimalda piisavalt

distantseeruda. Samas toetas valitud metoodika eesmärgi täitmist, sest intervjuu võimaldas

täpsustada vastuseid ja saada põhjalikumat teavet antud teema kohta. Intervjuude käigus

toimus palju arutelusid ning oli tunda, et pedagoogide teadlikkus antud teema kohta

suurenes intervjuu jooksul. Uurimistulemused kattuvad teoreetilise osaga ning saadud

tulemusi saavad edaspidi kasutada lasteasutused, kes soovivad hakata looma

haridustehnoloogi ametikohta. Uurimustöö tulemusi ei saa üldistada laiemalt. Käesolevas

töös on välja toodud vaid ühe lasteaia pedagoogide arvamused. Iga lasteasutus peab enne

haridustehnoloogi koha loomist tutvuma oma maja vajaduste ning võimalustega. Tulevikus

saab antud tööd edasi arendada, kui uurida lasteaeda, kus juba töötab haridustehnoloog

ning välja selgitada antud lasteaia pedagoogide seisukohti.

44

KASUTATUD KIRJANDUS

Allemann, E., Mets, U. (2012, aprill 9). Haridustehnoloog! Jah, teda on meil vaja. E- Õppe

uudiskiri. [2014 04 19]

(http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=2755)

Clements, D. H., & Sarama, J. (2002). Teaching with computers in early childhood

education: Strategies and professional development. Journal of Early Childhood Teacher

Education 23(3), 215–226.

Clements, D. H., & Sarama, J. (2003). Young children and technology: What does the

research say? Young Children, 58(6), 34–40.

Eesti Haridustehnoloogid, s.a [2014 02 23]

(http://www.haridustehnoloogid.ee/)

Eisenschmidt, E. (2005). Õpetajate professionaalne areng ja kutsestandard. Haridus

3/2005.

Grönfors, M. (1982). Kvalitatiiviset kenttätyömenetelmät. Porvoo: WSOY.

Hammond, M. (2000). Communication within on-line forums: the opportunities, the

constraints and the value of a communicative approach, Computers and Education, 35, 251

– 262.

Hildebrandt, M. (2012, detsember 11). Teeme Eesti vundamendi korda. Postimees. [2014

05 09]

(http://arvamus.postimees.ee/1070812/marcus-hildebrandt-teeme-eesti-vundamendi-korda)

Hirsjärvi, S., Remes, P. & Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.

Hitsa Innovatsioonikeskus, s.a [2014 02 24]

(http://www.e-ope.ee/opetajatele/e-

oppe_taienduskoolitus/haridustehnoloogilised_padevused).

Hujala, E. (2004). Uuenev alusharidus. Tallinn: Ilo

International Society for Technology in Education (ISTE), (2008). Haridustehnoloogilised

pädevused õpetajatele. [2014 02 25]

(http://www.e-ope.ee/images/50001035/ISTE%20NETS.T.pdf)

45

Kidron, A. (2002). Nõustamispsühholoogia. Tallinn: Mondo.

Kink, T. (2008). Infotehnoloogia. Rmt. Kikas, E. (Toim). Õppimine ja õpetamine

koolieelses eas. Tartu: TÜ Kirjastus, 334-350.

Koitla, E. (2010). Õpilased on valmis, aga õpetajad? Postimees [2014 05 09]

(http://arvamus.postimees.ee/349732/ene-koitla-opilased-on-valmis-aga-opetajad)

Koolieelse lasteasutuse seadus (KELS). (1999). Riigi Teataja I 27, 387.

Kollom, K & Vinter, K. (2012, juuni 1). Lasteaiaõpetaja koolitus olgu tänapäevane.

Õpetajate Leht, 13.

Kollom, K. (2013, veebruar 3). Haridustehnoloogi töökirjeldus. [2014 04 26]

(http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/kaire19/2013/02/03/haridustehnoloogi-

tookirjeldus/)

Krull, E. (2000). Õpetajate pedagoogiliste tõekspidamiste ja arutlusviisi sõltuvus

koolikogemusest. Artiklite kogumikus Haridus ja sotsiaalne tegelikkus. Tartu Ülikooli

pedagoogika osakonna väljaanne nr 10. Tartu: TÜ pedagoogika osakond.

Kusnets, K. (2007). E-õppe tugisüsteem. [2014 05 09]

(http://www.e-ope.ee/evoti/alamteemad/tugissteem)

Kutsekoda (2013). Õpetaja VI kutsetsandard. [2014 04 26]

(http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10494424/pdf/opetaja-tase-

6.1.et.pdf)

Lamp, B-H. (2010, oktoober 23). Ajakirjanik: laste hoidmine paberi ja pliiatsi juures on

tagurlik. Postimees [2014 05 09]

(http://www.postimees.ee/330944/ajakirjanik-laste-hoidmine-paberi-ja-pliiatsi-juures-on-

tagurlik)

Laherand, M.-L. (1998). Kas õpetaja on teoreetik. Rmt. Õpetaja ja õpilane

kasvatustegelikkuses. Tallinn: TPÜ Kirjastus.

Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn.

Lindoja, M. (2012, november 29). Haridus vajaks „Teeme ära!“ visiooni. Postimees [2014

05 09]

46

(http://www.e-ope.ee/evoti/alamteemad/tugissteem)

Loogma, K., Ruus, V-R., Talts, L., Poom- Valickis, K. (2009). Õpetaja professionaalsus

ning tõhusama õpetamis- ja õppimiskeskkonna loomine. OECD rahvusvahelise õpetamise

ja õppimise uuringu TALIS tulemused. Tallinn: Tallinna Ülikooli haridusuuringute

keskus.

Lähtenmaa, J. (1991). Hip-hoppareita, lähiöläisiä ja kultturelleja. Nuorisoryhmistä 80-

luvun lopun Helsingissä. Helsingin kaupunki. Nuorisoasiainkeskus.

Maadvere, I. (2008, august 11). Haridustehnoloogid üldhariduskoolis. [2014 03 22].

(http://haridustehnoloog.wordpress.com/category/artiklid/)

Maadvere, I. (2011). Haridustehnoloogi ametiposti töökirjeldus. [2014 03 22].

(http://www.edufeedr.net/pg/edufeedr/view_post/650/2548030)

Maadvere, I. s.a. Haridustehnoloogide võrgustik. [2014 03 22]

(http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/haridustehnoloogide-vorgustik)

Mägi, K. (2011). Infotehnoloogilised vahendid kui õppe- ja kasvatusprotsessi tugi

lasteaias. [Magistritöö]

Parette, Jr., Howard P., Blum, Craig (2013) Instructional Technology in Early Childhood.

Teaching in digital age. Baltimore, London, Sydney: Paul H Brookes Publishing Co.

Pors, M. (2013, august 7). Kas nüüdisaegne lasteaed vajab digitaaltehnoloogiat?

Haridusportaal Koolielu. [2014 05 09]

(http://koolielu.ee/info/readnews/332253/kas-nuudisaegne-lasteaed-vajab-

digitaaltehnoloogiat)

Pors, M. (2013, august 29). Lasteaedadesse haridustehnoloogid. Haridusportaal Koolielu.

[2014 05 09]

(http://koolielu.ee/info/readnews/335945/lasteaedadesse-haridustehnoloogid)

Priimägi, L. (2013, august 30). E-õpe on hariduse surm. Postimees. [2014 05 09]

(http://arvamus.postimees.ee/1366702/linnar-priimagi-e-ope-on-hariduse-surm)

Swaminathan, S., & Wright, J. L. (2003). Education technology in the early and primary

years. Major trends and issues in early childhood education: Challenges, controversies,

and insights (2nd ed.). New York: Teachers College Press , 136-149.

47

Tiigrihüppe Sihtasutus (2012). IT-juhtimise head tavad koolis. [2014 03 25]

(http://www.innovatsioonikeskus.ee/sites/default/files/file_attach/tekstifailid/ITkogumik.p

df)

Tipp, V. (2010). Kes on haridustehnoloog? [2014 02 12]

( http://www.scribd.com/doc/31144190/Kes-on-haridustehnoloog)

Toots, A. Lauri, T. (2013). Haridus. Eesti inimarengu aruanne 2012/2013. Eesti maailmas.

[2014 05 25]

(http://www.kogu.ee/wp-content/uploads/2014/05/EIA_lowres.pdf)

Valk, A. (2013). Õpetajate oskused PIAAC andmete baasil. [2014 05 25]

(http://www.hm.ee/index.php?0513467)

Vinter, K. Siibak, A. Kruuse, K (2010). Meedia mõjud ja meediakasvatus eelkoolieas.

Haridus, 4, 11-17. [2014 05 09]

(http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/4_2010/lugu2.pdf)

Vinter, K. (2012). II Uurimisseminari töövihik. Abimaterjal lõputöö kirjutajale. Tallinn:

Atlex.

Vinter, K. (2013). Digitaalse ekraanimeedia tarbimine 5–7-aastaste laste seas ja selle

sotsiaalne vahendamine Eestis. Pedagoogiline vaatekoht. [Doktoritöö]. Tallinn:

Kasvatusteaduste Instituut, Tallinna Ülikool.

Voore, K. (2010). Õppetöös sülearvutite kasutamise eelised ja probleemid õpilaste ja

õpetajate poolt vaadatuna. [Magistritöö]. Tartu: Sotsiaal- ja haridusteaduskonna

pedagoogika osakond, Tartu Ülikool.

Zevenbergen, R. (2007). Digital natives come to preschool: implications for early

childhood practice. Contemporary Issues in Early Childhood, Vol. 8, No. 1, 19-29.

48

LISAD

49

Lisa 1 Infotehnoloogia tugiisiku ametijuhend

Ametikoha nimetus Infotehnoloogia tugiisik

Allub Tallinna Tuule Lasteaia direktorile

I Ametikoha eesmärk

Töötaja põhiülesanne on

arendada ja hallata lasteaia infosüsteemi, jälgida arvutipargi töökorras olekut

toetada, nõustada ja abistada õpetajaid IKT rakendamisel õppetöös

II Põhikohustused

Infovahetuse tagamine ja kodulehekülje haldamine. Koostab, täiendab ja kureerib

lasteaia kodulehekülge.

On kursis IKT ja tarkvara arenguga. Kogub süstematiseerib ja levitab IKT alast infot.

Täiskasvanute nõustamine ja täiendkoolitus. Nõustab lasteaia töötajaid

infokommunikatsioonitehnoloogia alastes küsimustes.

Abistab pedagooge õpitarkvara leidmisel ja selle kasutuselevõtmisel.

Viib läbi arvutialaseid sisekoolitusi. On kursis ja osaleb ametialastes lastele ja

täiskasvanutele suunatud projektides.

Töö lastega - abistab pedagooge arvutialases töös lastega

Koostab nõutava dokumentatsiooni ja aruandluse.

Omab ülevaadet olemasolevast arvutipargist. Teavitab majandusjuhatajat arvutite

remondi ja hoolduse vajalikkusest, suhtleb infoteenuste pakkujatega.

III Vastutus

Korraldab, et oleks tagatud pidev elektrooniliselt liikuv infovahetus. Vastutab laste

tervisekaitse ja ohutuse eest arvutiklassis viibitud aja jooksul.

Vastutab, et ei leviks last ja tema peret puudutav konfidentsiaalne info asjasse

mittepuutuvate isikuteni.

On konfidentsiaalne asutuse posti osas.

IV Õigused

Õigus saada juhtkonnalt ja pedagoogidelt tööks vajalikku informatsiooni.

Saada vajadusel kooskõlastatult juhtkonnaga täiendkoolitust.

Teha juhtkonnale ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks

50

V Eeldused ja nõuded ametikohale

Haridus

Kvalifikatsiooninõue infojuhi ametikohal töötamiseks on pedagoogiline kõrgharidus ja

läbitud arvutialane täiendõpe.

Üldteadmised ja oskused

Keeleoskus

● eesti keele oskus kõrgtasemel

● inglise keele oskus kesktasemel

Arvuti kasutamise oskus kõrgtasemel

Isiklik kompetentsus

● Juhindub üldtunnustatud käitumis-ja moraalireeglitest ning –normidest.

● On salliv kaastöötajate vastu

● Suhtub kõikidesse lugupidavalt

● Säilitab emotsionaalse tasakaalu kriitilistes situatsioonides

Sotsiaalne kompetentsus

● Omab võimet kohanduda erinevate inimeste – ja keskkondadega

● Omab empaatiavõimet, samas oskust ennast kehtestada

● Omab head kuulamisoskust ja tagasiside andmise oskust

● Oskab lahendada probleeme konfliktivabalt

● Oskab teha meeskonnatööd, arvestab teistega, toetab teisi ja toetub teistele

● On usaldusväärne

Ametijuhendi muutmine

Ametijuhendit muudetakse vastavalt töökorralduse muutumisele, kuid mitte sagedamini

kui kord aastas.

51

Lisa 2 Haridustehnoloogi ametijuhend

Asutus: Laagri Lasteaed

Ametikoht: Haridustehnoloog

Nimi:

Vahetu juht Õppelajuhataja

Asendamine Määrab

õppelajuhataja

Töö lühikirjeldus

Haridustehnoloog abistab õpetajaid IKT (info- ja kommunikatsioonitehnloogia)

kasutamisel õppetöös. Viib läbi vajalikke tehnoloogia ja meedia alaseid koolitusi.

Juhendab ja nõustab kogu maja kollektiivi IKT küsimustes.

Koordineeib projektide taotlusi.

Tööülesanded

Peamised tööülesanded Töötulemused ja kvaliteet

● IKT-alase informatsiooni kogumine ja

levitamine lasteaias.

● Haldab lasteaia sise- ja välisveebi.

● Nõustab ja abistab pedagooge IKT

rakendamisel õppeprotsessis

(tehnoloogia kasutamine) ja IKT alastes

küsimustes (tehnoloogiliste

probleemide lahendamine); abistab

pedagooge õpitarkvara leidmisel ja selle

kasutusele võtmisel.

● Koordineerib IKT alaseid koolitusi

pedagoogidele (sh juhendmaterjalide

loomine).

● Osaleb IKT alastes projektides ja

nõustab projektitegevustes pedagooge.

● IKT arendustegevus – osaleb lasteaia

arengukava koostamisel; teeb

ettepanekuid IKT valdkonna

uuendamiseks; hoiab end kursis IKT

riiklike arengusuundadega;

● Koordineerib IT arengukava koostamist

ja täiendamist; haldab IKT eelarvet

● Pedagoogid on kursis

tehnoloogiliste võimaluste ja

lahendustega, mida õppetöös

võimalik kasutada.

● Info veebis ajakohane ja

korrektne.

● Tagatud tehniline ja

õppetööga seotud tugi

pedagoogidele.

● Süsteemselt korraldatud

koolitused, dokumenteeritud

(video, audio) ja siseveebis

kättesaadavad

kasutusjuhendid.

● Algatatud ja läbi viidud

projektid.

● Lasteaia arengukava sisaldab

IKT moodulit; loodud IKT

arengukava ja eelarve.

Tagatud IKT arengukava ja

eelarve korrektne täitmine

● Valmis projektid rahataotluste

52

koostöös omavalitsusega (Saue Vald).

● Valmistab ette ja koordineerib vajalikke

projekte, rahataotlusi IKT ressursside

leidmiseks.

esitamiseks

Vastutus

Haridustehnoloog vastutab:

● arengukavast, käesolevast ametijuhendist, lasteaia sisekorraeeskirjast -

tööülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest;

● ametialase informatsiooni kaitsmise ja hoidmise eest;

● töötaja kasutusse antud töövahendite säilimise ja hoidmise eest;

● enese kvalifikatsiooni hoidmise ja täiendamise eest;

● pedagoogide tööks vajalike IKT vahendite kättesaadavuse eest;

● efektiivse ressursikasutuse eest.

Õigused

Haridustehnoloogil on õigus:

● kasutada oma töös avaliku teenistuse seadusest, õigusaktidest,

lasteaia põhimäärusest ja sisekorraeeskirjast tulenevaid õigusi;

● saada tööandjalt oma tööks vajalikku informatsiooni;

● teha ettepanekuid oma pädevusse kuuluvas valdkonnas töö paremaks

korraldamiseks;

● suhelda asutuse nimel koostööpartneritega kõigis tema tööülesandeid

puudutavates küsimustes;

● vastu võtta otsuseid oma vastutusala piires;

● saada tööalase taseme tõstmiseks vajalikku tööalast koolitust eeldusel, et on

olemas vajalikud aja- ja eelarve ressursid;

● kasutada tööülesannete täitmiseks asutuse ruume, seadmeid ja muid vajalikke

abivahendeid (sh. internetiühendusega arvuti, tööks vajalikud tehnilised

vahendid jms);

Töö iseloom

Töö on periooditi liikuva iseloomuga, alaline töökoht on Tallinnas.

Töö nõuab pidevat suhtlemist inimestega, nii telefonitsi kui ka e-posti teel. Oluline osa

on ka paberi- ja arvutitööl, sh aruandluse koostamine, kirjavahetus jm.

Olulised on selge eneseväljendusoskus, täpsus, korrektsus ning tähtaegadest

kinnipidamine.

Töötaja peab pidevalt tegelema enesetäiendamisega ning olema kursus lasteaia

arenguga. Osavõtt asutuse korraldatud koolitustest on kohustuslik.

53

Tööandja poolt tagatavad töövahendid

Teenistuja töövahenditeks on: Tal on kasutada:

● arvuti (isiklik)

● kantseleitarbed

● koopiamasin

● printer

● videoprojektor

● koosolekute ruum

Kvalifikatsiooninõuded

Kohustuslikud Soovitavad

Haridus, eriala ● Kõrgharidus ● IT valdkond, pedagoogika

Teadmised,

kogemused

● Eesti keele väga hea

oskus kõnes ja kirjas

● Inglise keele valdamine

suhtlustasemel

● vene keele või mõne teise

võõrkeele valdamine

● Haridusastuses töötamise

kogemus

Oskused ● Arvutioskus väga heal

tasemel

● Hea suhtlemis- ja

eneseväljendusoskus

Omadused ● Korrektsus ja täpsus

● Meeskonnatöö

valmidus

● Iseseisvus

● Initsiatiivikus

● Õppimisvalmidus

54

Lisa 3 Intervjuu küsimused

Pedagoogide arvamused ja hoiakud haridustehnoloogi ameti kohta:

1. Kuidas Teie saate aru terminist haridustehnoloog?

1.1 Mida teie arvates see sõna tähendab (mida selle all mõeldakse?)

2. Mida Teie arvates haridustehnoloog teeb? Mis on tema ametiülesanded?

2.1 Kuidas saaks haridustehnoloog Teie igapäevast tööd kergendada?

2.2 Mida ootaksite haridustehnoloogilt?

2.3 Millised peaksid olema haridustehnoloogi kohustused lasteaias?

3. Mida Te arvate haridustehnoloogi ametikohast? On see vajalik lasteaias?

4. Millisena näete enda rolli kui haridustehnoloog on majas olemas?

4.2 Milliste küsimustega haridustehnoloogi poole pöörduksid?

4.3 Millisena näed koostööd haridustehnoloogiga?

Lasteasutuse võimalused luua haridustehnoloogi ametikoht:

5. Millistel tingimustel oleks võimalik haridustehnoloogi ametikoht lasteaeda luua?

6. Kelle roll oleks haridustehnoloogi koha loomine lasteaias?

7. Milline oleks õpetaja panus haridustehnoloogi koha loomisel?

Haridustehnoloog lasteasutuse struktuuris:

8. Kuidas korraldada haridustehnoloogi sisuline töö koolieelses lasteasutuses?

9. Kuidas korraldada haridustehnoloogi tehniline töö lasteaias?

9.1 Millise koormusega võiks haridustehnoloog lasteaias töötada?

9.2 Kes koolieelses lasteasutuses võiks olla haridustehnoloog? Põhjenda!

9.3Milliseid võimalusi tooksite Te välja haridustehnoloogi ametikoha sobitumisel

lasteaia struktuuri?

9.4 Oskate Te nimetada kas ja milliseid takistusi võib tekkida haridustehnoloogi

ametikoha loomisel?

10. Tahaksite Te veel mõtteid lisada?

Vastaja üldandmed (kirjalikult):

11. Teie vanus?

12. Milline on Teie haridustase?

55

13. Kui pikk on Teie tööstaaž lasteaias?

14. Teie ametikoht:

● Õpetaja

● Tugispetsialist

● Juhtkond

● Abiõpetaja

15. Kas olete varem osalenud koolitusel, kus räägiti haridustehnoloogiast, tehnoloogia

kasutamisest õppeprotsessis?

56

Lisa 4 Intervjuu pedagoogidega

Intervjuu toimumise aeg: 10.12.2014 kell 13:05- 13:25

Intervjuu toimumise koht: lasteaed Harjumaal, logopeedi kabinet

Intervjueeritavad: valimisse kuuluvad pedagoogid

Intervjuu pikkus: 20 min

Intervjueerija: Karin Eesmaa

Intervjueerija selgitab oma lõputöö teemat ning kinnitab, et kogu info on konfidentsiaalne.

Lõputöös pole kasutatud nimesid, vaid koode. Heli- ja videosalvestusi kasutatakse ainult

lõputöö koostamise eesmärgil ning ei kuulu avalikustamisele. Lisaks mainib intervjueerija,

kui tähtis on avaldada oma arvamust ausalt ning kinnitab, et kõiki vastuseid

aktsepteeritakse.

1. Kuidas Teie saate aru terminist haridustehnoloog?

V4: Haridustehnoloog?! No maja peale võiks üks selline inimene olla, kes käiks seal

rühmades ja… lastega teeb mingit programmi sellist, eraldi nagu. Et mingi teema on

valitud ja see üks inimene käib rühmast rühma ja seal arvutist midagi...kuidagi sealt

arvutist midagi võtab, mingi materjali, teeb spetsiifiliselt sellist tööd.

V1: Eks ta on rohkem selle tehnikaga seotud, kui meie. Tema oskab rohkem tehnikat.

V3: Et ta ongi ju tegelikult mõeldud IT programmide haldajaks, kodulehtede niiöelda

väljatöötajaks, kujundajateks, mis iganes… pluss siis kindlasti lastega töö. Et ütleme-

haridustehnoloog on tubli siis, kui ta teeb lastega valmis näiteks lõputööna koolieelikute

rühmas ühe ilusa multifilmi lasteaiast. Mis oleks ju hästi tänuväärne!

V5: Kõik on juba öeldud! Mida ma lisan?

1.1 Mida teie arvates see sõna tähendab?

V5: Võib olla ta on abiliseks õpetajatele ka…(vaikus)

V3: Ütleme see samane Eliis programm, et ta ongi nagu toepunkt õpetajate töös. Et tema

nagu haldab seda programmi ja aitab siis niiöelda seda programmi paremini kasutada.

2. Mida Teie arvates haridustehnoloog teeb? Mis on tema ametiülesanded?

V3: Eelkõige ikka töö lastega!

57

2.1 Kuidas saaks haridustehnoloog Teie igapäevast tööd kergendada?

V1: Et näiteks, kes pole arvutiga nii tublid, et pigem aitab neid rohkem. Näiteks internetist

otsida materjale, Eliisi täita või neid igasuguseid aruandeid ja asju, mida peab täitma.

V4: Jah!

V2: Korda uuesti palun küsimust!

Intervjueerija kordab küsimust.

V5: Saaks küll, aga kuidas! (naerab) See on küsimus!

V2: No kuidas ta võiks kergendada…

V3: Miks mitte! Õp. abide töö, teil on ju ka need mõõtmised, seirelehtede täitmised,

dokumentatsioon onju, aruandlus...puhastusgraafikud- need võiksid kõik olla tegelikult

juba viidud arvutialaselt, mitte enam siis rühmades rippuda kuskil paberkandjal. Et toota

vähem paberit.

V2: Jaa, see aitaks küll, kui keegi aitaks ja näitaks ette, kuidas tegema peab…

2.2 Mida ootaksite haridustehnoloogilt?

V4: Jaa…jube hea oleks, kui keegi, tund aega päevas… või paar tundi nädalas

kasvõi...saaks arvestada selle ajaga ja arvutis seal, koos sellise abilisega seal tööd teha!

Miks mitte, majas võiks küll, tore oleks, kui mingi abiline oleks toeks!

2.3 Millised peaksid olema haridustehnoloogi kohustused lasteaias?

V5: No abistada meid kõige pealt ja töötada lastega. Näiteks õpetab mind rohkem

kasutama seda arvutit, aru saada nendest programmidest...

V4: Võib olla see üleminek ühest programmist teise, see võtab nagu natukene aega, aga

pärast...Aga see ei tähenda vist, et eraldi inimest oleks majja vaja!

V3: Kindlasti oleks haridustehnoloogi abi juba see, et kui ta aitab leida õpetajal kiiremini

ja ütleme just selliseid vajalikke õppematerjale. Mis on ju ka õpetaja igapäevatöös hästi

vajalik. ja kindlasti kaasajastada kodulehekülge,... see on ju hästi...põhi reklaam ja maine

lasteaiale.

(vaikus)

V4: Aaa, see inimene võiks enda peale ka võtta natuke kohustusi, mida muidu meie teeme

siin arvutis...plakateid või õppematerjale...või täitmisi..

V3: Teeb sinu eest nädalaplaane?

(üldine naer)

V4: Jah, või noh aitab leida tundideks materjale, kui vaja on…”Ole hea, prindi välja…”

ja nii…(naerab)

58

V1: Ta võiks vanematele ka soovitada, mingeid lehekülgi näidata, mis on

kasulikumad...mõned mängivad seal lihtsalt...huupi, aga…

V3: Kindlasti peab ta ka olema koolitaja, koolitajana siis kõik tasandid: laps, lapsevanem,

personal. Et just see interneti pool...et see laps ei oleks… nohh ma kujutan ette,

koolieelikud, nad praktiliselt vist enamus istuvad kõik juba arvutis. Kui isegi mitte

nooremad onju...ja just nendele vanematele ja lastele nagu rääkida, et millised need ohud

on onju. Ja millised on ka võimalused!

3. Mida Teie arvate haridustehnoloogi ametikohast? On see vajalik?

V5: On küll!

V4: Kui ta täidab kõike seda, mida oli öeldud, siis küll, miks mitte!

V3: Ma arvan küll, ega teda muidu ei õpetataks!

V2: On küll vaja!

V1: On küll, sest me lähme üha rohkem intenetile üle ju!

4. Millisena näete enda rolli, kui haridustehnoloog on majas olemas?

4.1 Milliste küsimustega pöörduksid haridustehnoloogi poole? 4.2 Millisena näed

koostööd haridustehnoloogiga?

V3: Väga palju oma ülesandeid delegeeriks haridustehnoloogile üle. Just enda

ülesandeid...ei peaks ise pusima enam selle koduleheküljega, et oleks inimene, kes sind

toetaks ja aitaks, ka kindlasti koolitamise osas. Panekski talle rohkem peale neid

ülesandeid, et see koolituse pool oleks tema läbiviimine.

V5: Et ta aitaks meid meie töös. Et tõesti oleks kergem üles leida arvutist seda materjali,

mis läheb sul tegevuse ajal vaja, ekole...ja õpetaks meid!

V1: Mhmh! Kõik on öeldud!

5. Millistel tingimustel oleks võimalik haridustehnoloogi ametikoht lasteaeda luua?

V5: Oi jumal!

V3: Koostöös kohaliku omavalitsusega.

V4: Mhmh!

V5: Oih! Rohkem polegi…

V4: Jaah, saabki ainult linnavalistusega…

V5: Ainult linnavalitsusega koostöös.

V3: Jah, ja vaevalt jõuaksid õpetajad oma taskust seda maksta!

V4: Vanemad on võib olla nõus maksma….?

V3: Ei usu…

6. Kelle roll oleks haridustehnoloogi koha loomine lasteaias?

59

V3: Eelkõige kohaliku omavalitsuse….ei! Eelkõige riigi roll kõigepealt, mitte kohaliku

omavalitsuse. Kui on ikkagi haridus- ja teadusministeerium selle koosseisudes kinnitanud,

siis on ka kohalikul omavalitsusel lihtsam.

V4: Riigi poolt peab ikka kõik olema!

V3: Just!

V5: Jah!

7. Milline oleks õpetaja panus haridustehnoloogi koha loomisel?

V1: No näidata, et seda on vaja!

V3: Toetus!

8. Kuidas korraldada haridustehnoloogi sisuline töö koolieelses lasteasutuses?

V3: Noh kui riik on paika pannud, et sellist inimest sellise ametikohaga on lasteaedadesse

vaja, siis on ka riik pannud paika seaduses...seaduses kõik need õigused ja kohustused, nii

et siis sisuline töö on väga lihtne. Võtta sealt ja koostada ametijuhend. Selleks on tavaliselt

ekspertgrupid...pannakse kokku, mitme maakonna tasandil erinevad niiöelda ametikohad-

direktor, õpetaja, õppealajuhataja, õpetaja abi, kes…. kindlasti ka lapsevanem, kes siis

hakkavad seda välja töötama, et millised on erinevates maakondades, erinevates

maakohtades need vajadused ja sealt siis tulenevalt läheb see siis seadusesse, tähendab

kõige pealt seaduseelnõusse, ja siis seadusesse ja siis nii edasi.

V4: Aga nohh, vastutusala kindlasti it poole pealt ikkagi, sellepärast, et oleme ausad,

praegu mina küll vähemalt ei tea, et oleks üheski lasteasutuses olemas it spetsialist. Ja ma

leian, et tegelikult ikkagi peaks olema, kuna ta tegelikult on pedagoog, ee lisaks sellele et

ta on ka veel it spetsialist. Et siis kõige pealt on see valdkond.

9. Kuidas korraldada tehniline töö lasteaias? 9.1 Millise koormusega võiks

haridustehnoloog lasteaias töötada?

V3: See oleneb nüüd rühmade arvust, nii nagu tegelikult on meil kõik kooseisud paika

pandud. Väiksele lasteaiale ei ole kindlasti vaja täiskohaga inimest. Meie lasteaiale, ma

arvan, et meile piisaks esialgu poolest kohast. sest et kui võtta nüüd seda mahtu, mille

puhul on praegu see vajakajäämine, siis ma arvan, et poolest kohast praegu täiesti piisab.

V4: Me oleme kõik nõus!

9.2 Kes võiks koolieelses lasteasutuses olla haridustehnoloog? Põhjendage.

V3: Vastava väljaõppe saanud inimene. Võiks ka kedagi suunata õppima...seda me ka iga

aasta teeme...kevadeti kui meil on need infotunnid, siis oleme me alati seda infot ka

jaganud, et kus millised võimalused õppimiseks on. Eelminegi kevad sai räägitud, et

Pedagoogilises Seminaris on nüüd kolm, minu teada, jah kolm õppesuunda- liikumis,

60

haridustehnoloogia ja… eripedagoogika. Et sai neid siin edasi antud ja räägitud natuke ka

nendest erialadest

V1: Kas ta peaks olema just õpetaja?

V3: Kindlasti võiks olla ka õpetaja abi, kuna iga õpetajaabi, kes on majja tulnud, tööle, on

ju niiöelda eesmärgi...minu jaoks on ta eesmärk see, et ta kasvab edasi õpetajaks, nii et…

V2: Jaa õpetajaabi võiks küll ka olla poole kohaga haridustehnoloog….

9.3 Milliseid võimalusi tooksite te välja haridustehnoloogi ametikoha sobitusmisel

lasteaia struktuuri?

V3: Lähtudes Töölepingu seadusest tohib töötada 1.0 ametikoormusel. Kui inimene töötab

lisaks 1.0 ametikoormusele veel lisaks 0,5 ametikoormust, tähendab see seda juba lisatöö

ja lisatasu. See tähendab seda, et kui asutus on lahti 12 tundi, siis ta peakski olema majas

12 tundi. Sest et täiskoormusel töötab, noh hea küll 7 tundi. Täiskoormusel õpetaja töötab

7 tundi päevas, et kindlasti ei tuleks see pooleteist kohaga välja. Peaks olema ikkagi pool

ja pool. Et võikski olla pool ja pool, et tal on ettekujutus ka pedagoogi tööst lasteaias, et

millised on need niiöelda plussid ja millised on miinused. Et kus ta saab olla niiöelda teise

poolega abiks ja nõuandjaks.

V5: Ja õpetajaabide korral ka samamoodi.

V3: Sest olem ausad, kui inimene töötab 1.5 kohta, siis ühel päeval on ta lihtsalt

läbipõlenud. Tal ei ole seda jõudu enam.

(vaikus)

V3: Aga on ka võimalus olla 1.0 koormusega pedagoog ning teha haridustehnoloogi tööd

niiöelda heategevusena.

(üldine naer)

9.4 Oskate te nimetada kas ja milliseid takistusi võib tekkida haridustehnoloogi

ametikoha loomisel?

V3: Riik.

V5: Jah! Muud ei ole…

V3: Tähendab riik ja kohalik omavalitsus, sest et lasteaed ei saa ise luua ühtegi

ametikohta. Kui me sooviksime ühe ametikoha luua, see tähendab seda, et me peame antud

momendil kellestki loobuma, mingist ametikohast loobuma, et see asendaks uut

ametikohta. Niisama, koosseisuliselt ei anta meile juurde mitte kuskilt, väljaarvtud, kui uus

rühm luuakse. Aga ma usun, et takistuseks ei saa olema inimeste puudu jäämine, kuna

eriala on ju vastuvõetud ja ma arvan, et neid inimesi on tulemas. Võib olla ka töötasu

61

mingil määral võib olla takistuseks, sest et neid inimesi võib olla hästi palju, aga

erasektor, teadagi, maksab it spetsialistidele tunduvalt kõrgemat tasu kui lasteasutus, nii et

võib sealt tekkida äkki takistus.

10. Tahaksite Te veel mõtteid lisada?

V3: Iga eriala, mida võetakse õppekavana vastu ülikoolides, ei võeta ju ilma mingi

tagamõtteta. Ju siis on see vajadus suur ja see vajadus või see suurus on ju kuskilt tulnud.

Et seoses sellega ma avan et mitte ainult meie lasteaed vaid ka enamus teisi lasteaedu just

nende uute programmidega, mis niiöelda lähevad epõhiseks, ongi seda eriala vaja ja neid

inimesi vaja. Nüüd iseasi on see, kuidas saaks nii kaugele, et riik ka toetaks seda ning

suunaks koosseisudesse uue ametikoha.

(vastajad täitsid kirjalike küsimuste ploki üldandmete kohta)

KASUTATUD TRANSKRIPTSIOONI MÄRGID

…- paus

(vaikus)- pikem paus, vastajatest keegi ei rääkinud

(naerab)- vastaja naerab

(üldine naer)- intervjueeritavad naeravad kõik koos

62

Lisa 5 Soovitusi haridustehnoloogi koha loomiseks

Lõputööst saadud tulemuste põhjal luuakse võimalik stsenaarium uuringus osalenud

lasteaia jaoks, kuidas antud koolieelsesse lasteasutusse haridustehnoloogi koht sobitada.

Kes: Valimisse kuulunud pedagoogide jaoks oli äärmiselt tähtis, et haridustehnoloog oleks

oma maja töötaja. See tähendaks, et ta on olukorraga juba tuttav ning kollektiivi sisse

elanud. Ameti puhul ei toodud välja eelistusi- haridustehnoloog võiks olla nii õpetaja abi,

rühmaõpetaja kui ka keegi juhtkonnast. Tähtsaimate iseloomuomadustena toodi välja

sõbralikkust, tasakaalukust ning abivalmidust. Lisaks peeti tähtsaks ka haridustehnoloogi

oskusi, teadmisi ning huvi antud valdkonna vastu.

Koormus: Kuigi leidus väga erinevaid variante vastustes, oli kõige enam pakutud

võimaluseks see, et haridustehnoloog töötab majas 0,5 koormusega ning poole kohaga ka

teisel ametil (õpetaja abi, rühmaõpetaja). Mainiti, et sel juhul ei pruugi tekkida

motivatsiooniprobleeme ning haridustehnoloog on pidevalt kursis asutuses toimuvaga.

Tööaeg: Juhul, kui haridustehnoloog töötab majas poole kohaga, tähendaks see 70 tundi

kuus ehk 17.5 tundi nädalas. Pedagoogid leidsid, et kõige parem oleks, kui

haridustehnoloog oleks kättesaadav lõunasel ajal, mil asutuses viibivad kattuva tööaja tõttu

mõlema vahetuse õpetajad. Kindlasti mõjutab täpsema tööaja määramist see, millist tööd ta

antud asutuses veel teeb. Kuna haridustehnoloogil on tööülesanded, mis on suhteliselt

muutuva iseloomuga, siis võiks ka tööaeg olla jooksvalt muutuv. Näiteks iga päev,

lõunasel ajal on ette nähtud 1,5 h konsultatsiooni aega, mil ta on õpetajatele kindlasti

kättesaadav, kuid ülejäänud 2 h jäävad jooksvate ülesannetega tegelemiseks.

Alluvus: Arvestades käesolevat stsenaariumit ning pedagoogide arvamusi, võiks

haridustehnoloog töötada antud asutuses koos teiste tugispetsialistidega õppealajuhataja

alluvuses.

Töötasu: Palga koha pealt ei osanud paljud pedagoogid arvamust avaldada. Kiirete

arvutuste tulemusena pakkus siiski üks vastaja brutopalgaks 200-300€. Arvestades asutuse

pedagoogide palkadega, võiks haridustehnoloogi palk olla poole koha eest vähemalt 345€

brutona. Sel juhul inimene, kes muidu töötaks täiskohaga pedagoogina, ei kaotaks

rahaliselt. Aga nagu uuritava lasteasutuse direktor ka välja tõi, võib alati keegi asutusest

seda teha heategevuslikus korras tasuta.

63

Ametiülesanded: Kuigi haridustehnoloogi tööülesannete määratlemine oli kõige laiem

valdkond, olid intervjueeritavate vastused üllatavalt sarnased. Peamiste kohustustena tõid

vastajad välja järgmised:

● kolleegide abistamine tehnika kasutamisel ning IKT lõimimisel õppetöösse

● tehniliste vahendite korrashoid

● erinevate programmide ning interaktiivsete võimaluste tutvustamine

● kodulehe haldamine ning uuendamine

● sisekoolitused nii personalile kui ka lapsevanematele

● interaktiivsete õppemängude leidmine ning loomine

● õppetegevuste läbiviimine

● piltide töötlus, fotode haldamine

● õppematerjalide otsimine ning süstematiseerimine

● haridustehnoloogilise valdkonna haldamine, projektide läbiviimine

● koostöö erinevate sihtgruppidega- kohalik omavalitsus, personal, lapsed,

lapsevanemad.