TaliolümpiamängudTaliolümpiamängud

TaliolümpiamängudTaliolümpiamängud on kaasaegsete olümpiamängude on kaasaegsete olümpiamängude talispordialade üritus.talispordialade üritus.

• Algul toimusid taliolümpiamängud samal aastal suveolümpiamängudega. • Alates 1994. aastast peetakse taliolümpiamänge nelja-aastase tsükliga, mis on suveolümpiamängude tsüklist kahe aasta võrra nihkes.

• Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade. Sõja tõttu ära jäänud mänge loendamisel ei arvestata.

Taliolümpiamänge peetakse alates 1924. aastast.

toimusid 25. jaanuarist 4. veebruarini 1924 Prantsusmaal Chamonix´s. 12.–14. juunil 1922 pidas Prantsusmaa olümpiakomitee nõu oma rahvuslike suusa-, uisu- ja hokiliiduga ja otsustas korraldada 1924. aastal Chamonix's rahvusvahelise talispordinädala. 25. jaanuaril 1924 kogunesid talispordinädala raames peetud võistlustele 16 maa esindajad Osalesid Austria, Belgia, Itaalia, Jugoslaavia, Kanada, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Šveits, Tšehhoslovakkia, Ungari ja USA. Mängudel osales 258 sportlast, neist 13 naist. Suurim võistkond oli Prantsusmaal: 43 sportlast.

Spordialasid kavas: 5 (suusatamine, kiiruisutamine, iluuisutamine, jäähoki, bobisõit).

● Olümpiamängude medal

1928. aasta taliolümpiamängud olid II taliolümpiamängud. Need toimusid 11. veebruarist 19. veebruarini 1928. Šveitsis Sankt Moritzi linnas.

Spordialasid kavas: 6 (suusatamine, kiiruisutamine, iluuisutamine, jäähoki, kelgutamine, bobisõit).

Osalenud riike: 25.

Esmakordselt: Argentiina, Eesti, Holland, Jaapan, Leedu, Luksemburg, Mehhiko, Rumeenia, Saksamaa.

Osalenud sportlasi: 464 (neist 26 naist).

Suurim võistkond: Saksamaa - 50 sportlast.

1932. aasta taliolümpiamängud (ametlikult III taliolümpiamängud) toimusid 4.–15. veebruaril 1932 USA-s Lake Placidis. Osalenud riike: 17.

Osalenud sportlasi: 252 (neist 21 naist). Suurim võistkond: USA - 92 sportlast. Spordialasid kavas: 5 (suusatamine, kiiruisutamine, iluuisutamine, jäähoki, bobisõit).

1936. aasta taliolümpiamängud olid IV taliolümpiamängud, mis toimusid 6. veebruar - 16. veebruar 1936. aastal Garmisch-Partenkirchenis, Saksamaal. Osalenud riike: 28.

Esmakordselt: Austraalia, Bulgaaria, Hispaania, Kreeka, Liechtenstein, Türgi.

Osalenud sportlasi: 668 (neist 80 naist).

Suurim võistkond: Austria - 97 sportlast. Spordialasid kavas: 6 (suusatamine, kiiruisutamine, iluuisutamine, jäähoki, mäesuusatamine, bobisõit).

1940. aasta taliolümpiamängud jäid ära Teise maailmasõja tõttu.

1944. aasta taliolümpiamängud jäid ära Teise maailmasõja tõttu.Mängude toimumispaigaks oli määratud Cortina d'Ampezzo.

1948. aasta taliolümpiamängud olid V taliolümpiamängud, mis toimusid 30. jaanuarist kuni 8. veebruarini 1948. aastal Šveitsis Sankt Moritzis, kus 1928. aastal peeti teised taliolümpiamängud.

Osalenud riike: 28.

Esmakordselt: Island, Liibanon, Lõuna-Korea, Taani ja Tšiili. Sõjasüüdlastele Saksamaale ja Jaapanile osavõtukutset ei saadetud.

Osalenud sportlasi: 669 (neist 77 naist).

Suurimad võistkonnad: Šveits ja USA - 100 sportlast.

Spordialasid kavas: 7 (suusatamine, mäesuusatamine, iluuisutamine, kiiruisutamine, jäähoki, bobisõit, kelgutamine).

1952. aasta taliolümpiamängud olid VI taliolümpiamängud, mis toimusid 14. veebruar - 25. veebruar 1952 Norra pealinnas Oslos.

Osalenud riike: 30.

Esmakordselt: Portugal, Uus-Meremaa.

Osalenud sportlasi: 694 (neist 109 naist).

Suurim võistkond: Norra - 85 sportlast.

Spordialasid kavas: 6 (suusatamine, mäesuusatamine, kiiruisutamine, iluuisutamine, jäähoki, bobisõit).

1956. aasta taliolümpiamängud olid VII taliolümpiamängud, mis toimusid 26. jaanuar – 5. veebruar 1956. aastal Cortina d'Ampezzos

Osalenud riike: 32.

Esmakordselt: Boliivia, Iraan, Nõukogude Liit.

Osalenud sportlasi: 820 (neist 132 naist).

Suurim võistkond: Itaalia - 79 sportlast.

Spordialasid kavas: 6 (suusatamine, mäesuusatamine, kiiruisutamine, iluuisutamine, jäähoki, bobisõit).

1960. aasta taliolümpiamängud olid VIII taliolümpiamängud, mis toimusid 18. veebruar – 28. veebruar 1960. aastal Squaw Valleys. Squaw Valley rajati spetsiaalselt talimängude tarbeks. Ainus olümpiamängude toimumispaik, mis polnud linn.

Osalenud riike: 30.

Esmakordselt: Lõuna-Aafrika Vabariik.

Osalenud sportlasi: 665 (neist 143 naist).

Suurim võistkond: Saksamaa ühendvõistkond - 85 sportlast.

Spordialasid kavas: 6 (suusatamine, mäesuusatamine, laskesuusatamine, iluuisutamine, kiiruisutamine, jäähoki).

1964. aasta taliolümpiamängud olid IX taliolümpiamängud, mis toimusid 29. jaanuarist 9. veebruarini 1964 Innsbruckis.

Osalenud riike: 36.

Esmakordselt: India, Korea RDV, Mongoolia.

Osalenud sportlasi: 1091 (neist 200 naist).

Suurim võistkond: Saksa ühendvõistkond - 96 sportlast.

Spordialasid kavas: 8 (suusatamine, mäesuusatamine, laskesuusatamine, iluuisutamine, kiiruisutamine, jäähoki, bobisõit, kelgutamine).

1968. aasta taliolümpiamängud olid X taliolümpiamängud. Need toimusid 6. veebruarist 18. veebruarini 1968 Prantsusmaal Grenoble'is.

Osalenud riike: 37.

Esmakordselt: Maroko. Esimest korda esinesid eraldi võistkondadega Saksa DV ja Saksamaa LV.

Osalenud sportlasi: 1158 (neist 211 naist).

Suurim võistkond: USA - 114 sportlast.

Spordialasid kavas: 8 (suusatamine, laskesuusatamine, iluuisutamine, kiiruisutamine, jäähoki, kelgutamine, bobisõit, mäesuusatamine).

1972. aasta taliolümpiamängud olid XI taliolümpiamängud. Need toimusid 3.–13. veebruaril 1972. aastal Jaapanis Sapporo linnas, Hokkaidō piirkonna halduskeskuses.

Osalenud riike: 35.

Esmakordselt: Filipiinid, Taivan.

Osalenud sportlasi: 1006 (neist 206 naist).

Suurim võistkond: USA - 138 sportlast.

Spordialasid kavas: 8 (suusatamine, laskesuusatamine, iluuisutamine, kiiruisutamine, jäähoki, mäesuusatamine, bobisõit, kelgutamine).

1976. aasta taliolümpiamängud olid XII taliolümpiamängud, mis toimusid 4. - 15. veebruaril 1976 Austrias Innsbruckis.

Osalenud riike: 37.

Esmakordselt: Andorra, San Marino.

Osalenud sportlasi: 1123 (neist 231 naist).

Suurim võistkond: USA - 114 sportlast.

Spordialasid kavas: 8 (suusatamine, mäesuusatamine, laskesuusatamine, iluuisutamine, kiiruisutamine, jäähoki, bobisõit, kelgutamine).

1980. aasta taliolümpiamängud olid XIII taliolümpiamängud. Need toimusid 13. – 24. veebruaril 1980 USA-s Lake Placidis.

Osalenud riike: 37.

Esmakordselt: Hiina RV, Küpros.

Osalenud sportlasi: 1072 (neist 233 naist).

Suurim võistkond: USA - 100 sportlast.

Väikseim võistkond: Costa Rica - 1 sportlane (mäesuusataja Arturo Kinch).

Spordialasid kavas: 8 (suusatamine, kiiruisutamine, jäähoki, iluuisutamine, kelgutamine, bobisõit, laskesuusatamine, mäesuusatamine).

1984. aasta taliolümpiamängud ehk XIV taliolümpiamängud toimusid 8.–19. veebruaril 1984 Sarajevos, Jugoslaavias (praegu Bosnia ja Hertsegoviina).

Osalenud riike: 49.

Esmakordselt: Costa Rica, Egiptus, Monaco, Neitsisaared, Puerto Rico, Senegal.

Osalenud sportlasi: 1274 (neist 274 naist).

Suurim võistkond: USA - 126 sportlast.

Väikseimad võistkonnad: Mehhiko, Neitsisaared, Puerto Rico, Senegal - üks sportlane.

1988. aasta taliolümpiamängud olid XV taliolümpiamängud, mis toimusid 13. - 28. veebruar 1988 Kanadas Calgarys.

Osalenud riike: 57.

Esmakordselt: Fidži, Guam, Guatemala, Jamaica.

Osalenud sportlasi: 1 423 (sealhulgas 313 naist).

Suurim võistkond: Kanada - 149 sportlast ja 129 treenerit-hooldajat.

Väikseimad võistkonnad: Fidži, Filipiinid ja Guam - üks sportlane.

Spordialasid kavas: 8 (suusatamine, laskesuusatamine, mäesuusatamine, iluuisutamine, kiiruisutamine, jäähoki, kelgutamine, bobisõit).

1992. aasta taliolümpiamängud olid XVI taliolümpiamängud, mis toimusid 8.–23. veebruarini 1992 Prantsusmaal Albertville'is Savoie (itaalia keeles Savoia) provintsi keskuses (Savoie hertsogi Charles Alberti järgi).

Osalenud riike: 64

Osalenud sportlasi: 1810 (neist 488 naist).

Suurim võistkond: USA - 182 sportlast.

Esmakordselt: Alžeeria, Bermuda, Brasiilia, Honduras, Horvaatia, Iirimaa, Sloveenia, Svaasimaa. Esmakordselt pärast 1964. aastat võistles Saksamaa ühendvõistkond. Eesti, Läti ja Leedu osalesid iseseisvate võistkondadega pärast 56 aastat. Endise Nõukogude Liidu vabariikide Venemaa, Ukraina, Valgevene, Kasahstani ja Usbekistani baasil moodustatud ühendvõistkond kandis SRÜ nime, esinedes olümpialipu all.

Spordialasid kavas: 8 (suusatamine, laskesuusatamine, kiiruisutamine, iluuisutamine, jäähoki, mäesuusatamine, kelgutamine, bobisõit).

1994. aasta taliolümpiamängud olid XVII taliolümpiamängud, mis toimusid 12. veebruarist 27. veebruarini 1994 Norras Lillehammeris.

Osalenud riike: 67. Esmakordselt: Armeenia, Bosnia-Hertsegoviina, Gruusia, Iisrael, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Samoa, Slovakkia, Trinidad ja Tobago, Tšehhi, Ukraina, Usbekistan, Valgevene, Venemaa. Osalenud sportlasi: 1737 (neist 520 naist). Suurim võistkond: USA - 154 sportlast. Väikseimad võistkonnad: Bermuda, Fidži, Brasiilia, Iisrael, Kõrgõzstan, Küpros, Luxembourg, Mehhiko, Mongoolia, Portugal, San Marino, Senegal, Türgi - üks sportlane. Spordialasid kavas: 8 (suusatamine, kiiruisutamine, iluuisutamine, mäesuusatamine, laskesuusatamine, jäähoki, bobisõit, kelgutamine).

1998. aasta taliolümpiamängud olid XVIII taliolümpiamängud, mis toimusid 7. veebruar- 22. veebruar 1998. aastal Jaapanis Naganos.

Osalenud riike: 72. Esmakordselt: Aserbaidžaan, Keenia, Makedoonia, Uruguai. Osalenud sportlasi: 2302 sportlast ja treenerit (sealhulgas 814 naist). Suurim võistkond: USA. Spordialasid kavas: 9 (suusatamine, laskesuusatamine,jäähoki, bobisõit, kelgutamine, kiiruisutamine, iluuisutamine, curling, mäesuusatamine).

2002. aasta taliolümpiamängud olid XIX taliolümpiamängud, mis toimusid 8.–24. veebruaril 2002. aastal Ameerika Ühendriikides Utah' osariigi pealinnas Salt Lake Citys. Osalenud riike: 78. See on talimängude uus rekord. Esmakordselt: Kamerun, Hong Kong, Nepaal, Tadžikistan, Tai. Osalenud sportlasi: 2 527. Suurim võistkond: USA (211). Spordialasid kavas: 15 (bobisõit, curling, iluuisutamine, jäähoki, kahevõistlus, kelgutamine, kiiruisutamine, laskesuusatamine, lumelauasõit, lühirajauisutamine, murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, skeleton, suusahüpped, vigursuusatamine). Deviis: "Light the Fire Within" (Süüta tuli iseendas!). Eesti riikidevahelises medaliarvestuses: 17. koht (1 + 1 + 1). Riikide esimesed taliolümpiavõitjad: Eesti - Andrus Veerpalu (12.02.2002, murdmaasuusatamise 15 km)

Andrus Veerpalu

1. koht (67 võistlejat) 15 km klassikastiilis (37:07.4)2. koht (61 võistlejat) 50 km klassikastiilis (2:06:44.5)9. koht (15 võistkonda) 4 × 10 km teatesõidus (1:36:07.0)

XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City • 8. - 24.02.2002 :

Jaak Mae

XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City • 8. - 24.02.2002 :

3. koht (67 võistlejat) 15 km klassikastiilis (37:50.8)9. koht (86 võistlejat) tagaajamisvõistluses (50:12.1)9. koht (15 võistkonda) 4 × 10 km teatesõidus (1:36:07.0)

XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City • 8. - 24.02.2002

Kristina Šmigun

7. koht (50 võistlejat) 30 km klassikastiilis (1:33:52.7)8. koht (60 võistlejat) 15 km ühisstardist vabastiilis (40:33.6)15. koht (73 võistlejat) tagaajamisvõistluses (25:48.6)25. koht (58 võistlejat) 1,5 km suusasprindis (3:20.94)katkestas (61 võistlejat) 10 km klassikastiilis

2006. aasta taliolümpiamängud toimusid 10. veebruarist 26. veebruarini 2006 Torinos (Itaalias).

Osalenud riike: 80. Osalenud sportlasi: 2663 (1642 meest ja 1021 naist). Suurim võistkond: USA (211 sportlast). Esmakordselt osalesid: Albaania, Alžeeria, Etioopia, Madagaskar.Spordialasid kavas: 15 (bobisõit, curling, iluuisutamine, jäähoki, kahevõistlus, kelgutamine, kiiruisutamine, laskesuusatamine, lumelauasõit, lühirajauisutamine, murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, skeleton, suusahüpped, vigursuusatamine).

12. Veebruar 2006 Naiste 7,5 km klassikalises + 7,5 km vabatehnikas sõidu võitis Kristina Šmigun.

16. Veebruar 2006 Naiste murdmaasuusatamise 10 km klassikalises stiilis võitis Kristina Šmigun.

Andrus VeerpaluXX taliolümpiamängud, Torino • 10. - 26.02.2006:

1. koht (99 võistlejat) 15 km klassikastiilis (38:01.3)8. koht (16 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus (+1:38.1)

2010. aasta taliolümpiamängud on XXI taliolümpiamängud. Need toimuvad 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 Vancouveri linnas Kanadas.

Eesti sportlaste osalemine

Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova

Laskesuusatamises: Eveli Saue, Dimitri Borovik, Roland Lessing, Janno Prants, Indrek Tobreluts, Priit Viks

Murdmaasuusatamises: Kristina Šmigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Timo Simonlatser

Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja

Suusahüppetes: Ilmar Pärn