seos mulla degradeerumisprotsesside, mullasõbralike ......erosiooni aga süvendab ja kiirendab...

1Teabeleht nrSäästev põllumajandus ja mulla kaitsmineSissejuhatus

Seos mulla degradeerumisprotsesside, mullasõbralike põllumajandustavade ja

mullaga seotud poliitikameetmete vahel

P(Allikas: Geertrui Louwagie)

(Allikas: Geertrui Louwagie)

õllumajanduseks kasutatakse suurt osa Euroopa maa-alast. Seetõttu on

põllumajandusel oluline roll loodusvarade ja kultuurmaastike säilitamisel ning see on maapiirkondades toimuva muu inimtegevuse eeltingimus. Talupidamine on läbi sajandite aidanud kaasa mitmekesiste maastike ning kasvu- ja elupaikade tekkele ning püsimisele. Põllumajandustavad võivad aga avaldada keskkonnale ka kahjulikku mõju. Ebasobivate põllumajandustavade kasutamine võib kaasa tuua mulla degradeerumise, mulla, vee ja õhu saastumise, kasvu- ja elupaikade killustatuse ning eluslooduse kadumise.

Tunnistades põllumajanduslikust maakasutusest tulenevaid keskkonnaprobleeme, on Euroopa Parlament palunud Euroopa Komisjonil ellu viia katseprojekti „Säästev põllumajandus ja mulla kaitsmine lihtsustatud viljelusmeetodite kaudu” (SoCo). Projekti korraldab põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat koostöös Teadusuuringute Ühiskeskusega.

Käesolev teabeleht on esimene teabeleht kümneosalisest sarjast, milles võetakse kokku SoCo projekti peamised järeldused. Kolm teabelehte keskenduvad mulla degradeerumisprotsessidele, kolm mullasõbralikele põllumajandustavadele ja kolm mullaga seotud poliitikameetmetele. Käesolevas teabelehes kirjeldatakse eri teabelehtedes käsitletud teemade seost (teabeleht nr 1).

Muld koosneb mineraalosakestest, veest, õhust ja orgaanilisest ainest, mis sisaldab ka

Teabeleht nr 1: Seos mulla degradeerumisprotsesside, mullasõbralike põllumajandustavade ja mullaga seotud poliitikameetmete vahel

Põllumajandustavade mõjud (positiivsed/negatiivsed) mulla

degradeerumisprotsessidele, seotud keskkonnaküsimustele ja majandusele

ning nende edendamine heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste

nõude, põllumajanduse keskkonnatoetuste või mõlema kaudu.

Legend: *: kuulub säästva põllumajanduse põllumajandustavade kogumi hulka; +: täheldatud positiivne mõju; -: täheldatud negatiivne mõju; [x]:

eeldatav mõju; (x) piiratud (nt lühiajaline) või kaudne mõju; tühi väli: andmed puuduvad; : edendatakse heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste nõude kaudu; : edendatakse põllumajanduse keskkonnatoetuste kaudu;

: edendatakse nii heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste nõude kui ka põllumajanduse keskkonnatoetuste kaudu.

(Allikas: Stephan Hubertus Gay)

elusorganisme. See on keeruline, dünaamiline ja elav loodusvara, millel on palju elutähtsaid funktsioone: toidu ja muu biomassi tootmine ning ainete, sealhulgas vee, süsiniku ja lämmastiku säilitamine, filtreerimine ja muundamine. Muld on ka kasvu- ja elupaik ning genofond; see on inimtegevuse, maastike ja pärandi aluspind ning varustab meid toormaterjaliga.

Muld degradeerub mitmel viisil. Osa neist protsessidest on tihedalt seotud põllumajandusega: veest, tuulest ja maaviljelusest tulenev erosioon; mulla tihenemine; mulla orgaanilise süsiniku sisalduse ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine; sooldumine ja naatriumi kuhjumine ning mulla saastumine (raskemetallide ja pestitsiidide

või liigsete nitraatide ja fosfaatide tõttu). Sarja kuuluvates teabelehtedes vaatleme täpsemalt vee-erosiooni ja mulla tihenemist (teabeleht nr 2), mulla orgaanilise aine sisalduse vähenemist (teabeleht nr 3) ning sooldumist ja naatriumi kuhjumist (teabeleht nr 4). Esitatakse ka seosed teiste degradeerumisprotsesside ja keskkonnaküsimustega (nt vee kvaliteet, bioloogiline mitmekesisus või maastik).

Mulla degradeerumisprotsessid osutavad sellele, et mulla kvaliteeti on vaja kaitsta, hoida ja parandada. Mulla omadused ja mulda kujundavad tegurid, nagu kliima, maakasutus või mullaharimine, määravad mulla degradeerumise ulatuse. Teatavad põllumajandussüsteemid ja -tavad on suunatud ühele või enamale mulla

Mulla degradeerumisprotsess Seotud keskkonnaküsimused

Majandus

Vee-erosioon Mulla tihenemine

Orgaanilise aine sisalduse vähenemine

Sooldumine / naatriumi kuhjumine

Vee kvaliteet Kasvuhoonegaaside heideBioloogiline

mitmekesisus

Säästev põllumajandus

Künnita või vähendatud mullaharimine*

-/+ + + -/+ -/+ [+] -/+

Haljasväetistaimed* + [+] + + + [+] +

Külvikorrad* + + + + (+) + +

Mullasõbralikud maaviljelustavad

Segaviljelus + + + + + -/+

Süvakobestamine (+) (+) -/+

Horisontaalpõllundus +

Mullasõbralikud infrastruktuuri elemendid

Puhveralad + [+] [+] + + -/+

Terrassid + [+] -

1Säästev põllumajandus ja mulla kaitsmineSissejuhatus Teabeleht nr

degradeerumisprotsessile ja võivad aidata mullavarusid paremini kaitsta ja hoida. Selliseid tavasid kirjeldatakse teabelehtedes, mis käsitlevad säästvat põllumajandust (teabeleht nr 5), mullasõbralikke maaviljelustavasid (teabeleht nr 6) ja põllumajandusettevõtete infrastruktuuri elemente (teabeleht nr 7).

Poliitikakujundajad võivad otsustada teatavaid põllumajandustavasid (või -süsteeme) asjakohase poliitika kaudu toetada või muuta need isegi kohustuslikuks. Ühisel põllumajanduspoliitikal on mulla degradeerumisprotsesside ärahoidmisel ja leevendamisel oluline roll. Seda teemat täpsustatakse teabelehtedes, milles käsitletakse nõuet hoida põllumajandusmaa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes

(teabeleht nr 8), põllumajanduse keskkonnameetmeid (teabeleht nr 9) ja nõuandeteenuseid (teabeleht nr 10).

Mulla degradeerumisprotsessid, mullasõbralikud põllumajandustavad (või -süsteemid) ning mullaga seotud poliitikameetmed on omavahel seotud. Järgmises tabelis antakse ülevaade sarja teistes teabelehtedes kirjeldatud seostest. Esile on toodud mullasõbralike põllumajandustavade mõjud keskkonnale ja majandusele. Lisateavet leiate teabelehtedest nr 2–9.

Lisalugemisthttp://soco.jrc.ec.europa.eu

Mulla degradeerumisprotsess Seotud keskkonnaküsimused

Majandus

Vee-erosioon Mulla tihenemine

Orgaanilise aine sisalduse vähenemine

Sooldumine / naatriumi kuhjumine

Vee kvaliteet Kasvuhoonegaaside heideBioloogiline

mitmekesisus


Künnita või vähendatud mullaharimine*

-/+ + + -/+ -/+ [+] -/+

Haljasväetistaimed* + [+] + + + [+] +

Külvikorrad* + + + + (+) + +

Mullasõbralikud maaviljelustavad

Segaviljelus + + + + + -/+

Süvakobestamine (+) (+) -/+

Horisontaalpõllundus +

Mullasõbralikud infrastruktuuri elemendid

Puhveralad + [+] [+] + + -/+

Terrassid + [+] -

Teabeleht nr 1: Seos mulla degradeerumisprotsesside, mullasõbralike põllumajandustavade ja mullaga seotud poliitikameetmete vahel

Mai 2009

© Euroopa ühendused 2009. Allikale viitamisel on reprodutseerimine lubatud.

Teabeleht põhineb projekti „Säästev põllumajandus ja mulla kaitsmine” (SoCo) järeldustel. See on osa kümneosalisest sarjast, milles käsitletakse projekti kolme põhiteemat. Teabelehtedes käsitletakse järgmisi teemasid:

– Sissejuhatus: – Teabeleht nr 1: Seos mulla degradeerumisprotsesside, mullasõbralike põllumajandustavade ja

mullaga seotud poliitikameetmete vahel;

– Mulla degradeerumisprotsessid: – Teabeleht nr 2: Vee-erosioon ja mulla tihenemine; – Teabeleht nr 3: Orgaanilise aine vähenemine; – Teabeleht nr 4: Sooldumine ja naatriumi kuhjumine;

– Mullasõbralikud põllumajandussüsteemid ja -tavad: – Teabeleht nr 5: Säästev põllumajandus; – Teabeleht nr 6: Mullasõbralikud maaharimistavad; – Teabeleht nr 7: Põllumajandustootmise mullasõbralik infrastruktuur;

– Mullaga seotud poliitikameetmed: – Teabeleht nr 8: Nõue hoida maa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes; – Teabeleht nr 9: Põllumajandlikud keskkonnameetmed; – Teabeleht nr 10: Nõuandeteenused.

Kõiki SoCo projekti teabelehti ja aruandeid saab alla laadida aadressil: http://soco.jrc.ec.europa.eu.

Euroopa KomisjonPõllumajandus ja maaelu areng

Säästev põllumajandus ja mulla kaitsmineMulla degradeerumisprotsessid Teabeleht nr 2

Vee-erosioon ja mulla tihenemineMis on erosioon?

Erosioon on mulla kadu. Vihmapiisad eraldavad mullale langedes mullaosakesi. Selle protsessi

ulatus sõltub vihmapiiskade suurusest ja langemise kiirusest. Maismaad mööda kulgev veevoog

kannab seejärel eraldatud mullaosakesed eemale. Mõningad osakesed täidavad mullas

esinevad tühimikud, tihendades pinnast. Erosioon tekib, kui sademete hulk on suurem kui mulla

veeläbilaskevõime.

Mis on mulla tihenemine?Pinnasele surve avaldamisel toimub tihenemine. See muudab mulla omadusi, nt poorsust ja läbilaskevõimet. Pooride ühendused katkevad ning gaasi ja vee liikumine läbi mulla on takistatud. Selle tagajärjel väheneb vee ja hapniku kättesaadavus. Juurte kasv pidurdub.

Miks on erosiooni ja tihenemise vastu võitlemine oluline?Erosiooni tõttu kaob muld palju kiiremini, kui seda tekkeprotsesside kaudu asemele toota jõutakse. Pindmise mullakihi kadu vähendab viljakust, mille tagajärjeks on väiksem saak. Edasikantud muld suurendab ka veeteede saastumist ja mudastumist.

Mulla tihenemise tõttu väheneb mulla võime hoida vett ja varustada taimejuuri hapnikuga. Kui mulla veehoidmisvõime on väiksem, väheneb saak, suureneb vee äravool ja mullal on suurem oht erodeeruda.

Mis põhjustab erosiooni ja tihenemist?Vee-erosioon on looduslik protsess; selle peamised ajendid on tugev vihmasadu, topograafia, orgaanilise aine väike sisaldus mullas, taimkatte osakaal ja liik. Erosiooni aga süvendab ja kiirendab inimtegevus, nagu ebasobivad viljelusmeetodid ja -tavad, hüdroloogiliste tingimuste muutumine, raadamine ja maa marginaliseerumine või harimata jätmine.

Tihenemise peamine põhjus on ebasobiv maakasutus. Mõningad näited selle kohta on kariloomade liiga suur arv maa-ala jaoks, raskete masinate ebasobiv kasutamine põllumajanduses ning põllu kündmine, kui see on liiga märg. Märg muld ei ole raskusele vastupidamiseks piisavalt tugev ja see põhjustab tihenemist.

(Allikas: Agenzia per i Servizi nel Settore Agroalimentare delle Marche, Itaalia)

(Allikas: Stephan Hubertus Gay)

Vahemeres sisemaa erodeerunud põldudelt kandunud mullaosakeste sette esinemine (Itaalia) (Allikas: Agenzia per i Servizi nel Settore Agroalimentare delle Marche, Itaalia)

Näide vee-erosioonist ja sette ümberpaiknemisest nõlvade ääres (Allikas: Soil Atlas of Europe)

Kaardil on näidatud, kui suur on vee-erosiooni oht Euroopa Liidu 27 liikmesriigis0 250 500 1 000 1 500 2 000

km

0 - 0.50.5 - 11.0 - 2.02.0 - 5.05.0 - 10.010.0 - 20.020.0 - 50.0>50

Erosioonioht(tonni hektari kohta aastas)

Küpros

Millist kahju erosioon tekitab?Vee-erosioonist tulenev

paikkondlik kahjuVee-erosioonist tulenev

paigaväline kahju• Orgaanilise aine kadu• Mulla struktuuri degradeerumine• Pinnase tihenemine• Vee infiltreerumise vähenemine•Põhjavette jõudva vee

vähenemine• Mulla kadu pinnasel• Toitainete kadu• Mulla jämeda fraktsiooni

suurenemine• Nirede ja uurete teke• Taimede väljajuurimine• Mulla viljakuse vähenemine

• Vee saastumine• Vee eutrofeerumine• Üleujutused•Infrastruktuuri

kinnimattumine• Äravoolusüsteemide

ummistumine•Vooluveekogude kuju

muutumine• Veeteede ja sadamate

mudastumine

Esinemine ja ulatus

Hinnanguliselt esineb vee-erosiooni 115 miljonil hektaril, mis on kaheksandik Euroopa kogu maa-alast, ning tuuleerosiooni 42 miljonil hektaril. Eriti soodsad on erosiooni esinemiseks Vahemere maad, kui pärast pikka kuivaperioodi sajab tugevat vihma.

Tihenemine ohustab väga suurel määral hinnanguliselt kolmandikku Euroopa mulla aluskihist ja mõõdukalt viiendikku mulla aluskihist. Soodumus tihenemiseks sõltub mulla lõimisest; soodumus suureneb järgmiselt: liiv (soodumus on kõige väiksem) – liivsavine liiv – liivane liivsavi – liivsavi – savine liivsavi – liivsavine savi – savi (soodumus looduslikuks tihenemiseks on kõige suurem).

Teabeleht nr 2: Vee-erosioon ja mulla tihenemine


This map shows the natural susceptibility of agricultural soils to compaction if they were to be exposed to compaction. The evaluation of the soil’s natural susceptibility is based on the creation of logical connections between relevant parameters (pedotransfer rules). The input parameters for these pedotransfer rules are taken from the attributes of the European soil database, e.g. soil properties: type, texture and water regime, depth to textural change and the limitation of the soil for agricultural use. Besides the main parameters auxiliary parameters have been used as impermeable layer, depth of an obstacle to roots, water management system, dominant and secondary land use. It was assumed that every soil, as a porous medium, could be compacted.

0 500 1 000 1 500 2 000250km

Natural susceptibility

to compaction

No soil

Low

Medium

High

Very high

No evaluation

Spatial coverage: 27 Member States of the European Union where data available

Pixel size: 1 kmProjection: ETRS89 Lambert Azimuthal Equal Area

Input data - sourceSoil data - European Soil Database v2Land use - CORINE Land Cover 2000

MAP INFORMATION

© European Communities, 2008

Beata Houšková, European Commission, Institute of Environment and Sustainability, Land Management and Natural Hazards Unit, Ispra, Italy. Email: [email protected]

Digital datasets can be downloaded fromhttp://eusoils.jrc.ec.europa.eu/

For more information:

BIBLIOGRAPHIC INFORMATION

Author: Beata Houšková

0 250 500 1 000 1 500 2 000km

Suhkrupeedi kombain (Allikas: Soil Atlas of Europe)

Tallatud muld (Allikas: Soil Atlas of Europe)

Kaardil on kujutatud muldade loomulikku soodumust tihenemiseks 27 liikmesriigis

Muld puudub

Väike

Keskmine

Suur

Väga suur

Hinnang puudub

Loomulik soodumus tihenemiseks

Küpros

Seosed teiste mulla degradeerumisprotsesside ja/või keskkonnaküsimustegaMulla vastupanuvõime erosiooni tekitavatele ilmastikutingimustele (nt tuul, vihm, vooluvesi) sõltub peamiselt selle lõimisest ja orgaanilise aine sisaldusest, mis mõjutavad mulla võimet hoida vett ja moodustada agregaate ehk sõmeraid. Erosiooni korral vähendab mulla pindmise kihi kadu mulla viljakust ja saastab veeökosüsteemi. Mulla viljakuse vähenemine ja struktuuri lagunemine viivad lõppkokkuvõttes kõrbestumiseni.

Mulla tihenemine võib esile kutsuda või kiirendada teisi mulla degradeerumisprotsesse, näiteks erosiooni või maalihkeid. Tihenemine vähendab infiltreerumist, mis suurendab nõlvadel vee äravoolu. Väikse läbilaskvusega kiht suurendab võimalust, et mulla pealmine kiht küllastub veest ja muutub seetõttu raskemaks. Tekib oht, et pealiskiht lihkub ja tekitab maalihkeid. Tasandikel võib tihenemine põhjustada liigniiskust, mille tagajärjel hävivad agregaadid ja tekib koorik. Mulla struktuuri parandab mulla orgaaniline aine, mis vähendab mulla soodumust tihenemiseks, erosiooniks ja maaliheteks.

Lisalugemisthttp://soco.jrc.ec.europa.euhttp://eusoils.jrc.ec.europa.eu/projects/soil_atlas/

Mai 2009









Teabeleht nr 2: Vee-erosioon ja mulla tihenemine



Orgaanilise aine vähenemine

Rohke orgaanilise ainega muld (Allikas: Soil Atlas of Europe)

Mis on orgaanilise aine vähenemine?Mulla orgaaniline aine hõlmab kõiki mulla elusorganisme ning surnud organismide erinevas lagunemisastmes jäänuseid. Orgaanilise süsiniku sisaldus mullas koosneb süsinikku sisaldavate liht- ja liitainete heterogeensetest segudest. Orgaanilise aine allikad on põllukultuuride jäägid, loomasõnnik ja haljasväetistaimed, kompost ja muud orgaanilised materjalid. Orgaanilise aine vähenemist põhjustab kõdunevate organismide koguse vähenemine või kõdunemise kiirenemine, mis tuleneb looduslike või inimtegevusest tingitud tegurite muutumisest. Orgaanilist ainet peetakse terve mulla elutähtsaks koostisaineks; selle sisalduse vähenemise tagajärjel muld degradeerub.

Miks on mulla orgaaniline aine/süsinik oluline?Mulla orgaaniline aine on mullafauna toiduallikas ning see suurendab mulla bioloogilist mitmekesisust, toimides mulla toitainete, nagu lämmastiku, fosfori ja väävli varamuna; see on mullaviljakuse peamine tegur. Mulla orgaaniline süsinik mõjub soodsalt mullastruktuurile, parandades füüsilist keskkonda, et juured saaksid läbi mulla tungida.

Orgaaniline aine imab vett ning suudab hoida oma kaalust kuus korda rohkem vett, mistõttu on see looduslikult kuivas ja liivases mullas taimestiku ellujäämiseks hädavajalik allikas. Orgaanilist ainet sisaldavatel muldadel on parem struktuur, mis parandab vee imandumist ning vähendab mulla soodumust tihenemiseks, erosiooniks, kõrbestumiseks ja maaliheteks.

Muld sisaldab kogu maailmas kokku kaks korda rohkem süsinikku, kui seda leidub atmosfääris, ja kolm korda rohkem, kui seda leidub taimkattes. Euroopa mullad on tohutud süsinikuvaramud, sisaldades ligikaudu 75 miljardit tonni orgaanilist süsinikku. Mulla orgaanilise aine lagunemisel eraldub atmosfääri süsinikdioksiidi (CO2); orgaanilise aine moodustumisel aga kõrvaldatakse atmosfäärist CO2.

Mis põhjustab orgaanilise aine vähenemist?Orgaanilise aine sisaldust mullas mõjutab peamiselt kliima, mulla lõimis, vesi, maakasutus ja taimkate.

KliimaOrgaaniline aine laguneb kiiremini kõrgematel temperatuuridel, nii et soojemas kliimas sisaldavad mullad tavaliselt vähem orgaanilist ainet kui jahedamas kliimas.

Mulla lõimisPeeneteralised mullad sisaldavad tavaliselt rohkem orgaanilist ainet kui jämedateralised mullad; need seovad paremini toitaineid ja vett, pakkudes seeläbi taimede kasvuks paremaid tingimusi. Jämedateraline muld on paremini õhutatud ning mullas sisalduv hapnik kiirendab orgaanilise aine lagunemist.

Mulla veevarud (vee äravool)Mida märjem on muld, seda vähem sisaldab see orgaanilist ainet lagundavat hapnikku ning selle mõjul orgaaniline aine akumuleerub.

Maakasutus (harimine)Maaharimisel seguneb muld hapnikuga ja mulla keskmine temperatuur tõuseb. Selle tulemusena kiireneb orgaanilise aine lagunemine. Orgaanilist ainet vähendab ka erosioon, mis uhub ära mulla pindmise kihi ja huumuse. Üldiselt saab muld kultuurtaimedest vähem orgaanilist ainet kui looduslikust taimkattest.

TaimkateJuured toodavad mullas olulise osa orgaanilisest ainest. Rohumaade taimkattel on sügavale ulatuvad juured, mis kõdunevad sügaval mullas. Metsamuld seevastu sõltub orgaanilise aine saamisel peamiselt pindmise risu kõdunemisest. Põllukultuurid toodavad rohkem maapealset biomassi kui juuri. Orgaanilise aine tekkimine põllumaade mullas sõltub maaharimistavadest, sealhulgas sellest, kas põllukultuuride jäägid koristatakse või jäetakse põllule.

Esinemine ja ulatusHiljutised suundumused maakasutuses ning kliimamuutused on kaasa toonud mulla orgaanilise süsiniku sisalduse vähenemise ulatuses, mis vastab 10 %-le kogu Euroopa fossiilkütuste heitmetest. Üldiselt on soojas ja kuivas kliimas mullad väikse orgaanilise süsiniku sisaldusega ning jahedamas ja niiskemas kliimas suurema orgaanilise süsiniku sisaldusega. Peaaegu pool Euroopa muldadest on väikse orgaanilise aine sisaldusega – peamiselt Lõuna-Euroopas, kuid ka teatavates piirkondades Prantsusmaal, Ühendkuningriigis ja Saksamaal.

Näide mullas sisalduva orgaanilise süsiniku ruumilisest varieeruvusest (Allikas: Soil Atlas of Europe)

Teabeleht nr 3: Orgaanilise aine vähenemine

Säästev põllumajandus ja mulla kaitsmineMulla degradeerumisprotsessid Teabeleht nr

This map shows the actual carbon content of mineral soils in agricultural areas. The actual soil organic carbon content (Act SOC) refers to the amount of carbon (kg/m2 or t C/ha) derived by pedotransfer rule for the Soil Typological Units. The Act SOC (in %) is calculated from the equation: The pedotransfer rule (Jones et al. , 2004) provides its results in four classes: very low < 1.0 %, Low 1.1-2.0 %, medium 2.1-6.0 % and high > 6 %. The actual amount of soil organic carbon (kg/m2 or t C/ha) can then be calculated for each within a bioclimatic region using Act SOC = C*BD*Depth*(1-Frag), where C is the percentage of SOC content, BD is the bulk density of soil (in kg/m3 or t/ha), Depth is the thickness of a soil layer (in m) and, (1-Frag) is the content of stones (in %).

0 500 1 000 1 500 2 000250km

in t C/ha

< 20

21 - 40

41 - 60

61 - 80

81 - 100

101 - 200

201 - 400

> 400

Spatial coverage: 27 Member States of the European Union where data available

Pixel size: 1 kmProjection: ETRS89 Lambert Azimuthal Equal Area

Input data - sourceSoil data - European Soil Database v2Land use - CORINE Land Cover 2000Climatic areas - Soil regions map of Europe

MAP INFORMATION

© European Communities, 2008

Vladimir Stolbovoy, European Commission, Institute of Environment and Sustainability, Land Management and Natural Hazards Unit, Ispra, Italy. Email: [email protected]

Digital datasets can be downloaded fromhttp://eusoils.jrc.ec.europa.eu/

For more information:

BIBLIOGRAPHIC INFORMATION

Authors: Vladimir Stolbovoy, Brechje Maréchal

3

Seosed teiste mulla degradeerumisprotsesside ja keskkonnaküsimustegaMullas sisalduva orgaanilise süsiniku kadu võib piirata mulla võimet anda taimedele tugevaks kasvuks toitaineid. See võib tuua kaasa saagi vähenemise ja mõjutada toiduga kindlustatust. Vähem orgaanilist süsinikku tähendab ka vähem toitu mullas leiduvatele elusorganismidele, mistõttu väheneb mulla bioloogiline mitmekesisus.

Mulla orgaanilise aine kadu vähendab mulla veeläbilaskevõimet, mille tagajärjeks on suurem äravool ja erosioon. Erosioon omakorda vähendab orgaanilise aine sisaldust, uhtudes ära viljaka pindmise kihi. Poolkuivades tingimustes võib see põhjustada isegi kõrbestumist.

Kaardil on kujutatud põllumajandusmaa tegelikku orgaanilise süsiniku sisaldust 27 liikmesriigis

Prognooside järgi kiirendab globaalne soojenemine orgaanilise aine lagunemist, mille tagajärjel eraldub rohkem CO2 ja süvenevad kliimamuutused. Seetõttu võib kõrbestumine levida põhjapoolsetele aladele. Süsinikuvarudest, mis säilivad külmades ja niisketes ilmastikutingimustes, eraldub soojemates tingimustes atmosfääri olulisel hulgal CO2 ja metaani (CH4). Sama juhtub märgalade kuivendamisel või turba kaevandamisel. Kui Euroopa allesjäänud turbarabade kuivendamist jätkataks, vabaneks näiteks igal aastal 30 miljonit tonni süsinikku, mis on sama palju, kui tekiks 40 miljonist lisaautost Euroopa teedel.

Lisalugemisthttp://soco.jrc.ec.europa.euhttp://eusoils.jrc.ec.europa.eu/projects/soil_atlas/

0 250 500 1 000 1 500 2 000km

400

TTonni C/ha

Küpros

Mai 2009









Teabeleht nr 3: Orgaanilise aine vähenemine



Mis on sooldumine ja naatriumi kuhjumine?

Sooldumine on vees lahustuvate soolade akumuleerumine mullas. Sellised soolad on kaalium

(K+), magneesium (Mg2+), kaltsium (Ca2+), kloriid (Cl-), sulfaat (SO42-), karbonaat (CO32-), vesinikkarbonaat

(HCO3-) ja naatrium (Na+). Naatriumi akumuleerumist nimetatakse ka naatriumi kuhjumiseks. Soolad

lahustuvad ja liiguvad vees. Kui vesi aurustub, jääb järele sool.

Esmane sooldumine hõlmab soola akumuleerumist looduslike protsesside kaudu algmaterjali või põhjavee

suure soolasisalduse tõttu. Teisest sooldumist põhjustab inimsekkumine, nagu ebasobivad niisutustavad, näiteks soolarikka niisutusvee

kasutamine ja/või ebapiisav drenaaž.

Sooldumine ja naatriumi kuhjumine

Liigsest naatriumist põhjustatud mullastruktuuri kahjustus

(Allikas: Soil Atlas of Europe)

Miks on sooldumise ja naatriumi kuhjumise vastu võitlemine oluline?Soolade (eeskätt naatriumsoolade) akumuleerumine on ökosüsteemide üks peamisi füsioloogilisi ohte. Sool takistab taimede arengut, piirates toitainete omandamist ja halvendades taimedele kättesaadava vee kvaliteeti. See mõjutab mullaorganismide ainevahetust, mille tagajärjel väheneb järsult mullaviljakus. Mulla kõrge soolasisaldus soodustab taimede närbumist nii osmootse rõhu suurenemise kui ka soolade toksilise mõju tõttu.

Liigne naatrium hävitab mulla struktuuri, mis hapnikupuuduse tõttu ei suuda enam loomi elus hoida ega taimekasvu toetada.

Sooldumine vähendab mulla süvakihtide läbilaskevõimet, mille tagajärjel muutub maa harimiseks kõlbmatuks.

PõhjusedMullas soolade liigset akumuleerumist põhjustavad tegurid võivad olla kas looduslikud või inimtegevusest tulenevad.

Sooldumist või naatriumi kuhjumist põhjustavad keskkonnategurid (looduslikud tegurid): • geoloogilised sündmused, mis võivad suurendada soola sisaldust põhjavees ja seeläbi mullas; • looduslikud tegurid, mis võivad juhtida soolarikka põhjavee ülespoole, kas maapinna lähedale või

põhjaveepinnast kõrgemale jäävatesse kihtidesse;

• põhjavee imbumine merepinnast madalamatele aladele, st väikemadalikele, kus äravool puudub või on piiratud;

• vooluvesi piirkondadest, kus geoloogilised substraadid eraldavad palju soolasid; • tuul, mis võib rannikualadel puhuda mõõdukas koguses soola sisemaale.

Mulla soolasust mõjutavad looduslikud tegurid on kliima, mulla algmaterjal, pinnakate, taimkatte liik ja topograafia.

Inimtegevusest tulenevad tegurid, mis võivad põhjustada sooldumist või naatriumi kuhjumist: • niisutamine soolarikka veega; • inimtegevusest tulenev põhjavee taseme tõus (filtreerumine vooderdamata kanalitest ja hoidlatest,

niisutusvee ebaühtlane jaotumine, kehvad niisutustavad, ebasobiv drenaaž); • väetiste ja muude ainete kasutamine, eeskätt juhul, kui intensiivses põllumajanduslikus kasutuses

maa on väikese läbilaskvusega ja piiratud leostumisvõimalustega; • soolarikka reovee kasutamine niisutamisel; • soolarikka reovee juhtimine mulda; • mulla saastamine soolarikka vee ja tööstuse kõrvalsaadustega.

Inimtegevusest tulenevatest teguritest avaldavad kõige tugevamat mõju maakasutus, põllumajandussüsteemid, maaharimine ja maa kvaliteedi halvenemine. Sooldumist põhjustavad nii ebasobivad niisutustavad (nt soolarikka niisutusvee kasutamine) kui ka ebapiisav drenaaž.

Sooldumine ja naatriumi kuhjumine on tihti seotud niisutatavate aladega, kus sademeid on vähe ja aurumine on suur või kus mulla lõimise omadused takistavad soolade mullast väljauhtumist, mille tagajärjel kuhjuvad need pindmistes kihtides. Olukorda halvendab märkimisväärselt niisutamisel kõrge soolasisaldusega vee kasutamine.

Rannikualadel võib sooldumine olla seotud põhjavee liigtarbimisega, mis tuleneb linnade, tööstuse ja põllumajanduse järjest kasvavast nõudlusest. Põhjavee liigtarbimine võib alandada normaalset põhjavee taset ja tuua kaasa merevee sisseimbumise.

Soola ladestumine mullaprofiilis (Ungari) (Mollic Solonetz - World Reference Base for Soil Resources 2006) (Allikas: Gergely Tóth)

Esinemine ja ulatusSooldumine on üks kõige levinum mulla degradeerumisprotsesse Maal. Euroopas leidub sooldunud mulda Ungaris, Rumeenias, Kreekas, Itaalias ja Pürenee poolsaarel. Põhjamaades võib paikkondlikku sooldumist põhjustada soola kasutamine teedel jää tõrjumiseks.

Mulla sooldumine mõjutab ELis hinnanguliselt 1–3 miljonit hektarit maad. Seda peetakse kõrbestumise üheks peamiseks põhjuseks ning seetõttu on see tõsine mulla degradeerumise vorm. Temperatuuri tõustes ja sademete vähenedes, mis on olnud iseloomulik viimaste aastate kliimale, muutub sooldumise probleem Euroopas järjest rängemaks.

Teabeleht nr 4: Sooldumine ja naatriumi kuhjumine


This map shows the occurrence of salt affected areas and potentially salt affected areas in agricultural areas on a scale of 1:1 000 000. To produce an overview of most significant salt-affected regions the most appropriate is to use 3 main classes (saline soils, sodic or alkali soils and potentially salt-affected soils).

0 500 1 000 1 500 2 000250km

Occurrence of salinisation/

sodification

Saline >50 % of the area

Sodic >50 % of the area

Saline 50 % piirkonnastSoolaga küllastunud

Mai 2009









Teabeleht nr 4: Sooldumine ja naatriumi kuhjumine


Säästev põllumajandus ja mulla kaitsmineMullasõbralikud põllumajandussüsteemid ja -tavad Teabeleht nr 5


Mis on säästev põllumajandus ja miks on see kasulik?Säästev põllumajandus hõlmab järgmiste täiendavate põllumajandustavade kogumit: • mulla minimaalne häirimine (künnita või vähendatud mullaharimine), et kaitsta mulla struktuuri ja mul-

lafaunat ning säilitada orgaanilist ainet; • mulla pidev kate (haljasväetistaimed, jäägid ja multš), et kaitsta mulda ja tõrjuda umbrohtu; • mitmekesised külvikorrad ja segaviljelus, mis mõjub soodsalt mulla mikroorganismidele ning kahjuli-

kult taimekahjuritele, umbrohule ja haigustele.

Säästva põllumajanduse eesmärk on suurendada põllumajanduslikku tootmist, optimeerides põllumajandusressursside kasutamist ja vähendades maa kvaliteedi ulatuslikku halvenemist mulla-, vee- ja bioloogiliste ressursside ning väliste sisendite integreeritud kasutamise kaudu. Mehaaniline harimine asendatakse mulla bioloogilise segamisega, mis tähendab, et mullaharimise ja mulla toitainete tasakaalustamise ülesandeid täidavad mulla mikroorganismid, juured ja muu mullafauna. Mullaviljakuse (toitained ja vesi) eest hoolitsetakse mulla katmise, külvikordade ja umbrohutõrje kaudu.

Maaharimisel kasutatav ketasäke (Saksamaa) (Allikas: Stephan Hubertus Gay)

RakendamineSäästvat põllumajandust rakendatakse tavaliselt järgmistes etappides, millest igaüks kestab kaks või enam aastat. • Esimene etapp. Kündmine lõpetatakse ja

selle asemel kasutatakse künnita või vähen-datud mullaharimise meetodeid. Vähemalt kolmandik mullapinnast peab jääma kae-tuks põllukultuuride jääkidega, ning pärast põhikultuuri koristamist tuleks külvata hal-jasväetistaimed. Kasutatakse ketas-, piik- ja rootoräkkeid (künnita harimise korral otse-külvikuid). Saak võib väheneda.

• Teine etapp. Tänu jääkide loomulikul lagu-nemisel saadavale orgaanilisele materjalile paranevad looduslikul teel mullatingimused ja -viljakus. Umbrohi ja kahjurid kipuvad vo-hama ja nende tõrjeks tuleb kasutada kas keemilisi või muid vahendeid.

• Kolmas etapp. Viljelustava (külvikordi) võib mitmekesistada. Üldine tootmine muutub üha stabiilsemaks.

• Neljas etapp. Põllumajandustootmine saa-vutab tasakaalu ja saak võib traditsiooniliste tootmisviisidega võrreldes paraneda. See vähendab vajadust kasutada umbrohu ja kahjurite tõrjeks või viljakuse tõstmiseks ke-mikaale.

Põllumajandustootjad vajavad iga etapi vallas koolitust. Kogemused põlluharimises võivad suureneda, kuid saak ja kasum võivad olla lühikeses perspektiivis väiksemad. See tootmisviis ei sobi tihenenud mullale, mida võib olla vaja enne kobestada.

PlussidSäästva põllumajanduse rakendamisel on palju eeliseid, millest osa ilmneb tootmise stabiliseerumisel (suurem saak, bioloogiline mitmekesisus jms). • Paraneb nii orgaanilise süsiniku varu, bio-

loogiline aktiivsus, maapealne ja maasisene bioloogiline mitmekesisus kui ka mullastruk-tuur. Suurema bioloogilise aktiivsuse tule-musena moodustuvad mullas hästi seostu-nud, peamiselt vertikaalsed makrobiopoorid, mis suurendavad vee infiltreerumist ja mulla vastupanuvõimet tugevale kokkusurumise-le. Vähendatakse oluliselt mulla degradee-rumist, eeskätt mulla erosiooni ja äravoolu, tänu millele suureneb tihti saak. Väiksem mulla ja toitainete kadu koos pestitsiidide kii-rema lagunemise ja suurema adsorptsioo-niga (tulenevalt suuremast orgaanilise aine sisaldusest ja bioloogilisest aktiivsusest) parandab ka vee kvaliteeti. Süsinikdioksiidi (CO2) eraldumine väheneb, kuna masinaid kasutatakse vähem ja orgaanilise süsiniku akumuleerumine suureneb. Säästvad põllu-majandustavad takistavad Euroopa mullas aastas 50–100 miljoni tonni süsiniku vaba-nemist, mis võrdub 70–130 miljoni auto hei-tega.

• Maa ettevalmistamise ja rohimisega seotud tööjõu- ja energiasisend väheneb oluliselt.

• Väetiste kasutamise vajadused ja mulla taastamiseks nõutavad sekkumised vähe-nevad.

Miinused • Tavaliselt on viie- kuni seitsmeaastane üle-

minekuperiood, enne kui säästev põlluma-jandussüsteem saavutab tasakaalu. Esi-mestel aastatel võib saak olla väiksem.

• Kui arvesse ei võeta hooajalisi tegureid, võib kemikaalide sobimatu kasutamine suuren-dada leostumisohtu, kuna vesi liigub kiiremi-ni läbi biopooride.

• Kui külvikordi ning taimkatte ja/või haljas-väetistaimede sortide kasutamist ei kohan-data optimaalsele tasemele, võib umbrohu- ja kahjuritõrjeks olla vaja kasutada rohkem kemikaale.

Otsekülvik (künnivaba maaharimise vahend) töös (Allikas: Jana Epperlein, Gesellschaft für konservierende Bodenbearbeitung e.V., Saksamaa)

Teabeleht nr 5: Säästev põllumajandus


• Üleminekuperioodil suurenevad dilämmasti-koksiidi (N2O) heitkogused.

• Põllumajandustootjad peavad alguses in-vesteerima erimasinatesse ja neile peavad olema mõistliku hinnaga kättesaadavad ko-halike tingimustega kohanenud haljasväetis-taimede seemned.

• Põllumajandustootjad vajavad ulatuslikku koolitust ja juurdepääsu kõrgetasemelistele nõuandeteenustele. Traditsioonilise põllu-majandusega võrreldes on vaja lähenemist põhjalikult muuta.

EduloodEuroopas kasutatakse künnita mullaharimist Soomes ja Kreekas kuni kümnendikul põllumajanduskõlvikust ning Tšehhi Vabariigis, Slovakkias, Hispaanias ja Ühendkuningriigis kuni viiel protsendil. Vähendatud mullaharimist

kasutatakse Soomes ja Ühendkuningriigis peaaegu poolel põllumajanduskõlvikust ning Portugalis, Saksamaal ja Prantsusmaal veerandil. Midi-Pyrénéesi piirkonnas (Prantsusmaa) kasutati 2006. aastal vähendatud mullaharimist talikultuuridest keskmiselt kolme neljandiku puhul ja kevadkultuuridest ühe neljandiku puhul. Samal aastal moodustasid haljasväetistaimed kevadkultuuride alast ühe viiendiku, mis on kolm korda rohkem kui 2001. aastal.

Lisalugemisthttp://soco.jrc.ec.europa.euwww.fao.org/ag/ca/www.fao.org/ag/catd/www.ecaf.org/First.htmlhttp://kassa.cirad.fr/www.sowap.org/

Künnita maaharimisel külvatud mais: mulda katva eelmise saagi jäägid on maisi varjus veel nähtavad (Saksamaa) (Allikas: Jana Epperlein, Gesellschaft für konservierende Bodenbearbeitung e.V., Saksamaa)

Mai 2009









Teabeleht nr 5: Säästev põllumajandus



Mullasõbralikud maaharimistavadMullasõbralikud maaharimistavad võivad aidata mullavarusid paremini kaitsta. Peamised meetodid on segaviljelus, süvakobestamine ja horisontaalpõllundus ning neid teemasid alljärgnevalt käsitletaksegi.

SegaviljelusMis on segaviljelus ja miks on see kasulik?Segaviljelus on kahe või enama kultuuri kasvatamine vaheldumisi ridades eri laiusega külgnevatel ribadel või eri kihtidena (allakülv) samal maatükil sama kasvuperioodi ajal. Sellega edendatakse eri taimekultuuride või -sortide vastastikust kasulikku toimet.

PlussidSegaviljelemiseks valitud sobilike taimede omavaheline konkurents ja vastastikune täiendavus suurendab tootmise üldist stabiilsust, parandades muu hulgas oluliselt vastupanu kahjuritele, haigustele ja umbrohule. See tava mõjub soodsalt mulla poorsusele ja bioloogilisele mitmekesisusele, toetab toiduahelat ja tagab kokkuvõttes suurema saagi. Üldiselt saavutatakse sellega olemasolevate ressursside parem ärakasutamine.

MiinusedSegaviljelemisel kasutatav kultuuride kombinatsioon tuleb hoolikalt valida. Kui segaviljeluse tõttu tekib ressursside pärast liigne võitlus, võib see saaki kultuuride eraldi viljelemisega võrreldes vähendada. Seemnete ostmise ja kasvulava ettevalmistamise kulud võivad olla küllaltki suured.

Edulugu

Nisu, maisi ja lina segakultuur kaldega maal (Prantsusmaa) (Allikas: Solagro, Prantsusmaa)

Segaviljelus Svratka valglal (Tšehhi Vabariik)Kõnealuses piirkonnas on suur mulla degradeerumise oht. Segaviljelus (allakülv) on üks peamisi viise ohu edukaks käsitlemiseks ja seda kasutatakse piirkonnas laialdaselt, eeskätt mahepõllumajanduses. Allakülvatud kultuurid (nagu heintaimed või lutsern) külvatakse siis, kui põhikultuur (nt nisu) veel kasvab. Need kultuurid suudavad seega ära hoida mulla erosiooni ja toitainete kao pärast põhikultuuri koristamist ja suurendavad ka maapealset bioloogilist mitmekesisust. Üldiselt vähendab segaviljelus vee- ja tuuleerosiooni, orgaanilise aine vähenemist, mulla hajureostust ja piirkonna paigavälist kahjustamist. Seda tava toetatakse põllumajanduse keskkonnameetmete raames, motiveerides põllumajandustootjaid seda kasutama.

Allikas: SoCo juhtumiuuring

SüvakobestamineMis on süvakobestamine ja miks on see kasulik?Pikaaegne kündmine ja raskete masinate pidev kasutamine võib tekitada sügavaid nõrgkivi- ja tihenenud mulla kihte. Need võivad pärssida juurte kasvu ning vee ja toitainete imendumist. Süvakobestamise eesmärk on taastada mulla kadunud omadused ja see hõlmab kündmissügavusest allapoole jäävate tihenenud mulla kihtide kobestamist neid pahupidi pööramata. Kobestamise sügavuse otsustamisel tuleks lähtuda tihkuse astmest ja mulla niiskusesisaldusest asjaomases sügavuses.

PlussidSüvakobestamine parandab juurte kasvu ning vee ja toitainete infiltreerumist. Seeläbi aitab see vähendada pindmist äravoolu ja suurendab saaki.

MiinusedSüvakobestamine võtab palju energiat. See tava on olemuselt parandav, mis tähendab, et kui mulla tihenemise ja halva mullastruktuuri põhjuseid ei kõrvaldata, võivad tihked kihid peatselt uuesti tekkida. Süvakobestamine on vähem tõhus rohumaadel ebasobivast loomakasvatusest tuleneva pindmise kihi tihkuse vähendamisel.

Edulugu

Sügavkobestamise riist (Allikas: Roger Langohr, Universiteit Gent, Belgia)

Süvakobestamine Belozemi külas (Lõuna-Bulgaaria)Sooldumine on Lõuna-Euroopas üks peamisi mulla degradeerumise protsesse. Bulgaarias on üle 35 000 hektari soolaga saastunud mulda. Belozemis on sooldunud 40 % maast. Korrapärane süvakobestamine (kuni 40–45 cm sügavuselt) on osutunud raske mulla puhul tihenemist ja sooldumist leevendavaks. See suurendab vee infiltreerumist ja vähendab suure soolasisaldusega põhjavee kapillaarset ülespoole liikumist. Samuti parandab see mulla äravoolu ja võib lihtsustada mulla pealisosast pärit liigsete soolade leostumist. Ilma mulla parandamise meetmete rakendamiseta on aga kirjeldatud tava mõju lühiajaline.


Teabeleht nr 6: Mullasõbralikud maaharimistavad


HorisontaalpõllundusMis on horisontaalpõllundus ja miks on see kasulik?Horisontaalpõllundus tähendab, et selliseid põllutöid nagu kündmine, vaostamine ja istutamine tehakse mööda samakõrgusjooni (äravoolu normaalse voolu suhtes õige nurga all ja mitte vertikaalselt mööda nõlva). Selle eesmärk on võimaldada veel koguneda mulla pindmisse kihti ja aeglustada äravoolu kiirust, andes veele aega mulda infiltreeruda.

PlussidHorisontaalpõllundus suurendab mulla läbilaskevõimet ja vähendab maaharimisest tulenevat veekadu ja erosiooni.

MiinusedNõlvadel, mille kallak on suurem kui 10 %, tuleks horisontaalpõllundust kombineerida teiste meetmetega, nagu terrass- või ribapõllundus. Horisontaalpõllunduse tõhusus vee ja mulla säilitamisel sõltub süsteemi ülesehitusest, kuid ka sellistest teguritest nagu muld, nõlva suund ja maakasutus üksikutel põldudel.

Edulugu

Lisalugemisthttp://soco.jrc.ec.europa.euftp://ftp.fao.org/agl/agll/docs/lw8e.pdf

Horisontaalpõllundus Guadalentíni valglal (Murcia, Hispaania)Kõnealuses piirkonnas peetakse tavaliselt peamiseks mulla degradeerumisprotsessiks vee-erosiooni. Tähtsaimad kasutusele võetud ettevaatusabinõud on horisontaalpõllundus, põllukultuuride kasvatamise piiramine järskudel nõlvadel ja vähendatud mullaharimine. Horisontaalpõllundust kasutatakse laialdaselt sellest ajast peale, kui see lisati heade põllumajandustavade koodeksisse (2001), ja see on alates 2005. aastast nõuetele vastavuse raames selles piirkonnas kohustuslik. Horisontaalpõllundus on väga tõhus vee-erosiooni leevendamisel.


Mai 2009








Teabeleht nr 6: Mullasõbralikud maaharimistavad




Põllumajandustootmisemullasõbralik infrastruktuur

Põllumajandustootmise infrastruktuuri elemendid võivad aidata mullavarusid paremini kaitsta. Alljärgnevalt käsitletakse eri liiki puhveralasid ja terrasse.

PuhveraladMis on puhveralad ja miks on need kasulikud?Puhveralad on maa-alad või -ribad, mis hoitakse püsiva taimkatte all. Neid võib kasutada ojade ja järvede kallastel, horisontaalidel, põllupiiridel või isegi põldudel. Näited puhveralade kohta: • rohuribad – rohttaimedega kaetud alad, mille

eesmärk on püüda kinni külgnevatelt põldu-delt pärit uht- ja saasteained, enne kui need jõuavad veeteedesse või tundlikele aladele;

• hekiread – põõsataoliste taimedega kae-tud ribad, mida kasutatakse valduse piiride märgistamiseks või loomade liikumise takis-tamiseks. Need võivad olla abiks ka külg-nevatelt põldudelt pärit uht- ja saasteainete filtreerimisel ja pestitsiidide laialikandumise takistamisel, eeskätt kõrgete põllukultuuride pritsimisel;

• rohtunud veeteed – laiad madalad taldriku-kujulised taimkattega kanalid, mille eesmärk on juhtida pinnavett üle põllumaa mulla ero-siooni põhjustamata. Rohttaimed aeglusta-vad veevoolu ja kaitsevad kanali pinda nire-de ja uurete põhjustatud erosiooni eest, eriti juhul, kui asjaomase valgla pind on suhteli-selt suur;

• tuuletõkked – puude või põõsaste read. Tuu-letõkete eesmärk on vähendada tuulekiirust ja tuuleerosiooni ning kaitsta seeläbi noori taimi ja piirata lume ja mulla ärakandumist;

• kaldaäärsed puhveralad – rohu, puude või põõsastega kaetud alad veeteede kõrval saasteainete filtreerimiseks.

RakendaminePuhveralade loomine võib hõlmata rohuribade loomist või heki- või puuderidade istutamist kas

eraldi või kombinatsioonis. Filtreerimistõhususe tagamiseks on tavaliselt vaja puhveralasid hooldada või piirata liigset kasvu, mis võiks kahjustada kultuurtaimede kasvatamist. Teatavates Euroopa riikides on puhveralad veekogudega piirnevatel põllumaadel kohustuslikud.

PlussidPuhveralad võivad vähendada vee- ja tuuleerosiooni mõjusid. Samuti võivad need olulisel määral vähendada põllumajandusliku äravoolu tõttu veekogudesse sattuvate uht- ja toitainete kogust või takistada pestitsiidide kandumist põldudelt veekogudesse, maanteedele ja muudele aladele. Tuuletõkked võivad vähendada tuulekiirust poole võrra enda kõrgusest 20 korda pikemal alal ning püüda kinni õhu teel edasikanduvaid saasteaineid ja mullaosakesi. Seega aitavad need vähendada puhastustoimingute (nagu uhtainete kõrvaldamise) kulusid. Puhveralad võivad muuta maastiku kuju. Aja jooksul võivad need areneda poollooduslikeks kasvu- ja elupaikadeks, mis pakuvad põllumaal elu- ja kasvutingimusi mitmekesisele elusloodusele ning loovad loomastiku ja taimestiku liikumiskoridoride võrgustiku. Puhveralad on kõige tõhusamad siis, kui need kavandatakse ulatusliku ressursside

Puhver (põõsasriba) haritava maa servas (Somerset, Suurbritannia) (Allikas: Geertrui Louwagie)

säilitamise süsteemi raames. Puhveraladelt võib saada ka kasulikku tooret (puuviljad, puit, sööt jms) ning seega mitmekesistavad need põllumajandusettevõtte tootmist.

MiinusedTeatavatel tingimustel võivad puhveralad tuua kaasa tootliku maa vähenemise. Puhveralal kasvavad taimed võivad konkureerida kultuurtaimedega olemasolevate ressursside pärast (eeskätt puudest tuuletõkete puhul) ning masinatega manööverdamiseks on vähem ruumi. Puhveralasid on vaja hooldada, mis tekitab lisakulusid. Pealegi käsitletakse puhveraladega mulla degradeerumise mõjusid ja mitte põhjust; nt filtreerivad need äravooluga transporditavaid mullaosakesi, kuid ei takista erosiooni.

EduloodEri liiki puhveralasid kasutatakse kogu Euroopas. Iirimaal ja Ühendkuningriigis on EL 27 kõige tihedam hekivõrgustik. Paljudel Euroopa suurtel tasandikel on laialt levinud tuuletõkked ja Prantsusmaal kasutatakse palju rohtunud veeteid.

Terrasspõllud

Mis on terrasspõllud ja miks on need kasulikud?Linded koosnevad ühtlaste või peaaegu ühtlaste platvormide reast, mis on ehitatud mööda horisontaale ja mida toestavad tavaliselt kiviseinad. Terrasse ehitatakse tavaliselt selleks, et võimaldada põllumajandustegevust nõlvadel, kus kalle ja mulla sügavus ei lubaks tavatingimustes taimi kasvatada, ning piirata äravoolu või suurendada mulla veekogumisvõimet.

RakendamineNõlva tehakse mööda horisontaali lõige ja muld eemaldatakse, et luua viljelemiseks ühtlane pind. Terrassi toestamiseks ehitatakse tamm, mis tavaliselt on kivist. Kuna ühiku pindala kohta on vaja teha palju lõikamist ja täitmist, ei pruugi linded olla optimaalne lahendus mulla puhul, mis erodeerub hõlpsasti. Terrasspõllundust kasutati minevikus väga palju ja mõningates piirkondades jätkatakse seda osana kultuuripärandist.

PlussidTerrasspõllundus lihtsustab nõlvadel viljelust, vähendab äravoolu ja parandab vee kogunemist. Üldiselt hoiab vanade terrasspõldude hoidmine heades tingimustes ära erosiooni ja tagab traditsiooniliste maastike säilimise.

Loomade ja taimede liikumise koridorina toimiv traditsiooniline põõsasriba (County Sligo, Iirimaa) (Allikas: Geertrui Louwagie)

Kiviterrassid oliivipuudega, Les Garrigues (Cataluña, Hispaania)

(Allikas: Geertrui Louwagie)

Teabeleht nr 7: Põllumajandustootmise mullasõbralik infrastruktuur


MiinusedUute terrasside ehitamine nõuab palju tööd ja energiat. Selle käigus liigutatakse ka suures koguses mulda ja seega mõjutab see tugevasti maastikku ja keskkonda üldiselt. Terrassid nõuavad palju hooldust ja hülgamise korral võivad need erodeeruda. Peale selle asuvad need tihti kõrvalistes või juurdepääsmatutes piirkondades, kust kvalifitseeritud töötajad ja elanikud on üldiselt lahkunud. Terrasspõllundus ei sobi tavaliselt põllumajandustegevuseks, kus kasutatakse suuri ja raskeid masinaid.

EduloodTerrassid katavad suuri alasid Vahemere piirkonnas (Hispaania, Portugal, Kreeka, Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa, Küpros, Malta), kus neid kasutatakse tavaliselt viinamarjaistanduste ja oliivisalude puhul. Terrasspõlde säilitatakse kui olulist kultuuripärandit paljude maaelu arengu programmide raames.


Puhveraladhttp://www.fao.org/docrep/W2598E/W2598E00.htm

Terrasspõlludhttp://www.fao.org/docrep/T0321E/T0321E00.htm http://www.fao.org/docrep/T1765F/T1765F00.htm

Viinamarjaistanduse terrassid (Allikas: Agripublications European

Commission)

Mai 2009








Teabeleht nr 7: Põllumajandustootmise mullasõbralik infrastruktuur



Säästev põllumajandus ja mulla kaitsmineMullaga seotud poliitikameetmed Teabeleht nr 8

Nõue hoida maa headespõllumajandus-

ja keskkonnatingimustesTaustNõuetele vastavus on osa ühisest põllumajanduspoliitikast ja see mõjutab mulla kaitsmist mitmel viisil. Nõuetele vastavus on kontrolli- ja sanktsioneerimismehhanism, millega vähendatakse otsetoetusi juhul, kui ei täideta keskkonnakaitse, inimeste, loomade ja taimede tervise ning loomade heaolu valdkondades kehtestatud standardeid. Peale selle osutatakse nõuetele vastavusega seoses ka nõudele hoida maa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Selle täpse tähenduse määravad liikmesriigid kooskõlas ühise raamistikuga kindlaks riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

Nõuetele vastavust kohaldatakse otsetoetuste ja enamiku maaelu arengu raames antavate keskkonnatoetuste suhtes. Nõuetele vastavuse puhul osutatakse baasnõuetele vabatahtlikes põllumajanduslikes keskkonnatoetustes (teabeleht nr 9), mille raames antakse toetust põllumajandustootjatele, kes võtavad rohkem keskkonnaalaseid kohustusi, kui kohustuslikus korras, sealhulgas nõuetele vastavuse standardites, nõutakse.

Mõju mulla degradeerumisprotsessideleMaa heas põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmise nõue osutab standardite kogumile, mis on seotud mulla kaitsmisega erosiooni vastu, mulla orgaanilise aine ja struktuuri säilitamisega, kasvu- ja elupaikade halvenemise ärahoidmisega ning veemajandusega. Palja mullaga ala minimeerimine ja terrasspõldude säilitamine aitavad otseselt kaasa erosiooni ärahoidmisele, samas kui taimejääkide majandamine ja külvikorrad aitavad säilitada mulla orgaanilist ainet. Vastavus sellistele majandamisnõuetele, mis on suunatud elu- ja kasvupaikade ning vee kvaliteedile, nagu maastiku

omaduste säilitamine, puhveralade rajamine vooluveekogude äärde või asjakohatu leviku takistamine, võib aidata piirata vee-erosiooni ja mõjub tõenäoliselt soodsalt mulla bioloogilisele mitmekesisusele. Maa hoidmine püsirohumaana aitab lisaks säilitada mulla orgaanilist ainet. Niisutusvee asjakohane kasutamine aitab piirata sooldumist ja naatriumi kuhjumist.

Üldiselt on nõuetele vastavus suurendanud põllumajandustootjate teadlikkust mulla degradeerumisest ning samuti keskkondlikest põhjustest, mille pärast mulla kaitsmise standardid kehtestatakse.

Haljasväetisena kasutatav kate viinamarjaridade vahel (Rheinland-Pfalz, Saksamaa)(Allikas: Geertrui Louwagie)

Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste määratlemise ühine raamistik (nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2009, III lisa)

Teema Kohustuslikud standardid Valikstandardid

Mulla erosioon:mulla kaitsmine asjakohaste vahenditega

Minimaalne taimkate Veepüüde terrassid

Kohaspetsiifilistele tingimustele vastav maakasutus

Mulla orgaaniline aine:mulla orgaanilise aine säilitamine asjakohaste tegevuste abil

Koristusjäätmete käitlus haritaval maal

Külvikordade standardid

Mulla struktuur:mulla struktuuri säilitamine asjakohaste meetmete abil

Masinate asjakohane kasutamine

Minimaalne hooldustööde tase:hooldustööde minimaalse taseme tagamine ja kasvukohtade kvaliteedi halvenemise vältimine

Maastikule iseloomulike vormide säilitamine, sealhulgas vajaduse korral hekid, tiigid, kraavid ja puude read, kogumid või üksikud puud ning põlluservad

Minimaalne loomkoormus ja/või asjakohane režiim

Kasvukohtade loomine ja/või säilitamine

Põllumajandusmaa võsastumise vältimine

Oliivipuude väljajuurimise keelustamine

Püsirohumaade kaitse Oliivisalude ja viinapuude heade kasvutingimuste säilitamine

Veekaitse ja -majandus:veekogude kaitse reostuse ja äravoolu eest; veekasutuse reguleerimine

Vooluveekogude äärde puhverribade rajamine

Loataotlusmenetluste täitmine, kui vee kasutamiseks niisutussüsteemis tuleb taotleda luba

Tüüpõletamise keeld (Soome) (Allikas: Geertrui Louwagie)

Puuderida rohumaa ääres (County Sligo, Iirimaa) (Allikas: Geertrui Louwagie)

Teabeleht nr 8: Nõue hoida maa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes


Edulood

Kaldaserv (County Sligo, Iirimaa) (Allikas: Geertrui Louwagie)

Mulla degradeerumise eri aspektide käsitlemisel on osutunud edukaks järgmised tavad (seotud heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste standarditega).

Vee-erosiooni käsitlemine • Palja mullapinna minimeerimine. Põllumajandus- ja metsamaadel on allakülv või haljasväetistaimed (istutatud või juhuslik) 15. no-

vembrist 1. märtsini kohustuslik, välja arvatud mulla ettevalmistamise ajal uue kultuuri viljelemi-seks (Portugal).

• Kohaspetsiifilistele tingimustele vastav asjakohane maakasutus. Maatükkidel, kus on suur mulla erosiooni oht, välja arvatud terrasspõllualad või lammidega ühen-

datud alad, ei ole lubatud viljeleda ajutisi kultuure ega istutada rohumaadele uusi taimi. Looduslike püsirohumaade parandamine on lubatud üksnes juhul, kui mulda ei künta. Uute püsikultuuride vilje-lemine on lubatud üksnes tingimustes, mida vastutav asutus peab tehniliselt sobivaks (Portugal).

Nõlvalistel aladel, kus esineb selgeid märke erosiooni esinemise kohta (nt palju niresid), tuleb kohe pärast külvi pinnavesi ajutiselt kanaliseerida, kasutades drenaaživagusid (Itaalia, eeskätt Bolzano/Bozeni autonoomne provints ja Calabria).

Mulla orgaanilise aine ja mulla bioloogilise mitmekesisuse vähenemise käsitlemine • Koristusjäätmete käitlus haritaval maal. Mõningad liikmesriigid laiendavad seda standardit ka muule maale peale haritava maa ja keelavad

taimejääkide (koristusjäägid, õled, surnud rohi, hein) põletamise ka rohu- ja karjamaadel (Itaalia, eeskätt Bolzano/Bozeni autonoomne provints ja Calabria) või kogu põllumajandusmaal (Eesti).

Tavad mulla kvaliteedi parandamiseks haritaval maal üldisemalt • Põllumajandustootjad peavad igal aastal esitama mulla kaitsmise aruande, milles hinnatakse lihtsa

meetodi abil, milline on mulla struktuuri kahjustamise, orgaanilise aine kao ja erosiooni risk, ning tehakse kindlaks rakendatavad parandusmeetmed (Inglismaa, Ühendkuningriik). Mulla kaitsmise aruanne võimaldab valida kohalike tingimuste jaoks sobivad majandamisviisid. Olude muutumise kajastamiseks on vaja aruannet igal aastal ajakohastada.

Allikas: SoCo uuring ELi poliitika rakendamise kohta ja SoCo juhtumiuuringud.


Mai 2009








Teabeleht nr 8: Nõue hoida maa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes




Põllumajandlikudkeskkonnameetmed

TaustEuroopa Liidu maaelu arengu poliitika raames rahastatakse mitmesuguseid meetmeid, mida liikmesriigid või piirkonnad rakendavad oma maapiirkondade säästva arengu toetamiseks. Liikmesriigid kehtestavad riiklikul või piirkondlikul tasandil maaelu arengu programmid kooskõlas kohalike vajadustega ja võttes arvesse asjakohaseid maaelu arengu strateegiaid. Maaelu arengu programme rahastavad EL ja liikmesriigid.

Maaelu arengu meetmed on jagatud kolmeks poliitiliseks valdkonnaks, mida nimetatakse temaatilisteks telgedeks: konkurentsivõime, keskkond ja paikkond ning elukvaliteet ja majanduse mitmekesistamine. Kõigi kolme telje raames võetavad meetmed võivad olla suunatud põllumajandusmaa mulla degradeerumisele. Selliste meetmete hulka kuuluvad koolitus, põllumajandusettevõtete ajakohastamine, ebasoodsamate piirkondade toetused, põllumajanduslikud keskkonnatoetused,

vähetootlikud investeeringud, metsandus ja metsastamine.

Põllumajanduslikud keskkonnatoetused innustavad põllumajandustootjaid eeskätt kaitsma, säilitama ja parandama oma põllumajandusmaa keskkonnakvaliteeti. Põllumajanduslikud keskkonnameetmeid võib kavandada riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil ning seeläbi on need kohandatud konkreetsetele põllumajandussüsteemidele ja keskkonnatingimustele. Toetades tegevust, mis ületab õiguslikke ja kohustuslikke nõudeid, täiendavad põllumajanduslikud keskkonnameetmed heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste nõuet (vt teabeleht nr 8).

Konkreetsetes põllumajanduslike keskkonnatoetuste kohustustes lepivad kokku makseasutus ja põllumajandustootja, sõlmides lepingu viieks kuni seitsmeks aastaks. Põllumajanduslikud keskkonnatoetused arvutatakse tekkinud kulude ja põllumajanduse keskkonnakaitsega seotud kohustuste tõttu kaotatud tulu alusel.

Erosioonitiik (Somerset, Ühendkuningriik) (Allikas: Geertrui Louwagie)

Mõjud mulla degradeerumisprotsessidelePõllumajanduslikud keskkonnameetmed, mis on suunatud mulla kaitsmisele, säilitamisele või parandamisele, on suunatud eeskätt vee- või tuuleerosioonile, mulla saastumisele või mulla teatavatele füüsikalistele, keemilistele ja bioloogilistele omadustele. Mulla kaitsemeetmete kasutuselevõtmine võib olla esmajoones veevarude, bioloogilise mitmekesisuse või maastiku kaitsmisele suunatud kavade toimimise aluseks. Selle asemel et keskenduda ühele mullakaitsetegevusele, võivad põllumajanduse keskkonnameetmed keskenduda ka keskkonnsõbralike põllumajandussüsteemide, näiteks säästva põllumajanduse ja mahepõllumajanduse kasutuselevõtmisele.

Traditsiooniline põõsasriba õlirapsi põldude vahel (Schleswig-Holstein, Saksamaa)(Allikas: Stephan Hubertus Gay)

Vee-erosiooni käsitlemine • Mulla bioloogilise mitmekesisuse toetamiseks mõeldud säästvad mullaharimistavad, nagu kün-

nita mullaharimine, eeskätt aladel, mis on bioloogilise mitmekesisuse poolest väga väärtuslikud; või multši külvamine koos künnita või vähendatud mullaharimisega: see tähendab, et taimejäägid (peamiselt õled) jäetakse põllule (tavaliselt talvekuudeks) ja seemned külvatakse otse multši alla; või otsekülv ja mullaharimine mullakihtide ümberpööramiseta.

• Haljasväetistaimede kasutamine talveajal. • Rohuga kaetud puhveralade, rohukoridoride või erosioonitiikide ja tammide rajamine ning hooldamine. • Mullakaitsestruktuuride ehitamine ja taastamine nõlvadel asuvate niisutatavate põldude ääres, nt

terrassid või müürid.

Orgaanilise aine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise käsitlemine • Välistekkelise orgaanilise aine, näiteks sõnniku, haljasväetise, õlgede jms kasutamine põllumajan-

dustootmises. • Säästvate põllumajandusmeetodite, näiteks künnita mullaharimise kasutamine bioloogilise mitme-

kesisuse poolest väärtuslikel aladel, kus kasvatatakse üheaastaseid kultuure. • Mahepõllumajandus (sellele üleminek), eeskätt sisendi vähendamise, külvikordade kasutamise ja

kariloomade kasvatamise ekstensiivistamise kaudu. Positiivse kõrvalmõjuna peaks see leevenda-ma mulla paikkondlikku ja hajusat saastumist.

Allikas: SoCo uuring ELi poliitika rakendamise kohta

Teabeleht nr 9: Põllumajandlikud keskkonnameetmed


Edulood

Feromoonide kasutamine viinamarjakasvatuses, mis aitab vähendada taimekaitsevahendite

kasutamist (Rheinland-Pfalz, Saksamaa) (Allikas: Geertrui Louwagie)

Põllumajanduse keskkonnakava – mahepõllumajandus (Murcia, Hispaania)Selle meetme eesmärk on kaitsta ökosüsteeme, säilitada või suurendada mulla viljakust ja orgaanilise aine sisaldust, kasvatades kultuure, mis ei sisalda keemilisi jääkaineid, ning vähendades põllumajandusest tulenevat keemilist saastet. Mahepõllumajandust on Hispaanias kasutatud alates 1992. aastast, Murcias hakati seda rakendama 2001. aastal. Praeguse programmi (2007–2013) raames sõlmivad põllumajandustootjad viieaastase lepingu ja toetused sõltuvad kasvatatavast kultuurist. See on piirkonna kõige tähtsam põllumajanduse keskkonnakava, moodustades eelarvest 57 %, ning sellega toetatakse 1500 põllumajandusettevõtet (30 000 hektarit). Eesmärk on suurendada piirkonnas mahemeetodil majandatavat põllumajandusmaad 25 %, keskendudes looduskaitsealadele.Kava tingimused konkreetsete meetmete puhul kavandab piirkondlik omavalitsus koostöös mahepõllumajandust reguleeriva piirkondliku nõukogu ja põllumajandusorganisatsioonidega. Viimastel on tähtis roll põllumajandustootjate aitamisel meetmega seotud haldusküsimustes ning nad tegutsevad ka nõustajatena.On vägagi võimalik, et selle meetme abil õnnestub piirkonnas mulla degradeerumise probleeme sobival viisil käsitleda, ja see on asjakohane peamiselt niisutatavatel aladel. Teised positiivsed omadused on kohandatus piirkondlikele tingimustele ja ajaline järjepidevus; mahepõllumajanduse tähtsus tagab selle püsimise ka tulevikus. See meede on põllumajandustootjate seas hästi tuntud ja küllaltki populaarne, hoolimata kavas osalejate suurest halduskoormast ja piiratud rahastamisest.


Põllumajanduse keskkonnameetmed on mullale soodsalt mõjunud näiteks järgmistel juhtudel: • hekkide istutamise meetmetel Piemontes (Itaalia) oli märkimisväärne mõju mulla erosioonile; • Austrias vähenes tänu maisi otsekülvi meetoditele mulla erosioon 40 %; • mahepõllundus Umbrias (Itaalia) on aidanud vähendada mulla erosiooni keskmiselt 6.8 t hektari

kohta aastas. Põllumajandusmaa muutmine rohumaaks on vähendanud erosiooni 30 t hektari kohta aastas;

• Flandrias (Belgia) näitasid arvutused, et haljasväetistaimed vähendavad mulla erosiooni vähemalt 50 %.

Allikas: maaelu arengu programmi (2000–2006) vahehindamine


Mai 2009








Teabeleht nr 9: Põllumajandlikud keskkonnameetmed




NõuandeteenusedTaustNõuandeteenuste eesmärk on aidata põllumajandustootjatel parandada oma ettevõtte üldist tulemuslikkust. Need võivad toetada ka mullavarude kaitsmist, säilitamist ja parandamist. Ühine põllumajanduspoliitika kohustab liikmesriike looma põllumajandusliku nõuandesüsteemi. Selliste teenuste loomist ja kasutamist võib toetada ELi maaelu arengu poliitika raames; selliseid algatusi võib edendada ka riiklike või piirkondlike kavadega.

Mõju mulla degradeerumisprotsessideleEnamik nõuandealgatustest võtab arvesse mitmesuguseid mulla degradeerumisprotsesse ning need keskenduvad pigem põllumajandussüsteemidele kui üksikutele põllumajandustavadele.

Mulla degradatsiooni riskihinnangu tervikkaarti koostada aitav nõustaja (Somerset, Ühendkuningriik) (Allikas: Geertrui Louwagie)

Sihipärane teave aitab põllumajandustootjatel kaitsta mulda ja veevarusid (Tšehhi Vabariik)Tšehhi Vabariigis on nitraatide direktiivi rakendamise toetamiseks kehtestatud kõrgetasemeline nõuandeprogramm. Selle raames on korraldatud piirkondlikke seminarisarju, jagatud teabelehti ja antud teavet sobiliku majandamise kohta. Teavet saab maatükkide identifitseerimissüsteemi (LPIS) kaudu, mis on andmebaas, kuhu salvestatakse maa-alade ja põllumajanduslike maatükkide piiride andmed. Tšehhi maatükkide identifitseerimissüsteem, mis töötati välja 2004. aastal, on innovaatiline viisi poolest, kuidas standardse LPISiga on ühendatud keskkonnaandmed. Registreeritud kasutajad saavad süsteemist teavet nitraatide direktiiviga seotud nõuete kohta (nt väetiste kasutamisega seotud piirangud ja külvikordade nõuded). Teave on täpne, konkreetne ja seotud kindlate maatükkidega. Süsteemi kasutavad põllumajandustootjad, põllumajandusnõustajad ja inspektorid interneti kaudu.LPIS sisaldab üksikasjalikke andmeid mulla kohta ja maastiku digitaalset mudelit, mis on mulla erosiooni täpse arvutamise alus. Seeläbi on kavandatud konkreetseid erosioonivastaseid meetmeid, sealhulgas erosioonivastased tõkked, kraavid, rohuribad ja veekogumispoldrid. Süsteemi kasutati ka rohumaaks muudetava 100 000 hektari kindlakstegemisel ja agronoomiliste erimeetmete rakendamisel.


Mulla erosiooni käsitlemine Midi-Pyrénéesi piirkonnas (Prantsusmaa)Praeguse põllumajandusliku maakasutuse ja põllumajandustava puhul valitseb Midi-Pyrénéesi piirkonnas suur erosioonioht. Põllumajandusliku arengu edendamisel ja sellise degradeerumisprotsessiga arvestamisel on keskne roll tehnilistel nõustajatel. Üle 20 aasta on piirkondlik põllumajanduskoda juhtinud erosiooni piiramise töörühmi ning alates 2000. aastast keskendutakse peamiselt säästvale põllumajandusele. Aastateks 2007–2012 on loodud piirkondlik töörühm, kes uurib kõige uuemaid säästva põllumajanduse vorme. Töörühm põhineb põllumajanduskoja, tehnikainstituutide ja põllumajandustootjate ühingute partnerlusel, mis moodustab näidispõllumajandusettevõtete ja uurimisprogrammi võrgustiku. Selle eesmärgid on: • töötada välja lihtsustatud mullaharimismeetodid (vähendatud või künnita mullaharimine), mis on

kohandatud Edela-Prantsusmaa mullale ja ilmastikutingimustele; • hinnata nende meetodite positiivset mõju põllumajandusele, majandusele ja keskkonnale; • määrata kindlaks kohustuslikud tingimused, et teavitada neist põllumajandustootjaid ja arendus-

nõustajaid.Samal ajal edendavad Midi-Pyrénéesi piirkonnas lihtsustatud mullaharimismeetodeid eraettevõtted. Sel-lised meetodid vastavad põllumajandustootjate vajadusele suurendada marginaali ja tegeleda oma põl-lumajandusettevõtte majandamisel tõhusamalt mulla degradeerumisprotsesside probleemiga. Põlluma-jandustootjad maksavad kohalikele tingimustele kohandatud nõustamise eest 90 eurot hektari kohta.

Mulla degradeerumise tajutav raskusaste (skaalal 0–5 antud individuaalsete hin-nete summa) enne ja pärast säästva põllumajanduse rakendamist 14 põllumajan-dusettevõttes Midi-Pyrénéesi piirkonnas (Prantsusmaa)


Teabeleht nr 10: Nõuandeteenused

Mulla erosioon (tuul)

Hajureostus

Paigaväline kahju

Madal veehoidmisvõime

Mulla tihenemine

Mulla erosioon (vesi)

Orgaanilise aine vähenemine

Üksikute hinnete summa

Tulemus pärast säästva põllumajanduse rakendamist Tulemus enne säästva põllumajanduse rakendamist

Säästev põllumajandus ja mulla kaitsmineMullaga seotud poliitikameetmed Teabeleht nr

Teavitamine: mullakaitse tähtis samm (Somerset, Ühendkuningriik)(Allikas: Ian Fenn)

10

Valglate põllumajandusalgatus (Inglismaa)Valglate põllumajandusalgatus (2006–2011) on koostööalgatus, mida juhivad Ühendkuningriigi keskkonna-, toidu- ja maaministeerium (Defra) ja kaks riiklikku keskkonnaorganisatsiooni (keskkonnaagentuur ja Natural England). Algatust rahastab valitsus ning kaheks esimeseks aastaks on eraldatud 25 miljonit Inglise naela, sealhulgas 5 miljonit Inglise naela kapitalitoetuskavale. Selle eesmärk on edendada põllumajandustootjate varast vabatahtlikku tegevust vee hajureostuse vähendamiseks ning mulla- ja maaharimise tavade parandamiseks 40-l kõige tähtsamal valglal, toetades seeläbi mitut poliitilist eesmärki, sealhulgas vee raamdirektiivi rakendamist. Rõhk on teabe ja nõu andmisel ning suutlikkuse suurendamisel.Meetmed on olnud põllumajandustootjate teadlikkuse suurendamisel edukad mitme hajureostuse probleemi ning nendega seotud mullaharimistavade puhul. Kohapealsete nõustajate rahastamise kaudu on mullaharimise käsitlemise suutlikkus paranenud, aidates paremini fokusseerida teisi meetmeid, sealhulgas meedet Environmental Stewardship, mis on Inglismaa peamine põllumajanduse keskkonnameede, ning põllumajandusettevõtete kapitalitoetuskavale. Kuigi kava on olnud kasutusel alles lühikest aega, on selle käivitusetapp olnud väga edukas. Kava raames on tehtud 14 000 konkreetsetele põllumajandusettevõtetele mõeldud soovitust, millest paljud on olnud seotud sobiva mullaharimisega. Kavaga on võimalik täita oluline tühimik põllumajanduse põhjustatud vee hajureostuse ja mulla saastumise vastu võitlemise poliitikas ning võita sidusrühmade ulatuslik toetus.



Mai 2009








Teabeleht nr 10: Nõuandeteenused



seos mulla degradeerumisprotsesside, mullasõbralike ......erosiooni aga süvendab ja kiirendab...

Documents