September 2012Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11E, TallinnProjektijuht: Terje Kõrm | terje.korm@lehed.ee, tel 680 4514

Seeniorileht

Kaire Talvistekaire.talviste@epl.ee

Kas pensioniea tõstmine on teie meelest möödapääs-matu ja ainuvõimalik samm lahendamaks riiklikku pen-sionisüsteemi ees ootavaid ülesandeid?

Sageli räägitakse, et pensioniiga on meil 63 ja kasvab edasi 65-le. See on tegelikult üsna eksitav kirjel-dus. Tegelikult on nii, et igal sünni-põlvkonnal alates 1940-ndatel sün-dinuist kuni 1960. aastal sündinu-teni on oma pensioniiga. Näiteks 1947. aastal sündinud naistel oli pensioniiga 60 ja meestel 63. Aga 1957. aastal sündinud naistel ja meestel saab olema võrdselt 64. Seni riigikogu poolt vastu võetud otsused pensioniea kohta puuduta-vad inimesi sünniaastaga kuni 1960 ehk praegu juba üle 50-aastaseid. Kas need, kes täna on alla 40, saa-vad pensionile 65-selt? Aus vastus oleks, et tõenäoliselt mitte. Kuid selmet mõelda pensionieast kui ühe kindla juubelisünnipäeva tähis-tamisest, peaksime mõtlema pen-sionipõlve pikkusele. Pensioniea tõus on seni suures plaanis käinud sammu 60-aastastel inimestel keskmiselt elada jäänud aastate pikenemisega. Teisisõnu, erinevate põlvkondade keskmine pensioni-põlv on olnud enam-vähem sama pikk. See võiks olla ka üks sõnu-meid tänastele alla 40-aastastele. Kui eluiga pikeneb edasi, siis tõe-näoliselt ei pääse nad küll pensio-nile samas vanuses kui nende vane-mad, ent võib loota, et nende pen-sionipõlv ei jää ka lühemaks.

Milliseid alternatiive pensio-nitõusule näete teie ja kas teie juttu võetakse otsusta-jate tasandil ka kuulda?

Pensionitõus käib sammu eluea pikenemisegaPensioniiga on Eestis tõusnud alates 1994. aastast, mil see oli naistel 55 ja meestel 60 aastat. Tänavu siirdu-vad naised pensionile 61,5- ja mehed 63-aastaselt. Jõustunud seaduste kohaselt võrdsustub meeste ja naiste pensioniiga 63-aasta tasemel aastaks 2016 ja seejärel kasvab meeste ja naiste pensioniiga edasi, jõu-des aastaks 2026 nii meestel kui ka naistel 65. Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudi direktor Lauri Leppik sel-gitab alljärgnevalt pensionisüsteemiga seonduvat.

Mullu koostas poliitikauurin-gute keskus Praxis üsna mahuka ülevaate Eesti sotsiaalkindlustuse jätkusuutlikkusest ja selle paranda-mise alternatiividest. Olin üks selle uuringumeeskonna liige. Tundus, et mitmed poliitikud lugesid seda ana-lüüsi päris suure huviga ja usuta-vasti panid enda jaoks üht-teist ka kõrva taha. Suurte sotsiaalpoliiti-liste süsteemide tohterdamisel ei ole kunagi ühte imeravimit, vaid pigem aitab kompleksravi, kogum erinevatest meetmetest. Ka sea-dusjärgse pensioniea tõstmine ei ole üksik võluvits. Üldise pensio-niea tõstmisest olulisemgi on tege-liku keskmise tööjätu vanuse tõus. Seda ei mõjuta aga ainult pensioni-seaduse pügalad, vaid laiem töö-turu kontekst. Senise kogemuse põhjal näeme ka, mis juhtub kui pensioniea tõstmise juures jätta piisava tähelepanuta töövõimetu-sega seotud probleemid – vanadus-pensionäride asemel saab olema selle võrra rohkem töövõimetus-pensionäre.

Mida oleks meil teiste riikide kogemustest õppida?

Kuigi viimasel ajal räägitakse meil palju Euroopa hoolekanderii-kide kriisist, ülejõuelamisest, siis vähem ollakse meil kursis nende reformidega, mida mitmed Lääne-Euroopa riigid on viimasel kümnen-dil ette võtnud, et oma pensioni-süsteemide jätkusuutl ikkust tagada. Tõsi on see, et põhjapool-semad Euroopa riigid on olnud var-mamad omal initsiatiivil selliseid reforme tegema, samal ajal kui lõu-napoolsemad on nende reformi-deni jõudnud või jõudmas alles nüüd, kui olud seda teravalt peale suruvad. Kuivõrd riikide lähteposit-sioonid ja võiks öelda, et ka „maitse-eelistused” on mõnevõrra erinevad, siis on ka reformid mõne-

Autopiloot asendaks siis poliitilist käsitsijuhtimist ja hoiaks pensioni-süsteeme tasakaalus. Kuigi ka auto-piloodid on mõnevõrra erinevad. Näiteks Soome rakendab igal aastal pensionile minejate pensioni suu-ruse arvutamisel eluea koefitsienti. Sisuliselt tähendab see, et riik on n-ö delegeerinud pensioniea tõst-mise otsuse inimestele endile. Sel-leks, et saada eelmise sünniaastaga inimestega sama suurt pensioni, tuleks mõned kuud kauem töötada. Need, kes kauem töötada ei taha

või ei saa, peavad aga leppima veidi väiksema pensioniga. Taani on aga otsustanud hakata pensioniiga automaatselt korrigeerima vasta-valt eluea pikenemisele. Mõlemad meetodid suurendavad pensioni-süsteemi jätkusuutlikkust, kuid nende mõju inimeste valikutele on siiski erinev.

Aeg-ajalt kostab jutte meie pensionisüsteemi kokkukuk-kumisest, kui tõsiselt peaks sellesse suhtuma?

Kui küsida, et kas pensionisüs-teemi kokkukukkumine on täieli-kult välistatud, siis tuleb muidugi öelda, et täielikult välistatud pole isegi elu lõppemine Maal. Riiklik pensionisüsteem sõltub maksutu-ludest ja kui tõesti peaks kokku varisema meie ühiskondlikule töö-jaotusele üles ehitatud majandus-süsteem, siis on mõistagi täbaras seisus kõik maksudest sõltuvad elu-valdkonnad, sh pensionisüsteem. Kuid pole alust arvata, et oleks või-malik lihtsalt pensionisüsteemi kokkukukkumine, ilma et sellel oleks fundamentaalseid mõjusid meie majanduskorraldusele. Ses-tap tuleks lõpetada arutu katas-troofiretoorika krahhi möödapääs-matusest. Selle asemel tuleb kai-nelt analüüsida erinevaid ohte ja astuda samme nende riskide maan-damiseks. Tõesti, pensionisüsteem võib sattuda täbarasse olukorda ka siis, kui õigel ajal jäetakse tegemata vajalikud otsused muutunud majandus- ja rahvastikuoludega kohandumiseks. Seni on Eesti polii-tikud valdavalt küll üsna adekvaat-selt pensionisüsteemi probleemi-dele reageerinud.

Mida soovitaksite neile noor-tele, kellele tuletatakse aeg-ajalt meelde, et esimene ja teine sammas annavad kokku väga kasina pensioni ja neil oleks mõistlik koguda ka kol-mandat sammast?

Kõigepealt, elukvaliteet vane-mas eas ei sõltu ainult rahast, vaid palju ka tervisest, elukeskkonnast, sotsiaalsetest suhetest ja mitmest muust tegurist. Kindlasti tasub mõelda ja kulutada oma tervise hoidmisele, sest hea tervis ei tähenda ainult pikemat elu, vaid ka väiksemaid ravikulusid kõrgemas eas. Kuid mõistagi on vanemas eas vaja ka jooksvaid sissetulekuid. Ja need saavad tulla põhimõtteliselt vaid kahest allikast – noorematelt põlvkondadelt, kas riigi vahendusel maksutulude või otse perekondlike siirete kaudu, või siis enda varase-matelt investeeringutelt, olgu siis kogumispensionisüsteemi kaudu või muudest ettevõtmisest. Selge see, et vanaduspõli on turvalisem, kui neid võimalikke allikaid on roh-kem. Ühele kaardile – mis see ka iganes ei oleks – lootma jääda on kindlasti riskantsem.

Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudi direktor Lauri Leppik.

võrra erinevad. Üheks läbivaks nii-diks viimaste aastate reformidel Euroopas on aga pensioniea või pensioni suuruse sidumine ooda-tava eluea arengutega. See tähen-dab, et demograafiliste näitajate muutumisel toimub pensioniea või määratavate pensionide suuruste automaatne kohandumine. Selli-seid reforme on seadustanud mit-med riigid – Rootsi, Saksamaa, Itaa-lia, Poola, Soome, Taani, Norra, Kanada, Jaapan. OECD soovitab panna pensionid autopiloodile.

Foto: Rene Suurkaev

Seeniorileht 2

TELLI EESTI SUURIM TERVISEAJAKIRI 4 KUUKS

& SAAD KINGITUSEKS KAASA SUUREPÄRASE RAAMATU

“KÜLMETUSHAIGUSTE KODURAVI”.

Raamatu omanikeks saavad kõik, kes tellivad ajakirja Kodutohter 4 kuuks ajavahemikus 19.09–30.09.2012. Raamatud saab kätte Ühinenud Ajakirjade kontorist Tallinnas, Liivalaia 13, II korrus.

Lisainfo: www.ajakirjad.ee/koduravi, tellimine@ajakirjad.ee või telefonil 610 4000.

Õpetlikud tarkused

kogu perele!

8,80€8,80€

SÄÄSTA 5,90 €

Sellest raamatust leiad kõik vajaliku külmetushaiguste ärahoidmiseks ja leevendamiseks. Ohtralt praktilisi nõuandeid tuntud Eesti arstidelt, apteekritelt ja loodusravi ekspertidelt.

Seeniorileht3

Hambaproteesid võimaldavad särava naeratuse ka vanaduspõlves

SEENIOR – ELU HEAD AASTAD – KOOS MEIEGATURVALISUS JA HOOLIVUSBellmani (Rootsi) alarmi- ja audiotooted kurtidele, vaegkuuljatele ja majutusüksusteleOMA TERVISE EEST HOOLITSEMINEELIĒR International (Läti) tervisemudatooted aitavad alati olla terve ja heas vormisUUS KOHVINAUDING NÜÜD KA EESTISEuroopa vanemate röstikodade Romboutsi ja Malongo padja kohv ja tee koos prantsuse disainija Šveitsi täpsete kohvimasinatega

www.kadrimardi.ee KADRIMARDI OÜ

Pakume ööpäevaringset üldhooldusteenust (sh dementsed vanurid) ning erihooldusteenust psüühiliste erivajadustega inimestele. Erihooldusteenusele võtame nii riikliku kui ka oma-valitsuse osaluse alusel.

Vajadusel intervallhoiu teenus.

Kliente teenindab meditsiinipersonal, sh füsioterapeut, pere-arst, hambaarst, vajadusel erialaarstide konsultatsioonid. Personaalne füsioteraapia lähtuvalt erivajadusest. Võimalus kasutada sauna, mullivanni, solaariumi, massaažitooli, para-fi inravi. Laialdane huvitegevus: laul, tants, käsitöö, mängud.

Koostame rehabilitatsiooniplaane ja teostame rehabilitatsiooni-teenust.

Direktor: Vambola SipelgasTel. +372 5087113Lõuna-Eesti HoolduskeskusHellenurme, Palupera valdValgamaa 67514

Eakate ööpäevane jälgimine ja hooldamine.

Majutamine ühe- ja kahe-kohalistes kutsungisüsteemiga varustatud telefoni-, kaabel TV- ja interneti-valmidusega tubades.

Ranniku tee 48, TallinnTelefon 609 2605

kursana@kursana.ee

Minu turvaline kodu

Priit Liivistepriit.liiviste@lehed.ee

Hambaproteese liigitatakse mitte-eemaldatavateks ja eemaldatava-teks. Mitte-eemaldatavad proteesid on kroonid, sillad ja implantaadid. Kui hambast on mitmete parandus-tööde tulemusena saanud justkui hiigelsuur plomm, tuleks see kroo-nida. See on eriti oluline suurte purihammaste puhul, millele langeb suur koormus. Kroon annab paran-datud hambale tugevuse ja väldib selle kiiret kulumist. Krooniga saab asendada ka üksikut hammast, mil-lest on järel ainult juur. Sellisel juhul tsementeeritakse ravitud juure sisse metallist tihvt, mille külge kinnitub könt ja sellele paigaldatakse kroon.

Üksikute hammaste asendami-seks võib kasutada ka silda. Sel juhul lihvitakse kõrvalhambad väikse-maks ja neile pannakse kroonid, mille külge kinnituvad asendusham-bad. Silla puuduseks on see, et neid hambavahesid ei saa enam niidiga puhastada, sest need on kinni.

Kui kõrvalhambad on terved, on mõistlik asendada puuduv hammas implantaadi abil – see säästab kõr-valhambaid lihvimisest ning sel moel paigaldatud kroon jääb suus sama loomulik nagu oma hammas. Implantaat on titaanist kruvi, mis istutatakse lõualuusse, kus see mõne kuu jooksul luustub, selle peale aga tehakse kroon. Selliselt paigaldatud kunsthammast on mugav puhastada ning see aitab väl-tida ka luukadu. Kui hambareas on pikemat aega tühi koht, jääb luu koormuseta ja hakkab tasapisi taan-duma ning ige muutub madalaks. Sellisel juhul tuleb enne implantaadi paigaldamist luud juurde istutada. Selle võib võtta patsiendi enda lõua-luust või kasutada kunstluud.

Eemaldatavaid proteese on kahesuguseid – need katavad suu-poolt kas osaliselt või täielikult ning need on valmistatud kas plastmas-sist või metallist karkassiga. Viimane on mugavam, sest sel juhul jookseb üle patsiendi suulae vaid kaks õhu-kest metalliriba. Selle tulemusena on keelel suus rohkem ruumi ning

Väljaravimata hambahai-guste või muude suud kahjustanud problee-mide ainsaks lahendu-seks võib olla hammaste välja tõmbamine. See aga ei tähenda sugugi seda, et naeratus peab saama kogu ülejäänud eluks rikutud või söömine muutuma ebamugavaks tegevuseks. Tänapäeval on puuduvate hammaste asendamiseks palju või-malusi ning lahendus sõl-tub peamiselt sellest, mitu hammast ja kustko-hast on puudu.

inimene tunneb ka maitseid pare-mini.

Hooldus on oluline Proteeside probleemivabaks ja pika-ajaliseks kasutamiseks tuleb neid ka regulaarselt puhastada, seda leota-mise ja harjamisega. Leotamine pehmendab proteesidele kogune-vat kattu ja hävitab baktereid ning harjamine eemaldab toiduosake-sed, plekid ja suurema osa allesjää-nud bakteritest.

Puhastamiseks tuleb kasutada mitteabrasiivseid puhastusvahen-deid, sest vastasel juhul võivad pro-teeside kõrgpoleeritud pinnad viga saada ning neisse tekkivad mikro-praod, mis sobivad paraku elupai-gaks erinevatele mikroorganismi-dele. Plastmassist hambaproteese ei tohi kasutada isegi hambapastat – puhastamiseks tuleb tarvitada spetsiaalseid puhastustablette või vedelat nõudepesuvahendit, mis tuleb hiljem hoolikalt sooja veega maha loputada.

Eemaldatavate kunsthammaste omanikel on proteeside kindlaks paigaldamiseks ning muretu ja mugava söömise võimaldamiseks soovitatav kasutada ka proteesi-liimi. Proteesiliim ei ole mõeldud siiski selleks, et kehvasti sobivad proteesid suhu kinnitada. Kui pro-teesid suus loksuma hakkavad – näi-teks seoses suu limaskesta reljeefi muutumisega – tuleb pöörduda hambaarsti poole, kes proteese vas-tavalt vajadusele ümber baseerib.

•• Proteeside valmistamine on sar-naselt teiste hambaraviteenustega üsna kulukas ning seetõttu tundub see ilmselt paljudele pensionäri-dele suisa üle jõu käiv väljaminek. Teataval määral tuleb selles osas appi aga haigekassa, sest kõigil ini-mestel, kellele on riikliku pensioni-kindlustuse seaduse järgi määratud vanaduspension, on õigus hamba-proteeside hüvitusele.•• 63-aastastele ja vanematele, ravikindlustatud töövõimetuspen-sionäridele ning vanaduspensionä-ridele hüvitab haigekassa kord kolme aasta jooksul 255,65 eurot hambaproteeside maksumusest. •• Hambaproteeside teenuse hüvi-tamise taotlemiseks on kaks või-malust – kindlustatu esitab hamba-proteesi tegijale taotluse hambara-viasutusele teenuse soodsamalt saamiseks või taotluse hüvitise ülekandmiseks hambaraviteenuse osutaja arvelduskontole.•• Sellisel juhul isik hambaproteesi tegijale esialgu maksma ei pea, proteeside maksumuse tasub tegi-jale 255,65 euro ulatuses haige-kassa. Summa, mis ületab 255,65 eurot, tuleb tasuda kindlustatul endal.•• Kui soovitakse hüvitist tagantjä-rele, siis esitab kindlustatu aval-duse ja proteesimistööde eest tasumist tõendava dokumendi hai-gekassal, mis kannab hüvitise kind-lustatu pangakontole 90 päeva jooksul pärast nõutavate doku-mentide laekumist.

•• Hüvitis makstakse välja sõltu-mata kulutuse toimumise kohast. See tähendab, et patsient võib minna hambaarsti juurde ükskõik millises Eestimaa piirkonnas või välisriigis. Kulutus peab aga kind-lasti olema tõendatud korrektse hambaraviteenuse eest tasumist tõendava dokumendiga. •• Hüvitise saamiseks vajalikud dokumendid saab haigekassale edastada tava- või elektronpostiga ning ka ise haigekassa klienditee-nindusbürood külastades. •• Juhul kui kindlustatu saab pro-teesid odavamalt kui 255,65 eurot, võib ta ülejäänud summa eest kolme aasta jooksul teha erinevaid proteesimis- ja parandustöid.•• Hüvitise maksmise eeldus on, et isiku saadud proteesihüvitis vii-mase kolme aasta jooksul ei ületa 255,65 eurot. Kui pensionärile pole varem hambaproteese valmista-tud, siis hakatakse kolmeaastast perioodi arvestama esimese ham-baproteeside tegemise arve lõpe-tamise kuupäevast ehk päevast, millal tema proteesid valmis said. Uuesti tekib tal hambaproteeside hüvitise taotlemise õigus siis, kui sellest kuupäevast on möödunud kolm aastat ning ta pöördub ham-baproteeside parandamiseks või uute proteeside saamiseks hamba-arsti juurde.•• Täpsemat infot hambaprotee-side hüvitise kohta saab hambaars-tilt või haigekassa infotelefonilt 16363 (E–R 8.30–16.30).

Haigekassa tuleb appi

Foto: Shutterstock

Seeniorileht 4

Hele Torop, Estonia Medical Spa peaarst

Tänapäeva kiire elutempo, suur närvipinge ja vastutus kurnavad nii aju, südant kui

ka veresooni – meie elutähtsaid organeid. Sellest annavad märku ärevus, depressioon, väsimus ning südamekloppimine. Nende nähtude ilmnemisel tuleks aeg maha võtta ja kasvõi paariks päe-vaks sõita spaase või argiaskel-dustest eemale „patareisid” laa-dima.

Ajus on biljoneid närvirakke, mis suhtlevad omavahel eriliste keemiliste ühendite, neurome-diaatorite abil. Need ligi 50 ühen-dit peavad olema tasakaalus, siis tunneb inimene end hästi. Neuro-mediaatorid (serotoniin, dopa-miin, endorfiinid) on ajule nagu õli autole. Stressirikas ja kiire elu-stiil kulutavad „ajuõli”, seda süvendavad veelgi kohv ja niko-tiin. Tekib burn-out ehk läbipõle-mine.

Ületöötamisest kujunev kee-miline tasakaalutus viib häireteni nii kehas kui ka psüühikas. Pea-põhjus on serotoniini vähesus, millest keha annab märku unehäi-rete, lihasevalu, migreeni, magu-saisu ja alkoholivajadusega, sest aju püüab toota serotoniini. Dopamiini vähesus mõjutab nii liikumist (tekivad lihasjäikus ja koordinatsioonihäired) kui ka mõtlemist (tähelepanu ja mälu-häired). Inimesel, kel tekib emot-sionaalne labiilsus, ülitundlikkus ja paanikahäire, on puudu endor-fiinidest. Pinge lihastes ja halb

Taastusravi aitab tasakaalu säilitada

enesetunne alarmeerivad kogu aeg aju, kuid me surume ohusig-naali alla ja kulutame energiat edasi.

Stressihormoonid koormavad südame- ja veresoonkonda, ilm-nevad südamekloppimishood, tõuseb vererõhk, eriti diastoolne (ehk alumine), ja tekivad valud südamepiirkonnas. Esialgu pole veel tõsiseid ja püsivaid tervise-häireid, ent pikka aega kestev stress võib päädida infarkti või insuldiga.

Stressi pärast kannatab ka immuunsüsteem. Üle kolme kuu kestnud stress viib immuunsüs-teemi kurnatuseni, mis avaldub selles, et haigestume külmetus-haigustesse, raskemal juhul võib immuunsüsteem koguni murduda ja kujunevad autoimmuunhaigu-sed: diabeet, reuma, luupus. On teada, et närvi- ja immuunsüs-teem on omavahel seotud hor-moonide ja teiste kemikaalide kaudu, nad „räägivad” omavahel. Algul toodab organism rohkem kaitserakke, pikaaegse kulu korral võtab ta vastu säästurežiimi ja siis ilmnevad ettearvamatud haigu-sed. Seepärast tasub tähele panna ohusignaale ja võtta aeg maha ning minna tagavarasid taastama.

Et „ajuõlid” tagasi tasakaalu saada, on vaja puhkust. Soodsalt mõjuvad meeldivad emotsioonid, lõõgastavad protseduurid, füüsi-line koormus ja mõnusad kaasla-sed.

Suurepäraselt sobivad ka spaaprotseduurid: massaaž, eri-nevad vannid, soe parafiin, mägi-vaha, soolakamber, lõõgastuska-binet jne.

Eriliti tõhus on külmravikam-ber, kus on temperatuur –120 kraadi. IT-terminoloogiat kasuta-des võib seda võrrelda restart’iga, mis käivitab organismi jõuvarud, aidates võidelda valudega lihas-tes, liigestes ning kiirendab aine-vahetust, parandab naha toonust, stimuleerib immuunsüsteemi ja tõstab kõikide hormoonide, sh heaoluhormoonide taset. Tuju paraneb, energiat saab juurde ning ka teiste hormoonide tase paraneb: tõuseb testosteroon, mis on oluline potentsiproblee-mide korral. Seega pole olemas organit, mis ei saaks mõjutatud. Külmkambris ollakse 1,5–3 minu-tit, selle ajaga ei toimu sügavamat jahtumist ega ole külmetusohtu. Need, kes vajavad energiasüsti ja uut hingamist, saavutavad loode-tud tulemuse juba kolme korraga.

Teine unikaane ravimeetod on eri liiki soolaprotseduurid, millel on hea toime nahale, liigestele ja immuunsüsteemile. Mineraalid on võimelised teatul määral imenduma organismi läbi naha, mis on abiks erinevate nahahai-guste korral ja ka noorusliku, terve naha saamisel. Ka valgus-ravi toimib nahka taastavalt ja psoriaasi korral põletikku pärssi-valt. Oluline on naha pinnal oleva hüdrolipiidkihi toetamine, mis kindlustab naha kaitsevõime ja niiskuse, seda toetavad mineraa-liderikas vesi ja looduslikud õlid, millel põhinebki ravitoime.

Tervise seisukohalt vajame regulaarset puhkust, et taastada jõuvarusid püsimaks kaua terve, kauni ja heatujulisena. Öeldakse, et puhates saad uue südame.

Estonia Medical SpaRavi- ja lõõgastuspaketid, Pärnu parimad Termid,

külmravi, unikaalne Surnumere bassein, iluteenused jpm.

Meiega mõnusalt tervemaks!

Seeniorileht5

Kaire Talvistekaire.talviste@epl.ee

Välisrõivaste ja -jalatsite valik muutub üha keerulisemaks, sest lisaks hinnavõrd-lusele tuleb võrrelda materjale, mis muu-tuvad üha „nutikamaks”. Ühte jopesse või jalatsisse peidetud kõrgtehnoloogilistest materjalidest ja nende omadustest annab ülevaate mahukas voldik, mis ostuga kaasa tuleb.

Paljud tuntud brändid nagu Adidas, Alpinestars, Clarks, Ecco, Nike, Nort-hwave, Peake Perfomance, Puma, Salo-mon, Timberland jpt kasutavad oma too-detes Gore-Tex® tekstiili, mida peetakse üheks paremaks ilmastikukindlaks mater-jaliks.

Revolutsiooniline Gore membraan, mis on ühtaegu vee- ja tuulekindel ning hingav, jõudis avalikkuseni juba 1978. aastal. Need teineteisele vastukäivad omadused on saavutatud tänu miljoni-tele mikroskoopilistele pooridele, mis on 20 000 korda väiksemad kui vihmapiisad, ent 700 korda suuremad kui veeauru molekulid. Seega: vesi sisse ei pääse, kehaniiskus saab aga välja.

Gore-Tex® kangas saadakse erinevate kõrgekvaliteetsete tekstiilmaterjalide lamineerimisel Gore-Tex® membraanile, õmblused liimitakse Gore spetsiaaltei-biga. Gore-Tex® koosneb enamasti kol-mest kihist: välimine ehk hõõrdekindel kiht kaitseb membraani kulumise eest, sisemine kiht aga membraani higi ja rii-deosakestega saastumise eest. Lisaks on

Õige riietuse korral pole ilm kunagi halbkanga välimist kihti töödeldud imeõhu-kese polümeerikihiga. Tänu sellele veere-vad veepiisad imendumise asemel riidelt maha. Aktiivsel liikumisel ja sportimisel on materjali hingavus väga oluline, seepä-rast tehakse Gore-Tex® kangast nii välis-rõivaid, jalanõusid kui ka kindaid.

Parim viis Gore omaduste säilitami-seks on hoida rõivad puhtana, sest mustus on hingava kanga suurim vaenlane.

Saapad, millega saab joosta vee pealMatkasõbrad tegi aga eriti rõõm-saks Ion-Mask unikaalse hüdro-foobse tehnoloogia leiutamine Durhami ülikoolis Suurbritannias. Tulemuseks on jalavarjud, mis hülga-vad vett ja ka mustust. Youtube’is üle 12 miljoni vaatamise osaliseks saanud mehed, kes jooksevad vee peal, kannavad just Ion-Maski tehnoloogiaga töödeldud jalanõusid.

Oma võimetelt ületab Ion-Mask teisi hüdrofoobseid tehnoloogiad ja tex-mater-jale. Vastavalt tehnoloogiale pannakse toode vaakumkambrisse ja töödeldakse keemiliselt plasmaga, mis tungib mikro-skoopilise kihina materjali. Materjal ei muutu seeläbi kummiks ega kileks ning säilitab hingavuse ja soojapidavuse. Kiht on saapakandjale nähtamatu ja tuhan-deid kordi õhem kui juuksekarv. Ion-Mask on lahustivaba ja töötlemisel kasutatakse mikroskoopilises koguses kaitsvat mono-meeri, mille tulemuseks on minimaalne jäätmete ja keskkonnamõju.

Kui muud veekindlad materjalid on

üldjuhul rasked, siis Ion-Maski jalanõud mitte. Muidugi on sellisel luksusel oma hind.

Jalats kui kõrgtehnoloogiline vidinKui loete oma jalatsikarbilt, et tegu on mugavate, antibakteriaalse, mustust ja niiskust ning ebameeldivat lõhna ära-hoidva sisetallaga jalatsitega, mis ühtlasi toetavad teie jalavõlvi, siis teadke, et sel-les jalatsis on ühendatud erinevad kõrg-tehnoloogilised materjalid ja struktuurid. Näiteks võib jalatsil olla Pulse kahekihi-line sisetald, mille kannaosale lisatud ele-ment pumpab käimisel torukeste kaudu õhku jalatsi sisemusse. See aitab jalad kuivana hoida.

Või on jalats kaetud kõrgtehnoloogi-lise mikrofiiberkiuga Lorica, mille poor-ses struktuuris on ühe ruutsentimeetri kohta üle 3 miljoni poori. Tagatud on vee hülgavus, hea hingavus ja kulumiskind-lus.

Või on sel hoopis ainulaadne välistalla konstruktsioon Vibram®, mille omaduste hulka kuuluvad vastupidavus, hea haar-duvus, õliresistentsus, hõõrdumis- ja kulumiskindlus. Seda iseloomustavad eksklusiivsed kummikomponendid, mis tagavad libisemiskindluse, soodustavad ronimist, on vastupidavad temperatuuri muutustele ega jäta kummijälgi. Vibram® funktsioone kasutab üle 1000 jalatsi-tootja, seega võib nii matkaja, mägiro-nija, päästja kui ka sõjaväelane endalegi üllatuslikult avastada, et tema päevad mööduvad Vibram® taldadel.

Foto: Shutterstock

SA Taheva Sanatoorium infotelefonid: 7698 723, 7698 734 ja 5178 470• Koduleht: http://www.sats.ee • E-post: tahevasanatoorium@hot.ee

• Tsirgumäe küla, Taheva vald, 68012, Valgamaa

• Üldhooldekodu teenus• Asenduskoduteenus• Turvakoduteenus• Toetatud elamise teenus• Igapäevaelu toetamise teenus• Toitlustamine ettetellimisel

Luba endale täiuslik puhkus, sest hea tervis on õnne alus.Pakume ravipakette, kuhu kuulub majutus, 3 söögikorda ja raviprotseduurid:• Klassikaline taastusravipakett (alates 5 päevast) Septembris hinnaga alates 41 €/inimene/ööpäev (norm.hind 51 €/inim/ööpäev)

Eripakettidena pakume:• 7-päevane uuringupakett, hinnaga alates 47 €/inimene/ööpäev• Südamehaiguste taastusravipakette, hinnaga alates 45 €/inimene/ööpäev

Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul.Need ja muud parimad pakkumised leiad meie kodulehelt

www.viiking.ee

Lisainfo aadressil info@viiking.ee või telefonil +372 449 0505 (müük)või 449 0500 (vastuvõtt);

Spaa Hotell Viiking, Sadama 15, 80012 Pärnu

Suurepärane puhkus Spaa Hotellis Viiking!

Seeniorileht 6

Tiiu Liebert TTÜ emeriitdotsent

D-vitamiin on inimesele vajalik rasv-lahustuv vitamiin, mille kaks enim esinevat vormi on D3 (kolekaltsife-rool) ja D2 (ergokaltsiferool). D-vita-miin on selles mõttes unikaalne, et teda saab inimene toidust ja ta tekib ka UV-kiirguse toimel. Kahjuks on meie laiuskraadidel päikesepaistelisi ilmasid vähe ja sellest ei piisa D-vita-miini varude moodustumiseks.

D-vitamiini, tänapäeva teadus-uuringute valguses pigem hor-mooni, tunti pikka aega kui tervete luude vitamiini. Tal on suur tähtsus mineraalainevahetuses, tagades kaltsiumi ja fosfori normaalse imen-dumise peensoolest, mille tagajärjel moodustuvad tugevad luud ja ham-bad. Piisav D-vitamiini kogus väldib rahhiiti lastel ja osteomalaatsiat (luude pehmenemise) eakatel.

Paari viimase aasta jooksul on aga teadusuuringud avastanud D-vitamiini uusi kasulikke omadusi. Nii on D-vitamiini puudust seosta-tud mitmesuguste vähkkasvajate

kõrgema esinemissagedusega, aga ka südame-veresoonkonnahaiguste ja autoimmuunhaigustega. On lei-tud, et piisav D-vitamiini kogus võib:•• lapseeas tarbituna vähendada riski haigestuda diabeeti;•• tugevdada immuunsüsteemi, vältida grippi haigestumist sügistal-visel ajal;•• lükata mitme aasta võrra edasi mitmetesse haigustesse haigestu-mise (veresoonte lupjumine, diabeet, pahaloomulised kasvajad, osteoporoos);•• tugevdada lihaseid, vähendades osteoporoosi põdevatel inimestel tasakaaluhäireid ja seega ka kukku-mise ohtu.

Kas tundub liiga ilus, et olla tõsi? Peab tunnistama, et lõpliku tõe sel-gitamiseks on vaja lisauuringuid, kuid üks on selge: Eesti elanikud saa-vad liiga vähe D-vitamiini. Eriti suur on vitamiinipuudus pimedal ajal. Tartu Ülikoolis teostatud uuringust selgus, et ligi kolmel neljandikul Eesti elanikest oli talvel vitamiinitase alla vajaliku normi, 8% kannatas vitamiinipuuduse käes.

Muidugi oleks kõige parem, kui vitamiini saaks toidust. Kahjuks on see D-vitamiini puhul väga raske saavutada. Parimad D-vitamiini alli-kad on rasvased kalad ja munakol-lane. Liigse kala tarbimise eest aga hoiatatakse, kuna see võib sisaldada

tervisele kahjulikke saasteaineid. Paljudes maades, näiteks Soomes ja USA-s, rikastatakse piimatooteid D-vitamiiniga. Eestis on D-vitamii-niga rikastatud toiduaineid vähe, tuntuimad on margariinid.

D-vitamiini soovitusi väljenda-takse EL-is mikrogrammides (µg), Põhja-Ameerikas aga rahvusvahelis-tes ühikutes (IU): 1 µg = 40 IU ja 0,025 µg = 1 IU.

Eesti toitumis- ja toidusoovituste kohaselt on D-vitamiin ainuke vita-miin, mille vajaliku koguse saami-seks soovitatakse lastel alates 4. elunädalast ja eakatel kasutada D-vitamiini sisaldavat toidulisandit. Peagi hakatakse Eestis koostama uusi toitumissoovitusi ning kuna paljudes maades on tõstetud D-vita-miini toitumissoovitusi, siis arvata-vasti tehakse vastavaid korrektuure ka meie toitumissoo-vitustes.

Vaatamata meist suuremale kala ja pii-matoodete tarbimi-sele ning piima rikas-tamisele on ka Soome elanikel D-vitamiini puudus. Seepärast kehtestati Soomes 2010. a uued D-vita-miini soovitused, mille kohaselt soovitatakse D-vitamiini toidulisan-

deid kasutada kahe- kuni 18-aastas-tel lastel ja noortel (7,5 µg), raseda-tel ning imetavatel emadel (10 µg), üle 60-aastastel (20 µg) aasta ringi.

USA-s on D-vitamiini soovitused suuremad: 2010. aastal kehtima hakanud soovituste kohaselt peak-sid kuni 12 kuu vanused lapsed saama 10 µg (400 IU), 1–70-aasta-sed 15 µg (600 IU) ja üle 70-aasta-sed 20 µg (800 IU) D-vitamiini.

Liiga suur D-vitamiini tarbimine on ohtlik, seepärast on määratud ka selle vitamiini tarbimise päevane ohutu kogus. Hiljuti suurendas Euroopa Toiduohutusamet maksi-maalset ohutut D-vitamiini kogust 50-lt 100 µg-ni päevas. Alla üheaas-tastel lastel on see 25 ja kuni 11-aas-tastel lastel 50 µg päevas.

Pimedad sügisilmad on käes ja igaüks peab otsustama, kuidas

kevadeni vastu pidada. Kellel võimalus, võib

ka käia soojal maal pä ikesevanne võtmas, kus tuleb kindlasti arvestada suu-renenud naha-v ä h i r i s k i g a .

Ohutumaks pee-takse organismi

turgutamist toiduli-sandikuuriga.

Meeldiva maitsega ksülitooli - D3 vitamiini närimistabletid kogu perele!

D-maxi tooted sisaldavad looduslikku loomse päritoluga D

3-vitamiini.

Hammastesõbralikku ja head maasika-vaarikamaitselist ksülitooliga tabletti võib imeda või närida.

Annustamine: 1 tablett päevas.Toode ei sisalda suhkrut, laktoosi, gluteeni ega pärmi.Pakendi suurus: 90 tabletti.

Saadaval:Mai

apteekLepa

apteek

!XAM-D utamadnesa elehüagIVäikeses tabletis palju päikest!

Eestis elades saab organism liiga vähe D-vitamiini

Ettevõttel on kaks tegevussuunda: käsitööna valminud LuxCane jalutuskeppide tootmine jaLuxGraveer fotode graveerimine erinevatele meenetele, metallidele ja ehetele.

Ettevõtte juhatajaks ja ka ainukeseks tööliseks on 80% töövõimetu liikumispuudega inimene.

Jalutuskeppide tootmiseni jõudsin ma tänu liiklusõn-netusele. Sõitsin 6 aastat tagasi mootorrattaga teelt välja, ning tegin 36-meetrise õhulennu, mille tagajärjel murdsin oma selgroo. Nüüd on mu jalad poolenisti halvatud ning kõndimiseks pean kasutama keppi ja jalalabade ortoose. Algul lebasin voodis kolm kuud, siis sõitsin ratastooliga. Tasapisi tõusin karkudele ning viimased 3 aastat olen ühe kepiga kõndinud.

See oli stiilne hüpe ja nüüd ma vajasin stiilset keppi.

Peale seda, kui olin seda poodidest tulemuseta otsinud, otsustasin selle ise teha.

Kõige raskem oli leida materjali, millest vastupidavaid käepidemeid teha. Ei tahtnud teha neid odavast plast-massist. Esimest jalutuskeppi katsetades kukkusin Arctic spordiklubi trepist alla. Tänaseks on need valmistatud kahekomponentsest tugevast kuumakindlast materjalist. Kepp ise on valmistatud 2mm paksuse seinaga alumiinium-torust, mis on värvitud kõrgtehnoloogiliselt, mis annab kepile unikaalse ja väga vastupidava värvikihi.

Toodetega saab tutvuda ametlikul koduleheküljel www.LuxCane.com

Ainulaadne ettevõte Eestis,mis tänu EAS-i starditoetuseletuule tiibadesse on saanud –Elitex Int OÜ

Teise haruna pakub ettevõte kvaliteetset fotode graveerimise teenust, mis muudab pealtnäha lihtsa kingituse või meene isikupärasemaks ja lisab sellele sentimentaalset väärtust.

Teostame graveerimistöid meie poolt pakutavatele Zippo tulemasinatele, medaljonidele, võtmehoidjatele, taskupeeglitele ja ka kliendi toodud siledatele metallist pindadele. Toodete valikus on praegu kokku 6 erinevat

alagruppi. Graveerida saab nii pilte kui ka teksti. Kirjastiili saate valida ise või valib selle teie eest graveerija. Tartus ja selle lähiümbruses toome selle kliendile isiklikult tasuta koju kätte.

Graveeritav pilt võib olla nii digifoto kui ka näiteks klassikaline foto paberkandjal.Toodete- ja teenustega saab tutvuda aadressilwww.LuxGraveer.com

Peale seda, kui olin seda poodidest tulemuseta otsinud,

Seeniorileht7

Vanadusest on inimkond mõel-nud alati, sest nagu ütles 18. sajandi prantsuse keele-mees Pierre Boiste: „Nii hir-mus kui vanadus ka on, soovib siiski igaüks temani jõuda.”

TiiU OLm, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor

Arvukad vanasõnad ja aforismid noo-ruse ja vanaduse teemal on vaimu-kad, sageli vastandlikud, vahel aga ka lausa valed. Näiteks ei pea paika saksa vanasõna: vanadus on haigus, millesse igaüks peab surema.

Vanaduse ja haiguse samasta-mist ei pea tänapäeva meditsiin õigeks. Kahjuks juhtub ikka veel, et tekkinud tervisehäireid peetakse east tingituteks ega pöörduta kohe arsti poole, mistõttu ravi hilineb.

Mis on vananemine? Vanane-mine on keha muuutmine. Osaliselt on tegemist bioloogilise program-miga ja osaliselt sotsiaalse protses-siga. Viimase puhul kirjutab näiteks kultuur ette sobilikud käitumised, millega kaasneb elujõudu toetavate tegevuste vähenemine ja see oma-

Liikumine hoiab vanaduse eest

korda soosib struktuurset „taandu-mist” ja organismi nõrgenemist.

Bioloogiline programm on seotud liigi jätkumisega ja teostub keha sise-miste talitlusmustrite muutumise teel, läbides etapid lapsest täiskasva-nuni ja sealt vanurini. Põhjustajaks on keha moodustavate rakkude kohane-mise ning uuenemise protsessi, selle hormonaalse koordineerimise ja väliste käitumismuutuste põimumisel tärkav individuaalne tulem. Järelikult mõni vananeb varem, mõni hiljem.

Millised muutused toimuvad kehas? Üks silmaga märgatavaid näh-tusi on struktuurse rakumassi vähene-mine (langevad keha mass ja suurus). Põhjuseid selleks on mitmeid – rak-kude uuendamisel paistab olema piir, mis jõuab teatud eas kätte. Kuna elus-materjali puhul struktuuri muutus kajastub funktsiooni muutustes, siis hakkab senine keha talitluste koordi-neeritud koostöö häiruma, mis kajas-tub keha kohanemise võime languses. Näiteks hakkab taastumine füüsilisest pingutusest võtma rohkem aega. See omakorda vähendab füüsilist aktiiv-sust, mille tulemusel hakkab suure-nema rasvkoe ja väheneb lihaskoe mass. Kuna lihaskond on muu hulgas oluline normaalse vereringe säilitami-

sel, algab sel eluperioodil mitme teguri koos-mõjul kiirenenud liikumisvõime ja üldise töö-võime langus. Ning siia võib edasi kirjutada juba „ja nii edasi...”.

Vananedes inimorganism muutub ja tõe-näosus haigestuda kroonilistesse haigus-tesse suureneb. Kuidas tunda ära haiguste esimesi ilminguid, tekkepõhjusi ja kuidas neid ravida? Kas on ka muid võimalusi peale rohtude? Mida sisse võtta ja mida peale määrida ühe või teise haiguse puhul – see jäägu arstide pärusmaaks. On olemas üks universaalne ravim, mis toimib pea iga hai-guse puhul – see on liikumine.

Veidi utreerides võib öelda, et ei ole ars-tirohtu, mida ei saaks asendada liikumisega, samal ajal aga ei ole rohtu, mis asendaks lii-kumist. Liikumise tervendavast ja noorenda-vast mõjust teati juba ammu. Täiesti täna-päevaselt kõlab Rooma kuulsa kõnemehe Cicero üle 2000 aasta vanune ütlus: „Tree-ning ja mõõdukus aitavad isegi vanaduses teatud määral alal hoida endist jõudu.”

Vaatamata kauakestnud kiidulaulule lii-kumise heast mõjust näitab elu, et vanema-ealised ei ole alati altid jälgima kuulsaid ees-kujusid. Põhjuseks teadmatusest tingitud hirm – millised kehalised tegevused on kee-latud, millised aga soovitatud ja kuidas neid teha nii, et tervis hoopis ei kahjustuks tree-ningu tagajärjel.

* Tiiu Olmi ettekandeid vanemaealis-tele sobivatest kehalistest koormustest ning nende individuaalset doseerimist ole-nevalt vanusest ja tervislikust seisundist saab kuulata TLÜ Tervise ja Spordi Insti-tuudi ning programmi Tallinn Liigub korral-datava Tervise ja Liikumise Ülikooli loengu-sarja raames.

..sest elu koosneb pisiasjadest!

Microlife rütmihäirekindlad vererõhu aparaadid on saadaval apteekides

www.microlife.com

Vererõhu mõõtmisel:• vahetult enne mõõtmist väldi söömist, joomist,

suitsetamist ja füüsilist aktiivsust, kuna need te-gevused tõstavad vererõhku

• peale manseti paigaldust ja enne mõõtmist puhka 5 minutit

• mõõda vererõhku võimalikult loomulikus keskkon-nas, soovitavalt kodus

• vererõhu mõõtmise ajal ära räägi, liiguta ega köhi• kahe järjestikuse mõõtmise vahel puhka vähemalt

1 minut• võrreldavad on samades tingimustes mõõdetud

tulemused (keskkond ja kellaaeg)

• ära muuda ravimannuseid arstiga konsulteerimata• kuna tegu on meditsiiniseadmega, siis loe hoolikalt

kasutus juhendit ja vajadusel konsulteeri arstiga!

BHS A/A – BHS Protocol BP 3AG1

Maaletooja:

– Pulsirütmi häire kindlakstegemine

– Kliiniliselt kontrollitudBHS A/A – BHS Protocol

Terviseteadutse ja Spordi Instituut

Tervise ja Liikumise Ülikool pakub huvilistele loenguid!Tervislikud eluviisid ja toitumine, liikumise osatähtsus, sobiva liikumisharrastuse ja kehalise koormuse valik.Loengute läbiviijaks on Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Tiiu Olm. Loengud toimuvad teisipäeviti, algusega kell 17.00 . Toimumise asukoht Tallinn, Tondi 55, II korrus, ruum 210. Loengu pikkus 1,5h. Loengust osavõtumaks: 1 EUR

Pakutavad loengud ja ajakava:02.10.12. Optimaalsed kehalised koormused kesk- ja vanemas eas09.10.12. Närvihaigused ja liikumisravi -peavalud, seljavalud ravi liikumisharrastuse abil16.10.12. Südamehaiguste ennetamine ja ravi liikumisharrastuse abil.23.10.12. Arterite ja veenide haigused, liikumisravi võimalused.30.10.12. Hingamiselundite haiguste ennetamine ja ravi eriharjutuste abil.06.11.12. Seedeelundite haiguste ennetamine ja ravi kehaliste koormuste abil13.11.12. Ainevahetuse haigused, näidustused ja vastunäidustused liikumisraviks.20.11.12. Liigesed, haiguste ennetamine ja ravi eriharjutuste abil.

Me ei lakka liikumast sellepärast, et me vananeme, vaid vananeme seetõttu, et lakkame liikumast!

Oma osalemissoovist palume eelnevalt teatada e-postile katrin.soidra-zujev@tlu.ee või tööpäeviti telefonil 699 6555 või 564 73 623

tlu.ee/tervis

Seeniorileht 8

Loengute osas räägib Aleksei Turovski eakatest loomarii-gis ja eaka elust lemmikloo-

maga, Ida-Tallinna Keskhaigla spetsialistid jagavad teadmisi ja oskusi mitmel erineval teemal, sh seedeprobleemidest ja nende leevendamisest, levinumatest silmahaigustest, vananemise psühholoogilisest poolest jm. Üheks huvipakkuvaks loengutee-maks on kindlasti ka energiaturu avanemine järgmisel aastal ning selle mõju inimeste rahakotile.

Festivali avavad Getter Jaani ja „Katre Jaani minimuusikali mudila-sed”, Eesti Toiduainetetööstuse Liit esitleb festivalil Eesti parimaid toi-duaineid, jpm. Täpsem info festi-vali programmi kohta on festivali kodulehel: www.inkotuba.ee . Fes-tivali moderaator on Reet Linna.

„Eakate taidluskollektiive astub tänavu üles üle 30 ning sel-leks aastaks on taidluskollektii-

Eakate festival rõõmustab värvikireva programmigavide registeerimine lõppenud,” rääkis festivali peakorraldaja, MTÜ Inkotuba juht Eha Topolev. 20. septembrini oodatakse aga töid konkursile „Aastad täis sära ja väärikust”, mis kirjeldavad tegusaid inimesi ja üllaid tegusid (kontaktid allpool). L isaks antakse välja Karuohaka tiitel – kui midagi eakaid inimesi ja nende õiglustunnet riivab, võib ka selle nähtuse konkursile esi-tada.

Eakate Festival 2012 tasuta pääsmed on saadaval Apotheka apteekides üle Eesti. Kohapeal maksab pilet kaks eurot.

Eakate festivaliga tähista-takse Eestis rahvusvahelist eakate päeva. Eakate festivali eesmärk on väärtustada eakate rolli ühiskonnas, näidata neile aktiivse ja tervisliku eluviisi või-malusi ning pakkuda kohtumis- ja suhtlemisvõimalust. 2012. aastal kuulub Eakate festival Euroopa aktiivsena vananemise ja põlv-kondadevahelise solidaarsuse aasta ametlikku programmi.

Eakate festivali toetajad on TENA, Apotheka, Hasartmängu-maksu nõukogu, sotsiaalminis-teerium, Tallinna Sotsiaal- ja Ter-vishoiuamet, Euroopa Komisjoni

neb MTÜ Inkotuba eestvõtmisel kord kuus Tallinna omastehoolda-jate tugirühm. Lisaks Tallinnale on Inkotoad Tartus, Pärnus, Võrus, Viljandis, Rakveres, Haapsalus, Kuressaares, Paides, Kohtla-Järvel ja Narvas.

EaKaTE fESTivaLi PaSS PaKUb SooduSTuSI TERvE OKTOObRi JOOKSUL

Eakate festival on sel aastal laienenud kahelt päevalt ter-vele nädalalale. festivalinä-dal algab 1. oktoobril ning nädala raames viiakse koos koostööpartneritega läbi eri-nevaid tegevusi nii Tallinnas kui ka mujal Eestis. Esmakordselt antakse välja Eakate festivali pass, kus soo-dustusi pakuvad Nukuteater, KUmU, Estravel, Reval Cafe, Tallink, Sparta jpt. Passid on saadaval alates 1. oktoobrist partnerite juures, inkotuba-des ja Eakate festivalil koha-peal. Partnerite soodustused tuleb realiseerida käesoleva aasta oktoobrikuu jooksul.Kõik Eakate festivali pas-siomanikud saavad koguda passi partnerite juurest templeid ning osaleda loosi-mises, mille peaauhinnaks on kruiis Tallinkilt. Loosimine toimub novembris Prillitoosi saates.Lisainfo nii passi kui ka kogu Eakate festivali kohta: mTÜ inkotuba, Hariduse 6, Tallinn, www.inkotuba.ee

esindus Eestis, Sampo Pank, Sirowa jt.

Festivali korraldaja on MTÜ Inkotuba. MTÜ Inkotuba pakub igapäevateenusena vastuseid põe-tus- ja pidamatusalastele küsimus-

tele ning annab tasuta professio-naalset abi kõikidele soovijatele. Inkotoast saab soetada vajalikke sidemeid, mähkmeid, hooldus- ja abivahendeid, samuti korraldab MTÜ Inkotuba tasuta pidamatu-sealaseid koolitusi. Tallinnas kogu-

Järjekorras kolmas Eakate festival, mis tänavu toimub 5.-6. oktoobril Tallinnas Salme kultuurikeskuses, pakub eakatele hulgaliselt kasulikke loenguid, loomuli-kult ei puudu ka mess ning särtsakas meelelahutus.

Pensionile jäämine tähendab tihti olulist sissetulekute langust. Kesk-mine riiklik vanaduspension ula-tub 35%-ni keskmisest palgast, mis tähendab, et igapäevaste kulutustega toimetulek kujuneb paljudele katsumuseks. Rääki-mata auto ostmisest, kodu remon-dist või vajalike kodumasinate soetamisest.

Kinnisvarapensioni abiga saa-vad seeniorid kasutada oma kin-nisvara väärtust, et paremini toime tulla nii igapäevaste kui ka suuremate väljaminekutega.

Kellele on mõeldud kinnisvarapension?Kinnisvarapension on mõeldud üle 65-aastastele linnades või nende lähistel asuva kinnisvara omanikele. Kinnisvara väärtus peab ületama 20 000 eurot. Või-malik on laenata korraga suurem summa või saada igakuist lisapen-sioni. Kinnisvarapensioni abil saab remontida kodu, osta mõne uue vajaliku kodumasina, soetada auto, katta tervise või hobidega seotud kulutusi või muuta oma argipäeva meeldivamaks ja lihtsa-maks. Kinnisvarapensioniga on sageli tagasi makstud ka varase-maid kõrgeprotsendilisi laene.

Kuidas kinnisvarapension toimib?Kinnisvarapensioni täpsed võima-

Kinnisvarapension aitab pensionipõlves toime tulla

lused sõltuvad taotleja vanusest ja kinnisvara väärtusest. Üldiselt on võimalik saada laenu kuni 40% kin-nisvara tänasest väärtusest. Võima-lik on võtta korraga suurem summa korteri remondiks või kodumasi-nate ostmiseks ja saada seejärel igakuist pensionilisa.

Kinnisvarapensioni kasutamisel seatakse kinnisvarale hüpoteek. Tagasimaksmine ei pea toimuma elu jooksul, vaid selle maksavad tagasi pärijad. Soovi ja võimaluse korral võib teha varasemaid tagasi-makseid. Kinnisvarapensioni võtja jääb korteri omanikuks, talle on notariaalse lepinguga garanteeritud kodu elupäevade lõpuni ning ta saab oma vara pärandada. Tagasi-

maksmisele kuulub vaid raha, mis kasutati oma elu jooksul, ning int-ressid. Kinnisvarapensioni tavapä-rane intress jääb vahemikku 14–16% ja on soodsam kui kom-mertspankade tarbimislaenudel.

Teiste riikide kogemusKinnisvarapensioniga mitmesu-guste laenu- ja kindlustustoodete vormis alustati 1980ndate alguses USAs. 2012. aastaks on USAs kinnis-varapensioni kasutajaid juba üle poole miljoni. Euroopas on kinnis-varapension samuti populaarne ja kasutusel 15 riigis. Kõige aktiivse-malt kasutatakse seda suurepärast pensionilisa võimalust Suurbritan-nias ja Hispaanias.

www.kinnisvarapension.eeTel: 643 3033 ja 5689 7055