sastumro `qortiart marioti~logos.org.ge/files/files/gashifruli masala - 1.pdf · cxovreba, da...

54
sastumro `qortiarT marioti~ simpoziumis gaxsna sxdomis Tavmjdomare daviT musxeliSvili daviT musxeliSvili Tqveno uwmindesobav, Tqveno aRmatebulebav, saqarTvelos parlamentis Tavmjomarev, Rirsno mamano, pativcemulo stumrebo, qalbatonebo da batonebo, neba momeciT dRevandeli sxdoma gaxsnilad gamovacxado. mogexsenebaT, rom dRevandeli Cveni konferencia miZRvnili gaxlavT RirsSesaniSnavi TariRisadmi Cveni uwmidesisa da unetaresis kaTolikos-patriarqis, ilia II-is saiubileo TariRisadmi. me minda mogaxsenoT, rom saqarTvelo, rogorc yvelas mogexsenebaT, erT-erTi uZvelesi saxelmwifo gaxlavT, iseve rogorc qarTveli eri erT-erTi uZvelesi qristianuli eri. daviT musxeliSvili saqarTvelo erT-erTi uZvelesi saxelmwifoa. qarTvelebi ki erT-erTi uZvelesi qristianuli eria. IV saukunis dasawyisidan qristianuli rwmena Cvens qveyanaSi gamocxadebul iqna saxelmwifo religiad. amieridan qristianoba Seiqmna qarTveli xalxis zneobrivi mrwamsisa da qarTuli saxelmwifos politikuri kursis ganmsazRvreli, xolo

Upload: others

Post on 08-Mar-2020

3 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

sastumro `qortiarT marioti~

simpoziumis gaxsna

sxdomis Tavmjdomare – daviT musxeliSvili

daviT musxeliSvili – Tqveno uwmindesobav, Tqveno

aRmatebulebav, saqarTvelos parlamentis Tavmjomarev,

Rirsno mamano, pativcemulo stumrebo, qalbatonebo da

batonebo, neba momeciT dRevandeli sxdoma gaxsnilad

gamovacxado.

mogexsenebaT, rom dRevandeli Cveni konferencia

miZRvnili gaxlavT RirsSesaniSnavi TariRisadmi Cveni

uwmidesisa da unetaresis kaTolikos-patriarqis, ilia

II-is saiubileo TariRisadmi. me minda mogaxsenoT, rom

saqarTvelo, rogorc yvelas mogexsenebaT, erT-erTi

uZvelesi saxelmwifo gaxlavT, iseve rogorc qarTveli

eri erT-erTi uZvelesi qristianuli eri.

daviT musxeliSvili – saqarTvelo erT-erTi

uZvelesi saxelmwifoa. qarTvelebi ki erT-erTi

uZvelesi qristianuli eria. IV saukunis dasawyisidan

qristianuli rwmena Cvens qveyanaSi gamocxadebul iqna

saxelmwifo religiad. amieridan qristianoba Seiqmna

qarTveli xalxis zneobrivi mrwamsisa da qarTuli

saxelmwifos politikuri kursis ganmsazRvreli, xolo

qarTuli eklesia Cadga xalxisa da saxelmwifos

samsaxurSi.

qarTvelebis mTeli istoria TavisuflebisTvis

brZolaa. me ar vici msoflioSi meore xalxi,

romelsac amdeni da aseTi Zalmomreoba gadaetanos da

SeenarCunebinos Tavisi saxelmwifoebrioba: berZnebi,

romaelebi, parTelebi, bizantielebi, sparselebi,

arabebi, xazarebi, selCukiani Turqebi, monRolebi,

Turqmanebi, osmalebi, yizilbaSebi, dasasrul _ rusebi,

yvelani ipyrobdnen Cvens qveyanas da cdilobdnen

xalxis damonebas, magram sabolood verc erTma ver

moaxerxa es da ver moaxerxa imitom, rom qarTveli

xalxis ZiriTadi erovnul-fsiqologiuri ganwyoba

Tavisuflebismoyvareobaa.

friad didia qarTuli eklesiis wvlili

qarTveli erisa da qarTuli saxelmwifoebriobis

gadarCenis saqmeSi. Cveni eklesia ara mxolod

sulierad amagrebda patriotuli qadagebiT qarTvelTa

Zalisxmevas Semoseuli mtris winaaRmdeg, risi

brwyinvale nimuSebic adreuli Sua saukuneebidanve

gvaqvs SemorCeneli, aramed uSualod iRebda

monawileobas sabediswero brZolebSi

TavisuflebisaTvis.

araerTxel aRminiSnavs, rom bevri sxva

qveynisagan gansxvavebiT, arc erTi metri saqarTvelos

saxelmwifo teritoriisa ar aris dapyrobis Sedegad

SeZenili, aramed es ukanaskneli iseve, rogorc

qarTveli eri warmoiqmna mTisa da baris sxvadasxva

tomebs Soris mimdinare social-ekonomikuri da eTno-

genetikuri imanenturi procesebis Sedegad garkveul

fizikur-geografiul garemoSi, ase rom, saqarTvelos

teritoriisa da qarTveli eris Camoyalibebis procesi,

faqtobrivad, paraleluri movlenebia.

amave dros saqarTvelo aris mravaleTnikuri da

mravalkonfesiuri qveyana. ras niSnavs es?

Cemi azriT, es bevr rames niSnavs da pirvel

rigSi imas, rom yvela araqarTuli eTnosi, romelic

dRes saqarTvelos teritoriaze cxovrobs aq garedan

aris mosuli sxvadasxva dros. saamiso dokumenturi

masalac arsebobs.

xolo ras niSnavs TviT faqti imigraciisa? vin

SeiZleba mosuliyo Tavisi samSoblodan aq

sacxovreblad?

arsebiTad mxolod is, vinc aq ukeT grZnobda

Tavs, vidre Tavis samSobloSi! es ki, Tavis mxriv, imis

aSkara mowmobaa, rom qarTvelebSi ar arsebobs

qsenofobia, piruku _ tolerantoba maTi genetikuri

ganwyobaa. amas xels uwyobda Sua saukuneebis qarTuli

eklesiac, romelic kanonikurad icavda ra

marTlmadideblur mrwamss, Semwynarebluri iyo sxva

konfesiebisa Tu religiebis mimarT. amasac kargad

mowmoben Sua saukuneebis rogorc qarTuli, ise

ucxouri wyaroebi. qsenofobiis uqonloba da

tolerantoba qarTveli xalxis maRali kulturisa da

siZlieris maCvenebelia (sxva sakiTxia, rom amJamad,

geopolitikuri viTarebis cvlilebebis Sedegad, es

maxasiaTebeli mis sisusted gadaiqca).

amitom aris, rom saqarTvelos istoriam ar icis

konfliqtebi eTnikur Tu religiur niadagze. meore

mxriv, es imas niSnavs, rom aravis ara aqvs ufleba

teritoriuli secesiisa, xolo bolodroindeli

konfliqturi procesebi, ganviTarebuli Cvens qveyanaSi

inspirirebulia garedan, kargad damuSavebuli e.w.

`nacionaluri politteqnologiis~ Sedegad.

amitom sruli absurdi da saqarTvelos istoriis

ucodinarobazea damyarebuli akad. a. saxarovis mier

daufiqreblad gamoTqmuli kvalifikacia, TiTqos

saqarTvelo `mcire imperiaa~! samwuxarod, es azri

dRemde musirebs angaJirebul rusul masmediaSi.

aramcTu dRevandeli an Sua saukuneebis

saqarTvelo, aramed daviT aRmaSeneblis mier XII

saukunis dasawyisSi Seqmnili erTiani kavkasiuri

saxelmwifo `nikofsiT darubandamde~ ar yofila

imperia. es aris uprecedento SemTxveva Sua saukuneebis

istoriaSi, rodesac erT saxelmwifoSi

keTilmezoblurad da mSvidobianad cxovrobdnen

qristianuli, mahmadianuri da warmarTi xalxebi da

tomebi. da es maSin, rodesac jvarosnuli omebis

Sedegad evropa da azia gaxleCili iyo or Seurigebel

banakad. daviT aRmaSeneblis mier Seqmnilma erTianma

kavkasiurma saxelmwifom sam saukuneze met xans

iarseba ise, rom arc erTi ajanyeba, eTnikuri SuRli

an konfliqti religiur niadagze ar momxdara.

samagierod 1121 da 1195 wlebSi, didgorisa da Samqoris

sabediswero omebSi, rodesac saqarTvelos da e.i.

mTeli kavkasiuri saxelmwifos arsebobis bedi

wydeboda, selCukian TurqTa koaliciis winaaRmdeg

qarTvelebTan erTad Sirvanisa da darubandis

mahmadianuri laSqaric ibrZoda!

yovelive es Zvel qarTvel saxelmwifo moRvaweTa

politikuri da diplomatiuri azrovnebis maRali

standartebis garda, qarTuli eklesiis gonivrul

Semwynareblobazec miuTiTebs.

saerTod unda iTqvas, saqarTvelos hyavda

araerTi saxelmwifoebrivad moazrovne ierarqi. aseTi

iyo, magaliTad VII s-is dasawyisis qarTlis

kaTolikosi kirioni, romelmac, faqtobrivad,

sabolood daamkvidra qarTuli marTlmadidebloba;

aseTi iyo XII s-is…dasawyisSi giorgi Wyondidel-

mwignobarTuxucesi, `Tanagamkafeli yovelTa gzaTa,

saqmeTa da RuawlTa~ daviT aRmaSeneblisa; aseTi iyo

XI s-Si didi giorgi mTawmindeli, aTonis qarTvelTa

saxelganTqmuli lavris winamZRvari, romelmac ara

mxolod ganavrco da srulyo eqvTime aTonelis

samecniero da saganmanaTleblo Rvawli, aramed

mniSvnelovani kvali daamCnia saqarTvelos

sazogadoebriv cxovrebasac; aseTive gaxlavT Cveni

kaTolikos-patriarqi.

xazgasmiT unda aRvniSno giorgi mTawmindelisa

da misi uwmidesobisa da unetaresobis, ilia II mier

qarTveli eris mimarT gaweul RvawlTa didi msgavseba.

kerZod, XI s-Sic da XX s-Sic sakamaTo gaxda didi

sakiTxi qarTuli eklesiis avtokefaliisa da misi

msoflio qristianul eklesiaSi ierarqiuli adgilis

damkvidrebisa. igi dadebiTad gadawyda XI s-Si giorgi

mTawmindelis paeqrobis Sedegad antioqiis

patriarqTan da XX s-Sic _ misi uwmidesobis

keTilgonivruli urTierTobiT konstantinopolis

patriarqTan.

garda amisa, rodesac 1060 wels giorgi

mTawmindeli bagrat IV-is mowveviT aTonidan

saqarTveloSi modis, Cveni qveyana sakmaod mZime

mdgomareobaSia. jer erTi, misi erTi nawili, kerZod,

afxazeTi bizantiis mier aris okupirebuli. qveyanaSi

Sida aSliloba sul axladaa dawynarebuli. TviT

mefis xelisuflebaSi iseTi saxifaTo da qveynis

damangreveli senia gavrcelebuli, rogoric

korufciaa. moSlilia marTlmsajuleba da sufevs

ganukiTxaoba. moSlilia ganaTlebis sistema,

sazogadoebis didi nawili SimSilobs...

analogia Cvens uaxloes warsulTan da

dRevandelobasTan, vfiqrob, savsebiT cxadia.

analogiuria giorgi mTawmindelisa da ilia II-is

Zalisxmevac mdidrebs mouwodon qvelmoqmedebisaken,

aRamaRlon qarTveli eris kulturul-zneobrivi da

samarTlebrivi cnobiereba. giorgi mTawmindelis am

energiul mcdelobas ukvalod ar Cauvlia da,

miuxedavad selCukian TurqTa Semosevebis gamo

Seferxebisa,…misi maRalzneobrivi ideebi

ganxorcielda daviT aRmaSeneblis mefobis dros.

vimedovneb, aseTi Seferxeba amJamad aRar iqneba

da Cveni kaTolikos-patriarqis, misi uwmidesobisa da

unetaresobis ilia II-is keTilSobiluri miznebi

mimarTuli Cveni mosaxleobis ekonomikuri

mdgomareobis gaumjobesebisaken, zneobrivi

amaRlebisken da samarTlebriviAcnobierebis

srulyofisaken, ganxorcieldeba misive zeobis dros.

bolos da bolos, sruliqmneba ZiriTadi qristianuli

postulati _ `mSvidoba qveyanasa zeda da kacTa Soris

saTnoeba~.

Cveno uwmidesobav, me minda mogilocoT Tqven

dRevandeli TariRi, gisurvoT mxne da xangrZlivi

cxovreba, da gisurvoT is, risi imedic maqvs, rom es

yvelaferi rac me CamovTvale dRes Cveni saWirboroto

sakiTxebi Tqvenive SemarTebiT Tqvensave zeobis dros

asrulebuli iqneba.

me minda, Tqveno uwmindesobav, gadmogceT oqros

medalioni, romelzedac gamosaxuli aris swored

giorgi mTawmindeli, rogorc simbolo gadmogceT

mecnierebisagan, qarTveli mecnierebisagan, rogorc

simbolo Tqveni zrunvisa, qarTuli kulturisa da

qarTuli mecnierebis aRorZinebisaTvis.

baton daniels vTxov wagvikiTxoT sigeli.

meufe danieli kiTxulobs sigels – `saxeliTa

mamisaTa da ZisaTa da suli wmidisaTa, gangebiTa

RmrTisaiTa, suliersa winamZRvarsa erisa

qarTvelTaisa, msgavssa didTa mamaTa aTonelTasa

TavdadebulTa winaSe qveynisa da mamulisa,

aRmadginebelsa RmrTiv kurTxeulsa erTobisa meore

ierusalimisa da axlisa aTinasi, uwmidessa da

unetaressa, kaTolikos patriarqsa sruliad

saqarTveloisa, mTavarepiskopossa mcxeTa Tbilisisa,

mitropolitsa biWvinTisa da cxum-afxazeTisasa didsa

meufesa da mamasa Cvensa ilias, Zrvnad medalioni ese

wmidisa giorgi mTawmindelisa sadidebelad RmrTisa

da sacxoneblad samwysoisa iveriisa.

madlieri samwyso sruliad saqarTveloisa.

meore saerTaSoriso konferencia.

Tbilisi, 212 wlis 14 dekemberi.

(taSi darbazSi)

daviT musxeliSvili - qalbatonebo da batonebi

ganvagrZoT Cveni konferencia.

sityva misalmebisTvis saqarTvelos parlamentis

Tavmjdomares baton daviT usufaSvils.

daviT usufaSvili – Tqveno uwmidesobav, Rirsno

mamano, qalbatonebo da batonebo, mogesalmebiT da

yvelas gilocavT imas rom RmerTma ineba da

TviToeuli Cvengani varT Tanamonawile dRevandeli

Sexvedris, dRevandeli RonisZiebis. me piradad var

bednieri, rom wilad mxvda roli viyo uwmidesisa da

unetaresis, sruliad saqarTvelo kaTolikos

patriarqis, ilia meoris saiubileo RonisZiebebis

saorganizacio komisiis xelmZRvaneli da miviRo

monawileoba, Sevitano Cemi mokrZalebuli wvlili am

did saqmeSi. swored amis gamo var me dRes aq da aman

gamabedina momemarTa TqvenTvis, aseTi

sazogadoebisTvis aseT mniSvnelovan Temaze. me ra Tqma

unda ver Sevbedav, am Temas – sulierebas misi

religiuri ganzomilebidan, me verc imas Sevbedav, rom

visaubro misi uwmindesobis Rvawlze am sferoSi. me

SemiZlia visaubro mxolod imaze Tu ra politikuri

ganzomileba aqvs sulierebas da raoden

mniSvnelovania am sakiTxis sworad gaazreba qarTuli

saxelmwifos formirebisTvis, Cveni sazogadoebis

winsvlisTvis.

rodesac mirian mefem Soreul warsulSi

qristianoba saxelmwifo religiad gamoacxada amiT ar

gansazRvrula mxolod pirovnebis mimarTeba

RmerTisadmi da RmerTis da pirovnebis urTierTobis

Sinaarsi....

daviT usufaSvili – Tqveno uwmidesobav, Rirsno

mamano, qalbatonebo da batonebo. mogesalmebiT da

yvelas gilocavT, rom RmerTma ineba da TiToeuli

Cvengani aris Tanamonawile dRevandeli Sexvedrisa,

dRevandeli RonisZiebisa. me, piradad, var bednieri,

rom wilad mxvda viyo uwmidesisa da unetaresis,

sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis ilia II-

is saiubileo RonisZiebebis saorganizacio komisiis

xelmZRvaneli da am did saqmeSi miviRo monawileoba,

Sevitano Cemi mokrZalebuli wvlili.

swored amis gamo var dRes me aq da aman

gamabedvina momemarTa dRes TqvenTvis, aseTi

sazogadoebisTvis aseT mniSvnelovan Temaze da, ra

Tqma unda, ver Sevbedav am Temas, sulierebas, misi

religiuri ganzomilebidan. me verc imas Sevbedav, rom

visaubro misi uwmidesobis Rvawlze am sferoSi. me

SemiZlia visaubro mxolod imis Sesaxeb, Tu ra

politikuri ganzomileba aqvs sulierebas da raoden

mniSvnelovania am sakiTxis sworad gaazreba qarTuli

saxelmwifos formirebisTvis, Cveni sazogadoebis

winsvlisTvis.

rodesac mirian mefem Soreul warsulSi

qarTlis samefoSi qristianoba saxelmwifo religiad

gamoacxada, amiT ar gansazRvrula mxolod pirovnebis

mimarTeba RmerTisadmi da RmerTisa da pirovnebis

urTierTobis arsi. amiT ganisazRvra qarTveli eris

adgili msoflio civilizaciaSi, qristianul

civilizaciaSi da qarTuli saxelmwifos adgili

msoflioSi. maSin daedo safuZveli Cvens erovnul

saxelmwifoebriv cnobierebas, rogorc dasavleTis

aRmosavleTi da ara piriqiT, aRmosavleTis dasavleTi

an CrdiloeTis samxreTi da a.S. Sesabamisad,

sulierebis, religiis politikuri ganzomileba iyo

ganmapirobebeli imisa, Tu rogori saxelmwifo

iqneboda qarTuli saxelmwifo da sad gaiazrebda

sakuTar Tavs da sad Camoyalibdeboda Cveni erovnuli

cnobiereba, romel kulturul civilizaciur

erTobaSi. amitom es iyo saxelmwifoebriobis aqti da

ara mxolod religiuri aqti, ara mxolod

aRmsareblobis TvalsazrisiT gakeTebuli arCevani.

meore politikuri ganzomileba sulierebisa

efuZneba imas, rom suliereba ver Tavsdeba adamianSi,

suliereba ver eteva adamianis Sinagan bunebaSi. is ar

aris mxolod intimis sfero. suliereba yovelTvis

gadmoedineba gareT da aisaxeba adamianebTan Cvens

yoveldRiur urTierTobaSi. es urTierToba ki avsebs,

Sinaars aZlevs sazogadoebriv cxovrebas. amitom ra

sulierebis, rogori sulierebis adamianebi amyareben

erTmaneTTan urTierTobas biznesSi, ojaxur garemoSi,

politikur sarbielze, amazea damokidebuli ukve is,

Tu ra Sedegs viRebT Cven da sazogadoeba rogori

aRmoCndeba, ra faseulobebiT gamsWvaluli.Ees

ganzomileba sulierebisa, politikur

ganzomilebaTagani, Zalian mniSvnelovania imitom, rom

adamianis moraluri da zneobrivi Sinaarsi

gansazRvravs Semdgom adamianTa jgufuri urTierTobis

Sinaarss. amitom aris mniSvnelovani suliereba

politikuri TvalsazrisiTac.

mesame politikuri ganzomileba, romelsac dRes

minda Sevexo, ukavSirdeba mimarTebas

Tavisuflebisadmi. eklesiam imitom uaryo sayovelTao

xsnis moZRvreba, rom igi ewinaaRmdegeboda yvelaze

mTavars, yvelaze did ZRvens, romelic RmerTma

adamians uboZa _ Tavisuflebas. swored qristianuli

religiis wiaRSi Camoyalibda Tavisuflebis is

kategoria, romelmac Tanamedrove civilizaciis

Sinaarsi gansazRvra da es swored qristianuli

samyaros damsaxurebaa. qristianul samyaroSi

Camoyalibebuli sistemaa Tavis uflebaze dafuZnebuli

suliereba. es ki politikur-sazogadoebriv cxovrebaSi

niSnavs imas, rom adamians WeSmaritad unda hqondes ara

mxolod ufleba, aramed SesaZlebloba Tavisufali

arCevanisa. Tavisufali arCevanisa yvelaferSi, maT

Soris, aRmsareblobisadmi damokidebulebaSi.

amdagvari xedva Tavisuflebisa, qristianuli religiis

erT-erTi fundamentisa, ganapirobebs imas, rom

WeSmaritad qristianuli Rirebulebebis safuZvelze

dafuZnebul sazogadoebaSi gardauvalia

mravalferovneba, gardauvalia mravalkonfesiuroba,

gardauvalia is, rom adamianebi akeTeben Tavisufal

arCevans, e.i. maT unda hqondeT Tavisufali arCevanis

saSualeba. Sesabamisad, sulierebis es politikuri

ganzomileba aseve seriozul rols akisrebs qarTul

marTlmadidebel eklesias, rogorc dominants, wamyvans

erisa da qveynisa, msoflio geopolitikuri

identurobis ganmsazRvrel instituts, romelic

pirvel rigSia pasuxismgebeli, romelsac ekisreba

didi tvirTi, rom sazogadoebaSi swored

mravalferovneba, mravalkonfesiuroba, adamianis

Tavisufleba iyos uzrunvelyofili, daculi,

garantirebuli da amas hqondes mkafio konstituciuri

CarCoebi.

qarTuli saxelmwifoebrioba, istorikosebis

monacemebiT, sam aTeul saukunes iTvlis, magram

faqtia, rom dRes Cven gvaklia swored saxelmwifo

Cvens qveyanaSi, Cvens samSobloSi. swored

saxelmwifoebriobis deficitia Cveni mravali

problemis saTave. es imitom rom, Cven gvqonda 200-

wlovani wyveta qarTuli saxelmwifos bunebriv

ganviTarebaSi. es mxolod saxelmwifos problema ar

iyo, albaT sarwmunoebis TvalsazrisiTac qarTuli

istoria qristianobis Semdgom or etapad iyofa: 1801

wlamde da 1801 wlis Semdeg. 1801 wlis Semdeg sul

axlo warsulamde, saqarTveloSi mimdinareobda, erTi

mxriv, saxelmwifos ngreva da saxelmwifoebriobisa da

cnobierebis amoZirkva da, meore mxriv, brZola

religiasTan, qristianobasTan. es jer kidev

arakomunisturi ruseTis pirobebSi, rodesac

avtokefalia waerTva qarTul eklesias, rodesac

qarTuli ena ganidevna eklesiidan, rodesac Semcirda

da ara gaizarda eklesia-monastrebis raodenoba

qveyanaSi da a. S. komunistur epoqaze ubralod aRar

visaubreb. am epoqam saerTod yofna-aryofnis piras

daayena yvela instituti, yvela erovnuli da

saxelmwifoebrivi monapovari. ase rom, am 2 aTeuli

wlis win, rodesac damoukidebeli saxelmwifos

mSenebloba daviwyeT, am procesSi umniSvnelovanesi

roli ekisreboda eklesias, swored sulierebis

aRorZinebis, misi xelaxla aRmoCenisa da damkvidrebis

saqmeSi.

dRes SemiZlia vTqva ase, gavkadnierde da vTqva

ase, rom saqarTveloSi suliereba dabrunda, magram

gvgonia, rom suliereba dabrunda individebis doneze

da is jer ver dabrunda sazogadoebis doneze.

sazogadoebis doneze, rodesac sazogadoebrivi

procesebi daefuZneba swored sulierebas da im

Rirebulebebs, romlebic am moZRvrebidan

gamomdinareobs. parlamenti, prezidenti, sxvadasxva

saxelmwifoebrivi instituti _ es uSinaarso,

abstraqtuli mocemulobebia. isini SinaarsiT ivsebian

konkretuli adamianebis, konkretuli qmedebebis,

konkretuli gadawyvetilebebis Semdeg. ase rom,

veranairi demokratia qveyanaSi ver dafuZndeba

konstituciaSi ukeTesi formulirebis CaweriT,

veranairi piari ver uSvelis am saqmes, Tu saxelwifo

institutebSi moRvawe adamianebi TavianT

urTierTobebSi, urTierTqmedebebSi da

gadawyvetilebis miRebis dros ar xelmZRvaneloben

swored sulierebiT da swored moralur-zneobrivi

kategoriebiT. Zalian bevri ram amitom gvWirs da ar

unda SegveSalos, ar unda vifiqroT, rom is, rac ar

mogvwonda Tundac cota xnis win, es konkretuli

adamianebis brali da damsaxurebaa. es gacilebiT Rrma

problemaa sazogadoebaSi da am iluziiT Tu

konkretul adamianebs gadavabralebT am yvelafers,

maSin aucileblad davuSvebT axal Secdomebs da

mivalT isev imave problemebamde. Cven, iuristebi,

politikosebi, Zalian xSirad vsaubrobT imaze, rom

xelisufleba SezRuduli unda iyos konstituciiT da

kanoniT. es sworia, Cveni terminologiiT es ase

aRiwereba, magram sinamdvileSi veranairi kanoniT,

veranairi xelisufleba ver iqneba SezRuduli, Tu is

ar aris SezRuduli swored moraluri da zneobrivi

kategoriebiT.

saxelmwifo mTeli Tavisi aparatiT, mTeli

Tavisi jariT, mTeli Tavisi sakonstitucio sistemiT

uZluria gaumklavdes erT patara borotebasac ki, Tu

es boroteba zneobrivi, moraluri gadmosaxedidan ukve

ar aris kuTxeSi mimwyvdeuli. veranairi kanonebi,

veranairi institutebi ver daamkvidreben

sazogadoebaSi sakuTrebis xelSeuxeblobas, mTeli

Tavisi SedegebiT Tu sazogadoebaSi ar damkvidrda

zneobriv da moralur doneze Zalian martivi ram, ar

iparo. rodesac ar iparo aris adamianis sulieri

konstituciis nawili, mxolod amis Semdeg aqvs azri,

amis Semdeg eqneba efeqti parlamentis mier miRebul

kanonebs, sasamarTlo sistemas da sxva RonisZiebebs,

instituciurs, rom daculi iyos kerZo sakuTreba. am

nawilSi saxelmwifo uZluria, saxelmwifom da

politikosebma unda vaRiaroT, rom am nawilSi Cven

uZluri varT. ar iparos veranairi politikuri partia

da ideologia ver daafuZnebs. es sxvagan fuZndeba, es

sxvagan keTdeba da amiT mivdivar bolo sakiTxamde,

romelzec mindoda saubari. esaa sekularizmi da,

zogadad, damokidebuleba eklesiasa da saxelmwifos

Soris.

samwuxarod, CvenSi jer kidev xmamaRla ismis

xolme zedapiruli msjelobebi yvela sferoSi da am

sakiTxSic ki. araswori daskvnebi keTdeba imis Taobaze,

Tu rogor unda iyos es urTierToba awyobili.

politikur sivrceSi liberalur demokratias

dRevandel samyaroSi, 21-e saukuneSi, TiTqos

alternativa ara aqvs da albaT arc aqvs, magram

araswori daskvna keTdeba, TiTqos liberaluri

demokratia gulisxmobs sekularizacias religiasa da

saxelmwifos Soris, msoflmxedvelobriv doneze.

sinamdvileSi sekularizacia _ es aris instituciur

doneze, msoflmxedvelobriv doneze religiisa da

saxelmwifos sekularizacia. es aris axali

totalitarizmis dasawyisi, gardauvali dasawyisi.

amitom ar unda avurioT erTmaneTSi xolme

sekularizmi ras niSnavs da saxelmwifosa da eklesiis

gamijvna ra Sinaarsis matarebelia. es aris

instituciur doneze, im doneze, rom erTmaneTis

gadawyvetilebebSi ar unda Caerios saxelmwifo da

eklesia. magram im doneze, rom saxelmwifo moRvaweebs

ar unda ainteresebdeT, ra xdeba eklesiaSi, ras

gvaswavlis esa Tu is moZRvereba, ra Rirebulebebia

fundamenti imisa, Tu rogori unda iyos Semdgom

sazogadoeba. es Temebi, samwuxarod, jer kidev

seriozul gansjas moiTxovs, imitom, rom, Tu

zedapirulad mivudgebiT, maSin kidev erT did axal

Secdomas davuSvebT da arafriT araa garantirebuli

arc qarTuli saxelmwifo da arc qarTuli

marTlmadidebeli eklesia imisgan, rac Cven erTxel

ukve dagvemarTa ori saukunis win. aranairi garantiebi

jer Cven ar Segviqmnia iseTi, rom mSvidad

gavagrZeloT cxovreba.

amitom me visurvebdi misi uwmidesobis locviTa

da kurTxeviT, misi mcdelobiT, misi piradi magaliTiT

Cven SevZlebT da movaxerxebT imas, rom Zalian male

saqarTveloSi am fundamentur sakiTxebze gacemuli

iqneba swori pasuxebi da maSin Cven SevZlebT erTad,

ermac da bermac, gavaZlieroT Cveni qveyana,

saxelmwifo, romelSic TiToeuli adamiani bednieri

iqneba da daculi iqneba.

kidev erTxel minda mogilocoT dRevandeli dRe,

mivuloco mis uwmidesobas iubile, vusurvo simxneve,

janmrTeloba, didxans sicocxle Cveni qveynis, Cveni

eris sasikeTod. didi madloba.

me kidev erTxel minda mogilocoT dRevandeli

dRe, mivuloco mis uwmindesobas iubile, vusurvo

simxneve, janmrTeloba, didxans sicocxle, Cveni

qveynis, Cveni eris sasikeTod. didi madloba.

taSi darbazSi

daviT musxeliSvili – saqarTvelos mecnierebaTa

erovnuli akademiis prezidents vTxovT, baton Tamaz

gamyreliZes.

Tamaz gamyreliZe – Tqveno uwmidesoba da

unetaresoba, sruliad saqarTvelos kaTolikos-

patriarqo, yovlad samRvdelo meufeno, Tqveno

aRmatebulebav parlamentis prezidento, qalbatonebo

da batonebo, dRevandeli Cveni samecniero konferencia

romelic eZRvneba sruliad saqarTvelos kaTolikos-

patriarqis aRsayrdrebis ocdameTxuTmete da Cveni

patriarqis dabadebis meoTxmoce wlisTavs, Zalian

mniSvnelovani movlena aris Cven sazogadoebriv

cxovrebaSi. me minda aq vilaparako imis Sesaxeb, Tu ra

urTierToba aris rwmenasa da codnas Soris, ra

urTierToba aris mecnierebasa da sarwmunoebas Soris.

dRevandeli mecniereba Tvlis, rom mecnierebasa da

sarwmunoebas Soris, rwmensa da codnas Soris

dapirispireba ki ar arsebobs aramed isini

warmoadgenen or fenomens romelTa SerwymiT aris

SesaZlebeli Cveni samyarosa da adamianis mecnieruli

Seswavla da Secnoba

akademikosi Tamaz gamyreliZe - Tqveno uwmidesobav da

unetaresobav, sruliad saqarTvelos kaTolikos-

patriarqo, yovladsamRvdelono meufeno da

aRmatebulebav, batono prezidento, qalbatonebo da

batonebo, dRevandeli Cveni samecniero konferencia,

romelic eZRvneba sruliad saqarTvelos kaTolikos-

patriarqis aRsaydrebis 35-e da Cveni patriarqis

dabadebis me-80 wlisTavs, Zalian mniSvnelovani

movlena aris Cvens sazogadoebriv cxovrebaSi.

minda aq vilaparako imis Sesaxeb, Tu ra

urTierTobaa rwmenasa da codnas Soris, ra

urTierTobaa mecnierebasa da sarwmunobas Soris.

dRevandeli mecniereba miiCnevs, rom mecnierebasa da

sarwmunoebas Soris, rwmenasa da codnas Soris

dapirispireba ki ar arsebobs, aramed isini

warmoadgenen or fenomens, romelTa SerwymiT

SesaZlebelia Cveni samyaros mecnieruli Seswavla da

Secnoba.

swored aseT pirovnebas warmoadgens Cveni

kaTolikos-patriarqi, uwmidesi da unetaresi ilia II,

romelSiac Serwymulia is rwmena da codna. swored es

iyo safuZveli saqarTvelos mecnierebaTa akademiis

sapatio akademikosad Cveni kaTolikosis arCevisa.

umaRles mRvdelmTavarTa Soris mxolod cotani arian

qveynis mecnierebaTa akademiis sapatio wevrebi, aseTi

iyo moskovisa da sruliad ruseTis patriarqi aleqsi

II, aseTi iyo ioane-pavle II romis papi, romlebic iyvnen

erovnuli akademiis akademikosebi, aseve benediqte XVI,

axlandeli romis papi, romelic aris sapatio

akademikosi italiuri nacionaluri akademiisa. ai, es

Serwyma mecnierebisa da sarwmunoebis, aRiarebulia

udidesi mecnierebis mier.

Tanamedrove Teoriuli fizikis damfuZnebeli

maqs manti, Tavis cnobil gamokvlevaSi ambobs, rom

religia da bunebismetyveleba, codna da rwmena ki ar

upirispirdeba erTmaneTs, aramed isini avseben

erTmaneTs. aseve albert ainStaini miiCnevs, rom Cvens

materialistur epoqaSi mxolod Rrmadmorwmune

adamiani SeiZleba gaxdes mecnieri.

ai, aseTi Serwyma codnisa da rwmenisa aris

warmodgenili Cvens uwmidessa da unetares patriarqSi,

misma uwmidesobam Semiswora, rwmenisa da codniso, _

brZana. aseTi Serwyma rwmenisa da codnis aris swored

damaxasiaTebeli mTeli Cveni sasuliero cxovrebisa da

sinamdvilisa. SemTxveviTi araa, rom Cvens dRevandel

konferencias ewodeba `Semobruneba sulierebisaken~. es

imas ar niSnavs, rom manamde ar arsebobda qarTuli

mecniereba, magram xazgasma imisa, rom Semobruneba

sulierebisaken arsebiTad intensiurad daiwyo Cveni

kaTolikos-patriarqis aRsaydrebis Semdeg, esaa

xazgasma imisa, rom Cveni kaTolikos-patriarqi is

adamiania, is pirovnebaa, romelic aris sulieri mama,

mTeli xalxis sulieri winamZRoli da imiT aris

bednieri Cveni xalxi dRes, rom gvyavs Cveni mama da

sulieri winamZRoli, Cveni kaTolikos-patriarqis ilia

II-is saxiT.

me vusurveb warmatebebs Cvens axlandel

konferencias, romelic mowodebulia warmoadginos

Tema sulierebisa da mecnierebis Serwymisa. Tqveno

uwmidesobav, saqarTvelos mecnierebaTa erovnuli

akademia amayobs imiT, rom Tqven brZandebiT misi

umaRlesi warmomadgeneli da minda vusurvo mTel

Cvens xalxs, Cvens ers, rom Cveni kaTolikos-patriarqi

kidev didxans iyos Cveni xalxis sulieri mama da

moZRvari.

Tqveno uwmidesobav saqarTvelos erovnuli

akademia amayobs imiT rom Tqven brandebiT misi

umaRlesi warmomadgeneli da me minda vsusurvo mTels

Cvens xalxs, Cvens ers rom Cveni kaTolikos-patriarqi

kidev didxans, didxans iyos Cveni xalxis sulieri mama

da moZRvari.

daviT musxeliSvili – qalbatonebo da batonebo,

sityva misalmebisaTvis dekanozs henrix paprockis.

dekanozi henrik paprocki (poloneTi) - Tqveno

uwmidesobav, uwmideso meufeo, Rrmadpativcemulo

sazogadoebav, ar aris ioli iyo patriarqi da Tanac, 35

wlis ganmavlobaSi. yovel dro-Jams Tavisi sirTuleebi

axlavs. ar arsebobs iseTi Jami, romelsac aranairi

sirTule ar sdevdes, magram aris uaRresad rTuli droeba,

rodesac cxovreba gausaZlisi xdeba, roca sruli wyvdiadia

da imedis natamalic ki aRar bJutavs. drois swored aseT

periodSi Sedga Tqveni intronizacia 35 wlis winaT, roca

zamTari imedis gazafxulad gadaiqca. mTeli

saqarTvelosaTvis swored is dRe iqca momavlis imedis

dRed, im wyvdiadiT mocul droebaSi, rodesac ise Canda,

TiTqos uRmerTo xelisuflebam ukve bolo mouRo yvela

religias, rac, imavdroulad, mTeli kacobriobisaTvis

imedis dasasruls moaswavebda, da cxovreba mogviwevda

mxolod materialistur sivrceSi. ai, swored maSin gamoCnda

dRis naTeli. Semdgom isev dadga rTuli droeba,

xelisuflebis cvla, problemebi, romlebic Tan sdevs

Tavisuflebas, yoveli adamianisgan rom moiTxovs, misi

pirovnuli arCevani iyos namdvili, pasuxismgeblobis

grZnobiT aRsavse. dadga dro, roca yovel Cvengans unda

gadaewyvita sakuTari bedi aq da maradisobaSi. momavali

TavisTavad cxadi arc axlaa, Tumca SeiZleba vivaraudoT,

rom arc is iqneba ioli, piriqiT, isic Tavis problemebsa

da sirTuleebs moitans. magram istoriisa da istoriuli

movlenebis mTel im wyvdiadSi, romelSic gixdebodaT

moRvaweoba, Tqveno uwmidesobav, Tqven zedmiwevniT zustad

gaxsovdaT saxarebiseuli sityvebi: `me Tqven Tana var

yovelTa dReTa da vidre aRsasrulamde soflisa... rameTu

me miZlevies sofelsa~.

am qveynis zeciur mfarvels, wminda giorgis,

Zlevamosils uwodeben imitom, rom borotebas sZlia,

boroteba daamarcxa Tavisi mowamebrivi sikvdiliT,

warmarTuli imperiis ZleviT da swored es wmindania

magaliTi imisa, rom yoveli Cvengani unda iyos

borotebis dammarcxebeli. da Tqven, wmindao meufeo, 35

wlis Semdegac win miuZRviT ara mxolod qarTul

maRTlmadidebel eklesias, aramed win miuZRviT ers,

rogorc am gzaze yvela sirTulis mZleveli.

minda gisurvoT, Tqveno uwmidesobav, wmindao

meufeo, Tqvens patriarqobasTan dakavSirebuli kidev

mravali iubile gvezeimos. unetaresma sabam,

poloneTis marTlmadidebeli eklesiis winamZRolma,

mTxova, Cveni eklesiis morwmuneTa saxeliT gadmogceT

Cveni Rrma pativiscema, siyvaruli da survili, rom

Tqveni msaxureba, _ qristianobaSi amdeni msaxurebaa,

Tumca partriarqobis msaxureba gansakuTrebulia, da

Tavisi sirTuliT aRmatebulia nebismier moZRvrisa Tu

episkoposis msaxurebaze, _ iseTive warmatebuli iyos,

rogorc dRemde iyo, am eklesiisa da eris

sakeTildReod. mravalJamier, uwmideso meufeo.

daviT musxeliSvili – qalbatonebo da batonebo,

sityva kulturis ministrs guram odiSarias.

guram odiSaria – uwmindeso da unetareso, Rirsno

mamano, Zvirfaso sazogadoebav, maqvs pativi

mogesalmoT Cveni patriarqis saiubileo TariRisadmi

miZRvnil saerTaSoriso konferenciis monawileebs. ar

CamovTvli im movaweobis Sedegebs Cveni uwmindesisa da

unetaresis, sruliad saqarTvelos kaTolikos

patriarqis ilia meoris saxels rom ukavSirdeba da

qarTuli eklesiis mravalmxrivi ganviTarebis

dasturia. es yvelas kargad mogexsenebaT. CemTvis,

rogorc Cveni qveynis nebismieri moqalaqisaTvis,

ganurCevlad aRmsareblobisa Tu erovnebisa, RvTis

wyalobaa drois am monakveTSi cxovreba, rodesac Cveni

eklesiis winamZRvari ilia meorea. mTeli am wlebis

ganmavlobaSi Cveni patriarqi qmerTisa da moyvasis

siyvarulisaken mogviwodebs da Cven vxvdebiT, rom es

siyvaruli, es suliereba, zneoba da sindisi is

simaRleebia, sadac xSirad unda vikribebodeT. arada

samwuxarod, xandaxan Cvens samSobloSic, planetazec

civdeba maTi adgili. kacobobriobis mxsnelia

zneobrivi da gonieri kaci, iseve rogorc momnanie da

TanamgrZnobi. qveynis zneobrivi mTlianoba, sulieri

mTlianoba qveynis teritoriul mTlianobaze naklebi

rodia. da bolos, vimedovneb, rom Cveni saministros

xelSewyobiT gamocemul Cveni patriarqis epistoleebis

krebuli ara mxolod Cvens Tanamedroveebs, aramed

momaval Taobebsac aziarebs uwmindesisa da unetaresis

naazrevebsa da namoRvawars. didi madloba.

daviT musxeliSvili – qalbatonebo da batonebo,

misalmebebi patriarqis mimarT gvinda daamTavros

poetma jansuR Carkvianma.

jansuR Carkviani – Zvirfaso megobrebo, dRevandel

dRes brwyinvale saTauri aqvs, diax, saqarTvelo

brundeba sulierebisaken. sxvanairad Cven cxovreba ar

gviweria da aqedanac unda davaskvnaT, Cveni uwmindesi

da unetaresi ufalma gamogvigzavna imisTvisac rom

gvaxsovdes wminda mariam RvTismSoblis wilxvedria

Cveni saqarTvelo. RmerTma daglocoT, saqarTvelo

namdvilad gabrwyindeba Tqvens xelSi uwmindeso da

unetareso sxvanairad ar moxdeba. RmerTma daglocoT

da me mixaria, rom leqsi giZRveniT. es pirveli ar

aris. bevrjer momiZRvnia TqvenTvis leqsi da im dRes

var me gansakuTrebiT gaxarebuli. oTxmoci wlis eris

mamas eZRvneba es leqsi.

dro mihqris, magram dro ar berdeba

cremliT, wyalobiT vTesdeT da vmkideT,

vaSa erTobliv locva vedrebas,

veZiebdeT da vpovebdeT kidec,

nugeSismcemels uxaris roca

madli keTilTa ars bediswera,

ocdaTxuTmeti welia gvlocav.

WeSmaritebis gziT wyaros rwmena,

Cveni rwmenac rom qorndes xvTis amags

wyaloba Cvenda Tund misxal-misxal

Sen unda gvixsna codvebisagan.

bototisagan Sen unda gvixsna.

dideba Seni msurs me gavleqso

codvani Cvenni CvenTan ars marad.

dideba Senda unetareso,

Sen mogvevline qarTvelTa farad.

daviT musxeliSvili – qalbatonebo da batonebo,

misalmebebi damTavrebulia da exla sityva

moxsenebisaTvis WiaTurisa da saCxeris mitropolits

meufe daniels.

meufe danieli – Tqveno uwmindesobav, Tqveno

aRmatebulebav, parlamentis Tavmjomarev, yovlad

samRvdelono meufeno, mamano, dedano, qristes mier

sayvarelno dano da Zmano, ZvirTaso sazogadoebav,

Zvirfaso stumrebo, neba miboZeT warmogidginoT

moxseneba, romlis saTauric aris `Tanamedroveoba da

maradiuli Rirebulebebi~.

`dRevandeli saerTaSoriso konferenciis mTavari

Tema Semobruneba sulierebisaken bibliuri swavlebis

qvakuTxeds warmoadgens. mizani saRmrTo moZRvrebisa

adamianis viTarca gzaabneuli cxovaris moZieba da

misi WeSmarit gzaze dabrunebaa.

WiaTurisa da saCxeris mitropoliti danieli

(daTuaSvili) - dRevandeli saerTaSoriso

konferenciis mTavari Tema _ Semobruneba

sulierebisaken _ bibliuri swavlebis qvakuTxeds

warmoadgens. mizani saRmrTo moZRvrebisa adamianis,

viTarca gzaabneuli cxovaris, moZieba da misi

WeSmarit gzaze dabrunebaa. saxarebiseuli igavi uZRebi

Svilis Sesaxeb aris am ideis erT-erTi saukeTeso

gamoxatuleba. Svili tovebs mamis saxls da iwyebs

Tavisufali wesiT cxovrebas, ris Sedegadac midis

srul degradaciamde. bolos igi xvdeba Tavis

danaSauls, inaniebs da brundeba mamis saxlSi.

igavidan kargad Cans, Tu ra aris mizezi pirovnebis

WeSmaritebisagan mowyvetisa da aseve, Tu rogor

SeiZleba Semobruneba SecTomili adamianisa. igavi

gvaswavlis, rom mTavari mizezi cTomilebisa aris

umaduroba, anu daukmayofilebloba im sikeTiT,

romelic mieca adamians. ra SemTxvevaSi SeiZleba

RvTis xatad da msgavsad Seqmnili, Tavisufali da

gonieri arseba iyos ukmayofilo Tavisi bediT? –

mxolod im SemTxvevaSi, Tu man ver Seicno sakuTari

Tavi da ver daafasa misTvis boZebuli sikeTe.

Seican Tavi Seni! _ ai, is udidesi mowodeba,

romliskenac unda iswrafodes yoveli adamiani; ar

unda dagvaviwydes Cveni pirovnuli Rirseba, Cveni

didebuli winaprebi, Cveni gmiruli warsuli da, rac

mTavaria, ar unda dagvaviwydes, visi xati varT da

visadmi msgavsebisaTvis varT mowodebuli.

maxsendeba misi uwmidesobis mier gamoTqmuli

mosazreba uZRebi Svilis igavze. misi ganmartebiT es

igavi aris winaswarmetyveleba kacobriobis im nawilis

Sesaxeb, romelic ganeSora WeSmarit sarwmunoebas,

magram bolo Jams kvlav daubrundeba zeciuri mamis

wiaRs. ra aris mTavari piroba WeSmaritebisaken kvlav

Semobrunebisa? saxarebaSi vkiTxulobT, rom uZRebi

Svili `moego Tavsa TÂissa~ (luk. 15, 17) anu mas

daubrunda unari sakuTari Tavis cnobisa. sakuTari

Tavis WeSmariti Semecnebisas aseve iwyeba RvTis

Semecnebac, rameTu adamiani aris xateba da msgavseba

RvTisa.

rogorc adamianma, aseve ermac unda Seicnos

Tavisi Tavi, raTa daadginos Tavisi identoba. eris

WeSmariti istoria da kultura aris asaxva

sazogadoebis TviTSemecnebis procesisa. erovnuli

cnobierebis gamrudeba niSnavs eris gaucxoebas

sakuTar TavTan, anu WeSmaritebis gzidan gadaxvevas.

amave dros, es gadaxra iwvevs Tavisuflebis dakargvas,

radgan WeSmariteba aris gza Tavisuflebisa. `scnaT

WeSmariti da WeSmaritebaman gangaTavisuflnes Tqven~

(ioane, 8, 32) _ brZanebs ufali.

mTeli Cveni istoriis manZilze aTasi juris

dampyrobeli swored Cveni erovnuli cnobierebis,

kulturisa da Rirebulebebis aRmofxvrasa da

gadagvarebas cdilobda. Cven samarTlianad vamayobT

Cveni gmiruli warsuliT, TavisuflebisaTvis

Tavdadebuli brZolis arnaxuli magaliTebiT, Tumca

Cvens istoriaSi iyo periodebi dauSvebeli da

gaumarTlebeli kompromisebisa, romelTac uaryofiTi

daRi daasves Cvens erovnul TviTmyofadobasa da

TviTSegnebas. wminda ilia marTali (WavWavaZe) brZanebs,

rom istoriis manZilze Cvenma erma mraval gansacdels

gauZlo swored imitom, rom Cvens winaprebs im

saZirkvelSi, romelzedac Cveni awmyoa damyarebuli

bevri magari qva Caudvia; Tumca etyoba magar qvasTan

erTad uvargisi da fxvieric mravlad Cauyolebia, ris

gamoc dRes savalalo mdgomareoba gvaqvso (eri da

istoria, 1888 w.). saukuneebis manZilze Cvens

cnobierebaze ileqeboda misi bunebisa da

RirebulebebisaTvis ucxo da miuRebeli niSan-

Tvisebebi. XIX s-Si eris umTavres problemad wminda

ilia marTali (WavWavaZe) miiCnevda qarTvelobis mier

sakuTari vinaobis daviwyebas da qveynis gadarCenis

dasabams swored eris sulier gajansaRebaSi xedavda

(Sinauri mimoxilva, 1881 w.).

wminda ilia marTalma (WavWavaZe), wminda

mRvdelmTavrebma gabriel qiqoZem da aleqsandre

oqropiriZem, wminda dimitri yifianma, akaki wereTelma,

vaJa-fSavelam, iakob gogebaSvilma da sxva Cvenma

gamoCenilma Tanamemamuleebma aRasrules udidesi misia

erovnuli TviTSegnebis gamoRviZebis saqmeSi _ maTi

Tavdadebuli mecadineobiT qarTvel erSi danTebuli

cecxli RvTisa da mamulis siyvarulisa imdenad

mZlavri da cxovelmyofeli aRmoCnda, rom Cvenma

cnobierebam gauZlo komunisturi reJimis umZimes

ideologiur wnexs. XX s-is bolos saqarTvelos

TavisuflebisaTvis brZola wminda ilia marTlis

(WavWavaZe) mgznebare suliT iyo damuxtuli. marTalia,

Cveni erovnuli suli gadarCa, magram igi seriozul

reanimacias saWiroebs. totalitaruli reJimis

periodSi Cvenma erovnulma cnobierebam kidev ufro

meti ziani ganicada `uRmrToebis mravalwlianma

uRelma ukiduresad gamofita eris sasicocxlo

Zalebi~, _ brZanebs misi uwmidesoba (saSobao

epistole, 1992 w.). saxelmwifoebrivi damoukideblobis

aRdgena jer kidev ar niSnavs Tavisufali

sazogadoebis Seqmnas. igi mxolod xelsayreli pirobaa

am miznis misaRwevad. jansaRi cnobierebis mqone

sazogadoebis Camoyalibeba qarTuli inteleqtualuri

elitis upirvelesi amocanaa. sazogadoebrivi

cxovrebis sxvadasxva sferoSi mimdinare reformebi

bunebrivi da aucilebeli procesia; magram isini ver

moitanen sasurvel Sedegs, Tu paralelurad CvenSi ar

moxdeba `Zveli adamianis~, anu damaxinjebuli

fsiqologiisa da zneobis matarebeli individis

Secvla `axali adamianiT~ _ jansaRi cnobierebis mqone

pirovnebiT.

WeSmariti identobis aRdgena SeuZlebelia misi

dazianebis raobisa da mizezebis Seuswavlelad.

`rogor unda gavswordeT, Tu Cveni simrude ar

gvecodineba?~ _ brZanebs wminda ilia marTali

(kozlovis `SeSlilis~ Targmanis Sesaxeb, 1861 w.).

identobis dazianeba mdgomareobs, upirveles yovlisa,

RirebulebaTa aRrevaSi. erTi mxriv, subieqts

SenarCunebuli aqvs misi bunebisaTvis damaxasiaTebeli

Tvisebebi, xolo, meore mxriv, masSi fexs ikidebs misi

xasiaTisTvis sruliad sapirispiro da SeuTavsebeli

cxovrebis wesi; es iwvevs subieqtis gaorebas, rac

safuZvelSive spobs misi ganviTarebisa da srulyofis

SesaZleblobas. `ara xel ewifebis orTa ufalTa

monebad~, _ brZanebs ufali. Zalmomreobis Sedegad

dakninebuli TviTmyofadi cnobiereba iwyebs sakuTar

TavTan gaucxoebas da advilad aRmoCndeba

radikalurad gansxvavebuli Tu fsevdo Rirebulebebis

gavlenis qveS. cnobierebis unikaluroba ar

gulisxmobs gansxvavebul kulturaTa ignorirebas da

maTgan izolacias, piriqiT, yvela WeSmariti erovnuli

kultura sakacobrio kulturuli memkvidreobis

nawilia, sazrdoobs am saunjiT da Tavadac amdidrebs

mas. misi uwmidesobis 2006 wlis epistoleSi

vkiTxulobT: `mTeli istoriis manZilze rogorc

CvenTan, ise nebismier qveyanaSi, dampyroblebi

cdilobdnen xelovnurad Tavs moexviaT ara mxolod

TavianTi politikuri gavlena, aramed moexdinaT

kulturul-religiuri asimilaciac, rac gulisxmobda

rogorc rwmenis, aseve simReris, cekvis, samoslis,

literaturuli Rirebulebebis, sufris wesis da a. S.

Secvlas. es xelovnuri eqspansia, ra Tqma unda,

gansxvavdeboda kulturaTa Soris urTierTgamdidrebis

bunebrivi procesisagan, rac kacobriobis kulturul

ganviTarebas ganapirobebs~ (saSobao epistole, 2006 w.).

rasakvirvelia, miuRebeli da sazianoa erovnuli

kulturis izolacia msoflios xalxTa saganZurisagan.

maradiuli Rirebulebebis nusxaSi kulturaTa

integracias, anu sakacobriosa da erovnulis

harmoniul kavSirs gamorCeuli adgili ukavia. magram

im SemTxvevaSi, Tu ar iqneba gaTvaliswinebuli

konkretuli eris TviTmyofadoba, es kavSiri

fsevdoRirebulebad gadaiqceva. dRes Cveni qveyana dgas

mravali gamowvevis winaSe. orsaukunovani wyvetis

Semdeg damoukidebeli saxelmwifoebriobis aRdgena

daZabuli Sida da sagareo politikis viTarebaSi

problemebis swrafad gadaWrasa da mogvarebas iTxovs.

aseT viTarebaSi ucxo qveynebis miRwevebis gadmotana

da danergva metad saSuri saqmea; magram Tu igi

moxdeba erovnuli cnobierebis gauTvaliswineblad,

SesaZlebelia Sedegebi savalalo aRmoCndes. amitom

dRes Cveni dazianebuli identobis aRdgena erT-erT

prioritets warmoadgens. rogorc saqarTvelos

kaTolikos-patriarqi ilia II brZanebs: `erovnuli

cnobierebis aRorZinebas xelisuflebisa da

sazogadoebis erToblivi Zalisxmeva da garkveuli

dro sWirdeba~ (saaRdgomo epistole, 2004 w.).

maradiuli sakacobrio RirebulebaTa Soris aseve

erT-erTi ganmsazRvreli adgili uWiravs

memkvidreobiTobis fenomens, romelic droTa kavSiris,

Tanamedroveobasa da istorias Soris uwyvetobis

gamovlinebas warmoadgens. iseve, rogorc kulturaTa

xelovnuri integraciis SemTxvevaSi, memkvidreobiTobis

fenomenic fsevdoRirebulebad gadaiqceva Tu moxdeba

Zveli formebis gafetiSeba da ganaxlebis procesis

damuxruWeba. TanamedroveobisaTvis alRos aRebas

wminda ilia marTali (WavWavaZe) Cveni eris erT-erT

gamorCeul Tvisebad miiCnevs: `ram gvixsna? jvarcmulni

qristesTvis rogor gadavrCiT? wamebulni da sisxlis

mTxevelni mamulisaTvis ramRa gvacocxla, ram

gvasuliera? man, rom vicodiT _ im dros ra undoda,

ra iyo misi cixe-simagre, misi far-xmali. vaJkacoba

undoda, vaJkacni viyaviT; xmali undoda, xmlis Wedva

vicodiT. omis saqmeTa codna undoda, omis saqmeni

vicodiT. ai, ram SegvaZlebina, ram gvixsna, ram

Segvinaxa!.. im droTa Carxze gaCarxulni viyaviT, im

droTa qar-cecxlSi gamofoladebulni, im droTa

samWedurSi naWedni. `silbo gvqonda naqsovisa~ _ viT

qristianebs da `simtkice naWedisa~ _ viT meomrebsa da

mamuliSvilebs. amiT gavitaneT Tavi, droTa Sesaferi

Rone vicodiT, droTa Sesaferi xerxi, droTa Sesaferi

codna gvqonda, droTa Sesaferi mxneoba da

gamrjeloba~ (ra giTxraT, riT gagaxaroT 1897 w.).

TiTqmis erTi saukunis Semdeg imasve vkiTxulobT misi

uwmidesobis 1986 wlis saaRdgomo epistoleSi

`sazogadoebrivi yofis dRevandeli forma TavisTavad

iTxovs adamianisagan mraval siaxles: axleburad

azrovnebas, RirebulebaTa da warmodgenaTa

gadafasebas, maRal sulier kulturas~.

komunisturi reJimis pirobebSi Cveni mecnierebisa

da kulturis rCeuli moRvaweebi, miuxedavad

SemoqmedebiTi Tavisuflebis SezRudvisa, axerxebdnen

msoflio donis produqciis Seqmnas; magram

sazogadoebis umetes nawils ar SeeZlo arsebuli

inerciis daZleva da amitomac igi moumzadebeli

Sexvda saxelmwifoebrivi damoukideblobis aRdgenas.

mZime memkvidreobisagan ganTavisuflebas masStaburi da

drouli reformebi sWirdeba, magram es procesi ar

unda iyos zedmetad kategoriuli da radikaluri. 1990

wlis saaRdgomo epistoleSi misi uwmidesoba brZanebs:

`dadga dro ufrosi Taobis jer arnaxuli daundobeli

lanZRvisa im sababiT, TiTqos man daRupa saqarTvelo.

is gvaviwydeba, rom XIX-XX ss-Si Cveni eris cxovrebaSi

momxdari faqtebi Sedegi iyo swored qarTvelTa

sulieri donis dakninebisa, sulmokleobisa,

urTierTmtrobisa... da rom winaparTa es nakli

CvenSicaa. sakiTxavi isicaa, maT adgilas Cven ukeTesni

viqnebodiT, gavuZlebdiT ki im wlebis simZimes?~.

erovnuli moZraobis mRelvare da

gauwonasworebeli xasiaTi kidev erTi dasturia mZime

wnexis qveS gamovlili sazogadoebis sulieri

uZlurebisa. misi uwmidesoba mudam mogviwodebs da

gvaZlevs magaliTs urTierTmitevebisa da

Semwynareblobis saTnoebis aRsasruleblad.

memkvidreobisadmi amgvari kritikuli

damokidebuleba saSiSia gadaizardos meore

ukiduresobaSi. Tu pirvel SemTxvevaSi saqme gvaqvs

ganaxlebis SeferxebasTan, meore SemTxvevaSi aSkaraa

warsulis rolis ara saTanado gaazreba _ TiTqos

Tanamedrove samyaro imdenad Secvlilia da

gansxvavdeba ganvlili saukuneebisagan, rom

sakacobrio istoria naklebad SeZlebs realuri

wvlili Seitanos dRevandeli adamianis problemebis

gadawyvetaSi. skepticizmi warsulisadmi iwvevs

tradiciuli faseulobebis ignorirebas da maT

nacvlad TavSeukavebeli cxovrebis wesis damkvidrebas.

am safrTxis Sesaxeb misi uwmidesoba xSirad

migviTiTebs Tavis epistoleebSi: `kargad gvesmis, rom

ar SeiZleba mxolod Zveli stereotipebiT cxovreba...

magram isic aucilebelia, rom axali Rirebulebebis

SeTvisebisas ar davkargoT Cveni tradiciuli da

zneobrivi faseulobani~ (saadgomo epistole, 2004 w.).

`dRes erT-erTi umZimesi problemaa RirebulebaTa

gaufasureba. adamianebs, gansakuTrebiT ki

axalgazrdebs, arwmuneben, TiTqos samSoblos

siyvaruli, ufrosis pativiscema, patiosnad cxovreba

(enisa da sarwmunoebis dacva) da sxv. Cveni erisaTvis

damaxasiaTebeli tradiciebi moZvelda; arada, rogor

SeiZleba moZveldes is, rac maradiul Rirebulebebs

warmoadgens~ (saSobao epistole, 2002 w.). `SeuZlebelia

sazogadoeba uaryofdes Tavis meobas, uaryofdes im

zneobriv safuZvlebs, romlebsac istoriulad

eyrdnoboda da aaSenos warmatebuli qarTuli

saxelmwifo, radgan nebismieri saxelmwifo misi

istoriidan momdinareobs da sakuTar tradiciebzea

dafuZnebuli~ (saSobao epistole, 2006 w.).

brZola maradiuli Rirebulebebis

damkvidrebisaTvis mTeli sakacobrio istoriis

manZilze mimdinareobda. yofila Jami rogorc sulieri

amaRlebisa, aseve dakninebisa. XX da XXI ss-Si

pirovnebis sulierma degradaciam ukidures zRvars

miaRwia, rodesac zneobrivi dacema adamianis bunebis

Tvisebad miiCneva. am movlenas saqarTvelos

kaTolikos-patriarqi ase afasebs: `XX saukune

gamoirCeva swrafad cvalebadi cxovrebis wesiT. didi

xani ar aris, rac warmoiSva samyaros raRac axali

xedva, mecnierebis, xelovnebis, Cveni yofis, kosmosis...

Taviseburi aRqma, romlis mixedviTac yovelive

adamianis miwieri, mdabali moTxovnilebebiT

ganizomeba. pirovnebam dakarga naTeli azrovneba,

sulieroba, WeSmariti realobis SegrZnebis unari. misi

survilebi daviwrovda da gauxeSda, dairRva

urTierToba mSoblebsa da Svilebs Soris,

axalgazrdoba moswyda ojaxis keras, tradiciebs da

bednierebis Zebna mis gareSe daiwyo~ (saaRdgomo

epistole, 1995 w.).

`dRes kacobrioba imdenad moculia miwieri da

materialuri problemebiT, rom sulieri da zneobrivi

sakiTxebi TiTqmis aRar axsovs... amqveynad codva

yovelTvis arsebobda, magram sazogadoeba mas

mankierebad aRiqvamda da misgan Tavis daRwevas

cdilobda. dRes mdgomareobas isic arTulebs, rom

uflis mcnebebis darRveva miuReblad aRar miiCneva,

piriqiT, sajarod xdeba codvis propaganda da mas

adamianisaTvis damaxasiaTebel bunebriv Tvisebad

warmoaCenen... diax, damkvidrda e. w. `Tavisufleba~, anu

principi _ `yvelaferi nebadarTulia~.

`... SeuZlebelia ar gagaocos Zaladobis,

yaCaRobis, mkvlelobis propagandam, zogadsakacobrio,

erovnuli, zneobrivi da sulieri faseulobebisadmi

upativcemulobam, rac Cvens dabal kulturaze da

provincializmze metyvelebs. amas ar SeiZleba ewodos

Tavisufleba. es aris monoba codvisa da mankierebisa,

esaa gza TviTganadgurebisa da sulieri sikvdilisa~

(saaRdgomo epistole, 2004 w.).

aRniSnuli sulieri krizisis mizezad zogni

mecnierul-teqnikur progress asaxeleben. misi

uwmidesoba ar eTanxmeba aseT midgomas da miiCnevs, rom

arsebuli krizisis mTavari mizezi mecnierebisa da

sulierebis dacilebasa da maT araTanabar

ganviTarebaSia. 1982 wlis saSobao epistoleSi misi

uwmidesoba brZanebs: `zogierTi fiqrobs birTvuli

katastrofa da aqedan gamomdinare dedamiwaze

sicocxlis mospobis safrTxe Sedegia mecnierebisa da

teqnikis swrafi ganviTarebisa, mecnierul-teqnikuri

revoluciisa. es mcdari gansjaa. sinamdvileSi

mecnierebam da teqnikam axali gzebi da saSualebebi

gamoavlina adamianis ganviTarebisaTvis. mTeli

ubedureba isaa, rom am mecnierul miRwevebs

kacobrioba sulierad da moralurad moumzadebeli

Sexvda da sikeTis nacvlad igi zogierTma borotebis

saTaved aqcia~.

bibliuri swavlebiT RvTis xateba da msgavseba

adamianSi sulis ukvdavebasTan erTad gulisxmobs

azrovnebasa da Tavisufal nebas, anu Semoqmedebis

unars. mecnierul-teqnikuri progresi Tavis Tavad

dadebiTi movlenaa, magram dabali sulierebis

SemTxvevaSi SesaZlebelia misi miRwevebi arasworad

gamoiyenon. ara mecnierul-teqnikuri progresi, aramed

misi mowyveta maradiuli Rirebulebebisagan aris

mizezi mravali sakacobrio problemisa.

qristianobisaTvis miuRebelia religiuri normebis

iZulebiTi damkvidreba sazogadoebriv cxovrebaSi. igi

miesalmeba sekularizmis iseT gagebas, romelic

gulisxmobs religiuri da saero cxovrebis sferoebs

Soris TanamSromlobas, urTierT SezRudvis gareSe.

magram eklesiisaTvis sruliad miuRebelia iseTi

sekularizmi, romelic amkvidrebs religiuri da saero

sferoebis sruli izolaciis ideas.

jer kidev XX s-is 60-ian wlebSi cnobili

marTlmadidebeli saeklesio moRvawe dekanozi

aleqsandre Smemani sekularizmis Sesaxeb werda:

`amJamad mTeli msoflio sekularuli gaxda. ukeTes

SemTxvevaSi igi adamians eubneba: `Tu ginda gwamdes,

magram araviTar SemTxvevaSi ar Cario religia

cxovrebis arcerT sferoSi _ arc mecnierebaSi, arc

xelovnebaSi, arc politikaSi, arc meurneobaSi. aq ar

aris religiis adgili~. religiis bedze am sekularul

msoflioSi, sadac religia imdenad akrZaluli ki araa

(radgan bolos da bolos, rwmenis, locvis, RmerTTan

piradi urTierTobis akrZalva SeuZlebelia),

ramdenadac mokveTilia cxovrebis yvela

gamovlenisagan, unda dafiqrdnen morwmuneebic da

urwmunoebic. ratom? gamijvna, rac safuZvlad udevs

sekularizms, da rac religias gandevnis `kerZo~

sferoSi, adre Tu gvian iwvevs adamianis damonebas da

davamateb, imgvar damonebas, romlis drosac urwmuno

damonebulia ganuzomlad ufro metad, vinem morwmune,

radgan is, rasac Tanamedrove enaze ewodeba

totalitarizmi, aris sekularizmis pirdapiri da

garduvali Sedegi~ (a. Smemani, religia da

sazogadoeba: religia sajaro sivrceSi).

samwuxarod, bolo saukuneebSi sekularizmis am

mcdarma gagebam sakmaod radikaluri xasiaTi miiRo da

axali msoflmxedvelobis niSnebi SeiZina. Tanamedrove

msoflios cnobili moazrovneebi, rogorc religiuri

aseve arareligiuri msoflmxedvelobis

warmomadgenlebi emijnebian sekularizmis agresiul da

totalitarul formebs da saubroben postsekularuli

epoqis dadgomaze, sadac religiuri cnobiereba ar

iqneba gandevnili sazogadoebrivi cxovrebis

procesidan. radikaluri sekularizmi iseve

miuRebelia, rogorc klerikaluri msoflmxedveloba.

gasuli wlis oqtomberSi kunZul rodosze Catarda

saerTaSoriso sazogadoebrivi forumis

`civilizaciaTa dialogis~ mecxre kongresi. erT-erTi

seqciis muSaoba eZRvneboda postsekularizmis Temas.

yvelasTvis moulodnelad es meeqvse seqcia damswreTa

da monawileTa raodenobiT aRmoCnda yvelaze

mravalricxovani, rac ganapiroba am TemiT

dainteresebam. sekularizmis cnobili 2 didi

warmomadgeneli: sociologi piter bergeri da

filosofosi iurgen habermasi gasuli saukunis

bolodan moyolebuli aqtiurad msjeloben

postsekularizmis procesis dawyebaze, anu saero da

sasuliero cxovrebis daaxloebis aucileblobaze.

2001 wlis 14 noembers iurgen habermasma, roca mas

mSvidobis premias aniWebdnen, brZana: `sekularulma

umravlesobam mniSvnelovan sakiTxebze ar unda miiRos

gadawyvetileba manam, sanam ar mousmens oponentebs,

romlebic TavanTi religiuri rwmenis gamo

uflebaSelaxulad grZnoben Tavs umravlesobis

mxridan~.

wignSi `sekularizaciis dialeqtika~ igi

ganavrcobs azrs imis Sesaxeb, rom xelisuflebis mier

sekularuli msoflmxedvelobis yvela adamianis

mimarT gavrcoba SeuTavsebelia saxelmwifos

ideologiur neitralurobasTan, radgan igi ver

uzrunvelyofs yoveli moqalaqis Tanabar eTikur

Tavisuflebas. am mosazrebis safuZvelze igi askvnis:

`arareligiurma adamianebma, ramdenadac isini

saxelmwifos moqalaqeebi arian, principulad ar unda

uaryon WeSmaritebis potenciaSi samyaros religiuri

aRqma da ar unda waarTvan morwmune moqalaqeebs

ufleba religiuri cnebebis meSveobiT TavianTi

wvlili Seitanon sazogadoebriv diskusiaSi~. amave

wignSi avtori aRniSnavs: `postsekularul sociumSi

yalibdeba ganwyoba im garemoebis aRiarebisaTvis, rom

`sazogadoebrivi cnobierebis modernizacia~ axal

fazaSi gadasvlisas moicavs rogorc religiur, ise

saero mentalobas da refleqsurad saxes ucvlis mas~.

piter ludvig bergeri, cnobili amerikeli

sociologi, sekularizmis erT-erTi apologeti

warsulSi, Tavis wignSi `ukuqceuli sekularizmi~ (1996

w.) wers: `is, vinc ugulebelyofs religiis

mniSvnelobas Tanamedrove urTierTobebis analizisas,

amas sCadis Tavisi SiSisa da riskis gamo~.

misi uwmidesoba saqarTvelos kaTolikos-

patriarqi ilia II, sapatriarqo moRvaweobis

dawyebidanve did yuradRebas aqcevda am sakiTxs. 1995

wlis saaRdgomo epistoleSi igi wers: `Tu

sulierebisa da inteleqtualuri azrovnebis

warmomadgenlebi erTmaneTs ar dauaxlovdebian,

msoflio dadgeba gauTvaliswinebeli sabediswero

kataklizmebis winaSe.

...inteligenciaSi didi potenciuri Zalaa. warsuli

drois umZimes periodebSi moazrovne fena Cveni qveynis

xalxSi nergavda ganaTlebisa da progresis maRal

idealebs, cdilobda miaxloeboda Rrma filosofiur

sakiTxebs da absoluturi WeSmaritebis problemas.

erTaderTi, rac mas aklda, es iyo WeSmariti

sarwmunoebis sruli gaazreba. Tavis funqciis sworad

Sefasebasa da Sesrulebas inteligencia SeZlebs

mxolod maSin, Tu Tavis codnas rwmenas daukavSirebs~.

konkretulSi zogadis, xolo erovnulSi

sakacobrios ganWvreta misi uwmidesobis erT-erTi

damaxasiaTebeli Tvisebaa. igi mudam zustad grZnobs

rogorc Cveni eris, aseve Tanamedrove msoflios

majiscemas. didad saamayo da sasixaruloa, rodesac

eris sulieri mama aris gamorCeuli moazrovne da

Semoqmedi; manugeSebeli da gamamxnevebelia xilva

RvTisa da mamulisaTvis Sewiruli eklesiis

saWeTmpyroblisa; magram umetesad aRmatebuli,

sakvirveli da saarako is gaxlavT, rom erma isminos

xma mamisa da uZRebi Svilis msgavsad daadges sulieri

Semobrunebis gzas. WeSmaritad udidesi saswaulia XXI

saukuneSi ixilo is, rac mxolod mociqulebis epoqaSi

xdeboda. madloba RmerTs, rom gagvxada Rirsi am

saswaulis xilvisa. dRes Cveni qveyana ara marto

acnobierebs postsekularizmis, anu saero da

sasuliero cxovrebis daaxloebis aucileblobas,

aramed ukve realurad axorcielebs mas cxovrebaSi.

amis sailustraciod moviyvan mxolod erT magaliTs.

XIX saukunidan moyolebuli Cvens saistorio

mecnierebaSi sekularizmis gavleniT gaCnda erTgvari

skepsisi religiuri wyaroebis mimarT. amis Sedegad,

miuxedavad Cveni istoriuli skolis maRali akademiuri

donisa, Cveni ganmanaTleblis wminda mociqulis andria

pirvelwodebulis mogzauroba saqarTveloSi legendad

iyo miCneuli. misi uwmidesobis locva-kurTxeviT 2001

wels Seiqmna andria pirvelwodebulis gzismkvlevi

samecniero eqspedicia, romelmac sarwmuno wyaroebis

Seswavlis safuZvelze daadastura I saukuneSi qristes

mociqulis saqarTveloSi moRvaweobis realuroba. V

eqspediciis dasasruls, romelic TurqeTis

teritoriaze, istoriul samxreT-dasavleT

saqarTveloSi gaimarTa, gardaicvala samecniero

jgufis xelmZRvaneli, istoriuli geografiis erT-

erTi udidesi mkvlevari da mecnieri devi

berZeniSvili. misi gardacvaleba iberiis uZveles miwa-

wyalze niSania imisa, rom qarTveli mecnierebi

ubrundebian qristianul memkvidreobas da

mowameobrivi SemarTebiT agrZeleben winaparTa kvals.

daskvna

Cvens qveyanaSi mimdinare procesi sulieri

Semobrunebisa aris Sedegi sruliad saqarTvelos

kaTolikos-patriarqis ilia II-is Tavdauzogavi

msaxurebisa pirovnebisa Tu sazogadoebis cnobierebaSi

darRveuli wonasworobis aRdgenisaTvis.

mSvidoba sakuTar TavTan aris mtkice safuZveli

sazogadoebrivi mSvidobisa; xolo mSvidobiani

sazogadoeba umTavresi garantia sakacobrio

harmoniisa da keTildReobisa. maradiuli

Rirebulebebi kacobriobis winsvlisa da ganviTarebis

utyuari orientirebia. am sasicocxlo WeSmaritebebis

araswori interpretacia seriozul garTulebebs

iwvevs rogorc calkeuli pirovnebis, aseve mTeli

sazogadoebis cxovrebaSi. nebismieri cdomileba am

gzaze droulad unda iqnas aRmofxvrili, raTa ar

daziandes Cveni cnobierebis sijansaRe, winaaRmdeg

SemTxvevaSi SesaZlebelia mivideT am Rirebulebebis

mimarT srul gaucxoebamde. msgavsi gansacdeli

kacobriobis istoriaSi araerTxel yofila, magram

sazogadoebis rCeuli warmomadgenlebis ZalisxmeviT

xdeboda Seqmnili safrTxeebis gacnobiereba da maTgan

ganTavisufleba.

mecnierul-teqnikuri revoluciis Sedegad bolo

saukuneebSi kacobriobis garkveul nawils gauCnda

azri adamianuri gonebis yovlisSemZleobisa. gonebas,

marTlac, udidesi SesaZleblobebi aqvs; magram Tu igi

ar gaiTvaliswinebs adamianis sxva aseve aranakleb

mniSvnelovan fenomens, rogoricaa guli da misi

kultura, samyaro civi da erTferovani gaxdeba.

XX s-is II naxevridan moyolebuli sulierebisaken

Semobrunebis Temaze sul ufro da ufro metad

msjeloben msoflios mowinave moazrovneebi. am

procesSi aqtiurad arian CarTulni qarTuli

samRvdeloebisa da mecnierebis warmomadgenlebi, rac

upirvelesad aris Sedegi Cveni eklesiis

saWeTmpyrobelis didi SemoqmedebiTi Zalisxmevisa da

rudunebisa.

gamovTqvamT imeds, rom gamarTldeba kaTolikos-

patriarqis ilia II-is varaudi da sulierebas

ganSorebuli kacobriobis garkveuli nawili uZRebi

Svilis msgavsad daubrundeba zeciuri mamis wiaRs.

aseve gvjera, rom XXI s-is adamianebi SevZlebT

Seuryvnelad davicvaT winaparTagan miRebuli

wmidaTawmida saganZuri _ maradiuli sakacobrio

Rirebulebebi, da sakuTari gamocdilebiT

gamdidrebuli gadavceT igi momaval Taobas.

madlobT yuradRebisaTvis

daviT musxeliSvili – qalbatonebo da batonebo,

amiT Cveni sxdomis pirveli nawili damTavrebuli

gaxlavT. kidev erTxel gvinda mivulocoT Cvens

kaTolikos patriarqs, mis uwmindesobas da

unetaresobas, vusurvoT xangrZlivi cxovreba da

mravalJamieri sikeTe qarTveli xalxis samsaxurSi.

didi madloba.

SegiZliaT gadainacvloT holSi, sadac iqneba

wardgineba fotoalbomisa swored im wvlilTan

dakavSirebiT, romelic andria pirvelwodebuls aqvs

saqarTveloSi qristianobis gavrcelebasTan

dakavSirebiT.