sastumro `qortiart marioti~logos.org.ge/files/files/gashifruli masala - 1.pdf · cxovreba, da...
TRANSCRIPT
sastumro `qortiarT marioti~
simpoziumis gaxsna
sxdomis Tavmjdomare – daviT musxeliSvili
daviT musxeliSvili – Tqveno uwmindesobav, Tqveno
aRmatebulebav, saqarTvelos parlamentis Tavmjomarev,
Rirsno mamano, pativcemulo stumrebo, qalbatonebo da
batonebo, neba momeciT dRevandeli sxdoma gaxsnilad
gamovacxado.
mogexsenebaT, rom dRevandeli Cveni konferencia
miZRvnili gaxlavT RirsSesaniSnavi TariRisadmi Cveni
uwmidesisa da unetaresis kaTolikos-patriarqis, ilia
II-is saiubileo TariRisadmi. me minda mogaxsenoT, rom
saqarTvelo, rogorc yvelas mogexsenebaT, erT-erTi
uZvelesi saxelmwifo gaxlavT, iseve rogorc qarTveli
eri erT-erTi uZvelesi qristianuli eri.
daviT musxeliSvili – saqarTvelo erT-erTi
uZvelesi saxelmwifoa. qarTvelebi ki erT-erTi
uZvelesi qristianuli eria. IV saukunis dasawyisidan
qristianuli rwmena Cvens qveyanaSi gamocxadebul iqna
saxelmwifo religiad. amieridan qristianoba Seiqmna
qarTveli xalxis zneobrivi mrwamsisa da qarTuli
saxelmwifos politikuri kursis ganmsazRvreli, xolo
qarTuli eklesia Cadga xalxisa da saxelmwifos
samsaxurSi.
qarTvelebis mTeli istoria TavisuflebisTvis
brZolaa. me ar vici msoflioSi meore xalxi,
romelsac amdeni da aseTi Zalmomreoba gadaetanos da
SeenarCunebinos Tavisi saxelmwifoebrioba: berZnebi,
romaelebi, parTelebi, bizantielebi, sparselebi,
arabebi, xazarebi, selCukiani Turqebi, monRolebi,
Turqmanebi, osmalebi, yizilbaSebi, dasasrul _ rusebi,
yvelani ipyrobdnen Cvens qveyanas da cdilobdnen
xalxis damonebas, magram sabolood verc erTma ver
moaxerxa es da ver moaxerxa imitom, rom qarTveli
xalxis ZiriTadi erovnul-fsiqologiuri ganwyoba
Tavisuflebismoyvareobaa.
friad didia qarTuli eklesiis wvlili
qarTveli erisa da qarTuli saxelmwifoebriobis
gadarCenis saqmeSi. Cveni eklesia ara mxolod
sulierad amagrebda patriotuli qadagebiT qarTvelTa
Zalisxmevas Semoseuli mtris winaaRmdeg, risi
brwyinvale nimuSebic adreuli Sua saukuneebidanve
gvaqvs SemorCeneli, aramed uSualod iRebda
monawileobas sabediswero brZolebSi
TavisuflebisaTvis.
araerTxel aRminiSnavs, rom bevri sxva
qveynisagan gansxvavebiT, arc erTi metri saqarTvelos
saxelmwifo teritoriisa ar aris dapyrobis Sedegad
SeZenili, aramed es ukanaskneli iseve, rogorc
qarTveli eri warmoiqmna mTisa da baris sxvadasxva
tomebs Soris mimdinare social-ekonomikuri da eTno-
genetikuri imanenturi procesebis Sedegad garkveul
fizikur-geografiul garemoSi, ase rom, saqarTvelos
teritoriisa da qarTveli eris Camoyalibebis procesi,
faqtobrivad, paraleluri movlenebia.
amave dros saqarTvelo aris mravaleTnikuri da
mravalkonfesiuri qveyana. ras niSnavs es?
Cemi azriT, es bevr rames niSnavs da pirvel
rigSi imas, rom yvela araqarTuli eTnosi, romelic
dRes saqarTvelos teritoriaze cxovrobs aq garedan
aris mosuli sxvadasxva dros. saamiso dokumenturi
masalac arsebobs.
xolo ras niSnavs TviT faqti imigraciisa? vin
SeiZleba mosuliyo Tavisi samSoblodan aq
sacxovreblad?
arsebiTad mxolod is, vinc aq ukeT grZnobda
Tavs, vidre Tavis samSobloSi! es ki, Tavis mxriv, imis
aSkara mowmobaa, rom qarTvelebSi ar arsebobs
qsenofobia, piruku _ tolerantoba maTi genetikuri
ganwyobaa. amas xels uwyobda Sua saukuneebis qarTuli
eklesiac, romelic kanonikurad icavda ra
marTlmadideblur mrwamss, Semwynarebluri iyo sxva
konfesiebisa Tu religiebis mimarT. amasac kargad
mowmoben Sua saukuneebis rogorc qarTuli, ise
ucxouri wyaroebi. qsenofobiis uqonloba da
tolerantoba qarTveli xalxis maRali kulturisa da
siZlieris maCvenebelia (sxva sakiTxia, rom amJamad,
geopolitikuri viTarebis cvlilebebis Sedegad, es
maxasiaTebeli mis sisusted gadaiqca).
amitom aris, rom saqarTvelos istoriam ar icis
konfliqtebi eTnikur Tu religiur niadagze. meore
mxriv, es imas niSnavs, rom aravis ara aqvs ufleba
teritoriuli secesiisa, xolo bolodroindeli
konfliqturi procesebi, ganviTarebuli Cvens qveyanaSi
inspirirebulia garedan, kargad damuSavebuli e.w.
`nacionaluri politteqnologiis~ Sedegad.
amitom sruli absurdi da saqarTvelos istoriis
ucodinarobazea damyarebuli akad. a. saxarovis mier
daufiqreblad gamoTqmuli kvalifikacia, TiTqos
saqarTvelo `mcire imperiaa~! samwuxarod, es azri
dRemde musirebs angaJirebul rusul masmediaSi.
aramcTu dRevandeli an Sua saukuneebis
saqarTvelo, aramed daviT aRmaSeneblis mier XII
saukunis dasawyisSi Seqmnili erTiani kavkasiuri
saxelmwifo `nikofsiT darubandamde~ ar yofila
imperia. es aris uprecedento SemTxveva Sua saukuneebis
istoriaSi, rodesac erT saxelmwifoSi
keTilmezoblurad da mSvidobianad cxovrobdnen
qristianuli, mahmadianuri da warmarTi xalxebi da
tomebi. da es maSin, rodesac jvarosnuli omebis
Sedegad evropa da azia gaxleCili iyo or Seurigebel
banakad. daviT aRmaSeneblis mier Seqmnilma erTianma
kavkasiurma saxelmwifom sam saukuneze met xans
iarseba ise, rom arc erTi ajanyeba, eTnikuri SuRli
an konfliqti religiur niadagze ar momxdara.
samagierod 1121 da 1195 wlebSi, didgorisa da Samqoris
sabediswero omebSi, rodesac saqarTvelos da e.i.
mTeli kavkasiuri saxelmwifos arsebobis bedi
wydeboda, selCukian TurqTa koaliciis winaaRmdeg
qarTvelebTan erTad Sirvanisa da darubandis
mahmadianuri laSqaric ibrZoda!
yovelive es Zvel qarTvel saxelmwifo moRvaweTa
politikuri da diplomatiuri azrovnebis maRali
standartebis garda, qarTuli eklesiis gonivrul
Semwynareblobazec miuTiTebs.
saerTod unda iTqvas, saqarTvelos hyavda
araerTi saxelmwifoebrivad moazrovne ierarqi. aseTi
iyo, magaliTad VII s-is dasawyisis qarTlis
kaTolikosi kirioni, romelmac, faqtobrivad,
sabolood daamkvidra qarTuli marTlmadidebloba;
aseTi iyo XII s-is…dasawyisSi giorgi Wyondidel-
mwignobarTuxucesi, `Tanagamkafeli yovelTa gzaTa,
saqmeTa da RuawlTa~ daviT aRmaSeneblisa; aseTi iyo
XI s-Si didi giorgi mTawmindeli, aTonis qarTvelTa
saxelganTqmuli lavris winamZRvari, romelmac ara
mxolod ganavrco da srulyo eqvTime aTonelis
samecniero da saganmanaTleblo Rvawli, aramed
mniSvnelovani kvali daamCnia saqarTvelos
sazogadoebriv cxovrebasac; aseTive gaxlavT Cveni
kaTolikos-patriarqi.
xazgasmiT unda aRvniSno giorgi mTawmindelisa
da misi uwmidesobisa da unetaresobis, ilia II mier
qarTveli eris mimarT gaweul RvawlTa didi msgavseba.
kerZod, XI s-Sic da XX s-Sic sakamaTo gaxda didi
sakiTxi qarTuli eklesiis avtokefaliisa da misi
msoflio qristianul eklesiaSi ierarqiuli adgilis
damkvidrebisa. igi dadebiTad gadawyda XI s-Si giorgi
mTawmindelis paeqrobis Sedegad antioqiis
patriarqTan da XX s-Sic _ misi uwmidesobis
keTilgonivruli urTierTobiT konstantinopolis
patriarqTan.
garda amisa, rodesac 1060 wels giorgi
mTawmindeli bagrat IV-is mowveviT aTonidan
saqarTveloSi modis, Cveni qveyana sakmaod mZime
mdgomareobaSia. jer erTi, misi erTi nawili, kerZod,
afxazeTi bizantiis mier aris okupirebuli. qveyanaSi
Sida aSliloba sul axladaa dawynarebuli. TviT
mefis xelisuflebaSi iseTi saxifaTo da qveynis
damangreveli senia gavrcelebuli, rogoric
korufciaa. moSlilia marTlmsajuleba da sufevs
ganukiTxaoba. moSlilia ganaTlebis sistema,
sazogadoebis didi nawili SimSilobs...
analogia Cvens uaxloes warsulTan da
dRevandelobasTan, vfiqrob, savsebiT cxadia.
analogiuria giorgi mTawmindelisa da ilia II-is
Zalisxmevac mdidrebs mouwodon qvelmoqmedebisaken,
aRamaRlon qarTveli eris kulturul-zneobrivi da
samarTlebrivi cnobiereba. giorgi mTawmindelis am
energiul mcdelobas ukvalod ar Cauvlia da,
miuxedavad selCukian TurqTa Semosevebis gamo
Seferxebisa,…misi maRalzneobrivi ideebi
ganxorcielda daviT aRmaSeneblis mefobis dros.
vimedovneb, aseTi Seferxeba amJamad aRar iqneba
da Cveni kaTolikos-patriarqis, misi uwmidesobisa da
unetaresobis ilia II-is keTilSobiluri miznebi
mimarTuli Cveni mosaxleobis ekonomikuri
mdgomareobis gaumjobesebisaken, zneobrivi
amaRlebisken da samarTlebriviAcnobierebis
srulyofisaken, ganxorcieldeba misive zeobis dros.
bolos da bolos, sruliqmneba ZiriTadi qristianuli
postulati _ `mSvidoba qveyanasa zeda da kacTa Soris
saTnoeba~.
Cveno uwmidesobav, me minda mogilocoT Tqven
dRevandeli TariRi, gisurvoT mxne da xangrZlivi
cxovreba, da gisurvoT is, risi imedic maqvs, rom es
yvelaferi rac me CamovTvale dRes Cveni saWirboroto
sakiTxebi Tqvenive SemarTebiT Tqvensave zeobis dros
asrulebuli iqneba.
me minda, Tqveno uwmindesobav, gadmogceT oqros
medalioni, romelzedac gamosaxuli aris swored
giorgi mTawmindeli, rogorc simbolo gadmogceT
mecnierebisagan, qarTveli mecnierebisagan, rogorc
simbolo Tqveni zrunvisa, qarTuli kulturisa da
qarTuli mecnierebis aRorZinebisaTvis.
baton daniels vTxov wagvikiTxoT sigeli.
meufe danieli kiTxulobs sigels – `saxeliTa
mamisaTa da ZisaTa da suli wmidisaTa, gangebiTa
RmrTisaiTa, suliersa winamZRvarsa erisa
qarTvelTaisa, msgavssa didTa mamaTa aTonelTasa
TavdadebulTa winaSe qveynisa da mamulisa,
aRmadginebelsa RmrTiv kurTxeulsa erTobisa meore
ierusalimisa da axlisa aTinasi, uwmidessa da
unetaressa, kaTolikos patriarqsa sruliad
saqarTveloisa, mTavarepiskopossa mcxeTa Tbilisisa,
mitropolitsa biWvinTisa da cxum-afxazeTisasa didsa
meufesa da mamasa Cvensa ilias, Zrvnad medalioni ese
wmidisa giorgi mTawmindelisa sadidebelad RmrTisa
da sacxoneblad samwysoisa iveriisa.
madlieri samwyso sruliad saqarTveloisa.
meore saerTaSoriso konferencia.
Tbilisi, 212 wlis 14 dekemberi.
(taSi darbazSi)
daviT musxeliSvili - qalbatonebo da batonebi
ganvagrZoT Cveni konferencia.
sityva misalmebisTvis saqarTvelos parlamentis
Tavmjdomares baton daviT usufaSvils.
daviT usufaSvili – Tqveno uwmidesobav, Rirsno
mamano, qalbatonebo da batonebo, mogesalmebiT da
yvelas gilocavT imas rom RmerTma ineba da
TviToeuli Cvengani varT Tanamonawile dRevandeli
Sexvedris, dRevandeli RonisZiebis. me piradad var
bednieri, rom wilad mxvda roli viyo uwmidesisa da
unetaresis, sruliad saqarTvelo kaTolikos
patriarqis, ilia meoris saiubileo RonisZiebebis
saorganizacio komisiis xelmZRvaneli da miviRo
monawileoba, Sevitano Cemi mokrZalebuli wvlili am
did saqmeSi. swored amis gamo var me dRes aq da aman
gamabedina momemarTa TqvenTvis, aseTi
sazogadoebisTvis aseT mniSvnelovan Temaze. me ra Tqma
unda ver Sevbedav, am Temas – sulierebas misi
religiuri ganzomilebidan, me verc imas Sevbedav, rom
visaubro misi uwmindesobis Rvawlze am sferoSi. me
SemiZlia visaubro mxolod imaze Tu ra politikuri
ganzomileba aqvs sulierebas da raoden
mniSvnelovania am sakiTxis sworad gaazreba qarTuli
saxelmwifos formirebisTvis, Cveni sazogadoebis
winsvlisTvis.
rodesac mirian mefem Soreul warsulSi
qristianoba saxelmwifo religiad gamoacxada amiT ar
gansazRvrula mxolod pirovnebis mimarTeba
RmerTisadmi da RmerTis da pirovnebis urTierTobis
Sinaarsi....
daviT usufaSvili – Tqveno uwmidesobav, Rirsno
mamano, qalbatonebo da batonebo. mogesalmebiT da
yvelas gilocavT, rom RmerTma ineba da TiToeuli
Cvengani aris Tanamonawile dRevandeli Sexvedrisa,
dRevandeli RonisZiebisa. me, piradad, var bednieri,
rom wilad mxvda viyo uwmidesisa da unetaresis,
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis ilia II-
is saiubileo RonisZiebebis saorganizacio komisiis
xelmZRvaneli da am did saqmeSi miviRo monawileoba,
Sevitano Cemi mokrZalebuli wvlili.
swored amis gamo var dRes me aq da aman
gamabedvina momemarTa dRes TqvenTvis, aseTi
sazogadoebisTvis aseT mniSvnelovan Temaze da, ra
Tqma unda, ver Sevbedav am Temas, sulierebas, misi
religiuri ganzomilebidan. me verc imas Sevbedav, rom
visaubro misi uwmidesobis Rvawlze am sferoSi. me
SemiZlia visaubro mxolod imis Sesaxeb, Tu ra
politikuri ganzomileba aqvs sulierebas da raoden
mniSvnelovania am sakiTxis sworad gaazreba qarTuli
saxelmwifos formirebisTvis, Cveni sazogadoebis
winsvlisTvis.
rodesac mirian mefem Soreul warsulSi
qarTlis samefoSi qristianoba saxelmwifo religiad
gamoacxada, amiT ar gansazRvrula mxolod pirovnebis
mimarTeba RmerTisadmi da RmerTisa da pirovnebis
urTierTobis arsi. amiT ganisazRvra qarTveli eris
adgili msoflio civilizaciaSi, qristianul
civilizaciaSi da qarTuli saxelmwifos adgili
msoflioSi. maSin daedo safuZveli Cvens erovnul
saxelmwifoebriv cnobierebas, rogorc dasavleTis
aRmosavleTi da ara piriqiT, aRmosavleTis dasavleTi
an CrdiloeTis samxreTi da a.S. Sesabamisad,
sulierebis, religiis politikuri ganzomileba iyo
ganmapirobebeli imisa, Tu rogori saxelmwifo
iqneboda qarTuli saxelmwifo da sad gaiazrebda
sakuTar Tavs da sad Camoyalibdeboda Cveni erovnuli
cnobiereba, romel kulturul civilizaciur
erTobaSi. amitom es iyo saxelmwifoebriobis aqti da
ara mxolod religiuri aqti, ara mxolod
aRmsareblobis TvalsazrisiT gakeTebuli arCevani.
meore politikuri ganzomileba sulierebisa
efuZneba imas, rom suliereba ver Tavsdeba adamianSi,
suliereba ver eteva adamianis Sinagan bunebaSi. is ar
aris mxolod intimis sfero. suliereba yovelTvis
gadmoedineba gareT da aisaxeba adamianebTan Cvens
yoveldRiur urTierTobaSi. es urTierToba ki avsebs,
Sinaars aZlevs sazogadoebriv cxovrebas. amitom ra
sulierebis, rogori sulierebis adamianebi amyareben
erTmaneTTan urTierTobas biznesSi, ojaxur garemoSi,
politikur sarbielze, amazea damokidebuli ukve is,
Tu ra Sedegs viRebT Cven da sazogadoeba rogori
aRmoCndeba, ra faseulobebiT gamsWvaluli.Ees
ganzomileba sulierebisa, politikur
ganzomilebaTagani, Zalian mniSvnelovania imitom, rom
adamianis moraluri da zneobrivi Sinaarsi
gansazRvravs Semdgom adamianTa jgufuri urTierTobis
Sinaarss. amitom aris mniSvnelovani suliereba
politikuri TvalsazrisiTac.
mesame politikuri ganzomileba, romelsac dRes
minda Sevexo, ukavSirdeba mimarTebas
Tavisuflebisadmi. eklesiam imitom uaryo sayovelTao
xsnis moZRvreba, rom igi ewinaaRmdegeboda yvelaze
mTavars, yvelaze did ZRvens, romelic RmerTma
adamians uboZa _ Tavisuflebas. swored qristianuli
religiis wiaRSi Camoyalibda Tavisuflebis is
kategoria, romelmac Tanamedrove civilizaciis
Sinaarsi gansazRvra da es swored qristianuli
samyaros damsaxurebaa. qristianul samyaroSi
Camoyalibebuli sistemaa Tavis uflebaze dafuZnebuli
suliereba. es ki politikur-sazogadoebriv cxovrebaSi
niSnavs imas, rom adamians WeSmaritad unda hqondes ara
mxolod ufleba, aramed SesaZlebloba Tavisufali
arCevanisa. Tavisufali arCevanisa yvelaferSi, maT
Soris, aRmsareblobisadmi damokidebulebaSi.
amdagvari xedva Tavisuflebisa, qristianuli religiis
erT-erTi fundamentisa, ganapirobebs imas, rom
WeSmaritad qristianuli Rirebulebebis safuZvelze
dafuZnebul sazogadoebaSi gardauvalia
mravalferovneba, gardauvalia mravalkonfesiuroba,
gardauvalia is, rom adamianebi akeTeben Tavisufal
arCevans, e.i. maT unda hqondeT Tavisufali arCevanis
saSualeba. Sesabamisad, sulierebis es politikuri
ganzomileba aseve seriozul rols akisrebs qarTul
marTlmadidebel eklesias, rogorc dominants, wamyvans
erisa da qveynisa, msoflio geopolitikuri
identurobis ganmsazRvrel instituts, romelic
pirvel rigSia pasuxismgebeli, romelsac ekisreba
didi tvirTi, rom sazogadoebaSi swored
mravalferovneba, mravalkonfesiuroba, adamianis
Tavisufleba iyos uzrunvelyofili, daculi,
garantirebuli da amas hqondes mkafio konstituciuri
CarCoebi.
qarTuli saxelmwifoebrioba, istorikosebis
monacemebiT, sam aTeul saukunes iTvlis, magram
faqtia, rom dRes Cven gvaklia swored saxelmwifo
Cvens qveyanaSi, Cvens samSobloSi. swored
saxelmwifoebriobis deficitia Cveni mravali
problemis saTave. es imitom rom, Cven gvqonda 200-
wlovani wyveta qarTuli saxelmwifos bunebriv
ganviTarebaSi. es mxolod saxelmwifos problema ar
iyo, albaT sarwmunoebis TvalsazrisiTac qarTuli
istoria qristianobis Semdgom or etapad iyofa: 1801
wlamde da 1801 wlis Semdeg. 1801 wlis Semdeg sul
axlo warsulamde, saqarTveloSi mimdinareobda, erTi
mxriv, saxelmwifos ngreva da saxelmwifoebriobisa da
cnobierebis amoZirkva da, meore mxriv, brZola
religiasTan, qristianobasTan. es jer kidev
arakomunisturi ruseTis pirobebSi, rodesac
avtokefalia waerTva qarTul eklesias, rodesac
qarTuli ena ganidevna eklesiidan, rodesac Semcirda
da ara gaizarda eklesia-monastrebis raodenoba
qveyanaSi da a. S. komunistur epoqaze ubralod aRar
visaubreb. am epoqam saerTod yofna-aryofnis piras
daayena yvela instituti, yvela erovnuli da
saxelmwifoebrivi monapovari. ase rom, am 2 aTeuli
wlis win, rodesac damoukidebeli saxelmwifos
mSenebloba daviwyeT, am procesSi umniSvnelovanesi
roli ekisreboda eklesias, swored sulierebis
aRorZinebis, misi xelaxla aRmoCenisa da damkvidrebis
saqmeSi.
dRes SemiZlia vTqva ase, gavkadnierde da vTqva
ase, rom saqarTveloSi suliereba dabrunda, magram
gvgonia, rom suliereba dabrunda individebis doneze
da is jer ver dabrunda sazogadoebis doneze.
sazogadoebis doneze, rodesac sazogadoebrivi
procesebi daefuZneba swored sulierebas da im
Rirebulebebs, romlebic am moZRvrebidan
gamomdinareobs. parlamenti, prezidenti, sxvadasxva
saxelmwifoebrivi instituti _ es uSinaarso,
abstraqtuli mocemulobebia. isini SinaarsiT ivsebian
konkretuli adamianebis, konkretuli qmedebebis,
konkretuli gadawyvetilebebis Semdeg. ase rom,
veranairi demokratia qveyanaSi ver dafuZndeba
konstituciaSi ukeTesi formulirebis CaweriT,
veranairi piari ver uSvelis am saqmes, Tu saxelwifo
institutebSi moRvawe adamianebi TavianT
urTierTobebSi, urTierTqmedebebSi da
gadawyvetilebis miRebis dros ar xelmZRvaneloben
swored sulierebiT da swored moralur-zneobrivi
kategoriebiT. Zalian bevri ram amitom gvWirs da ar
unda SegveSalos, ar unda vifiqroT, rom is, rac ar
mogvwonda Tundac cota xnis win, es konkretuli
adamianebis brali da damsaxurebaa. es gacilebiT Rrma
problemaa sazogadoebaSi da am iluziiT Tu
konkretul adamianebs gadavabralebT am yvelafers,
maSin aucileblad davuSvebT axal Secdomebs da
mivalT isev imave problemebamde. Cven, iuristebi,
politikosebi, Zalian xSirad vsaubrobT imaze, rom
xelisufleba SezRuduli unda iyos konstituciiT da
kanoniT. es sworia, Cveni terminologiiT es ase
aRiwereba, magram sinamdvileSi veranairi kanoniT,
veranairi xelisufleba ver iqneba SezRuduli, Tu is
ar aris SezRuduli swored moraluri da zneobrivi
kategoriebiT.
saxelmwifo mTeli Tavisi aparatiT, mTeli
Tavisi jariT, mTeli Tavisi sakonstitucio sistemiT
uZluria gaumklavdes erT patara borotebasac ki, Tu
es boroteba zneobrivi, moraluri gadmosaxedidan ukve
ar aris kuTxeSi mimwyvdeuli. veranairi kanonebi,
veranairi institutebi ver daamkvidreben
sazogadoebaSi sakuTrebis xelSeuxeblobas, mTeli
Tavisi SedegebiT Tu sazogadoebaSi ar damkvidrda
zneobriv da moralur doneze Zalian martivi ram, ar
iparo. rodesac ar iparo aris adamianis sulieri
konstituciis nawili, mxolod amis Semdeg aqvs azri,
amis Semdeg eqneba efeqti parlamentis mier miRebul
kanonebs, sasamarTlo sistemas da sxva RonisZiebebs,
instituciurs, rom daculi iyos kerZo sakuTreba. am
nawilSi saxelmwifo uZluria, saxelmwifom da
politikosebma unda vaRiaroT, rom am nawilSi Cven
uZluri varT. ar iparos veranairi politikuri partia
da ideologia ver daafuZnebs. es sxvagan fuZndeba, es
sxvagan keTdeba da amiT mivdivar bolo sakiTxamde,
romelzec mindoda saubari. esaa sekularizmi da,
zogadad, damokidebuleba eklesiasa da saxelmwifos
Soris.
samwuxarod, CvenSi jer kidev xmamaRla ismis
xolme zedapiruli msjelobebi yvela sferoSi da am
sakiTxSic ki. araswori daskvnebi keTdeba imis Taobaze,
Tu rogor unda iyos es urTierToba awyobili.
politikur sivrceSi liberalur demokratias
dRevandel samyaroSi, 21-e saukuneSi, TiTqos
alternativa ara aqvs da albaT arc aqvs, magram
araswori daskvna keTdeba, TiTqos liberaluri
demokratia gulisxmobs sekularizacias religiasa da
saxelmwifos Soris, msoflmxedvelobriv doneze.
sinamdvileSi sekularizacia _ es aris instituciur
doneze, msoflmxedvelobriv doneze religiisa da
saxelmwifos sekularizacia. es aris axali
totalitarizmis dasawyisi, gardauvali dasawyisi.
amitom ar unda avurioT erTmaneTSi xolme
sekularizmi ras niSnavs da saxelmwifosa da eklesiis
gamijvna ra Sinaarsis matarebelia. es aris
instituciur doneze, im doneze, rom erTmaneTis
gadawyvetilebebSi ar unda Caerios saxelmwifo da
eklesia. magram im doneze, rom saxelmwifo moRvaweebs
ar unda ainteresebdeT, ra xdeba eklesiaSi, ras
gvaswavlis esa Tu is moZRvereba, ra Rirebulebebia
fundamenti imisa, Tu rogori unda iyos Semdgom
sazogadoeba. es Temebi, samwuxarod, jer kidev
seriozul gansjas moiTxovs, imitom, rom, Tu
zedapirulad mivudgebiT, maSin kidev erT did axal
Secdomas davuSvebT da arafriT araa garantirebuli
arc qarTuli saxelmwifo da arc qarTuli
marTlmadidebeli eklesia imisgan, rac Cven erTxel
ukve dagvemarTa ori saukunis win. aranairi garantiebi
jer Cven ar Segviqmnia iseTi, rom mSvidad
gavagrZeloT cxovreba.
amitom me visurvebdi misi uwmidesobis locviTa
da kurTxeviT, misi mcdelobiT, misi piradi magaliTiT
Cven SevZlebT da movaxerxebT imas, rom Zalian male
saqarTveloSi am fundamentur sakiTxebze gacemuli
iqneba swori pasuxebi da maSin Cven SevZlebT erTad,
ermac da bermac, gavaZlieroT Cveni qveyana,
saxelmwifo, romelSic TiToeuli adamiani bednieri
iqneba da daculi iqneba.
kidev erTxel minda mogilocoT dRevandeli dRe,
mivuloco mis uwmidesobas iubile, vusurvo simxneve,
janmrTeloba, didxans sicocxle Cveni qveynis, Cveni
eris sasikeTod. didi madloba.
me kidev erTxel minda mogilocoT dRevandeli
dRe, mivuloco mis uwmindesobas iubile, vusurvo
simxneve, janmrTeloba, didxans sicocxle, Cveni
qveynis, Cveni eris sasikeTod. didi madloba.
taSi darbazSi
daviT musxeliSvili – saqarTvelos mecnierebaTa
erovnuli akademiis prezidents vTxovT, baton Tamaz
gamyreliZes.
Tamaz gamyreliZe – Tqveno uwmidesoba da
unetaresoba, sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqo, yovlad samRvdelo meufeno, Tqveno
aRmatebulebav parlamentis prezidento, qalbatonebo
da batonebo, dRevandeli Cveni samecniero konferencia
romelic eZRvneba sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqis aRsayrdrebis ocdameTxuTmete da Cveni
patriarqis dabadebis meoTxmoce wlisTavs, Zalian
mniSvnelovani movlena aris Cven sazogadoebriv
cxovrebaSi. me minda aq vilaparako imis Sesaxeb, Tu ra
urTierToba aris rwmenasa da codnas Soris, ra
urTierToba aris mecnierebasa da sarwmunoebas Soris.
dRevandeli mecniereba Tvlis, rom mecnierebasa da
sarwmunoebas Soris, rwmensa da codnas Soris
dapirispireba ki ar arsebobs aramed isini
warmoadgenen or fenomens romelTa SerwymiT aris
SesaZlebeli Cveni samyarosa da adamianis mecnieruli
Seswavla da Secnoba
akademikosi Tamaz gamyreliZe - Tqveno uwmidesobav da
unetaresobav, sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqo, yovladsamRvdelono meufeno da
aRmatebulebav, batono prezidento, qalbatonebo da
batonebo, dRevandeli Cveni samecniero konferencia,
romelic eZRvneba sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqis aRsaydrebis 35-e da Cveni patriarqis
dabadebis me-80 wlisTavs, Zalian mniSvnelovani
movlena aris Cvens sazogadoebriv cxovrebaSi.
minda aq vilaparako imis Sesaxeb, Tu ra
urTierTobaa rwmenasa da codnas Soris, ra
urTierTobaa mecnierebasa da sarwmunobas Soris.
dRevandeli mecniereba miiCnevs, rom mecnierebasa da
sarwmunoebas Soris, rwmenasa da codnas Soris
dapirispireba ki ar arsebobs, aramed isini
warmoadgenen or fenomens, romelTa SerwymiT
SesaZlebelia Cveni samyaros mecnieruli Seswavla da
Secnoba.
swored aseT pirovnebas warmoadgens Cveni
kaTolikos-patriarqi, uwmidesi da unetaresi ilia II,
romelSiac Serwymulia is rwmena da codna. swored es
iyo safuZveli saqarTvelos mecnierebaTa akademiis
sapatio akademikosad Cveni kaTolikosis arCevisa.
umaRles mRvdelmTavarTa Soris mxolod cotani arian
qveynis mecnierebaTa akademiis sapatio wevrebi, aseTi
iyo moskovisa da sruliad ruseTis patriarqi aleqsi
II, aseTi iyo ioane-pavle II romis papi, romlebic iyvnen
erovnuli akademiis akademikosebi, aseve benediqte XVI,
axlandeli romis papi, romelic aris sapatio
akademikosi italiuri nacionaluri akademiisa. ai, es
Serwyma mecnierebisa da sarwmunoebis, aRiarebulia
udidesi mecnierebis mier.
Tanamedrove Teoriuli fizikis damfuZnebeli
maqs manti, Tavis cnobil gamokvlevaSi ambobs, rom
religia da bunebismetyveleba, codna da rwmena ki ar
upirispirdeba erTmaneTs, aramed isini avseben
erTmaneTs. aseve albert ainStaini miiCnevs, rom Cvens
materialistur epoqaSi mxolod Rrmadmorwmune
adamiani SeiZleba gaxdes mecnieri.
ai, aseTi Serwyma codnisa da rwmenisa aris
warmodgenili Cvens uwmidessa da unetares patriarqSi,
misma uwmidesobam Semiswora, rwmenisa da codniso, _
brZana. aseTi Serwyma rwmenisa da codnis aris swored
damaxasiaTebeli mTeli Cveni sasuliero cxovrebisa da
sinamdvilisa. SemTxveviTi araa, rom Cvens dRevandel
konferencias ewodeba `Semobruneba sulierebisaken~. es
imas ar niSnavs, rom manamde ar arsebobda qarTuli
mecniereba, magram xazgasma imisa, rom Semobruneba
sulierebisaken arsebiTad intensiurad daiwyo Cveni
kaTolikos-patriarqis aRsaydrebis Semdeg, esaa
xazgasma imisa, rom Cveni kaTolikos-patriarqi is
adamiania, is pirovnebaa, romelic aris sulieri mama,
mTeli xalxis sulieri winamZRoli da imiT aris
bednieri Cveni xalxi dRes, rom gvyavs Cveni mama da
sulieri winamZRoli, Cveni kaTolikos-patriarqis ilia
II-is saxiT.
me vusurveb warmatebebs Cvens axlandel
konferencias, romelic mowodebulia warmoadginos
Tema sulierebisa da mecnierebis Serwymisa. Tqveno
uwmidesobav, saqarTvelos mecnierebaTa erovnuli
akademia amayobs imiT, rom Tqven brZandebiT misi
umaRlesi warmomadgeneli da minda vusurvo mTel
Cvens xalxs, Cvens ers, rom Cveni kaTolikos-patriarqi
kidev didxans iyos Cveni xalxis sulieri mama da
moZRvari.
Tqveno uwmidesobav saqarTvelos erovnuli
akademia amayobs imiT rom Tqven brandebiT misi
umaRlesi warmomadgeneli da me minda vsusurvo mTels
Cvens xalxs, Cvens ers rom Cveni kaTolikos-patriarqi
kidev didxans, didxans iyos Cveni xalxis sulieri mama
da moZRvari.
daviT musxeliSvili – qalbatonebo da batonebo,
sityva misalmebisaTvis dekanozs henrix paprockis.
dekanozi henrik paprocki (poloneTi) - Tqveno
uwmidesobav, uwmideso meufeo, Rrmadpativcemulo
sazogadoebav, ar aris ioli iyo patriarqi da Tanac, 35
wlis ganmavlobaSi. yovel dro-Jams Tavisi sirTuleebi
axlavs. ar arsebobs iseTi Jami, romelsac aranairi
sirTule ar sdevdes, magram aris uaRresad rTuli droeba,
rodesac cxovreba gausaZlisi xdeba, roca sruli wyvdiadia
da imedis natamalic ki aRar bJutavs. drois swored aseT
periodSi Sedga Tqveni intronizacia 35 wlis winaT, roca
zamTari imedis gazafxulad gadaiqca. mTeli
saqarTvelosaTvis swored is dRe iqca momavlis imedis
dRed, im wyvdiadiT mocul droebaSi, rodesac ise Canda,
TiTqos uRmerTo xelisuflebam ukve bolo mouRo yvela
religias, rac, imavdroulad, mTeli kacobriobisaTvis
imedis dasasruls moaswavebda, da cxovreba mogviwevda
mxolod materialistur sivrceSi. ai, swored maSin gamoCnda
dRis naTeli. Semdgom isev dadga rTuli droeba,
xelisuflebis cvla, problemebi, romlebic Tan sdevs
Tavisuflebas, yoveli adamianisgan rom moiTxovs, misi
pirovnuli arCevani iyos namdvili, pasuxismgeblobis
grZnobiT aRsavse. dadga dro, roca yovel Cvengans unda
gadaewyvita sakuTari bedi aq da maradisobaSi. momavali
TavisTavad cxadi arc axlaa, Tumca SeiZleba vivaraudoT,
rom arc is iqneba ioli, piriqiT, isic Tavis problemebsa
da sirTuleebs moitans. magram istoriisa da istoriuli
movlenebis mTel im wyvdiadSi, romelSic gixdebodaT
moRvaweoba, Tqveno uwmidesobav, Tqven zedmiwevniT zustad
gaxsovdaT saxarebiseuli sityvebi: `me Tqven Tana var
yovelTa dReTa da vidre aRsasrulamde soflisa... rameTu
me miZlevies sofelsa~.
am qveynis zeciur mfarvels, wminda giorgis,
Zlevamosils uwodeben imitom, rom borotebas sZlia,
boroteba daamarcxa Tavisi mowamebrivi sikvdiliT,
warmarTuli imperiis ZleviT da swored es wmindania
magaliTi imisa, rom yoveli Cvengani unda iyos
borotebis dammarcxebeli. da Tqven, wmindao meufeo, 35
wlis Semdegac win miuZRviT ara mxolod qarTul
maRTlmadidebel eklesias, aramed win miuZRviT ers,
rogorc am gzaze yvela sirTulis mZleveli.
minda gisurvoT, Tqveno uwmidesobav, wmindao
meufeo, Tqvens patriarqobasTan dakavSirebuli kidev
mravali iubile gvezeimos. unetaresma sabam,
poloneTis marTlmadidebeli eklesiis winamZRolma,
mTxova, Cveni eklesiis morwmuneTa saxeliT gadmogceT
Cveni Rrma pativiscema, siyvaruli da survili, rom
Tqveni msaxureba, _ qristianobaSi amdeni msaxurebaa,
Tumca partriarqobis msaxureba gansakuTrebulia, da
Tavisi sirTuliT aRmatebulia nebismier moZRvrisa Tu
episkoposis msaxurebaze, _ iseTive warmatebuli iyos,
rogorc dRemde iyo, am eklesiisa da eris
sakeTildReod. mravalJamier, uwmideso meufeo.
daviT musxeliSvili – qalbatonebo da batonebo,
sityva kulturis ministrs guram odiSarias.
guram odiSaria – uwmindeso da unetareso, Rirsno
mamano, Zvirfaso sazogadoebav, maqvs pativi
mogesalmoT Cveni patriarqis saiubileo TariRisadmi
miZRvnil saerTaSoriso konferenciis monawileebs. ar
CamovTvli im movaweobis Sedegebs Cveni uwmindesisa da
unetaresis, sruliad saqarTvelos kaTolikos
patriarqis ilia meoris saxels rom ukavSirdeba da
qarTuli eklesiis mravalmxrivi ganviTarebis
dasturia. es yvelas kargad mogexsenebaT. CemTvis,
rogorc Cveni qveynis nebismieri moqalaqisaTvis,
ganurCevlad aRmsareblobisa Tu erovnebisa, RvTis
wyalobaa drois am monakveTSi cxovreba, rodesac Cveni
eklesiis winamZRvari ilia meorea. mTeli am wlebis
ganmavlobaSi Cveni patriarqi qmerTisa da moyvasis
siyvarulisaken mogviwodebs da Cven vxvdebiT, rom es
siyvaruli, es suliereba, zneoba da sindisi is
simaRleebia, sadac xSirad unda vikribebodeT. arada
samwuxarod, xandaxan Cvens samSobloSic, planetazec
civdeba maTi adgili. kacobobriobis mxsnelia
zneobrivi da gonieri kaci, iseve rogorc momnanie da
TanamgrZnobi. qveynis zneobrivi mTlianoba, sulieri
mTlianoba qveynis teritoriul mTlianobaze naklebi
rodia. da bolos, vimedovneb, rom Cveni saministros
xelSewyobiT gamocemul Cveni patriarqis epistoleebis
krebuli ara mxolod Cvens Tanamedroveebs, aramed
momaval Taobebsac aziarebs uwmindesisa da unetaresis
naazrevebsa da namoRvawars. didi madloba.
daviT musxeliSvili – qalbatonebo da batonebo,
misalmebebi patriarqis mimarT gvinda daamTavros
poetma jansuR Carkvianma.
jansuR Carkviani – Zvirfaso megobrebo, dRevandel
dRes brwyinvale saTauri aqvs, diax, saqarTvelo
brundeba sulierebisaken. sxvanairad Cven cxovreba ar
gviweria da aqedanac unda davaskvnaT, Cveni uwmindesi
da unetaresi ufalma gamogvigzavna imisTvisac rom
gvaxsovdes wminda mariam RvTismSoblis wilxvedria
Cveni saqarTvelo. RmerTma daglocoT, saqarTvelo
namdvilad gabrwyindeba Tqvens xelSi uwmindeso da
unetareso sxvanairad ar moxdeba. RmerTma daglocoT
da me mixaria, rom leqsi giZRveniT. es pirveli ar
aris. bevrjer momiZRvnia TqvenTvis leqsi da im dRes
var me gansakuTrebiT gaxarebuli. oTxmoci wlis eris
mamas eZRvneba es leqsi.
dro mihqris, magram dro ar berdeba
cremliT, wyalobiT vTesdeT da vmkideT,
vaSa erTobliv locva vedrebas,
veZiebdeT da vpovebdeT kidec,
nugeSismcemels uxaris roca
madli keTilTa ars bediswera,
ocdaTxuTmeti welia gvlocav.
WeSmaritebis gziT wyaros rwmena,
Cveni rwmenac rom qorndes xvTis amags
wyaloba Cvenda Tund misxal-misxal
Sen unda gvixsna codvebisagan.
bototisagan Sen unda gvixsna.
dideba Seni msurs me gavleqso
codvani Cvenni CvenTan ars marad.
dideba Senda unetareso,
Sen mogvevline qarTvelTa farad.
daviT musxeliSvili – qalbatonebo da batonebo,
misalmebebi damTavrebulia da exla sityva
moxsenebisaTvis WiaTurisa da saCxeris mitropolits
meufe daniels.
meufe danieli – Tqveno uwmindesobav, Tqveno
aRmatebulebav, parlamentis Tavmjomarev, yovlad
samRvdelono meufeno, mamano, dedano, qristes mier
sayvarelno dano da Zmano, ZvirTaso sazogadoebav,
Zvirfaso stumrebo, neba miboZeT warmogidginoT
moxseneba, romlis saTauric aris `Tanamedroveoba da
maradiuli Rirebulebebi~.
`dRevandeli saerTaSoriso konferenciis mTavari
Tema Semobruneba sulierebisaken bibliuri swavlebis
qvakuTxeds warmoadgens. mizani saRmrTo moZRvrebisa
adamianis viTarca gzaabneuli cxovaris moZieba da
misi WeSmarit gzaze dabrunebaa.
WiaTurisa da saCxeris mitropoliti danieli
(daTuaSvili) - dRevandeli saerTaSoriso
konferenciis mTavari Tema _ Semobruneba
sulierebisaken _ bibliuri swavlebis qvakuTxeds
warmoadgens. mizani saRmrTo moZRvrebisa adamianis,
viTarca gzaabneuli cxovaris, moZieba da misi
WeSmarit gzaze dabrunebaa. saxarebiseuli igavi uZRebi
Svilis Sesaxeb aris am ideis erT-erTi saukeTeso
gamoxatuleba. Svili tovebs mamis saxls da iwyebs
Tavisufali wesiT cxovrebas, ris Sedegadac midis
srul degradaciamde. bolos igi xvdeba Tavis
danaSauls, inaniebs da brundeba mamis saxlSi.
igavidan kargad Cans, Tu ra aris mizezi pirovnebis
WeSmaritebisagan mowyvetisa da aseve, Tu rogor
SeiZleba Semobruneba SecTomili adamianisa. igavi
gvaswavlis, rom mTavari mizezi cTomilebisa aris
umaduroba, anu daukmayofilebloba im sikeTiT,
romelic mieca adamians. ra SemTxvevaSi SeiZleba
RvTis xatad da msgavsad Seqmnili, Tavisufali da
gonieri arseba iyos ukmayofilo Tavisi bediT? –
mxolod im SemTxvevaSi, Tu man ver Seicno sakuTari
Tavi da ver daafasa misTvis boZebuli sikeTe.
Seican Tavi Seni! _ ai, is udidesi mowodeba,
romliskenac unda iswrafodes yoveli adamiani; ar
unda dagvaviwydes Cveni pirovnuli Rirseba, Cveni
didebuli winaprebi, Cveni gmiruli warsuli da, rac
mTavaria, ar unda dagvaviwydes, visi xati varT da
visadmi msgavsebisaTvis varT mowodebuli.
maxsendeba misi uwmidesobis mier gamoTqmuli
mosazreba uZRebi Svilis igavze. misi ganmartebiT es
igavi aris winaswarmetyveleba kacobriobis im nawilis
Sesaxeb, romelic ganeSora WeSmarit sarwmunoebas,
magram bolo Jams kvlav daubrundeba zeciuri mamis
wiaRs. ra aris mTavari piroba WeSmaritebisaken kvlav
Semobrunebisa? saxarebaSi vkiTxulobT, rom uZRebi
Svili `moego Tavsa TÂissa~ (luk. 15, 17) anu mas
daubrunda unari sakuTari Tavis cnobisa. sakuTari
Tavis WeSmariti Semecnebisas aseve iwyeba RvTis
Semecnebac, rameTu adamiani aris xateba da msgavseba
RvTisa.
rogorc adamianma, aseve ermac unda Seicnos
Tavisi Tavi, raTa daadginos Tavisi identoba. eris
WeSmariti istoria da kultura aris asaxva
sazogadoebis TviTSemecnebis procesisa. erovnuli
cnobierebis gamrudeba niSnavs eris gaucxoebas
sakuTar TavTan, anu WeSmaritebis gzidan gadaxvevas.
amave dros, es gadaxra iwvevs Tavisuflebis dakargvas,
radgan WeSmariteba aris gza Tavisuflebisa. `scnaT
WeSmariti da WeSmaritebaman gangaTavisuflnes Tqven~
(ioane, 8, 32) _ brZanebs ufali.
mTeli Cveni istoriis manZilze aTasi juris
dampyrobeli swored Cveni erovnuli cnobierebis,
kulturisa da Rirebulebebis aRmofxvrasa da
gadagvarebas cdilobda. Cven samarTlianad vamayobT
Cveni gmiruli warsuliT, TavisuflebisaTvis
Tavdadebuli brZolis arnaxuli magaliTebiT, Tumca
Cvens istoriaSi iyo periodebi dauSvebeli da
gaumarTlebeli kompromisebisa, romelTac uaryofiTi
daRi daasves Cvens erovnul TviTmyofadobasa da
TviTSegnebas. wminda ilia marTali (WavWavaZe) brZanebs,
rom istoriis manZilze Cvenma erma mraval gansacdels
gauZlo swored imitom, rom Cvens winaprebs im
saZirkvelSi, romelzedac Cveni awmyoa damyarebuli
bevri magari qva Caudvia; Tumca etyoba magar qvasTan
erTad uvargisi da fxvieric mravlad Cauyolebia, ris
gamoc dRes savalalo mdgomareoba gvaqvso (eri da
istoria, 1888 w.). saukuneebis manZilze Cvens
cnobierebaze ileqeboda misi bunebisa da
RirebulebebisaTvis ucxo da miuRebeli niSan-
Tvisebebi. XIX s-Si eris umTavres problemad wminda
ilia marTali (WavWavaZe) miiCnevda qarTvelobis mier
sakuTari vinaobis daviwyebas da qveynis gadarCenis
dasabams swored eris sulier gajansaRebaSi xedavda
(Sinauri mimoxilva, 1881 w.).
wminda ilia marTalma (WavWavaZe), wminda
mRvdelmTavrebma gabriel qiqoZem da aleqsandre
oqropiriZem, wminda dimitri yifianma, akaki wereTelma,
vaJa-fSavelam, iakob gogebaSvilma da sxva Cvenma
gamoCenilma Tanamemamuleebma aRasrules udidesi misia
erovnuli TviTSegnebis gamoRviZebis saqmeSi _ maTi
Tavdadebuli mecadineobiT qarTvel erSi danTebuli
cecxli RvTisa da mamulis siyvarulisa imdenad
mZlavri da cxovelmyofeli aRmoCnda, rom Cvenma
cnobierebam gauZlo komunisturi reJimis umZimes
ideologiur wnexs. XX s-is bolos saqarTvelos
TavisuflebisaTvis brZola wminda ilia marTlis
(WavWavaZe) mgznebare suliT iyo damuxtuli. marTalia,
Cveni erovnuli suli gadarCa, magram igi seriozul
reanimacias saWiroebs. totalitaruli reJimis
periodSi Cvenma erovnulma cnobierebam kidev ufro
meti ziani ganicada `uRmrToebis mravalwlianma
uRelma ukiduresad gamofita eris sasicocxlo
Zalebi~, _ brZanebs misi uwmidesoba (saSobao
epistole, 1992 w.). saxelmwifoebrivi damoukideblobis
aRdgena jer kidev ar niSnavs Tavisufali
sazogadoebis Seqmnas. igi mxolod xelsayreli pirobaa
am miznis misaRwevad. jansaRi cnobierebis mqone
sazogadoebis Camoyalibeba qarTuli inteleqtualuri
elitis upirvelesi amocanaa. sazogadoebrivi
cxovrebis sxvadasxva sferoSi mimdinare reformebi
bunebrivi da aucilebeli procesia; magram isini ver
moitanen sasurvel Sedegs, Tu paralelurad CvenSi ar
moxdeba `Zveli adamianis~, anu damaxinjebuli
fsiqologiisa da zneobis matarebeli individis
Secvla `axali adamianiT~ _ jansaRi cnobierebis mqone
pirovnebiT.
WeSmariti identobis aRdgena SeuZlebelia misi
dazianebis raobisa da mizezebis Seuswavlelad.
`rogor unda gavswordeT, Tu Cveni simrude ar
gvecodineba?~ _ brZanebs wminda ilia marTali
(kozlovis `SeSlilis~ Targmanis Sesaxeb, 1861 w.).
identobis dazianeba mdgomareobs, upirveles yovlisa,
RirebulebaTa aRrevaSi. erTi mxriv, subieqts
SenarCunebuli aqvs misi bunebisaTvis damaxasiaTebeli
Tvisebebi, xolo, meore mxriv, masSi fexs ikidebs misi
xasiaTisTvis sruliad sapirispiro da SeuTavsebeli
cxovrebis wesi; es iwvevs subieqtis gaorebas, rac
safuZvelSive spobs misi ganviTarebisa da srulyofis
SesaZleblobas. `ara xel ewifebis orTa ufalTa
monebad~, _ brZanebs ufali. Zalmomreobis Sedegad
dakninebuli TviTmyofadi cnobiereba iwyebs sakuTar
TavTan gaucxoebas da advilad aRmoCndeba
radikalurad gansxvavebuli Tu fsevdo Rirebulebebis
gavlenis qveS. cnobierebis unikaluroba ar
gulisxmobs gansxvavebul kulturaTa ignorirebas da
maTgan izolacias, piriqiT, yvela WeSmariti erovnuli
kultura sakacobrio kulturuli memkvidreobis
nawilia, sazrdoobs am saunjiT da Tavadac amdidrebs
mas. misi uwmidesobis 2006 wlis epistoleSi
vkiTxulobT: `mTeli istoriis manZilze rogorc
CvenTan, ise nebismier qveyanaSi, dampyroblebi
cdilobdnen xelovnurad Tavs moexviaT ara mxolod
TavianTi politikuri gavlena, aramed moexdinaT
kulturul-religiuri asimilaciac, rac gulisxmobda
rogorc rwmenis, aseve simReris, cekvis, samoslis,
literaturuli Rirebulebebis, sufris wesis da a. S.
Secvlas. es xelovnuri eqspansia, ra Tqma unda,
gansxvavdeboda kulturaTa Soris urTierTgamdidrebis
bunebrivi procesisagan, rac kacobriobis kulturul
ganviTarebas ganapirobebs~ (saSobao epistole, 2006 w.).
rasakvirvelia, miuRebeli da sazianoa erovnuli
kulturis izolacia msoflios xalxTa saganZurisagan.
maradiuli Rirebulebebis nusxaSi kulturaTa
integracias, anu sakacobriosa da erovnulis
harmoniul kavSirs gamorCeuli adgili ukavia. magram
im SemTxvevaSi, Tu ar iqneba gaTvaliswinebuli
konkretuli eris TviTmyofadoba, es kavSiri
fsevdoRirebulebad gadaiqceva. dRes Cveni qveyana dgas
mravali gamowvevis winaSe. orsaukunovani wyvetis
Semdeg damoukidebeli saxelmwifoebriobis aRdgena
daZabuli Sida da sagareo politikis viTarebaSi
problemebis swrafad gadaWrasa da mogvarebas iTxovs.
aseT viTarebaSi ucxo qveynebis miRwevebis gadmotana
da danergva metad saSuri saqmea; magram Tu igi
moxdeba erovnuli cnobierebis gauTvaliswineblad,
SesaZlebelia Sedegebi savalalo aRmoCndes. amitom
dRes Cveni dazianebuli identobis aRdgena erT-erT
prioritets warmoadgens. rogorc saqarTvelos
kaTolikos-patriarqi ilia II brZanebs: `erovnuli
cnobierebis aRorZinebas xelisuflebisa da
sazogadoebis erToblivi Zalisxmeva da garkveuli
dro sWirdeba~ (saaRdgomo epistole, 2004 w.).
maradiuli sakacobrio RirebulebaTa Soris aseve
erT-erTi ganmsazRvreli adgili uWiravs
memkvidreobiTobis fenomens, romelic droTa kavSiris,
Tanamedroveobasa da istorias Soris uwyvetobis
gamovlinebas warmoadgens. iseve, rogorc kulturaTa
xelovnuri integraciis SemTxvevaSi, memkvidreobiTobis
fenomenic fsevdoRirebulebad gadaiqceva Tu moxdeba
Zveli formebis gafetiSeba da ganaxlebis procesis
damuxruWeba. TanamedroveobisaTvis alRos aRebas
wminda ilia marTali (WavWavaZe) Cveni eris erT-erT
gamorCeul Tvisebad miiCnevs: `ram gvixsna? jvarcmulni
qristesTvis rogor gadavrCiT? wamebulni da sisxlis
mTxevelni mamulisaTvis ramRa gvacocxla, ram
gvasuliera? man, rom vicodiT _ im dros ra undoda,
ra iyo misi cixe-simagre, misi far-xmali. vaJkacoba
undoda, vaJkacni viyaviT; xmali undoda, xmlis Wedva
vicodiT. omis saqmeTa codna undoda, omis saqmeni
vicodiT. ai, ram SegvaZlebina, ram gvixsna, ram
Segvinaxa!.. im droTa Carxze gaCarxulni viyaviT, im
droTa qar-cecxlSi gamofoladebulni, im droTa
samWedurSi naWedni. `silbo gvqonda naqsovisa~ _ viT
qristianebs da `simtkice naWedisa~ _ viT meomrebsa da
mamuliSvilebs. amiT gavitaneT Tavi, droTa Sesaferi
Rone vicodiT, droTa Sesaferi xerxi, droTa Sesaferi
codna gvqonda, droTa Sesaferi mxneoba da
gamrjeloba~ (ra giTxraT, riT gagaxaroT 1897 w.).
TiTqmis erTi saukunis Semdeg imasve vkiTxulobT misi
uwmidesobis 1986 wlis saaRdgomo epistoleSi
`sazogadoebrivi yofis dRevandeli forma TavisTavad
iTxovs adamianisagan mraval siaxles: axleburad
azrovnebas, RirebulebaTa da warmodgenaTa
gadafasebas, maRal sulier kulturas~.
komunisturi reJimis pirobebSi Cveni mecnierebisa
da kulturis rCeuli moRvaweebi, miuxedavad
SemoqmedebiTi Tavisuflebis SezRudvisa, axerxebdnen
msoflio donis produqciis Seqmnas; magram
sazogadoebis umetes nawils ar SeeZlo arsebuli
inerciis daZleva da amitomac igi moumzadebeli
Sexvda saxelmwifoebrivi damoukideblobis aRdgenas.
mZime memkvidreobisagan ganTavisuflebas masStaburi da
drouli reformebi sWirdeba, magram es procesi ar
unda iyos zedmetad kategoriuli da radikaluri. 1990
wlis saaRdgomo epistoleSi misi uwmidesoba brZanebs:
`dadga dro ufrosi Taobis jer arnaxuli daundobeli
lanZRvisa im sababiT, TiTqos man daRupa saqarTvelo.
is gvaviwydeba, rom XIX-XX ss-Si Cveni eris cxovrebaSi
momxdari faqtebi Sedegi iyo swored qarTvelTa
sulieri donis dakninebisa, sulmokleobisa,
urTierTmtrobisa... da rom winaparTa es nakli
CvenSicaa. sakiTxavi isicaa, maT adgilas Cven ukeTesni
viqnebodiT, gavuZlebdiT ki im wlebis simZimes?~.
erovnuli moZraobis mRelvare da
gauwonasworebeli xasiaTi kidev erTi dasturia mZime
wnexis qveS gamovlili sazogadoebis sulieri
uZlurebisa. misi uwmidesoba mudam mogviwodebs da
gvaZlevs magaliTs urTierTmitevebisa da
Semwynareblobis saTnoebis aRsasruleblad.
memkvidreobisadmi amgvari kritikuli
damokidebuleba saSiSia gadaizardos meore
ukiduresobaSi. Tu pirvel SemTxvevaSi saqme gvaqvs
ganaxlebis SeferxebasTan, meore SemTxvevaSi aSkaraa
warsulis rolis ara saTanado gaazreba _ TiTqos
Tanamedrove samyaro imdenad Secvlilia da
gansxvavdeba ganvlili saukuneebisagan, rom
sakacobrio istoria naklebad SeZlebs realuri
wvlili Seitanos dRevandeli adamianis problemebis
gadawyvetaSi. skepticizmi warsulisadmi iwvevs
tradiciuli faseulobebis ignorirebas da maT
nacvlad TavSeukavebeli cxovrebis wesis damkvidrebas.
am safrTxis Sesaxeb misi uwmidesoba xSirad
migviTiTebs Tavis epistoleebSi: `kargad gvesmis, rom
ar SeiZleba mxolod Zveli stereotipebiT cxovreba...
magram isic aucilebelia, rom axali Rirebulebebis
SeTvisebisas ar davkargoT Cveni tradiciuli da
zneobrivi faseulobani~ (saadgomo epistole, 2004 w.).
`dRes erT-erTi umZimesi problemaa RirebulebaTa
gaufasureba. adamianebs, gansakuTrebiT ki
axalgazrdebs, arwmuneben, TiTqos samSoblos
siyvaruli, ufrosis pativiscema, patiosnad cxovreba
(enisa da sarwmunoebis dacva) da sxv. Cveni erisaTvis
damaxasiaTebeli tradiciebi moZvelda; arada, rogor
SeiZleba moZveldes is, rac maradiul Rirebulebebs
warmoadgens~ (saSobao epistole, 2002 w.). `SeuZlebelia
sazogadoeba uaryofdes Tavis meobas, uaryofdes im
zneobriv safuZvlebs, romlebsac istoriulad
eyrdnoboda da aaSenos warmatebuli qarTuli
saxelmwifo, radgan nebismieri saxelmwifo misi
istoriidan momdinareobs da sakuTar tradiciebzea
dafuZnebuli~ (saSobao epistole, 2006 w.).
brZola maradiuli Rirebulebebis
damkvidrebisaTvis mTeli sakacobrio istoriis
manZilze mimdinareobda. yofila Jami rogorc sulieri
amaRlebisa, aseve dakninebisa. XX da XXI ss-Si
pirovnebis sulierma degradaciam ukidures zRvars
miaRwia, rodesac zneobrivi dacema adamianis bunebis
Tvisebad miiCneva. am movlenas saqarTvelos
kaTolikos-patriarqi ase afasebs: `XX saukune
gamoirCeva swrafad cvalebadi cxovrebis wesiT. didi
xani ar aris, rac warmoiSva samyaros raRac axali
xedva, mecnierebis, xelovnebis, Cveni yofis, kosmosis...
Taviseburi aRqma, romlis mixedviTac yovelive
adamianis miwieri, mdabali moTxovnilebebiT
ganizomeba. pirovnebam dakarga naTeli azrovneba,
sulieroba, WeSmariti realobis SegrZnebis unari. misi
survilebi daviwrovda da gauxeSda, dairRva
urTierToba mSoblebsa da Svilebs Soris,
axalgazrdoba moswyda ojaxis keras, tradiciebs da
bednierebis Zebna mis gareSe daiwyo~ (saaRdgomo
epistole, 1995 w.).
`dRes kacobrioba imdenad moculia miwieri da
materialuri problemebiT, rom sulieri da zneobrivi
sakiTxebi TiTqmis aRar axsovs... amqveynad codva
yovelTvis arsebobda, magram sazogadoeba mas
mankierebad aRiqvamda da misgan Tavis daRwevas
cdilobda. dRes mdgomareobas isic arTulebs, rom
uflis mcnebebis darRveva miuReblad aRar miiCneva,
piriqiT, sajarod xdeba codvis propaganda da mas
adamianisaTvis damaxasiaTebel bunebriv Tvisebad
warmoaCenen... diax, damkvidrda e. w. `Tavisufleba~, anu
principi _ `yvelaferi nebadarTulia~.
`... SeuZlebelia ar gagaocos Zaladobis,
yaCaRobis, mkvlelobis propagandam, zogadsakacobrio,
erovnuli, zneobrivi da sulieri faseulobebisadmi
upativcemulobam, rac Cvens dabal kulturaze da
provincializmze metyvelebs. amas ar SeiZleba ewodos
Tavisufleba. es aris monoba codvisa da mankierebisa,
esaa gza TviTganadgurebisa da sulieri sikvdilisa~
(saaRdgomo epistole, 2004 w.).
aRniSnuli sulieri krizisis mizezad zogni
mecnierul-teqnikur progress asaxeleben. misi
uwmidesoba ar eTanxmeba aseT midgomas da miiCnevs, rom
arsebuli krizisis mTavari mizezi mecnierebisa da
sulierebis dacilebasa da maT araTanabar
ganviTarebaSia. 1982 wlis saSobao epistoleSi misi
uwmidesoba brZanebs: `zogierTi fiqrobs birTvuli
katastrofa da aqedan gamomdinare dedamiwaze
sicocxlis mospobis safrTxe Sedegia mecnierebisa da
teqnikis swrafi ganviTarebisa, mecnierul-teqnikuri
revoluciisa. es mcdari gansjaa. sinamdvileSi
mecnierebam da teqnikam axali gzebi da saSualebebi
gamoavlina adamianis ganviTarebisaTvis. mTeli
ubedureba isaa, rom am mecnierul miRwevebs
kacobrioba sulierad da moralurad moumzadebeli
Sexvda da sikeTis nacvlad igi zogierTma borotebis
saTaved aqcia~.
bibliuri swavlebiT RvTis xateba da msgavseba
adamianSi sulis ukvdavebasTan erTad gulisxmobs
azrovnebasa da Tavisufal nebas, anu Semoqmedebis
unars. mecnierul-teqnikuri progresi Tavis Tavad
dadebiTi movlenaa, magram dabali sulierebis
SemTxvevaSi SesaZlebelia misi miRwevebi arasworad
gamoiyenon. ara mecnierul-teqnikuri progresi, aramed
misi mowyveta maradiuli Rirebulebebisagan aris
mizezi mravali sakacobrio problemisa.
qristianobisaTvis miuRebelia religiuri normebis
iZulebiTi damkvidreba sazogadoebriv cxovrebaSi. igi
miesalmeba sekularizmis iseT gagebas, romelic
gulisxmobs religiuri da saero cxovrebis sferoebs
Soris TanamSromlobas, urTierT SezRudvis gareSe.
magram eklesiisaTvis sruliad miuRebelia iseTi
sekularizmi, romelic amkvidrebs religiuri da saero
sferoebis sruli izolaciis ideas.
jer kidev XX s-is 60-ian wlebSi cnobili
marTlmadidebeli saeklesio moRvawe dekanozi
aleqsandre Smemani sekularizmis Sesaxeb werda:
`amJamad mTeli msoflio sekularuli gaxda. ukeTes
SemTxvevaSi igi adamians eubneba: `Tu ginda gwamdes,
magram araviTar SemTxvevaSi ar Cario religia
cxovrebis arcerT sferoSi _ arc mecnierebaSi, arc
xelovnebaSi, arc politikaSi, arc meurneobaSi. aq ar
aris religiis adgili~. religiis bedze am sekularul
msoflioSi, sadac religia imdenad akrZaluli ki araa
(radgan bolos da bolos, rwmenis, locvis, RmerTTan
piradi urTierTobis akrZalva SeuZlebelia),
ramdenadac mokveTilia cxovrebis yvela
gamovlenisagan, unda dafiqrdnen morwmuneebic da
urwmunoebic. ratom? gamijvna, rac safuZvlad udevs
sekularizms, da rac religias gandevnis `kerZo~
sferoSi, adre Tu gvian iwvevs adamianis damonebas da
davamateb, imgvar damonebas, romlis drosac urwmuno
damonebulia ganuzomlad ufro metad, vinem morwmune,
radgan is, rasac Tanamedrove enaze ewodeba
totalitarizmi, aris sekularizmis pirdapiri da
garduvali Sedegi~ (a. Smemani, religia da
sazogadoeba: religia sajaro sivrceSi).
samwuxarod, bolo saukuneebSi sekularizmis am
mcdarma gagebam sakmaod radikaluri xasiaTi miiRo da
axali msoflmxedvelobis niSnebi SeiZina. Tanamedrove
msoflios cnobili moazrovneebi, rogorc religiuri
aseve arareligiuri msoflmxedvelobis
warmomadgenlebi emijnebian sekularizmis agresiul da
totalitarul formebs da saubroben postsekularuli
epoqis dadgomaze, sadac religiuri cnobiereba ar
iqneba gandevnili sazogadoebrivi cxovrebis
procesidan. radikaluri sekularizmi iseve
miuRebelia, rogorc klerikaluri msoflmxedveloba.
gasuli wlis oqtomberSi kunZul rodosze Catarda
saerTaSoriso sazogadoebrivi forumis
`civilizaciaTa dialogis~ mecxre kongresi. erT-erTi
seqciis muSaoba eZRvneboda postsekularizmis Temas.
yvelasTvis moulodnelad es meeqvse seqcia damswreTa
da monawileTa raodenobiT aRmoCnda yvelaze
mravalricxovani, rac ganapiroba am TemiT
dainteresebam. sekularizmis cnobili 2 didi
warmomadgeneli: sociologi piter bergeri da
filosofosi iurgen habermasi gasuli saukunis
bolodan moyolebuli aqtiurad msjeloben
postsekularizmis procesis dawyebaze, anu saero da
sasuliero cxovrebis daaxloebis aucileblobaze.
2001 wlis 14 noembers iurgen habermasma, roca mas
mSvidobis premias aniWebdnen, brZana: `sekularulma
umravlesobam mniSvnelovan sakiTxebze ar unda miiRos
gadawyvetileba manam, sanam ar mousmens oponentebs,
romlebic TavanTi religiuri rwmenis gamo
uflebaSelaxulad grZnoben Tavs umravlesobis
mxridan~.
wignSi `sekularizaciis dialeqtika~ igi
ganavrcobs azrs imis Sesaxeb, rom xelisuflebis mier
sekularuli msoflmxedvelobis yvela adamianis
mimarT gavrcoba SeuTavsebelia saxelmwifos
ideologiur neitralurobasTan, radgan igi ver
uzrunvelyofs yoveli moqalaqis Tanabar eTikur
Tavisuflebas. am mosazrebis safuZvelze igi askvnis:
`arareligiurma adamianebma, ramdenadac isini
saxelmwifos moqalaqeebi arian, principulad ar unda
uaryon WeSmaritebis potenciaSi samyaros religiuri
aRqma da ar unda waarTvan morwmune moqalaqeebs
ufleba religiuri cnebebis meSveobiT TavianTi
wvlili Seitanon sazogadoebriv diskusiaSi~. amave
wignSi avtori aRniSnavs: `postsekularul sociumSi
yalibdeba ganwyoba im garemoebis aRiarebisaTvis, rom
`sazogadoebrivi cnobierebis modernizacia~ axal
fazaSi gadasvlisas moicavs rogorc religiur, ise
saero mentalobas da refleqsurad saxes ucvlis mas~.
piter ludvig bergeri, cnobili amerikeli
sociologi, sekularizmis erT-erTi apologeti
warsulSi, Tavis wignSi `ukuqceuli sekularizmi~ (1996
w.) wers: `is, vinc ugulebelyofs religiis
mniSvnelobas Tanamedrove urTierTobebis analizisas,
amas sCadis Tavisi SiSisa da riskis gamo~.
misi uwmidesoba saqarTvelos kaTolikos-
patriarqi ilia II, sapatriarqo moRvaweobis
dawyebidanve did yuradRebas aqcevda am sakiTxs. 1995
wlis saaRdgomo epistoleSi igi wers: `Tu
sulierebisa da inteleqtualuri azrovnebis
warmomadgenlebi erTmaneTs ar dauaxlovdebian,
msoflio dadgeba gauTvaliswinebeli sabediswero
kataklizmebis winaSe.
...inteligenciaSi didi potenciuri Zalaa. warsuli
drois umZimes periodebSi moazrovne fena Cveni qveynis
xalxSi nergavda ganaTlebisa da progresis maRal
idealebs, cdilobda miaxloeboda Rrma filosofiur
sakiTxebs da absoluturi WeSmaritebis problemas.
erTaderTi, rac mas aklda, es iyo WeSmariti
sarwmunoebis sruli gaazreba. Tavis funqciis sworad
Sefasebasa da Sesrulebas inteligencia SeZlebs
mxolod maSin, Tu Tavis codnas rwmenas daukavSirebs~.
konkretulSi zogadis, xolo erovnulSi
sakacobrios ganWvreta misi uwmidesobis erT-erTi
damaxasiaTebeli Tvisebaa. igi mudam zustad grZnobs
rogorc Cveni eris, aseve Tanamedrove msoflios
majiscemas. didad saamayo da sasixaruloa, rodesac
eris sulieri mama aris gamorCeuli moazrovne da
Semoqmedi; manugeSebeli da gamamxnevebelia xilva
RvTisa da mamulisaTvis Sewiruli eklesiis
saWeTmpyroblisa; magram umetesad aRmatebuli,
sakvirveli da saarako is gaxlavT, rom erma isminos
xma mamisa da uZRebi Svilis msgavsad daadges sulieri
Semobrunebis gzas. WeSmaritad udidesi saswaulia XXI
saukuneSi ixilo is, rac mxolod mociqulebis epoqaSi
xdeboda. madloba RmerTs, rom gagvxada Rirsi am
saswaulis xilvisa. dRes Cveni qveyana ara marto
acnobierebs postsekularizmis, anu saero da
sasuliero cxovrebis daaxloebis aucileblobas,
aramed ukve realurad axorcielebs mas cxovrebaSi.
amis sailustraciod moviyvan mxolod erT magaliTs.
XIX saukunidan moyolebuli Cvens saistorio
mecnierebaSi sekularizmis gavleniT gaCnda erTgvari
skepsisi religiuri wyaroebis mimarT. amis Sedegad,
miuxedavad Cveni istoriuli skolis maRali akademiuri
donisa, Cveni ganmanaTleblis wminda mociqulis andria
pirvelwodebulis mogzauroba saqarTveloSi legendad
iyo miCneuli. misi uwmidesobis locva-kurTxeviT 2001
wels Seiqmna andria pirvelwodebulis gzismkvlevi
samecniero eqspedicia, romelmac sarwmuno wyaroebis
Seswavlis safuZvelze daadastura I saukuneSi qristes
mociqulis saqarTveloSi moRvaweobis realuroba. V
eqspediciis dasasruls, romelic TurqeTis
teritoriaze, istoriul samxreT-dasavleT
saqarTveloSi gaimarTa, gardaicvala samecniero
jgufis xelmZRvaneli, istoriuli geografiis erT-
erTi udidesi mkvlevari da mecnieri devi
berZeniSvili. misi gardacvaleba iberiis uZveles miwa-
wyalze niSania imisa, rom qarTveli mecnierebi
ubrundebian qristianul memkvidreobas da
mowameobrivi SemarTebiT agrZeleben winaparTa kvals.
daskvna
Cvens qveyanaSi mimdinare procesi sulieri
Semobrunebisa aris Sedegi sruliad saqarTvelos
kaTolikos-patriarqis ilia II-is Tavdauzogavi
msaxurebisa pirovnebisa Tu sazogadoebis cnobierebaSi
darRveuli wonasworobis aRdgenisaTvis.
mSvidoba sakuTar TavTan aris mtkice safuZveli
sazogadoebrivi mSvidobisa; xolo mSvidobiani
sazogadoeba umTavresi garantia sakacobrio
harmoniisa da keTildReobisa. maradiuli
Rirebulebebi kacobriobis winsvlisa da ganviTarebis
utyuari orientirebia. am sasicocxlo WeSmaritebebis
araswori interpretacia seriozul garTulebebs
iwvevs rogorc calkeuli pirovnebis, aseve mTeli
sazogadoebis cxovrebaSi. nebismieri cdomileba am
gzaze droulad unda iqnas aRmofxvrili, raTa ar
daziandes Cveni cnobierebis sijansaRe, winaaRmdeg
SemTxvevaSi SesaZlebelia mivideT am Rirebulebebis
mimarT srul gaucxoebamde. msgavsi gansacdeli
kacobriobis istoriaSi araerTxel yofila, magram
sazogadoebis rCeuli warmomadgenlebis ZalisxmeviT
xdeboda Seqmnili safrTxeebis gacnobiereba da maTgan
ganTavisufleba.
mecnierul-teqnikuri revoluciis Sedegad bolo
saukuneebSi kacobriobis garkveul nawils gauCnda
azri adamianuri gonebis yovlisSemZleobisa. gonebas,
marTlac, udidesi SesaZleblobebi aqvs; magram Tu igi
ar gaiTvaliswinebs adamianis sxva aseve aranakleb
mniSvnelovan fenomens, rogoricaa guli da misi
kultura, samyaro civi da erTferovani gaxdeba.
XX s-is II naxevridan moyolebuli sulierebisaken
Semobrunebis Temaze sul ufro da ufro metad
msjeloben msoflios mowinave moazrovneebi. am
procesSi aqtiurad arian CarTulni qarTuli
samRvdeloebisa da mecnierebis warmomadgenlebi, rac
upirvelesad aris Sedegi Cveni eklesiis
saWeTmpyrobelis didi SemoqmedebiTi Zalisxmevisa da
rudunebisa.
gamovTqvamT imeds, rom gamarTldeba kaTolikos-
patriarqis ilia II-is varaudi da sulierebas
ganSorebuli kacobriobis garkveuli nawili uZRebi
Svilis msgavsad daubrundeba zeciuri mamis wiaRs.
aseve gvjera, rom XXI s-is adamianebi SevZlebT
Seuryvnelad davicvaT winaparTagan miRebuli
wmidaTawmida saganZuri _ maradiuli sakacobrio
Rirebulebebi, da sakuTari gamocdilebiT
gamdidrebuli gadavceT igi momaval Taobas.
madlobT yuradRebisaTvis
daviT musxeliSvili – qalbatonebo da batonebo,
amiT Cveni sxdomis pirveli nawili damTavrebuli
gaxlavT. kidev erTxel gvinda mivulocoT Cvens
kaTolikos patriarqs, mis uwmindesobas da
unetaresobas, vusurvoT xangrZlivi cxovreba da
mravalJamieri sikeTe qarTveli xalxis samsaxurSi.
didi madloba.
SegiZliaT gadainacvloT holSi, sadac iqneba
wardgineba fotoalbomisa swored im wvlilTan
dakavSirebiT, romelic andria pirvelwodebuls aqvs
saqarTveloSi qristianobis gavrcelebasTan
dakavSirebiT.