Saksamaa poliitiline kultuur ja kodanikeühiskond

Liisu LehtsaluReelika Roovik

Karin Meus Minna-Maria Reimets

Elli-Marie Jaanson Stella Vogt

11. märts 2010

Võrdlev poliitika, RTI

Poliitiline kultuur Saksa identiteet Napoleon Saksa keisririik; Valimised

igal valijal 2 häält (kandidaatide arv võrdne – õigluse printsiip);

poliitika tuuakse lähemale;

2009. a CDU (31,2%) ja SPD (23,5%), valimisaktiivsus 70,8% vs. Eesti 61% - läbipaistvus, palju tasemeid;

Üldiselt rahul – mittekehtivaid hääli 1%;

Segadusttekitav 2 hääle süsteem;

Moraaliküsimus ja demokraatia väärtustamine ja oma hääle kasutamine.

Valimisteks valmistumine juba pärast eelmise Bundestagi valimisi (aktiivne kampaania 6 näd. enne valimisi);

Parteidele antud hääli tähtsustatakse rohkem;Kampaaniate ettevalmistusaeg 4 aastat kvaliteet kõrge,

kuid raske valik;Ei aktsepteerita “ukselt-uksele” käimist reklaamina (UK);Kulud kõrged – 60-80 milj eurot.

Poltiiilised teadmised1/3 uudiseid puudutab sotsiaal- ja poliitilisi probleeme;Erakanalid;68% jälgib uudised TV vahendusel ja 56% kuulab raadio teel.

Valimiskampaaniad

Sakslased poliitiliselt haritud, teadlikud ja huvitatud, mis toimub poliitilisel areenil.

Kodanikeühiskond ja osalus

Poliitilise kultuuri lahutamatu osa; Pluralism oluline – ideede ja huvide rohkus pol. tasemel; 20. saj II pool – kodanikud passiivsed (monarhia, Weimari Vabariik, natsionaalsotsialism; vaatleja osaleja;

Ida- ja Lääne-Saksamaa erinevus? 20. saj II poolel ei saanud rääkida ühtsest rahvuslikust

identiteedist; Jagati Idaks ja Lääneks (polariseerunud, mittestabiilne);

Kuidas integreerida endine sots. Ida-Saksa liberaalse Läänega?

Ida: Lääs:- totalitarism, autoritarism; - liberalism;- puudus pol. osalus; - demokr (parteid,- töötus, maj raskused; huvigrupid, parlament).- demokr elitaarne (hierarhiatipu huvide järgimine).

Üsna divergentsed pol lähenemistes. Ida-Saksamaa pole saanud ühtseks osaks kogu Saksamaa kodanikeühiskonnast.

90ndate eesmärk - Ida- ja Lääne sotsialiseerimine (vähemalt hääletamisaktiivsuse tõstmine);

Pol. huvi tõus 23% (1960-2000 a.);

Tegevus väljaspool parteisid (huvigrupid), suurem kaasatus pol. organisatsioonidesse ja valimiskampaaniatesse;

Kohalikud valitsusinstitutsioonid vajasid liitlasi ja ei suutnud tagada põhilisi vajadusi kodanikele;

60ndad ja 70ndad “osaluse revolutsiooni” aeg – palvekirjad, protestimarsid, demonstratsioonid.

Tänapäeva kodanikeühiskond

Inimeste pol arusaamine poliitiliste mehhanismide kohta, vaba aeg, teadmised kasvanud – POLITISEERUMINE;

Osaluse meetmed – otsekontakt saadikuga, grupipõhine aktsioon.

Protestipoliitika

Mõõdukas protest – aktsepteeritav pol norm (keskklass, haritud, farmerid, radikaalid);

Protestimine kaotas revolutsioonilise imidži.

Protesti avaldamise viisid

Legaalne vs. illegaalne protest – protestivad võrdselt ida – ja läänesakslased, ligi 10%.

Boikott - umbes veerandik sakslastest korraldab boikotte.

Kaebused – rohkem kui kolmandik sakslastest esitab kaebusi (kõige enam), domineerib Ida-Saksamaa.

Protestimine on muutunud tavapäraseks kodanikeühiskonna arvamuse avaldamise vahendiks, aga ida-sakslased on ses suhtes vähem aktiivsemad.

Ida-sakslased uued ja algajad osalusdemokraatia kontekstis. Aastad 1949-1989 on jätnud tuntava jälje, erisub Läänest, kuni kasvab peale uus ida-sakslaste generatsioon.

Huvigrupid Saksamaa tugevalt organiseerunud ühiskond – kasut. huvigruppe mõjutamaks valitsus tööd rohkem kui UK ja USA;1000 el. kohta 4 vabatahtlikku org = 240 000 seltsingut (konsensuslik demokraatia);

Miks huvigruppe nii väga edendatakse ja kaitstakse?Tugevdatakse demokraatlikke väärtusi, takistatakse ebapopulaarsete otsuste langetamist, levitatakse pluralismi.

Mõjukamad huvigrupid

Äri-, põllumajanduslikud, tööstuslikud ja töötajate huvid;

BDI – Saksamaa Tööstuse Liit (maj. pol.,võimsaim);

BDA – Tööandjate Keskliit (palgapoliitika);

DIHT – Saksamaa Tööstus- ja Kaubanduskoda (väike- ettevõtted ja käsitöölised);

DGB – Saksa Teenistujate Liit (töötajate huvid).

Green Front – koosneb 3 põllumaj. org-st. Põllumajandus “murelapseks”.

Osaluse kanalid1. Avalik arvamus – pole efektiivne, kui eesmärgid

tahetakse koheselt saavutada, kuid peavad arvestama avaliku arvamusega, et saada tagasivalituks (meedia);

2. Valimised;

3. Partei loomine – hääletatakse täisulikuma arenguprogrammiga partei poolt (nt Roheliste partei); koostöö parteidega mõjukam vahend;

4. Seadusandliku võimu mõjutamine;

5. Valitsuse mõjutamine;

6. Kohtuvõimu mõjutamine.

Pluralistlik vs. korporatiivne?

Neo-korporatiivne mudel – võimsamatel huvigruppidel eelised (läbirääkimised suuremate katusorganisatsioonidega BDI, DGB jne.);

NB! Miinuseks liigne keskedumine ühele valdkonnale.

Saksa korporatiivne mudel võrreldes USAga on struktureeritum – efektiivsem tulemus (aeg kulub pigem valitsuse ja org-de läbirääkimistele).

Huvigruppide kaasamine pol. protsessidesse tavaline, valitsus lähtub üldsuse huvidest. Miks nii palju streike?

Näide: Hartz IV sotsiaalprogrammi reform 2004 Põhjus: töötute arv

sõjajärgsel tasemel.

Tegevus: vähendati pikaajalise töötuse- ja sotsiaaltoetusi.

Eesmärk: vähendada inimeste sõltuvust abirahadest, motiveerida tööle.

Ida-Saksamaal ainult protestiti – maj. ja pol mahajäänum.

Täname tähelepanu eest!