Heiko Hübscher

Taskuatlas

Rooside lõikamiseABC

Saksa keelest tõlkinud Monika Reedik

Täiendanud ja kommenteerinud Else Liventaal

Eessõna

Roose on kultiveeritud juba iidsetest aegadest. Tänu oma loomulikule võimele ristuda ja muteeruda tekkis üha uue õiekuju ja värvivarjundiga roose. Peagi jõudsid nad paljudesse aedadesse. Kasvatamiseks valiti välja kõige ilusamad, alles hiljem hakati roose aretama. Looduslike rooside aretamine kultuurroosiks sai alguse Kaug-Idast. Imelise õie ja õrna lõhnaga taim võitis kõikjal kiiresti populaarsust. Roosikultuuri levikule on kaasa aidanud kirjanikud, eelkõige luuletajad, ülistades roosi kui armastuse sümbolit. Mitte juhuslikult ei kanna see suursugune ja kaunis taim lillede kuninganna tiitlit.

Vabas looduses kasvava roosi võrsed muutuvad aja jooksul üha nõrgemaks, kuni nad lõpuks kuivavad ja uutele ruumi teevad. Kuna roosipõõsa looduslik noorenemine kestab aastaid, ei malda nõudlik ajapidaja seda tavaliselt ära oodata. Mis pole ka mingi ime, sest poolkuivanud roosipõõsas ei saa ju olla ühegi aia ehteks. Rooside noorendamisprotsessi kiirendamiseks on aja jooksul välja kujundatud eri lõikamistehnikad. Kui areenile astusid korduvalt õitsevad roosid, seati lõikamise eesmärgiks ergutada taimi teisele õitsemisele.

Roose jaotatakse rühmadesse nende kasvuvormi alusel. Seejuures kasutatakse iga rühma rooside puhul isesugust lõikamistehnikat. Ühte rühma kuuluvad roosid arenevad pärast kindlal viisil lõikamist enam-vähem sarnaselt. See aitab teha üldistusi selle kohta, kuidas peaks taime kaugemas perspektiivis hooldama.

Kui erialakirjanduses kirjeldatakse mõne konkreetse roosisordi kasvukuju ja tema õite arengut, eeldatakse, et antud sorti on asjatundlikult kärbitud. Mida selle all mõelda, selle kohta lähevad aiapidajate arvamused aga tihti lahku. Õnneks ei ole neid seisukohti mitte nii palju, kui on viljapuude lõikamise osas.

Sellest raamatust leiate ülevaate erinevatest roosirühmadest ja nende lõikamise eripärast. Kirjeldatud lõikamisvõtted, aga ka soovituslik lõikamise aeg põhinevad muu hulgas Saksamaa Zweibrückeni roosiaia kogemustel. Selles aias kultiveeri-takse ligi 2000 eri rühmadesse kuuluvat roosisorti.

Heiko Hübscher

Rooside lõikamine on tõsine töö. On tore, et selline raamatuke on abiks ilmunud. Seda enam, et autoriks on praktik, kelle käe all on suur Zweibrückeni roosiaed. Autori õpetussõnu saab suurepäraselt rakendada ka meil Eestis, eriti harrastus aedniku soojas ja hooldatud koduaias. Siiski tuleb arvestada rohkem meie kliimaga ja pidada meeles, et ajaliselt ei ole sobiv kõiki töid teha saksa aednikuga samal ajal. Siinmail on vegetatsiooniperiood – taimede aktiivne arenemine ja kasvuaeg – pea aegu kaks-kolm kuud lühem, kui seda on Saksamaal ning see kajastub ka rooside kasvus.

Ka tuleks teha vahet sordirühmade käsitlemisel, sest Eestis ollakse traditsiooni-liselt harjutud pisut teistsuguse süsteemiga. Ka paljud siinsed roosipaljundajad propageerivad Euroopas levinud süsteeme, mida kahjuks tõlgenda takse valesti ja ka erinevalt, seetõttu on nii mõnigi ostja suures hämmingus, saamata aru, millise roosiga on tegemist. Lääne-Euroopas levinud funktsionaalse rühmajaotusega võrreldes sobib meie oludesse siiski paremini botaaniline süsteem.

Else Liventaal, Tallinna Botaanikaaia vanemaednik

Guaredisch 3

Sisukord

Eessõna 2

Rooside lõikamise ABC 4Kasvuvormid 6Lõikamisreeglid 9Erinevad lõikamisviisid 12Lõikamiseks vajalikud

töövahendid 17

Eri roosirühmade lõikamine 20Väärisroosid (teehübriid- ja grandi-

fl oora- (fl oribund)roosid) 23Peenraroosid (fl oribund-, polüant-

ja polüanthübriidroosid) 28Põõsasroosid (liikide sordid ja

hübriidid, ajaloolised roosid) 34Väänroosid (ramblerroosid,

suure õielised väänroosid, Kordese roosid) 45

Madalad põõsasroosid ja pinnakatte-roosid 52

Miniroosid 58Pargiroosid (eriti külmakindlad

kibuvitsaliigid ehk metsroosid, nende sordid) 62

Tüviroosid 68

Rooside kasvatamine 78Väetamine ja mullahooldus 80Kastmine 83Taimekaitse 83Rooside talvine katmine 89Ronimistoed väänroosidele 95Väänrooside kujundamine 96Roosid vaasis 98Ülevaade ADR-roosidest 100

Lisad 106Fotod 108Register 109

Rooside lõikamise ABC

6 Rooside lõikamise ABC

Kasvuvormid

Roosid kasvavad puitunud võrsetega erineva kõrguse ja laiusega põõsas-tena. Mõned liigid võivad oma ülipik-kade võrsete abil ronida isegi naaber-puude või -põõsaste võrasse. Loomuliku arengu ja viimaste aastasa-dade aretustöö tulemusel on roosidest saanud väga suur taimerühm.

Lõikamise järgi võib roose jagada kolme põhirühma: madalad puhmja vormiga roosid, kõrgemaks kasvavad põõsasroosid ja pikkade võrsetega väänrooside vormid. Nende kolme põhirühma vahele jääb mitmeid ülemi-nekuvorme. Nii näiteks võib varasuvel esimest korda õitsevat roosi pidada peenraroosiks, kuid teisel õitsemisel võib ta olla juba väike põõsasroos. Igal sordil on oma kasvuloogika, mida saab lõikamisega mõningal määral mõju-tada. Teiseks rooside kasvukuju mõju-tavaks teguriks on kliima. Nii võib pehmes kliimas kasvav roos pürgida kõrgusse, samal ajal kui pakaselise

talvega alal jääb ta tavaliseks põõsas-roosiks.

Puhmjad vormid ehk väikepõõsad

PinnakatteroosidPäris ehtsaid pinnakatteroose ei ole tegelikult olemas, sest rooside võrsed ei hakka maapinnaga kontaktis olles juurduma. Küll on aga mööda maa-pinda kasvavaid roosisorte, mille pike-mad või lühemad peened harunenud võrsed suudavad maapinda suuremal või vähemal määral katta. (Eestis loe-takse pinnakatteroosid peenrarooside hulka, sest hooldusvõtted ja kasvunõu-ded on ühesugused. Pinnakatterooside seas on ka Kordese fi rmas aretatud pinnakatterooside sordid, kellel arene-vad mullaga kokkupuutel lehesõlme kohtadesse juured, nt ‘Weisse Immen-see’ jt.)*

Aprillis lõigatud roosipõõsad

* Siin ja edaspidi on sulgudes toodud Else Liventaali täiendused, mis lähtuvad Eesti kliimaoludest ja kogemustest.

7

… on juunis õieehtes

Kasvuvormide skeem: (A) mööda maapinda arenev pinnakatteroos, (B) madalakasvuline miniroos, (C) puhmja kasvuga peenraroos ja (D) jäigalt püstja vormiga väärisroos.

A B

C D

Kasvuvormid

8 Rooside lõikamise ABC

MiniroosidMiniroosideks peetakse kuni 40 cm kõrgusi väikeste kaunite õitega roosi-sorte. Nende üksikult või kobaras ole-vad õied võivad olla teehübriidroosi kujuga, tihedalt täidetud või lihtsad. Kuna viimasel ajal soovivad inimesed üha enam roose, mida saaks kasvatada pottides ja kastides, on nüüdseks are-tatud suur hulk väikesekasvuliste roo-side vastupidavaid sorte.

PeenraroosidSelle mõiste alla koondatakse tänapäe-val fl oribund- ja polüantroosid, aga ka kõik nende vähem või rohkem kauni-õielised segavormid. Peenraroosid kas-vavad 50–80 cm kõrguseks ning on kas jäigalt püstiste või kergelt kaardus võr-setega. Õied on kobarates. (Eestis pai-gutatakse siia ka teehübriid- ja mini-roosid, sest neile kehtivad samad hooldusnõuded.)

VäärisroosidVäärisrooside kohta võib öelda, et nad on roosimaailma aristokraadid, mis võluvad meid oma suursuguste õitega. Mõiste „väärisroos” hõlmab nii üksikõitega teehübriide kui ka kobaras

suurte õitega fl oribund- /grandifl oora- hübriide. Need roosid on tavaliselt jäigalt püstise kasvuga ja 70–120 cm kõrgused.

Põõsasjad vormid

Madalad põõsasroosidVeel mõni aasta tagasi nimetati neid pinnakatteroosideks, tänapäeval levib aga üha enam nimetus „madal põõsas-roos”. Need roosid on kaardus võrse-tega ja kasvavad 50–120 cm kõrguseks ja laiuseks. (Eestis jääb see rühm siiski puhmjate vormide ehk väikepõõsas-tega ühele tasemele ja seda pole ots-tarbekas eraldi välja tuua.)

PõõsasroosidPõõsasrooside hulka kuuluvad lisaks kõigi ajalooliste rooside moodsatele sortidele ka pargiroosid. Olenevalt sor-dist kasvavad põõsasroosid 120–300 cm kõrguseks. Kuna nende võrsed on tavaliselt kaardus, vastab põõsa kõrgus tema laiusele. (Eestis kuuluvad siia hooldusnõudlikud põõsasroosid, nende seas ka populaarsed nn uus-antiikroosid (inglise ehk Austini roo-sid). Ajaloolised roosid on meie oludes

Kasvuvormide võrdlus: madal põõsasroos (vasakul) ja põõsasroos (paremal; joonisel on kujutatud moodsat sorti).

9

eraldi rühm, kes vajab erilist tähele-panu ja erisuguseid hooldusvõtteid. Ka pargiroose käsitletakse meil eraldi rühmana, nad sisaldavad vähese hool-dusnõudlusega, eriti külma- ja haigus-kindlaid kibuvitsaliikide sorte ja hüb-riide. Sarnanevad rohkem liigiga. Siia kuuluvad ka kibuvitsaliigid ehk mets-roosid.)

Ronivormid Nende rooside omapäraks on väga pikad, suve jooksul tublisti harunevad võrsed.

VäänroosidVäänroosidel on 200–350 cm pikkused painduvad püstjad võrsed. Kui neid so-bilikult toestada, võib väänroosidega kaunistada majaseinu, sambaid ja väiksemaid kaarväravaid.

Enamasti õitsevad nad suve jooksul mitu korda. (Eestis kuuluvad siia Kor-dese rühma väänroosid, kes annavad rühmale ka nime. Kordese rühma väänroosid on sama aasta võrsetel õit-sevad püstise kasvuga 2,5–3 m kõrgu-sed põõsad. Siia kuuluksid ka Kletter-maxe- jt taolised püstise kasvuga põõsasjad sordid.)

RamblerroosidNii nimetatakse väga jõudsakasvulisi painduvate ja üsna aeglaselt puituvate võrsetega roose. Kuna nad kasvavad 250–600 cm kõrguseks, sobivad nad hästi suurtele, üle 200 cm läbimõõ-duga kaarväravatele, kuid neid võib lasta kasvada ka põõsaste ja vanade puude võrasse. Välja arvatud mõned uuemad sordid, õitsevad ramblerroosid suve jooksul üks kord. (Eesti oludes ei kasva nad üle 3–4 m kõrgeks.)

Suureõielised väänroosid ehk climber’idClimber’ite all mõistetakse roosisortide mutatsioone, mis üldjuhul ei moodusta väänroosidele iseloomulikke pikki võr-seid. (Suureõieliste väänrooside õied arenevad enamasti sama aasta, kuid ka vanematel võrsetel. On suve jooksul nii üks kord kui ka korduvalt õitsevaid sorte. Õied on suured, sageli tee-hübriid roosi meenutavad.)

Lõikamisreeglid

Roosipõõsa lõikamisreeglid tulenevad roosi loomulikust arengust ja sellest, kuidas ta lõikamisele reageerib. See

Kasvuvormide võrdlus: üldjuhul jäikade võrsetega väänroos (vasakul) ja painduvate võrsetega ramblerroos (paremal).

Lõikamisreeglid

10 Rooside lõikamise ABC

aga tähendab, et roosi edenemise mõjutamiseks tuleb teda tunda. Kah-juks võib aedades ja parkides tihti näha asjatundmatu lõikusega sandistatud roose. Teine äärmus on hoopis lõika-mata jäetud roosid, seda siis kas liigsest loodusearmastusest või hirmust midagi valesti teha. Kui end ise noorendada suutvatele pargiroosidele ei tee lõika-mata jätmine üldjuhul midagi, siis are-tatud roosid vajavad kindlasti oskus-likku lõikamist.

Kuidas roos areneb?Roos hakkab võrseid kasvatama juure-kaelalt (vt joonis). Aretatud roosidel on selleks juurestiku ülaosas olev mügarik, kuhu on poogitud kultuur-roosi pung. Sellist võtet nimetatakse roosikasvatuses silmastamiseks. Algul kasvavad pookekohast välja esimesed põhivõrsed, mis peagi harunevad ja kõrgemate järkude võrseid moodusta-vad. Kõige kõrgema järgu võrsed kannavad õisi, millest hiljem arenevad viljad, tõrsikud.

PõhireeglidIga roos on omaette isiksus. Seepärast ei saa näiteks kõiki teehübriidroose ühtmoodi lõigata. Kuid olenevalt kas-vuetapist kehtivad rooside lõikamisel mõningad põhitõed:– Tugevaid võrseid lõigatakse vähe.

Nii saab roos kogu oma kasvuenergia suunata pungade arengusse. Tugev lõikamine stimuleeriks üleliigsete võrsete moodustumist. Ainsaks eran-diks on noorenduslõikus (vt lk 15).

– Nõrku võrseid lõigatakse tugevasti, sest siis suunab roos oma kasvujõu vähestesse pungadesse. Lisaks muu-tub nõrk võrse lõikamise järel tugeva-maks. Eriti kehtib see tagasihoidliku kasvuga sortide kohta. (Eesti oludes sõltub lõikamine eeskätt talvitumi-sest. Halva talvitumise korral tuleb võrsed lõigata sageli kuni pooke-kohani tagasi. Normaalse talvitumise korral sobivad kõik autori nõuanded.)

– Roosioksa kõrgeim pung hakkab teis-test varem ja jõulisemalt arenema. Ka paindunud võrse tipmise osa pun-

Õis

Metsik võrse

Juured

Õisik

Vili (tõrsik)

Põhivõrse

Alus

1. järgu võrse

2. järgu võrse

Roosi ehitus ja harunemine.

11

gast arenev võrse on teistest elujõuli-sem. Seda on hea teada, sest nii saab ette aimata pungade arengut ja roosi kogu hilisemat välimust. (Toitained ja vesi liiguvad taime võrsetes tipmis-tesse pungadesse. Seetõttu peaksid kõik võrsed põõsal pärast lõikamist jääma enam-vähem ühekõrguseks, et kõik pungad saaksid võrdselt vett ja toit aineid. See tagab ühtlase õitse-mise.)

– Olenevalt roosirühmast ilmub kõige rikkalikumalt õisi esimese või teise aasta puitunud võrsetele. Iga lõige, mis tehakse õitsemise ergutamiseks, peab lähtuma eesmärgist aidata kaasa võimalikult paljude 2. ja 3. järgu võr-sete moodustumisele. See kehtib eriti põõsas- ja väänrooside kohta.

– Oksaharu, mis oli eelmisel aastal kidur, ei edene ka järgmisel aastal hästi, seepärast on otstarbekas taoli-sed nõrgad harud eemaldada.

– Kui põhivõrse tippu jätta liiga palju harusid, näeb taim peagi välja nagu luud. Seepärast jäetakse põhivõrsele vaid kõige tugevam või kõige soodsa-

malt asetsev haru, teised eemalda-takse.

– Lõige tehakse punga juurest kergelt poolviltu suunaga allapoole. Kui lõi-gata liiga teravnurkselt, võib oks hakata punga juurest kuivama. Pigem lõigata juba risti kui liiga vil-tuselt. (Lõige tuleks teha 0,5–1 cm kõrguselt punga pealt väikese kal-dega punga aluse poole oksa vastas-küljel. Lõikekohale lähim pung kas-vatab välja tugevaima võrse.)

– Tugevatele, üle 2 cm läbimõõduga võrsetele tehakse lõige vähemalt 5 mm, kõige enam 10 mm ülalpool punga. Kui lõigata liiga punga lähe-dalt, võib võrse kuivama hakata. Kuivanud võrsete kaudu ründavad taime tavaliselt nii seenhaigused kui ka putukkahjurid.

– Oleks hea, kui kõige ülemine pung oleks suunaga väljapoole.

Roosidele on omane, et kõige kõrgemal asetsev pung ajab välja tugevaima võrse. Sama kehtib ka paindunud võrse kohta.

Juba „roosipaavst” Dietrich Woessner tõdes: „Õigesti saab lõigata vaid siis, kui osatakse punga ära tunda.” (Woessner, 1978.)

Lõikamisreeglid

12 Rooside lõikamise ABC

Erinevad lõikamisviisid

Värskelt istutatud rooside lõikamineIstutamisel lõigatakse roosi selleks, et aidata tal uue kasvukohaga kohaneda.

Paljasjuursed roosidPaljasjuurseid roose on kõige parem istutada sügisel. Taim saab siis soojas pinnases veel uusi juuri ajada, ilma et ta peaks samal ajal maapealseid võr-seid kasvatama. Kevadine istutamine seda aga just soodustab ega ole seepä-rast ideaalne. Sügisel istutatud roos areneb järgmisel aastal tunduvalt jõudsamalt kui kevadel istutatu. (Sügi-sest istutust ei saa Eestis alati eelis-tada. Kõik sõltub sügise pikkusest – temperatuurist ja niiskusest. Sobivaim aeg oleks septembri lõpp, oktoobri al-gus, kuid sageli on siis liiga soe ning põõsas hakkab pärast juurdumist uuesti kasvama. Liiga varajase talve korral ei jõua põõsad korralikult juur-duda. Kevadisel istutamisel on kasva-maminek aga kindel.)

Olenemata istutusajast, kärbitakse roosi juured enne istutamist 20–25 cm pikkuseks. See soodustab rohkete lisa-juurte arengut. Et maapealsed võrsed on puukoolis tavaliselt juba ette ära

kärbitud, tehakse koduaias võrsete esi-mene tagasilõikus alles kevadel. Istu-tamisel eemaldatakse ainult kahjusta-tud oksad või lõigatakse nad kuni sõlmekohani tagasi.

Kõrgekvaliteedilistel roosidel peaks ostes olema kolm tugevat võrset: kaks neist välja kasvama pookekohast, kol-mas aga mitte enam kui 5 cm pookeko-hast kõrgemalt. Tugevatele võrsetele jäetakse kuni viis punga, nõrkadele kuni kolm.

KonteinerroosidKonteinerroosi istutamisel on oht taime vigastada väiksem kui paljas-juurse roosi puhul. Terve taim kohaneb uue kasvukohaga paremini, pealegi saab ta konteinerist harjumuspärase pinnase juurtega kaasa. Korraliku

Paljasjuursete rooside juuri tuleb enne istutamist kärpida, kuid võrseid lõigata alles kevadel.

Nõuanne

Pärast seda, kui roosi on hoitud 24 tundi vees, lõigatakse tagasi kõik võrsed ja kärbitakse juure otsi. See soodustab uute võrsete ja juurte arenemist.Taim istutatakse nii sügavale, et pookekoht jääks 5 cm sügavusele mulla alla. (Istutus-sügavus vastavalt soovitustele varieerub (1–10 cm), kuid pookekoht peab jääma siiski vähemalt 2–3 cm mulla alla.)

PookekohtEemaldatud

võrsete tüügas

5 cm

13

hooldamise korral võib konteinerroosi istutada kogu kasvuperioodi vältel.

Konteinerroosi juuri üldjuhul ei kär-bita, kuid vahel tuleb seda sõltuvalt konteinerist ja taime kasvuajast siiski teha. Võrgust ja kõdunevast materjalist potis olev taim asetatakse istutusauku koos potiga. Tehismaterjalist potis kas-vav roos võetakse enne istutamist sel-lest välja. Konteineris peaksid roosi juured olema mullast hästi läbi kasva-nud, siis ei lagune mullapall laiali. Kui juured on kasvanud piki potiseina üles mullapinnale, lõigatakse nad kuni pin-naseni tagasi, vastasel korral arenevad nad valesti ega paku taimele tuge. Eemaldatakse ka mullapalli allossa tekkinud peenikesed pruunikstõmbu-nud juured.

Roosi istutusauku tuleks lisada enam-vähem samasugust mulda, mis oli konteineriski. See aitab juurtel kii-remini kohaneda. (Eestis kasvatatakse müügiroose enamasti turbas, seepärast on soovitatav istutada roosid siiski värskesse aiamulda või aiamulla ja aia-komposti segusse, kuhu on lisatud ka turvast.)

Olenevalt konteinerroosi istutusajast vajab ta erinevat lõikust: kui sügisel eemaldatakse vaid kahjustatud ja kui-vanud osad, siis kevadel ja suvel tuleb teha aastaajale vastav säilituslõikus. (Eestis on tavalised plast-, kile- või savi-konteinerid, mistõttu koos selliste kon-teineritega istutada ei saa. Õitsva taime istutamisel on soovitatav eemaldada lahtised õied ja värvunud õienupud, vastasel korral pole sellise taime juur-

Vahel on konteinerroosi juuri enne istu-tamist siiski vaja kärpida. Võrsetele teha aga aastaajale vastavat säilituslõikust.

Nõuanne

Ülal: Roosi võib koos sellise kõduneva potiga mulda istutada. All: Kauplustes on müügil just sellistes pottides roosid.

Erinevad lõikamisviisid

26 Väärisroosid

‘Inspiration’ (Noack 2003)

Õis: roosa, kollaka varjundiga, Ø 10 cmKasv: puhmjalt püstjas, 70–80 cmEripära: sobib vaasi, vihmakindel, talub väga hästi kuumust

‘Elbfl orenz’ (Meilland 2006)

Õis: fuksiapunane, Ø 8–10 cmKasv: jäigalt püstjas, 60–80 cmEripära: sobib vaasi, suursugune

‘Erotika’ (Tantau 1968)

Õis: tumepunane, Ø 11 cmKasv: jäigalt püstjas, 100–120 cmEripära: klassikaline väärisroos

‘Grande Amore’ (Kordes 2004)

Õis: särav-purpurpunane, Ø 8–10 cmKasv: puhmjalt püstjas, 60–80 cmEripära: sobib vaasi

Väärisroosid 27

‘Nostalgie’ (Tantau 1995)

Õis: kreemvalge, serv kirsspunane, Ø 10 cmKasv: puhmjalt püstjas, 70–80 cmEripära: õis on avanenult kerakujuline, sobib vaasi

‘Roy Black’ (Poulsen/RU 1994)

Õis: puhasvalge, Ø 10 cmKasv: jäigalt püstjas, 60–80 cmEripära: väga vihmakindel, tumedate lehtedega

‘Elina’ (Dicksen/RU 1984)

Õis: nurmenukukollane kuni kreemvalge, Ø 14 cmKasv: laialt puhmjas, 70–90 cmEripära: Maailmaroos 2006, sobib vaasi

‘Berolina’ (Kordes 1986)

Õis: sidruni kollane, Ø 11 cmKasv: jäigalt püstjas, kuni 130 cmEripära: vihmakindel, sobib vaasi

(Ülaltoodud sordid on kõik teehübriidroosid, väga kaunid. Enamasti on võrsel õied üksikult või on neid õisikus enim 3–5. On meie oludes külmaõrnad ja vajavad hästi hoolikat katmist ning kevadist lõikust.)