1

Riikliku vanaduspensioni, kohustusliku kogumispensioni ja vabatahtliku kogumispensioni statistika Seisuga 31.12.2018

1. RIIKLIK VANADUSPENSION JA KOHUSTUSLIK KOGUMISPENSION

1.1. Väljamaksed

◊ 2018. aasta lõpus oli 304 230 vanaduspensionäri, kellest ennetähtaegselt pensionile läinuid oli 27 568.

Vanaduspensionäride arv vähenes aastaga ca 90 inimese võrra. ◊ Õigus II samba pensionile oli aasta lõpus 41 433 inimesel, kellest väljamaksete avalduse oli esitanud 32 535 inimest.

Väljamakseid saavate isikute arv suhtena väljamaksetele õigust omavatesse isikutesse langes aasta jooksul 1 protsendipunkti võrra 78%-ni.

◊ II samba väljamakseid saanud isikutest 60% (19 650 inimest) on saanud fondipensioni1 makseid, 18% (5 835 inimest) on saanud ühekordse väljamakse pensionifondist ja 22% (7 050 inimest) kindlustusseltsidest pensionilepingute2 makseid.

◊ Osakuomanikest/isikutest, kel tuleb pensioni saamiseks sõlmida pensionileping, on 73% ka vastava avalduse teinud (aasta jooksul ei ole muutunud), ühekordsetel väljamaksetel on see suhe 77% ja fondipensionil 81%. Joonis 1 . Van ad usp en sionäride arv , sh II sam b aga Joonis 2. II samba ga l i i tunu d va nad us - l i i tunu d van ad usp en sionärid p en sionärid e jaotu s väl jamak se l i ig i järgi

◊ Keskmine I ja II samba3 vanaduspension kokku oli 2018. aasta lõpus 445 eurot. I samba pensioniindeks oli 2018.

aastal 1,076. Keskmine staaž vanaduspensionäridel oli 43,8 aastat, samas kui uutel pensionäridel oli see 39,1 aastat. II samba mõju keskmisele vanaduspensionile on praegu veel marginaalne, kuna pensionileping on vaid 2,4%-l vanaduspensionäridest.

◊ Mediaankeskmine I samba vanaduspension oli ühe euro võrra suurem aritmeetilisest keskmisest. ◊ I samba vanaduspensionäridel, kes ei ole liitunud II sambaga, oli keskmine pension alla 444 euro. II sambast

pensionilepingu väljamakse saajate keskmine pension koos I samba pensioniga oli üle 515 euro. ◊ Keskmine I ja II samba brutopensioni suhe Eesti keskmisse brutopalka oli 2018. aasta lõpus 33,7%, samade näitajate

netosuhe oli 41,9%.

1 Perioodilised väljamaksed pensionifondist, vt täpsemalt http://www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/valjamaksed/regulaarsed-maksed-pensionifondist/ 2 Eluaegsed väljamaksed kindlustusseltsist, vt täpsemalt http://www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/valjamaksed/eluaegsed-maksed-kindlustusseltsist/ 3 II sambas arvestatakse ainult eluaegseid kindlustuslepinguid.

250

260

270

280

290

300

310

200

220

03

200

420

05

200

620

07

200

820

09

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

tuh

at

II sambaga liitunud vanaduspensionärid sh pensionilepingu saajad

Fondi-pension

47%

Pensionileping17%

Ühekordne väljamakse

14%

Ei ole alustanud

väljamakseid22%

2

Joonis 3. Ke skmin e va n adu spe nsion ja Jooni s 4 . Ke skmi se p ensioni ja Ee st i ke skmi s e II samba ann uiteet p alga s uhted

◊ Keskmine II samba pensionilepingu alusel makstava pensioni suurus oli 2018. aasta lõpus 56,5 eurot kuus (2017. aastal 54,7 eurot), keskmine fondipension 50 eurot kuus ja keskmine ühekordne väljamakse 1244 eurot. Samas 2018. aastal pensionilepingu sõlminute ehk uute pensionäride keskmine väljamakse pensionilepingu alusel oli 63 eurot kuus.

◊ 88% pensionilepingutest olid garantiiperioodiga, keskmine garantiiperioodi pikkus oli 13,8 aastat. ◊ Meeste keskmine pensionilepingu väljamakse kuus oli 24% suurem kui naistel, sealjuures oli pensionilepingu

sõlminud inimeste hulgas mehi 53% ja naisi 47%. Võrdluseks I samba vanaduspensionäride hulgas oli naiste keskmine pension 2,3% võrra kõrgem meeste keskmisest pensionist ning meeste ja naiste suhe vastavalt 36% ja 64%.

Jooni s 5. Kes kmin e I I samba fon dipe nsioni j a Joonis 6. II sam ba pen sionile pingu vä ljam akset e p en sionile pingu v älj amaks e u utel ja kõikid e l jaotus soo ja van u se lõike s p en sionärid el

◊ I samba vanaduspensionide Gini koefitsient4 on viimastel aastatel tõusutrendis. 2018. aastal oli see 0,113, mis on keskmiselt 3,5 korda väiksem 18-64 aastaste isikute sissetulekute Gini koefitsiendist. Vanaduspensionide ebavõrdsuse kasv tuleneb eelkõige uute pensionäride pensionide suuremast varieerumisest (Gini koefitsient oli 0,152), kuna nende pensionit mõjutab järjest rohkem palgast sõltuv kindlustusosak.

◊ II samba pensionilepingute Gini koefitsient oli 2018. aastal 0,28 ehk on natuke väiksem töötajate koefitsiendist. II samba puhul tuleb sissetulekute ebavõrdsusse suhtuda esialgu reservatsiooniga, kuna kogumisperioodid on erinevad ja sissetulekute jaotusest on alumine osa ära lõigatud (ühekordsed väljamaksed ja fondipensionid).

◊ Alates 2016. aastast on riiklik vanaduspensioniiga meestel ja naistel sama. 2018. aastal tõusis pensioniiga 63. aasta ja 6 kuuni. I samba uute pensionäride keskmine efektiivne5 vanaduspensioniiga oli 2018. aastal 63,2 aastat (2017. aastal 63,1 aastat).

4 Näitab sissetulekute ebavõrdsust - mida väiksem, seda väiksem ebavõrdsus. 5 Tegelik statistiline pensioniiga

0

100

200

300

400

500

60020

02

200

3

200

4

200

5

200

6

200

7

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

EU

R

I samba pension IIs liitujaleKeskmine pensionilepingKeskmine I ja II samba vanaduspension Mediaankeskmine I samba pension

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018

I ja II s brutopension suhtena brutopalka

I ja II s netopension suhtena netopalka

I ja II s brutopension II sambaga liitunutel suhtena brutopalka

I s brutopension II sambaga mitteliitunutel suhtena brutopalka

0

10

20

30

40

50

60

70

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 20182009-2018 fondipensionid2009-2018 pensionilepingudAntud aastal makstud fondipensionidAntud aastal alustatud pensionilepingud

0

10

20

30

40

50

60

70

80

63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75

Naised Mehed

3

Joonis 7. I sam ba vana d usp ensioni de Gini Jooni s 8. I samba uu te vana du spe nsionäri de koefi tsi en did ef ekt i iv se d pe nsioni ead

◊ Riikliku pensionikindlustuse tulude ja kulude vahe oli 2018. aastal -187 miljonit eurot ehk tulud olid umbes 13% võrra väiksemad kuludest. 2018. aastal vähenes defitsiit 140 miljoni euro võrra – põhjusteks oli nii tulude kasvust konservatiivsem pensioniindeks, töövõimereformi tõttu töövõimetuspensionäride osaline lahkumine pensionisüsteemist Töötukassasse ja riigipoolsete täiendavate kannete lõppemine II sambasse.

◊ II sambast on pensionäridele välja makstud kümne aastaga 63 miljonit eurot, sellest 12,3 miljonit maksti 2018. aastal.

◊ II samba pensionilepingute reservide summa oli 2018. aasta lõpus 83,6 miljonit eurot, kasv oli aastaga 13,6 miljonit eurot.

◊ Ühekordsete väljamaksete maht on püsinud stabiilselt umbes 1-1,5 miljonit eurot aastas. Fondipensioni väljamaksete aastane maht on kasvanud 6,6 miljoni euroni ja pensionilepingute aastane väljamaksete maht 4,5 miljoni euroni.

Joonis 9. Ri ik l iku pe nsi onikindl ust us e e elarv e Jooni s 10. II sam ba v äljamak set e ab solu ut- tulu d, kul ud ja vah e mah ud aa stas

1.2. Kogumine – liitunud, mahud ja sissemaksed

◊ 2018. aasta lõpus oli II sambaga liitunud 725 470 inimest. Aastaga lisandus 18,6 tuhat uut liitujat. ◊ 27 % liitunutest on valinud agressiivse 75% aktsiate osakaaluga fondi, 53% on progressiivsetes fondides, 11% on

tasakaalustatud fondides ja 10% on konservatiivsetes fondides. Agressiivsete fondide osakaal on suurenenud eelkõige progressiivsete fondide arvelt (3 protsendipunkti võrra).

◊ Liitunute osakaal, kes tegid sissemakseid, oli aastas keskmiselt 63%, mis on ajaloo kõrgeim tase. ◊ Süsteemi algusest arvates on pensionifond loositud 57 783 inimesele, mis moodustab 8% kõigist liitunutest. Eelmisel

aastal loositi fond ca 8625 inimesele (loosis osalevad vaid konservatiivsed pensionifondid), nendest 16% vahetas hiljem loosifondi suurema aktsiaosakaaluga fondi vastu. Umbes kolmandik kõikidest loositutest omab jätkuvalt konservatiivset pensionifondi.

0,00

0,03

0,06

0,09

0,12

0,15

0,18

2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018

Naised Mehed Keskmine Uued

-1000

-500

0

500

1000

1500

2000

200

2

200

3

200

4

200

5

200

6

200

7

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

Riikliku pensionikindlustuse sotsiaalmaksutulud

Sotsiaalmaksust finantseeritavad riiklikud pensionid

Tulude-kulude vahe0123456789

1011121314

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Mil

jon

EU

R PensionilepingudFondipensionÜhekordsed väljamaksed

4

Joonis 11 . II sam baga l i i tunud ja sis sema ks ete Joonis 12. II samb a ga l i i tunu d fondi strate egia ja tegi ja d (tuhat inim est) va nu se järgi ( tuhat i nimest)

◊ II samba fondide maht oli 2018. aasta lõpus 3,95 miljardit eurot. Aastane kasv oli 0,31 miljardit eurot. ◊ II sambas on 5 fondivalitsejat, kes valitsevad 23. pensionifondi. 2018. aastal uusi fondivalitsejaid turule ei tulnud ja

nende ühinemisi ei olnud. Märtsis tõi LHV turule Eesti investeeringutele orienteeritud pensionifondi LHV Pensionifond Eesti.

◊ 50% aktsiaosakaaluga fondide turuosa oli 64,5%. 75% aktsiaosakaaluga fondide osakaal kasvab aeglaselt, moodustades 17,3% (sh indeksfondide osakaal koguturust oli 2,1%). 0% aktsiaosakaaluga fondide turuosa langes 0,6 protsendipunkti võrra 5,6%-ni.

◊ II samba osakaal investeerimisfondide seas tõusis 2018. aasta lõpuks rekordtasemeni (88%). Aastane kasv oli 4,4 protsendipunkti.

◊ Fondivalitsejate turuosade muutus jäi 2018. aastal alla 0,6 protsendipunkti ja sisulist muutust turuosades ei toimunud. LHV ja Tuleva turuosa natuke tõusis ja samavõrra teistel see langes. Väikseima fondivalitseja Tuleva varade maht oli aasta lõpuks 1,7% kõikidest II samba varadest. Joonis 13. II samba fon dide mahud fon di Joonis 14 . II s amba fon divali ts ejate turuo sad strateegia järgi

◊ 2018. aasta lõpus ületas II samba varade maht sissemakseid ca 500 miljoni euroga. Aastaga on osakuomanike investeerimistulu vähenenud umbes 86 miljoni euro võrra.

◊ 2009. aasta keskpaigast kuni 20116. aastani peatas riik ajutiselt sissemaksed II sambasse. Vastukaaluks tegi riik aastatel 2014-2017 täiendavaid sissemakseid 286 000 inimesele, kes soovisid maksete peatamise ajal enda 2% maksmisega jätkata või kes tõstsid enda 2% makse 3%-le aastateks 2014-2017. Aastatel 2014-2017 tegi riik täiendavaid sissemakseid kokku umbes 225 miljoni ja inimesed 81 miljoni euro ulatuses.

◊ 2018. aastal kanti riigi poolt II sambasse 271 miljonit eurot. Isikute enda maksed olid samal ajal 154 miljonit eurot.

6 2011. aastal taastusid maksed pooles mahus

0

100

200

300

400

500

600

700

200

220

03

200

420

05

200

620

07

200

820

09

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

Naised

Mehed

Sissemaksete tegijad

Loositud

.

0

5

10

15

20

25

199

9

199

6

199

3

199

0

198

7

198

4

198

1

1978

1975

1972

196

9

196

6

196

3

196

0

1957

1954

1951

194

8

194

5

194

2

Agressiivne strateegia (75% aktsiaid)Progressiivne strateegia (50% aktsiaid)Tasakaalustatud strateegia (25% aktsiaid)Konservatiivne strateegia (0% aktsiaid)Rahvastik kokku (Statistikaamet)

.

Pen

sion

iiiga

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

3,5

4

200

220

03

200

420

05

200

620

07

200

820

09

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

mil

jard

EU

R Indeksfondid

Agressiivsed fondid

Progressiivsed fondid

Tasakaalustatud fondid

Konservatiivsed fondid

II s osakaal fonditurust

0%

20%

40%

60%

80%

100%

20

02

20

03

200

4

20

05

200

6

20

07

200

8

200

9

2010

20

11

2012

2013

20

14

2015

20

16

20

17

20

18

Tuleva Luminor ERGO LHV Danske SEB Swedbank

5

Joonis 15. II sam ba si ss emak se d, fondi de Joonis 16. II sam bas se s issema ks ed ri igi ja inim este osa maht ja väl j amak se d ( - märgiga) järgi

1.3. Kogumine – tootlus, tasud ja investeeringud

◊ Keskmine II samba tootlus oli 2018. aastal -2,8% (2017. aastal oli 3,7%). Keskmine II samba tootlus alates 2002.

aastast oli 2018. aasta lõpus 3,5% ja ka reaaltootlus oli positiivne (0,3%). ◊ EPI indeks oli 2017. aasta lõpus 21 punkti võrra kõrgem THI kumulatiivsest kasvust. EPI-50 indeks ületab THI-d 32

ja EPI-75 indeks 33 punkti võrra. EPI-25 on sisuliselt võrdne THI kasvuga. Ainult EPI-00 jääb 14 punktiga THI-st maha, sarnaselt viimaste aastatega.

◊ 75% aktsiaosakaaluga fondide keskmine aastane nominaaltootlus alates fondide loomisest oli 2017. aasta lõpus 4,3%, 50% aktsiaosakaaluga fondidel 3,8%, 25% aktsiaosakaaluga fondidel 2,7% ja 0% aktsiaosakaaluga fondidel 2,2%. Kõik eelpoolmainitud tootlused on aastaga langenud 20-100 baaspunkti võrra.

Joonis 17. II sam ba fon dide EPI ind ek site ja T HI Joonis 1 8. II sam ba k umulat i iv se d toot lu se d alate s muutu se d fon di loomis est fondi l i i kide lõik es

◊ II samba fondide kumulatiivsed tootlused, arvestades rahavoogusid (sissemaksed ja väljamaksed), hakkasid 2007.

aasta sügisest langema ja 2009. aasta märtsis olid keskmiselt kõik II sambaga liitunud kaotanud oma sisse makstud rahast 15%. 2018. aasta lõpus oli keskmine kumulatiivne rahavoogudega kaalutud II samba tootlus 16% (aastane tootlus umbes 2%). Võrdlusena rahavoogudega kaalutud THI kasvas samal perioodil 15% ehk siis keskmiselt on II sammas olnud positiivse tulemusega.

◊ 75% aktsiaosakaaluga fondide rahavoogudega kaalutud tootlus oli 2018. aasta lõpus 10% (nende puhul tuleb arvestada erinevat THI kasvu), 50% aktsiaosakaaluga fondidel 19%, 25% aktsiaosakaaluga fondidel 14% ja konservatiivsetel fondidel 16%. Seega kui jätta kõrvale 75% aktsiaosakaaluga fondid, mis tekkisid peale finantskriisi, ning arvestada sissemaksete mahtusid erinevatel ajahetkedel, on inimestele keskmiselt parimat tootlust näidanud 50% aktsiaosakaaluga fondid.

◊ Sharpe’i suhtarvuga on võimalik mõõta portfelli riski ja tootluse suhet. Mida kõrgem suhtarv, seda kõrgemat tootlust riski kohta fond pakub ehk seda enam on riske vähendatud, mis on investorile kasulikum7. Käesolevalt on kasutatud

7 loe täpsemalt nt siit: http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Sharpe_suhtarv

0,0

1,0

2,0

3,0

4,020

02

200

320

04

200

520

06

200

720

08

200

920

1020

1120

1220

1320

1420

1520

1620

1720

18

mil

jard

EU

R Väljamaksed

Fondimaht

Sissemaksed

0

50

100

150

200

250

300

200

2

200

3

200

4

200

5

200

6

200

7

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

mil

jon

EU

R

Inimeste sissemaksed II sambasse (2%)Täiendav isiku makse (1%)Riigi eraldised II sambasse (4%)Täiendav riigi eraldis (2%)

90

110

130

150

170

190

210

2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018

EPI

EPI-00

EPI-25

EPI-50

EPI-75

THI

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018

0% aktsiaosakaaluga fondid 25% aktsiaosakaaluga fondid50% aktsiaosakaaluga fondid 75% aktsiaosakaaluga fondidKeskmine nominaaltootlus Keskmine reaaltootlus

6

riskivaba tuluna Saksa riigi kolmekuu võlakirja intressimäärasid (3m Bubill), perioodiks on ajavahemik fondide loomisest kuni 31.12.2018.

◊ Parima riski ja tootluse suhtega (kõrgeim Sharpe’i suhtarv) fondideks on konservatiivsed fondid Nordea C ja LHV S. Eelmisel aastal juhtinud indeksfondid on 2018 aasta lõpus langenud edetabeli teise poolde. Kuna pensionifondid on loodud erinevatel ajahetkedel, siis kõiki fonde omavahel võrrelda ei saa. Võrdluse lihtsustamiseks on värvitud joonisel 20. samal ajaperioodil loodud fondid ühte värvi.

◊ Positiivset reaaltootlust (rahavoogusid arvestamata) näitasid 2018. aasta lõpuks 14 pensionifondi. Negatiivse reaaltootlusega fondidest omakorda 3 fondi olid 0% aktsiaosakaaluga fondid, mille eesmärk ei olegi otseselt THI-d ületada ja 4 indeksfondi, mille tegutsemisaeg on olnud lühike ja sattunud turbulentsesse aega.

Joonis 19. Rahavoogud e ga kaalut ud EPI i nd ek sid Joonis 20. II samb a fon dide Sharp e’ i suhtarv*

* Vastutamatusesäte: Sharpe’i suhtarvu usaldusväärsus on piiratud ning ta ei ole näitajana piisav andmaks sisulisi hinnanguid fondijuhtimise kvaliteedile ning fondi üldisele riskisusele. Sharpe’i suhtarvu tuleb käsitleda kui täiendavat, fondide kohta avaldavat informatsiooni. Sharpe’i suhtarvu ei tohi käsitleda kui peamist sisendinfot investeerimisotsuste tegemiseks.

◊ Kohustuslike pensionifondide keskmised tasumäärad olid kuni 2015. aastani suhteliselt muutumatud. 2015. aastal

hakkas kehtima uus mahtudest sõltuv regressiivne valitsemistasude vähendamise skaala, mis langetas oluliselt valitsemistasusid ja peaks eeldatavalt tasusid ka tulevikus kiiremini langetama. 2019. aasta septembris jõustub järjekordne tasude muudatus, mis täiendavalt langetab valitsemistasusid. Osakute väljalasketasu, mille võtmine keelati 2011. aastast, kaotasid fondivalitsejad ära juba aasta varem. 2017. aastast langes osakute tagasivõtmistasu piirmäär 1%-lt 0,1%-le (konservatiivsetel fondidel 0,05%).

◊ Keskmine valitsemistasu oli 2014. aasta lõpus veel 1,45%, kuid 2019. aasta alguseks oli see langenud juba 0,96%-ni. ◊ Keskmine valitsemistasu fondivalitsejate lõikes on 2019. aasta alguses Swedbankil 0,8%, SEB-l 1,02%, LHV-l 1,14%,

Luminoril 1,17% ja Tuleval 0,34%. ◊ Passiivselt juhitud indeksfondi valitsemistasu on Swedbankil 0,49%, LHV-l 0,39%, SEB-l 0,29% ja Tuleval 0,34%. ◊ 2018. aastast peavad fondivalitsejad avaldama ka oma pensionifondide jooksvaid tasusid, mis sisaldavad muuhulgas

tehingukulusid ja ka nende investeerimisfondide tasusid, kuhu pensionifondid investeerivad. Keskmine jooksev tasu oli 2018. aastal 14 baaspunkti võrra kõrgem (1,11%) kui valitsemistasu.

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018

EPI_rv EPI-00_rvEPI-25_rv EPI-50_rvEPI-75_rv THI_rv

-0,50

0,00

0,50

1,00

1,50

Tu

leva

MA

Swed

ban

k K

1SE

B P

rog

Swed

ban

k K

90

-99

Swed

ban

k K

2SE

B K

ons

Swed

ban

k K

3SE

B E

ner

g In

dek

sSE

B E

ner

gL

HV

ind

eks

Tu

leva

MV

LH

V X

LL

um

inor

A P

luss

Swed

ban

k K

4SE

B O

pt

LH

V X

SL

HV

LL

HV

ML

um

inor

AL

um

inor

BL

HV

SL

um

inor

C

7

Joonis 21. II samba fon dide k es kmis ed Joonis 22. I I sam ba va li ts emistas ud vali tsemi stasu d

◊ Aktsiariski omavad instrumendid moodustasid 2018. aasta lõpus 34% varadest (2017. aastal 36%). Ajalooliselt on see

kõikunud 1/3 juures vara mahust. Otseinvesteeringute osakaal aktsiatesse tõusis järsult 2017 aasta lõpus ja on nüüd stabiliseerunud 16% juures.

◊ Tähtajaliste hoiuste ja arvelduskontode osakaal püsis 2008-2013 aastatel stabiilselt 15% lähedal, kuid enne 2008. aastat oli see valdavalt alla 5%-i. 2016. aasta III kvartalis oli deposiitide osakaal ajaloo kõrgeimal tasemel (27%). 2018. aasta lõpuks oli deposiitide osakaal langenud 3%-ni.

◊ Suurim osa varadest investeeritakse Eestisse (16%), järgnevad Ameerika Ühendriigid (11%) ja Luksemburg (9%). Eesti investeeringute osakaal on aastaga suurenenud 2 protsendipunkti võrra, kasv on tingitud investeeringutest reaalmajandusse.

◊ 19% Eesti investeeringutest moodustavad tähtajalised hoiused ja arvelduskontod. Veel 2016. aastal oli see osakaal 81%. Otse Eesti ettevõtete aktsiatesse ja võlakirjadesse investeeritakse 8,8% II samba varadest (2016. aastal 2,3%). Ülejäänud osa Eesti investeeringutest moodustavad erinevad fondid, mis samuti investeerivad Eestisse. Arvestamata hoiuseid, investeeritakse seega Eestisse kokku umbes üle 13% II samba varadest (2016. aastal 4-5%).

Joonis 23. II samba fon dide inv este eringut e ja otus Joonis 24 . II samba fo ndid e E est i i nve steeri n gute

jaotus

◊ Jättes kõrvale hoiused, investeerivad suhtena fondi varasse kõige rohkem Eestisse LHV pensionifondid. LHV pensionifondi Eesti varast 2/3, M varast 1/3 ning L ja XL varast umbes veerand on investeeritud Eestisse. Kokku on LHV pensionifondide varast investeeritud Eestisse 25%. Swedbanki pensionifondid on keskmiselt Eestisse investeerinud 10%, SEB 7,5% ja Luminor 3%.

◊ Eesti investeeringute valik on viimastel aastatel oluliselt laienenud, eelkõige just võlakirjade osas. All oleval joonisel 25 on fondimahtude all toodud ainult Eesti investeeringute mahud.

1,58%1,45%

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019

0,96%

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

Swed

ban

k K

1T

ule

va M

VSE

B K

onse

rvat

iivn

eL

HV

XS

LH

V S

Lu

min

or C

Swed

ban

k K

2SE

B O

pti

maa

lne

LH

V M

Lu

min

or B

Swed

ban

k K

3SE

B P

rogr

essi

ivne

LH

V L

Lu

min

or A

SEB

Ind

eks

Tu

leva

MA

LH

V In

dek

sSw

edb

ank

K90

-99

Swed

ban

k K

4SE

B E

ner

gilin

eL

HV

XL

Lu

min

or A

plu

ss

Jooksvad tasud 2018 Valitsemistasu 2018

Valitsemistasu 2019

0% aktsiafondid

25% aktsiafondid

50% aktsiafondid75% aktsiafondid

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018Aktsiad AktsiafondidVõlakirjafondid Rahaturu instrumendidVõlakirjad DeposiididMuu vara Otseinvesteeringute osakaal

Hoiused

19%

Võlakirjad

42%

Aktsiad

12%

Aktsiafondid

3%

Kinnisvara-

fondid

24%

8

Joonis 25. II sam ba fon dide E est i inv est eering ute Joonis 26. II sam ba f ondide E est i inv est eeri ngud mahud (par em skaal a) j a osakaal ud (va sak skaa la) (mi l j EUR)

fondi de lõike s

1.4. Kogumine – vahetamine, suunamine ja pärimine

◊ II samba pärimised algasid 2007. aastal. 2018. aasta lõpu seisuga on esitatud 11 394 pärimisavaldust. 2018. aastal

esitati 1164 pärimisavaldust. ◊ 90% pärimisavaldustest on esitatud raha pensionifondist väljavõtmiseks. See osakaal alguses kasvas, kuid hiljem on

jäänud stabiilseks (2018. aastal 93%). ◊ Pärimise teel on pensionifondidest raha välja võetud kokku 22,1 miljonit eurot (2018. aastal 3,9 miljonit eurot). ◊ Sissemaksete ümbersuunamiste arv ja osakute vahetamiste arv on viimastel aastatel vähenenud võrreldes tippajaga

2011. aastal. 2018. aastal vahetas pensionifondi osakuid 61 024 ning sissemakseid suunas 53 981 inimest. Keskmiselt esitas iga pensionifondi vahetaja 1,24 avaldust ja sissemaksete suunaja 1,25 avaldust.

Joonis 27. Pärimi saval d uste arv Joonis 28. O sak ute vahe tajate ja si ss emak sete s uuna jate arv (* av ald ust e koguar v)

0

50

100

150

200

250

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%LH

V E

est

iLH

V M

LHV

LLH

V X

LLH

V S

Sw

ed

K2

LHV

XS

Sw

ed

K3

Sw

ed

K4

SE

B P

rog

Se

b O

pt

Se

b E

ne

rgS

we

d K

1Lu

min

or

AS

eb

Ko

ns

Lum

ino

r A

Plu

ssLu

min

or

BS

EB

Ind

eks

LHV

Ind

eks

Lum

ino

r C

Tu

leva

MA

Tu

leva

MV

milj EUR (parem skaala)

% varadest (vasak skaala)

0

20

40

60

80

100

120

140

Lum

ino

rA

lexe

laR

iigi K

inn

isva

raB

alti

c H

ori

zon

Fu

nd

Tran

spo

rdi V

arah

ald

us

Ele

rin

gA

uto

list

Eest

i En

erg

iaTa

llin

n F

RN

No

rtal

Gro

up

Inb

ank

Co

op

Pan

k

Talli

nn

a Sa

dam

Lum

i Ko

du

dTa

llin

kTa

llin

na

Kau

bam

aja

Eksp

ers

s G

rup

pH

a Se

rvA

rco

Var

aSi

lvan

o

Efte

n K

inn

isva

rafo

nd

East

Cap

ital

Bal

tic

…B

ird

eye

Tim

be

r Fu

nd

Lum

i re

tail

pro

pe

rty …

Bal

tcap

Kar

ma

Sup

era

nge

l On

eTr

ind

Ve

ntu

res

Mil

jon

EU

R Aktsia-

fondid

Kinnisvara-

fondidAktsiadVõlakirjad

0

200

400

600

800

1000

1200

2007 2009 2011 2013 2015 2017

Raha väljavõtmine Ülekanded

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

20%

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000

140 000

200

3

200

4

200

5

200

6

200

7

200

8

200

9

2010

2011

*

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

Sissemaksete suunajad Osakute vahetajad

Suunajate osakaal liitujatest Vahetajate osakaal liitujatest

9

2. VABATAHTLIK KOGUMISPENSION

◊ 2018. aasta lõpus oli kehtiv III samba kindlustusleping 54 934 inimesel ja III samba fondidega oli liitunud umbes

39 560 inimest (isikute arv kelle konto jääk on suurem kui 0), kokku oli III sambas seega umbes 94 500 inimest (aastaga vähenes 8000 inimese võrra). Nende inimeste arv, kes olid sõlminud kindlustuslepingu, vähenes 2018. aastal umbes 3 000 inimese võrra ja fondidega liitunute arv vähenes umbes 4 500 inimese võrra.

◊ III samba kindlustuslepingu sõlminud isikute keskmine vanus (51,5 aastat) on 4,4 aasta võrra kõrgem fondidega liitunute omast (47,1 aastat). III sambaga liitunute keskmine vanus on aasta aastalt järjest tõusnud. Mehi ja naisi on III sambaga liitunud enam vähem võrdselt.

Joonis 2 9. II I sam bag a l i i tunu d i sik ute arv Joonis 30. III sam baga l i i tunute van us elin e str uktu ur

◊ III sambasse tegi sissemakseid 2017.8 aastal 63 793 inimest, mis oli üle 1 200 inimese võrra vähem kui 2016. aastal. Sissemaksete tegijate keskmine vanus on viimastel aastatel pidevalt tõusnud, 2007. aastal oli see 40,5 aastat ja 2017. aastal 49,7 aastat.

◊ Koos sissemakseid tegevate inimeste arvu vähenemisega vähenes ka sissemaksete maht 0,3 miljoni euro võrra 37,6 miljoni euro euroni. 2017. aastal langes väljamakstud summa (20,8 miljonit eurot) uuesti paari aasta tagusesse aega 20,8 (2017 oli 36,8 miljonit eurot).

◊ Sissemaksete tegijate keskmine kuine sissetulek oli 2017. aastal 1712 eurot (2016. aastal 1592 eurot). Aritmeetiline keskmine sissemakse oli 2017. aastal 589 eurot aastas, samas kui mediaankeskmine oli ainult 376 eurot. Seega valdav osa sissemaksetest olid suhteliselt väikesed. Keskmine sissemakse määr oli 2017. aastal 3% isiku tulust. Üldjuhul jäävad kõik sissemaksed alla 15% isiku tulust.

◊ 2018. aastal tegi III sambasse sissemakseid ka 111 tööandjat, kokku 2 127 töötaja eest, kogusummas 2,5 miljonit eurot.

◊ Absoluutsummas on enim väljamakseid tehtud üle 55. aastastele 10% maksumääraga (2018. aastal 13,8 miljonit eurot), kuid väga suur osa raha võetakse III sambast välja ka enne 55. eluaastat ja tava tulumaksumääraga (2018. aastal 5,6 miljonit eurot). Üle 55. aastastest inimestest, kes saavad väljamakseid, on 0% tulumaksumääraga eluaegse annuiteedi on valinud 660 inimest.

8 2018. aasta andmed selguvad 2019. aasta teises pooles.

0

50 000

100 000

150 000

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

20

13

20

14

20

15

20

16

20

17

20

18

Fondides olevate isikute arv

Kindlustuslepingutes olevate inimeste arv0

1000

2000

3000

4000

19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79

Pensionifondidega liitujad

Kindlustuslepingus olevad isikud

10

Joonis 31. III samba ss e siss emak set e tegi jat e Joonis 32 . III sa mba si ss emak sete ja väl jamak sete arv ja nen de ke skmi se s issema ks e osa kaal palga st mahud 9

◊ III sambast raha välja võtvate inimeste arv vähenes 2018. aastal võrreldes eelnevate aastatega. Kokku võttis III sambast raha välja 2018. aastal üle 7600 inimese.

◊ III sambaga liitunutest oli 2018. aastal riiklikus vanaduspensionieas umbes 7 000 inimest, kellest väljamakseid said 2018. aastal 1 650 inimest (1 150 kindlustuslepingute alusel ja 500 fondidest).

◊ Üle 55-aastaseid inimesi oli III sambas ca 31 000 (20 400 kindlustuses ja 10 600 fondides), kellest väljamakseid said 2018. aastal 3700 inimest. Seega oli 50% väljamaksete saajatest nooremad kui 55-aastased.

◊ Keskmine väljamakse fondidest oli 2018. aastal 2 062 eurot (aastas).

Joonis 33. III samba väl jamak sete saa jate arv Joonis 34 . III samb a väljama ks ete saajat e j aotus väl jamak set e ma ks usta mise järgi vanus egrup pide järgi

9 Jooniselt on puudu 0% maksumääraga väljamaksed, kuid nende maht on olnud marginaalne.

0%

1%

2%

3%

4%

5%

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017

Sissemaksete tegijate arv

Keskmise sissemakse suhe palka

0

5

10

15

20

25

30

35

40

200

2

200

3

200

4

200

5

200

6

200

7

200

8

200

9

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

Mil

jon

EU

R

Üle 55a tavamääraga Üle 55a 10%

Alla 55a tavamääraga Alla 55a 10%

Sissemaksed

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

200

220

03

200

420

05

200

620

07

200

820

09

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

Üle 55a tavamääraga Üle 55a 10%

Alla 55a tavamääraga Alla 55a 10%

Enne 55,

fond

31% Enne 55,

kindlustus

19%

55-

pensioniiga

fond11%

55-

pensioniiga

kindlustus18%

Üle

pensioniea

fond7%

Üle

pensioniea

kindlustus16%

11

◊ III samba fondide maht oli 2018. aasta lõpus 154 miljonit eurot ja kindlustuslepingute reservide kogumaht oli 234 miljonit eurot. Mõlemal juhul mahud langesid vastavalt 2 ja 5 miljonit euro võrra.

◊ III samba fondivalitsejate turuosade kontsentratsioon on märksa suurem kui II sambas. Turu kontsentratsiooni näitav Herfindahli indeks on III samba fondivalitsejatel 0,38 võrreldes II samba 0,30-ga. III samba kindlustusseltside Herfindahli indeks oli 0,29.

◊ Nii kindlustuses kui fonditurul omab suurimat turuosa Swedbank, vastavalt 41% ja 54%.

◊ 2016. aasta lõpus turule tulnud senini ainsa indeksfondi LHV Indeks Plussi turuosa oli 1.3% (2,1 miljonit eurot). Suurima mahuga III samba pensionifond oli Swedbanki V3 pensionifond 49 miljoni euroga.

Joonis 35. III sam ba ma hud (mil jon e urot)

Joonis 36. III sam ba fondid e tur uosa d Joonis 37 . III sam ba kin dl ustu s selt side tu ruosad

◊ III samba fondide keskmine tootlus alates 2002. aastast on 3,4%, 2018. aastal oli keskmine tootlus -6,5%. Pikaajaline tootlus on seega III sambas pea sama suur kui II sambas. 2018. aastal oli kõigi pensionifondide tootlus negatiivne.

◊ III samba fondide investeeringute struktuur on viimastel aastatel olnud suhteliselt muutumatu. Investeeringutes domineerivad aktsiafondid, mille osakaal oli 2018. aastal 64%. Otseinvesteeringute osakaal aktsiatesse ja võlakirjadesse on alates 2010. aastast püsinud 10-15% juures.

◊ 23% investeeringutest tehti 2017. aasta lõpus Iirimaale, 12% Ameerika Ühendriikidesse ja 25% Luksemburgi. Eesti investeeringute (sh hoiused) osakaal oli 13%.

◊ Kindlustuslepingute garanteeritud tootlused kogumisfaasis on üldjuhul jäänud 2-4% vahele. Viimastel aastatel on need osadel seltsidel langenud ka alla 1%-i. Sõltuvalt aastast ja seltsist on aeg ajalt makstud lisaks garanteeritud intressile ka kasumi boonust.

0

100

200

300

400

200

220

03

200

420

05

200

620

07

200

820

09

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

Pensionifondid Kindlustusseltsid

LHV Täiendav

10%

Luminor Aktsiad 100

8%

Luminor Intr Pluss2%

SEB Akt14%

SEB Tasak11%

Swedbank V19%

Swedbank V2

14%

Swedbank V3

31%

LHV Indeks Pluss1% Compensa

22%

ERGO

5%

Mandatum

5%

SEB

27%

Swedbank

41%

12

Joonis 38. II I sam ba fondid e toot lus ed fon di Joonis 3 9. III sam ba fon did e inv est eering ute loomise st 10 ja 2018 . aas tal . jaotu s

10 Juhul kui fond loodi enne 2002. aastat, siis alates 2002. aastast. Vaata l isa ks: ww w. pen s i o n i k es k u s .e e j a ww w.mi n u ra ha .ee

-10%

-5%

0%

5%

10%

LH

V T

äien

dav

Lu

min

orAk

tsia

d 10

0

Lu

min

or In

tr P

luss

SEB

Ak

t

SEB

Tas

ak

Swed

ban

k V

1

Swed

ban

k V

2

Swed

ban

k V

3

LH

V In

dek

s P

luss

Keskmine tootlus fondi loomisest

Tootlus 2018 aastal

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017

Aktsiad Aktsiafond

Võlakirjafond Rahaturuinstrumendid

Võlakirjad Hoiused

Muu Otseinvesteeringud