SINU RIIGIEKSAMID

2012

Mul on hea meel tervitada Sind uute väljakutsete lävel ja aidata kaasa ühe tähtsa verstaposti ületa-misel, milleks on edukas riigieksamite sooritamine.

Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada viis lõpueksamit, neist vähemalt kolm peavad olema riigieksamid. Käesolevast bukletist saad teada eksamite kodukorrast, toimumisaegadest, hindami-se süsteemist ja paljust muust. Lisaks oleme juurde kirjutanud mõned nõuanded, kuidas eksamiteks valmistuda ja kust leida täpsustavat informatsioo-ni.

Riigieksamid puudutavad kõiki gümnaasiumi õpi-lasi. Riigieksamitel on kaks põhilist eesmärki – valmistada Sind ette kõrgkooli sisseastumiseks ja anda tagasisidet õpitulemuste kohta.

Soovime Sulle edu eksamite valikul, nende soorita-misel ja edasistes õpingutes!

Tuult tiibadesse!

Andres Ääremaa Eksamikorralduse osakonna juhataja

Hea koolilõpetaja!

•oled abiturient;

•õpid põhihariduse baasil kutseõppeasutuse lõpu-kursusel;

•soovid oma haridusteed jätkata, kuigi oled kesk-hariduse juba omandanud;

•õpid gümnaasiumis, kuid mitte lõpuklassis, ja Sul on eksamiaine gümnaasiumiastme kohustus-likud kursused läbitud;

•oled kutseõppeasutuse õpilane, kuid mitte lõpu-kursusel, ja Sul on eksamiaine kursus läbitud;

•soovid parandada varasemat riigieksami tule-must;

•oled õppinud välismaal ja omandanud Eesti kesk-haridusele vastava haridustaseme.

RIIGIEKSAMILE PÄÄSED KUI...

“ Kunagisi riigieksameid saab soovi korral uuesti sooritada.

•Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb Sul sooritada vähemalt viis gümnaasiumi lõpueksamit, neist vähemalt kolm peavad olema riigieksamid.

•Sul on õigus sooritada kõik viis lõpueksamit riigi-eksamina.

•Ühes aines võid sooritada kas ainult riigieksami või koolieksami.

•Kõigile gümnaasiumilõpetajatele on kohustuslik eesti keele (eesti õppekeelega koolides) või eesti keele kui teise keele riigieksam (muu õppekeele-ga koolides).

•Eesti keele eksam on kohustuslik ka kutse-keskharidust omandavatele lõpukursuslastele. Eesti keelest erineva õppekeelega õppegruppides tuleb kooli lõpetamiseks sooritada eesti keele kui teise keele riigieksam. Alates sellest õppeaastast peab eksami tulemus olema vähemalt 20 punkti – siis on eksam tehtud. Enne 1. septembrit 2011. a sooritatud riigieksamil loeti eksam sooritatuks alates 1 hindepallist.

•Eesti keele kui teise keele riigieksami edukal sooritamisel (vähemalt 60% maksimaalsest tulemusest) väljastatakse eksamikeskuse poolt lisaks riigieksamitunnistusele ka eesti keele B2-taseme tunnistus. Tunnistus on elektrooniline ning selle saab alla laadida internetist riigi- portaalist (www.eesti.ee).

•Kui Sa oled lõpetanud põhikooli vene õppekeele-ga koolis ning asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumi, siis võid Sa valida, kas teed eesti keele või eesti keele kui teise keele riigieksami.

•Kui õpid vene õppekeelega koolis ja Sul on juba olemas eesti keele oskuse kõrgtaseme tunnistus või eesti keele C1-taseme tunnistus, siis ei pea Sa eesti keele kui teise keele riigieksamit sooritama.

Kuidas eksameid valida?

Nimetatud tunnistus tuleb esitada koolile hilje-malt 20. jaanuariks. Sellisel juhul piisab gümnaa-siumi lõpetamiseks neljast lõpueksamist, millest vähemalt kaks on riigieksamid.

•Kolme kohustusliku riigieksami hulgas võib olla ainult üks võõrkeeleeksam. Kui soovid teha riigi- eksami veel mõnes võõrkeeles, siis pead soori-tama vähemalt neli riigieksamit. Eesti keel kui teine keel ei kuulu võõrkeeleeksamite hulka.

•Võid sooritada inglise, saksa, prantsuse või vene keele (võõrkeelena) riigieksami ka siis, kui Sa ei ole seda koolis õppinud.

•Kui valid kaks riigieksamit saksa, vene või prant-suse keele hulgast, siis pead ühe neist sooritama lisaeksami ajal, sest nendes ainetes toimuvad korralised eksamid samal päeval.

•Riigieksamid (v.a võõrkeelte eksamid) toimuvad eesti õppekeelega koolis eesti keeles ning vene õppkeelega koolis vene keeles. Kui Sa õpid vene

õppekeelega koolis, siis on Sul õigus sooritada matemaatika, bioloogia, keemia, füüsika, geo-graafia, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse eksam eesti keeles. Oma sellekohasest soovist peab teada andma juba riigieksamitele registreerimisel.

•Riigi- ja koolieksamite valikut õpilane samal aas-tal muuta ei saa (st eksameid ei saa lisada, vahe-tada ega valitud eksamist loobuda).

•Kui oled gümnaasiumi- või kutseõppeasu- tuse õpilane, siis pead hiljemalt 20. jaanuariks teatama kooli juhtkonnale õppeained, milles soovid riigieksameid teha.

•Kui oled valinud ühiskonnaõpetuse riigiek-sami, siis on Sul võimalus sooritada ühiskon-naõpetuse eksami lisana kodakondsuse taotle-miseks vajalik Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam. Selleks pead esitama koolile 20. jaanuariks vastava taotluse.

•Kui Sa ei saanud eelmisel õppeaastal güm-naasiumi lõputunnistust mitterahuldavalt sooritatud riigieksami tõttu ega ole vahepeal

Riigieksamitele registreerimine

“ Eesti keele või eesti keele kui teise keele eksam on gümnaasiumi lõpetamiseks kohustuslik.

“ Kolme kohustusliku riigieksami hulka saab valida ainult ühe võõrkeele-eksami.

“ Eksami sooritamise keelt (eesti või vene) saab valida.

asunud õppima mõnda teise gümnaasiumi, siis sooritad korduseksami selle kooli juures, kus õppisid. Oma soovist tuleb koolile teada anda 20. jaanuariks. Kui kool on vahepeal tegevuse lõpe-tanud või reorganiseeritud, tuleb avaldus esita-da eksamikeskusele ning eksamikeskus määrab kooli, kus Sa eksami sooritad.

•Eksamite valik olgu Sinu enda jaoks selgelt põh-jendatud, otstarbekas ja tulevikuplaane arvestav.

•Mõtle, millisesse kõrgkooli soovid astuda. Milli-sed on selle kõrgkooli vastuvõtutingimused?

Enne eksamite valimist

“ Kõik eksamivalikud tuleb teha 20. jaanuariks.

“ Kaalu hoolega, millised eksamid valid.

•Kaalu, millisele erialale soovid astuda? Milliste ainete eksamitulemusi nõutakse? Kas Sinu teadmiste tase võimaldab neid aineid valida?

• Otsuse, millised kooli- ja riigieksamid lõpetami-seks sooritad, pead langetama ise. Õpetajad ei saa Sinu eksamivalikut mõjutada.

• Kui mõne aine riigieksamit teeb koolis alla 15 õpilase, siis moodustatakse koolidevahelised grupid ning eksam võib toimuda mõnes teises samas linnas või maakonnas asuvas koolis.

•Ära lükka eksamiteks valmistumist ainult eksamiperioodile, viimaseks kuuks või nädalaks. Eksamitel küsitava maht on suur, hõlmab kõigil kooliaastatel õpitut.

•Eksamiainete õpetajatega peaksid nüüd rohkem suhtlema, neile oma küsimustest ja võimalikest teadmistelünkadest märku andma, küsima õppe-tööks lisamaterjale ja muud sellist.

•Koosta endale õppimist arvestav päevakava. Märgi sinna, millal lõpeb kool, mitu tundi jätad endale suhtlemiseks ja huvitegevuseks, mitu tundi õppimiseks. Arvesta erinevate nädalapäe-vade rutiiniga (trenniajad, hobid jms). Püüa siiski jätta õppimiseks iga päev enam-vähem sama kel-laaeg – nii harjud paremini uue päevarütmiga. Pea oma päevakavast kinni!

“ Õppida võib mitut moodi. Leia endale mugavaim ja tõhusaim koht, aeg ja meetodid.

Kuidas eksamiteks õppida?

•Mõtle õpiviiside peale. Kas alustad kirjalikest ülesannetest või teooria kordamisest? Kas alus-tad raskema või kergema ainega? Tee märkmeid, kasuta oluliste kohtade tähistamiseks järjehoidjaid või liimiribaga märkmelipikuid.

•Enne konkreetset õppetükki püstita endale ees-märk, mõtesta lahti, mida tahad leida või teada saada. Kui oled sõnastanud oma peas küsimused, siis on kerge neile teooriast vastuseid leida.

•Tõhus õpilugemine on kolmekordne: esiteks ülevaatlik ning tutvuv, teiseks süvenenud ja kolmandaks kordav. Ole mõttega asja juures. Esita endale loetu kohta küsimusi, proovi õpitut seostada eluliste nähtuste või teiste ainetega.

•Mõtle, kuidas saaksid oma õpitingimusi paran-dada. Püüa töötada kohas, kus sind kõige vähem segatakse. Kui kodus pole võimalik õppida, mine

“ Planeeri eksamiteks valmistumist ja järgi päevaplaani.

raamatukogu lugemissaali. Hoolitse, et Su tööva-hendid (pliiatsid, paberid, õpikud, konspektid) on alati kindlas kohas ja käepärast ning et su töö-koht on mugav ja valge.

•Luba endale puhkust, kui tunned, et pea on väsi-nud, ainult sea endale selleks siiski ajalised pii-rid. Ära anna järele kiusatusele pause pikemaks venitada. Võiksid planeerida puhkepausid kindla ajavahemiku tagant ja nende sisustamiseks konkreetse tegevuse: kerged võimlemisharjutu-sed, võileiva tegemine, telefonikõne sõbrale jms.

•Kõigepealt küsi abi oma õpetajalt.

•Täpset teavet eksamite ülesehituse ja sisu kohta (temaatika, õppekirjandus jm) ning eelnevate aastate eksamite näidisülesanded leiad eksami-keskuse koduleheküljelt www.ekk.edu.ee.

•Lisaks aitavad riigieksamiteks valmistuda järg-mised materjalid:

- eksamite analüüside kogumikud;

- eksamiteks ettevalmistamist abistavad käsi-raamatud ja ülesandekogumikud;

- mitmed kirjastused on välja andnud tegev-õpetajate koostatud abimaterjale ja ülesannete kogumikke. Neid on saadaval (koolide) raama-tukogudes või müügil raamatupoodides.

Abimaterjal lisaks aineõpikutele

Alates käesolevast õppeaastast koosneb eesti keele ja vene keele riigieksam kahest osast, milleks on tekstide mõistmine ning tekstiloome. Uue vormi saanud eksamiga kontrollitakse õpilaste funktsio-naalset lugemis- ja kirjutamisoskust.

1. osa. TekstimõistmineTekstimõistmise osa koosneb 4–6 kõige rohkem 1000-sõnalisest alustekstide komplektist, millest igaüks omakorda sisaldab 1–3 teksti. Alusteksti-de komplektid esindavad luulet, ilukirjanduslikku proosat, draamat, publitsistikat ja/või (populaar)teadust. Eksaminand valib ühe alustekstide komp-lekti ja lahendab selle põhjal 3–4 analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvat ülesannet. Ülesanded eeldavad vähemalt 50–100-sõnalisi terviklikke vastuseid. Kogutulemusest moodustavad selle osa võimalikud punktid 40%.

2. osa. TekstiloomeTekstiloome osa põhineb alustekstidel ja esitatud probleemil, millest lähtudes kirjutab eksaminand vähemalt 400-sõnalise sidusa arutleva teksti (kir-jandi). Kirjandi kirjutamisel võib valida ükskõik millise alustekstide komplekti juurde kuuluva tekstiloome ülesande. Kirjand peab põhinema ette antud probleemil, alustekstide kasutamine selles ei ole kohustuslik. Kirjandile tuleb ise pealkiri pan-na. Kogutulemusest moodustavad selle osa võima-likud punktid 60%.

Eksam kestab 6 tundi ning selles ei ole vaheaegu.

“ Uued eesti keele ja vene keele eksamid on kaheosalised.

Eesti keele ja vene keele riigieksam

Varasemast erinevalt toimub ka eksamitöö hinda-mine. Eksami 1. osa hinnatakse üks kord, kuid 2. osa hindab kaks teineteisest sõltumatut hindajat. Kirjandi esimene hindaja on üldjuhul Sinu eesti keele õpetaja. Teine ning vajadusel kolmas hindaja on riiklikust komisjonist.

Eksamikomisjon

•Eksamiruumis on lisaks õpilastele ka eksami- komisjon, kelleks on kooli esindajad ja välis- vaatleja, vahel ka riikliku järelevalve või eksami- keskuse esindaja.

•Enne riigieksami algust selgitab eksamikomis-jon eksami korda ja nõudeid, samuti eksamitöö vormistamise küsimusi.

•Välisvaatlejal on õigus ette hoiatamata Sind eksamilt ära saata, kui kasutad oma töös kõrva-list abi, kirjutad maha või aitad sellele kaasa. Samuti kõrvaldatakse Sind eksamilt, kui segad eksami toimumist või häirid kaasõpilasi. Sellisel juhul loetakse eksam mittesooritatuks.

Eksamikomisjon hoolitseb selle eest, et:

EKSAMITE KORRALDUS

•eksam sooritatakse täpselt juhendi kohaselt; •kasutatakse ainult lubatud töövahendeid; •eksaminandid märgivad kindlasti tööle oma koodi; •kirjalikku riigieksamit alustatakse üheaegselt ja lõpetatakse ettenähtud ajal; •ei kasutata kõrvalist abi või spikreid.

•Eksamile minnes võta kindlasti kaasa isikut tõendav dokument: pass, autojuhiluba või ID-kaart. Ilma isikut tõendava dokumendita eksamit sooritada ei saa. Võta eksamile kaasa rohkem kui ainult üks kirjutusvahend – kui üks pastapliiats tühjaks saab, ei jää Sa hätta.

•Loomulikult võid eksamiruumi kaasa võtta ka vajalikud ravimid ning lubatud on ka väike karastusjook. Muid isiklikke esemeid eksamil kaasas olla ei tohi.

•Riigieksamid algavad kell 10.00. Püüa kooli-majja jõuda vähemalt veerand tundi varem. Eksamiruumi pääseb nimekirja alusel juba enne eksami algust. Kui juhtub, et hilined kuni 30 minutit, saad siiski võimaluse eksamit sooritada. Seda aga juhul, kui eksamikomisjon Sinu hiline-mise põhjust arvestatavaks peab.

Enne eksamit

“ Eksamile võta kaasa isikut tõendav dokument!

“ Eksamile võta kaasa isikut tõendav dokument!

•Kirjalikuks eksamiks on aega kolm kuni kuus täistundi.

•Nii töö mustandit kui ka puhtandit on lubatud kirjutada ainult musta või sinise tindi- või pasta-pliiatsiga.

•Harilikku pliiatsit või muuvärvilisi tinte kasu-tada ei tohi, samuti ei ole lubatud pliiatsiga kir-jutatud teksti tindiga üle kirjutada. Nii esitatud vastused loetakse veaks.

•Harilikku pliiatsit võid jooniste tegemiseks kasutada bioloogia-, füüsika- või matemaatika- eksamil.

•Kui kirjutades läheb midagi valesti, siis tõmba maha terve sõna, sümbol või number ja kirjuta seejärel uuesti. Korrektoreid kasutada ei ole lubatud.

•Kirjuta selge käekirjaga, sest loetamatud kohad arvestatakse veaks.

•Eksami ajal eksamiruumist välja minna ei tohi. Erandkorras saad Sa väljuda vaid vältimatu vajaduse korral ning ainult koos saatjaga eksami-komisjonist. Saatja ei tohi olla parajasti toimuva eksami aineõpetaja.

•Ruumist väljumisel tuleb pooleli olev eksamitöö anda hoiule komisjoni kätte, kes märgib sellele Sinu äraoleku aja.

“ Sinine või must tindi- või pasta-pliiiats.

“ Loetamatud ja ebaselged kohad eksamitöös loetakse veaks.

Reeglid eksamiruumis

•Eesti keele ja vene keele riigieksamil võib kasu-tada õigekeelsussõnaraamatut. Selle olemasolu eksamiruumis tagab kool.

•Ühiskonnaõpetuse eksami sooritamisel võib kasutada Eesti Vabariigi põhiseaduse teksti.

• Joonlaua ja taskuarvuti (mis ei ole programmee-ritav ega sisalda teksti) võib kaasa võtta füüsika- ja matemaatikaeksamile. Taskuarvutit võib kasu-tada ka keemiaeksamil.

•Kui oled oma eksamitöö lõpetanud, tuleb Sul sellele kirjutada oma eksamitöö kood. Koodi ütleb Sulle eksamikomisjon. Seejärel anna töö üle eksamikomisjonile ja kirjuta allkiri eksami-töö üleandmislehele. Pärast seda võid eksami-ruumist lahkuda.

•Sul on õigus soovi korral saada koopia oma eesti ja vene keele kirjandist; ajaloo ja ühiskonna-õpetuse arutlusosast ning võõrkeelte eksamite kirjutamisosast. Koopia tehakse pärast eksami lõppemist riigieksamikomisjoni esimehe ning välisvaatleja juuresolekul.

Eksami lõpetamine

Eksamil lubatud abivahendid

•Nii nagu riigieksamite puhul, pead ka oma kooli-eksamite valikust teatama kooli juhtkonnale 20. jaanuariks. Pärast nimetatud kuupäeva eksami-valikut muuta ei saa.

•Koolieksamite korraldusliku poole eest vastuta-vad koolid ise.

•Õpilastele antakse aegsasti teada, kus ja millal eksam toimub. Eksamiplaan pannakse tutvumi-seks välja hiljemalt kaks nädalat enne eksami-perioodi algust.

•Eksamikomisjoni ja eksamite korra määrab kooli juhtkond. Kool koostab ise ka eksamimaterjalid.

•Koolieksameid võib sooritada kõigis riikliku õppekava kohustuslikes õppeainetes või nendes valikainetes, mida on gümnaasiumiastmes õpi-tud vähemalt 105 ainetundi.

•Ühe koolieksami võib gümnaasiumilõpetaja sooritada ainealase uurimusena või praktilise tööna.

•Kui juhtub, et oled end juba riigieksamile registreerinud, kuid ei saa mingil põhjusel (näiteks haigestumise tõttu) eksamil osaleda, võid taotleda samal aastal lisaeksami soori-tamist.

Lisaeksamid

“ Pärast 20. jaanuari ei saa muuta juba tehtud eksamivalikuid.

Koolieksamid

•Lisaeksami sooritamiseks tuleb kolme päeva jooksul arvates vastava riigieksami toimumis-ajast esitada eksamikeskusele kirjalik taotlus (koos põhieksamilt puudumise tõendiga).

•Kui tead juba enne põhieksami toimumist, et Sul ei ole võimalik osaleda korralisel eksamil (nt usulistel põhjustel, osalemise tõttu rahvusvahelistel võistlustel või olümpiaadidel), siis pead lisaeksami taotluse esitama võimalikult varakult. Sind lubatakse lisaeksamile, kui selleks on eksamikeskuse poolt mõjuvaks loetud põhjus. Eksamikeskus vastab taotlusele kolme tööpäeva jooksul pärast avalduse registreerimist.

•Kui tunned end eksamil olles halvasti ega ole võimeline eksamit lõpetama, siis pead kind-lasti ütlema eksamikomisjonile, et katkestad eksami tervislikel põhjustel. Veel samal päeval pead saama arstilt vastava tõendi. Eksamikomis-joni poolt riigieksami protokolli tehtud selgituse ning arstitõendi alusel on eksam võimalik uuesti sooritada lisaeksami ajal.

Eksamieelne ärevus on igati loomulik nähtus. Et sellega edukalt toime tulla, tasub meeles pidada järgmist:

•Oled ju teinud kõik endast oleneva, et eksam hästi sooritada. Teadmisega, et oled pikka aega sihikindlalt tööd teinud, on märksa lihtsam lõpu-eksamitele vastu minna!

Kuidas toime tulla eksamiärevusega

“ Haigestumise korral võta samal päeval arstitõend.

•Eksamitulemused ei näita Sinu inimlikke väär-tusi ega mõjuta teiste suhtumist Sinusse. Ainus, mis eksamipunktidest oleneb, on üks samm tule-vase elukutse poole. Teid sinna on aga palju ning isegi viltuläinud samm võib avada hoopis uusi võimalusi.

•Mängi eksamiolukord mõttes läbi. Kujutle, kuidas sisened eksamiruumi, istud kohale, võtad paberilehe ette ja hakkad rahulikult tööle. Kujutle eksamilehel neid küsimusi, millele oskad vastata, neid ülesandeid, millega hõlpsasti toi-me tuled. Suuliseks eksamiks valmistudes võid olukorra ka mõne sõbraga läbi mängida, esitada teineteisele küsimusi ja anda ülesandeid.

•Arutlege sõprade või kodustega, miks eksamit kardetakse ja mis teeb eksamist stressiallika. Püüa jõuda oma hirmu algpõhjusteni. Kardetakse ju seda, mida ei tunta. Võid pöörduda ka psühho-loogi või nõustaja poole.

“ Eksamieelne stress on loomulik, kuid ära lase sel endast võitu saada.

•Tuleta meelde, mida oled varem teinud pinge- listes olukordades, mida endale sisendanud, mida kaasa võtnud, mida endale ette kujutanud.

•Mine eksamile väljapuhanuna! Maga eelne-val ööl piisavalt! Ei ole tark tegu eelmisel päeval pidutseda, raskel võistlusel osaleda või muul viisil energiat kulutada. Pole ka mõtet viimaseid eksamieelseid tunde õppimisele pühendada – kütad asjata oma hirme üles. Sellise viimase hetke õppimise kasutegur on enamasti väga väi-ke.

•Riigieksamite töid hindavad riiklikud spetsialistid üle terve Eesti. Anonüümseid, kodeeritud eksamitöid hinnatakse 100 palli süsteemis. Hindaja ei tea, kelle tööd ta hindab. Eksam on posi- tiivselt ja gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikul tasemel sooritatud alates 20 pallist.

•Eesti ja vene keele kirjandit ning eksamite arutluse (ajalugu ja ühiskonnaõpetus) või essee (võõrkeeled) osa hindavad kaks sõltumatut hin-dajat. Kui kahe hindaja pandud punktide vahe on piisavalt suur, siis hinnatakse eksamitöö kolman-dat korda ning alles seejärel selguvad lõplikud pallid.

•Võõrkeeleeksami suulist osa hindab vastava aine spetsialist, kes ei või olla Sinu oma õpetaja. Võõrkeeleeksami suulise osa komisjon peab Sulle pakkuma võimalust vastus salvestada. Kui Sa seda teed, on Sul hiljem võimalik vajadusel oma suulise osa tulemust apelleerida.

Eksamitööde hindamine

“ Üle õppida ei ole mõistlik. Maga enne eksamit korralikult.

•Et vältida võimalikke vigu, sisestatakse kõik eksamitööd andmebaasi kaks korda kahe erineva inimese poolt. Kui kahe sisestuse vahel leitakse erinevus, siis kontrollitakse punktid veel kord üle ja parandatakse vead. Seega on kindel, et riigi- eksamitunnistusele kantud punktid on õiged.

•Koolieksamitöid hindavad eksamikomisjoni liikmed vastavalt kooli kinnitatud hindamis- juhendile.

•Oma riigieksamite tulemused saad teada inter-netist riigiportaalist (www.eesti.ee). Selle teenuse kasutamiseks peab Sul olema ID-kaart või leping mõne internetipangaga. Riigiportaalis muude-takse eksamitulemuste andmed kättesaadavaks järk-järgult vastavalt sellele, kuidas tööd hinna-tud saavad.

•Alates 20. juunist on Sul võimalik riigiportaalist alla laadida oma elektrooniline riigieksami tun-nistus. Selleks peab Sul arvutis olema digidoc tarkvara (vt https://installer.id.ee) ja PDF-doku-mendi lugemisprogramm (http://get.adobe.com/reader/). Riigieksami e-tunnistusel on samasu-gune õiguslik jõud nagu varasematel aastatel väljastatud paberkandjal tunnistusel. E-tunnistus on varustatud digitempliga, mis tagab dokumen-di autentsuse.

“ Pabertunnistusi enam välja ei anta, soovi korral trüki tunnistsus ise välja.

Eksamitulemustest teavitamine,elektrooniline riigieksami tunnistus

•E-tunnistust või selle väljatrükki saad kasutada nende koolide puhul, kes ei ole liitunud sisseas-tumise infosüsteemiga SAIS.

•Välismaale õppima või töölemineku puhul tuleb üldjuhul riigieksami e-tunnistuse väljatrükk kinnitada.

- Haagi konventsiooniga ühinenud riikide puhul on vaja lõputunnistus koos hinnetelehe ja riigi- eksami e-tunnistuse väljatrükiga kinnitada tunnistusega (apostille’ga). Dokumente kinni-tavad apostille’ga kõik Eesti notarid.

- Riigieksami e-tunnistuse kasutamiseks riiki-des, mis ei oma õigusabi lepinguid Eestiga ning ei ole ühinenud Haagi konventsiooniga, tuleb dokument legaliseerida Eesti Välisministeeriu-mis.

Riigid, kellega Eestil on kehtiv õigusabileping, aktsepteerivad meie dokumente ilma täiendava kinnituseta.

SAIS (www.sais.ee) on e-teenus, mille abil saad süsteemis osalevasse kooli esitada sisseastumis-avalduse elektroonselt interneti teel. Kui kasutad SAISi teenust, ei ole vaja riigieksami e-tunnistust alla laadida. SAIS on seotud riiklike andmekogu-dega ning sisseastumisavalduse esitamisel pole vaja eraldi tõendada senist haridusteed, riigieksa-mite tulemusi, varasemaid koolilõpuhindeid jms. SAIS aitab korraldada kogu protsessi kuni kooli sissesaamiseni: teadete vahendamist Sinu ja kooli vahel, õppekoha vastuvõtmist või sellest loobumist, pingeridade jälgimist ja palju muud. SAISi saab siseneda ID-kaardi abil või internetipankade kaudu. SAISi kaudu sisseastumisavalduse esita- mine on mugav, kiire ning turvaline. Kõik SAISi kaudu esitatud avaldused on võrdväärsed paberil või muul moel esitatuga.

•Kui oled sooritanud riigieksami mitterahuldavalt, st saanud tulemuseks vähem kui 20 palli, siis ei ole Sa gümnaasiumi lõpetanud. Riigieksami saad uuesti sooritada järgmisel õppeaastal. Ebaõnnes-tunud riigieksami asemel võid Sa valida riigi- eksami mõnes teises eksamiaines. Tingimuseks on, et Sa ei ole eelnevalt selles aines sooritanud ei riigi- ega koolieksamit.

•Kui hindaja avastab eksamitöödes tõendi maha-kirjutamise kohta (erinevate eksamisooritajate töödes esinevad ühesugused parandused, vaba-vormiliste vastuste identne sõnastus vms), siis

Negatiivne eksamitulemus

SISSEASTUMISE INFOSÜSTEEM SAIS

“ SAIS on usaldusväärne ja hõlbus kasutada.

võidakse hindamiskomisjoni otsusel eksamitöö hinnata 0 palliga.

•Gümnaasiumi lõputunnistuse saamiseks peavad kõik Sinu poolt valitud riigieksamid olema soori-tatud positiivsele tulemusele. Seda ka juhul, kui Sa valisid rohkem kui kolm riigieksamit.

•Kui koolieksami hinne on „nõrk” või „puudulik”, siis määratakse järeleksami aeg Sinu ja kooli juhtkonna vahelisel kokkuleppel. Korduveksa-mit on võimalik sooritada kuni 25. augustini.

•Pärast riigieksami e-tunnistuse väljastamist on Sul võimalik oma riigieksamitööga tutvuda. Selleks saab sobiliku aja valida ja registreeruda riigiportaali päringukeskkonnas (www.eesti.ee).

•Riigieksami tulemust saab vaidlustada Haridus- ja Teadusministeeriumi apellatsioonikomisjonis viie tööpäeva jooksul pärast riigieksami e-tunnis-tuse väljastamist. Täpsemat infot eksamitulemuste vaidlustamise kohta leiad ministeeriumi kodu- leheküljelt www.hm.ee.

•Tulemust vaidlustades arvesta, et apellatsiooni-komisjonil on õigus eksamihinnet nii tõsta kui ka langetada.

•Komisjon vaatab vaidlustatud eksamitöö läbi kümne tööpäeva jooksul arvates avalduse regist-reerimise hetkest ning teatab oma otsusest kirja-likult.

•Kui töö hinnet muudetakse, väljastatakse apel-leerijale ka uus riigieksami e-tunnistus.

RIIGIEKSAMITULEMUSE APELLEERIMINE

“ Riigieksami saab uuesti teha järgmisel aastal.

•Samuti on Sul võimalus vaidlustada koolieksami tulemust esitades vaide Haridus- ja Teadusminis-teeriumile kolme tööpäeva jooksul gümnaasiumi lõputunnistuse väljastamise päevast alates.

Neile, kes lõpetavad gümnaasiumi 2014. aastal, rakenduvad juba uues gümnaasiumi riiklikus õppe- kavas sätestatud tingimused. Selle kohaselt tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks sooritada kolm riigi-eksamit, üks koolieksam ning õpilasuurimus või praktiline töö.

Kõikidele abiturientidele kohustuslikud riigieksa-mid on järgmised:

- eesti keel või eesti keel teise keelena,

- matemaatika,

- võõrkeel (inglise, prantsuse, vene ja saksa keel).

Eesti keele teise keelena riigieksami saad valida juhul, kui …

- õpid gümnaasiumis eesti keelt teise keelena,

- oled lõpetanud põhikooli vene või muu õppe-keelega koolis ning asunud õppima eesti õppe-keelega gümnaasiumisse,

- oled vene või muu õppekeelega gümnaasiumist asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiu-misse.

Matemaatikas valmistatakse ette kitsa matemaatika ja laia matemaatika riigieksam ning gümnaasiumi-

Gümnaasiumi lõpetamise tingimused alates 2013/2014 õppeaastast

“ Vaidlustatud eksamitulemust võib hindamiskomisjon ka vähendada.

lõpetaja valib ühe neist. Riigieksamid on soorita-tud rahuldavalt, kui saavutatud on vähemalt 50 protsenti maksimaalsest tulemusest.

Gümnaasiumi koolieksam hõlmab kooli õppe-suunast tulenevat ainevaldkonda ning sotsiaal- ja loodusvaldkonda. Õpilasuurimust või praktilist tööd ei pea tegema gümnaasiumi lõpuklassis, vaid oluline on, et see oleks sooritatud gümnaasiumi jooksul ning vastaks ettenähtud tingimustele.

“ Uued gümnaasiumi lõpetamise tingimused alates 2014.

Pea meeles, et...

•Hiljemalt 20. jaanuariks peab iga gümnaasiumi-lõpetaja teatama oma kooli juhtkonnale õppe- ained, milles ta soovib riigi- ja koolieksameid sooritada.

•Kõigile lõpetajatele on kohustuslik eesti keele (eesti õppekeelega koolides) või eesti keele kui teise keele (muu õppekeelega koolides) riigi- eksam.

•Ülejäänud lõpueksamid valid Sa ise. Kool ei saa Sinu eksamivalikut keelata ega muuta.

• Riigi- ja koolieksamite valikut samal aastal muuta ei saa.

• Riigieksamid toimuvad kevadel üle Eesti samal ajal.

•Kõik riigieksamid algavad kell 10.00.

•Riigieksamitööd valmistavad ette ja neid hindavad ainespetsialistide juhtimisel vastavad komisjonid.

•Riigieksamitööd on kõigile ühesugused.

•Riigieksamitööde hindamine toimub anonüüm-selt.

•Riigieksami tulemus on positiivne alates 20 hindepallist.

•Gümnaasiumi lõpetamiseks peavad kõik valitud kooli- ja riigieksamid olema sooritatud positiiv-selt.

•Riigieksamilt puudumise korral jääb Sul kool samal aastal lõpetamata.

•Kui Sa korralise eksami ajal haigestud, on Sul õigus esitada taotlus lisaeksamile pääsemiseks.

•Oma eksamitulemusest saad teada internetist riigiportaalist (www.eesti.ee).

•Riigieksami e-tunnistuse saab riigiportaalist alla laadida alates 20. juunist.

•Küsitava riigieksamitulemuse saab vaidlustada Haridus- ja Teadusministeeriumi apellatsiooni-komisjonis viie tööpäeva jooksul pärast riigi- eksami e-tunnistuse väljastamist.

Täiendav info:

EksamikeskusLõõtsa 4, Tallinn 11415Tel 7350 500info@ekk.edu.eewww.ekk.edu.ee

Kujundus ja illustratsioonid: Kristjan Paur

RIIGIEKSAMITE TOIMUMISE AJAD 2012. AASTAL

EKSAMIAINE KORRALINE EKSAM

LISA- EKSAM

Eesti keel teise keelena

kirjalik 23. aprill 2012

22. mai 2012

suuline 23. - 26. aprill 2012

22. - 23. mai 2012

Eesti keel 30. aprill 2012

24. mai 2012

Vene keel 30. aprill 2012

24. mai 2012

Ühiskonnaõpetus 4. mai 2012 28. mai 2012Inglise keel kirjalik 8. mai 2012 30. mai 2012

suuline 9. - 11. mai, 14. - 15. mai

2012

30. - 31. mai 2012

Saksa, vene, prantsuse keel

kirjalik 16. mai 2012 30. mai 2012suuline 17. - 18. mai

201230. - 31. mai

2012Matemaatika 21. mai 2012 1. juuni 2012Bioloogia 25. mai 2012 6. juuni 2012Ajalugu 29. mai 2012 7. juuni 2012Geograafia 4. juuni 2012 11. juuni 2012Keemia 8. juuni 2012 14. juuni 2012Füüsika 12. juuni

201215. juuni 2012

Kõik riigieksamid algavad kell