Mõneti on sümboolne, et 20 Eesti lasteaiast on 350 last ko-gunenud just Viimsisse – Eesti keskmise vanuse poolest kõi-ge nooremasse valda. Nagu näitas ka rahvaloendus, me peame iga last pidama era-kordselt kallihinnaliseks ka seetõttu, et meie riik ja rah-vas püsiks. Ta püsib, kui meil on lapsi, kes kannavad edasi meie kultuuri. Läbi ajaloo on selleks kultuuriks olnud ka tantsupeod.

Usun, et sellest päevast ko-gevad suurt rõõmu laste kõr-val ka vanemad, kes näevad, et tantsida meile meeldib ning lapsed on selle endale “emapiimaga sisse joonud”. Elu edasiminekut näeme kõi-ge enam oma lastes, kui nad õpivad tegema asju, mida meie vanemad meile õpe-tasid.

Eesti tantsukultuur on elu-jõuline, julgen ma kinnitada, kui vaatan neid rõõmsaid sil-mi, mis on täis tehatahtmist ja tantsulusti!

Laste üLe-eestLisest tantsupeost osavõtjaid tervitas abivaLLavanem jan trei:

Tiraaz 7490v nr 12 (345) 22. juuni 2012

8. juunil avati pidulikult Pärnamäe kergliiklustee. Loe lk 3

Randvere küla sünnipäeva erileht >> Loe lk 9-12

esimene eelkooliealiste laste üleriigiline tantsupidu “Kodupäike” toimus 9. juunil viimsi vabaõhumuuseumis koos päikese ja rohkearvuli-se pealtvaatajaskonnaga.

Viimsi Vabaõhumuuseumis hak-kasid peo ettevalmistused juba reede õhtul. Ilm oli imeilus ja me-reranna idüll andis korraldajatele, kes platsi sättisid, imelise emot-sioonilaengu. Kohavalik oli läinud kümnesse!

Laupäevahommikused tege-mised kulgesid lausvihma käes ja nii mõnegi korraldaja ketsid lirt-susid märjast, kuid ilma trotsides hakkas peoplats aina enam suu-rürituse muljet võtma ja siis nad hakkasid tulema – bussid ja autod mudilastega üle terve Eesti, kok-ku 350 last 20 lasteaiast, kes tõid endaga kaasa päikese ja rõõmsad emotsioonid.

Lapsi olid tervitamas tantsupeo kunstiline juht Märt Agu ja tema assistent Kaia Pihlak. Nende juhti-misel algasid meeleolukad proovid, iga rühm sai võimaluse lavalaudadel mitmeid kordi samme seada. Proo-vide ajal said lapsed, kes olid juba proovi läbinud, võimaluse minna Viimsi Kooli sööma, kus Tampe tädi Malle oli neile oma meeskonnaga maitsva lõunasöögi valmistanud.

tegevust lisaks tantsi-miseleKõhud täis, oli lastel võimalus aega veeta Väike Päike lasteaia pereklubi poolt üles seatud puh-

ketelgis ja joonistamistelgis. Sa-muti oli tantsupeo projekti partner Vopak E.O.S. üles pannud vahva rahvakultuuritelgi, kus tantsusam-me aitas seada tuntud ja hinnatud tantsupedagoog Paul Bobkov. Oma tantsuoskust said lihvida ka pealtvaatajad. Peole lisasid värvi Uppsari tantsurühma tantsijad, kes olid end maskeerinud lõbusateks loomadeks ja olid peole tulnud, et veeta tantsulastega lõbusalt aega, nendega mängida ja tantsida.

Peoplatsil oli tegevusvõimalu-si veel: oli võimalik Premia jää-tisega maiustada, Tampe toitlus-tusalast väike amps võtta, Valio lehmakesega tutvust sobitada või vahvaid Tea Kirjastuse raamatuid sirvida ja endale soetada.

Kui kell hakkas kolmele lä-henema, koguneti Rannarahva muuseumi juurde, et sammuda rongkäigus Randvere pasunakoori saatel Viimsi Vabaõhumuuseumi juurde. Rongkäik sai uhke, esi-mese mudilaste tantsupeo kohane, emotsioonid olid rõõmsad ja te-gevust nautisid nii rongkäigulised kui ka pealtvaatajad.

Tantsupeoplatsil juhatasid la-val peo sisse Viimsi abivallavane-ma Jan Trei, peo korraldajad Kristi Sinimets ja Märt Agu. Seejärel oli lava laste päralt. Esineti rühmade kaupa ja näidati tõelist taset – lap-sed ja nende juhendajad olid ette valmistanud nauditavad ja emot-siooniküllased eeskavad. Peo lõ-puks tantsisid ja laulsid kõik. Märt Agu juhendamisel ja Viimsi Huvi-keskuse Noortekapelli saatel võeti

koos üles Kaera-Jaani sammud ja ka laulusõnad. Emotsioonid olid ülevad ja oli selge, et eelkooliea-liste laste üle-eestiline tantsupeo traditsioon on ellu kutsutud! Seda pidu on vaja meie lastele ja meie endi hingele paiks. Vaid sedasi on võimalik jääda püsima rahvusena

ja kanda edasi põlvest põlve oma kalli Eesti rahvakultuuripärandit. Korraldajad tänavad kõiki vaba-tahtlikke, kes aitasid pidu korral-dada, samuti projekti partnerit Vo-pak E.O.S.-i ja teisi peo toetajaid.

teel suurele tantsupeoleVaid tänu meie ühisele pingutusele sündis midagi nii imelist! Peo idee autorid on Kristi Sinimets ja lavas-taja Märt Agu. Eelkooliealiste las-te tantsupeo eesmärgiks on popu-lariseerida rahvatantsu ja pakkuda rahvuslikku tantsulusti ka kõige noorematele. Eelkooliealiste las-te tantsupidu täidab tühimikku ja pakub eelkooliealistele lastele väljundit rahvakultuuriga tegele-miseks. Laiem eesmärk tantsupeo korraldamisel on võimalus eelkoo-liealistel lastel pärimuskultuuriga lasteaias tegeleda sihipäraselt, mis hõlmab liikumist, muusikat, pille, traditsioone ja riietust. Kuna laps õpib kõige paremini läbi tegevuse, siis rahvatants annab võimaluse tegelda kõige eelpool mainituga.

Korraldusmeeskonna suurimaks unistuseks on rajada lasteaialastele tee suurele koolinoorte tantsupeole. Tulevikuplaanides nähakse, et eel-kooliealiste tantsupeost kasvab väl-ja oma rahvatantsupeo traditsioon.

“Kodupäikese” tantsupeo kor-raldasid Annika Vaikla, Kristi Sinimest, Ants Kurist, Märt Agu ja Kaia Pihlak koos lasteaia-pereklubi Väike Päike õpetajate ja Eesti Tant-suagentuuriga.

annika vaikla

Esimene koolieelikute tantsupidutulevikuplaanides nähakse, et eelkooliealiste tantsupeost kasvab välja oma rahvatantsupeo traditsioon. Foto marit Karp

vaata pilte lk 8

Viimsi Teataja reklaamide hinnad muutuvadHinnad ilma käibemaksuta ümardati.

Kui toimus üleminek kroonidelt eurodele, ei muutunud Viimsi Teataja reklaamide hinnad odavamaks ega kallimaks. Vastavalt kursile arvestati need sendi täpsusega ümber. Sellise täpsuse tulemusena olid meie reklaamihinnad näiteks 15,98 või 30,04 eurot. Nüüd andis val-lavalitsus välja korralduse, mille põhjal reklaa-mihinnad (v.a reakuulutused) ilma käibemak-suta ümardati euro täpsusega.

Eraisikule pakub kõige enam huvi reakuu-lutuse hind. See on 1,60 eurot ja koos käibe-maksuga 1,92 nagu varemgi, juriidilisele isikule on reakuulutuse hind 6,40, koos käibemaksuga 7,68 eurot.

Kõige väiksem raamis olev kuulutus 31 x 41 mm maksab 16 eurot. Kõige levinuma mõõduga 67 x 41 mm kuulutus maksab edaspidi 30 eurot.

67 x 88 mm suuruse reklaami uus hind on 57 eurot. 139 x 88 mm reklaam maksab nüüd 102 eurot. ¼-leheküljelise reklaami uus hind on 180 eurot. Pooleküljelise reklaami hind on 350 eurot ning terve lehekülje suurune reklaam maksab 680 eurot. Neile hindadele lisandub käibemaks.

Sisuliselt on tegemist rohkem hindade ümar-damise kui tõusuga, kus hindu võrreldes on sel-ge, et suuremate reklaamide puhul on hind lan-genud.

Soodustused reklaami korduval ilmumisel jäävad endiseks. Lisandunud on soodustus val-la juriidilistele isikutele -5%. Uued reklaami-hinnad on toodud ka valla kodulehel ning hak-kavad kehtima alates järgmisest lehenumbrist, mis ilmub augustis.

vt

projektikonkursi taotlusvoor Harju maavanem ülle rajasalu kuulutas maakonna avatud noortekeskustele te-gevustoetuste jagamiseks välja täien-dava projektikonkursi taotlusvooru.

Harjumaa avatud noortekeskuste te-gevuste rahaliselt toetamiseks läbiviidav projektikonkurss lõppes käesoleval aastal juba aprillis. Projektide hindamiskomisjon langetas oma otsuse toetamist väärivate projektide kohta ning toetuse saanutega sõlmitakse vastavad lepingud.

Kuna toetusteks ettenähtud vahendeid on 18 095 eurot alles, siis kuulutas maa-vanem, tuginedes Harju maakonna avatud noortekeskuste projektikomisjoni koosole-ku 2. mai 2012 protokollile, välja täienda-va projektikonkursi taotlusvooru. Projektide maavalitsusse esitamise tähtaeg on 6. juuli 2012.

Täiendavas projektikonkursi taotlusvoo-rus saavad osaleda kõik maakonna avatud noortekeskused, kelle projektid põhikon-kursi raames toetamist ei leidnud.

Konkursitingimused ja projektide vor-mistamiseks vajalikud vormid on kätte-saadavad Harju Maavalitsuse kodulehel projektid ja programmid alt.

Täiendav info: Anne Martin, noorsootöö nõunik, e-post: anne.martin@mv.harju.ee.

Harju maavalitsus

2 22. juuni 2012

Toimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti aadressil vt@viimsivv.ee.Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse või saata postiga aadressile nelgi tee 1, 74001 viimsi, Harju maakond.

Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada.Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Juulis leht ei ilmu.

peatoimetaja: Annika Poldre, tel 606 6864, annika@viimsivv.eetoimetaja: Jüri Leesment, tel 606 6833, juri@viimsivv.eeväljaandja: Viimsi Vallavalitsustrükki toimetanud: Meedium OÜ

ajalehe järgmine number ilmub 17. augustil

Viimsi Keskkooli Fondi nõukogu liikmete valimineHea Viimsi Kooliga seotud huviline,

Kui Sinus on tahet, vaimu ja huvi olla kasulik Viimsi Koolile, anda oma panus Viimsi Kooli arenguks või hoopis on Sul vaba aega, mida võiks panustada vabatahtlikule tegevusele, siis see teade on Sulle!

Viimsi Keskkooli Fond otsib uusi nõukogu liikmeid, kelleks võivad olla kõik, kellel on mingigi side Viimsi Kooliga ning kes soovivad kaasa rääkida kooli tegevuses ja arengus. Ootame nõukogu liikmelt valmisolekut kaasa aidata kooli arengule, initsiatiivikust täiendavate finantseerimisvõimalus-te leidmisel ning valmisolekut olla eestvedajaks ja kooliga seotud ürituste käivitajaks.

Viimsi Keskkooli Fond on 20. juulil 2001 asutatud sihtasutus, mille põhitegevus on Viimsi Kooli õppe- ja huvitegevuse toetamine. Viimsi Keskkooli Fondi nõukogu on Fondi juhtorgan, mis ka-vandab Fondi tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet Fondi tegevuse üle. Fondi juhib juhatus, kelle nimetab ametisse nõukogu. Fondi nõukogu määrab kolmeks aastaks ametisse Viimsi Kooli hoolekogu.

Kui tunned endas soovi asja lähemalt uurida või oled kindel, et tahaksid oma kandidatuuri üles seada, anna endast märku Viimsi Keskkooli Fondi nõukogu liikme Katre Eljas-Taali e-posti aadressil katre.eljas-taal@mail.ee.

viimsi vald andis autasu “viimsi vaalapoeg“ hästi õppivatele ja silma-paistvatele koolilõpetajatele. meda-liga lõpetajaid ootab vallavanem vastuvõtule.

Taas on üks õppeaasta läbi saanud ning kooli-des toimuvad lõpuaktused. Sel aastal, tugine-des Viimsi valla põhimääruse §16 lõigetele 1 ja 4 ning arvestades koolide taotlusi, otsustas vallavalitsus koolide lõpuaktustel üle anda neli Viimsi valla autasu “Viimsi vaalapoeg” noortele, kes lisaks heale ja väga heale õppe-edukusele on eriliselt silma paistnud.

16. juunil Püünsi Kooli lõpuaktusel anti valla tänukiri ja autasu “Viimsi vaalapoeg” Anett Kontaveitile Püünsi Kooli heade ja väga heade hinnetega lõpetamise eest ning silmapaistvate tulemuste eest tennises.

21. juunil sai Viimsi Kooli põhikooli lõ-puaktusel tänukirja ja autasu “Viimsi vaala-poeg” Raul Gross põhikooli väga heade hin-netega lõpetamise eest, Viimsi Kooli eduka esindamise eest aineolümpiaadidel, mälu-mänguvõistlustel ja omaloomingukonkursil ning aktiivse osalemise eest kooliteatris.

22. juunil Viimsi Kooli lõpuaktusel saavad tänukirja ja Viimsi valla autasu “Viimsi vaa-lapoeg” Ekke Sakkov silmapaistva tulemuse eest õppetöös, Viimsi Kooli kuldmedaliga lõ-petamise eest ning Viimsi Kooli eduka esin-damise eest mälumängumeistrivõistlustel, aineolümpiaadidel, inglisekeelsel kõnevõist-lusel ja Eesti Väitlusseltsi esseevõistlusel, ning Martin Siimann aktiivse ühiskondliku tegevuse eest valla noorsootöö edendami-sel kooli õpilasesinduse presidendina ning

Viimsi Kooli esindamise eest kõnevõistlusel “Kuldsuu” ja ÜRO simulatsioonil.

vallavanema vastuvõtt medaliga gümnaasiumi lõpetanud noorteleViimsi Vallavalitsusel on kena traditsioon kutsuda gümnaasiumi medaliga lõpetanud koduvalla noored vallavanema vastuvõtule. Seekord on medaliga gümnaasiumi lõpeta-nud kutsutud 27. juunil kell 12 Viimsi Peo-keskusesse restorani Coccodrillo.

Kuldmedaliga lõpetajad: Piia Masing, Viimsi Kool; Ekke Sakkov, Viimsi Kool; Annabell Kuldmaa, Tallinna Reaalkool; He-lena Kirsipuu, Gustav Adolfi Gümnaasium; Jaarika Lember, Tallinna Vanalinna Güm-naasium.

Hõbemedaliga lõpetajad: Roland Himma, Viimsi Kool; Anne-Mai Saar, Viimsi Kool; Anna Maria Pinnonen, Viimsi Kool.

Vallavalitsus õnnitleb tublisid koolilõpe-tajaid ja soovib ilusat suve kõikidele Viimsi noortele!

Kadi bruus noorsoo- ja haridusameti juhataja

Vald autasustas tublisid koolilõpetajaid

anett Kontaveit lõpupeol. Foto vera Kikas.

viimsi vallas viibisid kolmepäevasel külaskäi-gul euroopa noorsootöö-tajaid ühendava ühingu Contact-2103 juhatuse liikmed.

Viimsit külastasid Euroopa Liidus tegutseva rahvusvahe-lise MTÜ Contact-2103 presi-dent Javier Peso-Moreno His-paaniast, tegevjuht Philippe Helson ja Antoinette Corongiu Belgiast ning Marchel Schilten Hollandist. Külalisi võttis vas-tu valla noorsoo- ja haridus-ameti juhataja Kadi Bruus, kes samuti kuulub Contact-2103 juhatusse ning on olnud kolm aastat Contact-2103 juhatuse esimees.

Eesti Noorsootöötajate Ühendus on 1998. aastal asuta-tud MTÜ Contact-2103 liige. Viimsi Vallavalitsus, huvikes-kus, noorsootöötajad ja noo-red on osalenud Contact-2103 ettevõtmistest 2001. aastast alates. Siin on korraldatud se-minare ja noorsoovahetusi. Nii ei olnud seekordne reis küla-listele esmakordne tutvumine Viimsi vallaga. Ometi jätkus neil küsimusi vallavanem Hal-do Oravasele, kes tutvustas valda ja eelkõige noorte ning noorsootööga seonduvat. Ela-vas vestluses tõid külalised tihti võrdluseks oma kodumaa näiteid. Nagu näiteks tõik, et 8 miljoni elanikuga Sevillas, kus elab Javier Peso-Moreno, aitab riik omavalitsustel koolimaju ehitada.

et noored ei unustaks ajalugu“Kas noored on unustanud okupatsiooni?” tundis Philippe Helson huvi. Küsimus oli ajen-datud Euroopa Liidus kõneks olnud ideest kasutada pool noortele kulutatavast eelarvest

Contact-2103 ühendab Euroopa noori

mälu värskendamiseks. “Et noored ei unustaks ajalugu, et nad mõistaks selle tähtsust,” selgitas Philippe Helson. Ja-vier Peso-Moreno lisas näiteks Hispaania seaduse, mis nõuab kohalikelt omavalitsustelt in-vesteeringuid ajaloosse, sh sõ-jahaudade hooldamisse.

“Euroopa Liidu maadesse on tulnud palju inimesi mujalt, kes ei tunne Euroopa ajalugu,” lisas Marchel Schilten, “seepä-rast on vaja leida teid, kuidas neid noori ajaloost teavitada.”

14 riigi 17 MTÜ-d ühenda-va Contact-2103 juhatus sõitis Eestisse, et pidada siin oma büroo koosolekut, kus arutada tegevusplaani ja teha etteval-mistusi järgmisteks ettevõt-misteks. Contact-2103 ühen-dab MTÜ-sid, mis on seotud noorsootöö ja mitteformaalse haridusega.

Noortel on ka probleeme, mida Contact-2103 võrgustik on püüdnud aidata lahendada.

“Noorte probleemid sõltu-vad nende taustast ja haridu-sest,” rääkis hollandlane Marc-hel Schilten. “On neid, kes katkestavad õpingud ega leia tööd, neid, kes on end võl-gadesse laenanud, ja noorelt emaks saanud üksikemasid.” Kuid üldiselt saavad tema sõ-nul Hollandi noored oma prob-leemidega hakkama. “Hollan-

dis pole noortel tööpuudust,” lisas Schilten, kes elab sada-malinnas Rotterdamis. Vastu-pidi, sadamas oleks tööd, kuid noortel puudub seal töötami-seks vajalik haridus. “Vaja on tehniliste oskustega töölisi,” sõnas Schilten.

Kõik on eurooplased“Igal maal on erinevad prob-leemid,” jätkas Contact-2103 president Peso-Moreno. “Me jagame ühiseid teemasid, kõik noored vajavad tunnet, et nad on Euroopa Liidu kodanikud, et nad on eurooplased.” Peso-Moreno sõnul on hispaania noorte mureks vähene keeleos-kus, mis takistab leidmast uusi võimalusi Euroopas.

Belgias on sarnaselt Hol-landile noortel palju tegevus-võimalusi ning noorte tegevuse toetamiseks on ka spetsiaalsed eelarved, rääkis Antoinette Co-rongiu.

“Prantsuskeelne Belgia püüab arendada poliitikat, mis hõl-maks kõiki noori ja toetaks neid elu pöördelistel perioodi-del,” selgitas Corongiu.

Contact-2103 teeb koos-tööd ka Euroopa Liidu hari-dus- ja justiitskomisjonidega. Euroopa Liidu komisjonide te-gevuses on eesmärgiks seatud rohkem koostööd MTÜ-dega.

annika poldre

tasub teadaContact-2103 võrgustiku kaudu on Viimsi noored ja noorsoo-töötajad osalenud seminaridel, koolitustel ja noorsoovahetus-projektides. Viimsis toimunud juhatuse koosoleku tehti kokku-võtted 2011. aasta tegevustest, kinnitati majandusaastaaru-anne. Arutlusel oli 2012. ja 2013. aasta tegevusplaan. Kuna kõik juhatuse liikmed on mitmeid kordi Eestis ja Viimsis käinud, oli rõõm näidata neile ka Tallinna teletorni ning Lennusadamat. Viimsi vald jätkab ka edaspidi aktiivset osalemist Contact-2013 võrgustiku projektides.

Kadi bruusnoorsoo- ja haridusameti juhataja

Contact-2103 juhatuse liikmed ja nende vastuvõtjad vallamajas.

22. juuni 2012 3

8. juunil avati pidulikult pärnamäe kergliiklustee. avamisel osalesid regio-naalminister siim Kiisler, pirita linnaosa vanem tiit terik, vallavanem Haldo oravas, abivallavanem endel Lepik ja kohalikud elanikud ning sportlased.

Valminud Pärnamäe kergliik-lustee pikkus on 2,2 kilomeetrit ning see ulatub Aiandi ja Lubja tee ristmikust kuni Pärnamäe tee raudteeülesõidukohani.

Regionaalminister Siim Kiis-ler sõnas avamisel: “Maju on Eestis viimaste aastate jook-sul palju ehitatud. Nüüd tuleb rohkem mõelda sellele, kui-das luua majade vahel paremad ühendused. Tuleb mõelda, kui-das liikumine inimestele võima-likult turvaliseks ja mugavaks teha. Korralik kergliiklusteede võrgustik on siin oluline osa la-hendusest”.

Ministri sõnul on sellised piirkonnad nagu Viimsi, mis asuvad keskuste lähedal ja on viimaste aastatega väga kiiresti elanike arvu kasvatanud, sil-mitsi terve rea probleemidega. Kiisler lisas: “Seetõttu on ka riigi kohus neid vajadusel ai-data, ka see on osa meie regio-naalpoliitikast”.

Vallavanem Haldo Oravas viitas oma sõnavõtus asjaolule, et Tallinn täidaks oma lubaduse ehitada selle aasta jooksul val-mis puuduv kergliiklustee osa, mis ühendaks valminud Pär-namäe kergliiklustee Randvere kergliiklusteega. “Viimsis on tänaseks välja kujunenud ter-viklik kergliiklusteede võrgus-tik ning nii viimsilased kui ka tallinlased saavad suurema osa aastast, kui ilm on sobiv, sõita

Pärnamäe kergliiklustee ootab kasutajaid

nii jalgrataste kui ka rulluisku-dega Viimsile tiiru peale,” lisas Oravas.

Nädal peale Pärnamäe kerg-liiklustee avamist panigi Tallinn ehitustööde infotahvli välja ning praeguseks on tööd alanud ja tee pikendus peaks valmima suve jooksul.

Abivallavanem Endel Lepik toonitas kergliiklusteede võr-gustiku väljaarendamise täht-sust, kuna viimsilaste seas on tervisesport väga oluline ning juba sel aastal rajatakse kergliik-lustee ka Ranna tee äärde.

Pärnamäe kergliiklustee pro-jekteerimistöödega alustati 2009. aastal, projekteerijaks oli K-Pro-jekt AS. Kergliiklustee ehituse rahastamiseks esitati taotlus EAS-i, projekti eesmärk on viia ellu Harju maakonna 10 omavalitsuse koostöös esitatud ühisprojekt “Harju maakon-

na kergliiklusteede võrgustiku rajamine”. Ühisprojekt esitati “Elukeskkonna arendamise ra-kenduskava” prioriteetse suuna “Piirkondade terviklik ja ta-sakaalustatud areng” meetme “Linnaliste piirkondade aren-damine” linnaliste omavalitsus-te investeeringute kavasse.

EAS-ist tuli positiivne ra-hastamisotsus 2009. aasta lõ-pus. Esimene tee-ehitamise rii-gihange nurjus kõrgete hindade tõttu, 2011. aasta kevadel viidi läbi teine hange, mille võitis AS Baltifalt, uue nimega TREF Nord AS.

Kokku oli tee ehitustööde maksumus ligi 1,1 miljonit eu-rot – sellest 85% (~935 000 eu-rot) rahastab EAS ja 15% (~165 000 eurot) Viimsi vald. Ehitus-tööd algasid 31. oktoobril 2011 ning lõppesid 2012 juunis. Üks põhjus, miks tööd venisid, oli

tingitud Eesti Energia Jaotus-võrgud OÜ-le kuulunud õhu-liinide ehitamisest. Seoses õhu-liinide viimisega maakaablisse ning kaevude ja 10 kV õhuliini lõpumasti paigaldamisega hili-nes Eesti Energia poolt korral-datud riigihange, mis omakor-da pikendas tee ehitustöid.

Valminud tee pikkus on üh-tekokku 2,2 kilomeetrit ning laius 4 meetrit. Tee äärde on paigaldatud jalutajatele viis pinki koos prügikastidega ning lemmikloomasõpradele eraldi jäätmekastid. Kergliiklustee lõ-pus enne raudteed on Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutusel paigaldatud piirded, mis taga-vad ohutuse raudtee ületamisel. Lisaks kergliiklusteele sai Pär-namäe tee ka tänavavalgustuse, mida on tee kasutajad aastaid oodanud.

Kommunaalamet

Kergliiklustee lint lõigati läbi asjakohaselt jalgratastel. vasakult regionaalminister siim-valmar Kiisler, viimsi vallavanem Haldo oravas, pirita linnaosa vanem tiit terik, maardu linnavalitsuse esindaja jüri pihlak ja viimsi abivallavanem endel Lepik. Foto alar mik

prangli saare rahvas käis saarelt otse laevaga tallinna Lennusadama meremuuseumis.

Emadepäeva paiku tuli meil rahvamajas koos Maret Klaa-mase ja Prangli Saarte Küla-ühingu esimehe Lembit Tamm-saarega idee, et nii tore oleks, kui Prangli saare inimesed saaksid sõita otse oma kodusaa-relt Lennusadamasse saare ja mandri vahel opereeriva Kihnu Veeteed OÜ reisilaevaga Vesta.

Mõeldud, tehtud! Kuna rei-sikulutused olid väga suured, kirjutasime palvekirju mitme-le poole. Meile suureks posi-tiivseks üllatuseks tuli ideega kaasa Kihnu Veeteed OÜ, kes maksis kinni poole meie rei-sist Lennusadamasse. Poole kuludest maksis kinni Prangli Saarte Külaühing MTÜ, mis kokkuvõttes tähendas, et kogu sõit oli saareelanikele tasuta.

Ja nii see reis algaski – kok-ku oli saareelanikke reisil 43 inimest, nende hulgas ka saare kõige vanem mees Valdo Eha.

Sõit Pranglist Lennusada-ma kai äärde kestis täpselt 2 tundi 15 minutit, nagu oli Kih-nu Veeteed OÜ prognoosinud.

Ilm oli väga vaikne ja soe, kõik olud soosisid meie merereisi.

Muuseum jättis kõigile kustumatu mulje, seal õn-nestus meil viibida kaks tun-di, kuid aega jäi siiski veidi väheseks. Suureks abiks oli kaasas ka meie oma saare giid Annika Prangli (see on tema päris perekonnanimi) Prangli Reisid OÜ-st, kes meid juhen-das, kuhu minna, ning rääkis huvitavaid lugusid muuseumi loomisest ja eksponaatidest. Siinkohal soovitus kõigile: varuge uues meremuuseumis käimiseks aega vähemalt 3–4 tundi!

Täname meie reisi toeta-jaid – need on Kihnu Veeteed OÜ ja Prangli saarte külaühing MTÜ, kes tegid teoks prang-lilaste uskumatu merereisi Pranglist õkva meremuuseu-misse!

Carmen ottPrangli saarte muuseum

Raamatu “Minu teine miljon” esitlus Viimsi Raamatukogus13. juunil oli viimsi raamatukogus esimene üritus raamatututvustuste sarjast, mida raama-tukogu plaanib ka edaspidi läbi viia. Kirjanik martin plaser tutvustas oma raamatu “minu teine miljon” esmatrükki.

Samal nädalal oli välja tul-nud ka raamatu teine trükk, mida oli võimalik kohapeal soodushinnaga osta ja samas saada raamatusse ka autori pühendus.

Tutvustus toimus hubases ja vahetus õhkkonnas ning kestis ligi kaks tundi. Õhtu al-gas kirjaniku väga põhjaliku, sisuka ja haarava jutustusega endast, raamatu minategela-sest ja teoses asetleidva te-gevuse tausta täpsemast lah-tirääkimisest. Tutvustus oli

oli põnev ja põhjalik, sest kirjanik oli ise raamatus käsit-lust leidnud teemad ja situatsioonid osaliselt läbi elanud või kelleltki tuttavalt kuulnud, samas ei ole tegu siiski do-kumentaaljutustusega. Autor oli väga südamlik ja meeldiv inimene, kelles avaldus ehtne sõjaväelane.

Raamatu minategelase Raini on autor üle võtnud Kaur Kenderi raamatust “Come back”, kes oli ka antud raamatu toimetajaks.

Raamat käsitleb Afganistani sõda, piraatide püüdmist ja palgasõduri igapäevast elu. Kuigi raamatus on mitmeid roppusi, on need sisse pandud autori sõnul pigem emot-siooni tekitamiseks ja paljud olukorrad on raamatus võr-reldes tegelikkusega võimendatud. Raamatu kirjutamise eesmärk oli näidata avalikkusele, et ka sõdur on inimene, ja lahata tema igapäevaelu sõjakoldes või piraatide püüd-misel Somaalia vetes.

Järgnenud kohvilauas, kus pakuti ka raamatukaane kujutisega torti, mille kirjanik ise lahti lõikas, toimus raa-matu ja selle süžeega seotud teemade põhjal sundimatu arutelu. Kirjanik vastas kohalolijate küsimustele ja aval-das oma arvamust mitmetel päevakohastel teemadel.

Kui kelleski tärkas huvi selle sarja üritustest osa võtta, siis palun jälgige teateid raamatukogu kodulehel, Face-bookis ja Viimsi Teatajas.

Ilusat suve, kohtumiseni sügisel! viimsi raamatukogu

Pranglist õkva meremuuseumisse

pranglilased teel meremuuseumisse. Fotod maret Klaamas

teade loomaarstilt!Koerte ja kasside vaktsineerimise käigus jäi loomaarstil rohuneemes kadunuks loomade fikseerimise silmus.

Tegemist on alumiiniumist toruga pikkusega 1, 7 m, millel on terastrossist silmus. Leidjal palume leiutasu eest teatada loomaarst Endel Pendinile telefonil 56 565 554.

jäädvustagem kauneid hetki

õhtu miidurannas. Foto andrus Lillevars

Kirjanik martin plaser viimsi raamatukogus.

KommunaaLuudised

4 22. juuni 2012

Algab teemaa puhastamine võsastJuunikuus alustab kommunaalamet teemaa võsast ja puudest puhasta-mist. Tegemist on tavapärase protse-duuriga, mille käigus eemaldatakse teemaalt liiklust ja teehoidu segavad põõsad, võsa ja puud.

Et tagada teede katendite säi-livus ning teemulde võimalikult pikk kasutusiga, on vajalik tee-maad puhastada võsast ja puudest, mis takistavad tee kuivamist, tuule ligipääsu, sadeveekraavide tööd ja teede hoolet. See võib olla pal-jude jaoks ehmatav, kui aia tagant võetakse puud maha, kuid tee sei-sukohalt on see hädavajalik. Jääme lootma kõigi mõistvale suhtumisele ja koostööle.

Võsa ja kõrghaljastuse raietööd toimuvad järgmistel teedel: Lilleoru tee, Tammekännu tee, Kasekännu tee, Kuusekännu tee, Ühenduse tee, Koduranna tee, Randoja tee, Ampri tee, Hundiuru tee, Ploomi tee alguse haljastu, Niinepuu tee, Lännemäe tee, Tammneeme tee, Reinu tee, Metsarahva tee, Aasa tee, Kooli tee, Niidu tee, Vanapere tee, Suurekivi tee.

Lisaks võetakse võsa maha bus-sipeatuste ümbert, haljakutelt, sade-veekraavidest jm kommunikatsioo-nide trassidelt. Igasugune jooksev info ja lisatööd kajastatakse jooks-valt valla kodulehel.

Tänavavalgus-tuse suvine säästurežiimKommunaalamet tegi vallavalitsu-sele ettepaneku sulgeda juunikuu algusest kuni juuli lõpuni suure-matel valla teedel tänavavalgustus. Sulgemise eesmärk on tagada kok-kuhoidu tänavavalgustuse eelarves, mis 2012. aastal on 317 000 eurot. Viimsi vald maksab kokku igakui-selt 3600 tänavavalgusti elektri- ja käidukulusid. Lisaks teostatakse remonttöid ja ehitatakse uut täna-

vavalgustust. Tänavavalgustuse väl-jalülitamine peaks andma eelarves säästu mõne tuhande euro ringis, mida saab omakorda suunata uue tänavavalgustuse rajamisse või ole-masoleva renoveerimisse.

Sulgemisele minevad tänavad on järgnevad: Rohuneeme tee (sh Mere tee, vabaõhumuuseum, Heina tee, Talveaia tee); Randvere tee (sh Hämariku tee, Veere tee, Ampri tee, Põldvuti tee, Jäätma tee, Metsakasti tee, Pirni tee); Aiandi tee (sh Roosi tee); Hundi tee (sh Hundi põik tee); Reinu tee (sh Kivimäe tee); Lubja tee; Muuli tee (sh raudtee jalgtee);

Lilleoru tee – teemaa on mõlemalt poolt võssa kasvanud, paiguti on oksad asfaldi kohal. Foto alar mik

Tammneeme tee (sh Mereääre tee algus, Haugi tee); Luhaääre tee; Kii-gemäe tee (sh Kaasiku tee, Mäe tee, Pärnapuu tee, Kuusiku tee); Länne-mäe tee, Leppneeme sadama tee.

Uuenevad ees-kirjadKeskkonnaamet ja kommunaalamet on asunud uuendama mitmete vald-kondade eeskirju, nagu lemmikloo-made, heakorra ja kaevetööde eeskiri ning raiemäärus. Neist kaks esimest ja raiemäärus jõuavad juunikuu voli-

kokku. Lemmikloomade eeskirjas on täpsustatud loomapidamisnõudeid, kasside kiibistamist ning loomadega avalikus kohas viibimist. Heakor-raeeskirja uus versioon määratleb muu hulgas muru kõrguse, niitmise aja, ehitus- jm materjali ladustami-sed, kraavide puhastamise jm avali-ku ruumi heakorda tagavad nõuded. Kaevetööde eeskirja uus redaktsioon jõuab augustikuu volikokku.

Ühelt poolt seab eeskirjade täp-sustamine täiendavaid kohustusi, teisalt aga aitab kaasa heakorra ta-gamisele vallas ning sellest oleme me kõik huvitatud.

Busside suvised sõidu-plaanidViimsi valla siseliinid läksid alates 1. juunist üle suvistele sõidugraafi-kutele. Palume jälgida uusi sõidu-plaane veebilehelt http://soiduplaan.tallinn.ee/ ja infot www.harjuytk.ee.

Seoses suveperioodiga on vähen-datud mitmeid reise. 11. juunist muu-tus liinil V1k Haabneemest väljumise aeg kella 6.00 asemel kell 5.57. Buss jõuab Haabneeme tagasi kell 6.27, et jõuda kell 6.28 väljuva 1A peale.

Alates 15. juunist on liinil V2 Haabneemest lisaväljumine kell 00.00. Bussi marsruut on: Haabnee-me – Leppneeme – Tammneeme – Haabneeme.

alar mikkommunaalameti juhataja

põhjamaade üks suurim ehitusfirma nCC taaskäi-vitas mais viimsi kesku-ses tammeõue elamuasu-mi ehituse – käesoleva aasta detsembriks valmib üks 42 korteriga kolme-kordne maja.

NCC Elamuarendus OÜ juha-taja Priit Aeru sõnul võimal-dab Tammeõues ehitust jätka-ta olukorra stabiliseerumine kinnisvaraturul. “Arendajana tuleb meil olla mõni samm tu-rust ees, lisaks peame enda ko-huseks elurajooni ehitus lõpule viia,” lausus Aer.

“Tammeõue on kahtlemata üks terviklikumaid ja kõrgema kvaliteediga elurajoone Viim-sis, kus eraruumi kõrval on mõeldud ka turvalisele ühis-ruumile ja laste heaolule,” märkis Aer.

Aadressil Tammepõllu tee 23 asuva hoone 42 ühe- kuni kolmetoalise korteri suurus ula-tub 38–75 m2-ni. Valmiv korter-maja saab olema Tammeõues üheteistkümnes, seejärel jääb ehitada veel viimane kolme-kordne kortermaja, misjärel on elamuasum täielikult valmis.

Suuri kaeve-, lõhkumis- ega muid olulist müra ja tolmu tekitavaid töid ehitus ei eelda, seega loodavad ehitajad üm-berkaudsete elanike igapäevast

NCC jätkab Haabneemes Tammeõue eluasumi ehitust

elu võimalikult vähe mõjutada. Ehitusmaterjalide transpordiks kasutatakse Tammepõllu teed. Kaablite paigalduseks tuleb teostada ka mõned kaevetööd, kuid plaanide järgi toimuvad need kõik töömaal, seega as-falti ja muid teekatteid kahjus-tamata.

Kaasaegse planeeringu-ga valgusküllased Tammeõue kolme- ja neljakorruselised kortermajad projekteerisid ar-hitektid Mattias Agabus, Eero Endjärv ja Priit Pent ning ehi-tab NCC Ehitus. Majade vahel on loodud turvalised ja auto-dest vabad sisehoovid koos laste mänguväljakutega, mida ajakiri Diivan on hinnanud uusasumite parimaks lahendu-

seks. Autode parkimiskohad on viidud avatud soklikorruse-le, mis mahutab ka panipaigad.

Tammeõue majade fassaa-did on kaetud neutraalset tooni puiduga, mis loovad koduse ja looduslähedase elukeskkonna. Kortermajade fassaadilahendus-tel kasutatud puitmaterjal on pälvinud samuti mitmeid tun-nustusi.

Lisaks Tammeõuele aren-dab NCC suurematest pro-jektidest veel Haaberstis Pär-naõue, Lasnamäel Vana-Kuuli ning Mustamäel Rabaküla. Koos käimasolevate detailplaneeringu-tega loob ettevõte Tallinnasse ja Harjumaale lisaks üle 2000 uue kaasaegse kodu.

nCC

tammeõuel on mõeldud ka turvalisele ühisruumile ja lastele.

22. juuni 2012 5

Helen doron early english viimsi Huvikool ootab 6–9-aastaseid lapsi ingli-se keele linnalaagritesse sel suvel kahel korral: 25.–29. juunil ja 13.–17. augustil.

Läbime intensiivse kursuse “I am the World“, mis on Helen Doron Early English prog-rammi intensiivkursus suveks 6–9-aastastele lastele, kes ei pea omama eelteadmisi ing-lise keeles. Laagri jooksul reisime maailma eri paigus ja teeme tutvust riikide komme-te, tavade, looduse, riietuse ja palju muuga. Iga päev sisal-dab kuut 45-minutilist tundi. Tegevus toimub Helen Doron Early English metoodika alu-sel – inglise keeles juhendatult

Inglise keele suvelaagrid 6–9-aastastele Haabneemes

arendavate tegevuste kaudu, lisaks tuleb kuulata CD plaati. Laagrite juhendaja on HDEE Viimsi Huvikooli juhataja ja õpetaja Veronika Kolessova, kel on kogemus kolme sarnase kursuse läbiviimisel.

Laagri päevakava:8.30–9.15 kogunemine9.15–11.30 3 tundi 11.30–12.00 lõuna12.00–14.00 tegevused väl-

jaspool kooli

14.00–16.15 3 tundi 16.15–17.30 oode, vaba aeg,

vanemate järeletulekLaagri viimasel päeval kell

16.30 on vanemad ja õed-ven-nad oodatud lõpupeole.

Igasse päeva mahub meis-terdamist, laulu, mängu, tantsu ja kokkamist. Külastame Ran-narahva Muuseumi, müttame Viimsi Spa lastekeskuses ning naudime veemõnusid ja -män-ge Haabneeme rannas.

Laagri tasu on 157 €, hinna sees on lisaks: vesi, lõunasöök, oode, õppematerjalid (kursuse CD ja töövihik), HDEE logoga valge T-särk ja seljakott.

Registreerumine: viimsi@helendoron.ee, tel 53 012 360. Lisainfo www.helendoron.ee

Hdee viimsi Huvikool

Laagris omandatakse keelt mängeldes.

nagu kirovlaste kokkutu-lek või nagu vanade hea-de sõprade taaskohtumi-ne – selline tunne tekkis esmaspäeval rannarahva muuseumi teisel korru-sel, kus avati uus näitus “Kirovist Kuulini“.

Kahte ruumi on mahutatud, õigem oleks öelda oskuslikult kokku surutud Eesti kuulsaima kolhoosi ajaloo uuenenud eks-positsioon.

Juba enne näituse avami-se täpset aega istusid ekspo-sitsiooniruumis laua ümber endised kirovlased, hallipäi-sed härrad ja üks daam, kelle jaoks selle ruumi sisu on palju enamat kui vaid järjekordne näitus. Ja kui muuseumirahva avasõnad olid öeldud, jätkas juttu üks tuntumaid ja tegusa-maid endisi kolhoosiliikmeid Kaljo Alaküla, kelle sõnul kuulub kolhoosi esimehe Os-kar Kuuli aurahast – Kuldtä-hest – kaks või kolm haru esi-mehe abikaasale Elvi Kuulile, kes “hoidis tagala korras”.

Alaküla meenutas, kuidas Oskar Kuul rääkis, et on are-nenud maad ja arengumaad. Esimesed toodavad toorainet, teised lõpp-produkti. Kuul olevat öelnud, et tahab hakata kolhoosis lõpp-produkti toot-ma, ning Alaküla vastanud, et

Näitus “Kirovist Kuulini”

see ei ole kolhoosile jõukoha-ne. Ometi sai Alaküla sõnul majand jalad alla suitsutatud sproti poolfabrikaatidega.

Mida kõike kolhoosis li-saks kalapüügile ja kalatoo-detele tehti, seda saab näha äsjaavatud näitusel ja see valik on uskumatult lai.

Stendidel on kolhoosi aja-lugu nii fotode kui ka tekstide kujul, televiisorist jooksevad

1970ndatel filmitud kaadrid kolhoosist, selle tootmisüksus-test ja inimestest – kõik kokku annab ka välismaalasest kü-lastajale ülevaate omaaegsest suurtootmisest, omainimestele toob see meelde endisi aegu. Polnud siis ime, et kokkutul-nud kümmekonnal endisel ki-rovlasel oli palju meenutada. “Poisid, kuulake!” alustas aeg-ajalt Alaküla, kel jäi vähe mah-

ti, et kohvi juua, sest mälestusi tuli tal nagu varrukast. Ta suu-tis ka mõnda sellest seltskon-nast üllatada, teatades, et Kiro-vi kolhoosil oli isegi Ukrainas oma tootmisbaas. Seal külvati maisi ja müüdi seda samas ko-hapeal.

“See oli uskumatu, mida kõike siin tehti,” rääkis Alaküla ja tsiteeris endist Nõukogude Eesti riigipead Bruno Sauli, kes oli öelnud, et “See oli Viimsi poolsaare sotsialismi ime”.

“Kuul oli vägev mees, kor-dumatu vend,” iseloomustas Alaküla oma kunagist üle-must. “Kui õige asja eest võit-led, ei tohi sein olla kõvem kui pea,” oli Oskar Kuul tavatse-nud öelda.

Elvi Kuul rääkis, kuidas ta abikaasa 36 aastat kolhoosi juhtides ei osanud ega taht-nud puhata ja vaid korra 1982. aastal tõepoolest perega koos puhkas.

Mida tundis mees peale pensionile jäämist, kui muutus-te tuuled juba puhusid ja asjad ei edenenud enam nii, nagu tema oli käima tõmmanud, seda võib vaid aimata. Pöördelisel ajal, kui Oskar Kuul ei olnud enam tüüri juures, tabas teda infarkt ning veidi üle aasta hil-jem teine, viimane. Hea, et ta ei näinud kõike seda, mis toimus järgnevatel aastatel Kirovi kol-hoosi maade ja varadega.

annika poldre

Kunagise kuulsa majandi liikmed ja juhid näituse avamisel.

elvi Kuulil (vasakul) on mälestusi.

Lisandub veel üks oluline eksponaat.

“eesti kaunis kodu 2012“ konkursi raames sel-gusid tänavused Harjumaa kaunimad kodud kahes kategoorias – eramud ning maakodud.

Tänavusele Harju maakondlikule konkursile esitasid 14 omavalitsust kokku 31 objekti, neist 16 eramut või korterelamut, 9 maakodu ja 6 ühiskondlikku hoonet või ettevõtet. Eramute ja korruselamutehulgast tunnistati võitjaks Helle ja Maido Volberi kodu Saue linnas. Teise koha pälvis perekond Anna ja Peeter Nirgi kodu Kei-la linnas ning kolmandaks tunnistati perekond Raudsoo kodu Tabasalu alevikus, Harku vallas.

Maakodude hulgast tunnistati kaunimaks pe-rekond Proosi Sadevälja talu, Karla külas, Kose vallas. Järgnes perekond Nooraku Kaltre talu, Mõisaküla külas, Kiili vallas ning kolmandaks tunnistati perekond Oro kodu, Vaila külas, Har-ku vallas.

Kategoorias ühiskondlikud hooned ja ette-võtted võidutiitlit välja ei antud. Sadevälja talu, Kaltre talu ning kaunim eramu Saue linnas pälvi-vad tänavu ka Eesti Vabariigi presidendi tunnus-tuse Haapsalus 19. augustil toimuval vastuvõtul.

Harju maavalitsus

Harjumaa kaunimad kodud 2012

6 22. juuni 2012

ahoi, suured ja väiksed meresõbrad! meil on suur au ja rõõm teha teid tuttavaks muuseumipere uue liikme vigri-migriga.

Vigri-Mirgi on sündinud ETV lastesaadete toimetuses, vahe-peal tolmuse ja veidi auklikuna ERRi muuseumi nurgas tarku mõtteid mõelnud, kuid nüüd uues kuues valmis olema meie väikse mereriigi lastele innus-tavaks õpetajaks, eeskujulikuks ja targaks kaaslaseks!

Vigri-Migri ema on nuku-meister Gunta Randla, kes koos oma õpilase Katariina Klettiga on Vigri-Migri eest hoolt kand-nud, teda paitanud ja kammi-nud, lappinud ja kloppinud.

Vigri-Migri tahab, et Eesti-maa lapsed armastaksid merd, sööksid kala, et neist kasvaks julged meresõitjad. Ta tahab õpetada lapsi vee ääres käitu-ma ja sõpra ohus aitama.

Vigri-Migri on kindlasti ko-hal kõigil muuseumi suvesünd-mustel, nii jaanipäeval kui ka Rannarahva Festivalil juuli lõ-pus. Vigri-Migri kõnnib vahel ka niisama reipalt Viimsi vahel ringi ja lehvitab autodele, ütleb jalutajatele tere ja teeb kalli.

Vigri-Migri koristab vaja-dusel siin-seal mereranda ning kutsub lapsi mere äärde õhuvan-ne nautima ja liivalossi ehitama.

Tere, mina olen Vigri-Migri!

Vigri-Migri õpetab, kuidas va-naemadele-vanaisadele mõnu-sat merevee-jalavanni teha.

Gunta Randla isiklikult on valmistanud lastele armsaid

pehmeid kaisuvigrisid, kuhu on hea käsi sisse pista ja nuku-teatrit mängida või kalli vigri kaisus tudule jääda. Valminud on ka käsitsi maalitud piima-kruusid ja pudrukausid. Huvi-taval kombel maitseb Vigri-Migri piimakruusist piim ja keefir hoopis teisiti kui tavali-sest kruusist.

Vigri-Migri õpetab lastega kohtumisel hää meelega laste-le ka võlutrikki, kuidas kruu-sist juues lapsed endale vigri vuntsid saavad. Kodus saab

siis kruusist joomist hoolikalt ja järjekindlalt harjutada, sest vahel korraldab Vigri-Migri ka vuntsivõistlusi, kus vuntsid pikkuse järgi ritta sätitakse!

Vigri-Migri pudrukaussi mahub täpselt paras ports em-me-issi tehtud maitsvat hommi-kuputru. Hommikupuder aitab lapsel kasvada suureks ja tuge-vaks, et jaksaks ikka paadiga merel aerutada ja soojas mere-vees vigri kombel ujuda.

rannarahva muuseum ja vigri-migri

vigri-migri kruusist maitseb jook paremini.

Lõbus vigri-migri on kindlasti kohal kõigil muuseumi suvesündmustel, nii jaanipäeval kui rannarahva Festivalil juuli lõpus.

Lapse sünnipäev Viimsi Vabaõhu-muuseumis!on tähtis, et lapse sünnipäev kui aasta tähtsaim sündmus kujuneks eriliseks.

Oled igavatest lastetubadest väsinud? Tahad, et lapsed on tegevustesse haaratud ja saa-vad ka ise panustada? Pead lapse sünnipäeva suvel ja soovid teha seda vabas õhus ja mere ääres? Selleks pa-kub suurepäraseid võimalusi Viimsis maalilisel rannikul paiknev vabaõhumuuseum.

Õige sünnipäevameele-olu kujuneb päikese käes ol-les ja loodusele lähemal. Pa-kume erinevaid programme,

mille eesmärk on pakkuda lastele reaalseid arendavaid ela-musi, mille sisuks on merendus, randlus ja kalandus ning mida toetab suurepärane mereäärne keskkond. Säravate meremeeste-piraatide eestvedamisel võetakse üheskoos palju põnevat ette, sh lõbusad mängud, põnevad meister-dused, seikluslik aardejaht ja muu vastavalt Sinu soovidele.

Viimsi Vabaõhumuuseumis on võimalus pidada sün-nipäevi erilises õhustikus. Anna meile oma ideest teada ja korraldame koos lapse sünnipäeva tempokaks, arendavaks ja põnevaks peoks, mis jääb talle pikaks ajaks meelde!

NB! Oleme mõelnud ka noortele ja täiskasvanutele – korralda lõpupidu, firmasündmus või suvepäevad Viimsi Vabaõhumuuseumis koos põnevate piraatide seikluste ja aardejahiga! Lisainfo: ilona@rannarahvamuuseum.ee.

ilona säälikRannarahva Muuseum

näomaailing tõstab tuju.

juulis on viimsis mitu põnevat suvekontserti.

Reedel, 13. juulil kell 20 esine-vad Viimsi Rannarahva Muu-seumi hoovis Eesti muusikute raskekahurvägi: Mari Pokinen, Tõnis Mägi ja Riho Sibul. Trio esineb sellises koosseisus esi-mest korda ja peaks põnevust pakkuma nii kuulajatele kui ka muusikutele endile.

Laupäeval, 14. juulil kell 20 annab samas kontserdi Ees-

25. juunist 27. augustini kestab viimsi raamatuko-gus suvine võistulugemi-ne 2012, mis on mõeldud põhikooli õpilastele.

Suvise võistulugemisega kut-sume lapsi veetma suvel oma vaba aega raamatute seltsis. Võimalik on osaleda kolmes vanuserühmas, kus igale va-nuserühmale on raamatuko-guhoidjad välja valinud raa-matud, mis tuleks läbi lugeda. Nimekirjast võib valida endale sobivas järjekorras lugemiseks sobiva raamatu, nimekiri on kättesaadav raamatukogu ko-duleheküljelt alates 25. juunist. Osalejad saavad raamatukogust endale lugemispassi, kus on

Juulikuu suvekontserdid Rannarahva Muuseumi hoovil

ti üks populaarsemaid mee-sartiste Koit Toome koos Live Bandiga. Külalisesinejana as-tub üles “Superstaari” saatest tuule tiibadesse saanud euro-laulik Getter Jaani.

Reedel, 20. juulil kell 20 esi-neb Viimsi Rannarahva Muuseu-mi hoovis ansambel Lootuste Linnutee. Duo koosneb Eesti Joe Cockeriks tituleeritud Laur Teärest ja Meelis Laidost.

Reedel, 27. juulil kell 20 on võimalik kuulata Eesti oo-

kõikide võistulugemise raama-tute nimetused ära toodud.

Iga läbiloetud raamatu kohta joonistab laps pildi, täidab küsi-mustiku või ristsõna, mille vastu

Suvine võistulugemine 2012

peri tuntuimat meeshäält Jassi Zahharovit ja Londonis Royal Holloway kolledžis koolitust saanud Maria Listrat. Lauljaid saadab Eesti üks parimaid pia-niste Margus Kappel.

Pileteid on võimalik soe-tada Piletilevist või kontser-di korraldaja koduleheküljelt www.kontsert.ee, kust ostes on piletihinnad soodsamad.

Lauri LandTartu Kontsert

saab tubli lugeja raamatuko-guhoidjalt raamatukogu temp-lijäljendi oma lugemispassi. Kes kogub 27. augustiks passi vähemalt seitse templit, seda ootame suvise võistulugemise lõpetamisele.

Üritus lõpeb ühise tordisöö-misega, kus igaüks saab teistele rääkida omaloetud raamatutest. Ürituse täpsema toimumisaja saavad osalejad peale võistlu-gemise lõppu teada raamatuko-guhoidjatelt või raamatukogu koduleheküljelt.

Lugemispasse saab raama-tukogust alates 25. juunist.

Lisainfo raamatukogust, tel 606 6936 või e-posti aadressil raamatukogu@viimsivald.ee.

viimsi raamatukogu

Läbiloetud raamatu kohta joonistab laps pildi.

Noorte juurde!vaatamata sellele, et noortel on erinevaid või-malusi, kuhu mures pöörduda, mida vabal ajal teha, on palju noori, kes erinevatel põhjustel pole leidnud oma teed ning kes ei jõua neile pakuta-va abi ja toeni või kui jõuavad, siis liiga hilja.

Selleks, et jõuda noorteni ning neile ka midagi eakohast, huvitavat ja vajalikku pakkuda, võttis MTÜ RuaCrew ühen-dust kohalike omavalitsustega ning koostöös Viimsi valla, Keila linna, Harku valla, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti ning Põhja-Tallinna ja Nõmme linnaosadega on algatanud mobiilse noorsootöö (MNT) arendamisprojekti “Äriplaa-ni loomine teenusele “MNT kui kompleksne lähenemine: Märkame noori – tänaval, kodus, koolis!””.

Mobiilne noorsootöö tähendab noore enda sotsiaalruu-mi minekut, olgu selleks tänav, park või kaubanduskeskus, ning nendega suhtlemist, nende toetamist, nõustamist, et koostöös noorega leida paremaid lahendusi ja alternatiive tema senisele eluviisile.

Mobiilne noorsootöö kui sotsiaalpedagoogiline mudel on alguse saanud 1960ndatel Saksamaalt ning 2005. aastal jõu-dis see läbi koostööprojekti ka Eestisse. Alates 2007. aastast on Tallinna linnaosad antud mudelit rakendanud, alates 2012. aastast koolitab Eesti ANK ESF (Euroopa Sotsiaalfond) toel mobiilse noorsootöö teostajaid noortekeskuste baasil, nime-tades mudelit lühendatult MoNo. MoNo jaguneb neljaks järgnevalt: töö internetis, töö noorte kogunemiskohas, teise piirkonda minek (nt lähivalda), töö tänaval.

Projekti raames arendatav mudel MNT on efektiivne ennetustöö mudel, mis hõlmab endas nelja omavahel lõi-munud meetodit:

• tänavatöö ehk noortega kontakti loomine ja nõusta-mine nende endi sotsiaalruumis – st spetsialist läheb noore enda kogunemiskohta, loob nendega kontakti ning vajadu-sel tegeldakse noorega edasi;

• individuaalne töö (nõustamine, jõustamine, toetami-ne – vajadusel minnakse koos noorega kooli, koostatakse koos CV jm);

• töö noortegruppide ja -kampadega (sotsiaalsete oskus-te arendamiseks läbi alternatiivsete tegevuste ning mittefor-maalse õppimise);

• töö kogukonnaga (ühistegevused valla elanikega, dis-kussioonid, arutelud).

Projekti käigus saab tuumikgrupp, kuhu kuulub 1–3 liiget igast omavalitsusest, põhjaliku äriplaani koostamise koolituse, toimuvad ümarlauad ja jõutakse punktini, milli-ne peaks MNT nende piirkonnas välja nägema.

Kaardistatakse nii piirkonna spetsialistide arvamused kui ka noorte endi seisukohad ja vajadused. Projekti lõppedes valmib koondanalüüs piirkondlike noortega töötavate spet-sialistide ning noorte endi hinnangute põhjal, millest arenda-takse mobiilse noorsootöö teenus nimetatud piirkonnas.

Viimsi Vallavalitsuse noorsoo- ja haridusameti juha-taja Kadi Bruus ning sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Helen Jõks leiavad, et mobiilse noorsootöö arendamine on Viimsis oluline, sest Viimsi vald väärtustab oma lapsi ja noori ning nende heaolule ja aktiivsele vaba aja veetmi-sele suunatud tegevusi. Soovitakse jõuda iga nooreni, kes vajab suuremat kaasamist ja põnevaid mõtteid vaba aja sisukaks ja heakohaseks veetmiseks.

Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Va-baühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Rohkem infot: www.ruacrew.ee. annegrete johanson

projektijuht

22. juuni 2012 7

Laulusõna ütleb, et suu laulab, süda muretseb. viimsi valla munitsipaal-lasteaedade laulupäevale kogunenud 700 last tões-tasid kontserdiga, et süda võib ka rõõmus olla.

Viimsi puhkpilliorkestri saatel suundusid 700 lasteaialast koos õpetajate ning paljude lasteva-nematega Viimsi Kooli õuelt rongkäigus Laidoneri parki.

Laulu “Rändame koos” saa-

AS-i Viimsi Lasteaiad suur laulupäev

tel seadsid kõik lapsed end lau-lunõlvale. “Tere hommikust” rõkatasid üle Viimsi lasteaeda-de laululapsed. Kõigil lastel ja õpetajatel säras silmis ja häältes ehe laulurõõm.

Laulupäeva kava koostajad Viimsi munitsipaallasteaedade muusikaõpetajad, kellele oli see laulupäev teine koostööprojekt, olid sättinud laulud kokku kui lapse elu: isalaul, kommilaul, vannilaul, emalaul.

Laulude vahetekstidega sel-

gitasime lapse suu läbi laulude sisu: “Lahe laul, et ei pahandata liigse kommisöömise pärast”, “vannis tuleb olla ettevaatlik, et vesi üle ääre ei loksu”, “lapsel ja isal on rõõmupäev”, “tahan, et emal oleks rohkem aega mi-nuga mängida”.

Kontserdi lõpetasid lapsed lauluga “Olla koos”, millega nad kinnitasid, et nii hea on olla koos sõbraga ning sõbrad on üksteisele alati toeks.

“See on tõeline rõõm, et

väikseid lauljaid siin nii palju on,” rõõmustas AS-i Viimsi Lasteaiad direktriss Margery Lilienthal ja arvas, et üheskoos lauldes laulame Viimsisse ka laululava.

Meile meeldis siin ja sel-lepärast oleme aasta pärast jälle tagasi. Oleme õnnelikud kordaläinud päeva üle. See oli suur töö lastele, õpetajatele ning selle kordaminekuks näh-ti palju vaeva.

viimsi Lasteaiad

suurele laulupäevale kogunes 700 lasteaialast.

3. juunil toimus pärna-mäe külas traditsiooniline lastepäev.

Pärnamäe küla lastepäev toi-mus juba kolmandat korda ja tundub, et korraldajad on saa-vutanud laste usalduse – üritust oodatakse pikisilmi ja sellest võetakse osa rohkearvuliselt.

Ka sel aastal tervitas Pär-namäe külaselts oma küla kõige nooremaid lasteaia-pe-reklubi Väike Päike hoovis, pakkudes neile meeleolukat ja tegevusterohket rõõmupäeva. Vaatamata jahedale ilmale oli lapsi kohale tulnud 90 ringis, lisaks laste vanemad ja vana-vanemad. Lapsi lõbustas oma kohalolekuga Estoveri Hiirte Juustu Hiir. Esinesid Black and White tantsutüdrukud ja Eno Lints jalgpalli triki-showga. Avatud olid Kristiina Sillaste päikeseline pannkoo-gikohvik ning laste kaasabil valmis maailma kõige pikem Hiirte Juustu võisai, mille lap-sed peo lõpus nahka pistsid.

Pärnamäe külas oli lastepäev

Lasteaia terrassidel olid koha sisse võtnud Helen Do-ron Early Englishi õpituba,

Isemoodi Isetegijate Loovus-tuba patsipunumise töötoa ja meisterdamisnurgaga “Muuda prügi aardeks”. Kõikidel lastel ja lapsemeelsetel oli võimalus end ehtida lõbusate näomaalin-gutega. Mängiti mänge Kristi Järviku juhtimisel. Olev Reim lisas võistluslusti jalgpallitee-maliste mängudega. Pidu kul-mineerus vahva, juba peo hitiks kujunenud Hiirte Juustu ratta-ralliga.

põnev võistlus osavõtjatele ja pealtvaatajatele. Fotod riin roosalu

Peo korraldaja tänavad kõiki Pärnamäe küla lastepäevast osa-võtnuid, samuti pidu toetanud külaseltsi liikmeid ja teisi Pär-namäe küla elanikke! Täname ka ettevõtteid, kes andsid oma panuse: Estover, Nestle, Violia, Kommikeskus, lasteaed-pere-klubi Väike Päike! Sügav kum-mardus ka korraldajatele – aitäh teile!

annika vaikla Pärnamäe küla külavanem

meisterdati prügi aardeks.

uskumatud trikid palliga.

mobiilne noorsootöö tähendab kontakti loomist noortega.

8 22. juuni 2012

Eelkooliealiste tantsupidu Kodupäike1

Loe lugu lk 1

1) pidu on tore!Foto mari-ann Kelam

2) Hoogsalt!Fotod marit Karp

3) Laval on tantsupeo kunstiline juht märt agu, peo idee autor ja korraldaja Kristi sinimets ning tantsupeo kunstilise juhi assistent Kaia pihlak. Kaia pihlak ja märt agu olid ka päevajuhid.

4) rahvast oli palju nagu suurtel pidudel. 5) nii me tantsime end koolinoorte tantsupeole.

7. juunil toimus randvere päevakeskuse reisiklubi ja päevakeskuse juhataja aime salmistu organisee-ritud järjekordne huvireis, seekord järvamaale.

Eesmärk oli tutvuda 40 000 elanikuga Järvamaa kauni loo-duse, maakonna pealinna Pai-de ja Järva-Jaaniga ning Järva-maa iidsete kultuuritavadega.

Meie reisist võttis osa 48 ini-mest. Reisi viis läbi OÜ Brem-mer Reisid mugava autobussi ja suurepärase giidi Monika Kõr-rega.

Reis kulges mööda Piibe maanteed Aegviidu poole. Kui olime läbinud Aegviidu, Jäneda,

Tore päev Järvamaal

Aravete ja Käravete alevikud, jõudsime Seidla tuulikusse.

See on 18. sajandist pärit

Hollandi tüüpi töötav tuulik. Tänu MTÜ-le Seidla Tuule-veski on nüüd veski renoveeri-tud ning tuulikus valmistatak-se rukki- ja nisujahu, tangu ja kruupi. Mölder Hannu Lamp tutvustas meile vilja jahvata-mise protsessi. Veski kõrval-hoones küpsetatakse värskelt jahvatatud jahust leiba, mida saime ka majaperenaise Trii-nu Lambi valmistatud koduse võiga degusteerida.

Edasi järgnes sõit Eesti kir-jandusklassiku A. H. Tamm-saare sünnikoju Vargamäele, mis asub Kõrvemaa maasti-kukaitsealal. Kohapealne giid rääkis meile A. H. Tammsaare elust ja loomingust. Vaatasime

suitsutaret, kus kirjanik sündis, ja hiljem, so 1930ndatel aasta-tel ehitatud kaasaegsemat hoo-net, kus Anton Hansen kirjutas oma teosed “Tõde ja õigus”, ning samal territooriumil ole-vaid saunikuelamuid.

Lõunat sõime Albu mõisa Toiduaidas. Albu mõisahoone valmis 13. sajandil, olles seega üks vanemaid mõisahooneid Eestis. Mõis on restaureeritud ja riikliku kaitse all. Praegu asub mõisa peahoones 70 õpi-lasega Albu Põhikool.

Pärast lõunat sõitsime Ima-verre, kus külastasime Eesti Piimandusmuuseumi. Seal on võimalik tutvuda Eesti piiman-duse arenguga läbi aegade.

Meie jaoks oli aga muuseumi külastamise krooniks koha-pealse perenaise juhendamisel jäätise valmistamine ja muidu-gi ka selle söömine.

Edasi sõitsime Järvamaa maakonnakeskusesse Pai-desse, kus on praegu ligi 900 elanikku. Paides korraldatak-se iga kahe aasta tagant pae-päevi, tänu millele kaunistab Paide linna ja vallimäge 94 paeskulptuuri.

Õhtupoolikul sõitsime kül-la Järva-Jaani vabatahtlikele pritsimeestele. Nende poolt on rajatud suurepärane tuletõrje-muuseum, kus paralleelselt tu-letõrjevahenditega eksponeeri-takse ka vanu tuletõrjeautosid

ja eelmisel sajandil kasutatud transpordivahendeid. Pritsime-hed on ehitanud vanadest prit-siautodest sauna, duširuumid ja massaažiduši.

Kõige lõpuks korraldati mei-le sõit vanade tuletõrjebussidega ainulaadsesse kinomuuseumi, kus vaatasime nõukogudeaegset alkoholivastast multifilmi. Peale selle kanti meile ette isetegevus-lastest pritsimeeste poolt estraa-dietendus “Tuli lahti”.

Õhtu lõppes enne kojusõitu kringli ja muffinite söömisega.

Tore sõit oli ja selle eest ütleme veel kord suur aitäh Randvere Päevakeskuse juha-tajale Aime Salmistule!

Kalju Helisalu

reisiklubi seidlas. Foto rein valkna

2 3

4

5

Randvere Päevakeskuse viis tegevusaastat

Randvere Leht22. juuni 2012

Randvere erinumber 615 aastat Randvere küla esmamainimisest ajalooürikutes

randvere külakeskus avati 2007. aasta juuni-kuus. uues ilusas majas hakkasid tegutsema laste-aed, noortekeskus, pere-arstikeskus ja päevakeskus.

Konkursiga võeti tegevjuhiks tööle Aime Salmistu, kellel olid eelnevalt suured kogemu-sed kultuuritöö alal Avinurme valla kultuurijuhina. Aime asus hoogsalt tööle.

Päevakeskuse ruum oli hästi ja maitsekalt sisustatud, kuid liiga väike – vaid 35 m2. Seal oleks saanud läbi viia ai-nult paikseid tegevusi, nagu ajalehtede-ajakirjade lugemine, käsitöö, televiisorivaatamine, vestlusringide läbiviimine ja õues kepikõnd. Aktiivse ke-halise tegevuse laiendamiseks oli vaja suuremat ruumi. Koos külavanem Madis Kaasiku ja MTÜ Viimsi Päevakeskuse esi-naise Viiu Nurmelaga pöörduti ruumi laiendamisel abi saami-seks vallavalitsuse poole. Abi saadigi ning selle tulemusena liideti kaks ruumi 2008. aasta veebruaris ning päevakeskus sai kokku 70 m2 tegevuspinda.

Nüüd oli võimalik alusta-da tööd selliste huviringidega, nagu lauluansambel (külaselts

tõi digiklaveri), juhendajaks Rein Sagar, aeroobika, ju-hendaja Elina-Lehta Kaasik, seeniortantsuring, juhenda-jaks Merilin Niilop. Kõik ju-hendajad otsis välja kiiresti Aime. Lisandus veel vaba aja sisustamiseks lauluklubi Ahto Nurga ja Rein Sagari juhenda-misel. Veel tuldi kokku mulje-te vahetamiseks ja nõuannete kuulamiseks jututoas “Tassike teed”, mida juhendas Aime ise. Päevakeskuse arvutiringi tööst võisid seeniorid osa võtta Viim-si Koolis nendele ettenähtud kursustest. Seenioride soovil moodustati tervisevõimlemise-rühm, mille juhendajaks on ko-genud füsioterapeut Kaia Otti, kes juhendab Viimsi SPA-s ka seenioride vesivõimlemist.

2008.–2009. aastal suunati Randvere kirikusse misjoni-tööd tegema Soomest Pauli ja Leena Haakana, kes panid tegutsema leeri- ja pühapäeva-kooli Randvere Päevakeskuse ruumides. Seeniorid soovisid õppida soome keelt ja Pauli Haakana oli lahkelt nõus õpe-tama. Nii alustatigi soome kee-le omandamist.

Loodi tihedaid sõprusside-meid teiste päevakeskustega: Pirita Sotsiaalkeskus, Meri-

välja Pansionaat, Lasnamäe Päevakeskus, Avinurme eakate klubi Hõbehall, Kose eakate klubi Elulõng, VENÜ Poska jt. Seal käidi laulmas, tantsimas ja kogemusi vahetamas. Siis tuli Aimel idee luua sõnakuns-tiring, mille juhendajaks sai Helle Tomingas. Aktiivsed ja särtsakad naised tõid oma hu-moristlike esinemistega laulu-le ja tantsule vaheldust.

Seeniorid on väga huvita-tud reisimisest ja Aime initsia-tiivil loodi reisiklubi, kus on palju osalejaid. Korraldatud on reise Setumaale ja Mulgi-maale, kus seeniortantsijad esinesid Mulgimaa esimesel laulu- ja tantsupeol ning tut-vuti Halliste valla eakate tege-mistega. Reis Ida-Virumaale oli väga huvitav, sest käidi ju Kohtla kaevandusmuuseumis maa all. “Kaevurina” väga teadlik giid Enn Käis viis meid Narva, Narva-Jõesuu, Toila ja Ontika paekaldale. Kepi-kõndijad-seeniorid tegid tiiru peale ka Prangli saarele. Koos-töös reisibüroodega korraldab Aime Viimsi valla seenioridele reise ka Euroopa riikidesse.

Sõbrad kutsuvad ikka külla! Randvere seeniorid kutsuti oma esinemiskavaga Harjumaa Kose

klubi 22. sünnipäevale, Lehtse klubi Ehavalgus 25. aastapäe-vale, Avinurme klubi Hõbehall” 30. sünnipäevale. Randverelaste laul, seeniortants ja humoristli-kud lühinäidendid-klipid võeti kõikjal vastu sooja aplausiga.

Tänu sellele, et seeniorid saavad kasutada noortekesku-se ja lasteaia saali, on olnud võimalik kutsuda Randverre rohkearvulisi külaliskollektii-ve, nagu Harjumaa poistekoor, Neeme rahvamaja näitering, lapsed ja showtantsijad, Viimsi Huvikeskuse ja Püünsi Kooli tantsu- ja laululapsed ning an-sambel Kuldne Õhtupäike Rae vallast.

Aasta tagasi loodi mäned-žer Madis Kaasiku eestveda-misel Randvere Pasunakoor, mis esineb menukalt paljudel üritustel. Madis Kaasik on ai-danud Randvere Päevakeskust paljudes ettevõtmistes.

Aime töö motoks on: “Ak-tiivne ja rõõmus meel tagab edu eluteel”. Randvere Päeva-keskus oma tegemistega liidab seeniore ühtseks pereks ja teeb kõikide seenioride elu rõõmsa-maks, põnevaks ja sisukamaks.

Jätkuvalt jõudu ja jaksu edas-pidiseks!

Helle tomingas

“Kobarake” esindamas viimsi valda Harjumaa seenioride tantsupeol Loksal. Foto aime salmistu

järgneb lk 4

Randvere pasunakoorrandvere pasunakoor on ilmselt noorim, veidi üle aasta tegutsenud isetegevusrühm randveres.

Alustasime orkestriproovidega eelmise aasta 14. aprillil, mil oli kohal 7 pillimeest. Maikuu lõpuks oli mängijaid juba 12 ja tänaseks on pasunakoori koosseis kasvanud 19-liikmeliseks. Aga see ei ole veel piir, sest meil on mitmed uued pillid uute mängijate ootel tagavaraks.

Meie kollektiivis mängivad koos nii noored kui ka koge-nud puhkpillimängijad kaitseväe, kaitseliidu, tuletõrjeühingu jt orkestritest. Oleme mõelnud ka pasunakoorile järelekasvu koolitamisele, kuna meie koosseisus on mitu muusikalise kõrgharidusega mängijat, kes igati sobiksid pilliõpetajateks.

esinemisgraafik on tiheMullu teisel poolaastal oli meil viis avalikku esinemist, sh Viimsi Rannarahva Festivalil, Viimsi seenioride jõulupeol, jõulujumalateenistusel Randvere Peetri kirikus jm. Tänavu oleme suutnud esineda juba kaheksal avalikul üritusel, seal-hulgas ülevabariigilisel Leaderi konverentsil Tallinna Lau-luväljaku peegelsaalis, Kuusalu ja Jõelähtme valdade laulu-päeval Jägala joa lauluväljakul koos Kuusalu pasunakooriga, Harjumaa seenioride IV tantsupeol Viimsi Vabaõhumuuseu-mis, koolieelikute tantsupeol jt.

Teisel poolaastal on kavandatud avalikud esinemised Randvere Peetri kiriku 160. aastapäeva ja oreli 100. aastapäe-va tähistamisel, Rae valla külade päeval, Viimsi Rannarahva Festivalil, Pärnu linnas ühiskontserdil koos Kaitseliidu Pärnu maleva orkestriga Saxon jm, kokku mitte vähem kui esimesel poolaastal.

Nagu eeltoodust näha on meie pasunakoori tegevusväli Randvere küla ja Viimsi valla piiridest väljunud naaberoma-valitsuste aladele ja kaugemalegi. Ühest küljest on see hea, et meid kaugemalgi tuntakse ja esinemisi vajatakse. Kuid teisest küljest tulevad ette piirid, mille ületamiseks kipuvad meie käed jääma lühikeseks. Need on meie rahalised võimalused esinemistega seotud kulude, nagu transpordikulud, katmisel.

Pasunakoori esinemised on seni olnud tasuta. Meie tulu-deks on liikmemaksud, annetused ning sihtotstarbelised toe-tused, mida on aga väga napilt. Nii ei ole seni olnud võimalik tasustada dirigendi tööd ega hankida juurde pillide hooldetar-vikuid jm orkestri tegevuseks vajalikku.

Meile soovitatakse lahendada need küsimused projektipõ-hiselt Eesti Kultuurkapitali, Hasartmängumaksu Nõukogu või mõne teise organisatsiooni abil, kuid selline lähenemine ka mõne projekti positiivse rahastamise korral ei ole pasunakoori tulevikusihte silmas pidades jätkusuutlik, kuna see on ikkagi juhuslik ja ebakindel. Oleme loonud pasunakoori, mis peab olema elujõus ka aastakümnete möödudes. Olen veendunud, et nii see on, kuid selle tagamiseks on tarvis enamat, st stabiil-set riiklikku või kohaliku omavalitsuse finantseerimist.

Astusime ka MTÜ Eesti Puhkpillimuusika Ühingu liik-meks, kuhu kuulub üle 100 orkestri. Selgus, et ka teistel or-kestritel on tegevuskulude finantseerimisega meiega sarnased lahendamist vajavad probleemid.

2 22. juuni 2012Randvere Leht

Tulevik on kvali-teetne elukeskkondKüsimustele vastab randvere külavanem priit robas.

Kui kaua olete Randveres elanud?

Olen elanud Randveres kogu oma teadliku elu. See-ga tänaseks juba rohkem kui kolmkümmend viis aastat.

Kas siin on teie juured või kuidas Randverre sat-tusite?

Minu isa ostis siia talu. Täna võivad minu lapsed öelda, et on kolmandat põlve ranverelased.

Kuidas on küla selle aja-ga muutunud?

Küla on tänaseks muutunud ilma liialdusteta pea tundmatu-seni. Minu lapsepõlve küla meenutavad ainult mõned rannaäär-sed talud, kirik ja Kotka kivi. Minu elu ajal on toimunud kaks suuremat küla arengut. Esimene muutus toimus aiandusühistu-te rajamise ajal seitsmekümnendate alguses ja teine suure kin-nisvarabuumi ajal mõned aastad tagasi. Kui varemalt teadsin ja tundsin pea kõiki küla elanikke, siis täna see nii ei ole. Kasva-misel on oma häid ja halbu külgi. Meie endi kätes on identiteedi säilitamine ka küla kasvades. Alustades kas või enese määratle-misest randverelastena mitte lihtsalt viimsilastena.

Kui suur on Randvere küla praegu?Punktuaalse täpsusega andmeid külavanemad jooksvalt ei

saa, aga arvestame umbes 1600 registreeritud inimesega. Tegelik inimeste arv külas on kindlasti üle kahetuhande. See number põ-hineb küsitlusel, mille viisime läbi aasta tagasi. Randvere on rah-vaarvu poolest Viimsi kõige suurem küla. Külas on maad kokku u 3,3 km2 ja Randvere ümbermõõt on u 11,5 km.

Millest külas rõõmu tunda? Abstraktsematest rõõmuallikatest tooksin välja inimeste

suhtumise ja heatahtlikkuse. Reaalsetest positiivsetest aren-gutest peab märkima meie mänguväljakut, mis valmis selle aasta kevadel. Tulevikku vaadates on positiivsuse tekitaja uue kooli ehitamine – kool peaks plaanide järgi valmima 2013. aasta sügisel. Kooli rajamisega kaasneb taristute ja infrastruk-tuuri oluline paranemine. Lisaks kodulähedasele koolile tekib märkimisväärne hüpe meie küla huviringide tegevuses. Roh-kem võimalusi saavad nii lapsed kui ka täiskasvanud.

Mida teete lähemal ajal küla ja selle elanike heaks?Lähtun oma tegevuses antud lubadustest. Traditsioonid,

millele oleme pannud aluse, peavad säilima. Ühisüritused, nagu jaanipäev, esimene advent, emadepäev ja heakorrapäev. Et randverelaste probleeme paremini mõista, olen endale tei-nud reegli, et kohtun külaelanikega iga kuu teisel teisipäeval külakeskuses. Hetkel käegakatsutavamatest tegevustest on töös Randverega külgnevate metsaradade planeerimine ja muutmine selliselt, et saaks olemasolevat kasutada rohkem, aga metsaelanike elu ei saaks häiritud. Lisaks on laual veel Randvere rannast ühe osa detailplaneering, mis lahendab mõ-ned probleemsed punktid ranna kasutamisel.

Lisaks oma tööle külavanemana olen valitud ka Viimsi valla volikokku. Üks väga oluline lubadus oma valijatele on see, et meile tekiks selgus Muuga sadamaga seonduvates ris-kides ja keskkonnaohtudes. Sadama kasvades peab meil säili-ma ohutu elukeskkond.

Randvere külakeskuses käib vilgas tegevus. Kas kes-kusega seoses on meid ees ootamas arenguid?

Täna on meil külakeskuses päevakeskus ja noortekeskus, vilgas tegevus käib, aga kõigile külaelanikele selles keskuses oma huvitegevusi ei ole. Minu üks suur väljakutse on toimetada nii, et meil saab olema suure algustähega Külakeskus, kus tege-vust leiab iga külaelanik – noored, seeniorid ja keskealised ning tegutsetakse üheskoos. Vanematel on palju jagada ja noorema-tel oleks, kellelt õppida. See ei ole väljakutse mitte ainult mulle ega külakeskusele, vaid kõigile, kes külas elavad ja tahaksid, et kogukonnavahelised sidemed toimiksid hästi. Ideid on kõigil palju, nende teostuseks napib raha, aga defitsiitne on tihtilugu rohkem isetegemise soov, kaasalöömine ja kaasaaitamine.

Millisena näete küla tulevikku?Mulle on öeldud, et ma ujun vastuvoolu, sest linnastumine

neelab küla varem või hiljem. Olen täna seda meelt, et sellisel juhul neelaku linnastumine meid hiljem. Sellele küsimusele, kas kunagi oleme ikkagi küla, alevik või linn, ei oska täna veel keegi vastata. Mina näen Randvere tulevikku kvaliteetse elukeskkonnana, kus on säilinud rahulik, mõistev ja turvaline külakogukond, aga olemas on kõik linnalikud teenused ja mu-gavused.See unistus eeldab, et meie ühise tuleviku loomisel räägiksid kaasa kõik meie küla elanikud.

Kellegi mure pole liiga suur ega liiga väiketänavu 2. mail täitus randvere perearstikesku-sel viis esimest aastat.

Alustades olid hinges ehk väi-kesed kõhklused ja kahtlusedki, sest eks tühjalt kohalt alustami-ne on alati seotud ebakindluse ja teadmatusega tuleviku ees. Polnud ju Randveres kunagi varem perearstikeskust olnud. Ise olin värskelt residentuuri lõpetanud ja seisin valikute ees.

Täna, viis aastat hiljem, võin öelda, et otsus just Rand-veres tööle asuda oli õige. Siin-juures tahan südamest tänada tolleaegset Randvere külavane-mat Madis Kaasikut, kõiki val-laametnikke, kolleege Mähel ja Viimsis ning oma lähedasi, kes mind tookord igakülgselt toeta-sid ja julgustasid.

nimistu on aina kasvanud Loomulikult ei ela kõik meie patsiendid Randveres, vaid meie juures käiakse ka mujalt Viimsist, ka Mähelt, Muugalt, Piritalt, Lasnamäelt ja kesklin-nastki. Samuti ei ole kõik Rand-vere elanikud meie patsiendid, mis on arusaadav. Meie pere-arstikeskusesse koondusid eel-kõige noored, Viimsi valda hil-juti kolinud pered, kellel senine perearst jäi elukohast kaugele. Nii on meil nimistus rohkelt noori ja lapsi ja hea meel on näha, et neid sünnib muudkui juurde. Seoses sellega, oleme lõpetanud hetkel nimistusse uute inimeste vastuvõtmise.

Viimased pool aastat on meie perearstikeskuses lisaks arstile ja õele töötanud ka sõb-ralik kliiniline assistent An-nika Päri. Rõõmsameelne pe-reõde Marge Veik on meiega olnud veidi üle nelja aasta.

Oleme üritanud perearsti-keskust pidevalt arendada, käi-nud regulaarselt täiendkooli-tustel, hoolitsenud selle eest, et patsiendid saaksid võimalikult kiiret ja kaasaegset, tänapäeva tõenduspõhisele meditsiinile vastavat abi. Nii on meie pe-rearstikeskuses olemas päris mitmeid kiirteste ja täienda-vaid uurimisvõimalusi, mis kõik mõeldud selleks, et pat-sient saaks võimalikult täpse ja kiire diagnoosi, tänu millele saab määrata õige ravi. Näi-teks on sügisest plaanis juu-rutada arsti telefonitund, mil patsiendid saavad soovi korral helistada otse arstile ja pidada

nõu telefoni teel, ilma vastu-võtule kohale tulemata. Täp-semalt teavitame telefonitunni kellaaegadest oma kodulehel (www.randverearst.ee).

edasiminek Ka kliinilise assistendi lisandu-mist Randvere Perearstikesku-se meeskonda (ehk naiskonda) saab vaadelda kui edasimine-kut. Kliinilise assistendi pea-mine ülesanne on telefonile vastamine, patsientidega suht-lemine, igapäevase paberitöö korraldamine ning perearstile ja -õele abiks olemine. Kliini-line assistent teab, millal suu-nata kõne edasi õele või arstile, millal kutsuda patsient perears-tikeskusesse vastuvõtule. Tänu temale on nüüd pereõel ja pe-rearstil rohkem aega tegelda erialaseid oskusi nõudva tööga, ka ei häiri enam sissetulevad kõned kabinetis arsti või õe

vastuvõtul viibivaid patsien-te. Samuti on tänu assistendi olemasolule patsientide jaoks kindlasti paranenud telefoni teel arstikeskuse kättesaadavus.

Pereõel on arstikeskuses jätkuvalt suur roll. Pereõde on oma eriala spetsialist, kes töö-tab arstiga koos, kuid samas täiesti iseseisvalt, ning lisaks tavapärasele analüüside võtmi-sele ja sidumistele tegeleb ta palju muuga – jälgib kroonilisi haigeid, nõustab neid vajadusel ravis, tegeleb haiguste ennetuse ja varase avastamisega, teostab teatud elukuudel tervete imiku-te läbivaatust, korraldab vaktsi-neerimisi, konsulteerib haigeid telefonitsi ja veel palju muud. Samas toimib igakülgselt ars-ti ja õe vaheline koostöö ning vajadusel suunab õde alati pat-siendi edasi arsti vastuvõtule.

Sügisel on perearstikes-kuses plaanis läbi viia uuring, kus soovime täpsemalt teada patsientide arvamust perears-tikeskuse töökorraldusest, uu-rida rahulolu ning saada taga-sisidet oma igapäevasele tööle. Minu jaoks on just patsiendi ja perearstimeeskonna vaheline koostöö see, mis viib edasi. Leian, et ainult ühiselt arutle-des, teineteise põhjendusi kuu-lates ja parimat lahendust otsi-des saab jõuda hea tulemuseni. Kellegi mure pole liiga suur, et me ära ei jõuaks kuulata, ning kellegi mure pole liiga väike, et sellepärast tulla ei tasuks.

Kati paalRandvere perearst

randvere noortekeskus on olnud küla noortele kogunemiskohaks ala-tes 2007. aasta sügisest. siinne keskus on viimsi noortekeskuse filiaal ning ühtlasi ka viimsi Hu-vikeskuse struktuurüksus.

Erinevalt huvikoolist on noor-tekeskuse ülesanne pakkuda noortele keskkonda, kuhu nad saavad tulla vabatahtlikult koo-list, tööst ja huviringidest vabal ajal. Seejuures lähtume oma töös avatud noorsootöö põhi-mõttest, mis tähendab, et ooda-tud on kõik noored, hoolimata nende tõekspidamistest, huvi-dest, majanduslikust seisust või mis tahes tegurist.

Aastate jooksul oleme tei-nud palju töötube, kus noo-red saavad ise midagi vahvat meisterdada, erinevaid üritusi, võistlusi, projekte ning alates 2010. aastast saab Randvere Noortekeskuses õppida kitar-rimängu. Tegemist ei ole päris muusikakoolist saadava hari-dusega, kuid pillioskuse saab suure tahtmise korral selgeks küll.

Noortekeskus

Igapäevaselt on noortekes-kus koht, kus noortel on palju võimalusi sõpradega kvaliteet-selt aega veeta. Vahenditest on olemas lauatennis, lauajalgpall, piljard, õhuhoki, DVD-mängi-ja, arvuti, hästivarustatud köö-giruum, õuemängude vahendid jne. Palju mängitakse ka laua-mänge, kuid põhiliselt on noor-te meelepäraseks tegevuseks saanud arvutiga seonduv.

Noorte kiituseks võib öel-da, et nad on erakordselt tublid. Võtavad osa üritustest ja paljud

on võimelised ise üritusi välja mõtlema, ideid pakkuma ning ka läbiviimisel aitama. Paljuski siiski peame lähtuma noorte het-keemotsioonidest ja -huvidest, seega tihtipeale väga pikaaeg-seid plaane teha pole võimalik. Lihtsalt ei tea, missugused noo-red parasjagu noortekeskust kü-lastavad, mis on nende huvid ja tahtmised.

Randvere küla üks suuri plusse on selle väiksus ning see peegeldub ka noortekesku-ses. Nimelt on igapäevaste kü-

lastajate seas suhteliselt ühed ja samad näod. See loob aluse ühtse ja kokkuhoidva küla tek-kimiseks, sest mida paremini inimesed üksteist tunnevad, seda turvalisem on. Isegi kui noortekeskuses ei toimu pa-rasjagu üritusi või tegevusi, õpivad noored vabas keskkon-nas iseseisvust, konfliktide la-hendamist ja tolerantsust teiste suhtes. Selline sotsiaalne kesk-kond, kus pole otsest sundi millegi konkreetse tegemiseks, loob pinnase noore enda idee-de ja mõtete esiletulekuks. Kui see on juhtunud, siis on noor valmis rohkem panustama nii noortekeskuse kui ka ühiskon-na ellu tervikuna.

Kes veel ei tea, siis noored on oodatud oma vaba aega veet-ma esmaspäevast reedeni kell 14.00–20.00 külakeskuse teisel korrusel suures avaras ruumis. Lisaks korraldame koostöös Viimsi Noortekeskusega suure-maid üritusi, linnalaagreid ja su-vel toimub lastelaager Venevere puhkekülas. Keskuse tegemiste kohta saab infot veebiaadressilt www.viimsinoortekeskus.tk.

Kadi vahtra

randvere noortekeskus. Foto Kadi vahtra

dr Kati paal, pereõde marge veik ja kliiniline assistent annika päri. Foto Kaido putting

Randvere Leht22. juuni 2012 3

Randvere lasteaedKäesoleva aasta augustis täitub randvere lasteaial viies tegutsemisaasta. need aastad on olnud täis rõõmu ja tegutsemist, mõnikord ka ebaõnnestu-misi. on ju see viimanegi loomulik kasvamise osa.

Tänasel päeval tegutseb Randvere lasteaias kuus rühma, koh-ti lastele vanuses 2–7 eluaastat on 136. Personali koosseisu kuuluvad lisaks rühmaõpetajatele õppealajuhataja, muusika-õpetaja, liikumisõpetaja, logopeed, õpetajaabid, kokad ning majaperenaine. Vajadusel saab abi ka psühholoogilt või las-tearstilt.

Õppeaasta lasteaias algab 1. septembril ja lõpeb 31. au-gustil. Sellest aktiivne õppeperiood 4–7-aastastele lastele al-gab 15. septembril ja lõpeb 15. mail. Sõimerühma ja 3-aastas-tel lastel algab õppetöö 1. oktoobril ja lõpeb 15. mail.

Meie igapäevastele tegemistele annab sihi Viimsi Lasteae-dades traditsiooniline igal lasteaia majal oma süvendatud aas-ta teema, mis läbib kõiki meie õppekasvatustegevusi. Näiteks oli äsja lõppenud õppeaasta teemaks “Loon oma tarkusetera-de aabitsa läbi kodukoha looduse”. Aasta teemast juhindudes korraldatakse lastele õppeaasta jooksul mitmeid üritusi, mis pakuvad lastele muu hulgas uusi kogemusi ning eduelamusi. Läbi selliste ürituste ja igapäevategevuste loodame kasvatada lastest ühiskonnaliikmed, keda ei jäta ükskõikseks meid ümb-ritsev loodus ega abivajavad kaaslased.

Et endile seatud kasvatuseesmärki täita, käivitati Viimsi Lasteaedades 2009/2010 õppeaastal 3-aastane väärtuskas-vatuse projekt, mille käigus on lapsed tundma õppinud igal nädalal ühe vanasõna. Õpetajate abiga on vanasõnad lahti mõtestatud ning vanasõnade tähendus on seotud laste igapäe-vaste tegevustega.

Väärtustest rääkides on meile oluline ka põlvkondadeva-heliste suhete hoidmine ning tugevdamine. Selle mõttega sai lõppenud õppeaastal teoks üritus “Memme-taadi pidu”, kus lisaks lastele ja nende vanavanematele osalesid ka meiega samas majas tegutseva Randvere Päevakeskuse seenioridest liikmed.

Nagu kõigis Viimsi Lasteaedade majades on ka Randvere lasteaias oma hoolekogu. Tänu aktiivselt tegutsevale hoole-kogule on teoks saanud mitmed huvitavad ettevõtmised, nagu heategevuslik jõululaat, talvine kogupere suusapäev, kevadine laste rattaralli Laidoneri pargis, kevadtalgud lasteaia õueala korrastamiseks. Selline erinevate osapoolte ühine tegutsemi-ne on heaks eeskujuks ka lastele. Selgeks saab, et koostöös peitub jõud ja lahendamist vajavas olukorras on kaks pead ikka kaks pead.

Et anda lastele võimalikult palju eakohaseid uusi elamusi, külastame pealinna teatrietendusi, muuseume ning vaatamis-väärsusi, kuid veelgi olulisemaks peame meie oma kodukandi olemasolevaid võimalusi. Nii oleme lastega sagedased külali-sed Viimsi Vabaõhumuuseumis, Rannarahva Muuseumis ja ka Viimsi Huvikeskuses. Haabneeme rannas korraldatakse lastele sügiseti Viimsi rannajooks. Laidoneri pargis toimus esimest aastat laste rattaralli ja juba teist aastat Viimsi laste laulupäev.

Selline on lühike ülevaade meie tegemistest ja sellest, mis on meile tähtis ning oluline. Et kõike täpsemalt teada saada, ootame teid küsima, uurima ja meiega koos tegutsema!

mari-Liis mugra-simpuraRandvere lasteaia õpetaja

Lasteaia õu on avar. Foto aime salmistu

sel aastal tähistab rand-vere kogudus korraga kaht ümmargust tähtpäe-va: kirikuhoone valmimi-sest möödub 160 ja oreli pühitsemisest 100 aastat.

Kogudus toimib iseseisvana siis-ki alles 90. aastakäiku, sest kuni 1923. aastani kuulutati jumala-sõna Randveres kui Jõelähtme abikirikus. Kiriku rajamise algus on tänu ajaloohuvilisele praosti-le Oskar Tombergile (Jõelähtme õpetaja aastatel 1896–1932) üsna üksikasjalikult dokumenteeritud.

Nii saame teada, kuidas 1848. aasta juulis pärast üht ju-malateenistust uue kirikuhoone vundamendi alus maha märgiti ning juba järgmisel päeval ran-narahva ühisjõul valmis kaeva-ti ja kividega täideti. Edasine ehituskäik ei sujunud ometi nii libedalt ja pühakoda õnnistati sisse alles 1852. aastal.

praost schüdlöffeli teeneRandvere ja ka Prangli kabeli rajamisele alusepanija, tollane praost Gustav Heinrich Schüd-löffel peaks nüüdsest kohalike teadvuses paremini kinnistuma, sest tema nime hakkas kandma üks Randvere küla pikemaid teid, mille äärde on plaanis ka uus koolimaja ehitada.

Randvere kirikuhoone sai oma praeguse kuju 1882. aas-tal, kui lisaks tornile valmis kooripealne, pandi paika uued aknad ja uksed, altar ja kroon-lühtrid.

Järgmiseks suuremaks sünd-museks Randvere kiriku ajaloos võibki pidada uue oreli sisse-pühitsemist 1912. aasta sü-dasuvel. Vana oreli päritolust pole suurt midagi teada, kuid selle vilets seisukord ärgitas õpetaja Tombergi rannarahva seas uue pilli ehitamiseks kor-jandust läbi viima. Üleskutsest oreli valmimiseni kulus ter-velt 8 aastat, kuid kannatlikku meelt kroonisid kuulsa meistri August Terkmanni (1885–1940) ehitatud pilli, tänini ko-gudust teeniva ja hästi kõlava oreli helid. August Terkmann on muu hulgas tuntud kui Tal-linna Pühavaimu kiriku oreli-meister ja Jaani kiriku peaoreli ümberehitaja, samuti Eesti esi-mese kontsertoreli valmistaja.

iseseisvaks koguduseks Iseseisva koguduse ja kiriku ülalpidamine polnud algu-sest peale kerge, majanduslik toimetulek seati Jõelähtmest eraldamisel üheks põhitingi-museks. Iseseisvumise hetkel oli Randvere koguduses 250 hinge, samas loodeti selle arvu kahekordistumist, kui kogudu-sega oleks liitunud ka külades elavad linnakoguduste liikmed.

Mõningane elavnemine toimus 1930ndate keskel, kui peamiselt ümbruskonna küla-

Kirikuhoonel täitub 160, orel saab 100-aastaseks

de elanikest, kuid ka tallinlas-test koguduseliikmete arv tõu-sis 375-ni. Randvere Viimsiks ümbernimetatud koguduse tee-nimispiirkonda jäi 1930ndate teisel poolel kogu Viimsi pool-saar ja suur osa Nehatu val-last. Koguduse kasv sai üheks ajendiks, et valitsuse otsusega eraldati Randvere kooli maa-dest tolleaegses Aiaotsa külas krunt kogudusemaja ehitami-seks. Kavandamisel mõeldi ka õpetaja eluruumide peale. Sel ajal Randveres teeninud õpetaja Bruno Hasselblatt, kes põhikohaga oli ametis Tallinna Jaani koguduses, mainis kirjas kirikuvalitsusele: “Arvan, et Randvere kogudus võiks olla tänulik, kui ta jõuaks niikau-gele, et temal oleks iseseisev õpetaja, sest koguduses on pal-ju neid, kes vajavad tugevamat ja rohkemat vaimlist toitu, kui suudab pakkuda igapühapäe-vane jumalateenistus. Senini on nad koguduse õpetaja puu-dusel pidanud tihti pöörduma lahkusuliste poole.”

Piiskop Hugo Bernhard Ra-hamägi pühitses kogudusemaja 1936. aasta novembris, ent soov oma õpetajast siiski ei täitunud. Ajavahemikus 1935–1942 hool-das kogudust kuus õpetajat, osa neist vaid mõne kuu.

sõjakeerise hävingud Sõjakeerises sai kannatada ko-gudusemaja, purustatud olid ka kiriku aknad, hävis suurem osa arhiivist. Pideva õpetaja-te vahetuse tõttu kannatas ka vaimne elu ja kogudust ähvar-das lagunemine. 1941 oli suur osa koguduse liikmetest mobi-liseeritud või küüditatud, ju-malateenistusi peeti vaid mõ-nel üksikul pühapäeval aastas.

19 õpetajatKokku on Randveres teeni-nud 19 õpetajat. Neist pikemat aega juba mainitud O. Tomberg (1896–1923) ja B. Hasselblatt (1923–1935), Karl Reinaru (1968–1998) ning 1998. aastast tänaseni Aare Kimmel. Kül-

laltki pikaajalise staažiga on ka koguduse juhatuse esimees Urmas Kiviselg, kes peab seda ametit 1977. aastast.

Ustavaid kirikuliikmeid on jätkunud ka kõige raskematel aegadel ning väiksearvuline kogudus (60 annetajaliiget aastal 2011) on suutnud heas korras hoida ka temale usalda-tud kirikuvara. Viimase paari-kümne aasta jooksul on kogu-duseliikmete, vallavalitsuse ja Soome sõpruskoguduse abiga paigaldatud kirikuhoonele uus katusekate ja küttesüsteem, renoveeritud orel ja kroonlüht-rid, restaureeritud altarimaal. Uue värvilahenduse on saanud kiriku siseruum ning lõpule on jõudmas kirikuhoone välisfas-saadi ja torni remonttööd.

Liikmeskond kahaneb Koguduse majanduslik toi-metulek on siiani tänu maini-tud toetustele olnud hea, kuid muret valmistab liikmeskonna jätkuv kahanemine ja vana-nemine. Selles mõttes oleks Randvere justkui tüüpiline praegusaja Eesti “maapiirkon-na” kogudus, ent siinkandis pole ju probleemiks külade tühjenemine. Vastupidi, ainu-üksi Randvere külas on alates 1990ndate algusest elanike arv kümnekordistunud. Kui arvestada, et Randvere ko-guduse teenimispiirkonda on ajalooliselt jäänud kõik Viimsi poolsaare idakalda külad, siis moodustab selle liikmeskond praegu vaid 1–2 protsenti üm-berkaudsete külade elanike ko-guarvust.

Ligi kolmandik koguduse-liikmetest on oma elukohaks märkinud Tallinna linna või mõne muu omavalitsuse. Iga-ühel on loomulikult õigus va-lida nii oma koguduslik kui ka muu kuuluvus, ent kindlasti on kohalikus kogukonnas inime-si, kes võiksid oma aega, jõudu ja andeid pühendada väikesele Randvere kogudusele. Väike kogudus vajab toimetulekuks ja edasikestmiseks igat liiget

ning uued vabatahtlikud töö-tegijad, kes on ühtlasi valmis võtma vastutuse koguduse käe-käigu eest juhtorganites (nõu-kogu, juhatus), on eriti oodatud. Ehkki senini on liikmeskonna panusele lisaks laekunud val-lavalitsuse ja sõpruskoguduste materiaalne tugi aidanud kogu-dusel hästi toimida, ei saa sellist olukorda pidada normaalseks ega kestlikuks.

väärtuste kriis Paljud on vaimustunud Rand-vere kirikust koos enam kui paarisaja aasta eest rajatud surnuaiaga, ent kiriku lävepakk on enamikule neist jäänud kõr-geks. Selle põhjusteks on nii kristliku kasvatuse kui usuliste traditsioonide edasikandumi-se katkemine paari põlvkonna jooksul kui ka ühiskonna üldine ilmalikustumine. Randvere ki-rikutki paaril korral väisanud ja meie idapoolsete hõimurahvas-te juures viimasel paarikümnel aastal kogudusi luua aidanud misjonär Anu Väliaho on ta-bavalt öelnud, et usulises mõt-tes on Euroopa tohutult suures ajanihkes. Kui läänepoolsetes maades kristlaste hulk kahaneb ja pühakodasid ei jõuta enam ülal pidada, siis ida pool alles rajatakse aktiivselt uusi kogu-dusi ja ehitatakse kirikuid.

Lääne-Euroopast levivaid arenguid võib nimetada ka väärtuste kriisiks üldisemalt. Jumala autoriteet asendub ise-enda tarkuse ja võimekuse-ga, samas kasvab püüd seada kahtluse alla aastasadu püsinud väärtused, nagu näiteks tradit-siooniline perekonnamudel, ning soov pakkuda neile ase-aineid. Kui aga kaob pide esi-vanemate usu ja elukorralduse-ga, siis muutub kogu ühiskond haavatavamaks. Ei tasu imes-tada, et jõuliselt pealetungivad meile mitteomased kultuurid ja usundid leiavad just Euroopas hea pinnase.

aastapäeva tähista-mine 1. juulil Lõpetuseks kutsun kõiki osa saama Randvere kiriku ja oreli aastapäeva tähistamisest 1. juu-lil algusega kell 14.30. Aasta-päevakogudust on lubanud tee-nima tulla piiskop Einar Soone, muusikat teevad Randvere pa-sunakoor ja Jana Abzaloni trio. Jumalateenistusele järgnevad tervitused ja sõnavõtud ning on võimalus ka koos einestada.

Küllap väärib rohkem esi-letoomist ka 100-aastane orel. Kuigi aastapäevateenistus tu-leb tavapärasest pikem, on ajal siiski raamid ja kogudus loodab lähitulevikus nii kohalikule ko-gukonnale kui ka kaugemalt tul-nutele pakkuda võimaluse eraldi orelikontserdi kuulamiseks.

andres jaanusRandvere koguduse

juhatuse liige

peagi 160-aastane randvere kirikuhoone. Foto jüri tõnts

4 22. juuni 2012Randvere Leht

Randvere pasunakoorAlgus lk 1Oleks ebaõige väita, et meid

ei ole üldse toetatud. Saime ju Leader-projekti raames ja toe-tusel, samuti Viimsi Vallavalit-suse ja mõne eraisiku kaasabil hankida komplekti täiesti uusi, keskmise kvaliteediklassiga muu-sikainstrumente, mille kogu-maksumus oli veidi üle 18 000 euro. Suured tänud neile selle toetuse eest!

Meie tegevust on rahaliselt toetanud võimaluste piires ka külas paiknevad ühistud, nagu majaühistu Silva, MTÜ Kari-kakar ja Aiaotsa Aiandusühing. Nendele mittetulundusühingu-tele kuulub meie eriline tänu!

mitmekülgsed mehedKuna meil algul noodikogu puudus, siis kasutasime tuu-bamängija, pasunakoori asu-tajaliikme Kalju Niglassoni isiklikku noodimaterjali. Tema oli kuni möödunud sügiseni kaksikrollis, kuna lisaks tuu-bamängimisele juhatas ta ka meie pasunakoori.

Alates septembrist 2011 on dirigendirolli enda peale võt-nud trombonist Kristjan Jurss, kes lisaks dirigeerimisele ja lugude orkestreerimisele on andnud suure panuse noodiko-gu loomisse ja täiendamisse.

Nii on temalt meie repertuaa-ri tulnud mitmeid huvitavaid seadeid ja loodetavasti tuleb neid edaspidi veelgi.

Noodikogu haldamise üles-andeid täidab asutaja ja juha-

tuse liige trompetist Kaido Putting, kes projektijuhina tegi uute puhkpillide ja tarvikute eduka hanke ning korraldab pa-sunakoori haldustegevust.

Orkestrivanema ülesandeid

randvere külas elab huvi-tavaid inimesi, kellest paljud ei tea suurt mida-gi. püüdmaks seda lünka täita, küsitlesin oma tä-nava meest aivar sõerdit.

Igapäevane elu on enamikul meist täis töötunde, tegelemist lastega, rassimist koduaias ja veel palju muudki. Seepärast me ei märkagi tihti, mis toi-mub meie ümber, kes on meie naabrid, millega nad tegelevad ja millest huvituvad. Võib-ol-la on neil ka muresid, millele vaja leevendust leida. Rand-vere külas elab huvitavaid ini-mesi, kellest paljud ei tea suurt midagi. Püüdmaks seda lünka täita, küsitlesin oma tänava meest Aivar Sõerdit, et tema tegemisi ja toimetusi veidi laiemalt tutvustada.

Sina, Aivar, oled pärit Lõuna-Eestist Võrumaalt. Kui-das see juhtus, et nüüd oled sa juba pea 16 aastat Rand-vere küla elanik?

Tõepoolest nii see on. Kuid eks see ole asjade normaalne areng ja elus edasiminek. Võru Keskkooli lõpetamise järel asusin õppima Tartu Riiklikus Ülikoolis rahandust ja kredii-ti. TRÜ lõpetasin 1990. aastal ja 1994–1996 täiendasin oma teadmisi Soomes Oulu Üli-koolis. Sealt kutsuti mind tööle Riigi Maksuametisse.

Maksuametis töötamise päevilt mäletan, et neil aas-tatel toimus seal intensiivne

täidab klarnetist Rein Sagar, kes ühtlasi saadab süntesaato-ril