Rahvuslik ärkamisaeg Eestis

Periood Eesti ajaloos 1850 - 1880

Rahvusromantika

•18. sajandi lõpust levisid Euroopas rahvusromantilised teooriad ja meeleolud. Pöörati tähelepanu eri rahvuste keelele, kommetele, eluolule.•Eestlaste rahvuslikke omadusi kirjeldasid ja uurisid esimestena saksa ja baltisaksa haritlased, kuid nüüd hakkasid eestlased ise sellega tegelema ning ennast, kui rahvust väärtustama.

“Nad Looja vilja seas on aganad, ei mõtle üldse taevariigi aule.Nad kummardava puid, kui paganad ja jorutavad ilgeid

koeralaule”“Laul Otto Wilhelm Masingust” See väljendab

sakslaste suhtumist tolle aja eestlastesse.

“Eestlased pole kärbsed, kes täna

sünnivad ja homme surevad, vaid üks väga

vana ja visa tõug”Jakob Hurt

Rahvusliku ärkamisaja eeldused

•Õpik lk. 44 – leia 5 eeldust•NEED EELDUSED OLID•Pärisorjuse kaotamine 1816 - 1819•Talude päriseksostmine – tekitas eestlastes omanikutunde ja loob rahakama eesti kihi•Eestlastest haritlaskonna kujunemine – haritud eestlased, kes püüdsid midagi oma rahva heaks ära teha•Soodsa poliitilise olukorra tekkimine Vene impeeriumis – troonil oli sel ajal küllalt vabameelne tsaar Aleksander II, kes viis läbi hulga reforme, mis muutsid ühiskonda võrdsemaks ja vabamaks•Lahkarvamused ja erimeelsused Vene keisrivõimu ja siinsete baltisakslaste vahel – andis eestlastele võimaluse laveerimiseks

Esimesed eestlastest haritlased

•F. R. Faehlmann (1798 –1850) – Ao mõisa valitseja poeg. Õppis Tartu Ülikoolis arstiks. Tundis suur huvi eesti keele ja kultuuri vastu. Oli “Kalevipoja” eepose idee algataja

F. R. Kreutzwald (1803 –1882) – õppis samuti Tartus arstiks. “Kalevipoja” autor.

Rahvusliku ärkamisaja suurkujud ja nende tegevus

Rahvusliku ärkamisaja tähtsamateks juhtideks tõusid 3 meest, kes oma tegevusega seda

aega kõige enam mõjutasid. Nende tegevus aitas kaasa eestlaste kui

rahvuse püsimajäämisele.

Aleksander II (1855 – 1881)

Johann Voldemar Jannsen (1819 –1890)

•1857 ajaleht “Perno Postimees” Hiljem andis lehte välja Tartus “Eesti Postimehe” nime all.•1865 – asutas laulu- ja mänguseltsi “Vanemuine” Samuti oli ta Eesti Põllumeeste Seltsi asutaja•1869 – organiseerib Tartus esimese üldlaulupeo. Pani aluse laulupidude traditsioonile

Ajalehe “Perno Postimees” esileht

Jannseni tegevuse eesmärk

•Jannsen seadis oma eesmärgiks olla rahvast õpetav ja valgustav. Tema artiklites anti infot rahvusvahelise elu sündmuste kohta ning jagati nõu tervishoiu, põllumajanduse ja muu eluks vajaliku kohta.•Ta püüdis ennast poliitikast eemale hoida ja oli leplik sakslaste ja tsaarivõimu suhtes.

Lydia Koidula

•J. V. Jannseni vanim tütar Lydia Jannsen on Eesti kultuuriloos kuulus oma isamaaliste luuletuste poolest, kuid ta abistas oma isa ka lehe toimetamise juures ning Vanemuise loomisel. •Talle kuulub ka esimese eesti keelse näidendi kirjutamise au -“Kosjakased”. •Luuletajanime Koidula pani

Carl Robert Jakobson (1841 – 1882) tähtsamad ettevõtmised

•– esitas romantilise eesti ajaloo käsitluse.•Ostis endale Kurgja talu, millest plaanis teha näidistalu, et anda teistele talupoegadele eeskuju, kuidas talu pidada•1878 asutas ajalehe “ Sakala”, millest kujunes kõige populaarsem ajaleht eestlaste seas. Oli ühtlasi I poliitiline leht Eestis.

Kurgja talu – seal on praegu Jakobsoni majamuuseum ja ajalehe “Sakala” esileht

Jakobsoni tegevuse eesmärk

•Ei sallinud baltisaksa mõisnikke ja pastoreid. Nõudis eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi•Rõhutas rahva harimise tähtsust•Võitluses baltisakslaste vastu lootis Jakobson eelkõige vene keisrivõimu abile.•Pööras suurt tähelepanu eestlaste majanduslike olude parandamisele

Jakob Hurt (1839 – 1907)

•Üks tema tähtsamaid ettevõtmisi oli rahvaluule kogumise kampaania –eestlaste rahvalaulude, muistendite, muinasjuttude, vanasõnade, mõistatuste jms üles kirjutamine •Kuulus Aleksandrikooliasutamise komiteesse•1872 asutati Eesti Kirjameeste Selts, mille presidendiks oli Jakob

Otepää kirik – Hurt oli seal pikalt kirikuõpetajaks

Jakob Hurda eesmärgid ja vaated

•Eesti rahvuse ja kultuuri edendamine•Rõhutas, et ainult läbi oma kultuuri saavad eestlased suureks rahvaks •“Kui me ei saa suureks oma jõult ega arvult, siis peame suureks saama oma vaimult!”•Kuna ise oli kirikuõpetaja, siis rõhutas ka kiriku ja usu suurt rolli eesti rahva kõlbelise harimise juures.

Ärkamisaja lõpp

•Rahvusliku ärkamisaja lõpuks peetakse 1870. –1880-ndaid aastaid.•Puhkesid tülid ja erimeelsused juhtide vahel,•Vene keisrivõimu suhtumine muutus vaenulikumaks•1881 tuleb võimule Aleksander III, kes alustab venestamisega•1880 Eestist lahkus Jakob Hurt•1882 Jakobsoni ootamatu surm

Aleksander III (1881 – 1894)