rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos 2011
TRANSCRIPT
Rahandusministeeriumi 2011. aasta kevadine majandusprognoos
11. aprill 2011
Majandusprognoosi põhijooned
• Kriisist taastumine kujunes oodatust kiiremaks• Majanduse reaalkasv 2011. aastal 4% (3,6%
suvises prognoosis)• Suurem prognoosi korrigeerimine jooksevhindades SKP
kasvus: 5,6% -> 8%• Ekspordi ja tööstuse kasv püsib kiire (konkurentsivõime
paranemine, tugev välisnõudlus)
• Praegune suhteliselt kõrge inflatsioon peamiselt imporditud (toidu ja energia maailmaturuhinnad) Inflatsioon 4,5% 2011, 2,8% 2012
• Tööpuudus alaneb ning hõive ja keskmine palk kasvavad varem prognoositust kiiremini
• Palgakasv on tõstnud tarbimisjulgust
Riigi rahandusest• Valitsusliidu lepe prognoosis ei sisaldu
• Eelarvepositsioon tasakaalulähedane 2013 ning ülejääk aastaks 2015
• Arvestatavad reservid ka prognoosiperioodi lõpuks, võlakoormus jääb tagasihoidlikuks
• Maksukoormus osakaaluna SKPst väheneb
1. Makromajandusprognoos
Andrus SäälikMakromajanduspoliitika osakonna juhataja
-16
-12
-8
-4
0
4
8
12
16
2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012* 2014*
%
0
25
50
75
100
125
150
175
200
Majanduskasv (kevad 2011) Majanduskasv (suvi 2010) 2000=100 (parem skaala)
Kriisi põhi läbitud, languseelsele SKP reaalsele tasemele jõuame tagasi 2015. aastal(SKP nominaalsele tasemele 2012. aastal)
Masinate ja seadmete arvele jääb pool kaupade ekspordi kasvust. Sellest omakorda valdava osa
moodustavad sideseadmed.
Allikas: Eesti Statistikaamet
Eratarbimine juba kosub
-1,92,2
4,5
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015
% v.e.a.
0
25
50
75
100% SKPst
Suvi 2010 Kevad 2011 Osakaal SKPst 2000=50 (p.sk)
Investeeringute taastumine viibib
-33,0
-9,5
7,9 8,1
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015
% v.e.a.
0
10
20
30
40
50
60
70% SKPst
Suvi 2010 Kevad 2011 Osakaal SKPst 2000=25
Registreeritud töötus väheneb aprillist 2010, langus peatus ajutiselt 2011.a esimestel kuudel
Tööpuudus alaneb, hõive jääb buumiaegsest tasemest madalamaks
Toidu ja kütuste kallinemine veab tarbijahindade tõusu. Baasinflatsiooni kiirenemise taga madal baas
ning mõningal määral euro ümardamise mõju.
-2
0
2
4
6
8
10
12
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
%
-1
0
1
2
3
4
5
6%
Kuine THI (parem skaala) THI Baasinflatsioon Eurotsooni inflatsioon
Muutused maksupoliitikas – aktsiisimäärad, käibemaks, lõivud, müügimaks.
Muud administratiivsed hinnamuutused – elekter, veevarustus, gaas, soojusenergia, kanalisatsioon.
Muud kaubad ja teenused – lähedane baasinflatsioonile (2009-2010 ilma KM tõusuta).
Panused THI kasvu
Riskid Tööturg
Teatud tegevusaladel kerkimas kvalifitseeritud tööjõu puuduse probleem
Oodatust suurem tööjõunõudlus võib kaasa tuua kiirema palgakasvu
Inflatsioon kogub hoogu Toormehinnad
Hinnatõusu ülekandumine palgaootustesse
Sisenõudlus Tarbimis- ja investeerimisjulgus ning selle taastumine
Riskistsenaariumid
2. Riigi rahanduse väljavaated
Sven KirsipuuRiigirahanduse ja strateegia osakonna nõunik
2010. aasta eelarve oli ülejäägis
Muutused 2011. aasta riigieelarves
Muutused 2011. aasta riigieelarves
Muutused 2011. aasta riigieelarves
Kokku +80 mln € (0,6% SKPst)
Ühekordsed mõjud siiski halvendavad
eelarvepositsiooni
Ühekordsed mõjud siiski halvendavad
eelarvepositsiooni
1,6%
2,3%2,6%
-2,8%
-1,7%
0,1%
-0,4%
-2,8%
-0,6%-0,3%
0,5%
-4%
-3%
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
-500
-400
-300
-200
-100
0
100
200
300
400
500
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011* 2012* 2013* 2014* 2015*
% SKPstmln €
Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOV Valitsussektori eelarvepos. (parem sk)
Ajutised mõjurid
• Rahvusvaheliste heitmekvootide müük• 2011 netomõju võrreldes 2010. aastaga –100 mln
€• 2012 netomõju võrreldes 2010. aastaga –353 mln
€
• Kohustusliku pensionikindlustuse maksete taastumine• 2011 mõju võrreldes 2010. aastaga –72 mln € • 2012 mõju võrreldes 2010. aastaga –161 mln €
Täiendavad tegurid
• KOVide puudujääk
• Sotsiaalkulude kasv
• Riigieelarve paindlikkus• Indekseerimine, tuludega seotud
kulud
Struktuurne eelarvepositsioon on
stabiilsem
Maksukoormus vähenemas
Netovarad ka 2012. aasta lõpus
Prognoosis peegeldub jätkusuutlik eelarvepoliitika.
Tänan!