Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri

Nr 21 kevad 2015

Mida näitab värske rahulolu-uuring?

Sotsiaalmeedia võidukäik

USA politsei valusad küsimused

PPA meedia-suhtlus

RUBRIIK

4 Uudised

6 Fookus Mida näitab rahulolu-uuring?

12 Meedia PPA meediasuhtlus: äraspidine lugu poisist, kes hüüdis „Hunt!“

17 Võrdlus Suhtlemine Soome moodi

20 Välispilk USA politsei valusad küsimused

22 Vestlusring Aga kui ma oleksin põder olnud?!

28 Sotsiaalmeedia Sotsiaalmeedia võidukäik

33 Persoon Kert Kotaks – kõrge lennuga politseikapten

38 Arvamus Igaühe roll psühholoogilises kaitses

40 Keel Sõnumi okkaline teekond vastuvõtjani

42 Liiklus Inimliku hooletuse hind on ränk

46 Koolitus Tegutsemine ohtliku ründe korral

50 Kodanikud Meie kodanikud lugudes ja piltides

52 Sport

54 Raamatud

55 Mälumäng

Radar on kaks korda aastas ilmuv Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri.

ToimetusPeatoimetaja: Annika Tuulemäe Keeletoimetaja: Ene Sepp Küljendus ja makett: Profimeedia Trükk: Kroonpress Tiraaž: 3000Kaanefoto: Lääne-Harju politseijaoskonna välijuht Pirko Pärila. Foto: Annika Haas

KontaktAjakiri Radar | Politsei- ja Piirivalveamet | Pärnu mnt 139, 15060 TallinnTelefon: 612 30 56, 51 42 448 | E-post: radar@politsei.eeVeebis: issuu.com/ajakiri_radar

6

28

46

JUHTKIRI

Infot jagatakse neile, keda usaldatakseSeekordne Radar võtab fookusesse kommu-nikatsiooni. Paari lehepöörde pärast vaatame organsatsiooni sisse – kuivõrd rahul on töö-tajad sisekliima ning juhtimisega. Rõõmsa ja rahuloleva meeskonnaga silma paistnud Põlva jaoskonna juht ütleb 11. leheküljel, et inimes-tega tuleb lihtsalt rääkida ning võtta aega neid kuulata.

Nii nagu me ootame oma juhtidelt, et nad meiega suhtleksid ja oleksid avatud, ootavad seda meilt inimesed. Kinniste uste taga menet-ledes võime küll suurendada turvalisust, kuid mitte inimeste turvatunnet. Nagu tõdeb ka Praxise juht Annika Uudelpp vestlusringis (lk 22–27), et meediasuhtlus pole lihtsalt veenva loo rääkimine, vaid see on usalduse ehitamine.

Usun, et üldiselt on Politsei- ja Piirivalve-ametil kommunikatsiooniga väga hästi – meie avatus on päris, mitte loosung. PPA meedia-suhtlusest ning sellest, et avalikkusega suhel-des tuleb esindada sellist riiki, kus ise tahaksid elada, saab lugeda lehekülgedelt 12–16. See, kas ja kuidas riik oma inimestega räägib, on päriselt ka tähtis.

Kevadises Radari numbris on kirjutatud veel sotsiaalmeedia võidukäigust, kuidas Soome politsei avalikkusega suhtleb, milliste valusate küsimuste ees seisab USA politsei, milline ini-mene on Kotkaristi kavaler Kert Kotkas Tartu politseijaoskonnast ning palju muud huvitavat.

Head lugemist!

Annika TuulemäeRadari peatoimetaja

FOTO

: KER

STI N

IGLA

S

3

4

UUDISED

Ühised kutsemeisterlikkuse võistlused toimuvad Kurgjärvel PPA esimesed ühised kutsemeis-terlikkuse võistlused peetakse sel aastal 26.–28. augustil Lõuna-Eestis Kurgjärve Spordibaasis. Võistluste peakorraldaja on Lõuna prefektuur.

Võistluste meeskonnad on jaoskon-na-/maakonnapõhised, st iga jaoskond saab saata võistlustele ühe 4-liikmelise meeskonna, kaasates kordoneid ning teenindusi. Võistkonda juhib üksuse juht. Jõukatsumisele on oodatud ka keskük-sused, koostööpartnerid ning kolleegid välisri ikidest. Samuti võib välja panna prefektuuri kesküksustest moodustatud koondvõistkonna. Võistlustele on oodata ligikaudu 30 võistkonda.

FOTO

: AN

NA

MA

RKO

VA

FOTO

: REE

LIK

A R

IIMA

ND

FOTO

: REE

LIK

A R

IIMA

ND

Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktor on Priit Heinsoo1. veebruaril alustas Sisekait-seakadeemia politsei- ja piiri-valvekolledži direktorina tööd Politsei- ja Piirivalveameti ning Siseministeeriumi pikaajalise töö-kogemusega Priit Heinsoo.

Priit Heinsoo peab väga oluliseks koos-tööd nii riigisisesel kui ka välispartnerluse tasandil. „Kolledž peab olema kvaliteet-ne partner tellija vajadusest lähtuva õppe andmiseks. Kui praegu määratleb Politsei- ja Piirivalveamet pädevused, mida kooli lõpetanu oskama ja teadma peab, siis on väga tähtis, et õppekava sisustame koostöös valdkonna ekspertidega," selgitab Heinsoo oma eesmärki. Kindlasti soovib ta panustada teadus- ja arendusvaldkonda, et jätkuks süsteemne ning tugev teadus- ja teadmispõhine valdkonna areng elukestva õppe kaudu.

Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur hindab kõrgelt Priit Heinsoo teadmisi ja ko-gemust, mida kolledži direktori ametikohale kaasa võtta. „Kolledž on arenenud siinse regiooni üheks esinduslikumaks õppeük-suseks, kus käivad pidevalt ka meie part-nerid Euroopast, et saada nüüdisaegseid politseialaseid teadmisi ja oskusi.

Priidu ülesandeks saab muu hulgas arendada edasi meie rahvusvahelist või-mekust, et Eestis hariduse saanud polit-seinikud ja piirivalvurid oleksid võimelised lahendama julgeolekuülesandeid ükskõik millises maailma paigas," ütleb rektor, mida

ta ootab uuelt kolledžidirektorilt. Priit Heinsoo alustas teenistust politseis

1992. aastal ja on töötanud erinevatel ame-tikohtadel kuni maakonna kriminaalpolitsei juhini välja. 2006. aastal asus Heinsoo tööle Siseministeeriumisse, kus tegeles korrakaitse- ja kriminaalpoliitikaosakonna juhatajana peamiselt õigusloome ning po-liitika väljatöötamisega korrakaitse ja krimi-naalpolitsei valdkonnas. 2014. aastal liitus Heinsoo taas Politsei- ja Piirivalveametiga, kus kujundas peamiselt süüteomenetluse-ga seonduvat õigusloomet ning plaanis ja juhtis valdkonnaga seotud teenuseid. Kolledži direktor on õigusteaduse magister.

Sisekaitseaka-deemia rektoriks saab Katri RaikSiseminister Hanno Pevkur lange-tas 6. märtsil otsuse, et Sisekait-seakadeemia rektoriks saab seni-ne Narva Kolledži direktor Katri Raik. Raik asub tööle juunis, mil lõpeb senise rektori Lauri Taburi viieaastane ametiaeg.

„Uuelt rektorilt ootame Sisekaitseakadeemia edasiarendamist ja vastamist muutunud julgeolekuolukorras tekkinud probleemi-dele. Katri Raigi arusaam akadeemia juh-timisest vastas neile tulevikuvajadustele kõige paremini,“ lausus siseminister Hanno Pevkur. Raigi poolt rääkis tema märkimis-väärne juhtimiskogemus avalikus sektoris ning rakenduskõrgkooli ülesehitamine ja arendamine.

„Tegemist on suure ja tõsise ülesandega ning luban anda endast parima,“ ütles tulevane rektor. „Õpingud Sisekaitseaka-deemias peavad olema hea karjääri kindel algus, selleks on väga tähtis hea koostöö tööandjatega ning õpilaste mitmekülgne arendamine. Praegune töö nõuab sise-turvalisuse spetsialistilt märksa rohkem kui ainult head füüsilist vormi ja seaduste tundmist.“

Katri Raik on 15 aastat juhtinud Tar-tu Ülikooli Narva Kolledžit ning vahepeal töötanud kaks aastat Haridus- ja Teadus-ministeeriumi asekantslerina. Tal on filo-soofiadoktori kraad ajaloos, ta on saanud 3. klassi Valgetähe teenetemärgi ning tiitli aasta naine 2013.

Sisekaitseakadeemia rektoriks kandidee-ris 9 inimest. Esialgse valiku kandidaatide seast tegi rektori valikukomisjon, lõpliku otsuse kahe lõppkandidaadi vahel langetas siseminister.

Katri Raik

Priit Heinsoo

5

UUDISED

Ajakirjanikud hindavad PPA meediasuhtlust kõrgeltAjakirjanikud andsid Politsei- ja Piirivalveameti möödunud aasta meediatööle kõrgeima hinnangu võrreldes ministeeriumide ja teis-te uuritud riigiasutustega.

Turu-uuringute AS korraldas jaanuarikuu teises pooles ajakirjanike hulgas valitsus-asutuste meediaga suhtlemise uuringu. Küsitlusele vastas 86 ajakirjanikku ning PPA meediasuhtlust hindas uuringus 74 ajakirjanikku.

Politsei- ja Piirivalveameti meediatöö pälvis 9pallisel skaalal üldhindeks 7,59, kusjuures positiivseid hindeid (6–9) andis 85% ajakirjanikest.

Võrreldes teiste uuritud asutustega on PPA tulemused peagu kõigi tegurite poolest kahe parima seas. Asutusega tihedamalt suhtlevate ajakirjanike hinnan-gud on üldtulemusega võrreldes veelgi

kõrgemad. Ajakirjanikud hindasid väga kõrgelt PPA meediaga suhtlemise oskust, päringutele vastamise kiirust, avatust, usaldusväärsust, nii pressiesindaja kui ka juhtkonna kättesaadavust, edastatava info selgust ja arusaadavust.

Sotsiaalmeedia eest sai PPA ajakirja-nikelt samuti parimad hinded. Küsimusele „Mis valitsusasutuse sotsiaalmeedia le-hekülge te olete kasutanud kõige enam? Kust olete saanud kõige huvitavamat ja

kasul ikumat infot?" vastates nimetati PPA-d 16 korral, järgnesid välisminis-teerium (6 korda), sotisaalministeerium (5 korda) ning Stenbocki maja (4 korda). PPA kohta kirjutati:

Politsei- ja Piirivalveameti lehest võib leida huvitavaid kirjeldusi politseitööst ja ka uudisväärtuslikku informatsiooni;

Politsei- ja Piirivalveameti sotsiaalmee-dia lehekülg on eriti huvitav, sest seal on alati palju värskeid uudiseid ja pilte.

Kriminalistid saatsid „Elmari“ pensionileMärtsikuu lõpus pühitseti sisse ja võeti teenistusse uus täisväär-tuslik „kriminalist“ – buss, mis sai omale nimeks „Ülo“.

Veel mõni aeg tagasi oli Põhja kriminalis-tikateenistuses tööl „Elmar“. Kogu oma hiilguses oli „Elmar“ teletäht „Hommikute-levisioonis“, juhatas sisse kriminaalpolitsei kutsemeisterlikkuse võistlusi ja oli tõeline staar kriminaalpolitsei konverentsil.

„Elmar“ tegi tööd kõigi oma nel ja rattaga ning ennastsalgavalt veeretas ta endaga kaasa tublisid kolleege teel sündmuskohale ja tagasi. Ta pakkus meile kaitset vihma ja lume eest, soojust ja valgust ning kõikvõimalikku varustust seal, kus me vahenditest kõige suuremat puudust tundsime.

Ühel i lusal kevadsuvisel hommikul kattis truu masin tõelise politseinikuna ennastohverdavalt kogu oma kerega Pär-nu maantee, et seadusekuulekad liiklejad saaksid sebral teed ületada. Sealjuures ohverdas ta end ka õnnetu Žiguli eest, kes hommikupäikesest unisena tema parema tagatiiva sulgi kärpis. „Elmar“ oli hea ja asjalik paarimees kõigile meie kriminalistidele ja kogu kriminaalpolitseile viimased viis aastat. Kõik me mäletame teda hea sõnaga. Läinud nädala alguses saatsime „Elmari“ väljateenitud aastate pensioni le. Pensionärina on „Elmari l“

võimalus näidata end teedel vuramas ja kui hästi läheb, siis veereb ta veel aastaid.

Kuna loodus tühja kohta ei salli, rää-kimata tühjast kohast kriminaalpolitseis, siis kurvastamiseks põhjust ei ole. „El-mari“ asemel alustas tööd uhiuus ja täis-väärtuslik neljarattaline kolleeg. Nimekon-kursi tulemusena selgus, et meie uuele nel jarattal isele kol leegi le annab nime Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi grand old man Ülo Põldsam (77). Ülo on töötanud kriminalistika õpetajana politseikoolis,

asedirektorina Kohtuekspertiisi Keskuses (KEKK) ja töötab praegu eksperdina EKEI jäljeosakonnas. Ülo on kõigi meie jaoks legend ning vanemad kolleegid teavad teda kui hinnatud asjatundjat, rääkimata tema panusest kriminalistikas.

Nagu ikka, on ka uues bussis olemas kogu vajal ik tehnika alates sõrmejäl-jepulbrist ja pintslitest ning lõpetades metalliotsija, labidate ja erivalgustitega. Ootame oma uuelt kolleegilt palju ning soovime talle edu ja jõudu väljakutsetes!

FOTO

: REE

LIK

A R

IIMA

ND

Po

lits

ei-

ja P

iiri

va

lve

am

et

Sta

tist

ika

am

et

Ku

ltu

uri

min

iste

eri

um

Just

iits

min

iste

eri

um

Ka

itse

min

iste

eri

um

Ma

jan

du

s- ja

Ko

mm

un

ika

tsio

on

i-m

inis

tee

riu

m

Sis

em

inis

tee

riu

m

Rii

gik

og

u

Vä

lism

inis

tee

riu

m

Ra

ha

nd

usm

inis

tee

riu

m

Ha

rid

us-

ja T

ea

du

smin

iste

eri

um

Põ

llu

ma

jan

du

smin

iste

eri

um

Va

ba

riig

i Va

lits

us

Ke

skk

on

na

min

iste

eri

um

Ke

skk

on

na

inv

est

ee

rin

gu

teK

esk

us

So

tsia

alm

inis

tee

riu

m

7,59 7,56 6,89 6,85 6,84

6,80 6,79 6,73 6,72 6,70 6,68 6,67 6,65 6,62 6,16 6,05

KES

KM

INE

6,7

7

INFO

GR

AA

FIK

: MA

RE

T M

ÜÜ

R

Kriminalistika buss sai Ülo Põldami järgi nimeks „Ülo“.

6

Aasta alguses korraldatud siserahulolu-uuring näitab, et töötajad on endiselt rahul oma ük-suse sisekliima ning juhtimisega. Hinnangud Politsei- ja Piirivalveameti üldisele juhtimisele ning õhkkonnale on jätkuvalt madalad, kuid võr-reldes 2011. aasta uuringuga on need tõusnud.

FOT

O: A

NN

IKA

HA

AS

Veebruarikuus korraldati kol-me nädala jooksul Politsei- ja Piirivalveametis sisekommu-

nikatsiooni uuring, mille eesmärk oli selgitada, kuivõrd rahul on meie inimesed organisatsiooni sisekliima, info liikumise ning igapäevase töökor-raldusega. Küsitluse tegi ja andmeid analüüsis uuringufi rma Turu-uuringu-te AS. Uuringu tulemusi on võrreldud 2011. aastal Politsei- ja Piirivalveame-tis korraldatud küsitluse tulemustega.

Uuring korraldati samal ajal nii in-ternetikeskkonnas kui ka paberil. Kü-sitlusperioodil pöördus kommunikat-sioonibüroo poole hulganisti inimesi, kellel oli kahtlusi ankeedi anonüüm-suses. Nendest järelepärimistest pee-geldus hirm, et kui nad ütlevad töö-õhkkonna või juhtimise kohta midagi

Mida näitab ra hulolu-uuring?

kehvasti, võib see maha tõmmata kõik nende karjäärivõimalused või lausa saatuslikuks saada, kui organisatsioo-nil tuleb taas kokku hoida ja inimesi koondada. Säärane hirm on inimlikult arusaadav, arvestades, kui keerulised on töötajate jaoks olnud Politsei- ja Piirivalveameti esimesed tööaastad. Siserahulolu-uuringu eesmärk ei ol-nud aga teada saada, kes täpselt mida ja miks arvas, vaid ikka see, milline on üldine arvamus. Üles on vaja leida need teemad, mis tekitavad rohkem rahulolematust, ning lähtuvalt sellest otsustada, mida on vaja paremaks muuta, rohkem selgitada jne.

Kokku vastas küsitlusele 2013 ini-mest ehk 41% PPA töötajatest. See on piisav hulk inimesi, et järeldusi saaks teha ka jaoskondade ning büroode

kohta, st on võimalik järeldada, mida arvavad oma igapäevasest töökorral-dusest näiteks Paide politseijaoskon-na töötajad. Alljärgnevalt ongi esile toodud üksused või vastajate rühmad, kelle hinnangud jäävad Politsei- ja Pii-rivalveameti keskmisest üles- või al-lapoole. Osa vastajaid liigitas end nii administratsiooni kui ka erinevatesse prefektuuridesse kuuluvaks. Sellisel juhul läksid nende vastused arvesse mõlemas üksuses.

Organisatsiooni kuvand ja väärtused

78% töötajaist arvab, et Politsei- ja Piirivalveametis on hea või pigem hea töötada. Keskmisest enam peavad PPAs töötamist heaks alla 5aastase staažiga töötajad ehk need inimesed, kes pole varem politseis, piirivalves või kodakondsus- ja migratsiooniametis töötanud. Samuti hindavad PPAs töö-tamist kõrgemalt juhid, avalikud tee-nistujad ja administratsiooni töötajad. Negatiivsemaks peavad aga PPAs töö-tamist sagedamini 16–20aastase staa-žiga töötajad, eriteenistujad, arendus-osakonna ning lennusalga töötajad.

Kolmandik vastajaist põhjendas

FOOKUS

7

INFO

GR

AA

FIK

UD

: MA

RE

T M

ÜÜ

R

oma arvamust. Positiivseimaks pee-takse PPAs töötamise puhul riigiette-võtte eeliseid (sotsiaalsed garantiid, kindel palk, stabiilsus, sportimisvõi-malused jmt). Samuti oldi rahul ru-tiinivaba, huvitava ja arendava tööga ning heade kolleegide ja meeskonna-ga (7%). Negatiivse poole pealt toodi kõige enam esile pidevaid muutusi ja reforme, mis tekitavad ebakindlust ning stressi (9%).

PPAd peab turvalisuse loojaks ena-mik töötajatest (87%). Paari aastaga on oluliselt tõusnud aga kogukonna-kesksuse väärtustamine. Kui 2011. aastal möönis veidi üle poole tööta-jaist, et PPA on kogukonnakeskne organisatsioon, siis praegu on 78% töötajate arvates PPA usaldusväärne partner kogukonnale. Samal ajal ar-vab 44% vastajaist ka, et PPA on ini-meste karistaja. Sellel seisukohal on sagedamini Ida prefektuuri töötajad.

Saamaks teada, kuidas töötajad Politsei- ja Piirivalveametit tajuvad, palusime neil valida vastandlike sõ-napaaride vahel. PPA kui organisat-sioon on töötajate hinnangul viimase aasta jooksul muutunud ennekõike mitmekesisemaks ja professionaalse-maks. Võrreldes tulemusi 2011. aasta

uuringu tulemustega ilmnes, et viie sõnapaari puhul on kuvand muutu-nud negatiivsest positiivseks: töötajate hinnangul on PPA muutunud aegla-sest kiireks, suletust avatuks, ebasõb-ralikust sõbralikuks, kättesaamatust kättesaadavaks ning eemaletõukavast ligitõmbavaks (joonis 1).

Kuvandi muutus näitab, et Politsei- ja Piirivalveamet on viie aasta jooksul tulnud organisatsioonina inimesele lähemale ja saanud rohkem omaks. Sellest annab tunnistust ka asjaolu, et teadlikkus PPA väärtustest on praegu-seks tõusnud samale tasemele teadlik-kusega prefektuuri/osakonna väärtus-test (joonis 2). Kui 2011. aastal teati kõige enam oma vahetu üksuse väär-tusi, millele järgnes teadlikkus prefek-tuuri/osakonna ja seejärel PPA väär-tustest, siis nüüdseks on kaks viimast jõudnud samale tasemele.

Tervikuna peavad end sagedamini erinevate tasandite väärtustega rohkem kursis olevaks kuni 5aastase staažiga töötajad ehk inimesed, kes on töötanud ainult Politsei- ja Piirivalveametis, ning juhid ja administratsiooni töötajad. Kursis ei ole aga ennekõike 16–20aas-tase staažiga töötajad, eriteenistujad ning arendusosakonna töötajad.

Mida näitab ra hulolu-uuring?2011. aastal2015. aastal

Organisatsiooni kuvandimuutus

-60-40-20 0 20 40

Keeruline

Killustatud

Kauge,võõras

Ebavõrdne

Eemale-tõukav

Kätte-saamatu

Ebasõbralik

Suletud

Aeglane

Ebaprofes-sionaalne

Üksluine Mitme-kesine

Professio-naalne

Kiire

Avatud

Sõbralik

Kätte-saadav

Ligitõmbav

Võrdne

Lähedane,oma

Ühtne

Lihtne

28

-24

-10

-8

-6

-19

-27

-32

-35

-56

38

32

20

19

14

11

2

-8

-9

-18

-31

FOOKUS

8

FOOKUS

Rahulolu sisekliima ja juhtimisega

Vaadates töötajate hinnanguid siseklii-male ja juhtimisele, ilmneb, et tööta-jad on endiselt rahul oma üksuse si-sekliima ning otsese ülemusega. Need näitajad pole võrreldes 2011. aastaga oluliselt muutunud. Rahulolematus paistab aga silma, kui vaadata töötaja-te hinnanguid PPA üldisele sisekliimale ja juhtimisele.

Kõige enam hindavad vastajad häid suhteid kaastöötajatega (96%) ning oma üksuse sisekliimat peavad nad mõnusaks ja töötamist soodusta-vaks (71%). Need näitajad olid kõr-ged ka möödunud korral (joonis 3). Võrreldes 2011. aastaga on parane-nud hinnangud kogu PPA sisekliimale ning võib öelda, et töötajad tunnevad end nüüdisajal veidi rohkem PPA kol-lektiivi täisväärtusliku liikmena. Kui PPA loomise järel tundis üksnes viien-dik töötajatest, et kogu PPA sisekliima innustab töötama ja on motiveeriv, siis praegu arvas nii kolmandik töö-tajatest. PPA täisväärtusliku liikmena tundsid end 2011. aastal ligi pooled, nüüd aga juba 63%.

Töökollektiivi sisekliimat peavad tervikuna positiivsemaks kuni 5aas-tase staažiga töötajad, juhid, avalikud teenistujad ja administratsiooni ning Põlva ja Narva politseijaoskonna töö-tajad. Negatiivsemalt on häälestunud pikema kui 16aastase staažiga tööta-jad, spetsialistid ja eriteenistujad, all-üksustest Lõuna prefektuuri piirvalve-büroo ning Viljandi, Jõgeva ja Rakvere politseijaoskonna töötajad.

Nagu 2011. aastal usaldab ka nüüd enamik töötajaid oma otsest ülemust ning arvab, et nad võivad üle-muse poole pöörduda, kui neil on töö-probleeme. Kuigi tippjuhtkonda hin-natakse endiselt madalamalt kui otsest ülemust ja prefektuuri/osakonna juhti, on needki hinnangud 2011. aastaga võrreldes paranenud (joonis 4).

Üldise juhtimise suhtes on posi-tiivsemalt häälestatud juhid, avalikud teenistujad, administratsiooni tööta-jad, Põlva, Narva ja Kuressaare polit-seijaoskonna töötajad, samuti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo ning Lõu-na ja Ida prefektuuri kriminaalbüroo töötajad. Kriitilisemad üldise juhtimise suhtes on aga eriteenistujad, arendus-osakonna, teabehaldus- ja menetlus-

2011. aastal n=14732015. aastal n=2013

Rahulolu sisekliimaga

Kogu PPA sisekliima ontööle innustav ja motiveeriv 20

34

Saan piisavalt väljendadaoma arvamust organisatsioonis

toimuva kohta 3949

Tunnetan, et olenorganisatsioonile oluline

58

Probleemseid olukordilahendatakse rahumeelselt 53

61

Tunnetan ennast täna PPAkollektiivi täisväärtusliku

liikmena 4963

Meie üksuse sisekliima onmõnus ja töötamist soodustav 69

71

Minu suhtedkaastöötajatega on head 95

96

–

Rahulolu juhtimisega2015. aastal2011. aastal

n=1473 n=2013

PPA juhtimine on läinudviimase aasta jooksul paremaks 23

40

PPA praegune struktuursoodustab efektiivset

juhtimist ja otsustamist 2740

Tippjuhtkond on töötajategasuheldes avatud 35

47

Tippjuhtkond annaborganisatsiooni eesmärkidest

hea arusaama 3747

Ma usaldan PPA tippjuhtkonda37

53

Mul on arusaam koguorganisatsiooni eesmärkidest

ja sihtidest 5567

Minu prefektuuris/osakonnasinformeeritakse töötajaid

otsustest, mis neid puudutavad 6768

Minu vahetu üksuse juhtinformeerib töötajaid otsustest,

mis neid puudutavad 8380

Ma usaldan oma otsest ülemust8181

Ma võin oma ülemuse poolepöörduda, kui mul on tööga

probleeme 8688

Teadlikkus PPA väärtustest2011. aastal n=14732015. aastal n=2013

Tean, mida PPA-sväärtustatakse

52

6761

Tean, mida minuprefektuuris/osakonnas

väärtustatakse

67

81

Tean, mida minu vahetusstruktuuriüksuses

väärtustatakse

78

9

FOOKUS

osakonna, Jõgeva, Viljandi, Võru ja Rakvere politseijaoskonna töötajad, samuti Lõuna ja Ida prefektuuri piiri-valvebüroo töötajad.

Informeeritus ja siseveeb

Töötajail paluti hinnata enda infor-meeritust erinevatel teemadel. Võib öelda, et valdavalt teavad töötajad PPA prioriteete (65%), koondamiste põhjusi (57%) ja enda edutamise või-malusi (49%). Teadlikkus jääb kasina-maks aga teenuspõhise juhtimise taga-maade (34% teab) ja PPA eelarveliste võimaluste (30% teab) suhtes.

Uuringus võis vabas vormis kirju-tada, mis informatsioonist töötajad kõige enam puudust tunnevad. Seda võimalust kasutas ainult 19% vasta-jaist, samas kui 2011. aastal oli vastav näitaja lausa 64%. See annab tunnis-tust, et teabe kättesaadavus on paari aastaga paranenud ning üldiselt on töötajail tööks vajalik info olemas.

Konkreetsetest teemadest soovi-takse enim teada, kuidas kujunevad juhtimisotsused, ning vajatakse nen-de selgitusi ja põhjendusi. Nii arvas kolm protsenti töötajaskonnast. Kaks protsenti soovib rohkem teada tule-vikuplaanidest ja muudatuste lõpp-eesmärkidest ning igapäevase tööga seonduvast. Konkreetsete teemade kõrval nimetati ka info esitamise laa-di. Kaks protsenti vastajatest soovib, et info oleks aus, tõene ja selge ning

„Tähtis pole ainult tulemus, vaid ka protsess, kuidas selleni jõuda. Seegi peab tore olema. Kui protsess on õnnelik, tuleb lõpptulemusi ise-enesest.“

Nii rääkis meediaekspert Raul Rebane PPA kõneisikute tänuüritusel. Kui rahul-olevana tunnevad end meie organisat-siooni töötajad praegu ja kuidas saavu-tada eesmärke rõõmsate inimestega, arutas juhtkond märtsikuu viimastel päe-vadel Pühajärvel.

Kuigi hinnangud organisatsiooni juhti-misele ja sisekliimale on võrreldes 2011. aastaga paranenud, ei ole need peadi-rektor Elmar Vaheri arvates kaugeltki veel sellised, millega võiks rahul olla. „Iga juht sai tagasisidet, mis on tema juhitavas ük-suses hästi ja mis kehvasti. Nüüd on meist

igaühe ülesanne mõelda, kuidas saab pa-remini,“ selgitas Vaher. Kuigi tegevused võivad olla üksuste kaupa erinevad, on nende keskmes inimene. Kindlasti tuleb senisest enam tähelepanu pöörata ini-mestele – nende ärakuulamisele ja posi-tiivse märkamisele. Infokoosolekute kõrval on vaja leida koht ka mõttevahetusteks, kus on aega töötajaid kuulata ning neid seeläbi otsuste tegemisse kaasata. Juhid tunnistasid, et nad oskavad küll üsna häs-ti näha probleeme, kuid samal ajal jäävad positiivsed asjad märkamata. Nad mõist-sid, et tegelikkuses see väsitab ja mõjub kehvasti tööõhkkonnale, ning lubasid oma suhtumist muuta.

Rahulolu-uuringust ilmnes selgelt, et töötajatel puudub selge arusaam muuda-tuste ja eesmärkide tagamaadest. Näiteks on teenuspõhine juhtimine väljend, mida

kõik küll teavad, kuid päriselt ei saada aru, miks seda vaja on ja mis see ikkagi on. Tihti ei saa ka juhid ise lõpuni aru, kuid üksnes nemad saavad olla eestvedajad. Just juhid on need, kes peavad suutma ka keeruliste ja mitmetahuliste otsuste tagamaid selgita-da lihtsalt ning arusaadavalt. Samamoodi tuleb läbi mõelda, kuidas haakuvad tee-mad organisatsiooni erinevate tasandite-ga, ning vajaduse korral rääkida korduvalt ja korduvalt, et tekiks ühine arusaam.

Uuringu aruanne annab meile koond-pildi organisatsioonist, kuid nüüd on tarvis igal prefektuuril ja osakonnal analüüsida tulemusi oma meeskonnaga oma üksuse vaates. Elmar Vaheri sõnul tuleb igal juhil oma meeskonnaga panna paika need te-gevused, mis aitavad informeeritust ja ük-suse sisekliimat parandada. „Omalt poolt võtan eesmärgiks käia regulaarselt maa-kondades, kuulata ja vastata küsimustele. Lähema aasta jooksul käin läbi kõik jaos-konnad ning kordonid,“ lubas ta.

Kuidas saab paremini?

objektiivselt selgitav, mitte ilustatud ega vasturääkiv.

Peagu kogu PPA töötajaskond (97–99%) saab infot ennekõike kol-leegidelt, otseselt juhilt ja siseveebist, kusjuures peagu kõik loevad uudiseid, otsivad kontakte ja töömaterjale sise-veebist. Enamiku töötajate arvates on siseveebi lihtne kasutada (90%) ning nad on valdavalt rahul uudiste teema-de valikuga (81%).

Uudiste teemade valikuga on ra-hulolevamad kuni 5aastase staažiga töötajad, administratsiooni ning Kesk-linna, Põlva, Valga, Viljandi, Narva ja Kuressaare politseijaoskonna tööta-jad. Keerukaks peavad siseveebi ka-sutamist keskmisest sagedamini Lääne prefektuuri, arendusosakonna ning administratsiooni töötajad.

Uudiste teemade valikule hinnangu andnutel paluti oma arvamust põhjen-dada ja seda tegi viiendik vastajaist. Positiivsetest kommentaaridest olid esi-plaanil uudiste informatiivsus ja ajako-hasus ning nimetati muid positiivseid märksõnu: huvitav, asjalik. Negatiivse-te märksõnadena toodi peamiselt esile, et uudised on liiga igavad, kuivad ja poliitiliselt korrektsed. Seejuures tehti hulganisti ettepanekuid, mida soovi-takse siseveebis enam lugeda. Näiteks soovitakse rohkem arvamusartikleid ja reatöötajate tegevuse kajastamist.

Kui uudiste informatiivsust, ajako-hasust ja positiivseid märksõnu rõhu-tasid keskmisest sagedamini juhid ning

erinevaid ettepanekuid arendusosakon-na töötajad, siis negatiivseid märksõnu tõstsid teistest enam esile teabehaldus- ja menetlusosakonna töötajad.

Siseveebi uudiseid soovis oma nuti-seadmest lugeda kolmandik töötajaist, kusjuures soov on seda tõenäolisem, mida noorem on töötaja. Teistest veidi enam tahavad siseveebi nutiseadmesse ka juhid ja Ida prefektuuri töötajad. Et 2011. aastaga võrreldes on Facebooki kasutajate osakaal kahekordistunud ning kaks kolmandikku töötajatest peab oluliseks PPA sotsiaalmeedia kanali olemasolu, tuleks ilmselt juba praegu mõelda uudsete tehniliste la-henduste peale.

Kuigi kõik hinnangud PPA juhtkon-nale ja nende tegevusele on võrreldes 2011. aastaga paranenud, ei ole need veel kindlasti mitte sellised, millega võiks rahul olla. Üks lahendusi on juh-timisotsuste ja muudatuste põhjalikum avamine ning viiside leidmine, kuidas jõuda iga inimeseni (vt kõrvallugu). Teiselt poolt näitavad aga sisekommu-nikatsiooni uuringu tulemused, et orga-nisatsioonis toimuva ja juhtimisotsuste kohta info saamisel on väga suur roll siseveebil. Sestap võiks siseveebi uudis-voo arendamine ja töötajatele muga-vamaks muutmine käia käsikäes ühis-konna ja tehnoloogia arenguga ning ennetada suurt nõudlust saada tööalast infot näiteks enda nutiseadmest.

Annika Tuulemäekommunikatsioonibüroo

10

FOOKUS

Väga kõrge Pigem kõrge Keskmine Pigem väike Väga väike

Politsei- ja Piirivalveametikeskmine töötaja*

Politsei- ja Piirivalveametikeskmine juht

4%12%

23%35%

26%

6%

19%

27% 24%

24%

11%

33%

24%

23%

9%

5%9%

25%

31%

31%

8%

25%

35%

22%

9%

14%

20%

29%

22%

16%

JuhtTöötaja

*Üldised näitajad, kus on kokku võetud 4–10 erinevat ankeedi küsimust

Üldine teadlikkus PPAeesmärkidest

Rahulolu igapäevasetöökorraldusega

Üldine rahulolujuhtimisega

Üldine rahulolutippjuhtkonnaga

Üldine rahulolusisekliimaga

PPA üritusteoluliseks pidamine

11%

20%

30%24%

15%

9%

29%

32%

18%

13%

22%

40%19%

16%

3%

4%

9%

16%

28% 27%

20%

12%

33%39%

12%

23%

28% 26%

15%

9%Üldine rahulolu

tippjuhtkonnagaÜldine teadlikkusPPA eesmärkidest

Rahulolu igapäevasetöökorraldusega

PPA üritusteoluliseks pidamine

Üldine rahulolusisekliimaga

Üldine rahulolujuhtimisega

27%

10%

36%

14%

38%

22%

53%

29%

49%

31%

67%

41%

Arendusosakonna töötaja

• on kriitilisem ja rahulolematum peagu iga teemaga• ei ole kursis PPA väärtuste ega muudatuste põhjustega• samas leiab, et PPA juhtimine on läinud paremaks• teab PPA prioriteete ja karjäärivõimalusi

Teabehaldus- ja menetlusosakonnatöötaja

• on üldiselt rahul üksuse siseklii-ma ja tööülesannete selgusega, kuid rahulolematu töökorralduse-ga• on väga kriitiline tippjuhtkonna suhtes, kuid hindab kõrgelt otsest ülemust• toob muudatustest esile rahulolematuse kasvu• teab PPA prioriteete, kuid näeb probleeme andmebaasides ja nende nüüdisajastamises

Administratsioonitöötaja

• on rahulolevam iga teemaga• on keskmisest informeeritum, teab väärtusi ja muudatuste põhjusi• hinnangud on üksnes väite „minu vahetu üksuse juht informeerib töötajaid puudu-tavast“ puhul keskmisest kehve-mad

Põhja prefektuuri töötaja

• sarnaneb keskmise töötajaga• peab sisekliimat heaks• pooldab igapäevast töökorraldust• teab üsna hästi muudatuste põhjusi• saab infot juhtkonna koosolekute kokkuvõtetest• tagasisidet saab ka siseveebist

Ida prefektuuri töötaja

• PPA juhtimine on läinud paremaks; üksused on võrdsed, kedagi ei eelistata• probleemseid olukordi lahendatakse rahumeelselt• on hästi informeeritud; saab infot ka infostendilt, kuid soovib siseveebi lugeda nutiseadmest• peab PPA-d inimeste karistajaks• Narva töötaja on kõige rahulolevam

Lõuna prefektuuri töötaja

• on tippjuhtkonna suhtes pigem kriitiline, kuid leiab, et tippjuhtkond on avatud• saab piisavalt tagasisidet töö kohta ja usaldab otsest ülemust• ei tea kuigi hästi muudatuste tegemise põhjusi, eriti Viljandi, Võru ja piirivalvebüroo töötaja• Põlva töötaja on informeeritum, rahul töökorral-duse ja sisekliimaga• Viljandi, Jõgeva ja piirivalvebüroo töötaja on vähem informeeritud, sisekliima on kehv• saab infot ka ajakirjandusest

Lääne prefektuuri töötaja

• teab elluviidud muudatuste põhjusi• hindab jaoskonna sisekliimat heaks, kuid toob esile stressirohkuse ja pingelisuse• igapäevane töökorraldus on kehv, eriti Haapsalus ja Kärdlas• saab infot juhtkonna koosolekute kokkuvõtetest, tagasisidet arenguvestlustelt ja kodanikelt• peab oluliseks PPA sotsiaalmeedia kanalit, spordipäevi ning konverentse

11

FOOKUS

Väga kõrge Pigem kõrge Keskmine Pigem väike Väga väike

Politsei- ja Piirivalveametikeskmine töötaja*

Politsei- ja Piirivalveametikeskmine juht

4%12%

23%35%

26%

6%

19%

27% 24%

24%

11%

33%

24%

23%

9%

5%9%

25%

31%

31%

8%

25%

35%

22%

9%

14%

20%

29%

22%

16%

JuhtTöötaja

*Üldised näitajad, kus on kokku võetud 4–10 erinevat ankeedi küsimust

Üldine teadlikkus PPAeesmärkidest

Rahulolu igapäevasetöökorraldusega

Üldine rahulolujuhtimisega

Üldine rahulolutippjuhtkonnaga

Üldine rahulolusisekliimaga

PPA üritusteoluliseks pidamine

11%

20%

30%24%

15%

9%

29%

32%

18%

13%

22%

40%19%

16%

3%

4%

9%

16%

28% 27%

20%

12%

33%39%

12%

23%

28% 26%

15%

9%Üldine rahulolu

tippjuhtkonnagaÜldine teadlikkusPPA eesmärkidest

Rahulolu igapäevasetöökorraldusega

PPA üritusteoluliseks pidamine

Üldine rahulolusisekliimaga

Üldine rahulolujuhtimisega

27%

10%

36%

14%

38%

22%

53%

29%

49%

31%

67%

41%

Arendusosakonna töötaja

• on kriitilisem ja rahulolematum peagu iga teemaga• ei ole kursis PPA väärtuste ega muudatuste põhjustega• samas leiab, et PPA juhtimine on läinud paremaks• teab PPA prioriteete ja karjäärivõimalusi

Teabehaldus- ja menetlusosakonnatöötaja

• on üldiselt rahul üksuse siseklii-ma ja tööülesannete selgusega, kuid rahulolematu töökorralduse-ga• on väga kriitiline tippjuhtkonna suhtes, kuid hindab kõrgelt otsest ülemust• toob muudatustest esile rahulolematuse kasvu• teab PPA prioriteete, kuid näeb probleeme andmebaasides ja nende nüüdisajastamises

Administratsioonitöötaja

• on rahulolevam iga teemaga• on keskmisest informeeritum, teab väärtusi ja muudatuste põhjusi• hinnangud on üksnes väite „minu vahetu üksuse juht informeerib töötajaid puudu-tavast“ puhul keskmisest kehve-mad

Põhja prefektuuri töötaja

• sarnaneb keskmise töötajaga• peab sisekliimat heaks• pooldab igapäevast töökorraldust• teab üsna hästi muudatuste põhjusi• saab infot juhtkonna koosolekute kokkuvõtetest• tagasisidet saab ka siseveebist

Ida prefektuuri töötaja

• PPA juhtimine on läinud paremaks; üksused on võrdsed, kedagi ei eelistata• probleemseid olukordi lahendatakse rahumeelselt• on hästi informeeritud; saab infot ka infostendilt, kuid soovib siseveebi lugeda nutiseadmest• peab PPA-d inimeste karistajaks• Narva töötaja on kõige rahulolevam

Lõuna prefektuuri töötaja

• on tippjuhtkonna suhtes pigem kriitiline, kuid leiab, et tippjuhtkond on avatud• saab piisavalt tagasisidet töö kohta ja usaldab otsest ülemust• ei tea kuigi hästi muudatuste tegemise põhjusi, eriti Viljandi, Võru ja piirivalvebüroo töötaja• Põlva töötaja on informeeritum, rahul töökorral-duse ja sisekliimaga• Viljandi, Jõgeva ja piirivalvebüroo töötaja on vähem informeeritud, sisekliima on kehv• saab infot ka ajakirjandusest

Lääne prefektuuri töötaja

• teab elluviidud muudatuste põhjusi• hindab jaoskonna sisekliimat heaks, kuid toob esile stressirohkuse ja pingelisuse• igapäevane töökorraldus on kehv, eriti Haapsalus ja Kärdlas• saab infot juhtkonna koosolekute kokkuvõtetest, tagasisidet arenguvestlustelt ja kodanikelt• peab oluliseks PPA sotsiaalmeedia kanalit, spordipäevi ning konverentse

Inimesed ise on olulisedPõlva politseijaoskond paistis teiste hulgast välja sellega, et sealsed töötajad on igas valdkon-nas rahulolevamad. Radar uuris jaoskonna juhi Helmer Halliku käest, mida ta on selleks teinud, et tema töötajad ennast hästi tunnevad.

„Ega siin võluretsepti ole – inimene ise on oluline. Räägin oma inimestega hästi palju, siiralt ja igapäevaselt. Seda teevad ka minu alluvuses olevad juhid. Saame igal hommikul suure seltskon-naga kokku ja räägime igapäevastest asjadest – rõõmudest ning muredest. Alguses läks see küll vaevaliselt, kuid praegu inimesed räägivad.

Ma usun oma töötajatesse. Igal ini-mesel tuleb üks või teine asi paremini välja, kuid ma tean, et kõik tulevad tööle selleks, et teisi inimesi aidata. Iga inimese töö on tähtis ning igaüks teab, mida neilt oodatakse. Kõik ametid on olulised, sest ainult nii moodustame meeskonna ja hästi toimiv meeskond on edu alus.

Pean tähtsaks, et minu töötajad oleksid valmis teisi inimesi abistama. Selleks pean ka ise midagi tegema. Näiteks astusin ühel päeval Põlva kaubamaja lähedal inimese juurde ning uurisin, kui turvaliselt ta end tun-neb ja kas tal on ehk mingeid prob-leeme, mis häirivad. Alguses inimene küll kohmetus, aga lõpuks vaatas mulle otsa ja hakkas rääkima, et tema maja nurgale kogunevad poistekam-bad. Kuulasin ta ära ja usun, et see on suur asi. Praegu tunnevad inimesed politseinikke nähes pigem hirmu, kuid soovin, et nad hakkaksid mõtlema: „Näe, minu abistajad on seal!“ Plaanin hakata koos oma töötajate-ga inimestega rohkem suhtlema. Usun, et see loob turvalisust, kui politseinik selge ja kõlava häälega tunneb päriselt huvi.“

Helmer HallikPõlva politsei-

jaoskonna juht

hakata koos oma töötajate-ga inimestega rohkem suhtlema. Usun, et see loob turvalisust, kui politseinik selge ja kõlava häälega tunneb päriselt huvi.“

Helmer HallikPõlva politsei-

jaoskonna juht

MEEDIA

12

1974. aastal leiutas Ungari arhitekt Erno Rubik värvilise kuubiku, millest kujunes ülimenukas nuputamismäng. Meediasuhtlus PPAs on omamoodi Rubiku kuubiku lahendamine – kui pöörad ühte rida, muutub olukord ka teisel küljel. Ning kui süsteemile pihta ei saa, siis võib lõputult keerutada ja mõnikord juhuslikult ka ühe või kaks värvikülge kokku panna, ent terviklik-kuseni jõuab siiski ainult see, kes saab päriselt aru, milleks käike tehakse.

FOT

O: R

EE

LIK

A R

IIM

AN

D

PPA meediasuhtlus:

Politsei suhtleb inimestega väga edukalt ka ilma meediata. Meie kliendikontaktide arv on mee-

letu – sajad tuhanded inimesed tee-nindustes, väljakutsetel, piiriületusel, liiklusjärelevalves, uurimistes, koos-töövõrgustikes või igapäevases avali-ku korra tagamises. Sellele vaatamata

äraspidine lugu poisist, kes hüüdis „Hunt!“

on rahuoluküsitluse kohaselt vahetu ja isiklik kogemus PPAga suhtlemisel üksnes kolmandikul inimestest. Ometi on kõigil politsei kohta oma arvamus, mis põhineb teiste vahendatud infol, sealhulgas lehes, televiisoris ja raadios olnud uudistel. Avaliku kommunikat-siooni Rubiku kuubikut on vaja sel-

leks, et anda PPA-le võimalus olla ka meedias see, kes ta päriselt on – heade inimeste huvitav kooslus, kes teenib Eesti rahvast.

Avaliku suhtluse teeb lihtsamaks asjaolu, et meedia huvi PPA vastu on äärmiselt suur. Ilmselt oleme üks vä-heseid organisatsioone, kes ei pea n-ö

"

13

MEEDIA

pildis olemiseks eriti palju vaeva nä-gema. Küll peame vaeva nägema, et olla pildis nutikalt ja mõjusalt. Pidev tähelepanu soodustab olukorda, kus isegi 150 000 „Aktuaalse kaame-ra“ vaatajat ei motiveeri end kokku võtma ning oma sõnumi levitami-se asemel on tulemuseks uudistes „hängimine“. Ehk ütleme küll ära, mis juhtus, aga ei lisa esmasele in-fole väärtust ega selgita, miks see võiks inimestele tähtis olla.

Tõsi, suur osa ajakirjanike küsimustest ongi sarjast „Mis

juhtus?“. Selleks pakub sood-sat kasvupinda online-meedia,

kus traditsiooniline avalik huvi teinekord avaliku uu-dishimu ees taanduma ki-pub. Seda uudishimu võib

põlata, kuid selles peitub ka võimalus rääkida oma sõnu-miga kaasa inimesi huvitaval

teemal. Olla infoajastul inimeste huviorbiidis on luksus, mille eest

enamik organisatsioone peab väga palju maksma.

Sõnaga loodud turvalisus

Pressiesindaja peamine ülesanne on ai-data politseinikul luua sõna jõuga tur-valisust ja usaldust. Aidata igal orga-nisatsiooni esindajal leida sõnad, mis hoiaksid ära süütegusid või õnnetusi või selgitaksid, miks, mida ja kuidas politsei teeb.

PPA kommunikatsiooni vunda-ment on tugevalt lihtne ja lihtsalt tugev. Kuna usalduse loomise ja hoidmise eeldus on ausus, on ka kom-munikatsioonis kõige aluseks see, et me ei valeta ega levita väärinformat-siooni. Tähtsuselt järgmine toetus-punkt on turvalisus – see, mida ütleme, peab olema suunatud inimeste elude ja vara säästmisele ning süütegude ärahoidmisele. Kolmas põhimõte on turvatunde loomine ehk siis inimeste kindlustunde tugevdamine selgitamise ja tähenduse andmise kaudu.

Põhitõed on kõige alus. Kommu-nikatsiooni meistriklass peitub aga selles, kuidas päriselt panna inimesed kuulama, aru saama ja oma käitumist ka muutma. Selleks on vaja tugevat motivatsiooni, sestap peab meie sõ-num olema märgatav ja arusaadav ning minema päriselt korda.

Hea uudis on, et politseinik läheb

Eesti inimestele korda ja teda kuu-latakse – kaheksa inimest kümnest usaldab PPAd. Oma sõnumit sättides peaksime alati mõtlema, kes on meie jaoks näiteks uudistesaate vaatajate seast kõige olulisem rühm, ja püüdma just seda seltskonda kõnetada. Sageli räägime aga universaalsete sõnumite-ga universaalsele auditooriumile ning kommentaar, kus „politsei taunib enda ja teiste ohustamist“, on oma mõttelt täiesti õige, kuid inimeste mõjutamisel paraku suure tõenäosusega luhtunud.

Meil on kõik võimalused olla hu-vitav – ägedad mehed ja naised, põne-vad uurimised, avalikkust vapustavad juhtumid, helikopterid, Assar Paulu-sed, relvad, koerad, ekspertteadmised. Politsei põnevusmonopol paneb meid teiste organisatsioonide ees eelisseisu, kuid tähendab ka suuremat vastutust meile usaldatud infoga ümberkäimi-sel. Omad piirid seavad isikuandmete kaitse seadus ja kriminaalmenetlu-se seadustik, ent nendest väljapoole jääb hulk olukordi, kus otsuseid tuleb langetada pelgalt sisemise moraalse kompassi alusel. Mahlakas lugu sek-suaalvägivallast või endalt elu võtnu viimastest minutitest teeniks kindlasti rohkelt tähelepanu, kuid kas säärast infot jagav organisatsioon oleks polit-sei, kelle poole inimesed abi saamiseks pöörduda tahavad. Ka kasulik info võib kellelegi haiget teha.

Eeluurimisasutused peavad oma tööst rääkides alati silmas pidama kriminaalmenetluse huvi, mis üle-tab enamasti avalikku huvi ning alati avalikku uudishimu. Uurimise käigus

väljaselgitatut võib avalikustada ainult prokuröri loal. See nõuab juhtumitega seotud politseitööst rääkides täpsust ja leidlikkust. Kui Paides põleb lühikesel perioodil maani maha kaks sõiduau-tot, siis võib lihtsama vastupanu teed minnes avalikult öelda, et kriminaal-menetluse huvides me juhtunust ei räägi. Ometi oleks võimalik öelda, et niisugused juhtumid on ebatavalised, politsei kogub mõlema juhtumi kohta infot, ühe versioonina kontrollitakse ka seda, kas sündmused on omavahel seotud, kõik, kellel on infot juhtunu kohta, võtku ühendust. Sõnu, mis jää-vad väljapoole kriminaalmenetlust, kuid annavad kohalikele inimestele kindluse, et politsei tegutseb, on küllu-ses. Tuleb need lihtsalt üles leida.

Politsei ei saa luua turvalisust üksi, vaid teeb seda inimeste ja organisat-sioonidega koostöös. Viimast ei ole aga üksteise mõistmiseta. See on ka peamine põhjus, miks iga päev natuke-se kaupa ennast ületada ning harjutada avalikku suhtlust, mis on selge ja läheb korda. Ja rääkida ausalt ning arusaa-davalt ka puudujääkidest või vigadest. Kui inimesed ei saa aru, mis ja miks juhtus Lemmerannas, Patarei vanglas või mis toimub majanduskuritegude-ga, siis ei veena neid ka sõnad, mis kriisiolukorras elusid päästaks ning kindlust annaks. Usaldust ja mõistmist tuleb ehitada iga päev nii otsesuhtluses kui ka meedia kaudu. Ehk siis äraspi-dine lugu poisist, kes hüüdis „Hunt!“.

Tuuli Härsonkommunikatsioonibüroo juhataja

PPA meediasuhtlus:

FOT

O: S

CAN

PIX

Pressi -konverents pärast Viljandi koolitulistamist

14

PERSOON

Kas intervjuu andmiseks piisab, et olen kaine ja kohal, või peaksin millegagi veel arvestama? Miks meedia nii kiuslik on? Kas pressiesindaja ise ei võiks minu asemel intervjuud anda? Ja miks üldse ajakirjanikele alati vastama peab?

Jaanuaris tehtud uuringu kohaselt suhtlevad ajakirjanikud asutus-test kõige sagedamini Politsei- ja

Piirivalveametiga, rohkem kui näi-teks valitsuse või riigikoguga. Kui lu-geda kokku kõik PPA meediakajastu-sed alates põhjalikest telelugudest ning lõpetades üherealiste online-uudistega à la „Türil löödi meest“, ilmub aastas ligi 40 000 PPA-d puudutavat lugu. Printides iga meediakajastuse eraldi lehele, saaksime nelja meetri kõrguse paberivirna.

Mitte kõik, aga siiski küllalt suur osa nendest tuhandetest ja tuhandetest meediakajastustest põhineb ühel või teisel moel meie kommunikatsiooni-büroo vahendatud infol. Faktiinfot, nagu statistika või liiklusõnnetuse as-jaolud, edastavad pressiesindajad oma

Intervjuu

nimel, kuid intervjuu jaoks pöörduvad alati kolleegi poole, kelle igapäevatööd teema käsitleb. Tema sõnal on kaalu. Eriti mõjus on, kui saab usutluse teha otse sündmuskohalt. Kui vormis po-litseinik räägib raske liiklusõnnetuse sündmuskohal pikivahe või helkuri tähtsusest, siis pole see pelgalt interv-juu – see on elude päästmine. Kui tal õnnestub telepildi kaudu oma sõna-dega vaataja südamesse pugeda, võib see ära hoida mõnegi sarnase õnnetuse järgnevatel päevadel.

Miks peab PPA meediaga suhtlema?

Esiteks on meil aruandekohustus ava-likkuse ees. Politsei- ja Piirivalveamet teenib Eesti rahvast. Kuidas teenida

kedagi nii, et sa temaga ei suhtle, ei vasta küsimustele, ei selgita?

Teiseks on kommunikatsioon lahu-tamatu osa turvalisuse loomisest. Ära lase end eksitada sellest, et meedia-suhtlus on PPA-s – nagu riigiasutustes üsna tavapärane – liigitatud tugitee-nuste alla. Kommunikatsioonibüroo kui üksuse kuulumine tugivaldkonda on tõenäoliselt mõistlik. See ei tähen-da, et avalikkusega suhtlemist saaks kuidagi pidada tugitegevuseks. Isik-likus elus sa ju ei mõtle, et söömine, jalutamine ja muru niitmine on päris, aga see, et vahepeal ka teiste inimeste-ga suhtled, midagi toetavat ning kõr-valist? Politseiametnik, kes intervjuud annab, olgu ta uurija, prefekt või pat-rullpolitseinik, ei tegele seda tehes tu-gitegevusega, vaid teeb oma põhitööd.

Kolmas põhjus on võimalustes, ent ka vastutuses, mille paneb meile infor-matsioon, mida me valdame. PPA käsu-tuses on tohutul hulgal inimeste jaoks huvitavat, kasulikku ning vajalikku tea-vet. Kuuldes hommikul raadiost, et ühel teelõigul on liiklus õnnetuse tõttu tuge-valt häiritud, saavad autojuhid valida teise marsruudi. Lugedes kohalikust aja-lehest, et väikelinnas on sagenenud var-gused majadest, kus vargal on õnnestu-nud lahtisest aknast sisse saada, teavad kohalikud elanikud oma vara kaitsmi-seks hoolsamini aknaid sulgeda. Nähes õhtul teleuudistest hoiatust, et liikvel on kelmid, kes vanainimestelt raha välja petavad, saavad noored helistada oma vanavanematele ja neid hoiatada.

Kas meedia on kuri?

Ära usu müüte kallutatud meediast või pahatahtlikest ajakirjanikest. Mee-dia on meie partner, kindlasti pigem

Miks ja kuidas?

FOT

O: N

ELL

I PE

LLO

PERSOONPERSOON

Intervjuu

FOT

O: A

NN

IKA

HA

AS

15

16

INTERVJUU

Kuidas anda head intervjuud?Tubli algus on kindlasti see, kui sinu ees-märk on nii nagu ülal kirjas – hea interv-juu! „Lihtsalt intervjuusid“ on meie ümber piisavalt, eetriaja täidavad need ära, aga midagi kasulikku maailma juurde ei loo. Kõik algab mõtteviisist – kui võtad interv-juud andes eesmärgiks teraselt valvata, et sa midagi valesti või liiga palju ei ütle, siis ei ütle sa tõenäoliselt ka midagi väga asjalikku. Ära mõtle ennast väravavahiks, mõtle hoopis kui mängujuht! Usutlus on sinu võimalus luua turvalisust, turvatunnet ja usaldust, pall on sinu käes.

Valmista end ette, ära mine mütsiga lööma. Mõtle läbi 1–3 põhisõnumit, mida tahad intervjuus kindlasti öelda, ning sõ-nasta need võimalikult lühidalt. Palu pres-siesindajal küsida sinult prooviküsimusi – neile vastamine aitab sul mõtteid sel-gemaks mõelda ning lisab enesekindlust päris intervjuuks.

Teleintervjuu puhul veendu, et näeksid välja korrektne. Kontrolli igaks juhuks, mis jääb intervjuud andes sinu selja taha. Prefekt, kes peab vaataja tä-helepanu nimel võistlema selja taga ole-va suure prügikonteineriga, võib väga mõistlikku juttu ajada, aga üldmulje on ikkagi pentsik. Teleusutluse ajal vaata alati küsija otsa, mitte kaamerasse. Kuna teleuudis kestab vaid paar minutit, ütle oma põhisõnum kindlasti välja – ära jää ootama õiget küsimust, intervjuu saab enne läbi. Õues intervjuud andes riietu ilmale vastavalt. Pintsakuväel lumetui-sus seistes näed välja väga vapper, ent ka piisavalt veider, et su räägitavat mitte väga tõsiselt võtta.

Räägi võimalikult lihtsalt. Proo-vi vältida kantseliiti, erialatermineid ning lühendeid. Sõnum on see, mis kohale jõuab, mitte see, mida ütleja mõtles. Kui eraelus keegi sind valesti mõistab, on see tema viga; kui sinust intervjuus valesti aru saadakse, siis sinu viga, kuna sa ei suutnud end arusaadavaks teha. Avaliku sektori kommunikatsioonis vastutab sõ-numist arusaamise eest sõnumi koostaja, mitte auditoorium.

Hoidu erialaslängist. Moodustised nagu naiskodanik, meesisik, läbipuhu-tamine või krimjoove saaksid aasta ko-ledaima sõna konkursil tõenäoliselt päris kõrge koha. Proovi usutlust andes sää-raseid kolesõnu vältida. Joobes autojuhi tabamise kohta öeldud „kodanik puhkus välja krimjoobe“ on su kolleegidele aru-saadav, kuid teistele paistad pigem tul-nukana.

Ära tänita, mõnita ega ironiseeri. Sa ei taha ju perearstilt kuulda, kuidas ta peab pidevalt tegelema haigete inimeste-ga, kes pole ise oma tervise hoidmiseks midagi teinud. Võib-olla jäid sina alles esi-mest korda haigeks ning ei tunne kuidagi vastutust teiste inimeste eluviiside eest. Politseinik, kes räägib sellest, „kui ma-sendav on, et inimesed ikka veel kiirust ületavad ja normaalselt sõita ei suuda“, vaatajas tõenäoliselt ühtegi sooja tunnet ei tekita.

Kui vastust ei tea, ära karda seda tunnistada. Faktide täpsustamiseks võid küsida ajakirjanikult lisaaega. Ära ütle „ei kommenteeri“, Eestis peetakse seda

halvaks tooniks. Selgita rahulikult, miks sa ei saa sellele küsimusele vastata.

Miks? Keskendu sellele, miks PPA mida-gi teeb. Me ei karista karistamise pärast ega menetle menetlemise pärast. Kiirust ei mõõdeta maanteel mitte selleks, et rikkujaid trahvida, vaid selleks, et liiklust turvalisemaks muuta. Räägi, et miski on ohtlik, mitte et see on keelatud. Kommen-taar „õhkrelvast ei tohi inimesi lasta, sest see võib kaasa tuua menetluse“ ei ole hea ennetussõnum.

Jää ka ründava küsimuse korral rahulikuks ja sõbralikuks. Kui sul peaks kuidagi õnnestuma ajakirjaniku peale vihastuda, ära näita seda välja, eri-ti kui tegu on teleintervjuuga. Vaatajad ei näe hiljem eetris ajakirjanikku (ta on kaad-rist väljas) ega sinu pahameele põhjust – neile vaatab värviteleviisorist vastu tige ametnik, kellele vist ei meeldi inimesed.

Pinguta! See mäng väärib küünlaid. Sa esindad inimeste jaoks intervjuud andes oma üksust, PPA-d ja tegelikult kogu Ees-ti riiki. On sinu teha, kas selles vestluses räägib riik oma inimestega hoolivalt ja sel-gitavalt või on külm ja kauge.

Ole parim versioon iseendast – pere ja sõbrad ju vaatavad, kogu Eesti vaatab.

Martin Luigekommunikatsioonibüroo

Kõik loos toodud näited on pärit sealt, kust näited ikka pärinevad – elust enesest.

sõber kui vastane. Ajakirjanikud on inimesed nagu me kõik, kes teevad oma tööd, üks paremini kui teine, kuid kindlasti mitte pahatahtlikkusest või meelega halvasti. Kriitilise teema kor-ral küsib ajakirjanik ka kriitilisi küsi-musi, mitte seepärast, et tal oleks vilets iseloom, vaid see on tema roll.

George Orwell kirjutas romaanis „1984“ mõtlemapanevalt, et vabadus on vabadus öelda, et kaks pluss kaks on neli. Eesti on ajakirjandusvabadu-selt maailma absoluutses tipus, kõi-gist riikidest esikümnes – meil saab iga inimene soovi korral meedias öelda, et kaks pluss kaks on tõesti neli, mitte 3,5 või 8, sest keegi on nii

otsustanud. See on tõeline väärtus. Kui lisaks mõelda, kui palju uut sisu loob meedia iga päev meie vähem kui miljoni kõnelejaga emakeeles, võib Eesti oma ajakirjanduse üle uhke olla täpselt samamoodi kui oma politsei üle – kuigi mõlemat on nii lihtne kri-tiseerida. Pole ühtki mõistlikku põh-just, miks peaksid Eesti ajakirjanikke kohtlema kuidagi teisiti kui viisakuse, austuse ja sõbralikkusega, mida nad kahtlemata väärivad.

Appi, intervjuu!

Erinevalt paljudest asutustest ei ole PPA kuidagi piiranud oma kõneisikute

ringi. Kui jätta kõrvale üksused, mil-les töötavate inimeste identiteet peab jääma varjatuks, võib iga meie töötaja PPA-d meedias esindada ning anda in-tervjuusid. Mida rohkem politseiamet-nikke oma näo ja nimega meedias esi-neb, seda rohkem usaldust loome.

Intervjuu andmine (nagu iga ava-lik esinemine) on esimestel kordadel kahtlemata hirmutav, kuid mida roh-kem harjutad, seda paremaks muutud. Nagu on Daniel Vaarik „Sõnumisead-ja käsiraamatus“ tabavalt kirjutanud: „Pea meeles, et tõeliselt vaprad ei ole mitte need, kes esinemist ei karda, vaid need, kes esinevad esinemishirmust hoolimata.“

1717

VÕRDLUS

Aasta alguses kolisin ajutiselt tagasi Soome, et asendada seitse kuud Hel-singi politseijaoskonna suhtlusspetsialisti. Loomulikult pakkus mulle kõige rohkem huvi see, kuidas kommunikatsioon Soome politseis toimib ning kas see erineb kuidagi Politsei- ja Piirivalveameti omast.

FOT

OD

: SO

OM

E P

OLI

TSE

I

Põhja prefektuuris koosnes minu töö suuresti operatiivsest suht-lemisest, päringutele vastami-

sest, intervjuude organiseerimisest, teemade pakkumisest ajakirjanikele ja prefektuuri sisekommunikatsioo-nist, lisaks oli ööpäevainfo koostami-ne. Kirsiks tordil oli valves olemine, kui telefon käis minuga 24/7 kaasas jalutuskäikudel, poes ja duši all ning loomulikult rändas ka õhtuti voodisse padja alla.

Suhtlemine Soome moodi

Teadsin enne Helsingisse minekut, et seal operatiivset kommunikatsiooni säärasel kujul tööülesannete hulgas ei ole. Mõtlesin korduvalt, kas uus töö on igav ja rutiinne, kuna Tallinnas jõudsin harjuda üsnagi hektilise iga-päevase rütmiga ning see sobis mul-le igati. Tegelikult läks hoopis teisiti.

Helsingis on minu vastutusel vä-lissuhtlus, sotsiaalmeedia haldamine (Facebook ja Twitter), ürituste korral-damine, politsei trükiste organiseeri-

mine, kampaaniate plaanimine, sisele-he toimetamine (lehe nimi on Tutka ja PPA Radar on meie eeskuju) ning osa-liselt ka sisekommunikatsioon. Peale nimetatu olen politsei üleriigilise suht-luse valmisolekurühma liige ehk olen valmis igal hetkel kriisidele reageerima.

Helsingi politsei suhtluses on meid kolm: kommunikatsioonijuht, kom-munikatsioonireferent ja mina. On üt-lematagi selge, et selle koosseisuga ei jõuaks me olla operatiivselt valves ja

Politseinikud patrullimas

Helsingi kesklinnas

18

VÕRDLUS

vastata operatiivküsimustes meediale, sest ressursse on ilmselgelt liiga vähe.

Juhtimiskeskuse suhtlus Twitteris

Helsingi politseijaoskonnas töötab umbes 1600 inimest, kellest 1300 on politseinikud. Peale kahe Pasilas asu-va politseimaja on jaoskonna inimesi veel Malmis, kus on liiklusturvalisuse keskus. See on üleriigiline keskus, mil-le kaudu hallatakse kõiki liikluskaa-meraid ning kust lähevad teele kõik kiiruseületamise eest tehtavad trahvid. Ratsapolitsei tugikoht on Ruskeasuos, kus on maneež ja treeningukoht ho-bustele. Helsingi politseijaoskonna alla kuuluvad ka erirühm Karhu, po-litseiorkester, paadipolitsei ning veebi-konstaablid.

Politsei operatiivne kommuni-katsioon on peamiselt juhtimiskes-kuse õlul. Seal istub üks valves olev komissar 24/7 ning tema laual on meediatelefon, kuhu ajakirjanikud saavad otse helistada ning küsida in-fot näiteks liiklusõnnetuste kohta. Juhtimiskeskusest läheb teele info-meil, kus on avaldatud 2–3 viimase päeva olulisemad sündmused, millest on natukene kirjutatud. Ööpäevainfo laadi nimekirja kuriteoteadete koh-ta Soome politsei meediale ei saada.

Kõik majast väljaminevad pressi-teated avaldatakse ka Twitteris, sest ajakirjanikud jälgivad politsei kontot Twitteris pidevalt. Suuremate opera-tiivsündmuste korral läheb kommuni-katsioonitiim juhtimiskeskusesse appi ja võtab suhtluse korraldamise üle. Nii toimiti näiteks eelmisel aastal iseseis-vuspäeva ajal, kui kesklinnas märatse-nud jõugud tekitasid politseile rohkelt lisatööd. Juhtimiskeskusest lisati Twit-terisse infot reaalajas ning inimesed ja meedia said selle kaudu sündmuste kulgu pidevalt jälgida. See vähendas meediatelefoni koormust ning telefon helises seetõttu märksa harvemini.

Viimati istusin juhtimiskeskuses ühel teisipäevaõhtul, kui anarhistid avaldasid meelt Ida-Helsingis asu-va maja lammutamise pärast, lõh-kusid aknaid ning loopisid politsei-autosid kividega. Olukord möödus siiski üsna kiiresti. Järgmine juba teada olev aeg, mil juhtimiskesku-sesse tuleb minna, on volbriöö, sest siis on kogu linn täis pidutsevaid üli-õpilasi ning võib oodata rahutusi.

Juhtivuurija vastutab eel-uurimise ja suhtluse eest

Uurimise poolelt juhib eeluurimist ja vastutab ka juhtumi kommunikatsioo-ni eest juhtivuurija. Prokuratuuriga

ei ole meil niisugust suhtluskoostööd nagu PPAs. Mina teen palju koostööd juhtivuurijatega pressiteateid koosta-des ja kirjutades.

Kui Helsingi politseijaoskonnas tööd alustasin, siis vaatasin natuke abitult, kuidas pressiteated justkui ise-enesest politsei veebilehele ilmusid ja kuidas ajakirjanikud leppisid usutlusi politseinikega kokku otse. Mul tek-kis tunne, et osa minu tööst jääb te-gemata. Pärast kolme kuu möödumist ei ole olukord enam nii mustvalge. Ajakirjanikud helistavad aktiivselt ka minule ja juhtivuurijad küsivad mi-

Helsingi patrullpolit-seinikud poseerimas sõbrapäeva pildi jaoks Facebooki ja Twitterisse

19

Helsingi politsei eesmärk on avada politseitööd inimeste jaoks huumoriga ja suhtlus sotsiaal-

meedias on üsna mitteametlikus stiilis.

VÕRDLUS

nult aktiivselt abi pressiteadete, tsitaa-tide ja kommentaaride koostamisel.

Teavitamine toimib niiviisi, et mee-dial on nimekiri inimestest, kellel on õi-gus anda kommentaare politsei ametli-ke esindajatena. Samadel inimestel on õigus saata välja pressiteateid vastava programmi kaudu. Piiratud ringi kom-menteerimise ja postitamise õigusega inimeste abil kontrollitakse seda, et igaüks ei pääseks politsei nimel ava-likkusele kommentaare andma. Suu-rem osa esinemisi läheb meedias siiski hästi ning nende esinemiste pärast ei ole ka kommunikatsiooniasjatundja vaatenurgast põhjust nuriseda. Kuigi üldiselt läheb kõik hästi, tuleb vahel siiski ette ka seda, et mõni kommen-taar paneb pead vangutama, ja tean, et kommentaari võinuks teisiti üles ehi-tada. Üldjuhul läheb aga kõik kenasti.

Kuritegudest väljapoole teatamisel on suurim erinevus Helsingi ja Tal-

linna vahel see, et Soome politsei ei paku konkreetset teemat ainult ühele ajakirjanikule n-ö eksklusiivselt. Kui politseil on meediale anda mõni teema (nt lahendatud kuritegu), siis peavad selle saama kõik ajakirjanikud, see avaldatakse netilehel ning Twitteris. Ajakirjanikud ja meediakanalid on harjunud säärase võrdse kohtlemi-sega. Kui pakkuda teemasid üksnes mõnele konkreetsele väljaandele, te-kitaks see palju pahameelt. Niisiis on teemade konkreetsele väljaandele andmise variant välistatud. Loomu-likult on olukord teine, kui ajakirja-

nik ise uurib mingit teemat põhjali-kumalt, küsib intervjuud ja lisainfot.

Sotsiaalmeedia on suhtluse kaalukas osa

Politsei kasutab palju sotsiaalmeediat. Kõik 11 politseijaoskonda ja polit-seiamet on Facebookis ning Twitteris esindatud oma profiilidega. Lisaks on politseiametist mõni eraldi asjatundja, kes teatavad Twitteris politsei asja-dest oma nimel, kuid politsei ametli-ke esindajatena. Mõni politseijaos-kond on aktiivne ka Instagrammis ja YouTube’is.

Aktiivse sotsiaalmeedia kasutusega tahetakse rahvale lähemale pääseda. Twitteri kaudu tuleb meile palju kü-simusi ning häid seisukohti jagatakse väga usinalt ka edasi. Helsingi politsei eesmärk on avada politseitööd inimes-te jaoks huumoriga ja suhtlus sotsiaal-meedias on üsna mitteametlikus stiilis.

Ülekaalukalt enim on inimes-te tähelepanu pälvinud aga TV-sari „Poliisit”, mis jookseb teleris nüüd-seks juba seitsmendat hooaega. Sel-les sarjas avaneb vaatajaile politsei-patrullide argipäev erinevates Soome piirkondades. Sarjas on naljad ning keelekasutus ametlikust keelest ja stii-list üsna kaugel. Niisuguse stiili ka-sutamine on ennast igati õigustanud.

Erinev organisatsiooni ülesehitus ja vastutus

Kui PPAs juhib kommunikatsiooni büroojuht, siis Soomes on politsei-ametil ning igal politseijaoskonnal eraldi kommunikatsioonijuht. Erine-vad suhtlustiimid teevad igal nädalal koostööd videokoosolekute vormis, kuid organisatsiooniliselt me ei ole sama tiim.

Kommunikatsioonistrateegia koos-tatakse politseiametis ning selles on fikseeritud suhtluse eesmärgid ja mõõ-dikud, mis tulenevad politsei üldistest eesmärkidest. Iga jaoskond otsustab, kuidas strateegiat oma töös kõige pa-remini realiseerida. Üleriigilisi teema-sid proovitakse esile tõsta igas jaos-

konnas, kuid tavaline argipäev erineb jaoskonniti nagu öö ja päev (nt Lapi ja Helsingi politseijaoskonna vahel).

Tapeediks sisserändajate tehtud kuriteod ja Aarnio

Praegu on uudistes pidevalt aktuaal-sed Helsingi endise narkopolitsei juhi Jari Aarnio kohtuasja teemad. Järjena kogu aasta alguse kestnud jälitussead-mete tootja Trevoci ja selle rahastamise küsimustele algab maikuus narkoasja arutamine kohtus, kus Aarniot süü-distatakse rasketes narkokuritegudes. Loomulikult kurnab see kaasus kogu organisatsooni ning seab politsei usu-tavuse ja maine suure küsimärgi alla.

Teine aktuaalne teema meedias on sisserändajate toimepandud rikkumi-sed. Umbes kaks nädalat tagasi Põh-ja-Helsingis aset leidnud viie Somaali päritolu noore toime pandud grupivä-gistamine tõstis sisserändeteemalised arutelud taas päevakorda. Arutelud said hoogu juurde, kui avaldasime Faceboo-kis video vägivaldsest röövist Pasilas tumedanahaliste röövlite leidmiseks.

Sotsiaalmeedia ja inimeste oma foorumid levitavad ühiskonnas lint-šimismeeleolusid ning seal peetavate arutluste tase on väga madal. Kriiti-ka alla on sattunud nii politsei kom-munikatsioon kui ka meedia käitu-mine. Sotsiaalmeedia kihab nii, et möödunud nädalal pidi veebikons-taabel sekkuma ja kirjutama oma lehele kommentaari, milles kutsus inimesi tsiviliseeritult diskuteerima.

Nüüd on õhus küsimused, kas po-litsei saadetavates teadetes võib üle-üldse kahtlustatavate sünnimaad või etnilist päritolu avalikustada. Praeguste regulatsioonide kohaselt võib politsei neid andmeid avaldada, kui otsitakse kahtlustatavaid ja oodatakse inimestelt vihjeid kuriteo kohta. Sama põhimõtet järgitakse meedias, kui avaldatakse ini-meste etnilise kuuluvuse kohta infot. Praegu tundub, et kuidas tahes teemast ka ei teata, paneb mõni osaline seda ikka pahaks.

Päivi Tirkkonenkommunikatsioonibüroo

Juhtimis-keskuse

juht oma töölaua taga

VÄLISPILK

20

Ameerika õiguskaitseorganite viimase aja suuri-mad probleemid on seotud süüdistustega, et USA politsei kasutab oma töös liigset jõudu ning teeb seda eelkõige mustanahaliste inimestega suhel-des. Kahjuks leidsid süüdistused tõestuse USA justiitsministeeriumi hiljutises raportis.

FOT

OD

: SCA

NP

IX

Märtsi alguses kerkisid polit-seiga seotud rassiküsimused taas kõrgendatud tähelepanu

alla, sest USA justiitsministeerium esit-les kaht uurimisraportit, mis kesken-dusid politseivastaste meeleavalduste alguspunktiks oleva Fergusoni linna politsei tööle. Esimene raport rääkis 2014. aasta augustis toimunud Mic-hael Browni tulistamisjuhtumist ning teine raport andis ülevaate Fergusoni õiguskaitseorganite ja kohtusüsteemi uurimise tulemustest.

Uurimisalune koht on umbes 21 000 elanikuga Fergusoni linn Mis-souri osariigis USA Kesk-Lääne osas, mis moodustab koos teiste eeslinnade ning suure keskuse St. Louisiga kok-ku üle 2 miljoni elanikuga linnastunud ala. Tähelepanuväärne on, et kuigi Fergusoni linnas on 67% ehk kaks kolmandikku elanikest mustanahali-

USA politseivalusad küsimused

Rassism ei ole kuhugi kadunud

sed, on linna 54 töötajast koosnevas munitsipaalpolitseis ainult neli musta-nahalist politseinikku.

Esimene raport – politseinik tulistas enesekaitseks

Saatuslik tulistamine leidis aset 9. au-gustil 2014, mil politseiniku kuuli läbi sai surma 18aastane Fergusoni ela-nik Michael Brown. Sellele juhtumile järgnenud meeleavaldused, mis levisid kiiresti Fergusoni väikelinnast kogu Ameerikasse, olid põhjustatud ühest lihtsast faktist: surmavad lasud teinud politseinik Darren Wilson oli valgena-haline ning tulistamise ohver relvasta-mata mustanahaline. Protestijate arva-muse kohaselt oli tegemist ebaõiglase ja rassivihast motiveeritud tulistami-sega ning oodati, et ohvitser Wilson

arreteeritakse ja mõistetakse süüdi rel-vastamata kodaniku tapmises.

Justiitsministeerium avas tulista-mise õigustatuse hindamiseks krimi-naaluurimise ning esitas juhtumist ra-portis oma versiooni, mis kinnitab, et ohvitser Wilson kartis oma elu pärast, kui ta tulistas Michael Browni. Rapor-tis on kirjas, et tõendite ja tunnistaja-te ütluste järgi ei rikkunud politseinik Wilson föderaalseadust ning talle ei saa esitada süüdistust põhjendamatu surmava jõu kasutamises.

Justiitsministeerium ei leidnud tõendeid, nagu oleks Brown käed üles tõstnud ja hüüdnud: „Ära tulista!”, nagu on korduvalt väitnud protestijad, kes kogunemistel Brownile viidates käed üles tõstavad ja hüüavad: „Don’t shoot!”

Teine raport – väärkohtlemine on mitmetasandiline

Hoolimata esimese raporti tulemustest ei ole Fergusoni politsei probleemid kaugeltki möödas, sest justiitsiminis-teeriumi teine raport, mis uuris kogu linna õiguskaitseorganite tegevust, jõudis täiesti vastupidisele tulemuse-le. See maalib politsei tegevusest väga

21

VÄLISPILK

halva pildi ning rassiline diskriminee-rimine on ainult üks probleemidest.

Justiitsministeeriumi uurijad leid-sid tõendeid, et Fergusoni politsei õiguskaitse tavad rikuvad seadust ja õõnestavad kogukonna, eriti musta-nahaliste elanike usaldust. Põhjus on, et Fergusoni linna juhid kasutavad po-litseid linnakassa täitjana ning surves-tavad kvootidega neid järjest rohkem trahve määrama.

Fergusoni linna politsei registreerib enamiku rikkumisi munitsipaalseadus-te alusel, mitte osariigiseaduse alusel, isegi siis, kui analoogsed seadused keh-tivad ka riigi tasandil. Nelja aasta jook-sul kirjutas politsei välja umbes 90 000 trahvi (NB! linnas on 21 000 elanikku) ja kohtukutset linna seaduste rikkumise eest ning on viimase aasta jooksul mää-ranud poole rohkem trahve kui 2010. aastal. Samal ajal kui trahvide arv on järjest kasvanud, on kuritegude hulk linnas jäänud enam-vähem samaks.

Rassilise diskrimineerimise tõen-deid leidub Fergusoni politsei töös igal tasandil. Mustanahalised moodusta-vad 67% Fergusoni elanikkonnast, aga politseinikega on neil kontakte protsentuaalselt palju rohkem. Aastail 2012–2014 Fergusoni liikluses kinni peetud juhtidest olid 85% mustana-halised, trahvi saanutest 90% ja ar-reteeritutest moodustasid lausa 93% mustanahalised. Lisaks sellele on kaks korda tõenäolisem, et politsei otsib läbi mustanahalise juhi auto, samal ajal kui läbiotsimise tulemusena on 26% vähem tõenäoline leida nende autost ebaseaduslikke narkootikume.

Samuti saavad mustanahalised korraga rohkem trahve ühe juhtumi kohta kui valgenahalised. Kaheaastase perioodi jooksul said mustanahalised 73 korral neli või rohkem trahvi kor-raga, valgenahalistele määrati neli või

rohkem trahvi korraga ainult kahel korral.

Näiteks vahistasid politseinikud 2012. aasta suvel mustanahalise mehe, kes istus pärast korvpallimängu park-las oma autos. Politseinikud pöördusid mehe poole, sest tema auto aknad olid tumedamad, kui oli kohaliku seaduse järgi lubatud. Seejärel läks suhtlus kii-resti üle piiri, sest politseinik väitis, et mees on pedofiil, kuigi ühtki tõestust sellele ei olnud. Mehel keelati oma mo-biiltelefoni kasutada ning politseinik käskis tal autost välja astuda, et teda läbi katsuda ja otsida läbi mehe auto. Kui mees sellest keeldus, suunas polit-seinik korduvalt relva mehe pea poo-le ning arreteeris ta. Politseinik esitas mehele kaheksa süüdistust, sealhulgas valeinfo andmise süüdistuse, sest mees esitas oma nimest lühivormi (nt nagu Michaeli nime lühivorm on Mike), ning valeaadressi andmise süüdistuse, sest tema reaalne elukoht erines juhi-loal kirjas olnud endisest elukohast. Samuti esitati mehele korraga nii ae-gunud juhiloa kui ka puuduva juhiloa süüdistus. Mees rääkis justiitsminis-teeriumi uurijaile, et vahistamise tõttu kaotas ta oma töö riigiteenistuses.

Fergusoni politsei rikub pidevalt indiviidide õigust kõnevabadusele, sest politseinikud vahistavad inimesi selle eest, et nad räägivad politseinike-le vastu, salvestavad politsei tegevust ning protestivad seaduslikult nende kallal toime pandud ebaõigluse vastu. Kõik need tegevused on kaitstud USA põhiseaduse esimese muudatusega.

2014. aasta juunis oli kahelapse-line mustanahaline pere pargis aega veetmas ning vanemad lubasid oma väikestel lastel parkimisplatsil põõsas-tes pissida. Politseinik tuli nende juur-de ja ähvardas kirjutada trahvi laste enesepaljastamise eest ning otsustas

politseiregistrist kontrollida, kas isal on maksmata trahve. Kui ema küsis, kas laste nähes on nende isa kinni pi-dada tõesti vaja, pöördus politseinik isa poole ja ütles: „Sa lähed vangi, sest su naine räägib liiga palju.” Nai-ne hakkas toimuvat mobiiltelefoniga lindistama, mille peale politseinik vi-hastus, keelas lindistamise, pani isa autosse ja sõitis minema. Naine sõitis politseiautole järele, lindistades samal ajal. Seejärel peatas sama politseinik naise auto ning arreteeris ka tema liiklusrikkumise eest ja konfiskeeris telefoni. Pärast kautsjoni maksmist ja arestimajast väljasaamist avastas paar, et video oli telefonist kustutatud.

Toodud andmed ja näited on ainult üksikud väljanopped sajaleheküljelisest raportist, mille kokkuvõttes kutsus jus-tiitsministeerium korraldama Ferguso-ni linna juhtimises ning politsei ja koh-tu töös põhjalikke reforme. Raportis on märgitud, et rohkem mustanahalisi poltseinikke ei pruugi tähendada mus-tanahaliste elanike paremat kohtlemist. Selleks on vaja, et linnajuhtide priori-teedid muutuksid ning tulu teenimise asemel nähtaks politsei esmaülesande-na elanikkonna teenimist ja kaitsmist.

Raporti tulemusena lahkus töölt Fergusoni politseiülem Thomas Jack-son ning linna tegevjuht John Shaw, oma kohalt eemaldati linnakohtunik Ronald J. Brockmeyer. Kohalikud ela-nikud koguvad allkirju, et nõuda lin-napea James Knowlesi tagasiastumist, kes seni on keeldunud oma ametit maha panema.

Õigustatult esitavad ameeriklased küsimuse, kas Ferguson on ainus näide või on see tendents, mis on 21. sajan-dil USAs seni jäänud vajaliku tähele-panuta.

Eve TislerWashington D.C-s elav Eesti ajakirjanik

Fergusoni politsei-nikud reageerimas pärast tulistamist

VESTLUSRING

Tuuli Härson: Milline paistab teie jaoks Politsei- ja Piirivalveamet väljastpoolt?

Daniel Vaarik: Amet, mis hoiab või päästab korda oma eluga riskides, peaks tegema midagi väga halba, et mainet teatud tasemest alla saada. Sel-leks peaksid inimeste otsekontaktid politseiga olema pidevalt negatiivsed. Tihtipeale algavad vastuseisud nalja-dest. Eestis ei ole politseinikest ammu

22

Radar uuris ERRi juhatuse liikme Ainar Ruussaare, suhtekorraldaja Daniel Vaariku ning poliitikauuringute keskuse Praxis juhi Annika Uudelepa käest, mis on Politsei- ja Piirivalveameti suurimad võimalused ning vajakajäämised inimeste ja kogukondadega suheldes.

Aga kui ma oleksin

anekdoote kuulda olnud. See on huvi-tav ja hea näitaja. Ainar Ruussaar: Sul on õigus. Kui Venemaa muutis kaks aastat tagasi miilitsa politseiks, siis ei muutunud mainega midagi. Arvan, et üks hea maine põhjus on see, et inimestel on isiklik positiivne kokkupuude politsei-ga. Politsei on viisakas ja viskab nalja. Vaarik: Iga kokkupuude toodab tüki-kese mainest. Oleme ammu jõudnud

üle ajast, kus kommunikatsioon tä-hendas pressiteadete saatmist või asu-tuse pidude pidamist. Tänapäeval on loomulik ja arusaadav, et tegelik kom-munikatsioon ongi kokkupuuted ning need on Eesti politseil üldjuhul head.

Härson: Mis on kõige suurem võit, mida avaliku kommunikatsiooni või meedia abil saab saavutada?

Ruussaar: Kui patrullpolitseinik saab Viljandis peksa, siis tulevad teie ukse taha vaieldamatult ajakirjanikud. Sa-mas on see ka üks meediasuhtluse vorm, mida saab enda kasuks pöörata – mida teha, et enam ei saaks peksa? Minu meelest on Eesti ühiskonnas ül-dine suhtumine, et inimene, kes polit-seiniku vastu astub, on pätt. Kui see juhtub, saab seda enda kasuks pöörata. Annika Uudelepp: Võit pidevast mee-diasuhtlusest on see, et sa lood legitiim-

FOT

OD

: RE

NE

RII

SALU

Aga kui ma oleksinpõder olnud?!

23

VESTLUSRING

sust. Sa lood arusaama oma tööst, oled nähtav ning olemas. Me peame aru saa-ma, miks midagi tehakse, isegi siis, kui on tegemist juhtumiga, mis ei läinud hästi. Tuleb põhjendada ja olla avatud. See on usalduse ehitamine. Kui politsei-nikel peaks olema tarvis anda näpunäi-teid, siis on kodanike üldine tahtmine neid jälgida suurem.

Tuleb meelde esimene kord, kui siin majas käisin. Oli pronksiöö ja ko-gunes valitsuse kriisikomisjon. Politsei andis sel ööl rahvale sõnumeid, mida teha. Kui politseil ei oleks avalikult usaldusväärset kuvandit olnud, olnuks säärastes olukordades end väga raske kehtestada. Vaarik: Mis loob usaldust? Kas head uudised või halvad uudised? See, kui-das te käsitlete halbu uudiseid, loob usaldust. Häid uudiseid oskab igaüks avaldada. Selle pärast on vaja ka hal-

bu uudiseid esitades näidata, et te ei varja midagi, vaid räägite nii heast kui ka halvast. Kui tuleb kriis ja te midagi ütlete, siis on sellel kaalu. Kui te va-hepeal pole midagi teinud, olete ainult pidupäevadel esinenud, siis ei ole sel kaalu ning tekib küsimus, mida nad on veel minu eest varjanud.

Härson: Usaldus PPA vastu on suur, aga kui palju meile selle arvelt n-ö krediiti antakse. Kui palju ebaõn-nestumisi andestatakse?

Vaarik: Tegelikult pole asi halvas uu-dises, vaid selles, mida te pärast seda uudist teete – kas keegi vastutab? Rii-gireeturite teema kohta öeldi Eestis nii, et nad leitakse üles. KAPO aasta-raamat teeb asja, mida väga paljud ei tee – räägib natukene rohkem. Seal on õrn piir, mida nad võib-olla vahel üle-tavad, kuid oma meetoditest ja enda

sees avastatud kuritegudest rääkimine võimaldab seda tugevusena näidata, aga ainult siis, kui keegi hiljem ka vas-tutab. Vastutus ei tähenda alati profes-sionaalset enesetappu, vahel piisab ka vabandusest. Uudelepp: Kuvandiga seostuvad en-netustöö ja positiivne hoiatustöö enne jõu kasutamist. Tänapäeva ühiskon-nas ei kujuta me ette, et kardame po-litseid. Tähtis on, et ei tekiks kuvandit, kus esimesel hetkel läheb käiku kum-minui. Usaldust loob sõnadega lahen-damine, küsimine, miks nii ja kas me saame paremini. Säärased kultuurili-sed aspektid, kuidas politsei igapäeva-töös käitub, on hästi olulised kompo-nendid kuvandist.

Minu meelest on teil krediiti piisa-valt. Mulle meeldis väga, kuidas Vaher ütles ausalt välja, et on jah sein ees ja et nad on viis aastat seda organisat-

Aga kui ma oleksinAga kui ma oleksinpõder olnud?!

24

Vastutus ei tähen-da alati professio-

naalset enesetappu, vahel piisab ka vaban-dusest.

Daniel Vaarik

VESTLUSRING

siooni reforminud. Iga juht, kes on midagi suurt pidanud muutma, saab aru, et see on väga keeruline. Minu meelest lisab see usalduskrediiti, mit-te ei võta ära.

Härson: Kui teil oleks näiteks 100 tundi energiat, mida kulutada, siis kui palju te sellest paigutaksite meediatöösse ja kui palju inimes-tega otsesuhtlusse?

Vaarik: Mina paneks pooleks. Ruussaar: Otsesuhtlus on minu jaoks tähtsam. Oluline on see, et Ees-tis ei oleks enam ühtki perekonda, kus isa või ema ütleb jonnivale lapse-le, et kui laps kohe järele ei jäta, kut-sub ta politsei. Kui te seda suudate, on suur eesmärk saavutatud. Uudelepp: Mulle näib, et see sõltub teemast. Kui võtame liiklusrikkumi-sed, siis siin pole meediatööd tarvis enam nii palju teha. Meedia oman-das väga kaasatulevalt teie retoorika, kui Pihl sai siseministriks ja võttis liiklussurmade teema üles. Läks na-tuke aega mööda, kui ajalehtedes hakkasid ilmuma pealkirjad: „Sur-makutsar …“ Kui varem oli roolis

halvasti käituv inimene kihutaja, siis nüüdseks on toimunud pööre avali-kus sõnakasutuses ja mõtteruumis.

Väga suur probleem on aga lä-hisuhtevägivald ning siin on avalik-kuses rääkimine ja meediatöö vaja-likum suuremas proportsioonis. On vaja jõuda laiema avalikkuseni ning näidata, mis on lubatud ja lubamatu piirid, ning kuidas me käitume, kui sellega kokku puutume.Ruussaar: See on kõigi jaoks nii emotsionaalne teema ja sellest on väga raske rääkida. Kindlasti on An-nikal õigus, et sellele peaks rohkem tähelepanu pöörama.

Härson: Tuleme ajast, mil liikluses oli peaaegu pool tuhat hukkunut aastas, ja rääkisime, et kõik on väga halb. Nüüd, mil aastas on 70 hukkunut, on sõnum sama – ikka väga halb. Kas oleks aeg pöörata kommunikatsiooni sinnapoole, et tunnustada inimesi, kes on õigesti käitunud? Uudelepp: Te teete ka seda. Olen korduvalt tähele pannud, et politsei tänab tähelepanelikke liiklejaid, kes on helistanud ja öelnud, et sellel ven-

Mitmes mõttes on väga tähtis kohalolek, mitte e-olek.

Ainar Ruussaar

Ainar Ruussaar

Daniel Vaarik

nal rooli taga on ilmselgelt midagi viga. Kui pärast meedias seda kuu-led, siis on see just sõnumi kinnista-mine ka neile, kes pole helistanud. Vaarik: Näiteks võiks nendele inimestele, kes on Tallinna-Tartu maantee läbinud ilma rallimata, panna üles plakati „Aitäh, et aitasid turvaliselt kohale jõuda!“. Niisu-gused asjad mõjuvad ülihästi ja ini-mestel tekib tunne, et nad osalevad milleski suuremas. Ruussaar: Mul oli üks konkreetne juhus. Tulin Riiast, oli pime aeg, no-

25

VESTLUSRING

Võit pidevast meediasuhtlusest on see, et sa lood arusaama oma tööst, oled nähtav ning olemas.

Annika Uudelepp

vembrikuu ja must jää. Äkki hüppas helkurvestiga politseinik teele, sau käes. Panin loomulikult äkkpidurit ning auto libises tükk-tükk maad edasi. Politseinik tuli, tutvustas en-nast ja küsis: „Aga kui ma oleksin põder olnud!?“ See oli ülimeeldiv suhtlus ja vahel tuleb ka nii teha.

Härson: Paar nädalat tagasi oli meil kohtumine Raul Rebasega, kes rääkis meie kõneisikuile, et tänapäeval tuleb arvestada, et oleme 24/7 politseinikud. Ainult see, mida me teeme nelja seina vahel, on meie enda asi, kuid väljaspool oma kodu ei ole me kunagi vabad. Mida peaks iga meie ametnik arvestama täna-päevase ühiskonna ja sotsiaal-meedia vaates?

Vaarik: Me ei peaks olema oma maine vangis 24/7. Maailm harjub ka sotsiaalmeediaga ning üha enam käituvad inimesed nii, nagu on loo-

mulik. Ikka võib end vahel lõdvaks lasta või isegi peol käia. Eksida ei tohi põhiväärtuste vastu. Ebavääri-kaid, kellegi suhtes solvavaid või po-litseiniku ametiga kokkusobimatuid asju ei või teha. Samas ei saa olla normaalne panoptikumi loomine, kus sind kogu aeg keegi jälgib.Uudelepp: Oluline on kodanikujul-guse ning eeskuju andva käitumise kehastamine vabal ajal. Tegelikku-ses on see sama, mida me eeldame, et üks mõistlik kodanik teeb – ei lase purjus sõpra rooli, segab vahele, kui keegi hakkab midagi ilmselgelt vägi-valdset tegema vmt. Ruussaar: Minul on olnud juhtum, kus mind rünnati ja politsei tuli tunnistusi võtma haiglasse, mitte ei palunud mul kinniseotud peaga jaoskonda tulla. Kui oli vaja lisa-tunnistusi, siis küsiti: „Millal on teil sellel nädalal aega?“ Hästi inimlik, tundsin, et politsei arvestab minuga, minu ajagraafiku ja seisundiga. Nii-sugused pisiasjad tulevad mainele kasuks, isegi siis, kui see ajakirjan-dusse ei jõua.

Härson: On hulk näiteid, kus positiivse kuvandi loob ametniku lõbus ja avatud suhtlemine. Kui palju on meil lubatud kas inimes-tega konkreetselt või organi-satsioonina suheldes kasutada vempe?

Vaarik: Mulle ei meeldi eriti sellised asjad. Mida tõsisem on töö, seda ras-kem on nalja teha. On inimesi, kel on väga tõsised probleemid, ja ma pole kindel, kuidas naljatamine sel ajal mõjub. Ruussaar: Arvan, et kuvandile tu-leks kasuks, kui paar politseinikku oleks teismeliste hulgas näiteks triki-ratturid. Vaarik: Just, et politseinik on midagi veel peale selle, et ta on politseinik. Aga kui asutus kulutab oma ressurssi selleks, et teha mingi naljalugu, siis ma garanteerin, et mingile osale see ei meeldi. Uudelepp: Need asjad võivad käest ära minna ka sotsiaalreklaamidega. Üks hea sotsiaalreklaami näide on MTA mõne aasta tagune reklaam sel-le kohta, miks on hea makse maksta.

Annika Uudelepp

Tuuli Härson

26

Minu lemmik oli, kui trollide tagaak-nal oli pilt päästeametist ja tekst: „Kas tuleme Sulle appi trolliga? Nii võib juhtuda, kui jätad maksud maksma-ta.“ See on teadvustamine, vajalikkuse teavitamine, et me pole repressiivor-gan, vaid teeme seda kõigi ühiskonna-liikmete hüvanguks. Vaarik: Nali on alati kontekstiga seo-tud. Ei ole universaalset nalja. See, mille üle te nalja heidate, võib reeta, et te ei saa aru paljudest inimestest. Te olete kogu Eesti politsei. Kõikide rüh-made – venelaste, eestlaste, ukrainlas-te, naiste, meeste – naljaga saab kõige kergemini kätte ühe rühma, teistega võib tekkida probleeme.

Härson: Juba mitu aastat on politsei positsioneerinud end kogukonna liitjana ning rõhutanud piirkonna-politseiniku töö tähtsust. Kas te teate, kes on teie piirkonnapolit-seinik?

Uudelepp: Kui me elaks maal, siis me teaks.Vaarik: Kus teda näha saab?

Härson: Tavaliselt on konstaablil kindlad vastuvõtuajad ning üle-jäänud aja liigub ta ringi, kohtudes koostööpartneritega või tehes patrullitööd. Temaga saab inime-ne arutada oma naabruskonna muresid, mis politsei operatiivset sekkumist ei vaja, näiteks kui ma-jas pidevalt korda rikutakse, keegi ähvardab kassile mürki panna vms.

Uudelepp: Ma ei usu, et see kohale-minekusüsteem töötab. Kui mul oleks probleem kassiga või naabriga, siis ma helistaksin politseisse ja räägiksin. E-riigis ei taha inimene enam kohale minna. Siin on kindlasti põlvkondade vahe, aga asutusse minek on nii retro, et mul peab ikka hull mure olema, et ma läheksin kohale. Ma teeksin aval-duse politseisse kirjalikult ja meilitsi. Ruussaar: Kindlasti on neid e-inime-si rohkem, aga paraku on mingi osa ühiskonnast, kes jääbki selliseks, kes kannab bareti all hõbepaberit ja käib regulaarselt politseinikke tülitamas, sest naaber kiiritab. Vaarik: Kui vaadata mingit trendi, siis võib mõelda, et see läheb lõpuni väl-ja, et lõpuks ongi ainult e-riik. Ma ei usu seda. Kui vaatate ettevõtteid, siis on nad füüsiliselt kohal väga paljudes kohtades. Miks? Kas nad on lollid? Ei ole! Nad näevad seda, et füüsilises

keskkonnas on väga palju tühimikke, mida saab mehitada. See on terves maailmas nii. Kui riik jääb füüsilises maailmas järjest vähem nähtavaks, siis ei saagi lõpuks aru, kus riik on. Kõik on ainult kokkulepe – Pika Hermanni tornis näen riiki ja hümn, mis sealt tor-nist tuleb, võib-olla tuletab riiki meel-de. Mina arvan, et ei tohi füüsilist ära unustada. Ruussaar: Tallinnas on üks koht, kus ma tahaksin näha politseid. See on Balti jaam. See on nagu rindejoon. Ühel pool on Stenbocki maja, imeilus park ja vanalinn, mis on UNESCO kaitse all, teisel pool on suurepära-selt renoveeritud Kalamaja. Ja siis on 300 meetrit säärast kohta, kust läbi minnes tunned aeg-ajalt vastikust ja tahad näha rohkem mundris politsei-nikke sealt läbi jalutamas. Selles mõt-tes on väga tähtis kohalolek, mitte e-olek. Uudelepp: Kui politsei tahab kogu-konnas mingit turvalisustunnet suu-rendada, selgitada, mis on selle ko-gukonna inimeste mured, küsimused või probleemid, siis on esimene asi, et politseinik peaks nende juurde mi-nema, mitte eeldama, et ta istub igal kolmapäeval kahest kolmeni kabinetis ja ukse taga on järjekord. Kui inimene ukse taha tuleb, siis on tal juba akuut-ne probleem.

VESTLUSRING

Meenub lugu Suurbritanniast, kus politseinikud käisid Londonis oma piirkonnas tegutsevad ärid läbi ja rääkisid inimestega. Selle põhjal tegid nad plaanid, kuidas tagada piirkonna turvalisust. Kui tahad kogukondlikku hõivatust ja kaasatust, siis pead ise te-gema institutsioonina rohkem, mitte lihtsalt eeldama ning ootama, et sinu juurde tuldaks.

Härson: Kas te olete valmis selleks, et sealsamas Balti jaamas tuleks teie juurde politseinik ja küsiks, kuidas läheb ning mis teile siin piirkonnas muret teeb?

Ruussaar: Oleksin siiralt üllatunud, sest ma ei eelda, et politseinik tuleb ja küsib, kuidas mul läheb. Vaarik: Seda võiks proovida. Arvan, et me oleme ühiskonnas selleks valmis küll. Enne tuleb aga meediat sellest teavitada. Uudelepp: Jah, natukene kommu-nikatsiooni oleks siin abiks. Näiteks võiks linnaosa lehes piirkonnapolit-seiniku oma näoga rääkima panna, et on kampaania, kus käiakse kogukon-dades, tehakse fookusrühmasid, räägi-takse aktiivsemate inimesega ja pärast antakse tagasisidet, mida teada saadi. Niisugune käitumine võiks anda hea tulemuse. Inimestel on tavaliselt kiire ja pole aega politseinikuga jutusta-

Annika Uudelepp tõdes, et väärtus-tega töö kaitseb tagasilöökide eest.

27

kus inimestel on hoopis teistsugused mured.

Härson: Kuidas tabada ära inimeste ootusi või teemasid, kus on selge kon�ikt inimeste emotsionaalse suhtumise ja politsei pragmaati-ka vahel (nt koerapiinaja juhtum Lasnamäel)?

Vaarik: Kogukond võtab seda süm-bolina ja seda on kerge mõista – kõik andmed on kohe avalikud. Mõrva-juhtumite puhul antakse infot palju lakoonilisemalt. Te peate õppima, et väikesed asjad kõnelevad suuremate asjade eest: veetilgas peegeldub laiem reaalsus. Uudelepp: Loomad sümboliseerivad kaitsetut rühma, kes ei saa iseenda nimel rääkida. Teiselt poolt on Eestis loomakaitsjate kogukond väga kirglik ning üsna hästi võrgustunud. Interne-tis ja tänapäeva kommunikatsiooni-ruumis pole oluline, kui suur on rühm, kui ta on hästi organiseerunud, hää-lekas ja võimeline oma sõnumit edasi andma mõjusalt. See tekitab tunde, et sõnum on massiivne, kuigi tegelikult ei pruugi olla.Vaarik: Tänapäeval saabki väike selts-kond hea, kaasahaarava või valusa looga suure tähelepanu ning see valus lugu võidab. Uudelepp: Lasnamäe koerapiinamine

kraadib politsei tundlikkust ja nõrge-mate kaitse väärtustamist ühiskonnas. Ükskõik, on see siis konn tee peal, koer või inimene. See läheb pigem väärtuste tasandile.

Härson: Ja kokkuvõtteks, mida te meie organisatsioonile soovitaksi-te?

Ruussaar: Nagu näha, olete asju õi-gesti teinud, teie kuvand on päris hea. Jamasid juhtub nagunii ja neid ei tasu karta, tulge neist hästi välja. Vaarik: Kommunikatsioon ei ole seo-tud sellega, kui geniaalne on üks või teine mõte. Kõige tähtsam on järjepi-devus. Vahel on vaja viis aastat rääki-da üht ja sama sõnumit. Kõigil on oma elu ja see, millal sõnum nendeni jõuab, võtab aega. Kommunikatsiooni edu tagavad lihtsad sõnumid, mis on igas-se olukorda tõlgitud ning mida korra-takse aegu. Vahel oodatakse tohutuid loovlahendusi, aga nendest kaaluka-mad on kordus ja järjepidevus. Uudelepp: Selle jutuga haakub häs-ti kultuuri- ja väärtuste teema. Seda tuleb järjepidevalt arendada eeskuju ning suhtlusõpetuse kaudu, kuna teil on nii suur organisatsioon. Väärtuste-ga töö kaitseb tagasilöökide eest. Kui keegi teeb midagi valesti, saab alati öelda, et see oli üksikjuhtum, mille me lahendasime ära.

Eestis peaks olema hästi valvas õpi-tud abituse suhtes, mis on ühiskonna arenedes kasvanud. Inimesed teevad lollusi, aga igat asja ei saa välistada jõu-struktuuride suurema sekkumise, val-vamise ja regulatsioonidega. Mõnikord õnnetused juhtuvad ja siis öeldakse meedias, et politseinikud polnud kor-dagi kohal käinud. Need on küll mõne-ti arusaadavad appikarjed ühiskonnas, aga selle põhjal ei tohiks kergekäeliselt kohe sekkuma hakata. Vastutust ei tohi inimestelt ära võtta. Me ei saa lubada vati sees elamise tunde tekitamist, sest see vähendab inimeste enda valvsust, vastutuse võtmist ja mõistlikku käitu-mist. Seda ei tohi segamini ajada näi-teks perevägivallajuhtumitega, mida on aastaid näha, kuid midagi ei tehta ja lõ-puks on käes traagilised tagajärjed. Kui tulevad tõesti teated säärastest juhtumi-test, siis peab ennetavalt reageerima.

Vestluse panid kirja Annika Tuulemäe ja

Madis Vaikmaa

VESTLUSRING

ma hakata. Oluline on seejuures teha märkmeid ja hiljem analüüsida. Ruussaar: See ei tohi muutuda sää-raseks nagu kaubanduskeskuses, kus mõtled, kuidas saaks mööda panga-mehest, kaabeltelevisioonimehest ja veel mingist müügimehest. Vaarik: Tehke mingis piirkonnas prooviuuring ja alles siis katsetage terves Eestis. Praxis annab ka selliseid soovitusi, et katsetage mingis piirkon-nas mingite elanikega. Sealt kogutud tagasiside on teile hiljem õigustuseks – me proovisime, selgus, et töötab, ja seetõttu me teeme nüüd kogu Eestis. Kui seda igal pool korraga teha, võib tekkida tunne, et tuli mingi läänelik reformiidee, aga kas seda meil Eestis vaja on, seda me ei tea. Uudelepp: Õige mõte! Eestis kasu-tatakse prooviuuringut vähe. See on odav viis õppida ja inimesed saavad ise kogemuse. Pole vaja alati palgata koo-litajat või nõustajat, vaid tuleb oma targad inimesed kokku võtta. Mõte ongi õpetada reapolitseinikke asja te-gema, mitte et tuleb mingi brigaad, kes seda teeb. Prooviuuringu puhul tuleb aga vaadata, mis on eri tüübid. On eri-nevad viisid, mis aitavad paneelmajade piirkonnas ja mis Telliskivi-Kassisaba-Kalamaja piirkonnas, kus on hästi tu-gev kogukondlik seltsielu. Samamoodi on hajaasustusega maapiirkondades,

Daniel Vaarik rääkis vestlusringis, et me ei peaks olema oma maine vangis 24/7.

28

Uue meedia võidukäik on sarnaselt teiste valdkondadega mõjutanud viimaseil aastail ka politsei tööd. Sotsiaalmeedia on andnud võimaluse suhelda kogukondadega kiirelt ja vahetult, jagada ennetussõnumeid ning luua turvatunnet hoopis uutel viisidel.

Otse sündmuskohalt Facebooki – selle pildiga algas Barack Obama visiidi kajastus PPA Facebooki lehel.FO

TO

: AN

NIK

A H

AA

S

„Sotsiaalmeedia on muutnud kõike!“ hüüatab saalitäie-le inimestele Suurbritannia

politseikolledži sotsiaalmeedia nõunik Nick Keane nimetissõrme tähendus-rikkalt lae poole hoides. Teda kuula-vad paarkümmend Euroopa kolleegi, kes teavad täpselt, millest ta räägib. Just nemad – veebikonstaablid, avali-ke suhete inimesed, kriminaalpolitsei-

nikud – teevad iga päev tööd Faceboo-kis, Twitteris, Instagramis ja teistes sotsiaalmeedia kanalites, millest pal-jud kuulnudki ei ole. Veel mõni aas-ta tagasi poleks keegi neist arvanud, et nad räägivad ühisel sotsiaalmee-dia seminaril selfi e’dest, säutsudest ja hashtag’idest, mis on muutnud ühis-konda ning sellega koos ka politsei-tööd.

Muutused algavad politseis het-kest, mil luuakse esimene sotsiaalmee-dia lehekülg. Politsei- ja Piirivalveamet on tegutsenud Facebookis viis aastat ning sellest, mis algas suuresti õhina-põhisusest, on saanud harilik igapäe-vatöö. Kui esialgu jäi PPA Facebooki leht ainukeseks politseikontoks, siis on paari aastaga toimunud plahvatus – oma lehekülg on jaoskondadel, pre-

Sotsiaalmeedia võidukäik

SOTSIAALMEEDIA

29

Sotsiaalmeedia võidukäik

SOTSIAALMEEDIA

fektuuridel ja politseiga seotud orga-nisatsioonidel. Praeguseks saab Eestis kokku lugeda ligi 20 Facebooki lehe-külge, mis kõik ühel või teisel viisil ini-mestega n-ö politseikeeles suhtlevad.

Sisu on kõige olulisem

Info, mis inimesi sotsiaalmeedias kõ-netab, on kogu mängu juures mõistagi võtmetähendusega. CIA esimene Twit-teri etteaste „Me ei saa kinnitada ega ümber lükata, et see on meie esimene säuts“ pani kogu maailma kihama. CIA oleks võinud valida oma esime-seks säutsuks ka klassikalisele „Me oleme nüüd Twitteris!“, kuid vaevalt oleks see jõudnud esileheuudiseks.

Nutika sõnastuse ja huumori kõrval hinnatakse sotsiaalmeedias praktilist infot, lihtsat ja selget keelt (ettevaatust, bürokraadid!) ning n-ö pehmeid tee-masid, mille esiotsas troonivad kenad ja armsad loomapildid. PPA virtuaalsel seinal on astunud üles siilid, rebased, pääsukesed, hülged, koprad, hobused, oravad ning muidugi kassid ja koerad. Soome politseil on lausa eraldi teenis-tuskoerte Instagrami konto ja politsei-hobustel on oma Facebooki lehekülg. Ainuüksi pilt karvasest sõbrast pole aga see, mis müüb. Tähtis on info, mis pildiga kaasas käib, sest kõigil nendel tegelastel on olnud politseiga seoses oma lugu.

Sotsiaalmeedia suurimaid plusse

PPA sotsiaalmeediasFacebook: politseijapiirivalveametYoutube: Eesti PolitseiTwitter: @politseiInstagram: eesti_politsei

PPA populaarsemad Facebooki postitused• Postitus „Ei joomismängule“ 2014.

aasta veebruaris jõudis 322 688 inimeseni (reach).

• Abipalve politseiametniku haige lapse aitamiseks 2015. aasta märtsis jõudis 281 856 inimeseni.

• Soome politsei aprillinalja jagamine (politseikajakad) tänavu 1. aprillil jõudis 247 168 inimeseni.

30

on võimalus näidata ehedat politsei-tööd. Kui PPA postitas esimest korda oma Facebooki lehele 24 tunni jook-sul lühendatud kujul kõik hädaabi-numbrile tulnud kõned, oli inimeste tagasiside hulga soojem, kui julgesime ennustada. Meie jälgijad lugesid suure põnevusega, mis sorti muredega polit-seisse helistatakse ning mis väljakut-setele tuleb reageerida. Üks eesmärke oli näidata, kui palju pöördumisi on seotud alkoholiga, ning see ei jäänud inimestel märkamata.

Kui piiluda PPA Facebooki post-kasti, siis leiab sealt sõna otseses mõt-tes seinast seina küsimusi. Tühermaale hüljatud auto, netis ähvardamine ja laimamine, mootorratta tuunimine, võimalik maksupettus, abipolitsei-nikuks saamine, politseikoerte de-monstratsioonesinemine, liiklemine teatud ristmikul, leitud ID-kaart ja

vihje narkootikumide müügi kohta on vaid mõni näide paari päevaga tulnud küsimustest. Need päringud näitavad eelkõige seda, et politsei tööpõld on lai ning inimestel on vaja kohta, kus korrakaitsjate käest nõu küsida. Veeb annab võimaluse küsida mugavalt ja endale sobival ajal.

Jagatud paanika

Sotsiaalmeedia teeb paljud asjad liht-samaks, kuid kahjuks kehtib see ka hirmu külvamise kohta. Politsei näeb liiga sageli sotsiaalmeedias paani-ka külvamist, mida Tartu Ülikooli meedia uuringute vanemteadur Andra Siibak on nimetanud jagatud paanika-teks. Inimeste soov oma sõpru ja lähe-dasi ohu eest hoiatada on loomulikult arusaadav, kuid tihtipeale inimesed ei tea, kust on jagatav info alguse saa-

nud, kellega lugu päriselt juhtus ning kas tegu on üldse reaalselt juhtunud looga. Selle asemel et pöörduda otse politseisse, levib hoiatus järjekordsest valgest kahtlasest kaubikust või koe-ramürgitajast kulutulena ning õhus on tunda omakohtu ja nõiajahi lõhna.

Põhjendamatu paanika juhtus näi-teks mõni aasta tagasi Viimsi kandis. Koolitüdruk ootas tee ääres bussi, kui naabrionu temast mööda sõitis ja lapsele küüti pakkus. Tüdruk ei tun-dud aga oma naabrimeest ära. Kui laps koju jõudis, kirjutas tema ema Facebooki, et Viimsi kandis on liikvel nn kommionu. Tema postitust jagasid edasi sajad inimesed. Seepärast soo-vitabki politsei jagada postitusi, mille taust on inimestele teada, ning ohu korral tuleks valida kohe hädaabi-number 112.

Kui on üks asi, mis on sotsiaalmee-dia puhul kindel, siis on see asjaolu, et miski pole kunagi kindel. Uue meedia esimene reegel võiks kõlada vabalt: ole alati valmis ootamatusteks. Ka kõige kenam politseikoera pilt võib sõna ot-seses mõttes tagumikust naksata. PPA-ga juhtus see Kultuuritolmu sündmus-te ajal, kui hoopis teise teemaga seoses postitatud koerapildi alla hakkasid tekkima õelad kommentaarid ning postitus tuli kustutada.

Ole valmis ootamatusteks

Üks kurikuulsamaid näiteid sotsiaal-meedia tagasilöökidest on New Yorgi politsei algatus #MyNYPD. New Yor-gi politsei kutsus inimesi üles pildista-ma nende parimaid korrakaitsjaid ja lisama fotode hashtag’i #MyNYPD. Korrakaitsjate üllatuseks hakkasid sõbralike nägudega politseinike ase-mel ilmuma fotod politseivägivallast. Iga tunniga lisandus kümneid tuhan-deid kommentaare, millele korrakaits-jad keeldusid vastamast. Stockholmi ülikooli kriminoloogia õppejõu Gaia Slawomirska sõnul on probleemi ei-ramine suurimaid vigu, mida saab sotsiaalmeedias teha. „Selle asemel et algatus ära lõpetada, oleksid nad või-nud selle oma kasuks keerata. Pea maa alla peitmine ei ole lahendus,“ kinni-tab Slawomirska.

Ajastu, mil igaüks saab ümbritse-vat nutitelefoniga pildistada või filmi-da ja selle sekunditega tervele maail-male vaatamiseks üles laadida, seab

Kui on üks asi, mis on sotsiaalmeedia puhul kindel, siis on see asjaolu, et miski

pole kunagi kindel.

SOTSIAALMEEDIA

politseinikele kahtlemata suuremad nõudmised. Ühiskond on politseinikelt oodanud alati laitmatut käitumist ning virtuaalmaailm on viinud selle ootuse kõrgemale kui kunagi varem. Nn po-litseivaatlejad pildistavad politseiauto-sid, filmivad pardakaameraga liiklus-situatsioone ja autode peatamisi või salvestavad jutuajamisi, mis tekitavad küsimusi, kas politseinikud on käitu-nud õigesti. Vastused sellistele küsi-mustele sõltuvad alati konkreetsest si-tuatsioonist, mistõttu tuleb arvestada kõiki nüansse. Vahel on politseinikud tõesti eksinud ja seda tuleb tunnista-da, kuid on ka juhtumeid, kus politsei-vaatleja on ise patustanud või seadusi valesti tõlgendanud. Kuna internetti laetud asjadel on kombeks sinna iga-veseks jääda, kerkivad aeg-ajalt üles materjalid, mis on salvestatud aastaid tagasi. Lahendus on aga lihtsam kui arvata võiks – aus ja kõigile mängu-reegleile vastav politseitöö, mis ei teki-ta küsimusi ega jäta õhku lahtisi otsi. Ütlemine „Sa oled täpselt nii tugev, kui tugev on su nõrgim töötaja“ kehtib ka sotsiaalmeedias.

Piisab ühest kriisist

Sageli küsitakse, kuidas saab sotsiaal-meedia mõju hinnata. Facebooki pu-hul on kõige lihtsam näitaja like’ide arv. PPA jälgijate arv on aastatega jõudsalt kasvanud ning jõuab pea-gi 24 000 juurde. See tähendab, et 24 000 inimest tahab olla kursis meie uudiste ja sõnumitega, ning nende sõp-rade kaudu on postituste mõju veelgi suurem. Siit jõuamegi teise olulise näi-tajani, milleks on reach ehk ulatus, mis näitab, kui paljude inimesteni on konkreetne postitus jõudnud. Mullu veebruaris levis sotsiaalmeedias mäng, kus noored jõid kiiresti ja suurtes ko-gustes alkoholi, filmisid seda ning kut-susid oma sõpru tegema sama. PPA postitas vastuseks „Ei joomismängu-le“ sõnumiga reklaamiriba, mis osutus aegade vältel kõige rohkem jagata-vaks postituseks – meie sõnum jõudis 322 688 inimeseni.

Sotsiaalmeedia kõikehaarav võim avaldub eriti suurte õnnetuste ja krii-side ajal. Politsei on ühest küljest juh-tunu kohta info jagaja rollis ja samas tuleb olla valmis võtma vastu suur-tes kogustes infot, mida pealtnägijad politseile saadavad. Pärast Bostoni

Politsei sotsiaalmeediakontod terves maailmas liiguvad üha rohkem suurte tsentraalsete lehekülgede juurest väikse-mate lehekülgede poole, mis kõnetavad väiksemaid kogukondi. Sotsiaalmeedia väärtust kogukonnakeskses politseitöös oskavad eriti kõrgelt hinnata britid, kellel on Twitteris ligi 15 miljonit aktiivset ka-sutajat. Suurbritannia politseijõududel on vastukaaluks üle 2000 Twitteri kon-to, mida kasutatakse kohalike elanikega suhtlemiseks. Näiteks on Staffordshire’i politsei esindatud Facebookis ühe kesk-se kontoga, kuid Twitteri konto on ole-mas peagu igal kohalikul konstaablil. „See on olnud mitme aasta töö, et nii kaugele jõuda,“ räägib Staffordshire’i politsei kommunikatsioonijuht David Bailey, kelle sõnul ebaõnnestus esialgu peagu 30% politsei Twitteri kontodest.

„Me otsime politseinikke, kes on eelkõi-ge head suhtlejad. Twitterit saab igaühe-le õpetada,“ usub ta.

Staffordshire’i politseinikud planeeri-vad sotsiaalmeedia operatsioone väga pikalt. Ühe narkootikumidega seotud haaranguga plaaniti Facebooki postitust pool aastat. Operatsiooni päeval sisene-sid politseinikud narkootikume müüva inimese majja mootorsaega ja 20 minutit hiljem oli politseinike tehtud video nen-de Facebooki lehel üleval. Samal päeval jagati ukselt uksele voldikuid, mis rää-kisid operatsiooni taustast, ning õhtuks oli valmis video, mis võttis tulemused kokku. Mõistagi olid kaasatud ka ajakir-janikud ja kogu ürituse tulemusena said politseinikud kohalikelt elanikelt 30–40% enam vihjeid ümbruskonnas narkootiku-midega äritsemise kohta.

Nutitelefoni vaadatakse 1500 korda nädalasSuurbritannia 2000 nutitelefoni kasuta-ja seas korraldatud küsitlusest selgus, et keskmine nutitelefoni kasutaja võ-tab oma telefoni kätte juba hommikul kell 7.30, et kontrollida e-kirju ja käia Facebookis.

Veel enne, kui jõutakse voodist välja, vaatab suurem osa inimesi ilmaennus-tust, loeb uudiseid ning saadab paar tekstisõnumit, vahendab Dailymail tu-

rundusagentuuri Tecmark tehtud uu-ringut. Küsitlusest selgus, et keskmiselt võtavad inimesed oma nutitelefoni kätte 1500 korda nädalas, et teha postitusi sotsiaalmeediasse, mängida mänge jne. Telefoniga räägitakse päevas keskmiselt 3 tundi ja 16 minutit. Neli inimest küm-nest tunnistas, et nad tunnevad end ilma telefonita ebakindlalt.

2000 Twitteri kontot

SOTSIAALMEEDIA

Greater Manchesteri politsei vanemkonstaabel Ian Hopkins on üks paljudest briti korra-kaitsjatest, kes suhtleb kogu-konnaga Twitteri abil.

31

32

Kiirus loebSotsiaalmeedias tuleb olla postitusi tehes võimalikult kiire. Kui on oluline teema, mille kohta on plaanis nagu-nii postitus teha, siis tasub seda teha kohe. Enne, kui keegi teeb sama tee-ma kohta ise midagi just sellise nurga alt, mis talle sobib ja politsei sõnumit ei toeta. Teiseks on kiirus tähtis inimeste kirjadele vastamisel. Veebikonstaabli-tena näeme tihti kirju, kus küsitakse, miks pole vastatud. Kui asja täpsusta-me, selgub, et kiri on saadetud eelmi-sel öösel kella 4 ajal. Veebikonstaabli-tel on kolme päeva reegel. Selle ajaga anname enamasti inimese küsimusele vastuse või vähemalt tagasiside, kui mõnda asja on vaja veel täpsustada.

Olen kuulnud kriitikat, et kui polit-seil on palju erinevaid kontosid, siis on inimestel keeruline valida, kellega suhelda. Tegelikult on ka sotsiaalmee-dias olemas Riik-Maakond-Vald-tüüpi struktuur. Kõiki hõlmav info tuleb PPA lehelt, üldiste küsimustega on hea pöörduda veebikonstaablite poole. On üsna loogiline, et Võru politsei info, mida soovitakse edastada võrulastele, käib selle konto kaudu, mida just ko-halikud teavad, näiteks Lõuna prefek-tuuri lehe kaudu. Kui veebikonstaablid või PPA leht hakkaksid jagama kogu infot, siis me risustaksime inimeste uudisvälja ja mõni võib loobuda see-tõttu meie jälgimisest või jääb just konkreetsele isikule oluline info tema jaoks kogu selle infohulga alla peitu. Seepärast ei tohi ka armsate politsei-kutsikate piltidega liiale minna – see võib olla kassiinimestele tõeline piin.

Maarja Punakveebikonstaabel

maratoni plahvatusi kutsus kohalik politsei inimesi saatma neile fotosid ja videoklippe otse fi nišijoonelt. Tule-museks oli meeletutes kogustes infot, mis tekitas küsimuse, kas politsei e-postkastid üldse säärasele koormusele vastu peavad. Ühe uuringu kohaselt hoidis ligi veerand ameeriklastest end Bostoni plahvatuste uudistega kursis sotsiaalmeedias. 18–29aastaste puhul kerkis see protsent kuni 56ni. Kriisi-situatsioonis näib olevat asendamatu kanal Twitter, mille kohta öeldakse, et see töötab kõige paremini viis minutit pärast juhtunut. Pärast seda läheb olu-lise ja mitteolulise eristamine juba ras-keks. „Piisab ühest kriisist ja te olete Twitteris,“ tõdeb Nick Pickles Twitteri Londoni kontorist.

Uued trendid

PPA lõi Twitteri konto juba mõnda aega tagasi, kuid kuna Twitter pole olnud Eestis just kõige populaarsem, jäi meie konto üsna pea varjusurma. Viljandi koolitulistamise päeval tegi-me otsuse seda taas kasutama hakata ja üllatusime, kui paljud noored päe-vasündmusi Twitteris kommenteeri-

sid. Noorte kasvavat Twitteri lembust kinnitab ka veebikonstaabel Maarja Punak, kes näeb koolides loenguid pi-dades uusi trende oma silmaga. Soome esimene veebikonstaabel Marko Forss ennustab aga suurt edu veebiblogi-dele ja juutuuberitele ehk inimestele, kes veedavad olulise aja oma elust Youtube’is videoklippe tehes ja jaga-des. Ka Eesti lapsed teavad neist edu-kamaid nimepidi.

Kokkuvõtteks on sotsiaalmeedial nagu paljudel teistelgi nähtustel oma plussid ja miinused, kuid ilmselt ei ole enam kedagi, kes kahtleks uue mee-dia püsimajäämises või jõus. Kõik me tarbime vähemal või suuremal mää-ral oma igapäevaelus sotsiaalmeediat ning politsei ei saa olla erand. Põne-vus, mis annab politseile sisu loomisel eelise, ja nutikalt sõnastatud postitu-sed võiksid olla kõigi politseikontode ühisjooneks. Mine tea, kus oleme järg-mise viie aasta pärast.

Nelli Pellokommunikatsioonibüroo

SOTSIAALMEEDIA

Ka politseinikud oskavad nalja teha – Islandi politseinike Twitteri konto, CIA esimene säuts Twitteris (all vasakul) ja Soome politsei aprillinali Facebookis (paremal).

PERSOON

Kert Kotkaskõrge lennuga politseikaptenKotkaristi kavaler Kert Kotkas on politseinik, kelle sinise mundri sisse mahub ühteaegu korrakaitsja, lendur, õppejõud, muusik, luuletaja, abikaasa ja isa.

33

Selline kirev kooslus mahub vä-hestesse, väsimatutesse ja üks-nes väga andekatesse. Veel vä-

hemad suudavad nii paljudes ametites samaaegu edukad olla. Kert Kotkal on see õnnestunud.

Tänavu sai Kert presidendilt pi-kaaegse ja tulemusliku korratagamise eest Kotkaristi V klassi teenetemärgi. Kõrge tunnustus võttis ka kõikenäinud politseiniku esiti sõnu otsima. „Üld-juhul ei pane mind miski kogelema, aga riigipea tunnustusest kuuldes jäin

Kert Kotkas

Sünniaeg: 28.06.1972Pereseis: abikaasa Aita Ambos töötab Tartu politseijaoskonnas va-nemkomissarina. Peres on kolm last: Diana (23), Kertu Katriin (10) ja Koit Markus (6).Haridus: kaitses 2013. aastal Len-nuakadeemias magistrikraadi.Töö: alustas 1990. aastal Tartus tööd kordniku kohal, praegu on Tartu politseijaoskonna politseikapten.

FOT

OD

: LA

UR

I KU

LPSO

O

34

PERSOON

pehmelt öeldes tummaks. See oli väga ootamatu,“ kirjeldab ta oma vahetuid emotsioone pärast uudise saamist. Kolleegidele oli Kerdile omistatud kõr-ge tunnustus jällegi täiesti loomulik asjade kulg. Liialdamata peetakse teda aupaklikult asendamatuks inimeseks kogu politseis.

Tartu politseimaja pikki koridore pidi lonkides on tõenäoline, et Kerti isiklikult tundmata ja temast mööda tuhisedes ei jää ta esiti silmagi. Kesk-mist kasvu kartulikoore karva lokki-des mees hoiab ringi liikudes pigem pilgu vaikselt maas ja teeb välkkiireid samme, et jõuda ühest kabinetist teise. Mõnd vastutulevat nägu silmates poe-tab ta pehmel häälel rutaka „Tere!“ ning võib seega kõrvalistele üpris re-serveeritud mulje jätta.

Politseitöös väljenduvad loomingulisus ja inimlik mõõde

Põhjuseid selleks piisab. Kerdi töö-laual laiub iga päev uus kuhi mureli-ke inimeste avaldusi, mis on vaja läbi töötada ja millele tuleb lahendused leida. Avaldus laual ei ole tema jaoks kaugeltki paberitükk iseenesest, vaid kirjale vastamine nõuab vahetut suht-

lemist asjaosalistega ning selgitamist, miks on üks otsus just niisugune või teistsugune. Sinna sekka käib mees väärteoasjades kohtus politseid esin-damas. Veel hiljaaegu püstitas Kert selleski vallas oma tippmargi, kui viis ühe päevaga kohtusse ja esindas polit-sei arvamust kuuel istungil ning nõudis seadusrikkujale kõige õiglasemat ka-ristust. Õigusearmastajana paeluvad teda enam just kaasused, mis riigikoh-tuni välja vaieldakse. „Ega riigikohtus sünni alati midagi sensatsioonilist, aga sinnamaale jõudes on juhtumite taga väga pikad ja põnevad lood. Nendest kasvavad kohtusaalis omakorda haa-ravad arutelud, mis meenutavad ko-hati lausa õiguseksamit,“ lausub Kert.

Peale pideva kohtus käimise ja-gub tal aega ja tulist tahet lahendada erinevaid politseitöös kerkivaid õi-gusalaseid argiküsimusi. Kõigi töiste toimetuste kõrval rullub ta näole mu-retu muie, nagu mahuks ta õlule veel mõni ülesanne. Politseitöös peabki ta kõige köitvamaks seda, et iga päev on

vaja lahendada lugematu arv tekkinud küsimusi ja seda igas töövaldkonnas. Suuresti on need seotud just seaduste tõlgendamisega, sest paragrahve ja-gub ühte õigusriiki üpris palju. Pealegi muudetakse meie seadusi üsna tihti. „Minu arust teebki see politseitöö loominguliseks, kui püüad alati hoida inimlikku mõõdet ja vaatad seejuures, kuidas paragrahvid seda ideed toeta-vad. Seepärast ongi seadustega palis-tatud politseitöö niivõrd loominguline – toime peab tulema piiratud tingi-mustes,“ selgitab ta oma ettevõtmisi.

Seda, kuidas politseitöös võib väljen-duda seesama loomingulisus ja inimlik mõõde, juhtus avalikkus eriti ilmekalt nägema 2008. aastal. See oli aeg, mil meediaavarustesse jõudis ühe neiu luu-levormis avaldus telefonivargusest ning sellele värsitaktis antud politsei vastus Kerdilt. Luuletused pälvisid palju posi-tiivset tähelepanu ning Kert sai lehelu-gejatelt, meediategelastelt ja kolleegidelt kümneid kiidusõnu. Kõige lõpuks valiti Kerdi luulevormis vastuskiri ka Lõuna

Politseitöö teeb loominguliseks, kui püüad hoida inimlikku mõõdet ja vaatad seejuures,

kuidas paragrahvid seda ideed toetavad.

Kert Kotkas oma töölaua taga

35

PERSOON

prefektuuri aasta teoks. Värsside sät-timist peab Kert ise ajaviiteks, millega tegeleb siis, kui aega jagub ja tuju peale tuleb. Ajapikku on tema lauasahtlisse materjali luulekogu väljaandmiseks ko-gunenud küll, kuid praeguseks pole sal-mid kaante vahele veel jõudnud.

Kui sumesinise politseivormi sise-must veelgi lähemalt uurida, näib Kert olevat kõike muud kui reserveeritud. Vastupidi, ta leiab alati aega arutleda, kuidas mõnele keerulisele olukorrale kohaseim lahendus leida. Tunnustust sellele, kuidas Kerdi teadmisi ja arva-must väärtustatakse, kirjeldab tema kabineti ukse taha aeg-ajalt kerkinud järjekord nõu küsivatest ametivenda-dest. Tänaseks peagu 25 aastat Tartus politseinikuametit pidanud Kert imes-tab isegi, kui pikalt ta politseitööl on olnud. Seda enam, et põnnipõlves pi-das ta plaani hoopis bussijuhiks saada.

Lennuklubi juhataja ja Lennuakadeemia lektor

Noorpõlv tõi kaasa aga teised tuuled. Kert meenutab oma Tartu kodukohta 70ndail, kus majaaknast vaatas vastu üüratult suur sõjaväelennuväli. Rik-kalikematel hetkedel paiknesid seal regulaarseid lende tegevad 20 trans-

pordilennukit ja 40 pommitajat. Vaa-tepilt oli võimas ja tekitas noores poi-sis janu lendamise järele. Selleks astus Kert vaid 15aastasena lennundusklubi uksepakule ning tegi läbi purilennuki-te kursuse. Seal õpetati noori lendama väikese viiemeetrise tiivaulatusega pu-rilennukiga, mis veeti üles vintsi või köiega mõne auto slepis. Aasta hiljem usaldati Kert juba päris purilennukile. Nõukogude ajal, mil lendama saamise võimalus oli vägagi piiratud, pani see noore poisi arusaadavalt uhkustundest pakatama. „Vahel tuli ette päevi, kui lendasime suurte sõjaväelennukitega ühel ajal, nemad mõistagi kõrgemal, meie madalamal. Minusugusele kooli-poisile oli see väga iseäralik kogemus – kasutada sõjaväelennukitega sama õhuruumi,“ meenutab ta.

Nüüd on Kert Põlvamaal Ridali lennuklubi lennutegevuse juhataja, vastutades nii paberimajanduse kui ka kõigi lendavate objektide eest. Samuti õpetab ta seal kõiki huvilisi väike- ja purilennukitega lendama. Suurematele lennusõpradele teadmiseks, et Kerdil on õigus juhtida kõiki tüüpe puri-lennukeid ning ühe kolbmootoriga maismaalt startivaid lennukeid. Teise piloodina võib ta juhtida ka lennukit An-2.

Avaldus telefoni varguse kohtaOh meelehärmiÕhk nõrgub irriteerivat elementi,Otsin menti! / Kas või fragmenti Herosest, kes sulgeks Shiva destruktiivse silma – Ma jäin telefonist ilma!

Nokia, liugklapiga muusikamobiilKadunud kui tuuleiil.Mind ürab kahtluseuss,Et kurikaelad samast rahvusest,Mis Natalja Gontšarova,Võib-olla nendel nimeks Vladimir, Vova.Ja veel kolm seltsimeest,Kes irdund teest, Kus kõnnib kõlbeline kodanik.

Ja tulid peale Pärnust, Sellest areaalist, kus sagedane nähtus lehemädanik,kuulasid muusadest hüljatud muusikat,nende maneerid olid luusivadja nende pilgud aplalt peatumasmu õnnetul eelmainit’ telefonil.

Täiega pime – Kuritöökeskkond imeline(mind hülgas riim)

Pauluse peatus, kuritöö veatusAsjade loopärane seatus – Jah, kui oled spinoza.But I’m just a girl from counttryside.

Kui sa õigel ajal teele ei asu,Ei ole jooksmisest kasu.

Tänan tähelepanu eest,See sündis Kuressaare-Tartu bussisJa kahju 3000 eesti krooni.

Politsei vastus (Kert Kotkas)

Te muret mõistame / Ja meelehärmiSest paraku kui seeni / mida pärmilvõib soojas paljuneda rodusnii kahjuks vargaid ilmudavõib võõrsil / ja ka kodus

Et maailm siiski paremakssaaks kasvõi mõni sentki,Teil paluks tulla politseisse –või Teie keeli – menti

Et saaksimeseal viia läbi süüteomenetlustKus Teilt kui kannatanult lisakspaluksime seletust, / mille abil täpsustadavõimalikult veel / saaks telefoni varastanudkurjade portreed

Ja kuigi kõva häälegaei lubadusi hüüa meSiiski Teid neil murepäevilabistada püüame

FOT

OD

: ER

AK

OG

U

36

PERSOON

2010. aastal astus Kert Eesti Len-nuakadeemia magistriõppesse, et saada põhjalikud teadmised lennute-gevuse haldamisest. Läbi tuli uurida rohkesti lennundusõigusakte. Et need pidevalt muutuvad, jäi Kerdile nende uurimise harjumus külge. Kui ühel päeval vajas Lennuakadeemia oma ridadesse lektorit, kes üliõpilastele õigusõpetust annaks, julgustati Kerti kandideerima. Konkurss läks korda ning sest ajast esineb politseinikust pi-loot klassitäie õpilaste ees loengutega lennundusõigusaktidest. Et teadmisi järeltulevatele põlvedele talletada, on ta koostanud mitu lennunduskäsiraa-matut. Seda, et Kert on politseinik, teavad Lennuakadeemias kõik ilma küsimatagi. Vahel hoiatab ta õpilasi naljatledes, et ega Lennuakadeemiast politseinikuks sattumisest pole ükski üliõpilane kaitstud – politseis on ju lennusalk!

Töiste tegemiste kõrvale mahub hulk harrastusi

Olgugi et Kerdi nädalas on niisamuti seitse päeva, mahub töiste tegemiste kõrvale veel hulk harrastusi. Väsimuse üle ta ei kurda. Vastupidi, enda värs-kena hoidmiseks püüab ta elu võima-likult mitmekesisena hoida. Nii käib ta aeg-ajalt näiteks Vanemuise teatri sümfooniaorkestri koosseisus trumme ja teisi löökpille mängimas. Viimati võis Kerti teatrimaja orkestriaugust leida, kui mängiti lasteetendust „Nu-kitsamees“. Seda, et mõnel hoogsamal pillimängul trummipulgad sõrmede vahelt maha pudenevad, on mõni-kord ikka juhtunud. Kert meenutab kunagist seika, kui muusikapala kõige kaalukamas kohas tuli tal kõhu ees seisvale trummile üksainus rammus löök anda. Tähtsa kohani jõudes võis näha küll trummimehe pingutust lööki andes, ent sedapuhku otsejoones muu-sikariistast mööda. „No muidugi oli sant tunne,“ kihistab ta tagantjärele juhtunu üle naerda.

Löökpillidega tegi Kert tutvust juba noorusajal, mängides 80ndail erinevate puhkpilliorkestrite, bigbän-dide ja punkbändide koosseisus. Ise nimetab ta neid koosseise „juhusu-heteks“ ehk teisisõnu – mängis seal, kus parasjagu trummimehest puudust tunti. Ja selline nõudlus võis tekkida vägagi ootamatult. Nii juhtus kord,

et Kert oli parasjagu Vanemuise ballil Straussi kava esitamas, pintsak seljas ja kikilips lõua all lehvimas. Samal ajal toimus linnas punkbändide kok-kutulek, kus lavalaudadele astuvast pundist just trummar puudu jäi. Või-malus sõbrad hädast välja aidata oli olemas, kuid aega kostüümi vahetada enam ei jäänud. Kontrasti ja hämmel-dust värviliste soengute vahel lavale astunud pintsaklipslasest jagus, kuid Kert võeti kõigele vaatamata avasüli vastu.

Asjaolu, et Kerdil on kodus har-jutuspadjad ja -matid, on viinud ka tema 6aastase poja Koit Markuse sinnamaale, et viimane unistab muu-sikakoolis trummimängu õppimisest. „Kodus klõbistame ikka aeg-ajalt pojaga ühe vana tuksiläinud elektri-trummikomplekti ja mattide peal,“ sõnab Kert. Ka 10aastasele tütrele Kertu Katriinile on muusika hingelä-hedane, ent ta on end sidunud sport-laskarjääriga võimlemisklubis Janika. Sama agaralt kui Kert tegelevad ka peres kasvavad lapsed erinevate har-rastustega. Nii käib poiss veel ujumis-trennis ja lauluringis. Vabal ajal on mõlemad lapsed oma lemmiktegevuse leidnud joonistamises. „Kertu joonis-tab päris lahedalt,“ lausub Kert eriti aeglaselt ning noogutab eneselegi ül-latusest pead. Pere vanim laps, 23aas-tane Diana, on end sarnaselt teistega sidunud kaunite kunstidega ja õpib Eesti Kunstiakadeemias.

Kõige olulisem naine Kerdi elus on abikaasa Aita, kes töötab niisamuti Tartu politseis. Terve elu on teda köit-nud idamaised võitluskunstid, mis-tõttu võib teda tänagi näha kimonos kas siis judo- või aikidotrennis. Naise pehmem ja õrnem pool avaldub aga iseäranis hästi maalides või siidimaali tehes. Mitmel kolleegil on kaelas just Aita maalitud siidsallid või lipsud. Aita on ka mootor, kes organiseerib ja hoiab ohjes pere elukorralduse kü-simusi. Vähe sellest, et kaunis ja ande-kas naine on ehteks Kerdile, ta hoiab ka meest kiiretempolises elus kahe ja-laga maa peal. Ja sellise südamedaami tugi on asendamatu, kui oled mees, kes on ühteaegu korrakaitsja, lendur, õppejõud, muusik, luuletaja, abikaasa ja isa.

Kerly Peitelkommunikatsioonibüroo

37

PERSOON

Kotkaristi kuldristi pälvinud Piusa kordoni koerajuht Kersti Nüüd ütles, et presi-dendi tunnustus oli talle väga meeldivaks üllatuseks. Tema rõõmu kõrge tunnustuse üle jagasid sama elavalt kolleegid nii Piusa kordonist kui ka kogu prefektuurist. Ühes teenistuskoeraga Aron on Kersti Nüüd taganud piiriturvalisust idapiiril ja saavu-tanud märkimisväärseid tulemusi ebasea-duslike piiriületajate tabamisel, salakauba avastamisel ning salakaubaveoga seotud kuritegudele viitavate tõendite leidmisel.

Üks Kersti olulisi omadusi on visadus, mis on edukalt kandunud tema hoolealu-sele teenistuskoerale. Teeneka koerajuhi kõrval on rahvusvahelistel võistlusel tun-nustust võitnud ka teenistuskoer Aron. Kersti ja Aron on alati tööks valmis, sõl-tumata sellest, kas on töö- või puhkeaeg. Ka rasketest tingimustest hoolimata ei lõ-peta nad ülesande täitmist enne, kui kõik võimalused juhtumi edukaks lahendami-seks on ära kasutatud.

Kersti alustas teenistust piirivalvurina 2005. aastal Piusa piirivalvekordonis. Piu-sa koosseisus on ta töötanud tänini.

Kotkaristi V klassi teenetemärgi saanud Põhja prefektuuri kriminaalbüroo laste-kaitseteenistuse vanem Reimo Raivet on üks politseinikest, kes rajas kümne aasta eest politsei läbirääkimismeeskon-na. Viimased kaheksa aastat on ta seda meeskonda juhtinud, aidates lahendada kümneid keerukaid ja ohtlikke olukordi.

„Filmides oleme harjunud nägema, kui-das läbirääkija teeb töö ära kõrvalise abita kurjategijaga silmitsi seistes ning üksinda hulljulgeid otsuseid langetades. Tegelikult algab kõik meeskonnatööst, sellest, kas läbirääkimismeeskond hingab ühes taktis ning astub teiste politseiüksustega ühte

sammu,“ lausus Raivet. „Võtan teenete-märgi vastu suurima tänutundega ning usun, et see kuulub kõigile läbirääkijaile, kes seda tööd teevad või on varem teinud.“

Reimo Raivet on töötanud kriminaal-politseinikuna üle 20 aasta, uurides val-davalt isikuvastaseid kuritegusid. Eelmisel aastal asus ta juhtima Põhja prefektuuri lastekaitseteenistust.

Samuti Kotkaristi V klassi teenetemärgi saanud Haapsalu politseijaoskonna en-netus- ja menetlustalituse juhi Andrei Taratuhini eestvedamisel on Läänemaa kuritegude avastamise tase olnud viimas-tel aastatel üks paremaid terves riigis. Ta on juhtinud kurjategijate tabamise ja süü-dimõistmisega päädinud operatsioone ning keerulisi menetlusi. Kolleegide hin-nangul on Andrei järjekindel, empaatiline ja intelligentne, hea suhtleja ja kuulaja ning jääb igas olukorras viisakas ja vaoshoi-tuks.

„Sain kõrgest tunnustusest teada, kui mulle helistas kohalik ERRi esindaja Ivar Soopan ja avaldas soovi minuga kohtu-da. Esimeseks emotsiooniks oli hämming ning teadasaamine võttis sõnatuks. Siis meenus, et hulk aega tagasi olin kuul-nud, et mind esitati teenetemärgi saajaks, kuid olin selle jõudnud unustada, sest see tundus ebareaalne. Hinges valitsevad segased tunded: ei ole ju midagi kange-laslikku korda saatnud, teen lihtsalt oma igapäevatööd, samas tunnen suurt rõõ-mu, et mind on märgatud. Olen ülimalt tänulik kolleegidele, kes on väärtustanud mu töid ja tegemisi ning esitasid taotluse minu tunnustamiseks. Olen tänulik Haap-salu politseijaoskonna meeskonnale, kelle toetust tunnen iga päev. Olen õnnelik ja tänulik!"

President tunnustas tänavu ka Kersti Nüüdi, Reimo Raivetit ja Andrei Taratuhinit

Kersti Nüüd Reimo Raivet Andrei Taratuhin

FOT

OD

: AN

DR

ES

PU

TT

ING

ARVAMUS

38

Eesti riigi kaitsmine on kogu riigi ja rahva teha. Iga päev ning ka kriisiajal on Politsei- ja Piirivalve-amet üks riigikaitse võtmeosalisi. Oma tähtis roll on igal politseiametnikul ning seda laiemalt, kui sisejulgeoleku tagamise raam ette kirjutab.

FOT

O: S

CAN

PIX

Riigikaitse strateegia jagab rii-gikaitse kuueks samaväär-seks valdkonnaks: sõjaliseks

kaitseks, sisejulgeoleku tagamiseks, psühholoogiliseks kaitseks, rahvusva-heliseks suhtluseks ning tsiviilsektori toetuseks sõjalisele kaitsele. Igal vald-konnal on oma vastutaja, kes seda eri-nevate riigiasutuste kaudu korraldab. Igas valdkonnas peitub aga alati osa kõrvalvaldkondadest. Tähtsam naaber-valdkond, mida PPA tegevus iga päev mõjutab, on psühholoogiline kaitse.

Psühholoogilise kaitse fookuses on kaitsetahe. Kõige kitsamalt tähendab see rahva turvalisuse ja riigi julgeole-ku eest seisjate teenistusmotivatsiooni. Motivatsiooni tähtsamad juured on inimestevaheline usaldus organisat-sioonis ning juhtkonna ja riigi tegevuse

Igaühe rollpsühholoogilises ka itses

õiglaseks ning õiguspäraseks pidami-ne. Alatihti proovitakse neid juuri aga maast lahti kiskuda. 2007. aasta april-lisündmuste ajal proovis Vene propa-ganda politseinikke isekeskis rahvuse põhjal tülli ajada. Slaavipärasema ni-mega politseinikke fi lmiti ja ähvardati teenistuskohustuste täitmisel. Oli ka isiklikke ühendusevõtmisi ning katseid teenistuskohustuste täitmisest heidu-tada. Politseiametnike meelekindlus ja patriotism jäid peale.

Naaberriikide destabiliseerimise-le ning demokraatlike riikide liitude lõhkumisele suunatud Putini režiimi mõjutustegevus on igapäevane. Ka konkreetselt Eesti-vastase informat-sioonilise mõjutustegevuse organisat-sioonid töötavad puhkepäevadeta. Seda isegi ei varjata enam. Sealse kind-

ralstaabi ülema armeekindral Valeri Gerassimovi sõnastatud doktriini jär-gi ei ole sõda enam ajas määratletud seisund, vaid riikide loomuliku elu osaks saab permanentne sõda. Vene-maa hübriidsõja kontseptsiooni koha-selt eelistatakse sõjaväe kasutamisele ülekaalukalt muid mõjutusmeetodeid: propagandat, erioperatsioone, diplo-maatilist survet ja näiliselt iseseisvaid ühendusi relvil või relvadeta. Konfl ikti eskaleerimisel on eraldi etapina enne relvastatud sekkumist ette nähtud käe-galöömismeeleolude ja otsustamatuse levitamine sihtriigi haldusorganeis. Ebastabiilsuse loomise ja konfl iktide süvendamisega minnakse nii kaugele, kui sihtriigi ühiskond seda lubab.

Üldist ohutunnetust kujundab meedia

Järgmine kaitsetahte kiht on reservid: kaitseväe reservstruktuur, Kaitseliit, abipolitseinikud ja vabatahtlikud pääst-jad. Nende valmidus kriisiolukorras välja tulla sõltub paljude praktilise elu küsimuste kõrval suurel määral sellest, mis mulje on neile jätnud toetatav or-

39

ARVAMUS

ganisatsioon ise. Organisatsiooni tegu-sust ning professionaalset otsusekind-lust hinnatakse eri tasandite juhtide maine põhjal. Just sellepärast on jaos-konnaülemate, prefektide, piirivalve piirkonnajuhtide ja politsei juhtkonna kohta igaühe räägitav võtmetähtsusega vabatahtlike motivatsiooni ning tegeli-ku reageerimisvalmiduse hoidmisel.

Kolmas kaitsetahte tasand on rah-va kaitsetahe, soov ja valmisolek oma riiki hoida ning kaitsta, lühidalt öeldes – patriotism. See tugineb kolme arusaa-ma omaksvõtule: Eesti on väärt hoid-mist, Eestit on võimalik kaitsta, mina tahan Eestit hoida ja kaitsta. Need on emotsionaalsed seisukohad inimeste peas, mitte riskianalüüsi kuivad arvud tabelis. Praeguses keerulises julgeole-kuolukorras on paradoksaalselt Eesti paremini kaitstud kui ei kunagi varem. Me pöörame oma riigi julgeolekule ise väga palju rohkem tähelepanu ja in-vesteerime tugevasse piiri, hästi välja-õpetatud politseinikesse ning tõhusalt relvastatud oskuslikesse kaitseväeük-sustesse. Samas on iga inimese isiklik kogemus inimesele määrav. Riigiamet-nikuga suheldes tajutud ebaviisakus või

mulje mittehoolimisest tekitab kibestu-mist, mille kõrval kaotavad keerulised julgeolekupoliitilised argumendid oma väe. Perekondlikul koosviibimisel kuul-dud hinnang politseinikult või kaitse-liitlaselt on autoriteetne. Subjektiivselt on see palju kaalukam sellest, mida räägivad riigijuhid.

Üldist ohutunnetust kujundab mee-dia. Igapäevases meediapildis on palju sõda, sest maailmas peetakse sõdu. See tekitab ärevust. Ohvritega liiklusõnne-tus või kole kuriteopaik Eestis räägib näiliselt hoopis muud juttu. Osa loost kõneleb ka tragidest politseinikest.

Sellesse ei pruugita aga süüvida. Sot-sioloogias on Wertheri efektina tuntud fenomen, kus enesetapujuhtumi lai ka-jastus meedias toob kaasa sarnaste juh-tumite kasvu. Sama seaduspära kehtib liiklusõnnetuste puhul, kuigi keegi ei ole suutnud ammendavalt seletada selle põhjusi. Turvatunne on lõppude lõpuks ikkagi tunne, emotsioon. Kind-lasti ei tähenda see, et PPA avatud or-ganisatsioonina, kus tegutseb üks Eesti professionaalsemaid kommunikatsioo-nimeeskondi, peaks hakkama nüüd oma töös midagi salgama või varjama. Tuleb aga meeles pidada oma sõna ja pildi kasutamisel sõnumite strateegilist mõõdet ehk mõju riigi käekäigule.

Üksiku ametniku näiliselt või te-gelikult ülekohtune otsus või ebavää-rikas tegu saab sotsiaalmeedia ajastul üldtuntuks kiiremini kui üleöö. See võib mõjutada meediasurve tingimus-tes PPA ja riigi poliitilise juhtkonna ot-suseid olulisel määral. Igaühe roll riigi mainekujundajana on üha kaalukam, sest igaühe tegudest tehakse üldistusi kogu riigi kohta ning emotsionaalne online-meedia ja telefonidest vahen-datud sõbravõrgustik suunavad kohe suhtumist kujundama. Niisugune on infoühiskonna dünaamika.

Igaühe tööst sõltub Eesti psühholoogiline kaitstus

Kõrge usaldusväärsusega PPA-lt ooda-takse väga palju. Kõrgelt on lihtsam ja valusam kukkuda. Selle kukkumise põhjuseks võib olla eelmainitud Pu-

tini režiimi propaganda efektiivsus, mis ei jäta võimalust kasutamata mis tahes Eesti riigikaitse valdkonna või riigiasutuse mustamiseks. Põhjuseks võib olla kodukootud PR-rünne nagu Kultuuritolmu juhtumis; võib olla ka püüd oma edevust PPA arvel ra-huldada, nagu on teinud mõni Eesti ID-kaarti mõnitav tegelane. Põhjus ei peagi tulema väljast, selleks võib olla hooletus või ülevõimendatud intsi-dent, mis võib juhtuda kogemata. On lihtsalt halb õnn.

Kaitsetahte väline koorik on rah-vusvahelised liitlassuhted. Eesti püsi-

valt hea maine on liitlassuhete toimimi-seks rasketel aegadel möödapääsmatu. Välismaale jõuab pilt ka Eesti meediast ning Eesti inimeste taskutelefonidest. Konteksti aga teatakse seal vähem. Ses-tap on eriti tähtis korrektsus olukorda-des, kus rakendatakse sundi. Oma te-gevus tuleb jäädvustada, et seda hiljem ise hinnata ja vajaduse korral avalikult põhjendada. Arreteerimisel ning kon-voeerimisel kõrvaltvaatajale paistev ei tohi ühelgi hetkel välja näha nagu Süü-ria julgeolekuteenistuse või Venemaa politsei toimetamine. Igaühe taskust pärit kaamerasilmad mõjutavad ka po-litsei ja piirivalve taktikat.

Teie tööst sõltub Eesti psühholoo-giline kaitstus. Spikker keerulisteks olukordadeks on meie põhiseadus ja eriti selle algussätted. Kui tekib kaht-lus, kas tegutseda üht- või teistviisi, ta-sub mõelda, milline käitumine aitaks kinnistada inimeste peades seda ideed, milleks meie riik on loodud. Kõik me kehastame riiki ning iga riigiametniku teost jääv mulje saab seda riiki muuta nõrgemaks või tugevamaks.

Lõpetuseks üks lihtne psühholoogi-lise kaitse alane soovitus kõrvalseisjalt. Kommenteerides juhtunut avalikult, räägime me inimestest. Just inimestest, mitte ’isikutest’ kaamera ees kõneldes luuakse tõest arusaamist, et rääkija hoolib juhtunust ja selle osalistest.

Uku Arold, kaptenKaitseväe Peastaabi

strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja asetäitja

Kõik me kehastame riiki ning iga riigiametniku teost jääv mulje saab seda riiki muuta

nõrgemaks või tugevamaks.Igaühe rollpsühholoogilises ka itses

ARVAMUS

40

Politsei- ja piirivalveameti ametlikud kirjad Eesti inimestele on üks osa riigi suhtlusest kodanikega. Kuidas suhtleb riik oma inimestega ja kuidas ta peaks suhtlema? Lähtuda tuleks igasuguse suht-lemise põhieesmärgist: sõnum peab jõudma kiiresti ja täpselt vastuvõtjani.IL

LUST

RA

TSI

OO

N: S

HU

TT

ER

STO

CK

Antud juhul on kohtuväli-ne menetleja nii trahviteate edastamisel, selle kättetoi-

metatuks lugemisel kui ka tasumata hoiatustrahvi kohtutäiturile sissenõud-miseks esitamisel järginud vastavatele toimingutele kehtivates õigusaktides kehtestatud nõudeid ning kohtuvälisel menetlejal puudub alus täitemenetluse ja kohtutäituri tasu väljamõistmise lõ-petamise taotlemiseks.

Selles artiklis toodud näited, nagu avalausegi, on pärit politsei- ja piiri-valveameti ametikirjadest Eesti elani-kele. Küllap aimas lugeja – kui ta selle lausega ikka õnnelikult lõpule jõudis – juba ära, millest juttu tuleb. Ametli-kes kirjades kasutatakse teadagi amet-likku stiili, mis kuulub tarbekeele alla.

Sõnumiokkaline teekond

vastuvõtjani

Tarbekeel peaks olema neutraalne, sel-ge ja kindlasti normikohane kirjakeel.

Näiteks toodud lauses õigekirja-vigu ei ole, ka sõnastuse neutraalsuse kohta ei saa midagi kriitilist öelda. Küll aga selguse kohta, nagu järgneva-teski näidetes. Palun lugejal keskendu-da lausetele endile, mitte nende arvata-vaile kirjapanijaile. Tegu ei ole mingite erakordsete vigadega, mille autoritele tuleks näpuga näidata, vaid üsnagi tüüpiliste juhtumitega.

Koma ikka loeb küll

Alustame ehk lihtsamast, õigekirjast. Tundub, et täheortograafi aga polit-seil probleeme ei ole, sõnad on õigesti kirjutatud, kuid kirjavahemärkidega

käiakse ümber õige loominguliselt. Üks koma ees või taga … Kuidas see oligi: hukata, mitte armu anda või hu-kata mitte, armu anda. Nii saatuslikke vigu politsei saadetud kirjades õnneks ei olnud, kuid mõni kahetsusväärne ja naljakas juhtum siiski.

Näiteks kirjeldatakse üht väärtegu niimoodi: Juhtis mootorsõidukit oma-mata vastava kategooria mootorsõi-duki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Tähendab, mootorsõidukit sel inimesel ei olnud, ometi juhtis ta seda … ei, kui tähele-panelikumalt loeme, tuleb välja, et ta juhtis hoopis vastava kategooria moo-torsõiduki juhtimise õigust, olles seal-juures veel juhtimiselt kõrvaldatud. Koma ikka loeb küll, eks ole. Juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust – nii peaks välja nägema selle lause esimene pool.

Keerulisem on küsimus, mida haka-ta peale lause lõpuga, et ei jääks muljet, nagu tegutseks siin fantoom: inimene on juhtimiselt kõrvaldatud, aga mingil müstilisel moel juhib ikka edasi. Järele mõeldes saame muidugi aru, et küllap see roolist kõrvaldamine juhtus eelmi-

41

ARVAMUS

FOT

O: T

OO

MA

S TA

TAR

(PO

STIM

EE

S)

sel korral (sõna eelnevalt lauset siiski kuigivõrd selgemaks ei tee) ja eks ta siis juhtimisõigusest ilma jäigi.

Võib ka arvata, et kui ta juba roo-li tagant minema saadeti, siis võeti temalt ära igasuguse mootorsõiduki juhtimise õigus, mitte ainult teatud kategooria sõiduki oma. Milleks siis asja nende kategooriatega kirjuks aja-da? Ka kõrvaldamise võiks sinnapaika jätta – et ei tekiks kaksipidi mõistmist – ja öelda lihtsalt: Juhtis mootorsõi-dukit, ehkki oli juhtimisõigusest ilma jäetud ~ ehkki temalt oli juhtimisõigus ära võetud.

Kõik ei pea mahtuma ühte lausesse

Jõudsimegi sõnastuse juurde. Igasugu-se suhtluse esmane eesmärk on, et sõ-num jõuaks võimalikult täpselt vastu-võtjani. Eriti tarbekeeles tuleks vältida kõike, mis info päralejõudmist takis-tab. Tõsi, ametlikule stiilile on omane veidi keerukam lauseehitus, ka kipu-vad ametitekstis laused olema pikemad kui muudes tarbetekstides. Kõiki mõt-teid ei saagi edasi anda lihtlausetega, näiteks seoste väljendamiseks läheb tarvis põimlauseid. Ent kui mõte on niigi keeruline, tuleb vähemalt püüda seda väljendada võimalikult lihtsalt, selgelt, konkreetselt – piltlikult öeldes valida lühim tee sõnumi saatja ja vas-tuvõtja vahel.

Lause pikkuse kohta ütleb üks ree-gel, et näiteks ajakirjandustekstis on piir 15 sõna – niipea, kui neid on roh-kem, hakkavat lugeja mõte hajuma. Järgmises näitelauses on sõnu 42 ja siin on hajuma hakanud juba kirjutaja mõte.

Juhtides tähelepanu asjaolule, et uurimistöös soovitakse analüüsida PPA struktuuri seega on oluline silmas pidada, et PPVSi järgi on Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitsei ja teabeturbe korralduse struktuur ja teenistujate koosseis asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses ning seda in-fot ei väljastata.

Lauset on alustatud des-lauselü-hendiga, jätkatud aga osalausega see-ga on oluline silmas pidada, mis lause algusega ei haaku. Veel segasemaks teeb asja see, et osalause ette on jäe-tud koma panemata. Lauseehitusvea parandamiseks on kaks võimalust.

1. Juhtides tähelepanu asjaolule, et uu-rimistöös soovitakse analüüsida PPA struktuuri, on oluline silmas pidada /---/. 2. Juhime tähelepanu asjaolule, et uurimistöös soovitakse analüüsida PPA struktuuri, ja seega on oluline sil-mas pidada /---/.

Ent sõnastusega ei saa ikka rahule jääda: lause on liiga pikk, kohmakas ja raskesti loetav. Vaatame, kas võiks midagi välja jätta. Osalaused juhime tähelepanu asjaolule ja on oluline sil-mas pidada väljendavad sisuliselt üht ja sedasama mõtet, niisiis võiks piir-duda ainult ühega. Muide, on oluline

silmas pidada on tüüpiline tühifraas, mida väga armastavad näiteks poliiti-kud. Selle asemel, et aega ja ruumi ku-lutada, võiks minna kohe selle olulise asja juurde. Samuti kahtlen täpsustuse avaliku teabe seaduse tähenduses va-jalikkuses: lauses viidatakse juba ühe-le õigusaktile, millele see väide toetub, sellest peaks piisama.

Mõnes ametikirjas võib isiku, eriti minavormi vältimine olla õigustatud, kuid kõnealuses näites võiks küll ra-hulikult öelda, et adressaat soovib uurimistöös midagi analüüsida (pro soovitakse analüüsida), kirja saatja aga võib kõnelda enda nimel.

Lugejal läheb silme eest kirjuks

Segadus on ka lühenditega. Üldiselt kirjutatakse nimed ja pealkirjad esmamainimisel välja, edas-pidi võib kasutada lühendit. Siin on millegipärast vastu-pidi: lause algul on PPA ja tagapool Politsei- ja Piiri-valveamet. Mis peitub lü-hendi PPVS taga, jääbki saladuseks.

Niisiis, proovime ümber sõnastada. Mida on tahetud öelda? Soovite oma uurimistöös ana-lüüsida Politsei- ja Pi i r iva lveamet i (PPA) struktuuri.

Juhin Teie tähelepanu asjaolule, et PPVSi järgi tohib teavet PPA krimi-naalpolitsei ja teabeturbe korralduse struktuuri, samuti teenistujate koos-seisu kohta kasutada vaid asutuse sees. Seda infot ei väljastata. Eelda-me niisiis, et kirja saaja teab, mis on PPVS.

Viidetel seadusaktidele on politsei ametikirjades tähtis koht. Ikka toimub miski LS § 227 lg 1 alusel, VTMS § 544 lg 2 kohaselt, vastavalt VTMS § 541 lg 1 ja 2 ning § 5421g 1, lähtuvalt VTMS § 544 lg 1 ja kooskõlas VTMS § 543 lg 1 … Muide, need fraasid on

vigased – lühendeid käänatakse, kui lause seda nõuab. Peamine probleem on aga see, et lugejal läheb silme eest kirjuks. Inimesele, kel pole just juristi-haridust või seljataga pikaajalist sea-dusrikkuja karjääri (ja politsei ei eel-da kirja saajalt vast kumbagi), ei ütle need lühendid mitte midagi.

Muidugi saab kõiki viidatud sea-dusakte veebist järele vaadata, aga püüdku kirjutaja panna end kirja saa-ja rolli. Kas see paragrahvide rägastik ikka on õigustatud? Ehk saab mõnegi krüptilise viite lihtsalt välja jätta, need aga, mis vältimatult vajalikud, lahti kirjutada: mis seadusest käib jutt, mil-les inimest süüdistatakse või mis õigu-sed tal on.

Kokkuvõtteks. Ametitekstis tuleb keskenduda peamisele, mitte teksti üle

koormata. Liigne koorem on nii teisejärgulise tähtsusega

info kui ka bürokraatlik tühisõnalisus. Kui infot on palju, olgu ka lauseid rohkem – kõik ei pea mahtuma ühte lausesse. Ja mis kõige tähtsam: lihtne, esimesena pähe tulev sõnastus ongi ena-masti parim.

Maris JõksPostimehe

keeletoimetajaEesti

Keeletoimetajate Liidu juhatuse liige

Kui mõte on niigi keeruline, tuleb vähemalt püüda seda väljendada võimalikult lihtsalt,

selgelt, konkreetselt.

Segadus on ka lühenditega. Üldiselt kirjutatakse nimed ja pealkirjad esmamainimisel välja, edas-pidi võib kasutada lühendit. Siin on millegipärast vastu-

PPA ja Politsei- ja Piiri-. Mis peitub lü-

taga, jääbki

Niisiis, proovime ümber sõnastada.

Kokkuvõtteks. Ametitekstis tuleb keskenduda peamisele, mitte teksti üle

koormata. Liigne koorem on nii teisejärgulise tähtsusega

info kui ka bürokraatlik tühisõnalisus. Kui infot on palju, olgu ka lauseid rohkem – kõik ei pea mahtuma ühte lausesse. Ja mis kõige tähtsam: lihtne, esimesena pähe tulev sõnastus ongi ena-masti parim.

Liidu juhatuse liige

LIIKLUS

Inimliku hooletuse hind on ränkNovembri alguseks on suurem kaherattaliste hooaeg enamasti läbi. Võib-olla just selle pä-rast jäi veoautoga va-sakpööret teinud Ahtile vastu tulnud mootor-rattur märkamata ning mõni minut hiljem oli täisjõus mees surnud.

Teisipäev, 2011. aasta 1. novem-ber. Veidi enne kella 16 õhtul alustas 21aastane Ahti Tallin-

nast Kalmistu teelt sõitu Kosele. Me-hel oli kavas paari kilomeetri kaugusel Kangru teele pöörata, et sealt Tallinna ringteele pääseda.

Veidi varem oli ilmselt tuttava juu-rest tsikliga tulema hakanud 37-aas-tane Kalle. Mees oli mootorratta soetanud vaid paar kuud tagasi peale sõiduloa saamist. Sõidukogemust oli lähedaste sõnul Kallel varasemastki ning tegemist oli pigem mõistliku ja rahuliku motomehega.

Jalakäija Angela tegi õhtust jook-suringi ning oli Kangru ristis Tallinna poole üle tee minnes erakordselt hoo-

likas – varasemast kogemusest teadis ta, et parempöörde tegijad põrutavad seal üsna suure hooga ringtee poole. Seekord nägi ta vasakpööret ootavat veoautot, vaatas igaks juhuks vasaku-le Luige poole ning et ühtki autot sealt ei tulnud, andis juhile käega märku, et sõitku enne teda ära.

Tavalisena näiv eksimine vasakpöördel

Samal hetkel, kui veoauto vastassuunda jõudis, tuli kõigile osalistele ootamatult ei tea kust mootorratas. Jalakäija nägi, kuidas külili paiskunud ratas veoauto esiosa alla libises. Veoautojuht märkas tsiklil lähenenud Kallet vahetult enne

kokkupõrget, kui rattur pidurdas ja tsikli tagaratas veidi õhku tõusis.

Kohale saabunud kiirabi püüdis meest 18 minutit tulutult elustada. „Alguses ta laud liikusid ja ta hingas, siis ta aga suri. Sain silmadest aru,“ ütles pealtnägija hiljem antud ütlustes.

Põhja prefektuuri liiklusmenetlusta-lituse eriasjade uurija Mare Sirkas ni-metab seda esmapilgul tavalisena näivat vasakpöördel eksimist üheks viimaste aastate toiminguterohkemaks menetlu-seks. „Selle juhtumi asjaolusid selgitades pidime erinevate versioonide ümberlük-kamiseks mitu ekspertiisi määrama ning poolteist aastat hiljem õnnetuspaigas mõneks ajaks ka liikluse sulgema. Lõpp-kokkuvõttes jõudsime ikkagi sinna, kus

42

FOT

OD

: PO

LIT

SEI-

JA P

IIR

IVA

VE

AM

ET

LIIKLUS

43

peitub suurema osa õnnetuste põhjus: inimliku, ent äärmiselt ränga hinnaga hooletuseni,“ lausub uurija.

Ekspertiis leiab õnnetuse põhjused

Esimene abimees liiklusõnnetuste uu-rijatele on sündmuskohal tehtud liik-lusõnnetuse skeem. Sündmuskohal antud ütluste, fi kseeritud jälgede ja sõidukite paiknemise järgi paneb vilu-nud silm kokku info, mis saab esimese uurimisversiooni aluseks.

„Kuna mõlema sündmust näinud inimese sõnade kohaselt ilmus moo-torratas ootamatult, siis oli esimene küsimus kahtlemata sõidukite liiku-

miskiirus. Selle, kui suur on õnnetusse sattunud sõidukite kiirus, saame teada liiklustehnilise ekspertiisiga. Kogenud avariipolitseinikud oskavad teel ole-vate jälgede ja kahjustuste järgi kiirust küll oletada, ent see on kõik pigem kõ-hutunne. Samuti kiputakse rahvasuus ületähtsustama kokkupõrkel kinni kii-lunud spidomeetri näitu, mis võib pea-tuda õigel kiirusel, aga näidata ka n-ö aiateibaid,“ selgitab uurija.

Määratud ekspertiis andis vastu-seks, et kokkupõrke hetkel liikus veo-auto kiirusega 15 km/h, mootorratturi kiirus oli pidurdamise alguses 70–80 km/h ning kokkupõrke hetkeks vähe-nes see 60 kilomeetrini tunnis. Seega liikus rattur lubatust tõesti veidi kiire-

mini. Samas nentisid eksperdid, et ka piirkiirusel liikumise korral oleks kok-kupõrke vältimine olnud ratturi jaoks võimatu. Niisiis oli mootorratturi suur kiirus õnnetuse põhjusena välistatud, samuti lükkas ekspertiis ümber veoki-juhi ütluse, et ta liikus ainult 5 km/h.

Teise asjaoluna kontrolliti, kas moo-torrattur võis veokijuhile märkamatuks jääda seetõttu, et täitmata oli lähitule kasutamise nõue. Klassikuid tsiteerides on novembriks „pime aeg juba tublisti päeva poole tulnud“ ning ilma tuleta ratturit oleks tõesti keerulisem märgata. Paar kuud hiljem saabunud ekspertiisi-vastus oli aga ühene: „Lähitulede hõõg-niidi osal täheldati kõrgel temperatuuril tekkiva volframoksiidi olemasolu, kaug-

Samal hetkel, kui veoauto vas-tassuunda jõudis, tuli kõigile

osalistele ootamatult ei tea kust mootorratas.

44

tulede hõõgniidil oksiidi olemasolu ei täheldatud. Purunemise hetkel on lähi-tulede hõõgniit olnud kõrgetemperatuu-rilises olekus.“ Ehk lihtsamini öeldult – lähituli põles.

Kõike, mida suudavad kaitsjad, suudavad ka politseiuurijad

Veidi enam kui aasta pärast õnnetust saatis veokijuhi kaitsja uurijaile video õnnetuspaigas tehtud eksperimendist. Salvestuselt on selgelt näha, kuidas Tallinna suunduv mootorrattur jääb vasakpööret ootava juhi jaoks vähe-malt hetkeks kahe märgi varju, mis osutavad ümbersõidu suunda. Ehk sai just see asjaolu mootorratturile saatus-likuks? Samuti vajab kaitsja hinnangul lisakontrolli veokijuhi kiirus kokku-põrke hetkel, kuna spetsialistid näivad olevat unustanud, et veok alustas sõi-tu peatumisest, mistõttu see ei läbinud vahemaad ühtlase kiirusega.

Kõike, mida suudavad kaitsjad,

suudavad ka politseiuurijad ja sageli eepilisemates mastaapides. Nii võeti ette liiklusõnnetuste uurimises üsna ta-vapäratu ütluste seostamine olustikuga ehk kriminaaljuttude keeli ettenäitami-ne. Teelõigul suleti liiklus, kutsuti ko-hale õnnetust pealt näinud tunnistaja ning Ahtil tuli sama veoautoga samale ristmikule uuesti läheneda, samamoodi vasakpöördeks peatuda ning rääkida detailselt, mida ta tegi ja mida nägi. Nii saigi selgeks, et kuigi puhtteoreetiliselt võis rattur sekundi murdosaks märgi taha peitu jääda, ei võtnud see veoki-juhilt võimalust pöörde ohutuses veen-duda. Lisaekspertiis tõendas ka seda, et veok liikus kiiremini kui 5 km/h ning ka väiksema veoki kiiruse puhul ei saa-nud mootorrattur kokkupõrget vältida.

Sellega oli peagu poolteist aastat väldanud eeluurimine lõppenud. Uu-rija pani materjali kokku ning saatis prokuratuuri. Veokijuht loobus koh-tus ütluste andmisest, tunnistas end süüdi ja kahetses tehtut. Veidi enam kui kaks aastat pärast õnnetust mõis-teti kaasliikleja surma põhjustanud veokijuht süüdi ning karistati teda 10kuulise tingimisi vangistuse ja juhti-misõiguse peatamisega kuueks kuuks.

Inimesed otsivad õnnetuste põhjuseid väljastpoolt iseendid

Kogenud uurijana ei heida Sirkas süü-distatavale ette, et õnnetuse põhjuseid nii mitmest asjaolust otsiti. „On täiesti loomulik ja ootuspärane, et inimesed otsivad õnnetuste põhjuseid väljast-poolt iseendid. See ei ole omane ainult vahetult õnnetuses osalejaile. Sama-moodi otsivad selgitusi ja põhjendusi enda süül hukkunud jalakäija või juhi lähedased. Väliskeskkonnast tingitud põhjustega on palju lihtsam leppida ja traagilise tagajärjega kaasnevast šokist üle saada. Suuremas osas õnnetustest on peapõhjus kõige lihtsam hooletus, mistõttu mina soovitan liigeldes tõesti 100% liiklemisele keskenduda. Tean oma praktikast ainult kahte juhtumit, kus inimesed andsid endast õnnetuse ärahoidmiseks tõesti kõik, aga ikkagi juhtus. Paraku eksivad liikluses kõik inimesed, võib isegi öelda, et iga päev ja iga tund tehakse mingeid suuremaid või väiksemaid vigu. Enamasti meil lihtsalt veab – teised juhid on samal hetkel kes-kendunud või ei ole neid üldse, ristmik on ehitatud nii, et saab teisest ohutult mööda põigata, jõutakse veel pidurda-da jne. Kõik need tagajärjeta jäänud ek-simused loovad inimeses enesekindlust, et õnnetust nendega ei juhtu, ja nii on ka järgmine hooletus kergem tulema. Ühel hetkel võivad sellel olla äärmiselt rasked tagajärjed,“ ütleb ta.

Kangru tee õnnetusega seotud koh-tuasja arutades lahendati ka menetlu-ses esitatud tsiviilhagi, kus erinevate osaliste varalise ja mittevaralise kahju nõue ulatus kokku ligi 75 000 euro-ni. Kohus rahuldas tsiviilhagi osaliselt ning õnnetuse põhjustajalt ja tema tööandjalt mõisteti välja veidi alla 10 000 euro.

Tuuli Härsonkommunikatsioonibüroo

Suuremas osas õnnetustest on

peapõhjus kõige lihtsam hooletus.

LIIKLUS

45

On mõistlik ja üha levinum, et nii krimi-naalasi kui ka tsiviilhagi leiab lahen-

duse just kriminaalmenetluses. Esindaja puudumise korral saab uurija või prokurör aidata inimesel tsiviilhagi kokku panna ning ideaalis saavad ühe kohtuotsusega lahenduse kõik asjaga seotud vaidlused.

Tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks saab esitada ainult konk-reetse kriminaalasja kannatanu. Kui näi-teks liiklusõnnetusse satub kolm inimest, kellest saab raskelt vigastada ainult üks, siis on kahju nõude esitamise õigus ainult temal. Erandina on mittevaralise kahju hü-vitise õigus ka kuriteo läbi kannatada või surma saanud isiku lähedastel.

Hüvitatava mittevaralise kahju suurus sõltub eelkõige inimese vigastustest – võlaõigusseaduse kohaselt on tegemist mõistliku rahasummaga valu ja kannatus-te eest. Selle ulatuse otsustab kohtunik vi-gastuste raskuse ja tagajärgede, süüdlase ja kannatanu enda käitumise, ühiskonna heaolutaseme ning väljakujunenud kohtu-praktika põhjal. Varaline kahju tuleb tõen-dada konkreetsete kuludokumentide või muude tõenditega viimase sendini ning summat n-ö sisetunde pealt kujundada pole võimalik.

Kogu liiklusõnnetustega põhjustatud kahju peaks üldjuhul hüvitama kindlus-tusseltsi kaudu. Seejuures ei pea ootama süüteoasja lahendit ning uurijad võiksid julgemalt väljastada kannatanutele ja kindlustusseltsidele neid tõendeid, mille

avaldamine ei kahjusta edasist menetlust. Isegi kui kohtus on kahju välja nõutud õn-netuste põhjustajalt, on kannatanul, ent ka kindlustusega kaetud sõiduki omanikul või juhil õigus pöörduda kindlustusandja poole ning nõuda kahju hüvitamist selt-silt. Kui autojuht põhjustab liiklusõnnetuse tööülesandeid täites, siis vastutab kanna-tanu ees tema tööandja.

Hagi esitamise vajadus tuleb varakult selgeks tehaInimeste üldine teadlikkus liiklusõnnetu-sega kaasnevate kahjude hüvitamisest on üsna tagasihoidlik. Konkreetse menetluse osalistele selgitavad tsiviilhagi esitamise võimalust uurijad või prokurör. Neilt saa-vad inimesed oma õigusest hüvitist nõuda vähemalt kõige elementaarsema info. Pa-raku näen, et inimesel, kes varem tsiviilõi-gusega kokku puutunud ei ole, ei käi hagi esitamise tingimustest jõud üle.

Uurija kokku pandud tsiviilhagide pea-mine kitsaskoht on varalise kahju tõenda-mine. Mittevaralise kahju kohta lisatõen-deid esitama ei pea, kuna tervisekahjustus on tõendatud juba kriminaalasja materjali-dega, summa on aga kohtu otsustada. Va-ralise kahju puhul võtab tõendite kogumine omajagu aega ja tähelepanu. Seepärast on mõistlik tsiviilhagi kaaluvale kannatanule soovitada võtta endale esindaja või vähe-malt esmane konsultatsioon juristilt.

Soovitan uurijail hoiduda hinnangute andmisest ja ennustamisest, mis võiks

olla hüvitatav summa. Põhjus selleks on väga lihtne: need summad on nii erinevad. Ei ole mõtet tekitada olukorda, kus inime-ne on pettunud või vihane või kohandab oma hinnangu valule ja kannatustele uu-rija kõhutunde järgi. Ärgem unustagem, et ka pealtnäha sarnaste juhtumite puhul on hüvitised väga erinevad. Need otsused peaks inimene tegema sõltumatult.

Kannatanul on hagi esitamise õigus eeluurimise ajal, kuid soovitav on seda siiski teha pärast prokuröri juures krimi-naaltoimiku materjalide tutvustamist. Hagi saab esitada kümne päeva jooksul toimi-ku materjalide tutvustamisest kannatanule või tema esindajale. Sestap tuleks hagi esitamise vajadus siiski varem selgeks teha ning tekkinud kahju kohta ka tõendid juba varakult koguda.

Kriminaalmenetluses on kannatanu esindajakulud menetluskulu, mille hüvitab süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu, erandjuhul riik. Taotleda võib ka riigi õigus-abi. Igasuguse kahju hüvitamise vaidluse juures tuleb arvestada sedagi, et kuigi ko-hus mõistab hüvitise ja menetluskulud väl-ja, siis tuleb raha ikkagi saada süüdimõis-tetult või tsiviilkostjalt. Eelkontroll selleks, et hinnata nende isikute maksejõulisust, on mõistlik, kuna muidu võib kogu tegevus olla kasutu. Kohus mõistab õigust, kuid raha kohtumaja kassast välja ei anta.

Indrek Sirkvandeadvokaat

LIIKLUS

Teadlikkus kahjude hüvitamisest on väheneKangru tee õnnetusega seotud kohtuasja arutades lahendati ka esitatud tsiviilhagi, kus varalise ja mittevaralise kahju nõue ulatus kokku ligi 75 000 euroni. Kohus rahuldas tsiviilhagi osaliselt ning õnnetuse põhjustajalt ja tema tööandjalt mõisteti välja veidi alla 10 000 euro.

FOT

O: E

RR

Vandeadvokaat Indrek Sirk

KOOLITUS

Koera abiga tehti kurjategija kahjutuks.

46

KOOLITUS

ohtlikuTegutsemine

ründe korralIlma häbenemata võin öelda, et kui jutuks tuleb TORK-koolitus, läheb veel tänagi omajagu aega, et saada peast välja mõte akudrelli otsa käivatest torx-otsikutest. T20 on ju üks levinumaid terrassikruvi päid ja võrreldes tavalise ristpeakruviga on neid võrratult lihtsam rakendada. Tegutsemine ohtliku ründe korral (TORK) on turvataktikaline komplekstreening, mis koosneb tavaliselt kolmest moodulist: matisaal, tiir ja kaasuste lahendamine.

Praegu kasutatakse sellist tree-ningmeetodit juba kolmandat aastat. Esimesel aastal õpiti

rünnaku tõrjumist üksikvõitleja tasan-dil, järgmisel aastal tõrjuti rünnakut koostöös patrullpaarilisega ning sel aasta püütakse rakendada juba mitme patrulli koostööd, sealhulgas koera-juhte. Ei, mitte torx ...

Kui ma koos Oliver Purikuga ühel tuulisevõitu hommikul Rakvere poo-le teele asusin, et ise see koolitus läbi teha, olin endiselt varustatud üksnes Hollywoodis vändatud märulifilmide vaatamisest tekkinud väärarusaamade-ga politseilistest tegevustest. Olin po-litsei ridades kommunikatsiooni viljel-nud kõigest ühe kuu ning minu senine kokkupuude politseiliste tegevustega piirdus alkomeetrisse puhumisega ning paaril korral kergemate liiklusrikku-miste kaudu riigieelarve kosutamisega. Mõlemad on säärased olukorrad, kus erinevaid käsklusi ei hüüta, koera ei ra-kendata ega relvaga ei sihita.

Elevust tekitas Oliveri soovitus panna selga vähe mugavamad riided ning olla valmis higistama. Ärevust lisas see, et seal kasutatakse mittetap-

vaid relvi. Ja sel korral osalevad ka koerad. Nii kujutasingi ette, kuidas koolitusel vähemalt Brad Pitti moodi eriagendilaadselt nõtkeid liigutusi te-gema hakkan.

Jõudsime Rakvere politseijaoskon-na juurde, mille keldrist leiab üllatavalt suure treeningukeskuse. Lasketiiru sisse astudes lõi ninna vineeri, metalli ja ras-ke töö tegemise lõhn. Meid võttis vastu asjalik ja muhe instruktor Martin Pik-sar, kes sealset kompleksi käsutab.

Vaatasin siniseid treeningpüstoleid ning nende sisse käivaid värvikuule. Jälgisin, kuidas teised politseinikud, kes sel korral olid peamiselt isikukait-sebüroost, oma relvad tühjendasid ja pulga ohutuseks selle torusse pistsid. Sel hetkel hakkas selgeks saama, et eri-agendilaadselt mina vist ikka mööda põrandaid rulluma ei hakka, sest ma ei oska isegi relva õigesti käes hoida.

Vastuvõtuvõime lõppeb esimese harjutuse juures

Meid jagati kahte rühma. Rühm, kuhu mina kuulusin, liikus kõigepealt tege-ma harjutusi koeraga ehk siis harju-

tati seda, millal ja kuidas rakendada koera päti kinnipidamiseks. Faabula kohaselt satuvad politseinikud vasta-misi relvastatud, ohtliku ja ka natu-kene tõrksa kurjategijaga. Talle tuleb õigesti läheneda, anda õigeid käsklusi ning teha õigel ajal otsus koera ka-sutada, pätt raudu panna ja ära viia. Kõlab lihtsalt? See võiks lihtsam olla, kui vastas oleks nukk. Aga kui pätti mängib päris inimene, kes võib suvali-sel hetkel otsustada relva haarata, võib ka kogenum politseinik jänni jääda. Et seda päriselt tänaval sündmustele rea-geerides ei juhtuks, TORK-koolitusi korraldataksegi.

Harjutused muutusid järk-järgult keerulisemaks. Minu jaoks sai vastu-võtuvõime ja tegutsemisvõime otsa juba esimese harjutuse juures. Kui kilp ja relv kätte anti ning tegutsema saade-ti, hakkas mul korraga külm ja palav. Olin virk ja unine. Peas valitses tühjus. Tuled põlesid, aga kedagi ei olnud ko-dus. Korraga peab tegema nii paljusid asju: kilpi tuleb hoida õigesti, relva tuleb hoida õigesti, asend peab olema õige, jälgima peab selja taga olevaid kolleege, pätile peab andma käskluse

47

FOT

OD

: RA

IGO

PA

JULA

48

ja esimese reaktsioonina tema ma-halaskmine ei ole okei … Otsustama peab edasise tegevuse ja koera kasuta-mise, pätile tuleb rauad peale panna ... Kilbimees tiimi juhina peab tegema nii palju otsuseid!

Tunnen piinlikkust ja häbi. Nägu on pikaks vajunud ja jõllitan üle kilbi serva pätiks kehastunud instruktorit. Oleks vist pidanud enne siia tulekut läbi lugema mõne politseikooli baas-kursuse materjali, mõtlesin omaette, kui seal kilbi taha varjuda üritasin. Pä-rast selgus, et varjusin nii hästi, et üle-jäänud tiim ei olnudki kilbiga kaitstud.

Aga kuhu see käsi koos relvaga veel mahtuma peaks? Instruktori abi-ga sain ka relva üle kilbi serva piiluma, kuigi tundub, et käel võiks üks liiges veel juures olla. Tundsin selja peal paarimehe patsutust – tagumised on valmis minema! Asusime sibama pa-halase poole ...

Ka vaatamine toob higimulli otsa ette

Mida pätile hõigata, mõtlesin. Hõi-kasin igaks juhuks „seis, politsei" ja „viska relv maha". Esiteks kõlas see kõik nii naljakalt, sest pole harjunud kuulma enda häält sääraseid tõsiseid asju ütlemas. Teiseks tuli välja, et se-

dagi on võimalik liiga aeglaselt teha. Esialgu tundus küll kõik hästi toimivat ja tundsin ennast nagu eriagent mõnes filmis (sest pätt ju heitis maha pikali ning viskas ka relva eemale), aga kuni mina silma pilgutasin, oli pahalane taas relvamaketi haaranud. Olnuks te-gemist päris relvaga, siis läinuks meil kõigil tuju ära.

Selle umbes poole minuti jooksul higistasin enda seest välja kogu selle liitrise pudeli vett, mille ära olin joo-nud. Vähemalt. Ja sel hetkel otsus-tasin, et jään vaatleja rolli ning teen pilte. Endiselt oli häbi, sest ma ei osa-nud seal tõesti mitte kui midagi teha. Tootsin sooja õhku ja seisin. Siinkohal saadan tervitused kõigile oma kollee-gidele, kes peavad tänaval päriselt ja päris tööd tegema, tõrksate tegelaste-ga mürama ning neid endale ja teistele ohutult kahjutuks tegema. See ei ole lihtne töö, isegi kui vastumängija on oma kolleeg.

Harjutused jätkusid ilma minuta ning muutusid järk-järgult intensiiv-semaks. Üsna pea kasutati kurjategija

kinnipidamiseks teenistuskoera, kellel suukorv peas. Paar korda mängiti seda läbi ja siis lasti koer meest kinni pida-ma juba ilma suukorvita. Enne selle harjutuse algust kirjutasin omale kõr-va taha tarkusetera, et koera ja tema sihtmärgi vahele ei tohi mingil juhul jääda, sest miski ei peata eesmärgista-tult tegutsevat koera. Ühel hetkel nii armas ja sõbralik, isegi paimaias koer muutub relvamaketti või pätti nähes erivahendiks – vahendiks, kellel on registreerimisnumber ning kelle ainus eesmärk on pätt kahjutuks teha. Ja ta teeb seda hetkega.

See osa koolitusest kulmineerus pi-medast toast päti väljatoomisega. Tiim sisenes pimedasse tuppa, sealt kostis hõikeid, kisa, müdinat ning hauku-mist. Ja välja tuli kinni peetud pätt. Meenub, kuidas Jeremy Clarkson sel-gitas televaatajaile „Top Geari“ saates seda, kuidas auto edasi liigub: „I press gas, magic happens and car moves." Taban ennast taas higistamast. Kogu see mürgel on nii intensiivne, et isegi vaatamine ajab higistama. See, mida

KOOLITUS

Ilma harjutamiseta ja ilma koolitusteta oskab tavaline inimene pingelises olukorras ainult

jõllitada ning higistada.

Kui kokkulepitud tegutsemisviiside ja võ-tete rakendamisel lähtutakse turvataktika põhireeglitest (6K+1E)*, siis on tegevus eesmärgipärane ja turvaline:• Kolmnurkasend – politseinike paikne-

mine kinnipeetava suhtes• Kaugus (õige distants) – kaugus loob

turvalisust, annab aega tegutsemisvii-se valida

• Koostöö patrullpaariliste vahel• Kommunikatsioon patrullpaariliste,

korrapidaja, kinnipeetava vahel• 360 kraadi jälgimine – ohutuse tagami-

ne 360 kraadi• Käed! – kinnipeetava käte jälgimine• +1 – arvesta alati, et on veel üks vasta-

ne, veel üks relv• Esimesel on alati õigus – kui mingi kok-

kulepitud tegutsemisviisi või taktikalise võtte tegemisel muudab esimesena te-gutsev politseinik mingil põhjusel oma tegevust/rolli, siis peab teine politseinik olema võimeline üle võtma paarimehe tegevuse/rolli.

* Valem on Oliver Puriku väljamõeldis ja ei esine sellisel kujul erialakirjanduses.

Kurjategija on kahjutuks tehtud ja pannakse ära-viimiseks raudu.

49

politseinikud seal teevad, on kõrvalt-vaatajale midagi maagilist. Antakse käske, tehakse midagi ja toimub igasu-guseid asju, mis kulmineerub sellega, et toast väljuvad lohutamatult hingel-dav koer ning raudus instruktor-pätt.

Pimedas on pime ja kuulid teevad inimeste sisse auke

Väikese pausi järel liikusime lasketii-ru, kus tehti erinevaid harjutusi kor-terimaketis. Sedakorda treeningrelva-dega ning värvikuulidega. Faabula oli ikka see, et korter tuleb üle kontrollida ja võimalikud pahalased kinni pidada. Samas tuleb erinevatele ohtudele kor-teris adekvaatselt reageerida ja kõike seda pimedas.

Viimane ülesanne, loomulikult kõige keerulisem, algas juba eemalt: politseinikud pidid lähenema korterile ja sealt inimesed välja tooma. Pinge oli suur – pime oli (ei näe), korteris üürgas väga valjusti teler (ei kuule) ning esi-mene üllatus tabas politseinikke juba enne korterimaketini jõudmist: nurga tagant ründas neid relvastatud kurja-tegija. Tema poole lasti mitu värvikuu-li, üks lendas rikošetiga ka turvaalal olevate pealtvaatajateni ning jättis minu pükstele pisikese oranži täpi. See pisike vahejuhtum aitab mõista, kui

ohtlik kõik olla võib, päris kuul oleks minu jala sisse koleda augu teinud.

Korterisse sisenemisel ootas polit-seinikke taas nurga taga üks vastupanu osutav mees. Korter oli nagu labürint, mille nurkade taga paljastus erinevaid intrigeerivaid pilte: relvaga ähvardav „pilt" tuli maha lasta ja passi ulatav „pilt" tuli ellu jätta. Olukorra pingeli-sust näitab see, et ka passiga mehe pilt sai nii mõnegi kuuli. Kirsiks tordil olid instruktorid iga relva salvedesse peitnud ka tühje kesti ehk tõrkeid, mille kõrval-damine võttis oma aja. Samal ajal kestis ikka veel pinev olukord. Teler möirgas endiselt ning korteri viimases toas pe-sitses eriti tõrges naisterahvas, kes po-litseinike saabumisel televiisorist vaata et kõveminigi kisas ning kaine mõistuse kuhugi maha oli jätnud. Aga kõik see pidigi nii olema, sest ohtliku ründe olu-korrad päriselus on sama ootamatud, sama tüütud ja sama ohtlikud.

Ma ei ole kindlasti õige inimene ühtegi politseinikku käsutama, aga vaadelnud pool päeva TORK-kooli-tust ning näinud, mida kolleegid seal teevad, julgen kutsuda kõiki üles niisu-gustes koolitustes osalema. Kogu selle koolituse peamine eesmärk on harju-tada tiimitööd, harjutada teiste amet-nikega koos töötama. Kuigi harjutusi tegid juba mõnda aega politseitööd

teinud inimesed, jagus instruktoritel pidevalt näpunäiteid, kuidas mida-gi paremini teha, eriti just koostöös. Kuigi nii ekstreemseid olukordi nagu seal harjutustes iga päev tavatöös ette ei tule, on alati parem reageerida olu-korrale, kus on juba oldud ja mis on mõnes lõigus tuttav. Kui selliseid olu-kordi rohkelt läbi mängida, on keeru-lisem üllatuda. Nagu öeldakse – raske harjutustel, kerge lahingus.

Päris elu ja politseiniku töö ei ole Hollywoodi film. Kuulid teevad ini-mestesse auke ning pimedas on tõeliselt pime. Ilma harjutamiseta ja ilma koo-litusteta oskab tavaline inimene pinge-lises olukorras ainult jõllitada ning hi-gistada. Täpselt nagu mina seda tegin. Lõppkokkuvõttes oli päev põnev ning ma usun, et minust sai selle kogemuse kaudu grammi võrra parem pressiesin-daja. On väärtus omaette olla näinud ja üritanud kogeda seda, kuidas päriselt politseilisi tegevusi tehakse. Tähtis on meeles pidada, et ükski sündmus ei ole teisega täiesti sarnane ning igasse olu-korda sobivat taktikalist võtet ei ole. Taktikalisi võtteid tuleb rakendada loo-valt, lähtudes konkreetsest olukorrast.

Uku Tamperekommunikatsioonibüroo

KOOLITUS

"Korteris“ kohtuti kurjategijaga. Meeles tuleb pidada, et kõik see toimus kottpimedas, välk lihtsalt valgustas.

50

Meiekodanikud

16. jaanuaril tervitasid Tartu raekojas Lõuna-Eestis elavaid kodanikke Hanno Pevkur ja Lõuna prefekt Tarmo Kohv. Kõige esinduslikum oli üritusel perekond Pikalo: nelja lapse ema Olga sai kodaniku tunnistuse koos oma noorimate lastega – Ruslani (paremal) ja Aleksandri-ga. „Kodus tähistasime seda siis, kui poisid tegid eksamid ära,“ rääkis Olga. „Minu jaoks ei olnud eksamid rasked. Ma õppisin keele ära, kui elasin Jõgeva maakonna ühes külas. Seal olid suurepära-sed inimesed, aitasid mind palju. Ja see, et saime tunnistused kõik koos ja nii pidulikult, oli imeline.“

Pole kunagi hilja: 84aastane proua Elf-

rida Kardach on üks eakamaid viimasel

ajal Eesti kodakond-suse saanuist. Oma

Eesti kodaniku tun-nistuse sai ta mullu-sel kodanikupäeval

Tallinna Lillepaviljo-nis, sellest kujunes

ka viimase aja üks rahvarohkemaid tse-remooniaid. Austuse märgiks paluti proua

Elfrida esimesena rahva aplausi saatel

tunnistuse järele, mille ta sai koos

lipu ja kauni roosiga peaminister Taavi

Rõivase, siseminister Hanno Pevkuri ning

PPA peadirektori ase-täitja Joosep Kaasiku

käest.

FOT

O: J

ASS

U H

ER

TSM

AN

NFO

TO

: RE

NE

RII

SALU

„Kas teid kutsuti kodakondsustseremooniale? See on ju ainult väljavali-tuile!“ imestas ukrainlasest uue kodaniku Olga Pikalo sõbranna, kui kuu-lis, et Olga on lastega Tartu raekotta minemas. Väljavalitud on tegelikult kõik naturalisatsiooni korras kodanikeks saanud inimesed. 2014. aastast on PPA-l rõõm korraldada kodakondsuse tunnistuste üleandmise tsere-mooniaid, teha seda päeva uutele kodanikele ja nende peredele eriliseks ja meeldejäävaks ning tervitada neid sinimustvalge lipu all.

lugudes ja piltides

51

Sadu käepigistusi ja õnnitlusi, koos hümni laulmist, uhkustunnet ja tänusõnu – palju-de inimeste jaoks on see esimene ja võib-olla ka viimane kord olla nii tähtsal üritusel peakangelane ning kõige oodatum külali-ne. Ühele PPA töötajale läks kõige rohkem hinge kohtumine eaka paariga, kes tuli Tartusse Jõgevalt. Kui pidu oli läbi saamas, tuli proua soojalt üht korraldajaist kallis-tama ja tänama hüvastijätuks. Kuna see oli mõnevõrra ootamatu, ei osanud kallistatav kurku jäänud pisarate tõttu muud kui vastu kallistada, noogutada ning tänada, et nad tulla said. Siis võtsid abikaasad käest kinni ja sammusid üle Raekoja platsi, väike sini-mustvalge lipp rõõmsalt lehvimas. Selliseid ilusaid ja õnnelikke inimesi, sinimustvalge käes, läks üle platsi tol õhtul õige mitu. Just sellepärast me seda teemegi. Ja ilus tradit-sioon jätkub kindlasti.

„Eesti on küll väike, ent võib-olla just selle pärast pakub täiesti usku-matuid võimalusi ja lugusid. Igast andest võib siin suure tõenäosusega saada üldrahvalik, mõnest koguni ülemaailmne kuulsus,“ ütles president oma kõnes Narva tseremoonial. Nagu näha, ongi mõni staariks sündinud ja oskab väga hästi fotograa� tähelepanu köita. Laste tseremooniad on kõige meeleolukamad ning ajavad nunnumeetri lakke.

Kõige kõrgemal tasemel toimus 21. oktoobril kõige väiksemate kodanike tse-remoonia Narva Hermani linnuses. Noorim oli pooleaastane Kohtla-Järve elanik Marja-na. Üritusest kujunes tõeline perepidu, sest vaatama, kuidas noorimad kodanikud Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja Ida prefekti Vallo Koppeli käest tunnistusi saavad, tulid vanemad, vanavanemad, õed-vennad ning peresõbrad.

FOT

O: I

RIN

A V

ASS

ILJE

VA

FOT

O: J

ELE

NA

RU

DI

FOT

O: S

ER

GE

I ST

EPA

NO

V

FOT

O: J

ASS

U H

ER

TSM

AN

N

Kuna soovime järgida põhimõtet „Too-me riiki inimesele lähemale“, siis peeti viimane tseremoonia 24. märtsil Jõhvi

kontserdimajas. Narva politseijaos-konna juht Sergei Andrejev, kes on ise

Jõhvi elanik, nentis oma tervituskõnes, et ta tunneb isegi pisikest kadedust:

„Kui mina eksamid ära tegin ja 90ndate alguses kodanikuks sain, siis selliseid

ilusaid tseremooniaid polnud. Aga tänu sellele, et ma sain Eesti kodanikuks,

sain ma politseinikuks ja olen seda ametit pidanud juba üle 20 aasta.“

Viktoria Korpan, kommunikatsioonibüroo

52

SPORT

Suusabaasis oli tantsupiduV

eebruarikuu alguses kogunesid aktiivsemad ja tublimad politsei-sportlased Kääriku suusabaasi, et retrohõngulises atmosfääris

tunnustada Eesti politsei parimaid sport-lasi. 2014. aasta parimateks politsei-sportlasteks kuulutati Vladimir Latin Ida prefektuurist ning Kelly Nevolihhin Sise-kaitseakadeemiast. Meeste arvestuses olid esikolmikus veel Erik Koitla kaitsepo-litseist ja Janek Ardon Põhja prefektuurist. Naiste arvestuses pääsesid esikolmikusse Annika Tikk ja Kaisa Kukk Põhja prefek-

FOTO

D: R

EELI

KA

RIIM

AN

D tuurist. Visaduse tiitliga pärjati aastaid politseispordis kaasa löönud Sisekaitsea-kadeemia lektorit Andres Kutserit. Aktiiv-seim politseiasutus on endiselt Lääne pre-fektuur ning sportlike tulemuste põhjal oli paremusjärjestus järgmine: võitis Lõuna, teine oli Põhja ja kolmas Ida prefektuur. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor tun-nustas parimaid sportlasi rahalise pree-miaga ning spordiliit tänas kõiki abilisi ja koostööpartnereid, kes möödunud aastal Eesti Politsei Spordiliidu võistluskalendris-se panustasid.

FOTO

: TO

IVO

VIN

OG

RA

DO

V

SPORT

53

Tartus peeti 25.-26. veebruaril po-litsei sisejalgpalli meistrivõistlu-sed. Meeskondi kogunes kümme, kuid naiskondi ainult kolm. Seetõt-tu peeti naistele auhinnaturniir.

Meeskonnad mängisid esimesel võist-luspäeval kahes alagrupis. Tuliselt või-delnute seast pääses teisele võistlus-päevale ja poolfi naalmängudele ainult neli meeskonda. Turniiril osalesid Kures-saare politseijaoskond, Lõuna piirivalve-büroo, Põhja prefektuur I, Ida prefektuur I, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekes-kus, Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledž, Politsei- ja Piirivalve-amet, Lõuna prefektuur, Ida prefektuuri piirivalve ning Lääne prefektuur.

Teisele võistluspäevale ning poolfi -naalidesse pääsesid Põhja prefektuuri I ja Sisekaitseakadeemia meeskond ning Ida prefektuur I ja Lõuna piirival-vebüroo meeskond. Tulisem võitlus käis esimeses poolfi naalis, kus Põhja prefektuur suutis välja tulla kahevä-ravalisest kaotusseisust ning alistas pärast normaalaja lõppu penaltitega 2 : 0 Sisekaitseakadeemia meeskonna. Teises poolfi naalis sai kindla võidu Ida prefektuur ning fi naalmängus kohtusid

taas mullused fi nalistid. Kui möödunud aastal võitis Põhja prefektuur 3 : 1, siis tänavu sai meistrimedali kaela Ida pre-fektuuri meeskond tulemusega 3 : 2. 3.-4. koha mängust väljus võitjana Si-sekaitseakadeemia politsei- ja piirival-vekolledži meeskond, kes alistas Lõuna piirivalvebüroo 2 : 0.

Ida prefektuuri meeskond mängis koosseisus Andrei Bolonenkov, Ro-man Treial, Andrei Kisseljov, Jevgeni Malahhov, Stanislav Kovalenko, Vadim Raužin, Oleg Konorev, Igor Kübarsepp ja Jüri Belõi. Kohtunike otsusega oli tur-niiri parim mängija Artur Bõstrov Põhja prefektuurist.

Naiste auhinnaturniiril peeti kolm mängu ning edukaim oli Põhja prefek-tuuri naiskond, kes tegi viigi Lõuna pre-fektuuriga, kuid alistas suure skooriga 5 : 1 Ida prefektuuri naiskonna. Ida ja Lõuna vahelise mängu võitsid viimased 1 : 0 ning seega kuulus neile teise koha au ja kuulsus. Põhja prefektuuri nais-kond mängis koosseisus Kätlin Murre, Tiiu Kull, Liisa Lilleste, Eneli Kauber, Ruth Kotov, Raili Purga, Merilin Maarits, Maianžely Uutar, Jekaterina Paškevitš ning Annika Tikk.

Igipõlised rivaalid jalgpallis kohtusid taas � naalis

Ida prefektuuri jalgpalli meeskond

Õhus on üha enam kevadehõngu, kuid Jõulumäe oli märtsikuu alguses veel lumine ning tänavused politsei meistrid suusatamises seal selgusid-ki. Kõige pikem ring oli küll ainult 2,5 km ja seegi kunstlumest.

Esimesel võistluspäeval selgitati sprindi kii-reimad, kus naiste arvestuses tuli võitjaks Jelena Všivtseva, kellele järgnesid Mirja Virve ja Janne Lindepuu, kõik Lõuna pre-fektuurist. Meeste arvestuses oli nobedaim Alar Ridamäe Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonnast, tei-seks jäi Meelis Saarepuu Lõuna prefek-tuurist ning kolmandaks Jan Poznjak Ida prefektuurist. Päeva teisel poolel peeti teatevõistlus, kus naissuusataja pidi läbima 1,2 km raja ning kolm meessuusatajat iga-üks 2,5 km. Sellise distantsi läbimisega sai kõige kiiremini hakkama Lõuna prefektuuri I võistkond, kes sõitis koosseisus Jelena Všivtseva, Ilmar Vähi, Kaupo Sirel ja Meelis Saarepuu. Neile järgnesid Ida prefektuuri I ning Politsei- ja Piirivalevameti I võistkond.

Teisel võistluspäeval sõitsid 30–39aas-tased naised 5 km rada, kus võitjaks tuli Mirja Virve Lõuna prefektuurist, teine oli Natalja Skvortsova Ida prefektuurist ja kolmas Kadrin Kupp Põhja prefektuurist. Samal distantsil, kuid nooremate naiste hulgas tuli võitjaks Jaanika Jalast, kellele järgnes Gerli Salvet, mõlemad Ida prefek-tuurist. 40–49aastastest naistest oli kiireim Jelena Všivtseva, teiseks jäi Eve Jaeski, mõlemad suusatajad Lõuna prefektuurist. Kolmas oli Siiri Kukk Lääne prefektuurist. Naistest 50+ oli edukaim Urve Punga Ida prefektuurist ning teine koht kuulus Aino Koserile Lõuna prefektuurist.

Meeste vanuseklassis 30–39 tuli läbi-da 10 km rada. Võit läks õige napilt, vaid sekundiga Lõuna prefektuuri Ilmar Vähile (aeg 27.21), kellele järgnesid Vladimir Latin ning Jan Poznjak Ida prefektuurist. Noore-mate meeste vanuseklassis ja samal dis-tantsil oli võitja Alar Sadam, teine Kaupo Sirel, mõlemad Lõuna prefektuurist, ning kolmas Tarvo Leesik Ida prefektuurist. Traditsiooniliselt kõige osavõturohkemas vanuseklassis sai 5 km distantsil või-durõõmu maitsta Aivar Ridamäe Põhja prefektuurist (aeg 12.08), teiseks jäi Alar Ridamäe Politsei- ja Piirivalveametist ning kolmandaks Meelis Saarepuu Lõuna pre-fektuurist. Meeste 50+ vanuseklassis või-tis Jevgeni Vološin Ida prefektuurist. Talle järgnesid Tõnu Tänav ning Heldur-Valdek Seeder Politsei- ja Piirivalveametist.

Viimane lumi

RAAMAT

54

Uudiskirjandus raamatukogudesTulistamine Viljandi koolis: miks, kelle traagika, kes vas-tutab, mida teha? Jakob SaksIntegraloogia Instituut, 2015Asukoht: SKA raamatukogu

Paalalinna koolis toimu-nud traagiline sündmus puudutas otseselt või kaudselt meid kõiki. Meil on nüüd kohustus analüüsida toimunut, püüda selgusele jõuda selle tegelikes põhjus-tes, et tulevikus ära hoi-da selle kordumist veel mõnes koolis.

Raamatus on autor selgitanud kooli-vägivalla ja koolis tulistamiste süvapõhju-si ning otsinud vastust küsimusele, mida teha, et koolides lõppeks vägivald ja tu-listamine.

Täie rauagaMargus PikhofTallinn: Tammerraamat, 2014Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu

Raamatu autor Margus Pikhof kannab praegu juveeliröövi eest karis-tust Soomes. Autobio-graafi lises teoses on kirjeldatud maailma kur-jategija silme läbi.

Tummad tunnistajad: kriminalistika ajaluguNigel McCreryTallinn: Äripäev, 2015Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu, SKA PPK raamatukogu

Raamatus on kajas-tatud kõiki põhilisi kri-minalistikavaldkondi, nt identiteet, ballisti-ka, veri, mürgid, jälje-, DNA- ja surnukeha eks-pertiis. Juttu on sellest, kuidas püüti kindlaks teha džinnipurgis säilitatava pea oma-nikku või kuidas esimest korda lahendati mõrv kuriteopaigalt leitud sõrmejälgede

põhjal. Selgub, et ka juba ammu siitilmast lahkunuil on alati oma lugu rääkida.

Nigel McCrery töötas politseinikuna Nottinghamshire’i politseis, kus uuris oma pika karjääri jooksul paljusid mõrvasid ja muid raskeid kuritegusid.

European Police Science and Research Bulletin, 11, 2014/2015Luxembourg: Publications Office of the European Union, European Police College (CEPOL), 2014Asukoht: SKA raamatukogu

Politseiteemaliste tea-dusuuringute bülletää-nis on oma uuringuid tutvustanud Portugali, Rumeenia, Kanada, Saksamaa, Ungari, Austria ning Slovakkia teadurid. Artiklites on juttu turvalisusest, julgeolekupoliitikast, kohtumeditsiinist, süütamistest, porno-graafi ast, ent ka stressist ja õiguskaitsest.

Vana advokaadi jutudSulev RaudseppTallinn: Faatum, 2014Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu

Raamatus on kümme põnevat kohtulugu kor-ruptsioonist mõrvadeni. Neis lugudes on kõik tõepäraselt toimunud, autor ei ole muutnud sündmusi ega asja õi-guslikku lahendust, küll aga on lisanud kommentaare, kirjeldanud protsesside õhkkonda ja taastanud mälu järgi ka tegelastevahelise suhtlemise. Pal-judes lugudes on muudetud tegelaste ni-med, et kaitsta nende privaatsust.

3096 päevaNatascha KampuschTallinn: Ersen, c2011Asukoht: SKA raamatukogu

Kui üks mees ta 1998. aasta 2. märtsi varahommikul teel kooli valgesse kaubi-kusse tõmbas, uskus Natascha, et peab

Vaata uudiskirjandust:

varsti surema. Paar tundi hiljem lamas küm-neaastane tüdruk tekki mässituna ühe indivi-duaalmaja keldri külmal põrandal. Siin, napilt viie ruutmeetri suuruses kongis, tuli Natascha Kampuschil elada kaheksa ja pool aas-tat. Autor on avameelselt ja halastamatult jutustanud oma keerukast lapsepõlvest, vangistusest, kehalisest ja vaimsest väär-kohtlemisest. Kuid ta on kirjeldanud seda-gi, kuidas ta õppis väljapääsmatus olukor-ras kurjategijat vaos hoidma.

Siberi haridus: lapsepõlv kriminaalide maailmasNicolai LilinTallinn: Tänapäev, 2014Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu

Nicolai Lilin oli kuueaas-tane, kui sai oma esime-se piigi, Siberi kriminaali sümboolse noa. Kahe-teistkümneaastaselt oli ta juba mõrvakatse eest süüdi mõistetud. Oma „hariduse" sai ta Siberis ausate kriminaalide tihe-dasti kokkuhoidvas kogukonnas. „Siberi haridus" on jahmatamapanev lugu Nicolai eksootilisest, vägivaldsest ja täiesti ainu-laadsest lapsepõlvest.

Sisekaitse-akadeemia raamatukogu

• kodulehekülg: sisekaitse.ee/raamatukogu• uudiskirjandus: riksweb.sisekaitse.ee• e-raamatud: sisekaitse.ee/e-raamatukogu• müügil olevad trükised: sisekaitse.ee/muugil-olevad-

trukised

55

MÄLUMÄNG

1Kes on pildil? Te-gemist on sedavõrd kuulsa mehega, et

juba eluajal pandi tema pilt Uus-Meremaa 5-dol-larilisele rahatähele. Suu-re osa oma elust veetis ta värskes õhus.

2Tartu Ülikooli kliinikumi närvikliiniku vanemarst-õppejõud analüüsis ühe tuntud kirjandustegelase tervisesei-

sundit ning jõudis järeldusele, et teda võis vaevata paroksüsmaalne hemikraania. Samas ta möönab, et mõni autor on pakkunud ka sklerodermiat. Mis kirjandustegelasest on jutt?

3Mis teoses koos osaledes tegid pildil olevad näitlejad oma kõige tuntuma rolli?

4Rahatähtedel ei kujutata konkreetseid lapsi just üleliia sageli. Juuresolev ra-hatäht on harv erand. Kellega on tegu?

5Viieteistkümne Eesti maakonna vappi-dest on elusolendeid kujutatud neljal. Lääne ja Viljandi maakonna omal ilut-

seb kotkas. Peale selle on Eesti maakondadel kaks vapilooma. Kes need on ja mis maakondi nad esindavad?

6Eestis, Lätis, Leedus ja veel 10 riigis on kõnelejate arvult teiseks emakeeleks vene keel, Soomes rootsi keel, Rootsis

ja veel 54 riigis inglise keel. Mis keel on aga emakeelena teisel kohal Suurbritannias?

7Küsitav kirjanik ei ole avaldanud just ülemäära palju teo-

seid, kuid 2012. aastal tõusis ta müügitabelite tippu ning on seal kuni tänaseni. Kes? Pildil ei ole kirjanik ise, kuid see peaks andma olulise vihje.

8 Õhk kõnnib tänaval, sa tuled, su kannul lompides lööb helendama vesi.

Öö rohelises meres puhkeb õis, õrn habras kordumatu õrn, kui naeratus, mis püüab maiseks saada, ...

Selle Jääääre ühe tuntuma laulu viisi on loo-nud Jaan Sööt. Kes on aga sõnade autor? Ta kandideeris tänavustel valimistel esimest korda Riigikokku, kuid valituks ei osutunud.

92015 on Eestis teatavasti kuulutatud muusika-aastaks, et innustada muu hulgas muusikahuvi ja suurendada

muusika rolli Eesti inimeste elus. Kuidas kõlab muusika-aasta tunnuslause?

10Kes on see lähiajal tihti Eesti ja maailma meedias figureerinud mees?

Küsimused panid kokku PPA õigusbüroo juristid

Aare Hõbe ja Tiina Vellet

Kui tead vastust mälumängu viima-sele küsimusele, saada see aadres-sile radar@politsei.ee märgusõ-naga „Mälumäng“ (vastuseid saab saata kuni 1. oktoobrini 2015). Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks Radari logoga saunalina.

Eelmises Radaris küsisime, mis Eesti asutuse teenetemedal on pildil. Õige vastus on Teabeameti teenetemedal. Õigesti vastanute hulgast võitsid Radari saunalinad Katre Mägi Jõgeva politseijaoskon-nast ja Pille Säälik Tartust.

Ristsõna vastuseid ootame samuti aadressile radar@politsei.ee mär-gusõnaga „Ristsõna“ (vastuseid saab saata kuni 1. oktoobrini 2015). Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks Radari logoga kruusi. Kui soovid saata mälumängu ja ristsõna vastused koos, kirjuta märgusõnaks „Vastused“. Eelmise Radari ristsõna õige vastus oli „teil siin seakatku pole“. Õigesti vasta-nute hulgast võitsid Radari logoga kruusid Raul Jürimaa Tallinna kordonist ja Tõnu Oro arendusosa-konnast.

Radar soovib võitjatele palju õnne ning võtab nendega auhindade kättesaamiseks ühendust!

Mälumäng1. Sir Edmund Hillary, Mount Everesti vallutaja. 2. Harry Potter ja teda vaevanud peavalud. 3. Piltidel on Klara Rumjanova ja Anatoli Papanov, kes osalesid multifilmis „Oota sa!“ hundi ja jänesena. 4. Too-nane printsess Elizabeth, praegune kuninganna Elizabeth II. 5. Pärnumaa karu ja Põlvamaa kobras. 6. Poola keel. 7. E. L. James; pildil on „Fifty Shades of Grey“ filmi peaosaline Dakota Johnson. 8. Kalle Muuli. 9. Kõlab hästi!