Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri

Nr 19 kevad 2014

Rannapuura – uus hõljuk Peipsi järvel

Kummeliteest ja villasokkidest ei piisa

Surmaga silmitsi

Jultunud sariröövlit püüdes

2

KALENDER Eesti Politsei Spordiliidu2014. aasta spordivõistluste kalender

Toimumise aeg Spordiala Koht KorraldajaJAANUAR

16.–18.01.2014 Utria dessant 2014 Ida-Virumaa Erna Selts31.01.2014 LPSK lahtised jõutõstevõistlused Kõrveküla LPSKVEEBRUAR07.02.2014 EPS 10 + aasta sportlane 2013 Saaremaa EPS26.-27.02.2014 Sisejalgpalli meistrivõistlused Tartu EPSMÄRTS 04.-05.03.2014 Suusatamise meistrivõistlused Jõulumäe EPS27.03.2014 Ujumise meistrivõistlus Keila EPS28.03.2014 Talveots Männiku Põhja prefektuurAPRILL 09.-10.04.2014 Võrkpalli meistrivõistlused Viljandi EPS15.04.2014 SKA lahtised kickbox’i võistlused Tallinn SKAMAI 21.05.2014 Teenistuspüstolist laskmise meistrivõistlused Männiku EPS30.-31.05.2014 Sulgpalli meistrivõistlused Hiiumaa EPSJUUNI 12.06.2014 Jalgrattakrossi meistrivõistlused Kõrvemaa EPS17.06.2014 Kergejõustiku meistrivõistlused Tartu EPSJUULI AUGUST 06.–09.08.2014 Admiral Pitka luurevõistlus Virumaa Kaitseliit22.-23.08.2014 IV jõustruktuuride spordimängud Tartu VanglateenistusSEPTEMBER 09.–12.09.2014 Euroopa politsei meistrivõistlused kergejõustikus Venemaa USPE12.09.2014 Krossijooksu meistrivõistlused Pannjärve EPS25.09.2014 PPC ja PAP laskmise meistrivõistlus Potsepa EPSOKTOOBER 08.10.2014 Orienteerumise meistrivõistlused Ida-Virumaa EPS17.–19.10.2014 36. USPE kongress Türgi USPE29.-30.10.2014 Spordiinstruktorite nõupidamine Põlvamaa EPS30.-31.10.2014 Politsei- ja Piirivalveameti karikavõistlus laskmises Põlva EPSNOVEMBER

Siseministeeriumi võrkpalliturniir Muraste Päästeamet05.11.2014 Veteranide auhinnaturniir võrkpallis Muraste EPS19.-20.11.2014 Korvpalli meistrivõistlused Pärnu EPS

16. Eesti-Soome politsei sõprusturniir males Tallinn EPSDETSEMBERJAAN.-VEEBR. 2015

Aasta sportlane 2014 Lõuna-Eesti EPS

RUBRIIK

4 Uudised6 Fookus Rannapuura12 Persoon Kirglik analüütik16 Krimi Jultunud sariröövlit püüdes19 Dokumendid Teekond uute dokumentideni22 Koostöö Ühesuunalise tee lõpp26 Meeskond Surmaga silmitsi29 Ennetus Kummeliteest ja villasokkidest ei piisa32 Piir Piiritu piir34 Eesti keel Kantseliit nagu tselluliit36 Dokumendihaldus Dokumendihaldus on täppisteadus38 Hobi Laul teeb rinna rõõmsaks!40 Võõrsilt Kange nelik Inglismaal42 Galerii Trüffel 201344 Sport46 Raamatud47 Mälumäng

on neli korda aastas ilmuv Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri.

ToimetusPeatoimetaja: Nelli Pello Keeletoimetaja: Ene Sepp Küljendus ja makett: Profimeedia Trükk: Kroonpress Tiraaž: 2000Kaanefoto: Hõljuk Rannapuura Foto: Raigo Pajula

KolleegiumElmar Vaher, Rando Kruusmaa, Krista Aas, Joosep Kaasik, Merike Jürilo, Indrek Tibar, Kristian Jaani, Vallo Koppel, Tarmo Kohv, Priit Suve, Harrys Puusepp, Toomas Sildam

KontaktAjakiri Radar | Politsei- ja Piirivalveamet | Pärnu mnt 139, 15060 TallinnTelefon: 612 3055, 5343 9684 | E-post: radar@politsei.eeVeebis: issuu.com/ajakiri_radar

6

36

12

40

JUHTKIRI

Eesti tänabIga aasta veebruari alguses on üks päev, mida Politsei- ja Piirivalveametis pikisilmi oodatak-se. See on päev, mil vabariigi president teeb teatavaks riiklike teenetemärkide saajad. Tun-nustatute seas on alati ka politseitöötajaid, kes on teinud rohkem, kui neilt oodatakse. Täna-vu said üllatuse osaliseks analüüsivaldkonna eestvedaja Marilis Sepp, venekeelse meedia asjatundja Viktoria Korpan ning tunnistaja-kaitse looja Toomas Lõhmus. Selles Radaris räägivad nad lähemalt, kuidas nad end uudi-se päeval tundsid ja mida niisugune au neile tähendab. See on soe lugu meie inimestest, kes teevad iga päev oma tööd südamega, pakuvad kurtmise asemel uusi lahendusi ning oskavad hoida oma meeskonda. Loos on ka kaks huvitavat nüanssi: artikli autor on ühtlasi autasu saaja ning isikukaitse üksusest rääkimi-ne on üsna erakordne. Seda rohkem oskame kirjutatut väärtustada.

Head lugemist!

Nelli PelloRadari peatoimetaja

FOTO

: KA

JA V

ENT

SEL

3

4

UUDISED

KKPO veab turvalise linnaplaneeri- mise projekti19. veebruaril peeti korrakaitse-politseiosakonna eestvedamisel Tallinnas rahvusvaheline kon-verents, milles otsiti võimalusi, kuidas linnaplaneerimise kaudu suurendada inimeste turvalisust ning hoida ära kuritegusid.

Rahvusvaheline konverents oli avaüritu-seks pikemale projektile, millega soovi-takse suurendada turvalisuse ning riskide maandamise võtmes mõtlemist asulate ja elamukvartalite plaanimisel nii Eestis kui ka lähiriikides. Konverentsi moderaatori, Ida prefektuuri korrakaitsebüroo juhi Veiko Randlaine sõnul aitab hoonete, inimeste liikumisteede ja avaliku ruumi läbimõeldud plaanimine luua nii turvalisust kui ka turva-tunnet. „Võimalikke ohukohti tuleb märgata ja riskid maandada juba detailplaneeringu koostamise faasis ning heade lahenduste leidmine nõuab politseinikelt põhjalikke teadmisi ja koostööd kohaliku omavalit-susega,“ rääkis Randlaine.

Konverents on osa Euroopa komisjoni rahastatud projektist, mille eesmärk on arendada praeguseid linna- ja elukeskkon-na plaanimise meetodeid ning vähendada seeläbi kuritegevust. Projekti tulemusel kujuneb ühtne süsteem, kuidas suuren-dada linnaplaneerimise kaudu turvalisust. Samuti annab projekt osalejariikidele selles valdkonnas hea rahvusvahelise koostöö-kogemuse. Projekti kaasrahastab Euroopa Liidu Komisjon Euroopa Liidu kuritegevuse ennetamise ja kuritegevuse vastu võitlemise programmist.

FOTO

: REE

LIK

A R

IIMA

ND

FOTO

: MA

AN

TEE

AM

ET

Vikerlase teenindusest saab taotleda juhiluba10. veebruarist saab Vikerlase teenindusest peale passi ja isiku-tunnistuse taotleda ka juhiluba ning vormistada sõiduki omaniku vahetust.

Peadirektor Elmar Vaheri sõnul on riigitee-nuste kättesaadavus ühest kohast mugav nii inimestele kui ka mõistlik samm riigile. „Maanteeameti ja politsei teeninduste kok-kuviimine Lasnamäele, kus elab rohkem inimesi kui suuremates Eesti l innades, säästab meie klientide aega ning jalavaeva. Ühtlasi kasutab riik mõistlikult olemasolevat rendipinda ega dubleeri klienditeeninduse tööd,“ ütles Vaher. „Riigiteenuste ühte kohta viimine muutub üha aktuaalsemaks

ning meil on hea meel, et oleme esimese sammu juba astunud,“ lisas Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson.

Kahe riigiasutuse ühises teeninduses saab fotoautomaadis teha juhiloa foto, teeninduses on soovijaile kasutamiseks kolm arvutit juurdepääsuga Maanteeameti e-teeninduse keskkonnale ning interneti-panga maksevõimalused. Samuti pakutak-se erinevaid riigilõivu maksmise võimalusi. Teeninduses saab juhiloatoimingute kõrval teha ka sõiduki registritoiminguid. Eran-dina ei saa teeninduses teha eksameid ega sõiduki registreerimiseelset ülevaatust (esimest korda Eesti registrisse kantava sõiduki registreerimist).

Ida prefektuuri kriminaalbürool on uus juht17. märtsil asus Ida prefektuuri kriminaalbürood juhtima Tarvo Kruup.

Tarvo Kruup alus-tas tööd politseini-kuna 2004. aastal Põhja Politseipre-fektuuris. Viis aas-tat hiljem siirdus ta Kaitsepolitseiame-tisse, kus töötas seniseni. Kruup on

pärit Lääne-Virumaalt Väike-Maarjast, kus lõpetas gümnaasiumi. Rakenduskõrghari-duse omandas Tarvo Sisekaitseakadeemias politsei erialal.

Ida prefekti Vallo Koppeli sõnul on Tarvo Kruup väga hea jälitusametnik, kellel on rohkesti kogemusi. „Tarvo on universaalne kriminaalpolitseinik, kes teab nii uurija kui ka jälitaja töö eripära. Lisaks on väga hea see, et Tarvo on pärit siit regioonist ja teab kohalikke olusid. Tarvol on lai silmaring, ta oskab näha suuremat pilti ning väärtustab meeskonnatöö tegemist, mis on meie edu saavutamise võti. Olen veendunud meie kriminaalbüroo uue juhi kindlas tahtes ja motivatsioonis anda tugev panus kriminaal-politsei töösse Virumaal,“ sõnas prefekt.

5. veebruaril alustas Ida prefektuuri piiri-valvebüroo juhina tööd Indrek Püvi.

PPA ja Maanteeameti ühine teenindussaal Vikerlase tänaval

Linnaplaneerimise kaudu saab suurendada turvalisust.

FOTO

: MA

RI R

IINA

RIS

T

5

UUDISED

Valmis välijuhi käsiraamatJaanuaris valmis välijuhi käsi- raamat, mis aitab korraldada sündmuskohal esmaseid tegevusi.

Välitööd juhtiva politseiniku tööpõld on suur. Sageli tuleb otsuseid langetada kii-resti ja väga erinevates situatsioonides ning on hea, kui taskus leidub abimees, millele toetuda. Raamat ei ole siiski õpik, seda ei saa pidada ka käskkirjaga määratud korraks. Selles sisalduvad soovitused on kogutud varasemate sündmuste lahen-damise praktikast ning õppustel saadud kogemustest. Sestap sõltub ka kirjapandu rakendamine väga palju konkreetse sünd-muse olustikust.

Üks käsiraamatu idee autoritest, Põhja prefekt Kristian Jaani tänab kõiki projektis osalenuid. „Välijuhi käsiraamatu mõttele tulime Põhja prefektuuris 2011. aastal ning mul on hea meel, et nüüdseks on see idee saanud reaalsuseks ja arenenud selliseks, millist alguses ei osanud ettegi näha," ütleb ta. Esimene käsiraamatu ti-raaž on n-ö katseversioon. Et käsiraamat muutuks paremaks, ootavad koostajad kuni 6. juunini tagasisidet aadressil marko.ild@politsei.ee. Tagasiside põhjal parandatakse ja täiendatakse raamatut ning aasta lõpus antakse välja uus versioon.

Käsiraamatut aitasid koostada PPA kriisiohjebüroo, korrakaitsepolitseiosakond, piirivalveosakond, keskkriminaalpolitsei, prefektuuride kriminaal- ja korrakaitsebüroo ametnikud ning Päästeameti, kiirabi ja Eesti Raudtee eksperdid.

Vabatahtlikud merepäästjad said tunnistused6. märtsil andis peadirektori asetäitja Rando Kruusmaa 48 vabatahtlikule merepäästjale kätte esimesed tunnistused.

„Vabatahtlikud ei saa igal hetkel meid asendada, kuid asendamatuks abiks on nad eelkõige neis kohtades, kus piirival-ve alaliselt kas kohal ei ole või paikneb õnnetuse juhtumise ajal sündmuskohast kaugel. Sellistel puhkudel on vabatahtli-kud, kes kohalikke mereolusid väga hästi teavad, meile hindamatuks abiväeks,“ sõnas Rando Kruusmaa tunnistusi üle andes.

PPA-l on sõlmitud merepäästetöödele kaasamiseks tsiviilõiguslikud koostöölep-ped kokku 17 vabatahtliku merepääste-

ühinguga, kes on olnud valmis reageerima merepäästejuhtumitele. Lisaks on sõlmi-tud kümne ühinguga heade kavatsuste protokoll, mis on ülesehituselt tsiviilõi-gusliku lepingu eelleping, et arendada merepäästealast koostööd. Esindatud on nii Eesti Vabatahtlikku Mere- ja Jär-vepäästesse kui ka Päästeliitu kuuluvad ühendused.

Esimeste vabatahtl iku merepäästja tunnistuse saajate hulgas on MTÜ Eduka Elukorralduse Edendajate Ühendus (Vil-sandi Vabatahtlik Päästekeskus), MTÜ Kaberneeme Klubi, MTÜ Muhu Mere-pääste Selts, MTÜ Naissaare Päästeselts, MTÜ Purtse Vabatahtlik Merepääste, MTÜ Pärnu Lahe Merepääste Selts ja MTÜ Pärnumaa Merepääste (Paatsalu küla).

FOTO

: REE

LIK

A R

IIMA

ND

PPA-l on koostöölepped 17 vabatahtliku merepäästeühinguga.

FOTO

: NEL

LI P

ELLO

FOOKUSFO

TO

D: R

AIG

O P

AJU

LA, R

EE

LIK

A R

IIM

AN

D

6

Peipsi järvel alustas tööd uus hõljuk Rannapuura, mille roolis istub Eesti kõige pikema staažiga hõljukijuht.

FOOKUS

FOOKUS

7

8

FOOKUS

Hetk, mil Alajõe kordoni uusim hõljuk angaarist välja tagur-dab, on aukartustäratav. Tu-

leb, tuleb ja jääbki tulema – ikkagi 15 meetrit pikk ning peagu seitse meetrit lai. Ei saa öelda, et müra oleks kõrvu-lukustav, kuid see pole ka vaevukostev ümin, mis täidab kordoni hoovi. Uue hõljuki mõõtmed on sellised, et mahub

täpipealt põrandaküttega angaari ära. „Kui enne mahtusid garaaži ka riiulid ja laud, siis enam mitte,“ mainib kor-doni juht Illar Jõgi.

Omaette lugu on hõljuki saabu-mine Alajõele. Hõljuk valmistati Ing-lismaal nagu tema kaks eelkäijat ning pandi siis tervenisti veokile, mis asus laevaga Paldiski sadama poole teele.

Kui veok Alajõele jõudis, võttis olu-kord kergelt öeldes kukalt kratsima, sest kuidas sa sõidad 20meetrise au-torongiga kitsal metsavahelisel teel kordoni väravate vahelt puhtalt läbi. Tänu oskuslikule manööverdamisele, tee soolatamisele ja teeäärsete okste lõikamisele läks siiski kõik ladusalt ning sakslasest autojuht sai rahuliku

9

FOOKUS

südamega magama minna. Oli teine sõidust nii väsinud, et loobus isegi kordonikokkade keedetud kohvist ja pannkookidest.

15 aastat hõljuki roolis

Tehaselõhnalise hõljuki roolis istub Eesti kõige pikema staažiga hõljuki-juht Armin Vaino – mees, kes tunneb hõljukite hingeelu juba 15 aastat. Esi-mene hõljuk pardanumbriga PVH-1 võeti piirivalves kasutusele 1999. aastal. Toona oli vaja nelja meest, kes oskaksid sellega sõita. „Mul õnnestus olla üks nendest,“ ütleb Raplamaalt pärit, kuid pikemat aega Iisakus ela-nud Armin tagasihoidlikult.

Armin keerab kordoni õuel hõljuki ümber ning võtab suuna Peipsi järve-

Euroopa Liidu Välispiirifondi

kaasrahastusel soetatud hõljuk pole pelgalt suu-rem ja võimsam kui selle eelkäijad PVH-1 ja PHV-2, vaid sellele on paigaldatud ka kraana ning soojuskaamera.

le. Märtsikuu alguse ilm on tuuline ja sombune, kuid jää on sile ning kannab 11 tonni kaaluvat hõljukit kenasti. Armini silmade ees on mitu ekraani navigatsiooniseadmetega ja jalgade all kaks kollast pedaali, mida nimetatak-se põlle regulaatoriteks. Nendega saab hõljuki külgi tõsta või langetada. Sidur ja gaas asuvad hoopis mehe vasaku käe all (pidureid hõljukil ei ole). Liigu-me parasjagu kiirusega 72 km/h, kuid jääl võib hõljuki kiirus olla rohkem kui 90 km/h.

Euroopa Liidu Välispiirifondi kaas-rahastusel soetatud hõljuk pole pelgalt suurem ja võimsam kui selle eelkäijad PVH-1 ja PHV-2, vaid sellele on paigal-datud ka kraana ning soojuskaamera. Kraanaga saab päästa järvel hätta sat-tunud inimesi ja tehnikat. See suudab tõsta hõljukisse koguni ATV või moo-torsaani. Kuni 1500 meetri kauguse-le nägev soojuskaamera tuleb kasuks piirivalvamisel ning kui on vaja otsida pimedal ajal või udus eksinud inimest.

Põgenev kuningatütar

Uus hõljuk on eriline ka seetõttu, et ta kannab lisaks pardanumbrile PVH-3 nime Rannapuura, mille panid talle meie oma inimesed siseveebis tehtud küsitluse tulemusena. Rannapuura on rahvausundi järgi kuningatütar, kes põ-genes kurja nõia Peipa käest. „Suures

Hõljuki juhtimiseks on vaja väikelaevajuhi pabereid ja

kõvasti kogemust. Armin Vainol on need

mõlemad olemas.

10

FOOKUS

hädas viskas Rannapuura lina maha. See hakkas kohisema ja paisus laiali suureks järveks, mille lained valges va-hus Peipa ümber kurjasti möllasivad,“ räägib rahvasuu Peipsi järve tekkeloost.

Hõljukiga saab sõita aasta ringi, kuid seda kasutatakse peamiselt siis, kui järvel on jää. Tavaliselt tähendab see perioodi novembrist märtsini või isegi aprillini sõltuvalt aastast. „Ven-tilaator puhub hõljukile õhu alla, õhk tõstab hõljuki üles ning propeller lük-kab sõidukit edasi,“ kirjeldab Armin hõljuki tööpõhimõtet. Hõljukiga saab sõita nii maal, jääl kui ka vee peal ning vajaduse korral ka roostikus. „Kord sõitsime Varnja kandis kõrkjatesse, kui õhk järsku hõljuki alt ära kadus. Me ei saanud edasi ega tagasi, kuni viskasime labidatega hõljukile lund alla ning sai-me viimaks liikuma,“ meenutab Armin.

Vaatamata sellele, et kõik hõljukid töötavad samasuguse printsiibi järgi, on igal sõidukil oma eripära, mida peab tundma õppima. Ainult suurrii-gid suudavad tellida hõljukeid, mis on täpipealt ühesugused. Rannapuura on tehtud Inglismaal Southamptonis Grif-foni tehases, kus valmistatakse hõlju-keid ka Singapuri, Indiasse, Pakistani ja Kanadasse. Paljud riigid kasutavad hõljukeid piirivalvamiseks ja mere-päästeks, kuid ka inimeste ja sõidukite transportimiseks, nagu seda tehakse näiteks La Manche’i väinal.

Kõige rohkem mõjutab hõljuki juhtimist selle suurus. Rootsis Grif-foni tehase hõljuki kasutajate kokku-tulekul õnnestus Arminil sõita Root-si sõjaväele kuuluva hõljukiga, mis

on 23 meetrit pikk ja 11 meetrit lai. Maailma suurim hõljuk, mis jaksab kanda isegi tanke, pidavat aga kuulu-ma Venemaale.

Tõeline pale

Mis tunne on hõljukit juhtida? „See on umbes samasugune tunne, kui oled autoga külglibisemises,“ vastab Armin. Kõige olulisemaks peab ta hõljukijuhti-misel aastatega tekkinud istmikutunnet, mis ütleb talle, millal peab hakkama hoogu maha võtma või millal hakkab sõiduk ülerõhu tõttu n-ö hüppama. Oma tõelist palet näitab hõljuk alles äärmuslikes ilmastikuoludes, kui nähta-vus on nullilähedane, tuul tugev ja laine kõrge. Ka kottpimedas sõitmine paneb isegi kogenud juhi närvid pingule, sest siis saab usaldada ainult navigatsiooni-seadmeid, mitte omaenese silmi.

Kõige ekstreemsem situatsioon, millesse Alajõe kordoni piirivalvurid on hõljukiga sattunud, juhtus mitu aastat tagasi. Mehed käisid hõljukiga Piirissaarele toimkonda viimas, kui jäid tagasiteel tormi kätte. Nad üri-tasid tulla vaikselt mööda kalda äärt, kuid laine oli nii suur, et tõstis hõljuki täies pikkuses üles ja kukutas lainete vahele tagasi. Vesi käis üle sõiduki, kuid klaasid jäid terveks. „See oli ko-gemus, mida ei tahaks enam läbi ela-da,“ sõnab Armin tõsinedes.

„Kas poste näete?“ küsib ta kava-lalt, kui hakkame lähenema järve kes-kel asuvatele lattidele, mis tähistavad liikumiseks keelatud ala. „Ei näe,“ tu-leb tunnistada. Aga hõljukijuht näeb,

mis sest, et postideni on veel vähemalt kilomeeter ja ilm on hülgehall. 13. posti juures, mis on kevade tulekuga juba kergelt viltu vajunud, laseb Ar-min hõljuki kõhu peale maha, et saak-sime mõõta jää paksust. Neoonkolla-se käsipuuri ja sinisetriibulise latiga teeme kindlaks, et järve keskel on jää paksus 30–40 cm.

Paneme järve kinni

Kalda lähedal on aga jää olukord soo-tuks teine. Soojemad ilmad on muut-

Jääluure ehk jää paksuse mõõtmine

Uus ja vana kõrvuti - hõljukid PVH-1 ja PHV-3 Alajõe kordoni õuel. Kolmanda hõljuki PVH-2 kodubaas asub Mehikoorma kordonis.

11

Õnneliku lõpuga lood

4. märtsil juhtus Peipsi järvel õnneliku lõ-puga õnnetus. Kell 9.40 helistas Alajõe kordonisse 51aastane mees, kes oli koos paarimehe ja maastikusõidukiga vaju-nud läbi Peipsi järve jää. Õnnetus juhtus umbes kahe kilomeetri kaugusel kaldast Smolnitsa ja Vasknarva küla vahelisel alal. Mehed suutsid õnneks omal jõul jääau-gust välja tulla ning liikuda püsivamale jää-le. Sündmuskohale läks appi Alajõe kor-doni hõljuk PHV-1. Mehed tõsteti hõljuki pardale ja neile anti esmaabi. Kordonis kontrollisid meeste tervist meedikud ning seepeale lubati nad koju. Meeste sõiduk vajus aga läbi jää umbes 5,5 meetri süga-vusele järve põhja.

Vaid paar päeva hiljem, 8. märtsil helistas Mehikoorma kordonisse Läti kalamees, kes oli koos sõbraga Peipsil hätta sattu-nud. Ootamatult oli tekkinud järvejääs-se pragu, millest mehed üle ei saanud; pealegi oli ühel mehel halb enesetunne. Kui piirivalvurid hõljukiga abivajajateni jõudsid, ootas neid kahe hädalise asemel juba peagu 50-liikmeline seltskond, kes kõik jääprao taga kuivale maale toime-tamist ootasid. Samal päeval jäid hätta ka Varnjast ja Mustveest Peipsile läinud kalurid, kes vajasid piirivalvurite abi. Kok-ku tõid piirivalvurid sel päeval kaldale ligi sada kalameest.

Salakaubavedu keset järve26. veebruaril juhtus Peipsi järvel lugu, mil-le sarnast polnud Alajõe piirivalvurid varem näinud. Piirivalvurid märkasid Peipsil sõi-dukit, mis sõitis Vene Föderatsiooni poolt üle riigipiiri. Samas läheduses märgati Eesti poolel teist sõiduriista. Vene sõiduk lahkus ning piirivalvurid läksid kontrollima Eesti poole peal olevat, kuid isetehtud sõidukil õnnestus põgeneda. Kui hõljukitoimkond tagasi sündmuskohale pöördus, leiti seal 12 kasti, milles oli 120 000 Vene mak-sumärkidega sigaretti. See oli esimene salakaubavedu Alajõe kordoni piirilõigus. Kunagi varem pole riskeeritud keset järve vahele jääda.

FOOKUS

nud jääolud ohtlikuks. „Kolmapäe-vaks, hiljemalt neljapäevaks paneme järve kinni,“ arutlevad mehed omava-hel. Järve kinnipanemine tähendab jär-vejääle liikumispiirangute seadmist, et inimesed teaksid ohtlikult jäält eemale hoida. Olenevalt jää paksusest võib järvistule minna kas jalgsi või maas-tikusõidukiga. Kuna öise ja päevase temperatuuri kõikumised on suured, võivad jääolud Peipsil väga kiiresti muutuda. „Ka väiksest jääpraost võib saada mõne tunniga suur lõhe, millest

keegi üle ei hüppa,“ selgitab kordoni juht. Säärases olukorras on hõljuk ini-meste päästmisel asendamatu.

Hõljuki kõige õrnem osa on seelik, mis koosneb Rannapuura puhul roh-kem kui sajast segmendist. Üle väik-semate takistuste kannatab hõljukiga sõita, kuid suuri jääpanku ületades võib seelik rebeneda. Alajõe kordoni mehed on aga tuntud oma kuldsete käte poolest ning oma kõige kallimat vara oskavad nad hästi hoida. Kui ing-lased tulid Alajõele paariks nädalaks

eestlasi koolitama, ei jõudnud nad ära imestada, kui heas korras on nende valmistatud esimene, 15 aastat vana hõljuk, millega on Peipsilt päästetud 500–600 inimest. „Igal sõidukil peab olema kindel peremees ja meeskond, kes selle eest hoolitseb,“ usub Armin. „See on nagu naisterahva puhul – kui sa tema eest hoolitsed, siis ta armastab sind kaua.“

Nelli PelloRadari peatoimetaja

Uus hõljuk soetati Euroopa Liidu Välispiirifondi toel ning selle põhiülesandeks on piirivalvamine.

PERSOONFO

TO

D: A

ND

RE

S P

UT

TIN

G/P

RE

SID

EN

DI K

AN

TSE

LEI/

ER

AK

OG

U

Kirglik analüütik

12

Politsei- ja Piirivalveameti analüüsibüroo juht Marilis Sepp on üks väheseid naisi

Eestis, keda on tunnustatud Kotkaristi V klassi teenetemärgiga.

Pühapäeval, 23. veebruaril oli ühes Haapsalu peres pidupäev. Tähistamise põhjus ei ole mit-

te nõukogude ajast tuntud riigikaitsja püha, ehkki laiemalt mõeldes on tege-mist riigikaitsjaga küll. Igal pereliik-mel oli mõni roos käes ja nii sai sellest kokku terve sülem. Pere õnnitles Po-litsei- ja Piirivalveameti analüüsibüroo juhti politseimajor Marilis Seppa riik-liku autasu saamise puhul. Ta on üks väheseid naisi Eestis, kellest on saanud Kotkaristi ordeni kavaler.

„Nii armas ja tõsine tüdruk,“ so-sistab mu kõrval Endla teatri saalis istuv ordenikavaler. Laval on „armas ja tõsine tüdruk“ politseimajor Sepp. „Teenin Eesti rahvast,“ ütleb ta, kui president Toomas Hendrik Ilves oli teda tehtu eest tänanud ja käsundus-ohvitser kolonelleitnant Rein Vaabel üle andnud karbikese ordeniga. Sellele järgneb vastuvõtt, õnnitlused teistelt ordenisaajatelt, intervjuu ETV-le … Alles hiljem on aega vestelda.

Eelmisel aastal käis Marilis koos sõpradega Gruusias jalg-

rattamatkal. Vahva üllatusena tõi matkajuht Marilisile puu

otsast kõrvarõn- gasteks kirsid.

13

PERSOON

kombinatsioon – olin tugev reaalaine-tes, kuid mulle on alati huvi pakkunud juura ning vabatahtlikult valisin ikka ajaloo- ja filosoofiaeksameid. Riigi-kaitseakadeemias saime kõvasti sõjalist eriettevalmistust, seetõttu tekkis väga tugev ühtekuuluvustunne ja meeskon-natööoskus – rühm on täpselt nii tugev, kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Seda olen rakendanud ka hilisemas töös juhina – oluline on ühine saavutus.

Esimesel kahel suvel läksin Haap-salusse Lääne prefektuuri praktikale. Toonane prefekt Margus Sirts leidis, et noor peab kõik läbi tegema, ja nii olingi suvesuurüritustel jalgsipatrullis, valvasin liikluse järele ning käisin kaa-sas jälitajatega. Siis oli veidi praktikat toonases keskuurimisbüroos majan-dusasjades. Peaksin olema isegi kuskil pildil, kus Laia tänava majalt kruviti uurimisbüroo silt maha ja sellest sai keskkriminaalpolitsei. Tööle läksin Po-litseiametisse, kus sattusin arenduspro-jektide peale ning edasi juba analüüsiga tegelema. 2004. aastal, pärast magist-riõpinguid TPÜs, kirjutasingi politsei analüütilise tegevuse tõhustamiseks Phare projekti, mis sisaldas nii analüü-tilise võimekuse arendamist koostöös Põhja-Iiri politseiga kui ka IT-lahen-dust. Mind ajendas see, et analüüsiks ei olnud vajalikke eeldusi: ei vajalike oskustega inimesi, sobival kujul and-meid ega analüüsitarkvara. Projekt sai ametlikult ühele poole alles 2008. aas-tal ALISe kasutuselevõtuga, kuid minu jaoks kestab siiani. Ma poleks kunagi

uskunud, et see, mis ma 2004. aastal kirja panin, on nii aktuaalne veel küm-me aastat hiljem. Lugesin projektikir-jeldust hiljuti meeldetuletuseks ja seal on veel üht-teist, mida võiks ära teha.

Räägi lähemalt, milles su töö seisneb.

Palju on mõttetööd ja suhtlemist. Kõi-ge tüüpilisem on see, et istume mees-konnaga koos ja arutame, kuidas üht või teist probleemi/küsimust lahen-

Marilis, oskasid sa nii kõrget tunnustust oodata?

Ei osanud oodata, ei uskunud.

Niisiis, 5. veebruar. Mis sul teoksil oli, kui said uudise? Ja kes oli sõnumitooja?

Kuna meil oli kolimine, siis tegime korrusel ühise kringlisöömisega tut-vumis- ja soolaleivapeo. Enne seda oli mul nõupidamine ja telefon oli jäänud hääletu peale. Kui lõpuks taipasin te-lefoni võtta, vaatasin, et oli mitu vas-tamata kõnet ning lisaks trobikond sõnumeid. Esimene vastamata kõne oli Elmar Vaherilt. Ma ei tea, kas tema kõne oli üldse sellega seoses, kohe ma teda kätte ei saanud. Tema õnnitluse sain hiljem e-kirjaga ning kohtudes juba personaalselt sooja sõna. Aga sellest läksin sabinasse, mis nüüd lahti on, et kõik mind taga otsivad, ilmselt on midagi eriti olulist. Esimene sõnum ja õnnitlus oli hoopis tennisemän-gukaaslaselt Kairelt. Käed võttis see uudis värisema küll. Väga hea meel oli selle üle, et mind õnnitlesid ka mu endised töötajad ja endised ülemused. Eks osa sellest ristist kuulu ju neile ja ma loodan, et nad isegi nii tundsid.

Ehkki sul täitub varsti 20 aastat politseis, oled tänavuste ordeni- saajate seas üks nooremaid. Mis tunne oli, kui presidendi ette kutsuti ordenit saama teenekaid akadeemikuid, professoreid, halli-päiseid kultuuritegelasi?

Teisi vaadates tekkis aukartus, kui olin ühes reas neerusiirdaja, ESTCube’i kos-mosesse saatja või tuumafüüsikuga, kes on maailma tippude seas. 99 ordenika-valeri oli siiski päris oskuslik läbilõige Eesti ühiskonnast, kus peab kõike ole-ma: kultuuri- ja kohaliku elu edenda-jaid, meediainimesi. Et neid ordeneid nii vähe antakse, suurendab kindlasti nende väärtust. Naisena Kotkaristi saamine on muidugi klass omaette, ei saa salata.

Kuidas sa politseisse tööle said ja miks sa siia jäid?

See oli üks suur juhus. Andsin paberid sisse nii Tehnikaülikooli majandustea-duskonda kui ka Riigikaitseakadeemias-se kohtueelse uurimise erialale. Akadee-mia algas kuu aega varem ja sinna ma jäin. Need kaks erinevat koolivalikut iseloomustavad mind päris hästi. Mi-nus on kokku saanud üsna kummaline

Ilmselt on mulle sobinud, et olen

saanud teha n-ö oma asja ning mul on olnud ruumi ise mõelda.

dada, mida selleks on vaja teha ning kes teeb tehnilisemat poolt ja kes n-ö pehmemat poolt. Kui saame analüüsi lähteülesande, selgitame, mis on polit-seiandmete võimalused, mis andmeid on võimalik koostööpartnereilt saa-da, mis meetodeid kasutada ning kes mida on leidnud erialakirjandusest. Palju on koostöökohtumisi ja aren-dusküsimusi. Heameel on, kui saab midagi ära teha, mis vähendab olu-liselt kellegi senist käsitöömahtu (nt üksikpäringute asemel on võimalik teha eritingimustele vastav analüü-tiline päring korraga paljudest info-süsteemidest) või kui on tunnetatav reaalne kasu (nt Tallinna vanalinna Bermuda kolmnurga probleemi mõ-juv visuaalne esitamine ning võima-like lahenduste pakkumine) või siis mingi innovaatiline lahendus (nt pat-rulltegevuse mudel või ruumanalüüs) või millegi uue teadasaamine (riskipe-red ja -aadressid). Eks minu aega läheb ka haldustegevusele – praegu ikkagi 20 vahetut alluvat terves Eestis. Uus töökorraldus ei ole veel sisse töötatud.

Kas see autasu pani sind rohkem mõtlema tehtud töö peale?

Olen küll ebanormaalselt palju tööd teinud ja millestki ehk loobunud, aga olen ju teinud kõike seda teadlikult – olen teinud, mida ise olen tahtnud ja mis on mulle väga meeldinud. Luua midagi uut ning panna kokku erineva-

KommentaarVõib õigustatult väita, et Marilis Sepa juhti-misel on Eestis saavutatud maailmaklassi analüüsivõime. Efektiivse analüüsisüs-teemi ülesehitamine nõuab järjekindlust ning pidevat uute teadmist ja oskuste omandamist. See nõuab ka mõttemudeli muutmist nii juhtide kui ka eesliinitöötaja-te puhul. Marilis on olnud järjekindel ning uuenduslik oma meetodites, tema ümber on tekkinud suurepärane meeskond. Ta suhtub oma töösse kire ja entusiasmiga ning mul on ülimalt hea meel, et ta on päl-vinud tunnustuse nii kõrgel tasemel.

Mark EvansUus-Meremaa politsei peadirektori asetäitja preventsiooni alal, endine

Põhja-Iirimaa politsei analüüsikeskuse juht

14

Ei ole just päris igapäevane, et po-litsei tunnistajakaitse üksusest räägitakse või kirjutatakse ava-

likult. Kui aga tunnistajakaitse eestve-daja saab riigipealt kõrge tunnustuse, tuleb saladuseloori veidi kergitada.

24. veebruaril kandis ETV esimest korda üle teenetemärkide jagamise tse-remoonia. Kokku tunnustas riigipea tä-navu 99 inimest, suurem osa neist said oma aurahad tema käest Endla teatris. Ülekande lõpus jooksis kiri: „Teene-temärgi pälvisid veel … Kotkaristi V klass … Toomas Lõhmus, politseiamet-nik.“ Mõne mehe töö on selline, et ei saa endale lubada liigset tähelepanu. Seda enam on Radar tänulik, et tun-nistajakaitse üks loojaid ja arendajaid politseikapten Toomas Lõhmus leidis võimaluse oma tööst ka meie lugejaile rääkida.

„5. veebruari lõuna paiku, kui olin

just avastanud internetist artikli, kus tutvustati inimesi, kellele president on iseseisvuspäeva puhul andnud teenete-märgi, helises mu telefon. Helistas pea-direktor Elmar Vaher, kes soovis rõõm-sal häälel palju õnne. Tänasin viisakalt, kuid suutmata oma üllatust ja teadma-tust varjata, uurisin: „ Mille eest, kui tohib küsida?“ Nii ma ordenist teada saingi. Järgnesid juba õnnitlused väga paljudelt kolleegidelt, tuttavatelt ning koostööpartneritelt.

Ei ole just päris igapäevane, et tun-nistajakaitsest räägitakse või kirjutatak-se avalikult. Meie töös kehtib reegel, et mida vähem avalikku tähelepanu, seda parem nii meile kui ka meie kaitsealus-tele. Seda enam teeb rõõmu, et meie tegevust on märgatud ja tunnustatud. Meie üheksa tegevusaasta sisse mahub paljutki alates kogu süsteemi ülesehita-misest ja õigusliku regulatsiooni välja-

töötamisest kuni kogemuste omanda-miseni tegelikus töös.

Psühholoog, ämmaemand

Mul on hea meel, et tänapäeval on juba arvestatav hulk raskete ja organisee-ritud kuritegevuse asjade menetlejaid, jälitajaid ning prokuröre, kes suudavad oskuslikult kasutada tunnistajakaitse pakutavaid võimalusi ning oluliselt mõ-jutada menetluse lõpptulemust. Mul on väga hea meel, et meeskond, kellega me kunagi koos alustasime, on praegugi täies koosseisus ametis ning et aastate jooksul lisandunud töötajad on meid palju rikastanud.

Kui proovida natuke valgustada meie igapäevast tööd, siis võiks öelda, et tegemist on üsna eriskummalise po-litseitöö vormiga. Hea tunnistajakait-seametnik on lisaks politseitöö oskus-

te valdkondade teadmisi on pakkunud pinget. Et midagi suurt on ära tehtud, see tunne tekkis ehk siiski juba umbes neli aastat tagasi, kui Eestis avalikus sektoris andmelao valdkonnas midagi nii ulatuslikku tehtud ei olnud. Aga ma ei oska paigal seista, ikka peab edasiminek olema. Praeguseks oleme

teinud rakendusi (mudeleid jms), mis võiksid politseisüsteemides juba maa-ilmamastaabis eeskujulikud olla, nt patrulltegevuse mudel. Analüüsivald-kond, milles ma töötan, areneb väga kiiresti. Oli ja on tohutult huvitav.

Ilmselt on mulle sobinud, et olen saanud teha n-ö oma asja ning mul

23. veebruaril andis president Toomas Hendrik Ilves Endla teatris Marilisile politsei analüüsivaldkonna aren-

damise eest Kotkaristi V klassi teenetemärgi.

Toomas Lõhmus: meie töös võib juhtuda kõike

on olnud ruumi ise mõelda. Ma pole teinud politseis tööd lihtsalt palga pä-rast, vaid soovist mõjutada ühiskon-nas midagi enamat. Olen alati teinud rohkem, kui minult on oodatud või on kästud. Mulle meeldib ühendada tead-misi sotsiaalsetest protsessidest ja nüü-disaja tehnoloogiat. Alustasin seetõttu doktoriõpinguid TÜ õigusteaduskon-nas, kuid võtsin väga erinevaid tea-dusdistsipliine, mis aitaks analüüsida kuritegevusmustreid. Võti tulevikku on ka politsei jaoks multidistsiplinaar-suses – oskus siduda erinevate teadus-harude tarkust.

Kellele oma kolleegidest annaksid ordeni otsekohe?

Kõige kõrgemalt hindan ma n-ö ta-vapolitseinikke. Minu tööl poleks ju nendeta mõtet. Seega südames kuulub see orden neile. Kuna ordeni sain ma uute analüüsimeetodite ja -rakenduste kasutuselevõtu eest, siis ei ole ma seda teinud üksi – seega paarile lähimale kolleegile annaks ordeni silmagi pil-gutamata. Häid koostööpartnereid nii PPA sees kui ka väljas, keda tänada, on aga palju.

Viktoria Korpankommunikatsioonibüroo

PERSOON

15

Ootamatu au saada riiklik autasu Tulin 5. veebruaril töötervishoiuarsti juurest ja olin just kontoriust avamas, kui helises telefon. „Noh, Viktoria, kuidas te end tun-nete?“ küsib ajakirjanik. Kust ta teab, miks ta seda küsib? „Mis see teie asi on,“ tahaks vastu pärida. „See on siiski suur au saa-da presidendilt orden. Tahaks intervjuud,“ kõlab edasi. „Lõpetage ära, täna pole 1. aprill,“ ei jäta mina jonni. „Palun helistage veidi hiljem tagasi.“ Uudistes pole ordenite jagamise teemal veel midagi. Kahtlen olu-korra tõsiduses sügavalt.

Helistab teine ajakirjanik, küsib, mis tunne on. Vastan talle väga ettevaatlikult. „Viktoria, miks te nii kurb olete? See on ju rõõmus sündmus,“ ei pea ajakirjanik vastu. Saadan ülemusele nõutu SMSi. Lähen koosolekule. Nägu õhetab. Mingi hetk hakkab telefon mu pihus oma elu elama. Saabub SMS: „Kõik on õige. Palju õnne!“ Jään väga nõutuks. Mille eest küll? Tööpäevana on päev üsna kasutu. Annan mitu intervjuud nagu juubilar või sputniku kosmosesse lennutaja. Jube piinlik on. Mõtlen sellele, kes on varem ordenid saa-nud. Tublid, targad ning Eestile au ja kuul-sust toonud inimesed. Veel piinlikum on. Vaatan nimekirja, kes saab sel aastal veel ordeni. Nimekiri on aukartust äratav. Ars-tid, akadeemikud, näitlejad, doonorid, ka meie enda PPA tublid inimesed (loodeta-vasti järgmiselgi aastal). Mingi hetk tahaks

juba maa alla vajuda. (Endised) kolleegid julgustavad, et ma ei põeks, vaid tunnek-sin uhkust. Soovitada on ju lihtne!

23. veebruaril sõidame Pärnusse or-denite järele Marilis Sepa ja ERRi staažika ajakirjaniku Neeme Rauaga. Väike närv on sees, kuid tseremoonia on ilus, inimesed

on sõbralikud, paljud on omavahel tutta-vad, õhkkond on küll pidulik, ent pinge-vaba. Ordenid käes, ei jää muud üle kui suure au eest tänada ja veel tublim olla. Suur tänu, Eesti!

Viktoria Korpankommunikatsioonibüroo

Kõrgelt tunnus- tatud kolleegid:

politsei analüüsi- büroo juht

Marilis Sepp ja venekeelse

meedia eestvedaja ning loo autor

Viktoria Korpan

tele ja kogemustele inimene, kes räägib võõrkeeli, on psühholoog, pedagoog, logistik ja ämmaemand ühes isikus ning tunneb samas hästi ühiskonna toimimi-se mehhanisme. Seda loetelu võiks veel-gi jätkata. Hommikul tööle tulles jätab tunnistajakaitseametnik enda pereelu ning hakkab elama teiste inimeste pe-reelu – koos kõigi igapäevaste murede, rõõmude ja probleemidega, säilitades samaaegu neutraalsuse.

Üheksa aastat on näidanud, et meie töös võib juhtuda kõike. Kahest kaitse alla võetud isikust võib saada järsku kolm, abikaasadest eksabikaasad, las-test täiskasvanud, paadunud kriminaa-lidest täiesti normaalsed kodanikud. Ar-vestades, et kõik see toimub olukorras, kus inimeste identiteete on muudetud, siis võib üksikasjadesse laskumata üks-nes ette kujutada, mida kõik need olu-korrad meie jaoks kaasa toovad. Üks minu väliskolleeg, üks kõige staažikam tunnistajakaitseüksuse juht maailmas on

väitnud, et peaaegu iga päev toob kaasa olukordi või probleeme, kus varasem kogemus puudub, kuid mitte kunagi pole juhtunud, et lahendust pole leitud. Täpselt nii see ongi: tähtis on mõelda, kuidas saab teha, mitte miks ei saa!

Tunnustus meeskonnale

„Sageli on see tunnustus meeskonnale, ettevõttele, asutusele ning samas ometi

isiklik tunnustus just nimelt teenete-märgi saajale, kes on osanud tugeva meeskonna luua ja seda hoida,“ märkis president oma kõnes teenetemärkide kätteandmise tseremoonial. Sama mõ-tet toonitasid ka Elmar Vaher ja KKP operatiivbüroo juht Aivar Alavere oma telefonikõnes. Olen seisukohal, et tee-netemärk on tunnustus igaühele, kes tunnistajakaitse tööga kokku puutub – meeskonnale, kelle igapäevane töö see on, meie koostööpartnereile teistes asutustes ja organisatsioonides, meie väliskolleegidele ning samuti keskkri-minaalpolitsei juhtidele. Ei ole võimalik midagi üles ehitada või arendada, kui selleks puuduvad vahendid ja juhtide, kolleegide ning partnerite usaldus ja toetus. Kui üks mainitud komponen-tidest puudub, siis ei ole võimalik rää-kida ka toimivast tunnistajakaitsest. Lõpetuseks tänan kõiki selle usalduse ja toetuse eest, mis on mulle aastate jooksul osaks saanud!“

Üheksa aastat on näidanud, et meie

töös võib juhtuda kõike: kahest kaitse alla võetud isikust võib saada järsku kolm, abikaasadest eks-abikaasad, lastest täis-kasvanud.

PERSOON

16

Jultunud sariröövlit

püüdesNiisugust relvastatud röövide lainet nagu mullu kevadel ei olnud pealinna uurijad aastaid näinud. Kes oli see mees, kes tegutses jälgi jätma-ta, kuni tegi saatusliku vea?

ILLU

STR

AT

SIO

ON

: LE

MB

ITU

MIK

KE

R

FOT

OD

: PÕ

HJA

PR

EFE

KT

UU

R

On 2013. aasta 29. aprill. Töö-päeva lõpus, veidi pärast kella viit astub Lasnamäel Pallasti

tänaval alkoholipoodi nägu varjav mees. Ta suunab püstoli müüjate poo-le ja nõuab vene keeles raha. Saades

litseisse helistage,“ sõnab ta lahkudes. Tema sõnad mõjuvad – politsei saab röövikatsest teate peagu pool tundi pärast juhtunut.

Samal ajal, kui politseinikud sünd-muskohal tunnistajaid küsitlevad ning kriminalistid oma tööd ette valmista-vad, seisab mees juba Tallinna südalin-nas Rahvusraamatukogu kõrval. Las-namäe juhtumist on möödunud napp tund. Seal vaikses kohas lipumastide juures valmistub mees oma tänaseks teiseks rööviks.

vastuse, et juhtkond on selle äsja ära viinud, nõuab ta müüjalt isikliku raha üleandmist. „Kui mul oleks raha, siis ma siin ei töötaks,“ vastab naine ene-sekindlalt. Mees paneb püstoli kotti ning astub poest välja. „Ärge veel po-

KRIMI

17

KRIMI

märkab jälitaja sõidutee servas maas ruudulist sinakashalli salli. Kuigi ap-teeker ei mäleta, et röövel oleks oma nägu just sellise salliga katnud, saade-takse see lootusrikkalt ekspertiisi.

Uurijad muutuvad ärevaks

Samal ajal püüavad uurijad seniseid juhtumeid analüüsides ennustada, millist kauplust võib röövel järgmi-sena rünnata. Patrullpolitseinikke instrueeritakse – mida on röövli vä-limuse kohta praeguseks kindlalt tea-da, kuidas ta võib käituda ning kõige olulisem, kuidas peaksid politseini-kud tegutsema, kui neil on kahtlus, et nad röövlit näevad. Õhtuti, mil on seni korda saadetud kõik seitse röövi, saadetakse Põhja prefektuuri kiirrea-geerijad eravärvides autodega ning vabaajariietes kohtadele, kus võivad toimuda järgmised kuriteod.

Selles, et järgmine kuritegu on tu-lemas, kahtlust ei ole. Uurijaid teeb ärevaks see, et kuigi mees ei ole siiani kedagi löönud, muutub tema sõna-kasutus karmimaks ning ähvardava-maks. Samuti olid tunnistajad öelnud, et kuulsid Kopli alkoholipoe röövimi-se ajal relva vinnastamise heli.

Järgmised päevad toovad veel kaks röövi. Vikerlase tänaval ründab ta juba maski kandes alkoholipoodi. Poekülastaja paneb mehele jala taha, kurjategija kukub ning jookseb see-järel minema. Järgmise päeval võtab mees ette seni suurima röövi – õhtul kella 8 ajal siseneb ta Ümera tänaval kasiinosse, hüppab üle leti, avab kas-sa ning täidab kaasa võetud kilekoti ligi 800 euroga.

naarium Pelgulinnas, sealsest aptee-gist saab röövel ligi 100 eurot. 7. mail lahvatab kuritegude seeria: röövimise katse alkoholipoes Koplis, tund aega hiljem 50 euro röövimine Lasnamäe alkoholikaupluses ning mõne tunni pärast taas katse Vikerlase tänava pandimajas.

Niisugust relvastatud röövide lai-net ei ole uurijad Tallinnas näinud aastaid. Nüüdseks on selge, et selle taga peab olema üks ja sama inimene, keda endast välja viidud tunnistajad lihtsalt kirjeldavad erinevalt. Kolde puiestee jaoskonnas moodustatakse kesklinna ja Lasnamäe politseinikest ühine uurimisrühm, röövli tabamine on sel hetkel nende ainus ja olulisim ülesanne.

Pelgulinna apteegi röövimise sündmuskohal töötades õnnestub uurijail kätte saada võimalik juht-lõng. Kuigi röövides toimetas mees alati kiirelt ja ettevaatlikult, kattis oma keha, naljalt midagi ei puudu-tanud, näis siiski, et just Pelgulinnas võis ta teha saatusliku vea. Tol õh-tul ümbruskonna tänavaid läbi käies

Ta katab näo salliga ning astub treppidest Tõnismäe tänavale. Mees siseneb apteeki, nõuab relva ähvar-dusel eesti keeles raha, saab lõpuks ühest kassast 235 eurot ning jookseb apteegist treppide poole minema. Piir-konnas meest otsivad patrullid jäävad seekord tühjade kätega, algab põhjalik töö sündmuskohal.

Jahtunud jäljed

Sel hetkel ei julge uurijad neid kahte juhtumit veel täie kindlusega siduda ning kuritegusid uuritakse omavahel infot vahetades kahes jaoskonnas eral-di. Kahe röövli välimuses ja käitumises näib olevat liialt palju lahknevusi, näi-teks silmade, juuste ja püstoli värvus ning mehe ligikaudne pikkus. Šokis tunnistajad kirjeldavad röövlit erine-valt, väheste turvakaamerate salvestis-te põhjal ei õnnestu tema põgenemis-teekonda taastada.

Uurijad töötavad läbi erine-vaid versioone ning vaatlevad hil-juti vanglast vabanenud võimalikke kahtlusaluseid. Lootus, et sedavõrd läbikäidavates asutustes õnnestus kri-minalistidel saada proove, mis viiksid otsejoones kurjategijani, ei ole kuigi suur. Näib, et kuumadel jälgedel ei õnnestu röövlit tabada ning kuriteo lahendamine võtab aega. Ja siis hak-kab juhtuma.

Lahvatab kuritegude seeria

5. mail röövitakse relva ähvardusel kauplust Ümera tänaval, saagiks 150 eurot. Järgmisel päeval kordub stse-

Johan Krone röövis võlgade tasumiseks alko-holikauplusi, kasiinot, apteeki ja pandimaja.

Alguses ei julge uurijad kahte juh-

tumit omavahel täie kindlusega siduda. Röövlite välimuses ja käitumises näib olevat liialt palju lahknevusi.

18

KRIMI

Niidiotsad upuvad infomürasse

Ning siis saabub vaikus. Uurijad on üheksat röövi uurides kogunud vä-hem kui kahe nädala jooksul tohutul hulgal infot, mida võetakse kildhaa-val lahti ning pannakse siis uuesti kokku, püüdes kõrvale jätta kõike, millele ei ole kinnitust leitud. Infomü-ra on lauale kogunenud nii palju, et see hakkab enda sisse uputama kasu-likke niidiotsi. Keegi tunnistajaist ei andnud valeks osutunud ütlusi paha-tahtlikult, kõik nad tahtsid parimat, kuid telesarjadest nähtu ja tõsine ärevusseisund viis selleni, et polit-seinikud ajasid tihti taga kummitusi. Teave kaasosaliste kohta, samuti ka-hest kohast tulnud info põgenemiseks kasutatud sõiduauto BMW kohta ei osutunud tõeks.

Viimase kuriteo puhul on sünd-muskoht esimest korda kaetud korra-like turvakaameratega. Politseinikud saavad kinnituse varasemale hinnan-gule, et mees kasutab TT-püstolit. Jätkub kurjategija otsimine inimeste hulgast, kellel on registri andmeil sää-rane relv.

Samuti püütakse selgeks teha, kust võis kurjategija saada mitmes röövis kasutatud Türgi firma ise-loomuliku kilekoti. Vihjeid, kes on kurjategijal jalas olevate spordijalat-site tootja, otsitakse matka- ja ekst-reemspordikauplustest. Samal ajal tiksub uurijate kuklas kell – mitmeks päevaks jagub 800 eurost inimesel, kes on näiteks fentanüülisõltuvuses narkomaan?

Vormistamise küsimusEkspertiisist saabub Pelgulinnast lei-tud salli tulemus. Puhast DNA kat-tumust ei õnnestunud sallilt saada, kuid proov annab siiski ühe võima-liku vastuse: varem politseiga kordu-valt kokku puutunud 30aastase Jo-hani. Kuigi tema nimele ei ole sobivat relva registreeritud, saavad uurijad teada, et selline relv on olemas ühel mehe lähedastest. Näib, et kurjategi-ja tabamine on nüüd vormistamise küsimus. Ent see tuleb teha puhtalt – nii, et mees ka kohtus kuritegudes süüdi jääks. Ainuüksi tänavalt leitud salli abil kedagi üheksas röövimises süüdi ei mõisteta.

Mees võetakse luubi alla. Hetk, mil politseinikud otsustavad Johani kinni pidada, saabub nädal pärast viimast röövi, 17. mail. Mehe käed pannak-se raudu bussis, kui ta on parasjagu narkouimas. Selle ettekäändega ta politseisse viiaksegi ning paigutatakse kambrisse kainenema. Nüüd on uuri-

jail aega kuni hommikuni otsustada, kas kogutud tõendeist piisab, et mehe-le kahtlustus esitada. Kurjategijal kaa-sas olnud mask ja deaktiveeritud püs-tol TT sisendavad kindlust ning koos mehega minnakse laupäeva hommikul tema kodu läbi otsima.

Kurjategija murdub

Johan eitab kõike ning protestib hääle-kalt, kui uurijad võtavad ära kurikuul-sa kilekoti. Suure eramu läbiotsimine kestab ligi kuus tundi. Uurijate pilk peatub jalatsitel, mis on Johani jalast mitu numbrit väiksemad ning kuulu-vad tema sugulasele. Kuna jalatsid on siiski kahtlustäratavalt sarnased kuri-tegudes kasutatutega, otsustavad po-litseinikud need läbiotsimise lõppedes kaasa võtta. See on hetk, mil Johan murdub ning tunnistab kõik üles.

Mees võetakse vahi alla. Kuigi Jo-han on nõus oma tegusid tunnistama, ei jõuta ülekuulamise avapäeval esime-sest episoodist kaugemale. Tugeva nar-kosõltuvuse tõttu ei ole mehel lihtsalt jõudu, et oma tegudest pikemalt rääki-da. Hiljem ütleb ta, et ta ei ole kunagi kellelegi haiget teinud, vaid vajas liht-salt raha võlgade tasumiseks. Seda, kui palju kannatusi mees tegelikult oma ohvritele põhjustas, ei mõista ta ilmselt tänapäevani. Olgu öeldud, et üks ap-teekritest viibis pärast röövi tükk aega haiguslehel ning lahkus siis ka töölt.

Kohus mõistis Johan Kronele 21. augustil karistuseks kuus aastat van-gistust.

Ilmar Kahrokommunikatsioonibüroo

Tol õhtul märkab jälitaja sõidutee ser-

vas ruudulist sinakas-halli salli. Kuigi apteeker ei mäleta, et röövel oleks oma nägu just sellise salliga katnud, saade-takse see lootusrikkalt ekspertiisi.

19

FOT

OD

: RE

ELI

KA

RII

MA

ND

Umbes iga viie aasta tagant sõlmib PPA reisidokumentide väljaandmiseks uue lepingu, et

vaadata üle dokumendi turvaelemen-did ja kujundus. Tuleb meeles pidada, et tehnika ja seadmed muutuvad ning

Teekond uute dokumentideni

väljaantav dokument peab olema võlt-simiskindel kümme, kaksteist aastat. Sellel aastal kasutusele võetav doku-ment peab olema turvaline ka inime-sele, kes saab dokumendi 2019. aastal ning kelle dokument kehtib aastani

DOKUMENDID

Sellest suvest hakkame välja andma uute turvalahendus-te ja värske kujundusega reisidokumente. Uurime, miks peab dokumente värskendama ning kuidas uudsed turva- elemendid sünnivad.

2024. Teiseks tuleb kasuks regulaar-selt kuulata teiste turul tegutsevate et-tevõtete uuendusmeelseid ideid ja ko-gemusi ning vajaduse korral vahetada lepingupartnerit.

Näitena võib tuua passipildi aren-

20

DOKUMENDID

gu. Kuni 2004. aastani oli esimese põlvkonna dokumentides kasutaja foto kleebitud ja külmlamineeritud, mis ei tee tänapäevaste võltsijate elu just ülemäära raskeks. Külmlamineerimise puhul kleebiti inimese foto passi ning kaeti omakorda kattekilega. Praegu kasutatakse aga tehnoloogiat, millega pilt seotakse vahetult dokumendima-terjaliga ja kaetakse kattekoega, mis rõhu ning kuumusega seotakse pabe-riga. Alates 2005. aastast hakati fotot kleepimise asemel printima, mis muutis dokumendi märksa turvalisemaks.

„Meie eesmärk on saada mõistliku hinna eest maksimaalselt turvaline rei-sidokument,“ ütleb isikutuvastamise ja dokumendibüroo juhataja Tiit Roo-sik, kes on üks dokumendiuuenduste eestvedajaid. Roosiku väitel ei tähen-da turvaline dokument aga seda, et iga kord oleks vaja kasutada kõige edeva-maid uuendusi. Näiteks on vesimärki dokumentides kasutatud juba sajan-deid, kuid turvalisuse seisukohast pole

ta oma väärtust kaotanud – selle tuge-vus peitub šablooni detailsuses. Paljus-ki on eri põlvkondade dokumentides samu elemente, kuid nende vormistus on ajas muutunud. Uutes, alates juu-nist väljaantavates dokumentides on kasutusel oma olemuselt sama tausta-trükk, mis oli ka kolmanda põlvkonna dokumentides.

Miinimumnõuded jätavad uuendustele ruumi

Passide tootmiseks korraldab PPA han-ke. Suunatud hankega tehti neljale rah-vusvaheliselt tunnustatud ettevõttele, kelle tootmisprotsess on turvaline ning usaldusväärne, ettepanek hankes osa-leda. Isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel peab olema veendunud, et näiteks dokumendile paberit tootev ettevõte teeb seda ainult meile ega väl-jasta paberit teistele isikutele, et kõik tootmiseks vajalikud komponendid on kvaliteetsed ning tarnitakse õigel ajal.

Hankedokumentidega saadetakse firmadele miinimumnõuded, mis ele-mente peab dokumendi turvalahendus sisaldama ja mis tehnoloogilisi vahen-deid tuleb kasutada. Need tulenevad nii ELi määrusest kui ka rahvusvahe-listest soovitustest. Lepingunõudeid ette valmistades käib tihe koostöö erinevate spetsialistidega: piirivalve

Turvaline doku-ment ei pea sisal-

dama kõige edevamaid uuendusi. Vesimärk on olnud dokumentides juba sajandeid, kuid turvalisuse seisukohast pole ta oma väärtust kaotanud.

Ultraviolettvalguses on näha, et kõik passi isikuandmed on dubleeritud.

21

Sekundaarne näokujutis, mis moodustatakse konkreetse dokumendi ja selle kasutaja andmetest

QR kood passi kehtivuse kontrollimiseks

Laserperforeeritud dokumendi number, milles iga sümbol sisaldab mitut erikujulist auku

Turvaelementide kiirkontrolli juhend

Helkiv rosett

Nendes kohtades on reljeefsed ehk kombatavad elemendid

Värviline holograafiline vapp

Uus laminaat ehk kihtkile, millele on tekitatud reljeefsed elemendid

DOKUMENDID

dokumendiekspertidega, kes näevad oma töös kõige vahetumalt dokumen-divõltsijate kätetööd, juristide, han-kespetsialistidega.

Miinimumnõuete kõrval jäetakse rahvusvahelistele ettevõtetele piisa-valt palju ruumi pakkuda omapool-seid lahendusi turvaelementide sisus ja kujunduses. Uue passi puhul on tootjapoolne lahendus Letter Screen näokujutis, samuti kombatavad ele-mendid isikuandmete laminaadil ehk kihtkilel.

Pakkujad saadavad määratud ajaks koos hinnaga esialgse dokumen-di näidise ning võitjaga täpsustatakse läbirääkimiste ajal dokumendi detail-ne kujundus, elementide paigutus jm. „Oleme selles protsessis paindlikud, sest tootja teab tellijast palju paremi-ni, mis paber, tint ja laminaat omava-hel kõige paremini sobivad,“ selgitab Roosik. Uute turvalahendustega doku-ment valmib tihedas koostöös ja reaal-se näidise valmimiseni võib kuluda

kuni aasta. Sel aastal kasutusele võeta-vaid reisidokumente hakkasid soomla-sed kujundama juba 2012. aasta no-vembris. Esimesed joonised valmisid kuue kuuga ning reaalsete näidisteni jõuti 2013. aasta sügisel.

Mis on dokumendis oluline?

Pass sisaldab nii nähtavaid kui ka kombatavaid elemente, kuid turvalisu-se poolest on kõige tähtsamad paber, laminaat ehk kihtkile ja tehnoloogia ning kuidas need kolm kihti isikuand-mete lehel omavahel kokku sobivad. Paberi taustatrüki loomisel mängivad rolli nii vesimärk, turvaniidid, erine-vad elemendid kui ka turvakiud, sa-muti peab paber sobima isikustamisel kastutavate tintidega. Laminaadi pu-hul on oluline, kus ta paberil asetseb, mis turvaelemendid on sinna peale kantud ja kuidas ta kaitseb paberile kantud elemente.

Kõik passi turvaelemendid peavad olema tavavalguse kõrval nähtavad ka ultraviolettvalguses. Alles ultra-violettvalguses on näha, et kõik isiku-andmed on dubleeritud. Üks uue passi uuenduslikum lahendus on QR-kood, millega saab kohe kontrollida doku-mendi kehtivust. QR-koodi kasuta-vad oma dokumentides vähesed riigid, sest päringu tegemiseks peab olema spetsiaalne infrastruktuur. QR-koodi kasutuselevõtuga juhime kontrollijaid praegusest enam kasutama andmebaa-se, kus on kirjas kõige täpsem ja uuem info dokumendi staatuse kohta.

Pidevalt uuenevas rütmis

Uusi dokumente kujundades mõeldak-se pidevalt selle kasutajale, nt kas on võimalik midagi muuta, et dokumente oleks mugav kasutada kõigil inimestel, sh vaegnägijail. Et vaegnägijal oleks võimalik oma dokumenti teistest eris-

Laserperforeeritud dokumendi number, milles iga sümbol sisaldab mitut eriku-julist auku.

Turvaelementide kiirkontrolli juhend

Sekundaarne näo-kujutis, mis moodus-tatakse konkreetse dokumendi ja selle kasutaja andmetest.

QR-kood passi kehti-vuse kontrollimiseks

Helkiv rosett

Nendes kohtades on reljeefsed ehk kom-batavad elemendid.

Värviline holo- graafiline vapp

Uus laminaat ehk kihtkile, millele on tekitatud reljeefsed elemendid.

tada, kaaluti uute doku-mentide plankidel tava-pärasemast kõrgema ehk punktkirja kasutamist, kuid see läinuks liiga ku-lukaks. Võimalus olnuks kasutada punktkirja isi-kustamisel, kuid säärast tehnoloogiat tänapäeval veel taskukohase hinnaga välja mõeldud ei ole.

Lõpplahendusena lisa-ti kõigisse reisidokumen-tidesse reljeefne element, mille abil saab vaegnägija eristada, et tegu on Eesti Vabariigi dokumendiga. PPA dokumendispetsialis-tid hoiavad end pidevalt kursis uute lahendustega ning pole välistatud, et järgmise põlvkonna doku-mentide valmistamise ajal on vajalik tehnoloogia juba välja nuputatud.

Katrin Rohtlakommunikatsioonibüroo

22

Lääne prefektuuris arutati möödunud aasta töö-tulemusi esimest korda koos väliste koostöö-partneritega. Olukord oli uus nii politseinikele kui ka külalistele.FO

TO

: RA

IGO

PA

JULA

Lausejupp „.. elanikke teavitatak-se kohtadest ja aegadest, kus ja millal on oht rünnaku ohvriks

sattuda ..“* on küll veidi kontekstist rebitud, kuid ilmestab päris hästi riigi, sh politsei üldist suhet elanikega: riik

Probleemi paremaks mõistmiseks peame tegema väikese tagasipõike politseiorganisatsiooni kujunemisele viimasel kahel kümnendil just politsei ja kogukonna suhet ning politseitöö hindamist ja aruandekohustuslikkust silmas pidades.

Peale riikliku iseseisvuse taasta-mist 1991. aastal loodi politseiorga-nisatsioon suuresti totalitaarse riigi jõustruktuuridele vastandudes. Orga-nisatsiooniliselt väljendusid muutused tsiviilorganisatsioonile keskendumi-

teab, mis on elanikele hea ilma nen-delt küsimata. Muidugi on küsitlused ja igapäevased kontaktid, kuid nende vahele jääb suur katmata ala, mis on kohaliku turvalisuse kontekstis ning politsei ja elanike suhtes väga tähtis.

Ühesuunalisetee lõpp

KOOSTÖÖ

23

KOOSTÖÖ

du, tuleb arutada turvalisusprobleeme eeskätt nendega, kelle turvalisusest me räägime, st kohalike elanikega. Nor-maalses olukorras peab kohalik kogu-kond oma turvalisuse probleemidega ise toime tulema ning politsei on ko-gukonna osa, olles ekspert nii metoo-dilistes/taktikalistes küsimustes kui ka fookust seades.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et väline aruandekohustuslikkus võib küll eba-mugav tunduda, kuid aitab politseil mõista kohalikke probleeme, sunnib rohkem pingutama, tagab sisukama kahepoolse informatsiooni liikumise ning suurendab lõpptulemusena koha-liku turvalisuse kaudu kõigi inimeste turvatunnet.

Riiklikud vs. kohalikud turvaprobleemid

Teise olulise muutusena toon esile ül-dise käsitluse muutumise turvalisus-küsimuste tähtsustamisel. Analoogselt aruandekohustuslikkusega on ka tur-vaprobleemide määratlemine kaldu-nud ühest äärmusest teise. Kui 90nda-tel oli politsei keskendunud kohalike probleemide lahendamisele, siis prae-gu valdavalt riiklikele prioriteetidele.

Organisatsioonilisest aspektist tu-leb esile tõsta kaht liitmist, st nii maa-kondlikult politseilt üleminekut polit-seiregioonidele jaanuarist 2004 kui ka Politsei- ja Piirivalveameti moodusta-mist 2010. aastal. Politseiregioonidele üle minnes oli prefektuuridel üsna suur autonoomia prefektuuri toimimisloo-gikat määratledes, kuid PPAd moo-dustades võeti selge suund valdkondli-kule juhtimisele. Nimetatud muutuste, spetsialiseerumise ja avalikus sektoris toimuva üldise ühendamise/tsentra-liseerimise taustal on muutunud ka prioriteetide määratlemine ja täht-sustamine. Praeguseks on juba mitu aastat olnud politseitöö korraldamisel keskseks teljeks riiklikud prioriteedid ning kohalikud turvalisusküsimused on jäänud tagaplaanile. Niisugustel muutustel on mitu põhjust, millest po-litsei üldise ressursi vähenemine män-gib olulist rolli.

Kuigi siin jõuame äärmiselt tähtsa küsimuseni: milline on politsei funkt-sioon (eeskätt laias või kitsas tähen-duses), ei mahu see praeguse arutluse raamidesse. Tuleb pelgalt märkida, et nii ressursimuutused kui ka muutused

lud möödapääsmatud ning äärmiselt vajalikud. Samal ajal on nüüdisaegne politsei üldiselt just eeskätt avalik ja läbipaistev.

Ainult sisese aruandekohustuslik-kuse peamiste ohtudena tuleb nime-tada ühiskondlikest probleemidest võõrandumist ning enesekeskse kõi-keteadja kuvandi tekkimist. Esimese ilminguks võib muu hulgas pidada teistele mõistetamatu bürokraatiast ja juriidikast põimunud spetsiifilise polit-seikeele tekkimist (nt kuritegevus tõu-seb 5%, Raplamaal oli 10 narkoväär-tegu jne). Teise puhul on iseloomulik probleemide määratlemine ainult ise-enda kaudu (nt politsei ise määratleb endale tööprobleemina, et Läänemaa peamine turvaprobleem on vägivalla-kuritegevus). Kui nimetatud sisemine aruandekohustuslikkus kestab pikka aega, siis võime ka ise hakata usku-ma, et registreeritud kuritegevuse kasv ongi tegeliku kuritegevuse väljendus

või et vägivallakuriteod ongi Lääne-maal peamine turvalisusprobleem.

Küüniliseks muudab säärase mõt-teviisi asjaolu, et turvalisusproblee-me tuvastame statistika kaudu, mille tekkimisele/mittetekkimisele ise sageli väga palju kaasa aitame. Veel iseloo-mustab sisemist aruandekohustuslik-kust endale hinnangu andmine. Siin on hindaja dilemma mõneti mõistetav – kuidas sa juhina annad negatiivse hinnangu oma üksuse tööle? Lisaks sõltub töötulemustele antav hinnang tulemuste esitamise viisist. Kui seda tehakse filigraanses politseilises retoo-rikas mõningase tagasihoidlikkusega võimalike puudujääkide kajastamisel, siis peab hindaja olema väga hästi kur-sis, et teha adekvaatset kriitikat.

Selleks, et saaksime tagada erksad meeled ja tõsise huvi üldise turvalisuse arendamisel kohaliku turvalisuse kau-

ses, sh suhteliselt autonoomsetes ja enamasti maakondlikes politseiprefek-tuurides, ent ka tsiviilorganisatsiooni karjääripõhimõtetes.

Noor, veel arengujärgus keskva-litsusega riik toetus oma arengus just kohalikule tasandile, mida politsei ja kogukonna suhete kontekstis iseloo-mustab hästi esimene politseiseadus, mis sidus suure osa organisatsioonilis-test muutustest kohaliku omavalitsuse kooskõlastustega. Kõnealune side on seaduse tasandil praeguseks peaaegu olematuks muutunud.

Politsei töötulemusi hinnati regu-laarselt nii organisatsioonisiseselt kui ka -väliselt, enamasti kohaliku voli-kogu ees. Kui tervel 90ndate perioodil keskenduti kohalikele probleemidele, siis tõid kümnendi lõpus kasutusele võetud erasektorile omased tegevuska-vad ja tulemuslepingud kaasa ka riik-likud prioriteedid.

Muidugi olid nimetatud muutused märksa laialdasemad ning nüansirik-kamad, kuid siinses kontekstis on vaja märkida nii politsei ja kohaliku tasan-di sideme muutumist organisatsiooni arengu mõttes kui ka nihet riigi ja ko-haliku tasandi turvalisusprobleemide osatähtsuses.

Tänapäevaks on märkimisväärselt muutunud politsei ja kohaliku omava-litsuse suhe nii organisatsioonilises kui ka töötulemustest aruandmise mõttes. Kuigi siin on peidus mitu küsimust, toon eile esiteks politsei organisatsioo-ni arengu ja teiseks kohaliku (maakon-na või kohaliku omavalitsuse) turvali-suse olulisuse dilemma.

Aurandekohustuslikkus arengu tagajana

Organisatsioonid, mis on aruandeko-huslased ainult iseenda ees või -sise-selt, seisavad varem või hiljem stag-neerumisohu, innovatsiooni- (ideede puuduse) ning arenguprobleemide ees üldiselt. Sageli on need problee-mid omased just monopoolsetele ja/või avaliku sektori organisatsioonide-le. Politseinikele on väga mugav, kui saame töötulemusi arutada isekeskis, ilma kõrvalise pilguta. Hõlmab ju po-litseitegevus ka metoodikaid ja takti-kaid, mida ei ole mõistlik või lubatud avalikustada, samuti informatsiooni, mis ongi salajane seaduse mõttes. See-tõttu on organisatsioonisisesed arute-

Oleme Lääne prefektuuris mõist-

nud, et ainult riiklikest prioriteetidest lähtuv turvalisuse korraldus jääb meie regioonis liiga ühekülgseks.

24

KOOSTÖÖ

HIIUMAA

Kärdla kordoni juht Argo TaliKohe pärast koosolekut ütles mitu nn võõ-rast osalenut, et tegemist oli väga hea üri-tusega. Peamiselt toodi esile, et saadi väga palju infot, mida võib kasutada enda töös. Peale selle peeti infot hiidlasele niisama huvitavaks.

politsei funktsioonide ulatust käsitle-des on tähelepanuväärsed põhjused turvaprobleemide määratlemisel kesk- ja kohaliku tasandi mõttes.

Tasakaalustatud turvalisuse saa-vutamiseks tuleb politseitööd korral-dades lähtuda nii riiklikest (samuti piiriülestest) kui ka kohalikest turva-lisusprobleemidest. Viimastest on po-litseinikel kindlasti oma argumen-teeritud arusaamine, kuid kohalikku turvatunnet on võimalik tagada ainult kõiki kohalikke kaasates ja kohalikke olusid arvestades.

Oleme Lääne prefektuuris mõist-nud, et ainult riiklikest prioriteetidest lähtuv turvalisuse korraldus jääb meie regioonis liiga ühekülgseks ning viib (Lääne) politsei eemale kohalikest ela-nikest ja probleemidest. Võtsime juba eelmisel aastal igas maakonnas kasu-tusele nn rulluvad, probleemipõhised tegevuskavad, mis arvestavad just kohalikke probleeme. Suurimaks puu-duseks võib pidada üksnes tõsiasja, et need tegevuskavad on meie endi arva-mus sellest, mis võib olla hea kohali-kele inimestele. Nüüd oli aeg astuda järgmine samm.

Esimesed sammud kahesuunalisel teel

Otsustasime 2013. aasta töötulemuste aruteludele kaasata politseiväliseid part-nereid. Iga maakond valis arutelu täpse vormi ise. Ainsa kriteeriumina leppisi-me kokku, et kajastatakse nii riiklikke prioriteete kui ka probleemipõhist tege-vuskava. Mõistagi otsustasid kaasatute ringi kohalikud politseijuhid.

Oli ette teada, et välispartnerite kaasamine on ebamugav. Peame os-kama turvalisusprobleeme kirjeldada ja seletada arusaadavalt nii endile kui ka kutsutuile. Pingemomente oli siin mitu. Mõneti üllatuslikult tuleb öelda, et just spetsiifilise politseikeele perfekt-ne valdamine oli üks märkimisväärne takistus enese arusaadavaks tegemisel.

Samuti tuleb märkida, et töötu-lemuste kajastamine niiviisi, et need vastaksid kohalikule kontekstile, on keeruline. Kas ka kohalikud inimesed arvavad, et suitsetavate alaealiste arv (väärtegude hulk) või avastatud narko-väärtegude hulk peegeldab kõnealuste probleemide tegelikku (sh tunnetuslik-ku) tõsidust kohalikus kogukonnas?

Kokku võttes tuleb öelda, et olu-

kord oli uus kõigile osalistele – nii politseinikele kui ka kaasatuile. Kuigi kõik olid püüdlikud, oli konarusi mõ-lemal pool parasjagu. Lääne politseini-ke areng turvaprobleeme väljendades, sõnastades ja sisustades, sh püüd kir-jeldavalt seletavale esitusele, oli mul-jetavaldav ning on juba praeguseks ületanud esialgsed ootused. Kavatse-me saadud kogemusi kasutada politsei ja elanike suhte edasiarendamisel tur-valisema riigi poole.

*Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015

Priit SuveLääne prefekt

SAAREMAA

Kuressaare politseijaoskonna juht Kaido VahterArutasime omavalitsusjuhtidega kolme teemat: mereturvalisus (vabatahtlike kaasamine ja merepäästevõimekus maa-konnas), liiklusturvalisus (alkoholism ning joobes juhid) ja lähisuhtevägi-vald. Eraldi nimetaksin lühiülevaadet kuritegevu-sest omavalitsustes. Selles kontekstis kerkis küsimus: kas politseis registreeritud kuriteod näitavad ikka ter-vikpilti sellest kogukonnast? Peame tunnistama, et ena-masti mitte, sest nõrka kogukon-da ilmestab suur kuritegevus. Pärast seda väidet oli saalis tunda vaikivat nõusolekut ja nüüd on mõttekoht mei-le edasiseks, mida see vaikiv saal tähendas.

Organisatsioonid, mis on aruande-

kohuslased ainult ise- enda ees või -siseselt, seisavad varem või hiljem stagneerumisohu ja ideede puuduse ees.

25

KOOSTÖÖ

LÄÄNEMAA

Haapsalu politseijaoskonna juht Margus KaldmaKuidas meil läks? Üldjoontes läks hästi, Lää-nemaa politsei on teinud head tööd ja häbe-neda ei ole vaja. Hoolimata sellest, et kokku-leppel pidime arvudest vähem rääkima ning keskenduma probleemidele ja nende lahen-dustele, olime siiski veel liialt arvukesksed. Meie ettekannetes oli liiga palju nn polit-seikeelt, mida tuli külalistele ringi tõlkida. Ei tekkinud sellist arutelu, kust oleksime saanud teada, kuhu oma tähelepanu enam pöörata ja mis on need probleemid, mida politseinikena ehk ei märka, kuid mis on turvalisuse seisukohast kogukonnas olulised.

Hanila vallavanem Arno PeksarPeatuda võiks ainult tähtsamatel muutustel ja murekoh-tadel. Kui üritus on suunatud väljapoole, siis ei peaks üle käima järjest kõiki valdkondi, mis on võib-olla otstarbekas ainult politseinikest koosneval koosolekul. See annaks aega ka küsimustele-arutelule samal ajal. Ei pea otstarbe-kaks üle 3–4tunnist üritust, sest siis hakkab kasutegur juba vähenema.

RAPLAMAA

Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus

Statistika jäi teisele kohale ja põhiline üles-ehitus tugines maakonna tööplaanile. Rap-lamaa 2013. aasta tööplaan oli koostatud,

arvestades maakonna vajadusi ning problee-me, mis maakonna turvalisust enim mõjutasid. Pani-

me kirja probleemid, eesmärgid, tegevused ning aruandluse ajad. Aasta keskel vaatasime tööplaani korduvalt üle ja nii sai aktuaalseid probleeme lõpuks kümme. Nendest kokku-võtteid tehes rääkisimegi ning esmane tagasiside saalist oli positiivne. Mina astuksin esmalt mõne sammu edasi ja võ-taksin eesmärgiks sellised töötulemuste arutelud, kus külali-sed/koostööpartnerid annavad argumenteeritud hinnanguid nii iseenda kui ka politsei töö kohta turvalisuse tagamisel.

Juuru vallavanem Margus JaansonKuna esmase kokkusaamise ülevaade põhines Rapla maakonna statistikal, siis oleks minu huvi pigem tulevikku vaadata. Näiteks kuidas vaatavad politseistruktuurid tule-vikku, mis suunad on lühi- ja pikaajalised organisatsioonis tervikuna ning kuidas mõjutavad need Rapla maakonda. Selle põhjal oleks edaspidi milleski kaasa rääkida, vastasel juhul saame tulevikuski tegelda tagajärgede ja statistikaga.

L ä ä n e p r e f e k t u u r

26

Nad on kogenud politseinikud, kes seisavad tihti surmaga silmitsi. See on töö, kus emotsioonid jäävad tagaplaanile.

FOT

OD

: RE

ELI

KA

RII

MA

ND

, ILM

AR

KA

HR

O, P

ÕH

JA P

RE

FEK

TU

UR

Jaanika Soo on töötanud politseis üle kahekümne aasta. Kogu sel-le aja on ta uurinud raskeid kuri-

tegusid. Lastega seotud juhtumid ei pruugi teinekord nii kergesti meelest minna ning jätavad hinge oma jälje. „Mu mällu on jäänud siiani üle küm-neaastatagune pilt kahest noorest poi-sist, kes gaasilekke tõttu hukkusid. See sündmuskoht oli väga trööstitu,“ mee-nutab Soo.

Võigas vaatepilt, mis avaneb tahes-tahtmata Põhja prefektuuri organiseeri-tud ja raskete kuritegude talituse amet-

Põhja prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituses töötab veebruari lõpus 24 inimest. Suuremal osal neist on staaži 15 ja üle selle aas-tat. Põnev ning vaheldusrikas töö pae-lub inimesi. „Iga juhtum on erinev ja ainulaadne. Rutiini tekib harva,“ kin-nitab Soo ühes kolleegidega.

Kurjategija hingeelu ei õpi üleöö

Talituse juhil Leho Lauril täitub peagi viisteist aastat politseis, viimased kolm

nikele, on igapäevane töö. Sellega tuleb harjuda ning leida mooduseid, kuidas töö ja emotsioonid lahus hoida. See ei ole iga kord kerge, kuid kogemus ai-tab kaasa. „Eks igaühel on oma viis, kuidas vaimu erksana hoida. Minul on selleks pere ja sõprade toetus. Olen endale selgeks mõelnud, et töö on töö, ning katsun, et tunded rasketes olukor-dades võimust ei võtaks. Ka meedikutel tuleb iga päev surmaga silmitsi seista, nii nagu nemad oleme ka meie, polit-seinikud, õppinud sellega toime tulema ja asju tehniliselt võtma,“ räägib Soo.

Surmaga silmitsi

MEESKOND

27

MEESKOND

minuti pärast on platsis talituse uurija Ardo Ranne. Tuleb välja, et kaks meest tänaval on üksusele hästi teada.

Küsimusele, kas nad tunnevad kõi-ki pealinna kurjategijaid, vastab Laur: „Kui teaks kõiki, oleks meie elu lihtne. See teadmine ja tunnetus, kus ja kes kuskil midagi plaanib, tulebki puhtalt kogemuse põhjal. Meie kliendid on seinast seina: paadunud retsidivistid kuni tragöödia läbi elanud pereemad. Sinna vahele jääb palju erineva tausta ja kaliibriga tegijaid, kellel me roh-kemal või vähemal määral silma peal hoiame.“

Ja asjadel hoiavad politseinikud silma peal ka aastaid pärast menetlust. Näiteks on meeskond võtnud uuesti menetlusse kaheksa aasta taguse mõr-va, mis toona lahendini ei jõudnud. Nüüd on talituse juht veendunud, et selle aasta jooksul jõuab kahtlustatav kohu ette.

Seda, et vilunud uurijate silmad ja kõrvad on igal pool, ilmestab hästi seik keset meie vestlust. Korraga näen, kuidas talituse juhi kullipilk on võtnud sihikule kaks meest, kes prefektuuri maja taga aktiivselt kätega vehkides teineteisele midagi selgeks teha katsu-vad. Leho Laur palub hetkeks vaban-dust ja tormab toast välja. Mõne aja pärast kuulen koridorist, kuidas mees kolleegidelt binoklit taga ajab. Paari

aastat Põhja prefektuuris. Oma tiimist rääkides ei varja ta tõsiasja, et tööd ei tehta raha või staatuse pärast. Erine-vad väljakutsed ja huvitavad juhtumid hoiavad kriminaalpolitseinikke töös. „Meie talituse edu võti on suur koge-mus,“ märgib Laur. „Koolipingist tap-misi uurima tulla ei saa, enne on vaja n-ö sarved maha joosta ning harjuta-da. Tuleb tunda kurjategijat ja tema hingeelu, mida ei õpita aga üleöö. Nii nagu mujal on meiegi hingeelu olnud heitlik. Siiski hoiame kokku ning toi-mime ennekõike meeskonna.“

Üht juhtumit uurib täpselt nii palju inimesi, kui on vaja. On küll selge vas-tutaja, kes koondab kokku materjalid ning juhib tööd, kuid iga toimingu juures on abikäsi alati võtta. „Korra-ga jälitada, koguda infot, kuulata üle tunnistajaid ja teha muid uurimiseks vajalikke protseduure ei ole üksi või-malik.“

Raskete kuritegude uurijad sündmuskohal

Teadmine ja tunnetus, kus ja kes kuskil midagi plaanib, tuleb

puhtalt kogemuse põhjal, räägib Põhja prefektuuri organiseeritud

ja raskete kuritegude talituse juht Leho Laur.

Meie talituse edu võti on suur

kogemus. Koolipingist tapmisi uurima tulla ei saa, enne on vaja n-ö sarved maha joosta ning harjutada.

28

MEESKOND

Inimese surmaga lõppenud juhtu-mi lahendamine on talituse südame-töö. Seda ilmestab tõsiasi, et nn mõr-varühm lahendab peagu iga tapmise. „Jah, me võime ise teada, kes tappis, kuid iseasi on seda tõendada. Kohtus vettpidavate tõendite saamine muutub iga aastaga raskemaks,“ tunnistab ük-suse juht.

Tänapäeval üldjuhul võõras teist võõrast ei tapa. Enamasti on tegemist lühemat või pikemat aega tutvusside-metes olnud inimeste erimeelsustega, mis ühele poolele saatuslikuks saab. Surnukeha leidmise korral hakkab tööle masinavärk, et selgitada, kas ini-mene on tapetud, hukkunud õnnetuse või enese käe läbi. „Meil tuleb kõik versioonid läbi käia, et teada saada, mis tegelikult juhtus. Kui ilmneb, et kuritegu kui sellist ei ole, ei tähenda, et me pühime käed puhtaks ja asi vask. Ka enesetapu väljaselgitamiseks tuleb teha tööd,“ selgitab Laur.

Kohtusse saadavad kogu paketi

Tema rühm on üks vähestest üksustest politseis, kuhu koondub väga suur kuriteoepisoodide ampluaa. „Kui me uurime näiteks tapmist, organiseeritud kuritegeliku grupi kordasaatmisi või mõnda muud meie üksuse pädevuses olevat kriminaalasja ning uurimise vältel ilmneb, et meid esialgu huvita-nud juhtumi kõrval on kahtlustatava hingel teisigi raskemaid süütegusid, võtame kogu kupatuse enda talituse menetlusse ja teeme ära kõik toimin-gud, olgu selleks siis vargused, röö-vimised või näiteks narkokuriteod.“ Viimase kohta on tuua näide aasta algusest. Uurijad lahendasid mõrva, kui avastasid kahtlusaluse kodust suu-re koguse amfetamiini. Tõenäoliselt sai tapetud äripartnerile saatuslikuks tüli, mis oli tekkinud narkootikumide müügist saadud raha jagamise pärast. Lisaks tapmisele võeti menetlusse nar-kokuritegu.

Soome turistid langesid skeemi ohvriks

Tapmiste uurimine on pelgalt osa suu-rest töömahust, millega üksus iga päev rinda pistab. Viimaste aastate suuri-maid ülesandeid on olnud takistada organiseeritud kuritegevust ning uu-

rida kurjategijad vaeseks. Möödunud aastal jõudis seitsmepealine organisee-ritud kuritegusid lahendav rühm mär-kimisväärt tulemusele: kurjategijailt konfiskeeriti üle poole miljoni euro väärtuses vara. Enam kui kolmandiku sellest tõi mahukas menetlus, mis pää-dis suvel ühe Pirital tegutsenud bordel-liäriga seotud isikute kinnipidamisega, kuhu oli kaasatud ka tuntud taksofir-made taksojuhte. Aastas jõuab talituse töö tulemusena kohtu ette kolm-neli suuremat kuritegelikku jõuku. Mullu saatis talitus prokuratuuri 55 kuriteo-materjali, kinni pidasid politseinikud 80 kuriteos kahtlustatavat.

Üks organiseeritud kuritegeliku grupeeringu rakukestest jõudis koh-tusse mullu kevadel, kui kaks meest ja kolm naist said süüdistuse röövimises. Nüüd elavad nad vähemalt kolm aas-tat Tallinna vanglas.

2012. aasta sügisest kuni läinud aasta märtsini õnnestus viieliikmelisel pundil tühjendada pealinna saabunud Soome turistide pangakontosid ligi 7000 euro väärtuses. Kõigepealt valiti välja sobiv ohver, ülesvuntsitud nai-sed meelitasid mehe seltskonda ning koos suunduti juba ette teada baari või sauna, mille töötajad olid samuti röö-viskeemi värvatud. Lahke turist ostis

esimesed joogid. Kui baaritöötaja nägi kliendi pangakaardi PIN-koodi, andis ta sellest märku noogutusega; kui kood jäi aga ebaselgeks, palus viimane klien-dil uuesti tasuda, jättes mulje, et kaart ei toiminud. Et kindlustada suuremat teenistust, palus teenindaja tasuda kau-ba eest ka krediitkaardiga, selgitades taas, et eelmine kaart ei toiminud. See-ga läksid kirja kahe kaardi koodid. Nii kaua, kui osa seltskonnast mehe tähele-panu hajutas, segas üks naistest turisti joogi sisse rahustit. Seda tehti täpsete mõõtude järgi ning ettevaatlikult, et kannatanule terviseprobleeme ei tekiks. Mõne aja pärast oli ohver uimane ning tema kaart tehti tühjaks. Raha käes, sõidutati turist hotelli tagasi.

Rahusti, mida kurjategijad kasu-tasid, tekitab lühiajalist mälukaotust. Sellest piisas, et kustutada ohvri peast möödunud õhtu. „Skeem oli üles ehi-tatud nii, et kannatanu ei aimaks, et teda on röövitud. Seepärast ei võtnud kurjategijad turistilt muud kui ainult pangakaardiga sularaha. Koju tagasi jõudnud ning seal suure summa kadu-mist märganud turistid uskusid, et olid raha ise pidutsemisele kulutanud,“ selgitab organiseeritud kuritegude rühma juht Ardo Ranne. „Kolme epi-soodiga kohtusse jõudnud ning oma karistuse saanud kurjategijate hingel lasub episoode veelgi ning selle tões-tamise kallal töötame siiani. Tervest Eestist on skeemiga seotud vähemalt kakskümmend inimest, kes kõik oma kohtupäeva ootavad. Ka nendele viiele lisandub vangis veetmise aastaid,“ lu-bab Ranne.

Helen Uldrichkommunikatsioonibüroo

Leho Laur: kahju, kui meeskond lagunebParaku ei ole politseinike lahkumine jätnud puutumata ka Leho Lauri meeskonda. Viimaste kuude jooksul on talitusest ära läinud kaheksa inimest. Kuna menetlused on keerulised ja mahukad, võivad tulevikus kohtu ette jõuda asjad alles aasta-paari jooksul. „Palju kõlapinda saanud Pirital tegutsenud bordelliäriga seotud grupi kin-nipidamiseni jõudsime poole aasta järjepideva tööga, nii öösel kui ka päeval. Jah, kuigi suur osa meist teeb seda tööd ulmelisest missioonitundest, saab mingil ajal ka tasu väga oluliseks,“ sõnab Laur. „Ma ei mõista kuidagi hukka neid, kes lahkuvad, ent mul on kahju, et suure kogemusega politseinikud leiavad enam motivatsiooni ja väärtustamist mujal.“

Viimaste aastate suurimaid ülesan-

deid on olnud takistada organiseeritud kuri- tegevust ning uurida kurjategijad vaeseks.

FOT

OD

: SH

UT

TE

RST

OCK

Kummeliteest ja villasokkidest ei piisaSihtrühmade ja käitumismustrite erinevused, muutuv keskkond ning raskesti mõõdetav mõju teevad ennetustööst keerulise valdkonna, millest on võimalik läbi murda üksnes teaduspõhise ja pikaaegse koostööga.

Politsei- ja Piirivalveameti enne-tustöö eestvedaja Pille Luiga sõnul on ennetustöö väga mit-

metahuline valdkond, mille priori-teedid on praegu lähisuhtevägivald, liiklus ning sõltuvusained, sh narkoo-tikumid. Igaüks neist on omakorda keeruline ala, kus olukorra paranemist ja käegakatsutavaid tulemusi kiiresti oodata ei saa.

Ennetustöösse mahutatud sum-mad on kolme aasta jooksul kasvanud kolmekordseks: 72 030 eurost 2010. aastal 318 600 euroni 2013. aastal. See teeb Luiga ja tema meeskonna rõõmsaks, kuid tuleb meeles pidada, et ainult raha ei aita häid tulemusi saavutada. Politseil ei ole võimalik kõiki probleeme üksinda lahendada, seepärast tehakse koostööd paljude

partneritega, sh Maanteeameti, Tervi-se Arengu Instituudi, Päästeameti, Pu-nase Risti, ministeeriumide ja kohalike omavalitsustega.

Eeskuju välismaalt

Üha populaarsemaks on saanud teha ennetustööd teaduslikult. See tähen-dab, et PPA võtab eeskuju välismais-

29

ENNETUS

30

test ennetusprojektidest ja -program-midest, mille mõju on uuringutega tõestatud. Üks säärane on Rootsist pärit väga kriminogeenseile isikuile suunatud projekt KRIS (Criminals' Return Into Society). Selle analoog Eestis on arestimajades jõudu koguv tugiisikuteenus kinnipeetavaile, kes on sinna sattunud narkosüüteo eest või süüteo eest, mis on toime pandud narkojoobes. Projekti idee seisneb sel-les, et raske narkosõltuvusega inime-sele antakse tugiisik, kes veenab teda ravile minema ja aitab tal elu korda seada. „Kuigi projektis on mõni kit-saskoht, on tugiisikute abiga jõudnud Hea Lootuse külla, Viljandi haiglasse või Sillamäe narkorehabilitatsiooni-keskusse juba mitu inimest,“ lausub Luiga.

Eestis on veel vähe tõenduspõhi-seid programme, mida teised riigid (nt Norra, Rootsi, Taani, Inglismaa ja teised) on kasutanud juba aastaid. Sellised programmid on kõige parema-te tulemustega, kuna nende mõju on uuritud erinevate pikaaegsete ekspe-rimentaaluuringutega. Korraliku uu-ringu tegemine tähendab terve inim-põlvkonna pikkust tööd, kus inimeste käitumist ja valikuid jälgitakse alates lapsepõlvest kuni täiskasvanueani. „Eesti on veel niivõrd noor, et säärane töö pole olnud võimalik aja- ja raha-puuduse tõttu,“ ütleb Luiga.

Sisseostetud tõenduspõhised prog-rammid on ühest küljest kallid, aga teisest küljest hoiavad need kokku oma riigi uuringutele kuluvat raha, sest programmi tõhusust ei pea enam tõestama. „Teadmine, et ennetustöös kasutatavad meetodid on õiged, an-nab kindlustunnet, et tegeleme mitte ainult õige teemaga, vaid ka sobival ja tulemusi andval viisil. Seeläbi vää-rib mõte osta tõenduspõhiseid prog-ramme tulevikus Eestisse rohkem igati kaalumist.“

Võitlus sõltuvusainetega

Üks PPA ennetustöö prioriteete on sõl-tuvust tekitavad ained, nagu narkooti-kumid ja alkohol, millel on tugev seos mitme sotsiaalse probleemiga. Keskmi-selt on iga narkomaan toime pannud kümme kuritegu, enamik neist on va-ravastased. Alkohol on samaaegu tihti perevägivalla ja liiklusõnnetuste pääs-

tik. „Kui me räägime tugevas sõltuvu-ses inimestest, siis kõneleme paraku juba väga tõsistest probleemidest. Siin ei aita ennetustöö, need inimesed va-javad ravi täpselt nagu kopsupõletiku puhul, kus ei piisa enam kummeliteest ja villastest sokkidest, vaid vaja on tu-gevaid antibiootikume,“ tõdeb Luiga.

Esimese taseme ennetustöö ees-märk on tegelda sellega, et alaealised ei tunneks varakult huvi sõltuvusai-nete vastu ega hakkaks neid üldse ka-sutama. Samas on töö sõltuvusainete valdkonnas noortega palju keerulisem, kui arvata võiks. Politsei ennetusuu-ringu esialgsed tulemused näitavad, et noorte teadlikkus sõltuvusainete tar-vitamisega kaasnevatest ohtudest on väga suur, nende hoiakud narkootiku-mide lubatavuse suhtes alaealistele on keelavad, kuid ometi on tarbimiskäi-tumine Euroopa keskmisest kõrgem.

„Selle valguses tuleb meil noor-

tele mõeldud sõltuvusainetöö ümber mõtestada,“ leiab Luiga. Tõenäoli-selt on õige tee teadlikkuse suuren-damise asemel kujundada hoiakuid ja sotsiaalseid oskusi. Üks katse ses valdkonnas on paljude koostööpart-neritega tehtav projekt „Kaitse end ja aita teist“ (KEAT). Politsei roll on korraldada 6. klassides sõltuvusaine-teteemalisi koolitusi, kus põhirõhk on astuda vastu sotsiaalsele survele ja öelda ei.

Hea ennetustöö on politseis mõel-dav üksnes hea koostööga prefektuu-ride ennetusteenistustega ja arusaava suhtumisega ennetustöö olulisusesse kuni jaoskonna tasandini välja. Seepä-rast tänab Luiga kõiki ennetustöösse panustajaid, kes on kas põhitööna või põhitöö kõrvalt leidnud aega ennetus-tööd teha.

Seos sotsiaalsete normidega

„See, et noored hakkavad mõtlema sõltuvusainetega seotud ohtude üle, on esimene signaal sellest, et ennetus-loengus kuuldu võib hiljem mõjutada hoiakuid,“ ütleb Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituudi uuringu-ekspert, üle kahekümne aasta EMORis töötanud Esta Kaal. Kuigi räägime in-diviidide käitumisest, ei käitu inimesed kunagi vaakumis, vaid kellegagi koos. Käitumise kujunemine on alati seotud sotsiaalsete normidega. „Peaksime mõtlema, kuidas saame neid norme muuta, et normaalne ei oleks kihutada või purjus ujuma minna. Halbu asju tehakse alati mingisugusest vajadusest lähtuvalt. Ennetusspetsialistide ülesan-ne on asendada vajadus ja rahuldada see paremate ning turvaliste asjade-ga,“ selgitab Kaal.

Viimased uuringud kinnitavad, et senine ennetustöö on viinud inimeste teadlikkuse tasemeni, millest edasine kasv toimub väga aeglaselt. Seetõttu on oluline viia kommunikatsiooni sisu teadmiste jagamiselt rohkem hoiakute kujundamisele ja õigeid käitumisviise toetava keskkonna loomisele.

Esta Kaal peab PPA teaduspõhist käsitlust õigeks. Inimeste käitumise ning hoiakute mõõtmine on keeruline ja pikk protsess ning seetõttu tuleks kasutada rahvusvahelist kogemust ja regulaarselt seirata ennetustöö mõju elanikkonna, sh riskirühmade mõt-temaailmale. Ennetustöö eesmärkide puhul räägitakse kolmest tasemest: teadlikkuse lisamisest, hoiakute muut-misest ning alles siis käitumise mõjuta-misest. Inimeste käitumist on võimalik muuta ainult pikaajalise tööga. „Tava-liselt räägime viie või isegi kümne aas-ta perspektiivist. Loota, et ühekordne kampaania suudab seda teha, on väga ennatlik,“ lausub Kaal.

Võtmeks on erinevad käsitlusnurgad

Ta rõhutab, et igas valdkonnas, kus ennetustööd tehakse, peab tõhususe ja mõju mõõtmisel arvestama valdkon-na spetsiifikat. Ennetuskampaaniate puhul on tähtis leida need käitumise indikaatorid, mida saab ennetuskam-paaniaga mõjutada ja mida annaks ka inimeste käest küsides mõõta. Samuti

Tugevas sõltuvuses inimesed vajavad

ravi täpselt nagu kop-supõletiku puhul, kus ei piisa enam kummeli-teest ja villastest sokki-dest, vaid vaja on tuge-vaid antibiootikume.

ENNETUS

31

tuleb arvestada, et kui inimeste tead-likkuse tase sellest, kuidas peab käitu-ma, on juba kõrge, siis võivad nende vastused oma käitumise kohta olla kallutatud n-ö õigete vastuste suunas. „Seetõttu peavad uurijad olema nuti-kad ning kasutama kaudseid küsimusi ning kindlasti kõrvutama küsitlusuu-ringu andmeid rikkumiste ja õnnetus-juhtumite statistika trendidega,“ lisab Kaal ja toob näiteks Päästeameti, kel-lele ta on välja töötanud ennetustöö mõju hindamise süsteemi.

Tähtis on olla kursis sihtrühma käi-tumismustritega. Päästeamet korraldab elanikkonna esinduslike uuringute kõr-val ka kvalitatiivseid uuringuid, et pa-remini mõista sihtrühmade käitumist. Lisaks katsetatakse kampaaniamater-jale sihtrühmas, enne kui neid meedias

kasutatakse. „Ideaalolukorras peaks eri sihtrühmadele lähenema erinevate sõnumite ja visuaalsete elementidega. Näiteks kõnetavad venelasi ja eestlasi kultuuritausta tõttu hoopis erinevad sõnumid ning noori ja vanu ei peaks samasse rühma panema,“ räägib Kaal. Ennetustöö kannab vilja, kui enneta-vad tegevused on koondatud tervikuks

ning mõeldakse sellele, kuidas pilt ini-mese seisukohast välja paistab. „Inime-sele ei ole tähtis, mis riigiasutus on en-netuskampaania autor, vaid et sõnum kõnetaks teda.“

Luiga ja Kaal on ühel nõul, et Eestis ennetustööd tegevate asutus-te koostöö võiks veelgi tihedam olla. „Praegu on tunda erinevate valdkon-dade vahel palli loopimist teemal, kes vastutab tegelikult probleemi eest,“ arvab Luiga. „Selle asemel peaks iga asutus otsustama, mida ta ise saab ära teha. Säärane käsitlus annaks kindlasti paremaid tulemusi kui ainult ühe asu-tuse vastutama panemine ühiskonna suurte murede eest.“

Päivi Tirkkonenkommunikatsioonibüroo

Inimeste käitumist on võimalik muuta

ainult pikaajalise töö-ga. Loota, et ühekordne kampaania suudab seda teha, on väga ennatlik.

ENNETUS

Käitumise kujunemine on seotud sotsiaalsete normidega. Seetõttu pöörab ka politsei ennetustöös tähelepanu sotsiaalsele survele vastu astumisele ja meelemürkidele ei ütlemisele.

32

Kordoni juhtimispunkti valvepuldi summeri heli juhib operaatori tähelepanu kordonist 12 kilo-meetri kaugusel asuvale piirilõigule. Seda valvav varjatud andur on saatnud signaali kahtlase tegevuse kohta.

Tipptehnoloogiline infrapunaan-dur, mis töötleb andmeid kee-rulise algoritmi järgi, võrreldes

objekti liikumise parameetreid ja soo-juskaamerast saadud kujutist, tuvastab 99% täpsusega, et tegemist on inimese-ga. Operaator vaatab tähelepanelikult tema ees olevaid ekraane – ta ei näi ole-vat üllatunud. Piirilõik on piirivalvuri-tele tuttav, sest eelmisel suvel ületati piir seal mitu korda ebaseaduslikult. Ka hil-jutisel piiriesindajate kohtumisel räägiti võimalusest, et selles lõigus võidakse plaanida ebaseaduslikku piiriületust. Kriminaalpolitsei kahtlustab illegaalide üle piiri toimetamist.

Viis sekundit pärast häiret jõuavad anduri kõrglahutuslikud fotod operaa-tori ekraanile. Enam ei ole vähimatki kahtlust, et rühm inimesi suundub naaberriigist Eestisse. Anduri töö on

tehtud – inimesed on tema valvealast väljunud ning ta kaob märkamatult oma tavapärasesse varjekohta. Ope-raator edastab koodsõna operatsiooni alustamiseks.

Lihtne juhtimisahel

Samal ajal tõuseb vaikse surinaga kor-doni kõrvalt õhku mehitamata lennu-vahend (UAV) ja võtab suuna piirilõi-gule. Tema soojuskaamerad näevad mitme kilomeetri kaugusele tungides läbi järjest tihenevast hämarusest ja udust. Operaator pöörab tähelepanu kõrvalasuvale ekraanile, mis näitab plinkides kõigi patrullide asukohti. Eri värvid näitavad erinevate vald-kondade ressurssi. Iga patrulli kõrval on nimekiri tema kasutuses olevatest vahenditest. Koostöös korrakaitse- ja

kriminaalpolitseiga on kõik võimali-kud stsenaariumid läbi töötatud. Juh-timisahel on lihtne ning selge.

Piirilõigu lähedal asuvate teede sul-gemiseks läheb kordonil tarvis abijõu-de. Ühe nupuvajutusega edastatakse juhtivkordonile kood tegevuste üle-võtmiseks. Nad on valmis – juhtivkor-doni kuvaritel on olnud sündmusahela algusest samasugune info. Patrullide asukohti tähistavad täpikesed ärkavad ekraanidel ellu ja lähevad ettemäära-tud kohtadele. Sõitu alustab ka lähim kiirabi, sest ilm on külm ning piiriüle-tajad võivad vajada kiiret abi.

Arvuti on lõpetanud maastiku ja ilmaolude analüüsi sündmuskohal ning pakub rühma võimaliku sihtko-ha variandid. Ületoimetajate valitud piiriületuse koht on kõrvaline, kuid praegustes ilmaoludes peaaegu läbi-matu. Piiriületuse kohast teeni jõudmi-ne oleks raske ülesanne isegi treenitud piirivalvuritele.

Kursilt kaldunud

UAV on jõudnud piirilõigule. Pilt, mis operaatorile avaneb, ei ole julgustav. Piiri ületanud rühm on eksinud oma

PIIR

Piiritu piir

FOTO

: TA

NEL

MEO

S, D

ELFI

/EES

TI A

JALE

HED

Valmimas on piirivalvamise visioonidokumentUued tehnolahendused ja avatud mõtteviis mängivad pearolli ka piirivalvamise pi-kaajalise strateegilise vaate koostamisel, mis kirjeldab, kuidas valvatakse piiri 10–15 aasta pärast. Kui me teame, kuhu liigume, oskame valida parima tee kohalejõudmi-seks. Visioonidokument valmib sel sügisel.

saabuva kopteri jaoks viiakse abiva-jajad lähedalasuvale lagendikule. Raa-diovestlust pole vaja, sest patrullijuhi nutiseade näitab helikopteri piloodile reaalajas abivajajate täpset asukohta. Kõige kriitilisemas seisus piiriületajad viiakse helikopteriga haiglasse.

20 minutit pärast operatsiooni lõp-pu ilmub piirivalvejuhi nutiseadme ek-raanile sündmuste kokkuvõte. Ta teab täpselt, mis juhtus ja kui palju ressurs-se kasutati.

2000 km eemal, Varssavis asuvas FRONTEXi juhtimiskeskuses lõpetab valves olev piirivalvur Eestis aset leid-nud intsidendi jälgimise EUROSURi süsteemi kaudu ning keskendub nüüd satelliidipildile, mis näitab Itaalia rannikule lähenevat sisserändajatest koormatud paati. Ta ei pea ELi ida-piiril juhtunu pärast muretsema, sest olukord on kontrolli all.

Tulevik on täna

Kas eelkirjeldatud lugu on ulme? Ei. Mitu kirjeldatud tehnovahendit on juba olemas ja kasutuses. Järjest suu-remat osa Euroopa välispiirist valva-takse tehniliste vahenditega. Nii on see ka Eesti mere- ja idapiiril. Kõigile on selge, et sündmuskohalt reaalajas edastatud videopilt aitab teha kiire-maid ning paremaid otsuseid. Seepä-rast oleme meiegi arvestanud UAVide soetamist.

Tuleviku piirivalvur erineb mär-gatavalt iganenud kuvandist koeraga piiril jalutavast ametnikust. Ta peab oskama juhtida mehitamata lennu-, sõidu- või ujuvvahendit ning mõistma uusi tehnovahendeid ja taktikaid, mis eeldavad iga inimese panust. Tulevik on juba kohal. Tulevik on täna.

Indrek Jõgipiirivalveosakonna arendusbüroo

juhtivpiiriametnik

langetab järgmise otsuse. Rahvusliku koordinatsioonikeskuse (NCC) arvu-tiekraanile ilmub hoiatus, mis teatab vajadusest kaasata keskselt hallatavad ressursid. NCC operaator on jälginud Tallinnas asuvast keskusest tervet sünd-muste kulgu. Juhtide nutiseadmetes piiksatavad teavitused, kust nad saa-vad olukorrast ülevaate. Saadetud lin-gi kaudu võtavad nad ühenduse NCC videoserveriga, mis edastab sündmus-kohalt reaalajas pilti. Otsus on tehtud. Lennusalga angaaris süttivad tuled. 15 minuti pärast on kopter õhus ja võtab suuna sündmuskohale.

Varjamine pole enam oluline

Läbides viimaseid meetreid soist pin-nast, jõuavad patrullid sündmusko-hale. Keharaskusele järele andnud jää ja muda supis istub viis läbikülmunud inimkuju. Nad ei püüa ennast varjata. See pole enam oluline. Vaenulik maas-tik ja ilm on teinud oma töö. Nad soo-vivad, et neid leitaks. Nad karjuvad appi. Patrull teeb turvakontrolli ning hindab piiriületajate terviseseisundit.

Vaikse klõpsatusega sulguvad pii-riületajate kätel elektroonilist käekella meenutavad seadmed. Kõigi operaa-torite ekraanidel hakkab vilkuma viis tulukest, mis näitavad piiriületajate täpset asukohta ja terviseseisundit. Inimestelt võetakse sõrmejäljed, mis saadetakse kordonisse. Mõne hetke-ga saabub vastus ELi andmebaasist: kaks isikut on varem ebaseaduslikul piiriületuskatsel kinni peetud Ukraina ja Poola piiril. Lisaandmetes on kirjas nende päritolumaa ja keeled, mida nad valdavad. Vastava keele tõlgile läheb teele automaatne sõnum.

Drooni juhtiv operaator tagab pe-rimeetri turvalisuse, kuid peale patrul-li ja piiriületajate pole sündmuskoha läheduses teisi inimesi näha. Peagi

teelt ja asub piirist ühe kilomeetri kau-gusel soisel metsaga kaetud alal. Nad ei liigu. Sündmuskohale kihutavad patrullid jälgivad sõidukitesse paiguta-tud ekraanidelt drooni edastatud pilti. Arvutisüsteem valib sündmuskohale parima ligipääsutee, kuid viimased paarsada meetrit tuleb minna jalg-si. Piirivalvurid võtavad pakiruumist kerged kokkupandavad kanderaamid ning alustavad soist pinnast trotsides teed sündmuskohani. Neile näitab suunda ilmastikukindel nutiseade ja kaardiserver pakub viimase satelliidi pildi järgi sobilikke metsaradu. Piiri-valvurite pea kohal on kuulda UAVi mootori vaikset surinat.

Kordoni operaator näeb nüüd UAVi pildilt nii piiri ületanud isikuid kui ka sündmuskohale lähenevat patrulli. Ta hindab veel kord ilmastiku- ja maasti-kuolusid ning patrullilt saadud infot ja

33

PIIR

PPA hakkab kasutama piiri valva-miseks UAVsid. Praegu katsetatak-

se erinevaid mudeleid.

UAV on jõudnud piirilõigule. Pilt, mis

operaatorile avaneb, ei ole julgustav.

34

Tänapäeva kirjaoskus ei piirdu ammu enam üksnes õigekeelsusega selle kitsamas mõttes. Keelekorralduses on loobutud andmast valmis vastuseid, keeletarvitajat julgustatakse ise valima suhtlusolukorrale sobiv keel.

See eeldab aga igaühelt vahete-gemist: mis sobib omavahelisse suhtlusse ja kõnekeelde, ei sobi

alati ametlikku ja avalikku registrisse, mida peab ametnik järgima oma töös. Tuleb mõista, et kantseliit ehk silma-torkavalt paberlik keelepruuk ei ole mitte erialakeel, mis on üldkeele osa, vaid erialasläng, madalam keelekihis-tus, mis sobib omavahelises suhtluses.

konstruktsioon indoeuroopa keeltest, kus sõnajärge muutes ei tee enam vahet alusel ja sihitisel: a man made a cake ei tähenda sama, mis the cake made a man. Eesti keeles saab aga sihitist ja alust selgesti eristada sõltu-mata sõnajärjest: mees küpsetas koogi ja koogi küpsetas mees. Indoeuroopa keeltes tuleb sõnajärge muutes ka-sutada passiivi: the cake was made

Milliseid tarindeid vältida?

Kantseliiti tunneb ennekõike sõna-varast, aga selle juured on ka mit-mesugustes tarindites ehk konstrukt-sioonides, mis teevad teksti tarbetult keerukaks ning raskesti haaratavaks, nt poolt-konstruktsioon, maks- ja mas-tarind. Tihti on need tarindid võõrmõjulised. Näiteks tuleneb poolt-

EESTI KEEL

Kantseliit nagu tselluliit

EESTI KEEL

kaob iseenesest ja peale tulevad uuemad, veel moodsamad. Siin on nii tarbetuid võõrsõnu kui ka otsetõlkelisi väljendeid.

Koolitustel antakse edasi nii teiste riikide head praktikat kui ka teoreeti-lisi teadmisi, kuidas elamupiirkondade või avaliku ruumi läbi mõeldud pla-neerimisega turvalisust suurendada. Inglise best practice on eesti keeles hea tava või ka kogemused, oskused.

Turvataktika asjatundjad Toomas Malva ja Jaak Kiviste räägivad lähe-malt turvataktika juhtumitest ning annavad nõu, kuidas tulla õhtu lõpuks tervena koju. Viimase aja suurmood on kasutada inglisemõjulist väljendit päeva lõpuks, selle modifikatsioon õhtu lõpuks on siin lauses tarbetu: .. kuidas tulla tervena koju.

Üritust modereerib tehnoloogia-ajakirjanik ning „Digitunni“ saatejuht Mart Parve. Üritusi saab endiselt juh-tida; modereerima tähendab, muide, esmajoones ‘mõõdukamaks tegema, aeglustama, mahendama’.

Kella 14.20 seisuga oli reostus levi-nud ribakujuliselt, orienteeruvalt 200 meetri laiusel ja kilomeetri pikkusel alal. Õige on orienteerivalt, aga soovi-tan kasutada lühemat sõna umbes või ligi, umbkaudu.

Egle Pulleritskeeletoimetaja

Merepääste Föderatsiooni esindajad rääkisid konverentsikülalistele oma tegevustest ja eesmärkidest ~ .. käisid rääkimas oma tegevustest ja eesmär-kidest.

Määrsõna vorm

Tarbetute vormide esirinnas on lt-määrsõnad, millega kiputakse liialda-ma. lt on tavaline määrsõna tunnus, mille abil saab teistest sõnaliikidest (tavaliselt omadussõnast) määrsõnu moodustada: sõnast kiire saame kii-relt, sõnast aeglane saab aeglaselt. Tarbetuks muutub lt-määrsõna siis, kui on olemas sama tähenduse ja sama tüvega lühem määrsõna. Pole vaja teha sõnast kohe omadussõna kohene, millest omakorda moodustada määr-sõna koheselt. Lisandub neli tähte, mis ei anna sõna tähendusele mida-gi juurde, kuid teeb teksti pikemaks.

Parem on eelistada alati lühemaid vor-me: Ohu tõrjumiseks otsustati pääst-jate abiga koheselt > kohe korteriuks maha murda. Kindlasti peab pikivahet hoidma, et jõuaks takistuse või ohu korral õigeaegselt > õigel ajal pidur-dada. Vahel on kasutatav lt-määrsõ-na lihtsalt kantseliitlik. Näiteks mida tähendab jooksvalt? Kes jookseb? ÕS ütleb: jooksvalt – paberl ‘pidevalt, jooksvas töös v tegevuses’. Enne jär-vele minekut viige end kurssi kehtivate piirangutega, kus kulgeb riigipiir, ning tutvuge jooksvalt > pidevalt politsei kodulehel jääoludega.

Sõnavara

Kantseliitlikke väljendeid on kahte sorti: mõni on juba väga vana, jäänuk nõukogude ajast, mil eesti (ameti)keelt mõjutas tugevalt vene keel. Olgu too-dud veidi igikestvat kantseliiti: antud küsimuses tuleb kujundada seisukoht; kriipsutati alla koostöö tähtsust; sea-dusesse viidi sisse muudatused; seadus tuleb ümber muuta.

Teised on uuema aja sõnad, mis peegeldavadki praegusaega. Mõni neist

by a man. Nagu öeldud, eesti keeles seda vaja pole. Enamasti võib poolt-sõna lausest lihtsalt välja jätta: Seda, et inimeste mure meie igapäevase liik-lusohutuse üle on suur igas Eesti nur-gas, näitas ilmekalt mullu liiklusliini poolt lahendatud teadete hulk. Parem: Seda, et inimeste mure meie igapäeva-se liiklusohutuse üle on suur igas Eesti nurgas, näitas ilmekalt mullu liiklus-liini lahendatud teadete hulk.

Jutuks võetud maks-tarindit on hea kasutada siis, kui et-kõrvallau-sed kipuvad kuhjuma: Mees lahkus ruumist, et väljendada sellega, et ta on otsuse vastu. Parem: Mees lahkus ruumist väljendamaks sellega, et ta on otsuse vastu. Teiselt poolt jätab ohtralt kasutatud maks-vorm teks-tist kenitleva mulje. Parem on sellega piiri pidada. Näiteks järgmises lau-ses maks-vormi järele vajadust ei ole: Baumi sõnul ongi konverents mõeldud eelkõige selleks, et tõsta nii lapsevane-mate kui kõigi teiste infotehnoloogia seadmete kasutajate ohutusalast tead-likkust, vähendamaks võimalikke ette-tulevaid kahjusid. Nimetatud on kaks asja, milleks konverents on mõeldud: et suurendada teadlikkust ja vähenda-da kahjusid. Parem: Baumi sõnul ongi konverents mõeldud eelkõige selleks, et suurendada nii lapsevanemate kui ka kõigi teiste infotehnoloogiasead-mete kasutajate ohutusteadlikkust ja vähendada võimalikke kahjusid.

Võõrmõjudes kipub ähmastuma mas-tarindi ülesanne. Eesti keeles väljendatakse mas-vormiga järkjärgu-list protsessi, muutumist: Eesti külad on hääbumas. Seda võib kasutada ka juhul, kui on tarvis väljendada sama-aegset tegevust: olin just kodust välja astumas, kui saabusid ootamatud kü-lalised. Muudel juhtudel on mõistlik kasutada lihtsamaid ajavorme: Rah-vusvahelise Merepääste Föderatsiooni esindajad olid konverentsikülalistele rääkimas oma tegevustest ja eesmär-kidest, aga ka masspäästest ja koo-lituskogemustest > Rahvusvahelise

Keelenõu Kirjakeele normi allikas on endiselt

õigekeelsussõnaraamatuuusimvälja-anne, „Eesti õigekeelsussõnaraamatÕS 2013”, kus on ohtralt soovitusikantseliidi vältimiseks (http://www.eki.ee/dict/qs/;vtmärgendPABERL).

ÕSigaonkooskõlasmuudkikeelekor-raldusvahendid,olgunimetatudpea-mine,„Eestikeelekäsiraamat”(2007;http://www.eki.ee/books/ekk09/).

Pidevat keelenõu saab Eesti KeeleInstituudi keelenõuandest, kus onpalju viiteid vajalikele keeleallikatele:http://keeleabi.eki.ee.

Värskeim ametnikule vajalik keeleko-gu on „Ametniku soovitussõnastik”:http://www.eki.ee/dict/ametnik.

Kirjakeele normi muutmist otsustabEmakeele Seltsi keeletoimkond, kel-le kodulehel saab lugeda ka tehtudotsuseid: http://www.emakeeleselts.ee/keeletoimkond.htm.

35

Kantseliitlikke väljendeid on kahte

sorti: jäänukid nõukogu-de ajast ja uuema aja sõnad.

Kantseliit ei ole mitte erialakeel,

vaid erialasläng.

FOT

O: R

EE

LIK

A R

IIM

AN

D

Politsei- ja Piirivalveametis registreeritakse aastas umbes 500 000 dokumenti. Kui ühe

aasta jagu dokumente paberile printida, kõrguks virn ligi kümnekordse maja katuseni.

Kui mõnikord tundub, et do-kumentide loetelu, Delta ja dokumendihalduskord muu-

davad elu märksa keerulisemaks ning justkui segavad töö tegemist, siis tänu täpsele ja hästi organiseeritud doku-mendihaldusele ei tule kellelgi ühtki

Dokumendi-halduson täppisteadus

DOKUMENDIHALDUS

36

Dokumendihaldurid Teel Kurm ja Sirje Laid (ülemises reas vasakult)

ning Ülle Maal ja Merle Vaab (alu-mises reas vasakult) piiluvad läbi

dokumendikappide.

DokumendihaldusbüroostöötabtervesEestis103inimest.

Üheskuusregistreerivaddokumendihalduridkeskmiselt38000dokumenti.

Üldmeilidelesaadetakseööpäevasumbes700kirja.

Rahuloludokumendi-haldusbüroogaPPAson91%.

hendusi ja olemasolevate vahenditega dokumendihaldust tagama, sest Delta mõjutab kõigi PPA inimeste tööd. „Me oleme kõik kriisid üle elanud tänu sel-lele, et meil on niivõrd tublid doku-mendihaldurid. Inimeste valmisolek tulla tööle varahommikul, õhtul või nädalavahetusel dokumente registree-rima ning muretseda, kuidas olukorda lahendada, on imetlusväärne,“ kiidab ta oma büroo töötajaid.

Protsessid lihtsamaks

Rahuloluküsitlusest selgus, et töötajate jaoks on probleemiks Deltast meili teel saadetud teavitused korralduse või käsk-kirja kinnitamise kohta. „Siseakti koos-taja peab hindama, kellele dokument teadmiseks saata, dokumendihaldur ise seda ei otsusta ja veel vähem teeb seda Delta. Seetõttu panen kõigile käskkirja-de ja korralduste koostajaile südamele, et nad hästi läbi mõtleksid, keda doku-ment puudutab ja keda mitte,“ ütleb Krista. Kui käskkirja koostaja kirjutab, et arestimaja tööjuhend tuleb teatavaks teha kõigile PPA töötajaile, siis seda do-kumendihaldusbüroo ka teeb.

Dokumendihaldusbüroo ootab kõigilt kaasamõtlemist, milliste töö-protsesside lihtsustamisel saab do-kumendihaldus nõu anda. „Üks do-kumendihaldusbüroo ülesandeid on põhivaldkondi toetada. Oleme arute-ludeks valmis, kuidas midagi muuta, kuna Delta võimaldab protsesse liht-samaks teha küll,“ julgustab Krista. „Näiteks töötame praegu koostöös korrakaitsepolitsei osakonnaga välja erimeetmete tööprotsessi Deltas. Va-rem on sisekontrolliga koostöös tehtud kõrvaltegevusest teavitamise vorm või personalibürooga prillide hüvitamise taotlus. Julgen väita, et dokumendihal-duse taha ei jää küll mitte ükski asi.“

Kaie Roopkommunikatsioonibüroo

te rahulolu dokumendihaldusega, tuli meile üllatusena, et kõik ei teagi, kes on tema osakonna, büroo või talituse dokumendihaldur,“ ütleb Krista ja li-sab, et seda infot saab vaadata sisevee-bist dokumendihalduse leheküljelt.

Dokumendihaldurid jälgivad meie asutuse üldmeilidele tulevaid e-kirju, registreerivad need Deltas ja saadavad õigele adressaadile. PPAs on kasutusel viis ametlikku meiliaadressi, mille-le saabub ööpäevas umbes 700 sisult väga erinevat dokumenti: süüteotea-teid ja vihjeid, pankade ja kindlustus-seltside päringuid, isikute avaldusi, teabenõudeid, selgitustaotlusi ja mär-gukirju. Harvad pole juhud, kui sinna tuleb üsna kummalise sisuga pöördu-misi. Krista toob näite, et hiljuti saa-tis üks turist üldmeili aadressile soovi PPAs ööbimist broneerida. Üldmeilile on kirjutanud ka mures kodanik, kes oli unustanud oma Facebooki parooli ning palus seda uuendada. Ka selliste-le kirjadele vastatakse ja antakse nõu, kuhu tegelikult pöörduda tuleks.

Uus Delta

Delta probleemide tõttu on PPA do-kumendihalduse terviklikkus saanud suure löögi. Delta krahhid on do-kumendihaldureid karastanud ning bürool on kokku lepitud kriisikava, kuidas toimida siis, kui Delta ei töö-ta. Tõrgete ajal registreerivad doku-mendihaldurid dokumente postitöö tabelis. „Võrdleksin Delta kriise tu-lekahjuga, sest dokumendihaldus on organisatsiooni vereringe ja selle seis-kudes on halvatud terve asutuse töö,“ on dokumendihaldusbüroo juhataja konkreetne.

Selle aasta algusest võeti kasutu-sele uus Delta, milles varasemaid do-kumente pole. See otsus tuli büroole ootamatult. „Olime täiesti uudses olu-korras, istusime tüdrukutega maha, vaatasime üksteisele otsa ja mõtlesime, mis nüüd edasi saab,“ kirjeldab Krista. Paari päevaga tehti põhjalik etteval-mistustöö ning mõeldi läbi kõik detai-lid, mida teha, et uue Delta kasutusele võtmine õnnestuks. Ühtki tagasilööki ei tulnud ja kõik läks sujuvalt, praegu-seks on kasutajad harjunud ning tee-vad vanal ja uuel süsteemil hästi vahet.

Krista sõnul ei ole pingelises olu-korras ainult dokumendihaldurid need, kes peavad otsima alternatiivla-

dokumenti nii kõrgest kuhjast otsima minna.

„Dokumendihalduri töö on väga vastutusrikas. Võrdleksin seda täppis-teadusega, kuna väikese eksimuse või teadmatuse tõttu dokumendi menet-lusse saatmata jätmine võib viia päris raskete tagajärgedeni,” kirjeldab do-kumendihaldusbüroo juhataja Krista Potsepp. Seepärast peavad dokumen-dihaldurid hästi tundma kogu asu-tust, kõiki põhimäärusi ja valdkonna regulatsioone. „Kui meile tuleb näi-teks vastulause liiklustrahvile, peame teadma, et tegemist ei ole tavalise sel-gitustaotluse, vaid vastulausega, mille-le tuleb määrata teistsugune täitmise tähtaeg,“ toob ta näite.

Dokumendihaldurite teadlikkus

andmekaitse valdkonnast peab samuti tasemel olema, kuna suur osa doku-mentidest on juurdepääsupiiranguga. Neile tuleb märkida juurdepääsupii-rang, mis määrab, kas seda avalikus dokumendiregistris kuvatakse. Välja läinud kirjade puhul tehakse päev hil-jem järelkontroll juhuks, kui ametnik või dokumendihaldur on juurdepääsu-piirangut määrates kogemata eksinud.

Kaks põhiküsimust

Küsimused, millega dokumendihaldu-rite poole tavaliselt pöördutakse, ja-gunevad laias laastus kaheks: vormis-tusküsimused ehk kellele dokument saata, kellel on õigus seda allkirjas-tada, kellega tuleks see kooskõlasta-da, ning Delta kasutamist käsitlevad küsimused. Kõige paremini tunnevad Deltat menetlejad, kes teevad sellega tööd iga päev. Hätta jäävad Delta ka-sutamisega pigem administratsiooni töötajad. „Kui küsisime meie töötaja-

37

DOKUMENDIHALDUS

Me oleme kõik krii-sid üle elanud tänu

sellele, et meil on niivõrd tublid dokumendihaldu-rid. Inimeste valmisolek tulla tööle kellaajast või päevast olenemata on imetlusväärne.

38

„Mu kukk on surnd, mu kukk on surnd,“ kõlab Tartu politseimaja saalist üp-riski depressiivsele värsile sepistatud, kuid siiski reibas viisijupp.

FOT

OD

: ER

AK

OG

U Ei, siin ei teeni leiba tapamaja tegus kollektiiv, vaid ravib lau-lupisikut Lõuna prefektuuri se-

gakoor Chorus Menticum, mis alustas häälepaelte treeninguid juba 2010. aastal, kui seltskond lauluhuvilisi ühis-tegevuseks ning seltsielu elavdamiseks väljundit otsis. Politseivormi kandja-te ja seni vaid kodus duši all lauljate koondamine kujunes ettevõtmiseks, millest praegu keegi enam lahti öelda ei taha. Seda enam, et ühisele laulupe-rele saadi etteotsa särtsakas dirigent Kalev Lindal, kes on juhendanud lu-gematul arvul erinevaid koore, olnud hulga kohalike laulupidude ässitaja ning muidu kultuurivaldkonna tuline aktivist.

Et värsked kooriliikmed niisama eesmärgitult n-ö kuivas trennis käima ei peaks, pandi graafikusse plaan astu-da juba mõne kuu möödudes üles po-litsei ja piirivalve aastapäevapeol. Algas laulutöö sipelgausinusel. Kord nädalas koguneti ikka ja jälle tegema hääle-harjutusi ning tutvuma repertuaariga, mida dirigent agaralt lauluhuvilistele ette söötis. Mõne proovi pärast võis lootusrikkalt tõdeda, et ka politsei-mundrites suudetakse Euroopa kultuu-riruumis tuntud helistikes laulda.

Välisesinemised

Üheks Chorus Menticumi silmapaist-vamaks esinemiseks võib pidada mullu

Algus võttis põlved nõrgaks

Esimene kokkusaamine kõigi laulda soovijate ja nimeka dirigendi vahel pani nii mõnegi naise seelikusaba värisema ja lõi meestel põlved nõrgaks. Klaveri taha istunud Kalev Lindal välgutas kavalalt naerusuud ning teatas, et tema tahab nüüd ja kohe kõik lauljad üksipulgi üle kuulata. „Jumaluke, ma laulsin viimati viiendas klassis,” teatas üks lauluhuvili-ne arglikult. „Hirmutame dirigendi veel niimoodi ära, kui ühekaupa talle laulu jorutame,” rääkis teine. Hoolimata eel-aimustest uskus dirigent aga ise pärast mitmekümne laulusuu kuulamist, et „võib isegi täitsa asja saada”.

Laul teeb rinna rõõmsaks!

HOBI

Chorus Menticum Estivali festivalil Rootsis

enam poolehoidu, kuna sisaldab osalt nii muusikaterminit kui ka politseiasu-tuse tegevusele suunatud vihjet.

Kas tõesti päris politseinikud?

Segakoor on esinenud nii asutuse-sisestel üritustel kui ka väljaspool. 2009. aasta suvel osaleti Peipsi-äärsete maakondade laulu- ja tantsupeol, kus publik ei suutnud kuidagi uskuda, et politseil ongi päris oma segakoor ning seal laulavad päris politseitöötajad. Üllatust tekitas inimestes seegi, et sää-rases kurjas asutuses töötavad täiesti toredad inimesed. Ehk siis vabast ajast asutuse mainekujundajad.

Koori liikmed ise leiavad, et eks see ole organismi vajadus saada osa erinevate lauluüritustega kaasnevast heast tundest. Lauljate endi parimad rollimängud ühes röögitud hääle ja muljetavaldavate soengutega pärine-vad vaieldamatult punklaulupeolt. Televiisorisse sattumine pole koori-le niisamuti võõras. „Me armastame Eestit“ ja šõusaade „Palume lavale!“ on mõningad näited, kui koorilauljad saatepubliku sekka sulandunud ja lau-lu lahti löönud on.

Kerly Peitelkommunikatsioonibüroo

veebruaris ettevõetud tee-konda Rootsi, kus osaleti rootsieestlaste Eesti Vaba-riigi aastapäevaüritustel. Rootsis ootas politseilauljaid pidulik galaüritus, millega rootsieestlased tähistasid nii vabariigi sünnipäeva kui ka 30 aasta möödumist esimesest festivalist Estival. Sealses kohalikus Musikaliska kontserdisaalis tehti suu-rejooneline kooride ühisetteaste, kuhu lauljaid oli koondatud igast Euroopa otsast.

Nüüdseks on umbes 30-liikmeline segakoor esinenud peagu kõigil pre-fektuuri suurematel ühisüritustel, lau-lupidudel ning konverentsidel nii siin kui ka teisel pool riigipiiri. Suuremat lisaväärtust lauluharjutuste ja etteas-tete kõrval pakub politseinikele aga seltskond, kellega ühise meeskonna-na sootuks teist laadi eesmärgi kallal tegutsetakse, kui seda on igapäevane politseitöö.

Politseikoor aKORD

Samasuguse laulupisikuga on lõuna-eestlaste kõrval nakatunud ka Põh-ja-Eesti sinimundrid, kes kannavad segakoorina ühisnimetajat aKORD. Tänavu oma viiendat aastapäeva tä-histava politseikoori dirigent on Rah-vusmeeskoori laulja Mareks Lobe, kes juhendab veel Sakala meeskoori ja mitmeid teisi kollektiive. Segakoori aKORD nimesaamise lugu on huvitav. Esiteks kuulutati nime leidmiseks väl-ja konkurss. Pakkumisi saabus mitu-kümmend, võitjale oli välja pandud ka auhind – laul segakoorilt. Ja ennäe imet, konkursi võitis dirigent ise. Koor esitab oma dirigendile lugusid iga nä-dal, võta siis nüüd kinni, kas tegemist on koori jätkuva tänuavaldusega Ma-reksile nime eest või tegeldakse pigem ikka enda hobiga. Nimi aKORD sai

Miks politseinik laulab?Ulvi Jukk: Minu elus on kaks kirge: sport ja muusika. Vahelduva eduga on kord üks peal ning siis jälle teine, sõl-tuvalt meeleolust, aastaajast, tervise-seisundist, seltskonnast ja asukohast. Chorus Menticumi ellukutsumisel oli olulisel kohal ilmselgelt sportlik ha-sart – kas asi läheb käima ja jääb ellu? Läks ja jäi, loodetavasti kauaks. Ülle Kund: Mulle on alati meeldinud laulda, puhtalt lusti pärast. Paraku häiris see „lusti pärast“ õige pisut mu koduseid, seega oli vaja leida kodust sobivam koht. Tore on, laul tasakaa-lustab, rahustab, innustab ja arendab.Eve Nõmmik: Politseikooris laulmine pakub hingekosutavat vaheldust iga-päevasele uurijatööle. Kõige halvemgi tuju saab paremaks lauldud, argimu-red ja väsimus unustatud, sest teada-gi – laul teeb rinna rõõmsaks!Ottomar Virk: Chorus Menticumi sattumisel ei olnudki õigupoolest erilist valikut, sest initsiatiivi olid haaranud koori sopranid. Naistega ei ole mõtet vaielda ja nii vedasingi ennast kõhkle-valt prooviruumi. Endalegi üllatuseks astun sealt tänapäevani meelsasti läbi, kusjuures positiivset laengut tuleb hea seltskonna, ühise laulu ning erineva-te ürituste kaudu oluliselt rohkem kui Venemaale kulda Sotši olümpiamän-gudelt.

39

HOBI

Segakoor aKORD tähistab tänavu viiendat aastapäeva.

Põhja-Eesti mundrikand-jate segakoor aKORD punk-

laulupeol

Chorus Menticumi esimene esinemine Põlvas

Mõne proovi möö- dudes võis lootus-

rikkalt tõdeda, et ka politseimundrites suudetakse Euroopa kultuuriruumis tuntud helistikes laulda.

40

VÕÕRSILTFO

TO

D: E

RA

KO

GU Neli Tartu patrullpolitseinikku panid end

proovile Inglismaal peetud ekstreemspordivõist-lusel Tough Guy 2014, kus tuli trotsida kõikvõi-malikke takistusi, vett ja pori ning isegi tuld ja mutta peidetud elektrikarjuseid.

See oli 26. jaanuari hommik, kui Tartu patrullpolitseinikud Siim Sibrits, Indrek Oinus, Timo

Tammaru ning Valdur Villemson kin-nitasid oma kannad Kesk-Inglismaale ühe kohaliku talumajapidamise õuele. Sealset künklikku maastikku läbisid kraavid ja veesilmad. Taamal hakka-sid silma pikali asetatud palgid, puit-sõrestikud ning tornid.

Lagedavõitu välja kohale kerkisid vihmapilved, mis võistlejaile ebasõb-ralikult külma ja peenikest taevavett piserdasid. Selge oli, et ei võistlustrass ega Inglismaa jaanuarikuised ilma-olud kõige karmima mehe väljasel-gitamise katsetel kedagi ülemäära hellitada kavatse. Porimülkaid tuli lä-bida kolmekraadise sooja, lakkamatu vihmasaju ning 10 m/s vihiseva tuule saatel, aga eri riikidest kokku tulnud võistlejaile oli see väike pähkel, mida pureda.

Meeleolu oli laekõrgune mitte ainult eesoleva katsumuse ootusäre-vuses, vaid jaoti ka üpris kentsakalt kostümeeritud kaasvõistlejate tõttu. Teiste seas ootasid rajale minekut mul-tifilmide kangelased, saatanad, Esime-se maailmasõja aegses vormis sõdurid, ansambli KISS liikmed, paar beebit ja ülikonnas härrasmees, kuid nende kõrval tuhanded, kes nende koloriitse-te kujude kõrval tavalise spordidressi kasuks olid otsustanud.

Ainsad mehed Baltikumist

Seal nad siis seisid, kange nelik Tartust, oodates ärevalt stardipauku. Muide, nad olid ka ainsad võistlejad tervest Baltikumist. Äkki täitus vaateulatus sinise suitsuga, kostis sõjakisaga sar-nanev helide kakofoonia ning liikve-le läks kahe ja poole tuhande pealine inimhulk.

Alustuseks tuli meestel järsu künka otsast allasaamiseks teha lustisõit tagu-mikul ning sinna otsa sättida rahulik sörkjooks. Rajalegendi varem läbiins-pekteerinud mehed võisid esiti lubada muretut sammu, sest neile teadaolevalt tulnuks raskete veetakistustega rinda pis-ta alles distantsi viimases kolmandikus. Üllatus oli, kui juba mõneminutilise sör-gi järel haigutas neile vastu kuue meetri laiune vesine kraav. Mis muud, kui lepiti puusast saati märjaks saamisega, üllatu-ti kohati vee ootamatust külmusest ning sellestki, et varbad juba pärast esimest veetakistust tuimaks muutusid.

Ees ootas järgmine ülesanne: libe järsak, kust tuli end koera kombel neljakäpukil üles vinnata. Preemiaks tippujõudnuile ja mäest allapääsemi-seks oli vaja ette võtta taas tagumikul allasõit piki märgmullast liuteed. Sõi-duhoog kasvas üllatavalt suureks ning pakkus seeläbi täismeestele lapsikult kerget meelelahutust. Vahepealsete pingutuste leevenduseks oli säärane lustisõit vältimatu atraktsioon hea meeleolu ja hingetõmbe tagamiseks.

Ka võõrale ulatati abikäsi

Raskemate takistuste läbimisel aval-das politseinikele muljet, kuidas hooli-

Kange nelik Inglismaal

Tartu politseinikud läbisid raja koos: neljakesi mindi starti ja ühiselt

ületati ka finišijoon.

41

VÕÕRSILT

osa rajast läbi, ent üsna pea jõudis nendeni reaalsus – karm rada ei ol-nud veel alanudki. Eelnev oli pelgalt sissejuhatav soojendus. Ees ootas viis kilomeetrit kõrgustes ronimist, pikki ja sügavaid kraave, mudaauke, ujuva-tel heinapallidel sõitu, autorehvidest moodustatud toru läbimist ning palju muud. Vahepalana roniti neljakäpu-kil läbi ühest punkrisarnasest majast, mille laes rippusid sardellilaadsed moodustised. Kõhutäitega aga tegu ei olnud, sest jupatsitel oli elekter sees ning kes vastu puutus, see ühe ülla-tusliku säru ka sai.

Ühine pingutus

Klaustrofoobide õudusunenäoks kuju-nes kitsast betoontorust läbironimine, kus iga eesmineja meenutas tagumisele tulijale punni pudelikaela otsas. Pikk ja raske pingutus tekitas meestes tunde, nagu oleks keegi roomiksaapaga üle kere obadusi jaganud, aga katkestami-ne ei tulnud kellelegi pähegi. Ees ootas veel rohkem muda, ületamist vajavaid palke, tiike, külma tuult, kuni enesele-gi märkamatult kõmpisid politseinikud finišikaare alt läbi. Kaunid näitsikud riputasid politseinikele medalid kaela ning oli aeg teenitud puhkuseks.

mata võistluspingest võis rajal tugevat õlg õla kõrval tegutsemist ja üksteise abistamist näha, olgu tegu tuttava või suisa võhivõõraga. Ei mingit „ninast veri välja, aga pean naabrist parem olema“ suhtumist. Suurema osa võist-lejate eesmärk oli rada lõpuni teha hoolimata sellest, kas finišijoon ületa-takse kaheksanda, kaheksakümnenda või kaheksasajandana.

Peagi ootas ees tõeline maiuspa-la. Suuremat sorti tiigi keskelt kulges saja meetri pikkune laudtee, millest kinni hoides tuli teha edasi-tagasi vesine jalutuskäik. Tiigis sumbanud võistlejaile ulatus vesi kohati lõua-ni ning kangest külmast olid nende näod üsna pikaks veninud. „Teeme selle lihtsalt kähku ära!“ karjus Siim kaaslastele entusiastlikult. Mehed su-masid kaelani vette, plagistasid suu-rest külmast hambaid, kuid said pä-rast kümneminutilist eneseleotamist sellegi ülesandega ühele poole.

Raskusi trotsides lootsid politsei-nikud, et varsti saab kõige karmim

Karmi mehe võistluse võitnud sakslane läbis raja umbes pooleteise tunniga ning ei jõudnud võistluse lõp-pedes ära korrutada, kui raske kat-sumusega õigupoolest tegu oli. Tartu politseinikud võtsid võistlust rahuli-kumalt ning lõpetasid 15-kilomeetri-se katsumuse 3 tunni ja 50 minutiga. Igati eeskujulik tulemus, kui silmas pidada, et keegi ei saanud viga ning raskuste kiuste võistlust ei katkesta-tud. Eriti head meelt tunti selle üle, et kui paljud osalejad olid võistlusel väljas iseenda eest, siis otsustasid Tar-tu politseinikud neljakesi starti minna ning ühiselt ka finišijoone ületada.

Ekstreemne võistlus ei pakkunud politseinikele ainult sportimisvõima-lust, vaid pani mõtisklema ka sootuks filosoofilisematel teemadel. „Üpris ker-ge on unustada, kui mugavas ja turva-lises ilmas me elame,“ rääkis Indrek viidates, et mugavuse nimel pole ju igapäevases elus eriti pingutada vajagi. Oled sa siis karm mees või mitte, aga säärase katse läbides pidavat vesisel-geks saama just see, kuidas rasketel het-kedel hakkad tõeliselt hindama üht tas-sitäit kuuma teed või sooje kuivi sokke.

Kerly Peitelkommunikatsioonibüroo

Kange nelik Inglismaal

„Teeme selle lihtsalt kähku ära!“

karjus Siim kaaslastele.

Eestlased pärast võistlust: Timo Tammaru (vasakult), Valdur Villemson, Indrek Oinus ja Siim Sibrits

15 kilomeetrit vett ja vilet

Trüffel 2013Lääne prefektuuri V. Oto klubi valis tänavu juba traditsiooniks saanud aastakonkursil „Trüffel“ parimad jäädvustused aastast 2013.

V. Oto klubi valib parimaid fo-tosid juba neljandat aastat järjest. Konkursi tingimu-

sed on, et sellest saavad osa võtta ai-nult klubi liikmed, kes võivad esitada 2013. aastal tehtud fotode seast viis tööd. Hääletada saavad seevastu kõik Lääne prefektuuri töötajad. Töid hin-nati kolme nädala jooksul, kui kõik

võistlusel osalevad tööd olid nähtaval www.snap.ee keskkonnas. Hääletati nii prefektuuri peamajas olevasse hää-letuskasti kui ka meilitsi.

Tänavu esitasid 13 klubilast kon-kursile kokku 55 tööd. Hääletajaid oli 70. Esikuuik kujunes selliseks:1. Nils-Edvard Tennmann „Sinilill“2. Kalju Mõis „Uudishimu“3. Nils-Edvard Tennmann „Punnsilm“4. Nils-Edvard Tennmann „Torm“5. Tiit Ilus „Majakas“6. Heli Udikas „Pitsikudujad“

Klubi tegutsemisaastaisse jääb ühiseid fotosessioone, näiteks käik Tootsi turbatehasesse, Pärnu vanglas-se, Tolkuse rabasse jne. Korraldatud on konkursse ja fotojaht. Liikmed on osalenud mitmel fotonäitusel, näiteks võeti viimati osa aastanäitusest „Pär-numaa foto 2013“. Konkursile esita-tud üle 100 foto seast valis žürii näi-tusele välja 54 fotot, mille hulgas oli

ka 11 pilti kuuelt V. Oto klubilaselt. Loomulikult on klubil au oma

liikmete hulgas näha Nils-Edvard Tennmanni, kes pärjati oma fotoga parimaks Looduse Aasta Foto 2013 konkursil maastikupiltide kategoorias.

V. Oto klubi loodi 2009. aasta veebruaris ning mõte oli koondada kõiki neid, keda huvitab fotografee-rimine ja koostoimetamine. Klubisse kuulub praegu 21 liiget.

Hedy Tammelehtkommunikatsioonibüroo

GALERII

• Toimunud„Trüflite“fotosidläbiaegadevõibvaadataaadressil:http://www.snap.ee/user/Voto/album.

• KlubitegemistelesaabkaasaeladakaFacebookis:https://www.facebook.com/votoklubi.

42

3

46

2

GALERII

43

1

5

44

FOT

OD

: MA

LLO

R M

ALM

RE,

VII

U N

OR

MA

K, T

OIV

O V

INO

GR

AD

OV 7. veebruaril tähistas

Eesti Politsei Spordiliit Kuressaares 10. aas-tapäeva raamatuesit-luse, näituse ning pari-mate politseisportlaste tunnustamisega.

Üritus algas Eesti politsei spor-dielu käsitleva raamatu „Eesti politsei sport läbi ajaloo“ esit-

lusega. Staažika võrkpallitreeneri ja õpetaja Henno Linnu koostatud väl-jaanne veel paberile ei jõudnud, kuid virtuaalkujul said kõik heita pilgu aas-tate taha ning rännata politseispordi tänapäeva. Raamatu autor sõnas ise tagasihoidlikult, et ta ei tituleeri end ei spordiajakirjanikuks ega ka aja-loolaseks, vaid huvi on lihtsalt aas-tate jooksul tekkinud. Raamatu kaas tulevat kirev ning samamoodi ka sisu – juttu tuleb 126 politseisportlasest ja 95 spordiaastast.

Politsei spordinäituse avamisel lõi-kasid lindi läbi Politsei- ja Piirivalveame-ti peadirektor Elmar Vaher ning Eesti Politsei Spordiliidu president Kalle Laa-net. „Sport ei ole tegevus, see on mõt-teviis,“ ütles oma kõnes Elmar Vaher. „Harjumus anda endast rohkem, leppi-da tagasilöökidega ja saada neist innus-tust uuteks katseteks – kõik need asjad on vajalikud ka politseitöös. Ma ei räägi siin ainult sellest, kas politseinik jõuab kurjategijale järele või jaksab füüsiliselt kedagi ohjes hoida. Eelkõige räägin ma sisemisest tugevusest ja meelekindlusest, mida annab regulaarne jooksu-, suusa- või jõutrenn, rääkimata korvpallist või

SPORT

Eesti Politsei Spordiliit tähistas 10. aastapäeva

EES

TI POLITSEI SPORDILIIT

ES

TO

NIA

N POLICE SPORT A

SSOC

IATIO

N

2013. aasta parim naissportlane Kelly Nevolihhin

võrkpallist, mis on alati ka harjutus po-litseitöös olulisest meeskonnamängust.“

Kalle Laaneti sõnul on tähtis, et po-litseiorganisatsioonis on nii vaim kui ka füüsis tasakaalus, ning loodetavasti leidub meis kõigis teotahet sporti teha. „Kui on tahet, küll siis leitakse spordiks nii aega, võimalusi kui ka seltskond,“ tunnustas Laanet kõiki neid, kes töö kõrvalt aktiivseks tegevuseks aega leia-vad. Kõigile sportlastele ja liikumisen-tusiastidele soovitas ta vaadata enda ümber ja innustada teisigi inimesi spor-ti tegema: „Sportlik tulemus on väga väheste jaoks eesmärk omaette. Tähtis on hoopis hea enesetunne!“

Aastapäeva tähistamine kulminee-rus 2013. aasta politseisportlaste auta-sustamisega. Tunnustati kolme parimat nais- ja meessportlast. Naistest tunnis-tati parimateks Kelly Nevolihhin Sise-kaitseakadeemiast, Mirja Virve Lõuna prefektuurist ja Eli Viielo Sisekaitseaka-deemiast. Parimateks meessportlasteks

Terve eluviisi kandja Eesti Politsei Spordiliit on terve elu- ja mõt-teviisi kandja ning levitaja. Liidu eestveda-misel peetakse igal aastal kümneid võistlu-si, kus sõbralikus konkurentsis pannakse proovile sportlikud võimed. Asutuse juhina näen võitu ka selles, et võistlused toovad kokku inimesi kogu Eestist, tavapärast tööd tehes nad ehk ei kohtukski. Võistlus on spordis aga pigem tipphetk või pidu-päev. Sugugi vähem tähtis pole see, mis jääb võistluste vahele. See on sportimis-võimaluste loomine ja spordipisiku levita-mine, mida liit iga päev teeb.

Elmar Vaherpeadirektor

45

SPORT

nimetati Vladimir Latin Ida prefektuurist, Kunnar Vahi Politsei- ja Piirivalveametist ning Kristjan Koskinen Sise-kaitseakadeemiast.

Head tulemused annavad jõudu

Parim naissportlane Kelly Nevolihhin harrastab kesk- ja

pikamaajooksu. Sport sisustab kogu tema vaba aja ning aina paremad

võistlustulemused annavad jõudu sedavõrd, et ühtki treeningut naljalt vahele ei jää. Kelly imetleb nn puhtaid sportlasi ja sõnab, et sport peab olema aus. „Kahjuks olen pida-nud päris palju pettuma. Kõige roh-kem hoian pilku peal kergejõustikul. Olümpiamängude ajal püüdsin kõiki spordialasid jälgida,“ lisab ta. Sise-kaitseakadeemia politseikadett tänab tunnustuse eest: „See näitab, et minult oodatakse ka edaspidi suuri tegusid. See motiveerib veelgi enam spordile pühenduma ja ennast täiustama.“

Parim meesportlane, Narva krimi-naaltalituse vägivallakuritegude tee-nistuse nooremuurija Vladimir Latin harrastab peamiselt sõudmist. Veel hiljaaegu sõudis ta tipptasemel, kuu-ludes Eesti sõudekoondisse. Et selle alaga saab Eesti oludes tegelda üksnes hooajati, siis mängib ta palli, jookseb, sõidab rattaga, suusatab, ujub ning rassib jõusaalis. Vladimiri sõnul pidi ta politseisse tööle asudes tippspordi ta-

gaplaanile jätma, kuid kehaline aktiiv-sus on endiselt oluline. Viimasel ajal on talle meeldima hakanud saalihoki, kuid sümpaatsed on ka vastupidavusalad, nagu suusatamine, rattasõit ja jooks.

Vladimir on ka varasemail aastail pääsenud esikolmikusse ning selle üle on tal hea meel. „Ma tean, kui palju tublisid sportlasi meie asutuses on ja kui raske on nende vahel valida. Mulle meeldib rohkem võita nn päris võistlu-si. Kui esimesena ületad finišijoone, on see magus võit!” sõnab Vladimir. Pa-rim meessportlane on väga uhke selle üle, et sel aastal valiti ta Ida prefektuur parimaks: „Tahaks veel kord õnnitle-da ja tänada oma prefektuuri tööta-jaid, kellega käime koos võistlemas ja kes alati toetavad üksteist. Eraldi suur tänu Viiu Normakile!”

Palju tublisid sportlasi

Sportliku visaduse tiitliga tunnusta-ti Velve Põldoja Politsei- ja Piirival-veametist ning Mart Linnust Lõuna prefektuurist. Autasusid jätkus veelgi. Nii said asutustevahelise võistluse au-hinnad kolmanda koha omanik Põhja prefektuur, teise koha omanik Lõuna prefektuur ning esikoha omanik Ida prefektuur. Lääne prefektuuri pärja-ti juba neljandat aastat järjest kõige aktiivsema ja sportlikuma asutuse tiitliga. Aukirju ja tänu jätkus veel spordiinstruktoritele ning teistele tä-nuväärsetele sporti panustajatele.

Hedy Tammelehtkommunikatsioonibüroo

2013. aasta parim meessportlane Vladimir Latin

2013. aasta parimad politseisportlased

1. Kelly Nevolihhin Sisekaitseakadeemia

2. Mirja Virve Lõuna prefektuur

3. Eli Viielo Sisekaitseakadeemia

1. Vladimir Latin Ida prefektuur

2. Kunnar Vahi Politsei- ja Piirivalveamet

3. Kristjan Koskinen Sisekaitseakadeemia

RAAMATUD

UudiskirjandusSKA raamatukogudesProceedings Estonian Academy of Security Sciences: connecting securityPeatoimetaja Lauri Tabur, tegevtoimetajad Annika Talmar-Pere, Ramon LoikTallinn: Estonian Academy of Security Sciences, 2013Asukoht: SKA raamatu-kogu, SKA PPK raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu, SKA PÄKK raamatukoguEASSi toimetistes on avaldatud teadus-artikleid, mis on kirjutatud päevakajalistel sisejulgeolekuteemadel. Teadusartikleid on nii Euroopa Liidu otsustusmehhanis-mist, sisejulgeolekualasest haridusest, riiklike institutsioonide usaldusväärsusest kuriteoohvrite silmis, narkoprobleemide kajastamisest ajakirjanduses kui ka krimi-naalkorras karistamise efektiivsusest.

Rääkimine hõbe, vaikimine kuld: riigisaladuste kaitse Eesti Vabariigis 1918–1940 Ivo JuurveeTallinn: SE&JS, 2013Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli raamatukoguRaamatus on vaadel-dud riigisaladuse kaitse õiguslikke aspekte, füüsilist kaitset, amet-nike ja ohvitseride tausta kontrollimist ning sideturvalisuse tagamist riigis aastail 1918–1940. Need teemad on aktuaalsed ka tänapäeval.

Homeland Security: an introduction to principles and practiceCharles P. NemethBoca Raton: CRC Press, Taylor & Francis Group, 2013Asukoht: SKA raamatukoguRaamatus on Ameerika põhjal käsitletud riigi julgeoleku seisukohast tähtsaid teemasid: julgeoleku eelarve, õigusaktid, riskijuhtimine, väljaõpe/kooli-

tus, piirijulgeolek, terrorism ning kodanike põhiõigused. Iga peatükk sisaldab kõige uuemat teooriat ja praktilisi soovitusi.

Security Science: the theory and practice of securityClifton L. Smith, David J. BrooksOxford: Elsevier, Butterworth-Heine-mann, 2013Asukoht: SKA raama-tukoguRaamatusse on kom-paktselt koondatud julgeoleku tagami-se põhimõtted nii riigi kui ka ettevõtte tasandil, mis aitavad ennetada kuritege-vust ning reageerida terrorirünnakuile. Tutvustatud on julgeoleku kontseptsiooni, julgeolekusüsteemi juhtimist, julgeoleku-süsteeme, riskijuhtimist, infotehnoloogia võimalusi ja arengusuundi ning teadmus-juhtimist.

An Introduction to PolicingJohn S. Dempsey, Linda S. Frost Albany, N.Y.: Delmar; Andover: Cengage Learning [distributor], 2013 Asukoht: SKA PPK raamatukoguRaamatus on ülevaade Ameerika politsei ajaloost, haldustööst, politseinikuks saamise võimalustest, politseikultuu-rist, -stressist ja -eetikast ning politsei igapäevastest tegemistest (patrullimine, kuritegevuse uurimine, kogukondlik politseitöö). Esile on toodud ka tehnoloo-gia ning sisejulgeoleku tagamise olulisus politseitöös.

Automotive Accident Reconstruction: practices and principlesDonald Edward StrubleAmeerika Ühendriigid: CRC Press, 2013Asukoht: SKA PPK raamatukoguTeavikus on tutvus-tatud info kogumise tehnikat liiklusõnnetuste kohta, saadud andmete töötlemist ning infotehnoloogiliste vahendite kasutamist

Vaata uudiskirjandust:

liiklusõnnetuste analüüsimises. Käsitletud on uurimise teooriat ja tehnikat, infoalli-kaid ja tõendusmaterjalide läbivaatamist ning jagatud kasulikke nõuandeid algajale politseiametnikule.

Varjatud sõda: sissevaade luureteenistuse maailmaAbram N. Shulsky, Gary J. SchmittTallinn: Eesti Ajalehed, 2013Asukoht: SKA raa-matukogu, SKA PPK raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli raamatukoguTeoses on antud ülevaate luurest ja selle protsessidest, kattes kõiki luure valdkondi. Raamatu eesmärk on vastata küsimustele ja arutleda luuremaailma mõistmiseks vajalike aluskontsept- sioonide üle.

Sisekaitseakadeemia raamatukogu

kodulehekülg – www.sisekaitse.ee/raamatukogu uudiskirjandus – riksweb.sisekaitse.ee e-raamatud – www.sisekaitse.ee/e-raamatukogu müügil olevad trükised – www.sisekaitse.ee/muugil-olevad-trukised

46

Kui tead vastust mälumängu viima-sele küsimusele, saada see aadres-sile radar@politsei.ee märgu- sõnaga „Mälumäng“ (vastuseid saab saata kuni 1. juunini 2014). Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks Radari logoga saunalina.

Eelmises Radaris küsisime, kes on pildil. Õige vastus on Johann Köleri „Ema portree“. Õigesti vastanute hulgast võitsid Radari saunali-nad Roland Heinsoo Punamäe kordonist ja Denis Petrov Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskon-na patrullteenistusest.

Ristsõna vastuseid ootame samuti aadressile radar@politsei.ee märgu-sõnaga „Ristsõna“ (vastuseid võib saata samuti kuni 1. juunini 2014). Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks Radari logoga kruusi. Kui soovid saata mälumängu ja ristsõna vastuse koos, kirjuta märgusõnaks „Vastused“.

Eelmise Radari ristsõna õige vastus on „tuli ei süttinud ikkagi!“. Radari logoga kruusid võitsid Silvi Ant dokumendihaldusbüroo asjaajamis-talitusest ja Ilona Afinogenova logistikabüroo lepingutalitusest.

Radar soovib võitjaile palju õnne ning võtab nendega auhindade kättesaamiseks ühendust!

1.Pildil on Tallinna Börsi ühe edukama ettevõtte juht. Kes?

2.Milline maailma suurriik marssis Sotši taliolümpia avatseremoonial olümpialipu

all? Kas seda põhjustasid vastuolud ROKi ja kohaliku olümpiakomitee vahel?

3.Kui näete silti WAGON-LITS, siis millega on tegemist?

4.Amati, Guarneri, ... Nimetage kolmas, kõige kuulsam nimi.

5.Mis on Chicago ettevõtte R. S. Owens tuntuim toode?

6. Sõltuvusi on igasuguseid, paljudele neist on juba antud nimetusedki. Millest

on sõltuvuses inimene, keda vaevab oniomaania?

7.Steven Spielbergi mustvalges hittfilmis „Schindleri nimekiri“ on üks element kahel korral

värviline. Mis see on ja mis värvi?

8.Profiturniiril mõõdetud kiireima servi rekordit hoiab alates 2012. aasta maikuust

Austraalia tennisist Samuel Groth, kes paugutas samal turniiril selle rekordi kõrval veel kaks senisest re-kordist kiiremat pallingut. Mis kiiruse mees pallile anda suutis?

9. Kes on see näitlejaharidu-sega mees, kes nüüdseks on ohtrasti tunnustust ja auhin-

du pälvinud näitemängude autorina? Tema kirjutatud on mitmete filmide ja populaarsete telesarjade stsenaariu-mid („Ment“, „Naabriplika“).

10.Maailma Tervishoiu- organisatsiooni andmeil kannatab

selle mikroelemendi puuduse all ligi 2 miljardit inimest. Vajalik päevane kogus on ainult 150–300 mikrogram-mi, kuid selle pidev kohalolu orga-nismis on eluliselt vajalik. Puudus, eriti raseduse ajal ja lapse esimestel eluaastatel, põhjustab muu hul-gas vaimse arengu mahajäämust. Statistika järgi on piirkondades, kus küsitavat elementi looduses piisavalt ei leidu, inimeste keskmine IQ 10–15 punkti võrra väiksem. Mis element see on?

MälumängMÄLUMÄNG

47

1. AS Tallinna Vesi juht Ian Plenderleith. 2. India. 3. Magamisvaguniga.4. Stradivari, kolm Cremona linnas tegutsenud maailmakuulsat viiulivalmistajate perekonda. 5. Oscari kujukesed. 6. Ostmisest. 7. Väikese tüdruku (kord elus ja hiljem surnud) punane mantel. 8. 263 km/h. 9. Martin Algus.