Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri

Nr 17 juuli-august-september 2013

Piiripunkti pulsil

Audru kaksikmõrv, külaveidriku julmem pool

Uued juhid liivakastist ja juustust

Salasuitsuäri rohelisel piiril

22. novembril 2013 Tallinnas

politsei ja piirivalve aastapäev

16.00jumalateenistus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus

18.00kontsertaktus Estonia kontserdimajas

politsei ja piirivalve teeneteristide üleandmine

Singer VingerPolitsei- ja Piirivalveorkester

oled oodatud koos kaaslastegarikkalik bu�et-laud

riietus: õhtuvorm või pidulik tavavorm, frakk või tume ülikond, teenetemärgid

osavõtutasu ühele inimesele on 10 eurot, piletite müük algab oktoobrisjälgi infot siseveebis

3

4 Uudised

6 Fookus Piiripunkti pulsil

10 Vestlusring Liivakastist & juustust

14 Mõte Pildikesi reeglitest, asjadest ja mõtlemisest

16 Krimi Audru kaksikmõrv, külaveidriku julmem pool

20 Võti Salasigaretiäri rohelisel piiril

23 Ühendus Väärtustades naisi

26 Reportaaž Merelõvid

30 Meistriklass Meistritiitel läks Jõgevale

32 Meistriklass Esimesed kutsemeistrid

34 Tegevussuunad Juhtkond otsustas tegevussuunad

38 Õppus Õhusild

40 Ühendus IPA viib maailma

42 Võõrsilt Relvata Scotland Yardis

44 Sport

46 Raamatud ja mälumäng

on neli korda aastas ilmuv Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri.

ToimetusPeatoimetaja: Nelli Pello Keeletoimetaja: Ene Sepp Küljendus ja makett: Profimeedia Trükk: Kroonpress Tiraaž: 2000Kaanefoto: Dokumentide kontroll Narva maanteepiiripunktis Foto: Reelika Riimand

KolleegiumElmar Vaher, Rando Kruusmaa, Krista Aas, Joosep Kaasik, Merike Jürilo, Indrek Tibar, Kristian Jaani, Vallo Koppel, Tarmo Kohv, Priit Suve, Harrys Puusepp, Toomas Sildam

KontaktAjakiri Radar | Politsei- ja Piirivalveamet | Pärnu mnt 139, 15060 TallinnTelefon: 612 3055, 5343 9684 | E-post: radar@politsei.eeVeebis: issuu.com/ajakiri_radar

20

30

6

40

JUHTKIRI

3

Armastus mere vastuIgal suvel, kui navigatsioonihooaeg on tipus, võib Tallinna kordoni merevalveteenistuse juht Toomas Lindjärv mürki võtta, et taas tuleb ajakirjanikke sõidutada. Ja mis siin imestada – Toomase vahvatest meremehejuttudest ning huvitavast tööst saab alati paeluva loo. Kuidagi oli aga juhtunud nõnda, et Radar polnudki veel Toomase meeskonnal külas käinud. Seekord-ses numbris õiendame vana võla.

Toomase üksus on hea näide kokkuhoidva meeskonna kohta, keda liidab armastus mere vastu. Kui merele minnakse, peavad mehed üksteist läbi ja lõhki tundma. Väiksemgi viga võib jääda merel viimaseks. „Meri nalja ei mõista,“ ütleb Toomas.

On väga südantsoojendav näha, et tõsise ameti kõrval suhtuvad Toomas ja tema töö-kaaslased oma töösse positiivselt ning eluter-ve huumoriga. Kuidas see saakski olla teisiti, kui hommikuse kontorisse tulemise asemel võetakse hoopis kaatriga kurss suvisele Nais-saarele.

Nelli PelloRadari peatoimetaja

FOTO

: KA

JA V

ENT

SEL

22. novembril 2013 Tallinnas

politsei ja piirivalve aastapäev

16.00jumalateenistus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus

18.00kontsertaktus Estonia kontserdimajas

politsei ja piirivalve teeneteristide üleandmine

Singer VingerPolitsei- ja Piirivalveorkester

oled oodatud koos kaaslastegarikkalik bu�et-laud

riietus: õhtuvorm või pidulik tavavorm, frakk või tume ülikond, teenetemärgid

osavõtutasu ühele inimesele on 10 eurot, piletite müük algab oktoobrisjälgi infot siseveebis

4

UUDISED

Politsei- ja Piirivalveamet avas 11. septembril Kuressaare lennuväljal piirivalvekordoni uue hoone, mille juurde kuuluv helikopteriangaar võimaldab üht lennusalga kopteri-test hoida tulevikus Kuressaares.

„Kopteriangaariga kordonihoone Kuressaa-res suurendab oluliselt piirivalve reagee-rimisvõimekust merepiirijuhtumitele Lää-ne-Eestis,“ ütles PPA piirivalveosakonna juht Rando Kruusmaa. „Ühtlasi tagab uus hoone seni rendipinnal tegutsenud Kures-saare kordonile senisest märksa paremad töötingimused, kuna hoonet projekteerides

Lennujaamas alustas tööd automaatne piiri-kontrollisüsteem1. septembrist on Tallinna lennu-jaamas avatud täisautomatisee-ritud piirikontrollisüsteem, mis hakkab kiirendama ning hõlbusta-ma Schengeni piirialale reisijate piiriületamist.

Täisautomaatne piiriületussüsteem koos-neb kahest automaatväravast ning kuuest registreerimiskioskist. Süsteem juhendab reisijat eesti ja inglise keeles, kohapeal aitavad uue aparaadiga harjuda ka Tallinna piiripunkti piirivalvurid. „Automaatne süs-teem kiirendab piiriületust ning vähendab järjekordade tekkimise võimalust,“ ütles Tallinna piiripunkti juht Raavo Järva. Tema kinnitusel on samasugused süsteemid mujal maailmas end hästi õigustanud. Soovijaile jääb Järva sõnul siiski võimalus ületada piir tavapärasel moel.

Automaatset piirikontrolli saavad kasu-tada üksnes biomeetrilise passiga reisijad, kes on vähemalt 15aastased Euroopa Liidu, Euroopa Majandusühenduse või Schengeni leppe riigi kodanikud. Samasugused süs-teemid on lähiriikidest Soomel ja Norral, lähiajal kavatsevad selle kasutusele võtta ka Taani ja Läti. Eestis algas automaatse süsteemi rakendamise projekt 2011. aas-tast. Tallinna lennujaama ning Politsei- ja Piirivalveameti kõrval osalevad projektis Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja aren-duskeskus ning Portugali ettevõte Vision Box. Kolmveerandi projekti kuludest tasus Välispiiride Fond.

on otseselt lähtutud piirivalvekordoni va-jadustest.“

Angaariga kordonihoone võimaldab PPA lennusalgal hoida üht kolmest Augusta Westland 139 helikopterist osa aastast Kuressaares. Rando Kruusmaa sõnul võib tulevikus üks helikopter jääda alaliselt Saa-remaale, kuna kogu vajalik taristu selleks on uue hoonekompleksi näol tagatud.

Kuressaare kordonihoone ning angaari projekteerimist alustati 2010. aastal. Hoo-ne kogumaksumus oli 3,4 miljonit eurot, millest 40% finantseeris Euroopa Liidu Välispiirifond.

FOTO

: MA

IRI Z

ERN

AN

D-K

IRS

. FO

TO: M

ATT

I KÄ

MÄ

RÄ

/PÕ

HJA

RA

NN

IK

FOTO

: HEL

EN U

LDR

ICH

World Summit Awardi (WSA) rah-vusvaheline žürii valis 40 maail-ma parima e-teenuse hulka Eestist pärit elektroonilise piirijärjekorra haldamise süsteemi GoSwift.

Süsteem võimaldab mootorsõidukite juh-tidel füüsiliselt järjekorras seismise asemel oodata oma piirijärjekorda virtuaalselt ning see on praegu kasutusel Eestis, Venemaal ja Leedus. Žürii Eesti esindaja Mihkel Tikk ütles, et konkursil osalevate projektide tase on tõusnud iga korraga. „Maailmas luuakse iga päev häid e-lahendusi, mida võib nii kasutajamugavuse kui ka tehnilise külje poolest teistele eeskujuks seada. WSA žürii töö aitab sääraseid rakendusi põhjalikumalt analüüsida ja parimaid lahendusi kõlavalt esile tuua,“ lisas Tikk.

Septembri alguses valisid rahvusvahe-lised tippspetsialistid välja 40 maailma

GoSwift on kasutusel Eestis, Venemaal ja Leedus. Fotol Narva maanteepiiripunkt

Täisautomaatne piiriületussüsteem koosneb kahest automaatväravast ning kuuest registreerimiskioskist.

Kuressaares avati uus kopteriangaar

Uus kordonihoone ja kopteriangaar

parimat e-teenust. 461 e-teenuse seas kandideeris parima tiitlile kokku seitse Eesti projekti ja teenust: e-piirijärjekorra süsteem GoSwift, ProgeTiiger, TipTheAuthors.com, veebimäng „Ennemuistne“, Eesti Ekspressi digiväljaanne, TransferWise ning lairibavõrk EstWin.

Eesti teenused on ka varasemail aastail konkursil edukalt osalenud ning suurima tunnustuse on saanud majandusaasta aru-annete elektroonilise esitamise keskkond, mille WSA tunnistas viimase kümne aasta maailma parimaks e-riigi lahenduseks.

GoSwift valiti parimate e-teenuse hulka

5

UUDISED

Päästeamet tunnustas PPA töötajaid18. septembril andsid siseminister Ken-Marti Vaher ja Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu üle päästeteenistuse aumärgid. Teiste seas tunnustati viit PPA töötajat.

Päästeteenistuste Hõberisti pälvis Mer-le Tikk korrakaitsepolitseiosakonna krii-siohjebüroost. Merle on olulisel määral panustanud hädaabinumbri 112 teenuse arendamisse. Üheskoos peamiste koos-tööpartneritega pääste ja kiirabi poolelt on suudetud Põhja-Eesti piirkonnas tagada elanikkonnale kvaliteetne hädaabiteenus. Esile tõsteti Merle osa ühele hädaabinumb-rile ülemineku planeerimisel ning tihedat tulemuslikku koostööd Politsei- ja Piirival-veameti Põhja prefektuuriga.

Elupäästja III klassi medaliga tunnustas Päästeamet Aimar Anijärve ja Rainis Kalju-veed Ida prefektuuri Rakvere patrullteenistu-sest. 14. juuni öösel kella poole kahe ajal olid politseinikud Aimar ja Rainis patrullis Kunda linnas Mäe tänaval, kui kuulsid klaasiklirinat. Sündmust uurima asudes nägid nad, et ühes Mäe tänava maja esimese korruse korteris on tulekahju. Politseinikud asusid kiiresti tegutsema. Rainis võttis autost tu-

lekustuti ja hakkas tuld kustutama. Aimar osutas abi korteris olnud mehele, kes oli hapniku saamiseks varjunud akna juurde. Ta eemaldas aknalt klaasikillud ning nad aitasid mehe põlevast korterist välja. Tänu Aimari ja Raineri ennastsalgavale ning kiirele tegutsemisele päästeti inimene tulesurmast.

Päästeameti peadirektori tänukirja said Aare Sulg ja Aarne Mägi Lõuna prefektuuri Põlva politseijaoskonnast. 6. veebruari öösel oli puhkenud tulekahju Põlva linnas Oja tänaval asuvas sotsiaalmajas. Esimesena

FOTO

: ILM

AR

KA

HR

OFO

TO: P

ÄÄ

STEA

MET

Möödunud aasta septembrist tänavuse suveni vältas Põhja prefektuuri ja Rheinland-Pfalzi liidumaa kriminaalameti vahel koostööprojekt, mille tulemusel tõhustati võitlust organiseeritud kuritegevusega.

Saksamaa kriminaalpolitsei tööga käisid kolmel korral tutvumas Põhja prefektuuri uurijad organiseeritud ja raskete kuritegude talitusest, narkokuritegude talitusest ning majanduskuritegude talitusest. Tallinnas peeti sel ajavahemikul Saksamaa kolleegide osavõtul neli seminari, millest võttis osa ligi sada Eesti kriminaalpolitseinikku.

Varem ei ole Põhja prefektuuri kriminaal-büroo juhtimisel nii laiaulatuslikku koostöö-projekti korraldatud. „Koostööst Saksamaa kolleegidega on meile väga palju kasu. Saime rohkesti mõtlemisainest ning püüa-me nende kogemusi arvesse võttes oma tööd tõhustada,“ märkis Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Priit Pärkna.

Nii on näiteks Põhja prefektuuri krimi-naalteabetalitus juba alustanud uuel mudelil põhineva territoriaalse ohuhinnangu koosta-mist, mis koosneb üldisest ohuhinnangust,

Eesti uurijad vahetasid kogemusi Saksa kolleegidega.

Elupäästja III klassi medaliga tunnustas Päästeamet Rainis Kaljuveed Ida prefektuuri Rakvere patrullteenistusest.

Uus kordonihoone ja kopteriangaar

kohale jõudnud politseipatrull nägi suitsu täis hoonet ning kuulis suitsuanduri sireeni. Suitsu tõttu ei saanud esimesele korrusele siseneda. Patrullpolitseinik Aarne ja välijuht Aare äratasid teise korruse elanikud. Eva-kuatsioonitrepi kaudu päästsid nad maja teiselt korruselt kuus inimest. Üks päästetu oli ratastoolis ning tema allatoimetamine metallist trepi kaudu oli eriti keeruline. Tänu Aarne ja Aare meelekindlale tegevusele päästeti Oja tänava sotsiaalmaja teiselt korruselt sinna suitsulõksu jäänud inimesed.

Eesti ja Saksa kriminaalpolitseinikud jagasid kogemusi

probleemipõhisest ning isikutepõhisest ohuhinnangust. „Peaksime tulevikus Saksa-maa kolleegidega sarnaselt kriminaalpolitsei töösse kaasama üha enam erialaspetsialiste väljastpoolt politseid, olgu need siis näiteks

IT- või finantskogemusega eksperdid,“ ütles Pärkna. Tihe koostöö Rheinland-Pfalzi liidumaa politseiga on kestnud juba ligi 10 aastat.

6

FOOKUS

Narva maanteepiiripunkt saab hakkama titaanliku tööga, kontrollides piiriületajaid Eesti suurima koormusega piiriületuspunktis – ehkki napib töötajaid ning ollakse hädas liiga väheste piiriületusradadega.

Piiripunkti pulsil Esimene piiriületaja, kelle poole

Radar pöördub, et saada aimu, kuidas näevad piiripunkti tööd

selle kliendid, peaaegu et sülitab kü-simuse peale, kuidas punkt funktsio-neerib. „Väga halb töö. Järjekord on pikk! Ise olen narvakas, aga käin Pe-terburis tööl, sestap läbin piiripunkti kord-kaks nädalas. Siin kontrollib praegu dokumente ainult üks piirival-vur (jalakäijate terminali väljuv suund, kus kahest võimalikust rajast oli ava-tud üks – toim). Olgu neid kakski, saaks kiiremini. Läbivoolu tuleks suu-rendada, aga ajaga pole asi üldse pare-maks läinud,“ kurdab Dmitri Popov.

FOT

OD

: MA

TT

I KÄ

MÄ

RÄ

7

FOOKUS

läbis Narva maanteepiiripunkti 3,2 miljonit piiriületajat ning pool miljonit transpordivahendit. Suvel on piiriüle-tajate arv ööpäevas keskmiselt 12 000 ja transpordivahendite arv 1600, talvel on piiripunkti koormus veidi väiksem.

Narva maanteepiiripunkti juht Kert Uustalu, kes on ses ametis 2012. aasta maist, ütleb, et viimased kolm aastat on piiripunkti isikkoosseisu n-ö iive negatiivne olnud. „Vajaksime juurde ligi 20 piirivalvurit, siis oleks meie piirikontrolli töökohad inimes-tega täidetud. Praegu haigutab nii mitmeski paigas tühi töökoht ja kõiki piiriületuse radu pole võimalik tööjõu-puuduse tõttu avada,“ räägib Kert.

Tööjõupuuduse kõrval rõõmustab Kert siiski selle üle, et piirivalvurid pole käsi rüppe lasknud. „Siia jäänu-te töökoormus on pidevalt kasvanud, aga töötegemise tahe ei ole rauge-nud ning las-minna-meeleolu veel ei ole. Kes siia jäänud on, teevad tööd südamega. Lisaks on suureks abiks naaberpiirivalveüksused, kelle ametni-kud käivad meil piirikontrollis abiks. Peagu iga päev on meie juures abiks üks-kaks piirivalvurit Narva raudtee-

Teine küsitletu Marina Šnaider, kes väidab, et elab Peterburis, aga käib suisa korra nädalas Narva kindlust ja poode kaemas, on jällegi väga rahul: „Ideaalne teenindus, piirivalvurid tun-nevad oma tööd!“

Vähem on põhjust rahul olla Alek-sei Selifonovil. Tema ei märganud, et Euroopa Liidu viisa pole aastaks, vaid ainult kolmeks kuuks, sestap tuleb ida poole tagasi vantsida. „Piirivalvurite tööl pole viga, aga parem oleks, kui Vene poolele teatataks soodsamad piiriületusajad, mil siin saab rohkem töötajaid passe kontrollida. Muidu pretensioone pole,“ räägib Aleksei.

Vene kodanikul Stanislav Skurato-vil on Eestis suvila ja ta käib siin kolm-neli korda aastas. Viisa on tal viieaas-tane. „Piirikontroll töötab hästi ja ollakse heasoovlikud. Oleme seisnud piiril suvilasse minekuks kuni kuus tundi. Nüüd on läinud võrreldes vara-sema ajaga paremaks, täna ootasime tund ja kümme minutit. Kui võrrelda Eesti ja Vene poolt, siis on Eesti pii-rikontroll minu arvates professionaal-sem,“ ütleb Stanislav.

Tegelikult on Narva maanteepunk-ti piirivalvurite töö väga tõsine. Mullu

Suvel on piiriületajate arv ööpäevas keskmiselt 12 000 ja transpordi- vahendite arv 1600.

Paljud maanteepiiripunkti kliendid on kohalikud elanikud, kellest osa voorib üle piiri suisa mitu korda päevas, ka nn kuldpaketi – viina ja sigarettide – järel käies.

Kert Uustalu näitab katuseplekiga parandatud paika piirdest, mida sa-lakaubavedajad on lõikunud, et sealt lükata alla sigaretikotte. All on kerg-liiklusrada, kust kaup vastu võeti.

FOOKUS

8

piiripunktist ja nädalavahetustel tee-vad meie juures ületunde piirivalvurid naaberkordonitest.“

“Kurvaks teeb see, et kui varem kaotati töötajaid erasektorile, siis nüüd minnakse üle teistesse prefek-tuuridesse. Piirivalvurite üleviimise taotlustele olen peale kirjutanud, et ei ole üleviimisega nõus, kuna Narva maanteepiiripunkti isikkoosseisu arv on vähenenud kriitilise piirini, kus pii-ripunkt ei ole enam võimeline mehita-ma kõiki olemasolevaid piirikontrolli teenistuskohti. Täitmata töökohtade tõttu pikenevad piiriületuse järjekor-rad ning kasvab piiriületajate rahul-olematus. Aga ega inimest jõuga kinni ei hoia,“ räägib Kert.

Prefektuur on tänapäeval püüdnud leida lahendusi ja raha, et pidurdada kaadri voolavust. Narva maanteepii-ripunkti piirivalvuritele makstakse igas kuus tulenevalt töö intensiivsusest 50 eurot lisatasu, selle kõrval saavad ametnikud teha ületunde, mida ta-sustatakse eraldi. Lausa lisapuhkust pakub töörežiim – nädal tööl ja nädal kodus. Kert, kes ise töötab esmaspäe-vast reedeni, peaaegu kadestab oma alluvaid niisuguse süsteemi tõttu.

Abikäsi idanaabrile

Tuntud headuses on Narva maantee-piiripunkti teise astme dokumentide kontroll. Kui esimese astme kontroll ei ole piiril kindel, kas dokument on õige, tegelevad sellega edasi teise astme eksperdid. Neilt saavad abi ka Vene-maa piirivalvurid. Kuna Vene piirival-vel oli raskusi võltsitud dokumentide tuvastamisega, leppisid Eesti ja Vene Föderatsiooni piiriesindajad kokku

reisidokumentide ühisuurimise põhi-mõtetes. Nii kui idanaabrid puutuvad piirikontrolli tehes kokku eksootiliste maade reisidokumentide või nende ar-vates veidigi kahtlaste dokumentidega, paluvad nad reisidokumentide ühisuu-ringut.

Ühisuuring tähendab seda, et Vene Föderatsiooni piirivalve tuleb koos kahtlase reisidokumendiga Eesti poo-le piiripunkti ja Narva maanteepiiri-punkti dokumendiekspert kontrollib seda dokumenti erinevate vahenditega ning võrdleb andmebaasides oleva-te näidistega. Ühisuuringuid tehakse Narva maanteepiiripunktis, kuna Vene piirivalvel puuduvad selleks pädevad eksperdid, nüüdisaegsed vahendid ja erinevate riikide dokumentide näidiste andmebaas. Koostatakse dokumen-dikontrolli ühisakt, kus Eesti ekspert kirjeldab võltsingu tuvastamise korral üksikasjalikult, mis selles dokumendis valesti on. Vene piirivalve aktseptib Eesti poole arvamust ning ei luba ini-mest enam Eesti poole edasi.

Teise astme dokumendikontrolli kabineti seinal on kalender, kus pu-nasega on tähistatud, millal avastati

mõni võltsitud dokument. Tänavu on kalendrisse tõmmatud 40 punast rin-gi. Näiteks tehti 2012. aastal 88 kor-ral dokumendi ühisuuring, mille vältel avastati üheksa võltsitud dokumenti ja kolm petturit. Inimesed esitasid teise-le kuuluva passi – piiriületaja oli üsna sarnane passi õige omanikuga. „Kuid meie dokumentide eksperdid on üsna vilunud pettureid avastama. Vene pii-rivalve teeb piiriületajast foto, prindib selle A4 paberile ning võtab kaasa piiri-ületaja passi. Neid kaht fotot võrreldes otsustab meie piirivalvur, kas tegemist on petturiga või mitte,“ räägib Kert.

Treenitud silm

Osavad on transpordivahendite ke-renumbrite võltsingute tuvastajad. Näiteks on viimastel nädalatel olnud paar juhtumit, kus Eestist soovib lah-kuda Vene numbrimärkidega auto, aga sõidukite kontrolli spetsialistid on tuvastanud, et manipuleeritud on ke-renumbriga. Vene kodanikud püüavad petta oma riigi maksuametit nii, et võ-tavad oma avarii teinud sõiduki kere-numbri, tulevad Eestisse, kus ostavad

Lennujuhtimiskeskust mee-nutavas ruumis on juhtimis-punkt, kus töötab ööpäeva ringi korrapidaja, kes hoiab n-ö kätt piiripunkti pulsil.

Mehi ja naisi on maanteepiiri-punktis ametis suhtes 60 : 40 meeste kasuks. Juhi asetäitja on Jaanika Kark, kelle töö piirival-ves algas juba 1993. aastal.

Töötamine Narva maanteepiiri-punktis on võimas argument CV-s – kes siin hakkama saab,

on nõutud ka mujal.

9

FOOKUS

Kentsakaid juhtumisiMuidugi juhtub piiril palju kentsakaid juhtumeid. Kord püüti Eestist Vene-maale viia varastatud sõidukit, mille re-gistreerimistunnistuse kuupäev oli 30. veebruar. Piiripunkti administratiivhoo-ne esisel alal on lubatud parkida ainult kirjalike lubadega. Ühel päeval oli sin-na pargitud võõras ja parkimisloata sõiduk. Mööda läinud dokumentide teise astme spetsialist hakkas uurima, miks sõiduk keelatud alal seisab, ja palus juhil esitada dokumendid. Koos muude dokumentidega esitas juht ka osaliselt võltsitud juhiload, mis jäid professionaalile kohe silma.

Piiripunktis on kohatud ka põnevat kalameest, kes kalastas 200 meet-ri kaugusel Narva jõest sisemaal üle piiripunkti neljameetrise aia. Sigare-tikast pandi piiripunkti territooriumil konksu otsa ning nn kalastaja vinnas selle teisele poole aeda. Piirivalvurid tabasid mehe teolt, kuid too väitis, et püüab ainult kala. Hiljem üllatas õigus-süsteem – kuigi kõik tõendid mehe seaduserikkumises süüdimõistmiseks olid olemas, otsustas kohus kalamehe õigeks mõista, lisaks mõisteti talle veel hüvitis kinnipeetuks olemise aja eest. „Hea, et piirivalvur ausa kalamehe ka-lapüügi lõpetamise pärast ise karista-da ei saanud,“ muigab Kert.

korras auto ja keevitavad sellele vale kerenumbri. Nii tuvastatakse piiril ka varastatud sõidukeid.

Kohtume piiril vanemkonstaabel Jaak Sepaga, keda Kert tutvustab kui üht edukamat varastatud sõidukite tuvastajat, tõeliselt hea vaistuga piiri-valvurit. Kert ütleb, et Jaagul on nii-võrd hea silm, et tema teenistuse ajal ei pääse ükski pettur üle piiri. Jaak ise on autosid kontrollinud viis aastat ning otsib endale abilisi piirivalvurite seast, kellele oma kogemusi jagada.

Kert arvab, et Majandus- ja Kom-munikatsiooniministeerium on välja andnud liiga palju lubasid rahvusva-helisteks liinivedudeks Narva maan-teepiiripunkti kaudu. Hommikul kella 8st õhtul kella 20ni saabub maantee-piiripunkti peagu iga poole tunni ta-gant nii Eesti Vabariiki sisenevale suu-nale kui ka Eesti Vabariigist väljuvale suunale liinibuss, mille piirikontroll tehakse eelisjärjekorras ja mis võtab aega ligi 25 minutit. Kuna piiripunktis on bussidele üks rada ühes suunas ja üks rada teises suunas, siis pääsevad turismibussid löögile alles öisel ajal. Pika ootamisaja peale on nördimust avaldanud ka turismiettevõtted.

Eelmise aasta detsembrist loobu-ti Schengeni elamisloaga kolmandate riikide kodanike reisidokumentide tembeldamisest. Sellega sooviti kaasa aidata Eestis elavate, kuid Venemaal iga päev tööl käivate inimeste piiriüle-tusele. Nende piiriületajate Vene Fö-deratsiooni passid said iga päev piiri ületades paari kuuga piiriületustemp-leid täis ning passi tuli tihti vahetada. Peale iga päev Venemaal tööl käivate inimeste naudivad seda korda ka n-ö kohalikud piiriäärse kaubanduse vilje-

lejad, kes käivad naaberlinnas odava alkoholi ja tubakatoodete järel. Kui varem piirduti ööpäevas ühe-kahe pii-riületusega, siis käiakse passide tem-beldamise lõpetamise järel sigaretita-gavara täiendamas kuni kümme korda ööpäevas. „Taheti, et saaks parem, aga välja tuli nagu ikka,“ muigab Kert ning tunnistab, et niisuguse piiriülese kaubanduse viljelejad suurendavad tema meeskonna koormust kõvasti.

Kui fotograaf hakkas sillal pilti te-gema, sai üks klient pahaseks ja arvas, et mingid repressiivorganid jäädvus-tavad nägusid. Kert ütleb, et säärased kaupmehed ongi kõige kriitilisemad piiriületajad. Kui vähegi järjekord te-kib, helistavad nad esimesena, et piiri-valvurite töö peale kaevata.

Algavad ehitustööd

Narva maanteepiiripunkt valmis praegusel kujul 1998. aastal. Esialgu planeeriti see 1,6–2 miljoni piiriüle-taja jaoks aastas, aga nagu selgub, on neid nüüd üle kahe korra rohkem. Piiripunkt on ajale jalgu jäänud, aga 2014. aastal rekonstrueeritakse taris-tu nii Narva kui ka Ivangorodi poo-lel. Näiteks ehitatakse välja täiesti uus sõiduautode terminal, kus on rohkem sõiduradu, jalakäijate terminal rohke-mate radadega ning kasvab ka veoau-tode terminal. Asend keset linna, võib öelda Narva südames, seab laienemi-sele piirid, aga tehakse parim.

Kert rõhutab, et ehkki Eestis võib töötus suur olla, on Narva maanteepii-ripunktis tööd küllaga pakkuda. „Töö on väga mitmekesine ja intensiivne, igav ei hakka siin eales. See, kellel on ka inglise keel suus, saab osaleda ELi

välispiiride agentuuri Frontexi välis-missioonidel. Töö piiripunktis võib olla närvesööv, aga see-eest on siin töötamine võimas argument CV-s, sest kes Narva maanteepiiripunktis hakka-ma saab, on hinnatud igal alal,“ kin-nitab ülem.

Teet KorstenPõhjarannik

Osavad on piiril transpordivahendite kerenumbrite võltsingute tuvastajad.

10

VESTLUSRING

Liivakastist & juustustOma valdkondade tugevustest ja nõrkustest ning juhiks olemisest räägivad hiljuti uude ametisse astunud Ida prefektuuri juht Vallo Koppel, kriminaalpolitsei juht Krista Aas, korrakaitsepolitsei juht Joosep Kaasik ja piirivalve juht Rando Kruusmaa.

FOT

OD

: AR

TU

R S

AD

OV

SKI

Kui te mõtlete oma valdkonna või prefektuuri peale, siis mis on üks asi, mille üle te uhke olete, ning üks asi, millele tahaksite kohe käed külge lüüa ja selle korda teha?

Vallo Koppel: Uhke võib ju olla selle üle, et riik on teinud Ida-Virumaale korralikud investeeringud kinnisvara asjus. Meil on kolm uut maja. Jõh-vi maja on natuke kitsas, aga üldised töötingimused on väga head. Krista Aas: Mina olen uhke nende inimeste üle, kes veel siiamaani krimi-naalpolitseis töötavad hoolimata kõi-gest, mis viimastel aastatel toimunud on. Ja neil on sära silmis.Joosep Kaasik: Krista võttis minu sõ-

nad ära. Teine asi, mille üle ma uhke olen, on see, et korrakaitse valdkond on teinud läbi suure arengu. Kui võr-relda tänapäeva 1991. aastaga, kui mina politseisse tööle tulin, siis oleme täiesti teisel tasemel. Me oleme teiste riikide võrdluses arvestatav partner.Rando Kruusmaa: Mina olen samuti uhke inimeste üle, kes on alles jäänud ja teevad oma tööd hästi. On öeldud, et ühendasutuse loomine on piirivalve suutlikkust natuke kahandanud, aga mitte sel määral, et me oma ülesan-netega hakkama ei saaks. Schengeni maismaahindamise raportit meil veel ei ole, aga omavahel viskame nalja, et ju nad siis mõtlevad välja, mida sinna

negatiivset märkida.Alustan ka negatiivsest poolest.

Kurvaks teeb see, et osa piirivalve töö-tajaid ei taha aru saada, kus ja miks nad töötavad ning mis on probleemid tänapäeva Euroopas. Kohati käib sis-sivõitlus edasi. Rusikad taskus loo-detakse, et äkki taastub olukord, kus piirivalve on iseseisev asutus. See teeb mulle jätkuvalt muret ja tahan sellega aktiivsemalt tegelda.Vallo: Niisuguseid inimesi on igas valdkonnas, kellel on suhtumine, et meil on kõik korras; kuidas teil läheb, ei huvita. Kurb on see, et neid inimesi on natuke rohkem kui mõni üksik, aga kindlasti mitte kõik. See on samaaegu

11

VESTLUSRING

nud väga hästi piirivalvet n-ö kasuta-ma, aga vastupidi mitte nii tihti.Krista: Küsimus on ka töös – kes, kus ja mida teeb. Kas üks valdkond võiks ära teha teise valdkonna töö, sest see on märksa mõistlikum? Isiku kahtlus-tatavana kinnipidamine on olemus-likult kriminaalpolitsei töö, sest see on kriminaalmenetluse toiming. Kui patrull peab öösel tee peal kinni kri-minaaljoobes juhi, siis kas protokolli vormistamiseks ja inimese äraviimi-seks on vaja välja kutsuda valveuurija, kes tuleb 50 km kauguselt, või võiks seda teha patrull? Niisuguseid kokku-puutekohti on päris palju.Joosep: Valdkonnajuhtide ülesanne ongi niisugust mõtlemist levitada.

Mida inimesed teie arvates politseilt ootavad?

Joosep: Ootused on väga suured. Ini-mesed võrdlevad väga selgelt meie tee-nuseid erasektori omadega. Mida pa-remaid teenuseid erasektor inimestele pakub, seda rohkem oodatakse meilt.Vallo: Üks asi on teenuse sisu, reaalne tulemus inimese jaoks, aga teine asi, mida ta kindlasti saab, on meiepoolne suhtlus. See on määrava tähtsusega ja siin on meil paranemiseks ruumi küll.Krista: Inimeste ootused on kahes suunas: mida me teeme ja kuidas me teeme. Meie võimalused neid kahte mõjutada on erinevad. Mida me tee-me, sõltub ressursist ning seda ootust on meil üsna keeruline mõjutada. Saa-me alati optimeerida jne, aga üldplaa-

da ja pöörata rohkem tähelepanu sel-lele, mida tunnevad inimesed.

Kuidas teile paistab valdkondade-vaheline koostöö?

Krista: Minule tundub, et me oleme valdkondade rõhutamisega müürid vahele ehitanud. Näen väga palju kohti, kus võiks rohkem ühiselt mõel-da ja teha. Liivakasti jagamine eraldi osadeks viib alati raha raiskamiseni. Me oleme ka ise natuke süüdi, et ole-me valdkondi rõhutanud. Inimesed ei kipu n-ö kastist välja mõtlema. Pigem täidetakse käsku ja minnakse kerge-mat teed.Rando: Ma võidaks meeletult lugeja-te poolehoidu, kui ma ütleks, et piiri-valvet on ära kasutatud, mis võib-olla esimestel päevadel nii oligi. Minu aru-saamist mööda on asjad paika loksu-nud. Läänes, kus on piirivalve tegevusi natuke vähem, tagatakse rohkem ava-likku korda. Idas, kus on piiril väga in-tensiivne töö, natuke vähem. Ressursi optimaalsem kasutamine on õige, aga liiga palju ei tasu ka valdkondadesse segasust luua. Igaüks peab ikka oma valdkonna eest vastutama.Joosep: Valdkondade vahel on päris palju häid integreerumise näited, aga samas on palju näiteid ka selle kohta, kus ei tulda selle peale, et võiks mõel-da teisti. Sama Schengeni maismaapiiri näide – sellega on seotud ka korrakait-seametnikud. Kui keegi tuleb üle piiri, siis peaks korrakaitse selle peale mõt-lema. Minu arust on korrakaitse õppi-

ülesanne, kuidas säärast suhtumist muuta ja luua arusaamist.Krista: Suhtumise muutmine on alati kõige keerulisem. Selle kohta on üks hea mõistujutt, dr Spencer Johnsoni raamat „Who Moved My Cheese?“, mis räägib hiirtest, kellel oli labürin-di kindlas nurgas juustuhunnik. Kõik teadsid, et sealt saab alati süüa. Ühel päeval oli juust kadunud. Lihtsalt otsa sai. Hiired käitusid erinevalt: osa hak-kas uut sööki otsima, ületas raskusi ja leidis uue hunniku, samas jäid teised ootama, et juust tagasi tuleks, ning surid lõpuks kibestununa nälga. Laias laastus ongi küsimus: kumb hiir sa siis oled?Joosep: Muutuste teema on oluline. Kui vaadata üldist maailmapilti, siis tähendab iga järgmine kümnend mitu korda kiiremaid muutusi. Ma tean, et inimesed on väsinud, aga maailm meie ümber läheb edasi.

Korrakaitses ning teisteski meie valdkondades kipub vahel meelest mi-nema terviklik pilt. Igaüks tegeleb oma tükiga ega näe suurt pilti. Me peame aeg-ajalt rutiinist välja tulema ja teiste inimeste sussidesse astuma. Kui inime-ne politsei poole pöördub, siis on see tema jaoks vähemalt erakordne kui mitte kriitiline juhtum. Igapäevatöös kipume selle ära unustama. Kui me käime arsti juures, siis me ju eeldame, et arst tegeleb nii ihu kui ka hingega. Meilt oodatakse sama. On selge, et me ei suuda kõiki olukordi ära lahendada, aga me saame end paremini väljenda-

12

nis on seda, mida me teeme, enamasti vähem, kui inimene meilt ootab. Selle ootuse taga on ilmselt ka nõukogude ajastu taak, et politsei lahendab kõik probleemid. Siin on meil võimalus konkreetselt ja selgelt öelda, millised on meie võimalused.

Teine ootus on, kuidas me teeme. Siin saame ise palju ära teha. Isegi kui on vaja öelda, et me ei leia inimese murele lahendust, võib seda teha eri-nevalt. Võib käratada ja telefoni ära visata, aga saab jääda ka viisakaks ja rahulikuks, teades, et vastus inimesele ei meeldi. Aeg-ajal kiputakse mõtlema, et resoluutsus välistab inimliku selgitu-se, aga need käivad tegelikult käsikäes. Joosep: Mul on õnnestunud päris mitmete Põhjamaade politseinike-ga patrullis käia ja näha, kuidas nad oma tööd teevad. Nad on inimestega suheldes väga viisakad ning konkreet-sed. Vaidluseks ei teki isegi võimalust. See on koht, kus meil on arenguruumi. Valdav osa meie distsiplinaarjuurdlus-test ja kaebustest saab alguse suhtle-misprobleemidest, mida pole õigel ajal ära lahendatud.Rando: Lisan veel ühe ootuse: meie tegevus eeldab teatud massi. Me või-me keskaparaati veel optimeerida, aga põllul on pink lühikeseks jäänud. Ini-mestel on ootus, et nad näeksid patrul-le ja et piiril poleks järjekorda.Joosep: Meie esmane ülesanne ongi po-liitikutega kokku leppida, mis on mi-nimaalne aktseptitav teenuse tase ehk mida me suudame praeguse ressursiga tagada. Me peame tegelema kõigega, aga mingid teemad on tähtsamad. See sõltub ka sellest, milline on ühiskonna valulävi ja taust. Lapimaal asub lähim patrull 200 km kaugusel. Inimesed on arvestanud, et kui mingi probleem on, siis jõuab patrull tõenäoliselt paari tunniga kohale. Samal ajal on Helsin-gis inimene väga tige, kui patrull 2 mi-nutiga kohale ei jõua. On selge, et me ei suuda tagada igal pool täpselt ühe-sugust teenust. Väiksesse piirkonda, kus toimub üks sündmus aastas, me ei pane ööpäevaringset patrulli, aga meil peab olemas olema mehhanism, kuidas sinna saada. Inimesed peavad teadma, kui kaugel abi on.Joosep: Kui me räägime inimeste hul-gast, siis tundub, et meid ei olegi palju. Aga kui ma vaatan korrakaitse vald-konda, siis on meil aastas kasutada umbes 3,3 miljonit töötundi, mis on

päris suur hulk. See teeb ühe elaniku kohta 2,5 tundi aastas. Küsimus on selles, kuhu me need tunnid suuname. Mis on asjad, millega suudame olu-korda kõige rohkem mõjutada?

Mis on need väärtused, mida te oma meeskonnas hindate?

Joosep: Mina hindan eelkõige seda, et inimesed on valmis n-ö kastist välja mõtlema. Isegi see on tore, kui inime-ne käib välja idee, mis ei ole võib-olla teostatav, aga ta on vähemalt proovi-nud mõelda teisiti, mis võib viia lahen-duseni.Vallo: Lisaksin usalduse. See peab ole-mas olema. Isegi kui midagi on läinud viltu, tuleb sellest julgeda omavahel rääkida. Usaldusega ei saa mängida.Krista: Mulle on alati tundunud kum-maline, et organisatsioon kirjutab oma väärtused käskkirja. Mina olen alati lähtunud oma elus väärtustest, sõltumata sellest, kas ma teen tööd või suhtlen perega – ära tee seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse; püüa mõista, mitte hukka mõista; vingumise asemel konstruktiivne kriitika jne, ehk väär-tused, mis loovad lisaväärtust ja tee-vad elu toredamaks.Rando: Minu jaoks on oluline olla uuendustele avatud. Mulle ei istu, kui keegi põhjendab mingit otsust sellega, et seda on 20 aastat nii tehtud. Ma ei suuda sallida, kui juhid on otsustus-võimetud. Selle tõttu hakkavad ele-mentaarsed asjad kuhjuma ja liiguvad pidevalt ülespoole.

Krista: Tihti ei tehta otsuseid seetõttu, et ei julgeta vastutada. Kui vastutust ei võeta ja probleemid kuhjuvad, on peadirektor lõpuks see, kes otsustab, et Vallo saab itta kaks mootorsaani ja Joosep osakonda ühe, aga see ei ole see, mille eest peadirektor palka saab.

Kuidas te end juhtidena iseloomustate?

Rando: Püüan olla demokraatlik juht ja kuulata ära, mida arvatakse. Kind-lasti on mind võimalik veenda, kuid teatud olukorras peab olema ka ainu-otsustaja.Joosep: Uue ameti esimestel päevadel küsiti minult, kuidas minuga nüüd suhtlema peab. Ütlesin, et täpselt sa-mamoodi nagu siiani. Minule ei ole formaalne osa juhiks olemise juures tähtis. Ma tean, et minu roll on vas-tutada terve korrakaitse valdkonna eest, mis teeb aeg-ajalt mõtlikuks, aga kõigisse detailidesse pole võimalik sü-veneda. Siis jääb üle ainult teisi inimesi usaldada. Sellest saab ruttu aru.Krista: Mina eeldan, et inimesed, kes minu alluvuses töötavad, teavad, mida

VESTLUSRING

„Mida paremaid teenuseid era-

sektor inimestele pakub, seda rohkem oodatakse meilt.“ Joosep Kaasik

13

nad teevad, teavad seda kõige paremi-ni ja vastutavad selle eest. Minu asi on tagada neile tööriistad ja töötingimu-sed, rääkida läbi põhimõttelised suu-nad ja reeglid. Ma ei taha näha ühtki inimest, kes tuleb mu juurde küsima, mida ta homme tegema peab.Vallo: Mina üritan hoolitseda selle eest, et mu meeskond oleks informeeritud. Usun, et olen ka natuke eestvedaja tüü-pi ning suudan inimesi innustada.

Miks te tahate teha seda tööd, mida te praegu teete?

Rando: Olen piirivalves töötanud 1999. aastast ja usun, et tean seda valdkonda väga hästi. Olen läbinud

kõik etapid, sealhulgas Siseministee-riumini. Seda valdkonda juhtida on ühele piirivalvurile karjääri tipp.Joosep: Olen seda tüüpi, et veeravale kivile sammal ei kasva. Olen töötanud mitmel kohal ning olnud siiamaani see, kes on erinevaid ideid välja käi-nud. Nüüd ma pean hakkama neid ellu viima. Mul on võimalus midagi reaalselt teha ja see on hea tunne.Vallo: Kui ma asusin Lõuna prefek-tuuri kriminaalpolitsei juhiks, siis seadsin eesmärgiks viie aastaga midagi ära teha ning anda siis kellelegi teisele võimalus vankrit vedada. Sel aastal sai mul neli aastat täis ja hulk olulisi asju on tehtud, kui tuli pakkumine prefek-

VESTLUSRING

tiks hakata. Võimalusi sellisel tasan-dil töökohta vahetada ei tule just iga päev. Ma arvan, et mul on, mida sellel ametikohal teha.Krista: Ma ei ole kunagi tahtnud kri-minaalpolitseid juhtida ega ole selle peale isegi mõelnud. Võtsin töö vastu peamiselt selle pärast, et olin sarnaselt Joosepiga päris tükk aega seda tööd kõrvalt näinud. Mul on tekkinud üsna selge arusaam, kus on kitsaskohad ja mida võiks ära teha. Samuti oli tähtis kolleegide toetus ja teadmine, kellest hakkab koosnema juhtkond. Sellest päevast, kui tuleb õige inimene ja ütleb mulle, et mõni teine teeks seda tööd paremini, ma seda tööd enam ei tee.Joosep: Peame ilmselt kõik endale aru andma, et need ametikohad ei ole iga-vesed. Võimalus, et midagi läheb viltu, on alati olemas. Seda peab algusest peale arvestama.

Nelli PelloRadari peatoimetaja

„Isegi kui midagi on läinud viltu, tuleb

sellest julgeda omavahel rääkida. Usaldusega ei saa mängida.“ Vallo Koppel

„Kohati käib sissi-võitlus edasi. Rusi-

kad taskus loodetakse, et äkki taastub olukord, kus piirivalve on isesei-sev asutus.“ Rando Kruusmaa „Näen väga palju

kohti, kus võiks rohkem ühiselt mõelda ja teha. Liivakasti jaga-mine eraldi osadeks viib alati raha raiskamiseni.“ Krista Aas

14

MÕTE

Pildikesi reeglitest, asjadest ja mõtlemisestPeadirektori asetäitja varade alal Indrek Tibar arutleb bürokraatia, varustuse ja uutmoodi mõtlemise üle, võttes appi klassikust teejuhi.

Mulle meeldib kujutella orga-nisatsiooni kui maja, mille siseruumid esindavad põhite-

gevusi (milleks PPA puhul on eeskätt seadusega seatud ülesanded neljas valdkonnas) ning mille vundament, seinad, katus, torud ja juhtmed ning kõik muu esindavad tugitegevusi. Just viimased hoiavad organisatsiooni püsti ja toimimas. Eemaldades mõne neist, on põhitegevuste toimimine häi-ritud või peatub sootuks. Õigupoolest on organisatsioonides ka hulk põhite-gevusi, mida on mõistlik teha keskselt. Ühendan artiklis need ühe vihmavarju alla ning lisaks mõne üksiku valdkon-na, mis on kümnete teiste hulgas admi-nistratsiooni1 vaatenurgast aktuaalsed. Võtan enesele appi klassikust teejuhi.

Reeglite rägastik

Iga päev tõi uue eeskirja, juhendi, järelepärimise ja korralduse. See pöörane hulk Austria siseministeeriu-mi väljamõeldisi kasvas vahtmeister Flanderkal üle pea. Tal oli terve virn pabereid vastamata, vastused aga olid kõik stereotüüpilised, et tema jaos-konnas on kõik korras ja kohaliku elanikkonna lojaalsuse aste on I a.2

Eesti mõõdustikus on PPA suur asutus. Maailma mastaabis on see muidugi kübemeke, kuid suurtele or-ganisatsioonidele omased probleemid on meile täiesti tuttavad. Üks neist on vohav bürokraatia.

Ilmselt kahtlevad vähesed reeglite vajalikkuses. Meiegi organisatsioonis

on neid palju, koguni nii palju, et vae-valt leidub kedagi, kes kõigi nendega kursis on. Kas üldse peakski olema? Sugugi mitte iga sisemine reegel, kord või juhis ei puutu kõigisse organisat-siooni liikmeisse. Samamoodi ei käi iga seadus või määrus kõigi riigi ela-nike kohta. Liiga sageli peetakse kor-da loovaks jõuks karistuse hirmu ning rangeid reegleid, unustades, et käitu-misreegleid loovad ka moraalinormid, tavad ja muud allikad, näiteks põhi-väärtused. Heas õiguskultuuris regu-leeritakse üksnes seda, mida on tõesti vaja reguleerida. Püüan uute juhiste ja kordade loomise ning ka olemasoleva-te uuendamisega esmalt eneselt küsida (ning kutsun teisigi seda tegema), kas seda küsimust peab reguleerima peadi-rektori käskkirjaga. Kas jõusaali kasu-tamiseks peab olema kord või piisab talupojamõistusest? Laiemalt võttes nõuab iga reeglistiku loomine ning järgimine vaeva nägemist (ressurssi) ning ilmselt annaks seda vaeva raken-dada kusagil mujal, ehk isegi aruka-malt. Liiga sageli sipleme ja eksleme iseenda loodud reeglite rägastikus. Administratsioon on omalt poolt asu-nud kujundama mõtteviisi, mis aitab pikas perspektiivis loodetavasti reeg-lite, eeskirjade ja juhendite tihnikut väiksemaks või vähemasti hõlpsamini läbitavaks muuta.

Paber ja pliiats

Vaguneid lugedes jäi tal ikka üks vagun puudu, kuigi ta oli eraelus olnud

reaalgümnaasiumi matemaatikaõpeta-ja. Peale selle ei läinud viimases jaamas vagunite kaupa esitatud meeste arv kokku Budějovice jaamas pealelaaditud meeste arvuga. Kui ta pabereid vaatas, paistis talle – võta või jäta –, et kaks välikööki on ülearu. Kui selgus, et hobused on ešelonis arusaamatul viisil paljunenud, tõusid tal ihukarvad püsti.

Iga asutus vajab tegutsemiseks va-rustust, olgu selleks paber ja pliiats või vägevad kuulipritsid. Ükski vidin ei ilmu aga kasutajani iseenesest. Keegi peab need kasutaja kätte toimetama, keegi ladustama ja transportima, kee-gi hanke ja ostu tegema, keegi raha planeerima ning selle eelarvesse taot-lema. Igal esemel, tööriistal, jupil või vahendil on pikk eellugu. Päris niisa-ma ei teki ka raha eelarvesse. Erinevad üksused esitavad oma vajadusi, PPA tervikuna taotleb ja kaitseb oma vaja-dusi ministeeriumis. Siseministeerium räägib omakorda läbi Rahandusminis-teeriumiga jne, jne. Ainult et ... Kuidas

1) Minu meelest ei ole administratsioon korrektne tähistama üksust, mida PPAs administratsioonina teatakse. Üldjuhul tähistab see sõna juhtkonda ning sestap oleks kohasem kõnelda näiteks jagatud teenustest (shared services).2) Kõigi kaldkirjas tsitaatide allikas on Jaroslav Hašeki „Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil“.

Kulutuste tegemine on ka valikute tege-

mine. Vajadusi on alati rohkem kui võimalusi. Koduseski majapidami-ses lükkab tolmuimeja soetus edasi teleri välja-vahetamise.

15

MÕTE

pooletud hindajad. Teiselt poolt eeldab see taotlejate valmisolekut oma taotlusi kaitsta. Lõpptulemusena, usun, suure-neb meie võimekus soove ja vajadusi riigi areenil kaitsta ning finantseerimis-vajadusele tuge saada.

Uued lahendused

Ta koostas parasjagu pataljoni kan-gelastegusid tagavaraks ja oli näha, et see töö, nimelt tulevikku vaatamine, pakub talle suurt rahuldust ja rõõmu.

Tuleviku nägemise võime on suur kunst. Vabatahtlik Marek lahendas selle pataljoni ajalugu ette kirjutades. Meie vajame aga visionääre, omamoo-di selgeltnägijaid, kes suudaksid näha organisatsiooni tulevas maailmas, selle demograafilises, tehnoloogilises, majanduslikus ja muus taustsüsteemis. Häid ideid pole kunagi ülearu. Lihtne on viriseda, kuid hoopis keerukam lahendusi välja pakkuda. Olen oma praegusesse ametisse astumise esime-sest päevast rõhutanud innovaatilise mõttelaadi vajalikkust. Innovatsioon ei tähenda inimese asendamist tehno-loogilise vahendiga (kuigi tänapäeva demograafilises olukorras on ka see oluline), vaid soovi ja mõtteviisi, kui-das sama asja teha uut moodi – targe-malt, hõlpsamalt, vähema energiaku-luga jne. Näiteks on administratsiooni analüüsibüroo astunud samme tead-mushalduse ja teaduspõhise juhtimise kontseptsiooni rakendamiseks. Esime-ne aitab organisatsiooni tasandil väl-tida olukordi „eit teadis, aga eit suri ära“ ning teine põhistada juhtimisot-suseid teadusuuringute toel.

Uute lahenduste väljapakkumiseks ning rakendamiseks on vaja soodsat õhkkonda terves organisatsioonis. Kutsun kõiki üles sellist õhkkonda looma, uute ideede ilmutamist soo-dustama ning soosima. Ehk saame ühel päeval seeläbi uhkusega rääkida targast ja innovaatilisest organisat-sioonist, kus keegi ei mõtle nii nagu järgmises tsitaadis.

Rittmeister oli kaljukindel, et tema üksi seisab siin valvel ja kaitseb midagi, kõik sandarmid talle allu-vais sandarmijaoskondades aga on logardid, egoistid, lurjused ja sulid, kelle peakolud ei võta muud vastu kui viina, õlut ja veini.

Indrek Tibarpeadirektori asetäitja varade alal

FOT

O: A

RT

UR

SA

DO

VSK

I

te ees (on omaette küsimus, kas ühest vaatenurgast hädavajalik seda mõnest teisestki vaatenurgast näib). Suurtele organisatsioonidele omaselt kipub ka PPAs sääraste otsustuste kohta teave haihtuma ning kunagi oma vajaduse esitanul süveneb mulje bürokraatli-kust organisatsioonist, millel tegelik-kusega suurt pistmist ei ole.

Praegu on administratsioon võtmas initsiatiivi, et muuta kirjeldatud prot-sessid selgemaks. Soovime rakendada süsteemi, kus teave taotluste menetle-mise ning otsuste langetamise kohta on ligipääsetav, otsused-ettepanekud põhjendatavad ning neid on teinud era-

kaitsta oma soove-vajadusi-unelmaid, kui tegelik pilt päris selge pole? Et küsida täiendusi varustusele (loe: ra-hakotile), tuleb valmis olla selgitama tegelikku seisu. Mine tea, ehk on must have vahepeal siirdunud nice to have nimekirja?

Kulutuste tegemine on ka valikute tegemine. Vajadusi on alati rohkem kui võimalusi. Koduseski majapidami-ses lükkab tolmuimeja soetus edasi te-leri väljavahetamise. Valikuteks annab aluse tegeliku olukorra teadmine ning otsustatava varustusetüki prioriteet-sus. Mõistetavatel põhjustel prevalee-rib must have siinkohal muude soetus-

KRIMI

16

Paar päeva enne 2011. aasta jõulupühi ilmus ajalehtedes teade, et Pärnu politseijaoskond otsib taga 55aastast Karin Mikiveri, kes on olnud kadunud peagu kuu. Kevadel läks salapäraselt kaduma 21aastane Erika Adamas.

FOT

OD

: LÄ

ÄN

E P

RE

FEK

TU

UR

Pooleteise tuhande elanikuga Audru alevik asub Pärnu– Haapsalu maantee ääres, Pär-

nust 9 kilomeetri kaugusel. Audru mõisa on esimest korda mainitud 15. sajandil, kuid arheoloogide väitel elasid esimesed inimesed selles kohas juba 4000 aastat tagasi. Aleviku ko-hal kõrgub ajalooline kivikirik, mis on rajatud 1680. aastal. Audrut poolitav 1910. aastal ehitatud sild on esime-ne raudbetoonist ehitis Eestis. Audru aleviku üks suurimaid tööandjaid oli peagu 50 aastat tegutsenud kohalik karusloomakasvandus, mis enne sul-gemist eksportis 22 000 rebasenahka aastas. Nüüdseks on ühest maailma suurimast karusloomakasvandusest ehk rebasefarmist järel ainult samani-meline bussipeatus ja asula. Kunagise kasvanduse kontori ees on veel alles

Audru kaksikmõrv,

bassein, kus ujus rebasefarmi masko-tiks olnud 300kilone hüljes Poiss.

Rahulik Audru alevik meenutab iga teist endise aktuaalse tõmbekeskusena kolhooside kadumise järel konkurent-sist välja arvatud väikest kohta Eestis. See on väike kogukond, kus kõik tea-vad kõiki ja ümbruskonnast toimuvast on alati ülevaade. Kohe selle vana kiri-ku kõrval aleviku südames Pärna allee alguses asuvas majas elas sünge veidi üle kahemeetrine mees, keda kohali-kud kutsusid Püromaaniks.

Püromaan, kes sa oled?

Püromaaniks kutsutud Andres Võsu vabanes vanglast 8. aprillil 2011. aastal. Püromaanil oli kohaliku ela-nikkonna teada seljataga kriminaalne minevik. Sosistati, et talle meeldib asju

põletada. Tõesti, lõket tegi pikka kas-vu ja tugeva kehaehitusega mees pide-valt ning keegi ei näinud selles midagi kahtlast. Polnud imepärane, kui alevi-kus inimesed öösel aknast välja vaa-dates taskulambiga askeldavat Võsu nägid. Ekstsentrikust mees käis näi-teks kevadel jääpankadel parvetamas. Mehel teati olevat hea süda, näiteks sai ta väga hästi läbi laste ja noortega, kes olid tema korteris tihedad külali-sed. Muidugi ei teadnud kõik, et noo-red armastasid tal külas käia, sest seal sai teha seda, mis oli muidu keelatud. Koos võeti napsi ja tehti suitsu. Püsiva töökohata Võsu hoidis ka oma ammu-se tuttava paariaastast last, kellele ta oli oma korterisse muretsenud laste poti. Püromaan aitas ümbruskaudsetel puid lõhkuda ja laduda ning üks koha-lik kaasas teda ehitustöödele.

külaveidriku julmem pool

17

KRIMI

narkomaaniaga. 10. aprillil 2005. aas-tal pani Võsu toime varguse majast, mille hiljem süütas. Ametnikud leidsid sealt tugevalt põlenud surnukeha ning tagantjärele polnud enam võimalik öelda, mis seal täpselt toimunud oli. Küll teenis aga Andres Võsu sellega oma hilisema hüüdnime Püromaan, kuid olgu mainitud, et püromaaniat ekspertiis tal tuvastanud ei ole.

Salapäraselt kadunud naised

Paar päeva enne 2011. aasta jõulupühi ilmus ajalehtedes teade, et Pärnu polit-seijaoskond otsib taga 55aastast Karin Mikiveri, kes oli selleks ajaks politsei teada kadunud olnud peagu kuu. Ka-rin oli varemgi kodust n-ö seiklema läinud ja lähedastega kontakti kaota-nud. Karini kadumisest sai teada tema tütar alles detsembris, kui talle helistas Audru konstaabel ja päris ema asuko-ha järele. Politsei alustas Karini otsin-guid. Kuna naine oli kodust lahkunud toasussidega, oli tõenäoline, et ta ei saanud väga kaugele minna.

Teine naine kadus salapäraselt ke-vadel. 2012. aasta 6. aprillil oli endi-selt külm ja lumerohke talv, mistõttu kütteperiood oli oodatust pikemaks veninud ning sooja kevadet ei nähtud veel saabuvat niipea. Oli nädalalõpp

ja 21aastane Erika Adamas ootas koju oma peigmeest, kes pidi tulema Soo-mest töölt. Kui peigmees kodus oli, elasid nad Audru hiilgust märkinud Rebasefarmi asulas. Sel päeval pidi Erika minema korterisse ahju kütma.

Erika oli rõõmsameelne ja kohuse-tundlik tüdruk, kes pani end vanaema pool Audru alevis Pärnade puiesteel korterelamus riidesse, jättis vanaema-ga hüvasti ning lubas helistada, kui pä-rale jõuab. Erika teekond viis mööda Pärna alleed kiriku poole. Sealt met-satukast lõigates sai kõige kiiremini Rebasefarmi. Muidugi võis minna ka mööda suurt teed, aga Erika valis kii-reima võimaluse.

Vanaema ei jõudnud Erika kõnet oodata. Lapselaps oli väga kohuse-tundlik, sestap oli kummaline, et ta ei helistanud, nagu oli lubanud. Murelik vanaema helistas Erikale, kelle telefon oli levist väljas. Kui selgus, et Erika

Andres Võsu on sündinud 18. ap-rillil 1977. aastal Pärnus töölisperekon-nas. Andrese isa suri, kui poiss oli ka-heaastane. Poisil diagnoositi varakult käitumishäired, mis ajaga süvenesid. Oma lapsepõlvest on mehel fragmen-taarsed mälestused. Võsu alustas oma haridusteed eriinternaatkoolis, aga saadeti juba 2. klassis abikooli. Tal oli tõsiseid raskusi matemaatika ja õige-kirjaga. Erinevalt teistest lastest polnud Andrese huvide ring eriti suur, korra proovis ta pool aastat kätt sõudmises.

12aastase Andrese puhul pandi tähele süvenenud agressiivsust ja teda tabati vargustelt. 1992. aastal alustas Andres Võsu Raikküla eriinternaat-koolis õpinguid 7. klassis, kuid need katkesid. Tal tekkisid koolis tõsised probleemid distsipliiniga ning sellest arenesid omakorda konfliktid peda-googidega. Sealt edasi sattus Andres tihti pahuksisse seadusega, teda ka-ristati korduvalt varguste eest. Tal on kogemusi nii toksikomaania kui ka

Kriminalistid leidsid Võsu kodust võimalikke verejälgi. Hilisemad proo-vid tõestasid, et tegemist oli Karin Mikiveri verega.

Selles maja elas Andres Võsu.

FOT

O: S

CAN

PIX

Kuigi esialgu oli mõrvariga juttu

üksnes tapetud Erikast, sai üsna pea selgeks, et Andres Võsu hingel on veel üks tapmine.

18

KRIMI

pole ka Rebasefarmi jõudnud, alustati sõprade-tuttavate kaasabil otsinguid. Teade kadunud Erikast jõudis polit-seisse. Järgmisel päeval leidis üks ot-singutes osalenu kilekoti Erika riietega Uruste ojja ulatuvate puuokste küljest. Otsingutele kaasatud politseiametnik leidis Erika surnukeha.

Püromaan osutus mõrvariks

Erika kadumist uurima hakanud po-litseinikud otsustasid positsioneerida naise mobiiltelefoni. 7. aprillil tehtud positsioneerimisel selgus, et seda tele-foni oli viimati kasutatud SIM-kaar-diga, mille omanik oli varemgi sea-dusega pahuksis olnud Andres Võsu. Samal õhtul kell 19.25 pidasid polit-seinikud ta Pärna alleel oma elukohas kinni. Mees käitus teda kinni pidama tulnud ametnikega viisakalt. Politsei-jaoskonnas rääkis ta kohe, et tappis eelmisel päeval kaduma läinud Erika. Uurijad andsid Võsule paberi, et ta saaks kirja panna oma puhtsüdamliku kahetsuse. Düsgraafikust Võsu kirju-tas oma versiooni juhtumist, kus kir-jeldas muuseas, kuidas ta naist jälitas, et röövida talt sülearvuti. Kuna kiri oli nii vigaselt kirjutatud, oli ametnikel üsna keeruline aru saada, mida mees sinna täpselt kirjutanud oli.

Kuigi Erika juhtum tundus sellega lahendatud olevat, tärkas ametnikel veel üks kahtlus. Juhtumit menetlenud Pärnu kriminaaltalituse eriasjade uuri-ja Viktoria Virõtši sõnul tekkisid kaht-lused ka seoses teise Audrus kaduma läinud naise Karin Mikiveriga, kes elas Võsuga samas majas. Kuigi esialgu oli mõrvariga juttu ainult tapetud Erikast, sai üsna pea selgeks, et Võsu hingel on

veel üks tapmine. 10. aprillil kirjutas ta selle kohta puhtsüdamliku kahetsu-se. Ent Võsu otsustas seekord mängi-

da ametnikega kassi ja hiirt. Tapetud Karini surnukeha polnud veel leitud. Viktoria sõnul oli Võsuga äärmiselt keerukas suhelda, väga teraselt pidi jälgima, et ei ületataks piiri, kus mees enam edasi ei räägi. Oma positsiooni nautiv Võsu päris ametnikelt, kas vana kalmistu juurest on juba otsitud. Kri-minalistid ja teenistuskoerad hakkasid kammima läbi Audru vana surnuaeda, kuid tulemusteta. Selle kõrval eksi-tas Võsu ametnikke jutuga, et tappis Mikiveri õues ning viskas surnukeha vana pumbamaja juures vette.

16. aprilli varahommikul pihtis Võsu oma kambrikaaslastele esimesest ja teisest laibast. Koos arutleti selle üle, kas Võsu käed said veriseks. Mõr-var ütles, et pesi need hiljem kodus

kraanikausis korralikult puhtaks. 17. aprillil alustas politsei koos su-

keldujatega otsinguid Audru alevikus asuvas Uruste paisjärves, Uruste ojas ja selle suubumiskohas. Leiti Karin Mikiveri punane jope, mis tal viima-ti teati seljas olevat ning surnukeha. Andres Võsu kodus leidsid kriminalis-tid verejälgi, mille DNA kattus kadu-nud Karin Mikiveri omaga.

Ülekuulamistel oli Võsu äärmiselt rahulik ja näitas väga tugevalt välja, et suhtleb ainult nendega, kellega tahab. Kui talle miski ei meeldinud, siis lõpe-tas ta rääkimise. Väikest kasvu naiste-rahvana oli Viktoria muidugi tugevale ja pikale Võsule kontrastne oponent. Sellele vaatamata oli ülekuulamistel viibinud kaitsja meelest kummaline, kui rahulikult Viktoria ja Võsu rääki-sid tapmiste detailidest. Täiesti tuimalt kõneles kassi ja koera pidanud Võsu, et ta tappis inimeste palvel ka nende koduloomi. Kirjeldus kirvega koera pea maharaiumisest ei tekitanud ini-mesi tükeldanud Püromaanis mitte mingeid emotsioone.

Ühisjooming lõppes veresaunaga

19. novembril jõid Karin Mikiver ja Andres Võsu ühiselt alkoholi viimase

Tuuker otsib Karin Mikiveri surnukeha.

Selles lõkkekohas põle-tas Andres Võsu verise

madratsi ja riided. Kuna mees armastas tihti

lõket teha, ei pannud kohalikud seda isegi

tähele.

Ülekuulamistel oli Võsu äärmiselt

rahulik ja näitas väga tugevalt välja, et suhtleb ainult nendega, kellega tahab.

19

KRIMI

korteris. Võsu sõnade kohaselt hakkas 21 aastat vanem naabrinaine mingil hetkel talle ligi tikkuma. Võsu tõukas naise magamistuppa ja lõi teda haam-riga. Ta lohistas Karini dušinurka ja kägistas. Seejärel läks ta oma korteris-se ja asus veretöö jälgi peitma. Võsu puhastas kodu, rebis duširuumi sein-telt katted ning hävitas verised mad-ratsid. Viimased põletas ta koos Karin Mikiveri ülejäänud riietega oma kodu lähedal lõkkes.

Kriminalistid töötlesid korterit ja esemeid lahustega. Verejälgi leiti ma-gamistoa ukselt, kapilt ja tapeedilt ning dušinurga uksepiidalt. 6. juulil kinnitas DNA-proovide vastus, et lei-tud veri kuulus Karin Mikiverile. Lei-tud kehaosi uurides tunnistati tema surma põhjuseks mehaaniline lämbu-mine kaelaorganite pigistusest.

Ahvatlev sülearvuti

6. aprillil kella 12 paiku jõi Püromaa-nina tuntud Võsu oma naabermaja korteris õlut ja lahkus kella 14 paiku, lubades tuua uue panni. Samal ajal seadis end vanaema juurest mõni maja eemal Rebasefarmi asula poole teele 21aastane Erika Adamas.

Alkoholi tarvitanud Võsu silmas kohaliku kaupluse juures tumeda jo-pega noort naist, kellel oli üle õla süle-arvuti kott. Naine läks kalmistu poole ning Võsu hakkas teda jälitama, et va-rastada sülearvuti. Audru kalmistu ja Uruste oja vahelisel alal tungis ta nai-sele kallale, lohistas ta tee pealt eemale ja kägistas. Mõrtsukas kattis surnu-keha läheduses leiduvaga ning võttis kaasa saagiks saadud mobiiltelefoni ja sülearvuti. Esmalt läks mõrtsukas koju ja tegi ühe suitsu, misjärel suun-dus naabrite juurde, kust ta varem panni tooma oli läinud. Silmnähtavalt häiritud Võsu võttis mullaste kätega õllepudeli ning jõi ahnete lonksudega. Seejärel läks ta oma majanaabri Kar-meni juurde, et paluda abi äsja enda valdusesse saadud arvuti käsitlemisel. Nimelt polnud Võsu kunagi arvuteid kasutanud. Varem Võsuga kohtupin-ki jaganud naine takseeris sülearvutit, mille Võsu väitis end Rebasefarmist varastanud olevat. Seejärel otsustas naine vahetada oma tütre vana sü-learvuti uuema vastu. Võsu oli kau-baga nõus ning sülearvuti koos koti ja mobiiltelefoniga rändas Karmeni

omandusse. See viis need omakorda õe juurde hoiule ning uuest arvutist pidi saama klassilõpu kink tütrele. Enne seda oli Võsu jõudnud korraks oma SIM-kaardi panna Erika Adamaselt võetud telefoni. Pärast varastatud ese-mete üleandmist ootas Võsu pimedust, läks tagasi sündmuskohale ja mattis surnukeha.

Epiloog

Topeltmõrvarile väga lähedalt silma vaadanud ja temaga vestelnud Vikto-ria tundis mõnikord hirmu.

„Esiteks on ta minust väga palju suurem ja väga ebastabiilne. Pealegi viibis kabinetis minuga koos ainult naissoost kaitsja. Võib öelda, et temas oli justkui kaks inimest. Ta oskas rää-kida palju Audrust ja selle ajaloost. Need teadmised üllatasid, arvestades tema tervislikku olukorda ning vä-hest haridust. Siis võis ta aga kohe murduda ja muutuda täiesti piiratud mõistmisvõimega ebameeldivaks tege-laseks,“ meenutab Viktoria.

Ametnikega suheldes väljendas Võsu alguses väga suurt hirmu enda elu pärast. „Esimesele ütluste ja olus-tiku seostamisele sõitsime suure mees-konnaga. Kohapeal oli nii regionaalne tugiüksus kui ka meedikud. Muidugi oli oht, et juhul, kui tungitakse Võsu elu kallale, võivad viga saada ka meie ametnikud. Seepärast olime valmis kõige hullemaks. Õnneks midagi hullu ei juhtunud. Teisel korral Võsu enam seostamisele tulla ei soovinud. Vii-

maks saime ta siiski nõusse ja tegime seda kohutava kiirusega. Põhimõtte-liselt jooksime kõik tähtsamad kohad läbi ning seda filminud kriminalistil oli tükk tegemist.“

Kuigi Võsu tundis algul hirmu oma elu pärast, toimus hiljem tema suhtu-mises murrang. „Kui oli selge, et ta on tunnistatud süüdivaks ja teda võib oodata eluaegne karistus, ütles Võsu, et soovib surmanuhtlust. Selgitasin talle, et Eestis ei ole surmanuhtlust. Selle peale küsis Võsu, kas ma tahan näha, kuidas teda praegu siin kabine-tis maha lastakse. Õnneks suutsin ta maha rahustada, öeldes, et mitte keegi ei hakka tema vastu relva kasutama. Siis kartis ta juba eluaegset vanglaka-ristust, uskudes, et vanglas võidakse ta tappa toimepandud tegude eest.“

Kohtuekspertiis tuvastas Andres Võsul alkoholisõltuvuse ja düssot-siaalse isiksusehäire, s.o püsiva vas-tutustundetu hoiaku ning sotsiaalsete normide eiramise. Seksuoloogiaeks-pert ütles, et Võsul esineb ravimatu seksuaalsadism. Kohus karistas Võsu eluaegse vanglakaristusega, mille ta edasi kaebas. Ringkonnakohus jättis otsuse muutmata.

Kuigi Andres Võsu toimepandud julmast topeltmõrvast on juba hulk aega möödas, vaatab mõrvariga tun-de koos kabinetis veetnud Viktoria metsas joostes ikka seljataha. „Igaks juhuks,“ ütleb Viktoria ja kohendab prille.

Heiko Leesmentkommunikatsioonibüroo

Koht, kust leiti Erika Adamase surnukeha. Pilt on tehtud hetk enne seda, kui krimi-nalistid alustasid kaevamist.

20

VÕTI

Aasta 2012, oktoobri-kuu. Piirivalvurid said mitu alarmeerivat vih-jet, et kagupiiril võib olla toimetatud üle piiri salasigarette.

FOT

O: S

HU

TT

ER

STO

CK, L

ÕU

NA

PR

EFE

KT

UU

R

Esmaseid niidiotsi lähemalt uuri-des ilmnes, et tegu ei ole väik-semate koguste tarnijatega.

Kinnitust sai kahtlus, et tollikontrol-list kõrvale hoidudes tuuakse Eestisse järjepidevalt suurtes kogustes salasi-garette, mida edasi müües teenitakse püsivalt illegaalset kasumit. Pole ka midagi imestada, sest sigarettide hin-navahe Eestis ja Venemaal oli ja on päris suur. Nii leidub sageli neidki, kes

Salasuitsuärirohelisel piiril

salasuitsumüügist rikastuda püüavad eriti pärast 2012. aasta suve, kui sea-dusemuudatusega lõppes piiripealne n-ö bensiiniralli.

Muulad jäävad vahele

Suitsuralli hoogustudes fikseeris piiri-valve tehnikavahenditega, ent ka jälge-de järgi mitu ebaseaduslikku piiriüle-tust. Vahele jäi aina rohkem kohalikke elanikke ehk muulasid, kes omal jõul mõne kasti kaupa salasigarette piirini tassisid. Kohalike inimeste ponnistusi salasuitsukastide piiri äärde toimeta-misel jälgisid Vene poolelt end direkto-riteks nimetanud suitsuäri peamehed. Kui ebaseadusliku piiriületuse koha poole liikusid piirivalvurid, lahkusid direktorid paikkonnast, jättes muulad saatuse hooleks. Kuigi seltskonnal oli

üksikuid vahelejäämisi ja väärteotrah-ve, oli see pigemini ärimudeli loomulik osa – väike äririsk, mis ei kujutanud erilist tagasilööki töötavale skeemile.

Rohelisel piiril salasuitsuäri oh-javate ninameeste vahelevõtmiseks ühendasid oma jõud Lõuna prefektuu-ri välispiiri teabetalituse ning organi-seeritud ja raskete kuritegude talituse ametnikud.

Kriminaalpolitseinike jälitustöö tõi peagi lauale palju väärt infot. Muu hul-gas ilmnes, et salasigarette toodi üle pii-ri turustamiseks Tartu linna. Nii võeti kriminaalpolitseiliste vahenditega luubi alla varasemast juba tuttav Tartus sa-lasigaretiturgu üleval pidav Roman. Tema ebaseaduslikul tegevusel silma peal hoides hakkas üha enam lahti koo-ruma keerukas skeem, kes, kus ja kui-das õigupoolest salasuitsude Eestisse

VÕTI

21

hankis, üle piiri toimetas, ladustas ning turustas. Selgus ka kolm põhilist kok-kuostjat peale eelmainitud Romani, kes olid direktorite pikaajalised äripartne-rid Tartus.

Kuigi ühelt poolt andis kurjategi-jate sisetüli politseile täpsema ülevaa-te kuriteoskeemist, rikkus see teiselt poolt politseinike plaani kuritegelik ühendus korraga kinni pidada, mil kõik neli alaliselt Venemaal elavat isi-kut Eestis on. Ei olnud harvad juhtu-mid, kui kogu direktorite punt mõnes Tartu restoranis või saunsuvilas lõ-butses. Nüüd tuli politseinikel oodata võimalust, et tabada just Eesti pinnal võimalikult palju direktoreid.

Pätid uuritakse vaeseks

Aasta 2013, märtsikuu. Tartus, Värs-kas ja Koidulas pidasid kriminaalpo-litseinikud ühes kiirreageerijatega nii kaubitsemise pealt kui ka kodudest kinni seitse kahtlustatavat. Ära võeti riiki toimetatud salasigaretid ja ka sa-laalkohol. Kurjategijate jaoks oli nii-sugune politseioperatsioon pühapäe-vase päeva kohta liigagi ootamatu. Oli ju öösel maha sadanud paks lumevaip ning oldi kindla peale veendunud, et

„ega võmm täna küll tööta“.

Veel enam olid mehed ül-latunud, et neile

Salasuitsuäri

Lõuna Ringkonna- proku ra tuuri ringkonna-prokurör Aro Siinmaa:„Lõuna prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talitusel on nüüd-seks kujunenud muljetavaldav praktika võitluses organiseeritud salasuitsu- ja viinaäriga ning salakaubaveoga. Aastate jooksul on edukalt kasutatud kõiki sea-dusest tulenevaid võimalusi, et selgitada välja nende kuritegude tegelikud mas-taabid ning tuvastada kuritegelikku tulu. Politsei järjepidev ja mõtestatud töö ning sisukas koostöö prokuratuuriga on omakorda aidanud kujundada vastavat kohtupraktikat.

Ajal, mil kuritegeliku ühenduse koosseis ei hõlmanud veel teise astme kuritegusid, rakendati kriminaaltulu jälitamiseks ja konfiskeerimiseks rahapesusätteid, mis tõi ühtlasi kaasa teedrajava kohtupretsedendi kaudse tahtlusega rahapesu kohta. Hiljem on mitme grupeeringu puhul tulemusli-kult kohaldatud kuritegeliku ühenduse instituuti, mis võimaldab nii kuriteoga saadud vara laiendatult konfiskeerida kui ka selliseid isikuid vastutusele võtta, kes ise otseselt salakaupa ei käitle, kuid panustavad muul moel kuritege-liku skeemi toimimisse, nt korraldavad n-ö raamatupidamist, võimaldavad kasutada oma pangakontosid ja muid ressursse ning aitavaid ellu rakendada konspiratiivseid võtteid.

Kokkuvõtlikult on organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse peami-sed eesmärgid likvideerida kuritegelik

infrastruktuur, võtta kõik skeemis osalenud vastutusele, karistada juht-figuure proportsionaalselt karmimalt

ning leida ja võtta ära kuritegelikul teel saadud varad, ükskõik kui hooli-kalt need ka varjatud poleks. Prokuröri

hinnangul on kõik nimetatud eesmärgid kõnealuse juhtumi puhul igakülgselt täidetud.“

toomisse panustas. See ei käinud mõis-tagi lihtsalt, sest kurjategijad püüdsid oma tegevusega kaasnevaid riske igati vähendada. Nii kasutati näiteks sa-lasigarettide Tartusse toimetamiseks luureautot, mis liikus 10–15 km kau-bakogusest eespool ning hoiatas tagant tulijaid patrullide või varitsuste eest.

Kurjategijad kaotavad valvsust

Kriminaalpolitseinikud jätkasid tõen-dite kogumist, et jõuda võimalikult suure hulga suitsuäri juhtinud kurja-tegijateni. Jaanuaris said korrakaits-jad infot kraavi sõitnud auto kohta, mida kontrollides avastati muu hulgas lähipiirkonda peidetud salasuitsukas-tid, kokku 220 000 sigaretti, mille Eestisse toomise taga seisis taas seesa-ma kuritegelik ühendus. Säärane va-helejäämine tekitas direktorite vahel pingeid, mõistmatust ja tülisid, mida politsei aga omakorda tõendite kogu-miseks edukalt ära kasutas. Nimelt ei järginud mehed kõrbemissituatsioonis enam konspiratsioonireegleid, ei tele-fonivestlustes ega ka kohtumistel.

Ilmekalt joonistusid välja alluvus-suhted ja rollijaotus: kes salasigarettide soetamist rahastas, neid

VÕTI

Üle piiri toimetatud

salasigaretid

FOT

O: S

CAN

PIX

22

VÕTI

esitati süüdistus kuritegelikus orga-niseerumises. Kaitsjad seletasid neile siis puust ja punaselt, et tegu on nn maffiaparagrahviga ning vabadusse pääsemine ei ole pelgalt tundide kü-simus. Säärane olukord tõmbas näost kaameks eeskätt just Venemaalt pärit mehed, kes olid tõenäoliselt rohkem kursis maffiavastase võitluse praktika-ga Vene Föderatsioonis.

Mida sigaretismugeldajad enda ärimudelis aga kindlasti ei arvestanud,

oli tõsiasi, et kuritegeliku ühenduse liikmeks olemine ja kuritulu teenimine annab riigile laiendatud konfiskeerimi-se võimaluse. Nii arestiti kurjategijate pangakontod, sõidukid, korterid ning nende kuritegeliku allilma staatussüm-bolid – ülikallid käekellad ja kuld-ketid. Kõike kokku oli väärtuses üle 100 000 euro.

Uurimisega tuvastati, et Eestis-se toimetati vähemalt 47 korral 981 kasti salasigarette 9–60 kasti kaupa. Nende edasimüügist teenitud kurite-gelik kasu küündis vähemalt 245 250 euroni. Kui Venemaalt või Valgevenest soetasid kurjategijad ühe kasti sala-sigarette keskmiselt 200 euroga, siis Tartus müüdi neid edasi keskmiselt 450 euroga.

Juunis 2013 seisid suitsusmugelda-jad kohtusaalis. Põhitegelane, varem

kriminaalkorras karistatud Aleksei sai liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vang-laleival elada. Teistele mõisteti osaliselt kuni nelja kuu pikkused vangistused, osaliselt ka tingimisi. Veel kahele selles suitsuäris kaasa löönud kurjategijale peetakse jahti – nemad on kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.

Olukord kagupiiril ei ole aga kau-geltki roosiline. Oma õppetunnid juhtumist said nii piiril kui ka Tartus töötavad politseinikud, ent ka kurja-tegijad. Viimase poolaasta jooksul on kogu sigaretiäri muutunud märksa komplitseeritumaks, konspiratsiooni-võtteid on karmistatud ning kurjategi-jad on pöördunud huvitavate tehnilis-te lahenduste poole, et püüda selgitada Eesti politsei tegevust ja patrullitihe-dust. Nii on piiri pealt leitud erineva hinnaklassi ja keerukusastmega video-vaatlusseadmeid, mille paigaldamiseks ning hooldamiseks Eesti riik kulutusi teinud ei ole.

Kerly Peitelkommunikatsioonibüroo

Kurjategijatelt arestiti panga-kontod, sõidukid, korterid ja muud staatussümbolid.

Tartus salasigaretiturgu üleval pida-val Romanil silma peal hoides hakkas lahti kooruma keerukas skeem, kes, kus ja kuidas õigupoolest salasuitsu-de Eestisse toomisse panustas.

Ei olnud harvad juhtumid, kui kogu

direktorite punt mõnes Tartu restoranis või saunsuvilas lõbutses. Nüüd tuli politseinikel oodata võimalust, et ta-bada Eesti pinnal võima-likult palju direktoreid.

23

ÜHENDUS

Naisühenduse esinaine Sirje Sarapu, mille eest seisab politsei naisühendus? Miks on naiste te-maatika politseis tähtis?

Politsei- ja Piirivalveameti töötajas-konnast moodustavad 45% naised

ga ja võimaluste piires ka rahvusvahe-lisel tasandil. Anname endast parima, et pakkuda enesearendamise võimalu-si liikmetele ning selle kaudu julgus-tada neid kandideerima kõrgematele ametikohtadele.

Naisühenduse esimene esinaine Ulvi Põllu rõhutas Paikusel toimunud esimesel üldkoosolekul, et organisat-sioonist ei tohi kujuneda n-ö katus-organisatsioon, vaid võrgustik, kus tehakse ühiste eesmärkide saavutami-seks koostööd, vahetatakse kogemusi

Peagi kümneaastaseks saav Eesti Politsei Nais-ühendus seisab selle eest, et politseis töötavate naiste töö oleks väärtustatud. Üha rohkem tun-takse naisühendust ka rahvusvahelisel tasandil.

Naisi väärtustades

FOT

OD

: RE

ELI

KA

RII

MA

ND

, EP

N, E

PL/

DE

LFI

Selle aasta märtsikuus korraldas

naisühendus Tallinna laulu- väljakul heategevusliku kogu-

perepäeva „Naistelt naistele“, kus muuhulgas näitasid jõustruktuurides

teenivad naised oma vormiriideid.

ja seepärast on naiste temaatika väga oluline. Naisühendus seisab selle eest, et jätkuvalt oleks politseis töötavate naiste kutsetöö väärtustatud, et saak-sime vahetada parimat praktikat oma struktuuriüksustes, koostööpartnerite-

24

ÜHENDUS

ning toetatakse üksteist. Tähtsaks pi-das ta põhimõtet, et naisühendus ei piirduks ainult organisatsioonisisese tegevusega, vaid tegemistel võiks olla laiemat kõlapinda.

Praegu, mil ühendusel on kohe täi-tumas kümme aastat, võin julgelt öel-da, et organisatsioonina ei piirdu me ainult sisetegevusega, meid teatakse ja tuntakse väljaspool ja meiega soo-vitakse teha koostööd ning vahetada parimat praktikat nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt.

Mis on peamised üritused, millega olete seotud?

Naisühendus on korraldanud koos-töös Naiskodukaitse ja Sisekaitseaka-deemiaga kolm kevadet järjest heategevusliku koguperepäeva „Naistelt naistele“, mille ees-märk on propageerida koda-nikualgatust ning parandada inimeste teadlikkust naiste võimalustest ja ülesannetest jõustruktuurides, tutvustada erinevaid võimalusi, kuidas suurendada enda ja oma lähe-daste turvalisust.

Koostöös PPAga oleme korraldanud mitmel aastal jõulueelse heategevusliku an-netuskampaania ning heate-

gevusliku käsitööoksjoni, et kinkida jõulurõõmu meie asutuses töötavatele viie või enama lapsega peredele.

Osalesime Eesti Naisteühenduste Ümarlaua liikmete projektis „Naiste turvalisus ja naistevastase vägivalla en-netamine“, mille raames pidasid meie liikmed loenguid eri maakondades Ees-ti Naisteühenduste Ümarlaua ning Ees-ti Puuetega Naiste Ühenduse liikmeile.

Kui tihe on koostöö teiste riikide politseisüsteemide naisühendustega?

Rahvusvahelisel tasandil on tihe koos-töö Euroopa Naispolitseinike Võrgus-tiku ning Põhja- ja Baltimaade Nais-politseinike Võrgustikuga. Euroopa Naispolitseinike Võrgustikuga koos-töö on võimaldanud meie liikmetel osaleda rahvusvahelistel karjääriaren-damise seminaridel ning koostöös ole-me korraldanud samalaadse seminari Eestiski.

Põhja- ja Baltimaade Naispolit-seinike Võrgustik viis 2012. aasta sügisest kuni 2013. aasta kevadeni ellu Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahastatavat Põhja-Balti ja Loode-Venemaa inimkaubitsemisevastast

koostööprojekti, kuhu olid kaa-satud meie liikmed eesotsas Ve-ronika Isbergiga. Projektis kes-kenduti inimkaubanduse uutele vormidele ning iga päev töö-

alaselt inimkaubitsemisega kokkupuutuvate amet- nike teadmiste ja pädevu-se suurendamisele teiste riikide parima praktika näidetel.

Kui palju naisi po-litseis töötab? Kas on välja kujunenud selged meestetööd ja naistetööd?

Politsei- ja Piirivalve-ametis töötab 1. au-

gusti 2013. aasta seisu-ga 2625 naist, neist 1450 on vormikandjad. Minu arust ei saa jagada vor-mikandjate töid meeste- ja naistetöödeks, polit-seiametnik täidab soost olenemata oma ametiko-ha järgi kõiki talle pandud tööülesandeid. Nii mehed

kui ka naised käivad patrul-

Politsei naisühendus külas vabariigi presidendil

Oleme organisat-sioon, kus üks-

teist kuulatakse, antakse nõu ja kui vaja, siis ka toeta-takse.

25

Ajalugu

Eesti Politsei Naisühenduse asutasid 59 naispolitseinikku ja naisametnikku 24.-25. novembril 2003. aastal Tallinnas toi-munud konverentsil. Ühenduse loomi-sele eelnes 1998. aastal Politseiametis ankeetküsitlus, et saada teada politseis töötavate naiste arvamust ühenduse loomise soovi kohta. 2001. aastal moo-dustus naispolitseinikest huvirühm, kes leidsid, et politseis töötavatel naistel on ühiseid huve, ja tundsid vajadust oma ühenduse järele. Septembrikuu alguse seisuga on EPNis 121 liiget, sealhulgas 17 toetajaliiget, kellest kuus on mehed. EPNi tegevliikmeks saavad astuda kõik Politsei- ja Piirivalveametis, Sisekaitse-akadeemias ning Kaitsepolitseiametis töötavad naised, nii vormikandjad kui ka teenistujad. Toetajaliikmeiks võivad astuda ka nendes asutustes töötavad mehed.

ÜHENDUS

lis, valvavad piiri ja töötavad kon-toris. Võib-olla töötab küll rohkem naisi kui mehi noorsoopolitseinike-na, aga ilmselt on töö lastega naiste-le kuidagi loomulähedasem.

Kas politsei juhtkonnas on naisi liiga vähe? Mida peaks tegema, et naisi oleks juhtivatel kohtadel rohkem?

Juhtidena peaks töötama nii naisi kui ka mehi, see tähendaks tasakaalusta-tumaid otsuseid. Praegu on Politsei- ja Piirivalveameti viiest peadirektori asetäitjast kaks naised ja mõnd bü-rood juhivad samuti naised. Arvan, et juhtivatel kohtadel ei ole naisi liiga vähe, aga alati on suur rõõm, kui nai-sed soovivad ja julgevad kandideerida juhtivatele ametikohtadele.

Et naisi oleks juhtivatel ametikoh-tadel rohkem, selleks tuleb neile pak-kuda erinevaid koolitusi ja enesearen-damisvõimalusi, mis aitaks neil ennast rohkem väärtustada ning samaaegu julgustaks neid kandideerima juhtiva-tele ametikohtadele.

Ka mentorprogramm, kus juhikogemusega kolleeg, nii mees kui ka naine, nõustaks ükskõik mis juhtimistasan-dil töötavat või alles juhiks

valmistuvat naist, võiks avaldada soodsat mõju

karjääri planeerimisel.

Millised on nais-ühenduse

lähiaastate plaanid?

Meil täitub selle aasta 25. novemb-

ril kümme aastat, mille jooksul on teh-

tud palju kasulikku ja huvitavat, aga üht-teist olulist on jäänud ka te-

gemata. Oleme poolel teel EPNi arengukava koosta-misega ning üks eesmärke on jõuda sellega lõpusirgele lähiajal.

Selle aasta jaanuaris sõlmisime koostöölepingu Politsei- ja Piirivalveame-tiga ning sellele toetu-des tegevuskava aastaiks 2013–2015. Peame täht-saks, et saaksime tegevus-kavas märgitud tegevused

Esimene naispolitseinik

Esimese naisena asus Eesti politseis 1929. aastal tööle Lydia Helene Marie Kukk, kes oli Tallinna kriminaalpolitseis kriminalist.

edukalt ellu viia. Jätkame head koos-tööd Sisekaitseakadeemiaga, kelle-ga sõlmis EPN koostöökokkuleppe 2011. aastal.

Südameasjaks oleme võtnud oma organisatsioonile lipu soetamise ja loodame, et saame selle lähitulevikus. Oleme sellele juba üsna lähedal tänu meie liikmete heldetele annetustele.

Loomulikult soovime jätkata ning tõhustada koostööd riigisiseste ja rahvusvaheliste koostööpartneritega, pakkuda meie liikmeile harivaid ja sil-maringi laiendavaid koolitusi ning osa-lemisvõimalusi konverentsidel, ümar-laudadel ja seminaridel.

Nelli PelloRadari peatoimetaja

Politsei naisühen-duse esinaine

Sirje Sarapu usub, et PPAs on juhtiva-

tel kohtadel naisi piisavalt.

REPORTAAŽ

26

Ühel augustikuu neljapäeval võtab Tallinna kordoni merevalveteenistuse kaater MP-15 kursi Pirita sadamast Naissaarele.

FOT

OD

: AR

TU

R S

AD

OV

SKI

Teenistuse vanem Toomas Lind-järv seisab veidi enne keskpäeva Pirita jahisadamas kordonima-

ja trepil ning vaatab binokliga muuli poole. Ta on hästi päevitunud ja nagu meremeestele kohane, alati rõõmsa-meelne. On neljapäev, kalapäev, mis tähendab, et Toomasel on tööpäev. Juba mõnda aega on ta sättinud oma töögraafiku nõnda, et on neljapäeviti tööl.

Toomase meeskond seab parajasti meresõiduks valmis kaatri MP-15, mis viib mehed Naissaarele – väikesaartel avaliku korra tagamine on üks teenis-tuse ülesandeid. Peamiselt töötavad mehed Tallinna lahel, kus kontrolli-takse väikelaevadega sõitjate ohutus-varustust, joovet ning juhtimisõigust. Kuigi põhiliselt annab meestele tööd tiheda laevaliiklusega Tallinna laht, algab nende tööpiirkond juba läänest Keibu lahe keskosast ja läheb ida poo-le kuni Eru laheni välja. Pirita jahisa-dam, kus asub teenistuse suvine pea-

Merelõvidkorter, on kaardi pealt vaadates täpselt keskel.

Kui kaater on tangitud ja etteval-mistused tehtud, asuvad Toomas ning tema kolleeg Ants Kirs Naissaare poo-le teele. Meri on sel päikeselisel kesk-päeval kergelt karvane, mis tähendab väikest lainetust. Lainetel on kõrgust umbes 50–100 cm. Seda ei tundu üld-se palju, kuid maismaarotil on igata-hes kindlam kaatris istet võtta, mitte üritada kramplikult tooli seljast kinni hoides kapteni kõrval püsti seista.

Põhirõhk on nihkunud ennetustööle

Toomase meeskonda kuulub 18 piiri-valvurit, kellest mõni on praegu aja-teenistuses või lapsega kodus. Üksuse staažikaim liige nii vanuse kui ka me-resõidu poolest on Mati Klaus ehk liht-salt Vana-Mati. Toomas ütleb, et Va-na-Matilt õpib ühe nädalaga rohkem kui terve kuuga merekoolis. Toomas

ja Vana-Mati olid esimesed, kes and-sid Põhja prefektuuris merele sõrme ning peagi ka terve käe. 2007. aastal alustati projekti põhjal Tallinna lahel tööd. Sel suvel müttasid mehed pisike-se Bella paadiga. Aasta hiljem kevadel valmis Saaremaal esimene spetsiaalselt politsei jaoks ehitatud kaater Merelõvi ning prefektuuris loodi omaette üksu-sena veeliiklusteenistus. Tänapäeval on lipulaeva kõrval kasutuses kaks Boomeranger-tüüpi patrullkaatrit ja veel kaks väiksemat kaatrit, kokku viis alust.

Teenistuse vanema hinnangul on olukord Tallinna lahel aastatega mär-gatavalt paranenud. „Kui me oma tööd alustasime, oli merel ausalt öeldes korralagedus. Kõik tegid, mis tahtsid. Meri oli nagu lõunanaba, kus paljud paadijuhid arvasid, et seadused nen-de jaoks ei kehti,“ meenutab Toomas. Algusaastail oli tavapära-ne, et väikelaevade kaptenid jõudsid

27

REPORTAAŽ

27

mõtleb selle all neid vendi, kes tulevad merele ilma GPSi või kompassita või kes ei oska hinnata ilmastikuolusid ega aluse tehnilist seisukorda. Toomas on oma töös näinud neid, kes on alus-tanud meresõitu oktoobrikuus kell 3, kahe tunni pärast on aga pime ja kui kütusekulu on valesti arvestatud, on merehätta sattumine rohkem kui ga-ranteeritud. Sügise saabudes ilmuvad välja Soomest või Rootsist hooaja lõpuhinnaga ostetud kasutatud väi-

MerelõvidPirita sadamasse, panid n-ö otsad kin-ni ja kukkusid siis kaile, kust liikusid neljakäpukil edasi. Nüüdseks on al-koholiga liialdanud kaptenite osakaal oluliselt vähenenud. Ka päästevestide kasutamine on tõusuteel, kuigi seadus seda erinevalt toonasest ajast enam ei nõua. „See on huvitav, kuidas prae-gu näeme vaid mõnda üksikut mere-meest, kes päästevesti ei kanna, kuid toona, kui päästevesti kasutamine oli kohustuslik, nägime ainult mõnda, kes seda kandis,“ muigab Toomas. Täna-päevaks on Toomase meeskonna töö nii palju vilja kandnud, et protokolle rikkumiste eest tuleb välja kirjutada üsna harva. Põhirõhk on nihkunud ennetustööle.

Nagu siilid udus

Kui midagi Toomast endast välja ajab, siis on see hoolimatu meresõit. Ta

kelaevad, millega kibeldakse ilma eel-neva tehnilise kontrollita kohe meritsi Tallinna poole. Õnnetused on aga nii kerged juhtuma. Üks õnnelikult lõp-penud, kuid samaaegu väga õpetlik

Toomas ja Ants Naissaare sadamas

Toomase esimesed merekogemused on pärit ajast, mil ta käis 1. klassi poisina noorte meremeeste klubis.

Vana-Matilt õpib ühe nädalaga roh-

kem kui terve kuuga merekoolis.

28

seik meenub Toomasele paari aasta tagant. Kaks meest läksid Paldiski sa-damast kalale, kuid ootamatult tekkis merel paks udu. Meestel polnud ühtki navigatsiooniseadet kaasas ning nad tiirutasid 2,5 tundi abitult ringiratast, kusjuures nad ei olnudki rannikust eri-ti kaugel. Oma sõnul kuulsid nad sa-damast isegi helisid, aga paksus udus polnud sellega midagi peale hakata.

Ligi tund aega meresõitu seljataga, jõuab kaater Naissaare sadamasse. Toomas paneb otsad kinni ja siirdub saarele ringkäiku tegema, Ants jääb laevale valvesse. Ühest sadamas asu-vast kuurist võtab Toomas välja ATV ning paneb sellele hääled sisse. Lähe-

dal ehitatakse uut maja ning mööda sõidavad kaks lahtise kastiga veoau-tot, mis kaovad turistidega metsa – tõenäoliselt endiste miiniladude poole. Toomas sõidab üle raudtee Rähnipesa saluuni poole, kuid teeb enne külalis-majas väikese peatuse, et omanikega uudiseid vahetada.

Mälestus Nõukogude armeest

Veidikese aja pärast jõuamegi Rähni-pesa saluuni, mille peremees ilmselt veel toas põõnab. Saluun ise meenu-tab veidi lõunamaiselt boheemlaslikku välikohvikut, mille seintelt võib leida

igasugust põnevat kraami – jalgratas-test päästerõngasteni. Ümberringi on Nõukogude armee kunagised kasar-mud, kus on säilinud originaalsisus-tus – natuke mööblit, vanad kaardid ja joonistused ning kohustuslik puna-nurk Lenini plakatite ja valimiskas-tiga. Nii majas sees kui ka väljas on näha vanu meremiine. Võtame kursi tagasi sadamasse. Naissaare loodus on ATV-lt vaadates ilus ja puutumatu, terve saar on looduskaitse all. Too-mase sõnul leidub siinsetes metsades rikkalikult mustikaid ja seeni. „Kui on hea seeneaasta, saab poole ruutmeetri pealt terve korvi täis,“ naerab ta.

Tol päeval on ilmselgelt Naissaa-rel kõige suurem mure üksnes see, et

on tööpäev. Ilm on nii päikeseline ja soe, et ei taha kuidagi pealinna tagasi minna. Vahepeal on sadamasse jõud-nud turismilaev Monika, kuhu mahub 156 inimest ja mis oma mõõtmete tõt-tu jääb Toomase ning tema meeste ot-seselt kontrollitavate väikelaevade alt välja. Toomas ja Ants sätivad kaatri Tallinna poole teele. Seekord on kap-ten Saaremaa juurtega Ants.

Merevalveteenistuse laevaparki kuulub viis kaatrit.

Saarel on kõige parem ringi liikuda ATVga.

REPORTAAŽ

Üks vale liigutus, eriti öösel, ja võid

eluga hüvasti jätta. Meri nalja ei mõista.

29

REPORTAAŽ

Hoolega valitud meeskond

Meri on veidi vaiksemaks jäänud ning raputamist on vähem. Kaatri toolilee-nil õõtsuv kuulivest räägib aegadest, mil väikesaartel toimus ka tõsisemaid vahejuhtumeid. Suvel tuleb ikka ette, et napsised seltskonnad lähevad oma-vahel kaklema. Mõnikord saavad puh-kajad mõne õnnetuse läbi vigastada ja kui nende seisukord lubab, viiakse nad kaatriga haiglasse. Kui aga lainetus on suur või vigastused tõsised, peab appi tulema kopter, sest kaatri raputamine

võib inimesele rohkemgi viga teha.Toomase telefonis hakkab helise-

ma filmi „Titanic“ meloodia – talle helistab abipolitseinik, kes Tooma-se meeskonnal abiks käib. Selle üle on teenistuse vanemal vaid hea meel. Seltskond ja töö iseloom ongi need kaks asja, mis teda politseis kinni

hoiavad. Oma meeskonda on Toomas hoolikalt valinud, sest merele võib minna ainult nendega, keda jäägitult usaldatakse. „Üks vale liigutus, eriti öösel, ja võid eluga hüvasti jätta. Meri nalja ei mõista.“

Nelli PelloRadari peatoimetaja

Merevalveteenistuse peakorter asub Pirita jahisadamas, taamal vasakul seisab spetsiaalselt politseitööks ehitatud kaater Merelõvi.

Naissaarel on säilinud Nõukogude armee kunagised kasarmud, kust ei puudu kohustuslik punanurk Lenini plakatite ja valimiskastiga.

Toomas ja Ants (vasakul) ajavad meremeeste juttu. Hoolega valitud meeskond on mereval-veteenistuses väga tähtis.

30

MEISTRIKLASSFO

TO

D: T

UU

LI H

ÄR

SON

, KR

IST

JAN

TO

OM

Varasemate aastatega võrrel-des oligi tänavu kõige suu-rem muudatus meeskondade

moodustamine jaoskondade põhjal. Varasema neljaliikmelise prefektuuri esindusvõistkonna asemel võistlesid aladel patrullpaarid, kes esindasid oma kodujaoskonda. Kokku pani end

Meistritiitelläks Jõgevale

proovile 23 meeskonda, kelle seas olid ka Soome, Läti ja Leedu esindajad.

Kahepäevane mõõduvõtt algas pi-duliku rivistuse ning tervituskõnedega, ent siis läks asi kohe tõsiseks. Esimene ala oli õigusaktide tundmine ning kor-raldatud oli see Paikuse kooli arvuti-klassis, kuna seekord anti nii õiged kui

ka valed vastused otse PPA koolituse veebikeskkonda.

Järjestikku algasid teisedki alad, mida meistrikandidaadid vahetustega läbisid. Auto vigursõit – vigurite ja väravate õiges järjekorras läbimine, tagurpidi slaalomid, kitsas nelinurgas ringi keeramine ning manööverdamine

Tänavused korrakaitsepolitsei kutsemeistrid selgitati augustikuus Paikusel. Lõpuni pingelise võistluse võitis Jõgeva politseijaoskonna võistlus-paar Alar Sadam ja Raul Pärnasalu. Üksikarvestu-ses oli parim Erko Sillandi Pärnust.

Korrakaitse kutsevõistluste esikolmik koos peadirektoriga: Erko Sibul (vasakult) ja Kevin Kallas Võrust (III koht), Alar Sadam ja Raul Pärnasalu Jõgevalt (I koht) ning Moonika Raudsepp ja Marko Kallas Kärdlast (II koht)

Esimest korda oli alade seas

välismaalase Eestis viibimise seaduslik-

kuse tuvastamine.

31

mentide, sissekannete ja templite järgi tuli määrata välismaalase reisiteekond ning teha kindlaks, kas külalisel on õi-gus siin viibida.

Teisel päeval lõid laskmine ja spordivõistlus täielikult segi eelmise päeva lõpuks moodustunud paremus-järjestuse. Kõigi alade kokkuvõttes oli esikohal Jõgeva, teisel Kärdla ning kolmandal Võru. Üksikarvestuses tuli Erko Sillandi järel teiseks Alar Sadam (Jõgeva PJ) ning kolmandaks Mooni-ka Raudsepp (Kärdla).

Väliskolleegidega ühises arvestuses oli külalistest parim neljandaks tulnud soomlane Juuso Siltala. Võistkondli-kult saavutasid soomlased 9., lätlased 13. ja leedulased 19. koha. Soomlaste edu pandiks oli laskmises saavutatud teine ja spordiülesande neljas koht. Ilma õigusaktide tundmise alata olid esimesed võrulased.

Tasavägine võistlus

Võistluste peakohtuniku Margus Kot-teri sõnul oli seekordne võistlus väga

– ajas nii mõnegi osaleja juuksed püsti ja pani vandumagi. Järgmisel alal, ava-likul esinemisel ehk intervjuu andmisel ei saanud aga kumbagi endale lubada, sest hinnati korrektset väljanägemist ning selget juttu ja narkoennetuse põ-hisõnumite edastamist.

Väike vimka

Turvataktika ülesandesse oli sisse kir-jutatud väike vimka. Ülesanne ise oli rutiinne: isikute kontroll sõiduki pea-tamise järel. Vastumängijate esitatud dokumendidki olid korras ja ühtki rikkumist ega operatiivhuvi kummal-gi mehel polnud. Pikantseks muutis ülesande aga asjaolu, et peatatud juhi kaasreisija esitas politseinikele hoopis hindajate ringis olnud mehe ID-kaardi ning legendi järgi oli ta pikema pature-gistriga juhuslik hääletaja.

Esimest korda oli alade seas välis-maalase Eestis viibimise seaduslikkuse tuvastamine. Selleks oli võistlejate ette mitmele ruutmeetrile laiali laotatud reisidokumentide väljavõtted. Doku-

MEISTRIKLASS

tasavägine: „Uuendusena sisse toodud esindusvõistkonnad jaoskondade põh-jal õigustasid end igati. Ka viimastel aladel oli võistlushasart tuntav ning osalejad andsid endast maksimumi. Võistluste paranenud tase kõneleb igapäevaste tööülesannete täitmise pa-remast kvaliteedist ning see on ainult tervitatav.“

Korrakaitsepolitsei juht Joosep Kaasik ütles, et kutsemeisterlikkuse võistlus teenib eelkõige meeskonnatöö ning ametioskuste lihvimise ja ühtlusta-mise eesmärki: „Iga-aastane korrakait-seametnike kohtumine näitab kätte nii meie tugevad kui ka arendamist vaja-vad kohad ning on unikaalne võimalus õppida väliskolleegide praktikast. Alad on valdavalt seotud igapäevases polit-seitöös vajaminevate oskuste ja kaasus-tega ning võistlusmoment lisab üles-annete täitmisele pinget. Teadmine, et maksimumpunktid teenib üksnes pro-fessionaalsuse ja taktika meistriklass, ei luba ühtki ala kergelt võtta.“

Tuuli Härsonkommunikatsioonibüroo

Võistluse teisel päeval lõid laskmine ja spordivõistlus täielikult segi eelmise päeva lõpuks moodus-tunud paremus-järjestuse.

Auto vigursõit ajas nii mõnegi osaleja juuksed püsti.

Intervjuu andmisel hin-nati korrektset väljanä-gemist, selget juttu ja narkoennetuse põhisõ-numite edastamist.

Turvataktika ülesan-desse oli sisse kirju-tatud väike vimka.

32

MEISTRIKLASS

Sel suvel esimest korda peetud kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna kutsemeisterlikkuse võistlused võitis kodakondsus- ja migratsiooni-osakonna II meeskond, kuhu kuulusid Helen Koltšanov, Marit Abram, Egert Belitšev, Triinu Tarus ja Kristina Lauri.

FOT

OD

: RE

ELI

KA

RII

MA

ND

9. augustil Murastes toimunud kutsemeisterlikkuse võist-lustel oli Eesti eri paikadest

kohal kaheksa viieliikmelist võistkon-da, kes panid end proovile kaheksal võistlusalal.

Peadirektori asetäitja kodakond-suse ja migratsiooni alal Merike Jüri-lo arvates läksid esimesed valdkonna kutsemeisterlikkuse võistlused igati korda: „Oleme uue kogemuse võrra rikkamad. Kuna võistlusi korralda-sime sellisel kujul esimest korda, siis tänan kõiki hea nõu ja jõuga toetajaid nii korrakaitsest, kommunikatsioonist kui ka Muraste koolist.“ Ta lisas, et kindlasti pandi midagi kõrva taha ka järgmiseks korraks, kuid kokkuvõttes oli suurepärane päev. „Usun, et niisu-gune võimalus ennast meeskonnana proovile panna arendab nii osalejaid kui ka kaasaelajaid ning hea on näha kolleege vahel igapäevatööst erinevas situatsioonis,“ lausus ta. Ülesannete valikul lähtuti sellest, et oleks mõõtu võetud nii teadmistes, valdkonna juh-tumi lahendamise oskuses, ootamatu olukorraga toimetulekus, pingetaluvu-ses, täpsuses ning meekonnatöös.

Võitjameeskonnaks osutus koda-kondsus- ja migratsiooniosakonna (KMO) II, kuhu kuulusid Helen Kolt-šanov, Marit Abram, Egert Belitšev,

kutse- meistrid

Esimesed

Võidumeeskond vasakult: Triinu Tarus, Helen Koltšanov, Kristina Lauri, Marit Abram

ja Egert Belitšev

Ebaseaduslikult Eestis viibiva ini-mese kontrollimisel pandi proovile võistlejate teadmised info kontrolli-mises ja turvataktika oskused.

33

MEISTRIKLASS

seaduste tundmist kui ka valdkonna ja organisatsiooni kohta käivaid fakte. Nii pidid osalejad teadma muuhulgas Eestis viibimise aluseid, KMA kunagi-se hümni autorit ning PPA missiooni.

Teiseks tuli võistelda laskmises, kus punkte sai 10 meetri kaugusel olevasse märklauda täpselt tulistades. Arvestades, et enamik polnud kunagi varem relva käes hoidnud, oli just see punkt osalejate sõnul kõige ootama-tum ja huvitavam.

Kolmandaks kontrolliti sportlikku vormi. Lahendada tuli kiiruse peale viis ülesannet ning neljandas punktis mees-kondlik ülesanne, kus aja peale pidi veenduma ühises eesmärgis ning tegut-sema koordineeritult ja tasakaalukalt.

Viiendal alal pandi ennast proovi-le dokumentide tundmises: esmalt tuli loetleda peamised dokumendivõltsin-gute liigid ja seejärel viiest dokumen-dist ära tunda võltsitud dokument. Oma otsust oli vaja ka põhjendada.

Kuuendaks pidi päevakajalistel tee-madel andma intervjuu ajakirjanikule. Ette oli antud uudis, kus oli kajastatud pikki järjekordi teenindustes, 2011. aasta ID-kaartide sertifikaate ning Foorumi teeninduse kolimist Vikerlase tänavale. Meeskond valis enda hulgast kaks kõneisikut, kes kaamera ees aja-kirjanikule intervjuu andsid. Kohtuni-ku sõnul üllatasid selles punktis posi-tiivselt Lõuna mõlemad meeskonnad,

Triinu Tarus ja Kristina Lauri. Teisele kohale tuli KMO I võistkond koossei-sus Viktor Kaljukivi, Aire Suurkuusk, Kaili Käärid, Marika Oblikas ja Reesi Kuslap ning kolmandaks Lõuna I mees-kond, kelle liikmed olid Riina Kikas, Annika Arumäe, Merike Lees, Angela Kahar ja Elen Hansen. Võidumees-konna liige Egert Belitšev pidas kõige keerulisemaks ülesandeks välismaa-laste kontrolli ja seda mitte põhjusel, et ülesanne olnuks ise keeruline, vaid pigem seetõttu, et peale tema ei olnud keegi meeskonnaliikmetest välitöö spetsiifikaga kokku puutunud. „Lisaks ülesande lahendamisele tuli panustada meeskonnakaaslaste tegevuse koordi-neerimisele ning taktika selgitamisele,“ ütles Belitšev. Kõige ootamatum ala oli tema jaoks laskmine, kuna igapäeva-töös KMO töötajad tulirelvadega kok-ku ei puutu. Helen Koltšanovi meelest oli kõige keerulisem just dokumendi võltsingutega seotud ülesanne, põhju-seks tõi ta liigse põhjalikkuse. „Poleks vaja olnud kohe süvitsi teemasse lan-geda, aga kuna igapäevatöö on sama teemaga seotud, siis tuli see kuidagi loomulikult,“ mainis Koltšanov.

Võisteldi kaheksal alal

Võistluste esimene ala oli viktoriin, mis koosnes kümnest valdkonnas olulisest küsimusest. Küsimused käsitlesid nii

kelle vastused lähtusid inimesest, ning osakonna võistkonnad, kellel oli hea spetsialisti vaade.

Seitsmendaks tuli anda esmaabi vahetult peale õnnetusjuhtumit. Abi vajas nii auto ees maas lamav kui ka rooli taga teadvuseta inimene. Samuti tuli oma oskusi näidata nuku elusta-mises. Ülesande täpset sooritust jälgi-sid kolleegid Päästeametist.

Kaheksanda punktina oli vaja la-hendada välismaalasega seotud juh-tum, kus esmapilgul oli tegu rutiinse ebaseaduslikult Eestis viibiva isiku kinnipidamise otsustamise ülesandega, kuhu oli põimitud korrakaitsepolitsei ja SIRENE infovahetuse temaatika. Selles ülesandes jälgiti nii seaduste tundmist kui ka käitumistaktikat suht-lemises ja turvalisuses. Oli vaja teada, kuidas kasutada PPA ressursse siis, kui kohalpeal ei ole andmebaasidele ligipääsu, ning kuidas arvestatakse ka teiste valdkondade huve.

Ülesande kohtunik Toomas Kuuse tunnistas, et ametnikud said mängija-tega hea kontakti, ei eksinud isiku Ees-tis viibimise õiguse teemas ja põhjen-dasid korrektselt inimesega tehtavaid toiminguid ning sunni kasutamist. „Kuna see oli esimene kutsemeisterlik-kuse võistlus, jäi osal võistlejail puudu reaalse situatsiooni mängimise osku-sest, mida olen kohanud ka korrakait-sepolitsei kutsemeisterlikkuse võist-lusel või kriisiolukorra lahendamise õppusel. Kokkuvõtvalt olen ametnike teadmistega rahul, kuid vaja on lihvi-da veel käitumist, et tagada oma tur-valisus,“ ütles Kuuse.

Katrin Rohtlakommunikatsioonibüroo

Arvestades, et enamik võistlejaid pol-nud varem relva käes hoidnud, oli just laskmisülesanne kõige ootamatum.

Meeskonnaülesannet lahendades tuli tegut-seda koordineeritult ja tasakaalukalt.

Võidumeeskond kontrollib oma tead-

misi dokumendivõlt-singute alal.

TEGEVUSSUUNAD

Septembri alguses Rakvere politseijaoskonnas toimunud kahepäevasel nõupidamisel

vaidlesime juhtkonnaga läbi ning leppisime kokku lähiaja olulisemad tegevussuunad.

FOT

OD

: AR

TU

R S

AD

OV

SKI J

A P

RII

T T

UU

NA

Uued osakonnajuhid tutvusta-sid oma arusaama valdkon-dade tulevikust. Otsustasime

hulga projekte, et muuta tööd lihtsa-maks ning koondada samaliigilised tööd ühte kohta.

Juhtkond otsustas

tegevussuunad

-

34

35

TEGEVUSSUUNAD

Miks peame üldse midagi muutma?On üsna selge, et riigieelarve ei või-malda lähiaastail meile säärast lisa-raha, kui ootaksime. See sunnib meid igal sammul mõtlema, kuidas saaksi-me oma tööd korraldada lihtsamalt. Protsesside kirjeldamisest näeme sel-gelt, kui palju me endiselt koormame end liigse bürokraatiaga ning kui tar-betult keeruliseks muudame oma töö-protsessid, tegeldes sama asjaga kahes või viies erinevas üksuses.

PPA töötajate arv on viimastel aas-tatel vähenenud 500 võrra. Staapide koosseis on jäänud peagu samaks. Lihtne on öelda, et juhendi koostami-ne 100 inimesele on sama töömahukas kui 200-le, aga kus on sel juhul piir. Kas peaks ära minema veel 1000 või 2000 töötegijat? Minu meelest on olukorras, kus meilt on lahkunud pea-aegu Lääne prefektuuri jagu inimesi, kriitiline piir käes.

Vähendame staapide eelarvet 10%

Osakonnajuhid ja prefektid vaatavad üle kõigi üksuste töökorralduse, kus ei tegelda vahetult inimeste abistami-se või menetlustega, võttes aluseks, et uuest aastast väheneb nende eelarve kümnendiku võrra. Selle saavuta-miseks tuleb töö muuta lihtsa-maks, mis ongi eesmärk. See 10% raha ei kao kuskile. Me võtame selle keskele

-Piiri ei ületata ebaseaduslikult liht-

salt selleks, et piiri ületada. Kõlab küll enesestmõistetavalt, aga just nii PPA sellesse praegu suhtub, nagu oleks isi-ku eesmärk olla kord ebaseaduslik pii-riületaja, siis illegaalselt Eestis viibida, siis siin kuritegusid toime panna jne. Sellise killustatusega anname talle hea võimaluse meil käest libiseda. Võtame näiteks ühe väljasaatmiskeskuses vii-biva isiku – võime ta ümber joonista-da vähemalt kaheksa erinevat üksust, kes võivad olla tema kohta tööd tei-

nud. Üks illegaal, aga meil on tohutult inimesi, kes tema ümber toimetavad. Vaatame üle illegaalse migratsiooni ja ebaseaduslikult Eestis viibimisega seotud tegevused, leiame ühisosa ning koondame need ühtse koordineerimise alla.

Ühtlasi vaatab osakonnajuht Ran-do Kruusmaa üle piirivalveosakonna praeguse struktuuri. Büroode hulk kindlasti väheneb. Küsimus ei ole siin mitte büroode arvus, vaid selles, mil-list lisaväärtust praegune töökorraldus annab. Kui merepääste juhtumi kor-ral kuulub laev struktuuris ühe, info liigutamine teise ning kõige selle pla-neerimine kolmanda büroo alla, siis ei võida me sellest midagi.

Korrakaitsepolitsei- osakonna ja Põhja prefektuuri üksuste ühendamine

Korrakaitsepolitseiosakonnas (KKPO) on praegu kolm bürood, kes töötavad suurema osa tööajast Põhja prefektuu-ri territooriumil.

Esimene on valvebüroo. Peagu kõik meie valvatavad objektid on Tal-linnas ning valvebüroo töötab seetõttu ligi 100% tööajast Põhja prefektuuri territooriumil. Seepärast on mõistlik valvebüroo funktsioonid viia Põhja prefektuuri alluvusse. Ekspertteadmi-ne valvetehnikast, kontaktid objektide haldajatega jne peavad muidugi säili-

kokku ning anname osa samadele ük-sustele tagasi. Kuna stardipositsioon on erinev, siis tuleb see tagasi kas 2% või 4%, sõltudes konkreetsest üksu-sest. Planeeriva-analüüsiva poole õhe-maks muutmine toob staapides kind-lasti kaasa ka koondamisi.

Illegaalse migratsiooniga seotud tegevused ühe katuse alla

Peaksime tunnistama, et mitu PPA loomise eesmärki ei ole tegelikult rea-liseerunud. Mõneski mõttes oleme kolme ameti asemele saanud oma valdkondade näol neli. See, et iga-üks keskendub oma tööle, on õige, kuid kui ühes asutuses on juhtida neli erinevat kiilu, on midagi valesti.

Minu meelest on olukorras, kus meilt

on lahkunud peaaegu Lääne prefektuuri jagu inimesi, kriitiline piir käes.

36

ma niisama heal tasemel kui praegu.Teiseks töötab operatiivbüroo

kiirreageerimisüksus (märul) kaks kolmandikku tööajast 3%-l Eesti pin-nast ehk Tallinnas. Tegelikult on see protsent veelgi väiksem, sest peamiselt tehakse tööd Kesklinna politseijaos-konna territooriumil. Samas on Põhja prefektuuril eraldi kiirreageerimisük-sus ning näeme pidevalt nii õppustel kui ka päriselus (nt Kaitseministeeriu-mi juhtum), kuidas kahe kiirreagee-rimisüksuse koostöö takerdub. Palun ärge saage minust valesti aru, mõle-mad kiirreageerimisüksused on arene-nud väga hästi ning ka omavaheline koostöö on läinud paremaks. Aga nad on endiselt eraldi juhtimise all, erine-va elurütmi, tööpõhimõtete ja side-pidamisega üksused, mis ressursima-hukaid sündmusi lahendades annab selgelt tunda. KKPO analüüsib, mil viisil kaks üksust ühendada, kelle al-luvuses see töötaks ning kus paikneks füüsiliselt. Selle tegevussuuna eesmärk on luua ühtse meeskonnana tegutsev kiirreageerimisüksus, kellel oleks üle-riigiline reageerimisvõimekus.

Kolmandaks panustab KKPO liiklusbüroo samuti üle poole töö-ajast Põhja prefektuuri territooriumil. Vaatame tööd üle ja otsime võima-lusi ühildada need Põhja prefektuuri liiklusüksusega. Eesmärk on olla pa-remini koos toimides liiklusohutuse tagamisel mõjusam. Kui tulemuseks on kahe liiklusüksuse otsene liitmi-ne, tuleb tagada, et kaduma ei läheks üleriigilise ekspertteadmise ning aren-dusfunktsioon, mida kannab praegu-ne KKPO liiklusbüroo. Samuti ei tohi kannatada teiste prefektuuride terri-tooriumil tehtav.

Ühtne 24/7 infoteenus

Kõigis meie rahvusvahelistes partner-lustes, olgu see Frontex või Europol, on partneriks PPA – ei ole mingit muud juriidilist keha –, kuid suhtleme oma partnerite-ga endiselt erine-

vate kanalite kaudu. Alustame pro-jekti koondada kogu rahvusvaheline ja ka riigisisene 24/7 infoteenus ühte kohta kokku. See tähendab nii NCC, RCC, Sirene, valvebüroo korrapidaja kui ka PPA korrapidaja funktsioonide integreerimist. Piiriülene kuritegevus on otseselt seotud riigisisese kuritege-vusega ning me ei saa siin lubada info killustatust.

Kuritegude menetlemine

Leppisime juhtkonnas kokku, et jaos-konnajuht saab tulevikus endale ku-ritegude lahendamise kompetentsi. Erinevalt probleemipõhisest peitkuri-tegevusest on masskuritegevus otseselt seotud kogukonnaga – probleemid tulevad sealt, kuid jaoskonnajuhil puuduvad praegu hoovad selle mõ-jutamiseks. Meil on justkui kaks po-litseid: piirkonnapolitsei, kes tegeleb kogukonnaga, ning kriminaalpolitsei, kes menetleb seal toime pandud kuri-tegusid. Töötame selles suunas, et ko-gukonnaga seotud kuritegude lahen-damine liiguks tulevikus alluvusega korrakaitsevaldkonda.

Infovarade talitused

Meil ei ole tänapäeval alles ühtki andmekogu, mis käsitleks ainult üht tööliini. Samas töötavad inimesed in-

fovarade arendamise ja haldamisega neljas arendusbüroos. Otsustasime juhtkonnaga selle teema avada ning kaalume, kas kogu IT tarkuse koon-damiseks piisab ühisest inforuumist, mille saame arendusbüroodega sa-masse hoonesse kolimisega, või on vaja viia infovarade talitused ka ühtse juhtimise alla.

Täiendusõpe liigub SKAsse

Oleme Sisekaitseakadeemiaga kokku leppinud, et täiendusõpe läheb aka-deemia alla. Kui Siseministeeriumi haldusalas on eraldi haridusasutus, siis ei ole meil mõistlik sama kompe-tentsust PPAs arendada.

Valmidusüksused

Piirivalveosakond vaatab lähikuudel üle kogu valmidusüksuste kontsept-

siooni. Narva-Jõesuu kompleks on amortiseerunud ja vajaks

sadadesse tuhandetesse ulatuvat investeeringut. Praegust kontseptsioo-ni arvestades ei ole ega tule sellist raha mitte kuskilt. Hoiame kuue samast piirkonnast tul-

TEGEVUSSUUNAD

37

nud ametniku koolitamiseks palgal üheksat inimest ning peame ülal suurt kompleksi. Vaatame valmidusüksuste kontseptsiooni põhjalikult üle ning ot-sustame, kuidas on kõige mõistlikum jätkata.

Ühe akna kontseptsioon teenindussaalides

Kui oleme otsustanud, et kolime ühishooneisse, siis tuleb meil senisest märksa enam mõelda, milleks on või-malik kasutada meie teenindussaale. Kodakondsus- ja migratsioonivald-konna teenused on teenindussaali hästi kokku koondatud, aga miks me ei mõtle neile saalidele näiteks pre-ventsioonivõtmes. Kui umbes pool miljonit inimest igal aastal veerand tunniks meie juurde tuleb, siis saame seda kindlasti senisest palju paremini ära kasutada, et saavutada kõik oma valdkonna eesmärgid.

Kaamerapiltide võimalik kokkuviimine

Meil on palju üksusi, kes jälgivad kaa-merapilti, Narvas näiteks mõne kilo-meetri sees kolm eraldi üksust. Kaa-merapilti jälgivad meil eriteenistujad,

peame sama tarkust hoidma mitmes kohas. Igal pool muidugi toitlusta-me, hoiame relvi, majutame, kütame jne. Kaamerapiltide kokkuviimine on rahaliselt kallis projekt, aga hinda-me võimaliku maksumuse ära ning analüüsime plusse ja miinuseid. Väga võimalik, et jätkame samamoodi nagu praegu, kuid käime selle teema läbi.

Olgem muutusi ellu viies ausad!

Kahepäevasel arutelul Rakveres rääki-sime juhtkonnaga väga palju aususest ja usaldusest. Kõigile meile meeldib

uhke olla selle üle, et PPA usalduse määr ühiskonnas nii kõrge on. Sellest, kui palju selle usalduse välja teeninud töötegijad PPA juhtkonda usaldavad, me seni väga rääkida ei ole tahtnud. Teame siserahulolu uuringutest hästi, et see pole mitte 83%, vaid mitu kor-da madalam. Siin on juhtkonnal tõsine põhjus peeglisse vaadata ning mul on hea meel, et Rakveres seda ka tegime. Usaldus ei eelda mitte populistlikke otsuseid, vaid ausust – seda, et kõigi meie sõnad ja teod läheksid kokku. Ausus tähendab seda, et me ei peida muutusi tehes inimesi teistesse üksus-tesse; et me ei mõtle kellelegi juurde rolle, mida tal tegelikult pole; et me ei loo struktuuri selle järgi, et igale juhile kuskil ametikoht leiduks.

Samuti ootan ma, et me ei taker-duks muutusi ellu viies liigsesse ana-lüüsimisse. Soov lõputult analüüsida näitab vahel meie argust otsustada. Usun, et kuskil on vaja kasutada ka talupojatarkust ning mitmed praktili-sed muudatused kiirelt ära teha. Kogu vajalik teadmine selleks on meil ju ole-mas.

Elmar Vaherpeadirektor

Artikkel ilmus 16. septembril PPA siseveebis.

TEGEVUSSUUNAD

Korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbürood ja Põhja prefektuuri liiklusüksust ootab ees ühinemine.

Ausus tähendab seda, et me ei peida

muutusi tehes inimesi teistesse üksustesse; et me ei mõtle kellelegi juurde rolle, mida tal te-gelikult pole; et me ei loo struktuuri selle järgi, et igale juhile kuskil ametikoht leiduks.

38

ÕPPUS

28. ja 29. augustil kor-raldas Politsei- ja Piiri-valveamet Kuressaares ning Kuivastus rahvus-vahelise merepääste-õppuse „Airlift 2013“, kus harjutati Eesti, Soome ja Läti pääste-kopterite koostööd.

FOT

OD

: PE

ET

ER

SIR

GE

Õppuse peamine eesmärk oli harjutada eri riikide kopteri-meeskondade koostööd. Olu-

line oli ka Saaremaa laevakompanii ning Lääne prefektuuri koostöö treeni-mine võimalike mereõnnetuste puhul. Õppuse esimesel päeval keskenduti teooriale. Politsei- ja Piirivalveameti eksperdid Danel Tüür, Jürgen Saar-niit ning Janek Laaneväli tutvustasid merepääste üldist korraldust Eestis, õhusõidukite kaasamist ja korrakait-sepolitsei tegevust merepääste sünd-muse korral. Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas kõneles kiirabi tegevusest ning andis ülevaate õppuse „Big Boat 2012“ järeldustest.

Teisel päeval toimus praktiline õppus. Legendi järgi oli parvlaev Saa-remaa kokku põrganud tuvastamata objektiga ning triivinud kaldast kolme meremiili kaugusel madalikule. Par-dal oli 65 inimest, kellest osa oli asunud iseseisvalt otsi-ma pääseteed ja hüpanud kas üle parda või kasutanud

Õhusild

Eesti lennusalga kopter pääste-missioonil

päästeparve. Algas päästeoperatsioon ning kannatanuid asuti päästma nii veesõidukite kui ka kopte-ritega.

Õppuse mängujuhi, PPA piirivalveosakonna mere-turvalisuse büroo mere- ja lennupääste teenistuse vanema Kristo Kotkase sõnul andis õppus li-saks meie asutusele ning koostööpart-neritele naaberriikidest ka Saare-maa ametkondadele,

Oranž suitsusignaal

ÕPPUS

39

Kuivastu sadam linnulennult

Ülal paremal: Vabatahtlike kan-natanute oskuslik rollimäng andis õppusele realistliku fooni.

teenistustele ja vabatahtlikele mere-päästjatele võimaluse proovida oma valmisolekut lahendada merepääste-sündmust. Hoolimata sellest, et pääs-tetakse inimesi merelt, on äärmiselt tähtis, kuidas koordineeritakse tege-vusi ning milline on erinevate osaliste koostöös niinimetatud kaldatoetuse ülesehitus.

Õppus kinnitas, et reageerijate oskused on heal tasemel. Paraku oli ka mõni kitsaskoht. Tõsisem puudus hõlmas laevalt evakueerimist õhusilla kaudu.

Õppuses osalesid PPA lennusalga, Läti õhujõudude ja Soome piirivalve päästekopterid, Kuressaare mereval-vekeskus, Lääne prefektuuri juhtimis-keskus, Kuressaare politseijaoskond, Muhu Merepääste Selts, parvlaeva Saaremaa meeskond, Kaitseliidu Saa-remaa Malev, Päästeameti Orissaare komando, Saaremaa haigla ja Oris-saare kiirabibrigaadid ning Tallinna kiirabi.

Kaja Kukkkommunikatsioonibüroo

Maa peal tõttasid kan-natanuile appi kiirabi

ja kaitseliitlased.

Läti kopteri - meeskond tööhoos

Soome kopterimees-kond hättasattunuid päästmas

40

ÜHENDUS

Rahvusvaheline politseiühendus IPA on andnud paljudele meie kollee-gidele häid sõpru ja tuttavaid terves maailma, avardanud silmaringi, õpeta-nud keelt ning jaganud teadmisi teiste riikide politsei tegemiste kohta.

Sel aastal tähistab IPA Eesti osa-kond 20. aastapäeva. Selle aja jooksul on rahvusvahelisest

politseiühendusest läbi käinud sadu inimesi, kellest on tänapäeval aktiiv-seid järel paarsada. IPA Eesti president Ain Lepikult ei salga, et Eesti politsei töötajate huvi ühenduse vastu on mõ-nevõrra leigem kui teiste naaberriiki-de politseinike oma, ent usub, et rolli mängib ennekõike inimeste teadmatus ühenduse võimalustest.

„IPA on kahtlemata üks hea ja kasulik organisatsioon aktiivsetele inimestele, kellele meeldib saada ja ja-gada kogemusi, osaleda ühistel välja-sõitudel, luua kontakte ja leida sõpru, reisida ning näha maailma. Kindlasti annab see hea ülevaate sellest, kuidas teistes riikides politseinikud tegutse-vad, mida on meil õppida ning jagada

viib maailmaoma igapäevatöö tarkusi teistele maa-ilmariikide õigusorganite esindajate-le,“ võtab Ain Lepikult lühidalt kokku selle suure ühenduse mõtte. Üks IPA Eesti osakonna loojaid ja viimased kolm aastat selle esiotsas olnud mees on nende aastatega väga palju õppi-nud ning saanud palju tutvusi: „Tänu IPA-le on mul praegu palju hõlpsam ja soodsam näiteks kuskile reisida, sest mind ootavad ees vanad tuttavad, kelle kaudu olen saanud öömaja ning näha linna mitte ainult turisti pilgu läbi. Oma tööski olen saanud neid tut-vusi hästi ära kasutada.“

Inglise keel selgeks paari aastaga

Siiski on IPA palju enamat kui lihtsalt reisimine ning ühistel suve- ja perepäe-

vadel osalemine, see on rohkem enese-harimine ning koolitamine. Nii kirjel-dab oma kogemusi ja IPAga liitumise tagamaid Põhja prefektuuri Kesklinna jaoskonna piirkonnakonstaabel Mailis Palm.

„Viis aastat tagasi, kui alustasin tööd politseis, ei läinud kaua mööda, kui mind heas mõttes IPAsse meelitati. Olen selle üle väga õnnelik, sest ühen-dus on muu hulgas võimaldanud mul keelt õppida ja praktiseerida, osaleda erinevatel seminaridel ning täienda-da ja harida end igas mõttes,“ räägib Mailis. Noor ja aktiivne konstaabel on üks vähestest eestlastest, kes võitis mullu maineka Arthur Troopi nime-lise stipendiumi, mis viis noore polit-seiniku Saksamaale koolitusreisile. 39 riigi kandidaatide seast välja valitud eestlannal tuli stipendiumi saamiseks

IPA

IPA sõbrad kohtumi-sel Austraalias.

Pildil Janek Pedask Norra ja Sri Lanka

kolleegiga

41

ÜHENDUS

esimesel rahvusvahelisel IPA noorte politseinike seminaril Hollandis.

Mailise ja IPA Eesti presidendi Ain Lepikulti meelest ei tasuks ka tulevas-tel IPA liikmetel arvata, et liikmeks olemine kõik hea ja parema kandikul kätte toob. Kuigi liikmeks olemine ühtki kohustust peale iga-aastase liik-memaksu tasumise ette ei näe, on kõi-ge aluseks enda aktiivsus ja initsiatiiv.

Põhja prefektuuris leidub säära-seid aktiviste nagu Mailis veelgi. Üks paljudest on Janek Pedask narkokuri-tegude talitusest. Temal on IPA-staaži kuus aastat. Sarnaselt Mailisega peab Janek organisatsiooni kuulumise suu-rimateks plussideks tutvusringkonna laienemist ning võimalust arutada väliskolleegidega operatiivselt töökü-simusi. Tööst vabal ajal on suur boo-nus IPA liikmena erinevad IPA majad, mis pakuvad reisides soodsat majutust ning alati väga külalislahket vastu-võttu, olenemata riigist ja kultuurist. Peamisena näeb ta IPAs siiski enese täiendamise võimalust ning uute prob-leemidega toimetulekut. Kõike seda pakkus Janekile kevadine seminarireis maailma teise otsa Austraaliasse.

„Reis teisele poole maakera oli

esitada seminariettekanne teemal, mis teda ennast kui politseinikku rohkem huvitas. Mailis valis selleks narkokuri-tegudevastase võitluse.

„Olin väga üllatunud, kui sain teada, et just mina valituks osutusin. Konkurents oli väga tugev ning esinda-da meie väikest riiki oli auasi,“ arvab Mailis. Ise peab ta kogu IPAga seon-duvat väga kasulikuks ettevõtmiseks, sest on tänu organisatsioonile ja välis-reisidele õppinud selgeks inglise keele, mida ta varem õppinud ei olnud, ning saanud kogu maailmas palju uusi sõp-ru, kellega suhtleb aktiivselt iga nädal vähemalt korra. Oma seltskondliku ja aktiivse elustiili tõttu on Mailis saanud üheks Kesklinna jaoskonna väliskol-leegide kontaktisikuks, kes võtab hea meelega vastu üksuse külalisi ning kor-raldab neile kas või linnatuure. „Mul endalgi on viimastel aastatel olnud palju lihtsam reisimise sihtpunkte vali-da, sest tean, et siin-seal ootavad mind IPA-sõbrad, kes pakuvad öömaja ning teevad reisimise palju huvitavamaks. Mul on palju kirjasõpru ja kontakte, mis annab igapäevaelule palju värvi juurde ning aitab ka politseitöös kaa-sa, sest kokkupuutekohti meie ja teiste riikide korrakaitsetöös on palju. Nii saame omavahel asju võrrelda, koge-musi ja teadmisi jagada ning vajaduse korral nõu küsida,“ selgitab Mailis.

Preemiareis viis Austraaliasse

Korduvate Saksa reiside kõrval on Mailis IPAga seonduvalt käinud teis-teski Euroopa riikides. Näiteks esin-das ta 2011. aastal IPA Eesti osakonda

suurepärane kogemus ning vahepala argirutiinile, mis aga ei tähenda, et meil seal väga kerge olnuks. Kaugel sellest. Programm oli tihe ja päevad pikad, lühikese aja jooksul läbisime võimalikult palju politseivaldkondi ja parendasime töömeetodeid. Päevad hakkasid juba varastel hommikutun-didel loengutega ning kestsid vahel-dumisi erinevate presentatsioonidega kohati hilisõhtuni. Seega jäid Austraa-lia ja selle olemus sellel reisil suuresti avastamata, sest vaatamisväärsustega aega tutvuda ei olnud. Hoolimata päe-va pikkusest leidsime siiski alati jõu-du, energiat ja aega, et hiljem jätkata tööd sektsioonides ning tegelda IPA põhiolemusega – suhtlemise ja sõpruse loomisega,“ ütleb Janek.

Helen Uldrichkommunikatsioonibüroo

Janek osales Austraalias „ANZAC day“ paraadil, millega mälestatakse kodumaa vabaduse eest võidelnud sõdureid.

„Hei, kust sa pärit oled? – Eestist. – Tule siia!“ Sellise rõõmuga võetakse külalisi vastu teisel pool maakera.

Mailis Palm sõprusnädalal Saksamaal külas politseikoerte treeningkeskusel

400 000 liiget 64 riigist• Rahvusvaheline Politseiassotsiatsioon

(IPA) on ülemaailmne teenistuses ja pensionil olevaid politseinikke koondav organisatsioon, mille lõi 1950. aastal Arthur Troop.

• IPAsse kuulub 400 000 liiget 64 riigist. Organisatsiooni eesmärk on võimal-dada ja toetada terves maailmas po-litseinike kontakte, sõprust, koostööd ja kogemuste vahetamist, sõltumata auastmest või ametikohast.

• IPA Eesti osakond loodi politsei taasloomise järel 1993. aastal.

• Eesti politseist kuulub ühendusse üle 200 aktiivse inimese.

• IPA liikmeks oodatakse kõiki PPA liikmeid.

Lähemalt loe http://ipa-estonia.eu/et/.

FOT

OD

: ER

AK

OG

U

42

VÕÕRSILT

Suurem osa Suurbritannia politseinikest relva ei kanna, kuid nad oskavad oma suhtlemisosku-sega teha relvituks nii mõnegi raskema olukorra, koges Lääne prefektuuri kriminaalbüroo krimi-naalteabetalituse juht Kätlin Alvela.

Kätlin ei käinud kuningriigis turistina, vaid teda läkitas po-litseisaadikuks Scotland Yardi

Euroopa politseikolledži (CEPOL) vahetusprogramm. Koolitusprogram-mis väljapakutud 28 riiki Kätlini pead segi ei ajanud ning soov Britanniasse

Relvata Scotland Yardis

Lääne prefek-tuuri kriminaal-büroo kriminaal-teabetalituse juht Kätlin Alvela koos Briti patrullpolitsei-nikega Ealing Borough’s

pääseda sai igast bürokraatiamasinast võitu. Kätlin tänab Politsei- ja Piiri-valveameti sideohvitseri Europolis, keskkriminaalpolitsei kriminaalteabe-büroo vanemkomissari Olavi Kaval-dit, kes aitas hädavajalikke esmaseid kontakte leida.

Põhjusi, miks krapsakas naine mere taha tikkus, on mitu. Esiteks muidu-gi tahe oma keeleoskust parandada, sest kas saab ette kujutada paremat praktikat kui kahenädalane intensiiv-ne eluperiood Londonis. Teiselt poolt muidugi lootus sõlmida uusi kontakte, tutvuda uute inimeste ja politseitööga Inglismaal. Suur motivaator oli ka või-malus välja rebida igapäevarutiinist.

Etteruttavalt võib öelda, et loo-detud keelepraktika õnnestus enam kui küll. „Jaa, iga algus on raske ja väsitav, kuid juba teisel sealviibimise nädalal tabasin end korduvalt inglise keeles mõtlemas. Välja lülitada polnud end lihtsalt võimalik ja kõik see tuli loomulikult,“ räägib Kätlin.

Esimesel nädalal oli Kätlini võõ-rustaja Romana Richards, kes töötab Londoni Metropolitan Police´i New Scotland Yardi Confidential Unitis. Tema töö on iga päev vahendada infot Europoliga, samuti üksustega Madri-dis, Jamaical ja Ghanas.

Teisel nädalal võõrustas Kätlinit Jamie Holberton Scotland Yardi Or-ganised and Economics Crime Com-mandis loodud üksusest Operation NEXUS. Tegemist on alles aastavanu-se üksusega, mille ülesanne on ette val-

43

koostama esitlusi ning aruandeid. Seal on igal politseinikul väga konkreetne ja kitsas oma rida ajada, ei ole sellist multifunktsionaalsust ega mitme asja korraga tegemise oskust või vajadust nagu meil,“ sõnab Kätlin.

Milleks teile relvad?

Kuid e-ühiskonna lipulaeval, nagu me endast hellitavalt mõtleme, on õppi-da ka saareriigi kuninga alamatelt – nimelt inimlikku suhtlust. „Inglaste sõbralikkust ja vastutulelikkust olin kogenud korduvalt oma varasematelt Inglismaa reisidelt, nüüd aga nägin, kuidas see politseitöös toimib. Ühel päeval olin patrullis Ealing Borough’s. Patrull koosnes kahest natuke alla 30aastasest naisterahvast ja tavalisest patrullautost – nii nagu meilgi. Algu-ses isegi arvasin, et selles päevas pole midagi erilist, sest eks olen isegi pat-rullis käinud ja väljakutseid teenin-danud. Teadupärast ei kanna sealsed tavapolitseinikud relva, need on ainult eriüksustel. Igas vahetuses on aga üks patrull, mille ametnikel on elektrišoki-relv taser. Seega on sealse politseiniku

relvaks tema suhtlemisoskus, mida oleks meil neilt väga-väga palju õppi-da. Seda on raske kirjeldada, kuid see oli imeline, mismoodi nad inimestega suhtlevad, kuidas murtakse sõnadega perevägivallatsejaid, suheldakse või-maliku poevargaga ning käitutakse tavakodanikega. Mind saatnud po-litseinikud ei mõistnud, miks on meil kõigil relvad. Tagasi Eestisse ja tööle tulles levis info, et meile soetatak-se uued relvad. Minul kui väga hea meelega lasketiirus käijal on muidugi

mistada rahvusvaheliste kurjategijate Suurbritanniast väljasaatmist.

Kahe nädala jooksul oli Kätlinil palju kohtumisi erinevates Metropoli-tan Police´i üksustes. Ta puutus kokku nii patrullpolitseinike kui ka rahvus-vahelise kuritegevuse ja kriminaaltea-bega tegelevate politseiametnikega. „Sain kontakte ja infot nii palju, et õhtuks käis pea ringi! Nimetan ainult mõne: Metropolitan Police Service Intelligence Bureau, The Kidnap & Specialist Investigations Unit, Human Trafficking and Prostitution Unit, In-ternational Assistance Unit, Counter Terrorism Command, The Homicide and Serious Crime Command,“ kirjel-dab Kätlin.

Igapäevane kabinetitöö üllatas

Kätlinit üllatas enim see, kuivõrd in-fotehnoloogiliselt arenenum on Eesti politsei: „Näha seda, mismoodi tehak-se iga päev kabinetitööd Metropolitan Police´is, oli üllatus. Oli uskumatu näha 40 inimesest koosnevat üksust, kus ametnike ülesanne on koguda menetleja saadetud kurjategija taus-taandmeid (passiandmed, juhiload, relvaload, eelnevad karistused jne). Neil ametnikel on ligipääs mitmesse eraldiseisvasse andmebaasi, nad otsi-vad sealt info välja, täidavad plangi ja saadavad siis selle menetlejale tagasi. Uurijail ei ole ligipääsu põhimõtteliselt mitte kuskile ning nad peavadki vajali-ku info saamiseks pöörduma spetsiaal-sete üksuste poole. Samuti puudub neil otseside teiste Suurbritannia po-litseiüksustega, st andmebaasid, mida Metropolitan Police´is kasutatakse, piirduvad üksnes suure Londoniga. Et saada kurjategija kohta infot näiteks Liverpoolist või Manchesterist, tuleb eraldi pöördumine teha. Nii et meie nurinad MISi või KAIRI liiga aeglase töö üle on tegelikult tühiasi – meil on need olemas ning igal menetlejal on võimalus vajalik info kiirelt ja iseseis-valt kätte saada, mitte aga oodata, et menetlusaluse inimese kohta saade-takse info teisest üksusest alles siis, kui ükskord järg on päringuni jõudnud.“

„Erinev oli ka see, et meil on po-litseinik multifunktsionaalne. Ta peab oskama kõikvõimalikke menetlusi läbi viia, tulema toime välitööl ja samas

hea meel, et varsti saan veel paremast relvast laskmist harjutada, kuid tegeli-kult teeb kurvaks, et rahvas võib rahul olla politseinike välise korrektsusega – meil on ilusad uued vormiriided, uued autod, parimad relvad –, aga kas meie politseinikud ka suhelda oskavad. Võrreldes Briti kolleegidega on aren-guruum meil ikka üsna üüratu …,“ ütleb Kätlin.

Politseinikud on igal pool ühesugused

Londoni reis ei möödunud loomuli-kult turismielamuseta, seda enam, kui pakutakse võimalust elada otse linna südames Waterloos, sõja väe-, politsei- ja päästetöötajaile ning -veteranidele mõeldud hotellis Union Jack Club. „Jalutada igal hommikul Thamesi kal-last pidi London Eyest, Big Benist ja Westminster Abbeyst mööda Scotland Yardi poole oli ikka eriline küll!,“ üt-leb Kätlin, kel on juba inglastega vas-tukülaskäik Eestisse kokku lepitud. Kokkuvõtteks laenab Kätlin sõnad oma võõrustajalt Jamie Holbertonilt: politseinikud on ühesugused igal pool maailmas – nad hoiavad kokku, aita-vad kõiges ja teevad kõik selleks, et ükskõik mis riigist kolleeg tunneks end võõral maal hästi koduselt!

Hedy Tammelehtkommunikatsioonibüroo

Kätlin koos oma võõrustaja Jamie Holbertoniga

FOT

OD

: ER

AK

OG

U

VÕÕRSILT

Seda on raske kir-jeldada, kuid see oli

imeline, mismoodi nad inimestega suhtlevad, kuidas murtakse sõna-dega perevägivallatse-jaid, suheldakse võima-liku poevargaga ning käitutakse tava- kodanikega.

44

SPORT

Naised kuni 29; 100 m1. Kelly Nevolihhin SKA PPK 13,562. Svea Pohla SKA PPK 13,913. Tuuli Jentson Lääne 14,35Naised 30–39; 100 m1. Annika Tikk Põhja 14,802. Kirsti Tertõtsnaja Lõuna 14,943. Liina Sarapuu Põhja 15,22Naised 40–49; 100 m1. Velve Põldoja PPA 16,022. Tiiu Kannes Lõuna 16,293. Kaja Muuli Põhja 18,11Naised 50+; 100 m1. Helgi Sagor Põhja 18,662. Rita Liiva Põhja 19,653. Aino Koser Lõuna 25,54Mehed kuni 29; 100 m1. Andrei Pedov PPA 11,802. Kaspar Reinmaa PPA 12,033. Raino Rõõm SKA PPK 12,17Mehed 30–39; 100 m1. Raiko Elming Lääne 11,902. Margo Kivila Põhja 12,193. Aigar Kesas Lõuna 12,32Mehed 40–49; 100 m1. Janek Ardon Põhja 12,932. Dmitri Smirnov Ida 13,223. Tõnu Ainsoo Lõuna 13,39Mehed 50+; 100 m1. Rein Künnap Lääne 14,012. Olev Laak Lääne 14,213. Heino Mumm Lõuna 14,46Naised kuni 29; 800 m1. Kelly Nevolihhin SKA PPK 2.22,662. Kaisa Kukk Põhja 2.24,213. Killu Kaasik SKA PPK 2.45,84Naised 30–39; 800 m1. Erika Juksar Lääne 2.54,372. Riina Rinne Lõuna 3.06,103. Triin Tähtla Lääne 3.26,99Naised 40–49; 800 m1. Tiiu Kannes Lõuna 2.53,072. Kaja Muuli Põhja 3.18,113. Irina Mihhailova Ida 3.20,91

Naised 50+; 800 m1. Helgi Sagor Põhja 3.20,992. Aino Koser Lõuna 4.28,95Mehed kuni 29; 1500 m1. Jakob Tarkpea Lääne 4.35,042. Martin Meeksa SKA PPK 4.43,273. Andrei Skubel Ida 4.48,30Mehed 30–39; 1500 m1. Martin Tarkpea Lääne 4.41,712. Richard P. KAPO 4.44,483. Aare Kutsar PPA 4.53,39Mehed 40–49; 1500 m1. Marek Luts Põhja 5.05,682. Jevgeni Bõstrov Põhja 5.06,863. Raivo Võip Ida 5.29,14Mehed 50+; 1500 m1. Mart Linnus Lõuna 6.12,302. Heino Tanijärv Ida 7.15,84Naised kuni 29; kõrgushüpe1. Mari Kaljuste Põhja 1.352. Sirly Näkk Lõuna 1.353. Kristel Teets Lääne 1.30Naised 30–39; kõrgushüpe1. Liina Sarapuu Põhja 1.402. Gerly Vompa Põhja 1.353. Kirsti Tertõtsnaja Lõuna 1.30Naised 40–49; kõrgushüpe1. Epp Jalakas SKA PPK 1.302. Velve Põldoja PPA 1.153. Siiri Ruuto Lääne 1.05Naised 50+; kõrgushüpe1. Aino Koser Lõuna 0.80Mehed kuni 29; kõrgushüpe1. Herkki Leemet PPA 1.902. Aleksandr Listov SKA PPK 1.853. Veiko Vespere Lääne 1.60Mehed 30–39; kõrgushüpe1. Timo N. KAPO 1.652. Margo Kivila Põhja 1.603. Andres Vesselov Lõuna 1.55Mehed 40–49; kõrgushüpe1. Janek Ardon Põhja 1.652. Olav Ojasaar Lõuna 1.653. Andres Kutser SKA 1.55

Tulemused

Mehed 50+; kõrgushüpe1. Harry Vesi Lõuna 1.502. Olev Laak Lääne 1.453. Valdur Vill Lõuna 1.30Naised kuni 29; kaugushüpe1. Kelly Nevolihhin SKA PPK 4.852. Svea Pohla SKA PPK 4.753. Mari Kaljuste Põhja 4.67Naised 30–39; kaugushüpe1. Liina Sarapuu Põhja 4.512. Kirsti Tertõtsnaja Lõuna 4.283. Maarja Ilves Lõuna 4.24Naised 40–49; kaugushüpe1. Tiiu Kannes Lõuna 3.912. Velve Põldoja PPA 3.483. Irina Mihhailova Ida 3,29Naised 50+; kaugushüpe1. Rita Liiva Põhja 2.592. Aino Koser Lõuna 1.83Mehed kuni 29; kaugushüpe1. Herkki Leemet PPA 5.922. Andres Tamm SKA PPK 5.673. Veiko Vespere Lääne 5.59Mehed 30–39; kaugushüpe1. Raiko Elming Lääne 6.472. Aigar Kesas Lõuna 5.953. Margo Kivila Põhja 5.68Mehed 40–49; kaugushüpe1. Janek Ardon Põhja 5.472. Tõnu Ainsoo Lõuna 5.103. Dmitri Smirnov Ida 4.98Mehed 50+; kaugushüpe1. Olev Laak Lääne 4.372. Heino Mumm Lõuna 4.253. Rein Künnap Lääne 4.13Naised kuni 29; odavise1. Keity Liivakivi Lääne 28.572. Maire Kiis Lõuna 27.403. Maria Bulak Põhja 26.59Naised 30–39; odavise1. Annika Tikk Põhja 30.112. Gerly Vompa Põhja 29.723. Karin Mikk Põhja 28.03Naised 40–49; odavise1. Merike Liiva Ida 25.582. Epp Jalakas SKA PPK 23.753. Velve Põldoja PPA 22.03Naised 50+; odavise1. Helgi Sagor Põhja 12.172. Rita Liiva Põhja 12.083. Aino Koser Lõuna 10.77Mehed kuni 29; odavise1. Viljar Vakk PPA 50.932. Alvar Langemets PPA 49.913. Raido Aamer PPA 46.64Mehed 30–39; odavise1. Kaidur Kaart Põhja 58.312. Taimo Tugi Lõuna 55.803. Margo Kivila Põhja 45.95Mehed 40–49; odavise1. Andris Viltsin PPA 51.042. Arvi Lepp PPA 48.373. Jaanus Mätas Ida 36.83Mehed 50+; odavise1. Heino Mumm Lõuna 42.522. Harry Vesi Lõuna 41.74

Tamme staadionil välkusid naelikud

29. augustil peeti Tartus Tamme staadionil politsei kergejõustiku meistrivõistlused. Võist-lustele oli kogunenud enam kui sada Politsei- ja Piirivalveameti töötajat ning omavahel võeti mõõtu kaheksal alal.

AU

TOR

TO

IVO

VIN

OG

RA

DO

V

45

RUBRIIK

Medalid jalgrattureile Politsei jalgrattakrossi meist-rid selgitati tänavu juunikuu keskel Kõrvemaal.

Stardijoonele oli tulnud 53 jalgratturit, kes panid oma oskused proovile 15, 20 ja 30 km rajal. Rada kulges nii kruu-sa- kui ka metsateedel, oli raskemaid ja liivasemaid lõike. Tänavused jalg-rattakrossi meistrid olid Reelika Pao-mees, Mari Jääger, Jelena Všivtseva, Aino Koser, Vladimir Latin, Ilmar Vähi, Aivar Ridamäe ning Mart Linnus.

Politsei laskurklubi saavutas esikohaPolitsei laskurklubi POLK saa-vutas meeskondliku esikoha 14. Eesti Reservohvitseride Kogu rah-vusvahelisel laskevõistlusel, mis peeti 6.–8. septembril Võrumaal Tsiasungõlmaa ja Nursi tiirus.

Võistlustel osales kuue riigi ohvitserkond, kokku üle saja võistleja. Eestlaste kõrval olid arvukamalt esindatud meie põhja-naabrid soomlased ja sakslased, oma võistkondadega olid kohal lätlased, taan-lased ning norralased. Võistlusalad olid eripalgelised ja võiduvõimalus oli nn uni-versaalsel sõduril, kes tunneb erinevaid relvaliike ning suudab säilitada täpset kätt

ja selget meelt nii taktikalisel rajal kui ka tavatiirus. Võistlusalad olid 100 m 3 x 10 lasku ründevintpüssist Galil AR, 300 m 10 lasku ründevintpüssist M-14, 25 m 10 lasku H&K USPst, meeskondlik taktikaline rada H&K MP5st ning meeskondlik takti-kaline rada Colt 1911. Politsei laskurklu-bi võistkonna (Kalvi Abel, Steve Kümnik, Toomas Kuuse, Oliver Purik) ülekaaluka võidu tagasid stabiilselt head tulemused individuaalaladel ja ülekaalukas esinemi-ne meeskondlikel taktikalise laskmise ra-dadel maailma jõustruktuurides hinnatui-mast püstolkuulipildujast H&K MP5 ning legendaarsest 45-kaliibrisest püstolist Colt 1911. EE

STI R

ESER

VO

HV

ITSE

RID

E KO

GU

Kõik tänavusel jalgrattakrossivõistlusel

medali kaela saanud sportlased

FOTO

: MA

ILI A

RR

O

Politsei laskurklubi võistkond vasakult: Toomas Kuuse, Kalvi Abel, keskel Alo Tamm Eesti Reservohvitseride Kogust, Oliver Purik ja Steve Kümnik

SPORT

3. Valdur Vill Lõuna 34.39Naised kuni 29; kuulitõuge1. Svea Pohla SKA PPK 9.672. Maire Kiis Lõuna 9.573. Maria Bulak Põhja 9.48Naised 30–39; kuulitõuge1. Annika Tikk Põhja 9.512. Merike Soomaa Lõuna 9.243. Riina Rinne Lõuna 9.12Naised 40–49; kuulitõuge1. Merike Liiva Ida 9.262. Siiri Ruuto Lääne 9.203. Velve Põldoja PPA 8.63Naised 50+; kuulitõuge1. Helgi Sagor Põhja 6.972. Aino Koser Lõuna 6.193. Rita Liiva Põhja 5.53Mehed kuni 29; kuulitõuge1. Raido Aamer PPA 12.602. Viljar Vakk PPA 12.343. Alvar Langemets PPA 11.69Mehed 30–39; kuulitõuge1. Asner Kolla PPA 13.462. Marion K. KAPO 12.053. Ergo Pihlak Lääne 11.60Mehed 40–49; kuulitõuge1. Arvi Lepp PPA 13.892. Kalle J. KAPO 10.513. Avo Karm Ida 10.47Mehed 50+; kuulitõuge1. Harry Vesi Lõuna 10.802. Valdur Vill Lõuna 10.633. Olev Laak Lääne 10.50Naised kuni 29; kettaheide1. Maria Bulak Põhja 28.152. Triin Sarapuu Põhja 24.453. Anna Tihhomirova Ida 23.61Naised 30–39; kettaheide1. Merike Soomaa Lõuna 28.872. Annika Tikk Põhja 28.533. Karin Mikk Põhja 26.43

Naised 40–49; kettaheide1. Epp Jalakas SKA PPK 27.802. Merike Liiva Ida 25.673. Siiri Ruuto Lääne 24.02Naised 50+; kettaheide1. Helgi Sagor Põhja 15.632. Aino Koser Lõuna 14.203. Rita Liiva Põhja 12.01Mehed kuni 29; kettaheide1. Eiko Rappur PPA 35.592. Herkki Leemet PPA 34.103. Alvar Langemets PPA 33.98Mehed 30–39; kettaheide1. Indrek Oinus Lõuna 34.392. Asner Kolla PPA 34.273. Viktor Variksoo Lõuna 31.90Mehed 40–49; kettaheide1. Arvi Lepp PPA 40.172. Kalle J. KAPO 30.163. Jaanus Mätas Ida 29.27Mehed 50+; kettaheide1. Mart Linnus Lõuna 32.442. Heino Mumm Lõuna 31.643. Valdur Vill Lõuna 29.03Naiste 4 x 100 m1. SKA: Epp Jalakas, Kelly Nevolihhin, Svea Pohla, Killu Kaasik 56.552. Põhja: Annika Tikk, Kaisa Kukk, Liina Sarapuu, Mari Kaljuste 57.973. Lääne: Meili Kapp, Triin Tähtla, Raili Tomson, Tuuli Jentson 58.48Meeste 4 x 100 m1. Lääne: Vardo Schneider, Jakob Tarkpea, Veiko Vespere, Raiko Elming 48.192. PPA: Kaspar Reiman, Alar Langemets, Ainar Männik, Andrei Pedov 50.103. Lõuna: Sander Karu, Enri Mets, Kaspar Lehesmets, Kaupo Sirel 51.73

RAAMATUD

Uudiskirjandusraamatukogudes3D Biometrics: systems and applications David Zhang. New York: Springer, 2013Asukoht: SKA PPK raamatukogu

Biomeetriliste andmete kasutamine inimeste tuvastamisel on üha enam muutumas oluliseks osaks julge-oleku, kohtuekspertiisi, panganduse jpt valdkondades. Raamatus on tutvustatud 3D biomeetria tehnoloogiat ja põhilisi süsteeme ning antud ülevaade 3D näo, 3D peopesa, 3D sõrmejälje ja 3D kõrva piirjoonte identimisest, rekonstrueerimi-sest ning pildistamisest.

Police Organization and Training: innovations in research and practiceToimetajad M. R. Haberfeld, Curtis A. Clarke, Dale L. Sheehan. New York, London: Springer, 2012Asukoht: SKA raamatukoguKuritegevus on üha rafineeritum, terro-rism on pidev julgeolekuoht, üldsus on aina teadlikum õigusküsimustes – need arengusuunad eeldavad uusi arengu-suundi ka politseitöös ja ametnike koolita-mises. Globaalseid muutusi arvestades on vaja parendada koolitusmeetodeid nii hariduses kui ka õiguskaitses. Raamatus kirjeldatud koolitussoovitusi saab kohan-dada erinevates riikides.

Responding to Domestic Violence: the integration of criminal justice and human servicesEva S. Buzawa, Carl G. Buzawa, Evan Stark. London: SAGE, 2012Asukoht: SKA raamatukogu

Raamatus on uuritud koduvägivalda Ameerikas, kriminaalõigussüsteemi kõrval

on tähelepanu pööratud sotsiaalteenus-tele ning tervishoiuasutustele. Lisaks lühi-kesele ülevaatele perevägivallast ja selle levikust ühiskonnas on autorid hõlmanud sääraseid tähtsaid küsimusi nagu takistu-sed uurimisel, vahistamised, kuidas riik ja õigusaktid soodustavad/tõkestavad juh-tumite lahendamist. Keskendutud on nii ohvreile kui ka õigusrikkujaile. Käsitletud on ka kohtulikku sekkumist, koduvägival-da, tervishoidu ning vägivalda laste vastu.

Soome kaitsepolitsei ajalugu 1949–2009. Ratakatu 12Matti Simola. Tallinn: Hea Lugu, c2013Asukoht: SKA PPK raamatukogu

Soome kaitsepolitsei alustas tööd keerulistes tingimustes. Oluli-seks peeti, et Soome ei muutuks rahvusvahelise spionaaži tallermaaks, seadmata sealjuures ohtu riigi välissuhteid. Samuti taheti kontrollida ühiskonnakorraldust ohustavat poliitilist tegevust, mis oli ometi seaduslik. Raama-tus on jõutud tänapäevale nii lähedale, kui konfidentsiaalsusnõue vähegi lubab. Puhtajaloolises osas on käsitletud pe-rioodi külma sõja lõpuni, hilisemast ajast on tutvustatud töökorralduse muutumist. Välditud ei ole ka tundlikke teemasid. Raamatus on heidetud ühtlasi pilk kaitse-politsei eelkäijatele, osalt on seda tehtud seni kasutamata materjali põhjal.

Making Migration Work: the future of labour migration in the European UnionToimetajad Jan Willem Holtslag, Monique Kremer, Erik Schrijvers. Amsterdam University Press, 2013Asukoht: SKA raamatukogu

Euroopa Liidus on viimaseil aastail suure-nenud tööjõu liikumine. Muutunud on nii ulatus, suund kui ka rändevood. Sellele on suuresti kaasa aidanud ELi laienemi-ne aastail 2004 ja 2007. Sisepiiri avatus võimaldab tööjõul kergemini töökohta valida. Raamatus on uuritud, kuidas mig-

Vaata uudiskirjandust:

ratsioon toimib, on pööratud tähelepanu maailma ja Euroopa naabruspoliitikale ning keskendutud tööjõu vajadustele vananevas ühiskonnas. Kas võõrtööli-sed on paratamatus või poliitiline valik? Arutletud on tööjõurände üle Kesk- ja Ida-Euroopas ning kõneldud selle mõjust integratsioonipoliitikale.

Citizenship and Migration in the Era of Globalization: the �ow of migrants and the perception of citizenship in Asia and Europe Toimetajad Markus Pohlmann, Jonghoe Yang, Jong-Hee Lee. Berlin, Heidelberg: Springer, c2013Asukoht: SKA raamatukogu

Globaliseerumise ajastul on migratsioon erinevate riikide vahel tihenenud, mis-tõttu on suurenenud ka kodakondsuste vahetamine. Raamatus on käsitletud migratsiooniprobleeme Aasia ja Euroopa vahel, erilist tähelepanu on pööratud Koreale ning Saksamaale. Võrreldud on võõrtööliste ja kodakondsusega isikute staatust, kohalike elanike hoiakuid, sot-siaalseid probleeme ning poliitilisi muutusi nii Koreas kui ka Saksamaal. Raamat aitab mõista migratsiooni voolu Aasia ja Euroopa vahel.

Euroopa Liidus on viimaseil aastail suure

TäpsustusEelmises Radaris avaldasime politsei- ja piirivalvekolledži 2013. aasta lõputöö-de nimekirja. Toona jäi märkimata üks lõputöö: Saare, Rivo. Politsei võimalused lähi-suhtevägivallaga tegelemisel Pärnu linna näitel. Juhendaja Katy Esula, kaasjuhendaja Kalmer Krimses. Asutusesiseseks kasutamiseks

46

Kui tead vastust mälumängu viimasele küsimusele, saada see aadressile radar@politsei.ee märgusõnaga „Mälumäng“ (vastuseid saab saata kuni 2. detsembrini 2013). Õigesti vas-tanute vahel loosime välja kaks Radari logoga saunalina.

Eelmises Radaris küsisime, kelle pliiatsist pärines juuresolev joonis-tus. Õige vastus on Marko Matvere. Õigesti vastanute hulgast võitsid Radari saunalinad Aldo Rauk piirivalveosakonna Euroopa Liidu-ga koostöö talitusest ja Marju Aul Ida majandustalitusest.

Ristsõna vastuseid ootame samuti aadressile radar@politsei.ee mär-gusõnaga „Ristsõna“ (vastuseid saab saata kuni 2. detsembrini 2013). Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks Radari logoga kruusi. Kui soovid saata mälu-mängu ja ristsõna vastused koos, kirjuta märgusõnaks „Vastused“.

Eelmise Radari ristsõna õige vastus on „Aktsioon kõik puhu-vad“. Õigesti vastanute hulgast võitsid Radari logoga kruusid Gea Lepiksoo Narva-Jõesuu kordonist ja Kaido Atspol Põhja prefektuuri kriminaalbüroost.

Radar soovib võit-jatele palju õnne ning võtab nen-dega auhindade kättesaamiseks ühendust!

1.1994. aasta San Marino GP-l hukkus F-1 sõitja Roland Ratzenberger. Siiski ei olnud

see etapi põhisündmus. Mis sündmus oli sel etapil kõige tähtsam?

2.Katkend ühest sel aastal ilmunud teosest: „Negatiiv-ne kurss jätkub. Pidevad

bürokraatlikud ümberkorraldused tähendasid ühtlasi avastamata kuri-tegude pidevalt kasvavat negatiivset statistikat. Tublid politseiüksused pandi kinni või korraldati nende töö ümber nii, et need enam ei toiminud. Statistiliste eesmärkide saavutamine oli tähtsam kuritegude tegelikust uurimisest ja kurjategijate karistami-sest.“ Kelle sõnad need on? Samalt autorilt on varemgi ilmunud politsei juhtimist kritiseerivaid seisukohti.

3.Hiidlastel on ütlemine, et neil on kõik parem kui saarlastel, välja arvatud …. Mille poolest

tasuvat saarlasi kadestada?

4.Mis ühendab neid organisat-sioone: Eesti Invaühingute Liit, Kodanikeühendus Gra-

tia, Revali Karskete Rammumeeste Selts, sõltumatu rühmitus Põlevik, sõltumatu usukogudus Sõprade Kirik, sõltumatu missioonifond Logos, Noa-rootsi Tervisliku Eluviisi Selts?

5.Mis loomi kütiti hooajal 2012/2013 Eestis kõige enam? Paljud, kellele need

loomad sümpaatsed ei ole, kahtlevad väites, et reaalset arvukuse vähene-mist ei ole kunagi tunda.

6.Berliini müür lammutati aas-tail 1989–1990. Mis aastal see aga ehitati?

7.Eesti rekord 4 x 100 meetri teatejooksus (39,69) saavutati 2002. aasta kergejõustiku Eu-

roopa meistrivõistlustel Münchenis. Tulemusega jäi Eesti napilt soomlaste järel üheksandaks. Kolme esimest

vahetust jooksid Argo Goldberg, Maidu Laht ja Martin Vihmann. Kes oli meeskonna ankrumees?

8.Kes on need härrad pildil, kellele kummalegi mõistis kohus tänavu juunikuus

lisaks tohutule rahatrahvile ka aasta ja 8 kuu pikkuse vangistuse? Prot-sess kuuldavasti veel jätkub, sest mehed eitavad miljardi euro ulatuses maksudest kõrvalehoidmise süü-distust. Siiski on nad öelnud, et kui otsus peaks jõusse jääma, tuleb neil oma maailmakuulus äri tõenäoliselt finantsraskuste tõttu kokku pakkida.

9.Ameerika pirnloorber on igihaljas puu, mida kasvatati Rio Grandest kuni Peruuni

juba aastatuhandeid enne eurooplas-te Ameerikasse saabumist. Tänapäe-val on väljaspool Ameerika mand-rit kasvatatav toitev, erinevatest kasulikest ainetest pungil vili oma koha leidnud eestlastegi toidulaual. Kahjuks tuleb meie kliimasse seda importida. Indiaanlased kutsuvad viljalihast valmistatud püreed vaese mehe võiks. Mis nimetuse all pirn-loorberi vilja tunneme?

10. Mais 1833. aastal kandis Aleksei Lvov Keila-Joa mõisa sisse-

õnnistamisel keiser Nikolai I-le ette oma teose, mis keisrile meeldis. Sama aasta lõpus andis ta teose kohta välja ukaasi. Mis selles ukaasis seisis?

Küsimused panid kokku PPA õigusbüroo juristid

Aare Hõbe ja Tiina Vellet

Mälumäng 1. Ayrton Senna hukkumine. 2. Rootsi kirjanik Henning Mankell, katkend on teosest „Murelik mees“. 3. Naabrid. 4. Kõik need ja teisedki osalesid iseseisvuse taastanud Eesti esimestel Riigikogu valimistel 1992. aastal. 5. Metssigu. 6. Stefano Gabbana ja Domenico Dolce. 7. 1961. 8. Erki Nool. 9. Avokaado.

MÄLUMÄNG

Radar soovib võit-jatele palju õnne ning võtab nen-dega auhindade kättesaamiseks

47