Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri

Nr 15 jaanuar-veebruar-märts 2013

Vietnami õppetund

Sisekontroll: mitte alati

salajane

Miljon miili õhus, lennusalk 20

Põhja narkoüksus läheb tänavatele

aaaa PPPPiiiiiiiiririririvavavavaaaaaaaaaaaaaaaaaallllvlvlvlvlllvllllllvvllvvlllvllllllllvllvvllllvvlllvvllvvllllllvlllllvvllllvvvvvllvllllvlvlvvvvveaeaeaeaeaeaeaeaeaeaeaeaeaeaeaeaeaeeaaeeaeaeaeaaeaeaeaeaeaeaaeeaeaeae mmmmemmememmmmmmememememememmmmememememmmmmmmeememmemmememmmeemeeemeemeeeeemmeeeeemeetttttttititititttitttittititti aaaaaaaaaaajajajajaaaaaajaaajaajaajaaaaajakikikikiiikikkikikikikikkikiikkiikiikiikik ririririrriiiiiiiiiirirriirirrirrririii

POLITSEI- JA PIIRIVALVEORKESTRI

BIG BAND & TALLINN SWING DANCE SOCIETY

KUTSUVAD!

LAUPÄEVAL, 27. APRILLIL KELL 21

VON KRAHLIS

LAVALE ASTUVAD G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli ansamblid, politsei- ja piirivalveorkestri BIG BAND & Marilin Kongo,

Kristjan Ilumäe, Siim Aimla juhendamisel, Margus Jürisson & Swing Club Tallinn Swing Dance Society tantsijad

PILET PPA TÖÖTÕENDIGA KOHAPEAL 5 €

TANTSUÕHTULE!

3

Sisukord4 Uudised

6 Fookus Vietnami õppetund

10 Võti Esimene pääsuke

12 Persoon Euroopa piir käib vastu Kreeka müüri

16 Võõrsilt Kuritegevus on kultuuri nägu

18 Meeskond Püramiidi tipus

22 Sisekontroll Sisekontroll: mitte alati salajane

26 Uuring Pilk kõrvalt

29 Elamisload Usalda, aga kontrolli

32 Galerii Trüffel 2012

34 Ajalugu Luksusasjast töövahendiks

39 Taasloomine 23 aastat tagasi

44 Lennusalk Miljon miili õhus

48 Sport

50 Raamatud

51 Mälumäng

on neli korda aastas ilmuv Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri.

ToimetusPeatoimetaja: Nelli Pello Keeletoimetaja: Ene Sepp Küljendus ja makett: Profimeedia Trükk: Kroonpress Tiraaž: 2000Kaanefoto: Narva maanteepiiripunkti dokumendiekspert Arnold Vaino näitab petturi pilti, kes üritas siseneda riiki võltsitud passiga. Foto: Artur Sadovski

KolleegiumTõnu Hunt, Raigo Haabu, Tarmo Miilits, Merike Jürilo, Indrek Tibar, Elmar Vaher, Aimar Köss, Tarmo Kohv, Priit Suve, Harrys Puusepp, Toomas Sildam

KontaktAjakiri Radar | Politsei- ja Piirivalveamet | Pärnu mnt 139, 15060 TallinnTelefon: 612 3055, 5343 9684 | E-post: radar@politsei.eeVeebis: issuu.com/ajakiri_radar

12

29

32

34

32

JUHTKIRI

3

Aja luguIga kord, kui hakkame Radari kolleegiumi ja kaas-

autoritega uut numbrit kokku panema, proovime

välja valida just need kõige paremad teemad, mis

pakuksid meie lugejaile huvi. Ühelt poolt on need

kindlasti päevakajalised lood, mis on iseloomuli-

kud just praegusele ajale. Selles Radari numbris

on näiteks juttu ebaseaduslikust sisserändest ja

vietnamlaste kaasusest, mis on olnud avalikkuse

huviorbiidis veebruari algusest. See on teema,

mis põletab just praegu.

Teisest küljest teeb ajakirja heaks pilk minevikku.

Ajaloohuvilised saavad sellest Radarist lugeda nii

esimestest politseisõidukitest, taasloodud politsei

esimestest aastatest 90ndail kui ka lennusalga

arengust. PPAs töötab palju inimesi, kes on olnud

ise nende lugude sünni juures 20 aastat tagasi

ning mäletavad, kuid asjad siis käisid. Ajaloolised

artiklid muudavad veelgi väärtuslikumaks Eesti

Filmiarhiivi ja meie enda töötajate erakogudest

kogutud fotod, mis on tõelised pärlid.

Ka tänapäeval tehtud fotod politseinike, piirival-

vurite ning kodakondsus- ja migratsiooniametni-

ke tööst muutuvad ühel hetkel ajalooks. Et neid

hetki paremini väärtustada, korraldame tänavu

novembris PPA aastapäeval fotonäituse, kus pa-

neme üles kõige paremad jäädvustused 2013.

aastast. Näituse tarvis pildistame terve aasta

jooksul meie tööliine ning otsime põnevaid motii-

ve. Mine tea, millise pilguga vaatame neid fotosid

20 aasta pärast!

Nelli PelloRadari peatoimetaja

FOTO

: KA

JA V

ENT

SEL

4

UUDISED

President Toomas Hendrik Ilves andis 23. veebruaril Eestile osu-tatud teenete eest 99 inimesele riiklikud autasud. Tunnustatu-te seas on ka neli PPA töötajat: Jüri Nurme, Aivar Alavere, Kaido Kõplas ja Kuldar Merimaa.

„Eesti tänab iseseisvuspäeva eel teid teie

töökuse ja nõudlikkuse, tubliduse ja aususe

ning mitmel puhul isikliku vapruse eest. Te

olete tihti mentorid, eeskujuks oma kollee-

gidele ja kaaslastele,“ ütles president Ilves

riiklike teenetemärkide kätteandmisel 23.

veebruaril Kadrioru kunstimuuseumis. „Siin

pole oluline, mis erialal te täpselt töötate.

On see teadus, kohaliku elu edendamine,

meditsiin, korrakaitse, tööstus, ettevõtlus,

haridus... Tähtis on teie pühendunud töö,

teie tegevus Eesti heaks ja Eesti nimel.“

Presidendilt pälvisid Kotkaristi teenete-

märgi Jüri Nurme, kes taasloodud polit-

sei esimese peadirektorina juhtis aastail

1990–1992 politseiorganisatsiooni selle

kõige murrangulisemal ja keerulisemal ajal;

politseikolonel Aivar Alavere, kriminaal-

politsei nüüdisaegse ja professionaalse

jälitusvõimekuse arendaja ning juhtija kesk-

kriminaalpolitseis; politseikapten Kaido

Kõplas, pikaajaline narkokuritegevusvasta-

se tegevuse eestvedaja ja paljude edukate

operatsioonide juht Põhja prefektuuris ning

vanempiirivalvur Kuldar Merimaa Mustajõe

kordonist, Narva piirilõigu piiriesindaja abi,

aktiivne Kaitseliidu liige, kes on valvanud

Schengeni välispiiri ka Kreekas ja Bul-

gaarias.

28. veebruaril oli viimane töö-päev Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril Raivo Küüdil.

Raivo Küüt asus politsei teenistusse 1990.

aastal Otepää politseijaoskonnas. 1996.

aastal jätkas ta teenistust Tallinna Polit-

seiprefektuuri Haabersti politseijaoskonna

juhina ning 1998. aastast Tallinna Politsei-

prefektuuri Lõuna politseiosakonna juhina.

2003. aastal sai Küüdist Tallinna Politseipre-

fektuuri juhi asetäitja ja järgmisest aastast

Põhja Politseiprefektuuri juht. 2008. aastal

alustas Küüt tööd Politseiameti juhina ning

2010. aastal sai temast Politsei- ja Piirival-

veameti peadirektor.

„Kõik need aastad riigiteenistuses on

andnud mulle tohutult palju. Tagasi vaa-

dates näen, kuidas see organisatsioon on

mind koolitanud, võimaldanud areneda,

ammutada kogemusi, end teostada ja mis

kõige olulisem – andnud palju, väga palju

häid kolleege, tuttavaid ning sõpru,“ ütles

Küüt.

„Tänan südamest kõiki PPA töötajaid sel

raskel ajal tehtud töö eest! Te olete tublid!

Ilma teieta poleks Politsei- ja Piirivalveamet

President tunnustas Politsei- ja Piirivalveameti töötajaid

selline, nagu ta on, ja usaldus poleks tema

vastu nii suur. Kahtlemata tuleb ette raskusi

ning eksimusi. Need käivad meie töö juurde,

ja mitte ainult meie töö, vaid ka teiste tööde

ning tegemiste juurde. Keegi pole ilmeksi-

matu. Tegijal ikka juhtub, ütleb ka vanasõna.

Tähtis on vigu tunnistada ja parandada.

Seda mõistetakse ning hinnatakse.

Ajal, mil meedias toimuvas debatis uue

politseijuhi valimise üle on korduvalt seatud

kahtluse alla areng, mille sisejulgeoleku-

valdkond on aastate jooksul läbi teinud,

soovitan ka kõigil teil korraks heita pilk

tagasi, meenutada oma teenistust ning

mõelda, kust me tuleme ja kuhu oleme

jõudnud. See muudab mõtted hoobilt sel-

gemaks ning aitab vastata küsimusele, kas

PPA vajab praegu tõesti vägiteomõõtu

ümberkorraldusi või lihtsalt stabiilset ja

jätkusuutlikku arengut ning olemasolevate

inimeste motiveerimist.“

Raivo Küüt jätkab teenistust Siseminis-

teeriumi kantsleri nõunikuna. 1. märtsist

kuni ajani, mil valitsus kinnitab ametisse

uue PPA peadirektori, täidab peadirektori

ülesandeid peadirektori asetäitja kriminaal-

politsei alal Raigo Haabu.

FOTO

: AR

TU

R S

AD

OV

SKI

Presidendi tunnustuse osaliseks sai teiste seas keskkriminaalpolitsei operatiivbüroo juht Aivar Alavere.

Raivo Küüt: „Tänan südamest kõiki Politsei- ja Piirivalveameti töötajaid raskel ajal tehtud töö eest“

Raivo Küüt peadirektori kabinetis

FOTO

: AR

NO

MIK

KOR

5

UUDISED

16. veebruaril möödus 90 aastat Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu asutamisest.

Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu (EPOK)

eesmärgiks on läbi aegade olnud oma

liikmete eetiline kasvatus ja isamaalise

missioonitunde arendamine ning Eesti ohvit-

seride liitmine ühtseks isamaaliseks pereks.

EPOKi asutamiskoosolek peeti Toompea

lossi Valges saalis 16. veebruaril 1923.

aastal, mil piirivalve ridades oli 31 ohvit-

seri. Esimeheks valiti kolonelleitnant Arved

Engmaa. Nagu teised Eesti Vabariigi ohvit-

serikogud sai ka EPOKi ülesandeks koon-

dada Eesti ohvitserid ühtseks isamaaliseks

pereks. Selles tegevuses oli tähtsal kohal

sõjalise, eetilise ja seltskondliku kasvatuse

arendamine ning majandusliku omaabi kor-

raldamine ohvitserikogu liikmetele. Ühiselt

moodustatud hoiu- ja laenukassa võimaldas

ohvitseridele igakuuliste kinnipidamistega

koguda raha ja saada madalaprotsendilist

laenu. Ohvitsere tabanud õnnetuse korral,

Piirivalve ohvitseride kogu tähistas 90. aastapäeva

Orkester esitles uut plaatiPolitsei- ja piirivalveorkestril ilmus veebruaris uus CD, mis on pühendatud Eesti Vabariigi ja Eesti politsei 95. aastapäevale.

Plaadile on salvestatud orkestri paremik

aastaist 2010–2012 ning oma hääle on

CD-le andnud Lenna Kuurmaa, Birgit Var-

jun, Bonzo, Mikk Dede ja Tallinna Ülikooli

Meeskoor. Orkester esitles oma uut plaati

22. veebruaril Nokia kontserdimajas, kus

toimus Eesti Vabariigi 95. aastapäevale

pühendatud kontsert. Politsei- ja piirival-

veorkestri saatel ning Hando Põldmäe

dirigeerimisel astusid lavale Tõnis Mägi,

Bonzo, Birgit Varjun, Mikk Dede, Hannaliisa

Uusma & HU?, Tallinna Ülikooli Meeskoor

ning folkansambel Ro:Toro.

FOTO

: AR

TU

R S

AD

OV

SKI

FOTO

: HEI

TI K

RUU

SMA

A

FOTO

: AR

TU

R S

AD

OV

SKI

samuti teenistusest lahkunud liikmeile eral-

das kogu toetusi.

Tänapäeval kuulub EPOKi ridadesse 67

ohvitseri ning kogu tegutseb endisele Piiri-

valveametile kuulunud ajaloolises hoones

aadressil Wismari 3.

Alustas kolmas veebikonstaabelVeebruaris alustas tööd veebi-konstaabel Oksana Luik, kes aitab suurendada venekeelsetes suhtlus-võrgustikes vene keelt emakeelena rääkivate inimeste teadlikkust internetiturvalisusest.

Oksana sõnul on tal hea meel, et saab abista-

da Vene kogukonda ning suurendada nende

internetiturvalisust. „Mõistan inimesi, kes

soovivad oma muredest rääkida oma ema-

keeles, sest siis kasutatakse just neid sõnu ja

väljendatakse end niimoodi, et inimest õigesti

mõistetaks. Loodan, et suudan inimestega

leida hea ja usaldusliku kontakti ning neid

nende muredes aidata,“ lisas Oksana. Kõige-

pealt on Oksanal plaanis oma tegevust alus-

tada sellistes sotsiaalmeedia keskkondades

nagu Facebook ja VKontakte, kus noored

kõige aktiivsemalt suhtlevad. Oksana Luik

on lõpetanud Politsei- ja Piirivalvekolledži

Paikuse kooli ning Sisekaitseakadeemia ja

on töötanud neli aastat Põhja prefektuuris

noorsoopolitseinikuna.

l-

e

i,

a

or

FOTO

: AR

TU

R S

Aon töötanud neli aastat Põhja prefektuuris

noorsoopolitseinikuna.

Veebi-konstaab-lid Maarja Punak (vasakult), Andero Sepp ja Oksana Luik

6

Veebruari esimestel päevadel pidasid Lõuna prefektuuri piirival-vurid Võrumaal kinni 28 Vietnamist pärit ebaseaduslikku pii-riületajat. See juhtum tekitas avalikkuses rohkesti küsimusi. Miks vietnamlased oma kodumaalt lahkusid? Kas illegaalid on osa verisest inimkauban-dusest? Kas nad on ohvrid või kurjategijad? Mis neist edasi saab?

FOT

OD

: RE

ELI

KA

RII

MA

ND

Vietnami Radar palus vietnamlaste kaa-

suse üle mõtteid vahetama kõigi valdkondade esindajad,

kes Politsei- ja Piirivalveametis ille-gaalse immigratsiooniga tegelevad. Vestlusringist võtsid osa peadirektori asetäitja piirivalve alal Tõnu Hunt, piirivalveosakonna teabebüroo juht Inge Lindsaar, kodakondsus- ja mig-ratsiooniosakonna migratsioonijä-relevalve büroo juht Toomas Kuuse, väljasaatmiskeskuse juhataja Pärtel Preinvalts ning keskkriminaalpolitsei menetlusbüroo I talituse juht Ago Leis. Aasia poliitika eksperdina osales aru-telus Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Hannes Hanso, kes on Vietnami eluoluga hästi kursis.

Millised ühiskondlikud olud Viet-namis valitsevad ning mis on need põhjused, mis sunnivad inimesi sealt lahkuma?

Hannes Hanso: Vietnamlased ei lah-ku oma kodumaalt ainult Euroopasse.

Terve vietnamlaste armee lihttöölisi töötab Mongoolias, Lõuna-Koreas, Kagu-Aasia riikides ning Lõuna-Hii-nas. Ettevõtjad, kes ei taha maksta töötajaile miini-mumpalka, täidavad vaakumi odava töö-jõuga Vietnamist.

Vietnamlaste kogukonnad Euroopas on üsna märkimisväärsed, aga see on üksnes jäämäe tipp. Saksamaal räägi-takse 150 000 vietnamlasest. DDRil ja

FOOKUS

Piir kan-natanu ja

ebaseadusliku piiriületajast kahtlus-tatava vahel on alguses vägagi ähmane.

Ago Leis

7

nimel. Praeguseks on saanud buumist kriis. Enamik inimesi elab peost suhu. Paljud

keskklassi inimesed on kukkunud alla vae-

suspiiri. Riigis on tohutu infl atsioon, 2011. aastal toiduhinnad kahekordistusid. See on üks põhjus, miks inimesed on sunnitud otsima võimalusi teistes regioonides, ja nagu Eesti puhul näeme, siis ka kodust väga kaugel. Lisaks kuulub Vietnam enim korrumpeerunud Aasia riikide hulka. Seadused on, aga need kaitsevad ai-nult neid, kes suudavad maksta.

Veel üks põhjus on rahvaarvu kiire

õppetundVietnamil olid sõbralike sotsialistike riikidena head suhted tööstuse ja ha-riduse vallas. Prantsusmaal, kellel olid Vietnamiga koloniaalsidemed, elab ligi 250 000 Vietnami päritolu ini-mest. Isegi tunnen mõningaid, kes töö-tavad riigiametites, kaasa arvatud Prantsusmaa välisministeeriumis diplomaatidena.

Vietnamist lahkutakse mit-mel põhjusel. Esimene on polii-tika. Vietnam oli kommunistlik riik. Nime, partei ja lipu järgi on ta seda praegugi. Kehtib ühepar-teisüsteem, süsteemi vastu võitlejaid pannakse vangi. Vaba meediat ei ole, aga internetiühendus ja Facebook on peagu igas mägikülas. Internet annab vietnamlastele unistuse sellest, mis on mujal.

Võtmeküsimus on majandus. Kuni 2006.–2007. aastani oli Vietnamis kiire majanduskasv, mis andis ini-mestele motivatsiooni lahkuda maalt linnadesse tööle suurema sissetuleku

kasv. Vietnamis elab 330 000 ruutki-lomeetril ligi 90 miljonit inimest, kuid traditsioonilist põllumajandusmaad on ainult 25%. Rahvaarv ja haritav maa ei tule enam üks ühele välja. Rahvast ei toida lihtsa tööga ära. Üks konks on tagakiusamine. Vietnamis on 54 ametlikult registreeritud vähe-musrahvust, keda etnilised vietnamla-sed aktiivselt diskrimineerivad.

Kas vietnamlasi võib tagasisaatmi-se korral ees oodata tagakiusami-ne?

Hannes Hanso: Tagasisaatmine on nii levinud, et ma ei usu. Jutt käib ju miljonitest inimestest. Need ajad on möödas, kui tagasi saadetud inimesi diskrimineeriti või vangi pandi. Kuigi valitsusel ei ole ilmselt huvi inimesi ta-gasi võtta.

Tõnu Hunt: Vietnam on teinud taga-sisaatmise väga keeruliseks. Nad tege-levad üksikprobleemidega ega tunnis-

FOOKUS

Ebaseadusliku rän-de mustrid jäävad

samaks, rahvused vahe-tuvad.

Inge Lindsaar

8

ta ühiseid tšarterlende. Kõige lähem koht, kuhu saame vietnamlased tagasi saata, on Laos.

Hannes Hanso: Ma ei tea ühtki Aa-sia riiki, v.a Põhja-Korea, kes võtaks hea meelega oma inimesi tagasi. Veel vähem ollakse nõus sõlmima Euroopa Liiduga lepinguid illegaalsete immig-rantide tagasivõtmiseks. Tihti jääb asi selle taha, et riigil on omad problee-mid. Lepingutest vingerdatakse välja.

Toomas Kuuse: Minu teada on Viet-namil Venemaaga tagasivõtuleping, aga see ei tähenda, et protseduur lä-heks kiiremini.

Kuidas ebaseaduslikud sisserända-jad Eestisse tulevad? Kas otse või vahepeatustega?

Ago Leis: Esmalt minnakse Venemaa-le tööle. Pere peale kogutakse raha ja lennatakse Moskvasse või Peterburis-se; oleme leidnud lennukipiletite kont-susid. Paari aasta pärast minnakse edasi Euroopat vallutama.

Miks tullakse üle piiri illegaalina, kui kergem oleks asüüli taotleda?

Toomas Kuuse: Esiteks ei oska nad varjupaigasüsteemi vales-ti kasutada. Teiseks ei ole nad veendunud, et tahavad varjupaika taotleda. Välja-saatmiskeskuses on vietnam-laste põhisõnum, et nad on läinud esialgu Venemaale tööle. Mõne aja pärast saavad nad seal-ses Vietnami kogukonnas teada, et on olemas inimesi, kes aitavad neid Eu-roopasse. Nad räägivad väljasaatmis-keskuses juba praegu, et tahavad tööd teha.

Tõnu Hunt: Ma ei alahindaks nende korralduslikku ja organiseerituse ta-set. Viimase vietnamlaste grupiga oli selgelt näha, et on kaks kontingen-ti: ühed, kes olid juba mõnda aega Venemaal töötanud, ning teised, kes olid tulnud viisaga Venemaale viimase kahe nädala jooksul. Ilmselt on viet-namlaste kogukond Euroopas juba piisavalt elujõuline, et neid vastu võt-ta. Illegaalne immigratsioon on väga sügavalt seotud ehitusega, kus vaja-takse odavat tööjõudu. Kui vaada-ta Varssavit, kus käib praegu tohutu metrooehitus, terve linn on üles kaeva-

tud, siis läheb iga nurga peal vaja palju odavat tööjõudu. Sinna minnakse otse Vietnamist, Venemaa jääb vahelt ära. Viimane kogukondade seire näitab, et Poolas ilmub kuus Vietnami ajalehte.

Moskvas ja Peterburis on väga laia haardega seltskonnad, kes seda äri ju-hivad. Meie viimane juhtum näitab, et midagi läks vussi, et siin nurgas nii ru-malasti komistati. Ideaalne taktika on tulla Eesti nurgast sisse ja minna kohe edasi Lätti. Eesti sotsiaalsesse kesk-konda nad kauaks jääda ei taha, sest nad teavad, et jääksid siin varem või hiljem vahele.

Ago Leis: Nähtavasti juhtus inimestel, kes pidid Eesti poolt organiseerima transpordi ning tagama vietnamlaste edasiveo Poola, logistiline apsakas. Vietnamlaste edasitoimetamisega läks kurjategijail midagi väga valesti. Eda-

Minu arvates puudub neil endalgi täp-sem ülevaade.

Toomas Kuuse: Leningradi oblasti migratsioonijärelevalveteenistuse üle-ma asetäitja ütles otse, et nad tegele-vad illegaalsete migrantidega nii palju, kui jõuavad.

Inge Lindsaar: Venemaa Föderaalse Migratsiooniteenistuse poolt tänavu veebruaris esitatud hinnangul on Ve-nemaal 3,3 miljonit ebaseaduslikult viibivat välismaalast ehk inimest, kes on ületanud seaduslikult Venemaal viibimise aega. Neist enamik on Us-bekistani (u 900 000), Ukraina (u 500 000) ja Tadžikistani (u 400 000) kodanikud, kes on koondunud suu-remate tööd võimaldavate keskuste Moskva ja Peterburi ümber ning kelle tegevusala on põhiliselt ebaseaduslik töötamine. Arvestades nende riikide majanduslikku seisu ja elatustaset, ei ole näha märke, et see olukord lähiajal muutuks.

Kuidas me peaksime ebaseadusli-kesse sisserändajaisse suhtuma? Kas nad on kurjategijad või ohvrid?

Pärtel Preinvalts: Väljasaatmis-keskuse kontekstis pole näha, et nad oleksid siin muul põhjusel kui tööd otsimas. Asjad, mis neil kaasas on, ja viis, kuidas nad käituvad, ei viita selle-le, et neid on taga kiusatud või nad on siin abi otsimas. Nad küsivad pidevalt, kust tööd saada. See on tipnenud selle-ga, et nad on seda isegi kohtus kohtu-niku käest küsinud. Et oleme juba is-tunud küll, nüüd oleks aeg tööd teha...

Ago Leis: Ükski vietnamlane pole üle-kuulamisel oma riigist halvasti rääki-nud. Poliitilisi põhjusi pole esile too-dud. Nad tahavad tööd, tööd ja tööd.

Tõnu Hunt: Eks me suhtume neisse eri etappidel erinevalt. Kui inimene ületab ebaseaduslikult piiri, siis on ta ebaseaduslik piiriületaja. Edasi tuleb välja selgitada, kas teda sunniti piiri ületama, kas see oli organiseeritud jne. Loomulikult ei saa me neisse päris sa-mamoodi suhtuda kui röövlitesse. Sa-made sõnumite alusel ei tohi neid n-ö jahtida.

Hannes Hanso: Ka meedia mõistes on tähtis, et meil ei hakkaks tekkima

sitoimetajate eesmärk on viibida Eestis ainult paar-

kümmend minutit ja sõita siis kohe Läti ja Leedu kaudu edasi Poola.

Tõnu Hunt: Majakas, mis neid kut-sub, on migratsiooniamnestia. Viimati võttis selle vastu Poola. Migratsioo-niamnestia antakse inimestele, kes on olnud riigis ebaseaduslikult, aga nad on end üles andnud ja nad saavad teatavaks ajaks seadusliku aluse riigis viibida.

Kui suur on Venemaa huvi illegaal-seid migrante tabada ja välja saata?

Ago Leis: Venemaa on teinud ja teeb oma suuremates linnades illegaali-de kontrolliks perioodilisi reide. Kui tuleb käsk, tehakse näiteks Moskva turud ja tänavad puhtaks ning immig-randid liiguvad edasi väiksematesse kohtadesse. Mis neist siis edasi saab?

FOOKUS

On tähtis, et meil ei hakkaks tekkima

nn võõra viha: et iga-ühest, kellel on pi-

lusilmad, tuleks politseisse teatada.

Hannes Hanso

9

nn võõra viha: et igaühest, kellel on pilusilmad, tuleks politseisse teatada. Me muutume möödapääsmatult üha kosmopoliitsemaks. See on väga olu-line, et me võtaksime seda olukorda ettevaatlikult, mitte ei hakkaks kõiki Aasia päritolu inimesi kahtlustama.

Kuidas joonistub sellest loost inim-kaubanduse paragrahv?

Ago Leis: Kriminaalmenetlus võtab selliste juhtumite puhul omajagu aega. Kõigepealt tuleb leida tõlk. Eestis on

tõestada, sest vietnamlased ei räägi, kes ja kuidas neid üle piiri aitas. See on win-win-situatsioon. Nemad saa-vad tööd ja teenivad rohkem kui oma kodukülas ning samuti võidavad nende ületoojad. Organisaa-torid teavad täpselt, et mida rohkem nad mõlemal pool kasulikku süsteemi arenda-vad, seda väiksem on neil võimalus vahele jääda.

Mida te ennustate, kuidas see juhtum lõppeb?

Toomas Kuuse: Tõenäoliselt saame vietnamlaste doku-mendid mai lõpuks kätte. Edasine sõltub transpordi korraldamisest, aga suure tõenäosusega saadame nad aasta lõpuks kodumaale ta-

gasi.

Mida toovad lähiaastad ebasea-dusliku sisserände vaates? Kas hakkame selliseid juhtmeid üha rohkem nägema?

Toomas Kuuse: Viimased aastad on näidanud, et n-ö vanad kliendid Ve-nemaalt, Valgevenest, Moldovast ja Ukrainast jäävad meile alatiseks, kuid neid on üha vähem. Muude riikide arv suureneb ning seltskond läheb

ainult kaks-kolm vietnami keele tõlki. Esimesel ülekuulamisel ei räägita alati tõde, antakse valeütlusi või ei taheta üldse eriti suhelda. Kui nad oma loo ära räägivad, ei tule sealt alguses kui-dagi välja, et nad tunneksid end ohv-ritena. Säärastel puhkudel läheb üsna palju aega, et ülekuulamistel teada saada, kas nad on inimkaubanduse ohvrid või mitte. Kuidas on neid ko-heldud, mis tingimustes on nad pida-nud töötama või viibima? Piir kan-natanu ja ebaseadusliku piiriületajast kahtlustatava vahel on alguses vägagi ähmane.

Inge Lindsaar: Me oleme alles inim-kaubanduse uurimise alguses, mis sunnib meid ettevaatlikkusele. Meie praktika on algusjärgus. Tõendite ko-gumine võtab palju aega. Jõuame ühe päevaga üle kuulata ühe inimese. Üle-toimetaja on meil käes, ent organisaa-torid püsivad vabaduses

Ago Leis: Organisaatorid on inime-sed, kes elavad alaliselt Venemaal. Pe-rioodiliselt käivad nad ka Eestis.

Tõnu Hunt: Inimkaubandust on raske

ni pidada 30 päeva aresti-majas. Teiseks lubab seadus

inimesi järelevalve all paigutada ka mujale, nt hoonesse, millel on polit-seivalve.

Ago Leis: Üks ots, mis terendab, on Süüria küsimus. Rootsi tuleb neid üha rohkem ja rootslased ei kontrolli enam seda olukorda. Kui sissisõda lõ-peb, võib tulla suur rahvaste väljarän-ne. See võib olla järgmine teema meie uksel. Ja nemad ei lähe mitte Poola, vaid otse Skandinaaviasse.

Inge Lindsaar: Aastaid tagasi, kui tegime piirivalves esimesi analüütilisi ülevaateid ebaseaduslikust sisserän-dest, oli maailma kaart üsna ahtake. Mõni nool tuli Afganistanist, Iraa-gist, hiljem ka Aafrikast. Aastatega

läks kaart aina laiemaks. 2011. aastal oli dpiiril teemaks aaf-

riklased. Neile lisandusid sügiseks grusiinid, jõulu-dest vietnamlased. 2012. aasta jätkus grusiinide ja vietnamlaste rühmadega,

hilissuvel üritati ka süürlaste jaoks kanalit luua, kuid eba-

õnnestunult. Ebaseadusliku rände mustrid jäävad samaks, rahvused va-hetuvad. Isegi kui meil õnnestub prae-gused kanalid ümber suunata, jäävad organisaatorid alles. Nemad seiravad olukorda samamoodi nagu õiguskait-seorganid. Kuna tulu on niivõrd suur ja karistused väikesed, siis ei näe ma võimalust, et see olukord muutuks nii, et Eesti kaudu ei toimetata kedagi.

Tõnu Hunt: Eesti ei ole endiselt siht-riik, me oleme pelgalt üks riik tee peal.

Nelli Pello, Helin Vaher, Ilmar Kahro

PPA kommunikatsioonibüroo

järjest kirevamaks. See teeb menetluse keerulisemaks, tagasisaatmise ja tõlki-mise peale läheb rohkem raha, välja-saatmiskeskuses jääb ruumi väheks.

Pärtel Preinvalts: Uue väljasaatmis-keskuse rajamise visioon on juba ole-mas.

Mida me teeksime, kui meil oleks praegu väljasaatmiskeskuse ukse taga uus rühm inimesi?

Toomas Kuuse: Meil on kaks lahen-dust. Üks on see, et inimesi saab kin-

FOOKUS

Väljasaat-miskesku-

se kontekstis pole näha, et vietnamlased olek-sid siin muul põhjusel kui tööd otsimas.

Pärtel Preinvalts

Meie viimane juh-tum näitab, et midagi läks vussi,

et siin nurgas nii rumalasti komistati.

Tõnu Hunt

Tõenäo-liselt

saame viet-namlaste dokumendid mai lõpuks kätte.

Toomas Kuuse

10

VÕTI

Märtsi alguses jõustus Eestis esimene kohtuotsus inimkaubanduse toetamise paragrahvi alusel. Järgmine asi mitu korda suuremas mahus

on varsti kohtusse jõudmas ning oma otsusejärge ootamas.

FOT

OD

: AIM

AR

ALA

VE

R

Eelmise aasta oktoobris Lõuna-Eestis vietnamlaste vastuvõtmise ja Euroopa südame poole sõidu-

tamise eest määras kohus süüdlasele ka-ristuseks kaks aastat vangistust, millest kaheksa kuud tuleb ära kanda reaalselt, ülejäänud karistuse määras kohus tingi-misi kahe aasta ja nelja kuu pikkuse kat-seajaga. On seda palju või vähe? Raske hinnata, sest tegu on esimese pääsukese-ga inimkaubanduse toetamise paragrah-vi (KarS § 1331) alusel.

Seda, et üks plahvatuslikult suure-nenud vietnamlaste Eestist läbirände põhjusi on Venemaa karmistunud pa-gulaspoliitika, on ajakirjanduses mit-mel korral märgitud. Mida uut on aga menetluses kaasa toonud inimkauban-duse toetamise süüteoparagrahv?

Asja sisulise poole pealt võiks esmalt märkida ilmselt kogu Eesti õigussüstee-mi jaoks uue tõlkekeele – vietnami keele – sissetungi. Vietnami keel, mida varem võidi eri menetlusasjades vajada ehk ük-sikjuhtudel, on inimkaubanduse toeta-mise paragrahvi toel muutunud keskkri-minaalpolitsei menetlusbüroo I talituses vene keele kõrval teiseks arvestatavaks tõlketööde tellimise keeleks. Vietnam-lastest kannatanutega kriminaalasjades oleme siiani kasutanud kolme tõlgi abi. Kuna tegemist on PPA koosseisuvälis-te tõlkidega, kellel on oma igapäevane töö, on ülekuulamiste planeerimine ning aegade kokkuleppimine tihedalt seotud just tõlkide võimalustega ülekuulamistel osaleda. Kahjuks on üksainus tõlk, kes

Esimenepääsuke

tõlgib otse vietnami keelest eesti keelde ja vastupidi; teiste tõlkide puhul tuleb kasutada vietnami-vene ning vene-eesti tõlkide ühistööd.

Heal lapsel mitu nime

Haruldase keelega harjumise kõrval peavad menetlejad varuma kannatust teisteski asjades. Näiteks selles, et ühel päeval ühe nimega ülekuulatud kan-natanu ütleb järgmisel päeval oma nimeks juba hoopis mingi muu nime. Mis neist on õige, jääbki esialgu lah-tiseks, sest kannatanute kinnipidami-sel pole neil tavapäraselt kaasas olnud mingeid dokumente. Ja nagu nimest üksi veel vähe oleks – sünniaeg tahab ka teinekord väljavahetamist ning se-dagi ei unusta vietnamlased väljasaat-miskeskuse ametnikele ja uurijatele teatamast. Segadust on kõige selle tõt-tu palju nii väljasaatmiskeskuses kui ka kriminaalasja menetlusdokumentides, kuid lõpuks tuleb ikkagi teha otsus, mis nime ja sünniaega kannatanu pu-hul asja prokuratuuri saates kasutada.

Osal juhtudel on kannatanuile Eestisse saadetud Vietnami Sotsialist-liku Vabariigi kodaniku passid. Võiks arvata, et passi saabumise korral saab pidada kannatanu nime ja vanuse probleemi lahendatuks, kuid kahjuks pole asi nii lihtne. Kannatanute endi sõnul on nende passid valdavalt jää-nud Venemaa-poolse tööandja kätte, kuid Eestisse saabuvad passid postiga

hoopiski Vietnamist, mõningatel juh-tudel puudub postisaadetistel üldse märge saatja kohta. Säärased kumma-lised skeemid passide liikumisel teevad nõutuks ning pisut ärevakski: kas pas-sidega on ikka kõik korras?

Vietnamlaste lood Vietnamist ära-sõidu ja Venemaale jõudmise kohta võiks liigitada muinaslugude valdkonda, kuid reaalses töös tähendab see kahjuks tõeste ütluste andmise vajalikkuse selgi-tamisega kaasnevat täiendavat ajakulu. Näitena võiks tuua mõtlemisülesande: kuidas on võimalik laevaga ainult möö-da merd sõites otse Moskvasse jõuda? Paraku on vietnamlastest kannatanuid, kelle jaoks polegi see võimatu ning keda sellised pisiasjad nagu Moskva paigutus maakaardil üldse ei huvita.

Viidi tööle Venemaa ühest paigast teise

Osa vietnamlasi on alles ülekuulamis-te ajal avastanud, et nad polegi Ve-nemaalt otse Poolasse jõudnud ning Venemaalt Poola jõudmiseks tuleb paratamatult läbida teisi riike. Min-gil osal vietnamlastest polnud nende endi sõnul aimugi, et nad Venemaalt minema on toimetatud, kuna nende arvates viidi neid lihtsalt ühest Vene-maa paigast teise tööle. Või siis oleks õigem öelda mitte tööle, vaid sisu poolest sunnitööle, kuna vietnamlaste võimalused endale meelepärast töö- ja elukohta valida ning tööle vastavat pal-

ka saada on olnud üsna kasinad, et mitte öelda olematud. Tööle viidi nad Venemaal viibides sin-na, kuhu nende ülemused ütlesid, ning ülemused dikteerisid ka töö-tingimused ja töötasu suuruse. Vietnamlaste Venemaal saadud töötasu iseloomustamiseks so-bivad enamikul juhtudel tuntud read Gunnar Grapsi päevilt: „Mul jällegi on ainult tühjad pi-hud …“ Kõige selle kohta ei ole kannatanud kahjuks sugugi alati heal meelel valmis uurijale selgi-tusi jagama.

Vietnamlastest kannatanute puhul on samal ajal tegemist Eestisse ebaseaduslikult saabunud inimestega, kes tuleb riigist välja saata. Seda sil-mas pidades peab tähelepanu pööra-ma võimalikule kannatanute ütluste deponeerimisele kohtus. See on seni üsna vähe praktikas kasutatud toi-ming. Vietnamlaste kodumaale saat-mise järel on nende tagasikutsumine Eestis toimuvale kohtuistungile peaae-gu võimatu. Seega on ühelt poolt vaja vietnamlased riigist välja saata, teiselt poolt on aga täiesti reaalne nende ülekuulamise vajadus tulevasel koh-tuistungil. Kahe vastandliku ülesande lahendamiseks on Eesti seadusandja andnud võimaluse ütlusi kohtus depo-neerida, millega Riigiprokuratuur ja kohus kindlasti ka kokku puutuvad.

Tihe koostöö Venemaaga

Kriminaalasja menetlemisel on väga tähtis koostöö Venemaaga. Siingi on

VÕTI

11

mõningaid nüansse, mille korral on olemas nii Eesti kui ka Vene poole tahe kii-ret ja tulemuslikku koostööd teha, kuid puudub võimalus koostööks Venemaa poole pakutud alustel. Näiteks on asja uurimise käigus Vene Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus küsinud infot keskkriminaalpolitsei menetluses oleva kriminaal-asja kohta, viidates Politsei- ja Piirivalveameti ning Vene Föderatsiooni Föderaalse Jul-

geolekuteenistuse vahel sõlmitud piirivalvealase koostöö protokolli artiklile 3. See artikkel koos lisaga ei sätesta kahjuks kriminaalmenetluse andmete avaldamist, sestap polnud meil võimalik vastata ülalnimetatud taotluses esitatud küsimustele puhtalt formaalsetel põhjustel.

Isegi kui Eesti pool saaks anda vastused samadele küsimustele väl-jaspool ametlikku dokumenti, pole Venemaa ametivõimudel selle pinnalt võimalik mingeid ametlikke samme oma riigis astuda. Ettenähtud korras õigusabitaotluse saatmine on aga just Venemaa õiguskoridoride keerdkäike arvestades vägagi ettearvamatu täht-ajaga protsess. Kõiges, milles võima-lik, on Eesti piirivalveametnikud Ve-nemaaga väga tihedat ja vastastikku kasulikku koostööd teinud, mis on omakorda olnud üks Eestis kahtlus-tatavate ning vietnamlastest inimkau-banduse ohvrite kiire tabamise olulisi eeldusi.

Väärib märkimist tõik, et osa inim-kaubanduse toetamises kahtlustatavate väitel ei teadnud nad, et nende tegevuse puhul võib tegemist olla inimkauban-dusega. Ehkki inimkaubanduse toeta-mise kuriteosäte KarSi § 1331 järgi on üksnes aastavanune, on seda viimase poole aasta jooksul aktiivselt rakenda-tud kriminaalmenetlustes. Seejuures on KarSi § 1331 märksa raskemast kaa-lukategooriast kui senine § 259, mida võidi varem analoogsetes juhtumites kasutada välismaalase ebaseadusliku toimetamise eest üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone. Kui juba mitu KarSi § 1331 järgi kvalifi t-seeritud kriminaalasja esimeste kohtu-otsusteni jõuavad, tuleks sellest ava-likkustki teavitada. Võimalike uute „tegijate“ teadvusesse peab hakkama tasapisi jõudma arusaam, et nüüd ei ole tegu enam § 259 sõrmeviibutusega rahatrahvi näol, vaid teo toimepanijat ootab § 1331 järgi hoopis reaalne vang-lakaristus – ja seda mitte kuuks või ka-heks, vaid jutt käib aastatest.

Loo kokkuvõtteks võib öelda, et seda tüüpi kriminaalasjad võimalda-vad ühendameti kolmel osalisel teha kõige tihedamat koostööd, mille puhul on ühendameti eelised reaalselt mõõ-detavad ja käegakatsutavad. See koos-töö on olnud igati konstruktiivne ning tulemuslik, mille eest suur tänu kõigile asjaosalistele.

Margus Maaseppkeskkriminaalpolitsei menetlusbüroo I

talituse juhtivuurija

Kaks illustratiivset pilti möödunud sügisest näitavad, kuidas ebasea-duslikud piiriületajad on liikunud paralleelselt ajutise kontrolljoo-nega mööda metsa äärt ning on möödunud kuhjatud võsast (lumega pilt). Teisel pildil on näha Vene piiritähis 189, mille juures ületas rühm ebaseaduslikke piiriületajaid ajutise kontrolljoone. Fotod päri-nevad inimkaubanduse toetamisega seotud kriminaalasjadest.

Võimalike uute „tegijate“ teadvu-

sesse peab hakkama tasapisi jõudma aru-saam, et nüüd ei ole tegu enam sõrmevii-butusega rahatrahvi näol, vaid teo toime-panijat ootab reaalne vanglakaristus.

12

PERSOON

Sõites mööda töös-tusrajatistest – elekt-rijaama elementidest, trafode merest ja ee-

mal tossavatest elekt-rijaama korstnatest –,

jõuame looduskaunisse paika, kus asub Musta-jõe kordon. Siin teenib

piirivalvekonstaabel Kuldar Merimaa, kes

sai vabariigi sünnipäe-vale eelnenud päeval

presidendilt rinda Kot-karisti V järgu ordeni.

FOT

OD

: MA

TT

I KÄ

MÄ

RÄ

, AR

NO

MIK

KO

R, E

RA

KO

GU

Eur

Mustajõe kordon asub sooja-veekanali ääres, mille vesi pärineb eelmainitud jaamast.

Mustajõe-nimeline veekogu ise on pi-sut eemal ning oli esialgu looduslikku päritolu, aga looduse kroon on suut-nud sellegi teistpidi voolama panna. Kui varem kulges see Narva jõkke, siis nüüd, pärast süvendamist, võtab ta Narva jõest vee, et see elektrijaama toimetada.

Mustajõe kordonis teenib piirival-veülemkonstaabel Kuldar Merimaa, keda president tunnustas hiljuti va-bariigi aastapäeva eel Kotkaristi V järgu ordeniga. Miks ta selle sai? Ise

PERSOON

13

1996. aastal läks ta 18aastasena aega teenima. Et sõber oli olnud pii-rivalves ning temalgi oli võimalus va-lida, siis valis ta sama väeliigi. Kuldar sattus Narva-Jõesuu õppekeskusesse ja pärast väljaõpet teenis ta ülejäänud kaheksa kuud Narva kordonis. See-ga ulatub tema Ida-Viru tutvus siiski juba 16 aasta taha. Ajateenistuse ajal sai mees aru, et amet väärib pidamist, ning peagi õppis ta piirivalvekoolis. Tegelikult õpe kestab. Praegu jõuab mees teenistuse, perekonna ja muude kohustuste kõrvalt jätkata õpinguid Sisekaitseakadeemias.

Hellenitel abiks

Varem oleks kõrgkool piirivalvurile tähendanud piirivalveohvitserikooli. Nüüd seisneb õpe peamiselt politsei-teemades. Põnev, ja seda oskab Kul-dar hinnata, on näiteks kriminalistika. Õpitakse kriminoloogiat, väärteome-netlusi jne. Kolmandal aastal saab ka

uroopa piir

kinnitab mees tagasihoidlikult, et mi-dagi suurt ta küll korda saatnud pole. Näiteks 20pealist Vietnami „turistide“ gruppi pole ta Eestis tabanud. Äkki ongi sõjaväes, politseis, kiirabis ja pii-rivalves kõige parem siis, kui midagi erilist juhtunud ei ole? Piirivalvet ja politseid ei peagi siin nimekirjas eraldi mainima, sest sisemaa kordonites kan-navad piirivalvurid juba tumesinist, st politseikarva vormi. Aga nn rohelisel piiril peaksid asjad jääma endiseks.

Tegelikult ei ole Kuldar üldse Viru-maa mees. Siin on ta alles 2011. aas-ta aprillist alaliselt ametis. Pärit on ta Tõstamaa vallast Pärnumaalt ja sirgu-nud Liu külas, mis on samuti Pärnu-maal. Praegu on mehel korter Paikusel, kus ta elab koos elukaaslase ja nende ühise pojaga. Nii sõidab ta iga näda-la tagant rohkem kui 300 kilomeetri kaugusele energiamaale, kus ei voola piimajõed ega kasva pudrumäed, vaid on roheline piir, elektrijaama geisrid ja muud tehislikud imeasjandused.

käib vastu Kreeka müüri

piirivalveasjadega tegelda, siis on spet-sialiseerumine. Põhimõtteliselt võib Kuldar hiljem politseis karjääri teha, aga keegi peab ka Euroopa Liidu vä-lispiiri kaitsma. Tegelikult ei olegi see piir ainult Eestil. Seda teab mees omast kogemusest. Ajal, mil ta teenis Pärnu kordonis, pakkus sealne ülem talle võimalust end Frontexi juures asuvas Rabiti-nimelises kiirreageerimisgrupis proovile panna. Tegu on ELi välispiiri ootamatult tabada võivate probleemi-de lahendamiseks loodud üksusega. „Ütlesin loomulikult jah, miks mitte – hea väljakutse,“ ütleb Kuldar.

Suurim säärane ülesanne on seni olnud 2010. aasta lõpus Kreeka-Tür-

Presidendilt KotkaristiV järgu ordenit kätte

saamas

• Sündinud 11. septembril 1978.

aastal Tõstamaal.

• Ta on lõpetanud 1996. aastal

Tõstamaa keskkooli ja 2000. aastal

piirivalvekooli. Praegu omandab

ta Sisekaitseakadeemias kõrg-

haridust.

• On olnud teenistuses Pärnu kor-

donis 1999–2011. aastal. 2011.

aasta aprillist on ametis Mustajõe

piirivalvekordonis vanempiirivalvuri-

na; piirivalveülemkonstaabel.

• Läbis aastail 2002–2003 kaitseväe

lahingukoolis vanemallohvitseri

baaskursuse.

• Läbis aastail 2003–2004 Sise-

kaitseakadeemias piirivalve

vanemallohvitseri kursuse.

• Tutvustas aastail 2006–2011 Audru

keskkoolis riigikaitsetundides

12. klassidele piirivalvetööd.

• Osales Frontexi missioonidel aastal

2010 Ungaris ja Kreekas, 2011

Ungaris ning 2012 Kreekas.

• Vabaabielus, 9aastase Jüri isa.

Kuldar Merimaa

14

PERSOON

gi piiril, mil seda tabas tõeline ränd-tirtsude armee. Kuldar lendaski seda lahendama. Rabiti mehed peavad olema valmis end viie päeva jooksul korda ajama, st kodused otsad kok-ku tõmbama ja kohapeale lendama. Kuldar suundus Orestiadasse. Sirtakit ta seal ei tantsinud (külm oli ka veidi, ikkagi talv, mis sest, et Kreekas), aga illegaale tõrjus küll. Eestist oli peale Kuldari seal veel 17 piirivalvurit sama vastutusrikast tööd tegemas. Kohapeal moodustati rahvusvahelised meeskon-nad. Näiteks olid Kuldari relvavennad rumeenlased, sakslased, itaallased ja tšehhid. Meeste koostöö sujus hooli-mata eri rahvustest kui õlitatult.

Peamiselt seisnes töö patrullimises. Valvata tuli 12 kilomeetrist maismaa-piiri. Kui tehnikavahenditega avasta-ti, et järjekordne grupp on liginemas, mindi sellele vastu, tõkestati neil tee ning kutsuti kohale kolleegid türkla-sed, kes enda poolt tulnud juba oma hoolde pidid võtma. Peamised kutsu-mata külalised olid palestiinlased ja afgaanid. Gruppide suurus, kes plaa-nisid ebaseaduslikult piiri ületada, oli koguni 20–30 inimest. Kuldar pole ei majandusgeograaf ega sotsioloog, aga tõenäoliselt oli tegu peamiselt majan-dusmigrantidega. Samuti ei saa salata, et alaline sõda kodumaal võib sundida meeleheitlikult pagema.

Kuna Kuldar käis Kreekas ope-ratsioonil ka mullu, saab ta olukordi võrrelda. Ta tunnustab helleneid selle eest, et kahe aastaga on seal piiril asjad kardinaalselt paranenud. Isegi türklas-tega osatakse mingil moel juba koos tegutseda. On ju kaks riiki siiani peh-melt öeldes jahedates suhetes. Juba on kreeklased, vahest ELi abiga, jõudnud tõdemuseni, et peaks ehitama oma-laadse Berliini müüri, traadist. Kui luba pole, sisse ei saa. Nüüd on Kreeka piiril näha rohkem tehnilisi vahendeid, sestap on valvaminegi tõhusam.

Suhtluskeel on säärastel missioo-nidel nagu ikka inglise keel. Kuldari inglise keel pärineb koolist ja välismis-

sioonid on sobiv koht, et seda lihvida. Mees räägib, et keel võib missiooni-devahelisel ajal rooste minna. Siis on uuesti missioonile minnes tarvis paari päeva, et see rooste maha lihvida, enne kui taas reel oled. Tagasiside eestlaste teenistusele on olnud Frontexis ikka positiivne. „Kuidas inimesed, nõnda ka organisatsioon. Kui inimesed on motiveeritud ja tublid, kuidas saab siis meie organisatsioonist halvasti mõel-da?! Teenides välismaal, oled oma riigi visiitkaart,“ teab Kuldar.

Kõik teevad kõike

Frontexi kaudu on Kuldar tegutsenud ka Ungaris, kus on probleeme olnud nii Serbia kui ka Ukraina piiril. Esi-mesest tulevad illegaalid ja teisest sala-kaup, illegaalsed sigaretid; nagu meie idapiirilgi. Kuldar ütleb, et tema devii-siks ongi valmis olla uuteks ülesanne-teks. Pidevalt ühes kordonis teenides võib ju tekkida rutiin ja see ei ole õige asi. Pealegi on alati mujalt naastes pilk selgem ning selg sirgem. Oma kordo-nis tead soovitada mõnda uut vidinat või lahendust, mida oled välismaal näinud. Mustajõel on varustust küll, kuid uuendustega on vaja end kursis hoida. Hiljuti saabus isegi koer nime-ga Wax. Wax tuli ühes koerajuhiga, kui Paldiski ja Muuga kordon ühen-

Teised KuldaristKuldar on optimist, väga positiivse

ellusuhtumisega, kohusetundlik ja

algatusvõimeline teenistuja. Ta teeb

nii palju eesmärgi saavutamiseks, kui

palju on tarvis maksimaalse tulemuse

saavutamiseks, mitte ei piirdu miini-

mumiga. Pidevalt arendab ennast,

osaledes koolitustel ja õpingutel, ning

jagab saadud teadmisi ja oskusi meel-

sasti teistega. Kuldar on inimene, kes

ei ole ükskõikne. Ta ei ole ükskõikne

oma töökaaslaste murede, teenistus-

probleemide ega Eesti tuleviku suhtes.

Aleksander RaketskiMustajõe kordoni juht

15

PERSOON

dati Tallinna kordoniga. Tegelikult on Mustajõe kordonis laevadki.

Milline on siis Kuldari töönädal Mustajõel? Kui ajakirjanike ekipaaž 11 paiku hommikul platsi saabub, on kella 3st öösel postil olnud mees värske ja pakatab energiast. Tegelikult oligi tegu ainsa korrapidamisteenistu-sega kogu nädala jooksul. Muidu on patrullid nii ATV, auto, saani, jalgsi kui ka paadiga. Vahest sestap näebki Kuldar nii kadestamisväärselt värske välja, et tööga kaasneb liikumine ja tegevus värskes õhus? Üks Mustajõe kordoni erisus võrreldes Pärnu kordo-niga, kus Kuldar on varem teeninud, on see, et kõik teevad kõike. Pärnus täitis Kuldar ka vahetuseülema kohu-seid ja seal võis küll kontoriroti jume omandada. Igatahes on kliima kordo-nis hea. Kokatädi käib vahepeal suu-satamas, pärast keedab ajakirjanikele kohvi.

Tühi Lõpp

Muidu on kordoni piirkond rahulik. Sümboolselt on teispool piiri asu-va Vene kordoni nimi Pustoi Konets (tõlkes Tühi Lõpp). Seal ei ole tõesti mingit elu. Teine asi pidi olema ka-lastamisajal. Punamäe kordoni vastas on Vene poolel paadilaenutus ning siis ulatub igat masti laevnikke ka Tühja

Lõpu kanti. Mustajõe kordoni naab-ruses on kolm aianduskooperatiivi ja sealse rahvaga saavad meie piirivalvu-rid samuti hästi läbi. Kuldar teab, et piirivalves on nagu paljudel muudelgi aladel – head suhted kohalikega liht-sustavad tunduvalt tööd. Nemad või-vad olla sinu (lisa)silmad ja kõrvad. Aiamaal käijadki tunnevad end tänu kordonile palju turvalisemalt. Kui on käinud näiteks vargad, saab piirival-vureilt küsida, ega nood midagi kaht-last pole näinud.

Pärnu kordonis teenides käis Kul-dar aeg-ajalt ka sisepiiri kontrollimas, näiteks sõidukeid maanteel. Seda ei

saanud ta teha tihti, sest sellega tege-les peamiselt liikuv üksus, aga see te-gevus oli vaheldus ja värskendus, seal liikus rohkem rahvast. Enne Schengeni ruumi meie idapiirini nihkumist kuu-lusid Pärnu kordoni töövaldkonda ka lennujaam ja jahisadam. Pärast Schen-genit jäid ainult kaubalaevade kontroll ning rannikupatrull, samuti patrullid kaatriga, et kontrollida mereohutus-reeglite täitmist.

Kuldari elukaaslane on ametis Kaitseliidus, Kuldar aga aastast 2000 sõprade eeskujul Kaitseliidu liige. Sel-lest aastast vahetas mees rühma ja on nüüd Pärnumaa maleva rannakait-serühma liige. Ta üritab nii palju kui töö ja õppimise kõrvalt võimalik ka õppustel osaleda.

Kelleks tahtis Kuldar lapsepõlves saada? Ei mäletagi. Igatahes poeg Jüri, kes on vanavanaisa järgi nime saanud, tahab piirivalvuriks saada. Uhkus isa värske auraha üle ei vähenda kindlasti seda soovi. Isa nõuanded, mille jär-gi tuleb alati üritada endast parimat anda ja seda teisteltki nõuda, on väärt järgimist. „Kui suhtumine on positiiv-ne, on see nakkav.“

Küsimuse peale, kas riik hoolib piisavalt piirivalvureist, võtab Kuldar mõningase mõttepausi. „Hoolib. Aga algusotsa karjääriredel on võrreldes varasema ajaga väga lühikeseks jää-nud. Vanad olijad võivad tunda end solvatuna, kui noor tulija saab peagu olematu ajaga sama staatuse,“ arvab Kuldar. Presidendi tunnustuse kohta lisab mees, et see on kogu kordonile. Kordon on tubli. 2011. aastal pälvis parima piirivalvuri tiitli Imre Peene-maa samuti Mustajõe kordonist.

Teet KorstenPõhjarannik

Missioonil Kreekas Eesti lippu heiskamas

Missioonil Ungari-Ukraina piiril

Presidendi tunnustus on

tervele kordonile.

16

VÕÕRSILT

Interpoli esindaja Europolis Lenno Reimandi arvates ei ole olemas universaalset kurjust, sest selle juured ning tagajärjed on väga palju seotud kultuuri ja kommetega. Ajal, mil Eesti riik seisab silmitsi suureneva hulga sisse-rännanutega, peame olema valmis võõraid kultuure mõistma ning teiste riikide kogemus-test, ent ka vigadest õppima.

FOT

O: S

CAN

PIX

Suurenev rahvaarv, tööpuudus, korruptsioon, julgeoleku puudu-mine – need on vahest peamised põhjused, miks on väljaränne Aasia maadest hakanud survet avaldama ka Eesti piirile. Euroopas teatakse sisserännanute probleeme ja riike, kust põgenetakse, juba aastaid ning põhjusi on aastate vältel olnud erinevaid. Millised on eurooplaste kogemused ja mis on olnud peami-sed tagasilöögid?

Peamine probleem on selles, et sisse-rännanute kohta ei ole piisavalt infot. Kui võtame näiteks Rootsi või Soo-me, kus on sisserännanuid rohkem

Kuri-tegevus

kui meil, siis on suur nende sisserän-nanute hulk, keda on võimatu kont-rollida. Nende taustast ei teata tihti midagi, hea, kui teatakse nende õiget nime ja sünniaega, rääkimata nende perekondlikest sidemetest või krimi-naalkorras karistatusest. Süüriast või Afganistanist tulijate tausta ei tea me kunagi, sest puudub usaldusväärne allikas, kust vajalikku taustinfot han-kida. On palju selliseidki riike, kus ei registreerita isegi sünde.

Eestis on kergem sisserännanutest ülevaadet saada kui meie naaberriiki-des, sest meie riigis elavad valdavalt

meie oma inimesed ning sisseränna-nuid on endiselt vähe. Oma inimeste tegemiste kohta on kergem infot saada – Eestis on inimesed registrites, politsei infosüsteemid on üsna heal tasemel.

Meie geograafi line asend on ristteel ning meie riiki sisenetakse sageli läbi-sõiduks. Sihtkoht on Soome või Rootsi heaoluühiskond, kus on suur tõenäo-sus saada osa väga heal tasemel toe-tussüsteemist. Eesti ei ole veel saanud sihtriigiks. Samas ei saa lasta ennast sellest seisukohast uinutada, sest juba praegu on 80% põgenike sihtriigiks majanduslikult vähem edukad riigid, kus nähakse niigi suurt vaeva, et kind-lustada oma elanikkond vajalikuga.

Kas sisserännanud on praegu peamine julgeolekuprobleem Euroopas?

See on lihtsalt üks suur must auk tead-mistes. Euroopa riikide politseiorgani-satsioonid ei tunne endiselt kuigi hästi teisi kultuure ega oska nendega käitu-da. Tihti ei teata näiteks, mis piirini on vägivald teistes kultuuriruumides lubatud ning millised on normaalsed

on kultuuri nägu

Kui võrrelda meie politseinikke teiste riikide korrakaitsjatega, siis millise võrdluse tooksid?

Kui vaadata politseinike käitumist Eu-roopas, siis paistab silma passiivse jõu näitamine ja laialdasem videokontroll. Pariisis koosneb patrull kuuest raskelt relvastatud mehest. Nad on konk-reetsed, samas sõbralikud. Hollandis kasutab patrullpolitseinik relva ilma väga pika n-ö meelitamiseta. Kõike ei saa loomulikult kopeerida, kuid me võiksime oma taktika üle vaadata ja olla jõulisemad. Sarnane on aga see, et inimesi jääb politseis igal pool järjest vähemaks. Kontroll läheb tehnilise-maks ning kaamerapõhiseks. See on asi, mida meilgi kasutatakse, kuid veel üsna vähe.

Milline on politsei staatus, kas meil on siin midagi õppida? Kas see on välja teenitud õiglase jõuga või on politsei a priori usaldusväärne?

Üks Soome uuring näitas, et politsei usaldus rahva silmis ei ole seotud ku-ritegevuse tasemega. Usaldus politsei vastu on seotud pigem sellega, kas riiki tervikuna võetakse tõsiselt. Riiki-des, kus politsei usaldus on suurem, ei soovita korravalvureid tänaval näha. Keegi ei taha, et teda kas või näiliselt kontrollitakse. Politseid soovitakse näha siis, kui teda kutsutakse. Minu arvates on siin Eestiga palju ühist. Ka eestlasele ei meeldi, kui politsei kogu aeg sekkub. Meile enamasti vist ei meeldiks, kui politseinik tuleks Raeko-ja platsil inimese juurde ja küsiks, kas ta saab kuidagi aidata.

Teine oluline aspekt on politsei usaldusväärsus seadusandja silmis. Selles oleme paljudest võimalikest eeskujudest maha jäänud. Pime hirm politseipoolse õiguste väärkasutamise pärast on kärpinud meie õigused vars-ti olematuks. Paraku ei ole võimalik ilma õigusteta teatud kohustusi täi-ta. See peab olema laiem ühiskondlik kokkulepe, mis paneb aluse politsei tegevuse repressiivse ja varjatud poole aktseptimisele sisejulgeoleku tagami-seks. Nagu iga lepingu puhul on õi-gused ja kohustused tasakaalus. Kui politseil on piiratumad õigused, on ka sisejulgeolek hapram. See on rahva kui kõrgema võimukandja teadlik valik.

Helin VaherPPA pressiesindaja

VÕÕRSILT

17

Pariisi sündmused, siis tuli ka seal mängu teine kultuur.

Sind kuulates tundub, et Eesti on üks turvaline koht, samas oleme statistika järgi vägivallakuritegude poolest eurooplaste seas esirinnas.

Kui rääkida Eestist ja pealinnast Tal-linnast, siis on see kindlasti üks turva-lisemaid paiku. Meie vägivaldsus on seotud kultuuri ja ajalooga. Kui vaa-tame kas või lähinaabrit Soomet, siis on tänavad seal turvalised, kuid teiselt poolt on palju ühiskonda vapustavaid juhtumeid, nt koolitulistamisi ja pere-

vägivalda. Võiks öelda, et ekstreem-sust on rohkem. Meil on jälle ühise joomingu ajal arvete klaarimist, käte-ga kallale minemist ja nii-öelda kirve-ga pähe stiilis kuritegusid. Paraku on meie ühiskonnas tendents sallida vägi-valda, mida toetab ka meedia. Näiteid võib tuua palju alates televisiooniprog-rammide ajakavast kuni reklaamide-ni. Samas kehtib paljudes Euroopa riigitelevisioonide uudiste toimetustes reegel, et iga saade peab lõppema po-sitiivse sõnumiga, et inimeste stressi-taset vähendada. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et iga riigi kuritegevus on selle kultuuri nägu. Universaalset kurjust ei ole olemas.

peresisesed suhted. See on problee-miks saanud viimase paarikümne aas-ta jooksul, mil sisserände kontroll ei ole olnud piisavalt tugev. Paljud riigid on kas humanitaarsetel, majanduslikel või poliitilistel kaalutlustel aktsepti-nud rohkem sisserännanuid, kui nende infrastruktuur ja ühiskonna tolerant-sus tegelikult lubavad.

Võtame näiteks Rootsi Malmö, kus politseil ei ole toimuva üle kont-rolli. Tulistamised, kaklused ja vä-gistamised on tavapärased nähtused. Seda ei juhtu ainult sisserännanute hulgas, vaid need teod ulatuvad sel-lest ringist väljagi. Politsei on võimetu, sest politsei on Rootsis killustunud, omavahel ei jagata infot, pole keskset infobaasi. Eestis teatakse, mis toimub. Küsimus on selles, kas keegi selle info üles korjab ja kas sellele reageeritakse. Rootsis on see probleem palju algse-mates asjades kinni.

Reaalsus on see, et igas suuremas Euroopa linnas on slummid, kuhu politseinikud kunagi ei lähe ja kuhu neid ei kutsutagi. Kui kutsutakse, siis ei ole neil midagi teha, sest neid seal ei aktseptita. Ühiskond on leppinud sel-lega, et linnades on kohti, kuhu polit-seinikel pole asja. Üldiselt seda teemat aga eiratakse, sest on palju töid, mida sisserännanud teevad, kuid euroopla-ne enam kunagi ei teeks, seega on see kinnine ring.

Kui jätta sisserännanutega kaasne-nud probleemid kõrvale, siis kuidas on lood teiste sotsiaalsete rühma-dega, mis koosnevad rahvuskaas-lastest? Kas näiteks motojõugud valmistavad korrakaitsjaile jätkuvalt peavalu?

Motojõugud on kujunenud tõsiseks probleemiks, sest seal kehtivad teised reeglid ja teistsugune mõtteviis. Suh-tumine vägivallasse on teine, arveid klaaritakse relvadega. Nendesse sub-kultuuridesse on politseil raske vaa-data, isegi jälitusmeetmetega. See ei ole meilegi võõras ja me peame olema võimelised selles küsimuses enneta-ma suuremat ohtu ning kontrollima olukorda ka siis, kui käegakatsutavat riski veel ei ole. Kui me neid ohjata ei suuda, hakatakse ühel päeval tänaval tulistama.

Teiseks on massirahutused. Vahel piisab vähesest, et olukord käest lä-heks. Kui võtta mõne aasta tagused

Lenno Reimand on keskkriminaal-politsei kriminaalteabe büroo juhtivmissiooniohvitser, kes esindab ülemaailmset politseiorganisatsioo-ni Interpol Euroopa Liidu politsei-agentuuris ehk Europolis.

Usaldus politsei vastu on seotud

pigem sellega, kas rii-ki tervikuna võetakse tõsiselt.

18

MEESKOND

Põhja prefektuuri narkopolitsei on astu-nud 15 aastat jõudsaid samme selle nimel, et võidelda kuritegevusega ning pidurdada narkootikumide levikut Harjumaal. Staažika üksuse juhi Kaido Kõplase soov on tugevasti vähendada sel aastal fentanüüliüledoosidest tingitud surmade arvu.

Kui praegu paneb 24-pealine Põhja prefektuuri narkokurite-gude talitus välja spetsiaalselt

tänavadiilerite tabamiseks mõeldud tänavarühma, siis kuulus veel 15 aas-tat tagasi narkopolitsei pädevusse mõ-nuainete äritsejate püüdmise kõrval ka taskuvarguste ning prostitutsiooniku-ritegude uurimine.

Narkotalituse politseinikud, kes toona värskelt loodud üksuses tööle hakkasid, tõdevad, et kindla ühe liini

Püramiiditipus

MEESKOND

19

üksus alustas tööd kaheksa jälitaja ja kuue uurijaga. Kamba peale anti tii-mile üks kehva internetiühendusega arvuti ning üks Žiguli, millega asju ajada ja pätte kambrisse vedada. Va-nemate olijate sõnul on ette tulnud ka kordi, kui kinnipeetuid tuli transpor-tida kas bussi või trammiga. Kõigile ju ühest autost ei piisanud. „Praeguste tingimustega ei saa 15 aasta taguseid aegu võrreldagi,“ meenutab üksuse staažikaim uurija, talituse sünni juures

peal töötamine on kahtlemata efektiiv-sem, sest kogu rõhu alates põhjalikust eeltööst, analüüsist ja allikate kogumi-sest kuni vahendajate vahelevõtmise ning kohtu ette saatmiseni saab panna just kindla kuriteoliigi peale.

Kamba peale üks arvuti ja Žiguli

1998. aasta 1. aprillis spetsiaalselt narkokuritegude avastamiseks loodud

olnud Toomas Poka. 1994. aastast po-litseis töötanud mees peab suurimaks muutuseks just olme- ja töötingimuste ning tehnika suurt arengut. „Pätid jää-vad pättideks ja politsei töö põhimõt-ted ning taktika hüppelisi muudatusi teinud ei ole,“ lisab ta. „Minu meelest on narkoüksusel mõnes mõttes läbi ae-gade olnud hea põli. Töötajaid osteti sõna otseses mõttes teistest üksustest. Eks peamised meelitajad olid veidi kõrgem sissetulek ning valik erinevaid

Põhja prefektuuri narkoüksuse juht Kaido Kõplas annab oma mees-konnale viimased juhised enne po-litseioperatsiooni algust. See foto on esimene (ja tõenäoliselt ka viimane), mida on madalat profi ili hoidvast meeskonnast tehtud.

FOT

OD

: AR

TU

R S

AD

OV

SKI,

ILM

AR

KA

HR

O

20

koolitusi,“ näeb Poka ka enda narko-üksusesse mineku peamisi põhjusi.

Fentanüül tõrjus musta heroiini

Kuna vast loodud üksusesse tuli leida oma ala professionaale, tehti pakku-mised eeskätt neile, kes olid varem narkootiliste ainetega kokku puutu-nud ning saanud ka esmast väljaõpet. „Keemikud polnud meist keegi ning suuremaid koolitusi saime siiski töö ajal,“ meenutab Toomas Poka.

Kui praegust pilti narkoturul il-mestavad peamiselt fentanüülid, am-fetamiin, marihuaana ja kokaiin, siis 90ndate lõpus ja 2000. algusaastail võimutses pealinnas mustaks heroii-niks kutsutud moonivedelik. „Seda keedeti ning keetmise ajal eraldus ai-nest eriline lõhn, mis levis suurte ühis-elamute koridoride viimastesse nur-gatagustessegi. Lõhna peale kutsutigi enamasti patrulle kohale, oli ju selge, millega naabrid tegelevad,“ sel-gitab Poka. Mehe sõnul on moonivedelikust saadud aine võrreldes teiste nar-kootiliste ainetega palju mürgisem. Keetmisest eraldunud musta vär-vi ja mitme lahusti kokkusegami se l saadud ainet tuli kasutada paari päeva jooksul, sest see ei säilinud kui-gi kaua. „Selles mõttes oli mooni keetmine ja aine valmistamine üs-nagi tülikas ja ku-lukas lõbu, ainest tuli kiiresti lahti saada.“

musta heroiini

Kuna vast loodud üksusesse tuli leida ma ala professionaale, tehti pakku-

mised eeskätt neile, kes olid varem arkootiliste ainetega kokku puutu-ud ning saanud ka esmast väljaõpet. Keemikud polnud meist keegi ning uuremaid koolitusi saime siiski töö jal,“ meenutab Toomas Poka.

Kui praegust pilti narkoturul il-mestavad peamiselt fentanüülid, am-etamiin, marihuaana ja kokaiin, siis 0ndate lõpus ja 2000. algusaastail õimutses pealinnas mustaks heroii-iks kutsutud moonivedelik. „Seda eedeti ning keetmise ajal eraldus ai-est eriline lõhn, mis levis suurte ühis-lamute koridoride viimastesse nur-atagustessegi. Lõhna peale kutsutigi namasti patrulle kohale, oli ju selge,

millega naabrid tegelevad,“ sel-itab Poka. Mehe sõnul on

moonivedelikust saadud ine võrreldes teiste nar-ootiliste ainetega palju u

mürgisem. Keetmisestt raldunud musta vär-i ja mitme lahusti okkusegami se l

aadud ainet tuli asutada paariäeva jooksul, sest ee ei säilinud kui-i kaua. „Selles

mõttes oli mooni eetmine ja ainee almistamine üs--agi tülikas ja ku-

ukas lõbu, ainestuli kiiresti lahti aada.“

MEESKOND

Järk-järgult mooni levik taandus ning 2005. aastast on pealinna täna-vail võimutsenud mullu rekordiliselt narkosõltlasi hauda viinud fentanüül. Peamiselt Venemaalt meile saabuv aine on äärmiselt kange ning väiksem-gi valearvestus võib tarvitajale saatus-likuks saada. Juba aastaid on väike Eesti juhtinud üledoosidest tingitud narkosurmade edetabelit.

Politseinikud tänavale

Osalt just fentanüülist tingitud sur-made arvu suurenemisest on viimase aasta jooksul muudetud narkopolit-sei töötaktikat. Lõppenud aasta nel-jast tänavaoperatsioonist piisas täiesti

Rändav süstal rändab talituse juhilt juhile. Esimesena sai selle Kalev Mõtus 1998. aastal ning 2005. aastast on see Kaido Kõplase kabine-ti riiulil. 2000.–2001. aastal kuulus süstal Rene Bertingu-le, järgnenud neli aastat Eerik Heldnale.

Kaadrid Põhja prefektuuri narko-üksuse operatsioonidest

21

MEESKOND

mõistmaks, et regulaarselt tänavatel tegutsemine ja käest kätte müüjate kimbutamine aitab laias pildis tõkes-tada narkokuritegevust. See on üks väike, ent siiski väga tähtis vaheliin kogu narkokuritegude püramiidis, mille õõnestamine annab eeldused ta-bada püramiidi tippusid.

Selle aasta aprillis, mil täitub 15 aastat narkopolitseinike tööst, paneb Põhja prefektuur tänavaile spetsiaalse narkoüksuse, kelle igapäevatöö hak-kabki olema just nn tänavadiilerite va-helevõtmine ning narkootiliste ainete leviku tõkestamine. „Kuigi nii üksuse kui ka minu südameasi on võidelda kuritegevusega, ei saa me paratama-tult vaadata läbi sõrmede üledoosist tingitud surmadele,“ räägib narko-üksuse juht Kaido Kõplas. „On selge, et neid surmasid tuleb kuidagi alla

saada, ja üks meetod selleks ongi raskendada narkootikumide kät-tesaadavust. Selle nimel tegutseb kogu minu tiim ning tegelikult

ka terve Põhja prefektuur. Narkoku-ritegevus on otseses seoses enamiku kuriteoliikidega ning võin julgelt öel-da, et kui patrull teeb tänaval tõhusat tööd, kajastub see meiegi tegemistes, ning vastupidi. Siiski ei saa narkosur-madega tegelemine olla ainult politsei prioriteet. Narkomaania on sügav sot-siaalne probleem, millega võitlemisel on politseil oma kindel, kuid mitte vedaja roll.“

Edukuse pandiks on hea läbisaamine

Praegu, enne tänavarühma tööle asu-mist, on Põhja prefektuuri narkoku-ritegude talituses kokku 24 politsei-nikku, kes jagunevad üheks juhiks, seitsmeks uurijaks ja 16 jälitajaks. Kõplase hinnangul on inimeste arv

tublisti vähenenud ning majanduse hiilgeaegadel 2008. aastal oli narko-üksuses üle 30 liikme. Kokku on Põh-ja narkopolitseist 15 aasta jooksul läbi käinud enam kui 80 inimest. Kõplas ise on talitust juhtinud 2005. aasta detsembrist, olles kõige staažikam narkoüksuse juht Eestis. Küsimusele, kauaks on veel jaksu ja indu juhi staa-ži edasi kanda, vastab Kõplas: „Minu eesmärk on saada tööle tänavarühm, tõmmata alla narkosurmad ning seis-ta hea selle eest, et näiteks minu laps ei peaks end ohustatuna tundma oma koolis või huviringis, mille ümbruses uitavad narkomüüjad ja -tarvitajad. Kindlasti ei ole ma sel kohal igavene, ent praegu ei ole mul kuhugi kiiret.“

Vabariigi sünnipäeva eel pani pre-sident Toomas Hendrik Ilves Eesti narkopolitsei staažikamale juhile rin-da teenetemärgi. Riikliku tunnustuse pälvinud Kaido Kõplas on selle au eest tänulik kogu oma meeskonnale, sest ega juht üksi paati merel õigel suunal hoia, selleks on vaja kogu meeskonna pühendumist. Aastatega aina pare-maid töötulemusi saavutanud Põhja narkoüksus on edukas suuresti tänu kokkuhoidvale tiimile ning ühistele arusaamadele eesmärkide saavutami-sel. „Eduka meeskonnatöö alus on hea sisekliima. Inimesed on avatud, käivad läbi ning hoiavad kokku. Usun, et meie väikeses talituses on need eduku-se eeldused olemas ning meil on kliima päris hea,“ märgib Kõplas.

väike, entkogu namille õõnebada püra

Selle aaastat nnarPõhja prenarkoüksukabki olemhelevõtmileviku tõkkui ka mkuritegevutult vaadatingitud süksuse juhete neid s

sass ada,rraskentesaadkogu

ka terve ritegevus kuriteoliikda, et kuitööd, kajaning vastumadega teprioriteet.siaalne pron politsevedaja rol

Edukuson hea

Praegu, enmist, on ritegude tnikku, kkkkkkkkeeeeeeeeeeeeeeeeeeeseitsmekkkssssssssssKõplase hh

Oskus näha erinevaid tahkePõhja narkoüksusel on

olnud nii paremaid

kui ka halvemaid

aegu, ent alati on

keerulistest olukor-

dadest välja tuldud.

Teatavasti on kogu

narkokuritegevuse ja

narkomaaniaga seotu vä-

gagi mitmekülgne. Põhja narkoük-

suses osatakse neid erinevaid tahke

näha ja viitsitakse tegelda ka küsimus-

tega, mis pealtnäha otseselt igapäe-

vatöösse ei puutugi, kaasata partne-

reid ning nendega tõhusat koostööd

teha. Eriti tahaks esile tõsta Põhja

narkotalituse positiivset mõttemaa-

ilma, mis on vingumisest nõretavas

ühiskonnas vägagi ilus kontrast. Mulle

tundub, et seal kulutatakse märkimis-

väärset ressurssi sellele, et põhjenda-

da, miks ja kuidas midagi ära teha,

selle asemel et kulutada sama energia

sellele, et tõestada, miks midagi teha

ei saa.

Risto Kasemäekeskkriminaalpolitsei arendusbüroo

planeerimistalituse juhtivkriminaalametnik

Ta kiidab head läbisaamist teiste narkoüksustega nii prefektuuridest, keskkriminaalpolitseist kui ka Maksu- ja Tolliametist, kellega koos korralda-takse ühiseid kokkusaamisi, et tööjut-tude kõrval ka meeldivalt aega koos veeta. Näiteks võtavad kord aastas suvel Eesti narkopolitseinikud mõõtu erinevates spordivõistlustes. „Sotsiaal-ne kooskäimine liidab, sest tihedate isiklike kontaktide kaudu sujub ka töö palju ladusamalt,“ on Kõplas kindel.

Helen UldrichPõhja prefektuuri pressiesindaja

Eduka meeskon-natöö alus on hea

sisekliima. Inimesed on avatud, käivad läbi ning hoiavad kokku.

22

SISEKONTROLL

Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra ning III talituse juht Anne Abel räägivad lähemalt sisekontrolli põhimõtetest ning julgustavad ametnikke sisekontrolli käest rohkem nõu küsima, enne kui on liiga hilja.

ILLU

STR

AT

SIO

ON

: AN

DR

ES

VA

RU

STIN

Sise-kontroll:

Kuidas läks sisekontrolli eelmine aasta? Kas see oli mitme skandaali tõttu tavapärasest raskem?

Anne: Oli keeruline aasta. Nii nagu pakkusid skandaalid pinget isikkoos-seisule, pakkusid need pinget ka meile. Juhtumeid sisse- ja väljapoole teatades pidime jälgima, et meie tegevus oleks lugejaile arusaadav ning tagaks sama-aegu menetluse huve.

Mis oli kõige raskem kaasus?Anne: Kõige rohkem valmistasid pinget Lõuna prefektuuri teatud kaa-sused. Kõik, mis lõppevad ametniku ametist vabastamise või vahistamise-ga, on üldiselt keerulised kaasused. Siin ei saa ühest pingerida tekitada.

Kui õiguskuulekad on PPA tööta-jad? Sisekontrolli hinnang 2011. aastale oli, et PPA tervis on täiesti rahuldav.

mitte alati salajane

Anne: See on väga subjektiivne ja võib-olla meie meelevaldne hinnang. Meie näeme, et olukord on hea, aga alati saab paremini.Raul: Positiivsena võib esile tuua, et distsiplinaarmenetluste ja -karistuste arv on vähenenud. Samas on vähene-nud ka isikkoosseis, kuid määratud karistuste ning tuvastatud süütegude arvu kahanemine viitab ikkagi teatud õiguskuulekuse paranemisele organi-satsioonis. Kodanike seas tehtud uu-ringutestki nähtub, et valdavalt ollak-se politseinike käitumisega rahul.

SISEKONTROLL

23

Anne: Sel aastal kuvasime si-sekontrollibüroo töötulemusi kokku võttes esimest korda, mis on tuvastatud süütegude protsent, keda otsustati karista-da ja keda mitte. Kui 2010. aasta kokkuvõtte järgi oli ühe prefek-tuuri puhul märgata, et esmased karistused olid liiga ranged (sarnas-te rikkumiste puhul võrreldes teiste prefektuuridega), siis paranes 2011. aasta trend oluliselt. 2012. aasta tu-lemusi vaadates oli selles prefektuuris karistuste kohaldamise protsent oma-korda kõige väiksem. See on vaatenur-ga küsimus, kas mindi liiga pehmeks. Pole välistatud, et me olemegi praegu selle suure skandaali keskmes, sest va-jalikud inimesed jäid õigel ajal distsip-linaarkorras vastutusele võtmata.

Võib-olla tundus 2012. aasta selle pärast nii hull, et me oleme hakanud juhtumitest rohkem ja avatumalt rää-kima. Paar aastat tagasi ei jõudnud need juhtumid politsei siseveebi ega meediasse. Kuna oleme läinud avatu-maks, siis võibki tunduda, et kõik on halvasti. See ei pruugi nii olla.

Mis on levinuimad probleemid, kus meie inimesed eksivad?

Anne: Arvuliselt lähevad need juh-tumid ametniku ebaprofessionaalse käitumise kategooriasse, mille skaala on väga lai. Need on peamiselt suhtle-misprobleemid või ametnik ei oska ra-kendada seadust või oma eriteadmisi. Palju tuleb kaebusi stiilis „politseinik vaatas mind halva pilguga", „politsei-

nik ei selgitanud mulle". Tihtilugu ei leia need juhtumid kinnitust. Inime-

sed ise provotseerivad või sega-vad meelega jälgi. Levinud on

ka kaebused sunnivahendite ebaproportsionaalse kasu-tamise kohta. Asja uurima hakates selgub sageli, et inimene on politseinikku ise provotseerinud või

teda esimesena rün-nanud.

Mõni aeg tagasi kirjutasime

siseveebis, et osa meie ametnikke on kuritarvitanud politsei andmebaase. Kas see on endiselt õhus?

Raul: Oleme sellele palju tähelepanu pööranud, aga kahjuks tuleb neid juh-tumeid endiselt ette. Kordame siis veel kord üle, et politsei andmebaase võib kasutada rangelt tööülesannete täitmi-seks seadusega ettenähtud korras. On kurb, kui väga professionaalne amet-nik satub säärase intsidendi tõttu uu-rimise alla. Organisatsioonile on see suur kaotus. Tuttavate sellekohastele palvetele tuleb öelda ei ning selgitada, et ametnikul pole õigust küsitud and-meid kontrollida.

Kuna oleme läinud avatu-maks, siis võibki tunduda,

et kõik on halvasti. See ei pruugi nii olla. Anne Abel

Positiivsena võib esile tuua,

et distsiplinaarme-netluste ja -karistuste arv on vähenenud. Raul Vahtra

24

SISEKONTROLL

2010 2011 2012

Anne: Paraku on meie hulgas ikka veel ametnikke, kes ei õpi enne, kui saavad karistada. Näiteks tuli vahetult pärast üht koolitust, kus olime põh-jalikumalt kõnelnud andmebaaside väärkasutusest, üks ametnik jutuga, et tal oleks hädasti vaja vaadata kursuse kokkutuleku jaoks andmebaasist tele-foninumbreid...

Mis on libastumise põhjused?Anne: Tihtipeale rumalus ja hoolima-tus. Viimast tekitab alamotiveeritus, eriti seda, mis hõlmab tänaval käitu-mist. Pole ju mingi saladus, et korra-kaitsjad tänaval saavad vähe palka, samas kui nende töö riskitase on väga kõrge. Patrull ütlebki vahel kehvas-ti, sest tal puudub motivatsioon asja hästi teha. Igasugune ametnike õiguste ja hüvede kärpimine tõmbab töötahte alla. Tahame või ei seda välja öelda, siiski on rahal väga suur roll politsei töö kvaliteedi juures.Raul: Lisaksin ühe põhjusena puudu-jäägid ettevalmistuses. Meie ametnik töötab üldjuhul õiguslikult äärmiselt reguleeritud keskkonnas. On juhtu-meid, kus ametnik ei ole kursis oma tööd reguleerivate õigusaktidega ning eksib teadmatusest. Peale selle on käitumisprobleemid, nagu Anne juba mainis. Peamine on konfl iktse kodani-kuga suheldes mitte alluda provokat-sioonidele, jääda professionaalseks ja inimlikuks.

Kuidas tajuvad politseinikud sisekontrolli rolli? Kas teid võetakse karistajatena?

Anne: See on väga personaalne, kuid pigem on levinud arvamus, et sise-kontroll ütleb, keda peab karistama.Raul: See on tõsi, et sisekontrollisüs-teem pole olnud tavaametnikule aru-saadav. Tegelikult on nii, et suures osas on menetluse alustamise initsiaa-tor vahetu juht. Sisekontrolli ülesan-ded on asjaolusid igakülgselt ja objek-tiivselt uurida ning seejärel koostada kokkuvõte, mille alusel teeb vahetu juht karistamise või karistamata jät-mise ettepaneku peadirektorile.Anne: Kui vahetu juht ei reageeri teo raskuse järgi või on liiga leebe, on meie roll sekkuda ja öelda, milline on senine praktika. Ühel koolitusel küsiti, kas sisekontrolli praktikas on olnud olukordi, kus juhid ei ole meie ettepa-

nekuid kuulda võtnud. Paraku on ka sääraseid olukordi ette tulnud.Raul: Nagu öeldud, ei ole sisekontroll distsiplinaarmenetluste puhul karis-taja. Me ei ole karistajad ka krimi-naalmenetlustes, kus süüdistuse esi-tab prokurör. Meie karistame ainult väärtegude puhul, näiteks kui on ek-situd majandushuvide deklaratsiooni esitamise nõuete vastu või liikluses. Lisaks on sisekontrolli roll hoida ära süütegusid teadlikkuse suurendamise kaudu. Meie ülesanne on informee-rida töötajaid esinevatest problee-midest ning juhtida neile juhtide tähelepanu, et nad saaksid oma-

korda alluvaid paremini koolitada ja kontrollida. Teiselt poolt tegeleme sündmuspõhiste juhtumitega, kus me selgitame menetlusega välja tõe ning anname juhtumile õigusliku hinnan-gu.Anne: Proovime oma tööst rohkem rääkida ja olla väljapaistvamad, et oma ajaloolist negatiivset imagot pa-rendada. Teatud saladuseloor muidugi jääb, aga kõik ei ole salajane.

Raul: Me kaalume väga tõsiselt, mis juhtumitest ja kui palju rääkida, sest meie ülesanne on ka ametniku mainet kaitsta. Paraku on meil organisatsioo-nis väga palju sildistajaid. Kui kellegi suhtes on alustatud distsiplinaarmenet-lus, veel hullem – kriminaalmenetlus, ja jutud lähevad liikvele, siis tembel-datakse ametnik kohe pätiks ning see hakkab igapäevatööd segama. Politsei-nikud on selles suhtes väga tundlikud.

Ametnikena peaksime kõige pare-mini mõistma, mis on süütuse

presumptsioon, aga paha-tihti ei taha see kehtida ka meie organisatsioo-nis. See on üks põhjus, miks sisekontroll üri-tab asja vaikselt ajada.

Kaitsta tuleb eelkõige ausate ametnike mainet.

Eelmisel aastal fi kseeris si-sekontroll 666 materjali, millest 149 puhul alustati distsiplinaarmenetlust. See tähendab, et 2/3 juhtudest lahendati eelkontrolli ajal.Anne: Levinud on arvamus, et kui ametniku suhtes on

algatatud distsiplinaarmenetlus, siis on inimene kohe süüdi. Ei ole. Dist-siplinaarmenetlusega selgitatakse asja-olud ja võib selguda, et süüd ei olegi või on puudused hoopis senises töö-korralduses või regulatsioonides.Raul: Asi, millest me ei räägi ja mida tehakse saladuskatte all, on sisekont-rolli jälitustegevus. Siin me räägime ametnikest, kelle suhtes on kahtlus, et nad panevad toime kuritegusid.

PPA sisekontrollibüroo korraldatud distsiplinaarmenetlused

aastail 2010–2012

227

Kokku läbiviidud menetlusi

Kokku tuvastatud süütegusid Määratud

distsiplinaarkaristusi

185

149

204

167

147

8272

51

Distsiplinaar-menetlusega

selgitatakse asjaolud ja võib selguda, et süüd ei olegi või on puudused hoopis senises töökorralduses või regulatsioonides. Anne Abel

25

SISEKONTROLL

noomitus

ametipalga vähendamine

teenistusastme alandamine

vabastamine

Sisekontroll paneb üha rohkem rõhku ennetustööle. Kuidas te seda teete?

Raul: Üks viis on kirja panna kõige le-vinumad probleemid organisatsioonis. Seda on kogu aeg tehtud. Riskikohad viime valdkonna või prefektuuri juht-rühma, et juhid saaksid probleemidest teada ja oskaksid neist omakorda oma alluvatele rääkida ning planeerida tee-nistusliku kontrolli tegevusi.Anne: Kirjutame kindlasti edasi enne-tavaid artikleid siseveebis ja jätkame möödunud aastal alustatud koolitusi. Meie väikest koosseisu arvestades on koolitamine väga mahukas ettevõtmi-ne, kuid tagasiside on olnud hea. Koo-litusi alustasime piirivalvevaldkonnas, järjekorras on korrakaitse.Raul: Jaanuari lõpus otsustasime PPA juhtkonnaga, et peaksime hakkama süstemaatiliselt korraldama terves asutuses teenistuslikku kontrolli. Seda peaksid tegema nii valdkonnad kui ka prefektuurid. Prefektid ja peadirektori asetäitjad koostavad koos oma struk-tuuriüksustega teenistusliku kontrolli tegevuskava. See tähendab igas vald-konnas riskikohtade kirjapanemist ja nende kontrollimist selle aasta jooksul.

Korrakaitsepolitsei on seda varem teinud ja neil on selles valdkonnas hea praktika. Näiteks kontrollitakse, kuidas peab patrull kinni patrullte-gevuse korrast või kuidas peetakse arestimajas kinni tööd reguleerivatest õigusaktidest. See on tegelikult juhtide igapäevane töö. Iga juhi ametijuhen-dis on kirjas, et ta peab kontrollima oma alluvate teenistusülesannete täit-

mist ning õigusaktidest kinnipidamist. Vahe on selles, et sel aastal on tahe teha seda põhjalikumalt ja terves or-ganisatsioonis.

Oluline on rõhutada, et teenistus-lik kontroll ei ole massiline kontroll, vaid riskipõhine lähenemine. Riski-de kõrval tuuakse esile ka pari-

mad praktikasuunad. Mõnes valdkon-nas ei pruugi ju puudusi üldse olla, võib-olla tehakse valdkonnas mõnda asja hoopis väga hästi. Sellest saavad teisedki kasu. Kui kontroll laabub ja tulemustest räägitakse, siis kannabki see preventiivset eesmärki.

Kes teenistuslikku kontrolli teevad?

Raul: See on juhtide otsustada. Selle ülesande võib anda näiteks peadirek-tori asetäitja kriminaalpolitsei alal prefektuuri kriminaalbüroo juhile, kes kontrollib näiteks jälitustegevuse korraldust oma struktuuriüksustes. Sisekontrolli roll on anda teenistusliku

kontrolli kavadesse sisendit.

Mis plaanid on sisekontrollil selleks aastaks?

Raul: Aasta jooksul tahame välja töö-tada sisekontrolli kontseptsiooni, kus selgitame sisekontrolli süsteemi ning paneme paika sisekontrolli, siseaudi-ti ja teabeturbe omavahelised suhted, reeglid ning kohustused.

Sel aastal täiendame distsiplinaar-menetluse juhendit. Meil endal on pal-ju mõtteid ja saime ka Siseministee-riumist ettepanekuid. Uues juhendis sätestame väga selgelt, et prefektuuris toime pandud distsiplinaarsüütegu-dest informeeritakse ka valdkonna juhti. Seni pole see pruukinud nii olla, näiteks Ida juhtumi puhul.

Kes kontrollib sisekontrolli?Raul: Meil on nn ringkontroll. Mis puutub andmebaasidesse, siis on ring-kontroll jagatud teabeturbega. Ei ole asju, mida meie teeme ja nemad sellest

ei tea ning vastupidi. Sisekont-rolli kontrollib ka Siseminis-

teerium, kes saab pöörduda kaitsepolitsei poole.Anne: 2011. aasta lõpu sündmused näitasid ilme-

kalt, et ka sisekontrolli li-bastumised ei jää vaka alla.

Kas on veel midagi, mida ma ei osanud küsida, aga tahaksite ise rõhutada?

Anne: Sisekontrolli ei tasu kar-ta. Meiega suhtlemine ei tähen-da, et keegi kellegi peale kaebab. Me saame väga palju aidata ja hirme ära hoida. Kui koos

probleemi või arvatava probleemi ta-gamaid selgitada, loksub nii mõnigi asi paika. Konsulteerimine meiega ei tähenda, et inimene on end ise üles andnud. Kaugel sellest. Kõige hullem on, kui ametnik hakkab lihtlabast ek-simust, mis pole kellelegi halba teinud, varjama. Niisuguseid näiteid on meie praktikas palju.Raul: Kutsume julgelt ametnikke üles informeerima oma juhte olukorda-dest, kus on õigusselgusetus. Kui sa ei saa mõnest asjast 100% aru, siis räägi oma vahetu juhiga. Vastasel juhul te-kib sellest varem või hiljem jama.

Nelli PelloRadari peatoimetaja

2012. aastal määratud distsiplinaarkaristuste

jagunemineMääratud

51 distsiplinaarkaristust

020dis

39

7

41

Oluline on rõhutada, et

teenistuslik kont-roll ei ole massiline kontroll, vaid riskipõhine lähenemine. Riskide kõrval tuuakse esile ka parimad praktikasuunad. Raul Vahtra

26

UURING

FOT

O: K

AR

MO

KU

LLM

AAPärnu konstaablijaoskonna

piirkonnapolitseinik Sven Janson näitab uuringu tulemusel valminud infokaarti „Minu politsei“, mida saavad politseinikud oma tööpiirkon-nas jaotada.

UURING

27

Lääne prefektuur uuris Pärnu ja lähiümbruse valdade võtmeisikuilt, mida ootavad nad politseilt ning kuidas saaks koostöös kogukonnaga elukeskkonda turvalisemaks muuta.

Kasutame oma kõnes sageli sõna-paari „kogukonnakeskne polit-seitöö“, aga kui sageli mõtleme

selle sisulisele tähendusele, on küsimus omaette. Lääne prefektuuris ollakse seda meelt, et me ei saa oma tööd ko-gukonnale orienteerituna teha, kui me ei tea, mida see palju kõneldud koos-lus meilt ootab. Politsei kavandab küll oma tegevusi, kuid seda on keerukas teha, kui tugineda pelgalt statistiliste-le näitajatele, erinevatele analüüsidele ning oma sisetundele. Abiks on kind-lasti koostööpartnerite ja kogukonna arvamused ning ootused, pilk kõrvalt. Kui planeerime oma tegevused, et toe-tada turvalise elukeskkonna kujune-mist, ainult iseenese tarkusest, ei pruugi me soovitud tulemusi saavutada, sest puudub arusaam, kas see, mida paku-me, vastab ka tegelikele ootustele.

Kuidas me uurisime, mida meilt oodatakse

Siseministeerium eraldas eelmise aasta suvel politseile raha nn katkiste aken-de teooria rakendamiseks: kus ja kui-das olukorra turvalisust parandada. Lääne prefektuuris toimunud diskus-sioonil otsustati, et otstarbekas on kü-sida nn võtmeisikute arvamust, kuidas elukeskkonda turvalisemaks muuta ning turvatunnet suurendada. Et saada võimalikult objektiivne hinnang, leiti sobiv koostööpartner – suhtekorral-dusfi rma PR Partner, kellega koostöös uuring korraldati, ilma et politsei osa-lemine intervjuude tegemist ning julget ja otsekohest arvamuse avaldamist mõjutaks. Möödunud aasta septemb-rist novembrini korraldati fookusgru-piuuring kogukonnakeskse politseitöö tõhustamiseks Pärnus ja Pärnumaal. Pärnu ning lähiümbruse vallad Sau-

ga, Paikuse, Audru ja Tahkuranna valiti seetõttu, et sel moel saadi meie tööpiirkonna suurima linna ning seda ümbritsevate valdade näol suur valim, mis on sobiv alus üldistuste tegemiseks teisteski piirkondades. Täpsustuse-na olgu lisatud, et fookusgrupiuuring on kvalitatiivne uuringumeetod, kus rühmavestlustes selgitatakse vastajate hinnanguid ja arvamusi ning nende kujunemise põhjusi.

Valiti kolm uuritavat sidusrühma: valla hariduse, noorsootöö ja teised võtmeisikud; vallajuhid ja valdade ette-võtjad; linnajuhid ja ettevõtjad. Konk-reetse kohalike arvamusliidrite nime-kirja pakkus Lääne prefektuur ning nendega võttis ühendust PR Partner, kes tegi uuringu kuues rühmas. Ühe rühma koosseisus uuriti 7–9 inimese arvamusi. Kokku hõlmas uuring 54 ar-vamusliidrit Pärnust ja Pärnumaalt.

Turvalisus sünnib koostöös kogukonnaga

Uuringu tegijate kokkuvõttest võib lu-geda, et politsei usaldusväärsus tähtsa-mate sidusrühmade hulgas on tajutavalt kõrge ja koostöövalmidus heal tasemel. Turvalisust on kümne viimase aasta väl-tel teadvustatud kui politseist laiemal tasemel toimivat süsteemi. Hästi palju tehakse turvalisusküsimusi lahendades viiteid kohalikule omavalitsusele ja ko-danikualgatusele. Samas märgitakse, et koostöö politseiga on vajalik. Meilt oo-datakse initsiatiivi haaramist, ekspert-teadmist ja juhtivat rolli.

Suurimate kohalike omavalitsus-tega seotud probleemidena on taju-tud pimedust, tänavavalgustuse puu-dumist, teede ja tänavate seisukorda, varemeis ning mahajäetud kinnisvara. Politsei näeb siin võimalust ja vajadust

Pilk kõrvaltErinev infoväli tähendab erinevat informeeritustUuringud tõestavad iga kord meile

endilegi, et erinev infoväli tähendab

erinevat informeeritust, mis toob oma-

korda kaasa väga erinevaid arusaamu

vaatlusalusest organisatsioonist ning

selle suhetest kogukonnaga. Saame

üsna selge pildi nii sellest, mida oleks

vaja reaalselt teisiti teha, kui ka sellest,

kellega ja millest oleks tarvis teistmoo-

di rääkida.

Näiteks oli kohaliku politseiniku

ühes enam kui aasta eest antud in-

tervjuus kasutatud kujund bensiiniau-

rude peal sõitmisest loonud kogukon-

nas, sh arvamusliidrite hulgas, tugeva

müüdi, mis kogukonnakeskset po-

litseitööd kuidagi ei toeta. Müüt, mis

oma elu elas, jutustas sellest, et polit-

seil on kütust ja politseinikke nii napilt,

et 110-le tehtud kõnedest reageeri-

takse ainult isikuvastaste kuritegude

teadetele. Ei ole vist tarvis mainida, et

tegelikkuses see nii ei ole.

Teadmine kogukonna ootustest,

arvamustest ning poolehoiust kohali-

kule politseile aitab Lääne prefektuuri

Pärnu ja Pärnumaa politsei-

nikke kindlasti oma iga-

päevatöös.

Ilona LeibSuhtekorraldusfi rma PR Partner juhataja

rnumaa politsei-

sti oma iga-

Ilona Leibaldusfi rma er juhataja

28

UURING

senisest aktiivsemalt ühendust võt-ta kohalike omavalitsustega, et neile kohtadele tähelepanu juhtida ning üheskoos võimalikke lahendusi leida. Politsei saab koos kohalike omavalit-sustega analüüsida piirkonna turvali-sust ja näidata kommunaalküsimuste mõju turvalisusele. Kokkuvõtte põhjal võib järeldada, et selliseid probleeme nähakse kulukohtadena, kuid politsei kogemused annaksid võimaluse näha neid lahendustena kohalike inimeste turvalisusele ning turvatundele.

Teadasaamisest reaalsete tegevusteni

Uuringu kokkuvõte sisaldas ridami-si konkreetseid tähelepanu juhtimisi probleemidele, mida ei saa lahendada ei küsitletud üksikisikud ega ka ainult politsei. Olgu siin näitena toodud mõni Pärnu linna ristmik, mille liikluskor-raldust tuleks muuta, lasteaia lähistele rajatud veevõtukoht, mis ei ole piisa-valt hästi piiratud, konkreetsed teelõi-gud, millel sõitmise piirkiirust tuleks vähendada, ja nii edasi. Tegeleme nen-

de küsimustega juhtumipõhiselt edasi, et erinevaid osalisi kaasates ohtudele hinnang anda ning teha ettepanekuid konkreetsete sammude astumiseks.

Üsna sageli viidati sellele, et ei tunta oma piirkonna politseinikku, ei olda temaga kokku puutunud. Seepä-rast töötas meie ennetusteenistus väl-ja infokaardi „Minu politsei“. Lääne prefektuuri ametnikud saavad seda täidetult oma tööpiirkonnas jaotada. Kaarte telliti niisuguses koguses, et neid saavad kasutada kolleegid teis-testki prefektuuridest.

Eelkirjeldatud uuringu tulemused ei jää meile pelgalt teadmiseks, vaid kirjeldatud infokaardi koostamise kõrval on asutud küsimusi lahendama projektipõhiselt; näitena olgu toodud

erinevate osaliste koostöös tegelemine Pärnu kesklinna turvalisusega. Teema-de ring on mitmekülgne: olulised on nii tänavavalgustuse küsimused kui ka lõbustusasutustega seonduvad prob-leemid.

Kaja KukkPPA kommunikatsioonibüroo

vanemkommunikatsiooniametnik

2012. aastal korraldasid Lääne prefektuu-

ri piirivalvebüroo, Kuressaare politseijaos-

konna ning kodakondsus- ja migratsiooni-

büroo Kuressaare teeninduse ametnikud

kõigis Saaremaa omavalitsustes projekti

„Turvaline küla“. Valdades toimusid mõt-

tetalgud, kus arutati küla arvamusliidrite-

ga turvalisusega seotud muresid, millele

võiks üheskoos lahendusi otsida. Üldine

läbiv küsimus oli, kuidas saab külaelanik

aidata kaasa turvalisusele vallas.

Põhiprobleemid, mida peagu igas val-

las tõstatati, olid järgmised: mida teha

külateedel kihutajatega, kuidas käituda

hulkuvate koduloomadega, mida teha

noorte alkoholi- ja tubakatarvitamise ära-

hoidmiseks, mida teha kaupluste juures

passivate napsitajatega jne.

Mõttetalgute tulemusena said politsei

ja valla elanikud lähedasemaks ning lei-

ti lahendusi paljudele küsimustele, mida

saab näiteks vallaelanik või vallavalitsus

ise kohapeal ära teha. Projektimeeskond

on nüüd külaelu probleemidest teadlikum

ning võib suuremat tähelepanu pöörata

politsei toetust vajavatele kitsaskohtadele,

mis varem on jäänud ehk märkamata.

Algatus andis hea võimaluse tutvusta-

da kohalikele inimestele kodakondsus- ja

migratsioonibüroo Kuressaare teeninduse

tööd ning informeerida neid dokumenti-

de kehtivusaja lõppemisest ja vajadusest

kontrollida oma ning lähedaste dokumen-

te. Kuressaare teeninduse ametnikud te-

gid valdadesse mitu väljasõitu, et inimestel

oleks dokumenditaotlusi mugavam sisse

anda.

Projekt korraldati koostöös Pääste-

ameti Lääne päästekeskuse, Kaitseliidu

Saaremaal peeti mõttetalguid

Saaremaa Maleva ning maakonna oma-

valitsustega. SA Turvaline Saaremaa

toetusega telliti maakonna küladesse ja

linnaterritooriumile infoplakatid kasutata-

vamate infonumbritega, kuhu saab mure

korral helistada. Järgmisena on plaanis

mõttetalgud pidada Hiiumaal.

Janne MetsLääne prefektuuri piirivalvebüroo

välispiiri teabe talituse teabetöö vanempiiriametnik

Uuringust ilmnenud kitsaskohad• Ei tunta kohalikku konstaablit,

samas mõistetakse, et ta on ini-

mene, kes ei saa olla tööl 24/7.

• Turvalisuse ohustajatena nä-

hakse väljakutsuvalt käituvaid

noortekampasid, kes tarvitavad

alkoholi ja tubakatooteid.

• Politsei nähtavus – piisaks,

kui patrull asulast läbi sõidaks.

• Negatiivseid sündmusi kirjelda-

vad meediakajastused vähen-

davad turvatunnet. Oodatakse

kirjeldusi, milline on politsei

võimekus, millised on saavutu-

sed jms.

Turvalise küla arutelud Ruhnus

FOT

O: L

ÄÄ

NE

PR

EFE

KT

UU

R

Turvalisust on küm-ne viimase aasta

vältel teadvustatud kui politseist laiemal tase-mel toimivat süsteemi.

ELAMISLOAD

29

„Elamislubade järelkontrollimisel on olnud tunda kolme asutuse ühendamise positiivset poolt,“ ütleb kodakondsus- ja

migratsiooniosakonna välismaalaste talituse juhataja Liis Valk.

Usalda,aga kontrolli

Kõige keerulisem on tuvastada võimalikke

fi ktiivseid abielusid, tõdeb välismaalaste tali-

tuse juhataja Liis Valk.

FO

TO

: AR

TU

R S

AD

OV

SKI

30

nid üle vaadata. Meie seadused on tehtud võimalikult ettevõtjatesõbrali-kuks, et soodustada Eesti majanduse arendamist. Et saada elamisluba juht-organi liikmena töötamiseks, oli üsna vähe kriteeriume. Ettevõtlikud inime-sed Eestis avastasid selles valdkonnas enda jaoks ärikontseptiooni. Nii loodi konsultatsioonifi rmad, kes pakkusid välismaalastele elamisloa saamiseks nõustamisteenuseid. Hakkas tekkima selge muster: ettevõte oli äsja asuta-tud, puudus varasem majandustege-vus, juhatuses kordusid kindlad Eesti kodanikud ning elamisluba sooviv vä-lismaalane määrati samuti juhatusse. Jälgede hajutamiseks loodi rohkesti uusi fi rmasid, mitte ei paigutatud ela-misluba soovivaid välismaalasi ühte

ettevõttesse. Kuna taotlejail puudus varasem ajalugu Eestis, elamisloa taot-lemise tingimused olid täidetud ning ei tuvastatud elamisloa andmisest keel-dumise asjaolusid, siis tuli inimestele elamisluba anda.

Olukorrale reageerimiseks tulid meile appi migratsioonijärelevalve büroo, prefektuuride inspektorid ning keskkriminaalpolitsei. Tänu ühend-ametile saime operatiivselt korraldada andmevahetust ning rakendada uut koostöövormi päevadega. Kui oleksi-me endiselt eraldi ametid olnud, siis tulnuks lahendada palju bürokraatlik-ke ja andmevahetuse probleeme. Väga

ELAMISLOAD

2011. aastal jõudis avalikkuseni info elamislubade väärkasutamise kasvu kohta ning aasta lõpus lahva-tas poliitskandaal, mille tõttu tehti hulgi elamislubade järelkontrolli. Kuidas on vahepeal läinud?

Suuremale avalikkusele sai elamislu-bade teema tuttavaks skandaali tõttu, kuid väärkasutamist on olnud ning elamislubade eel- ja järelkontrolle on tehtud alates 1990ndate keskpaigast, kui elamislube hakati välja andma. Praeguseks on kontrollid tehtud ja sea-dused muudetud ning kodakondsus- ja migratsioonivaldkonnas on igapäeva-ne töörütm taastunud.

Mis võis olla põhjus, et vahepeal oli nii palju väärkasutamise juhtumeid?

Aastail 2010 ja 2011 muudeti seadusi: ettevõtte asutamine tehti väga lihtsaks (interneti teel) ja Eesti varasem liitu-mine Schengeniga tekitas olukorra, kus elamisloa taotlemine ettevõtluseks ning juhtorgani liikmena töötamiseks oli lihtsalt kättesaadav. Põhiliselt taot-leti elamisluba juhtorgani liikmena, sest selleks oli vaja asutada Eestis üksnes ettevõte ja määrata välismaa-lane selle juhtorgani liikmeks; muid kriteeriume elamisloa andmiseks neile ei kehtinud. Järelkontrollis selgus, et loodud ettevõtteis majandustegevust ei toimunud, inimesed viibisid siin lühi-kest aega ega asunudki Eestisse elama, mis on elamisloa andmise peamised eesmärgid.

Mis tingis vajaduse muuta välismaalaste seadust?

Töö- ja ettevõtlusrände valdkonnas oli näha elamislubade väärkasutamise kasvu, seepärast oli vaja regulatsioo-

oluline on olnud ka tihe koostöö Eesti välisesindus-tes töötavate konsulite ja Vä-lisministeeriumiga.

Kõik eespool mainitu tingis vajaduse muuta välismaalaste sea-dust, et tänases muutunud olukor-ras ei oleks nii lihtne näiliselt vastata elamisloa saamise tingimustele. Riigi eesmärk immigratsiooni reguleerimi-sel on juba eelkontrolli ajal tuvastada, kas elamisloa andmine on õigustatud või mitte. Liiga lihtsalt ning näiliselt elamisloa tingimustele vastamine ei ole eesmärk ja seega tuli seadust muu-ta.

Mis siis peamiselt eelmise aasta 1. juulil kehtima hakanud seaduse muudatustega muutus?

Muudatustega täiendati tin-gimusi juhtorgani liikmete-le: ettevõte peab olema te-gutsenud enne viis kuud ja inimene, kes saab elamisloa töötamiseks, peab saama ka töötasu. Need on kitsendavad meetmed, mille alusel saab

hiljem kiiresti määrata, kas inimene Eestis töötab või mitte, kontrollides nt palgakriteeriumit.

Ettevõtluseks elamisloa taotlejaile tehti muudatusi investeeringu mõistes ning lisati seadusesse PPA õigus moo-dustada ekspertkomisjon. PPA moo-dustas ekspertkomisjoni juba enne seaduse muudatuse jõustumist (kuna selleks ei ole vaja eraldi volitust seadu-sesse). See hindab elamisloataotlejate äriplaane: kas esitatud äriplaan toob Eestile reaalselt kasu. Sellest komisjo-nist on meile palju abi, et elamisloa-taotlusi ettevõtluseks menetleda, kuid see pole olukorra lahendamiseks kõige

Elamisloa kehtivuse ajal massilise järelkontrolli

tegemine ei ole Euroopas tavapärane nähtus, kuna see on riigile liiga koormav.

Tähtajalise elamisloa otsused rändeliigiti

pereränne töötamine välisleping õppimine ettevõtlus legaalne sisseränne

2010

2011

2012

1063941

976 459

68 44

1371 1430

838

464

14262

1255

835

639516

616

31

ELAMISLOAD

bade taotlemist riskiteguriga ela-misloa alustel, siis võimaldas see PPA-l kontrollida suures ulatuses

juba välja antud lubasid. Kui töö- ja ettevõtlusrände pu-

hul saab järelkontrolli teha andme-baaside ja dokumentide kontrollimise teel, siis on kõige keerulisem tuvastada võimalikke fi ktiivseid abielusid, kus tuleb arvestada isiku põhiõigust pere-konnaelu puutumatusele. Kahtlus te-kib äsja sõlmitud abielude puhul, kus eelkontrollimise meetodid on inimeste küsitlemine ja enamasti ootamatu elu-koha kontroll. Kõik toimub koostöös taotlejaga ning inimeste nõusolekul.

Kas oskad tuua mõne huvitavama näite oma praktikast?

Värvikamad näited on olnud pererän-ded ehk fi ktiivsed abielud. Näiteks ei tea abikaasad üksteisest mitte midagi. Oleme kohtus kaotanud vaidlusi, kus üks abikaasa ei tea, kus teine töötab, kes on tema sõbrad või et abikaasa vii-bis vahepeal puhkusel. Kohus on leid-nud, et tegemist on kultuurilise eripä-raga ning abikaasad ei peagi üksteise kohta selliseid asju teadma.

Inimeste kodusid kontrollides on olnud üks juhtum, kus kodus olid küll naise asjad, kuid mitu numbrit suure-mad. Oli kahtlus, et see naine, kelle-ga mees on abielus, ei ela selle mehe juures, mistõttu kontrolliti kodust olukorda. Kodus olnud asjad kuulusid pigem naisele, kellega mees oli varem abielus olnud, kuid kelle juurde ei saa-nud mees enam elamisluba taotleda.

Kui ühte kodu käidi kontrollimas, olid abikaasad kleepinud kõigi tubade ning köögi ja kordori seintele arvutist välja prinditud enda pilte, mis olid kinnitatud toidupakenditelt saadud kleepsudega. Loomulikult äratab see kahtlust, aga samas võib tegu olla liht-salt hirmuga, et äkki muidu ei usuta suhte tegelikkust.

Elamislubade eel- ja järelkontrolle tehes puutume kokku väga inimlike ja eraeluliste probleemidega, sestap on vaja tunnetada piiri ning hinnata kontrollide proportsionaalsust. Õn-neks töötavad selles valdkonnas päde-vad inimesed, kes mõistavad oma töö eesmärki.

Katrin RohtlaPPA pressiesindaja

mõistlikum viis. Märksa efektiivsem oleks kasutada äriplaanide hinda-miseks Majandus- ja Kommunikat-siooniministeeriumi haldusalas olevat pädevust. Samuti hindab Eesti töö-turu olukorda elamisloa töötamiseks taotluse juures Sotsiaalministeeriumi haldusalas Töötukassa. Kui riigis on olemas vastav pädevus, et hinnata et-tevõttest tulenevat kasu Eesti majan-duse arendamisele (ettevõtluseks ela-misloa taotlemise tingimus), siis oleks efektiivne ka seda kasutada ning mitte nõuda, et PPA endale vastava kompe-tentsi looks.

Muudatustega lisati piiravate sä-tete kõrval ka taotlejaile soodsamaid sätteid. Näiteks saab elamisluba taot-leda riigisiseselt, st ettevõtjail on või-malus tulla viisaga Eestisse, siin tegut-semist juba alustada ning kui ettevõte on käima saadud, siis taotleda elamis-luba. Varem käis see konsultatsiooni-teenuseid pakkuvate fi rmade kaudu.

Kuidas korraldatakse elamislubade järelkontrolle?

Üldiselt on elamisloa taotluse puhul nii, et kui inimene esitab taotluse, siis kontrollitakse tema vastavust elamis-loa saamise tingimustele: kontrolli-takse dokumente, tehakse päringuid registritesse ning kui ei selgu ühtegi keeldumise alust, siis tehakse posi-tiivne otsus. Elamisloa menetlus käib haldusmenetluse seaduse alusel, kus on nähtud ette, et otsused peavad ole-

ma motiveeritud ja kaalutud, asjaolud tõendatud (ei saa põhineda pelgalt kahtlusel) ning isikul on õigus pöör-duda kohtusse otsuse vaidlustamiseks.

Elamisloa kehtivuse ajal massilise järelkontrolli tegemine ei ole Euroopas tavapärane nähtus, kuna see on riigile liiga koormav. Järelkontroll elamisloa kehtivuse ajal on erandlik ning seda te-hakse juhul, kui on põhjendatud kaht-lus või tuleb info väärkasutamise koh-ta (nt mõne muu menetluse raames). Kõigi elamislubadega välismaalaste kohta tehakse 100% järelkontroll siis, kui inimene tuleb elamisluba pikenda-ma – kontrollitakse, kuidas on ta oma elamisluba kasutanud ja kas selle pi-kendamine on põhjendatud.

Aastail 2011 ja 2012 oli massiline järelkontroll erandlik, mitte tavapä-rane. Selle tingis asjaolu, et väärka-sutamise kahtlusega olid nii paljud elamisload, et oli vaja ülevaadet, kui ulatusliku probleemiga tegemist oli. Kahtlused vastasidki tõele. Kui tehti elamislubade massilist järelkontrolli juhtorgani liikmete ja ettevõtjate seas, oli märgata, kuidas uued kahtlased taotlused hajusid muude valdkondade peale.

Ajutise lahendusena väärkasuta-mise vastu võitlemisel kasutati 2011. aasta teisel poolel ja 2012. aasta esi-mesel poolel sisserände piirarvu. Kuna piirarvuga takistati massilist elamislu-

32

GALERII

Lääne prefektuuri fotohuvilisi koondav V. Oto klubi esitleb kuut parimat jäädvustust

möödunud aastast. TEKST: HEDY TAMMELEHT

LÄÄNE PREFEKTUURI PRESSIESINDAJA

Trüff el 2012

1. „Lumel päevitamas“ (Nils-Edvard Tennmann)Lumel päeva viimaseid päikesekiiri nau-

diskleva sisalikuga kohtusin kevade esi-

mestel päevadel ühe metsatuka juures

paikneval lumelaigul. Mis tal sinna asja

oli, on tänaseni jäänud selgusetuks, sest

kevadine päike oli suurema osa ümbrit-

sevast lumest juba ära sulatanud. Tegin

temast fotokaameraga mõne klõpsu ning

tõstsin ta lumevabale samblale. Eriti ta

vastu ei hakanud, sest külm lumi oli kõi-

gusoojase vere piisavalt maha jahutanud.

Tegelikult paistis ta oma aegluubis liigu-

tustega üsna koomiline ja armetu.

2. „Ka ämblik alles magab“ (Nils-Edvard Tennmann)Ämbliku uneaega on pildistatud sügisel

kastesel varahommikul, siis kui hirveisan-

dad oma pulmi peavad. Kuna hirved pla-

neeritud kohta ei ilmunud, ei jäänud mida-

gi muud üle kui ümbritsevat jäädvustada.

Nii lihtsalt see foto sündiski.

3. „Laine“ (Nils-Edvard Tennmann)

Randa jõudvat lainet on pildistatud

suvisel Saaremaal Harilaiul, kus katseta-

sin oma esimest lainurkobjektiivi. Kuigi

ilm oli üsna tuulevaikne, pritsis randa

jõudev laine üsna korralikult. Seega tuli

fototehnikaga õigel ajal sääred teha.

Hoolimata sellest päris kuivaks ma koos

fototehnikaga ei jäänud. Taamal paistab

Vilsandi saar ja Vilsandi tuletorn.

GALERII

6. „Metsamaagia“ (Tiit Ilus)

Foto on pärit eelmisel aastal tehtud seeriast, kui ma mööda met-

sa jalutasin, infrapunafi lter fotokaamera ees, ja põnevaid kaadreid

otsisin. Nagu tavaliselt ei ühtinud minu soovid võimalustega, st

ilm ei olnud selline, nagu oleksin soovinud, aga mõne pildi tegin

siiski. Sellega minu huvi infrapunase vastu veel kadunud pole,

mõnd mõtet on vaja veel katsetada ja järele proovida.

4. „Mägiveiseke“ (Marko Maidlas)

Tehes eelmisel aastal tiiru meie

kodumaal, et tutvuda kaunite

paikadega, viis tee mind ka

Rakverre. Rakvere linnamäel

asuvat „Tarva“ skulptuuri on

vahest niisama palju pildistatud

nagu Pärnus Tallinna väravat ja

Viljandis lossimägede varemeid.

Minu fotol on ta jäänud isegi na-

tuke teisejärgulisemaks kui need

maalilist värvi nõlv ja taevas, mis

mind sel päeval kohapeal ees

ootasid. Oma piltides meeldib

mul rohkem kasutada mustval-

get temaatikat, aga siin poleks

ilma värvideta hakkama saanud.

5. „Tudu tuli peale“ (Kristi Kostenok)Käsitööhuvi viis mind Kurgja talumuuseumi talupäevade-

le. Nagu talumuuseumis ikka on Kurgjal loomad: lambad,

lehmad, hobused. Maaelust mitte väga kauge inimesena

oli minule siiski üllatav näha, et kodujänesed ja siga on

suurimad sõbrad. Sellest ka pildil olev kompositsioon.

33

34

AJALUGU

Politsei taasloomise esimestel aastatel oli auto luksuskaup. Igapäevaste tööülesannete

täitmiseks kasutati sageli oma isiklikku sõiduva-hendit, ühissõidukeid või soetati sõiduk tutvuste abil. Peagi said politseijuhid aru, et ilma korralike

liiklusvahenditeta edasi minna ei saa.

Luksusasjast t

Esimesed sinivalge kombinat-siooniga sõidukid võttis Eesti politsei kasutusele politsei taas-

loomise kuupäeval, 1. märtsil 1991. aastal. Osa autosid jõuti 1. märtsiks üle värvida. See oli väga oluline, et press oleks saanud näidata, milline see meie politsei siis välja näeb. 1990nda-te alguses koosnes politsei masinapark peamiselt Ladadest, Moskvitšitest, UAZidest ning Vene mootorratastest Ural. Kui kohtusse või vanglasse oli

vaja toimetada suurem seltskond vahialuseid, kasutati siniste vilku-ritega veoautosid GAZ. Politsei taasloomise esimestel aastatel peeti autot veel luksuskaubaks ja sageli kasutati igapäevas-te tööülesannete täitmiseks ühissõidukeid. Uute võima-luste tekkimisel tehti kõik, et saada oma käsutusse mõni neljarattaline sõiduvahend. Kõik, kellel oli tutvusi, sõp-ru ja raha, soetasid endale mingisugusegi auto. Sageli ei värvitud neid politseivär-videsse, kuid kohustusliku

AJALUGU

35

litseisõiduvahendeile eraldatud kütus tankida sponsorluse korras saadud sõidukisse. Ebakorrapäraselt abistasid kütusega vallad ja ettevõtjad. Korrapi-damistoimkonnale eraldati ööpäevaks ehk üheks vahetuseks kümme liitrit bensiini. Sel ajal võttis politseiauto 100 kilomeetri peale rohkem kui küm-me liitrit kütust. Oli selge, et sellega ei ole võimalik kõiki ülesandeid täita ega väljakutseid teeninda. Nii oli kor-rapidamisteenistuse autojuhi ülesanne leida eraldatud kümnele liitrile lisa-bensiini.

Bensiini hankimine nõudis leidlikkust

Üks lahendusi oli hoida häid suhteid tollaste Vene sõjaväelastega. Näiteks oli Haapsalu sõjaväelennuvälja korrapida-misteenistuse käsutuses suur veoauto ZIL-130, mille bensiininorm oli väga suur. See võimaldas vahetuse jooksul omakorda valada ämbri või kaks po-litseisõidukisse. Kuna neilgi kehtis ben-siiniga ümberkäimisel karm kord, olid

t töövahendiksKuidas jõulu-vana politsei-autoga sõitis1990ndate alguses oli Hiiumaa polit-

seinike kasutuses Rootsist abikorras

saadud Volvo 240. See oli Rootsi po-

litsei värvides auto, millele oli „POLIT-

SEI“ eesti keeles peale kirjutatud. Hiiu-

maa mehed tulid autoga pealinna asju

ajama, kuid ületasid kiirust. Tallinna

liikluspolitseinikud pidasid auto kinni

ning andsid karmi käsu see õigetesse

värvidesse värvida. Sama autoga õn-

nestus sõidutada ka üht Hiiumaa jõu-

luvana. Jõulutaadil oli tekkinud oma

liiklusvahendiga mingi probleem ja ta

otsustas abi paluda Kärdla prefektuu-

ri korrapidajalt. Ta soovis häid jõule

ning selgitas, et teises linna otsas on

lapsed teda juba tükk aega oodanud.

Politsei oli mõistev ja aitas jõuluvana

laste juurde.

varustuse hulka kuulus sinine magne-tiga kinnitatav vilkur.

Naabrist parem

Politseijuhid said peagi aru, et ilma korralike liiklusvahenditeta pole või-malik head politseitööd teha, kuna tavakodanikudki soetasid esimesel võimalusel üsna suured ja võimsad sõidukid. Ka politseis töötanud inime-sed olid nutikad ning nii lisandus po-litsei masinaparki väga erinevaid lääne päritolu sõidukeid. Sageli kinkisid või andsid politseile kasutada sõidukeid omavalitsused ja ettevõtjad. Tihti soo-visid vallajuhid soetada oma kons-taablile naabervalla eraldatud autost suurema ning parema liiklusvahendi. Peagi oli masinapark väga kirju, sest vastu võeti kõik, mis liikus.

Kuid autod olid olemas, neile tuli hankida bensiini ning hooldus- ja re-mondivahendeid, kuna abi või spon-sorluse korras soetatud sõidukeid ei võetud politseis n-ö arvele. Üks või-malus oli seisvaile amortiseerunud po-

Liikluspolitseinikud Mercedes-Benziga 10. märtsil 1992

FOT

O: T

IIT

VE

ER

MÄ

E/E

EST

I FIL

MIA

RH

IIV

36

politseiautot Opel Ascona. Saksamaa kinkis 1992. aasta novembris ning 1993. aasta jaanuaris politseile erinevat varustust ja autosid ning Eesti piirival-vele lennuki. 1994. aasta alguses anti tagastamatu majandusabi korras polit-seile üle 66 uut erivarustusega Opelit.

1992. aastal käisid võimaliku abi järel Saksamaal Riigi Politseiameti Majanduskeskuse direktor Dmitri Ge-rassimenko ja tõlgina Politseiametis ning hiljem Sisekaitse Operatiivrüge-mendis töötanud Arne Sirel. Tegemist oli osaga suurest abisaadetisest, mille kogumaksumus oli kokku kolm miljo-nit Saksa marka. Meie esindajale Ge-rassimenkole oli Siseministeeriumist kaasa antud suunis, et Eesti politsei soovib ainult Peugeot’ fi rma autosid. Saksa esindajad olid nõutud, sest ne-mad said toetada üksnes Saksamaal toodetud autodega. Abistamissoov oli suur ning hea koostöö tulemuse-

AJALUGU

Vene mehed leidlikud. Nii võeti ette tavapärane sõit Haapsalu politseipre-fektuuri korrapidaja juurde, et vahetada omavahel igapäevast informatsiooni. Teabe vahetamine piirdus bensiini vala-misega politseiautosse. Kuna Vene sõja-väelased ei tohtinud kanistritesse tanki-da, kõik bensiin pidi olema auto paagis, pandi politseile mõeldud bensiin valmis kümneliitristesse vahukustutitesse. Nii sai need märkamatult sõjaväeosast välja toimetada.

Omavalitsuste, ärimeeste ja ettevõ-tete kõrval abistasid ning sponsisid po-litseid liiklusvahenditega ka liiklusees-kirju rikkunud kodanikud. 1990ndate alguses oli politseijaoskondadel ava-tud pankades sponsimiseks oma kon-tod. Raha puudusel väljus nii mõnelgi korral abistamine ja sponsimine iga-suguse kontrolli alt. Tavapäraselt toe-tas või õigemini sponsis rikkuja ühis-kondlike autoinspektorite kohalikku organisatsiooni ning temale määratud trahvi suurus sõltus enne trahvi mää-ramist tehtud sponsorlusest.

Lääs tuli appi

1990ndate alguses püüti luua häid sõb-rasuhteid Saksa, Soome ja Rootsi polit-seinikega. 1992. aasta augustis kinkis Saksamaa Rheinland-Pfalzi Liidumaa Siseministeerium Eestile 25 kasutatud

na anti meile 1993. aasta jaanuaris 66 uut Opelit. Politsei sai nendest 54, ülejäänud 12 autot jaotati Siseminis-teeriumi ning kaitsepolitsei vahel. Tol-lane Siseministeeriumi kantsler Gero Kartau meenutab üht omapärast lõiku autode värvimisest: „Esimene partii Saksamaalt saadud Opeleid oli juba värvitud politseivärvidesse, aga polit-sei kirjad puudusid, sest autotehase disainerid keeldusid meie soovide järgi sõna „POLITSEI“ värvimast. Tuli väl-ja, et ette antud tähtede suurus ei so-binud väidetavalt auto disainiga, ning nii tuli kirjad Eestis peale värvida.“

Üllatus kapoti all

Pärast KGB likvideerimist sai polit-sei oma käsutusse ka neile kuulunud erinevad sõidukid. Kui esmapilgul oli tegemist tavalise Volgaga, võis see olla varustatud palju võimsama tehnika-ga. Politseile eraldati üks VAZ-21011, mis oli välimuselt väga tagasihoidlik, kuid kapoti all oli võimsamale Žiguli-le mõeldud jõuallikas. Peale võimsama mootori oli autole paigaldatud veel teine kütusepaak ja teine lisaaku.

1990ndate alguses tekkisid politsei autode hulka esimesed Mercedesed ja veel mõningad täiesti ainulaadsed lää-ne päritolu sõidukid. „Moskva olüm-piamängude ajast oli politsei käsutuses

Paar päeva enne politsei taasloo-mist, 27. veebruaril 1991. aastal värviti Siseministeeriumi autobaasis politseiautosid. Pildil on Vene pärit-olu UAZ-469, mida oli kahte värvi: ühed valged sinise kapoti, triibu ja uksega ning teised hallid.

Sellest autost on tehtud ka mudel-auto, mis on tänapäeval kollektsio-nääride maiuspala.

FOT

O: A

LBE

RT

TR

UU

VÄ

ÄR

T

FOT

O: T

IIT

VE

ER

MÄ

E /

EE

STI F

ILM

IAR

HII

V

Politseile eraldati üks VAZ-21011, mis

oli välimuselt tagasi-hoidlik, kuid kapoti all oli võimsamale Žigulile mõeldud jõuallikas.

37

AJALUGU

üks Mercedes-Benz, mida soovis oma-le ka eriteenistus. Liikluspolitseile aitas esimesed kolm Mercedes-Benzi muret-seda tollane Indreko juht Enn Rohula. Neist kaks värviti politseivärvidesse ja üks 190ne Mercedes-Benz jäeti eravär-videsse,“ meenutab endine Liikluspo-litsei Büroo juht Märt Mikkov.

1992. aastal soetati üks suurem partii Žiguli nime kandvaid polit-seisõidukeid. Viimased Vene päritolu autod soetati politseile veel 1990. aas-tate keskel.

Tootsi torbikud

Maapiirkondades töötavaile politsei-ametnikele soetati 1994. aastal 100 kolmeukselist Suzuki Vitarat ja liik-luspolitseile 25 uut Mazda 626-t. Kui Mazdadega oldi rahul, siis oli Suzu-ki Vitarade ümber palju kisa ja kära. Maapiirkondades oldi autodega rahul, sest maastikul olid need tublid, kuid

rohkem probleeme oli nendega Tallin-nas. Ühed arvasid, et mootor on nõrk, teised, et auto on kipakas, tal on pisike kong ja kui kinnipeetu hakkab kongis laamendama, siis võib auto külili kee-rata. Nõnda hakati Suzukisid hellita-valt Tootsi torbikuteks nimetama. Rää-gitakse, et sellest partiist tegi 20 autot erinevatel põhjustel läbi tõsise avarii. Edaspidi olid peamised automargid Opelid, Mazdad, Volkswagenid, For-did, Subarud ja Mercedes-Benzid.

Politseiamet soetas 1994. aastal 37 000 dollari eest luksusliku väike-

bussi Chevrolet Van riikliku numbri-märgiga 80 ZAC. See osteti politsei rahaga, kuid anti Siseministeeriumi käsutusse. Politseijuht Herman Simm kritiseeris väikebussi ostu, nimetades seda politseivaenulikuks majandus-tegevuseks. Simm lubas bussi maha müüa ning sellest saadava rahaga po-litseinikele kuulivestid osta.

1992. ja 1993. aastal oli Lääne-maal Taebla valla konstaablil Tõnu Kunglal ametisõidukina võimalik ka-sutada Taebla vallavanema Kalle Saare endist ametiautot ZAZ-968M. Pärnus

Politseinikud näitavad 1. märtsil 1991. aastal Tallinnas Raekoja platsil julgestuspolitsei autosid – Vene Žigulisid. Autod olid värvitud polit-seivärvidesse, aga mehed, kes neid juhtisid, olid veel miilitsamundris.

19. augustil 1992. aastal kinkis Saksamaa Rheinland-Pfalzi Liidu-maa Siseministeerium Eesti politsei-le 25 kasutatud Opel Asconat.

Mitte liitrites, vaid ämbrites1996. aastal osteti Tallinna Korrakait-

sefondi rahaga 10 Chevrolet Blazer

S10-t. Enamik neist olid valged, paar

tükki rohelised. Kuigi rahvas seda ostu

sarjas, soetati autod hinnaga 130 000

krooni tükk, mis oli selliste autode

kohta vägagi soodne. Normaalselt

sõites oli kütusekulu 13–17 liitrit, vii-

mane arv oli ka kulunormiks. Siit tuli

väljend, et autode kütusenorm ei ole

liitrites, vaid ämbrites. Enamikul oli ta-

gaakna asemel pleksiklaas, kuna ori-

ginaal purunes kõva kinnilöömisega ja

uut originaali ei jõutud asemele osta.

Tegemist oli 1994. aasta autodega,

mis olid seisnud pikalt ühe Aafrika riigi

sadama laoplatsil.

FOT

O: M

AT

I SO

NG

ISE

PP

/ E

EST

I FIL

MIA

RH

IIV

38

AJALUGU

olid omaette teemaks kongiga UAZid, neid liikus Eesti ajalgi üsna rohkesti. Nendest märksa iselaadsem polit-seisõiduk oli vahialuste veoks mõel-dud kongiga GAZ-53 ja Vene päritolu võimas veoauto ZIL-130. Sõidukite arv aina kasvas ning selle kontrolli alla saamiseks kehtestati politseisõidukeile konkreetsed normid. Näiteks oli Tal-linna politseiprefektuuri osakondades (v.a politseipataljon ja liikluspolitsei osakond) 1994. aastaks kehtestatud politseisõidukite normiks 100 liiklus-vahendit. Politsei arvel olevast sajast politseisõidukist kuus olid välismaise päritoluga sõiduautod (automarki-dest olid esindatud näiteks Volvo 740, Ford, Mercedes 200, Opel Rekord, Chevrolet). Sajast 47 autot olid Vene päritoluga Žigulid ja 26 külgkorviga mootorratast Ural 650. Žigulid oli 1980. aastast ning mootorrattad põ-hiliselt 1990.–1991. aastast (vanim mootorratas oli pärit 1985. aastast).

Liikluspolitsei vapiloom

Kui liikluspolitsei esimene Mercedes oli pärit Moskva olümpiamängude ajast ning seda hoiti kui vapilooma, siis oli 1994. aasta veebruaris Tallin-na liikluspolitseil kasutada juba selle aja kohta väga head sõiduvahendid.

35 sõidukist oli 17 veel Vene päritolu, kuid ülejäänud oli juba moodsamad. Välismaised automargid oli viis Nis-san Primerat, viis Ford Mondeot, kaks Ford Transit tüüpi bussi, üks politsei-värvides Ford Scorpio, mida kasutas liikluspolitsei juht, ning neli mootorra-tast Java 350, mis olid soetatud 1982. aastal enne India peaministri Indira Gandhi ja tema poja Rajivi Tallinna külaskäiku. Selles loetelus ei ole neid sõidukeid, mis olid saadud sponsori-telt ning mida eri põhjustel ei õnnes-tunud politseisõidukitena vormistada.

Võrdluseks oli tollasel Tallinna Po-litseipataljonil politsei nimekirjas kok-ku 39 erinevat sõiduvahendit, neist 25 olid VAZ-tüüpi, viis UAZ-tüüpi bus-sid, üks väga omapärane automaatkäi-gukastiga Fiat Agenta ja üks Raf-tüüpi buss. Nimekirjas olid veel kaks kon-voiautot (Avtozakke), mis meenuta-sid tollast Tartus toodetud leivaautot,

kaks suurt konvoeerimisautot ZIL-130, üks kastiga veoauto, kaks bussi KAVZ-685 ja üks abikorras saadud, 1978. aastal valmistatud, kuid aasta-tega amortiseerunud suur Scania buss.

1994. aastal politseipeadirekto-ri ülesannetes töötanud Gero Kartau allkirjastas 5. aprillil käskkirja nr 76, millega kinnitati mootorsõidukite ka-sutamise kord. Uuenduslik oli asjaolu, et käskkirjaga pandi kohustus kõik politseiautod kohustuslikus korras kindlustada. Käskkirjaga kehtestati ka mootorsõidukite kütuse kulunormid ja läbisõidu maksimaalsed normid. Kulunormid kehtisid varemgi, kuid kuna vahepeal oli politsei masinapark väga kirjuks muutunud, oli viimane aeg konkreetse käskkirjaga see vald-kond reguleerida.

Udo RehkaltPPA logistikabüroo

varahaldustalituse juhtivspetsialist

1993. aastaks olid ühed ettevõtjad nõus politseile soetama kaks mus-ta värvi Žigulit ja said selle eest vastu Peterburi teel Maardus asunud endise kontrollposti jaoks ehitatud hoone.

Liikluspolitsei esimene Mercedes oli pärit Moskva olümpiamängude ajast ning seda hoiti kui vapilooma.

MÄ

RT

MIK

KO

VI E

RA

KO

GU

TAASLOOMINE

39

Vabariigi president andis riigi 95. aastapäeva eel teenetemärgi mitmele politseitöötajale. Kotkaristi kavaler, politsei esimene peadirektor, 37 aastat sisejulgeolekusüsteemis töötanud Jüri Nurme meenutab politsei algusaegu.

me saime selle ülesandega toona hak-kama, politsei sai loodud ning asus te-gutsema. Igal ajajärgul on olnud oma raskusi ja ka ületamatuna näivaid ras-kusi, mida peab samuti ületama. See ei tähenda, et helgemaid hetki politsei taastamisel ei olnud. Eks seda panid tähele kõik need, kellele oli see tegemi-ne südamelähedane.

23

Said presidendilt hiljuti kõrge riikliku autasu. Mida see sinu jaoks tähendab?

See on mulle väga suur tunnustus. Ar-van, et see oli mõeldud politsei taas-loomise eest. Need olid keerulised ajad, ilmselt selle pärast president Kot-karisti IV klassi teenetemärgi andiski. Tagantjärele mõeldes võib öelda, et

aastat tagasi

FOT

O: R

EN

E SU

UR

KA

EV

40

TAALOOMINE

Kuidas nägi toona välja politsei peadirektori ametisse nimetamine?Toona käis see lihtsamini kui täna-päeval. Siseminister Olev Laanjärv oli enda jaoks valinud kandidaadid, ilmselt pidanud ka vestluse. Nii oli mi-nugagi. Siseminister esitas valitsusele minu kandidatuuri politseipeadirekto-ri kohale. Valitsusistungil, nii nagu oli tavaks, räägiti, kes ma olen, seejärel tulid küsimused-vastused. Vastuväi-teid ei olnud ja mind nimetati ametis-se.

Mis olid esimesed tegevused peadirektorina?

Kõigepealt algas ettevalmistusperiood. Mind määrati ametisse 1990. aasta oktoobris, samal ajal määrati ka kõik toonased maakondade prefektid. Igal maakonnal oli oma prefekt, lisaks Sil-lamäe, Narva ja Kohtla-Järve linna juht. Istusime selle seltskonnaga maha ning hakkasime arutama. Teadsime, et meil on umbes viis kuud aega politsei taasloomist ette valmistada. Oli kum-maline olukord, kus politseiprefektid juhtisid miilitsaosakondi.

Kõigepealt panime kirja kõik üles-anded, mis me teha tahtsime. Ka selle, mis proportsioonis tahame politseid näha: kui palju peab olema kriminaal- ja kui palju korrakaitsepolitseid. Mär-kisime üles, kui palju peaks isikkoos-seisus olema juhtkonda protsentides. Lisaks tuli läbi vaadata, mis funktsioo-ne me täidame, mis jääb ära miilitsaga võrreldes.

Nii see vaikselt minema hakkas. Peale selle tuli ümber teha või välja mõelda kõik varustuse küsimused ala-tes vormist ja politseisõidukitest kuni hooneteni. Muide, neid väljamõtlemi-se kohti oli päris palju, kuidas loodav politsei peaks välja nägema. Miilits oli ilmselt nii ära tüüdanud oma tegemis-tega, rahva silmis allpool igasugust ar-vestust. Üks positsioon oli see, et malli tuleb võtta esimese vabariigi aegsest politseiorganisatsioonist.

Üks suuremaid tegemisi oli miilitsa auastmete kaotamine ja teenistusast-mete kehtestamine politseis koos vas-tavate eraldusmärkidega. Väga tähtis oli ette valmistada politseiteenistuse

sandil, ameti tasandil kui ka kohapeal prefektuurides. Nägime palju vaeva, et kõik laabuks alates käskkirjade, juhendite ja kordade kehtestamisest. Eraldi teemad olid alati logistilised va-jadused ning vahendite pidev puudus. Näiteks oli väga põletav teema, kas me saame politseinikud 1. märtsiks vormi. Ja me ei saanud. Öeldakse, et kui lo-gistika lonkab, siis lahingut ei võideta. Vormitööstus tuli leida kohalikest või-malustest ja see oli aeganõudev prot-sess. Ei olnud ju mõeldav, et 1. märt-sil on politseinikul peas miilitsamüts. Vorm saabus jaanipäevaks.

Kui palju toona siseminister politsei juhtimisse sekkus?

Kindlasti sekkus, kui mingisugune probleem ei saanud lahendust. Samas ka vastupidi, kui ministeerium jättis midagi tegemata, mis oli tema pädevu-ses korraldada, siis sekkusime politsei poolelt ja vahel läks see sekkumine väga kuumaks. Tavaline koostöö oli ikka nii, nagu see on tänapäeval. Ega siis inimesed teistmoodi ei olnud, ikka kahe jalaga ning ühe peaga. Võiks märkida, et paberimajandustki oli nüüdsega võrreldes märksa vähem, kogu aur läks sellele, et politsei taas-käivituks, et ka ise saaksime sellest te-gemisest rahuldust.

Kas oli ka poliitilisi suuniseid?Raske öelda, kuigi tookord oli polii-tika veel lapsekingades, kõik eelnev ei läinud enam kellelegi korda ja uus oli tundmata. Arvan, et ka siis tehti otsuseid, kust joonistusid välja kellegi kõrvad.

Millisena kirjeldaksid suhteid ministeeriumiga?

Üldjuhul töised, ma ei ütleks, et oleksi-

seadus, mis määras, kes me oleme, mis on meie õigused ja kohustused, ühesõ-naga kogu meie tegevuse, et kui polit-sei 1991. aasta 1. märtsist alustab, siis oleks selleks ka seaduslik alus.

Üks esimesi küsimusi oli politsei komplekteerimine, mis tõi kaasa kõi-gi avalduste läbivaatamise, kes tahtsid oma teenistust politseis jätkata. Oli kõhklejaid, oli ka neid, keda me ise ei tahtnud. Sellega tehti esimene sõel. Muidugi ei olnud komplekteeritus 100%, paljud ametikohad jäid esialgu täitmata.

Kas kriminaalpolitseid komplektee-rides vaatasite isikute tausta eriti hoolikalt?

Eks ikka, seda tolleaegsete võimaluste piires. Puudus ju roheline raamat, kus kõik kirjas oleks, kuigi inimeste taust oli üldiselt teda. Kes on millekski või-meline, mida teha suudab ja mida ta varem on teinud, nii see valik toona tehti.

Kes olid sinu olulisemad abimehed?Kui elukogemustest rääkida, siis olid need prefektid maakondades ja linna-des, kelle õlgadel oli politsei loomine ning mehitamine kohapeal. Loomuli-kult panustasid ja andsid endast pa-rima politseiameti büroodes töötavad ametnikud. Palju oli probleeme, kus jagati ülesandeid nii ministeeriumi ta-

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee viimane esimees Rein Sillar (vasakul) annab ruumid üle Politsei-

ameti peadirektorile Jüri Nurmele (31.12.1991).

FOT

O: V

AM

BO

LA S

ALU

PU

U /

EE

STI F

ILM

IAR

HII

V

Väga põletav teema oli, kas

saame politseinikud 1. märtsiks vormi. Ei saanud. Vorm saabus jaanipäevaks.

41

TAASLOOMINE

me ministeeriumiga kuidagi konfron-tatsioonis olnud. Loomulikult oli ka valusamaid hetki. Kui ministeeriumis korraldati töö ümber valutumalt, siis tuli politseil paralleelselt ümberkor-raldamisega ka tulemust näidata ehk tänavatel ja linnades korda hoida ning avastada toimunud kuritegusid. See nõudis selles mõttes kahekordset pa-nust. Pidime kehtestama politseiniku identiteedi, et inimene tänaval saaks aru, et tegemist on politseinikuga, mit-te militsionääriga.

Kui meil praegu politsei toimib ja me saame tööd analüüsida, kas paku-tud variant hakkab toimima, siis toona sellist võimalust ei olnud, et vaatame, kas töötab. Mõtlesime asja jooksvalt välja ning see läks kohe töösse. Lihtne,

politseitöö ei ole kosmoseteadus, siin on omad reeglid, millest tuleb kinni pidada (järjepidevus ja sihikindel töö), ning siis ta toimib.

Millised olid õhkkond, tingimused ja võimalused 1990ndate alguses?

Paljudel olid siis veel kõhklused. Kas ja kuidas politsei alustab, kas me lä-

• Sündinud 12. detsembril 1952.

aastal Tallinnas

• Töötanud Transpordimiilitsa

Valitsuses (1976–1985) ja Krimi-

naaljälituse Valitsuses (1985–1989)

erinevatel ametikohtadel

• 1989–1990 Siseministeeriumi

6. osakonna vanemoperatiivvolinik

ja osakonnaülem

• 1990–1992 Politseiameti

peadirektor

• 1992–1993 Politseiameti

peainspektor

• 1993–1996 Politseiameti

keskkriminaalpolitsei abidirektor

• 1996–1998 Politseiameti sisekont-

rolli osakonna osakonnaülem

• 1998–2002 Politseiameti

kriminaalosakonna jälitustalituse

komissar

• 2002–… keskkriminaalpolitsei

erinevad ametikohad

Jüri Nurme

18 politsei-prefektuuri1. märtsil 1991 oli oli 18 politseiprefek-

tuuri (PP), kelle juhtidel oli kõigil suur roll

politsei taasloomisel. Juhid olid:

Ralf Palo – Põlva PP

Raimo Koha – Järva PP

Viktor Mihijevski – Sillamäe PP

Olev Šasmin – Jõgeva PP

Nikolai Romantšenko – Kohtla-Järve PP

Anatoli Džihur – Narva PP

Tõnis Kukk – Saare PP

Raul Rähni – Rapla PP

Karl Kolla – Pärnu PP

Helmut Sääsk – Lääne-Viru PP

Juhan Kubu – Lääne PP

Voldemar Tehu – Viljandi PP

Raik Saart – Tallinna PP

Tõnu Takis – Hiiumaa PP

Jaan Noorsalu – Valga PP

Aleks Uibo – Tartu PP

Harry Tuul – Võru PP

Kalju Jaanisoo – Harju PP

heme õiges suunas? Kas me suudame olla need, kelleks tahame ennast pida-da? Ka politsei sees olid väga erinevad inimesed, erineva taustaga ja kodu-se kasvatusega. Kõhklejaid oli palju. Tõusma hakkas rahvuslus Nõukogude Liidu mastaabis. Paljud endised miilit-satöötajad, kes olid siia tööle tulnud (ukrainlased, valgevenelased, vene-

Toona ei olnud võimalust, et

vaatame, kas töötab. Mõtlesime asja jooks-valt välja ning see läks kohe töösse.

FOT

O: T

OO

MA

S V

OLM

ER

/ E

EST

I FIL

MIA

RH

IIV

Taasloodud politsei esimene peadirektor Jüri Nurme annab 12. aprillil 1991. aastal Toompea saalis ametivande.

42

TAASLOOMINE

lased), hakkasid mõtlema, et järsku peaksid nad minema oma kodumaa-le tagasi ja seal enda tööd jätkama. Paljud tegidki nii. Keeleprobleem oli, kuivõrd oli eeldus, et politseinik peab oskama riigikeelt. Arvasime toona, et lahendame selle probleemi aasta-ka-hega ja küllap siis räägivad juba kõik eesti keelt. Reaalsuses nõuab kõik märksa rohkem aega, kursusi korral-datakse praegugi.

Võimalused olid piiratud, neid oli palju vähem. Olime seotud rublatsoo-niga ja asju tuli varuda sealt, kus sai rublaga arveldada. Vaikselt hakkas üle mere laekuma abi Soomest, Rootsist

ning Saksamaalt. Kõigepealt anti tead-misi, millega võiks alustada ja millega tuleks jätkata. Meile oli väga oluline nende materiaalne abi, alustades fak-sipaberist ja lõpetades autodega. Müts maha nende ees! Ka seda tehti süda-mest.

Politseiamet asus esialgu Tallinnas Pikal tänaval, praeguses Vene saat-konna majas. Kui Vene saatkond maja tagasi sai, siis liikusime Siseministee-riumi hoonesse, kus meile eraldati korruse jagu kabinette. See situatsioon ei rahuldanud kedagi. Kui RJK (Riik-lik Julgeoleku Komitee) likvideeriti, otsustati, et Politseiamet kolib Pagari

Politseijuhid

Siseministrid17.04.1990–30.01.1992 Olev Laanjärv30.01.1992–21.10.1992 Robert Närska21.10.1992–27.11.1993 Lagle Parek14.12.1993–04.11.1994 Heiki Arike04.11.1994–12.04.1995 Kaido Kama12.04.1995–10.10.1995 Edgar Savisaar03.11.1995–01.12.1996 Märt Rask01.12.1996–29.04.1997 Riivo Sinijärv05.05.1997–28.01.1998 Robert Lepikson29.01.1998–25.03.1999 Olari Taal25.03.1999–05.11.1999 Jüri Mõis09.11.1999–28.01.2002 Tarmo Loodus28.01.2002–03.02.2003 Ain Seppik10.02.2003–10.04.2003 Toomas Varek10.04.2003–13.04.2005 Margus Leivo13.04.2005–05.04.2007 Kalle Laanet05.04.2007–21.05.2009 Jüri Pihl03.06.2009–06.04.2011 Marko Pomerantsalates 06.04.2011 Ken-Marti Vaher

Jüri Nurme31.10.1990‒ 27.04.1992

Igor Amann27.04.1992‒ 15.01.1994

Uuno Ellen07.04.1994‒

02.12.1994

(Süüdi mõistetud riigi-reetmises 25.02.2009)

Herman Simm02.12.1994‒ 19.05.1995

Politseiameti töötajad (vasakult): direktor Igor Amann, nõunik Leonard

Valkrusman, Jüri Nurme, Raik Saart, Kalev Prillop ja Ilmar Tuberik

Politseiameti pressikonverentsil 15. aprillil 1993. aastal

FOT

O: P

EE

TE

R L

AN

GO

VIT

S/E

EST

I FIL

MIA

RH

IIV

-

43

TAASLOOMINE

tänava majja. Toimus see 1991. aasta lõpus. See oli jälle üks suur peavalu, sest Pagari tänava maja oli, nagu ta oli, aastaid ühesugusena seisnud ja saapaviksilõhnaline.

Mis olukord seal valitses, kui maja üle võtsite?

Nagu aeg oleks seisma jäänud. Kõik, kes olid välja kolinud, olid seda teinud pehmelt öeldes sel moel, nagu tema kodune kasvatus lubas. RJK viima-ne juht Eestis Rein Sillar ulatas mulle suure pundi kabinettide võtmeid, käi-sime kogu maja läbi ja ta näitas mulle, mis meile on antud. Esimestel aastatel

toimus pidev remont. Saapaviksi lõhn asendus krohvi ja tsemendi lõhnaga.

Mis su ametiauto oli?VAZ 2106, tutikas. Autojuhti ei ol-nud, kuna oskasin ise sõita. Vajaduse korral ekspluateerisin kriminaalbüroo autojuhti.

Milline oli 1. märts 1991, kas tähistasite ka?

See oli ajalooline päev, sest politsei alustas tööd. Toimus aktus nii ametis kui ka igas prefektuuris. Päris ausalt, eks väike närv oli ikka sees küll, mitte aktuse pärast, vaid kui tuleb argipäev. Täielik teadmine selle kohta, et politsei on nüüd loodud, tuli aastaid hiljem.

Politseiorganisatsiooni on aastate jooksul tohutult reformitud. Kas os-kad öelda, milline neist reformidest on kõige õigustatum olnud ja mis võinuks pigem olemata olla?

Kui ma seda praegu ütleksin, siis tä-hendaks see, et ma tõesti mäletan neid kõiki, oskaksin võrrelda ning kaaluda õige ja vale vahel. Tegelikult nii see ei ole ja ilmselt on ka reformide vajadus tingitud sellest, et tahame asja paran-dada. Tarkade otsuste tegemise jätak-sin tänastele juhtidele. Politseis on ala-ti olnud paremaid ja kehvemaid aegu ning elukogemus on näidanud, et üks organisatsiooni paremini toimimise alus on suhtlus, inimestega eesti keeles rääkimine. Politsei taastamise ajal oli pressiinimestel väga suur tähtsus, siis arvutimaailma ja internetti ei olnud, oma ülesandeid saime ka niimoodi täi-

ta, et rääkisime omavahel.Tuleb meelde, et minu politsei-

peadirektoriks olemise ajal räägiti, et Politseiamet on liiga suur alates refe-rentidest, nõunikest ja kõigist muudest asjapulkadest, keda arvuliselt on palju, ning siis küsitakse, kas seda kõike on vaja. Ma toon ühe lihtsa näite: minu ajal oli Politseiametis tööl 57 inimest. Ka siis öeldi, et seda on liiga palju!

Mida pidanuks tegema teisiti?Raske öelda. Tänapäeval kogeme, et mina tegin seda niimoodi ja kuidas välja tuli, on järgmiste otsustada, järg-nevad aastad annavad sellele iseloo-mustuse. Iga järgmine juht teeb seda nn politseitegemist oma vaatevinklist lähtudes. Üldiselt on olnud tavaks, et ega eelmiselt politseipeadirektorilt nõu ei küsita, sest tema tehtu on kõigil veel hästi meeles. Oletan, et püütakse välti-da ka eelmise vigu. Selles suhtes minul vedas, sest minu eelkäija oli juba aja-looraamatus.

Mis on sinu arvates politsei peadirektori roll?

Kõik see on üldises mõttes kirja pan-dud tema ametijuhendisse ja alati olen vaikselt lootnud, et politseipeadirektor on ka inimene.

Mis pilguga vaatad praegust PPA peadirektori valimist?

Jätan selle kommenteerimata.

Kujutame ette, et uus peadirektor saab millalgi ametisse. Mida sa talle soovitaksid? Mis ta tegema peaks?

Kes ta ka ei oleks, soovin, et ta mõis-taks, millise vastutuse ta endale võtab, ning et ta teeks ainult õigeid otsuseid. Ja inimestega tuleb rääkida!

Kaarel KuuskKeskkriminaalpolitsei

pressiesindaja

Minu ajal oli Polit-seiametis tööl 57

inimest. Ka siis öeldi, et seda on liiga palju!

Ain Seppik09.06.1995‒

01.07.1997

Harry Tuul01.07.1997‒ 15.06.2003

Robert Antropov16.06.2003‒ 31.08.2005

Raivo Aeg15.09.2005‒ 15.06.2008

Raivo Küüt 16.06.2008‒

28.02.2013

44

LENNUSALK

Tänavu 20. tegevusaasta täitumist tähistanud piirivalve lennusalga töötajail on tehtule tagasi vaadates õigusega põhjust uhke olla –

pool tuhat päästeoperatsiooni ja hulk päästetud inimelusid, merekeskkonna seire ja merepiiride valve ning regulaarne kiirabiteenus ja maastiku-

põlengute kustutamine on tegevused, milleta riigi sisejulgeolekut viimase kahe aastakümne jooksul ette ei kujuta.

FOT

OD

: FO

TO

D: P

PA A

RH

IIV

JA S

CAN

PIX

Algusaastail mitu korda ümber nimetatud piirivalve lennusal-ga loomise tingis vajadus kaits-

ta Eesti piiri patrullimisega õhust. Juba 1992. aastal moodustatud Piirivalve-ameti lennuosakonnast saadeti sügisel esimesed töötajad Ilmar Randmaa, Jaen Lainevool ja Tanel Pajo õppima Soome lennukooli. Oodatav lahendus saabus aasta lõpus: kahe riigi kaitse-ministrite kokkuleppega sai Eesti oma territoriaalvete ja majandusvööndi

valveks Saksamaalt kingituseks kaks lennukit LET-410 UVP. Ülelendudega 2. novembril ja 10. detsembril tõid Pii-rivalveameti lennuosakonna töötajad lennukid Neuhardenbergi lennuväe-baasist Eestisse. 1992. aasta novembris saadeti esimesed viis lennuosakonna töötajat Kirovogradi lennukooli Ukrai-nas lennukite L-410 tüübikoolitusele. Pärast eelnevat teoreetilist ümberõp-pekursust algas 1993. aasta veebruaris lendurite tüübikoolitus.

8. veebruaril 1993. aastal moo-dustati piirivalveülema Andrus Ööveli korraldusel Riigi Piirivalve Lennues-kadrill. Eskadrilli ülemaks määrati Arvo Palumäe, vaneminseneriks Mee-lis Mäerand, lendurite lüliülemaks Jaanus Nuut, lennuki kapteniteks Va-leri Kutuzov, Ardo Jutt ja Tarmo Paju, mõõteriistade ja raadioelektroonika grupi ülemaks Andrei Rumjantsev ning lennuki tehnikuteks Albert Mois-tus ja Sergei Šohin. 1994. aasta jaa-

Miljon miili õhus

LENNUSALK

45

Kolm neist olid varem teeninud Saksa DV kaitsejõudude koosseisus ning üks kopter oli kuulunud Saksa Liitvabarii-gi lennufi rmale BSF. Viies sama tüüpi kopter lisandus varuosadeks.

1995. aasta esimesel poolel asusid helikopterite eskadrillis tööle II piloo-dina Juri Jelanski, Denis Romanov ja Aleksandr Gagarin, kaptenina Vjatšes-lav Zelnovakov, pardamehaanikutena Sergei Špakov ja Vjatšeslav Jelistratov ning pinnaltpäästjatena Kalle Pent ja Andrus Kütt. Mõlemad pinnaltpääst-jad said ligemale pool aastat kestnud koolituse Soomes. 1995. aasta 12. au-gustil saabus mootorlaevaga Eevi Sak-samaalt Pärnu sadamasse helikopteri-te varustus ning novembrikuus lendas neli kopterit Mi-8 Berliinist Pärnusse.

7. detsembril andis Saksa Õhu-pääste (DRF) kopterid Pärnus piduli-kult üle Eesti Riiklikule Lennusalgale. Esimene vaatluslend helikopteriga teh-ti 4. jaanuaril 1996. aastal. Jaanuaris alustati ka helikopteri Mi-8 meeskon-dade praktilisi treeninglende pääste-töödeks.

nuaris alustasid meeskonna koosseisus teenistust ka Soome lennukoolist naas-nud kolm pilooti.

23. veebruaril 1993. aastal anti kingitud lennukid ametlikult Piirival-veametile üle ning päev hiljem ilmes-tas Eesti Vabariigi 75. aastapäevale pühendatud kaitseväe paraadi lennuki ülelend. Eesti õhuväe taasloomist de-monstreerivat piirivalvelennukit pilo-teerisid paraadil Jaanus Nuut ja Rein Porro, tehniliselt valmistas lennuki ette Albert Moistus. Esimene Eesti riigipiire seirav patrulllend lennukiga toimus juba 5. märtsil.

Alates 1993. aastast hakkas len-nukimeeskond osalema Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel korraldatavatel Helsingi Komisjoni (HELCOM) lendudel Eesti territo-riaalvetes koos teiste riikidega. 1994. aastal algas lennukikaptenite kooli-tusprogramm välislendudeks. Telli-muslendude ajal käis piirivalvelennuk Soomes, Rootsis, Taanis, Tšehhis, Slo-veenias, Valgevenes ning Ukrainas.

Kopterite tulek

1. septembril 1994. aastal moodustati valitsuse määrusega piirivalve lennues-kadrilli baasil Eesti Riiklik Lennusalk. Esimene otsingu- ja päästelend lennu-kiga L-410 korraldati 28. septembril 1994. aastal parvlaeva Estonia ka-tastroofi ajal. Tragöödia Läänemerel tõi Eesti jaoks kaasa kiire ning möö-dapääsmatu vajaduse arendada välja nüüdisaegne merepäästevõimekus.

Sama aasta oktoobris loodi lennu-salga juurde helikopterite eskadrill, mille kasutusse võeti Saksamaalt abi korras saadud ja tsiviilõhusõidukiteks renoveeritud neli helikopterit Mi-8.

Esimene reaalne päästeoperatsioon kopteriga Mi-8 oli 14. märtsil 1996. aastal, kui Tallinna lahel toodi jääpan-galt kaldale püügihasardiga oma elu ohtu pannud kalamees. Järgmise aasta 20. aprillil oli tegemist juba tõsisema väljakutsega – Pärnu lahel päästeti jää-pankadelt 22 liigjulget kalastajat.

1997. aasta 22. aprillil arvati len-nusalk taas piirivalve koosseisu ja ni-metati ümber Piirivalve Lennusalgaks. Kaks aastat hiljem sai Arvo Palumäe asemel lennusalga ülemaks Allan Oks-mann. Väärib märkimist, et lennusal-ga asutajate ning esimeste töötajate seast teenivad Valeri Kutuzov, Andrei Rumjantsev, Jevgeni Pissarev, Denis Romanov, Aleksandr Gagarin ja Kalle Pent lennusalgas tänaseni.

500 pääste- ja 1500 ambulantslendu

Alates 1995. aastast on piirivalve len-nusalk teinud 513 otsingu- ja pääs-telendu, lennuaeg kokku 957 tundi. Ingliskeelse lühendiga SAR tähistatud

Lennusalga mehaa-nik Andrei Rum-jantsev Saksamaalt kingituseks saadud lennuki L-410 taus-tal 1992. aastal

1994. aastal võeti kasutusele Saksamaalt abi korras saadud ja tsiviilõhusõidukiteks renoveeritud neli helikopterit Mi-8.

46

LENNUSALK

lendudega on päästetud inimesi nii lae-vadelt kui ka avamerelt kopteri parda-le vintsides, otsitud ujuvvahenditega merele või jõgedele läinud uljaspäid, toodud välja metsa eksinud seenelisi ja marjulisi ning toimetatud kuiva-le maale madalikule sõitnud laevade meeskondi.

SAR-lendude kõrval tegi lennusalk samal ajavahemikul ambulantslende, transportides kiiret abi vajavaid haigeid maakondadest pealinna ning tuues vi-gastatud ja raskesti haigestunud inimesi ära saartelt ning Eesti päästepiirkonnas kurseerivatelt laevadelt. Praeguseks on lennusalga arvel 1462 ambulantslendu, lennuaeg 2609 tundi.

Korraldatud päästeoperatsioonide seast on märkimisväärsemad 12 kala-mehe päästmine Peipsi järvelt kevadise jäälagunemise ajal 1998. aasta märt-sis, 13 meremehe päästmine Hiiumaa lähedal madalikule sõitnud Vene kül-mutuslaevalt Aldebaran 2000. aasta septembris ning sama aasta novembris Hiiumaa ranniku juures uppunud ka-lalaeva Katrin nelja meeskonnaliikme Tallinnasse toimetamine.

23. novembril 2001. aastal trans-portisid lennusalga kopterid ja lennuk haiglasse Hiiumaa lennukatastroofi s kannatanuid, 2002. aasta lõpus leiti ja päästeti Kodavere all nädal aega Peipsi järvel triivinud Vene kalamehed ning 12. detsembril 2003. aastal vintsiti Vaindloo saarest kümne miili kaugu-sel tormimöllus uppuvalt kaubalaevalt Swenta kopteri pardale üheksa Läti meremeest.

Üks kurnavamaid ja moraalselt raskemaid otsinguoperatsioone algas lennusalklaste jaoks 12. juulil 2004. aastal, kui Kolga lahest Põhja-Malu-si saare idaküljelt leiti kummuli paat

ning selle kõrvalt uppunud naine. Juh-tunut uurides selgus, et Malusi saartel oli paadiga käinud viieliikmeline selts-kond ning kadunud võis olla veel neli inimest. Pool tundi pärast südaööd leidis otsingutele suundunud piirival-vekopter Kolga lahest Lõuna-Malusi saare lähistel merest meesterahva sur-nukeha. Hommikul otsinguid jätkates avastas kopterimeeskond Lõuna-Ma-lusi saare lähedalt ka nooremapoolse naise surnukeha. Vaatamata pingu-tustele ei õnnestunud tookord elusalt leida ühtki inimest – kaht kadunuks jäänut meri välja ei andnudki.

Mastaapseim päästeoperatsioon toimus Venemaa vetes

Eesti piirivalve senises merepäästeaja-loos mastaapseima ja kahtlemata kuulsaima päästeoperatsiooni tegi len-nusalk aga hoopis Venemaa vetes. Ööl vastu 13. novembrit 1999 edastas Pe-terburi merepääste- ja koordinatsioo-nikeskus Eesti piirivalvele ametliku abipalve päästa Väikese Tütarsaare all madalikul oleva Vene kalatranspordi-laeva Voshod meeskond.

Kopteri valvemeeskond oli stardi-valmis kell 3.10, kuid aeg, mis kulus Vene Föderatsiooni sisenemiseks va-jaliku lennuloa saamiseks, venis tun-nipikkuseks. Kopter lendas välja kell 4.15 ning jõudis Tallinnast linnulen-nul pooleteisesaja kilomeetri kaugusel

asuva Väikese Tütarsaareni 40 minuti-ga. Päästepiirkonnas puhus tuul kuni 25 meetrit sekundis, paarimeetrised lained heitsid pritsmeid rohkem kui kümne meetri kõrgusele. Nähtavus oli siiski hea.

Valvemeeskonda kuulusid kopte-ri kapten Jevgeni Pissarev, teine piloot Deniss Romanov ja pardamehaanik Sergei Špakov. Erakorraliselt tuli pääs-teoperatsioon korraldada ilma pinnalt-päästjata. Päästev vintsitross karidel lekkiva laeva tekile lastud, juhendati kreenivajanud aluse meeskonda raadio teel, mismoodi tuleb päästevöö ümber panna ning kuidas toimub vintsimine. Kapten Pissarev hoidis kopterit uppuva laeva kohal 15 meetri kõrgusel paigal ning päästetöid tehti helikopteri pro-žektorite valgel. Merehädalised vintsiti ükshaaval kopteri pardale ja viidi ka-

Lennusalga lennukid L-410 1999. aastal.

2000. aasta septembris päästis len-nusalga meeskond Hiiumaa lähedal madalikule sõitnud Vene külmutus-laevalt Aldebaran 13 meremeest.

Lennusalga ajaloo kuulsaim päästeoperatsioon algas ööl vastu 13. novembrit 1999, kui päästa

tuli Väikese Tütarsaare all madalikul oleva Vene kalatranspordilaeva Voshod meeskond.

47

LENNUSALK

heksa kaupa seniks Väikesele Tütarsaa-rele tormivarju, kuni kogu meeskond on laevalt ära toodud. 19 meeskonna-liikme päästmiseks tegi kopter laeva kohale kolm lendu.

Merehädalised toimetati kopteriga Tallinna ning paigutati piirivalve me-rebaasi. Märjast hauast vigastusteta pääsenud Vene meremehed ei hoidnud kokku tänusõnu – omade abi oleks ko-hale jõudnud alles hommikuks. „Pääs-tekopteri Mi-8 meeskonna ja teiste piirivalveametnike professionaalsus omal alal on eeskujuks kõigile Eesti elanikele ning see on väärtuslik panus meie riigi rahvusvahelise maine kujun-damiseks,“ kinnitas tollane peaminis-ter Mart Laar piirivalveülemale Tarmo Kõutsile saadetud kirjas.

Võitlused reostuste ja rabapõlengutega

Inimelude päästmise kõrval ei tohi unustada lennusalga tegevust mere-keskkonna seirel ja maastikupõlen-gute kustutamisel. Piirivalvelennukid alustasid merereostuste avastamiseks vaatlusi juba alates 1995. aastast pat-rulllendude ajal. 1999. aasta juunis korraldati esimest korda rahvusvahe-lised CEPCO NORTH – lennud Lää-nemere põhjapiirkonnas, baaslennu-väli oli Kärdla lennuväli Hiiumaal. 36 tundi kestnud illegaalsete õlireostuste avastamise ja reostajate tuvastamise operatsioonist võtsid osa viie riigi len-nuvahendid ning piirivalvelaevad.

2007. aasta detsembriks saavutati mereseiresüsteemi MSS6000 paigal-damisega lennukile reostuse avasta-mise võimekus ka pimedas ning halva nähtavuse korral. Süsteem monteeriti

piirivalvelennukile pardatähisega ES-PLW Tšehhi fi rmas Aircraft Industries. Samast lennukist sai Eesti piirivalve esimene lennuvahend, millega kahe aasta pärast osaleti Kreeka-Türgi pii-ril toimuval Frontexi ühisoperatsioo-nil „Poseidon 2009“. Kolme nädala jooksul tuli piirivalvelennukil igal ööl sooritada vaatluslende, et soojus-kaameraga avastada üle Egeuse mere kiirustavaid paate Aasiast ja Aafrikast pärit ebaseaduslike sisserändajatega.

Kuivadel suvekuudel oli kopte-rite eskadrilli tööpõld sageli pigem maismaal kui merel. Koostöös Pääs-teametiga tuli kustutada maastikupõ-lengutest haaratud metsi ja rabasid. Metsatulekahjusid kustutati algusaas-tail helikopteriga Mi-8, mis oli varusta-tud kahetonnise spetsiaalse elektriliselt avatava-suletava veekotiga. Tuletõrje veekotiga töötamiseks kuulus lennuma-sina varustusse ka väliskandesüsteem.

Tööaastad soojakutes ja renditud angaarides

Tervelt 15 aastat pidi riigi siseturvali-suse tagamise seisukohast hindamatu lennuüksus hakkama saama ilma oma hoonekompleksita. Salga lendav ja lennutehniline koosseis töötas Tallin-na lennuväljal soojakutes ning õhusõi-dukeid pargiti ja hooldati kas lageda taeva all või renditud angaaris. Ad-ministratsioon asus eri aegadel eraldi – kõigepealt neli aastat Endla tänaval, siis ühe aasta Pikal tänaval ning seejä-rel kümme aastat Süsta tänaval piiri-valve merebaasi territooriumil.

Alles 2005. aastal tekkis tänu Schengen Facility programmi vahen-deile lootus jõuda kogu kollektiiviga

ühe katuse alla. Kulus veel kaks aas-tat, enne kui 2007. aasta 12. oktoobril avati Tallinna lennuväljal pidulikult lennusalga haldushoone ja kopterian-gaar ning esitleti uut moodsat helikop-terit Agusta Westland 139. Järgnevail aastail muretseti nii välisabi toel kui ka Eesti riigi rahaga veel kaks sama tüüpi lennumasinat, millega viidi lõ-pule üleminekuperiood uut tüüpi nüü-disaegseile koptereile.

16. oktoobril 2009. aastal leidis aset veel üks pöördeline sündmus pii-rivalve lennusalga koloriitses ajaloos – kopterite eskadrilli viimane helikop-ter Mi-8 anti üle Valga linnale muu-seumieksponaadiks. Aastal 1979 val-mistatud helikopter jõudis teenistuse jooksul lennata kokku ligi 3000 lennu-tundi, tehes piirivaatlus-, meditsiini-, otsingu- ja päästelende ning osaledes metsatulekahjude kustutamisel. Üks värvikas ja sündmusterohke ajajärk piirivalve lennusalga tegevuses oli läbi saanud.

Urmo KohvPPA pressiesindaja

Kopterimeeskond ja tehnnikud 2002. aastal.

Kopteri kapten Aleksander Žel-novakov rõõmustab Saksamaalt saadud kopterite varuosade üle.

Kaks päeva suuskadega Jõulumäel27.–28. veebruaril peeti Jõulumäel politsei suusatamise meistrivõist-lused sprindis, teatesõidus ning 3 km, 5 km ja 10 km individuaal-sõidus.

Esimest korda kavas olnud sprindivõist-

lus pakkus meeldivat närvikõdi nii võist-

lejaile kui ka kaasaelajaile. Naiste arves-

tuses saavutas selle ala esimese Eesti

politsei meistritiitli Karina Haldma Sise-

kaitseakadeemiast, läbides 600 m ajaga

1.19. Talle järgnesid Jelena Všivtseva ja

Mirja Virve Lõuna Prefektuurist. Meeste

sprindi (900 m) võitjaks osutus Kunnar

Vahi Politsei- ja Piirivalveametist ajaga

1.56. Vaid sekundi maha jäänud Meelis

Saarepuu Lõuna Prefektuurist sai teise

koha, talle järgnes sekund hiljem Tarmo

Tammesoo samuti Lõuna Prefektuurist.

Esimene päev lõppes teatesõiduga, kus

kaks naist pidid läbima 1 km ja kaks

meest 3 km raja. Kindla võidu võttis

Lõuna Prefektuuri I võistkond koossei-

sus Jelena Všivtseva, Mirja Virve, Meelis

Saarepuu ja Tarmo Tammepuu. Märksa

põnevam rebimine käis teise ja kolman-

da koha pärast, kus fi nišijoonel edestas

Lõuna Prefektuuri II võistkond PPA I

võistkonda ainult sekundiga.

Veebruarikuu viimasel päeval võisteldi

3 km, 5 km ja 10 km individuaalsõidus.

Naised kuni 29, 5 km1. Stina Kraam SKA 20.31

2. Reesi Kuslap PPA 20.43

3. Jaanika Jalast Ida 20.52

Naised 30–39, 5 km 1. Mirja Virve Lõuna 16.55

2. Eve Jaeski Lõuna 18.04

3. Janne Lindepuu Lõuna 18.44

Naised 40–49, 3 km1. Jelena Všivtseva Ida 10.02

2. Vlada Tõnsberg KAPO 10.58

3. Epp Käpa KAPO 11.05

Naised 50+, 3 km1. Viivi Toomla PPA 12.35

2. Urve Punga Ida 16.00

3. Merike Sillar PPA 17.58

Mehed kuni 29, 10 km1. Vladimir Latin Ida 27.58

2. Alar Sadam Lõuna 30.27

3. Algo Eskla Põhja 30.33

Mehed 30–39, 10 km1. Cristjan Lään Põhja 29.03

2. Meelis Rink Lõuna 30.12

3. Maido Martsik Lõuna 30.20

Mehed 40–49, 5 km1. Kunnar Vahi PPA 13.52

2. Meelis Saarepuu Lõuna 14.40

3. Andrus Sojone Ida 15.06

Mehed 50+, 5 km1. Valter Villak PPA 17.25

2. Raivo Ojarand Põhja 17.31

3. Hannes Konist Ida 17.37

Pärjati parimaid politseisportlasi18. jaanuaril autasustati 2012. aasta parimaid politseisportlasi.

Traditsiooniliselt kuulutati üritusel välja

aasta parimad nais- ja meessportlased

ning parimad asutuste arvestuses. Au-

tasusid jagus ka aktiivsetele ja visadele

sportlastele.

2012. aasta parimaks naissportlaseks

pärjati Jelena Všivtseva Lõuna prefektuu-

rist. Tublid saavutused olid ette näida-

ta ka teise koha saavutanud Anastasia

Gerassimoval Politsei- ja Piirivalveame-

tist ning kolmanda koha hõivanud Triinu

Laosel Lääne prefektuurist. Meestest sai

parima sportlase tiitli Aivar Ridamäe Po-

litsei- ja Piirivalveametist. Teise ning kol-

manda koha said vastavalt Kunnar Vahi

Politsei- ja Piirivalveametist ning Jakob

Tarkpea Lääne prefektuurist.

Eesti politsei 2012 . aasta meistrivõist-

luste võistkondlik esimene koht kuulub

politseiasutuste arvestuses nüüdsest

Lõuna prefektuurile, teine koht Politsei- ja

Piirivalveametile ning kolmas Ida prefek-

tuurile. Kõige aktiivsemaks ja sportliku-

maks asutuseks valiti Lääne prefektuur.

Sportliku visaduse eest läbi elu said pree-

miad Liia Rebane ja Harri Vesi Lõuna pre-

fektuurist.

Jaanuari lõpus toimunud sisejalgpalli meistri-võistlustel sai esimese koha Põhja prefektuuri meeskond.

FOTO

: TO

IVO

VIN

OG

RA

DO

V

48

SPORT

2012. aasta parimateks portlas-teks pärjati Jelena Všivtseva...

ja Aivar Ridamäe.

Eesti Politsei Spordiliidu2013. aasta spordivõistluste kalender

Toimumise aeg Spordiala Koht KorraldajaJaanuar25.01.2013 Jõutõstmise võistlus Kõrveküla LPSK30.01.2013 Sisejalgpalli meistrivõistlused Tartu EPSVeebruar27.–28.02.2013 Suusatamise meistrivõistlused Jõulumäe EPSMärts13.03.2013 Ujumise meistrivõistlus Tallinn EPS17.–22.03.2013 Euroopa politsei meistrivõistlused suusatamises Šveits USPEAprill11.04.2013 Kickbox’i võistlus Tallinn SKA SK18.–19.04.2013 Võrkpalli meistrivõistlused Viljandi EPSMai24.05.2013 Teenistuspüstolist laskmise meistrivõistlused Männiku EPS31.05.–01.06.2013 Sulgpalli meistrivõistlused Hiiumaa EPSJuuni13.06.2013 Jalgrattakrossi meistrivõistlused Kõrvemaa EPSJuuliAugust01.–10.08.2013 Politsei ja tuletõrjujate maailmamängud Iirimaa WPFG07.–10.08.2013 Rahvusvaheline kaugluurevõistlus (endine Erna retk) Eesti Kaitseliit23.–24.08.2013 Spordiinstruktorite nõupidamine Kesk-Eesti EPS29.08.2013 Kergejõustiku meistrivõistlused Tartu EPSSeptember12.09.2013 Krossijooksu meistrivõistlused Pannjärve EPS10.–14.09.2013 Euroopa politsei meistrivõistlused ujumises Ukraina USPE19.09.2013 PPC- ja PAP-laskmise meistrivõistlus Potsepa EPSseptember Soome ja Eesti politsei XV sõprusturniir males Soome Soome politseiOktoober04.10.2013 Orienteerumise meistrivõistlused Aegviidu EPS12.10.2013 Siseministeeriumi võrkpalliturniir Tallinn EPS25.10.2013 Malevõistlus Muraste SKA SK30.10.–01.11.2013 Politsei- ja Piirivalveameti karikavõistlus laskmises Põlva EPSNovember15.–17.11.2013 USPE konverents Ungari USPE29.11.2013 Veteranide auhinnaturniir võrkpallis Muraste EPSDetsember05.–06.12.2013 Korvpalli meistrivõistlused Pärnu EPSJaanuar- veebruar 2014

Aasta sportlane EPS

SPORT

49

RAAMATUD

UudiskirjandusraamatukogudesSisekaitseakadeemia toimeti-sed, 11: haritud turvalisusPeatoimetaja Lauri Tabur, tegevtoimetaja Annika Talmar-PereTallinn: Sisekaitse-akadeemia, 2012Asukoht: SKA raa-matukogu, SKA PPK raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu, SKA päästekolledži päästekooli raamatukogu

Artiklite läbiv joon on mure sisejulgeoleku-

valdkonna ressursside pärast. Peale selle

on arutletud avaliku teenistuse palgasüs-

teemi ja korruptsiooni üle.

Rände- ja varjupaigapoliitika aruanne 2011 – olulised arengusuunad Eestis ja teistes EL liikmesriikidesEva-Maria Asari, Helina MaasingTallinn: Sisekaitse-akadeemia, 2012Asukoht: SKA raama-tukogu, SKA PPK raa-matukogu, SKA PPK Paikuse kooli raama-tukogu, SKA pääste-kolledži päästekooli raamatukogu

Aruandes on antud ülevaade Eesti rände-

ja varjupaigapoliitikast – tähtsamatest

õiguslikest, administratiivsetest ja

poliitilistest muudatustest.

Välistudengite ränne – Eesti aruanneHelina MaasingTallinn: Sisekaitse-akadeemia, 2012Asukoht: SKA raama-tukogu, SKA PPK raa-matukogu, SKA PPK Paikuse kooli raama-tukogu, SKA pääste-kolledži päästekooli raamatukogu

Uuringus on tutvustatud välisüliõpilasi

käsitlevat immigratsioonipoliitikat Eestis.

Uuringu tulemused peaksid aitama leida

õiget tasakaalu immigratsioonireegleis, et

soodustada välisüliõpilaste rännet

Euroopa Liitu ning vähendada haridus-

rände väärkasutamist.

Eesti korruptsioonivastase võimekuse uuringLeno Saarniit, Kerly Espenberg, Siim Espenberg, Katrin Humal; toimetajad Asso Prii, Käärt KaljuveeTallinn: Korruptsioo-nivaba Eesti, 2012Asukoht: SKA raama-tukogu, SKA PPK raamatukogu

Uuring aitab paremini mõista korrupt-

sioonivastase tegevuse süsteemsust

ja terviklikkust ning on hea alus selle

tugevdamisel.

Sõda enne sõda: Nõukogude eriteenistuste tegevusest Eestis kuni 1940. aastaniReigo Rosenthal, Marko TammingTallinn: SE&JS, 2013Asukoht: SKA raama-tukogu, SKA PPK raa-matukogu, SKA PPK Paikuse kooli raama-tukogu, SKA pääste-kolledži päästekooli raamatukogu

Raamatus on keskendutud Nõukogude

luureorganite Eesti Vabariigi vastasele

tegevusele aastail 1925–1940 ning

Eesti vastuluure võitlusele Nõukogude

luureteenistusega.

Narratiivne lähenemine sotsiaaltööuurimuses: laste väärkohtlemise loodToimetajad Marju Selg, Merle Linno, Judit StrömplTartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012Asukoht: SKA raa-matukogu, SKA PPK raamatukogu

Raamatus on tutvustatud uurimistöid,

milles on käsitletud laste vastu suunatud

vägivalda ja väärkohtlemist.

Vaata uudiskirjandust:

VÄÄRT LUGEMINEEnding Campus Violence: new approaches to preventionBrian Van BruntNew York, London: Routledge, 2012Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu

Tabasin ennast puhku-

se ajal lugemast väga

huvitavat raamatut „Ending Campus

Violence: New Approaches to Preven-

tion“, mis pole väärt lugemismaterjal

ainuüksi akadeemilisele liikmeskonnale,

vaid ka politseinikele: kriisijuhtidele,

ekspertidele, preventsioonitöötajaile ja

nõustajaile. Tänapäeval, mil ähvardami-

sed ja vägivald on noorte hulgas kasvav

trend, peab ühiskond olema valmis tu-

vastama potentsiaalseid agressoreid ning

pakkuma turvalist keskkonda elanikele.

Raamat on kirjutatud, mõeldes nõustajai-

le, psühholoogidele ja sotsiaaltöötajaile,

keda huvitab praktiline agressiivse käitu-

mise juhtimine. Samas on see hindamatu

allikas pedagoogidele, õppejõududele

ja politseinikele, sest selles on ülevaade,

kuidas ära tunda agressoreid ja märgata

gruppe, kes võivad ette valmistada

rünnakuid. Raamatus on esitatud vägi-

vallajuhtumeid üheksas jätkutasemes.

On selgitatud, millal ja kuidas on võimalik

juhtumit ära hoida ning mis on sarnas-

te intsidentidega kaasnevad ohud ka

kriminalistika ja õiguskaitse valdkonnas.

Raamatus on juttu Anders Behring

Breiviku juhtumist.

Sirvi PezonenPõhja prefektuuri liikluspolitseinik

Sisekaitseakadeemia raamatukogu• kodulehekülg:

www.sisekaitse.ee/raamatukogu

• uudiskirjandus: riksweb.sisekaitse.ee

• e-raamatud:

www.sisekaitse.ee/e-raamatukogu

• müügil olevad trükised:

www.sisekaitse.ee/muugil-olevad-trukised

50

Kui tead vastust mälumängu viimasele küsimusele, saada see aadressile radar@politsei.ee märgusõnaga „Mälumäng“ (vas-tuseid saab saata kuni 3. juunini 2013). Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks Radari logoga saunalina.

Eelmises Radaris küsisime, mis oli esimese SMSi sisu, mis saadeti 20 aastat tagasi. Õige vastus on Merry Christmas – Häid jõule. Õigesti vastanute hulgast võitsid Radari saunalinad Karin Unger välispiiride koordinatsioonikes-kusest NCC ja Margo Peters Lääne prefektuuri välispiiri teabe talitusest.

Ristsõna vastuseid ootame samuti aadressile radar@politsei.ee märgusõnaga „Ristsõna“ (vas-tuseid saab saata kuni 3. juunini 2013). Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks Radari logoga kruusi. Kui soovid saata mälu-mängu ja ristsõna vastused koos, kirjuta märgusõnaks „Vastused“.

Kuna eelmises Radaris ristsõna tehnilistel põhjustel ei ilmunud, loosime välja mälumängu õigete vastuste saatjate hulgast veel kaks auhinda – Radari logoga kruusi. Kruusi võitsid Rainer Talu Lõuna prefek-tuuri varavas-taste kuritegude teenistusest ja Kristi Jasson Paide kriminaal-talitusest.

Radar soovib võitjatele palju õnne ning võtab nendega auhindade kättesaamiseks ühendust!

1.Eestlased on pidanud sõdima paljudes sõdades. On aga üks sõda, millest osavõtt oli amet-

likult keelatud. Mis sõda see oli?

2.Ungari helilooja Tamás Deáki pala „Vizisi“ on tuttav kõigile, kel on eluaastaid vähemasti

30. Kus seda peamiselt kuulda võis?

3.2006. aastal omandas Takamat-su Corporation ühe ehitusfirma vara. Sellel firmal oli veel 2005.

aastal üle 100 töötaja ja 70 miljonit dol-larit käivet. Ainult nende faktide põhjal otsustades oleks tegemist üsna tava-pärase tehinguga, ometi tekitas see suurt kõmu ning sellest räägiti palju terves maailmas. Mis tegi ostu nõnda tähelepanuväärseks?

4.Mille keemiline valem on C12H22O11?

5.Inimene, kes soovib kandidee-rida Riigikogu liikmeks, peab olema Eesti Vabariigi kodanik

ja vähemalt 21 aastat vana. Inimene, kes soovib kandideerida vabariigi pre-sidendiks, peab olema sünnilt Eesti Va-bariigi kodanik ja vähemalt 40 aastat vana. Millised vanuse ja kodakondsuse nõuded kehtivad põhiseaduse järgi ini-mese kohta, kelle võib nimetada Eesti Vabariigi peaministriks?

6.Küsitava Euroopa Liidu liik-mesriigi ametlikus keeles kõlab selle riigi nimi alljärgnevalt:

Teyrnas Unedig Prydain Fawr a Gogledd Iwerddon. Mis riik see on?

7.Mis spordisündmust tuntakse Hispaanias nime all El Clasico (klassika)?

8.Kaks põhilist kohvisorti maa-ilmas on araabika (umbes 80% turust) ja robusta (um-

bes 20%). Valitsev araabika tootja on maailma suurim kohvitootja Brasiilia.

Kust tuleb aga suurim robusta toodang? Sellele riigile kuulub maailma suuruselt teise kohvitootja au ning Brasiiliaga kahepeale toodavad nad peaaegu poole kogu maailma kohvist.

9.Peeter I olevat öelnud: „Kui ... ja Rogerwiek oleksid olnud 1702. aastal minu omad, siis

poleks ma oma residentsi ja euroopa-liku Venemaa pealinna rajanud Neeva madalikule, vaid siia.“ Mis linn täidab lünga ja mis nime all tuntakse praegu Rogerwieki?

10. Pildil on läbi aegade üks loetavamaid kirjanikke. Kes?

Küsimused panid kokku PPA õigusbüroo juristid

Aare Hõbe ja Tiina Vellet

Mälumäng1. Hispaania kodusõda. 2. Tegemist on multifilmisarja „Oota sa“ tunnuslooga. 3. Osteti ehitusfirma Kongo Gumi varad. See oli vanim iseseisev ettevõte, mis oli Kongo perekonna juhtimisel tegutsenud alates 578. aastast ning pühendunud budistlike templite ehitusele. 4. Sahharoos ehk suhkur. 5. Põhi-seaduses ei ole peaministrile mingeid vanusest ega kodakondsusest tulenevaid piiranguid sätestatud. 6. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik kõmri keeles (räägitakse Walesis). 7. Igipõliste rivaalide Madridi Reali ja FC Barcelona vaheline jalgpallimatš. 8. Vietnam. 9. Tallinn ja Paldiski.

MÄLUMÄNG

dadarir logo oga kruusi. d

--

ude a

nal-

51

RISRSÕNA