Usalduse ehitamine ja hoidmine algab pisiasjadest.

Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri

Nr 14 oktoober-november-detsember 2012

Kui ühiskonna õiglustunnet on riivatud, vastutab tippjuht.

Kangelaseks olemine ei

saa olla püsiv

seisund.

Õhuke riik nõuab mõtlemist, pidevat mõtlemist.

Suurem osa elust ja maailmast on meie tegevusulatusest väljaspool.

Negatiivsete sündmuste ärahoidmine on parim, mida me üldse teha saame.

Kodanikud on muutumas kriitilisemaks.

Kui oled karistaja,

siis pead olema kindel, et ei eksi ega tee

inimesele liiga.

Mis jutt see on, et inimesed ei julge enam oma kardinaid paotada!

Isegi toru­mehed ja rekkajuhid teenivad rohkem.

Kas inimesed on juhi jaoks nagu numbrid või osa töisest

perekonnast?

Paar kuud tagasi ei julgenud keegi isegi unes oodata

mingitki palgatõusu.

Igaüks meist on oma

organisatsiooni saadik.

Kõik mõttetud kulutused ja liigne sära tuleb maha hööveldada.

Vähesed politseijuhid on kaotanud oma koha sellepärast, et kuritegevus kasvab.

Kui inimene teeb oma tööd armastuse ja

pühendumusega, siis muutubki töö selle

kaudu väärtuslikuks.

See töö, mis on

tehtud, on kulda

väärt.

Armastus ei hääbu kunagi.

Nii nagu ametnik suhtleb meie inimestega, nii suhtleb riik oma rahvaga.

Tuleb rahva usaldus taastada.

Piirivalve töötajatele ei ole enam neli aastat positiivseid uudiseid saabunud.

Mina küll süüdistan riiki.

3

Sisukord 4 Fookus Raivo Küüt: „Kui ühiskonna

õiglustunnet on riivatud, vastutab tippjuht“

12 Õhuke riik Õhuke riik nõuab mõtlemist, mitte laristamist

15 Uurijad Kasvava kuhja otsas

18 Mõte Philippe Jourdan: „Töö on väärtus iseenesest“

20 Usaldus Usaldus algab pisiasjadest

26 Eesliin Arvamused eesliinilt

30 Mõte Helgema tuleviku poole

32 Võti Mis maksab kuritegu?

34 Reportaaž Mis on lahti Lihulaga?

39 Planeerimine Ministeerium tegutseb mõistlikuma tööjaotuse nimel

42 Palk Võidujooks palga nimel

44 Juht Indrek Tibar vormi varna ei viska

46 Menetlus Karistaja ei tohi eksida

48 Juht Raul Vahtra: „Hindan ennetavat poolt“

50 Luule

51 Orkester

53 Raamatud

54 Mälumäng

on neli korda aastas ilmuv Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri.

ToimetusPeatoimetaja: Nelli Pello Keeletoimetaja: Ene Sepp Küljendus ja makett: Profimeedia Trükk: Kroonpress Tiraaž: 4000

KolleegiumRaivo Küüt, Tõnu Hunt, Raigo Haabu, Tarmo Miilits, Merike Jürilo, Indrek Tibar, Elmar Vaher, Aimar Köss, Tarmo Kohv, Priit Suve, Harrys Puusepp, Toomas Sildam

KontaktAjakiri Radar | Politsei- ja Piirivalveamet | Pärnu mnt 139, 15060 TallinnTelefon: 612 3055, 5343 9684 | E-post: radar@politsei.eeVeebis: issuu.com/ajakiri_radar

4

26

12

32

JUHTKIRI

3

Südamega tehtud tööHea lugeja! Sa hoiad käes selle aasta viimast Radarit. Enamikuni meist jõuab see number küll uue aasta alguses, kuid mõlemal puhul on aeg parim mõtisklusteks. Just väärt mõtted ja erine-vate asjaolude lahtimõtestamine ongi selle Radari eesmärk. Senisest avatumalt ning kriitilisemalt kirjutame teemadel, mis on viimasel ajal politseid puudutanud ja raputanud. Viimane aasta ei ole ol-nud kindlasti kergete killast – õhus on olnud skan-daalid, rahva usaldus politsei vastu on löönud kõikuma, juhid astusid ja astuvad tagasi. Kindlasti on selles numbris rohkem küsimusi kui vastuseid, kuid kõige tähtsam ongi see, et me ei peida pead liiva alla, kui läheb raskeks, vaid teeme oma tööd edasi – südamega, ausalt, veel paremini. Nagu ütleb üks kuldsete sõnadega mees paar lehekül-ge edasi: „Kui inimene teeb oma tööd armastuse ja pühendumusega, siis muutubki töö selle kaudu väärtuslikuks. Sageli on nii, et tulemused hakka-vad just siis paranema.“

Nelli PelloRadari peatoimetaja

FOTO

: KA

JA V

ENT

SEL

FOOKUS

4

"Kui ühiskonna õiglustunnet on riivatud, vastutab tippjuht"

Raivo KüütMärtsis ametist lahkuv Politsei- ja Piirival-veameti peadirektor Raivo Küüt räägib in-tervjuus Radarile Eesti suurima riigiasutuse juhtimisest, ametite ühendamisest, masust, mõõteskandaalist ja tagasiastumisest.

Sul täitus hiljuti 22. aasta politseis. Mis on need aastad, millele tagasi mõeldes ütleksid praegu, et see oli tõeliselt hea aeg?

Kui olen kord mingil kindlal põh-jusel valinud ühe elukutse ja saanud oma valiku alusel tegutseda, võin ta-gasi vaadates öelda, et kogu see aeg on olnud positiivne. Mäletan toonast va-likut hästi. Nägin politseinikuna või-malust inimeste heaks midagi reaalselt ära teha. Siin tuleb mõista ajalist kon-teksti. Oma riigi taastamine ja ülesehi-tamine alles algas ning oli kaks võima-lust: vaadata kõrvalt ja kritiseerida või panna ise käed külge.

FOT

OD

: AR

TU

R S

AD

OV

SKI

FOOKUS

5

"Kui ühiskonna õiglustunnet on riivatud, vastutab tippjuht"

6

FOOKUS

Oled töötanud konstaablist pea-direktorini ning kõigil tasandeil, mis sinna vahele jäävad. Mis rollis tundsid kõige selgemalt, et saad midagi reaalset ära teha?

Need võimalused on eri tasandeil väga erinevad. Minu meelest on võt-metähtsusega jaoskonna- või kordo-nijuhid. Need on ametikohad, kus la-hendatakse probleeme, mis on seotud kogukonnaga. Mul endal on väga head meenutused ajast, mil juhtisin lõuna politseiosakonda. See on töö, kus saab oma meeskonna ja kogukonnaga koos töötades väga palju teha selle piirkonna turvalisuse suurendamiseks. Mulle on oma karjääri jooksul erinevatel tööpos-tidel umbes iga viie aasta järel sattunud olukorrad, kus tuleb muutusi ellu viia. Nii oli see Lõuna politseijaoskonnas, Põhja Politseiprefektuuris ning nüüd ka Politsei- ja Piirivalveametis.

Reformimise kõrval oled viimas-tel aastatel juhina pidanud palju kärpimisega tegelema. Sinu ame-tiaeg algul politsei ja hiljem PPA peadirektorina on peagu üks ühele langenud kokku masuga.

Jah, need on olnud väga keerulised ajad. Politseiameti viimase juhina pidin reorganiseerima politsei ning sealt edasi integreerima PPAs kolm erineva tausta-ga ametkonda. Seda tuli teha paralleel-selt majanduskriisiga, mis viis eelarvest suure hulga raha. Muudatused tekita-vad inimestes ebakindlust, ka väikesed muutused. Meil olid aga mitmekihilised, kõike ning kõiki hõlmavad muutused. Juhina töörahu tagamine on sellisel ajal raske, kuid samaaegu tähtsaim ülesan-ne. Kui ühel hetkel on kõik senised info-kanalid katki, valitseb ebakindlus ning vähenevad inimeste sissetulekud, siis on see väga keeruline ülesanne.

Vaadates nende kärbete ulatust, mis masu kaasa tõi, kas ja kuidas oleks sinu hinnangul kolm eraldi ametit selle aja suutnud üle elada?

Ikka oleks üle elanud, aga analoog-sed muudatused oleks siis tulnud igal ametil endal teha. Põhitegevuse hoid-mise nimel tugitegevuse kärpimisest ei oleks selles majanduslikus olukor-ras tõenäoliselt keegi pääsenud. Koos saab seda paremini teha. Keerulisemas olukorras olnuks ka ministeerium, sest pidanuks jaotama ning kärpima kolme ameti eelarvet.

Kes on oma organisatsiooni nimel hingega tööd teinud, peaks seda ka niivõrd armastama,

et mitte saada takistuseks muutustele.

7

FOOKUS

Oluline on mõista, et ühises ame-tis muutub ülesannete struktuur. Kõiki neid koostöövorme, mis meil varem üksteisega olid, ei ole ju PPAs enam tarvis. Jõudude ristkasutus toimib ja seda on vältimatult vaja, mida tahes keegi sellest arvata võib. Lõppkokku-võttes on see kõik riigi ressurss ja piin-lik on, kui keegi avaldab arvamust, et see kuulub just ühele või teisele vald-konnale. PPA ressurssi rakendatakse ühise eesmärgi nimel, milleks on tur-valisuse tagamine.

Kui oleksid kogu seda olukorda ette teadnud, kasvõi PPAd taba-vate eelarvekärbete mahtu, kas oleksid peadirektoriks üldse kan-dideerinud?

Eks mõtteharjutusena võib igasu-guseid küsimusi seada, aga on selge, et adekvaatne teadmine majanduskriisi ulatusest ja mõjudest puudus mitte ai-nult meil, vaid kogu maailmas. Minu jaoks oli toona politseijuhina selge, et kui Politseiamet oma tegevuse lõpetab ja uus organisatsioon alustab, siis on loogiline jätk kandideerida uue ameti peadirektori kohale.

Kas võime juba praegu nii küsi-da või alles viie või kümne aasta pärast?

Sellel on kaks tahku. Kui võtame pelgalt majandusliku aspekti, siis näe-me juba praegu tugitegevuse kokku-tõmbamisest saadud positiivset efekti. Kuidas see keeruline periood ja masu on mõjutanud meie töötajate emotsio-naalset olukorda, on juba teine küsi-mus. Sellesse peab praegu väga palju panustama.

Saatuse irooniana oled just viimastel kuudel peadirektorina nüüd esimest korda olukorras, kus PPA palgafondi on lisandumas lisa-ressurss, mida töötajate motiveeri-miseks kasutada.

Arvan, et selles võtmes on minu lah-kumine organisatsiooni jaoks positiiv-ne. Minu peadirektoriks oleku ajaga on ju seostunud ainult reformid ja kärpi-mine. Ajal, mil riigi võimalused on taas paranemas, on hea, kui juhipositsiooni võtab keegi, kel sellist taaka ei ole ning kes pole pidanud tegema inimeste jaoks valusaid ja ebapopulaarseid otsuseid, näiteks likvideerima politseid.

Mis puutub sellesse, kuidas PPA loodi, siis võib alati olla tagantjärele tark. Tookord oli poliitiline otsus pau-guga kolm ametit kokku liita. Nüüd oleme seda varianti rakendanud, pida-nud raginal ja töö käigus looma meh-hanisme, et uus amet toimida saaks. Minu meelest on põhjalikult läbi mõeldud ja kaalutud variandid, kus on pikk ettevalmistusperiood, siiski pare-mad. Eks mingi aja jooksul jõutakse ikka samasse kohta välja, aga kiiremal juhul on protsess organisatsiooni töö-tajate jaoks märksa valusam. Sellistes olukordades on ülioluline ka see, et ettevalmistusi teeksid inimesed, kes mõistavad, et lõpuks peavad nad ise nende väljatöötatud mehhanismide alusel seda vankrit vedama hakkama.

Mis võiks olla Eesti jaoks see ajaline piir, kust alates on õige vaadata, kas ja mil määral on PPA loomine oma eesmärgi täitnud?

Kahtlen, kuivõrd sind politsei likvideerimises süüdistatakse, piirivalve hävitamises võib-olla tõesti. Lugedes meediast ühe endise piirivalvejuhi väiteid, jääb küll mulje, et sellest valdkonnast ei jäetud midagi alles.

PPA loomine oli selgelt poliitiline otsus. Ametnikel tuleb poliitiline otsus ellu viia. Mingist hävimisest või hävi-tamisest ei saa juttugi olla. Ma ei tea, mis kaalutlustel niisuguste väidetega esineda. Raske on pidada väärikaks inimest, kes ise on olnud nende poliiti-liste otsustega seotud ning siis põrutab emotsionaalselt, mis iganes sülg suhu toob. Piirivalve on jätkuvalt olemas ja täidab oma ülesandeid muutuvas ajas nagu teisedki liidetud valdkon-nad. Väliskeskkond muutub pidevalt ja esitab meile uusi ülesandeid. Me ei saa istuda kuskil kookonis ja mõelda, et meil on siin oma ülesanne ning ärgu keegi segagu. Ei ole nii. Meile paneb

8

FOOKUS

ülesanded riik, kes nõuab järjest uusi lahendusi. Eestis, Euroopas ja kogu maailmas toimuvad muutused ning me peame neid arvestama.

Inimlikult mõistan, et neil, kes on politseis või piirivalves üle kahekümne aasta töötanud, võib olla raske koha-neda. Kui nad kunagi noorelt on isa-maalise mõtteviisiga tulnud oma riiki üles ehitama, panustanud kogu hinge ja tahtejõu, võib olla keeruline üle saa-da sellest, et toona polnud silme ees niisugust organisatsiooni, milles töö-tame praegu. Ühest küljest tuleb seda mõista, aga teisest küljest ei tohi need inimesed muutuda takistuseks uutele arengusuundadele. Kes on oma orga-nisatsiooni nimel hingega tööd teinud, peaks seda ka niivõrd armastama, et mitte saada takistuseks muutustele, mida ootab meilt riik, vaid vastupidi, neile just kaasa aitama.

Kas siin on põhimõtteline vas-tuolu? Ühelt poolt üha kiiremini muutuv väliskeskkond, uus reaal-sus, kus igikestva majanduskasvu müüt on kõikjal mõranemas, ning teiselt poolt politseinikele ja pii-rivalvuritele lubatud „amet kogu eluks“, mis justkui loob ootust, et midagi ei tohi muutuda – ei ülesan-ded, vormi värv ega miski muu.

Eks inimese põhiolemuses on soov säilitada senist, kõike, mis näib turva-line. Meie konteksti tulles arvame vist liialt, et politseinike ja piirivalvuritena oleme nii tähtsad, et ilma meieta ei olegi midagi. Tegelikult on suurem osa elust ja maailmast meie tegevusulatusest väl-jaspool. Kui keskkond muutub, peame muutuma koos sellega. Vastasel juhul leitakse muu lahendus, mis ei pruugi meie jaoks üldse jätkusuutlik olla.

Räägime taatlemata kiirusemõõt-jate kaasusest, mis sinu tagasias-tumisega päädis. Mida pead selles loos enda jaoks kõige suuremaks õppetunniks?

Kõige üldisemalt öeldes: usalda, aga kontrolli. Minu jaoks on mõisteta-matu, et inimesed töötavad taatlemata seadmetega. Ilmselgelt on siin järeleval-ve puudulik ning need mehhanismid tuleb korralikult üle vaadata, et sellised asjad enam kunagi juhtuda ei saaks.

Seda lugu võib kirjeldada ka nii, et kõik tasemed alates patrullime-hest ja lõpetades peadirektoriga

tegid midagi kas valesti või jätsid tegemata. Üks mõõtis taatlema-ta seadmega kiirust, teine andis selleks korralduse, kolmas jättis hiljem peadirektori korraldused täitmata jne. Päris nukker pilt ju?

Veel kord, kõigil tasandeil tuleb järelevalvemehhanismid üle vaadata. Alustama peame küsimusest, mismoodi tuleb üldse kellelegi pähe hakata taatle-mata seadmega kiirust mõõtma. Ühelt poolt oli kindlasti teadlikkus kesine. Ei saada aru, mis on sellise tegevuse tegeli-kud mõjud, et nii tõendatud väärteoot-sus on õigustühine. Nii et ühest küljest peab suurendama töötajate teadlikkust ning teisest küljest vaatama üle sise-kontrollimehhanismid.

Kui sisejuurdluste puhul teeb prefekt karistuse kohta ettepa-neku ning peadirektor peab selle kinnitama, siis kumb sisuliselt karistuse üle otsustab?

Juriidiliselt on PPAs distsiplinaar-võim peadirektoril. Küsimus on selles, et kui organisatsioonis töötab märki-misväärne hulk inimesi ning mahukaid

sisejuurdluste kokkuvõtteid valmib aastas 150–200, siis on mõistlik neid läbi töötama kaasata tervet meeskon-da. Selleks ongi meil välja töötatud mehhanism, et osakonnajuht või pre-fekt vaatab juurdluse kokkuvõtte läbi ning esitab selle põhjal oma arvamuse peadirektorile. See on selgelt õigel ta-sandil ja sisuline otsustus. Peadirektor tutvub selle ning juurdlusest tuleneva-te ettepanekutega, kujundab oma sei-sukoha ja annab korraldused.

Kui sageli oled peadirektorina pre-fekti või osakonnajuhi ettepaneku karistuse kohta tagasi lükanud?

Eriarvamuste korral räägime need läbi. Seda on ikka ette tulnud.

Üldises plaanis jääb peadirektor alati

vastutama, kui organi-satsioonis on juhtunud midagi, mis riivab paljude inimeste õiglustunnet.

99

FOOKUS

Sisekontrollisüsteem on lõpuks vaid üks näide, kus millegi eest vastutab kogu PPAs juriidiliselt ainult peadirektor. Kas siin pole kujundatud roll, kus peadirektor peaks olema üliinimene?

Kõik see ongi tehtav meeskonnana. PPA tsentraliseeritus on kindlasti õige, kuid minu arvates on meile õigusak-tidega sätestatud liiga palju tsentrali-seeritust selle bürokraatlikus tähen-duses. Ei ole mõistlik, et peadirektor ainuisikuliselt allkirjastab meeletul hulgal dokumente. Tsentraliseeritus ei pea seda tähendama, vaid peaks käima peadirektori kinnitatud selgete meetodite kaudu, mis tagavad ühetao-lise toime kõigis Eesti paigus. Otsused langetatakse seal, kus see on kõige mõistlikum ja väiksema kooskõlastus-ringiga. See vähendab bürokraatiat, toob selgemini esile eri tasandi juhti-de vastutuse ning vähendab nn õpitud abituse sündroomi. Üldises plaanis jääb peadirektor alati vastutama, kui organisatsioonis on juhtunud midagi, mis riivab paljude inimeste õiglustun-net.

Kui vaatame üht teist juhtumit, kus avalikkus väga teravalt taga-siastumist nõudis, siis seal läks nii, et lõpuks tagasi küll astuti, aga põhjuseks toodi mingi hoopis uus kontekst. Seepärast küsin selguse huvides, mille pärast sina lahku-misavalduse esitasid.

Iga tippjuht peab väga selgelt tund-ma vastutust oma ametis toimuva eest. Kui olin saanud selguse, et selles taat-lemata seadmete loos on minu aasta alguses antud korraldused jäetud täit-mata, siis oli minu jaoks ilmselge, et pean vastutuse võtma ning oma kohalt lahkuma. Ma ei olnud sel hetkel Eestis ning mul oli kindel soov saada olu-korrast vahetu ja adekvaatne ülevaade ning rääkida esmalt oma vahetu juhi, s.o ministriga. See võimalus avanes, kui lähetuselt tagasi jõudsin ning talle oma seisukoha avaldasin. Ma ei pea esmatähtsaks avaldada oma arvamust meedia kaudu.

Miks sa nõustusid peadirektorina jätkama märtsini?

Mitu muudatust on meil just poo-

leli. Minu meelest on õige, kui uus peadirektor saab tulla olukorras, kus ei pea alustama kohe reformidest, vaid võib keskenduda põhitööle. Ettepa-nek jätkata veebruari lõpuni oli minu jaoks ka usalduse märk, et milline oli selles juhtumis minu vastutus. Samuti tuleb arvestada uue peadirektori leid-misele kuluvat aega. Need olid aspek-tid, millest lähtusin, ja sellisele otsusele koos ministriga jõudsin.

Meedias süüdistati sind kogu loo varjamises. Mätsisid sa siis midagi kinni või mitte?

Mitte mingil viisil ega mitte min-gil juhul! Minu jaoks on küsimus sel-les, et tehtud otsused ei realiseerunud ning järelevalvemehhanismid ei olnud piisavad – selle eest vastutan asutuse juhina loomulikult mina. Tagantjärele vaadates tundub mulle, et Ida prefek-tuuris langeti sellesse lõksu, et seaduse järgi ei saagi politsei jõustunud väär-teootsust edasi kaevata. Ei mõeldud laiemalt, ei hakatud otsima erinevaid võimalusi, kuidas saaksime neid ini-mesi rehabiliteerida – kõike seda, mida praegu tehakse.

Kas usaldasid valesid inimesi?Ma ise olen selle meeskonna ju

kokku pannud ja ma usaldan oma meeskonda. Elu näitab, et on erinevaid situatsioone, kus tuleb hakkama saa-da, ning kõik inimesed ei saagi kõigis olukordades hakkama.

Mäletan, kuidas ühel aastatetagu-sel nõupidamisel Põhja prefektuu-ri V korruse saalis ütles Jüri Pihl uut politseipeadirektorit esitledes, et samamoodi nagu see mees seisis pronksiöö ajal prefektina kui Kalevipoeg, juhib ta kindlasti kogu politseid. See kujund meenus mulle taatlemisskandaali ajal, kui vaatasin, kuidas sa stoilise rahuga olukorda lahendad. Selle asemel et minna endast välja inimeste peale, kes su korraldused on jätnud täit-mata, nägin sind hoopis muretse-mas, ega nad ei tunne end kuidagi nurka surutuna või üksi jäetuna. Kas sa mõnikord vihastad ka?

Kui kaotada kriitilises olukorras enesevalitsus, ei ole sellest kasu kel-lelegi. Ei ole mõtet hakata muutma keerulisemaks olukorda, mis on kel-legi jaoks nii raske. Ega see, kui hästi inimesed hakkama saavad, ei tulene

10

FOOKUS

heb, erinevad inimesed tarbivad selle ära. Tarbimiseks on vaja raha ja sealt jõuamegi vargusteni, sisselöödud auto-aknani ja sõidukist varastatud kotini. Kui Tallinna kuriteoennetuse nõukogu ekspert seletab valju häälega, et tava-inimesel ja raskel narkokuritegevusel ei ole mitte mingisugust seost, siis on piinlik. Kui ka endine kriminaalpolit-seinik ei adu, kuidas need seosed toi-mivad, siis ei mõista seda ahelat ka tavainimene.

Tulles hängimiste juurde tagasi, siis on need sagedasti väikeste kohtade probleemid, kus inimesed üksteist tun-nevad. Mul on oma kogemus ajast, mil olin Põhja prefekt. Käisin korra aastas kõigis omavalitsustes. Enne vallajuhi-ga kohtumist läksin alati läbi kohali-kust postkontorist, rääkisin postiljoni-ga juttu, mis tema näeb, küsisin poes müüjalt, mis probleemidest tema kuul-

sellest, kui karmi käega keegi on, vaid sellest, milline on süsteem, kuidas toi-mib omavaheline usaldus. Meeskond peab tervikuna toimima. Ja kui näeme ühte juhtumit, kus on libastutud, siis tuleb mõista, et see on üksikjuhtum, ning sellele tuleb reageerida adekvaat-selt.

Peale viha on veel palju inimlikke emotsioone, näiteks solvumine. Näha telesaates oma pilti suurelt üle ekraani ja kuulda, et oled kuri-tegusid varjanud, on tõenäoliselt üsna ebameeldiv?

Ei ole meeldiv. Eriti keeruliseks teeb selle olukorra, kui näed ja tun-ned, kuidas tajuvad seda sinu läheda-sed, need, kes on sulle tõeliselt kallid. Iseenda teadmine jääb ju alati, et sellist asja pole olnud, samuti nagu teistel as-jaosalistel, kes teavad, mis oli ja mis ei

olnud. Sellised asjad jäävad neid lugu-sid tegevate ajakirjanike südametun-nistusele, et kas üritatakse negatiivsest loost sõltumata olla objektiivsed või keeratakse vinti nii palju juurde, et tu-lemus ei tugine enam faktidele.

Üks teine lugu, mis meedias tu-gevalt vastukaja leidis, puudutab väikelinna Lihulat. Kohalikega rää-kides näeme siin jälle, et tänaval hängivad noored võivad kogukon-na turvatunnet mõjutada palju otsesemalt kui valdkonnad, mida riiklike prioriteetidena käsitleme.

Jah, kindlasti ongi tavainimesel keeruline mõista politsei prioriteedi-na näiteks raske narkokuritegevuse vastast võitlust. Et mismoodi on tema tavaeluga seotud see, et kuskil mingid tüübid veavad narkootikume riigist riiki. Aga kuhugi see narkootikum lä-

11

FOOKUS

nud on. Jõudnud vallavanema juurde, oli mul tegelikust olukorrast pilt ees, lisaks muidugi ametlik statistika. Kui kohaliku omavalitsuse juhid hakkasid rääkima, et kuskil bussijaamas jõlgu-vad mingid noored ja häirivad teiste turvatunnet, sain öelda, et olge nüüd, te ju tunnete neid, aga vaatate ainult politsei otsa, kes peaks minema neid lapsi nuhtlema. Tuleb ise koos kogu-konnaga arutada ja midagi ette võtta. Kogu aeg ootame, et tuleks keegi kus-kilt väljast ja teeks asjad korda. Et kui politsei karistab kedagi, siis on korras. Ei ole! Jõlgutakse edasi, probleem jääb lahendamata. Üksteise otsa vaatamist on meie ühiskonnas liiga palju – sina pead seda tegema ja tema seda, aga mind ärge segage, elan siin rahulikult oma elu.

Kas see, kui kohalik omavalit-sus paigaldab oma vahenditest valvekaamerad või palkab näiteks turvamehe, on igati positiivne või on siin omad ohud?

Alati on olnud nii, et iga vallava-nem tahab oma piirkonnapolitseinik-ku. Aastaid tagasi katsuti talle mobiil-telefon anda, kõned kinni maksta, osta valla raha eest talle kütust jne. See ei ole päris õige, politsei peab olema sõl-tumatu.

Meenub üks linnapea, kes tuli ju-tuga, et annab prefektuurile nii mitu miljonit krooni ja löögu me selle eest kesklinnas kord majja. See aastaks pakutav summa oli vist umbes vee-rand prefektuuri igakuisest palga-kulust, selle eest oleks pidanud kõik kesklinna probleemid lahendama. Mõeldamatu. Ütlesin linnapeale, et see on väga hea mõte, pange need miljonid õige kesklinna heakorda ja kõik läheb paremaks. Kui pole enam sellist kohta, et kas või otse Raeko-ja platsilt võid paari minutiga kadu-da niisugusesse pimedusse, et pärast käekoti varastamist sind enam keegi ei leia ega kätte ei saa, siis see ongi koht, kuhu turvalisuse nimel kogu-konna raha panna.

Ma arvan, et see koht, kus politsei rebis end jõuliselt lahti kõigist sellistest rahastamistest, on väga murranguline. Kogukond peabki mõtlema lahendusi koos ja politsei saab siin aidata eks-perdina. Saame anda nõu, kuhu raha suunata, aga mitte ise otseselt sellest rahast sõltuma.

Mida sa pead enda suurimaks õn-nestumiseks peadirektorina ja mis on see, mis kripeldama jääb?

Kindlasti tunnen head meelt selle üle, et oleme hoolimata kõigest sihi-kindlalt ja tasakaalukalt seda organi-satsiooni suutnud üles ehitada. Väga palju energiat on nõudnud ühtse ning tugeva tugistruktuuri käimalükkami-ne.

Teise õnnestumisena näen seda, et masu suutsime üle elada ilma polit-seinikke koondamata. Olime teatud hetkel ikka väga keerulises olukorras. PPAsse üle tuues kellegi palka vähen-dada ei tohtinud, aga piisavalt raha selleks ei antud. Töökoha säilitamine oli parim, mida sel hetkel oma töö-tajaile garanteerida saime. Meil tuli seetõttu kõigil võtta palgata puhkuse päevi ja praegu tagasi vaadates olen veendunud, et see oli õige valik, kuna tagas meie inimestele töökoha ja sot-siaalsed garantiid.

Eks kripeldama jääb see, et mingi-tes asjades oleks soovinud jõudsamat edasiminekut, et see organisatsioon oleks kiiremini muutunud n-ö ühtseks löögirusikaks.

Kas PPA praeguses arengueta-pis saaks täiesti väljast tulev inimene selle juhtimisega üldse hakkama?

Kindlasti saaks. Esmane ülesehitus on ikkagi praeguseks juba seljataga ning organisatsiooni selgroog on kand-ma hakanud. Palju paksu segadust ja raskust jääb minevikku ning uus juht saab päris mõistlikult platvormilt haka-ta edasi liikuma, et ehitada seda organi-satsiooni nii nagu vaja, ühtse eesmärgi, ühtsete väärtuste nimel. Kõrvalt tuleval inimesel võib olla seda lihtsam teha, sest üks ühendamise raskusi oli kind-lasti see, et peadirektor pärines ühest varasemast ametist. Sellises olukorras võid kas või köiel tantsida, aga seda kahtlust, et oled oma otsustes kalluta-tud, ikka maha ei raputa.

Siseministeeriumi asekantsleri Leif Kalevi näol on olemas näide inimesest, kes on tulnud täiesti teisest valdkonnast.

Just. Ja ma tunnustan seda väga, kuidas ta on hakkama saanud. Koos temaga saabus tõsine murrang PPA ning Siseministeeriumi suhetesse.

Palju paksu segadust ja raskust jääb mine-vikku ning uus juht saab päris mõistlikult

platvormilt hakata edasi liikuma, et ehitada seda organisatsiooni ühtse eesmärgi nimel.

Praegu laiendatakse PPA peadirek-tori ametikohale kehtivaid tingi-musi, et järgmiseks juhiks saaks kandideerida ka inimesed väljast-poolt sisejulgeolekuvaldkonda. Pead sa seda õigeks?

Politseijuhi puhul on väga oluline vältida organisatsiooni politiseerumise ohtu. Sestap on seda ametikohta selli-sena hoitud, et ta ei ole päris avatud. Nüüd lüüakse uks väga selgelt lahti. Ma ei ütle, et see risk realiseerub, ar-van, et kõigil praegustel juhtidel meie valdkonnas on piisavalt riigimehelik-kust. Alati võime ju öelda, et kui mitte nemad täna, siis keegi teine homme. Niisuguste aspektidega peab arvesta-ma. Et ei läheks nii, et panime kolm ametit kokku, saime valdkondade kaupa asemele neli uut ja mis see or-ganisatsiooni juht siis nüüd muud ongi kui poliitik.

Leif on inimesena meeldiv, koostööle orienteeritud ning tajub adekvaatselt toimuvat ja langetab selle alusel mõist-likke otsuseid. Ta on näidanud, et väl-jast tulev inimene võib meie valdkon-nas saada väga hästi hakkama.

Mida soovitaksid järgmisele peadi-rektorile?

Kainet meelt ja külma närvi. Or-ganisatsioon on keerukas, puutudes erinevatel tasanditel kokku väga suure hulgaga elanikkonnast, et mitte öel-da lausa igaühega. Otsused, mis tu-leb teha, tuleb kohati langetada väga kiiresti. Selleks peab olema närvi. Ja kindlasti tuleb hoida koos seda mees-konda, et erinevad valdkonnad töö-taksid ühtse tervikuna.

Martin LuigePPA kommunikatsioonibüroo juhataja

12

ÕHUKE RIIK

„Õhuke riik tähendab, et oleks vähem laua taga istuvaid ametnik-ke ja rohkem inimesi, kes tegelikku tööd teevad ja teenuseid pakuvad,“ ütleb Mart Laar.

13

ÕHUKE RIIK

Õhuke riik nõuab mõtlemist, mitte laristamistMart Laar on kindel, et kõik Politsei- ja Piirivalveameti inime-sed väärivad enam motiveerimist, suure-mat palka ning rahva tänutunnet. Usutluses kinnitab ta, et õhu-ke riik nõuab rohkem panustamist ja kaasa-mõtlemist.

Laulvast revolutsioonist alates aktiivselt Eesti poliitikas osale-nud ja seda paljuski oma ideede

järgi kujundanud Mart Laar on pärast raske insuldi tagajärgedest taastumist naasnud tööle Riigikokku. Kohtu-me temaga Toompeal kabinetis, mille akendest avaneb vaade talve rüppe va-junud Kuberneri aiale ja Linda mäele.

Ilm on väljas külm, aga Mardist kiirgab sõbralikkust, soojust ja hea-tahtlikkust. Kahekordne Eesti peami-nister, üks pikemaajalise kogemusega tegevpoliitikuid on kohe valmis Rada-rile intervjuud andma. Lausa õhinasse satub ta siis, kui väljendan soovi rääki-da politseinike tööst, õhukesest riigist ja valikutest, mida piiratud ressursside valguses tuleb teha.

Mart Laar, kuidas tervis on?Tänan küsimast, tervis läheb pare-

maks. Peab harjuma ja suutma selles seisus edasi minna. Talv on muidugi ras-kem, sest liikumine on keerulisem, aga kevadeks on juba suuremad lootused.

ta tagune aeg ja tänapäev omavahel seotud. Vahepealsed aastad nõukogu-de võimu kujunesid meile erakordselt laastavaks. Neid tagajärgi lapime siia-maani.

Seega on meie tänased võimalu-sed kinni ajaloos.

Jah, nii see on. Aga ajalugu muuta ei saa, paraku. Saame ainult kiirenda-da meie jõukamaks saamist. On tul-nud teha otsuseid, mis on olnud õige valusad. Kui oleksime teinud ainult rahvale meelepäraseid ja populaar-seid otsuseid, poleks me täna seal, kus praegu. Aga mõelge, kui kiiresti me oleme muutunud, ka jõukuse poole.

Niisiis tuleb meie võimalusi ar-vestades leida õiged eelistused ja juhtida raha sinna, kus see kõige hädavajalikum on.

Jah. Politsei tervikuna on kahtle-mata üks Eesti Vabariigi prioriteet. Politsei on neist ametkondadest üks, kellega inimene puutub vahetult kok-ku, ning kes määrab ka Eesti riigi näo ja teo. Suhtlemine politseiga kujundab suhtumise oma riigisse ning riik peab politseid nii ka võtma ja seda tööd väärikalt hindama.

Minu arvates on kolm elukutset meie jaoks kõige olulisemad ja see peab väljenduma selleski, kuhu riik oma raha suunab – need on politsei-nik, õpetaja ja arst, kes ühel või teisel kombel inimese eest hoolitsevad. Võib öelda, et politsei ei olegi kõige hulle-mas seisus, haridusvaldkond lööb po-litseid kahjuks negatiivses mõttes üle. Samal ajal ei tähenda see, et politseil ei oleks midagi juurde vaja. On küll vaja. Kuid selleks, et ajada poliitikat, mille kaudu saab politsei raha juurde, peab

PPA loomisele on küllalt kriitikat tehtud. Inimesed on sattunud segadusse, sest ühe katuse all peavad töötama seni erinevaid funktsioone täitnud ametnikud. Kas sellise suure asutuse loomine oli üldse õigustatud?

Olgem ausad, ega siis need tööd nii erinevad ka ei ole. Lõpuks täidavad kõik ametnikud üht ülesannet: tagada inimeste jaoks meie riigi toimimine. Usun, et läheb aega, aga seda haka-takse pidama iseenesestmõistetavaks, et siseturvalisust saab tagada ühes asutuses, millel on ühised eesmärgid. Arvestades seda, et me oleme väikesed ja meie võimalused on üsna kasinad, et mitte öelda, et oleme vaesed, siis on see olnud õige otsus.

Kas väike tähendab siis vaest ja suur rikast? Pean silmas riike.

Ei, kindlasti mitte. Me peame mõistma, miks me tegelikult küllalt vaesed oleme. Ja kui vaesed me oleme? See hinnang sõltub ju sellest, kellega me ennast võrdleme. Kui põhjanaab-ritega võrrelda, siis tõesti. Elu näitab, et rikkust tuleb meil tasapisi juurdegi. Praegu on nii, et oleme ainuke piir-kond Euroopas, kes on jõukamaks muutunud.

Mida öelda meie inimestele, kes teevad oma tööd täie hingega kel-laajast sõltumata, kuid kellest osa kuupalk on vaid ühe rahakupüüri suurune? Mis on õigustus, miks peab seda tööd edasi tegema?

Selleks, et meie palgad oleksid sama suured kui põhjamaades, oleks meil tulnud 1939. aastal teha teistsu-guseid otsuseid. See on küll ajalugu, aga paraku on see enam kui 70 aas-

FOT

OD

: SCA

NP

IX

1414

ka politsei ise oma ametkonda kokku tõmbama. Väike riik nagu Eesti ei saa pidada üleval selliseid ametkondi nagu meie rikkamad naabrid.

Kui mõelda, miks inimesed Eestis surevad või viga saavad, siis tegeleme ju siiamaani nõukogude aja tagajärge-dega. Üks asi, mis meid eristab terves Euroopas, on liiklussurmad, õnnetu-sed, inimesed hüppavad, kukuvad, põ-levad surnuks. Järelikult tuleb sinnagi raha rohkem määrata, et neid õnnetusi ära hoida. See on kindlasti prioriteetne valdkond.

Nii et prioriteedid, kuhu raha roh-kem määrataks, tulevad elulistest vajadustest?

Just. Selle otsuse peavad ennekõike tegema Riigikogu ja valitsus. Neil on selleks volitus rahvalt valimiste kaudu. Suur roll on Riigikogul, kus need as-jad selgeks vaieldakse. Näiteks on kin-nipeetute arv Eestis olnud väga suur, seda arvu on vaja vähendada. Nii ongi need otsused tehtud, kuid on leitud, et kui karistused on läinud liiga leebeks, siis on vaja ka ümber otsustada.

Aga PPA ametnike palk …Politseiniku, piirivalvuri, iga PPA

ametniku töö on hindamatu. Kes on selle elukutse valinud, see on enamasti teinud seda kutsumusest ja vajadusest teisi abistada. Loomulikult tahame po-liitikutena, et majanduskasv jätkuks, ning selle kaudu soovime ka politsei-nike motivatsiooni tõhustada suure-mate palkade kaudu. Keegi ei ole nii otsustanud, et politseinike palk kasvab ainult 2013. aastal, seda tuleb teha ka järgmistel aastatel. Ühiskond peab ter-vikuna jõukamaks saama, makse peab rohkem laekuma, siis saab ka amet-nike motivatsiooni suurendada. Ega meil muud teed ei ole kui jõukamaks saada.

Samas on selge, et meie väike riik jääb ikkagi küllalt õhukeseks, et ametnike suhtarv jääb väikeseks.

See õhukese riigi mõiste on lendu läinud, kuid tihti ei teata, mida see üldse tähendab. Õhuke riik tähen-dab, et oleks vähem laua taga istuvaid ametnikke ja rohkem inimesi, kes te-gelikku tööd teevad ja teenuseid paku-vad. Kõik mõttetud kulutused, nagu esindusfunktsioonid ja liigne sära, tu-leb maha hööveldada. Ametnikkond

kipub alati kasvama. Tekivad uued ideed, uued vajadused; mida rohkem midagi kontrollitakse, seda rohkem on vaja ametnikke. Aga iga ametnik mak-sab ja see võtab ära mõne teise amet-niku töökoha, kes tegelikult inimestele teenuseid osutab. Õhuke riik on meie endi teha, oma rumalused tuleb meil endal üle vaadata.

Muuta tuleb oma hoiakuid, oma suhtumist. Ühest küljest on üsna raske öelda ei kulutustele, mis teevad amet-nike töö mugavamaks, ja esimese hoo-ga tahaks ju teha kõik nii, nagu teevad rikkamad riigid. Aga meil peab olema südant ka ei ütelda.

Politseis võib see ei tähendada ka seda, et mõni asi, mida inimesed meilt ilmselgelt ootavad, jääb te-gemata, nt vargused uurimata.

Õhuke riik nõuab mõtlemist, pi-devat mõtlemist. Tihtipeale tuleb ini-mestele rohkem rääkida nendest kulu-tustest, mis tunduvad inimestele liigse laristamisena, aga samaaegu on riigile möödapääsmatud. Alati on nii, et kui ühele asjale kulutatakse, siis teisele asjale enam raha ei jätku. Siis tuleb olla kiire ja mobiilne, et oma tegevus ümber sättida. Muidugi peab politsei tegelema inimese murega, mis on ini-mesele oluline.

Milline on sinu kokkupuude polit-seiga ja kui turvaliselt sa ennast oma kodutänaval tunned?

Ma ei olegi politseiga kokku puu-tunud. See on ju hea ning näitab, et seaduskuulekana pole mul selleks vajadust olnud. Tänaval olen ikka liikunud vabalt ja rahulikult. Kui po-litseinikke näha on, tekib alati kindel

ja turvaline tunne. Minu tuttavate seas on politseinikke ning olen neile alati öelnud, et see on austusväärne amet. Pärast pronksiööd sai minustki abi-politseinik. Tunnen politseinike vastu suurt austust ja samaaegu kindlust, et politseis töötavad õiged ning väärikad inimesed.

Tegelikult on kõik inimesed, kes Eesti riiki ühes või teises funktsioonis PPAs teenivad, austust väärt. Võtame või kodakondsus- ja migratsiooniamet-nikud, kelle tööst sõltub nende inimeste suhtumine meie riigisse, kes elamisluba või kodakondsust taotledes või passi vahetades riigiametnikega suhtlevad. Juba väike möödalaskmine võib teki-tada suure ja mõttetu tormi ning pa-hameele. Või piirivalvur piiripunktis, kes on meie riigi esimene visiitkaart, kui meile külla tullakse. Tänapäevases maailmas ongi suhtumine ja suhtlemi-ne keerulisemad kui mingite reeglite järgimine ning nende järgi talitamine. Riigiteenija on ennekõike suhtleja, nii nagu tema suhtleb meie inimestega, nii suhtleb riik oma rahvaga.

Mida soovid meie inimestele järgmiseks aastaks?

Soovin kõigile PPA inimestele jõu-du ja head teenistust! Ja kindlasti suu-remat lootust, Eesti riik areneb ju koos meiega. Kõik need ülesanded, mida te täidate, on äärmiselt tähtsad. Kui mõ-ningad ülesanded riigil tulevad ja lä-hevad, siis politsei on ja jääb. Sellest ei saa kuidagi mööda. See töö, mis on tehtud, on kulda väärt.

Priit PõiklikPPA kommunikatsioonibüroo

peaspetsialist

ÕHUKE RIIK

FOT

O: A

RN

O S

AA

R/O

HT

ULE

HT

1515

FOT

OD

: ILM

AR

KA

HR

O

Olen Kristel Selgeveeriga seisnud ennelõunal Tallinna vangla pääslas juba ligi pool tundi. Iga

paari minuti tagant viskab ta seina-kellale veidi äreva pilgu. Selgeveer on Põhja prefektuuris uurijana töötanud seitse aastat, tema lahendada on kesk-linna ja Põhja-Tallinna keerulisemad isikuvastased kuriteod, lihtsamas kee-les peksmised, röövimised ja ähvarda-mised. Tema Kolde puiestee kabinetis ootab 19 veel lahendamata kuriteo

toimikut. Täna on Selgeveer saanud tegelda neist ühega. Tegelikult on see üks kuritegu võtnud suure osa tema viimastest nädalatest, enamik teisi asju ootab kannatlikult oma järjekorda. See on paratamatus, mida on eelkõige kannatanuil keeruline mõista.

Lõpuks vabaneb vangla eeluuri-tavate osakonnas üks tuba. Kohtume mehega, kellega Selgeveer on viimastel nädalatel ohtralt kokku puutunud. See mees ronis oktoobri esimesel päeval

vanalinnas akna kaudu hotellituppa ning püüdis varastada toas magava tu-risti asju. Kannatanu ärkas, tekkinud rüseluse käigus lõi kurjategija mitu korda turisti ning pani asjadega jook-su.

Jälitustööga saadi kuriteos kaht-lustatav 31aastane Deniss ligi kuu aega hiljem kätte ja võeti vahi alla. Kuna tabamise järel saadi temalt kätte paarsada eurot sularaha ja mitu mo-biiltelefoni, tahab Selgeveer need täna

UURIJAD

Kasvava kuhja otsasSee, kui palju on ühel uurijal käes kriminaalasju, ei ole politseis asi, millega teiste ees uhkustada. Ühel on neid 200, teisel 5. Ületunde teevad suure tõenäosusega mõlemad.

1616

UURIJAD

arestida, et kannatanu saaks vähemalt osa tekitatud rahalisest kahjust ta-gasi. Kahtlustatavale on vaja seda otsust tutvustada ning võtta all-kiri, seepärast uurija vanglasse sõitiski.

Deniss kirjutab paberitele alla uurijale otsa vaatamata, ta ei küsi ühtki küsimust. Oo-tame pisikeses umbses ruumis kaua ametnikku, kes kahtlus-tatava kambrisse tagasi viiks. Uurija loeb pabereid, kahtlus-tatav hoiab pilku maas.

Kamba peale 1500 kuritegu aastas

Suurem osa uurija päevast möödub arvuti taga või jaoskonna ülekuula-mistubades. Seda, kui palju on krimi-naalmenetlust korraldades vaja teha paberitööd, on raske sõnadesse seada. Ühe uurija kirjutatud toimingupro-tokolle ei jaksa keegi kokku lugeda. Uurija on ka vilunud köitmise, num-merdamise ja sisukorra koostamise spetsialist. Majast väljas käiakse aga ennekõike üle kuulamas, tihti ares-timaja ja vangla marsruudil, samuti läbiotsimistel ning kahtlustatavate ütluseid olustikuga seostamas. Tihti sõidavad uurijad maakohtadesse ise inimesi üle kuulama. Kannatanutel ja tunnistajatel pole paraku alati raha ega tervist, et jaoskonda tulla.

Kesklinna isikuvastaste kuritegude

teenistuses töötab 15 uurijat ja 9 jäli-tajat. Uurijatel gruppe pole, jälitajatel on. Kamba peale on nende lahendada ligi 1500 kuritegu aastas. Uurimis-

juht peab vastutama selle eest, et uurijad oleksid võrdselt koorma-tud. See ei tähenda, et kõigil peaks olema võrdne toimikute arv. Ühes menetluses võib olla mitu episoodi, samuti ei saa uurimismahu poolest võrrelda ühe episoodiga selget pere-vägivallajuhtumit ning relvastatud juveelipoeröövi.

Selgeveeri menetluste arv kõigub üldiselt 18 ja 25 vahel. 19 toimikut, mis Selgeveeri kappi täidavad, on kol-leegidega võrreldes pigem väiksem arv. Viimase aasta jooksul on Põhja prefektuuris oluliselt kasvanud pere-vägivallajuhtumite menetlemiste arv. Selgeveeri kolleegid räägivad, et seda on väga selgelt tunda ka töökoormu-ses. Jääk on suurenenud, keskeltläbi on uurija laual 30 kriminaalasja, me-netlusaeg pikeneb – kõike seda uuri-jate vähenemise taustal.

Selgeveeri praegust nn portfooliot paragrahvide järgi lahates saab tava-tult huvitava ja kirju koosluse: raske tervisekahjustuse tekitamine, süüta-mine, võimuesindaja ründamine, röö-vimised, kehalised väärkohtlemised, eraviisiline jälitustegevus, vargused, avaliku korra raske rikkumine. On selge, et kõigi asjadega pole võimalik pidevalt tegelda. Kuidas seada prio-riteete olukorras, kus iga kannatanu

1 1

5

7

1

21 1

Vanemuurija Kristel Selgeveeri kriminaalasjad

■ KarS § 263. Avaliku korra raske rikkumine■ KarS § 118. Raske tervisekahjustuse tekitamine■ KarS § 404. Süütamise katse, § 120. Ähvardamine■ KarS § 274. Vägivald võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes■ KarS § 199. Vargus■ KarS § 137. Eraviisiline jälitustegevus■ KarS § 121. Kehaline väärkohtlemine■ KarS § 200. Röövimine

Vanemuurija Kristel Selgeveeri menetluste arv kõigub üldiselt 18 ja 25 vahel.

1717

UURIJAD

Varguste uurija sõnul on paljude esialgu kuriteona tundunud asja­de taga tegelikult arusaamatus; politsei täidab siis pahatihti suh­tekorraldaja rolli.

Põhja prefektuuri varavastaste kurite-gude talituses töötab 63 uurijat ja 34 jälitajat. Kokku on nende menetleda üle 20 000 kuriteo aastas. Erinevalt isiku-vastastest kuritegudest ei jagata siin pimedaid asju uurijate vahel ühtlaselt laiali. Rahumäe jaoskonnas töötab näi-teks ühes kabinetis kolm uurijat, kelle menetluses on 800 kriminaalasja Tal-linna ja Harjumaa kohta. See arv ei ole trükiviga. On üsna selge, et kui materjal sinna kabinetti jõuab, siis kohtulahendit sellele ei tule. Kui need n-ö pimedad asjad jagataks ühtlaselt kõigi uurijate vahel laiali, ei jääks valgetel uurijatel menetluste lõpetamiste kõrval aega ku-ritegusid uurida.

Lasnamäel Vikerlase tänaval on va-ravastaste kuritegude uurija Jekaterina Burenkova laual 29 kriminaalasja. Bu-renkova on politseikeeles pigem valgete asjade uurija. Nende üksuses on nii uuri-jad kui ka jälitajad jagatud kolme rühma: tinglikult öeldes korterivarguste rühm, asutustest varguste rühm ning üldrühm. Burenkova kuulub neist viimasesse. Tema uurida on näiteks jalgrataste, kot-tide ja mobiiltelefonide vargused.

Burenkova on praeguses ametis

olnud kolm aastat, enne seda töötas ta jälitajana. „Koormus on kasvanud. Inimesi on ära läinud ning see annab tugevalt tunda. Kui vanasti olin valves kaks korda kuus, siis nüüd tihti kolm,“ räägib ta. Eriti suureks läheb koormus puhkuste ajal, töö juures veedetud õh-tud on siis täiesti tavapärane nähtus.

„See töö on põnev. Huvitavaid ka-raktereid on nii kannatanute kui ka kurjategijate hulgas,“ ütleb uurija, kelle n-ö lemmikkurjategijate hulka kuuluvad näiteks varastatud asjade kokkuost-jad. „Nad on täiesti teistsugused, nen-de mõttemaailm on teine,“ lausub ta. Kogenud kokkuostjad on tipptasemel logistikud ning nende käes varastatud kaup naljalt niisama ei seisa. Burenko-va meenutab juhust, kus hommikul kell 8 Tallinnas varastatud jalgratas saadi kätte õhtul kell 17 Tapal. Vahepeal oli jalgratast kolm korda edasi müüdud.

Burenkova menetluses on olnud palju kriminaalasju, kus pärast viie-kuue inimese ülekuulamist on lõpuks saanud selgeks, et vargust ei ole toime pandud ning tegu on arusaamatusega. „See, et inimesed pöörduvad pooltsiviilvaidlus-tega politseisse, on täiesti tavapärane. Ja ega seda ei saa ju pahaks panna,“ ütleb Burenkova. Ta arvab, et inimesed on ajaga muutunud, silmast silma suht-lemisele eelistatakse kirjalikku vestlust. Arusaamatused on niimoodi kerged tekkima.

Iga päev üks ületundUurijail ja jälitajail pole tavaks ületunde kokku lugeda. Viimati registreeriti ühe üksuse ületunnid kahe aasta eest. Põh-ja prefektuuri narkokuritegude talitus koosnes siis 28 inimesest ning kamba peale tegid nad aastaga 6008 ületundi,

mille eest lisaraha ei maksta. Kuigi üle-tunnid jagunevad ebaühtlaselt, siis, ja-gades koondarvu inimeste arvuga ning tööpäevadega, saame tulemuseks, et keskeltläbi tegi iga töötaja iga päev ühe ületunni jagu tööd.

Iga lahkuv töötaja tõstab teiste kolleegide koormust

jaoks on tema vastu tehtud kuritegu arusaadavalt kõige tähtsam?

Neli kuud tugeva toimiku koostamiseks

Üsna kindel rusikareegel on, et menet-lus, mille raames võetakse kahtlustatav vahi alla, on prioriteetsem. Põhjuseks on seadused: üldjuhul tohib kuriteos kahtlustatavat vahi all hoida kuni kuus kuud. See tähendab, et poole aastaga on vaja materjal teha kohtukõlblikuks, vastasel juhul peab riskima sellega, et vahi all hoidmise aeg võib lõhki min-na ning tõenäoline kurjategija putku panna. Kuna nii isekad uurijad siiski ei ole, et kõik kuus kuud endale võt-ta, on üldine tava, et nelja kuuga peab uurija asja saatma prokuratuuri. Eri-kokkuleppel on võimalik tähtaegadega mängida. Ent neli kuud tugeva toimiku koostamiseks ei ole just kuigi palju.

Kahtlemata on prioriteetsemad need kriminaalasjad, kus on näha selget käekirja, kahtlustatav ei ole ta-batud ning on näha, et toimepandud kuriteod on sarnased. Prioriteedi mää-ramisel võib mängida rolli seegi, kui inimesel, kelle kohta on uurijal näiteks ühe episoodiga kriminaalmenetlus, on hingel teisigi patte, mida on menetle-nud teised uurijad. Kui niisugune asi on prokuratuuris ning prokurör soo-vib selle episoodi menetlusele külge liita, peab seda toimikut teistest kii-remini kasvatama. Lõppude lõpuks mängib prioriteedi seadmisel rolli ka uurija aastatega tekkinud kõhutunne.

Peale kõhutunde tekitavad aastad ka paksu nahka. Kuigi kannatanute tänu on sellel tööl tihti üks peamisi mo-tiveerijaid, tuleb sealtpoolt valusat krii-tikatki. „Algusaegadel mõtlesin vahel, et lähen kohe koju nutma. Nüüd erili-si emotsioone, vähemalt nii tugevaid, enam ei teki,“ ütleb Selgeveer. „Kas üt-led vahel telefonikõnele vastates ausalt, et vabandust, sinu asi praegu ootab ja on järjekorras üheteistkümnes?“ küsin viimaks. „Ei, nii ei ütle kunagi. Ikka-gi, et menetlus käib ja jätkuvalt uurime seda kuritegu. Tegelikult uurime krimi-naalasju ikkagi paralleelselt. Sellist asja, et sätime kriminaaltoimikud järjekorda, mida kavatseme menetleda kümnen-dana, üheteistkümnendana, sellist asja meil ei ole,“ sõnab ta.

Ilmar KahroPõhja prefektuuri pressiesindaja

Vanemuurija Jekaterina Burenkova lahendada on näiteks jalgrataste, kot tide ja mobiiltelefo-nide vargused.

18

MÕTE

Ka professionaalid väsivad, tunnevad tüdimust ja ükskõiksust, mis loob pinnase süvenematuseks ning eksimusteks. Miks see nii võib olla ja mida tähendab üldse oma töö väärtustamine ning missioonitunne, arutleb roomakatoliku piiskop Philippe Jourdan esimesel advendinädalal.

Näen väsimuse ja süvenemisest tulenevate eksimuste taga kaht peamist tegurit. Esimene

on pidevalt õhus olev kangelastegude ootus. Kangelaseks olemine ei saa olla püsiv seisund. Ei saa nõuda inimestelt lakkamatut kangelaslikkust, et nad teeksid väga palju tööd väga väikse palgaga ja üksinda, kuigi tööd oleks viie jaoks. See on juhi tarkus näha pii-savalt vara olukordi, kus peab pinget vähendama. Ei maksa imestada, et ini-mene, kellelt kogu aeg palutakse üle jõu käivat pingutust, murdub või ei käitu õigesti.

Teine aspekt seisneb missiooni-tundes, mis tähendab teiste inimeste teenimist. Kui inimene teeb oma tööd armastuse ja pühendumusega, siis muutubki töö selle kaudu väärtus-

likuks. See ei ole oma töö idealisee-rimine, vaid mõistmine, et inimeste teenimine muudabki töö väärtuslikuks hoolimata sellest, et palk on väike, tu-lemused ei rahulda, ülemus ei mõista ja kliendid on tujukad. Isegi kui asjad ei muutu, on inimese töö tähtis, sest ta teenib inimesi.

Tuleb mõista, et töö ei ole väärtus-lik ainult tulemuste pärast. Ma ei ütle, et tulemused ei loe, kuid inimene peab tundma, et tema töö on väärtus ise-enesest ja sellepärast, et ta pühendub teiste teenimisele. Sageli on nii, et tu-lemused hakkavad just siis paranema. Kui inimene arvab, et tema töö väär-tus seisneb ainult tulemustes, mida ta saavutab, siis kaotab ta üsna pea moti-vatsiooni, sest tulemused ei ole kunagi küllalt head, need ei sõltu alati meist ja

lõpuks inimene tunneb, et sellel, mida ta teeb, ei ole mingit tähtsust.

Tähtis on näha, et töö ei ole ainult vahend, et midagi saavutada, vaid väärtus iseenesest. Apostel Paulus on öelnud, et armastus ei hääbu kunagi. Kui inimene teeb oma tööd armastuse-ga, siis ei hääbu see hoolimata ülemus-te ja klientide käitumisest. Ka mina pettuksin lõpuks, kui ootaksin vaimu-likuna üksnes inimeste tänulikkust ja tunnustust.

Jutustan loo, mis juhtus minu sõbraga Moskvas, kus toimus kon-verents, millest ta osa võttis. Ta läks garderoobi ja andis oma mantli riide-hoidjale. Tema mantel oli seestpoolt katki kärisenud. Kui ta oma mantli-le järele läks ja hotelli tagasi jõudis, avastas ta, et see proua oli õmmelnud tema mantli terveks. See lugu õpetab, et igaüks võib vaadata oma tööd tei-siti, teatava väärikusega. Niisuguse suhtumisega inimesed on imetlus-väärsed, sest nad väärtustavad oma tööd sellele vaatamata, et see võib olla igav ja vähe tähtis. Isegi koristaja saab oma tööd väärtustada, sest see on niisama väärtuslik kui Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori töö. See

Philippe Jourdan

FOT

O: A

RT

UR

SA

DO

VSK

I

„Töö on väärtus iseenesest“

19

MÕTE

võib olla lihtne, kuid kindlasti mitte tähtsusetu.

Kui ei ole voorusi, siis missiooni-tunne ei püsi. Voorused on inimese sees peituv potentsiaal, mis saab reaal-suseks tegudes. Voorused arenevad heade tegude kordamisega. Voorusi on neli: arukus, tugevus, õiglus ja mõõ-dukus. Neile vastanduvad teadmatus, nõrkus, õiglusetus ja mõõdutus. Iga inimese sees on mõlemad poolused olemas ja seda peab arvestama. Inime-ne ei muutu kunagi ideaalseks. See ei tähenda, et me oleksime rikutud, vaid seda, et me oleme haavatavad.

On selge, et inimene on ekslik. Täiuslikkust ei ole siin maailmas ole-mas. Inimene üldiselt teab, mis on õige ja mis vale, kuid konkreetses olukor-ras on seda keeruline näha. Inimesed on justkui pimestatud olukorrast, mil-les nad on. Kui inimene ka näeb, kui-das oleks õige käituda, siis ei pruugi ta leida jõudu selle saavutamiseks. Kuid missioonitunne ja südamega inimeste teenimine vähendavad kindlasti tahtli-ke vigade tegemist.

Me kõneleme väärtustest, kuid sellest rohkem vajame me voorusi. Väärtused on justkui eesmärk, kuhu

tahame jõuda, aga ei pruugi. Vooru-sed on aga iga inimese sees olemas. Ei piisa väärtuste sisendamisest, inimesed peavad arendama enda sees peituvaid voorusi, millele väärtused saavad tugi-neda.

See, milliseks kujuneb töine õhk-kond, sõltub palju juhist. Juhtidel tu-leks vaadata, kuidas nad iga inimesega oma meeskonnast suhtlevad ja käitu-vad. Kas inimesed on tema jaoks nagu numbrid või osa töisest perekonnast? Kas juhi ees on tema inimesed või kõi-gest alluvad? Võimalik, et probleemid tekivad seal, kus juht on oma alluva-test kaugel ning meeskonnas ei ole perekondlikku tunnet, tuntakse vähe huvi oma inimeste ja nende perekon-dade vastu, kui alles jääb pelgalt tu-lemuste nõudmine. Mõelgem, kuidas

me kõneleme oma tööst noortele ini-mestele, neile, kes alles tööle tulevad. Kuidas me neile seda tööd tutvustame, missioonitundest ja inimeste teenimi-sest räägime? Kuidas väljendame seda, mis seos on oma töö väärtustamise ja tulemuste vahel?

Räägin lõpetuseks loo ühest äsja ametisse asunud Prantsusmaa välismi-nistrist, kes oli lõpetamas oma esimest tööpäeva ja soovis enne koju minekut veel oma tööruumid läbi jalutada. Korraga kuuleb ta, et keegi teeb koo-piad. Ta astub tuppa ja näeb üht eakat daami koopiaid tegemas. Välisminis-ter küsib: „Mida teie, proua, siin nii hilja veel teete?“ Naine vastab: „Aga härra, ma teen Prantsusmaa välispolii-tikat!“

Kuigi tema töö oli üksnes koopiate tegemine, oskas ta seda hinnata. Meie töö ei pruugi olla midagi erakordset, kuid kindlasti on see osa millestki suu-remast, millele me kaasa aitame.

Philippe Jourdani mõtted pani kirja Helin Vaher

PPA kommunikatsioonibüroost

Kui ei ole voorusi, siis missioonitun-

ne ei püsi. Voorused on inimese sees peituv potentsiaal, mis saab reaalsuseks tegudes.

20

USALDUS

Sisejulgeoleku organisatsioonist rääkides oleme alati rõhutanud selle usaldusväärsust elanikkonna hulgas. Usaldust peetakse üheks võtme-teguriks kodanikuühiskonna toimimises ning kogukonna tegevuses osalemises. Nii on ka Politsei- ja Piirivalveamet teinud tööd selle nimel, et pälvida kogukonna usaldus, ning mõõdab igal kuul elanike hinnanguid organisatsiooni usaldusväärsuse kohta.

Politsei usaldusväärsus Eesti elanike hulgas on paarikümne aastaga märkimisväärselt suu-

renenud: 31%-lt 1995. aastal 83%-ni 2012. aastal (joonis 1). Seda võib sele-tada Eesti riigi arenguga, üldise heaolu paranemisega, kuritegevuse vähenemi-sega, elanike turvatunde suurenemise-ga jmt iseseisvuse taastanud Eestis aset leidnud demokraatlike protsessidega.

Ühendorganisatsiooni loomise jä-rel jaanuaris 2010 mõõdeti Politsei- ja Piirivalveameti usaldusväärsuseks 87% (joonis 2). Usaldusreiting 85% piirimail püsis selle aasta suveni. Kui 2010. ja 2011. aasta keskmine usaldus oli 86%, siis 2012. aasta 11 kuu kesk-mine on 83%. See tekitab küsimuse, kas meil on põhjust muretseda. Kas viimasel ajal suurt avalikku tähelepa-nu pälvinud sündmused mõjutavad organisatsiooni usaldusväärsust? Kas ühendamise mõjud annavad alles nüüd tunda? Või ei tasu mõneprotsendilises languses näha kuigi suurt probleemi?

Selle aasta 11 kuu keskmist usal-dusreitingut mõjutavad ennekõike novembrikuu küsitluse tulemused, mille kohaselt usaldas Politsei- ja Pii-rivalveametit 73% elanikkonnast. Tä-helepanu väärib asjaolu, et kui siiani oli mitteusaldajaid elanikkonna hulgas veidi enam kui kümnendik, siis kasvas

novembrikuus mitteusaldajate osakaal peagu veerandini (joonis 2). Säärast märkimisväärset vähenemist võib se-letada ilmselt ennekõike nn mõõdiku-skandaaliga, mis pälvis suurt avalikku tähelepanu. PPA usalduse kohta küsiti inimestelt 8.–24. novembrini ja täp-selt neil päevil oli kõigi päevalehtede esikaanel ning televisiooni õhtustes uudistes kesksel kohal politsei just ne-gatiivse poole pealt.

Võime pikalt arutleda selle üle, kas ja kuivõrd mõjutavad meediakajastu-sed pikemas plaanis organisatsiooni usaldusväärsust, kuid praegusel juhul oli tegemist teemaga, mis riivas ela-nike õiglustunnet. Õiglane kohtlemi-ne on üks olulisemaid tegureid, mis määrab inimeste suhtumist õigus-kaitseorganeisse. Lisades siia aja, sest selgelt negatiivse fooni taustal küsiti avalikkuse hinnangut organisatsiooni usaldusväärsusele, on ilmselt seletatav novembrikuu usaldusreitingu järsk vä-henemine.

Institutsionaalne usaldus

Sotsiaalteadlased on ühiskonnas toi-muvaid protsesse seletades aastaküm-neid kasutanud usalduse mõistet. Uu-rijad on mõistnud ja uurinud usaldust mitmel viisil. Üldiselt võib usalduse

mõiste käsitlemisel tuua esile kolm ta-sandit: sotsiaalne ehk inimestevaheline usaldus, institutsionaalne usaldus ning usaldus kui avalik hüve, mis kätkeb endas ka erinevaid kultuuriaspekte.

Üks tänapäeva usalduse uurijaid, Poola sotsioloog Piotr Sztompka (1999, Arvisto 2010 kaudu) on mõist-nud institutsionaalse usalduse objek-tina organisatsioone, mille raames te-gevused ja suhtlusaktid teoks saavad. Paul Stoneman (2008, Arvisto 2010 kaudu) on rõhutanud, et usalduse pu-hul on olulise tähtsusega see, kas usal-daja tunnetab, et usaldatav organisat-sioon tegutseb kooskõlas tema ootuste ja huvidega. Huvide kõrval on tähtis ka asjatundlikkus ja varasem käitumi-ne, mis kõik kokku moodustavad alu-se usalduse tekkeks.

Institutsionaalse usalduse uuri-misel on erinevaid lähtekohti. Ühelt poolt arvatakse, et iga organisatsiooni taga on alati konkreetsed inimesed ja seega usaldatakse lõppkokkuvõttes ik-kagi teisi inimesi. Teiselt poolt leitak-se, et rolli mängivad usaldusotsuseid langetavate indiviidide huvid, mitte aga tingimata indiviidid ise. Ühes on aga uurijad ühel meelel: ühiskondli-kud institutsioonid vajavad oma üles-andeid täites usaldust.

Kanada McGilli ülikooli professor

Usaldus algab pisiasjadest

USALDUS

Dietlind Stolle ja Göteborgi ülikooli professor Bo Rothstein (2003, Arvisto 2010 kaudu) on eristanud kahte tüü-pi riiklikke institutsioone: 1) esindusfunktsiooniga/vali tavad institutsioonid (parlament, par-teid), mille puhul kehtib seos poliitilise eelistuse ja usalduse vahel;2) (avalikku) poliitikat ellu vii-vad institutsioonid (politsei, kohtu-süsteem, sotsiaalsüsteem), mille puhul on usalduse kujunemisel tähtsam ko-gemus ja veendumus, et tegemist on erapooletult, õiglaselt ning ausalt toi-mivate institutsioonidega.

Eelnevast lähtudes võib öelda, et usaldushinnangu puhul on määrav see, mida ootab indiviid institutsioo-nilt, ning eri institutsioonide puhul kerkivad esiplaanile erinevad aspek-tid. Näiteks võib presidendi ja valit-suse usaldamisel esile tuua nii vasta-va institutsiooni kui ka isiku. Meedia võimendab säärast käsitlust, kasuta-des pidevalt väljendeid Ansipi valitsus, Reformierakonna võim vmt. Politsei puhul ei räägi seevastu keegi Küüdi politseist või Aegi politseist. Usaldus-hinnang politseinikele on ennekõi-ke seotud nende tegevusega – kuidas tehakse menetlustoiminguid, kuidas

Kõik me loome iga päev oma tööd tehes usaldust ning mida professionaalsemalt ja pühen-dunumalt me oma tööd teeme,

seda suuremad on eeldused pälvida kogukonna usaldust.

FOTO

: PR

IIT T

UU

NA

21

22

koheldakse kannatanuid, kui kiiresti tabatakse korrarikkujaid jne. Vähem tähtis ei ole politseinike käitumine konkreetses olukorras.

Kuidas mõõdetakse usaldust?

Enamasti mõõdetakse usaldust eri-nevate ühiskondlike institutsioonide (Riigikogu, politsei, valitsuse, kohtu-te, parteide) vastu terviklikuna ja ühe küsimuse raames, ühesugusel skaalal, interpreteerides eri institutsioonidele antud usaldushinnanguid sarnastest alustest lähtuvalt. Nii on Eestiski uu-ritud eri institutsioonide usaldusväär-sust alates 1990. aastaist, mil avaliku arvamuse uuringud hakkasid taas levi-ma.

Turu-Uuringute ASi igakuine kü-sitlus hõlmab kokku 1000 Eesti ela-nikku vanuses 15–74 eluaastat. Valiku esimeses etapis leitakse 100 valimi-punkti tervest Eestist ning teises etapis igas valimipunktis konkreetsed interv-jueeritavad. Aadressi valikul raken-datakse lähteaadressi meetodit, mille puhul antakse igale küsitlejale ette ju-huslikult valitud aadress, kus küsitleja teeb esimese intervjuu. Edasi liigutak-se kindla sammu alusel (nt iga teine

korter või maja), et tagada valikusse sattunud elupaikade juhuslikkus. Vas-taja valikul rakendatakse nn noorema mehe reeglit, mis näeb ette, et esime-sena palutakse intervjuud noorimalt kodusolevalt meesterahvalt, kes on vähemalt 15aastane. Kui mehi kodus ei ole, eelistatakse noorimat naist. Sää-rane valikumeetod annab neile küsit-letavate kategooriaile, keda on vähem tõenäoline kodust leida (eelkõige noo-red inimesed ja mehed), lisašansi va-limisse sattuda. Samuti rakendatakse vastaja valikul vanuselisi kvoote. See

tähendab, et igas valimipunktis küsit-letakse maksimaalselt kaks 60–74aas-tast inimest. Nii saavutatakse sugude ning erinevate vanuserühmade parem esindatus valimis.

Küsitlus korraldatakse vastajate kodudes silmast silma intervjuuna. Uuringus kasutatav küsimus on: „Mil määral Te usaldate järgmisi Eesti riigi ja rahvusvahelisi institutsioone?” PPA kohta kõlab küsimus nii: „Mil määral Te usaldate Politsei- ja Piirivalveame-tit?“ Vastusevariandid on: täielikult usaldan, pigem usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda, raske öelda. Politsei- ja Piirivalveameti kõrval küsi-takse elanike hinnanguid Päästeameti, kaitseväe, Kaitseliidu, Maksu- ja Tol-liameti, Riigikontrolli, õiguskantsleri, Eesti Panga, kohtu, Riigikogu, valit-suse, presidendi, erakondade, NATO, Euroopa Liidu, kohalike omavalitsus-te, mittetulundusühingute, ametiühin-gute, kiriku ja ajakirjanduse usaldus-väärsuse kohta.

Mitu uurijat on öelnud, et niivii-si ei võeta arvesse vastajate tegelikke arusaamu usaldusest või ka küsitavast institutsioonist. Erinevad institutsioo-nid loetakse inimesele ette ja süvene-miseks ei pruugi olla aega. Samuti ei võimalda säärane küsitlusmeetod

USALDUS

Uurija Stephen D. Mastrofski sõnul

on väga vähesed po-litseijuhid kaotanud oma koha selle pärast, et kuritegevus kasvab, küll on tõenäosus kah-justada politsei mainet, kui ei suudeta oma tegevusega vastata elanike ootustele.

23

leida täpsemaid selgitusi institutsio-naalset usaldust mõjutavate tegurite kohta ning teha põhjuslikke järeldusi. Põhjuslikumate järelduste tegemiseks on vaja arvesse võtta märksa rohkem tunnuseid (küsimused näiteks politsei arengu kohta, töö kohta erinevates valdkondades, turvalisuse tagamise ja käitumise kohta jne). Me näeme küll usaldusreitingu muutumist ajas ja võrdlust teiste institutsioonidega, kuid

usaldust mõjutavaid asjaolusid võime üksnes aimata.

Usaldust mõjutavad asjaolud

Stephen D. Mastrofski (1999) sõnul on väga vähesed politseijuhid kaotanud oma koha selle pärast, et kuritegevus kasvab, küll on tõenäosus kahjustada politsei mainet, kui ei suudeta oma tegevusega vastata elanike ootustele. Niisiis on usalduse aluseks politseitöös ennekõike see, kuidas me tunnetame oma rolli ühiskonnas, kuidas oskame seda rakendada ja kuivõrd suudame sisendada elanikele turvatunnet.

Paul Flanagan & Robert Johns-ton (2005, Rannama 2011 kaudu) on avalikku sektorit silmas pidades töötanud välja rahulolu ja usaldust käsitleva mudeli, mille järgi nähakse usaldust rahulolu eeldusena. Usaldus-likkus ja poolehoid tekivad suuresti sellest, milline mulje on avalikkusel politseist: kas politsei teeb oma tööd hästi, kuidas politsei inimestega käi-tub ja suhtleb, kas usutakse, et politsei aitab, kas kuritegudest teatamisest on kasu jne. Ka Stephen D. Mastrofski (1999) hinnangul on inimeste rahul-olu seotud sellega, kuidas kodanikku koheldakse, kuivõrd tähelepanelik ja hooliv politsei on, kuidas ta reageerib sündmustele, kuivõrd kompetentne ta on ning millised on tema kombed ja õiglustunne.

Eelnevaid teoreetilisi lähtekohti kinnitavad möödunud aastal Justiits-

ministeeriumi tellitud ning Tartu Üli-kooli sotsiaalteaduslike rakendusuu-ringute keskuse RAKE tehtud uuring „Kannatanud ja tunnistajad süüteo-menetluses” ning 2011. aasta lõpus avaldatud Euroopa sotsiaaluuringu tulemused.

Uuringus „Kannatanud ja tunnis-tajad süüteomenetluses” osales 242 inimest, kellest 56% olid kannatanud ja 44% tunnistajad. Uuringust selgus, et politseitööga on rahul 80% küsit-letuist. Positiivse hinnangu põhjusena nimetati eeskätt politsei operatiivsust, professionaalsust ning head suhtu-mist. Politseiga rahulolematust põh-jendati enamasti sellega, et juhtumiga ei ole piisavalt tegeldud, kurjategijaid ei ole tabatud ja/või nad ei ole saa-nud õiglast karistust. Üldist meelesta-tust õigussüsteemi suhtes näitab tõik, et kolmveerand uuringus osalenuist pöörduks sarnase juhtumi korral uues-ti õiguskaitseasutuste poole. Süüdlase õiglase karistuse saamisesse usub aga 61% vastanuist.

Euroopa sotsiaaluuringu tulemuste põhjal (Salla 2012) usaldab politseid 64% küsitletuist. Uuring kinnitab, et usaldus organisatsiooni vastu sõltub sellest, kuidas politsei inimesi kohtleb. Politseinikega kokkupuutunuist jäi po-litseipoolse kohtlemisega rahule 73% vastanuist. Selgub, et üldiselt suhtub Eesti politsei inimestesse austusega ning käitub õiglaselt. Samal ajal ar-vas 41% küsitletuist, et politsei annab selgitusi pigem harva ja need, kellele selgitusi ei anta, ei usu ka õiglusesse

USALDUS

0

23

45

68

90

1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2010 2012 11 kuud

83868688888785858180

75727170

61

52464443444746

31

politsei piirivalve Politsei- ja Piirivalveamet

Joonis 1. Usaldus (täielikult + pigem usaldan) aastate kaupa protsentides. Enne 2010. a: Mil määral Te usaldate politseid; piirivalvet? Alates 2010. a: Mil määral Te usaldate Politsei- ja Piirivalveametit?Allikas: Saar Poll (1995–2000); Turu-uuringute AS (alates 2001. a veebruarist)

FOT

O: P

RII

T T

UU

NA

2424

USALDUS

Kasutatud kirjandus

• Arvisto, K. (2010). Usaldus ühis-kondlike institutsioonide vastu: dimensioonid ja mõjutegurid. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, ajakirjanduse ja kommunikat-siooni osakond.

• Kannatanud ja tunnistajad süü-teomenetluses 2012. Justiits-ministeerium, kriminaalteabe ja analüüsi talitus.

• Mastrofski, S. (1999). Policing For People. Ideas in American Policing, Police Foundation, March.

• Rannama, T. (2011). Elanike hin-nangud politseinike ja piirivalvuri-te tööle. Ülevaade 2010. aastal läbiviidud üleriigilisest avaliku arvamuse uuringust. Politsei- ja Piirivalveamet, koordinatsiooni-büroo analüüsitalitus.

• Salla, J. (2012). Eesti politsei usaldusväärsus rahvusvahelises võrdluses. Ettekanne. Kuriteoen-netuse Nõukogu istung. Tallinn, 27. august 2012.

ega erapooletusesse. Et üldine usaldus politsei vastu avalduks inimeste käitu-mises ning kuriteoohvrid pöörduksid politsei poole, peab politsei oma töös olema tulemuslik ning pöörama tähe-lepanu suhtlemisele.

Elanike hinnanguid politsei tööle, tegutsemise tulemuslikkusele, suhtlemis-oskusele ja muule on politseisüsteemis uuritud alates 2001. aastast ning hin-nanguid piirivalvurite tööga rahulolule alates 2010. aastast. Võib öelda, et ela-nike rahulolu politseivaldkonnaga on üldiselt aastati kasvanud ning sel aastal olid politseinike tööga rahul 70% ja pii-rivalvurite tööga rahul 86% elanikest (joonis 3). Piirivalvurite tööga rahulolu suurem protsent on seletatav ilmselt sellega, et inimesed puutuvad politseiga otseselt palju enam kokku kui piirival-vega, samal ajal on politsei igapäevaelus märgatavam kui piirivalve. Samaaegu

ei määra usaldust mitte ainult inimeste isiklik kokkupuude ühe või teise insti-tutsiooniga, vaid ka nende ettekujutus vastavast teenusest. Mitu autorit (Mast-rofski 1999; Flanagan ja Johnston 2005 jt) on öelnud, et hinnang ühiskondlike institutsioonide kohta kujuneb välja seda ise kõrvalt jälgides. Seejuures on märkimisväärne roll isiklikel veendu-mustel, meediakajastustel, kuuldud ko-gemustel sõpradelt ja tuttavatelt, ent ka personaalsel heaolul ning elukvaliteedil.

Kokkuvõtteks

Võib öelda, et usaldushinnangu puhul on määravaks ennekõike meie inime-sed, kes oma igapäevatöös vahetult elanikega kokku puutuvad. Tegevuse tulemuslikkus, korrektsus, hea sõna ja mõistmine on need, mis loovad usal-dust. Inimeste usaldust ei peegelda

0

18

36

54

72

90

2010 2011 2012

76 75 7377 79

74 7377

7471 73 72

76 7471 72

8176 74 73

70 7174

69 71 69 70 72 7168 66

50

11 11 12 10 9 11 12 10 12 13 12 13 11 12 13 138

11 12 13 14 13 1114 14 14 14 13 13 14 15

23

87 86 85 87 8885 85 87 86 84 85 85 87 86 84 85

89 87 86 86 84 84 85 83 85 83 84 85 84 82 81

73

Joonis 2. PPA usaldusväärsus ja usaldussaldo protsentides. Allikas: Turu-Uuringute AS

täiesti/pigem usaldab saldo pigem/üldse ei usalda

mitte ainult usaldusreitingu näitaja, vaid ka see, kui palju nad politsei poo-le pöörduvad, kuidas nad tajuvad po-litseinike käitumist ning õiglustunnet. Erinevate uurimuste põhjal mängivad rolli teisedki tegurid, näiteks informat-siooni olemasolu, meediakajastused, isiklikud väärtushinnangud, elukesk-kond, elukvaliteet jmt, kuid ennekõike

FOT

O: M

AT

I TIN

T

2525

USALDUS

Usaldust on hingeteaduses mõistetud kui teise osalise aususe, erapooletuse ja ette-aimatavuse uskumist. Usaldus on pigem tunne kui ratsionaalne seisukoht. Meil võib olla raske seletada, miks me usaldame sõpra või politseinikke. Samas ei alanda see usaldustunde kvaliteeti. Lihtsam on seletada, miks meie usaldus on purune-nud.

Usaldust tugevdavad need kogemu-sed, kus teine pool käitub vastupidi oma huvidele ja meie heaks või peab hoolimata olukorrast kinni oma põhimõtetest ja väär-tustest. Usaldust ehitatakse argiolukorda-des. See, kes käitub igapäevaoludes usal-dusväärselt, saab usaldusobjektiks.

Usalduse purunemine on valus koge-mus. Kuna usaldus on midagi väga hab-rast, võib seda lõhkuda ka juhuslik samm. Parim viis usaldust taastada on asjad sel-geks rääkida. Usaldust purustanud sam-mud saavad selgemaks, kui mõistame nende põhjusi.

Suur usaldus seab tõsisemad nõudmisedPPA kõrge usaldusreiting tekitab mi-nus ikka ja jälle hämmingut. Kuidas on võimalik, et Eesti inimesed usaldavad riigi institutsioone märksa rohkem kui euroop-lased keskmiselt, aga samaaegu on karistatud inimesi samuti üle kesk-mise? Kuidas on võimalik jätkuvalt suur usaldus politsei ja piirival-ve vastu, kui korruptsiooni tajumine on kasvanud ja enam kui kolmandik elanikest aktseptib salakauba ostmist või müüki?

Usaldus on tekkinud kombinee-ritud mõjude tulemusel: turvaline elukeskkond, head töötulemused, usaldusväärsed kõneisikud, kõrge klienditeeninduse tase ning kivi kivi haaval laotud hea maine. Politsei usaldusväärsust näitab kurioossel kombel just see, et prefekt ja politsei-peadirektor astusid tagasi üksikute taatlemata kiirusmõõturite kasutami-se tõttu. Seitse aastat tagasi ei oleks säärane olukord kindlasti nii suurt skandaali kaasa toonud.

Loomulikult sõltub usaldus muu hulgas meediapildist, mida mõjuta-vad üksikud silmapaistvad sündmu-sed, ent ka turvatundest ja heaolust. Inimeste turvatunnet mõjutavad pal-jud ametkondlikust aspektist vaadel-duna vähetähtsad asjaolud: tänava-valgustus ja pimedad nurgatagused, politseivärvides auto või politseiniku regulaarne kohalolek ning kokku-hoiust tingitud kärbete tajumine. See viimane võib tunduda üllatav, kuid ini-mesed näevad otsest seost: kui eel-arvet kärbitakse, siis ei jätku töökäsi ega bensiiniraha, mille tõttu enam alati politseid ei kutsuta. Kui ametni-kud peavad äraelamiseks puhkuse ajal Soomes ehitamas käima, siis on nad alamotiveeritud.

See on mõtlemiskoht. On positiiv-ne, et inimesed tahavad oma politseid riigi kärpekääride eest kaitsta, kuid oht varitseb selles, et PPA-d ennast nähakse ohvri rollis. Nõrga asutuse vastu võib usaldus kiiresti langeda, sest väheneb usk ametkonna rea-geerimisvõimekusse ja pädevusse.

Kirsti Ruulkommunikatsioonikonsultant

Usaldust ehitatakse argiolukordadesMeie heitlikul ajal tundub mulle, et me

ei tohiks kaotada usku usaldusväärsuses-se ja usalduse võimalikkusesse. Ehk aitab natukenegi kaasa püüd olla ise usaldus-väärne ning hoida neid, keda ja mida me usaldame.

Tõnu Lehtsaarreligiooni- ja suhtle-

mispsühholoog

Väljavõtted artiklist

„Kuidas võita ja hoida usaldust?“

(Delfi, 17. november

2012)

0

23

45

68

90

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

8781

86

53 56 54 57 60

46

67 67 67 6470

on tähtis kogemus, olgu see siis isiklik, vahendatud või kujutletav.

Tõsi, ilmselt mängisid Politsei- ja Piirivalveameti novembrikuu usaldus-reitingus kõige enam rolli meediakajas-tused, kuid võib siiski oletada, et orga-nisatsiooni usaldusprotsent järgmises kuus nii madal enam ei ole. Paratama-tult mõjutab uurimistulemusi küsit-lemise aeg ning põhjuslike järelduste tegemiseks (kas see oli ühekordne kõi-kumine või jätkuv trend) tuleb vaadelda uuringutulemusi pikema perioodi vältel. Alates uuest aastast hakkab Turu-Uu-ringute AS küsima elanike hinnanguid institutsioonide usaldusväärsuse kohta kord kvartalis. Sellisel juhul ei ole ka

Joonis 3. Elanike rahulolu politseinike ja piirivalvuritega protsentidesAllikas: Politsei- ja Piirivalveamet

politseinikega rahulolu piirivalvuritega rahulolu

usaldusprotsent nii otseselt mõjutatud üksikutest avalikku tähelepanu nõudva-test sündmustest, vaid usaldushinnang kujuneb ennekõike politsei töö ja indi-viidi enese kogemuse koosmõjus.

Niisiis algab usalduse ehitamine ja hoidmine ikkagi pisiasjadest ning igaüks meist on oma organisatsiooni saadik. Kõik me loome iga päev oma tööd tehes usaldust ning mida profes-sionaalsemalt ja pühendunumalt me oma tööd teeme, seda suuremad on eeldused pälvida kogukonna usaldust.

Annika TuulemäePPA kommunikatsioonibüroo

peaspetsialist

26

EESLIIN

Arvamused eesliiniltRadar uuris nn eeslii-nitöötajailt, kas neid on otseselt mõjutanud hil-jutised sündmused politseis (Türi, Viljandi, mõõteskandaal, taga-siastumised jne), kas kodanike suhtumine on kuidagi muutunud ning mida peaks organisat-sioonis tegema, et krii-sist välja tulla.

Narva maantee teeninduse vanemspetsialist Žanna Kostinevitš: „Olukorrast on kahju“

„Mind ei ole nn skandaalid ega juh-tide tagasiastumised suurt mõjutanud. Pigem on tekkinud olukorrast kahju. Eks need sündmused ja meediakära mõjutavad kogu asutuse töötajaid, keda suuremal, keda vähemal määral. Meie teenindus hoiab kokku ja selles mõttes mingeid sisekliimapingeid ei ole.

Õnneks ei ole meedias toimunu meie väiksele kollektiivile lisapingeid toonud, kui jätta vahele mõningad te-ravmeelsed naljad, mida inimesed aeg-ajalt viskavad. Võin tuua kaks näidet. Tegelesin ühe Venemaa kodaniku ela-misloaga ja selgitasin talle erinevaid asju, kui ta vahele segas ning nähvas: „Mis teil siin endal toimub nende ela-mislubadega? Jagate neid, nagu jumal

juhatab.“ Või siis hiljutisem näide: võtsin sõrmejälgi inimeselt, kes uuris, kas aparaat on ikka seaduslik ja töö-korras.“

Võru konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Dmitri Kulaga: „Ootan ebasõbralike suhete soojenemist“

„Eespool nimetatud sündmused tee-nindatavas piirkonnas minu kui piir-konnapolitseiniku mainet muutnud ei ole. Seoses sündmustega on lisan-dunud koolitusi. Inimesed on muutu-nud kriitilisemaks meie töövahendite seaduspärase kasutamise suhtes ning toovad näiteid eelmainitud juhtumite kohta. PPA peaks kuulama rohkem reatöötajate konstruktiivseid ettepane-kuid ja neist lähtuvaid vajadusi. Ootan organisatsiooni töötajate ebasõbralike suhete soojenemist.“

Tallinna piiripunkti dokumendiekspert Janek Täär: „Ühendamine oli viga“

„Mõistagi on viimase aja sündmused mõjutanud PPA üldist kuvandit ning tõmmanud alla usaldusväärsust. Te-gemist on siiski politsei nn prohma-katega, mis kaudselt mõjutavad ka piirivalvurite tööd ja usaldusväärsust. Kõik taandub sellele, et kolme asutuse ühendamine oli viga, sest organisat-sioonid olid ja on erinevad, nagu on teistsugused ka töö ja töö tegemise põhimõtted. Politsei on olnud ka-ristaja, see kajastub tulemustasude maksmises. Loomulikult on piirivalve

struktuuris olukord väga pingeline ja oli seda ka enne neid kriise. Piirival-veametnik on saanud selga küll sinise vormi, ent oma hinges jääme siiski piirivalvureiks, kellelt nõutakse korra-kaitsepolitsei teenust.

Tekkinud olukorda ei ole üks-ühe-selt võimalik parandada. Ehk suudab seda teha uus asutuse juht, kuid asi ei ole ainult inimestes, vaid ka kehvasti üles ehitatud süsteemis. Omal ajal oli Tarmo Kõuts see, kes ehitas üles tuge-va piirivalve. Kui tuua PPA tippjuhtide hulka rohkem piirivalvetaustaga ini-mesi, siis võiks ehk midagi muutuda.“

Värska kordoni piirivalvur Anti Lehestik: „Muutused on ära tüüdanud“

„Mind need sündmused puudutanud ei ole, samas on tavatöötajale häm-mastav, et juhile, kes ei saanud oma tööga hakkama või koondatakse, luuakse vajaduse korral kompensat-siooniks kõrgem ja vähemalt sama-palgaline ametikoht. Tõenäoliselt ei oleks alama teenistusastmega töötaja-le niisugust võimalust pakutud. Ka sel aastal on meie ridadest n-ö parematele jahimaadele lahkunud palju tublisid ja staažikaid piirivalvureid.

Piirivalvetöötajaile ei ole enam neli aastat positiivseid uudiseid saabunud. Pigem on juurde tulnud ülesandeid. Piirivalvur peab piiril täitma univer-saalsõduri rolli, st valvama piiri, kaits-ma korda ja lahendama peretülisid, valvama liikluse järele, korraldama illegaalimenetlusi, kaitsma kalavaru-sid, päästma inimelusid, kontrollima sõidukite tehnoseisundit ning läbi viima tollikontrolliprotseduure. Võib

FOT

OD

: AR

TU

R S

AD

OV

SKI,

JAA

N R

ÕÕ

MU

S, L

IIN

A P

ISSA

RE

V

EESLIIN

27

Kesklinna politseijaoskonna välijuht Taavi Kirss: „Inimesed soovivad seadmeid näha“„Kõik need sündmused kokku on pan-nud mind mõtlema politsei praeguse võimekuse ja professionaalsuse üle. Kus me oleme täna ja kuhu me edasi lähe-me? Pidev inimeste lahkumine ning ma-dal motiveeritus ei saa sisejulgeolekule kuigi positiivselt mõjuda. Eks iga polit-seiametnik, nii juht kui ka alluv, peaks mõtlema, mida ta on teinud selleks, et sääraseid sündmusi vältida.

Otseselt minu tööd need sündmused mõjutanud ei ole. Patrullidelt on olnud kuulda, et mõni elanik on lubanud ava-likku korda tagavatele politseinikele kor-rata Viljandi sündmusi, kuid niikaugele pole seda lastud minna. Samuti on sa-genenud inimeste soov näha erinevate seadmete kalibreerimise ja taatlemise tähtaegu või seadmete vastavust pro-tokolliga, mis on arusaadav, arvestades

mõõteskandaali ulatust. Kui meie kont-rollime seaduste täitmist, siis peavad ka meie töövahendid vastama ettenähtud nõuetele. PPA peaks hakkama tõsiselt tegelema oma ametnike motiveerituse ja distsipliiniga. Tulevikus tahan näha tu-gevat, oma õigusi teadvat ja oma tööst uhkust tundvat organisatsiooni, kuid sel-leni jõudmiseks on meil kõigil vaja tublisti tööd teha.“

28

EESLIIN

eeldada, et korrakaitseülesannete täit-mine rikub piirivalvurite seni mõlema-poolset kasu toonud suhteid kohalike elanikega. Inimeste suhtumisest saab suurepärase pildi, lugedes Postimehes või Delfis kommentaare PPAst kõnele-vate artiklite kohta, samuti seda, mis kommentaare on lugejad kõrgemalt hinnanud.

Piirivalvureid ja arvatavasti ka po-litseinikke ongi ära tüüdanud pidevad muutmised, mille käigus nende jaoks midagi paremaks ei muutu. Kõik töö-tajad ootavad kahtlemata isikliku sis-setuleku reaalset suurenemist, esialgu vähemalt 2008. aasta tasemele. See aitaks lahendada personaliproblee-mi PPAs – inimesed ei lahkuks töölt, kui selle eest saadav tasu võimaldaks toime tulla igapäevaste kulutustega. Väga tähtis on, et juhtkond annaks neile esitatud küsimustele selged ja au-sad vastused. Tõenäoliselt ootab ena-mik piirivalvureid iseseisva Piirivalve-ameti taastamist.“

Pärnu teeninduse vanemspetsialist Kaisa Tõniste: „Inimesi üllatab vormis teenindaja“

„Kodakondsus- ja migratsioonivald-konna töötajad puutuvad klientidega kokku päevast päeva ning kõige suu-rem üllatus valdab neid siis, kui nad näevad teenindajaid politseivormides. Paljud inimesed ei tea, et kodakond-sus- ja migratsioonivaldkond kuulub PPA alla. Sageli kuuleb küsimust, mis on meil ühist politseiga peale vormi. Täpselt samamoodi on tulnud ette kommentaare stiilis, et PPA on üks, aga KMB on küll ära unustatud.

Kodanike suhtumise muutus väl-jendub võib-olla selles, et kui aasta varem olid inimesed sageli ehmunud teenindajaid vormis nähes ja tunda oli austusega suhtlemist, siis nüüd suhtu-takse mõnigi kord vaenulikult, mitte küll tihti, aga seda on ette tulnud. On inimesi, keda politseivorm ehmatab

ja distsiplineerib, mis iseenesest pole küll eesmärk – ükski inimene ei peaks ametnikku kartma. Kokkuvõtteks võiks öelda, et inimesed ei tea, et KMB on PPA osa, ning tundub, et enamik inimesi on teeninduses käies siiski po-sitiivselt meelestatud.“

Pärnu-Jaagupi konstaablijaoskonna piirkonnavanem Ain Lepik: „Igapäevatööd skandaal ei mõjuta“

„Kohalikud elanikud ei ole mitte min-gilgi moel näidanud negatiivset hääles-tatust kohaliku konstaablijaoskonna töötajatesse või kahtluse alla seadnud oma politseinike tehtud kiiruse mõõt-mise menetlusi. Vestlustest võib aga välja lugeda, et kogu politsei mainet on kahjustatud, sest on kasutatud väljen-deid „neid seal idas ei saa ja usaldada“, s.o elanikele anonüümseid politsei-ametnikke.

Viljandi teeninduse vanem Merike Lees: „Vigadest peab õppima“„Minu ega kogu Viljandi teeninduse iga-päevast tööd otseselt kõnealused sünd-mused mõjutanud ei ole. Ei ole meid kee-gi seepärast hurjutanud ega sõimanud. Pärast Viljandi intsidendi meediakajastust tegi üks vanem härrasmees omast arust head nalja ja uuris, kas me ei karda vormi kandes kere peale saada. Eitava vastuse peale ei osanud temagi enam midagi kos-ta.

Neid eksimusi ei ole võimalik muuta olematuks, ühelegi seaduserikkumisele

ei saa olla õigustust, süüdlased peavad oma süütegude eest vastutama. Siin ei saa olla vabanduseks ei väike palk, üle-töötamine ega miski muu. Olulisim on, et tehtud vigadest õpitaks. Olen seda meelt, et kollektiivis saab kiiresti midagi muuta ja muutuda ainult siis, kui igaüks seda soovib ja selleks panustab. Mulle tundub, et just nimelt seda tahet ei jätku meil piisavalt. Uutest olukordadest aru-saamine ja nendega harjumine nõuavad eneseanalüüsi ning otsuste tegemist.

Inimene on teadupärast aga juba oma olemuselt harjumuste ori …

Vaadates PPA nn pehmema valdkon-na esindajana suurte ja tugevate vendade töid-tegemisi ning sõnavõtte, tundub mul-le, et meie seas on veel päris palju neid kolleege, kes pole üle saanud ühinemisega seotud solvumistest ning sikutavad jää-rapäise järjepidevusega vankrit nagu luik, haug ja vähk, igaüks ise suunas. Võidelda oleks tulnud enne ühinemist, nüüd on vaja koos edasi minna.“

29

EESLIIN

Üllataval kombel ei ole küsitud näha kiirusmõõteseadme doku-mentatsiooni. Korduvalt on aga kõlanud lause: „Kui julgete kiirust mõõta, siis peavad teil kõik asjad korras olema, miks ma peaksin veel midagi kontrollima.“ Sellest võib järeldada, et menetlust tegevat politseiametnikku usaldatakse. Kui valvasime liikluse järele järgmisel päeval pärast „Pealtnägija“ saadet, ületas kiirust Soome kodanik, kes oli väga täpselt informeeritud Eestis toi-muvast skandaalist taatlemata kiiru-semõõtjaga. Tema on olnud ka ainus kiiruseületaja, kes on nõudnud kogu dokumentatsiooni veendumaks, et kõik oleks seaduslik. Veendunud me-netluse õigsuses, oli ta väga viisakas ja arvas, et meedias kirjeldatu võib ka ülepaisutatud olla. Olen täiesti veen-dunud, et politsei igapäevatööd see skandaal ei mõjuta, küll on see ter-vikuna kahjustanud politsei mainet.“

Narva kordoni piirivalvur Ahti Oina: „Juhtkonna suhtes on pettumus“

„Minus on tekitanud säärased juh-tumid nördimust ja pettumust. Ei ole enam seda turvatunnet ega usal-

dust politsei vastu. Pettumus ei ole mitte nn reapolitseinike, vaid PPA juhtkonna suhtes. Kas nad tõesti arvavad, et kõik on ilus ja hea ning inimesed on rahul?

Regiooni eripära ja ameti tõttu ei ole need sündmused mind otseselt töö

juures mõjutanud. Siinset elanikkonda eriti ei huvita, mis toimub mujal Ees-tis, ja nagu aru olen saanud, ei ole nad Eesti uudistega kursiski, sest enamik jälgib Venemaa televisiooni. Muidugi on patrullis olnud kokkupuuteid ini-mestega, kes ütlevad: „Teie, rohelised, olete normaalsed mehed, aga need sini-sed on ikka ...“ Kui küsisin, miks selline suhtumine, siis vastati, et nii lihtsalt on.

Tuleb rahva usaldus taastada. Seda saavad teha ainult nn eesliini-ametnikud. Ametnik suudab seda ja pingutab selle nimel, kui ta on tööga rahul, s.o ta ei pea muretsema oma elu pärast, kuidas rahaga toime tulla, vaid saab keskenduda oma tööle ja teha seda võimalikult hästi.“

Jõhvi teeninduse peaspetsialistid Tiina Kivimäe ja Evely Kaljula: „Ootame juhtidelt suhtlemist“

„Hiljutised sündmused otseselt meie tööd mõjutanud ei ole. Meie juures vastuvõtul käinud klientide suhtumine muutunud ei ole. Midagi negatiivset öeldud ei ole. Kuigi vaadates otseseid sündmusi, siis on Ida prefektuur taatle-mata kiirusemõõtjate skandaali pärast halvas valguses. Ootame juhtide vahe-tut suhtlemist, et nad teaksid ja arves-taksid nn eesliinitöötajate arvamusi.“

Jõhvi politseijaoskonna välijuht Annika Kivimägi: „Tagasiastumised ei toonud lahendust“

„Tagasiastumistel ei näe mõtet, kuna see ei toonud probleemile lahendust. Kontrollimise ajal on inimesed küsinud, kas kiirusemõõtjad on ikka taadeldud. Nad on teatud vihjeid teinud, kuid ot-sest halvustamist ei ole olnud. Inimeste-ga on vaja suhelda, et töötajad julgeksid oma mõtteid avaldada. Igasugused kü-sitlused võiksid olla ausamad ning tu-leks arvestada ikka tööliini pidi inimeste arvamusi.“

PPA kommunikatsioonibüroo

Kärdla kordoni piirivalvur Vahur Pihlamägi: „Inimeste usaldus ei ole kahanenud“„Viimase aja sündmused ei ole Hiiumaal piirivalvurite tööd mõjutanud. Kuna siin saarel inimesed teavad ja tunnevad üksteist, siis tehakse selgelt vahet, kes töötab piirivalves, kes politseis ning kes kodakondsus- ja migratsioonivaldkon-nas. Tööd tehes ei ole täheldanud, et

inimeste usaldus piirivalvuritesse oleks kuidagi kahanenud. Piirivalvuritena teeme oma tööd ka edaspidi ausalt ja kohusetundlikult ning soovitame kõigil Politsei- ja Piirivalveameti töötajail aeg-ajalt meie põhiväärtused läbi lugeda, et need meeles seisaksid.“

KüsitlusKas suudame usalduse taastada ja kriisist väljuda?■ Suudame, ent see eeldab muutusi

organisatsioonis/töökorralduses (350) – 39%.

■ Suudame, kuid usalduse taasta-mise võti on tänaval nähtava po-litseiniku käes (74) – 8%.

■ Suudame, sest tegemist oli mee-dias kajastatud üksikjuhtumitega, mida politseitööle üldistada ei saa (42) – 5%.

■ Usalduse taastamine olemasoleva ressursiga ei ole võimalik (331) – 37%.

■ Ma ei usu, et skandaalide tõttu ini-meste suhtumine politseisse püsi-valt muutus (96) – 11%.

Allikas: PPA siseveeb

39%

8%5%

37%

11%

30

MÕTE

Nendel inimestel on lihtsam elada, kes näe-vad ja tunnevad ära muutusi, tajuvad en-nast erinevate identi-teetide kandjaina ja eri rühmadesse kuulujaina ning saavad aru oma tegevuse ja tagajärje seosest.

Muutusi tunnevad paremini ära need inimesed, kes käivad ringi avatud silmadega, on

uudishimulikud ja positiivse meelelaa-diga ning tunnistavad erinevaid vaa-tenurki, mitte ainsat ja lõplikku tõde. Elu ainsa tõega võib olla lihtne, kuid

on kindlasti kurb. Infomürast killus-tatud maailmas orienteerumine ja va-jalike tugede leidmine muutub järjest keerulisemaks. Soovitan allpool mõne pidepunkti, et liikuda minevikust ole-viku kaudu helgema tuleviku poole.

Mineviku varjud ehk vastutus riigilt üksikisikule

Kuigi oleme juba pea terve inimpõlve elanud vabas riigis, kummitab mine-vik meid edasi. Iseseisvumisega kaas-nenud režiimimuutus ei puudutanud ainult poliitilist elukorraldust, vaid tõi hulga põhimõttelisi muutusi argielus. Üks selline on vastutuse raskuskeskme muutus. Eelmise riigikorra ajal olime harjunud enamikus küsimustes vaa-tama riigi poole, sest riik oli võtnud inimestelt võimaluse olla oma saatuse mõjutamisel ise aktiivne ning domi-

neeris meie üle. Domineerimine haaras kõiki eluvaldkondi – sotsiaalsüstee-mist meditsiinini. Hambaravi eest ta-sus riik, elamispinna ja töökoha kind-lustas riik, autoostuloa andis riik jne.

Üleminekuperiood tõi kaasa muu-tused, mida on raske seedida veel tä-napäevalgi. Vastutus oma heaolu eest langes inimesele, riik pakub selleks keskkonna ning püüab tagada aren-guvõimalused. Suletud riigis elades va-litses pimedus ja teadmatus valikuist, mida elu võis võimaldada. Praegune avatud riik annab kõigile võimaluse püüelda niisuguse elu poole, mida iga-üks soovib. Riik ei sunni kedagi oma elujärge parandama. Need otsused on jäetud meie enda teha.

Harjumatuid ja nähtavaid raskeid tagajärgi on inimestele toonud soovide ning reaalsuse ebaadekvaatne hinda-mine. Reaalsus on see, et saan endale lubada rahakotile vastavat hambaravi,

Helgema tuleviku poole

MÕTE

31

prille jms. Sama lugu on elamispinna ja sõiduvahendiga. Kui hindan oma võimeid üle ning soetan säärase ela-mispinna või auto, mida tegelikult ülal pidada ei jõua, siis ongi konflikt. Vas-tutus oma sissetulekute-väljaminekute ehk soovide ja võimaluste realiseerimi-se eest lasub igal inimesel. Riik loob selleks võimalused.

Politseinikud nägid oma töös vas-tutuse muutuse kandumist üksikisikule karistusõiguse reformi ajal, mil näiteks väärteomenetluses pidi inimene ise hea seisma oma õiguste kaitsmise (nt vas-tulause esitamise) ja trahviotsuse kät-tesaamise ning tasumise eest. Seega on vastutus inimese heaolu ja elujärje eest kandunud riigilt üksikisikule. Kui seda muutust mõistetakse, on kõigil võima-lik elada õnnelikumat elu.

Kõik on omavahel seotud

Mida paremini me keskkonda sobitu-me, seda edukamalt hakkama saame. See põhimõte kehtib nii igapäevases pereelus kui ka organisatsioonide toi-mimises. On vähe tõenäoline, et rokk-muusika austaja, kes välistab teistsu-gused stiilid, saaks pikka aega koos elada klassikalist muusikat ülimaks pidava inimesega. Samuti on raske ette kujutada demokraatliku riigi po-litseiorganisatsiooni, kes kasutab tota-litaarse riigi meetodeid.

Politseiorganisatsiooni toimimi-se põhimõtted ei saa olla vastuolus ühiskonnas heaks kiidetud tavade ja normidega. Vastupidi, mida rohkem suudab politsei omaks võtta ühiskon-nas aktseptitud väärtusi, seda edukam ta on. Kui ühiskonna baasväärtused on võrdsus ja avatus, siis on suletud ja hierarhilisel politseil keeruline häid tulemusi saavutada. Sama kehtib üksi-ku politseiniku kohta. Kui üksuses on au sees omavaheline usaldus ja töökus, siis laisal ja vassival kolleegil seal pik-ka pidu ei ole.

Iga üksikisiku ja organisatsiooni käitumist piiravad ning suunavad eri-nevad reeglid, tavad ja kombed. Iga organisatsioon saab valida edukaks toimimiseks alusväärtused, mida järgi-da. Samuti saab iga üksuse juht koos kollektiiviga kujundada oma üksuse tavad ja kombed. Võime märgata, et säärased üksused, kus olulised iga-päevased otsused on omavahel läbi arutatud, kus kõigil on võimalus ar-

vamust avaldada ja oma töö planee-rimises kaasa rääkida, on mõõtmatult edukamad kui üksused, kus otsused sünnivad kinnise ukse taga ning neid ilmutatakse käsu korras. Peale tööala-se edu on avatud ja üksteisega arves-tava üksuse töötajad rõõmsamad ning rahulolevamad. Siin on võtmeküsimu-seks mõistmine ja arusaamine. Need töötajad, kes on saanud kaasa rääkida ja ise plaanida oma tööd, mõistavad nii igapäevaseid kui ka pikemaajalisi eesmärke paremini, neid saab usalda-da ja ei ole vaja kontrollida.

Tänased teod määravad tuleviku

„Minu tuleviku määrab see, kas avan ärgates raamatu või viinapudeli“ on tuntud ütlus, mille tavakontekst mõis-tab hukka alkoholismi ning soosib õppimist. Samas ei ole raamat ega viinapudel iseenesest ei head ega hal-vad. Alkoholi olemus ei ole halb ega raamatu olemus hea, kuigi nii oleks lihtsam arvata. Viin, isegi hommikul, võib teatud meditsiinilistel põhjustel olla väga kasulik ja mõne raamatu lu-gemine väga kahjulik. Ükski asi ei ole iseenesest ei hea ega halb. Ka politsei ei ole iseenesest hea ega halb. Näiteks võib politsei käitumine põhjustada erinevaid tagajärgi nii väliskesk-konnas kui ka iseendale. Politsei võib tekitada turvatunde, ent ka hirmu; politsei võib äratada usaldust või tekitada ebakindlust.

Politsei tegevust mõistetakse käitumi-se, mitte retoorika kaudu. Ei ole täh-tis, mis on inimese sotsiaalne staatus või haridus, sest ta mõistab, kui po-litsei ei käitu õi-gesti. Siin ei ole võimalik anda õige käitumise

definitsiooni. Kõige olulisem on tead-mine, et politsei käitumine on eetiline. Eeldatakse, et politsei eesmärgid on moraalsed. Seepärast arvatakse ena-masti, et politsei jõuline või mõnikord vägivaldne käitumine on samuti mo-raalne õiglase eesmärgi nimel. Aristo-telesest alates mõistetakse eetilisena üksnes sellist tegu, millel on eesmärgi kõrval ka eetilised vahendid. Inimesed tunnetavad vaistlikult, kui politsei va-hendid ei ole moraalsed. Seega peaks politsei erilist tähelepanu pöörama igapäevasele tegevusele, mis peab põ-hinema seaduslikkusel ning suurtel väärtustel. Meile ei ole lubatud esitada ebaobjektiivset infot, valetamisest rää-kimata. Peame teraselt jälgima, et me ei sildistaks inimesi, ei lahterdaks neid headeks või halbadeks, sest inimesed on, nagu nad on. Tuleb meeles pidada, et ma ei näe maailma nii, nagu see on, vaid nii, nagu mina olen.

Priit SuveLääne prefekt

FOT

O: K

AU

PO

KIK

KA

S

Mida rohkem suudab politsei

omaks võtta ühiskonnas aktseptitud väärtusi, seda edukam ta on.

32

Ühe mõrva hind ühiskonnaleUSA teadlased on püüdnud välja arvutada, kui palju maksab üks mõrv ühiskonnale, arvestades sisse kaud-sed kulud. Tulemus oli ligi 17 miljonit dollarit.

„Ma arvan, et siin võib va-nas rahas miljon ära tul-la küll,“ ütleb asja koh-

tusse viinud prokurör julgustuseks, kui ta uurimistoimiku neli köidet po-litseinikele ajutiselt tagastab. Püüame uurijatega visata pilgu peale ühe mõr-valoo lahenduskäigule ning vastata küsimusele, millele tõenäoliselt vastust saada ei õnnestu: kui palju läks kuri-teo avastamine riigile maksma?

Uurimistoimiku neli köidet, neile lisaks mahukas jälitustoimik katavad ühtlaselt laua. Lehekülgi on siin julgelt

rör ja ekspertiisiasutused on teinud. Juhtum ise on mõrvalugu, kus ühest Tallinna korterist leiti noahaavadega surnukeha. „Mahult ja keerukuselt mõrvadest veidi üle Harju keskmise,“ räägivad uurijad.

Iga raske kuritegu on ainulaadne. Seda, kuidas kulud keskmiselt jagune-vad, öelda ei saa. Ühe juhtumi puhul läheb suurem rõhk näiteks ekspertiisi-dele, teise puhul jälitustegevusele, kol-mandal korral viib sihile töö tunnista-jatega. Selle mõrva lahendamiseks oli vaja kombineerida.

Kui palju maksavad ekspertiisid?

Räägime rahast. Üks väheseid kergesti rehkendatavaid summasid on eksper-tiisikulud. Sündmuskohal oli palju

Mis maksab kuritegu? Kui ühe poevarguse menetlemine võib maksma minna 150 eurot, siis ühe keskmise mõrvaloo lahtiharutamine võib maksta kümneid tuhandeid eurosid.

üle tuhande ning see peegeldab üksnes osa sellest tööst, mida politsei, proku-

32

VÕTIFO

TO

D: D

EN

IS D

UB

JAG

IN

33

Ülekuulamise kulud võiks palga-

rahas isegi välja arvu-tada, kuid sellel ei ole mõtet.

verd ja erinevaid esemeid. Politsei tel-lib ekspertiisi kohtuekspertiisi insti-tuudist. Kuludokumentidest selgub, et surnukeha uurimine läks maksma pea-gu 400 eurot; sõrmejäljeekspertiis ligi 700 eurot, kiuekspertiis ligi 400 eurot.

Ühe proovi võtmine DNA eksper-tiisis maksab 57 eurot. Ent harva la-hendab keeruka kuriteo ühele objek-tile tehtud DNA ekspertiis. Olenevalt sellest, kui palju on inimesi, keda on alust kontrollida, ning sellest, kui palju on neid erinevaid proove, millega tuleb inimeste DNA-d võrrelda, võib sääras-te võrdluste hulk kerkida väga suureks. Selle kuriteo puhul telliti DNA eks-pertiise juurde mitu korda. Kõiki neid kokku lüües oli kulu ligi 22 000 eurot.

Üks põhjus, miks ekspertiisid palju maksid, oli selles, et inimesi, keda nen-de kaudu kontrolliti või välistati, oli mitu. Selles kriminaalasjas kuulati üle 33 tunnistajat, kannatanut koguni neli korda. Iga ülekuulamine tähendab, et esiteks tuleb teha midagi, et saada teada, keda võiks üle kuulata. Tema tausta peab uurima, teda peab välja kutsuma ning küsimused ette valmis-tama. Lõpuks tuleb ülekuulamise järel ka protokoll vormistada. Ülekuulami-ne kestab keskeltläbi tunni. Mõne tun-nistaja juurde sõitis uurija ise kohale. Ülekuulamise kulud võiks palgarahas isegi välja arvutada, kuid sellel ei ole mõtet. Miks?

Toimikute põhjal kulusid märkides saab üsna kiiresti selgeks, et uurijate ja jälitajate töötunde ei ole võimalik nende põhjal välja arvutada, sest neist nähtub pelgalt osa tööst. Ometi saab kirjeldada, kuhu töötunnid võisid ku-luda. Sündmuskohta vaadeldi kolm korda: esimene kord kolm tundi, järg-misel kahel korral kaks tundi. Vaatlus-tes osalesid esimesel korral (kui laip leiti) uurija, kaks jälitajat, kohtuarst, prokurör ning kaks kriminalisti. Sünd-muskohale reageerisid esialgu patrull-politseinikud ja välijuht. Järgmisel ka-hel vaatlusel osales uurija koos kahe jälitajaga ning kaks kriminalisti.

Läbiotsimisi tehti kolmes kohas,

Kui raskema kuriteo puhul on menetlus-kulusid peagu võimatu kokku lüüa, siis on Justiitsministeerium koos politsei ana-lüüsibürooga püüdnud viimastel aastatel välja arvutada masskuritegude keskmist maksumust. Masskuriteod, nagu vargu-sed ja joobes juhtimine, moodustavad ku-ritegude üldarvust 56 protsenti. Analüüti-kud on öelnud, et keskeltläbi kulub joobes juhtimise ja kauplusevarguse menetlemi-seks ligi 7 töötundi. Menetlusajast kolm neljandikku kasutab ära politsei, ühe nel-jandiku prokuratuur. Analüüsi põhjal mak-sab kohtueelne menetlus joobes juhtimise korral ligi 200 eurot ning kauplusevarguse puhul ligi 190 eurot. Need on muidugi ot-sesed kulud.

Masskuritegu maksab 200 eurot

kusjuures kaks neist asusid Harjumaa piiril. Kohapealne toiming kestis kesk-miselt poolteist tundi. Osalesid uurija, kaks jälitajat, kaks kriminalisti, ühel korral ka koerajuht koeraga. Kõik see on vaja fikseerida. Tinglikult öeldes on sündmuskohalt kaasa võetud T-särk ilma protokollita lihtsalt T-särk. Et kümnetest esemetest saaksid asitõen-did, on vaja vormistada vaatlusproto-kollid koos piltidega. Paljusid esemeid töötlesid kriminalistid veel luminoo-liga. Sääraseid mahukaid protokolle vormistasid politseinikud vähemalt viiel korral. Arvutite sisu kopeeriti ning kontrolliti.

Kõiki kulusid ei anna kokku rehkendada

Mõrvarühmas, nagu politseis organi-seeritud ja raskete kuritegude talituse üht osa omavahel kutsutakse, lahen-datakse juhtumeid meeskonnatööna. See tähendab, et mitu korda saadi kokku kogu tiimina. Seda ei ole ku-sagil protokollitud. Samuti on keeru-line kokku lüüa kõiki palveid ja kirju, mida uurija on välja saatnud, nt palve õppeasutusel õpilast iseloomustada või kontrollida haiglast, ega inimene pole seal vastuvõtul käinud.

Detailselt jälituskuludest rääkida ei saa. Võib öelda, et varjatud jälgimise

kulud olid ümardatuna näiteks umbes 2000 eurot. Kokku tehti selles asjas 23 mobiiltelefonide eristust 16 inimesele. See ei ole pealtkuulamine, seda tehakse selleks, et teada saada, kus kellegi mo-biiltelefon mingil hetkel oli või kellele sellelt helistati. Eristused maksid 750 eu-rot. Jälitustöö maksumust ei saa paraku kokku arvestada, see sisaldab ka osi, mis ei ole jälitustoimikus kajastatud.

Kui kurjategija vahistati, lisandusid näiteks tema vaimse tervise uuringud – 255 eurot. Mitu kahtlusaluse ülekuu-lamist kestis tunde. Kahel tööpäeval vestlesid eri kriminaalpolitseinikud kurjategijaga hommikust õhtuni.

Kõige selle taustal ei tundu proku-röri pakutud miljon krooni enam või-matu summana, see on täiesti reaalne. Siin kerkib ka küsimus, kuhu tõmmata maksumuse piir. Kui me lisaksime ku-ludesse prokuratuuri kulutused ning selle, kui palju võib maksma minna kolm astet kohtupidamist, kasvab see summa oluliselt.

Sellest mõrvaloost peegelduvad ar-vud viivad mõtted tahes-tahtmata sel-lele, kui palju võis maksta näiteks ku-rikamõrvari tabamine. Võtted olid ju samad: DNA, kõnede eristused, kuid kontrollitavaid oli lõpuks 300 ringis.

Ilmar KahroPõhja prefektuuri pressiesindaja

33

Iga raske kuritegu on ainulaadne.

VÕTI

FOT

OD

: RE

ELI

KA

RII

MA

ND

JA W

WW

.EST

ON

IA36

0.E

EREPORTAAŽ

Mis on lahti Lihulaga?Novembri keskel sai ühest tavalisest maa-valitsuse koosolekust alguse üks tavapära-tu lugu. Muidu rahu-liku paigana tuntud Lihula tuhises meteo-riidina meediataevasse kui politseivaba vald ning jäi sinna tükiks ajaks kirgi kütma. Kui-das kõik see juhtus?

Lihulas on varajane õhtupoolik. Kell läheneb tööpäeva lõpule ning väljas hakkab vaikselt hä-

marduma. Paar jäist külmakraadi ju-

34

hatavad sisse järgmisel päeval maha langeva lumevaiba. Lihula peatänaval liigub paar inimest, kes ruttavad poo-di õhtusöögiks toidukraami ostma. Miski ei reeda, et see 2339 elaniku-ga vald on olnud viimase aja üheks kuumimaks meediateemaks. Ajale-hed, uudiste portaalid ja telekanalid räägivad Lihulast kui politseivabast vallast, sest seal suleti kohalik kons-taablijaoskond.

Seda üllatavam on, et kohalike ela-nike arvamused sel õhtul Lihula mee-diapildiga kuidagi klappida ei taha. Kristiina, kes tõttab pangaautomaadist raha võtma, ütleb, et konstaabel peab Lihulas kindlasti olema, sest piirkond on suur ja lai, aga noorte vandaalit-semist ning turvatunde vähenemist ta märganud ei ole. Sama meelt on Li-hula gümnaasiumi õpetaja Astrid, kes Kristiinaga poe ees kokku saab. „Mis jutt see on, et inimesed ei julge enam

oma kardinaid paotada! Kolm õhtut olen linna peal liikunud ja pole mul-le ühtegi vandaalitsejat vastu tulnud. Noored kogunevad nädalavahetuseti, võib-olla on see loonud säärase tunde, et noored on käest ära,“ lausub naine, koputades lapsevanemate südametun-nistusele. „Vanemad peavad teadma, kus nende lapsed on. Ei saa alati küsi-da, kus on politsei silmad.“

Vallamaja lähedal autoremondi-töökoja ees askeldab kaks meest, kes ei soovi küll oma nime ega pilti aval-dada, aga on ühel meelel, et Lihula on turvaline kant. „Eks meil vargusi on, aga neid on ju igal pool. Kohalikku politseinikku on kindlasti vaja. Minul kui ettevõtjal on siis turvalisem tun-ne,“ ütleb üks meestest. Kõige roh-kem on nende arvates vaja, et politsei tegeleks liiklusrikkujatega, sest ikka leidub neid, kes Virtsusse praami pea-le kiirustades gaasi põhja vajutavad

„Olen täiesti nõus, et riik peab olema

inimestele võimalikult lähedal ning koha-

lik konstaabel annab suurema turvatunde, aga asi on läi-

nud palju emot-sionaalsemaks, kui

see tegelikult on.“ Margus Kaldma

REPORTAAŽ

35

või tagasi tulles veel päris kained ei ole. Teine meesterahvas tunnistab, et oli ise paar aastat tagasi Lihulas abi-politseinik, kuid enam ei jagu selleks töö kõrvalt aega. Mehe naise õde õpib aga Paikusel politseinikuks. Vajadust kohaliku konstaabli järele näeb ka ko-halik elanik Piret, kuid ta ei ole nõus, et olukord on selline, kuidas meediast paistab. „Lihula teema on väga ülepai-sutatud,“ arvab ta.

Töö korraldati ümber

Kerime korraks aega tagasi ja vaa-tame, kuidas Lihula lugu alguse sai. Igal kuul toimub Lääne maavalitsu-ses maavanema nõupidamine, kus annavad oma tööst ülevaate kõigi riigiasutuste esindajad, teiste seas Haapsalu politseijaoskonna juht Margus Kaldma.

See oli 12. novembril, kui Kaldma ütles maavanemale, et Lihula konstaablipunktis tuleb töö ümber korraldada, sest üks patrullpolitseinik läks pen-sionile, paarimeheta jää-nud patrullpolitseinik siir-dus Haapsalusse, menetleja läks lapsehoolduspuhkusele ning posti vormistanud ja ma-terjale sisestanud spetsialisti polnud mõistlik üksi kohapeale jätta. Kuna konkursid huvilisi kohaliku piirkon-nakonstaabli ametikohale ei toonud,

põhjuseks 600eurone palk, tähendas see kokkuvõtteks seda, et Lihula konstaab-lipunkti ei jäänud enam kedagi iga päev kohapeale

tööd tegema.Tolsamal koosolekul osa-

les ka Ivar Soopan kohalikust väljaandest Läänlane, kes kirjutas otse kohtumiselt uudise, et Lihula ja Hanila vald jäävad kohaliku polit-seinikuta. Seesama uudisnupuke, mis oli kohalike elanike jaoks kindlasti oluline uudis, ületas kiiresti ka suurte meediaväljaannete uudiskünnise ning võttis järgmistel päevadel arvestatava meediasündmuse mõõtmed. Haapsalu politseijuht andis iga päev intervjuusid ja selgitas tausta. Ajakirjanikud käisid Lihulas ise oma silmaga veendumas, et olukord on hädine – kohalikud noo-red löövad aknaid sisse ja inimeste turvatunne on purunenud. Sündisid lood pealkirjadega „Lihula elanikud kardavad politseita jäämise pärast“, „Elanikud hädas: Lihula ägab laste terrori all!“.

Vajadus eelkõige ennetustöö järele

Lihula vallamaja ja konstaablijaos-konna ruumid asuvad samas maja esimesel korrusel. Kohvitasside taga võtavad istet Lihula vallavolikogu esimees Tiina Lobja ning vallavanem

„Lihula on tegelikult

üks väga rahulik linn, kus on üks peatänav ja paar magalarajooni.“ Kiur Klippberg

36

Arvud• Selle aasta kümne kuuga on Lää-

ne maakonnas registreeritud 404 kuritegu. Mullu samal ajal regist-reeriti 430 kuritegu ehk kuritege-vus on vähenenud 6%.

• Lihula vallas on registreeritud kümne kuuga 50 kuritegu, mullu 33; Hanila vallas 24, mullu 28.

• Lihula vallas on kuritegude avasta-mise portsent 106.

• Lihulasse on saanud politsei 190 väljakutset, millest enamik on ol-nud liiklusrikkumised.

Kuriteod Lihulas aastate kaupa:• 2009 – 73• 2010 – 40• 2011 – 33• 2012 – 50

„Meil on samasu-

gune õigus tur-valisusele nagu Tal-linnas või Haapsalus.“ Riho Erismaa

Riho Erismaa. Kes on kohalike olu-dega hästi kursis, teab, et politseiva-ba Lihula teemal võtabki kõige tuli-hingelisemalt sõna just vallavolikogu esimees. Koos vallavanemaga vajab ta eelkõige politsei ennetustööd. „Meil on vaja kohalikku konstaablit, kes kutsuks noori korrale ning jälgiks suit-su ja alkoholi otsimist. Meil on alaea-listega väga palju probleeme, just suit-setamise ja vandaalitsemisega. Paljud lapsed on õhtul hilja linna peal, päris teravaks on läinud ka narkoteema,“ räägib Lobja. Probleemi taga näeb ta katkiseid perekondi. „Meie pered on poolikud. Isad on kaugel tööl, emad üksi kasvatavad lapsi, aga see käib neil üle jõu. Kui politseinik on autoga tänaval, siis see distsiplineerib.“

Valla esindajate sõnul ei näita ar-vud noortega seotud probleeme, sest kohalikud on löönud käega ja ei he-listagi enam politseisse. „Meil on tek-kinud juba tunne, et pole mõtet helis-tada, sest keegi ei tee midagi,“ ütleb Lobja. „Kui politsei vastab, et jõuame kohale poole tunni pärast või isegi hiljem, siis on kodanikud pettunud. Inimesed ei julge enam pätile tänaval midagi öelda, sest nad ei ole autoritee-did. Noortel on karistamatuse tunne,“ lisab vallavanem. „Kui me tuleks tei-sest ühiskonnast, ei oleks 50 km kau-guselt reageerimine midagi, aga me tuleme Nõukogude Liidust. Paraku ei ole meie inimeste sotsiaalne heaolu, kombed ega kasvatus nii heal tasemel,

et me saaksime endale lubada seda, et meil ei ole kohapeal konstaablit. See ei saa nii kesta,“ lausub Lobja.

Vald annab oma panuse

Vallavolikogu esimees nendib, et vald teeb omalt poolt kõik mis võimalik, et olukorda lahendada. „Viime end praegu turvakaamerate tööpõhimõ-tetega kurssi ja võtame hinnapakku-misi. Paneme terve linna videovalve alla. Politseiga on kokkulepe, et pilt hakkab jooksma nende arvutitesse. See distsiplineerib kindlasti. Me teeme ise ka noortega tööd, räägime nendega alaealiste komisjonis. Talvel löödi meil ühe ööga mitukümmend akent sisse. Pärast seda kuulasime kõik lapsed üle. Peasüüdlast küll kätte ei saanud, lapsed võtsid ringkaitsesse, aga kõik me saime aru, kes see oli. Pärast seda juhtumit ei ole mitte ühtegi akent sisse

löödud, ptüi-ptüi-ptüi. Nüüd lä-hevad meie koolidirektor, noor-sootöötaja ja valla korrakait-sekomisjoni liige õhtul linna peale vaatama, et alaealised väljas ei oleks. Nagu vanasti

rahvamalevas.“Lahendusena näevad valla

esindajad, et kohapeale leitakse po-litseinik, kellele makstakse korralikku palka. Lobja ja Erismaa arvates võiks Lõuna-Läänemaa piirkonnapolitseini-kule maksta palga kõrval nn ääremaa-tasu, nagu Ida-Virumaal makstakse

REPORTAAŽ

Lihula vallavolikogu esi-mees Tiina Lobja ja vallava-

nem Riho Erismaa ootavad politseilt ennetustööd.

37

REPORTAAŽ

regioonitasu. „Riigi prioriteedid ja regionaalpoliitika on paigast ära. Juh-timine käib Tallinnast. Kohalikel pole õigust midagi teha. Mina küll süüdis-tan riiki. Siseminister peab selle asja ära lahendama. See on Siseministee-riumi probleem,“ ütleb Lobja. „Kõik me maksame makse, teenus peab selle raha eest tulema. Meil on samasugune õigus turvalisusele nagu Tallinnas või Haapsalus,“ lisab Erismaa.

„Meie ootame, et konstaabel oleks kohapeal ja patrull mehitatud. Meie

Kui üritada Lihulaga seonduvat kokku võtta, siis on see üks emotsionaalne lugu, mis põhineb peamiselt sellel, et Lihulat teenindav konstaabel ei ela kohapeal, kuid nii on see enamikus valdades, sest meil ei ole võimalik dikteerida, kus politseinik elab. Läänemaal alustavad kõik politseinikud igal hommikul oma tööd Haapsalust ja lähevad tegema seda tööd, mil-leks nad kõige paremad on. Me pakume teenust maa-konna keskusest, kus elab kõige rohkem inimesi.

Kohalike jaoks on olnud teatud rütm, kuidas asjad on arenenud viimased 20 aastat, kuid politsei peab oma tööd korraldama olemasoleva ressursi järgi. Samuti on muu-

tunud keskkond, politsei mobiilsus ning elanike oskus ja tahe turvalisuse kü-

simustes kaasa rääkida. Arutelu turvalisuse teemal on väga hea, aga kui seda tehakse emot-sioonide põhjal, siis ma ei oska öelda, kes sellest võidab. Praegu peaks olema märk-sõnaks see, kuidas me pa-

kume teenust terves maakonnas, mitte kitsamalt Lõuna-Läänemaal. Sel-les mõttes on Li-hula kontekstist välja tõmma-tud. Eesmärk on pakkuda kõigile võima-likult parimat politseiteenust.

See on emotsionaalne lugu

võime anda omalt poolt tasuta korte-ri, valla elektriauto pärast viit ja maks-ta abipolitseinikule. See on ka Lihula identiteedi küsimus, et tõmbekeskuse-na püsima jääda. Kui politseid ei ole, hakkab siia kriminogeenne seltskond kogunema. Eks aeg on ka keeruli-ne. Rahvas on vaene,“ räägib Lobja. „Drastiline näide on, et surnuaialt vii-di rist vanarauda. Jumalat ka enam ei kardeta!“ lõpetab vallavanem.

Millest kõnelevad arvud?

Veidi varem samal päeval teevad Haapsalu politseijaoskonnas jaoskon-na juht Margus Kaldma ja Risti kons-taablijaoskonna piirkonnavanem Kiur Klippberg Läänemaa politsei kümne kuu töötulemustest kokkuvõtteid. Mehed näitavad arvutist seina pea-le politseiinfot, mis kõneleb kõigest muust kui korralagedusest. Vastupi-di – Lääne maakonnas on selle aasta kümne kuuga kuritegevus võrreldes möödunud aasta sama ajaga vähene-nud 6%. Kuritegude avastamise prot-sent on Lihulas aga lausa 106. Jaos-konna juht räägib, et Lihula vallas on tänavu kümne kuuga registreeritud 50 kuritegu, mis ei erine ühestki teisest samasugusest vallast. Tõsi, võrreldes mullusega on kuritegude arv Lihulas natuke kasvanud, kuid seda ühe nar-kokuriteo arvelt, mis läks kirja mitme episoodina. Vandaalitsevate noorte

väidet ei kinnita ka politseile tulnud väljakutsed. Selle aasta kümne kuuga on saanud politsei Lihulasse 190 väl-jakutset, millest enamik on olnud liik-lusrikkumised. Avaliku korra rikkumi-si on olnud 26 ning täpselt sama palju on olnud seotud vägivallaga.

„Lihula on tegelikult üks väga ra-hulik linn, kus on üks peatänav ja paar magalarajooni,“ ütleb piirkonnavanem Kiur Klippberg, kes võtab ise igal es-maspäeval Lihula konstaablipunktis kodanikke vastu ning käib kohapeal patrullimas. Klippberg on nõus, et ko-halikud noored satuvad ikka aeg-ajalt pahandustesse, kuid selles ei ole midagi eriskummalist. „Käisin just hiljuti laste-vanemate koosolekul ja mitte keegi ei ol-nud seda meelt, et meil on noored käest ära,“ ütleb piirkonnavanem. Mis puu-tub purjutavatesse inimestesse, kes kipu-vad baarides muresid kätega klaarima, siis tuleb sedagi ette, kuid mitte rohkem kui mujal. Möödunud nädalavahetusel kontrollis Klippberg patrullis olles Lihu-la mõlemat baari. Neist üks oli suletud ja teises viibis 3–4 inimest. „Tagasiside patrullidelt on tavaliselt see, et Lihulas on väga vaikne,“ lisab Klippberg.

Tunnetuslik küsimus

Kuigi Lihulas ei ole praegu kohapeal piirkonnakonstaablit, on Margus Kaldma sõnul seal politsei teenus ta-gatud. „Lihulat teenindavad teised

Kui me räägime nn ääremaa tasust, siis ei ole meil võimalik tõsta ainult ühe piirkonnapolitseiniku palka. Lääne pre-fektuuril ei ole iseseisvat imevitsa, millega palgamuret lahendada. Sarnast tööd te-gevad politseinikud saavad tasu ühesu-gustel alustel. Puudu olevate politseinike arvu poolest on Lääne prefektuuri mured võrreldes idaregiooniga väikesed.

Läänemaa politseinikud on olnud väga tublid. Alates sellest ajast, kui oli teada, et üks politseinik läheb pensionile, on otsitud Lihulasse uut inimest. Seda infot räägiti kohe vallas ning hakati ühiselt lahendusi otsima. Margus ja Kiur on olnud väga ak-tiivsed ja ajanud asja kogu hingega. Suur aitäh neile selle eest!

Kalvi AlmosenLääne prefektuuri

korrakaitsebüroo juht

Risti kons taablijaoskonna piir-konnavanem Kiur Klippberg

ja Ha apsalu politseijaoskonna juht Margus Kaldma otsivad Lihulasse uut politseinikku.

38

REPORTAAŽ

„See on ka Lihula identi-

teedi küsimus, et tõmbekeskusena püsima jääda.“ Tiina Lobja

Risti konstaablijaoskonna piirkonna-konstaablid, kord nädalas on Lihulas kodanikele politsei vastuvõtuaeg, paar korda nädalas käivad kohapeal pat-rullid, lisaks teevad oma tööd noor-soopolitseinikud ning kriminaalpolit-seinikud. Ma ei ole nõus, et Lihula on justkui politseivaba. See on tunnetus-lik küsimus ja harjumuse jõud. Olen täiesti nõus, et riik peab olema inimes-tele võimalikult lähedal ning kohalik konstaabel annab suurema turvatun-de, aga asi on läinud palju emotsio-naalsemaks, kui see tegelikult on. Val-la esindajad unistavad 24/7 patrullist, kuid see ei vasta riigi rahakotile ega ka tegelikule vajadusele, sest aastatega on vähenenud nii elanike kui ka kuritegu-de arv. 90ndate alguses oli Lihulas 23 inimesega politseijaoskond. Oli oma korrapidamine, patrullid, uurijad jne. Elu nõudis. Paar aastat tagasi oli Li-hulas viis inimest ja ma ütlen ausalt, et võrreldes Haapsalu kolleegidega oli nende töökoormus väike.“

Olukorra lahendusena näeb Kald-ma siiski kohaliku piirkonnakons-taabli leidmist. Kaldma ja Klippberg on otsinud sobivaid kandidaate igalt poolt. „Lobitööd oleme kõvasti tei-nud. Oleme helistanud läbi peagu kõik endised politseinikud, kes võiksid veel seda tööd teha, ja teisedki võimalikud huvilised, aga praeguse palgaga ei ole neist ükski nõus Lihulasse tulema. Ise-gi torumehed ja rekkajuhid teenivad rohkem,“ räägib Kaldma. Lihulas on

üks tubli abipolitseinik, kes käib koos politseinikega patrullis ja on huvitatud päris politseinikuks saamisest, kuid te-dagi takistab pakutav palk.

Palgatõus võib tuua lahenduse

Novembri viimased päevad tõid aga Lihula loosse ootamatu pöörde. Tuli kauaoodatud uudis, et esimest korda üle aastate kasvab politsei palgafond järgmisel aastal ligi 7 miljonit eurot. See tähendab, et PPA saab kasutusele

Eestis on 55 konstaablijaoskonda, kus töötab kokku 353 piirkon-navanemat ja piirkonnapolitsei-nikku. Politseinike arv on kons-taablijaoskonniti erinev. Kõige rohkem (19 konstaablit) töötab Lasnamäe konstaablijaoskon-nas ning kõige vähem (kaks konstaablit) Saaremaal Ida-Saa-re konstaablijaoskonnas ja Paide konstaablijaos-konnas. Laias laastus on maapiirkondades üks piirkonnakonstaa-bel umbes 3000 elani-ku kohta ja linnas 5000 elaniku kohta.

Sõltuvalt omava-litsuste suurusest võib üks konstaab-

lijaoskond hõlmata mitut omavalit-sust. Territooriumi suuruse kõrval

arvestatakse konstaablipiirkonda moodustades elanike arvu, infra-struktuuride paiknemist ning õi-guskorra seisundit. Kui inimeste arv konstaablijaoskonnas vähe-

neb, jagatakse tööülesanded üm-ber. N-ö katmata kons-

taablipiirkondi Eestis ei ole.

Tänapäeval on PPAs valdkond-lik juhtimine, mis ei ole minu ar-vates kooskõlas kogukonnakesk-se politseitöö ole-musega. Erineva-te juhtimisotsuste

Otsus peab olema probleemile lähedal

võtta uue palgasüsteemi, mis ühtlustab sama kee-rukusega tööde palgata-semed ning kõrgendatud

riskiga töötegijaile saab maksta lisatasu. Palgatõu-

sust ei jää puutumata ka koha-likud konstaablid. Palgauudis tuli just neil päevil, kui peadirektori asetäitja korrakaitse alal Tarmo Miilits sõitis Haapsalusse, et arutada kohalikke olusid poliitikutega. Tal olid kaasas lootusrikkad arvud – Lihula konstaab-li palk tõuseb 600 eurolt 850 euroni. „Palk võiks olla kindlasti veel suurem, aga nüüd on meil paremad võimalu-sed leida Lihulasse politseinikku. Po-tentsiaali on,“ ütles Miilits. Vähemalt sama lootusrikas oli ajakirjanik Ivar Soopan, kes kirjutas loo „Lihula polit-seikriisi õppetund“, kus tõdes, et 850 eurot on maal arvestatav palk. Lihula teemat kokku võttes küsis ta muuseas, miks teatas politsei alles kaks nädalat hiljem, et olukorrale võib olla päris hea lahendus. Vastus on lihtne – kuigi uue palgasüsteemi kallal on töötatud aastaid, tuli raha saamise otsus tõesti just nendelsamadel päevadel. Kolmas konkurss Lihulasse piirkonnapolitsei-niku leidmiseks on välja kuulutatud. Konkurss lõppeb aasta viimasel päeval.

Nelli PelloRadari peatoimetaja

tsentraliseerimisega kipume sellest veel kaugemale minema. Kogukonnakeskne politseitöö lähtub põhimõttest, et otsus-tamine peaks olema probleemile võimali-kult lähedal, st kohalik politseijaoskond on kõige paremini kursis oma piirkonna prob-leemide ja võimalustega. Tsentraalselt on väikeste piirkondade muresid raske näha. Oleme PPA kogukonnakeskse töö põhi-mõtteid politseijuhtkonnaga Siseministee-riumi esindaja juuresoleku arutanud, kuid praegu meil veel selget strateegilist otsus-tust tuleviku kohta ei ole.

Joosep KaasikPPA korrakaitsepolitseiosakonna

arendusbüroo planeerimistalituse juht

39

PLANEERIMINE

Ministeerium tegutseb mõistlikuma tööjaotuse nimelIga aasta sügisel saab lõppkuju dokument järgmise aasta peamistest eesmärkidest ehk valitsemisala tegevus-kava. Kuigi mõni eesmärk on enda seatud, pärinevad

paljud riiklikest arengukavadest, millesse Siseministeerium on

panustanud ja võtnud endale erinevaid kohustusi.

Tuleva aasta siseturvalisuse aren-gukava koostamisega püüab ministeerium saavutada pare-

ma eesmärgistatuse ning tasakaalu teiste valdkondadega.

Strateegiline planeerimine sai Eestis uue tähtsuse pärast ühinemist Euroo-pa Liiduga. 2005. aasta lõpus määras

valitsus põhimõtted, kuidas koostada strateegilisi arengukavu ja arengudo-kumente. Paljud valitsusasutused asu-sid arengukavu koostama, kuid kuna tugevat koordineerimist ei olnud, tekkisid osalt väga kitsad arenguka-vad ning samas katmata valdkonnad. Strateegiabuumi tulemus oli 113 aren-

gudokumenti 2006. aastal. Seejärel on teadlikult kirjusust vähendatud ning arengukavad praktilisemaks muude-tud. Tänavu kevadeks oli järele jää-nud 65 Riigikogu ja valitsuse tasandi strateegiadokumenti. Kogu riigi aren-gut suunavad neist kolm: Eesti säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“,

FOT

O: A

RT

UR

SA

DO

VSK

I

PLANEERIMINE

4040

Joonis 1. Eesti praegune strateegilise planeerimise mudelAllikas: autorite koostatud

HORISONTAALSED STRATEEGIAD

VALDKONNASTRATEEGIAD (kokku 62 arengukava)

VALITSEMISALA ARENGUKAVA (VAAK) 4 aastat

VALITSEMISALA TEGEVUSKAVA (VATK) 1 aasta

PPA TEGEVUSKAVA (ATK) 1 aasta

PÄÄSTEAMETI TEGEVUSKAVA (ATK) 1 aasta

Valitsusliidu tegevuskava

2011–2015

Valitsuse tegevus­

programm

Säästev Eesti 21

Turvalisus-poliitika

põhisuunad

Transpordi arengukava

Rahvastiku tervise

arengukava

Lõimumis-kava

Vägivalla vähendamise

arengukava

Eesti 2020Eesti julgeoleku poliitika alused

konkurentsivõimekava „Eesti 2020“ ning Eesti julgeolekupoliitika alused. Ülejäänud kavad on valdkondlikud (joonis 1).

Planeerimine nõuab ratsionaalsust, eesmärkide saavutamine peab olema teadlik ja süsteemne koos selgelt hin-natavate näitajatega. Erasektoris saab plaane koostada ainult oma organi-satsiooni piires, avaliku sektori puhul peaks aga tervikliku strateegilise plaa-ni koostama kõigi ministeeriumide ja nende valitsemisalade kohta. Tegemist on kaelamurdva kübaratrikiga, sest kõik koostatud arengukavad peaksid moodustama terviku, aga rohkem kui 60 dokumendiga on seda raske teha.

Tihe side teiste riiklike arengukavadega

Siseministeerium ning eriti korrakait-se- ja migratsioonipoliitika valdkond on tihedalt seotud mitme riikliku arengukavaga, nt Eesti rahvuslik liik-lusohutusprogramm 2003–2015 või kriminaalpoliitika arengusuunad aas-tani 2018.

Seni on Siseministeerium pigem panustanud teiste valdkondade aren-gukavade koostamisse ja võtnud nende raames endale erinevaid ko-hustusi (vt turvalise Eesti valdkonna arengukavad). Need koondatakse Si-seministeeriumi valitsemisala arengu-kavasse (VAAK), mida rakendatakse üheaastase tegevuskava kaudu (VATK 2013). Näiteks on liiklusohutusprog-ramm Majandus- ja Kommunikat-siooniministeeriumi koordineerida, ent PPA-le tekib sealt raskeveokite nõuete täitmise kontrolliks kaalu-busside soetamise kohustus. Mitme Kindral Kurvitsa sarnase laeva ehi-tamise kohustuse oleme aga saanud Keskkonnaministeeriumi kaudu Lää-nemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonist.

Koostöö on edasiviiv jõud, kuid asi on tasakaalus. Ühelt poolt on küsi-mus selles, missugune on meie õiguste ja kohustuste vahekord, teiselt poolt aga siseturvalisuse terviklikus arengus. Kuna siseturvalisuse arengukava seni pole, siis ei ole ka terviklikku pilti, kuidas eri valdkondade arengukavad siseturvalisuse valdkonna arengusse panustavad, samuti puudub koordi-natsioon erinevate kavade vahel.

Erinevate arengukavade koostami-

sest võtavad osa paljude sidusrühmade esindajad, kes ühiselt otsustavad, mis on arengukava eesmärgid ja tulemus-näitajad. Öeldakse, et vaidluses sün-nib tõde, kuid võib sündida ka komp-romiss, mis kellelegi täies ulatuses ei sobi. Seega ei pruugi arengukavades esile toodud indikaatorid ja tegevused moodustada ühtset tervikut.

PPA töölõik on peamiselt reagee-riv, kuid tegevused reageerimisvajadu-se ja probleemide vähendamiseks on

tihti teistes valitsemisalades. Seetõttu tähendavad teiste valdkondade saavu-tamata tulemused meie jaoks rohkem reageerimist ja tagajärgedega tegele-mist. Nii pärinevad kuritegude kasvu põhjused muu hulgas puudujääkidest sotsiaal- ja haridusvaldkonnas. Muu-tuse saavutamiseks on vaja läbimõel-dud koostööd nii ministeeriumide va-hel kui ka sidusrühmadega.

Aja jooksul on Siseministeeriumi valitsemisala eesmärkide arv kasvanud

Siseministri prioriteedid• Suurem rõhk ennetusele ja õnnetus-

surmade (tule-, liiklus- ja uppumis-surmad) vähendamisele

• Võitlus varjatud raske kuritegevu-sega

• Elupäästevõimekuse tugevdamine• Uimastisurmade ja narkomaania vä-

hendamine• Vabatahtlike (abipolitseinike ja pääst-

jate) kaasamine turvalisusse• Konservatiivne kodakondsus- ja

migratsioonipoliitika• Siseturvalisuse kvaliteetne ja säästlik

juhtimine

Seni on Siseministeerium pigem panustanud teiste valdkondade aren gukavade

koostamisse ja võtnud nende raames endale erinevaid ko hustusi.

FOT

O: H

ELI

N V

AH

ER

4141

Turvalise Eesti valdkonna arengukavad• Õiguspoliitika arengusuunad aas-

tani 2018, Justiitsministeerium• Turvalisuspoliitika põhisuunad

aas tani 2015, Siseministeerium• Kriminaalpoliitika arengusuunad

aastani 2018, Justiitsministeerium• Vägivalla vähendamise aren-

gukava aastateks 2010–2014, Justiitsministeerium

• Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2008–2012, Justiitsmi-nisteerium

• Tegevuskava Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm aastateks 2003–2015, Majandus- ja Kom-munikatsiooniministeerium

• Eesti terrorismivastase võitluse põhialused, Siseministeerium (rakenduskava puudub)

Allikas: Riigikantselei arengukavade lehekülg (http://valitsus.ee/et/

valitsus/arengukavad)

POLIITIKA PÕHIALUSED (ettepanekus 6 dokumenti), sh siseturvalisuse põhialused 2015–2020

ja Eesti julgeolekupoliitika alused

VALDKONNA ARENGUKAVAD (ettepanekus 18 dokumenti),sh siseturvalisuse arengukava 2015–2020

RIIGIEELARVE STRATEEGIA (RES), 3 + 1 aastat

RIIGIEELARVE (RE), 1 aasta

VALITSEMISALA ARENGUKAVA (VAAK)

VALITSEMISALA TEGEVUSKAVA (VATK)

ASUTUSE TEGEVUSKAVA (ATK)

Programm Programm ProgrammProgramm Programm Programm

Joonis 2. Eesti kavandatav strateegilise planeerimise mudelAllikas: autorite koostatud

väga suureks. Seepärast tõsteti võtme-tähtsusega töölõigud 2013 esile sise-ministri prioriteetidena (vt siseministri prioriteedid). See ei tähenda, et tee-mad, mille kohta tulemusindikaatorit ei sõnastatud, poleks olulised. Nendes peab hoidma praegust taset, kuid prio-riteetidena sõnastatud tulemusvald-kondades soovitakse olemasolevaga võrreldes muudatust paremuse poole.

Korrastamine algab valitsuse tasemelt

Majandusarengu ja Koostöö Orga-nisatsioon (OECD) soovitas 2011. aastal valminud analüüsi tulemuse-na korrastada Eesti strateegilise pla-neerimise mudelit. Seda võeti tõsiselt ning 21.06.2012 esitlesid Rahandus-ministeerium ja Riigikantselei ühiselt valitsusele seisukoha uuest strateegia kujundamise raamistiku kohta. Soo-vitakse suurendada Riigikogu rolli ning määrata selgemalt suhe valitsuse-ga strateegia kujundamise protsessis. Riigikogu tasandil tuleks kinnitada poliitika põhialused, mille sisu on riigi pikaajaline plaan prioriteetsetest vald-kondadest (joonis 2).

Valitsuse kinnitatavate valdkonna arengukavade nimekiri peaks lühene-ma ning moodustama kokku umbes 20 arengukavaga terviksüsteemi, mis ka-taks kõik valdkonnad. Tulevikus oleks arengukava rakendusplaan alus riigieel-arve strateegia ja hilisema valitsemisala aastase eelarve koostamisele. Sellega soovitakse maandada ka teine OECD nimetatud risk: plaanid ei jõua ellu, sest neil puudub eelarves rahaline kate.

Valdkonna arengukava on jaga-tud programmideks, mille elluviimi-seks koostatakse 3 + 1 aasta raken-dusplaan. Rakendusplaanid peaksid andma tervikliku vaate riigi eelarve- strateegiast ja olema sisend iga-aastase riigieelarve koostamisel. Kaetud peab saama kogu avalik sektor ning aren-gueesmärkide kõrval peavad plaanides sisalduma ka igapäevategevused, et kulud riigieelarvest välja ei jääks.

Arengukava paneb paika vastutuse teiste valdkondadega

Muutused jõuavad ka Siseministee-riumi valitsemisalasse. Praegu ju-hivad meie tööd Riigikogus vastu

PLANEERIMINE

võetud turvalisuspoliitika põhisuu-nad aastani 2015. Kavas on 2015. aastast kujundada nendest sisetur-valisuse põhialused, mis suurendaks haakuvust teiste valdkondadega ning soodustaks terviklikumat poliitika kujundamist.

2013. aastal alustab Siseminis-teerium siseturvalisuse arenguka-va (STAK) koostamist, mis määrab

tööjaotuse ning õiguste ja kohus-tuste tasakaalu teiste valdkondade arengukavadega ja sidusrühmadega. Arengukava koosneb programmidest, mille raames hakatakse strateegilisi eesmärke ellu viima. Näiteks peaks üks eesmärke olema vähendada pikas perspektiivis politsei reageeriva töö koormust. See tähendab paremat en-netustegevust ning koostööd sotsiaal-partneritega. Järgmisel aastal valmib STAKi kondikava ja algab teksti koostamine.

Uus arengukava ei ole jäik plaan, vaid kokkulepe ühisest suunast, mil-le poole liiguks nii Siseministeeriumi valitsemisala, teised ministeeriumid kui ka sidusrühmad avalikust, äri- ja mittetulundussektorist. Eesmärk on jõuda selge kokkuleppeni, kuhu sise-turvalisuse valdkonnas soovime jõuda. Samas jääb igale allüksusele vabadus valida eesmärkide saavutamiseks pa-rim viis, sõnastades täpsed tegevused asutuse tegevuskavas. Ootus on, et asutus määratleb sisukaid eesmärke, mille nimel pingutada ja ka ise uusi lahendusi otsida, kasutades vabadust vastutustundlikult.

Leif KalevSiseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler

Viola Rea-SoiverSiseministeeriumi korrakaitse- ja

kriminaalpoliitika osakonna nõunik

42

PALK

Võidujooks palga nimelKolm nädalat möödu-vad ilma ühegi vaba hetketa, nädalavahe-tustest rääkimata. Ai-nult arvutan, kirjutan memosid, argumentee-rin, teen kompromisse, süvenen, arvutan jälle ja kontrollin üle, et ku-sagil pisematki viga ei oleks. Muud tööd ning lähedased peavad oo-tama. Kõike seda täna-val töötava politseiniku nimel, et tema panga-kontole tuleks uuest aastast natukenegi rohkem raha.

Just nii kirjeldab PPA personalijuht Janne Pikma-Öövel oma viimase kuu tööd. Tema pingutused polit-

seinike palgaraha nimel ja läbirääki-mised Siseministeeriumis said alguse hetkest, kui valitsus otsustas suuren-dada valitsemisalade palgafondi 4,4% võrra. „Paar kuud tagasi ei julgenud keegi isegi unes oodata mingitki pal-gatõusu, kuid me andsime personali-eelarve läbirääkimistel endast parima ning käsitlesime asju äärmiselt süs-teemselt,” räägib Pikma-Öövel. Lisaks

sihikindlale tööle jooksis personali-juht sõna otseses mõttes ajaga võidu – sagedad olid olukorrad, kus otsuse langetamiseks ja memode ümberkirju-tamiseks oli aega reede õhtust esmas-päeva hommikuni. Nüüdseks on sise-minister kinnitanud, et 2013. aastal kasvab PPA palgafond 6% võrra ning see võimaldab meil oma palgasüsteemi korrastada. Ametikohtade hindamise ja palgasüsteemi projektijuhi Erki Ne-lise sõnul on see täiesti harukordne, et saime oma palgafondi nii suure sum-ma. „Avalikus sektoris ei ole ühtegi teist valdkonda, kus personalieelarve nii palju suureneks,” selgitab Nelis.

Vajadus uue palgasüsteemi järele oli ilmselge juba enne asutuste ühen-damist kolm aastat tagasi. Uude orga-nisatsiooni tulid kõik inimesed oma seniste palkadega ja kehtis põhimõte: kellegi palk ei vähene. Samal ajal olid asutuste personalieelarved väga erine-vad ning erinevad olid palgadki nendel inimestel, kes tegid sarnast tööd.

PPA loomise järel 2010. aastal alga-sid kohe ettevalmistused ametikohtade hindamiseks. Kõikide valdkondade ja prefektuuride ning personalitöötaja-test moodustati töörühm, kes hakkas esmalt kirjeldama põhitöid. Seejärel hinnati ühtse metoodika alusel ära kõik PPA tööd, mida oli ühtekokku üle 600, ning anti neile väärtuspunk-tid. Nende alusel jagati tööd 17 pal-gaastmesse. Erki Nelise sõnul tuli ära teha erakordselt suur töö – kõik tööd oli vaja läbi vaadata, süveneda, ana-lüüsida ning vajaduse korral kaasata eksperte. „Meil oli vaidlusi, teravaid vaidlusi, kompromisside otsimist ja

leidmist, aga me suutsime leida erine-vate valdkondade vahel ühised jooned ja kokku leppida. On tõeliselt hea meel, et inimesed mõtlevad üle piiride ning lähtuvad organisatsiooni ühisest huvist, mitte ei aja kindlalt oma vald-konna, prefektuuri rida,” hindab Nelis oma meeskonna tööd kõrgelt.

Praegused palgad ja unistuste palgad

Kuna uus palgasüsteem loodi täiesti uue metoodika alusel, siis võib juhtu-da, et osal inimestel on uue süsteemi järgi palgaastme number väiksem kui praegu. Tegemist on aga tõepoolest palgaastme numbri muutusega, mitte palgasumma muutusega. „Põhimõt-teliselt läksime tollimõõdustikult üle meetermõõdustikule, st me mõõdame küll astmete vahemaid, aga erinevais ühikuis,” toob Nelis näiteks.

Graafikul on näha meie praegune olukord: mis palgaastmetel inimesed asuvad ja mis palka nad reaalselt saa-vad. Alumist joont graafikul võib nime-tada ka õigluse jooneks. Kõigil inimes-tel, kes on joonest allpool, tõuseb palk 2013. aastal nii palju, et see oleks üle joone, st et tagatud oleks minimaalne palk vastaval palgaastmel. Just nende inimeste palkade tõstmiseks lähebki tuleva aasta personalieelarve kasv ning sellega tagatakse üks palgasüsteemi põ-hilisi eesmärke: miinimumastmepalk on sama töö tegijail ühesugune.

Ülemist joont graafikul võib nime-tada aga unistuse jooneks. Tegemist on Eesti palgaturu mediaaniga ehk palga-ga, millisel juhul oleksid politseinike

FOT

O: S

HU

TT

ER

STO

CK

43

PALK

Võidujooks palga nimel

palgad Eesti turul konkurentsivõime-lised. Tänapäeval oleks meil selleni jõudmiseks vaja umbes 35 miljonit eurot. Uuest aastast lisandub küll ligi seitse miljonit eurot, kuid eesmärgist jääb puudu ikkagi 28 miljonit. Tuleb aga tähele panna, et iga aastaga liigub see joon meil majanduse elavnemise tulemusena eest ära. Summa, mida on Eesti mediaanpalgani jõudmiseks vaja, on mõne aasta pärast kindlasti tähele-panuväärselt suurem.

Samas näeme graafikult, et terve hulk meie töötajaid saab juba prae-gu Eestis konkurentsivõimelist palka. Me võime ju pikalt arutleda, kuivõrd õiglane on olnud personalieelarve ja-gamine, kuid printsiibiga „kellegi palk ei vähene” ei ole kellelegi liiga tehtud. Me võime arutleda ka selle üle, kas

palkade ümberjagamine olnuks õigla-sem, kuid siis oleks jälle rühm inimesi omakorda rahulolematud.

Samuti võib mõnele meist taas tun-duda ebaõiglane, et temaga sarnast tööd tegeval kolleegil palk uuest aastast tõuseb, kuid temal mitte. Meil tuleb en-dale aru anda, et tegelikkuses on just tema kolm aastat saanud kõrgemat pal-ka kui tema kolleeg, kes on samamoodi sedasama tööd pühendumisega teinud. Uus palgasüsteem vähendab ebaõiglust organisatsioonis ning loob ühised alu-sed edasiminemiseks.

Iga pisemgi otsus nõuab suuri summasid

„Igal süsteemil on oma head ja vead ning mõistagi ei ole ka praegune süs-

teem ideaalne. Kuid kõigepealt peab olema baas paigas ja õiglane. Meie ees-märk oli saada palgamäärad ühtseks ning siit edasi saame hakata juba muid komponente tõstma,” arutleb Janne Pikma-Öövel. Kui PPA palgafondi li-sandub lisaraha, tuleb meil analüüsida hetkeolukorda nii organisatsioonis kui ka üldises majandusruumis ning otsus-tada, kuhu see suunata, kas tõsta kõiki palgaastmemäärasid, tõsta summasid ühe palgaastme sees, tõsta regioonita-su või leida mingi muu lahendus.

Samaaegu nõuab iga pisemgi otsus tegelikkuses väga suuri summasid. Erki Nelis märgib, et see protsess on talle väga selgelt näidanud, kui suur on meie organisatsioon, kui palju on erinevaid nüansse ning kui suured võivad ühe pi-sikese otsuse mõjud olla. „Soovides ühe tööliini tasu suurendada kahe euro võr-ra inimese kohta, tähendab see organi-satsiooni jaoks umbes 200 000 eurot kulu aastas,” toob Nelis näiteks.

Vaadates tagasi kogu protsessi-le, hindab Nelis kõige keerulisemaks hoopistükkis kommunikatsiooni. „Ma saan täiesti aru, et kõik tahavad kohe selgeid vastuseid ja personaalset lähe-nemist, aga protsessi käigus meil para-ku lõplikke vastuseid pole, on üksnes põhimõtted,” selgitab ta. Pikma-Öövel lisab, et tema on rahul, kui vähemalt üks inimenegi saab aru, et see on olnud väga suur töö. „Kui politseiniku pan-gakontole lisandub uuest aastast natu-kenegi rohkem raha, siis on ju hästi,” lausub ta.

Annika TuulemäePPA kommunikatsioonibüroo

peaspetsialist

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17Palgaaste

Uus miinimum Eesti mediaanpalk l Palk täna

4000

3750

3500

3250

3000

2750

2500

2250

2000

1750

1500

1250

1000

750

500

250

0

Eu

ro

Politsei praegused palgad võrdluses Eesti mediaanpalgaga.

44

Alates detsembrist asus Indrek Tibar PPA tugitegevust juhtima. Ta usub, et varasem politseitöökogemus annab talle ehk suurema võimaluse asutuse üldises arengus kaasa rääkida.

Oled tagasi süsteemis kolmandat korda. Kuidas nii?

Nii on välja kukkunud jah. Mulle on politsei alati südamelähedane ol-nud. Olen ju hingelt politseinik. Kui-gi olen viimased viis aastat süsteemist eemal olnud, läheb mulle PPA käekäik väga korda.

Usun, et politseitöö kogemus on andnud mulle palju eeliseid rakenda-da oma teadmisi teistes valdkondades ja vastupidi. Praegu ongi olukord, kus minu n-ö süsteemiväliseid kogemusi saab kasutada PPA ja selle töötajate hüvanguks. Usun, et iga asi ja samm on millekski head. Ju oli siis minulgi vaja veidi süsteemist eemal olla ning saada kogemusi väljaspool politseid. Olen õnnelik, et olen julgenud sää-raseid samme ette võtta. Organisat-sioonist lahkujaid ei peaks võtma kui reetureid. Ühel päeval võivad tagasitu-lijad suurt tulu tuua.

Mulle tundus, et võiksin oma tead-miste ja kogemustega taas organisat-

Indrek Tibarvormi varna ei viska

sioonile kasuks olla. Nagu ütleb vana-sõna: „Kus viga näed laita, seal tule ja aita.“ Ma ei taha öelda, et PPAs oleks midagi kõvasti viltu, kuid näen siiski asju, millele saaks ja tuleks teistmoodi läheneda.

Mida nimelt?Mul on praegu see eelis, et näen

asutust veel kõrvalseisjana. Politsei kuvand ühiskonnas teeb mulle veidi muret. Tahaksin sel teemal juhtkon-na ja kommunikatsioonitiimiga veidi mõttetalguid pidada. Teine on perso-naliküsimus. Kuidas panna värbami-sel veelgi suuremat rõhku endistele tublidele kolleegidele, kes mingil ajal süsteemist lahkusid, kuid oleksid val-mis taas meiega liituma? Oleme liialt jäänud pidama üksnes noortele tulija-tele. Usun, et teinekord on varasema-te kogemuste ja teadmistega inimese kaasamine üsnagi kasulik. Kolmas asi, millele tahaksin tähelepanu pöö-rata, on paindlikkus. Millegipärast

on mulle jäänud mulje, et me oleme teinekord ülearu kinni reeglites, mil-le oleme ise kehtestanud. Midagi ei ole teha, muutuvates oludes peab ka organisatsioon muutuma. Piiratud rahalistes tingimustes peame oma te-gemistes olema universaalsemad ning paindlikumad.

Mis peaks muutuma PPA administ-ratsioonis?

Loomulikult ei asu ma tööle kavat-susega hakata midagi kohe lammuta-ma või ümber ehitama. Pikapeale ehk õnnestub osa protsesse lihtsustada ja korrastada. Aktuaalsete küsimuste-ga, nagu näiteks vormivarustus, tuleb hakata kohe tegelema. Ma ei luba, et hakkan kellelegi isiklikult nööpi vor-mi külge õmblema, kuid teen endast oleneva selleks, et ükski politseinik ei jääks töölt kõrvale sellepärast, et tal puudub sokk või ei ole terveid kin-daid. Just universaalsus on see, millega tahaksin ka siin edasi minna.

FOT

O: A

RT

UR

SA

DO

VSK

I

JUHT

Tugipersonali on viimaste aastate jooksul tublisti vähendatud. Kas koondamist on ette näha ka 2013. aastal?

Kindlat inimeste vähendamise plaani mul ei ole. Esmalt tahaksin või-malikult hästi viia end kurssi sellega, mida konkreetselt ja kui suure ressur-siga me midagi teeme.

Milline on sinu juhtimisstiil? Mida hindad oma meeskonnas?

Ütleme nii, et ma ei ole eriti range käsuliini pooldaja, et hommikul antak-se inimestele kindel käsk kätte ja õhtul olgu olla. Või vastupidi: kui konkreetset

korraldust ei anta, siis midagi ei toimu-gi. Küsimus on delegeerimises ja oma inimeste usaldamises. See peaks olema säärane loomulik asjade kulg, mees-konnatöö, mis paneb rattad käima. Kui aus olla, siis ma ei hinda liigset aruan-dekoosolekute korraldamist, nii et igal hommikul ja õhtul tuleme kokku ja kõik annavad aru. Kindlasti tuleb regulaar-selt koos käia, asju arutada ja kätt n-ö pulsil hoida, ent mõistuse piires.

Tugev meeskond loob head tin-gimused töö tegemiseks ja tulemuste saavutamiseks. Ma usaldan inimesi. Mulle on väga tähtis sisekliima. Kui selles on pingeid, ei saa keegi hästi toimida. Usun, et PPAs on tugev mees-kond. Vähemalt kõik seni kuuldu ja nähtu toetab seda arvamust.

Sa oled vormikandja. Kas uues ametis põhitööd toetava meeskon-na juhina viskad vormi varna?

Ei. See oli üks minu tööle asumise võimalustest, et olen edasi vormikand-

ja. Pigem soovin seda kuidagi heas mõttes ära kasutada, öelda sõna sekka ka kogu asutust käsitlevates küsimus-tes, muidugi oma pädevuse ja koge-muste piires. Loodetavasti on sellest kasu. Olen ju politseitööd teinud aas-taid ning jään seda mõnes mõttes hin-ges alati tegema. See on mu kutsumus ja soov ka edaspidi.

Mis inimene sa muidu oled? Millega tööpingeid maandad ja vaba aega sisustad?

Olen 18aastase tütre isa ning ees-kätt soovin olla hea eeskuju ja tugi oma lapsele. Kui pidevat enesetäien-damist hobina võtta, siis püüan vä-hehaaval akadeemilises tegevuses kaasa lüüa. Olen õnnelik, et avanes võimalus kirjutada karistusseadustiku kommenteeritud väljaande rahapesu käsitlevate paragrahvide kommentaa-rid. Samuti osalen Justiitsministeeriu-mi juures tegutseva karistusõiguse nn revisjonikomisjoni töös. Vahetevahel annan rahapesu vallas loenguid, ju-hendan mõnd magistranti ning retsen-seerin lõputöid. Palju aega töö kõrvalt võtab kool. Olen nimelt kolmanda aasta doktorant Tartu Ülikooli õigus-teaduskonnas.

Armastan viimasel ajal taas enda füüsise eest hoolt kanda. Sõidan moo-torrattaga ning kui vähegi võimalust on, tegelen sukeldumisega. Olen ka mälumänguhuviline, kuigi spetsiaal-selt selleks ei õpi; oleme korraldanud hulga väiksemaid mälumänge.

Helen UldrichPõhja prefektuuri pressiesindaja

Indrek TibarIndrek Tibar on sündinud 1973. aastal Viljandis. Ta lõpetas 1993. aastal Polit-seiakadeemia ning asus tööle politseis-se toonase Keskuurimisbüroo uurijana. Aastail 1997–2003 oli Tibar ametis Kesk-kriminaalpolitseis, seejärel paar aastat erasektoris turvaettevõtte juhina. Aastail 2005–2007 oli ta Politseiameti politseitöö osakonna juht, seejärel suundus tööle Swedbanki, kus lahendas rahapesu ja ter-rorismi tõkestamise küsimusi Swedbank Grupi tasandil; sel aastal juhtis ta Swed-banki Balti panganduse sisejärelevalvet. Alates 1. detsembrist 2012 asus Indrek Tibar tööle Politsei- ja Piirivalveameti pea-direktori asetäitjana varade alal.

Ma ei ole eriti range käsuliini pooldaja,

et hommikul antakse inimestele kindel käsk kätte ja õhtul olgu olla.

JUHT

45

FOT

O: T

AN

EL

MEO

S/D

ELF

I/E

PL

46

MENETLUS

Karistaja ei tohi eksidaVäärteomenetluse kvaliteedist kõneldes panevad korrakait-sepolitseiosakonna ametnikud Siiri Pars ja Ele Nuka kolleegide-le südamele olla alati tähelepanelik, mõelda enne otsustamist kaks korda järele ning mitte langeda rutiini.

Põhiline tagasiside selle kohta, kui hästi politsei väärteome-netlust korraldab, ei tule ainult

kohtust, vaid selgub tihti majasisese teenistusliku kontrolli ajal. Siis võe-takse kord aastas igas prefektuuris ette sadakond väärteoasja ning vaadatak-se need algusest lõpuni läbi. Just see ülesanne on juba kümmekond aastat KKPO ametnike Ele Nuka ja Siiri Par-si töö osa.

Kontrolli käigus tuuakse esile nii hea praktika kui ka vead. Nuka rõhu-tab, et menetlusvigu on erineva kaalu-ga: „Loomulikult tahaksime, et mater-jalid oleksid täiesti korrektsed, ent me ei otsi komakohti, inimlikke eksitusi

kui protokollile ei võeta märget selle kohta, kas isik tõlki soovib. „Isegi kui materjali koostamise ajal tundub, et kõik on osalistele arusaadav, võib hil-jem ainuüksi selle allkirja puudumine viia otsuse tühistamiseni ning nutikas kaitsja ei jäta seda võimalust kasuta-mata,“ hoiatab Nuka.

Pars nimetab teise lihtsa, ent põhi-mõttelise veana seda, et märkega tuleb esile tuua ka protokollija abi kasuta-mine. „Politseiniku allkirjaga koos-tatud dokumendid peavad olema ka tema kirjutatud. Vastasel korral tuleb märkida protokollija kasutamine,“ selgitab ta. Nuka täiendab, et see pro-tokollija ei tohi olla samas väärteoas-jas tunnistaja, mis on ka levinud.

Teo kvalifitseerimine tekitab küsimusi

Probleemsena näevad mõlemad spet-sialistid teo kvalifitseerimist. Nuka toob näite, et alkoholiseaduse § 70 alusel on kvalifitseeritud juhtumeid, mille puhul materjalidest sellise teo koosseisu üldse ei nähtu. „Mõnikord on mul tunne, et inimestele tehakse liiga. Unustatakse ära, et alkoholi tar-vitamine iseenesest ei ole karistatav. Selle paragrahvi mõte on, et vastu-tusele võetakse inimene, kes roomab mööda tänavat, oksendab või tuiger-dab teistele otsa, mitte aga inimene,

ega pisivigu, mis ei muuda asja sisu. Õppima peame nendest vigadest, mis annavad alust otsust tühistada.“

Süütegu ei ole piisavalt tõendatud

Parsi sõnul on üks väärteomenetluse levinumaid vigu see, et süütegu ei ole piisavalt tõendatud. Nuka ütleb, et kohtupraktikas on ka menetlusaluse isiku ütlused tõend. See tähendab, et kui materjalides on üks isikut süüstav tõend ja teine tõend on menetlusaluse isiku ütlused, mis eitavad tema süüd, siis on seis võrdne. Kuna kõik kahtlu-sed tuleb tõlgendada menetlusaluse isi-ku kasuks, siis tühistab kohus otsuse.

Kõige enam kaevatakse edasi liik-luse asju, mille osakaal väärteomenet-luste seas on valdav. Kontrollijail on aga igal aastal kindel teema. Selgi aas-tal läbi vaadatud alaealistega seotud materjalides joonistus eelkõige välja just tõendamatuse probleem ning see, et protokolli koostamisest jäetakse lapsevanemale teatamata, kuigi seadus selleks kohustab. Kui lapsevanem saab juhtunust teada alles otsuse koostami-se järel, ei ole enam võimalik esitada vastulauset ega omapoolseid tõendeid ning otsus on vaidlustatav üksnes koh-tus. Sellega on oluliselt riivatud kaebe-õigust.

Levinud menetlusviga on ka see,

47

MENETLUS

Karistaja ei tohi eksidakes jääb bussi oodates tukkuma ja politsei avastab teda äratades, et tal on alkoholilõhn küljes. Võib-olla teen nüüd politseinikele liiga, aga mulle tundub, et seda paragrahvi kasuta-takse liiga kergekäeliselt ja väga ker-gekäeliselt viiakse inimesi kainenema. Ärgem unustagem, et viimane on juba inimese liikumisvabaduse piiramine,“ räägib Nuka.

Kindlat põhjust vigade tekkimisele ei oska anda kumbki, kuid nimetavad ajapuuduse ja rutiini. „Iga juhtumi pu-hul peaks alustama algusest. Kas see tegu on karistatav või näiteks lihtsalt taunitav? Kas tegu on reaalselt toime pandud? Näiteks liiklusmärgi nõuete rikkumise korral on juhtunud, et ei kontrollita, kas märk üldse olemas on. Neid asju ei saa liigse enesekindluse tõttu tähelepanuta jätta. Kui oled ka-ristaja, siis pead olema kindel, et ei eksi ega tee inimesele liiga,“ rõhutab Pars. Nuka soovitab võtta aega ja ennast teise poole kingadesse mõelda: „Eriti selle inimese olukorda, kes tunneb, et ta pole seadust rikkunud, ja mõelda selle peale, millega ennast kaitsta. Ehk aitab see oma rolli politseinikuna pa-remini tunnetada.“

Nuka sõnul on väärtegu menetle-vale politseinikule, kes on ise sünd-muse keskel, kõik ilmselge. „Ametnik ei arvesta aga seda, et hiljem ei ole asjaolud sugugi nii selged väärteopro-

tokolli alusel otsuse koostajale või kohtuvaidluse korral kohtule. Seetõttu peavadki need nähtuma väärteomater-jalist ja selleks on vaja tõendeid kogu-da. Kui väärteoasja materjalidest teo toimepanemist ei ilmne, ei tohi selle alusel koostada karistusotsust, samuti ei saa kohus kaebemenetluses säärasel juhul politsei tehtud otsust jõusse jät-ta,“ ütleb ta.

Rohkem julgust karistada kui karistamata jätta

Üks väärteomenetluse kvaliteedi pa-randamise aluseid on koolitused ja regulaarne info jagamine. Praegu on korrakaitsepolitseiosakonna nõuand-jate kõrval igas prefektuuris väärteo-menetluse eest vastutav isik ning igas üksuses nõuandjad. „Suures organi-satsioonis on keeruline infot levitada nii, et see jõuaks kõigini ja oleks pii-savalt selgitatud ning tekkivad küsi-mused saaksid vastuse. Olen kindel, et kui selgitamine jääb meili saatmise tasemele, siis sellest suurt kasu ei ole. Olulised asjad tuleb tõesti läbi, üle ja selgeks rääkida ning kui vaja, siis kor-duvalt,“ ütleb Nuka. Väärteomenet-luse seadustik peaks aga tema meelest igal välitöötegijal ja menetlejal alati käepärast olema ning isegi kui seadus ei muutu, tuleks teatud asju meeldetu-letuseks üle kontrollida.

Menetluskvaliteedi küsimus jõuab ka kabinetti, kus situatsioonipinget on vähem, ent töökoormus ja rutiinioht on samuti suured. „Igale koostatud protokollile ei pea järgnema karis-tust. Protokolli on võimalik ka lõpe-tada – otstarbekuse kaalutlusel, kahju hüvitamisega või ka väärteotunnuste puudumise tõttu, kui materjal on puu-dulik, tehtud on vigu, kvalifikatsioon on vale või ei ole tegu piisavalt tõen-datud. Palju puudusi saab menetluse vältel kõrvaldada, ent kui see võimalik pole, tuleks karistusotsus pigem tege-mata jätta. Näib nii, et tänapäeval on ametnikel rohkem julgust karistada kui karistamata jätta,“ ütleb Nuka.

Kohtuotsus on materjali ja tehtud töö jaoks tõehetk. „Kurvaks ei tee tü-histava otsuse puhul mitte kaotus või vigade ilmnemine, vaid tühja läinud töö. Iga materjali koostamisega on politseinik kulutanud hulga aega ja energiat ning kogunud tõendeid. Kui ta teeb seda valesti või ebapiisavalt, siis on politsei ressurss läinud õhku. Samaaegu oleks seda aega ja inimest saanud kasutada kuskil mujal ning palju paremini. Meil on täpselt nii pal-ju jõudu, kui meil seda on, ja kui näen, et see läheb tühja töö peale, on meel eriti mõru,“ lausub Ele Nuka.

Tuuli HärsonPPA pressiesindaja

Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrolli-büroo juhina asub 1. jaanuaril tööle senine keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo juht Raul Vahtra, kes soovib tuua sisekont-rolli töösse rohkem ennetavat vaatenurka.

Mis ajendas sind kandideeri-ma sisekontrolli juhiks?

Olen töötanud rahapesu valdkonnas juba pisut üle ka-heksa aasta. See on tõepoolest pikk aeg ning kuigi tegemist on pidevalt areneva, muutuva ja tuleb tõdeda, ka äärmiselt põ-neva valdkonnaga, siis hakkad mingil ajal tundma, et sooviks uusi ülesandeid. Nüüd on kätte jõudnud see päev, kus ma leian, et need eesmärgid, mis ma enda-le kunagi rahapesu andmebüroo (RAB) juhina seadsin, on ellu vii-dud. Olen korduvalt – tõsi küll, naljaga pooleks – kolleegidele vihjanud, et kui rahapesu and-mebüroo peale oma arvukate funktsioonide veel ka uurimis- ja jälitusõigused saab, on minu

missioon büroos täidetud. 2012. aasta sügisel RAB need õigused sai. Seega – meest sõnast, härga sarvest!

Sisekontrolli töö pa-kub kindlasti uusi katsumusi. Ma ei FO

TO

: RE

ELI

KA

RII

MA

ND

Raul Vahtra

„Hindan ennetavat poolt“

ole selle teemaga varem kokku puutu-nud, kuid seda suurem on minu huvi end asjaga kurssi viia. See ei ole lihtne töö. PPA näol on tegemist ju meie riigi ühe suurima organisatsiooniga, milles on rohkesti erinevaid tööliine ja mis tegutseb avalikkuse suure tähelepanu all. Seega peab sisekontroll iga päev paratamatult tegelema tekkinud prob-leemidega, mis ulatuvad seinast seina. Aga see teebki töö huvitavaks.

Üks kandideerimise põhjusi oli ka pere juurdekasv selle kaheksa aasta jooksul, mis ma RABis töötasin. RABi juhi töö eeldab üsna palju välislähetus-tes käimist. Oli aastaid, mil ma viibisin välislähetustes ühtekokku kolm kuud aastas. Praegu olen seal keskmiselt 6–7 nädalat aastas. Paraku ei ole see enam alati võimalik, sooviksin rohkem olla perega ning osaleda laste kasvatami-ses.

Millisena näed sisekontrolli rolli? Kõigepealt tuleb end büroo praegu-

se töökorraldusega ja teemadega kurs-si viia. PPA sisekontrollibüroo põhi-ülesanneteks on märgitud teenistujate

48

JUHT

49

süütegude tõkestamine ja avastamine ning süüteo- ja distsiplinaarmenetluste läbiviimine ning jälitustegevuse kor-raldamine, lisaks taustakontroll. PPA on seadnud sisekontrollile peamiselt süütegude tõkestaja, tuvastaja ning menetleja rolli. Ma ise olen rahapesu valdkonnas õppinud kõrgelt hindama preventiivset poolt. Negatiivsete sünd-muste ärahoidmine on parim, mida me üldse teha saame. Sooviksin tuua seda vaadet võimaluse korral rohkem ka PPAsse. Loomulikult tehakse seda praegugi. Näiteks on ju distsiplinaar-süütegude menetlemise üks osa ettepa-nekute tegemine, et aidata vältida nii-suguste intsidentide edasist kordumist.

Kindlasti saab aga veelgi rohkem ära teha. Riskipõhine käsitlus tä-hendab seda, et tuleb selgitada need valdkonnad või tegevused, kus on enim probleeme, ja järgmise sammuna töötada välja meetmed nende riskide maandamiseks (kas koolitused, regu-latsioonide ülevaatamine, teadlikkuse suurendamine vms). Samuti pean olu-liseks head kommunikatsiooni orga-nisatsiooni juhtide ning töötajatega. Kuid suhtlus ei peaks olema ainult ühepoolne – meil on palju kolleege, kes märkavad puudusi töökorraldu-ses või kahtlust tekitavaid asjaolusid kolleegide tegevuses. Olen korduvalt kuulnud pärast mõne politseiniku kor-ruptsiooniskandaali kolleegide suust, et „Ah, ma aimasin seda juba ammu, sest…“. Hea oleks, kui seda kahtlust ei konstateeritaks alles tagantjärele. Sellest tuleks juba eos informeerida

oma vahetut juhti või sisekontrolli. Tegemist ei ole pealekaebamisega. Me oleme politseinikud ja meie ülesanne on ära hoida õigusrikkumisi ka orga-nisatsiooni sees, sest sellest sõltub kõi-gi meie maine.

Milline juht sa oled ja mis põhimõt-teid oluliseks pead?

Seda, kuidas mind juhina iseloo-mustada, tuleks küsida ehk mu kol-leegide käest, kuid ise usun, et juhina olen hea suhtleja, inimlik, suunatud meeskonnatööle ja püüan alati leida probleemile koostöös kolleegidega pa-rima lahenduse. Juhina pean tähtsaks seda, et ametnik on oma ala profes-sionaal ning täiendab end pidevalt. Teisisõnu – hindan kõrgelt neid, kel-lel on tööd tehes sära silmis, kes on aktiivsed ning püüavad ise leida töös tekkinud küsimustele ja probleemidele lahenduse. Ma ei pea lugu säärastest ametnikest, kes jooksevad esimese probleemi ilmnemise korral kohe juhi juurde nõu küsima, ilma et ise oleks

püüdnud enne leida võimalikke lahen-dusi. See ei tähenda, et minu juurde ei või tulla nõu küsima. Loomulikult võib, aga ma eeldan, et ametnik on ka ise enne püüdnud asja lahendada, sest minu kogemuse põhjal on iseseisev la-henduste otsimine üks efektiivsemaid enesearendamise mooduseid. Peale professionaalsuse ja töötahte hindan ma ametnike puhul ka kohusetundlik-kust, ausust ja korrektsust. Äärmiselt oluliseks pean inimlikkust ning suht-lemisoskust. On täiesti taunitav, kui ametnik suhtub kaaskodanikusse või kolleegisse halvustavalt, üleolevalt või ebaviisakalt. Hindan neid, kes on po-sitiivse ellusuhtumisega, sõbralikud ja abivalmis, ehk teisisõnu – inimlikud.

Mida teed vabal ajal?Töövälisel ajal veedan aega perega

ning teen koduseid toimetusi. Sporti püüan teha kolm-neli korda nädalas. Mängin korvpalli, käin jooksmas või suusatamas ning jõusaalis. Aeg-ajalt käin kalal. Mulle meeldib väga lugeda. Meesterahvana huvitun loomulikult tehnikast ja digimaailmast.

Lõpetuseks tänan oma kolleege rahapesu andmebüroost. Tegemist on suurepärase kollektiiviga. Oli meeldiv töötada oma ala tõeliste professio-naalidega. Soovin neile jõudu ja tahet edaspidises töös!

Nelli PelloRadari peatoimetaja

Olen rahapesu valdkonnas õppi-

nud kõrgelt hindama preventiivset poolt. Negatiivsete sünd-muste ärahoidmine on parim, mida me üldse teha saame.

Raul Vahtra

1. detsembrist juhib PPA finants­bürood Politseiameti endine rahan­dusosakonna juhataja Eve Soosalu.

Eve Soosalu sõnul on finantsbüroo pea-mine eesmärk tagada tänapäeva piiratud võimaluste ja väheste ressurssidega ma-janduslikus olukorras organisatsiooni tõ-hus finantsjuhtimine. Tähtis on nii kompe-tentse raamatupidamise, organisatsiooni vajadusi arvestava eelarvestamise kui ka juhtide otsuseid toetava juhtimisarvestuse olemasolu. Esimene ülesanne on alustada finantsbüroo uue üksuse, juhtimisarvestu-se talituse tööd ning seejärel leida talituse-le juht. Olulised funktsioonid, mis finants-büroole viimaste struktuurimuudatustega lisandusid, on kogu ameti planeerimise,

arengu- ja tegevuskavade, teenuste hal-damise ning juhtimisarvestuse standard-aruannete koostamise korraldamine.

Eve alustas politseis tööd 1996. aastal Pärnu Politseiprefektuuri vanemraamatu-pidajana. Seejärel töötas ta Politseiameti peaökonomistina ning aastail 2003–2009 Politseiameti rahandusosakonna juhata-jana. Viimased paar aastat oli Eve lap-sehoolduspuhkusel. Eve on õppinud raamatupidamist Tallinna Kommerts-koolis, saanud ökonomistipaberid Eesti-Ameerika Ärikolledžis ning on õppinud ärijuhtimist Tallinna Tehni-kaülikoolis. Vabal ajal peab Eve lugu reisimisest, tantsimisest, jooksmisest ja teatrist.

Finantsbürood juhib Eve SoosaluFO

TO

: KA

JA V

EN

TSE

L

JUHT

50

Radar esitleb Lõuna prefektuuri luu-leklubi korraldatud luulekonkursi „Koostüü om mi suurib vara” võit-jad. Traditsiooniks saanud konkursile laekus sel aastal kümme luuletust, mille hulgast märgiti ära viie silmapaistvama poeedi looming.

400 €  Mu taskus sentigi pole,on näljast punnis mu kõht.Ja siiski patrullida tulebka siis, kui on peksu oht. Mu jalad on pehmed kui vatt,käed stalkeri hoidmisest väsind.„Vaata, burger!“ – suust niriseb tatt.Samas raiskamast raha end käsin. Kiunub kodanik, rahul pole meedia,kuigi tahtlus mul alati hea.Ajab sisikonna see keema,et veskitega võitlema pean. Jalgu lohistan jõudmaks kord koju,silmad uimased, vidukil peas.Maksis tänane „koostöö“, mu poju,neli sotti su palgatšeki peal. Mõttes mõlgutan omaette –ons viga või nali see?400 eurot puhtalt kätte …Kas olen tõesti nii mõttetu mees?.

Kerly Peitel

Olen kuulus  Püüan pilke, löön ballidel kaasa.Olen näinud kroonitud päid.Peened daamid mul kõikjal on kaasas.Olen näinud päevi halbu ja häid. Ballisaalid ja maani kleidid,kuld, hõbe ja teemandi läik,pits konjakit, šampustki veidi,õhtusöök ja jalutuskäik. Täna president tervitab, kiidab:„Teened suured, me vajame sind.“Esileedi pilk jalust mind niidabvastuvõtul, kui silitas mind. Tahad teada, miks olen ma hinnas.Kust tuleb mu kuulsuse hind?Olen autasu kindrali rinnas.Sinu elu – see on minu hind.

Toivo Laan

Koostüü Ants ai üitspäev tühja loraütel: „Koostüü om mi suurimb vara.“Mia es usknu Antsu mögä, see vast tahten Mulki tögä. Tüüjuuren algas kole virin,et päälinnast tulli kuri kiri –SMIT olli raalid kinni panden, muidumiistel kinga anden. Tüü es suju raalita,ega tõinetõise abita.Tulli vällä tõsiasi, muidumehe ollive suur abitugi. Siis mul jõudse pärale nigu lombakulle märale.Üitsinde es tee sa linna,hääd kolleegi kõvast hinda. Süä mul üpäs rõõmust rinnan,üheskoos me teeme linna.Antsu jutt pole miski lora –koostüü om mi suurimb vara!

Piret Raudmets

Kuuhtüü om mi suurõb vara! Ku´kiaki koskil kihotasvai käu kõva kirmask külah.Koemets kõrrakaitset käsotas – kõik kõrda kogokonnah! Ku kinkalt miäki kaonu – käro´, kartok, kurõmar´a´.Koppel krimkat kamandas, kaamerahe kõnõlõs,pia lövvet kurikaala. 

Kohv kõgõ kõvõmb kamandiir,kolonelleitnandi kuppõ kand.Käugu´kuuhtüü õgalpuul kõvvamba:kõrrakaitsõh, krimkah ni´Koidulah! Olku kuuhtüü õgalpuul kõva,ku´kombainimassinah.Ka´ Küüdile Kohv kõnõlõs:„Kanna´ kuuh kimmäst krõbinat.“

Rainer Rahasepp

ILLU

STR

AT

SIO

ON

IDE

AU

TO

R: S

ILV

ER

KO

OR

TS

LUULE

ORKESTER

51

Ma kaudu lillede  Sol kaudu lillede ma prõlla tahas ütelda,kuis miil om kurb ja rasse süamel.Ma kaudu lillede sol tahas õkva ütelda,kuis aige eng om mol ja aige miil. Ma tahas soole täämpä tääda anda,kuis elu om mil rasse ääremaal.Üits koorem suur om medel selän kandaja põle õnne antu mile sääl. Mi hurtsik keset liina vilets om ja kõle.Sääl ahju lagund om ja akna purus lännu.Ka mõskmiseks sääl uhket ruumi põleja lämmi süük om unustet sääl ammu. Sa, armas ülemus, võiss mede manu tullaja ütelda üits sõna, mis oles lahke, hää.Sa proovi mede nahan kõrras ollaja saada mede tasu, kui om palgapääv. Mi tiis siis koos tot rasset päivatüüd.Ütenkoon ka õdakuti palvetass mi siis.Ja kui ka üüsse kostus appihüüd –mi lähess tüüle õkva kui üits miis. Kui saas viil ennemb penssi tääda õnne –kui oles massin uhke usse iin.Kuis hää sis oless olnu mol tuu tunne,kui kaasa ütless – vot tuu om miu miis!

Külliki Jegorov

Orkestril ilmub uus plaatPolitsei- ja piirivalveorkester annab politsei ja Eesti Vabariigi 95. aasta-päevaks välja uue CD.

Sel suvel alustas orkester uue plaadimaterjali sal-vestamist Eesti Raadio I

stuudios. Salvestamine on võt-nud aega umbes pool aastat, viimased lood mängitakse sisse detsembris. Oma hääle on CD-le andnud Lenna Kuurmaa, Bir-git Varjun, Bonzo, Mikk Dede ja Tallinna Ülikooli Meeskoor. Taustavokaalina kõlab Dagmar Oja hääl ning lisaks orkestri parimatele instrumentaalsolis-tidele musitseerivad plaadil kü-lalistena Tõun ehk Tõnu Timm kitarril ja Marko Mägi saksofo-nil.

Plaadil kõlavad armastatud lood ja laulud isamaast ning armastusest, mille on uues heli-keeles kirjutanud Eesti parimad

arranžeerijad just orkestri koos-seisule, sh lood Tõnis Mägi, Ur-mas Alenderi, Kait Tamra, Rein Rannapi, Bonzo, Tarmo ja Too-mas Urbi, Alo Mattiiseni, Mih-kel Raua, Vaiko Epliku, Sergei Pederseni ja Raimond Valgre loomingust ning repertuaarist kui ka Eesti pärimusmuusika varasalvest koos folkansambli-ga Ro:Toro. Detsembris ja jaa-nuaris monteeritakse salvestatu kokku ning tehakse plaadi ku-jundustööd. Oma silmaga saab näha ja kuulata orkestri uut helikandjat pidulikul kontser-dil Nokia Kontserdimajas 22. veebruaril 2013, mis on pühen-datud Eesti Vabariigi 95. aasta-päevale.

FOT

O: K

AU

R IL

VE

S

ORKESTER

52

Orkester soovitabOrkestri klahvpillimängija ja mitme seade autor Ülo Mälgand tutvustab oma kodust muusikariiulit ning jagab muusikasoovitusi.

„Minu kodune plaadiriiul sisaldab sadu vinüüle ja CDsid, mis nii žanrilt

kui ka stiililt ulatuvad seinast seina. Alustada võiks aga klassikast, ilma milleta tänapäeva muusikakultuuri ette ei kujutakski. Näiteks Johann Se-bastian Bachist ja Brandenburgi kont-sertidest, mis kuuluvad kahtlemata maailma muusikavaramu tippteoste hulka. Teoste esitajatena pean enda lemmikuks Inglismaa klavessinisti ja tšembalovirtuoosi Trevor Pinnockit ja orkestrit English Concert ning nen-de salvestisi Brandenburgi kontser-tidest aastail 1981–1982. Kuna olen õppinud mõne aasta ka metsasarve, soovitan kuulata kõike, mis seondub Tšehhi metsasarvemängija Radek Ba-borakiga.

Džäss- ja popmuusika maailma edasi liikudes ei saa üle ega ümber bigbändimuusikast. Väärt bigbän-dimuusika klassikast soovitan kahte koosseisu: Glenn Miller Orchestrat ja novaatorlikku Stan Kentoni bigbändi. Bigbändilik sound ei kuulu aga üksnes džässimaailma kõlapilti, see on edu-

kalt domineerinud ka popmuusikas, sealhulgas kasutas bigbändilikku kõla oma esimesel sooloplaadil „Off the wall“ (1979) popstaar Michael Jack-son. Plaadi produtseeris toona maail-ma üks tunnustatumaid produtsente Quincy Jones, kes, olles ise alustanud džässitrompetistina, sai hiljem kuul-saks Frank Sinatrat saatva bigbändi juhina. Quincy Jones on aeg-ajalt tei-nud ka produtsendiplaate, millel on osalenud suur hulk staarsoliste. Soovi-tan neist 1981. aastal ilmunud plaati „The Dude“, mida Jones salvestas pa-ralleelselt maailma ühe enimmüüdud

plaadiga, nimelt Michael Jacksoni „Thrilleriga“.

Hea maitse näide popmuusika valdkonnast on ansambel Steely Dan. Juba 1970ndail üliedukas ansambel pidas aastail 1980–2000 salvestuspau-si ning tormas seejärel plaadiedetabe-lite tippu oma uue helikandjaga „Two Against Nature“, mis võitis kokku sui-sa neli Grammy auhinda.

Eesti muusikast armastan kuulata meie oma pop-džässmuusika Grand Old Mani Valter Ojakääru ja CD-d „Val-ter Ojakäär. Laulud“, mille salvestasid 2009. aastal Tallinna Linnateatri näitle-jad koostöös Estonian Dream Bigbän-di ja Tallinna Kammerorkestriga. Eesti popmuusika lipulaeva ansambli Apelsin plaadikomplekt sarjast „Eesti kullafond“ võiks aga olemas olla igas Eesti kodus.“

FOT

O: H

EIT

I KR

UU

SMA

A

Glenn Miller Orchestra

53

Uudiskirjandus raamatukogudesPerekonna taasühinemi-se õiguse kuritarvitamine: fiktiivabielud ja põlvnemise kohta valeandmete esitamine Euroopa Liidus ja EestisEva-Maria Asari, Veronika Kaska Tallinn: Sisekaitsea-kadeemia, 2012Asukoht: SKA raama-tukogu, SKA PPK raa-matukogu, SKA PPK Paikuse kooli raama-tukogu, SKA pääste-kolledži päästekooli raamatukogu

Uuringus on tutvustatud fiktiivabielude probleemide ulatust Euroopa Liidus ning analüüsitud fiktiivabielude takistamise meetmeid ja tuvastamise raskusi.

Kuritegevus Eestis 2011Koostanud Andri Ahven, Urvo Klopets, Anu Leps jtTallinn: Justiitsminis-teerium, 2012Asukoht: SKA raa-matukogu, SKA PPK raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu, PPA raamatukogu

2011. aasta kuritegevuse aastaraamatus on käsitletud kriminaalpoliitika prioriteet-seid valdkondi: perevägivalda, alaealiste kuritegevust, inimkaubandust ja organi-seeritud kuritegevust.

The EU-Russia Borderland: new contexts for regional co-operationToimetanud Heikki Eskilinen, Ilkka Liikanen, James W. ScottLondon: Routledge, 2012Asukoht: SKA PPK raamatukogu

Raamatus on analüüsitud Venemaa ja Eu-roopa Liidu geopoliitilisi suhteid ning uuri-tud, kuidas erinevad piirkonnad on kohan-dunud sise- ja välispoliitika integratsiooni probleemidega.

Policing: politics, culture and control: essays in honour of Robert ReinerToimetanud Tim New-burn, Jill Peay Oxford: Hart Publis-hing, 2012Asukoht: SKA PPK raamatukogu

Artiklikogumikus on sot-siaalteadlased käsitlenud Robert Reineri elutööst lähtuvalt valdkon-di, mis on politseitöös olulised, nimelt po-litseikultuuri, võrdsust, politseid ja demo-kraatiat, väljakutseid ning võimalusi jpm.

Criminology: the coreLarry J. Siegel Australia: Belmont, CA: Wadsworth/Cen-gage Learning, c2011Asukoht: SKA raama-tukogu

Käsitletud on krimino-loogia uusimaid suundi koos praktiliste näidetega, mis aitavad teoreetilisi teadmisi siduda praktilistega.

Principles of Leadership and Management in Law EnforcementMichael L. Birzer, Gerald J. Bayens, Cliff RobersonLondon: Taylor & Francis, 2012Asukoht: SKA raama-tukogu

Raamatus on tutvus-tatud tänapäeva politseid: politseitööd, politsei ajalugu, politsei asutuse juhtimise teooriat, politseitöö eetikat jpm.

Understanding Violence and VictimizationRobert J. Meadows Upper Saddle River, N.J.: Prentice Hall, c2010Asukoht: SKA raama-tukogu

Raamatus on kirjeldatud vägivalla liike

Vaata uudiskirjandust:

(kodu-, kooli-, töövägivald jt) ning uuritud vägivallaohvriks langemise põhjusi ja püütud esile kerkinud põhjustele vastuseid leida.

Understanding and Doing Successful Research: data collection and analysis for the social sciencesShaun Best Harlow: Longman, 2012Asukoht: SKA PPK raamatukogu

Raamatus on jagatud kasulikke nõuandeid, kuidas teha uurimust. Juttu on uurimismeeto-dite kasutamisest, materjali valikust ja so-bivusest, andmete analüüsist jms.

Sisekaitseakadeemia. 20 aastat parimate nimelKoostanud Feliks An-gelstok, Lauri Tabur, Peeter JärvelaidTallinn: Sisekaitsea-kadeemia, 2012Asukoht: SKA raa-matukogu, SKA PPK raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu, SKA päästekolledži päästekooli raamatu-kogu Pildikogu vahendusel on tutvustatud Sisekaitseakadeemia kahtekümmet aas-tat ajalugu.

Sisekaitseakadeemia raamatukogu• kodulehekülg: www.sisekaitse.ee/raamatukogu• uudiskirjandus: riksweb.sisekaitse.ee• e-raamatud: www.sisekaitse.ee/e-raamatukogu• müügil olevad trükised: www.sisekaitse.ee/muugil-olevad-

trukised

RAAMATUD

MÄLUMÄNG

Kui tead vastust mälumän-gu viimasele küsimusele, saada see aadressile radar@politsei.ee märgusõnaga „Mälumäng“ (vastuseid saab saata kuni 28. veebruarini 2013). Õigesti vastanute va-hel loosime välja kaks Radari logoga saunalina.

Eelmises Radaris küsisime, kes on pildil olev nüüdisaeg-ne Ameerika õuduskirjanik, kelle teos ilmus märtsis 2000 esmalt e-raamatuna. Õige vastus on Stephen King. Õigesti vastanute hulgast võitsid Radari saunalinad Reelika Niklas Põhja prefektuuri Kesklin-na politseijaoskonnast ja Ants Kooli Narva-Jõesuu kordonist.

Eelmise Radari ristsõna õige vastus oli „… tal on lihtsalt kõht tühi“. Õigesti vastanute hulgast võitsid Radari logoga järjehoidjad Heli Rennik SMITist ja Jaanika Porn Põhja prefektuuri narkokuri-tegude talitusest.

Radar soovib võitjatele palju õnne ning võtab nendega auhindade kättesaamiseks ühendust!

1Millega läks Eesti poliitikaajalukku 1929. aastal Riigikogu liige Märt Martinson?

2Pildil on kogu inimkonda väga palju mõjutanud isik. Kes? Tegemist ei ole poliitikuga.

3Hobisid, millega inimesed tegelevad, on maailmas mustmiljon ja natuke veel pealegi. Mis on hobiks neil, keda kut-

sutakse bongariteks? Sellega tegelejaid on palju, aga pühendunuid märksa vähem, kuna tõsise suhtumise korral võib hobi muutuda üsna kalliks suurte reisikulude tõttu. Üpris palju on soomlasi, kes käivad Eestis bon-gamas. Eestis on selle ala tippmark samuti soomlase nimel, kes detsembrikuu alguses sai kirja 326. tabamuse.

4Tsaar Mihhail Romanov kuulutas 1634. aastal Venemaal välja ühe keelu, mil-lest üleastujaid karistati kepinuhtlu-

sega jalataldadele. Teist korda vahelejäämise korral lõigati ära nina ja kolmas kord tõi juba kaasa surmanuhtluse. Mille tsaar ära keelas? Tänapäeva Eestis on see tegevus samuti teatud tingimustel keelatud, kuid keelust üleastujail tuleb karistuseks kõigest raha-kotti tuulutada.

5Inglased kutsuvad seda spordiala ma-gusaks teaduseks (sweet science) ja selle algkoolitus käib džentelmenide

väljaõppe hulka. Tänapäevasel kujul ongi spordiala väidetavalt pärit Inglismaalt, kuid selle eelkäija oli juba antiikolümpiamängu-de kavas nii ammu kui aastal 688 eKr. Mis spordiala see on?

6Selle aasta maikuus võttis ühe Euroopa riigi parlament 162 saadiku poolt- ja ainult 3 saadiku vastuhäälega vastu

põhiseaduse muudatuse, millega eraldas kiriku riigist. See ajalooline otsus tähendab,

et valitsus ei nimeta enam kiriku piiskoppe, ent ka seda, et ministrid ei pea enam ole-ma kirikukoguduse liikmed. Riigipea muide endiselt peab. Kirik saab ka edaspidi riigilt toetust nagu teistegi religioonide ühendused. Mis riik loobus riigikirikust?

72006. aastal sattus maailma uudiste agentuuride huviorbiiti India linna Pat-na omapärane ettevõtmine. Nimelt

võttis linnavalitsus kaupmeestelt maksude kättesaamiseks ametisse 20 ..., kes lauldes ja trummi tagudes võlgnike uste taga käisid. Nende töö osutus nii tõhusaks, et peagi saa-deti nad ka eraisikutelt makse sisse nõudma. Kes olid need edukad maksukogujad?

8Kõigi aegade kalleimalt ostetud raamat on „Codex Leicesteri“ nimeline käsikiri ja selle omandas Bill Gates peagu 31

miljoni dollari eest 1994. aastal. Kelle oma-laadne päevik on see 72-leheküljeline teos?

9Keda näete fotol? Oluliselt tuntum on see näitleja hoopis teises rollis kui see, mida ta pildil kehastab.

10Selle aasta detsembris möödub 20 aastat esimese SMSi saat-misest. Mis oli selle SMSi sisu?

Analoogse sisuga SMSe on pärast seda saa-detud väga palju ja saadetakse tõenäoliselt ka tulevikus.

Küsimused panid kokku PPA õigusbüroo juristid

Aare Hõbe ja Tiina Vellet

Mälumäng1. Pidas seni Riigikogu kõige pikema kõne, mis kestis 11 tundi. 2. Thomas Alva Edison, aegu üks vil-jakamaid leiutajaid. Tema enim kasutatud leiutis on elektrihõõglamp. 3. Tegemist on inimestega, kes käivad teistelt saadud info põhjal vaatlemas linnuharuldusi. Eestisse satub neid üsna sageli, sellest ka soomlaste suur huvi. 4. Suitsetamine. 5. Poks. 6. Norra. 7. Eunuhhid. 8. Leonardo da Vinci. 9. Daniel Craig.

54