Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri

Nr 12 aprill-mai-juuni 2012

Piirivalve lipulaev ootab uut ülikonda

Kuritegu, mida keegi teine toime panna ei saanud

Abi andmine algab abivajajast

Elupäästjad Eesti vanimast politseimajast

3

Sisukord 4 Uudised

6 Luubi all Piirivalve lipulaev ootab uut ülikonda

10 Mõte Abi andmine algab abivajajast

12 Persoon Elupäästjad Eesti vanimast politseimajast

16 Võti Kuritegu, mida keegi teine toime panna ei saanud

20 Uuring Mainest, kuvandist ja väärtustest

24 Hingeabi Hingehoidjad

28 Tegija Motopolitseiniku amet – kas ainult hulljulgetele?

30 Reportaaž Valgus, kaamera, võte!

32 Meistriklass Piirivalvurite ponnistused Valgamaal

34 Võõrsil Tere tulemast Türkmenistani

37 Meistriklass Kriminaalpolitseinike tihe rebimine tõi KAPO esirinda

40 Hädaabinumber 110 ja 112 professionaalid said kokku

42 Haridus Magistrikraad annab suure pildi

44 Koostöö Piirivalvevaldkonna arengukoostöö viis aastat

46 Derko Koolipingist väljakutsele

48 Schengen Esimesed muljed merepiiri hindamisest

50 Piirivalvepäev Euroopa piirivalvepäev keskendus arengule

52 Orkester

54 Sport

56 Ajalugu

59 Lõputööd

61 Mälumäng

62 Ristsõna

63 Kokkuvõte inglise keeles

on neli korda aastas ilmuv Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri.

ToimetusPeatoimetaja: Nelli Pello Keeletoimetaja: Ene Sepp Esikaanel: PPA uus multifunktsionaalne reostustõrjelaev PVL-101 Foto: Tõnis Trubetski Küljendus ja makett: Profimeedia Trükk: Kroonpress Tiraaž: 4000

KolleegiumRaivo Küüt, Tõnu Hunt, Raigo Haabu, Tarmo Miilits, Merike Jürilo, Vilve Raik, Elmar Vaher, Aldis Alus, Tarmo Kohv, Priit Suve, Harrys Puusepp, Toomas Sildam

KontaktAjakiri Radar | Politsei- ja Piirivalveamet | Pärnu mnt 139, 15060 TallinnTelefon: 612 3055, 534 39684 | E-post: radar@politsei.eeVeebis: issuu.com/ajakiri_radar

6

46

24

40

JUHTKIRI

3

Kas kuulikindlad?Veebruari lõpus lendas Eestisse üks heatujuline Saksa härra. Ta nimi on Hans-Michael Zons ning ta on endine Saksa liidumaa Nordrhein-Westfa-leni kiirteepolitseinik ja politseiakadeemia õppe-jõud. Hans-Michael, Eesti sõpradele Mihkel, tuli siia PPA kutsel, et rääkida meile üldsegi mitte kergel teemal – n-ö politseistressist, läbipõlemi-sest ja Saksa politsei hingeabisüsteemist. Teema oli õhus, sest aasta alguses oli võtnud üks meie kolleeg endalt elu. Aasta enne seda lahkus meie seast viis politseinikku.

Hans-Michael Zons rääkis, et Nordrhein-West-faleni liidumaa politsei hingeabisüsteem koosneb kahest osast: hingeabi pakuvad nii kiriku teenis-tuses olevad hingeabihoidjad ehk meie mõistes kaplanid kui ka tugiisikud, kes on läbinud spet-siaalse koolituse. Neil olid tööl ka psühholoogid, kuid see süsteem ei töötanud, kuna psühholoogi-del puudus side politsei igapäevatööga.

Tegelikult on Saksa süsteem meie omaga väga sarnane. Ka PPAs töötavad teoloogilise haridusega kaplanid, kelle poole võib pöördu-da igaüks mis tahes murega – kas tööalase või isiklikuga. Samuti on meil tugiisikud ning tagatud on psühholoogiline nõustamine. Kuid lisaks sel-lele, et lahendused on meil sarnased, on meil ka mured sarnased. Hoolimata sellest, et sakslased hakkasid oma hingehoiusüsteemi üles ehitama 80ndatel ja panustasid sinna tohutult raha, on enesetapud politseis endiselt mureks. Suitsiidide põhjused on Saksa spetsialisti sõnul mitme asja kokkulangevus. Probleemid kodus segunevad töömuredega ning kui neile lahendust ei leita, siis ongi tagajärjed traagilised.

On veel üks asjaolu, milles nii meie kui ka Sak-sa hingeabihoidjad nõustuvad – paljusid muresid saaks ära hoida, kui inimesed küsiksid abi, mitte ei jätaks murekoormat enda sisse. Mõtteviis, et politseinikud on n-ö kuulikindlad, peab hakkama muutuma.

Läbipõlemine on väga raske teema, mida käsitleda, eriti veel suve hakul, kuid PPA on selle käsile võtnud. Hin-gehoiust kõnelevad selles numbris peakaplan Jaan Jaani ja Lõuna prefektuuri kaplan Valdo Lust. Nende sõnum on ühene: enda ümber tuleb osata märgata abivaja-jaid ning abi tuleb osata ka küsida.

Nelli PelloRadari

peatoimetaja

Foto

: Ka

ja V

ent

sel

4

UUDISED

11. juunil alustas tööd veebikonstaa-bel Maarja Punak, kes hakkab Eesti esimese veebikonstaabli Andero Sepa kõrval inimestele internetis nõu andma.

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ase-täitja kriminaalpolitsei alal Raigo Haabu sõnul on veebikonstaabli funktsiooni ellukut-sumine aasta eest ennast igati õigustanud: „Vaadates tagasi veebikonstaabli senisele tööle, on näha, et inimesed kasutavad või-malust suhelda politseiga interneti kaudu väga aktiivselt.“

Maarja Punak ütles, et olukorras, kus senise ühe veebikonstaabli asemel on kaks, on politseilgi võimalik inimesi internetis rohkem aidata. „Facebook ei ole ainus koht, kus meid on tegutsemas näha. Osaleme võimaluste piires ka Perekooli ja Lapsemure foorumites ning oleme nähtaval Rate’is. Eks see ole omamoodi virtuaalpatrull, tuleb minna sinna, kus on inimesi,“ tõdes ta.

Punak lisas, et ootab inimesi aktiiv-selt kaasa lööma aruteludes ja vajaduse korral ka abi küsima: „Enda leheküljega Facebookis (Veebikonstaabel Maarja) soovitan kursis olla kindlasti sotsiaalpe-dagoogidel, õpetajatel, lastevanematel, üliõpilastel ja noortel, kuna nendega seotud teemadega olen viimase viie aasta jooksul noorsoopolitseinikuna kõige enam kokku puutunud. Ennetustöö oli ja on mulle jät-kuvalt südamelähedane ning soovin uute võimaluste kaudu jõuda veel rohkemate inimesteni kui varem.“

Senini üksinda töötanud Eesti esimene veebikonstaabel Andero Sepp asus tööle aasta eest. Selle aja jooksul on vastuse saanud ligikaudu 5500 inimeste küsimust ning veebikonstaablile saabunud info põhjal on alustatud kriminaalmenetlusigi. Põhiliselt küsivad inimesed liiklusteemade kohta, kuid sekka tuleb vihjeid ka erinevate süü-tegude kohta.

Tööd alustas veebikonstaabel Maarja Punak

10. mail andis Tallinna Rotary klu-bi üle oma iga-aastased preemiad parimatele noortele politseinikele ning parimale koerajuhile ja tema teenistuskoerale.

Parima noore korrakaitsepolitseiametniku preemia sai sel aastal Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik Hendri Lilbok. Hendri on töötanud politseis 2009. aastast ning on saavutanud silmapaistvaid tulemusi kurjate-gijate kinnipidamisel n-ö kuumadel jälgedel.

Parima noore piirivalvuri preemia pälvis Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo Mehikoor-ma kordoni piirivalvur Martin Torim, kes on töötanud piirivalvurina 2008. aastast. Martin on osalenud neljal korral ELi piirivalveagen-tuuri FRONTEX välismissioonil ning kuulub Euroopa piirivalve kiirreageerimisüksusesse RABBIT.

Parima noore kriminaalpolitseiametniku preemiaga tunnustas Rotary klubi Lääne prefektuuri kriminaalbüroo narkokuritegude talituse vanemuurijat Raili Pärna, kes on töötanud politseis 2009. aastast. Raili on väga perspektiivikas kriminaaluurija, kelle töötulemused ei jää alla vanemate ja ko-genenumate uurijate omadele.

Parima noore migratsiooniametniku pree-mia osaliseks sai kodakondsus- ja mig-ratsiooniosakonna staatuse määratlemise büroo välismaalastetalituse peaspetsialist Marit Abram, kelle ülesanded on elamislu-bade andmisest keeldumise ning kehtetuks tunnistamise otsustamine.

Rotary klubi premeeris Politsei- ja Piirivalveameti töötajaid

Rahvusvaheline rühm krüptoloo-ge käsitles oma uurimistöös isiku-tunnistusega (ID-kaardiga) seotud teoreetilist turvariski. Eesti eks-pertide hinnangul krüptoloogide leidu reaalselt kuritarvitada ei saa, kuna see eeldab lisaks ID-kaardile ka PIN-koodi teadmist.

Teadlased esitlevad oma uurimistöö tule-musi augusti lõpus USAs Santa Barbaras krüptoloogiakonverentsil, kuid selle raport on kättesaadav juba praegu. Teadustöö lähtub ühest 1998. aastal kirjeldatud ründest avalike veebiserverite vastu, uurides, kuidas muuta sellist rünnet efektiivsemaks ning kasutada seda tänapäevaste krüptoseadmete, seal-hulgas Eesti ID-kaardi vastu.

Eesti andis rahvusvahelisele uurimisrühma-le oma ID-kaardi testida eelmisel aastal ning

Rahvusvahelises teadustöös uuriti Eesti ID-kaardi turvalisust

selle teadustöö tulemusi on juba põhjalikult analüüsitud. „Eesti ekspertide hinnangul on tegu teoreetilist laadi leiuga, mille praktilist rakendamist kuritegelikel eesmärkidel on raske ette kujutada, kuna krüptoloogide tehtud testid eeldasid lisaks ID-kaardile ka selle PIN-koodi teadmist. Sisuliselt käsitleti olukorda, kus ukseluku muukimiseks on esmalt tarvis selle võtit,“ selgitas PPA isikutuvastamise- ja dokumendibüroo juht Helen Rennel.

Renneli sõnul teeb Eesti pidevalt tööd oma ID-kaardi turvalisuse tagamiseks ning isegi tänavu väljastatud ID-kaartide kiip on eelmise aasta kaardiga võrreldes uus ja täiendatud. „Tasub meenutada, et neid riike, kes on suutnud kasutusele võtta meile analoogse ID-kaardi, saab üles lugeda kahe käe sõr-medel. Oleme siin endiselt teenäitajad. Eks just sellepärast meie ID-kaarti testitaksegi, mis on muidugi tänuväärne.“

Parima koerajuhi ja teenistuskoera pree-mia said Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse künoloogiateenistu-se koerajuht Valur Pajumäe ja teenistuskoer Golttvizen Hof Dixon, kes töötasid möödu-nud aastal Kaitseministeeriumis toimunud tulistamise situatsioonis külg külje kõrval politsei eriüksusega, kes pidas tulevahetust kurjategijaga.

Tallinna Rotary klubi tunnustab pree-miatega parimaid politseinikke alates 2001. aastast. Preemiate eesmärk on väärtustada ja tunnustada Eesti politsei tööd kuritege-vusvastases võitluses. Alates 2001. aastast on Rotary klubi tunnustanud kokku 40 po-litseinikku ja 12 teenistuskoera.

Foto

: Ree

lik

a R

iima

ndRotary klubi tunnustuse osaliseks said

Raili Pärn (vasakult), Marit Abram, Valur Pajumäe ja teenistuskoer Goltt-vizen Hof Dixon, Hendri Lilbok ning Martin Torim, kes viibis autasustamise ajal välismissioonil.

Maarja Punak

5

UUDISED

Jõhvi uus ühishoone

Abipolitseinike kutsemeisterlikkuse esikolmik

Uues majas töötavad koos Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, Päästeameti Ida päästekeskus, Häi-rekeskuse Ida keskus ja Kaitsepolit-seiameti Ida osakond.

„Uue ühishoone avamisega muutub Ida-Viru elaniku jaoks riigiga suhtlemine mugavaks, kuna üsna mitu asja saab ühes majas kor-raga aetud,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher 23. mail Jõhvi ühishoone avamisel. Rahu 38 hoones asub ka Häirekeskuse ning Politsei- ja Piirivalveameti juhtimis-keskuse Eesti esimene ühine töösaal, kus menetletakse 112 ja 110 hädaabikutseid.

Ida prefekti Aldis Aluse hinnangul on uue maja töötingimused seal töötavate inimeste väärilised. „Igaüks, kes Jõhvis mööda Rahu tänavat sõidab, võiks enne uue ühishoone juurde jõudmist heita pilgu samal tänaval asuvale endisele prefektuuri hoonele ja endale ette kujutada, millistes tingimustes pidid politseinikud varem meie rahulikuma une nimel töötama,“ sõnas Alus.

Uue maja projekteerimisel võeti arvesse politsei- ja päästetöö eripära ning püüti luua võimalikult head töötingimused ilma liigsete kompromissideta. „Vana maja renoveerides

tuleb ikka üht-teist ümber kohandada, mis võib lõppkokkuvõttes kujuneda kulukaks ja ebamugavaks. Uue majaga seda muret pole, kõik on tehtud selles töötajate vajadusi arvestades,“ sõnas Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Jaak Saarniit.

Esimese hoone, kus politseinikud ja päästjad töötasid ühise katuse all, avas Siseministeerium 2003. aastal Tapal, teise 2008. aastal Iisakus ja kolmanda 2010. aas-ta detsembris Rakveres. Jõhvis valminud regionaalne keskus on oma 8429 ruutmeetri suletud netopinnaga seni suurim.

Avati sisejulgeolekuasutuste Jõhvi ühishoone

Augustis korraldatakse Tallinnas merepäästeõppusPPA juhtimisel peetakse Tallinna lahel ja Tal-linna sadamas 15. augustil ressursimahukas merepäästealane massevakuatsiooniõppus „Big Boat 2012“.

Õppuse „Big Boat 2012“ stsenaariumi järgi puhkeb Tallinnast lahkuval Tallinki rei-silaeval ulatuslik tulekahju reisijate tsoonis, mistõttu tuleb laeval olevad meeskonna-liikmed ja reisijad evakueerida. Õppuse ajal mängitakse läbi juhtimis- ja kommu-nikatsioonilahendused nii strateegilisel, operatiivsel kui ka taktikalisel tasandil, samuti harjutatakse erinevate reageerivate asutuste ja riikide omavahelist koostööd merel ning rannas. Õppusel kasutatakse massevakuatsiooni imiteerimiseks ligi-kaudu 100 vigastatute ja päästetavate imiteerijat.

Korrakaitsepolitseiosakonna ja Põh-ja prefektuuri kriisireguleerimisametnike ning piirivalveosakonna merevalvebüroo juhtimisel planeeritavast õppusest võta-vad politseinike ja piirivalvurite kõrval osa Päästeamet, Terviseamet, Tallinna Lae-valiiklusteenindus, Tallinna Kiirabi, Tallin-na Sadam, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Kaitseliit, vabatahtlikud merepäästjad ning Tallink. Õppusel osalevad Eesti, Soome ja Venemaa merevalvekeskused, laevad ning päästekopterid.

Soomest on oodata ka merel toimuvate tulekahjude kustutamiseks välja õpetatud rühma (MIRG – Maritime Incident Responce Group).

Piirivalvurid mälestasid traditsioonide taas- elustajat Johan Saart9. mail tähistas Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu kolonel Johan Saare 80. sünniaas-tapäeva mälestusüritusega koloneli haual Metsakalmistul ja temanimelise aateohvit-seri rändauhinna üleandmisega EPOKis.

Kolonel Saare lesk Zinaida Saar ja Anne Eenpalu asutasid 2002. aastal rändauhinna „Aateohvitser kolonel Johan Saare ränd-kotkas“, mille pälvis tänavu piirivalvekolonel Jüri Kalve.

1932. aastal Eesti Vabariigi piirivalvuri perekonnas sündinud Johan Saar teenis Eesti piirivalves selle taasloomisest alates. Aastal 1991 määrati ta Piirivalve Remniku Õppekeskuse ülemaks ning pärast Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu (EPOK) taasta-mist 1993. aastal selle esimeheks. EPOKi esimehena teenis ta kuni erruminekuni 2001. aastal.

Kolonel Johan Saare suurim teene on Eesti Vabariigi piirivalve tseremooniate ja traditsioonide taaselustamine ning piirival-vurite isamaalise kasvatuse korraldamine taasloodud Eesti piirivalves.

Parimad abipolitseinikud töötavad Põhja prefektuurisPolitsei- ja Piirivalveamet korraldas Jõgevamaal Kirnas 2. juunil esimest korda abipolitseinike kutsemeis-terlikkuse võistlused, kus selgita-ti välja parimad abipolitseinikud. Esimese koha nii individuaalses kui ka meeskondlikus jõukatsumises said Põhja prefektuuris töötavad abipolitseinikud.

Individuaalvõistluses võitis esimese koha Põhja prefektuuri abipolitseinik Miko Oja, kes oma igapäevatöös juhib Tallinna vangla relvastatud üksust. Teise koha sai turva-spetsialist Kristo Kuusmann ja kolmandale kohale tuli ajateenija Jaan-Martin Kuus-mann, kes mõlemad on abipolitseinikud Lääne prefektuuris.

Võistkondlikult said kõige rohkem punkte Põhja prefektuuri I võistkonna koosseisus osalenud Marion Mägi ja Miko Oja. Teisele kohale tulid vennad Kristo ja Jaan-Mar-tin Kuusmann Lääne prefektuurist ning kolmandale Dein-Tom Tõnsing ja Markus Kärner Põhja prefektuuri III meeskonnast.

Korrakaitsepolitseiosakonna politsei-kapteni Varmo Reinu sõnul oli osavõtjate

tase üllatavalt hea ning ei jäänud sugugi alla politsei kutsemeisterlikkuse võistlustel nähtavale. „Kõige paremini paistsid abipolit-seinikud silma laskmisoskusega ja jalgratta vigursõiduga,“ rääkis Varmo Rein. Kokku võisteldi viiel alal: õigusaktide tundmine, laskmine, politseitöö taktika ja esmaabi, jalgratta vigursõit ning kombineeritud spor-divõistlus. Igast prefektuurist osales kaks kuni kolm võistkonda, kokku 18 inimest. Varem on abipolitseinikele kutsemeister-likkuse võistlusi korraldatud vaid Põhja prefektuuris.

Foto

: Fa

ceb

oo

kFo

to: R

aiv

o S

aa

Re

LUUBI ALL

6

Tänavu sügisel Eesti territoriaalmere laineid valvsa pilguga kündma hakkav piirivalve uu-sim ja uhkeim laev ootab Uusikaupunki laevatehase kai ääres peatseks vastuvõtuks paslikku ülikonda.

Piirivalveosakonna spetsialistide hinnanguid uskudes on Eesti ning kogu Läänemere regioo-

ni reostustõrjevõimekust suurendava laeva muskulatuur ja siseelundite ter-vis heas korras ning üldfüüsiline väl-janägemine igati kaunis. Moodsaima tehnikaga varustatud laeva tööorganid ja tajumeeled paistavad samuti olevat suurepärases vormis. Laevanduse n-ö erialaarstide kohustuslikud vastuvõtud on paljuski veel ees ning kõlblikkuse tõendiks vajalikud katsed pooleli, kuid

kõik prognoosid ennustavad laevale pikka iga ja tulemuslikku teenistust.

Maikuu lõpus ei saa viimast lihvi ja värsket värvikihti ootav alus ikka veel töömeeste nappuse üle kurta. Iga päev müttab laevas mitukümmend meest korraga ning usina toimekuse-ga käib pidev lihvimine, seadistami-ne, häälestamine ja kooskõlastamine. „Laeva ehitus on jõudnud viimasesse faasi ning praegu ühendatakse kõiki seadmeid ja süsteeme lõplikult ühtseks tervikuks,“ räägib piirivalveosakon-

Piirivalve lipulaevootab uut ülikonda

Selline nägi uus multifunktsio-naalne reostustõrjelaev välja tänavu maikuus. Juunis-juulis saab PVL-101 värvid peale ning teenistusse asub augustis.

FoT

od

: Tõ

NiS

TR

Ub

ET

SKi,

JAA

N R

õõ

MU

S, U

Ud

EN

KA

UP

UN

KiN

Ty

öV

EN

E o

y

LUUBI ALLLUUBI ALL

na meretaktika juhtivametnik Tõnis Trubetski. „Suurimad tööd on elekt-rikaablite ühendamine, siseviimistluse lõpuleviimine, korpuse lõplik värvi-mine ning seadmete ja süsteemide kai- ning merekatsetused.“

Magamata ööd ja rohked välislähetused

Aluse tehnilisest „eostamisest“ kuni peatse valmimiseni projektijuhi vastu-tusrikast koormat vedaval Tõnisel on

seljataga arvukad magamata ööd ja väsitavad välislähetused. „Kõige ras-kem ja närvesöövam aeg kestis laeva tehnilise kirjelduse koostamisest kuni lepingu allakirjutamiseni,“ meenutab ta. „Koostöö ehitajatega on aga kul-genud oodatust paremini ning oma suurimaks töövõiduks peangi tegevus-te sujumist nii korpuse valmistajaga Lätis kui ka peatöövõtjaga Soomes.“

Nüüd on Tõnise peaülesanded kontrollida pidevalt üle ehitajate tööd ning teha jooksvalt ka pistelist kont-rolli. „Põhjalik kontroll distsiplineerib ehitajat, sõltumata sellest, kui palju sa teda tegelikult usaldad,“ lausub ta. „Muidu võib tekkida käegalöömise tunne ja kvaliteet langeda ning hiljem tuleb millegi tegemata jätmise tõttu lahendada suuri probleeme.“ Tõnise sõnul pole ta tänaseni veel ühtki üm-bertegemise nõuet pidanud esitama, küll on tulnud aga teha väiksemaid parandusettepanekuid peamiselt kasu-taja mugavusest lähtudes.

Varsti juba kaks aastat kestnud reostustõrjelaeva ehitus sai stardipau-gu 2010. aasta augustis, kui Riia Lae-vatehases lõigati pidulikult kor-puse esimene metallplaat. Sama aasta novembris peeti laeva sündi süm-boliseeriv kiilutsere-moonia ning juba järg-mise aasta aprilliks sai laev koos korpuse valmimisega oma põ-hikuju. Pärast aluse vettelaskmist jätkati veepealse osa ehi-tustöid ning 2011. aasta juunis puksee-riti korpus meritsi Riiast Uusikaupun-ki laevatehasesse, kus alustati sead-mete paigaldamist ja põhjalikku viimist-lust. Tänavu veeb-ruaris märkis masti paigaldamine laeva ehitustööde jõudmist lõppjärku ning selle loo kirjutamise ajaks

sai ühena viimastest vajalikest sead-metest paigale pardakraana.

Reostustõrje võimekus kasvab poole võrra

Tänapäevastest reostustõrjeseadme-test on laevale paigaldatud täisauto-maatne hariskimmeri tehnoloogial põhinev ja avamerel kasutatav õlikor-jesüsteem. Süsteem on sisse ehitatud aluse korpusesse ning tavaolukorras pole seda nähagi. „Õlireostuse jaoks on laevakere mõlemal küljel omamoo-di tiivad siruulatusega 2 x 10 meet-rit, mille ülesanne on suurendada õli kontsentratsiooni laeva külgedel,“ sel-

gitab süsteemi töö-põhimõtet piiri-

valveosakonna merereostus-tõrje teenistuse vanem Tauno Mettis. „Vee-piiri kohal on avatavad luu-

7

Piirivalve lipulaevootab uut ülikonda

Laeva ehitus on jõudnud viimasesse faasi ning praegu ühendatakse kõiki seadmeid ja

süsteeme lõplikult ühtseks tervikuks.

Laeva ehitamise PPA- poolne projektijuht Tõnis Trubetski

8

gid, mille kaudu juhitakse reostus korpuse tunnelisse, kus asubki kon-veieritüüpi hariskimmer. Harjad liigu-vad läbi vee, reostus kleepub harjade külge ning liigub ülespoole, kus läbib „kammi“. Viimane puhastab harjad ja reostus voolab spetsiaalsesse mahutis-se, kust see pumbatakse laeva õlitan-kidesse.“

Kirjeldatud õlikorjesüsteem on tur-valine, nõuab minimaalselt tööjõudu ning jätab laevateki puhtaks. Süsteemi juhitakse raadiopuldiga. Laeval asetse-vad õlitankid kogumahtuvusega sada tonni on soojendatavad, kuna muidu ei oleks võimalik kogutud õli hiljem välja pumbata. „Reostustõrje operat-siooni saab teha maksimaalselt kolme sõlmeni ulatuva kiirusega ja isegi kuni kahe meetri kõrguse laine korral,“ kiidab Tauno. „Skimmeri teoreetiline korjevõimekus on kuni 200 kuup-meetrit tunnis ning veehulk korjatud reostuses moodustab ainult 3–5%.“

Talvel korjab laeval reostust kopp-skimmer, mis paigaldatakse parda-kraana noka otsa spetsiaalse ühen-dusega. Kraanat liigutades liigub ka

LUUBI ALL

Meie uus alus on varustatud tehnika

kõige viimase sõna järgi ning tema korjesead-mete hooldust ja või-malikku remonti saab korraldada minimaalse ajakuluga.

Esimese metallplaadi lõikamine augustis 2010

Kiilutseremoonia novembris 2010

Laevamaketi üleandmine jaanuaris 2011

Laevakorpuse veeskamine Riias

aprillis 2011

Laevakere pukseerimine Riiast Uusikaupunkisse juulis 2011

Masti paigaldamine veebruaris 2012

Ehitustööd Riia Laevatehase dokis juunis 2011

LUUBI ALL

99

LUUBI ALL

• Uue multifunktsionaalse reostustõr-jelaeva ehitaja on Soome firma Uu-denkaupunkin Työvene OY. Laeva korpuse ehitas alltöövõtu korras Riia Laevatehas. Ehituse omanik on lae-vaehitusse kaasanud järele valvama ASi Saaremaa Laevakompanii eri-alaspetsialistid.

• Laev ehitatakse klassifikatsiooniühin-gu Lloyd’s Register nõuete ja reeglite järgi.

• Uus reostustõrjelaev on projekti ko-haselt 63,9 meetrit pikk, 10,2 meetrit lai ning süvisega 4,2 meetrit. Laev

hakkab tegema järjepidevat reostuse seire- ja ennetustööd, võimaldades pääste- ja reostustõrjetegevusi ka väga rasketes ilmastikutingimustes ning Soome lahe keerulistes jääolu-des.

• Valdavalt hakkab multifunktsionaalne reostustõrjelaev paiknema tõenäo-lisemates riskipiirkondades, milleks Eesti vastutusalas on Soome laht ja Läänemeri. Laeva paiknemine riski-piirkonnas on kalkuleeritud nii, et kuni 15 sõlmeni ulatuvat kiirust arendav laev on võimeline sündmuskohale

jõudma hiljemalt kuue tunniga ning alustama tööd 12 tunni jooksul alates õnnetuse toimumise hetkest.

• Politsei- ja Piirivalveamet kuulutas möödunud aasta aprillis laevale so-biva nime leidmiseks välja avatud ja üheetapilise konkursi, mille auhinna-fondi suurus on 500 eurot.

• Eesti merereostustõrje võimekuse tõstmiseks vajalik laev soetatakse Euroopa Regionaalarengufondi 440 miljoni kroonise toetuse abil. Lisaks panustab riik omaosalusena suur-projekti 77,6 miljonit krooni.

Tähtsamaid fakte uuest reostustõrjelaevast

skimmer kas mööda jääd või jäätük-kide vahel. Koppskimmer on samuti soojendatav ning kogutud reostus saa-detakse pumbaga laevatanki. Reostu-se piiramiseks ja lokaliseerimiseks on laev varustatud avamerepoomidega, mille kogupikkus ulatub 600 meetrini.

Tauno Mettise sõnul kasutavad eelnimetatud õlikorjesüsteemi Soome piirivalve reostustõrjelaevad, Rootsi uued multifunktsionaalsed rannaval-velaevad ja Venemaal parajasti ehi-tatavad laevad. Ka EMSA laevastiku alustel on pardal sama tehnika. „See-ga on meie uus alus varustatud tehni-ka kõige viimase sõna järgi ning tema korjeseadmete hooldust ja võimalikku remonti saab korraldada minimaalse ajakuluga,“ kinnitab Tauno.

Pärast uue laeva teenistusse asu-mist kasvab piirivalve senine reostus-tõrjevõimekus poole võrra, mis tähen-dab, et suudame oma jõududega 12

tunni jooksul katta 1,2 ruutkilomeetri suuruse reostatud mereala senise 0,6 ruutkilomeetri asemel. Sellega ole-me 2013. aastaks täitnud enam kui veerandi Läänemere merekeskkonna kaitset korraldava Helsingi Komisjoni (HELCOM) soovituse kohastest mii-nimumnõuetest Eestile.

Nimi antakse ristimisel

Puhtama merekeskkonna tagamise eest hoolitsev laev võetakse vastu ja ristitak-se mitte varem kui augustis. Vana tur-valise meremehekombe järgi tehakse laeva nimi teatavaks alles ristimistsere-moonial. Lepingu järgi on aluse aktiiv-seks elueaks planeeritud 30 aastat, kuid laeva ja selle süsteemide ettenähtud korrapäraste hoolduste korral pole ka pikem teenistuskõlblikkus välistatud.

Multifunktsionaalse laeva põhi-ülesandeks saab merereostuse lokali-

seerimine ja likvideerimine ning seire- ja ennetuspatrullid, et vältida tahtlikke reostusi Eesti vastutusalas. Laev on suuteline liikuma keemiaõnnetuse piirkonnas, kustutama tulekahjusid avamerel ja sadamates, tegema vaja-duse korral otsingu- ja päästetöid ning töötama Läänemere ja Soome lahe keerulistes jääoludes.

Aluse 14-liikmelisse meeskonda kuuluvad komandör, komandöriabi, tüürimees, vanemmehaanik, II me-haanik, III mehaanik, elektrik, moto-rist, pootsman, kokk ja neli madrust. Esialgu on laevale planeeritud kaks vahetust ning meeskondade väljaõpet alustatakse 25. juunil. Üheks laeva komandöriks saab praegune piirival-veosakonna laevastiku talituse juht Madis Järv ja teiseks piirivalvelaeva Kõu senine komandör Andrus Uueni.

Urmo KohvPPA pressiesindaja

Piirivalve- laevastik aastal 2013Järgmisest aastast hakkab piirivalvelae-vastikus teenistuses olema viis laeva: uus multifunktsionaalne reostustõrjelaev par-danumbriga PVL-101, koostöös Kesk-konnaministeeriumiga kasutatav PVL-112 Valve, reostustõrjelaev PVL-202 Kati ning patrull-laevad PVL-107 Kõu ja PVL-103 Pikker. Kahest viimasest hakkab Kõu pat-rullima talvisel ning Pikker suvisel navigat-siooniajal.

Siseministeeriumi, PPA ja Uudenkaupun-kin Työvene OY esin-dajad mastipaigalduse tseremoonial tänavu veebruaris

10

MÕTE

Abi andmine saab alguse abivajajastPolitseinikud, kelle igapäevatöö on teiste inimeste probleeme lahendada ning abi osutada, on ise paraku viletsad abi küsijad.

Ilmselt seepärast, et tähelepanu on hakatud pöörama küsimusele, miks on politseis enesetappude arv

nii suur, ning ka seetõttu, et PPAs on mitmel korral kõneldud sellest, kuidas edendada politsei hingeabisüsteemi, pöördus minu poole Radari toimeta-ja ning pakkus lahkelt ruumi kaplani arvamuslooks hingeabisüsteemi eden-damisest. Kuid enne, kui saab vastata küsimusele, kuidas võiks arendada hingeabisüsteemi PPAs, tuleks ana-lüüsida seda, miks on politseinikele vaja toetavat hingeabisüsteemi. Kas toimivale Haigekassa süsteemile on vaja politseis luua või töös hoida pa-ralleelset toetussüsteemi? Või piisab sellest, kui politseinik läheb perears-tikeskusse ning saab vajaduse korral abi nagu teiste ametite esindajad? Kas politseinikul on põhjust suhtuda oma erialasse kui kõrgendatud riskiga töös-se, mis võib avaldada omakorda mõju eraelule?

On väidetud, et politseinik näeb oma esimese tööaastaga rohkem inim-kannatusi kui tavainimene terve elu jooksul kokku. Kriitilistes situatsioo-nides töötav inimene peab mobilisee-

rima oma vaimse vastupanuvõime, et jääda raskes olukorras adekvaatseks, säilitada otsustamis- ja töövõime ning samaaegu kontrollida oma emotsioo-ne. Kuid kas inimene suudab seda kontrolli pidevalt töös hoida? Ilmselt on see võimatu. Pahatihti on aga nii, et tööl suudetakse ennast kokku võtta, anda endast parim, kodused peavad aga leppima väsinud ja tülpinud koda-kondsega. Nõnda võib juhtuda, et tööl on politseinik elav, valvas, energiline, tegus ja huumorimeelne, kodus aga väsinud, eemalolev, endassetõmbunud ning apaatne. Siin võib väita, et iga politseiniku pereelu on tema enda asi. Hulk pereprobleeme võib aga hakata pihta just politseitöö eripärast. Nagu näitab reaalsus, on pereprobleemid paraku üks peamisi politseinike enese-tappude põhjusi.

Stressi tekitavad bürokraatia ja kiirustamine

On tavaarusaam, et politseiniku kõige stressitekitavam osa tööst on tegelemine kurjategijatega ja sellest tingitud oht. Politseinikud ise vä-hemalt aastal 2002 nii ei arvanud. Kuritegevusele lisaks on politseinikel veelgi vaenlasi, kellega tuleb jõudsalt rinda pista. Mari Zobel-Roosiväli on oma lõputöös „Stress ja sellega toi-metulek politseis“ esile toonud 2002. aastal Eesti politseis koostöös Soome politsei kõrgkooliga korraldatud uu-ringu tulemused stressiallikate kohta.

Loomulikult on olukord tänapäeval 2002. aastaga võrreldes muutunud, kuid paljud probleemid on arvatavalt siiski samad. Politseinikud hindasid 2002. aastal kõige stressitekitava-maiks tegureiks oma töös bürokraa-tiat (62% vastanuist) ning sellele järgnes pidev kiirustamine ja pinge lõpetamata tööde pärast (61% vasta-nuist). Nagu näha, ei olnud kuritege-vusega võitlemine politseinike jaoks kõige raskem või stressitekitavam ülesanne oma töös. Peale kuritege-vusega võitlemise tuleb politseinikel hakkama saada mitmesuguste lisapin-getega, mis kaasnevad politseitööga ja töökorraldusega.

Erinevate maade politseinike ja politseikaplanitega vesteldes on pea-gu alati jäänud mulje, et nagu polit-seitöö on eri maades sarnane, nõnda on politseinike probleemidki sarna-sed. Sarnane on ka kõrgem suitsiidi-oht võrreldes tavakodanikega. New Yorgi politseijõud on tunnistanud, et suitsiidijuhtumeid on neil politseini-ke hulgas võrreldes tavakodanikega topelt. Kohtuekspertiisi psühholoogi Laurence Milleri väitel on olukord pa-raku säärane, et rohkem politseinikke langeb oma käe läbi kui võitluses ku-ritegevusega.

Suitsiidi uurimine politseis on raske ülesanne. Tõest materjali on uuringuteks raske hankida. Ei soovi rääkida kolleegid ega omaksed. Mis võib olla politseiniku enesetapu põh-jus? New Yorgi politseijaoskonnas tehtud uuringud näitavad, et kaugelt

FoT

o: K

ER

Ly P

EiT

EL

Kasutatud kirjandus

• Awai, Keoke, Lorrain, R. Charles, Dan, Nolta. Loengukonspekt. Tallinn, 2007.• Quinlan, Jay. Police suicide: What you need to know & what we as police officers need to do. http://www.policeone.com/news/123078-Police-suicide-What-you-need-to-know-what-we-as-police-officers-need-to-do/, 2006.• Zobel-Roosiväli, Mari. Stress ja selle-ga toimetulek politseis. Lõputöö. Tar-tu, 2003. • Violanti, John. The mystery within: Understanding police suicide. FBI Law Enforcement Bulletin. http://www.aele.org/law/2007FPMAY/fbi-1995-02.pdf, 1995.

MÕTE

11

Abi andmine saab alguse abivajajast

üle teiste seikade on politseinike ene-setappude põhjuseks pereprobleemid. Uuritud 89 juhtumist oli 54 eneseta-pu põhjuseks pereprobleemid, 7 juhul oli tegemist depressiooniga, 7 juhul stressiga, 2 juhul tervisliku problee-miga, 1 juhul alkoholismiga ning 18 juhul jäi põhjus tuvastamata. Sama uuringu tulemusena selgus, et 92% enesetappudest oli toime pandud tuli-relvaga ning 64%-l enesetapjaist leiti verest alkoholi.

Halvim otsus on olukorrast vaikida

Jay Quinlan on artiklis „Politsei suit-siid: mida pead teadma ja mida me politseinikena peame tegema“ kirjeldanud kõige suurema suitsiidiohuga politseinik-ku. See on mees, 35aas-tane, tarvitab alkoholi, lahutatud või lahu-tamas, on kogenud viimasel ajal kaotust või pettumust. Meie enda ameti kurb sta-tistika kinnitab üld-joontes J. Quinlani loodud suurema suit-siidiohuga politseini-ku profiili.

Nagu eespool öeldust võib näha, on politseini-ke enesetappude puhul pa-

raku tavaline, et enesetapp pannakse toime tulirelvaga. Olen kuulnud arva-must, et suitsiidiohuga politseinikult ametirelva äravõtmine ei vähenda

suitsiidiohtu. Kriminaalõiguse professor dr John Violant

on öelnud, et 95% USA politseinike enese-

tappudest on toime pandud ametirelva-ga. Kui heita pilk meie enda kurvale tabelile, siis tu-leb tunnistada, et ametirelvaga ene-setappude prot-

sent ei ole meil küll sama suur kui

USA näitaja, kuid on siiski märkimisväärne. Kui selles valguses kü-

sida, kas juurdepääs relvale võib

olla suitsiidiohtu suurendav tegur, siis peab ilmselt tõdema, et see nii on.

Tegureid, mis paigutavad polit-seinikuameti suurema riskiga ametite hulka, on veel. Toodud näited on pel-galt osa, mis annavad aimu probleemi võimalikust suurusest. Pidev maksi-mumi andmine tööl, järjest kriitilistes või väga kriitilistes situatsioonides töötamine, bürokraatiast tingitud pin-ged, juurdepääs relvadele ning oskus neid kasutada – need ja paljud teised asjaolud tingivad selle, et politseinikku ei saa käsitleda tavajuhtumina. Polit-seinikud, kelle igapäevatöö on lahen-dada teiste inimeste probleeme ning osutada abi, on ise paraku viletsad abi küsijad. Kardetakse, et abi küsimi-sega näidatakse ennast nõrgana ning haavatavana. On raske aidata kedagi, kes oma muret või abivajadust peidab. Abivajaja halvim otsus on oma olu-korrast vaikida.

PPAs on mitu võimalust, kuidas po-litseinikku vajaduse korral toetada. On olemas kaplaniteenistus, töökeskkon-naspetsialistid ning tugiisikute süsteem. Vajaduse korral võib psühholoogilist või psühhiaatrilist abi sisse osta. Hin-geabisüsteemi püütakse PPAs arendada veelgi, et see oleks kättesaadav ja vas-tuvõetav kõigile. Abi andmine algab siiski eelkõige abivajajast endast.

Valdo LustLõuna prefektuuri kaplan

Vaata samal teemal lk 24

Politseinikud hinda-sid 2002. aastal

kõige stressitekitava-maiks tegureiks oma töös bürokraatiat, pidevat kiirustamist ja pinget lõpetamata tööde pärast.

12

PERSOON

ElupäästjadEesti vanimast politseimajastTõrva piirkonnakons-taablid Riho Valtner ja Külliki Jegorov said üldsusele tuntuks, kui päästsid 30. aprilli hommikul põlevast majast inimese. Riho ja Külliki on töötanud külg külje kõrval Eesti teadaolevalt vanimas politseimajas juba üle 17 aasta.

Esimest korda Tõrvasse Veski tänavale jõudes vaatan uudis-himulikult politseimaja otsides

ringi. Mida pole, seda pole, puha era-majad. Siis juhitakse mu tähelepanu ühele neist pisikestest aiaga puumaja-dest, mille ukse juures märkangi tut-tavat hõbedast silti. Uskumatu, et tä-napäeval teenindatakse inimesi lihtsas ahikütte ja aiakesega puumajas, kuid nii see on. Ja õhkkond on ametliku asemel pigem mõnusalt sõbralik ning hubane. Kuni keegi pole tõendanud vastupidist, on tegemist Eesti teada-olevalt vanima politseimajaga.

Tõrva miilitsajaoskond koliti sel-lesse Veski tänava majja 1919. aastal seoses miilitsaülema vahetusega ning hoone on jäänud miilitsa- ja politsei-majaks tänapäevani, vahetades küll maakondlikku kuuluvust ning nime-tust. On ju Tõrva ajalooliselt olnud Mulgimaa linn. Tõrva politseimaja saab seitsme aasta pärast tähistada

100 aasta täitumist selle tähtsa funkt-siooni reaalsel kandmisel.

Hoone on säilinud üldjoontes samasugusena. Seda uuendati vei-di 90ndatel, kui Tõrva keskväljakul korraldati rahvusvahelist tähelepanu pälvinud klassikalise muusika üritus ning „Borgi ja Bessi“ etendus. Kehvas seisus politseimaja asus keskväljaku lähedal ning sai seetõttu uue värvkatte ja osaliselt uued välisvoodrilauad.

Ajalooraamatud räägivad ajast, mil politseimajas elas ja töötas koha-peal piirkonnavolinik, ning staažika-mad töötajad pajatavad lugusid ajast pärast iseseisvuse taastamist, mil kor-rapidajad olid kohapeal 24/7 ning õh-tul ahju küttes visati ka kartulid ja liha potiga tulele.

Tõrva mehe uue elu algus

Kohtun Tõrva politseimaja pisikeses puhkeruumis piirkonnakonstaablite Riho Valtneri ja Külliki Jegoroviga, tee-maks nende palju tunnustust pälvinud põlevast majast inimese päästmine.

30. aprilli hommikul sõitsid Riho ja Külliki tööle. Politseimaja oli pelgalt pöörde kaugusel, kui äkki pälvis nende tähelepanu Pargi tänava kandist taevas-se tõusev must suitsupilv. Kuigi esmane mõte oli, et keegi põletab prahti, otsus-tati siiski minna kohapeale olukorda kontrollima. Pargi tänavale jõudes sel-gus, et Õhne jõe ääres oleva kahekorru-selise elumaja katusest immitseb suitsu. Külliki tegi kiire kõne Häirekeskusse ja palus saata päästeauto, sest juba kõr-gusid katuse kohal esimesed leegid.

Koos hakati kolkima maja ustele ja akendele, et teha kindlaks, kas sees on inimesi. Kuna tuli võis ohustada

kõrvalolevaid hooneid, lülitati elanike tähelepanu tõmbamiseks ja võimali-kuks evakueerimiseks sisse alarmsõi-duki erisignaal. Sireeni peale kohale jooksnud naaber väitis, et majas on kindlasti üks elanik. Külliki käis üm-ber maja ning avastas lahtise tagumise ukse, kust sai siseneda, jope näo ees. Kuigi ta kuulis köhimist, oli toss liiga paks, et midagi näha. Võõras majas liikuda ei olnud võimalik ning tuli väl-juda. Lootuses, et maja elanik kuuleb, karjuti vahetpidamata, et majas on tulekahju ning kõigil tuleb välja tulla. Rihol õnnestus paksu tossu sees leida majaperemees, kes oli kisa-kära peale üles ärganud ja ukse juurde jõudnud. Riho tiris mehe majast välja, kuid se-gaduses ja nähtavasti šokis mees üritas vägisi tagasi hoonesse minna. Külliki oli selleks ajaks maja ette tulnud ning nägi, et Rihol on hingamisega rasku-si. Ta tiris ise mehe majast eemale ja hoidis teda kinni, sest pääste-tul oli ikka veel tahtmine maj-ja tagasi minna. Tossust hoo-limata sisenes Riho korraks majja, et kontrollida, ega keegi hoonesse sisse ei jää-nud. Alles siis oli ta valmis enda peale mõtlema ning pöörduma kohalesaabu-nud kiirabi poole.

Kohalejõudnud pääst-jad kustutasid tulekahju ja kiirabi vaatas inimesed üle. Peale mõningast rahunemist tunnistas päästetu, et suitsetas ja jäi tukkuma ning sellest maja tõenäoliselt süttiski. Hoolimata ülikähedast kurgust jätkasid Külliki ja Riho järgnenud volbriööl patrullimist.

See, et politseiametnikud päästsid

Foto

d: l

iina

PiS

SaR

ev, t

õn

u S

tog

ov

13

PERSOON

Külliki Jegorov ja Riho Valtner töö-tavad Eesti teadaolevalt vanimas

politseimajas, mis tähistab seitsme aasta pärast 100. sünnipäeva.

PERSOON

14

inimese tulest, pälvis mitu tunnustust. Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves saatis Riho Valtnerile tänukirja ning prefekt Tarmo Kohv andis Rihole ja Küllikile üle Lõuna prefektuuri Tub-li Teo tiitli.

Elupäästjatest paarisrakend

Tuleb välja, et Riho ja Külliki on nagu paarisrakend, kes on külg külje kõrval juba üle 17 aasta Tõrvas töötanud ning tunnevad üksteist läbi ja lõhki. Riho piirkond on küll Põdrala vald ja Külli-kil Tõrva linn, kuid tegelikult ei peeta neist piiridest kinni enam ammu, sest konstaableid on vähe ja töö on vaja ära teha. Koostöös kujunenud klapp ning vastastikune usaldus on neid abivajaja-tega silmitsi viinud varemgi. Alles eel-misel aastal kukkus tänaval kokku üks kohalik mees, kõik sõitsid mööda ja keegi ei teinud väljagi. Külliki ja Riho sõitsid kohale väljakutse peale, et joodik on maas pikali. „Oli varajane hommik. Läksime Rihoga sinna. Sain kohe aru, et tegemist on insuldiga, mitte alkoholijoo-

küll ei öelda. Näiteks kukkus interv-juu päeval varesepesa puu otsast alla ning varesepoeg sai surma. Üks ko-danik tahtis, et politsei tigedad ja ini-mesi ründavad varesevanemad maha laseks. „Inimesed ju loodavad meie peale,“ nendib Riho rahulikult, kuid sellisest tegevusest keeldus.

Inimestepoolne lootus tähendab ühtlasi seda, et vahel tuleb olla karm ja karistada. Riho sõnul õnneks Tõrvas väga palju selliseid politseivastaseid põ-himõttelisi rikkujaid ei ole, nii mõnigi seni järjekindel turvavööeiraja tõmbab lõpuks rihma peale. „Politseinik peab

endale ise respekti kasvatama ja luba-dusi ei tohi murda ei rikkujate, kaht-lustatavate ega tavainimeste suhtes,“ selgitab Riho pikaajalise eksistentsi võimalikkust ühes pisikeses piirkonnas nii abistaja kui ka karistaja rollis.

Konstaablilt oodatakse ikka mi-dagi rohkemat kui lihtsalt inimeste murede lahendamist – ta peab osale-ma ka valla turvalisuse ja sotsiaalse poole arendamises. Valimiste suur häältemagnet Riho on vallavolikogus istunud juba alates 1999. aastast, kan-des pea 10 aastat volikogu aseesimehe rolli. Põdrala vallavanema Aivar Uibu sõnul oli just Riho see, kelle algatusel viidi 2004. aastal ellu projekt „Pall on parem ...“, mille käigus rajati Riidaja mõisaparki võrkpalliplats noorte vaba aja sportlikuks sisustamiseks.

Külliki alustas noorsoopolitseinikuna

Kui Riho on rahulik ja pigem napisõ-naline, siis tasakaalustab sage paari-mees Külliki teda jutukuse ja tugeva organiseerimisvõimega. Üllatun, kui kuulen, et Külliki värske vanaema-staatus tõi tema emale esimese lapse-

bega. Tõmbasin ta külili, Riho helistas 112. Jõudsime kolm korda helistada, kuid kohalesõitnud arstidel ei õnnestu-nud teda päästa. Tegemist oli korraliku kohaliku mehega, seega oli inimeste ig-norantsus arusaamatu,“ räägib Külliki.

Kohalikud on Riho ja Külliki abi-valmidusest teadlikud ning on tõsi, et ühtegi nädalavahetusel või öisel ajal oma murega uksele koputajat tagasi ei saadeta. Vahel vajab inimene lihtsalt konsultatsiooni või tuge, sageli ei ole tegemist ka politsei pädevuses küsimu-sega, kuid konstaabel aitab ikka, kui ei osata kuhugi pöörduda. Vahel tuleb

14. mail tun-nustas Lõuna prefekt Tarmo Kohv Rihot ja Küllikit Tubli Teo tiitliga.

Tõrva Veski tänava maja on olnud miilitsa- ja politsei-maja aastast 1919.

15

PERSOON

lapselapse. Küllikil on 9 õde-venda ja ta on 18 lapse tädi! „Ema jaoks prin-tisin kolm A4 lehte täis kõigi laste, lapselaste, väimeeste ja miniate sünni-päevadega, muidu ei jõua meeles pida-da,“ naerab Külliki. Kui kõik lapsed ja 20 lapselast ema juurde kogunevad, ulatub söögilaud köögi ühest äärest elutoa teise otsa, aga jõulude ja sün-nipäeva ajal üritatakse endid ikka ära

mahutada. Tragi konstaabel on oma ülisuure suguvõsa traditsiooniliste üri-tuste korraldaja ning suguvõsa ajalehe väljaandja. Et nimed ja näod meeles püsiksid, korraldatakse koos matku, pannkoogisöömisi ning laatasid, sest kõigil jääb ajaga üle asju, mida teine perekond just hädasti vajab.

Kõige vanema lapsena aitas Külliki vanemaid nooremaid lapsi lugema ja kirjutama õpetada ning hakkaski esi-algu õpetajana tööle. Politseisse sattus ta elukoha muutuse tõttu ja alustas esialgu noorsoopolitseinikuna. Kuna suure pere taust on andnud Küllikile kaasa erilise kannatlikkuse ja tahte lastega tegelda, sobis töö talle suure-päraselt. Ka praegu, kui noorsoopo-litseinikuna töötab teine inimene, on kolleegidel Külliki soov lastega tegel-da teada ning seetõttu tuleb tal sage-li koolidesse-lasteaedadesse loenguid pidama ja rattaeksameid korraldama minna. Suguvõsas ei vaata keegi viltu, kui Külliki keset pidulikku juubelisöö-maaega noa ja kahvli taldrikule asetab ning kiire väljakutse tõttu tööle läheb või kui noored talle ise külla tulevad. „Olen ainus politseinik 10 kilomeetri raadiuses, nad tulevadki koju, olgu

öö või päev. Näiteks nädalavahetuse hommikul – kop-kop – küsitakse al-komeetrit, tahetakse puhuda. Hea, et küsivad, mitte ei ralli lubamatus ole-kus ringi,“ selgitab Külliki.

Ülikond ja kleit varna, kuulivest selga

Põdrala vallas tulevad asutuste alar-mid otse konstaabli telefoni, mis või-maldab n-ö valves olijal kohe reagee-rida ja vargad otse teolt tabada. Tööd on vaja teha, olgu pidu või muu tähtis sündmus. Enne iga-aastase politsei-päeva pidulikku üritust on nii mõnigi kord vahetatud ülikond ja kleit kuu-livesti vastu, samuti jätkatakse vahel kolleegide sünnipäevakringli söömist peale sündmuskohalt naasmist. Kord tuli Rihol politsei aastapäevapeo ase-mel minna sündmuskohale, kus tema piirkonnas elav mees ähvardas ennast ja oma pereliikmeid õhku lasta. Et äh-vardus oli tõsine, tulid appi kolleegid Aleksander Zemskov ja Tõnu Stogov. Kuna Riho oli piirkonnapolitseiniku-na mehega tuttav ning käinud ka tema elamises, sisenes ta tuppa ja sai peale oskuslikku läbirääkimist mehelt gra-naadi kätte. Peole ta sel korral küll ei jõudnud, kuid granaadimehe perekon-naliikmete tänusõnad korvasid selle.

Nagu Külliki sattus ka Riho polit-seisse juhuslikult. Ta oli traktorist-au-tojuht-kombainer ja Kaitseliidu Riidaja piirkonna juht, kui tollane ülemus üt-les, et kui ta juba nagunii Kaitseliidu meestega öösiti patrullib, tehku ka konstaabli tööd. Nii ta läks, kõigepealt tööleminek, siis vastava õppe läbimine ja täiendamine. Kui Külliki tööle jõu-dis, oli Riho juba ametis, praegu läheb mehel 18. aasta.

Vabal ajal on Rihol abiks täiskas-vanud pojad, kellega koos maakodu korras hoitakse. Ka lapselaps paterdab oma esimesi samme tema hoovil. Suu-reks kireks ja hobiks peab Riho jahti, mida ta ei nimeta mitte laskmiseks, vaid koos sõpradega looduses viibimiseks. Looduse tasakaalus säilitamiseks viiakse loomadele talvel süüa, selleks küsib ta tuttavatelt üle jäänud vilja ja kartuleid ning ostab soola. „Jahimeestel on hea ja ühtne kollektiiv, meie piirkonnas on um-bes 30 jahimeest,“ räägib Riho.

Liina PissarevLõuna prefektuuri pressiesindaja

KommentaarKülliki ja Riho on mõlemad väga tublid ja kohusetundlikud politsei-nikud, neil on pikaajaline tööko-gemus ning nad on elanikega ja töökaaslastega suheldes alati tasa-kaalukad, inimlikud ning mõistvad. Mõlemale on väga oluline pere-kond. Nad on vanavanemad, kes hoolivad oma lastest ja lastelastest. Inimese päästmist tulekahjust pean ma kangelasteoks ning arvan, et see on meie töötajate igati tunnus-tamist vääriv tegu.

Aleksander ZemskovTõrva konstaablijaoskonna

piirkonnavanem

VÕTI

16

Kuritegu,mida keegi teine toime panna ei saanudSelle loo jõhker pea-tegelane ei võtnud tapmist kunagi omaks. Mehe süüdi tunnista-miseni viis uurijate visa töö, mille peaees-märk oli kokku võttes tõestada, et keegi teine seda teha ei saanud.

aasta jooksul mitmel puhul vägivalda kasutanud. Uurijate peades sai ven-nast kahtlustatav number üks. Samas rääkis ohvri naaber tunnistusi andes, et oli korterist kuulnud hüütavat nime Andrei. Nii asusid uurijad põhjali-kult kontrollima ka tüdruku laialdast tutvusringkonda. Neid inimesi oli sa-dakonna ringis, kellest osa saadi vä-listada kiiremini, näiteks juhul, kui inimene oli välismaal. Teiste puhul oli kontroll põhjalikum ning tööd tehti rohkem. Loomulikult oli terav tähe-lepanu kõikvõimalikel tüdrukuga seo-tud Andreidel, Andritel ja Andrestel.

Uurijaid aitas tublisti see, et üsna täpselt oli tuvastatud tapmise aeg. All-korruse naabril (nagu heas detektiivi-loos ikka) oli probleeme unega ning ka Lasnamäe paneelmajade ehituslikud iseärasused aitavad kõrvalkorterites toimuvat päris hästi kuulda. Ilmselt võis naaber kuulda rohkemgi, ent oma kirjeldustes räägib ta esmalt konf-liktist, seejärel millegi kukkumisest, samme rõdu poole ning siis on kuulda, kuidas keegi puhastab kaltsuga korte-rit. Kokku kuulis ta neid hääli tunni jooksul.

Nii ohvri ema kui ka kõik tuttavad kinnitasid, et tüdruk võõraid inimesi oma korterisse ei lubanud ja lukustas

Foto

: Sh

ut

teR

Sto

ck

Ööl vastu 14. detsembrit 2010 Lasnamäe korterelamu viien-dal korrusel toimunud jõhker

veretöö oli tegelikkuses ühe pikema õudusloo õudne lõpp, mis toona uu-rimises osalenud Põhja prefektuuri or-ganiseeritud ja raskete kuritegude tali-tuse juhtivuurija Igor Zahharovi sõnul jääb ilmselt alatiseks meelde.

Ilona oli 16aastane tüdruk, kes elas juba paar kuud iseseisvat elu Las-namäel. Aasta alguses oli korterist välja kolinud tema vend Eduard. Sa-mas korteris nägi jõulukuu 13. päeval tüdrukut viimast korda tema ema. Siis käidi koos maakleri, kahe venna ja pe-retuttava Nikolaiga õhtul kella 8 paiku

korterit müügiks üle vaatamas. Teised lahkusid ning tüdruk jäi elukohta ük-sinda. Veel veidi enne südaööd helistas ema ja kõik oli korras. Ka järgmisel hommikul tagasi korterisse minnes oli ema silmis kõik korras, isegi liigagi. Korterit oli ilmselgelt koristatud ning tavaliselt õmblusmasina ja kapiga bar-rikadeeritud rõduuks oli lahti. Mobii-lile tüdruk enam ei vastanud.

Ema teatas samal päeval tütre ka-dumisest ka politseile, ent käegakatsu-tavat tulemust see käik ei toonud. Ko-genud kriminaalpolitseinikuna ütleb Igor kohe, et kuigi tüdruk oli korterist kadunud, olid kõik tema talveriided endiselt seal. Läks ta siis tõesti ainult maikaväel välja? Vaevalt. Sama vastu-olu ajas ka peretuttavat Nikolaid veel kord korterit kontrollima ning tema leidiski rõdult tekkide, kaltsude ja madratsi alt Ilona surnukeha. Piisab, kui öelda, et tüdrukut oli väga jõhk-ralt pekstud ning seda oli tehtud mit-me esemega.

Kurb perelugu

Esimene pilk andmebaasidesse andis uurijatele ühe nime ning välja hakkas joonistuma kurb perelugu. Vend Edu-ard Ivanov oli õe suhtes juba vähemalt

VÕTI

17

Kuritegu,

18

VÕTI

alati kodus olles ukse. Korteris puu-dusid sissemurdmisele viitavad jäljed ning ei olnud ka seksuaalkuriteole viitavaid asjaolusid. Seega oli juhuslik kallaletung kannatanule välistatud. Tüdruku tutvusringkonna kontrolli-misest ei ilmnenud mingeid võimalik-ke seoseid tapatööga ega viidanud ka keegi tunnistajatest, et neiul olnuks vaenlasi. Vägivallatsejana nimetati vaid venda Eduardi.

Jõhker vahejuhtum toimus aga ajal, mil kahtlustatav number üks oma pruudi vanemate juures väideta-valt õndsat und magas. Nii pruut kui ka tema vanemad on kindlad selles, et tapmisööl Eduard majaperemehe kehtestatud öörahureeglit ei rikkunud ning oli olemas nii õhtul kui ka hom-mikul ärkamise ajal. Õhukesed seinad välistavat olukorra, kus keegi saab märkamatult välja hiilida.

Peale vahistamist tehtud teisel üle-kuulamisel, kus uurijatel oli jälitusmaterjalide põhjal ette valmista-tud ülevaade Eduar-di liikumisest, ei ol-nud näiteks pruudi isa enam siiski nii kindel, et väimees ikkagi kodus oli. Näiteks olid tõendid juhtumi kohta, kus Eduar-di elukaaslane valetas oma vanematele Ivanovi asupai-ga kohta, väites, et viimane on oma ema juures. „Pruudi isa väidab, et Eduard oli peale kümmet kodus, meie jälituspro-

tokollist selgub aga, et mees liikus kell kaks-kolm öösel mööda linna ringi nagu haavatud loom. Seega ei kipu tema ütlused paraku alati vett pida-ma,“ räägib Igor. Kohus võtab hiljem seisukoha, et ülekuulatud isikute üt-lusi jälgides on arusaadav, et neid on püütud kooskõlastada Eduardile 14. detsembriks alibi andmiseks. Samu-ti, et alibitunnistajad eksivad ilmselt kuupäevaga ning pigem eeldavad ja usuvad, et Eduard sel ööl nende juures viibis, kui et teavad seda kindlalt.

Eksitamiseks mõeldud SMS

Ligi kaks nädalat peale tapmist, 27. detsembril saab ohvri ema SMSi, mil-le mõte oli: „Ilona tahtis liiga palju. Vabandage, et seda tegin mina.“ Ve-nekeelsest sõnumist on aru saada, nagu oleks selle kirjutanud naissoost isik. Kuigi sõnumi eesmärk oli ilm-

selgelt uurijaid eksitada, näitas hili-sem analüüs üheselt, et selle SMSi sai saata ainult Eduard Ivanov ise. Kuigi selle ühe sõnumi saatmiseks oli ostetud eraldi kõnekaart ning uurijad kasutatud mobiiltele-foni kunagi ei leidnud, tehti kindlaks, et mees kasutas aparaati, mis varem oli tema noorema venna ja ka tema ema kasutuses olnud. Li-saks tõendati sedagi, et Eduard oli sõnumi saat-mise ajal selles kohas, kust SMS teele pandi.

Päris kitsukeseks

tõmbasid mehe ümber ringi ka sünd-muskohalt leitud asitõendid. Tõsi, ku-nagi ei leitud mõrvarelva ning puudus klassikaline asitõend – nuga, kus on kahtlustatava sõrmejäljed ja kanna-tanu veri. Küll leidsid kriminalistid surnud tüdruku juurest rõdult toa ko-ristamisel kasutuses olnud riidetükke. Seal oli padjapüür ning selle sees just-kui äsja kapist võetud ja veel pooleldi kokku volditud lina, mille alumisel küljel oli veri ning peal olid näha käe-jäljed, kust inimene on lina kinni hoid-nud. Kuna väljas oli külm ilm, siis jäi lina samasse asendisse, nagu see sinna asetatud oli.

Sellesama lina pealt, kohtadest, kus olid hoidmisjäljed, said politseinikud DNA. See oli Eduard Ivanovi, mitte kellegi teise oma. Veri, mida linaga oli pühitud, kuulus aga ohvrile. Linad pä-rinesid samast korterist kapist, millelt samuti võeti DNA, ning seegi osutus Eduardi omaks. Tunnistusi andes rää-kis mees, et oli korteris käinud tap-mispäeval enne maakleri tulekut, kus

Eduard Ivanov

Foto

: Põ

hja

PR

eFek

tu

uR

i kR

imin

ali

Stik

atee

niS

tu

S

Foto

: eR

R Selle Lasnamäe maja viien-dal korrusel pandi ööl vastu 14. detsembrit 2010 toime jõhker veretöö.

19

VÕTI

nad õega aega veetsid. Siis tuli mõte vaadata üht vana fotot, mis alati pesu-kapis seisis. Ta oli pilti kapist ja linade vahelt otsinud ning nii DNA kapile ja linale sattuski. Õe hommikumantlil oli venna DNA aga seetõttu, et tegemist oli lihtsalt kõigi lemmikesemega, mida kandis kogu pere.

Vaadates juba menetluse algusjär-gus saadud infot kogumis, oli uurijate-le kohe algusest peale selge, et tapmise pani toime just Eduard Ivanov. Teda kohe vahistada polnud siiski ei mõtet ega alustki. „Eks ta oma hilisema käi-

Ühest küljest oli Eduardil loomu-likult lihtne põhjendada, miks tema sõrmejäljed ja DNA sündmuskohal olid. Võõral tapjal olnuks seda pal-ju keerulisem usutavalt teha. Ometi toob Leho olukorras esile väga tugeva trumbi uurijatele. „Ei ole tänaseni küll ilmselt ühtegi kuritegu toime pandud nii, et „õhust“ on keegi kohale tulnud, asja ära teinud ja lahkunud nõnda, et ühtegi jälge maha ei jää. Seda enam, et tegemist on korteriga, mis on kin-nine monoliitne ruum, kuhu sattudes mingid jäljed kindlasti maha jäävad. Seega asjaolu, et mitte kuskil ei olnud kolmandate inimeste jälgi, vaid olid ai-nult pere ja Eduard Ivanovi omad, tegi kahtlustatavate ringi väga väikeseks,“ räägib ta.

Lähedasele suhtele ohvri ja mõrva-ri vahel viitas vägivalla ulatus, mis kõ-neles sügavast isiklikust suhtest, vihast ja raevust ning olnuks võõrale tarbetu. Samuti öeldakse kohtumaterjalides, et ka sündmuskohalt verejälgede korista-mine ning laiba peitmine näitavad osa-liste isiklikumat seost. Võõras inime-ne oleks üritanud võimalikult kiiresti korterist lahkuda.

Ka altnaabri kuuldud nimi „And-rei“ leiab kohtumaterjalides oma sel-gituse. Ilona võis hirmul olles nime kasutada selleks, et viidata kellegi kor-terisse tulekule ning ründaja ei arvaks, et saab takistamatult tegutseda. Või ähvardas tüdruk Eduardi öistest käi-kudest ja toimuvast informeerida tema äia, kelle eesnimi on samuti Andrei.

Küsimusele „miks“ oskab ilmselt vastata ainult Eduard Ivanov ise. Ühe võimaliku motiivina võib esile tuua korterimüügist saadava tulu jagami-se. Teine motiiv võib olla seksuaalne, kuna nii kambrikaaslased kui ka jäli-tusrühma liikmed panid tähele, et kui Ivanov kõneles oma õest, ei rääkinud ta temast mitte kui oma sugulasest, vaid kui naisest ja seksuaalobjektist. See, kas põhjus oli hoopis mujal või võimendasid kaks motiivi üksteist, jääbki ilmselt teadmata.

Selle aasta aprilli lõpus mõistis ko-hus Eduard Ivanovi süüdi nii varem politsei menetluses olnud piinamise ja ähvardamise juhtumites kui ka julmal ja piinaval viisil tapmises. Karistus oli 13 aastat vangistust.

Tuuli Annama PPA pressiesindaja

tumisega kirjutas ise endale väikseid tõendijuppe juurde, mille alusel teda lõpuks süüdi mõisteti. Hea näide on seesama SMSi saatmine. Oleksime ta kohe kinni pidanud ja vahistanud, siis ei oleks ta saanud selliseid vigu teha. Tegelikult lõi ta ise meie jaoks tõen-deid juurde,“ räägib prefektuuri orga-niseeritud ja raskete kuritegude talitu-se juht Leho Laur.

„Õhust“ ei tule keegi kohale

Eduard Ivanov vahistati 2011. aasta 22. märtsil. Eelnenud aeg kulus nii teiste võimalike kahtlustatavate kont-rollimiseks kui ka Ivanovi vastu piisa-va hulga tõendite kogumiseks, mis jät-kus ka peale vahistamist. Oma ütlustes ei võtnud Ivanov tehtut kunagi omaks, kuid kõik väiksemad asitõendid – tun-nistajate ülekuulamiselt tulnud ja kri-minaalpolitseinike enda kogutud info, jälitusprotokollid, DNA – viitasid just tema süüle.

Vaadates juba me-netluse algusjär-

gus saadud infot kogu-mis, oli uurijatele kohe algusest peale selge, et tapmise pani toime just Eduard Ivanov.

KAUGE,VÕÕRAS...

AEGLANE:(

KILLUSTATUD.UGE,S

MITMEKESINE!

KEERULINE!?

20

UURING

Eelmises Radari numbris kirjutasime sisekom-munikatsiooni uuringu tulemustest selle kohta, milline on PPA sisekliima, üldine töökorraldus ja töötajate informeeritus. Seekord keskendume organisatsiooni väärtustele ning sellele, milli-sed on PPA maine ja kuvand oma töötajate silmis.

Mainest, kuvandist ja väärtustest

joo

niS

tu

Sed

:an

dR

eS v

aRu

Stin

21

UURING

Sisekommunikatsiooni uuringu korraldas möödunud aasta lõ-pus kommunikatsioonibüroo.

Tegemist oli ankeetküsitlusega, millele vastas 1473 inimest, s.o 24% organi-satsiooni töötajatest. Küsitluse korral-das ja esmase andmeanalüüsi tegi Tu-ru-uuringute AS.

Organisatsiooni maine ja kuvand

Uurides töötajate hinnanguid PPA mainele ühiskonnas ja PPAs töötami-se prestiižikusele, ilmneb, et need on jäänud aastaga enam-vähem samaks. Suurema osa vastajate (44%) jaoks on PPA maine positiivne ning 14% jaoks negatiivne (joonis 1). Üle poole vasta-jatest peab PPAs töötamist küllaltki prestiižikaks, 9% aga väga prestiiži-kaks (joonis 2). Ebaprestiižseks (kül-laltki ja pigem) pidajaid on kokku ligi veerand küsitletutest.

Prestiiž ja maine määravad ära kogu ankeedi küsimuste tonaalsuse ning vastaja üldise hoiaku PPA suhtes. Kui vastaja on pidanud PPAs tööta-mist väga või küllaltki prestiižikaks ja/või hinnanud PPA mainet positiivseks, siis on ka tema vastused üldjuhul kesk-misest positiivsemad, ja vastupidi.

Organisatsiooni kuvandi analüü-simiseks paluti vastajatel vastandlike sõnapaaride vahel valida, milline on PPA kui organisatsioon nende arvates. Kuvandi (ehk imago) all mõistetakse inimeste teadvuses olevat kognitiiv-set pilti organisatsioonist, mis tekib vastastikuse mõju tulemusena: mida räägib organisatsioon enda kohta ise, mida kõnelevad teised ning milline on inimese isiklik kogemus. Lühidalt öel-des tähendab see teadmist, mille järgi sihtrühmad (oma töötajad) suhtuvad organisatsioonisse ja mille põhjal nad eristavad seda teistest.

Vastajate arvates on PPA eelkõige keeruline organisatsioon. Niiviisi ütles kaks kolmandikku vastajatest (joonis 3). Enam kui poolte vastajate arva-tes on PPA killustatud ning kauge ja võõras. Selgelt eristub veel, et organi-satsioon on üleolev, aeglane ja eemale-tõukav, positiivse poole pealt ainsana mitmekesine. Ülejäänud sõnapaaride puhul olid küll mõningases ülekaalus negatiivsed, kuid neile sekundeerisid märkimisväärselt ka positiivsed kül-jed. Need sõnapaarid olid avatud/sule-tud, sõbralik/ebasõbralik ning inimeste jaoks kergemini/raskemini kättesaadav.

Kuvandi teket mõjutab ka vasta-vate sihtrühmade identiteet. Sisekom-

munikatsiooni uuringust selgus, et piirivalvurite, korrakaitse- ja krimi-naalpolitseinike ning kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna töötajate puhul toimub selge tööspetsiifikast tulenev ametialane eristumine. Kuigi vastajad võisid end liigitada mitmes-se rühma kuuluvaks, ilmneb, et PPA töötajaiks peavad ennast ennekõike administratsiooni ja peadirektorile otsealluvate üksuste töötajad, kesk-misest sagedamini ka korrakaitsepo-litseiosakonna ning kodakondsus- ja migratsiooniosakonna töötajad.

Just identiteedi küsimus on see, mis seletab ilmselt üsna negatiivset or-ganisatsiooni kuvandit oma töötajate silmis. PPA kui organisatsioon on ju väga noor ja töötajad idendivad end ennekõike oma tööspetsiifikast läh-tuvalt. See on omakorda otseselt seo-tud nende eelmise, aastatega omaks saanud organisatsiooni identiteediga. Tõenäoliselt peetakse ka PPAd just seepärast keeruliseks, kaugemaks ja võõramaks.

PPA väärtused tänapäeval

Väärtuste teemal paluti küsitletutel vabas vormis kirjutada, mida väär-tustatakse nende arvates kõige enam

Positiivne Neutraalne Negatiivne

Väga prestiižikas Küllaltki pestiižikas Ei oska öelda Täiesti ebaprestiižikas Küllaltki ebaprestiižikas

Joonis 1. PPA maine ühiskonnas (protsentides)

Joonis 2. PPAs töötamise prestiiž (protsentides)

2011

2010

0 25 50 75 100

14

14

43

36

43

44

2011

2010

0% 25% 50% 75% 100%

6%

4%

22%

18%

12%

14%

55%

55%

5%

9%

PPAs kui organisatsioonis tervikuna; prefektuuris/osakonnas (sh administ-ratsioon ja peadirektorile alluvad ük-sused); vahetus üksuses. Mida peaks PPA kui organisatsioon tegelikult väärtustama ning milliseid väärtu-si peavad töötajad oluliseks? Hiljem koondati sarnased vastused ühise nimetuse alla. Kuna töötajad andsid nendele küsimustele sarnaseid vastu-seid, siis kasutati vastuste koondami-sel samu koode.

Kõigil organisatsiooni tasanditel väärtustatakse töötajate arvates eel-kõige tulemuslikku tööd ja töötahet, mida nimetas vahetus üksuses vee-rand, prefektuuri/osakonna tasandil

Joonis 3. PPA kuvand oma töötajate silmis (protsentides)

viiendik ning PPA tasandil kümnendik vastajaist (tabel 1). Samuti väärtusta-takse kõigil tasanditel kõrgelt koos-tööd ja ühtsust, mille all peetakse sil-mas meeskonnatööd, head sisekliimat ning omavahelisi suhteid; professio-naalsust, mille all mõistetakse teadmi-si, oskusi ja kogemusi ning kvaliteeti ja korrektsust, sh kohusetundlikkust, usaldusväärsust ja täpsust.

Vahetus üksuses toodi teiste ta-sanditega võrreldes sagedamini esile vahetu suhtlemisega seotud väärtused: ausus (9%) ning inimlikkus ja abival-midus (10%), mille all mõistetakse veel hoolivust, heatahtlikkust, sõbra-likkust ja teiste arvestamist. Samuti

väärtustatakse vahetus üksuses oluli-selt enam kiirust, operatiivsust, õige-aegsust (5%), motiveeritust, initsiatii-vi, pühendumust (4%) ning personali ehk isikupärast kohtlemist ja perso-naalset suhtlust (4%).

Prefektuuri/osakonna väärtusteks on teiste organisatsiooni tasanditega võrreldes sagedamini peetud normide ja plaanide täitmist ning statistikat (7%). Lisaks on prefektuuri/osakonna väärtuste loetelus kõrgemal positsioo-nil kuuletumine, pugemine ja „keele-kandmine” (3%).

PPA kui terviku väärtusteks pee-takse võrreldes teiste organisatsiooni tasanditega sagedamini aga turvali-sust, sisejulgeolekut (4%), mille all peetakse silmas ka kodanike kaitset, avalikku korda ja kuritegude avas-tamist; PPA põhiväärtusi üldisemalt (3%); kõrgemaid ametnikke ja suhteid nendega (3%) ning mainet ühiskonnas ja rahva usaldust (3%).

Tööalaselt olulised väärtused

Vaadeldes seda, mida ootavad tööta-jad organisatsioonilt, ilmneb, et PPA kui organisatsioon peaks tegelikult väärtustama personali ning oskama neid ka vääriliselt tunnustada. Siin ei ole silmas peetud mitte praegust kar-jäärisüsteemi, vaid eelkõige inimese märkamist, personaalset suhtlust, isi-kupärast kohtlemist, vahetut tagasisi-det ja hea sõna. Nii arvas lausa 44% töötajatest (tabel 1).

Järgnevalt peaks töötajate hinnan-gul väärtustama tööpanust ja töötahet (15%), professionaalsust ja kompe-tentsust (11%) ning koostööd ja üht-sust (8%). Samu väärtusi mainiti kõige rohkem ka kõigi organisatsiooni erine-vate tasemete väärtuste puhul.

Tööalaselt peavad küsitletud oluli-seks eelkõige igapäevase töö ja vahetu suhtlemisega seotud väärtusi: profes-sionaalsust, kompetentsust (27%); koostööd, meeskonnatööd, ühtsust (27%); inimlikkust, hoolivust, sõb-ralikkust (24%); ausust (23%). Neid väärtusi nimetati sagedamini kui orga-nisatsiooni erinevate tasandite tegelik-ke väärtusi, mistõttu peaks töötajate üldise rahulolu tagamiseks just nen-dele väärtustele rohkem tähelepanu pöörama.

Kui kõrvutada, mida organisat-

Mitmekesine

Kättesaadav

Sõbralik

Avatud

Ligitõmbav

Kiire

Võrdne

Lähedane, oma

Ühtsem

Lihtne

0 25 50 75 100 125 150

29

22

20

16

16

12

13

11

12

6

37

32

31

28

29

24

25

23

22

13

23

27

30

40

35

47

35

40

38

35

9

16

17

14

18

15

24

22

24

37

2

3

2

2

3

2

3

3

4

9Mitmekesine Üksluine

Kättesaamatu

Ebasõbralik

Suletud

Eemaletõukav

Aeglane

Üleolev

Kauge, võõras

Killustatud

Keeruline

Kättesaadav

Sõbralik

Avatud

Ligitõmbav

Kiire

Võrdne

Lähedane, oma

Ühtsem

Lihtne

Täiesti nõus Pigem nõus Ei seda, ega teist Pigem nõus Täiesti nõus

22

UURING

Peaks väärtus-tama PPA-s

Tööalaselt oluli-sed väärtused

Väärtustatakse PPA-s

Väärtustatakse prefektuuris/

osakonnas

Väärtustatakse vahetus üksu-

ses/ büroosPersonali ja nende tunnustamist 44 7 1 2 4Tööpanust, töötahet 15 13 11 21 25Professionaalsust, kompetentsust 11 27 9 12 16Koostööd, kollektiivsust, ühtsust 8 27 10 12 25Ausust 6 23 5 5 9Inimlikkust, abivalmidust, suhtlusoskust 5 24 4 5 10Klienditeenidust, kodanike abistamist 5 3 3 2 3PPA põhiväärtusi üldisemalt 5 2 3 2 1Turvalisust, sisejulgeolekut 5 3 4 3 3Kvaliteeti, korrektsust, usaldusväärsust 4 15 6 8 14Motiveeritust, initsiatiivi, pühendumist 4 8 1 2 4Sotsiaalseid tagatisi, palka, raha 4 5 1 0.5 1Võrdne kohtlemine 3 4Järjekindlust, stabiilsust, selgust 3 4 0.5 1 1Avatust 2 6 2 2 2Töökeskkonda ja -vahendeid 2 4Väärtused on ebaselged ning muutuvad 2 1 2 1 1Mainet ühiskonnas 2 0.3 3 1 0.3Lojaalsust 2 3 2 2 1Kiirust, operatiivsust, õigeaegsust 1 2 1 3 5Normide, plaanide täitmist, statistikat 3 7 6Kuuletumist, pugemist, keele kandmist 3 3 3Kõrgemaid ametnikke ja suhteid nendega 3 1 1Muu - negatiivne 1 2 3 2 1Muu 2 3 2 2 2Vastamata / ei oska öelda 17 16 45 36 19

Tabel 1. Väärtused (protsentides)

siooni erinevatel tasanditel (PPA kui tervik, prefektuur/osakond ja vahetu üksus) väärtustatakse sellega, mida tööalaselt oluliseks peetakse, ning li-saks ka sellega, mida töötajate arvates peaks PPAs väärtustama, siis selgub, et kõige pakilisem oleks tagada järgmisi väärtusi:

1) inimesed ja nende märkamine, isiklik suhtlus, tagasiside;

2) palk, sotsiaalsed tagatised;3) stabiilsus, kindlustunne, asjade

ja tööülesannete selgus.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et ini-meste sisemiste väärtuste ja identiteedi teadmine võimaldab nende teemadega sihipäraselt tegelda ning kõrvutada praegust olukorda soovitud olukorra-ga. Kuivõrd tegemist on inimeste tead-vuses oleva pildiga, ei saa see muutuda üleöö. Ometi on see tänuväärt mater-jal, mis annab tippjuhtkonnale tead-mise, mis väärtustega tegelemine on tänapäeval kõige kriitilisem, milliseid kuvandi külgi on vaja tugevdada, mil-liseid nõrgendada jne.

Annika TuulemäePPA sisekommunikatsioonijuht

(lapsehoolduspuhkusel)

Vaadeldes seda, mida ootavad töötajad organi-satsioonilt, ilmneb, et PPA kui organisatsioon

peaks tegelikult väärtustama personali ning oska-ma neid ka vääriliselt tunnustada.

UURING

23

HINGEHOID

24

Hingehoidjad

Peakaplan Jaan Jaani ja keskkriminaalpolitsei abikaplan Küllike Valk

25

HINGEHOID

HingehoidjadPolitsei- ja Piirivalveametis töötab neli kaplanit, kes nõustavad töötajaid ja nende perekonnaliikmeid hingehoiuküsimustes ning pakuvad pingelistes olukordades tuge.

Sel sügisel saab politsei kapla-niteenistus viieaastaseks. Seda veab peakaplan Jaan Jaani, kes

on olnud teenistuse loomise juures al-gusest peale. Kaplaniteenistuse mõtte algataja oli toonane politseikoostöö büroo juhataja Ulvi Põllu, kes sai idee ühelt Lääne-Euroopa konverentsilt. Ilmnes, et sealsetes politseisüsteemides olid kaplanid n-ö tavapärane nähtus. Ulvi Põllule tuli appi Kaitseväest äsja pensionile läinud kolonel Tõnis Nõm-mik, kes võttis ühendust Jaan Jaaniga. „Ta ütles mulle sõjaväelaslikul toonil, et tema sõidab kohe Kanadasse, ja kü-sis, kas mina olen nõus politseisse pea-kaplaniks tulema,“ meenutab Jaan, kes oli selleks ajaks 30 aastat kiriku-õpetaja ametit pidanud. Talle tuli kõne täiesti ootamatult, kuid mõte hakkas sellegipoolest kaplani ameti peale lii-kuma. „Olin sel hetkel Keila kogudu-

se õpetaja. Mul oli kõik paigas, oma meeskond, oma sekretär. Mõtlesin, et lähen sellise poputamisega veel lai-saks, ja nii ma politseisse sattusingi,“ naerab ta.

Kaplanite töö tutvustamine ei läi-nud sugugi ladusalt, sest võõristamist oli alguses palju. „Kui ma kaplanitee-nistust alustasin, siis teadsin, et võtab vähemalt neli-viis aastat enne, kui meiega harjutakse. Nüüd võib juba öelda, et meid on omaks võetud,“ tun-nistab Jaan. Kaplanite tööks on polit-seinike ja nende pereliikmete nõusta-mine, hingeabi andmine ja vaimulike talituste korraldamine. Kaplanite poo-le võib pöörduda inimese usulisest kuuluvusest või mittekuuluvusest ole-nemata. Vaimuliku kutse-eetika järgi on kaplaneile räägitu privaatne ja pi-hisaladusega kaetud. Lisaks külasta-vad kaplanid töökohustuste täitmisel

viga saanud või haigeid politseitööta-jaid, edastavad surmateateid (liikluses või kuritegevuse tõttu hukkunud ini-meste lähedastele või hukkunud po-litseinike omastele) ning korraldavad koos politsei naisühendusega politsei suurperedele heategevuslikku anne-tust.

Patrullis räägitakse muredest vabamalt

Olulise osa oma tööst veedavad ka-planid piiril teenivaid piirivalvureid külastades või politseinikega patrullis käies, sest nagu Jaan ütleb, on kõige haavatavamad need, kes on välitööl. Patrullis olles löövad kaplanid ka ise käed tööle külge (kaplanid on läbi-nud kuuenädalase väljaõppe Paikuse politseikoolis) ning ajavad politseini-kega maast ja ilmast juttu. Patrullis

„Kui praegu pakuvad meie töötajatele nõustamisabi peamiselt kaplanid, tugiisi-kud ja töökeskkonnaspetsialistid, siis sel-lest sügisest soovib personalibüroo nõus-tamisteenuste ringi laiendada,“ räägib PPA personalibüroo personaliarvestuse ja -analüüsi talituse töökeskkonna pea-spetsialist Katrin Saar. „Et pakkuda PPA teenistujatele paremat nõustamisabi, on personalibüroo asunud PPA hingeabisüs-teemi arendama. Esiteks soovime sõlmi-da igas piirkonnas kokkulepped vähemalt kahe asutusega, mis tagavad meie tee-

nistujatele psühholoogilise ja psühhiaat-rilise nõustamise. Psühholoogiline abi on PPAs tagatud ka praegu, kuid seda saab teha operatiivsemalt, kui meil on vasta-vad kokkulepped. Teiseks plaanime edasi arendada meie tugiisikute süsteemi, mis on praegu soiku jäänud. Tugiisikuteks on vabatahtlikud teenistujad, kes on pälvi-nud kolleegide usalduse ja kes on läbinud spetsiaalse nõustamiskoolituse. Tugiisi-kud pakuvad võimalust saada toetust kõi-gi probleemide puhul, mis mõjutavad tööl toimetulekut, sh isiklike murede korral.

Kolmandaks tahame raskemate juhtumite puhul (nt kolleegi hukkumine teenistus-ülesannete täitmisel, kolleegi suitsiid, tu-lirelva kasutamine nii politseiametnike kui ka kahtlusaluste poolt) korraldada juhtu-mianalüüsi, millest võtavad osa juhtumis osalenud ja psühholoog. Samuti on meil plaanis katsetada regulaarseid töönõus-tamisi rühmades, mis kuuluvad ühte ük-susesse. Töönõustamise eesmärgid on läbirääkimistel ennetada probleeme (nt lä-bipõlemist), soodustada meeskonnatööd jne.“

Personalibüroo asub arendama PPA hingeabisüsteemi

Foto

d: j

aa

n R

õõ

mu

S, n

elli

Pel

lo

26

HINGEHOID

olles pöörduvad politseinikud kaplani poole rohkem ning räägivad muredest-pingetest vabamalt. Kui jutu käigus tu-leb välja, et kellelgi on mure – olgu see tööalane või isiklikust elust –, püüa-vad kaplanid alati abiks olla. Jaan teab, et kõige õrnem koht, mis tekitab patrullis muresid, on palk. „Seda just eriti noortel inimestel, kes on tulnud äsja koolist, tahavad kodu soetada ning ühte-teist endale lubada.“

Tänapäeval töötab peale Jaani PPAs kolm kaplanit: Valdo Lust Lõuna pre-fektuuris, Ago Rand Ida prefektuuris ja Kaido Petermann Põhja prefektuuris. Keskkriminaalpolitseis tegutseb abikap-

lanina Küllike Valk. Lääne prefektuuris praegu kaplanit ei ole, kuid otsitakse. „Kuigi Eestis on ligi 300 ordineeritud vaimulikku (kaplanilt nõutakse teo-loogilist kõrgharidust), ei ole me nende seast ühtegi sobivat kaplanit leidnud,“ tunnistab Jaan. „Küllap peljatakse pin-gelist töögraafikut, sest me käime patrul-lis ka nädalavahetuseti ja öösiti. Paljudel on tõrge püssilaskmise ja käteväänamise vastu, kuid kaplan peab olema sama-moodi nagu politseinik füüsiliselt tugev ning jõudma teha kätekõverdusi.“ Po-litseitöö oskustele pealekauba tulevad kasuks väga hea suhtlusoskus ja avatus. „Kaplan peab olema üks omade hul-

gast,“ võtab Jaan ametisaladuse kok-ku.

Tänavu veebruaris käis PPAs Saksa liidumaa Nordrhein-Westfaleni polit-sei hingeabi asjatundja Hans-Micha-el Zons, kes tutvustas sealset hinge-hoiusüsteemi. Saksa politsei hakkas hingeabi- ja stressivastase süsteemiga tegelema 1983. aastal, kui toonane si-seminister Herbert Schnoor teema üles tõstis. Süsteemi ülesehitamine ei läinud kergelt – see võttis aega ligi 15 aastat ning läks maksma umbes 10 miljonit Saksa marka. Saksa politsei stressialli-kate uuringust selgub, et kõige rohkem tekitavad politseinikes stressi hea kol-leegi enesetapp või raske vigastus ning alles seejärel enda elu ohusolek. Suure-mad stressiallikad on ka ettevalmistus relva kasutamiseks ja lapse vigastuse nägemine. Sakslase külaskäigu valgu-ses kinnitab Jaan, et politseinike mured on kogu maailmas ühesugused. „Sa-masugune stress, samasugused laibad. Kõige nürimad on peretülid. Üks rää-gib oma mätta otsast, teine oma mätta otsast …“ mõtiskleb Jaan.

Kui probleemid ühel hetkel plahvatavad …

Hoolimata sellest, et Saksa politsei on olnud hingeabi pakkumisel ja stres-siga võitlemisel üsnagi edukas, on

Valdo Lust,Lõuna prefektuuri kaplan

Kaido Petermann,Põhja prefektuuri kaplan

Ago Rand, Ida prefek-

tuuri kaplan

Küllike Valk,keskkrimi-

naalpolitsei abikaplan

Peakaplan Jaan Jaani on läinud Paikusel vajalikud koolitused ning käib isegi

sageli patrullis.

27

HINGEHOID

Veebruari lõpus käis PPAs endine Saksa liidumaa Nordrhein-Westfaleni kiirteepolitseinik ja politseiakadeemia õppejõud Hans-Michael Zons (fotol), kes andis ülevaate Saksa politsei hin-geabisüsteemist. Tema sõnul peavad politseinikud õppima tööst tuleneva stressiga toime tulema, sest vastasel juhul lõppeb see läbipõlemisega. „Po-litseiniku professionaalsus seisnebki selles, et ta ei lase enda sisse kõike seda kohutavat ja hirmsat, millega ta oma töös kokku puutub. Ta ei lase end selle elukutsega kaasnevast koormusest mõjutada,“ ütleb Zons. Koormusega saab paremini toime tulla, kui end keerulisteks situatsioo-nideks ette valmistada ja tunnistada, et traumeerivatele sündmustele on normaalne emotsionaalselt reageerida. „Läbielatuga peab aktiivselt tegelema, mitte seda eirama,“ tõdeb Hans-Mic-hael Zons.

Politseinike stressiallikate topp 10 1. Hea kolleegi enesetapp 2. Hea kolleegi raske vigastus

Saksa politsei hingeabi ekspert: läbielatuga peab aktiivselt tegelema

3. Enda elu ohusolek 4. Ettevalmistus relva kasutamiseks 5. Lapse vigastuse nägemine 6. Kokkupuude vägivalla all kannatanud lapsega 7. Surmateate edastamine 8. Abitustunne 9. Kehaline kallaletung 10. Teiste isikute suhtes kehalise vägivalla kasutamine

Kuidas tulla toime nn politseistressiga? 1. Valmistu koormavaks sündmuseks ette. 2. Tunnista endale, et traumeerivatele sündmustele on normaalne emotsionaalselt reageerida. 3. Tegele läbielatuga aktiivselt, mitte ära eira seda. 4. Soodusta usaldusväärset meeskonnatööd. 5. Hinda selget ülesannete jaotust. 6. Võta raske päev/sündmus kokku.

Allikas: Saksa politsei stressiallikate uuring; Hans-Michael Zons

Hans-Michael Zonsi sõnul politseini-ke enesetapud tõsine probleem ning sellest rääkimine on endiselt tabu. Alates 2002. aastast on Nordrhein-Westfaleni liidumaal endalt elu võtnud 74 politseinikku (liidumaa politseis on 50 000 ametnikku). Saksa politsei ametiühing näeb traagiliste sündmuste taga politseinikele langevat koormust, mis on viimastel aastatel kasvanud. Po-litseinike enesetapud on kahjuks kurb teema Eestiski. 1995. aastast on pan-nud enesetapu toime 21 politseinikku. „Seda on pööraselt palju,“ ütleb Jaan. Kui Hans-Michael Zons lausus, et enesetappude põhjuseks on mitme asja kokkulangevus – mured isiklikus elus kanduvad tööle ning ühel hetkel plah-vatavad –, siis on Jaani sõnul sama muster tuttav ka meil. „Enesetappude põhjusi on väga raske öelda, kuid ena-masti on need isiklikumat laadi. Töö võib siin muidugi mõjutada.“

Jaani meelest saavad paljud prob-leemid alguse sellest, et elatakse sisse-poole ega näidata oma läbipõlemist välja. „Arusaam on selline, et mees peab ise hakkama saama, küll see üle läheb, kuid ühel hetkel tuntakse, et enam ei jõua. Sellepärast on oluline, et kolleegid oskaksid tähele panna, kui üks nende seast on väsinud või depres-sioonis. Ja siis tuleb küsida abi.“ Läbi-põlemise ennetamine on tõsine teema, mida Jaan on paljudega arutanud. Vii-masel ajal on ta teinud üha suuremat koostööd välijuhtidega ja palunud neil kaplanitega ühendust võtta, kui mär-gatakse oma meeskonnas abivajajaid.

Kelle poole kaplanid ise pöördu-vad, kui „akud“ laadimist vajavad? „Aitab see, kui käia n-ö omasuguste juures. Mina käin peapiiskopi juures, aga mõni sõidab hoopis mõneks nä-dalaks välismaale kloostrisse töötama ning palvetama. Teises keskkonnas ja seltskonnas olemine puhastab.“

Nelli PelloRadari peatoimetaja

Arusaam on selli-ne, et mees peab

ise hakkama saama, küll see üle läheb, kuid ühel hetkel tuntakse, et enam ei jõua.

Hans-Michael Zons

28

TEGIJA

28

Motopolitseiniku amet

Maikuus sai PPA oma ridadesse kuus uut motopolitseinikku. Mõni päev pärast ek-samisõitu anti Lõuna prefektuuri värskele motopolitseiniku-le Marek Mõttusele ülesanne veeta töö-päev rattasadulas. Kuigi vihma kallas sel päeval korralikult, olid motopolitseiniku emot-sioonid päeva lõppedes lausa laes.

Politseiridadega liitus Marek umbes aasta tagasi ning juba toona töövestlusel tuli jutuks,

et liikluspolitseinike punti oodatakse pikisilmi just neid püksikandjaid, kes oleks suviti nõus ka sadulasse istuma. „Möödaminnes mainiti, et kevadel on motopolitseinike koolitus, ja mul lõi seepeale esimest korda pea kohal lambike vilkuma – aga miks mitte!?“ kõneleb Marek.

Värske motopolitseinik nendib, et koolitus iseenesest oli täpselt nii raske, kui see olema pidi. Kui koolituse algus-faasis tuli teha jõuharjutusi mootorrat-ta taltsutamiseks, siis ülejäänud aeg ku-lus sellele, kuidas n-ö ajudega ehk kaine mõistusega sõita. „Kukkumisi tuli ikka ette, aga kui kahe kõrva vahel oma „ar-vuti“ tööle saime, oli sõit juba märksa lihtsam ja sujuvam,“ selgitab Marek ning lisab, et ega professionaalseks ratturiks saagi, kui ei oska sõita peaga või puudub hea tagumikutunnetus, mis juhti sadulas hoiaks.

Huvitavaid ülesandeid koolitusel jagus. Näiteks tuli meestel end torbi-kutest moodustatud kastis ümber pöö-rata – ja kerge see ei olnud. Muretum aeg õppimise vältel ilmutas end vaid õhtuti, mil mehed rampväsinutena jalult sängi võisid vajuda. Tugev tahe saada motopolitseinikuks oli see, mis neid hommiku saabudes taas voodist tõusma virgutas. Lootust progressiks andis koolitaja ütlus, et vajaduse kor-ral panevat ta kas või karu mootor-rattaga sõitma, kui metsasaksal endal ainult selleks piisavalt tahtmist jagub.

Motopisik puges põue juba poisipõlves

Juba varases poisipõlves sai selgeks, et Marekil on kange huvi kaherattaliste vastu. Nii juhtuski, et umbes ajal, mil poisiklutt aabitsa näppu sai, lisandus vara hulka ka päris isiklik esimene sääreväristaja. „Sõita ma selle võrriga siis küll ei julgenud, aga uudishimuli-kult uudistasin vähemasti sedagi, kas näiteks säde on,“ räägib ta. Esimesi sõidukogemusi nautis praegune moto-politseinik Marek toona rattal, mille raami sõbraga ühes kokku keevitasid ning sellele 175 cm3 Voshodi mootori peale pistsid. Ega teedel ja tänavatel säärase sõiduriistaga sõita kannata-nud, aga kohalikud põllud-metsad pakkusid noorele tsiklihuvilisele sobi-likke sõiduradu. Hoolimata sellest, et Marek on põnnipõlvest saati piltlikult öeldes kättpidi mootorratta leistangi küljes rippunud, sai ta ametlikult vas-tava kategooria loa alles 2011. aastal – paberite järgi on ta seega just kui äs-jane juht.

Kuigi load käes, loobus Marek hiljaaegu oma isiklikust tsiklist arves-tusega, et soetab uue ja uhkema, ent tänase seisuga ei ole ratast kusagil. Pi-suke plaanimuutus olla tingitud liht-salt asjaolust, et 12tunnine tööpäev rattasadulas ei tekitavat kuigi suurt

isu ka vabal ajal motokiivrit pähe panna.

Öeldakse, et motopolitseiniku amet on ainult hulljulgetele, kuna oht-likes olukordades tuleb kahel rattal üles võtta metsik kiirus. Motopolitsei-nik Marek ennast adrenaliinisõltlaseks ei pea, ent ei heitu ka olukorras, kus tõepoolest tuleb gaasi anda, muidugi mõistuse piires. Samas nendib ta, et praeguseks ette tulnud kiiretes olukor-dades pole aega spidomeetrit vaadata. „Politseinikul tuleb sõita tunde järgi ning mõistuse piires nii, et oleks ohutu ja eesmärk täidetud,“ tõdeb ta.

Kuigi motopolitseiniku töös on mitmesuguseid ohte, esineb ses ametis ka tunnustavaid lisaboonuseid, nagu näitsikute pilgud, mis mundris mehi, liiatigi veel mootorratta sadulas, pi-kalt saadavad. Tõepoolest, seda tuleb motopolitseinike töös tahes-tahtmata ette, et muidu korrakaitsjaid pelgavad õrnema soo esindajad motopolitseini-kele lausa naerusädemeid kingivad.

Milleks meile politseinik tsiklil?

Kitsastes ja kiiretes oludes on mootor-ratas asendamatu töövahend eriti olu-kordades, kus tsiklitel seaduserikku-jaid korrale kutsuda tuleb. Samaaegu ei erine mootorratas liiklusjärelevalves ja rikkumistele reageerimises oluliselt patrullsõidukist. Mõne aspekti märgib Marek aga küll: „Kui just külgkorvi-ga mootorratast politsei käsutusse ei anta, puudub mul nüüdsest kõrval-istmel lihast ja luust tunnistaja. Selle tühja koha täidab küll kiivri külge kin-nitatud kaamera, ent kahjuks ei oska kaamera üldmenetluses materjale vor-mistada, kui selleks vajadus peaks tek-kima. Ja siis tuleb ikka lähedalt mõni patrull abiks kutsuda.“

Mitmest mugavusest, mida mui-du ehk hinnata ei märkagi, on Marek motopolitseinikuna praeguseks puu-

kas ainult hulljulgetele?

FoT

o: M

AT

i TiN

T

TEGIJA

2929

Motopolitseiniku amet —

dust tundma hakanud. „Kuuma ilma-ga ihkad kliimaseadet, isegi SkyPlusi hommikuprogrammist tunnen pisut puudust,“ lausub ta mõtlikult. Tri-viaalsetena näida võivate puudujää-kide kõrval on aga tähtsaim siiski see, et motopolitseinike kasutusse antud Hondad ja muu varustus on igati ta-semel ning töö saab tehtud, mis ongi peamine.

Kuigi seadus ei kohusta tsiklimeest kandma muud peale kiivri, soovitab Marek motomeestel investeerida tur-vavarustusse. Kui sõiduautodes kaitse-vad inimesi turvavöö, õhkpadjad, auto metalne konstruktsioon ja muu turva-varustus, siis rattur saab loota avarii-olukorras pelgalt oma kogemustele, oskustele ning korralikule kaitseriie-tusele, mis teda kõige traagilisematest tagajärgedest säästa võivad.

Motomehel tuleks arvestada seda-gi, et teised liiklejad ei ole harjunud ristmikke ületades ja ümber reastudes tsiklit nägema. Motomehel peab seega jaguma tähelepanelikkust eeskätt just sellele, kas teised liiklejad on tema saa-bumist märganud. Teatud puhkudel tähendab see motomehe jaoks muidu-gi eesõiguse loovutamist, aga selle žesti hind võib teinekord olla üüratult suur, võites kellegi elu.

Kerly PeitelLõuna prefektuuri pressiesindaja

kas ainult hulljulgetele?

• Kui seni on Eesti motopolitseinikud käinud oskusi õppimas Soome kol-leegide juures, siis on sellest keva-dest alates motopolitseinike koo-litus Eestis Laitse rallipargis ning koolitajad on meie oma inimesed.

• Esimene motokoolitus toimus april-lis-mais. Sellest võtsid osa Kaspar

Lehesmets ja Marek Mõttus Lõuna prefektuurist, Pavel Reškin ja Veiko Os-kin Ida prefektuurist ning Vaiko Kivi ja Margo Päärmann Lääne prefektuurist.

• Motopolitseinikke koolitasid Jaanus Mätas Ida prefektuurist ning Toomas Urva, Mirjam Männamaa ja Allan Annus liiklusbüroost.

Fakte ja arve• PPAs on kokku 20 motopolitseinikku:

Põhja prefektuuris 4, Lõuna prefek-tuuris 5, Ida prefektuuris 6, Lääne pre-fektuuris 2 ja liiklusbüroos 3 inimest.

• Motopolitseinikud tegelevad peamiselt liiklusjärelevalvega.

Võtan taskust telefoni, helistan. Vastab tuttav hääl, lepime kokku, et kohtume õhtul kell 8 Maardus. Jõuan õigesse kohta plaani-tust pisut hiljem, mis-tõttu on mul tunne, et juba on kõigega kiire.

Sätin end vaimselt valmis, et vee-ta pikk öö auto tagaistmel, kuid kiiresti saab selgeks, et tundma-

tus olukorras ei maksa teistest sõltudes ise plaane teha. Autosse ronimise ase-mel hakkame hoopis politseijaoskon-na nõupidamiste ruumi lauda lammu-tama, et teha ruumi filmitrikiks. Toa ühte seina riputab Oliver Muraveiski, kes sel korral on saatesarja Patrull toi-metaja, suure rohelise lina, samal ajal kui operaator Tarmo Koit sätib üles kaamerat ja prožektoreid.

Algab intervjuu. Teemaks on eel-misel võttel salvestatu ning juhtumite edasine saatus. Jaagup-Mihkel Laats, meie patrullipaari vanem, on napisõ-naline ja tõsine, üleliigset juttu tema suust ei kuule. Kõik, mida on saate jaoks vaja, saab siiski öeldud. Paari-

mees Dmitri Budnikov istub kaadrist väljas ning aitab meenutada.

Paarkümmend minutit hiljem va-hetavad mehed kohad. Dmitri on teise tuppa unustanud oma kollase vesti, aga paarimehelt võib filmitriki jaoks laenata. Küsimused Dmitrile on täpselt samad, vastused aga grammi võrra eri-nevad. Mina teen pilti, operaator aga manitseb, et pildistaksin ainult siis, kui intervjueerija parasjagu küsib – katiku klõpsatus on muidu hiirvaikses ruu-mis liiga hästi kuulda. Dmitri pühib laubalt paberrätiga higi. Jääb seda aga mudima, mistõttu peab operaator jälle sekkuma – krabiseb liialt.

Sõidame Maardu piirile tanklasse, et võtta autole ja endale ööseks kütust. Dmitri, nägus poiss, jääb tanklatüd-rukutega lobisema ning pääseb alles siis, kui me ülejäänud oma kaubaga kassasse jõuame. Dmitri on Maardu poiss, tunneb siin ilmselt kõiki.

Esimene väljakutse

Samal ajal krabiseb raadiosse esimene väljakutse, Loksale. Ühte korterisse olla tunginud kellegi joomakaaslane, keda seal näha ei taheta, kuid kes lah-kuma ei soostu. Et keegi reaalselt ohus pole, sõidame vilkuriteta. See on hea, sest meie autol ju vilkureid pole ja niisama sabas kihutada ei tohi. Põik-

leme mööda Loksa auklikke tänavaid. Kunagise poe ees hängivad valgetes dressipluusides noored, kes parasjagu ei joo ega suitseta. Tublid! Keerame ühte väiksesse tänavasse ja peatume maja ees, mis oma välimusega räägib lugu kunagisest sotsialistlikust jõu-kast võrdsusest. Võrdsus on küll alles, kuid kogu jõukus on kolinud maja ette autodesse. Ilmselt on sedasi mõistlik, kuna autoga saab liikuda, korter jääb aga igavesti sellesse majja, aknast pais-tab ikka sama vaade ning naabriteks on endiselt needsamad inimesed.

Trepikoja uks on mulle suureks üllatuseks lahti. Kas nad siis vargaid ei kardagi? Ronime trepist üles, polit-seinikud koputavad. Filmimehed küsi-vad, kas nad võivad sisse tulla ja filmi-da. Võivad. Avanev pilt on samaaegu täiesti ootuspärane ning ootamatu. Kogu korter on täis absoluutselt kõi-ke – kappide peal, all ja ilmselt ka sees on raamatud, sööginõud, laualamp, küünal, karbid, linikud; kunstlilled vaasis ja akna peal pleekimas, paksud vaibad põrandal ning seintel; ja pisut puudub, et ka laes, kuna mujale enam ei mahu. Kahetoalises korteris on kaks magamistuba, kaks elutuba, kaks köö-ki, kaks garderoobi, kaks söögituba ja kaks sahvrit. Esik peale kauba. Kogu see elamine on koduks vanemale nais-terahvale ja tema pojale, kes parasjagu

Valgus, kaamera, võte!Laua all sünnib filmi-maagia – roheline taust hakkab televaataja ekraanil elama.

FoT

od

: MiH

KE

L Lo

idE

30

REPORTAAŽ

on sunnitud magama samal kušetil, kuna tagatoas laiutab voodis kutsu-mata külaline. Olukord on juba ise lahenenud, politseinikud võtavad vaid mõne ütluse ning saamegi lahkuda.

Politseinikud asuvad veidi eemal tä-naval juhtide joovet kontrollima. Saa-bub üks, teine ja kolmaski auto, kõik kenasti kainete juhtidega ning ka muul viisil korrektsed. Tarmo filmib. Ühe Opeli kõrvalistmel istunud meesterah-vas pole aga vööd peale tõmmanud ning Dmitri kutsub ta politseiautosse, et pisut ohutusteemadel vestelda. Mih-kel-Jaagup peatab samal ajal mööda sõitvat Volkswagenit. Väike auto sõi-dab vaikselt, väga vaikselt edasi, siis vajutab aga gaasi põhja ja keerab elu-majade poole. Mihkel-Jaagup hüppab patrullautosse ning hõikab mikrofoni kaudu, et võttegrupp jäägu paigale, kuna turvavöö loeng peab hetkeks pooleli jääma. Kehastun ise silmapilgu-ga võttegrupiks ja hüppan autost välja, et teist autojuhti viivuks kinni pidada ning olukorda selgitada, kuid hetkega pole mu ümber enam kedagi.

Mitukümmend tundi materjali

Ega’s midagi, pean kuidagi siin võõ-ras linnas üksi hakkama saama. Ki-lomeeter kõva sörki ning leiangi säh-

vivad vilkurid taas üles. Vahepeal oli selgunud, et kui Volkswageni juht oleks peatunud ja vabatahtlikult al-komeetrisse puhunud, oleks ta pida-nud ehk mõne minuti ootama, kuni „jääknähud“ hajuvad. Nüüd tuleb tal aga võtta ette teekond Maardusse. Filmitiim sõidab kannatlikult 90-ga sabas, Tarmo vaatab sülearvuti ekraa-nilt GPSi abil, kuidas vahemaa meie ja politseiauto vahel tohutu kiirusega kasvab. Kohale jõuame siis, kui kõik mõõtmistoimingud on juba tehtud ja põgeneja kambris. Mihkel-Jaagup täi-dab veel paberid, millega hommikul kohtuniku ette minna, ning saamegi uuesti liikuma.

Kruiisime mööda öiseid külateid. Kõik magavad, isegi kasse ei liigu. Ees autos räägivad Dmitri ja Mihkel-Jaagup sellest, kuidas Dmitri Loksal põgenema kippunud autojuhi jalust maha niitis, olles ise veel pooleldi au-tos. Tarmo kuulab, vaatab kella ja kir-jutab midagi kladesse – pärast on kel-

laaja järgi lihtsam huvitavamaid hetki üles leida. Kuna ühe võttekorraga sal-vestub mitukümmend tundi materjali nii pildis kui ka helis ning mitme kaa-mera ja mikrofoni kaudu, tulebki kõik olulisemad kohad kohe kirja panna.

Meie ees keerab kõrvalteele üksik Opel. Otsustame tagasi pöörata ja järele sõita, kuid juba tuleb sedasa-ma kõrvalteed pidi vana valge BMW, rahvast täis. Opel ununeb. Valgest sõi-dumasinast valgub välja väike kamp noori: osa alaealised, osa mitte, kuid kõik kergemas või pisut kangemas joobes. Täisealine juht ja tagaistmel istunud 15aastane tütarlaps puhuvad alkomeetrile suured numbrid ning nad pannakse politseimasinasse. Algab sõit Maardusse, et joove ka tõendusliku al-komeetriga fikseerida. Sõita on üle 50 kilomeetri, sabas püsida on võimatu. Maardu jaoskonna ette jõudes oota-vad Dmitri ja Mihkel-Jaagup meid juba uksel. Tarmol ja Oliveril jääb ainult patrullautost kaamerad maha monteerida, et salvestatud materjal koos märkmekaustikuga monteerija töölauale toimetada. Tarmo jõuab veel Mihkel-Jaagupilt küsida, miks just BMW-le järele mindi. Vastus on lühike ning aimatavgi: „Vaist ei petnud.“

Mihkel LoidePPA pressiesindaja

Valgus, kaamera, võte!Puhumisest ei pääse.

Kui vabatahtlikult nõus pole ja ära sõidad, tuleb

politsei sulle järele ning aitab.

Dmitri kontrollib dokumente. Kõik tükid on olemas.

Tarmo proovib kaameraid. Siia peale peavad mahtuma kogu öö sündmused.

Täisealine juht ja tagaistmel istunud

15aastane tütarlaps puhuvad alkomeetrile suured numbrid.

31

REPORTAAŽ

32

MEISTRIKLASS

Tänavused piirivalvevaldkonna kutsemeisterlikkuse võistlu-sed pühendati Eesti kutselise

piirivalve loojale kindralmajor Ants Kurvitsale, kelle sünnist möödus 14. mail 125 aastat. Just 14. mail pärast võistkondade ja kohtunike rivistust ning Eesti Vabariigi hümni kõlamist avas piirivalvekolonel Tõnu Hunt Val-

Tänavustel piirival-vevaldkonna kutse-meisterlikkuse võist-lustel võttis napi, kuid veenva võidu Lääne prefektuuri i võistkond koosseisus Heiki Mäe-murd, Tarmo Visnapuu ja Malle Vilinurm.

Piirivalvurite ponnistused Valgamaal

gamaal kaua oodatud võistlused. Tõsi on, et kui möödunud aastal, mil eel-mistest võistlustest oli möödunud ter-velt viis aastat, seisis avamisel rivis 11 võistkonda, siis tänavu oli võistkon-dade arv vähenenud üheksale. Ei usu kuidagi, et piirivalvurite soov võistel-da oleks vähenenud, kuid ilmselt on oma jälje jätnud isikkoosseisu pidev vähenemine ja suurenev töökoormus. Rivis oli Ida ja Lõuna prefektuurist kummastki kolm võistkonda, Läänest kaks ning Põhja prefektuurist ainult üks võistkond. Teades aga, kui palju Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht sellegi võistkonna koostamiseks pin-gutas, siis tänu talle selle eest.

Võistluste korraldustoimkonna juht, Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo pii-riturvalisuse talituse juht piirivalveko-lonelleitnant Toivo Liider oli võistluste korraldamiseks koondanud tegusa ja hästi toimiva meeskonna, kes oli koos-tanud huvitava, head füüsilist etteval-

mistust ning erialateadmisi nõudva võistlusprogrammi. Kokku oli võima-lik punkte koguda seitsmel alal, millest mitu sisaldas kombineeritud ülesandeid.

Esimese päeva nael

Väärteomenetluse ülesandes asusid võistkonnad lahendama kaasust, mis oli seotud piirirežiimi rikkumisega pii-ripunktis. Võistkondade korraldatud menetluse juures hindasid ala kohtuni-kud menetlustoimingute järjekorda ja korrektsust, määratud rikkumise kva-lifikatsiooni ning rikutud õigusnormi õigsust. Peale selle arvestati süüteokir-jelduse täpsust. Selle ala parim oli Lää-ne I võistkond. Esimese päeva naelaks kujunes paadiharjutus, kus toimkond pidi veekogult aja peale kaldale toime-tama kannatanu ning hiljem näitama esmaabi osutamise oskusi. Selles har-jutuses oli edukaim Põhja võistkond. Tõrvatilgaks meepotti oli aga järgmisel

Teine päev viis võistlejad kanuu-dega Väikesele Emajõele, mille kallastel tuli noppida kontrollpunk-te. Fotol Lääne prefektuuri võidu-võistkond Heiki Mäemurd, Tarmo Visnapuu ja Malle Vilinurm

Foto

d: l

iina

PiS

SaR

ev, a

vo

ku

bi,

Ro

met

niil

uS

33

MEISTRIKLASS

TulemusedI koht – Lääne prefektuuri I võistkond koosseisus Heiki Mäemurd, Tarmo Visna-puu ja Malle VilinurmII koht – Lõuna prefektuuri II võistkond koosseisus Aimar Alaver, Edgar Paul ja Eva NesslerIII koht – Põhja prefektuuri võistkond koosseisus Kalju Kuuseste, Heigo Pihlak ja Kristiina Vahersalu

Laskevõistluse peakorraldajad olid piirivalvevanemkonstaabel Meeli Kass, vanempiirivalvur Toomas Pa-lumaa ja piirivalvekapten Rain Kuus. Kuna tegemist oli kogu ürituse ohtli-kema alaga (erinevad laskekohad, lii-kumine laskevalmis relvaga jms), võis piirivalvekolonelleitnant Toivo Liide-ri rahulolu näha alles pärast viimase võistleja viimast lasku, kui püstol tur-valiselt kabuuri pisteti. Laskevõistlus oli ülipõnev. Galiliga tuli tabada viit eri kaugusel olevat märki, mis taba-muse korral kenasti pikali vajusid (ei saa jätta märkimata, et see oli Toomas Palumaa kätetöö ning jäi meistri pä-randusena Lõuna valmidusüksusele). Ka püstoliharjutus oli ette valmistatud piirivalvurite politseilisi ülesandeid ar-vestades. Laskmise taset näitas tõsiasi, et „pantvang” peale laskeharjutust ikka „elus” oli.

Laskmine maksis esikoha

Nagu öeldud, maksis ebaõnnestumi-ne laskmises Lõuna II võistkonnale esikoha, mille sai igati teenitult Lää-ne I võistkond koosseisus piirivalve-vanemkonstaabel Heiki Mäemurd, piirivalvevanemkonstaabel Tarmo Visnapuu ja piirivalvevanemkonstaa-bel Malle Vilinurm. II koha saanud Lõuna II võistkond oli koosseisus pii-rivalveülemkonstaabel Aimar Alaver, piirivalvevanemkonstaabel Edgar Paul ja piirivalvekonstaabel Eva Nessler. Tubli kolmanda kohaga üllatas Põhja ainuke võistkond, kuhu kuulusid piiri-valveülemkonstaabel Kalju Kuuseste, piirivalveülemkonstaabel Heigo Pih-lak ja piirivalvevanemkonstaabel Kris-

tiina Vahersalu. Viimase võistluspäeva pärastlõunal toimunud autasustamisel andsid auhindu kätte Lõuna prefek-tuuri prefekt politseikolonelleitnant Tarmo Kohv ja piirivalvebüroo juht piirivalvekolonel Tõnu Reinup. Pari-mad pärjati medalite ja diplomitega, karikad anti üldkokkuvõttes 1.–3. koha saanud võistkondadele.

Kokkuvõtteks võib öelda, et üri-tus täitis taas oma ülesande. Kutse-meisterlikkuse võistlus oli, on ja jääb piirivalvuritele üheks oma oskuste ja teadmiste kontrolliks, kus selgitatakse parimad ning nähakse vajakajäämi-si ettevalmistuses. Ärevaks teeb siiski tõsiasi, et neljast prefektuurist kaks ei suutnud juhendiga kinnitatud võist-kondade arvu välja panna. Kas tõesti on prefektuuridele määratud ülesan-nete mahu ja selle täitmiseks vajalike inimeste suhe jõudnud piirini, kus isegi paari ametniku teenistusest eemalolek nõuab juhtidelt mustkunstniku osa-vust, et tagada Euroopa Liidu piiride turvalisus oma üksuse vastutusalal?

Arne SirelPPA piirivalveosakonna koordinatsiooni-

talituse juhtivpiiriametnik

päeval kohtunikult kuuldud tõsiasi, et esmaabioskused jätsid soovida peaae-gu kõigil võistkondadel. See on otsene signaal koolitusega tegelevatele ametni-kele, et lisaks arvuti- või kombeõpetu-se algkursusele vajavad piiril teenivad ametnikud ka esmaabikoolitust.

Piirikontrolli ülesande lahendami-ne, kus edukas oli Lõuna II võistkond, tähendas I astme kontrolli näilises pii-ripunktis ning erilisi raskusi ühelegi võistkonnale ei tekitanud. Sedasama ei saa öelda aga maismaapiiri harjutuse kohta. Piiri lähistel liikus autoga oht-lik kurjategija, toimkonnal oli teada isegi auto mark, värv ja numbrimärk. Üllatuslikult polnud kurjamist jälgegi, otsitavas sõidukis oli kena noor daam, kelle olek, viisakas käitumine ja sorav vene keel ka kogenud piirivalvurid kohmetuks tegid. Põues olnud püstolist me laialt ei räägi … Igatahes väga vaja-lik kogemus. Ida II võistkond on ilmselt sääraste kenade daamidega ennegi koh-tunud, nemad said maksimaalsed 15 punkti. Testi lahendamisel pikemalt ei peatu, võistlejad olid rõõmsad, et Peipsi järves elavaid kalaliike üle lugema ei pi-danud. Maksimumpunktid läksid taas Lääne võistkonnale.

Võistluste teise päeva pealelõuna viis võistlejad jälle veele. Kanuudega liiguti mööda Väikest Emajõge alla-voolu, noppides samal ajal nii ühelt kui ka teiselt kaldalt kontrollpunkte. Kaldal tuli lahendada lisaülesanne ning seejärel läksid mängu vastupi-davus ja kaarditundmine maastikul. Teise alavõidu sai Lõuna II võistkond ning oli ilmselt mõtetes üldvõitu pühit-semas. Kui ainult seda viimase päeva laskmist poleks olnud!

Esmaabioskused jätsid tuntavalt soovida.

Laskevõistlusel tuli tabada viit eri kaugusel olevat märki.

34

Ühes maailma suletu-mas riigis Türkmenista-nis ei ole IT-kuritege-vus veel pead tõstnud, kuid infotehnoloogia arendamise ja vabamalt leviva interneti valguses on see pelgalt aja küsimus. Türkmenis-tani õiguskaitse- asutustele käis küber-kuritegevuse trendidest rääkimas keskkriminaal-politsei kriminaalteabe büroo ametnik dmitri Rudakov.

Tasuta kütus, marmorist hoo-ned, peegelsiledad teed, olema-tu kuritegevus ja isikukultuse

vähendamine

Kuidas said pakkumise minna aprilli alguses Türkmenista-ni rääkima IT-kuritegevu-sest?

Euroopa Julgeole-ku- ja Koostööorga-nisatsiooni (OSCE) Ashgabati esindus saatis kutse esi-

neda rahapesu vastu võitlemise semi-naril esialgu rahapesu andmebüroole, kuid kuna nemad ei saanud minna, siis pakkusid nad seda võimalust mi-nule. Esindusest küsiti, mida ma os-kaksin neile rääkida, mis on seotud rahapesuga. Pakkusin IT-kuritegevust, mis on otseselt seotud rahapesuga. Pidasin viis loengut, iga loeng kestis poolteist tundi. Kuulajaid oli erine-vatest riigiasutustest, põhiliselt olid esindatud kõik riigi õiguskaitseorga-nid. Kuulajaskond oli tegelikult väga hea, kuulati tähelepanelikult, pandi hoolega kirja ning mõeldi kaasa. Mit-mel korral tekkis huvitav diskussioon. Päris ABCst ma pihta hakkama ei pi-danud. Rääkisin neile, mis on praegu levinuimad IT-kuriteod ja kuidas töö-tavad skeemid, nt phishing.

Kas Türkmenistanis pannakse küberkuritegusid toime?

Ma ei usu, et praegu veel pannak-se. Kui otsustatakse, et internet saab vabamalt ja odavamalt levima hakata, siis hakkavad küllap nemadki sellega kokku puutuma.

Milline on üleüldse Türkmenistani infotehnoloogiline tase?

Arvutid on neil olemas ja need on nüüdisaegsed, aga neid on üsna vähe. Interneti kiirus on umbes selline, nagu

meil kümme aastat tagasi oli. On üks internetipakkuja. Midagi sää-

rast nagu meil siin, et põhimõt-teliselt igal pool on WIFI,

ei ole. Kesklinnas ei ole

Tere tulemast Türkmenistani

FoT

od

: dM

iTR

i RU

dA

Ko

V

Türkmenistani eelmine president Nijazov lasi püstitada pealinna ausamba, mille tipus on tema enda kuldkuju, mis pöörleb mootori abil ja

vaatab alati päikese poole. Praegu on ausammas äärelinna uues elamurajoonis, kus elavad peamiselt ametnikud.

VÕÕRSIL

35

samuti WIFI võrku. Samas on olemas kohalik 3G võrk, aga see ei aktsepteeri välismaa SIM-kaarte, välismaalane ei saa enda mobiiliga seal suurt midagi teha, kui hädaabikõned välja jätta.

Eks see on nende jaoks suhteliselt uus asi. Nende praegune president Gurbangulõ Berdõmuhhamedov on aga öelnud, et infotehnoloogiat ja in-ternetti peab arendama. Kui seal rii-gis president midagi ütleb, siis on see põhimõtteliselt seadus ning kõik nii ka teevad. Võib eeldada, et viie–kuue aasta pärast on igaühel n-ö internet taskus. Mina sain internetti kasutada OSCE keskuses ja enda hotellis.

Kas nad tsenseerivad ka internet-ti, piiravad ligipääsu?

Seda ma ei oska öelda. Aga näi-teks seda, mis internetis kirjutatakse, justkui oleks Google kinni keeratud, ei ole. Mina sain kõike kasutada.

Mis muljed sul Türkmenistanist kohapeal tekkisid?

Muljed olid väga huvitavad. Esialgu arvasin, et tegemist on suvalise Kesk-Aasia riigiga, kus tänavatel sõidavad au-tode asemel hobused ning on suhteliselt räpane. Aga ei, kohapeal selgus hoopis midagi muud. Ashgabatis on peaaegu kõik majad uued, palju on marmorist ehitisi. Nende esimene president Sapar-murat Nijazov olevat öelnud, et kõik majad peavad olema marmorist. Välja-paistvad metallosad on kõik kuldsed või

vähemalt kulla imitatsiooniga. Ashga-batis on kõik uus ja ilus. Linn on puhas ja tänapäevane. Teed on nagu peegel, meie omadega ei kannata võrreldagi. Aga tänavad on tühjad. Inglise kolleeg tõi tabava võrdluse – nagu oleks Hol-lywoodi stuudios võte lõppenud, inime-sed on juba läinud, aga dekoratsioonid on alles jäänud.

Küsisin OSCE autojuhilt, palju neil kütus maksab. Ta ei saanud algul kü-simusest arugi. Riik annab igale auto-omanikule pooleks aastaks 720 liitrit kütust tasuta. Varem, kui kütuse eest tuli maksta, siis maksis klaas vett 400 manatit, aga liiter kütust 500 manatit, st terve paagi täitmiseks läks vähem kui 2 dollarit. Praegu pidi olema 720 liitrit tasuta ning kütust nad eriti ei osta. Üldiselt võtavad kõik asutused ja ettevõtted vastu ka dollareid.

Veel üks kentsakas asi seal riigis on see, et musta autoga sõita ei tohi. Sel-le eest on ette nähtud väga suur trahv või jäetakse lubadest ilma. Sõidetakse

põhiliselt Vene autode või Toyotadega. Üliõpilased ei tohi ööklubides käia. Kui nad vahele jäävad, siis eksmatrikuleeri-takse ülikoolist. Riik on väga huvitav. Kui inimestel on võimalus, soovitan kindlasti tutvuma ja vaatama minna.

Kas sa enne Türkmenistani sõit-mist olid kursis sellega, et riiki valitses pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist autokraatlikult Saparmurat Nijazov 25 aastat ning et tegemist on ühe maailma kinni-sema riigiga Põhja-Korea ja Birma kõrval?

Muidugi lugesin enne sinna mine-kut internetist selle maa kohta. Mõt-lesin, et kohapeal tuleb lihtsalt ette-vaatlik olla ning järgida neid reegleid, mis riigis kehtivad. Minu ülesanne oli rääkida neile IT-kuritegevusest, mitte arutada valitsevat poliitilist olukorda. Otsustasin, et ma ei hakka neil teema-del kellegagi diskuteerima.

Riigis on niivõrd range kord, et sa võid piltlikult öeldes jätta enda ra-hakoti kuhugi pargipingile ning paa-ri päeva pärast tulla ja selle sealt ära võtta. Suurtes linnades kuritegevust põhimõtteliselt ei ole või on see väga marginaalne.

Kas kuritegevust reaalselt ei ole või lihtsalt näidatakse seda nii?

Reaalselt ei ole. Kesklinnas seisa-vad näiteks politseinikud ja sõjaväe-lased nii tihedalt, et neil on omavahel

Pealinnas on kõik uus ja ilus, aga tänavad on tühjad.

Nagu oleks Hollywoodi stuudios võte lõppe-nud, aga dekoratsioonid alles jäänud.

Kriminaalteabe büroo ametnik Dmitri Rudakov

Praegune pre-sident Berdõ-

muhhamedov on lubanud

isikukultust vä-hendada, kuid

tema pilte võib näha paljudes

kohtades.

VÕÕRSIL

36

silmside. Suitsetada ega juua tänaval ei tohi, selle eest on suured trahvid. Ja kui midagi ei tohi, siis seda ei tehtagi; seda järgitakse ning reeglitest kinnipi-damist jälgitakse.

See on tüüpiline diktatuuririigile.Võib-olla tõesti. Samas rääkisid ini-

mesed, et esimese presidendi Nijazovi ajal olid neil tänavatel narkomaanid. Aga praegune president Berdõmuh-hamedov tegi n-ö asjad korda. Um-bes poole aastaga olid narkomaanid tänavatelt kadunud. Mulle meenub üks veidi kentsakas seik sellelt semi-narilt. Seal tegi rahapesuettekande üks Ühendkuningriigi ametnik, kes rääkis, et sageli saabki rahapesu alguse nar-koärist. Selle peale pakkusid türkmee-nid, et nemad võivad inglasi õpetada, kuidas sellest probleemist vabaneda, kuivõrd nemad on narkootikumide-vastases võitluses väga edukad olnud. Ühendkuningriigi ametnik keeldus sel-lest pakkumisest viisakalt.

Kas sulle määrati saatja või said üksi ringi liikuda?

Saatjat ei olnud, sain päris üksin-da ringi vaadata. Võisin minna, kuhu tahtsin. Üks selline vahejuhtum oli, et tahtsin Ministrite Kabinetist pilti teha. Ma ei jõudnud seda veel teha, kui minu juurde tuli üks sõdur ja ütles, et siin ei tohi pildistada. Ma ütlesin, et selge, ei tee. Siis tahtis ta minu foto-aparaati enda kätte võtta, aga ma ei olnud sellega nõus. Näitasin talle, et ei jõudnud veel pilti teha. Ta sai aru, et olen turist, ja küsis, kust ma pärit olen. Kuuldes, et Eestist, küsis ta, kus see

asub. Selgitasin, et põhjas. Selle peale ta loobus edasistest ekstsessidest, ütles vaid, et siin ei tohi pildistada.

Järgmine kord, kui tahtsin mõnest majast pilti teha, läksin ja küsisin lähedal-seisva sõduri või politseiniku käest, kas tohib pildistada. Mõtlesin, et kui mina tulen nendele külla nende riiki ja neil on siin selline kord, siis mina ei hakka neid õpetama, vaid aktsepteerin neil kehtivat

korda. Kuigi sellest oli natuke kahju, sest kõige ilusamaid hooneid, nagu presiden-dipalee, ei tohtinud pildistada.

Mõne aasta eest kirjutati, et endi-ne diktaator Nijazov, kõigi türk-meenide isa, lasi endale Ashgabati keskväljakule hiiglasliku kuldse kuju püstitada, mis vaatab alati päikese poole. Kas see kuju on endiselt alles?

Jah, kuju on alles, kuid see ei asu enam kesklinnas, vaid on teisaldatud äärelinna uude elamurajooni. Seal pidi tavaline korter olema neljatoaline ja umbes 200 m2 suurune. Need korterid on mõeldud ametnikele, politseinikele ning sõjaväelastele. Korteri hind on umbes 10 000 dollarit, enamikku neist on doteerinud riik.

On teada, et Nijazovi ajal valitses riigis täielik isikukultus. Väide-tavalt tema kirjutatud raamatut „Ruhnama“ pidid lapsed koolis lugema ning peast teadma ja see oli võrdsustatud koraaniga, siis seesama kuju ning veel palju teisi veidrusi. Kas praeguse presidendi Berdõmuhhamedovi puhul saame ka rääkida isikukultusest?

Praegu päris nii ei ole. Räägitakse, et Berdõmuhhamedov üritab juhikultust vähendada. Mingisugust Berdõmuhha-medovi monumenti seal ei ole, küll on tema pildid paljudes kohtades. Ka aja-lehe esiküljel on alati presidendi portree ja pool lehte koosneb kirjeldustest, mida president teinud on, kus ta käinud ja kellega kohtunud on jne.

Kaarel Kuuskkeskkriminaalpolitsei pressiesindaja

Turg Türkmenistani pealinnas

Fakte Türkmenistani kohtaPealinn: Ashgabat (Ašhabad)Rahvaarv: 5 miljonitRiigikeel: turkmeeniRiigikord: vabariik, autoritaarne pre-sidendivõim väikeste välismõjudega (Freedom House on paigutanud Türkmenistani maailma kõige eba-demokraatlikumate riikide sekka)Naaberriigid: Afganistan, Iraan, Usbekistan, KasahstanRahaühik: manatPindala: 488 100 km²Kliima: subtroopiline kõrbLoodusvarad: nafta, gaas, väävel, soolReligioon: 89% rahvastikust isla-miusulised, 9% õigeusklikudTöötus: 60% rahvastikustKaitsekulutused: 3,4% SKPst (2005. aasta andmed)Interneti kasutajaid 1000 elaniku kohta: 8 (2004. aasta andmed)

Allikad: Välisministeerium, Wikipedia, CIA The World

Factbook

VÕÕRSIL

37

Parimateks krimka-huntideks tunnistati Kaitsepolitseiameti võistkond.

tihe rebimine

Juuni alguses Läänemaal Tuksi spordikeskuses peetud kriminaalpolitsei kuuendatel kutse-võistlustel tõestasid kolleegid kaitsepolitseist, et Tallinnas Toompuiesteel asuvas majas tööta-vad oma ala parimad.

Võistlustulle asunud üheksa tiimi seast osavaimaks tunnis-tatud Kaitsepolitseiameti töö-

tajatele pakkusid tugevat konkurentsi Lõuna ja Lääne prefektuuri esindajad. Viimasega jäi kaitsepolitseinikel kok-kuvõttes pelgalt punktine vahe. Pärnu võistkonda kuulunud Marge Kera,

tõi kaitsepolitseinikud esirinda

Kriminaalpolitseinike

FoT

od

KA

JA V

EN

TSE

L JA

RE

ELi

KA

Rii

MA

Nd

MEISTRIKLASS

MEISTRIKLASS

38

Nigolas Saarnak ja Nils Sempelson vii-sid koju hõbedased diplomid; Lõuna JRP kooslus Piret Raudmets, Randy Haidak ja Jaak Kamber näitasid taset ning tulid teenitult kolmandale kohale.

Naiste arvestuses kuulus tänavu esikoht Marge Kerale Lääne prefektuu-rist, teine oli Krista Kimber keskkrimi-naalpolitseist ning kolmas Laura Soo-me Maksu- ja Tolliametist. Meestest näitas end parimast küljest KAPO töö-taja, järgnesid Kristjan Haugas ja And-ri Kingumets Maksu- ja Tolliametist.

Et tänavuste kriminaalpolitsei kut-sevõistluste korraldajad, Põhja prefek-tuuri politseinikud, puutuvad päevast päeva kokku erisuguste keeruliste üles-annetega, oli võistluste tase väga kõrge. Paljud osalenud iseloomustasid ettetul-nud katsumusi sõnadega „keeruline“, „raske“ jms. Kuid nagu ütlesid kor-raldajad ise, hea krimkahunt ületab ka kõige keerulisemad takistused edukalt.

Ohaka baari seltskond tekitas suurimat peavalu

Nagu on saanud tavaks, algas täna-vunegi kutsevõistlus teadmiste testiga, kus tuli soovitatavalt õigeid vastuseid anda oma valdkonda käsitlevatele õi-gusaktidest pärit küsimustele. Tunnike pausi ja kosutav lõuna peetud, algas päeva peaala – kriporetk, mis koosnes üheksast alapunktist, üks põnevam kui teine, mõni isegi nii keeruline, et ka kõige kangemad täistulemuseni ei jõudnud. Üheksa ala sisse mahtusid sündmuskohavaatlus, läbiotsimine, kinnipidamine, n-ö Aliase mäng ja harjutus tähelepanelikkusele, vanglast saadetud kinnipeetava kirja dešifreeri-mine, töö kuriteoinfot sisaldava allika-ga, esmaabi andmine ja võltsarvete tu-vastamine; samuti vigursõit jalgrattal ning õhkrelvast laskmine.

Kuna osa praktilisi harjutusi oli üles ehitatud reaalsetele, politseitöös ette-tulnud sündmustele, pidid need ka või-malikult tõetruud välja paistma. Selleks etendasid meie head kolleegid kolmes punktis – esmaabis, kinnipidamises ja kuriteoinfot sisaldava allika kindlaks-tegemises – päris toreda vaatemängu. Parajaks pähkliks osutus just viimane ülesanne, milles sajaprotsendilist edu ei saavutanud ükski võistkond, isegi KAPO mitte. Legendi järgi tuli juhti-miskeskusesse Ohaka-nimelisest baa-rist kõne mehelt, kes väitis, et teab infot

Võistluse üheks tipphetkeks oli n-ö Ohaka baari juhtum, kus pätikamba ühe liikmena

astus üles Põhja prefekt Elmar Vaher.

Hetki võistlustelt: sündmuskohavaatlus,

kinnipidamine ja vigursõit

39

MEISTRIKLASS

TulemusedVõistkondlikus arvestusesI koht – KaitsepolitseiametII koht – Lääne prefektuuri Pärnu võistkond (Marge Kera, Nigolas Saarnak ja Nils Sempelson) III koht – Lõuna prefektuuri tiim JRP (Piret Raudmets, Randy Hai-dak ja Jaak Kamber)

Naiste individuaalarvestusesI koht – Marge Kera (Lääne pre-fektuuri Pärnu võistkond)II koht – Krista Kimber (keskkrimi-naalpolitsei)III koht – Laura Soome (Maksu- ja Tolliamet)

Meeste individuaalarvestusesI koht – KAPO esindajaII koht – Kristjan Haugas (Maksu- ja Tolliamet)III koht – Andri Kingumets (Mak-su- ja Tolliamet)

võimaliku tapmise kohta. Kuna tal tele-foni polnud ning vestluse lõpus ei olnud enam sugugi kindel, kas ja mida ta veel rääkida tahab, oli politseinike roll es-malt tuvastada baaris purjutava kolme mehe seast kõne tegija ning saada tap-mise kohta võimalikult palju infot. Sõu oli äge, paraku ükski tiim õiget infot kätt ei saanud ning maksimumpunktid jäid saavutamata. Ülesande lahendasid edukamalt kaitsepolitseinikud, kes tu-vastasid kõne teinud mehe.

Ohaka baari sündmuse lahenda-mist pidas üheks huvitavamaks alaks enamik võistlustest osavõtnuid. Eks oma rolli mängis siin värvikas selts-kond, kes pätikampa matkis – Valmar Pappel Põhja majandustalitusest, Vik-tor Koršunov varavastaste kuritegude talitusest ning Põhja prefekt Elmar Va-her, kes nautis silmnähtavalt oma ligi kuuetunnilist etteastet.

Sotsiaalne läbikäimine tugevdab koostööd

Teadagi ei õnnestu ükski üritus suu-repärase seltskonna ja mõnusa ära-olemiseta. Arvestades, et seegi kord olid kutsevõistlused ning kriminaal-politsei suvepäevad kaks ühes, pakkus avar Tuksi spordikompleks erinevaid sportlikke vaba aja veetmise võima-lusi. Näiteks said nii võistlejad kui ka pealtvaatajad võtta mõõtu kuulivesti viskamises ja pidada võrkpallilahin-guid. Palli sai põrgatada korvpalliväl-jakul, võtta leili saunas ning keerutada muusika saatel jalga diskosaalis.

Kutsevõistluste peakohtuniku ja

ürituse ühe eestvedaja, Põhja prefek-tuuri kriminaalbüroo juhi Priit Pärkna meelest on kutsevõistluste korraldami-sel oma kindel eesmärk: selgitada väl-ja osavaim kriminaalpolitseinik. Tema hinnangul näitab ka praktika, et elust enesest võetud ülesanded annavad sel-leks igati hea ülevaate. „Kutsevõist-lused on kahtlemata jätkusuutlik ja meeldiv traditsioon. See ühendab meie ametnikke ning lisab motivatsiooni enda pidevaks täiendamiseks ja proo-vile panekuks.“ Samuti tõdeb ta, et partnerite, nagu Kaitsepolitseiameti ning Maksu- ja Tolliameti ametnike kaasamine ja nende asutuste tööspet-siifikast lähtuvalt ülesannetesse lisatud punktid annavad võistlusaladele veidi laiust ning on seega heaks boonuseks, rääkimata koostöö parandamisest. Siis-ki lisab politseijuht vihje selle kohta, mil moel saavutada võistlustel võimali-kult hea tulemus: „Oluline on tiimitöö. Sündmuse efektiivseks lahendamiseks on vaja tasemel kriminalisti, jälitaja ning uurija koostööd. Seega on igati mõistlik komplekteerida võistkond kri-minaalbüroo erinevate üksuste liikme-test, mitte jääda ühe talituse piiresse.“

Et nii korraldajad kui ka osalejad kiitsid selleaastase kriminaalpolit-seinike kutsemeisterlikkuse võistluse heaks, jääb oodata hea taseme hoid-mist ka järgnevatel aastatel. Lõuna rahvas, näidake, mida on teil tulevas-tele parimatele kriminaalpolitseinikele pakkuda! Kohtumiseni Lõuna-Eestis!

Helen UldrichPõhja prefektuuri pressiesindaja

II kohale tuli Lääne prefektuuri Pärnu võistkond koosseisus

Marge Kera, Nigolas Saarnak ja Nils Sempelson.

III koha pani kinni Lõuna prefektuuri võistkond JRP koosseisus Piret Raud-mets, Randy Haidak ja Jaak Kamber.

Peavõistluse kõrval võeti

mõõtu kuulivesti viskamises.

HÄDAABINUMBER

40

110 ja 112

Häirekeskuse Ida-Eesti keskuse ja Ida prefektuuri juhtimiskes-kuse töötajad alustasid 112 ja

110 kõnede menetlemist Jõhvi uue maja ühises töösaalis 12. aprillil kell 10.10. Esimene kõne, mis kujunes prooviki-viks, tehti kell 10.32. Tegemist oli parki-miskorralduse rikkumisega Jõhvi linnas, kuid sündmuskohale saadetud patrull rikkumist ei tuvastanud. Esimesi koge-musi 110 kõnede töötlemise algusest ning ühises töösaalis töötamisest jaga-vad Tarmo Kütt ja Pille Parvits Ida pre-fektuuri juhtimiskeskusest ning Rannel Silov Häirekeskuse Ida-Eesti keskusest.

Pille Parvitsa sõnul on esimesed mul-jed ühisest töösaalist positiivsed. „Prae-gu sujub 110 kõnede töötlemine hästi. Oleme politsei poolelt kogu aeg pääste-korraldajate jaoks olemas ning valmis vajaduse korral kohe aitama,“ räägib Pille. Ta selgitab, et 110 ja 112 kõnede

töötlemine on veidi erinev, mis tuleneb süsteemide erinevusest. „Kui 112 kõ-nedele vastates on abiks küsimustikud, siis 110 puhul on praeguseks olemas juhendküsimused, mis kergendavad kõ-netöötluse alustamist. Kuid sündmuse kohta kogu info kättesaamiseks tuleb olla loov ning ise peab kohapeal nupu-tama, mida ja miks küsida,“ ütleb Pille.

110 kõnede töötluse võttis Häire-keskuse Ida-Eesti keskus üle juba 1. märtsil. Kuna uude ühisesse töösaali koliti alles aprilli teisel nädalal, siis töötasid päästekorraldajad alguses kahes töösaalis korraga. Ranneli sõ-nul oli märtsikuu päästekorraldajatele raske, sest nii töökoha kui ka tööga oli vaja harjuda. „Märtsi algul käisin ise iga töötajaga esimene päev kaasas, vaatasime üle töökohapõhiselt kõik vajalikud programmid, näitasin juhti-miskeskuse ruume ning proovisin ini-

professionaalid said kokku2014. aasta lõpuks minnakse üle ühisele hädaabinumbrile 112. Esimestena alustasid 110 ja 112 kõnede menetlemist ühises töösaalis Häirekesku-se ida-Eesti keskuse ning ida prefektuuri juhtimiskeskuse töötajad.

mesi julgustada ja motiveerida. Tänu juhtimiskeskuse töötajate mõistvale ja toetavale suhtumisele möödus see pe-riood kenasti,“ tõdeb Rannel.

Lihvitud „nurgad“

Enne ühisesse töösaali kolimist läbisid juhtimiskeskuse ja Häirekeskuse tööta-jad erinevaid koolitusi, sh 110 kõnetööt-luse täienduskoolituse ning meeskon-natöö koolituse. Pille meelest olid need koolitused väga vajalikud ja neid võiks soovitada teistelegi ühinevatele piirkon-dadele. „Inimesed on vaja enne kokku viia ja tekitada võimalus üksteist tundma õppida nii tööalaselt kui ka isiklikult. Tööalaselt ainult telefoni teel suheldes te-kib ikka pingekohti. Iga inimene teeb ju oma tööd lähtuvalt oma asutuse töö spet-siifikast ja kõik soovivad teha seda hästi. Kuid just selle spetsiifika mittetundmine

Politsei juhtimiskeskuse ja Häirekes-kuse töötajad alustasid 112 ning 110 kõnede ühist menetlemist Jõhvi uues politsei ja pääste ühishoones.

FoT

o: M

AR

iT L

iiK

41

110 ja 112konna plussid ja miinused, millest on järgmistele keskustele kasu. Ühises töösaalis töötamise positiivse küljena nimetab ta asjaolu, et ressursihaldaja-tel on patrullidele reageerimiseks edas-tatavate juhtumite tausta uurimiseks rohkem aega ja ressurssi kui varem.

Pille toob näite elust enesest, kui-das ühine tööruum kiirendas abi väl-jasaatmist. Tallinna-Narva maanteel Toila vallas toimus liiklusõnnetus, kus sõiduauto kaldus vastassuunavööndis-se ning põrkas kokku vastutuleva veo-kiga. Hädaabikõne tegi veoautojuht, kes edastas liiklusõnnetuse info numb-rile 110. Ta ütles, et toimus avarii ning keegi sai vist viga. Seepeale kõne kat-kes. Kohe andis 110 kõne vastuvõtja kannatanuga liiklusõnnetuse toimu-mise info edasi nii politsei, pääste kui ka kiirabi ressursihaldurile. Nii oli või-malik anda ühel ajal väljasõidukorral-dus kõigile korraga.

Ranneli sõnul said ühises töö-saalis kokku kaks poolt, kes on oma valdkonnas väga heal tasemel pro-fessionaalid. Nüüd suurenevad nii juhtimiskeskuse kui ka Häirekeskuse töötajate teadmised märgatavalt ning tõuseb sündmuste lahendamise os-kuste tase peale 110 ja 112 kõnedele vastajate ka ressursihalduritel. See pa-randab omakorda sündmuste lahenda-mise kvaliteeti.

Marit LiikIda prefektuuri pressiesindaja

Edvi FreibergHäirekeskuse kommunikatsioonijuht

tekitabki tööalaselt suheldes pingeid. Kui inimesed saavad omavahel silmast silma suhelda, siis saab ka oma tööst rääkides neid murekohti leevendada. Arvatakse ju küll, et me elame ühes piirkonnas ja kül-lap me ikka üksteist tunneme, aga tegeli-kult see nii ei ole. Töötatakse Jõhvis, kuid nii juhtimiskeskuse kui ka Häirekeskuse töötajad tulevad tööle väga erinevatest kohtadest Ida- ja Lääne-Virumaalt,“ kõ-neleb Pille.

Rannel lisab, et teised ühinevad kes-kused võiksid planeerida koolitusi ühise meeskonna loomiseks veidi lähemale ühi-ses töösaalis töölehakkamisele. Ida-Eestis jäi kolimise pideva edasilükkumise tõttu koolituste ja ühises töösaalis töölehakka-mise vahele liialt pikk aeg. Ranneli arva-tes oleks teistel keskustel kasu sellestki, kui inimesed saaksid töötada töösaalis mõne vahetuse nn töövarjudena.

Nii Pille, Rannel kui ka Tarmo tunnistavad, et hädaabinumbrite ühi-nemisega kaasnesid hirmud ja kõhk-lused. „Kuna 110 ja 112 menetlejate töö spetsiifika on erinev, siis ei osatud koostööd ette kujutada. Inimestel oli hirm, kas teine pool saab politsei-töö spetsiifikast aru. Aga hirm kadus koolituste vältel. Kui inimesed tun-netavad, et teisel pool on toetavad ja positiivse suhtumisega inimesed, siis hirmud kaovad,“ meenutab Pille ette-valmistusperioodi algusaega.

Rohkem aega tausta uurimiseks

Tarmo Küti väitel on Jõhvi ühise töö-saali ülesanne tuua esile ühise töökesk-

HÄDAABINUMBER

Ühine hädaabi-number 112Numbreid 110 ja 112 on Eestis kasuta-tud üle 10 aasta, kuid ikkagi on abivaja-jail raske otsustada, kummalt numbrilt kõige kiiremini just konkreetse sünd-muse korral abi saab. Näiteks inimvi-gastusteta liiklusõnnetuse korral ei va-jata kiirabi ja 112-le justkui helistama ei peaks, ent kui sama õnnetuse tõttu on maha valgunud õli, on päästjaid vaja. Need nüansid ei jää tavakodanikule meelde. Tihti on helistajadki nii endast väljas, et ei suudagi kahe numbri vahel valida ega otsuseid langetada. Nõnda tulebki sageli tavalise plekimõlkimise teade 112-le ning raskete tagajärgede-ga avarii teade 110-le. Seega oleks abi-saamine kiirem, kui helistajad ei peaks valima kriisiolukorras mitme numbri va-hel ja mõlema asutuse töösaalidel po-leks vaja üksteist toimunud sündmus-test teavitada. Siseministeeriumi tellitud uuringus „Hädaabikõnede teeninda-mise rahulolu uuring 2008“ arvas 85% küsitletuist, et politsei, päästeteenistus, kiirabi ja merepääste peaksid olema kättesaadavad ühelt telefoninumbrilt. Häirekeskuse Ida-Eesti keskus alus-tas politseivaldkonna hädaabiteadete vastuvõtmist hädaabinumbrilt 110 1. märtsil. Häirekeskuse Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti keskus alustavad politsei-valdkonna hädaabiteadete vastuvõt-mist 1. märtsil 2013 ning Häirekeskuse Lääne-Eesti keskus 1. märtsil 2014. Ühisele hädaabinumbrile 112 minnak-se üle 2014. aasta lõpuks. Ülemineku järel tuleb helistada hädaabinumbrile 112 nii politsei, päästjate kui ka kiirabi kutsumiseks.

HARIDUS

4242

Sisejulgeoleku ma-gistriõppe võludest ja valudest räägivad esimese lennu vilistla-sed, Politsei- ja Piirival-veameti töötajad Grete Grentsmann, Maarja

Vesi, Jaanus breivel, Martin Mõtus ja Alar Ridamäe.

Sisekaitseakadeemias on kahe aastaga või-malik omandada

sisejulgeoleku magist-rikraad, et katta uute teadmistega kõik need sisejulgeolekuvaldkon-

nad, kus asjakohased or-ganisatsioonid tänapäeval kõige enam tuge vajavad. Õpe on praktilise suunit-lusega ja individuaalse õp-pekava järgi on võimalik

spetsialiseeruda kas pääste-, politsei- või üldisematele jul-

geolekuteemadele.Sisejulgeoleku magistriõpe on

rahvusvaheliselt akrediteeritud ning õppejõud on tippspetsialistid – eksperdid nii Eestist kui ka part-nerasutustest kogu Euroopast. Inglise keelt karta ei tasu, sest lektorid kõnelevad lihtsas ing-lise keeles ja väikene järeleaita-mine on alati võimalik.

Kuna sel sügisel alustab sise-julgeoleku magistriprogrammis juba neljas lend, siis anname sõna magistrantidele endile. Oma kogemustest ning mõ-tetest räägivad Politsei- ja Pii-

Magistrikraadannab suure pildi

Kriminaaltulu tuvastamise büroo vanemuurija Grete Grentsmanni sõnul avardas sisejulgeoleku ma-gistriõppes õppimine suuresti sil-maringi ja andis mõistmise, kuidas on sisejulgeolekuvaldkond Eestis korraldatud.

Fo

To

: NE

LLi P

ELL

o

HARIDUS

4343

rivalveametis töötavad esimese lennu vilistlased Grete Grentsmann, Maarja Vesi, Jaanus Breivel, Martin Mõtus ja Alar Ridamäe.

Miks valisite meie magistriõppe?Grete Grentsmann: Kuivõrd mulle oli juba pikemat aega huvi pakkunud kriminaalpoliitika ning julgeolekute-maatika, siis leidsin õppekavaga tut-vudes sealt hulga huvitavaid ja eriala-seid aineid. Eriti sümpatiseeris see, et õppekava oli rahvusvaheline ning väga laiahaardeline, hõlmates kõiki sisejul-geolekuvaldkondi.Maarja Vesi: Uus ja huvitav tundus tol hetkel ning kuna töötasin sisejul-geoleku valdkonnas, siis mõtlesin, et miks mitte.Jaanus Breivel: Sisejulgeoleku ma-gistri kraad annab hea ja suure pildi. Piirivalves väärtustati tol ajal seda, et juhid on magistrikraadiga, ning see oli üks tõukemoment.

Kuidas kujunes magistriõppesse sisseelamine ning rühmaga sulan-dumine?

Grete: Elasin sisse sujuvalt. Kogu rühm oli kokkuhoidev ja abivalmis, millele aitasid väga palju kaasa kohe-sed rühmatööd loengutes, mis nõudsid suhtlemist ja kaasamõtlemist.Maarja: Ei mäleta, et oleks olnud sisseelamisraskusi. Meil oli ääretult tore ja ühtehoidev kursus, kus polnud õppida ainult õppejõududelt, vaid ka kaasüliõpilastelt. Olid ju siia kogune-nud oma ala asjatundjad.

Kui palju tunnetasite selle väär-tust, et erinevad sisejulgeoleku-valdkonnad õpivad koos?

Jaanus: Õppimine sisejulgeoleku ma-gistriõppes meenutab nagu peaministri ametit – sa ei tunne küll kõiki valdkon-di, kuid tead, kust võimalikku lahendit

otsida. Näiteks rühmatööd. Alati oli hea, et igaüks vaatab selle oma kõige pädevama poole pealt üle ja nii saab töö mitmekesisem. Kindlasti on suur väärtus ka suhetel, mis tekkisid – head suhted tulevad alati kasuks.

Kuidas tulite toime töö, õppimise ja uue elukorraldusega?

Grete: Tuleb tunnistada, et algus oli raske, kuid kui osata oma aega pla-neerida ning olla ise piisavalt kohuse-tundlik, siis ei tohiks see probleemiks kujuneda.Maarja: Natukene rohkem planeeri-mist nõudis. Minu jaoks olid rasked just laupäevased kooliskäimised. Aga samas olid ained põnevad ja kursu-sekaaslased toredad ning seega läksin alati hea meelega. Kui juba koolis olin, siis ei tundunud võimalikki, et võiks kuskil mujal olla.

Kas osaliselt inglise keeles õppi-mine oli raske ja kuidas arenes keeleoskus selle aja jooksul?

Grete: Ingliskeelsed loengud olid hea vaheldus tavatundidele ning laienda-sid keeleoskust. Viimast mitte niivõrd õppejõudude kuulamisega, kuivõrd koduseid töid tehes ja lugedes, mis tu-lid suuresti kasuks magistritöö koosta-misel, kus tuli kasutada ingliskeelseid allikaid.Maarja: Minul läks kergelt, kuna ai-nult mõningad õppematerjalid olid inglise keeles. Välislektorite loengutes-se sattusin harva, kuid needki polnud keerulised.

Kas õpingute ajal tekkis mõni ah-haa-efekt või mõni uus idee?

Maarja: Mulle meeldis, et õppisin mõnda asja hoopis teie nurga alt nä-gema või avastasin mõne valdkonna kohta uut infot, millest enne aimugi polnud. Nüüd saan sealt enda töös ka

paralleele tõmmata. Maailmavaade avardub ning see on minu jaoks tõe-line väärtus.

Kuidas maksite õppemaksu? Kas see oli raske?

Grete: Väga hea oli, et õppemaksu sai maksta osade kaupa. Õppemaksu summa oli samuti mõistlik. Maarja: Raha tuli kindlasti paremini planeerida, kuid võrreldes teiste ma-gistriõppe tasudega leidsin, et mul ei ole millegi üle kurta.

Mida on magistriõpe teile andnud?Grete: Eelkõige avardas õppimi-ne väga suuresti silmaringi ja andis mõistmise, kuidas on sisejulgeoleku-valdkond Eestis korraldatud. Oli hea võimalus tööalaselt liikuda terves sise-julgeolekuvaldkonnas, kuhu ma nüüd ka jõudnud olen. Loomulikult andis õppimine palju uusi valdkondlikke tutvusi. Mulle jääb meelde kokkuhoi-dev ja toetav kursus koos kõigi õppe-jõududega, kes suhtusid meisse posi-tiivsuse ja austusega.Martin Mõtus: Tegelikult on õppimi-ne täis erinevaid katsumusi. Positiivne on kõigi nende saavutuste kogemine, et teed neid töid, töötad läbi meeletus mahus kirjandust ja siis on jälle tehtud.Alar Ridamäe: Paar korda olen end avastanud mingil koosviibimisel, kus ma mõtlen, et milleks me raiskame sel-leks aega, et kas te koolis siis ei olnud. Siis vaatan, et jah, nad ei olnudki ju seal koolis.Martin: On andnud väljendusoskust ja julgust oma mõtteid väljendada. On tunne, et ma võin sõna võtta.

Ulvi Uulmaa-MargusSKA sisejulgeoleku

magistriprogrammijuhtShvea Järvet

SKA sisejulgeoleku instituudi juhataja

Magistrikraadannab suure pildi

Tule õppima!Tule Sisekaitseakadeemia sisejulge-oleku magistriõppesse! Dokumente võetakse vastu kuni 5. juulini. Aval-dust on võimalik esitada infoportaali www.sais.ee kaudu. Tutvu õppe-kava ja sisseastumistingimustega www.sisekaitse.ee/sisejulgeoleku-magistriope/.

44

PiirivalvevaldkonnaEesti Schengeni õigusruumiga ühinemisel laiapõhjalise projektiga Georgia-le, Moldovale ja Ukrainale alguse saanud piirivalvevaldkonna idasuuna-line arengukoostöö on edukalt toiminud viis aastat. Kolmandate riikide sisejulgeolekut tagavate ametkondade abistamise tagamaid ja tulemuslik-kust tutvustas Radarile piirivalveosakonna kolmandate riikidega koostöö talituse juht Heigo Vija.

Nüüdseks on PPA piirivalve-valdkond ellu viinud kolm mahukat, peamiselt doku-

mentide kontrollile ning varastatud sõidukitega salakaubitsemise ja nen-de transiidi vastasele võitlusele suu-natud arengukoostöö projekti. Neist esimene vältas aastail 2007–2008

ning hõlmas Georgia, Moldova ja Ukraina abistamist, järgmine kes-kendus aastail 2008–2010 Georgiale ning viimased kaks aastat on aren-guabi andmise fookuses olnud Uk-raina õiguskaitseteenistused. Ukrai-nas keskendusid Eesti piirivalvurid peamiselt kohaliku siseministeeriumi

arengukoostöö viis aastat

alluvuses olevate kohtuekspertide toetamisele.

„Arengukoostöö pole kunagi ühe-poolne, vaid abisaaja ja abiandja ehk doonori vahel arenev pidev protsess, milles oluline roll on mõlema poole ekspertidel,“ räägib Heigo Vija, kelle sõnul on kohapealseteks kontaktisiku-

2008.–2010. aasta arengukoostöö projekt keskendus Georgiale: Georgia politseinike arvutipõhine indivi-duaalõpe võltsitud dokumentide tuvastamiseks, praktika Rustavi lä-hedal ning praktilise töö tulemusena avastatud varastatud Mercedes-Benz Prantsusmaalt.

FoT

od

: HE

iGo

ViJA

KOOSTÖÖ

KOOSTÖÖ

45

Piirivalvevaldkonnateks Interpoli rahvuslikes keskbüroo-des töötavad politseiohvitserid ning eksperdid kriminaalpolitseist ja piiri-valvest. „Eksperte valitakse teadmiste ja oskuste põhjal, mitte selle järgi, mis asutuses keegi neist töötab. Praktilise arengukoostöö seisukohast on tähtis, et abivajavates riikides oleksid kon-taktisikuteks inimesed, kes on oma valdkonna spetsialistid ning kellel on lisaks laialdasi sidemeid. See tagab, et asjad sujuvad kavakohaselt, et abi saamiseks korraldatakse kõik abiva-jajapoolsed vajalikud tegevused ning lahendatakse ettetulevad võimalikud kiireloomulised küsimused. Teisisõnu – arenguabi sihtriigis on tarvis leida inimesi, kes teavad inimesi.“

Abi osutamise aluseks on abisaaja taotlus ning abi vajadus peab olema konkretiseeritud. Enne abistamise või vastava projekti kirjutamise juurde asumist tuleb doonorriigil alati seirata sihtriigi kohalikke olusid, sest paha-tihti võib abi taotleja soovide nimekiri väga kardinaalselt erineda reaalsetest vajadustest. Samuti võib doonorriigi esindajatel olla sootuks erinev etteku-jutus sihtriigis valitsevast olukorrast. „Eesti arengukoostööd võib iseloo-mustada kui paindlikku instrumenti, mis on võimaldanud abivajaja jaoks leida parimad lahendused,“ märgib Vija. „Tihti on näiteks õigesse kohta investeeritud tuhat eurot lõppkok-kuvõtteks palju suurema väärtusega

kui laiapõhjalisse, kuid läbimõtlema-ta projekti paigutatud kümme korda suurem summa. Seega on kõige täht-sam leida koht või valdkond, mis tõe-poolest abi vajab.“

Varuvariant tagataskus

Hoolimata arengukoostöö teinekord peensusteni paikapandud tegevus-kavast tasub alati tagataskus hoida varuvarianti ehk ootamatute kulude katmise vahendeid, mida pole otseselt tegevusse planeeritud, kuid mida on võimalik katta kas projekti omafinant-seeringust või mõnest muust allikast. Tihti annab säärane ettenägelikkus tulemusele rohkem kaalu ning tõstab doonori mainet enam kui paljud pika-ajalised mahukad projektid.

Näiteks võib tuua Moldova polit-sei, kus viis aastat tagasi oli terve rii-gi peale ainult üks töökoht, arvuti ja andmeside lahendus, mille kaudu sai teha rahvusvahelisi kriminaalteabe päringuid. Infovahetuse probleemi oli pikka aega teadvustatud kõikvõimali-kele ELi ametnikele, kes alati igakülg-set abi lubasid, kuid asju sellegipoolest liikuma ei saanud. Saades aru, mida kolleegidel tõesti tarvis läheb, lahendas Eesti küsimuse käigu pealt. „Tegelikult oligi tarvis ainult Eestis poodi minna, vastav andmeside dekodeerija osta, see Moldova politsei esindajale üle anda ning maksma läks see kõik pelgalt paar tuhat Eesti krooni,“ meenutab Vija.

Kahjuks tuleb tema hinnangul nen-tida, et mahukad doonorprogrammid on abisaajad kohati ära hellitanud. Vahel ei oska aga abisaajad doonorite antud abi iseseisvalt rakendada. „Tei-sest küljest on erinevates riikides tea-tav seltskond ametnikke, kes visiitidel jagavad kahel käel logodega pastakaid ja kruuse ning annavad suuri lubadusi, mida hiljem ei täideta. Niisugune tegu-viis kahjustab doonororganisatsiooni-de üldist mainet,“ lausub Vija.

Tema hinnangul on Eesti aren-gukoostöö märgatavalt lähendanud projektides osalenud erinevate riikide politsei ja piirivalve eksperte. „Kuid tõele au andes oleme ka meie, tugine-des arengukoostöö projektide elluvii-misel saadud kogemustele, õppinud saavutama häid tulemusi ka väiksema-te vahenditega.“

Urmo KohvPPA pressiesindaja

arengukoostöö viis aastat

DERKO

Koolipingist väljakutsele

Eelmises Radaris alustasime Saksa lambakoera Derko kasvamise

jälgimist patrullkoeraks. Kuue-nädalasena teenistusse asunud derko on nüüd juba kuuekuu-ne ning läbinud jälje- ja kuule-kuskoolituse. Fo

tod

: ma

Ri R

iina

RiS

t, d

elFi

, eR

ako

gu

46

Treeningu kõrval jääb Derkol ja Nitrol aega puhata ning mürada.

47

DERKO

Mai üllatab kuumakraadidega ja õues on tavatult soe – üle kahekümne kraadi. Rakvere

politseimaja hoovis tuleb vastu Siiri Ke-reme ning tema paarimees Tarmo Nuk-ka, kellel on seljataga jalgsipatrull oma koerte Derko ja Nitroga. Paari tunni vältel kõndisid nad linna vahel mitu ki-lomeetrit, nii et kõigil on nahk märg. Derkol sõna otseses mõttes, sest pargis lubas Siiri koeral end tiigis jahutada.

Siiri ja Derko kohanevad taas iga-päevarütmiga, sest vahepeal oldi kaks nädalat Murastes politsei- ja piirival-vekolledži teenistuskoerte koolituskes-kuses, kus lõppes kevadine teenistus-koerte koolitus. Kui möödunud korral koolis oldi, osales Siiri loengutes, kus ta sai üldteadmisi ja oskusi patrullkoe-ra hooldamisest ning teenistuses kasu-tamisest. Pisike Derko oli pigem pealt-vaataja, sest kahekuusena ei osanud ta harjutusi veel kaasa teha. Nüüd, kui Derko on juba viiekuune, toimus koolitamine täies mahus paika pan-dud päevaplaani alusel. Hommikul kell üheksa algasid tunnid, mis kestsid õhtul kella viieni. Põhirõhk oli jälje-koolitusel, kus prooviti eri keskkondi, nagu põllud ja linnatänavad, sest koer peab suutma jälge üles võtta erinevates pinnastes, olgu selleks rohi või kruus. Kogu tegevust jälgis kõrvalt instruk-tor, kes jagas õpetussõnu ja näpunäi-teid ning andis kohe tagasisidet koera kaasatöötamise kohta.

Poomid, torud ja viinerid

Teine osa koolitusest oli kuulekus, kus koer peab käskluste järgi kuuletuma täielikult perenaisele. Põhilised tegevu-sed on kõrvalkõnd koos istumise ja la-mamisega, koerajuhist eemal olles peab koer käsu peale liikuma ning koerajuhi juurde tulema. Kooli staadionil on koe-ra kuulekuse arendamiseks mitmesugu-sed vahendid, nagu poomid, rõngad, tõkked, torud jne. Derkoga tehti enne

Oma ristsed sai Derko ühel hommikul vahetuse alguses, kui tuli väljakutse Tapa linna, kus ühte eramajja oli öösel sisse murtud ning vargus toime pan-dud. Koerale oli see esimene reaalne juhtum, kus tal tuli jälg üles võtta.

Oskab ise ust avada

Koduse eluga on Derko hästi kohane-nud. Isegi nii hästi, et oskab ise maja ust avada. Ükskord tegi Siiri ettevalmistust jäljeõppeks, märkis sammusid maha ja pani toitu jälje sisse, kui kuulis selja taga nohinat. Derko oli majast välja saanud, astus perenaisega ühte sammu ning sõi oma krõbinad kerge vaevaga ära.

Kuigi koer on pere liige, on tal tea-tud asjad majas keelatud. Näiteks ei luba Siiri mitte mingil juhul koeral dii-vanile magama pugeda. Kes koeraoma-nik on, see teab, et kui lubad endale ühe korra reeglit rikkuda, siis pead hiljem ise kahetsema. Kord kutsus Siiri ema koera diivanile enda juurde kaissu. Kui Siiri tuppa tuli ja hakkas kurjalt koera põrandale käskima, ei lugenud tema sõnad midagi – Derko tegi näo, nagu ei saaks ta mitte midagi aru. Muidu kuulab ta sõna juba päris hästi. Raske on siis, kui instinktid välja löövad, eriti peab see paika ringijooksvate külakas-side kohta. Siis ei suuda Derko kuidagi paigale jääda, kuid enamasti tuleb ta perenaise käskluse peale tagasi.

Siiri ja Derko on koos väga suure osa oma ajast. Perenaine võtab koera kaasa ka väljasõitudele ja külaskäikudele, sest see aitab Derkol kohaneda uute lõhnade ning inimestega. Loomulikult hoolitseb Siiri sellegi eest, et koerale jääb treeningu kõrval aega niisama puhata ja mürada. „Mis seal salata, koer on mulle nii tähtis, et üritan teda igal võimalusel oma tege-mistesse ja käimistesse kaasa planeeri-da,“ lausub Siiri.

Mari Riina RistIda prefektuuri pressiesindaja

üks õhtu luuret ja prooviti erinevaid vahendeid. Alguses oli poomilkõnd vaevaline. Koera õnnestus poomile meelitada, kuid siis jäi ta lamama ega kavatsenud edasi liikuda. Ei ahvatle-nud teda ka laiali jagatud viineritükike-sed. „Ja nii me seal olime – koer lamas poomil, mina passisin kõrval. Otsusta-sin, et ei anna järele, ükskord peab ta ju liikuma hakkama,“ räägib Siiri. Umbes 15 minuti pärast sai koer hirmust võitu, tõusis püsti, sõi imekiirelt viinerid ära ja laskus. Teine takistus, mis tegi osa noori koeri tõrksaks, oli toru läbimine. „Meil läks koolis sedavõrd lihtsamalt, sest kodus kasutasin mängu ajal kaevu-torusid. Alguses istus ka Derko lihtsalt torus ja vaatas teiselt poolt otsa,“ nae-rab Siiri. Jäljeajamise ning kuulekuse kõrval õpiti ka taktikalisi harjutusi, nagu nurkade ja uste kontroll.

Kui koolis tehti eri kohtades jäl-jeõpet, siis tehakse seda ka iga päev patrullis käies. Jalgsipatrulli ajal leia-vad koerajuhid linnas mitmesuguseid paiku, kus koeri õpetada. Kord tegi Siiri koos paarimehega maavalitsuse ees koera jaoks murule jalatsijäljed ning pani neisse toitu, kui järsku tuli majast maavalitsuse haldusdirektor ja küsis, kas on mingi probleem. Ta ar-vas, et politseinikud koristavad linnas prügi, ning lubas koristusfirma välja kutsuda. Samuti astuvad koerajuhti-dele ligi linnainimesed, kes tunnevad huvi, mida nad teevad, poetavad hea sõna ning soovivad edu.

Koerapatrull mõjub linnas eriti häs-ti alaealistele, keda on õhtusel ajal linna peal üha vähem ringi kolamas. Jalgsi-patrullil ongi sageli preventiivne külg, sest politseinikke nähes hoitakse ära õigusrikkumisi. Koos koertega pääseb kohtadesse, kuhu autos oleva patrull-politseiniku silm ei küündi. Volbriööl kontrolliti mitut seltskonda ja tabati kaks alkoholi tarvitanud alaealist.

Päevast päeva õpitud teadmisi hak-kab Derko kasutama igapäevaelus.

Muraste politsei- ja piirivalvekol-ledžis läbiti esimesed koolitunnid.

Derko Siiri Kereme ja Derko ning Tarmo Nukka ja Nitro

48

SCHENGEN

Esimesed muljed merepiiri hindamisest10.–13. mail hinnati Euroopa Liidu Schen-geni hindamismissioo-ni programmi kohaselt Eesti merepiiri. See on esimene etapp aas-tail 2012–2013 Eestis tehtavast Schengeni hindamisest. Merepiiri hindamine kulges ka-vakohaselt ning kor-ralduspoolt tõstsid eksperdid esile kui parimat praktikat.

Kõik struktuuriüksused olid hin-damiseks korralikult valmistu-nud. Strateegilisel tasandil olid

meie esitlused lühidad, konkreetsed ja piisavalt ülevaatlikud, pälvides hinda-jate tunnustuse. Ekspertidele jättis hea mulje meie arendussuundade esiletoo-mine, nagu näiteks Schengeni kom-pensatsioonimeetmete käsiraamatu ja korrakaitsepolitseinikele mõeldud tas-kumeelespea esitlemine, mis annab pii-ratud ressursi juures võimaluse kaasa-ta teiste valdkondade personali. Suurt huvi pakkus uue multifunktsionaalse reostustõrjelaeva soetamise projekt, uue valvetehnika paigaldamine ja ole-masoleva arendamine idapiiril jms.

Hästi toimisid eelnev programmi-de korrigeerimine ning Läti ja Leedu koostööpartnerite kaasamine, hinda-mise ajal hindajate esitatud küsimuste

operatiivne edastamine koostööpart-neritele ning kõigil tasanditel toiminud meeskonnatöö. Kahtlemata avaldas hindajatele muljet Vene Föderatsioo-ni piiriesindaja kaasamine hindamis-se Ida-Virumaal, mis näitas piiriülese koostöö toimimist.

Siiski tuleb hindamistel alati ar-vestada inimestega, kes kriitilisel het-kel teinekord alt võivad vedada. Ka seekord olid meie ametnikud paaril korral passiivsed, vastates hindaja-te küsimustele ning kirjeldades oma igapäevast tegevust. Kohati võis see tuleneda kergest keelebarjäärist – pii-rivalvuritele regulaarselt korraldatud võõrkeelekoolitused katkesid 2010. aastal ning on praegu alles taastumis-järgus – või mõttetust hirmust eksami-neerija ees. Siit mõni mõte järgmisteks hindamisteks. Kui võimalik, tuleb

Hindajad käisid muu hulgas mere- ja lennupääste koor-

dinatsioonikeskuses JRCC Tallinn, reisisadamas ja

piirivalveosakonnas.

Foto

d: j

aa

n R

õõ

mu

S

49

SCHENGEN

hindamiste ajaks esitlusi tegema pan-na esinemiskogemustega ametnikud/praktikud, sest ettevalmistus on kõigil heal tasemel, kuid vajaka jääb osku-sest vabalt esineda. Samuti tuleks näi-datavad hindamiskohad enne hindaja-te saabumist põhjalikult üle vaadata. Öelduga seonduvalt tahan kiita eriti Muuga kordonit, kus oli tehtud parim eeltöö hindajate vastuvõtuks.

Hindajaid huvitas detailsus

Rahvusvahelise ekspertgrupi hinda-jaid huvitas kõigis küsimustes eelkõige detailsus: kuidas ja mille alusel meie piirivalvurid kordonis või piiripunktis toimetavad, teenistusjuhendite sisu, nende kättesaadavus ja õige teema kiire leidmine. Tähelepanu pöörati eri-

Mis on Schengeni hindamine?• Hindamisega kontrollitakse, kas

Schengeni liikmesriigid on kohalda-nud Schengeni õigustikku õigesti. Samuti on eesmärk säilitada liik-mesriikide vastastikust usaldust, et suudetaks tulemuslikult kohaldada kaasnevaid meetmeid, mis võimal-davad luua sisepiirideta ala.

• Hindamisi korraldatakse liikmesrii-kides iga viie aasta järel. Esimene hindamine oli Eestis 2006.–2007. aastal, kui Eesti oli kandidaatriik ja valmistus liituma Schengeni ruumi-ga. 2012.–2013. aasta hindamised toimuvad korraga kolmes Balti rii-gis.

• Hindajad on ELi nõukogu ja ko-misjoni esindajad ning erinevate liikmesriikide eksperdid koostöös hinnatava riigi esindajatega.

• Hindamisajad: välispiir – mere-piir 06.–13.05.12, õhupiir 01.–07.07.12, maismaapiir 2013; andmekaitse 14.–20.10.12; polit-seikoostöö 11.–17.11.12; SIS/SI-RENE ja VISA 2013.

• Vaata lisa siseveebi Schengeni rubrii-gist ppa-siseveeb.polsise/schengen.

nevate andmebaaside ja teenistusprog-rammide valdamisele ning oskusele leida netist vajalikke seadusandlikke dokumente ja regulatsioone. Loomu-likult huvitas hindajaid ka see, kuidas on korraldatud koostöö struktuuriük-suste vahel ning kuidas ja mis plaanide alusel tegutsetakse erandolukordades ning võimalike erijuhtumite puhul. Pii-rivalvevaldkonna juhtide ettevalmista-tud esitlustega edasiantud strateegilise taseme võtsid hindajad teadmiseks, kuid selle reaalset toimimist kontrolliti põhjalikult struktuuriüksuste teenis-tuskohtadel. Teisisõnu – kõike, mida juhid esimesel hindamispäeval sora-valt rääkisid, kõrvutati teisel päeval al-luvate reaalsete oskuste ja tegevusega.

Personali kohta uuriti, kas ja kui-das on teenistuse intensiivsuse suure-nemise korral võimalik suurendada

piirivalvurite isikkoosseisu. Eksperte huvitasid ka erialased täienduskooli-tused ja nende tihedus ning juhtimis-koolituste ja konkreetsemalt Frontexi koolitusvõimaluste kasutamine.

Lõppkokkuvõtteks võib hindami-sest saadud esialgsete muljete ja koge-mustega rahule jääda. Hankisime pii-savalt uusi õppetunde, saime rohkesti positiivseid emotsioone ning kuhjaga kinnitust sellele, mida olime seni õigeks ja vajalikuks pidanud. Kogetust saame teha palju vajalikke järeldusi, et tõhus-tada merepiiri kontrolli ja valvamist, korraldada teenistust efektiivsemalt ning valmistuda uuteks hindamisteks. Kindlasti võime järgmisele, juba juuli alguses toimuvale õhupiiri hindamisele rahulikuma südamega ning kindlama meelega vastu minna. Tänan kõiki pii-rivalvureid ja kolleege, kes lõppenud hindamistega ning hindajate vastuvõt-misega seotud olid. Suur tänu kõigile, kes andsid oma professionaalse panuse hindamise ettevalmistamisse.

Tõnu Huntpeadirektori asetäitja piirivalve alal

50

PIIRIVALVEPÄEV

Euroopa piirivalvepäev

24. mail Varssavis tähistatud Euroopa piirival-vepäev tipnes murdelisi tulevikuteemasid kajas-tanud debattidega rahvusvahelisel konverentsil ning esitletava nüüdisaegse tehnika viimase sõnaga näitusel.

Euroopa piirivalvekogukonna jaoks tähtsaid teemasid – info-vahetus, piirikontroll tulevikus

ja selle eetilised printsiibid, ühisope-ratsioonide korraldamine ning välis-piiri halduse tähendus laiemalt – aru-tati konverentsi viies teemaplokis, mille üle väitlesid paneeldiskussiooni-del elavalt migratsiooni- ja piirihaldu-se eksperdid.

keskendus tulevikuarengule

Keskse teemana piirikontrolli tu-levikuvisioone käsitlevates debattides „Gates or Bridges?“ ja „Smart Bor-ders“ kõlama jäänud mõtete kohaselt kaob piiride valves traditsiooniline tandem „mees koeraga“ pääsmatult minevikku. Teenistusliku romantika ja inimkeskse piirihalduse hääbumine ning selle asendamine täppistehnikaga teenib omakorda suurema turvalisuse

Konverentsil esitleti erine-vaid automaatse piirikontrolli seadmeid, mis tulevad varsti ka Tallinna lennujaama.

Paneeldiskussioonidel arutleti infovahetuse, piirikontrolli tuleviku,

ühisoperatsioonide korraldamise ja välispiiri halduse tähenduse üle.

ning kiirema ja mugavama piiriületuse huve. See ei tähenda, et piirihalduse-ga seotud inimeste arv drastiliselt vä-heneks – inimesed hakkavad pidevalt paiknema kogu loodava e-piirivalve süsteemi keskmes.

Tehnoloogia areneb tänapäeval kiiremini kui paljud ette kujutavad ning seega võivad Smart Borders olla rakendatavad juba lähemas tulevikus. Esmatähtsaks saab inimeste vaba lii-kumine ja mugav piiriületus, mida piirivalve on võimeline jälgima ilma protsessi sekkumata. Piirivalve isik-koosseis liigub küll piirijoonest eema-le, kuid jälgib, profileerib ja reageerib vajaduse korral, püsides pidevalt kesk-punktis. Piiriületajate profileerimise kõrval jääb inimeste ülesandeks ka

Foto

d: u

Rm

o k

oh

v

51

PIIRIVALVEPÄEV

51

vaatlus- ja kontrollsüsteemide pidev täiustamine ning õppimine kiiremini ja tõhusamalt reageerima võimalikele rikkumistele.

Igapäevatöö muutub täpsemaks ja kergemaks

Smart Borders'ite eduka rakendamise puhul hakkavad liikmesriikide piiri-valved senisest täpsemalt märkama ja aru saama, mis nende ja koostööpart-nerite vastutusalas toimub, ning on vajaduse korral võimelised sekkuma minimaalse jõukulu ja paremini väl-jaarvestatud tehnilise ressursiga. Ehk teisisõnu – piirivalvuri igapäevatöö muutub täpsemaks ja kergemaks, pii-rivalvurite haridus ning oskused aga mitmekülgsemaks ja professionaalse-maks.

Erinevate juhtprojektide, biomeet-riliste kontrollsüsteemide ja e-passide juurutamise kaudu üle-euroopaliselt käivitatav e-piirivalve muudab seni-sest veelgi tähtsamaks infovahetusega seonduva. Iga liikmesriik peab püsima kiiresti ja pidevalt muutuva reaalsuse tõttu kontekstis, haldama tervikpilti ning mitte langema isolatsiooni. Foo-kus on võimalik suunata spetsiifikale, vahetatava info visualiseerimine muu-dab lihtsamaks suhtluse, väljasõpeta-tud isikkooseis on aga kõige võti.

Tänapäeva infovahetusega seon-duvad probleemid on paljuski tingitud eri kultuuridest ja rahvuslikest iseära-sustest Euroopa piirivalvekogukon-nas. ELi välispiiril tehtava operatiiv-koostöö Euroopa agentuuri (Frontex) loomine on palju takistusi koostööks juba eos kõrvaldanud, kuid vajadus

paremini mõista ja arvestada erinevu-si ei ole kuhugi kadunud. Praegu liik-mesriikides välispiiri valveks ja infova-hetuseks rakendatavate eri strateegiate puhul tuleb jälgida, et üks strateegia ei nulliks teist, ning vahetada üksnes sellist infot, mis on vastastikku kasu-lik. Strateegiate ühtlustamine ja info-vahetuses ühtsele tasandile jõudmine nõuab aga tugevat poliitilist tahet ning tehnilist võimekust.

Ekspertide tasandil peaks alustama kõige elementaarsemast kommunikat-sioonist – rääkimisest teise inimesega, et seejärel liikuda konkreetsele tehni-lisele tasandile. Väljakäidud ideede kohaselt tuleks igal liikmesriigil esi-teks teha selgeks, milline info on ka-sulik ja mida vajatakse, teiseks luua tulevikuvisioon eelneva baasil ning kolmandaks arendada loodud visiooni koostöös teiste liikmesriikidega, seejä-rel aga panna kokku tulevikupilt vähe-malt kümmekonna aasta peale.

Frontex töötab välja inimõiguste strateegiaga

Tavapärase piirikontrolli asendamine varjatud jälgimisega toob loomulikult päevakorda inimõigustest kinnipida-mise küsimuse. Seda on Frontex juba ette näinud, töötades välja agentuu-ri inimõiguste strateegia ning luues oma struktuuris inimõiguste ametniku ametikoha. Konkursi selle täitmiseks on agentuur ka välja kuulutanud ning kandideerimine lõppes maikuuga.

Euroopa piirivalvepäeva raames esitleti ning anti liikmesriikidele üle Frontexi koostatud piirivalvurite koolitamise tuumikõppekava, mida

nüüdsest on kohustatud rakendama kõik liikmesriigid, ning kuulutati väl-ja piirivalvealase fotokonkursi võitja. Tänavuse tiitli pälvis Poola piirivalve-ametnik Jaroslaw Wtorkiewicz fotoga Poola ja Ukraina piirivalvetoimkonna ühisvaatlusest.

Omajagu põnevust pakkusid kor-raldatud ulatuslik tehnikanäitus ning liikmesriikide piirivalveinstitutsiooni-de esitlused. Väljapanekuil oli Euroo-pa ettevõtete parimate saavutuste seas esindatud ka Eestis toodetud ja meie kagupiiri valves tõhusalt toimiv ning ökonoomne Smartdeci süsteem, lisaks esitleti ja demonstreeriti erinevaid au-tomaatse piirikontrolli seadmeid ning suures valikus nüüdisaegset vaatlus- ja kontrolltehnikat.

Varssavis Wojska Polskiego kon-verentsikeskuses peetud üritusel osa-les ligi 550 inimest ning peale piiri-valveametkondade esinesid esitluste ja väljapanekutega paljude riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide ning erafirmade esindajad. Eestist osalesid piirivalvepäeval Politsei- ja Piirivalve-ameti, Siseministeeriumi ning Sisekait-seakadeemia esindajad, teiste seas PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal Tõnu Hunt, piirivalvealase koostöö büroo juht Helen Neider- Veerme, me-revalvebüroo juht Allan Oksmann jt.

Euroopa piirivalvepäeva korraldab Frontex igal aastal maikuu teisel poo-lel. Ürituse korraldamisega esitletakse Euroopa piirivalveorganisatsioonide ühtsust koos võimalusega jagada oma-vahel kogemusi ja parimat praktikat.

Urmo KohvPPA pressiesindaja

Eesti boksis tervitas külastajaid Diana Dubas piirivalveosakonna Euroopa Liiduga koostöö talitusest.

Oma väljapanekuga oli esindatud ka OÜ Defendec,

kes toodab meie kagupiiri valves tõhusalt toimivat

Smartdeci süsteemi. Fotol firmajuht Jaanus Tamm

52

8. juulil kl 19 7 Linna Muusikafestival Ida-Virumaal, Sillamäe linnatreppidelpolitsei- ja piirivalveorkester, Gerli Padar ning Uku Suviste. Dirigent Hando Põldmäe

52

ORKESTER

Orkester kutsub suvekontsertidele!

Orkestri kontsertide ja tegemiste kohta leiad infot orkestri kodulehelt www.ppaorkester.ee

FoT

od

: HE

iTi K

RU

USM

AA

JA K

AU

R iL

VE

S

53

ORKESTER

Orkester kutsub suvekontsertidele!

13. juulil Tallinna Merepäevad, reisisadama laval kl 14.00 laste- ja noorteprogramm kl 16.00 Tallinna Sadama orkester kl 17.00 Ungari tantsuansambelkl 18.00 politsei- ja piirivalveorkester & folkansambel RO:TORO. Dirigent Hando Põldmäe. Kavas arhiivlintidelt ülesvõetud Eesti ja hõimurahvaste folk-muusikat. Pärimusmuusikat rahvapillidele ja puhkpilliorkestrile, seadnud heliloojad Tõnis Kõrvits, Ülo Krigul, Ülo Mälgand jt kl 20.05 Vaiko Eplik, Chalice ja Jaan Pehk koos Üle-Eestilise Noorte Sümfoo-niaorkestriga

24. augustil Tabasalu Jazz Fest, Tabasalu keskväljakulkl 19.00 Peedu Kass & ansambelkl 20.00 Sofia Rubina & ansambel feat. Jason Hunter (trompet, USA)kl 21.00 politsei- ja piirivalveor-kestri bigbänd & Ultima Thule. Dirigent Siima Aimla

NB! Kõigile Politsei- ja Piirivalveameti töötajatele töötõendi alusel kontser-dipilet kohapeal 20% soodsam!

Bigbändi tantsuõhtud!Politsei- ja piirivalveorkestri tegemisi iseloomustab sel aastal värskus ja uus hingamine. Lisaks ametkond-likele ning riiklikele esinemistele on plaanis mitu põnevat projekti, mille eesmärk on olla rohkem nähtaval ka väljaspool meie asutust. Esimene üri-tus toimus 15. märtsil Tallinnas Rock Cafes, kus Siim Aimla dirigeerimisel astusid üles politsei- ja piirivalveor-kestri bigbänd, Airi Allvee, Ivo Linna, Bonzo, Kaire Vilgats ning paljud tei-sed. Bigbändi tantsuõhtute sari jät-kub Rock Cafes 18. oktoobril.

SPORT

Tänavused meistrivõistlused po-litsei viievõistluses peeti 8. juunil Rakveres.

Esimese alana oli kavas laskmine uues Rakvere politseijaoskonna lasketiirus. Parima tulemuse eest hoolitses Peeter Puio, lastes 172 silma. Naistest oli edu-kaim Tuuli Jentson 171 silmaga. Pärast laskevõistlust olid kergejõustikualadest kavas kaugushüpe, kuulitõuge ja pika-maajooks. Kaugushüppes sooritas piki-ma õhulennu Toomas Mee (6,50 m) ning

18. mail peeti Männiku Kaitseliidu lasketiirus politsei teenistuspüs-tolist laskmise meistrivõistlused, kus osales kokku 156 võistlejat. See on viimaste aastate osavõturekord.

Hea meel on tõdeda, et paremad tu-lemused kerkivad aeglaselt, aga kindlalt 180 silmast ülespoole nii nagu ka võist-lejate keskmine lasketulemus. Viimastele aastatele iseloomulikult on parimad tu-lemused lastud 9 mm teenistuspüstolist (Sig-Sauer 226, Glock 17 ja 19), millest jäävad pisut maha PMi tulemused. Nii olid tänavused parimad tulemused lastud 9 mm teenistuspüstolist Glock. Jaanus Mätase tulemus (Ida prefektuur) oli 185 silma, järgnesid Kalle Sepp 183 silma (Lõuna prefektuur) ja Lauri Abel 181 silma-ga (Põhja prefektuur). PMi arvestuses oli

1.-2. juunil korraldati Hiiumaa Palade Spordihoones traditsioo-niliselt politsei sulgpalli meist-rivõistlused. Meistritiitlit oli tul-nud jahtima 15 naist ja 22 meest.

Naisüksikmängus võidutses Tiina Kotke, alistades finaalmängus Ani-ta Peiponeni (mõlemad Lõuna pre-fektuurist). Pronksmedali võitis Tiina Vellet PPAst. Meesüksikmängus saavutas turniirivõidu Lõuna Politsei Spordiklubi liige Tanel Viirmann, kuid kuna politsei meistriks saavad tulla üksnes politseiasutuse teenistujad või kadetid, siis tuli politsei meistriks Mih-kel Karjamaa Lääne prefektuurist, tei-se koha saavutas Väino Kiuru ja kol-manda Marek Unt (mõlemad PPAst).

Teisel päeval toimusid paaris- ja segapaarismängud. Naispaaridest olid teist aastat järjest edukaimad Tii-na Vellet ja Moonika Raudsepp, kes alistasid finaalis Tiina Kotke ja Anita Peiponeni. Pronksise autasu said Katrin Spiegel ja Anneli Kolgo-Mak-ki. Meespaaridest saavutasid esime-se koha Jaanus Peet ja Väino Kiuru, teised olid Tanel Viirmann ja Marek Unt, kuid politsei meistrivõistluste hõ-bemedali said Tarmo Närap ja Alari Spaal. Turniiril neljanda koha, kuid meistrivõistluste arvestuses pronk-si võitlesid välja Tarvo Nõgesmäe ja Kristjan Parveots. Segapaarismängus kuulus turniirivõit paarile Tiina Kotke ja Tanel Viirmann, kes alistasid finaa-lis Anneli Kolgo-Makki ja Väino Kiuru, viimastele ka tänavune politsei meist-ritiitel. Hõbemedalid said kaela Anita Peiponen ja Alari Saal ning pronks läks Tiina Velletile ja Marek Undile.

Viievõistlejad võtsid mõõtu Rakveres

Hiiumaa võõrustas sulg- pallureid

Teenistuspüstolist laskmise meistri-võistlused tõid osavõturekordi

FoT

o: A

NN

iKA

TiK

K

FoT

o: S

HU

TT

ER

STo

cK

naistest hüppas kõige kaugemale Triinu Laos (4,39 m). Kuulitõukes said parima tulemuse kirja meestest Veiko Vespere (10,78 m) ja naistest Triinu Laos (8,60 m). Jooksudes olid kiiremad Jakob Tarkpea, läbides 3000 m ajaga 10.24,83, ning Anastasia Gerassimova, läbides 1000 m ajaga 3.30,70. Viimase alana oli kavas 100 m ujumine, kus meestest oli kiireim Jakob Tarkpea (1.04,4) ja naistest Anas-tasia Gerassimova (1.19,72).

54

parim laskur Arvi Laak 178 silmaga (Lää-ne prefektuur), teise koha saavutas Martin Kreitsmann 176 silmaga (Põhja prefek-tuur) ning kolmanda koha Toomas Joakit 175 silmaga (Lõuna prefektuur).

Naiste arvestuses võitis Riita Kongas 176 silmaga (Põhja prefektuur), teise koha saavutas Krista Kimber 174 silmaga (PPA KKP) ja kolmanda koha Triinu Laos 173 silmaga (Lääne prefektuur).

Naiskondadest sai I koha Põhja Prefek-tuuri naiskond (499 s), II koha võitis PPA naiskond (496 s) ning III kohale jäi Lääne prefektuuri naiskond (494 s). Meeskon-dadest võitis Ida prefektuuri meeskond 531 silmaga, järgnesid Põhja prefektuuri meeskond 512 silmaga ja Lõuna prefek-tuuri meeskond 511 silmaga.

55

SPORT

Iga kevade saabudes leiame politsei võistluskalendrist ujumise meist-rivõistlused, mis ikka ja jälle toi-muvad Aura veekeskuses Tartus. Sel aastal said ujujad Tartus kokku 16. märtsil.

Individuaalselt oli kavas nii meeste kui ka naiste arvestuses kõigile vanuseklassi-dele kolm ala: 50 m vabalt, 50 m rinnuli ja 50 m selili. Võidurõõmu sai maitsta 15 võistlejat ning kolmekordseteks meist-riteks tulid Janne Vaarma Lääne prefek-tuurist ja Liia Rebane Lõuna prefektuurist. Kaks korda astusid pjedestaali kõrgeimale astmele Olga Kabak Ida prefektuurist, Je-

Eesti politsei 2012. aasta vete-ranide võrkpalli auhinnaturniir peeti 30. märtsil Raplas Sadolini spordihoones.

Kokku oli tulnud 8 meeskonda: Lääne prefektuur, Paide politseijaos-kond, Ida prefektuur, Lõuna pre-fektuur, Politsei- ja Piirivalveamet, KAPO ning nagu ka eelmisel aastal külalisvõistkonnad Päästeametist ja Vanglateenistusest. Mängiti kahes neljases alagrupis üheringiline turniir, mis osutus väga pingeliseks. Alles viimased alagrupimängud selgitasid välja alagrupi võitjad. Peale alagrupi-mänge asuti kohamängudele. 7. ja 8. koha peale mängisid KAPO ja Lõuna prefektuuri meeskond. Tulemusega 2 : 1 saavutas 7. koha Lõuna prefek-tuuri meeskond. 5. ja 6. koha mäng oli samuti väga pingeline ning seal võitis Vanglateenistus 2 : 1 Politsei- ja Piirivalveameti meeskonda; tasuks sai Vangalateenistus 5. koha. 3. ja 4. koha mängus oli Päästeamet 2 : 0 üle Lääne prefektuurist ning vahetas see-ga eelmise aasta esikoha selle aasta kolmanda koha vastu. Finaalis kohtu-sid Paide politseijaoskond ja Ida pre-fektuur. Tulemusega 2 : 1 tuli turniiri võitjaks Ida prefektuuri meeskond.

Traditsiooniliselt valiti kolme pari-ma meeskonna seast välja iga võist-konna parim mängija, kelleks osu-tusid Päästeametist Toomas Taul, Paide politseijaoskonnast Mati Seire ning Ida prefektuurist Aulis Vahula. Ida prefektuur mängis koosseisus Meelis Kivirand, Aulis Vahula, Argo Vahula, Urmas Külavee, Igor Kruglov, Rinat Valiulov, Jaanus Mätas, Anti Aosaar, Margo Kukk ja Valeri Kiviselg.

Eesti politsei võrkpalli meistrivõist-lused toimusid 12.-13. aprillil Paide spordihallis. Osales 12 meeskonda ja 5 naiskonda.

Naised mängisid üheringilise turniiri ning kõik mängud võitis Politsei- ja Piiri-valveameti naiskond, kellele selle eest ta-suks ka turniirivõit. Teiseks võitles ennast Põhja prefektuuri naiskond ja kolmanda koha võttis Lääne prefektuuri naiskond. Naiste turniiri parimaks mängijaks valiti Põhja prefektuuri naiskonnas mänginud Kerly Vompa.

Meeskonnad mängisid neljas alagrupis üheringilise turniiri, mille järel asuti play-off mänge mängima. Poolfinaali jõudsid Tartu

Võrkpallimeistriteks tulid PPA naiskond ja KAPO meeskond

Veteranide võrkpalli- turniiri võitis Ida prefektuur

Ujujad võtsid mõõtu Tartus

FoT

o: A

NN

iKA

TiK

K

FoT

o: S

HU

TT

ER

STo

cK

lena Všivtseva Lõuna prefektuurist, Mark Lutsevits Sisekaitseakadeemiast, Sergei Andrejev Ida prefektuurist ning Andrus Arula Lääne prefektuurist. Ühel alal või-dutsesid Peeter Aan ja Harri Vesi Lõuna prefektuurist, Vivian Poolak, Enn Kuusik ja Jüri Tselenko Ida prefektuurist, Ivika Preiman Põhja prefektuurist, Oliver Purik PPAst ning Jakob Tarkpea Sisekaitse-akadeemiast. Teateujumises oli stardis 12 neljaliikmelist võistkonda. Kõige kiirema ajaga jõudis 4 x 50 m distantsil finišisse Ida prefektuuri võistkond, kuhu kuulusid Olga Kabak, Sergei Andrejev, Sergei Ho-dõrev ja Aleksei Zaitsev.

politseijaoskonna, Põhja prefektuuri, Kait-sepolitseiameti ja Ida prefektuuri II mees-kond. Esimeses poolfinaalis õnnestus Tartu PJ meeskonnal üle mängida Põhja prefektuuri mehed tulemusega 2 : 1 ning nii kätte võidelda koht finaalis. Teises pool-finaalis oli Kaitsepolitseiameti meeskond 2 : 0 parem Ida prefektuuri II meeskonnast. Seega kohtusid tulises finaalis Tartu PJ ja Kaitsepolitseiamet. Selle mängu võitis Kaitsepolitseiameti meeskond tulemusega 2 : 1. Tartu PJ pidi sel aastal leppima teise kohaga. Kolmanda koha turniiril saavutas Põhja prefektuuri meeskond, kes võitis vii-mases mängus Ida prefektuuri II meeskon-da tulemusega 2 : 1.

AJALUGU

Eesti kutselise piirivalve looja

Tänavu 14. mail möödus 125 aastat Eesti kutselise piirivalve ülesehitaja ning esimese ülema kindralmajor Ants Kurvitsa sünnist.

FoT

od

: PPA

AR

Hii

V

„Piirivalve Valitsuse ülemana on ta väsimatu energiaga ja vilunud organisaatorina kujundanud meie piirivalve selliseks tubliks ja kohuse-truuks kaitseteguriks, missugusena me seda tänapäeval näeme.” Nii kirjutas Ants Kurvitsa 50. juubeli puhul Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu 1937. aastal.

56

AJALUGU

Kindralmajor Ants (1936. aas-tani Hans) Kurvits sündis 14. mail 1887. aastal Tartu-

maal Äksi kihelkonnas Saadjärve val-las Mihkli-Aadu talus viienda lapsena. Talukoha oli 1865. aastal päriseks ostnud Mulgimaalt Hallistest pärit vanaisa Kusta, kes koos ema Maretiga olid pärit Halliste kihelkonnast ning olid andnud lastele korraliku haridu-se. Vennad Juhan ja August lõpetasid kohaliku kihelkonnakooli. Paul, An-na-Adele ja Ants said koolituse Tartus – poisid Hugo Treffneri eragümnaa-siumis ning õde tütarlastekoolis.

Ants Kurvits lõpetas Hugo Treff-neri gümnaasiumi 1911. aastal. Peale seda jätkas ta õpinguid Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, kuid pidi õpingud katkestama puhkenud Esimese maa-ilmasõja tõttu. 1. novembril astus ta tsaariarmeesse ning pärast sõjaaegse lühikese ohvitserikursuse lõpetamist Peterburis Vladimiri sõjakoolis ülen-dati ta lipnikuks. Esimese maailma-sõja lahingutes sõdis ta sakslaste ja austerlaste vastu Poola rindel. Lahin-guliste teenete eest anti talle mitu kõr-get autasu, seahulgas Püha Georgi IV klassi ohvitseri rist, Püha Anna II jär-gu aumärk mõõkade ja lindiga jt. Eesti rahvuslike väeosade loomisel teenis ta

alates 8. juunist 1917. aastast 1. Ees-ti jalaväepolgu 11. roodu ning hiljem 12. pataljoni ülemana. Saksa okupat-siooni ajal aitas Kurvits põrandaaluses kaitseliidus hoida alal Eesti relvajõude.

Saksa okupatsiooni lõppedes määrati Ants Kurvits 16. novembril 1918. aastal Tartu linna ja maakonna kaitseliidu ülemaks. Vabadussõja algul 25. detsembril 1918 alustas ta Viljandi vabatahtlike pataljoni formeerimist. 5. veebruaril 1919 määrati Kurvits 2. jalaväepolgu ülemaks ning ta sõdis peamiselt Petseri rindel. Lühikest aega 22. detsembrist 1919 kuni veebruarini 1920 oli ta 1. diviisi ülema Aleksander Tõnissoni abi ja täitis ka Narva linna garnisoniülema kohustusi. Vabadussõ-ja lõppedes oli Kurvits 2. jalaväepolgu ülem, seejärel 7. jalaväepolgu ülem kuni reservi minekuni 1. oktoobril 1921. aastal.

Piirivalve Valitsuse ülem

Vabariigi Valitsuse 1. novembri 1922. aasta otsusega arvati reservalam-polkovnik Kurvits sõjaväe tegevteenis-tusse ning määrati Siseministeeriumi juurde formeeritava Piirivalve Valit-suse ülemaks. 1932. aasta veebrua-ris ülendati Kurvits kindralmajoriks.

1. novembril 1932, kui Eesti piirivalve tähistas oma 10. aastapäeva, rõhutas ajakiri Sõdur Ants Kurvitsa isiklik-ku panust piirivalveorganisatsiooni loomisel ja juhtimisel: „Kogenud sõ-jamehena pani juht vormeerimisel suuremat tähelepanu juhtide valikule, luues kaadri, milline jaoskondade üle-matega eesotsas koosneb kohusetruist, ustavaist ja ausaist töömehist, võites sellele suurele organisatsioonile rahva ja juhtivate ringkondade tunnustuse, usalduse ja lugupidamise.“

Eesti riik on kindral Kurvitsa tee-neid Vabadussõjas ja Eesti riigi julge-olekusüsteemi ülesehitamisel pidanud I liigi 2. järgu Vabaduse Risti ning rahalise autasu ja normaaltalu väärili-seks. Peale selle on kindral Kurvitsale antud I klassi Kotkarist, III klassi Val-gerist ja Eesti Punase Risti I liigi II ast-me täht. Kurvitsa teeneid on märkinud mitu välisriiki, nagu Soome, Läti, Poo-la, Venemaa ja Prantsusmaa.

Ants Kurvits abiellus 26. detsemb-ril 1917 Anni Arivaga. Kurvitsate perre sündis kolm tütart – Heljo ja Ate Tartus ning Evi Tallinnas. „Oli küll oodatud poega, kuid loodust ei saa sundida ja hiljem perekond las-te võrra ei suurenenud. Võib-olla oli „hoiatuseks” siseminister K. Eenpalu

Ants Kurvitsa visiit Lätti. Paremalt esimene Läti siseminister, tema

kõrval Läti piirivalve juht kindral Ludvigs Bolšteins

57

58

perekond, kus sündis viis tütart järjes-tikku,” on meenutanud tütar Evi (Evi Saarman-Kurvits. Kurvits ja Ariva – kaks suguvõsa. Käsikiri. Stockholm, 1995. Lk 48). Kodutalu Mihkli-Aadu oli kindrali perekonna suvetalu alates 1930. aastast kuni 1941. aasta traagi-liste sündmusteni.

Kindralmajor Ants Kurvits oli agar seltskonnategelane. Ta oli aastail 1926–1939 Eesti Vabariigi Ohvitse-ride Keskkogu juhatuse abiesimees, juhatuse ja revisjonikomisjoni liige; Treffneri Gümnaasiumi Vilistlaskogu Tallinna osakonna juhatuse liige ja laekahoidja, Eesti Teise Polgu Seltsi juhatuse esimees, Tallinna Prantsuse Lütseumi Toetajate Ühingu esimees. Akadeemiliselt kuulus ta Eesti Üliõpi-laste Seltsi.

Traagiline saatus

Kindralmajor Ants Kurvitsa ja tema abikaasa saatus pärast Nõukogude Liidu invasiooni 1940. aastal oli traa-giline. 1940. aasta sügisel likvideeriti kindrali linnakodu Tallinnas ja pere asus jõuluks elama Mihkli-Aadu-le. Saatusliku 14. juuni 1941. aasta öösel tabas küüditamine ka kindrali perekonda. Ehkki veel eelmise päeva õhtul, kui tütar Heljo sõitis Tabive-rest tagasi Tallinna, otsustati järgmi-sel päeval sõita mõneks ajaks varju

emapoolsete sugulaste juurde, tehti see otsus liiga hilja. „Meie kõik läk-sime puhkama nagu harilikult ja är-kasime keskööl suure lärmi peale, kui taoti püssipäradega vastu köögiust ja nõuti sisselaskmist. Suures segadu-ses oli raske otsustada, mida oli vaja kaasa võtta. Perenaine oli päeval uue leivataigna hapnema pannud, nii et meil polnud kodus küllaldaselt leibagi kaasa võtmiseks. Maja otsiti läbi. Isa kirjutuslaud soriti eriti hoolikalt. Ma ei tea, kas sealt midagi konfiskeeriti, olgugi, et lamasin sama toa alumisel korrusel oma voodis (Evi oli voodihai-ge – L. V.). Siis tuli käsk lahkumiseks. Ema ja isa käsutati istuma püssimeeste vahele. Mina jäin seisma ukselävele, kui auto eemaldus Mihkli-Aadu põl-luvahelisel teel sel juunikuu suvehom-mikul.” Nii meenutab seda kohutavat päeva tütar Evi oma mälestustes (Op. cit. Lk 87, 89).

Kindralmajor Ants Kurvitsa tee-kond Siberisse lõppes Sverdlovski

oblasti Sosva vangilaagris. Ants Kur-vitsa NKVD toimik 14. juunist kuni 27. detsembrini 1941 on kalk. Kind-ralile määrati surmanuhtlus mahalask-mise läbi nõukogudevastase tegevuse pärast Eestis. Ettepanek karistusmää-raks „mahalaskmine” on kinnitatud 20. jaanuaril 1942. Kohtuasi jäi poo-leli, sest Kurvitsale esitati 25. veeb-ruaril 1942 uus arreteerimise määrus aktiivse ülestõusu organiseerijana Se-verlagi vangide hulgas. 27. detsembril 1943 langes aga kindral haiglapalatis vägivalla ohvriks. Teda ründas üks hullunud vangivalvur, kes ta surnuks pussitas. 5. jaanuaril 1944, s.o 8 päeva pärast kindralmajor Kurvitsa surma, mõisteti talle 10 aastat karistust … Abikaasa Anni, kelle karistuseks mää-rati 15 aastat, vabanes 1954. aastal ja jõudis küll tagasi Eestisse, kuid tütred, kel õnnestus pääseda Läände, jäid tal nägemata ning ta suri 1957. aastal.

Esimest korda pärast pikki unustu-seaastaid mälestati Eesti piirivalve loo-jat ja juhti Äksi kalmistul kindrali isa-ema haual 30. oktoobril 1992. aastal Eesti professionaalse piirivalve loomise 70. juubelil. Kindralmajor Ants Kur-vitsa elu ja tegevus Eesti riigi ülesehi-tamisel on märkimisväärne ning tema tähtsus Eesti piirivalveloos kestev.

Lembit Võime, PhDkolonelleitnant erus

Perenaine oli päeval uue lei-

vataigna hapnema pan-nud, nii et meil polnud kodus küllaldaselt leib-agi kaasa võtmiseks.

AJALUGU

Kindral Ants Kurvits (paremal) külastas 1938. aasta

suvel Soome piirivalve ülemat kindralmajor Viljo Tuompot.

Politsei- ja piirivalvekolledži lõputööd 2012

LÕPUTÖÖD

59

Tööd asuvad SKA politsei- ja piirivalvekolledži raamatukogus (Tilgu tee 55c, Muraste küla, Tabasalu, tel 670 7438).

Piirivalveteenistuse kutseala (päevane õpe)Dorbek, Davet. Profileerimine kui piirikont-rolli teostamise osa. Juhendaja Viljar Kärk.Gradinar, Oleg. Kontroll kui juhtimisfunkt-sioon Ida prefektuuri piirivalvebüroo Narva kordoni näitel. Juhendaja Heiki Suomalai-nen. Asutusesiseseks kasutamiseksKase, Kadi. Identiteedivarguse võima-lused ja tagajärjed Eesti näitel. Juhendaja Piret Teppan. Kiprejeva, Veronika. Biomeetria ja biomeetrilised reisidokumendid. Juhen-daja Piret Teppan.Kukk, Regina. Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži piirivalveteenis-tuse kutseala õppekava läbinud kadettide konkurentsivõime tööturul ja selle tõstmise võimalused. Juhendaja Piret Teppan.Kurvits, Sander. Motivatsioon ja töörahul-olu ning nende tõstmise võimalused Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni näitel. Juhendaja Heiki Suomalainen.Merdikes, Renet. Piiril asuvate polit-seiüksuste koostöövõimalused erinevate ametkondadega piirikontrolli ülesannete täitmisel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri piiripunktide näitel. Juhendaja Heiki Suomalainen. Niilus, Romet. Eestvedamine ja moti-veerimine juhtimisel Politsei- ja Piirivalve-ameti Lõuna prefektuuri piiril asuvate ük-suste näitel. Juhendaja Heiki Suomalainen.Sildnik, Siim. Politseiametnike suht-lemine piiriületajatega info saamise ees-märgil Tallinna piiripunkti näitel. Juhendaja Piret Teppan.Zolin, Sergei. Juhtide juhtimisstiilid ja nende mõju töötajate motivatsioonile Ida prefektuuri piirivalvebüroo kordonite näi-tel. Juhendaja Heiki Suomalainen.Õun, Riho. Motivatsiooni ja töörahul-olu ning selle suurendamise võimalu-sed Lääne Prefektuuri politseiametnike näitel. Juhendaja Heiki Suomalainen.

Piirivalveteenistuse kutseala (kaugõpe)Karp, Raivo. Kvaliteedijuhtimise süstee-mi rakendamise võimalikkusest Politsei- ja

Piirivalveameti piirivalveosakonna lennu-salga juhtimisel. Juhendaja Heiki Suoma-lainen. Kukk, Siim. Piirivalvejuhtumite avasta-misvõimekuse suurendamise võimalused Saatse kordoni näitel. Juhendaja Heiki Suomalainen. Asutusesiseseks kasutami-seks

Politsei eriala (kaugõpe)Korrakaitse süvaõpeAamer, Raido. Politsei teenistusrelvade kasutamise alused Eesti Vabariigi, Saksa-maa Liitvabariigi ja Venemaa Föderatsioo-ni näitel. Juhendaja Andres Kutser.Hanson, Jaan. Abipolitseiniku pädevus kasutada tulirelva 2011 jõustunud abipo-litseiniku seaduse kontekstis. Juhendaja Ülle Vanaisak.Heinsar, Hannes. Lähisuhtevägivalla juhtumite informatsiooni kogumise ja tööt-lemise protsesside analüüs (Jõhvi politsei-jaoskonna näitel). Juhendaja Kati Nõmm, kaasjuhendaja Uno Traat. Jentson, Tuuli. Alaealiste poolt toime pandud avaliku korra rikkumise, pisivar-guse, tubakatoodete ja alkoholi tarvita-mise rikkumise mõjutamise viisid Järva maakonnas võrreldes Soome Vabariigiga. Juhendaja Ülle Vanaisak.Kadastik, Kirly. Jõgeva maakonna alaealiste komisjoni poolt kohaldatud mõ-jutusvahendite analüüs ja tulemuslikkus aastatel 2007–2011. Juhendaja Ülle Va-naisak.Korzin, Maksim. Väärteoprotokollides esinevad keelelised vead Politsei- ja Pii-rivalveameti Põhja prefektuuri näitel. Ju-hendaja Eda Sieberk.Krupp, Aivar. Eesti politseispordi aja-lugu ning spordi harrastamine Politsei- ja Piirivalveametis. Juhendaja Epp Jalakas.Kullamäe, Hannes. Võimalikud la-hendused liiklusväärtegude menetlemise lihtsustamiseks. Juhendaja Marili Kohava, kaasjuhendaja Kalmer Krimses.Lempu, Tauno. Lähisuhtevägivalla ana-lüüs Ida prefektuuri Rakvere politseijaos-konna 2011. aasta näitel. Juhendaja Kati Nõmm, kaasjuhendaja Ülle Vanaisak.Luik, Ege-Lii. Kohtuvälise menetleja lahendite tühistamisest Eestis Põhja pre-fektuuri näitel aastatel 2010–2011. Ju-hendaja Riina Jõesaar. Asutusesiseseks kasutamiseksMaks, Martin. Jälitustegevuse kasuta-

mine narkokuritegude kriminaalasjades Lõuna prefektuuri narkokuritegude talitu-se näitel 2006.–2010. a. Juhendaja Alek-sei Peganov, kaasjuhendaja Tanel Järvet. Piiratud tasemel salastatud teabega lõpu-tööMurumaa, Henry. Kohaldatavate ka-ristuste rakendamise struktuur lubatud sõidukiiruse ületajate suhtes aastatel 2010–2011 Põhja prefektuuri näitel. Ju-hendaja Andrus Reidi, kaasjuhendaja Tõ-nis Kaasik.Mändla, Madis. Järvamaa omavalitsus-te arvamusuuring alaealise mõjutusva-hendite seaduse mõjust alaealiste õigus-rikkujate resotsialiseerimiseks ühiskonda. Juhendaja Maarika Mändla, kaasjuhenda-ja Tõnis Kaasik. Mätas, Jaanus. Hädakaitse piirid tuli-relva kasutamisel – õiguslik regulatsioon Eestis. Juhendaja Andres Kutser. Asutu-sesiseseks kasutamiseksOro, Tõnu. Multifunktsionaalne politsei-ametnik. Juhendaja Ülle Vanaisak. Otsason, Jaak. Massirahutuste tekke-põhjused ja Kaitseväe kasutamine mas-sirahutuste haldamisel. Juhendaja Tanel Järvet.Paju, Taisto. Korrakaitse ja piirivaldkon-na ametnike koostöö võimalused tööüles-annete täitmisel (Lõuna prefektuuri näitel). Juhendaja Andrus Reimaa, kaasjuhendaja Piret Teppan.Palu, Raido. Politsei võimalused kooli-vägivalla leevendamisel Pärnumaa koolide näitel. Juhendaja Katy Esula, kaasjuhen-daja Eda Sieberk. Pihlak, Ergo. Kiirust ületavate auto-juhtide kiiruse ületamise põhjused ning tagajärjed Pärnu linna näitel aastatel 2005–2011. Juhendaja Kristi Kostenok, kaasjuhendaja Germo Kukk. Porn, Jaanika. Politsei- ja piirivalve sea-duses sätestatud meetmete rakendamine koolides narkootiliste ainete ja nende tar-vitajate leidmiseks. Juhendaja Irina Punko. Põder, Sten-Fred. Positsioneerimisva-jadus ja selle arengud korrakaitsepolitseis. Juhendaja Taimo Tooming.Raamat, Raigo. Tsiviilrelva omanda-mine Eestis. Juhendaja Vambo Oolberg, kaasjuhendaja Andres Kutser. Roosimägi, Rauno. Viibimiskeeld: kor-rakaitselise meetme olemus ja realisee-rimise mehhanismid. Juhendaja Ruslan Sladkov, kaasjuhendaja Jaan Varter.Sadam, Alar. Lõuna prefektuuri või-

mekus äkkrünnakulaadsete sündmus-te lahendamiseks. Juhendaja Priit Saar, kaasjuhendaja Leho Tummeleht. Asutu-sesiseseks kasutamiseksSarik, Elar. Noorte meeste kokkupuu-ted narkootikumidega ja narkoennetus läbi ohtudest teadlikkuse suurendamise Kuperjanovi Jalaväepataljoni näitel. Ju-hendaja Marilis Sepp. Strom, Ille. Joobes juhtide poolt raske-te liiklusõnnetuste põhjustamine ja nende karistamine Harjumaa näitel. Juhendaja Germo Kukk.Šits, Inno. Valdusesse sisenemise ja selle rakendamise probleemid. Juhendaja Siiri Pars. Zeisig, Ivar. Euroopa Politseikolledži koolitustegevuste rakendamine Politsei- ja Piirivalveametis. Juhendaja Ramon Loik.Teder, Deniss. Vahetu sunni rakenda-mine politsei järelvalvealases tegevuses Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskon-na näitel. Juhendaja Sander Peremees, kaasjuhendaja Raimo Kiveste. Toots, Tanel. Politsei taktikaline kom-munikatsioon suurüritustel. Juhendaja Jaak Kiviste, kaasjuhendaja Raimo Kives-te.Vaher, Kati. Koerajuhtidena töötavate ametnike tööülesanded Lääne prefektuuri ja Põhja prefektuuri võrdluses. Juhendaja Katy Esula, kaasjuhendaja Jüri Pajusoo. Vaher, Ken. Politsei eriala ja piirival-veteenistuse kutseala rakenduskõrgha-ridusõppe vilistlaste rahulolu Sisekait-seakadeemias omandatud haridusega. Juhendaja Kätlin Vanari.

Kriminaalpolitsei süvaõpeAidak, Raido. Küberterrorism. Juhen-daja Risto Kasemäe.Germann, Veiko. Varade konfiskeeri-mine narkootiliste ainetega soetud kurite-gudes. Juhendaja Margus Kurm, kaasju-hendaja Kalju Leppik.Härm, Andrei. Rahvusvaheline jälitus-alane koostöö salajaste kaastöötajate kasutamise valdkonnas. Juhendaja Tanel

Järvet. Piiratud tasemel salastatud teabe-ga lõputööIdavain, Kaur. Alarmsõiduki süstemati-seerimine. Juhendaja Marili Kohava, kaas-juhendaja Germo Kukk.Jürisson, Jaanika. Lapspornograafia levitajate tutvustamine P2P võrkudes. Ju-hendaja Priit Lahesoo, kaasjuhendaja Kal-ju Leppik. Asutusesiseseks kasutamiseksKirsing, Andres. Arvuti kui asitõend. Juhendaja Aun Baum, kaasjuhendaja An-nika Lall. Kuldar, Kaur. Jälitustegevuse kasuta-mine elektrooniliste maksevahendite abil toimepandavate kelmuste menetlemisel keskkriminaalpolitsei praktikale tuginedes 2006–2010. Juhendaja Toomas Loho. Piiratud tasemel salastatud teabega lõ-putööLatin, Vladimir. Vastastamise taktika, tulemuse hindamine ning kasutamine kri-minaalmenetluses. Juhendaja Raivo Öpik. Laur, Reet. Ohvriabi süsteemist Eestis. Juhendaja Uno Traat.Lehtmets, Lennar. Raskete isiku-vastaste kuritegude tõendamine Pärnu kriminaaltalituse praktika põhjal aasta-tel 2006–2010. Juhendaja Tanel Järvet, kaasjuhendaja Katy Esula.Lill, Ahti. Isiku äratundmiseks esitami-ne. Juhendaja Raivo Öpik.Lindsalu, Andrus. Tagaotsimise läbi-viimine Lõuna prefektuuri praktika põhjal aastatel 2006–2010. Juhendaja Sergo Eelmäe, kaasjuhendaja Maiko Martsik.Loim, Monika. Alaealisele vägivalla eks-poneerimise kuriteokoosseisu rakendami-se praktika aastatel 2002–2011: analüüs. Juhendaja Riina Jõesaar. Mardu, Madis. Erakondade rahastami-se järelevalve tõhusus. Juhendaja Too-mas Plaado. Martin, Allan. Euroopa Liidu roll ja suutlikkus piraatlusvastases võitluses mereoperatsiooni ATALANTA näitel. Ju-hendaja Ramon Loik. Asutusesiseseks kasutamiseksMilovidov, Igor. Jälitustoimingute käi-gus kogutud tõendite dokumenteerimisel

venekeelse žargooni tõlgendamisest. Ju-hendaja Tanel Järvet, kaasjuhendaja Je-katerina Yakovleva. Männik, Margit. Mitteverbaalse vale-tamise tunnused erinevatel isikutüüpidel. Juhendaja Jaan Huik. Paavel, Mari. Lähenemiskeeld Põhja prefektuuri näitel. Juhendaja Riina Kroon-berg, kaasjuhendaja Lea Pähkel. Pajumaa, Tanel. Andmete avaldamine väärteomenetluses. Juhendaja Irina Pun-ko, kaasjuhendaja Riina Jõesaar. Palo, Märt. Teabepõhine politseitegevus (intelligence-led policing). Juhendaja Len-no Reimand, kaasjuhendaja Tõnis Kaasik. Paluoja, Erkki. Videosalvestis ütluste talletamise moodusena Põhja prefektuuri näitel. Juhendaja Raivo Öpik. Pressmann, Mikk. Jälgede klassifikat-sioon ja kriminalistikaline tähtsus. Juhen-daja Annika Lall. Raudsepp, Aigro. Kriminaalprofileeri-mine: meetodi kasutamine kuritegude la-hendamisel. Juhendaja Marilis Sepp. Sarapu, Andres. Konfiskeerimiste ko-haldamise praktika narkokuritegude pu-hul. Juhendaja Maarja Ilves, kaasjuhen-daja Tanel Järvet. Sepp, Evelin. DNA ekspertiiside roll kuritegude lahendamisel. Juhendaja Anu Aaspõllu, kaasjuhendaja Annika Lall. Sepp, Priit. Küberterrorismi enneta-mine. Juhendaja Anna-Maria Talihärm, kaasjuhendaja Kalju Leppik. Soon, Marko. Perevägivald ja selle mõju kurjategijaks kujunemisel. Juhendaja Uno Traat. Vesjolkina, Julia. Sisekaitseakadee-mia lõpetanud kadettide valmisolek asu-da tööle Ida-Virumaale. Juhendaja Piret Teppan. Všivtsev, Juri. Kriminalistikaline habi-toskoopia (inimese väliskirjeldus) ja selle kasutamine kuritegude uurimisel. Juhen-daja Annika Lall.Värat, Tarmo. Agentuurtöö Lääne pre-fektuuri praktika põhjal. Juhendaja Tanel Järvet. Piiratud tasemel salastatud teabe-ga lõputöö

Uudiskirjandus raamatukogudesRoutledge Handbook of Critical CriminologyToimetajad Walter S. DeKe-seredy, Molly DragiewiczLondon, New York: Routle-dge, c2012Asukoht: SKA raamatu-kogu

Esseede kogumikus on kajastatud kriitili-se kriminoloogia kõige uuemaid empiirilisi ning teoreetilisi uurimusi.

Advanced Topics in BiometricsToimetajad Haizhou Li, Kar-Ann Toh, Liyuan LiSingapore, London: World Scientific, 2012Asukoht: SKA PPK raamatukogu

Ülevaade biomeetria valdkonnast – isiku tuvastamine hääle, näo, sõrmejälgede, käekirja, multibiomeetria jms järgi.

Young Migrants: exclusion and belonging in EuropeToimetajad Katrine Fan-gen, Thomas Johansson, Nils HammarenBasingstoke: Palgrave Mac-millan, 2012Asukoht: SKA raamatukogu

Kogumikus on käsitletud Norra, Suurbritan-nia, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Eesti ja Rootsi noorte täiskasvanute ning nende järeltulijate immigratsiooni ja sotsiaalse in-tegratsiooni probleeme Euroopas.

60

LÕPUTÖÖD

1Mis aastal avaldati esimest korda raa-mat „The Guinness book of Records“?

2Laulu „Uhti-uhti-uhkesti“ teab ilmselt igaüks. Kas aga teate, kes on selle laulu autor? Tema välja mõeldud on ka ees-

tikeelsed malendite nimetused. Vahepeal oli ta üsna põlatud oma venemeelsuse pärast.

3Kes ja millal asutas tänavuse olüm-pialinna Londoni?

4Vene kodusõjas võitles hulganisti tšeh-he. Enamik neist oli valgete poolel, osa aga punaste seas. Punaste poolel võit-

les ka ilmselt tuntuim tšehhi sõjamees, kes 1920. aastal Eesti kaudu kodumaale pääses. Vahva sõdur suri 1923. aastal. Kellest on jutt?

51968. aasta 5. jaanuaril sõlmisid Suurbritannia ja NSV Liit ühe balti riike käsitleva lepingu. Mis oli selle sisu?

6Prantsusmaa presidendi ametiga kaasneb vürsti tiitel. Mis maa vürst on Prantsusmaa president?

7Statistikud on kokku rehkendanud, et kogu maailma tubakatööstuses liigub umbes triljon eurot. Mis riikide eelarve

on sellest summast suurem?

8Väidetavalt panid pärismaalased ka-buhirmus plagama, kui nägid Adam Johann von Krusensterniga kaasas

olnud kodulooma. Kes see ehmataja oli?

93. oktoobril 1995 kell 10.00 täheldasid telefonijaamad kaugekõnede järsku vähenemist 50% võrra. Ameerika

suurlinnades kärssasid läbi kaitsekorgid, sest igas korteris ja büroos lülitati ühel ajal sisse televiisoreid. Tänavad ei olnud nii inimtühjad olnud J. F. Kennedy matustest saati. Mis kis-kus kõik ameeriklased televiisorit vaatama?

10Adolf Hitler sooritas enesetapu 30.04.1945. Hoolimata tema üli-malt negatiivsest mainest leidus

siiski üks praeguse Euroopa Liidu liikmesriigi peaminister, kes käis oma riigis asuvas Saksa saatkonnas ametlikult kaastunnet avalda-mas. Mis riigi peaministrist on jutt?

Küsimused panid kokku PPA õigusbüroo juristid

Aare Hõbe ja Tiina Vellet

Kui tead vastust mälumängu viima-sele küsimusele, saada see aadressi-le radar@politsei.ee märgusõnaga „Mälumäng“ (vastuseid saab saata kuni 3. septembrini 2012). õigesti vastanute vahel loosime välja kaks Radari logoga saunalina.

Eelmises Radaris küsisime, mitu tundi kestis 1996. aastal Väike-Maarjas vihmasadu. See on Eesti vihmarekord. õige vastus on, et vihmasadu kestis järjest 57 tundi. õigesti vastanute hulgast võitsid Radari saunalinad Siret Tobber Põhja Prefektuuri kesklinna kons-taablijaoskonnast ning Hedi Sau Kuressaare politseijaoskonnast.

Ristsõna vastuseid ootame samuti aadressile radar@politsei.ee märgusõnaga „Ristsõna“ (vastu-seid saab saata kuni 3. septembrini 2012). õigesti vastanute vahel loosime välja kaks Radari logoga järjehoidjat. Kui soovid saata mälu-mängu ja ristsõna vastused koos, kirjuta märgusõnaks „Vastused“.

Eelmise Radari ristsõna õige vastus oli „… on armukade abikaasa“. õiges-ti vastanute hulgast võitsid Radari logoga järjehoidjad Ago Martinson Lõuna prefektuuri juhtimiskesku-sest ning Toomas Paap ida prefek-tuuri ennetusteenistusest.

Radar soovib võitjatele palju õnne ning võtab nendega auhindade kättesaamiseks ühendust!

Mälumäng

1. 1955. 2. Ado Grenztein. 3. Rooma keiser claudius 43. aastal. 4. Jaroslav Hašek. 5. Suurbritannia loovutas NSV Liidule balti riikide kulla. 6. Andorra (riigipea on Prantsusmaa president ja Urgelli piiskop). 7. Selliseid riike on ainult viis: USA, Jaapan, Hiina, Saksamaa ja Prantsusmaa. 8. Spanjel. 9. Vandekogu otsuse kuulutamine o. J. Simpsoni süüasjas.

61

MÄLUMÄNG

62

RISTSÕNA

63

25

HINGEHOID

HINGEHOID

24

HingehoidjadPolitsei- ja Piirivalveametis töötab neli kaplanit, kes nõustavad töötajaid ja nende perekonnaliikmeid hingehoiuküsimustes ning pakuvad pingelistes olukordades tuge.

S el sügisel saab politsei kapla-niteenistus viieaastaseks. Seda veab peakaplan Jaan Jaani, kes on olnud teenistuse loomise juures al-gusest peale. Kaplaniteenistuse mõtte algataja oli toonane politseikoostöö büroo juhataja Ulvi Põllu, kes sai idee ühelt Lääne-Euroopa konverentsilt. Ilmnes, et sealsetes politseisüsteemides olid kaplanid n-ö tavapärane nähtus. Ulvi Põllule tuli appi Kaitseväest äsja pensionile läinud kolonel Tõnis Nõm-mik, kes võttis ühendust Jaan Jaaniga. „Ta ütles mulle sõjaväelaslikul toonil, et tema sõidab kohe Kanadasse, ja kü-sis, kas mina olen nõus politseisse pea-kaplaniks tulema,“ meenutab Jaan, kes oli selleks ajaks 30 aastat kiriku-õpetaja ametit pidanud. Talle tuli kõne täiesti ootamatult, kuid mõte hakkas sellegipoolest kaplani ameti peale lii-kuma. „Olin sel hetkel Keila kogudu-

se õpetaja. Mul oli kõik paigas, oma meeskond, oma sekretär. Mõtlesin, et lähen sellise poputamisega veel lai-saks, ja nii ma politseisse sattusingi,“ naerab ta.Kaplanite töö tutvustamine ei läi-nud sugugi ladusalt, sest võõristamist oli alguses palju. „Kui ma kaplanitee-nistust alustasin, siis teadsin, et võtab vähemalt neli-viis aastat enne, kui meiega harjutakse. Nüüd võib juba öelda, et meid on omaks võetud,“ tun-nistab Jaan. Kaplanite tööks on polit-seinike ja nende pereliikmete nõusta-mine, hingeabi andmine ja vaimulike talituste korraldamine. Kaplanite poo-le võib pöörduda inimese usulisest kuuluvusest või mittekuuluvusest ole-nemata. Vaimuliku kutse-eetika järgi on kaplaneile räägitu privaatne ja pi-hisaladusega kaetud. Lisaks külasta-vad kaplanid töökohustuste täitmisel

viga saanud või haigeid politseitööta-jaid, edastavad surmateateid (liikluses või kuritegevuse tõttu hukkunud ini-meste lähedastele või hukkunud po-litseinike omastele) ning korraldavad koos politsei naisühendusega politsei suurperedele heategevuslikku anne-tust.

Patrullis räägitakse muredest vabamaltOlulise osa oma tööst veedavad ka-planid piiril teenivaid piirivalvureid külastades või politseinikega patrullis käies, sest nagu Jaan ütleb, on kõige haavatavamad need, kes on välitööl. Patrullis olles löövad kaplanid ka ise käed tööle külge (kaplanid on läbi-nud kuuenädalase väljaõppe Paikuse politseikoolis) ning ajavad politseini-kega maast ja ilmast juttu. Patrullis

Peakaplan Jaan Jaani ja keskkriminaalpolitsei abikaplan Küllike Valk

„Kui praegu pakuvad meie töötajatele nõustamisabi peamiselt kaplanid, tugiisi-kud ja töökeskkonnaspetsialistid, siis sel-lest sügisest soovib personalibüroo nõus-tamisteenuste ringi laiendada,“ räägib PPA personalibüroo personaliarvestuse ja -analüüsi talituse töökeskkonna pea-spetsialist Katrin Saar. „Et pakkuda PPA teenistujatele paremat nõustamisabi, on personalibüroo asunud PPA hingeabisüs-teemi arendama. Esiteks soovime sõlmi-da igas piirkonnas kokkulepped vähemalt kahe asutusega, mis tagavad meie tee-

nistujatele psühholoogilise ja psühhiaat-rilise nõustamise. Psühholoogiline abi on PPAs tagatud ka praegu, kuid seda saab teha operatiivsemalt, kui meil on vasta-vad kokkulepped. Teiseks plaanime edasi arendada meie tugiisikute süsteemi, mis on praegu soiku jäänud. Tugiisikuteks on vabatahtlikud teenistujad, kes on pälvi-nud kolleegide usalduse ja kes on läbinud spetsiaalse nõustamiskoolituse. Tugiisi-kud pakuvad võimalust saada toetust kõi-gi probleemide puhul, mis mõjutavad tööl toimetulekut, sh isiklike murede korral.

Kolmandaks tahame raskemate juhtumite puhul (nt kolleegi hukkumine teenistus-ülesannete täitmisel, kolleegi suitsiid, tu-lirelva kasutamine nii politseiametnike kui ka kahtlusaluste poolt) korraldada juhtu-mianalüüsi, millest võtavad osa juhtumis osalenud ja psühholoog. Samuti on meil plaanis katsetada regulaarseid töönõus-tamisi rühmades, mis kuuluvad ühte ük-susesse. Töönõustamise eesmärgid on läbirääkimistel ennetada probleeme (nt lä-bipõlemist), soodustada meeskonnatööd jne.“

Personalibüroo asub arendama PPA hingeabisüsteemi

FOTO

D: J

AA

N R

ÕÕ

MU

S, N

ELLI

PEL

LO

more, he found Ilona’s body lying on the balcony under blankets, rags and a matt-ress.

The article „Curers of soul“ introduces the work of police chaplains, whose duties are counselling of police officers and their family members, providing of spiritual assis-tance and arranging of spi-ritual services. Anyone can talk to the chaplains, re-gardless of the fact whether such person is affiliated to

any religion or not. According to the pro-fessional ethics of clergyman, everything told to chaplains is private and covered with confessional secret. In addition, cha-plains visit police officers, who were inju-red when performing their duties or who are sick, they also communicate death notices (to family members of persons who have perished in traffic accidents or in criminal offences, or to relatives of pe-rished police officers) and together with the Women’s Network of Estonian Police they organize fund-raising donation to lar-ge families of the police. Significant part of their working time the chaplains spend by visiting border guard officers at their service positions or by attending police officers during patrols, as being on pat-rol police officers more frequently contact chaplains and talk about their troubles or tensions more freely.

These are only a few topics from the pre-sent Police and Boarder Guard Board magazine Radar. If you notice any artic-le, which you would wish to learn more about, please do not hesitate to contact us by e-mail radar@politsei.ee. Have a nice reading!

SUMMARY

Summary

The cover page story of Radar - „The flagship of the border guard is waiting for a new suit“ is talking about the new multifunctional pollution control vessel PVL-101. Construction of this vessel started in 2010 and it will commence its service in this Autumn. This is the newest and most gorgeous vessel of the border guard, the construction of which started in Riga and at present the final construction works are taking place in Finland at the dock of Uusikaupunki shipyard. At the time when this story is prepared, in the end of May, the vessel, which is waiting for finalizing and fresh coat of paint, still cannot complain about shortage of work-men. Each day several tens of men are working vigorously in the vessel, studious polishing, alignment, tuning and coordina-tion is going on constantly. „Construction of the vessel has reached its final phase and presently all equipment and systems are being connected finally into one solid compound,“ says Leading Officer of Mari-time Tactics of the Border Guard Bureau Mr. Tõnis Trubetski. „The biggest works are connection of power cables, comp-letion of inner decoration, final painting of the body, and testing of equipment and systems dockside and at sea.“ Tõnis, who is carrying the responsible project manager load starting from the technical conception of the vessel until its comple-tion in the nearest future, has undergone numerous sleepless nights and laborious assignments abroad.

The story „A crime, which could not be committed by anyone else“ tells

us about a brutal bloodshed, which took place on the fifth floor of an apartment building in Lasnamäe sometime during the night towards 14th of December 2010. Ilona was a 16-year old girl, who had already been living separately in Las-namäe for a couple of months. Early the same year her brother Eduard had mo-ved out from the apartment. Her mother saw the girl for the last time in the same apartment on the 13th of December. This was the time when they checked over the apartment for sale together with a broker, two brothers and a family acquaintance at about eight o’clock in the evening. The others left and the girl stayed alone in her lodging. Mother called her a little before midnight and everything was OK then. Next morning, when the mother went back into the apartment, she also found everything in order, even too much. The apartment had obviously been tidied up and the door to the balcony, which nor-mally was barricaded with a sewing mac-hine and a cupboard, was open. The girl did not pick up her phone anymore and her mother notified the police that Ilona was missing. When the family acquain-tance went to check the apartment once

LUUBI ALL

6

LUUBI ALLLUUBI ALL

Tänavu sügisel Eesti territoriaalmere laineid valvsa pilguga kündma hakkav piirivalve uu-sim ja uhkeim laev ootab Uusikaupunki laevatehase kai ääres peatseks vastuvõtuks paslikku ülikonda.

Piirivalveosakonna spetsialistide

hinnanguid uskudes on Eesti

ning kogu Läänemere regioo-

ni reostustõrjevõimekust suurendava

laeva muskulatuur ja siseelundite ter-

vis heas korras ning üldfüüsiline väl-

janägemine igati kaunis. Moodsaima

tehnikaga varustatud laeva tööorganid

ja tajumeeled paistavad samuti olevat

suurepärases vormis. Laevanduse n-ö

erialaarstide kohustuslikud vastuvõtud

on paljuski veel ees ning kõlblikkuse

tõendiks vajalikud katsed pooleli, kuid

kõik prognoosid ennustavad laevale

pikka iga ja tulemuslikku teenistust.

Maikuu lõpus ei saa viimast lihvi

ja värsket värvikihti ootav alus ikka

veel töömeeste nappuse üle kurta. Iga

päev müttab laevas mitukümmend

meest korraga ning usina toimekuse-

ga käib pidev lihvimine, seadistami-

ne, häälestamine ja kooskõlastamine.

„Laeva ehitus on jõudnud viimasesse

faasi ning praegu ühendatakse kõiki

seadmeid ja süsteeme lõplikult ühtseks

tervikuks,“ räägib piirivalveosakon-

na meretaktika juhtivametnik Tõnis

Trubetski. „Suurimad tööd on elekt-

rikaablite ühendamine, siseviimistluse

lõpuleviimine, korpuse lõplik värvi-

mine ning seadmete ja süsteemide kai-

ning merekatsetused.“

Magamata ööd ja rohked välislähetused

Aluse tehnilisest „eostamisest“ kuni

peatse valmimiseni projektijuhi vastu-

tusrikast koormat vedaval Tõnisel on

seljataga arvukad magamata ööd ja

väsitavad välislähetused. „Kõige ras-

kem ja närvesöövam aeg kestis laeva

tehnilise kirjelduse koostamisest kuni

lepingu allakirjutamiseni,“ meenutab

ta. „Koostöö ehitajatega on aga kul-

genud oodatust paremini ning oma

suurimaks töövõiduks peangi tegevus-

te sujumist nii korpuse valmistajaga

Lätis kui ka peatöövõtjaga Soomes.“

Nüüd on Tõnise peaülesanded

kontrollida pidevalt üle ehitajate tööd

ning teha jooksvalt ka pistelist kont-

rolli. „Põhjalik kontroll distsiplineerib

ehitajat, sõltumata sellest, kui palju

sa teda tegelikult usaldad,“ lausub ta.

„Muidu võib tekkida käegalöömise

tunne ja kvaliteet langeda ning hiljem

tuleb millegi tegemata jätmise tõttu

lahendada suuri probleeme.“ Tõnise

sõnul pole ta tänaseni veel ühtki üm-

bertegemise nõuet pidanud esitama,

küll on tulnud aga teha väiksemaid

parandusettepanekuid peamiselt kasu-

taja mugavusest lähtudes.Varsti juba kaks aastat kestnud

reostustõrjelaeva ehitus sai stardipau-

gu 2010. aasta augustis, kui Riia Lae-

vatehases lõigati pidulikult kor-

puse esimene metallplaat.

Sama aasta novembris

peeti laeva sündi süm-

boliseeriv kiilutsere-

moonia ning juba järg-

mise aasta aprilliks

sai laev koos korpuse

valmimisega oma põ-hikuju. Pärast aluse vettelaskmist jätkati veepealse osa ehi-tustöid ning 2011. aasta juunis puksee-riti korpus meritsi Riiast Uusikaupun-ki laevatehasesse, kus alustati sead-mete paigaldamist ja põhjalikku viimist-lust. Tänavu veeb-ruaris märkis masti paigaldamine laeva ehitustööde jõudmist lõppjärku ning selle loo kirjutamise ajaks

sai ühena viimastest vajalikest sead-

metest paigale pardakraana.

Reostustõrje võimekus kasvab poole võrra

Tänapäevastest reostustõrjeseadme-

test on laevale paigaldatud täisauto-

maatne hariskimmeri tehnoloogial

põhinev ja avamerel kasutatav õlikor-

jesüsteem. Süsteem on sisse ehitatud

aluse korpusesse ning tavaolukorras

pole seda nähagi. „Õlireostuse jaoks

on laevakere mõlemal küljel omamoo-

di tiivad siruulatusega 2 x 10 meet-

rit, mille ülesanne on suurendada õli

kontsentratsiooni laeva külgedel,“ sel-gitab süsteemi töö-

põhimõtet piiri-valveosakonna merereostus-tõrje teenistuse vanem Tauno Mettis. „Vee-piiri kohal on avatavad luu-

7

Piirivalve lipulaevootab uut ülikonda

Laeva ehitus on jõudnud viimasesse faasi

ning praegu ühendatakse kõiki seadmeid ja

süsteeme lõplikult ühtseks tervikuks.Selline nägi uus multifunktsio-

naalne reostustõrjelaev välja tänavu maikuus. Juunis-juulis saab PVL-101 värvid peale ning

teenistusse asub augustis.

Laeva ehitamise PPA- poolne projektijuht Tõnis Trubetski

FoT

od

: Tõ

nis

Tr

Ub

ET

ski,

Jaa

n r

õõ

mU

s, U

Ud

En

ka

Up

Un

kin

Ty

öv

En

E o

y

VÕTI

17

VÕTI

16

Kuritegu,mida keegi teine toime panna ei saanudSelle loo jõhker pea-tegelane ei võtnud tapmist kunagi omaks.

Mehe süüdi tunnista-miseni viis uurijate visa töö, mille peaees-

märk oli kokku võttes tõestada, et keegi teine

seda teha ei saanud.

aasta jooksul mitmel puhul vägivalda

kasutanud. Uurijate peades sai ven-

nast kahtlustatav number üks. Samas

rääkis ohvri naaber tunnistusi andes,

et oli korterist kuulnud hüütavat nime

Andrei. Nii asusid uurijad põhjali-

kult kontrollima ka tüdruku laialdast

tutvusringkonda. Neid inimesi oli sa-

dakonna ringis, kellest osa saadi vä-

listada kiiremini, näiteks juhul, kui

inimene oli välismaal. Teiste puhul oli

kontroll põhjalikum ning tööd tehti

rohkem. Loomulikult oli terav tähe-

lepanu kõikvõimalikel tüdrukuga seo-

tud Andreidel, Andritel ja Andrestel.

Uurijaid aitas tublisti see, et üsna

täpselt oli tuvastatud tapmise aeg. All-

korruse naabril (nagu heas detektiivi-

loos ikka) oli probleeme unega ning ka

Lasnamäe paneelmajade ehituslikud

iseärasused aitavad kõrvalkorterites

toimuvat päris hästi kuulda. Ilmselt

võis naaber kuulda rohkemgi, ent oma

kirjeldustes räägib ta esmalt konf-

liktist, seejärel millegi kukkumisest,

samme rõdu poole ning siis on kuulda,

kuidas keegi puhastab kaltsuga korte-

rit. Kokku kuulis ta neid hääli tunni

jooksul.Nii ohvri ema kui ka kõik tuttavad

kinnitasid, et tüdruk võõraid inimesi

oma korterisse ei lubanud ja lukustas

FOTO

: SH

UT

TER

STO

CK

Ööl vastu 14. detsembrit 2010

Lasnamäe korterelamu viien-

dal korrusel toimunud jõhker

veretöö oli tegelikkuses ühe pikema

õudusloo õudne lõpp, mis toona uu-

rimises osalenud Põhja prefektuuri or-

ganiseeritud ja raskete kuritegude tali-

tuse juhtivuurija Igor Zahharovi sõnul

jääb ilmselt alatiseks meelde.

Ilona oli 16aastane tüdruk, kes

elas juba paar kuud iseseisvat elu Las-

namäel. Aasta alguses oli korterist

välja kolinud tema vend Eduard. Sa-

mas korteris nägi jõulukuu 13. päeval

tüdrukut viimast korda tema ema. Siis

käidi koos maakleri, kahe venna ja pe-

retuttava Nikolaiga õhtul kella 8 paiku

korterit müügiks üle vaatamas. Teised

lahkusid ning tüdruk jäi elukohta ük-

sinda. Veel veidi enne südaööd helistas

ema ja kõik oli korras. Ka järgmisel

hommikul tagasi korterisse minnes oli

ema silmis kõik korras, isegi liigagi.

Korterit oli ilmselgelt koristatud ning

tavaliselt õmblusmasina ja kapiga bar-

rikadeeritud rõduuks oli lahti. Mobii-

lile tüdruk enam ei vastanud.

Ema teatas samal päeval tütre ka-

dumisest ka politseile, ent käegakatsu-

tavat tulemust see käik ei toonud. Ko-

genud kriminaalpolitseinikuna ütleb

Igor kohe, et kuigi tüdruk oli korterist

kadunud, olid kõik tema talveriided

endiselt seal. Läks ta siis tõesti ainult

maikaväel välja? Vaevalt. Sama vastu-

olu ajas ka peretuttavat Nikolaid veel

kord korterit kontrollima ning tema

leidiski rõdult tekkide, kaltsude ja

madratsi alt Ilona surnukeha. Piisab,

kui öelda, et tüdrukut oli väga jõhk-

ralt pekstud ning seda oli tehtud mit-

me esemega.

Kurb perelugu

Esimene pilk andmebaasidesse andis

uurijatele ühe nime ning välja hakkas

joonistuma kurb perelugu. Vend Edu-

ard Ivanov oli õe suhtes juba vähemalt

TEADMISED AVAVAD UKSI!

Tule sisejulgeoleku magistriõppesse!See on Sinu haridus ja Sinu tulevik.

www.sisekaitse.eeinfo@sisekaitse.ee

Vastuvõtt kuni 5. juulini 2012!