psühhiaatrilise eriarstiabi vajadused ja arenguperspektiivid

Psühhiaatrilise eriarstiabi vajadused ja Psühhiaatrilise eriarstiabi vajadused ja arenguperspektiividarenguperspektiivid

Veiko Vasar Psühhiaatria erialakomisjon

Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinikSA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinik

http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/

Psühhiaatriline eriarstiabiPsühhiaatriline eriarstiabi

Psühhiaatria on arstieriala, mis tegeleb psüühikahäirete ennetamise, diagnostika, ravi ja rehabilitatsiooniga. Psühhiaatria alaeriala on lastepsühhiaatria (=laste ja noorukite psühhiaatria).

Psühhiaatrilises eriarstiabis on oluline koostöös perearstide, teiste arstierialade ja sotsiaalhoolekande süsteemiga;

Psühhiaatrilisse ravimeeskonda kuuluvad: psühhiaater, psühhiaatriaõde (õde), kliiniline psühholoog, /harvemini või seotuna konkreetsete teenustega: logopeed, eripedagoog, sotsiaaltöötaja.

Psüühilise haigestumise trendid Eestis 1992-2001Psüühilise haigestumise trendid Eestis 1992-2001

Psüühikahäirete esmajuhtude arvu tõus

EESTI TERVISHOIUSTATISTIKA 2000–2001, Sotsiaalministeerium, Tallinn 2002

N

M

Psühhiaatriline ambulatoorne vastuvõtt ja Psühhiaatriline ambulatoorne vastuvõtt ja statsionaarsete haigusjuhtude arv (1994-2001)statsionaarsete haigusjuhtude arv (1994-2001)

1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001

Eesti:

Hospitaliseeritute arv 11 495 12 101 12 281 12 532 13 584 13 729 14 310 14 156

Ambulatoorselt konsulteeritud patsientide arv

x x x x x 67 066 80 837 83 112

SA TÜK psühhiaatriakliinik

1) Patsientide arv 4 678 4 679 4 758 4 875 5339 5 881 6538 7 166

2) ambulatoorsete visiitide arv (tuh)

15,1 15,6 16,7 17,1 18,4 21,7 22,6 23,1

Aasta jooksul psühhiaatri poolt konsulteeritud Aasta jooksul psühhiaatri poolt konsulteeritud

patsientide arvpatsientide arv (1999-2001)(1999-2001)

0 2 000 4 000 6 000 8 000 10 000 12 000 14 000 16 000 18 000 20 000

Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired

Meeleoluhäired

Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired

Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- jakäitumishäired

Orgaanilised - k.a sümptomaatilised- psüühikahäired

Vaimne alaareng

Psühholoogilise arengu häired

Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired

Psüühika- ja käitumishäired füsioloogilise düsfunktsiooniga

Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired 2001

2000

1999

Psühhiaatri poolt ambulatoorselt konsulteeritud isikute Psühhiaatri poolt ambulatoorselt konsulteeritud isikute arv 2001arv 2001. aastal. aastal

Orgaanilised- k.a. sümptomaatilised - psüühikahäired

F00-F09 10 752 2 602 4 680 6 072

Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired

F10-F19 11 864 4 501 9 763 2 101

Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired

F20-F29 12 624 535 5 149 7 475

Meeleoluhäired F30-F39 13 803 4 724 3 911 9 892

Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired

F40-F49 17 251 7 574 5 047 12 204

Psüühika- ja käitumishäired füsioloogilise düsfunktsiooniga

F50-F59 2 012 985 912 1 100

Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired

F60-F69 1 164 330 638 526

Vaimne alaareng F70-F79 5 756 904 3 358 2 398

Psühholoogilise arengu häired F80-F89 4 365 1 958 2 875 1 490

Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired

F90-F98 3 521 1 928 2 586 935

Psüühika- ja käitumishäired kokku

83 112 26 041 38 919 44 193

Profiil RHK-10 kood

Aasta jooksul konsulteeritud

isikute arvesma-

kordseidmehi naisi

neist

Psüühikahäiretega patsiendid : esmane haigestumus ja Psüühikahäiretega patsiendid : esmane haigestumus ja haigusjuhtude arv haigusjuhtude arv (SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinik 1996 - 2001)(SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinik 1996 - 2001)

1996 1997 1998 1999 2000 2001

Kõik psüühikahäired F 5193 5214 5644 5930 6593 7055 1,4

- neist esmakordseid 1706 1649 1849 1867 2133 2023 1,2

Selahulgas:

P-h psühhoaktiivsetest ainetest F1 622 688 812 768 718 699 1,1


Psühhootilised häired F2 939 926 931 963 1014 1049 1,1


Meeleoluhäired F3 1271 1217 1455 1554 1862 2073 1,6


Ärevus- ja somatoformsed h-d F4 828 873 976 1102 1234 1371 1,7


Psüühilise arengu häired F8 265 263 261 271 286 291 1,1


Lapse- ja noorukiea p-d F9 218 248 232 225 319 319 1,5


Diagnoosigrupp RHK kood

Isikute arv Erinevus 2001/1996

Sealhulgas:

Alkoholi kasutamisest põhjustatud psüühikahäiredAlkoholi kasutamisest põhjustatud psüühikahäired

(SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinik 1996 - 2001)(SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinik 1996 - 2001)

Alkoholdeliiriumi ja –psühhoosijuhtude sagenemine

1996 1997 1998 1999 2000 2001Alkohol F10 593 644 785 723 661 646 1,1neist '- võõrutusseisund F10.3 290 306 331 299 285 313 1,1 - deliirium (D1 + D2) F10.4 57 77 124 115 132 120 2,1 - psühhootiline häire (D1 + D2) F10.5 48 62 59 65 55 66 1,4 - amnestiline sündroom F10.6 2 1 2 3 5 5 2,5 - residuaalsed p-h F10.7 55 41 39 47 48 54 1,0

DiagnoosigruppRHK kood

Ravil viibinud isikud Erinevus 2001/1996

= vältimatu ja erakorralise abi suurenemine

Narkootiliste ja muudeNarkootiliste ja muude ainete tarvitamisest tingitud ainete tarvitamisest tingitud psüühikahäirete tõttu ravil viibinud isikudpsüühikahäirete tõttu ravil viibinud isikud Eestis Eestis 1994 – 2000 1994 – 2000

(Allikas: Eesti Uimastipreventsiooni Sihtasutus)

1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000Opioidid F11 152 246 542 769 878 1804 3149Kannabinoidid F12 1 10 27 21 23 30 74Kokaiin F14 1 0 0 13 23 23 26Muud stimulandid F15 7 5 12 44 93 152 151Hallutsinogeenid F16 1 1 2 2 13 7 44Lenduvad lahustid F18 20 15 44 35 25 64 42.....Kokku 246 348 755 1059 1192 2203 3770Kokku 100000 el. kohta 16,4 24,5 51,6 72,6 82,2 152,7 275,3

AastaRHK-koodPsühhoaktiivne aine

- Rasked intoksikatsioonid- Rasked võõrutusseisundid- Psühhootilised häired, deliiriumid

= vältimatu ja erakorralise abi suurenemine

Depressioonijuhtude sagenemineDepressioonijuhtude sagenemine (SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinik 1996 - 2001)(SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinik 1996 - 2001)

Valdav osa depressioonidest on ravitav ambulatoorselt (kerge/mõõdukas) Raskete ja psühhootiliste häiretega patsientide arvu suurenemine tõstab

statsionaarse vältimatu abi vajadust; Eesti terviseuuringu tulemused:

11% elanikkonnast omab kliinilist tähendust omavaid depressiooni sümptome

1996 1997 1998 1999 2000 2001

Depressioon (episood, korduv)

- kerge .0 314 383 449 448 430 383 1,2

- mõõdukas .1 709 731 873 965 1307 1516 2,1

- raske .2 105 114 139 127 134 148 1,4

- psühhootiline .3 46 27 37 49 44 54 1,2

Diagnoosigrupp RHK kood

Ravil viibinud isikud Erinevus 2001/1996

Suitsiidide arv Eestis 1992 - 2000Suitsiidide arv Eestis 1992 - 2000

Sotsiaalministeerium, 2001

1993 1995 1997 1999 2000

Mehed 457 468 434 376 291

Naised 122 127 91 93 88

Kokku 579 595 525 469 379

0

100

200

300

400

500

600

1993 1995 1997 1999 2000

Naised

Mehed

Statsionaarne psühhiaatriline arstiabi 1994 -2001Statsionaarne psühhiaatriline arstiabi 1994 -2001

Voodikohtade vähenemine: 1585 - 973 = 612 e. 39% võrra ; voodite arv 2001 oli 7,1/10 000; (WHO, 2001: Euroopas keskmiselt – 8,7)

Keskmine ravil viibimise aeg on lühenenud 2,4 korda; Hospitaliseeritud patsientide arv on suurenenud 1,23 korda;

1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001

Ravivoodite arv kokku

1 585 1 527 1 413 1 361 1 235 1 128 1 083 973

Keskmine täidetud voodite arv

1 468 1 382 1 221 1 130 1 042 997 927 831

Hospitaliseeritute arv

11 495 12 101 12 281 12 532 13 584 13 729 14 310 14 156

Keskmine ravikestus*

52,4 42,5 36,8 34,1 29,2 26,9 21,8 21,8

Sotsiaalministeerium, 2001* täiskasvanud

Psühhiaatrilise abi finantseerimine 2001 (EHK): Psühhiaatrilise abi finantseerimine 2001 (EHK): erialade lõikeserialade lõikes

Eriala Summa kokku (tuh. EEK)

Sellest statsionaarne abi

(tuh. EEK)

SUMMA KOKKU 125 378,00 96 830,50 Sealhulgas:

Psühhiaatria 108 737,40 88 539,80Pediaatria 4 536,70 3 342,70Teraapia 2 845,40 1 896,20Neuroloogia 2 247,50 988,2Klassifitseerimata 1 776,70Taastusravi 1 436,70 101,4Hooldusravi 1 271,60 1 271,60Perearstiabi 708,2Muud põhierialad 609,8 47,1Muud 1207,7 643,5

Psühhiaatria raviarvete summa kokku aastal 2001.a.: 110,1 milj.- neist statsionaarsete raviarvete summa: 89,5 milj. (89 500 736 kr)- neist ambulatoorsete raviarvete summa: 20,6 milj (20 592 592 kr)

Psühhiaatrilise abi finantseerimine 2001 (EHK): Psühhiaatrilise abi finantseerimine 2001 (EHK): psüühikahäirete põhigrupid psüühikahäirete põhigrupid (kõik erialad)(kõik erialad)

F0 Orgaanilised psüühikahäired 16 955,6 15 372,1 1 583,5

F1Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühikahäired

9 505,2 8 720,6 784,6

F2Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired

42 541,4 42 297,0 244,4

F3 Meeleoluhäired 22 602,0 20 838,9 1 763,1

F4Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired

18 620,8 12 810,2 5 810,6

F5 Söömishäired, unehäired, .... 987,3 641,2 346,1

F7 Vaimne alaareng 3 675,5 2 987,2 688,3

F8 Psühholoogilise arengu häired 4 910,8 1 570,5 3 340,3

F9Lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired

4 002,2 2 311,6 1 690,6

Kokku F-diagnoosid 125 378,0 109 032,8 16 345,2

Muud erialad (tuh.EEK)

Dgn-Fx Diagnoosigrupp Teenuste summa

(tuh.EEK)

Psühhiaatria eriala (tuh.EEK)

RavitRaviteenuse osutamine vanusegruppide järgi eenuse osutamine vanusegruppide järgi 2001.a2001.a (eriala=psühhiaatria)(eriala=psühhiaatria)

Kokku 109 032,8 88 868,9 20 163,9 28 731,0 137 763,8

sealhulgas:

F2Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired

42 297,1 37 672,0 4 625,1 10 480,2 52 777,3

F3 Meeleoluhäired 20 838,9 16 540,8 4 298,1 9 927,8 30 766,7

F0 Orgaanilised psüühikahäired 15 372,1 13 069,7 2 302,4 2 102,2 17 474,3

F4Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired

12 810,2 8 256,5 4 553,7 4 166,7 16 976,9

F1Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühikahäired

8 720,6 7 350,1 1 370,5 671,4 9 392,0

F7 Vaimne alaareng 2 987,2 2 120,5 866,7 531,3 3 518,5

F9Lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired

2 311,7 1 503,3 808,4 267,4 2 579,1

F8Psühholoogilise arengu häired

1 570,6 867,4 703,2 36,0 1 606,6

Dgn-Fx Ravimite kompen-seerimine (tuh EEK)*

Kõik kulud kokku

(tuh.EEK)

Diagnoosigrupp Stats summa

(tuh. EEK)

Amb summa

(tuh.EEK)

Summa kokku

Meeste osa- Naiste osa-M N kaal % kaal %

kuni 10 1 620 585 2 205 73% 27% 2,0%11-20 5 080 3 647 8 727 58% 42% 7,9%21 -30 8 478 5 397 13 875 61% 39% 12,6%31 - 40 8 788 9 136 17 924 49% 51% 16,3%41 - 50 10 612 12 771 23 383 45% 55% 21,3%51 - 60 7 888 11 590 19 478 40% 60% 17,7%61 - 70 4 677 9 616 14 293 33% 67% 13,0%71 - 80 1 588 6 551 8 138 20% 80% 7,4%91 - 100 301 1 380 1 681 18% 82% 1,5%üle 100 44 94 138 45% 55% 0,1%

Kokku 49 075 60 768 109 843 45% 55% 100,0%

% kogu-summastVanuse-grupp

Raviarvete summa kokku Summa M+N kokku

RavitRaviteenuse osutamine vanusegruppide järgi 2001.a.eenuse osutamine vanusegruppide järgi 2001.a. (eriala=psühhiaatria)(eriala=psühhiaatria)

(tuh.EEK)

Psühhiaatria eriala raviteenuste jaotumine EHK Psühhiaatria eriala raviteenuste jaotumine EHK piirkondade lõikes 2001.a. piirkondade lõikes 2001.a. (eriala=psühhiaatria)(eriala=psühhiaatria)

Harju Ida-Viru Kagu Lääne Pärnu Rakvere Tartu Kokku*

Elanike arv EHK piirkonnas 525 132 178 987 107 930 74 590 128 224 106 317 245 543 1 366 723

Ravieenuste summa 2001.a. (tuh. EEK) 39 478,10 17 388,60 8 779,70 5 662,40 9 627,90 7 512,90 21 393,00 109 843,00Summa kroonides 1 elaniku kohta 75,18 97,15 81,35 75,91 75,09 70,66 87,13 80,4

Erinevus %-des Eesti keskmisest -6,5% 20,9% 1,2% -5,5% -6,6% -12,1% 8,4%

Ambulatoorsete raviteenuste summa kroonides 1 elaniku kohta 16,10 8,50 14,30 17,00 16,20 14,40 17,00 15,10

Erinevus %-des Eesti keskmisest 6,6% -43,7% -5,3% 7,3% 12,6% -4,6% 12,6%

Statsionaarsete raviteenuste summa kroonides 1 elaniku kohta 59,0 88,4 66,2 57,5 58,3 55,9 69,3 64,88

Erinevus %-des Eesti keskmisest 9,1% 36,2% 2,1% -11,3% -10,2% -13,9% 6,9%

Ambulatoorsete ja statsionaarsete raviteenuste jaotumine elaniku Ambulatoorsete ja statsionaarsete raviteenuste jaotumine elaniku kohta EHK piirkondades 2001.a.kohta EHK piirkondades 2001.a.

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Eestikeskmine

Ida-Viru Tartu Kagu Harju Lääne Pärnu Rakvere

Raviteenuste summad ühe elaniku kohta 2001.a. EHK piirkondades

Ambulatoorsete raviteenuste summa kroonides 1 elaniku kohtaStatsionaarsete raviteenuste summa kroonides 1 elaniku kohta

Raviasutuste statsionaarse tegevuse näitajadRaviasutuste statsionaarse tegevuse näitajad

Summa

(tuh.EEK)

SA PER PSÜHHIAATRIAKLIINIK 2 968 3 737 96 597 34 201 264,6

TALLINNA WISMARI HAIGLA 792 983 5 616 2 061 15,4

OÜ WH RAVIKESKUS 7 7 35 13 965 0,1

SA TÜK PSÜHHIAATRIAKLIINIK 1 779 2 134 38 357 14 534 105,1

SA VILJANDI HAIGLA** 1 144 2 280 39 446 12 155 108,0

LÕUNA-EESTI HAIGLA AS 357 474 6 482 2 231 17,8

AHTME HAIGLA 839 1 196 29 734 10 160 81,5

SA NARVA HAIGLA 583 929 14 825 4 857 40,6

SA PÄRNU HAIGLA 251 355 6 572 2 437 18

SA LÄÄNEMAA HAIGLA 207 338 5 458 1 833 15

OÜ TAAGEPERA HAIGLA 198 254 5 783 1 892 15,8

SA RAPLA MAAKONNA HAIGLA 156 208 3 385 1 138 9,3

KURESSAARE HAIGLA 147 222 4 090 1 362 11,2

AS PÕLVA HAIGLA 120 142 1 810 625 5

Kokku 9 548 13 259 258 190 89 501 707,4

Raviasutuse nimetus Patsientide arv

Arvete arv Ravipäevi Keskminetäidetud voodikohtade arv

Ambulatoorsete raviteenuste summa kroonides 1 Ambulatoorsete raviteenuste summa kroonides 1 elaniku kohta EHK piirkonnades 2001.aelaniku kohta EHK piirkonnades 2001.a

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

Eestikeskmine

Tartu Harju Pärnu

Ambulatoorsete raviteenuste summa kroonides 1 elaniku kohta EHK piirkondades 2001.a.

Statsionaarse psühhiaatrilise abi arenguperspektiividStatsionaarse psühhiaatrilise abi arenguperspektiividPsühhiaatriliste voodikohtade vajadus aastaks 2015

Akuutpsühhiaatria(51) [0,38] /75%/

Psühhiaatria (402) [3,0] /90%/

Lastepsühhiaatria(47) [0,30] /90%/

Ebastabiilsete psühhooside ravi – (95) [0,66] /90%/

Sotsiaalhoole-kande süsteem.Rehabilitatsiooni-hooldusasutused

Sundravi (50) Tähistused: (..) – voodikohtade arv; [.....] 10 000 kohta; /.../voodihõive

Kokku: 595 voodikohta [4,34]

- vältimatu tahtest olenematu ravi- ööpäevaringne psühhiaatri valve(Tallinn 2, Tartu 1, Ida-Virumaa 1, Viljanid/Pärnu 1)

- vältimatu ravi- erakorraline - plaaniline

- tahtest olenematu- piiratud teovõime

eraldi palatiplokid: - lastele;- noorukitele- sõltuvushäiretega noorukitele

Ambulatoorne ravi

Laste-psühhiaatrid

Psühhiaatrid

Perearstid

Statsionaarsed palatiplokid:

Ambulatoorse psühhiaatrilise abi arenguperspektiividAmbulatoorse psühhiaatrilise abi arenguperspektiivid

Psühhiaatrilise abi organisatsiooniliseks aluseks onPsühhiaatrilise abi organisatsiooniliseks aluseks on piirkondliku vastutusega piirkondliku vastutusega ambulatoorsete üksuste võrkambulatoorsete üksuste võrk::

- iseseisvad üksused või raviasutuse koosseisusiseseisvad üksused või raviasutuse koosseisus /üldhaigla, keskhaigla/ regionaalhaigla/.../

– vähemalt 2-3 psühhiaatritvähemalt 2-3 psühhiaatrit,, et tagada abi pidev kättesaadavus;

– 1 psühhiaatri1 psühhiaatri ametkoht 10 000 elaniku kohta ametkoht 10 000 elaniku kohtaarvestusega mitte üle 8 vastuvõtu päevas (praegu kuni 10 vastuvõttu päevas);/Soomes koormusnormid üle 2 korra väiksemad;/

- 1 lastepsühhiaatri pädevusega psühhiaater 1 lastepsühhiaatri pädevusega psühhiaater 75 000 elaniku kohta;koormusnorm lastepsühhiaatrias kuni 6 vastuvõttu päevas; - muud spetsialistidmuud spetsialistid: 1,5 ametkohta 1 psühhiaatri kohta

Meeskonnatöö põhimõtete ja juhtumikorralduse rakendamineMeeskonnatöö põhimõtete ja juhtumikorralduse rakendamine raskete püsivate psüühikahäiretega patsientide ravis;

– uute raviteenuste kasutuselevõtmineuute raviteenuste kasutuselevõtmine

– tulemuslik koostöö perearstide ja sotsiaalhoolekande süsteemiga;tulemuslik koostöö perearstide ja sotsiaalhoolekande süsteemiga;

Valdav osa psühhiaatrilisest abist osutatakse ambulatoorseltValdav osa psühhiaatrilisest abist osutatakse ambulatoorselt

Spetsialistide arv ja vajadus psühhiaatriasSpetsialistide arv ja vajadus psühhiaatrias

Psühhiaatrid** - praegune arv on ligikaudu 160-170Psühhiaatrid** - praegune arv on ligikaudu 160-170

– Vajalik psühhiaatrite arv 225 – 275 (sh lastepsühhiaatrid)

– neist ambulatoorses võrgus 130-140 psühhiaatrit (1 psühhiaater 10 000 elaniku kohta) - neist lastepsühhiaatreid kuni 30(1 lastepsühhiaater 75 000 elaniku kohta)

– neist statsionaarsetes osakondades 75-85

– + õppe- ja teadustööga seotud psühhiaatrid

– Vajalik suurendada residentuuri vastuvõttu,+ residentuur lastepsühhiaatrias;

Õed** - ligikaudu 400Õed** - ligikaudu 400 (neist (neist psühhiaatriaõedpsühhiaatriaõed umbes 20%) umbes 20%)

– Vajadus: >500 õde, neist 80% psühhiaatriaõed- neist ambulatoorsetes üksustes: 130-140

Kliinilised psühholoogidKliinilised psühholoogid Logopeed / Eripedagoog / Sotsiaaltöötajad

Kvaliteetse psühhiaatrilise abi aluseks kvalifitseeritud spetsialistidKvaliteetse psühhiaatrilise abi aluseks kvalifitseeritud spetsialistid

Psühhiaatrite vajadus ambulatoorses abisPsühhiaatrite vajadus ambulatoorses abis

Aasta Elanike arv 2001

Psühhiaatrite arv 31.12.2000

Psühhiaatrite arv 10000 el

kohta

Psühhiaatrite vajadus ambul abis

Psühhiaatri vastuvõttude arv aastas

Summa aastas (tuh. EEK)

Harju 526 315 78 1,48 53 88 421 10 610,5

Hiiu 10 471 1 0,96 1 1 759 211,1

Ida-Viru 180 234 16 0,89 18 30 279 3 633,5

Jõgeva 38 355 3 0,78 4 6 444 773,2

Järva 38 877 1 0,26 4 6 531 783,8

Lääne 28 395 1 0,35 3 4 770 572,4

Lääne-Viru 67 929 2 0,29 7 11 412 1 369,4

Põlva 32 745 2 0,61 3 5 501 660,1

Pärnu 91 071 6 0,66 9 15 300 1 836,0

Rapla 37 684 1 0,27 4 6 331 759,7

Saare 36 024 3 0,83 4 6 052 726,2

Tartu 149 775 30 2,00 15 25 162 3 019,5

Valga 35 854 4 1,12 4 6 023 722,8

Viljandi 58 107 19 3,27 6 9 762 1 171,4

Võru 39 999 2 0,50 4 6 720 806,4

KOKKU 1 371 835 169 1,23 137 230 468 27 656,2

KokkuvõteKokkuvõte Psühhiaatrilist abi vajavate patsientide arv suurneb.Psühhiaatrilist abi vajavate patsientide arv suurneb. Nõudlus psühhiaatriliste teenuste osas suureneb.Nõudlus psühhiaatriliste teenuste osas suureneb.

– ambulatoorne abi ja vältimatu statsionaarne abi (depressioonid, ...) Peamine küsimus on, kuidas toime tulle suurenenud nõudlusega?Peamine küsimus on, kuidas toime tulle suurenenud nõudlusega?

– Vältimatu on ambulatoorse abi mahu ja tulemuslikkuse suurendamineVältimatu on ambulatoorse abi mahu ja tulemuslikkuse suurendamine• Paranda finantseerimistParanda finantseerimist• Tõsta spetsialistide arvu:Tõsta spetsialistide arvu:

– Psühhiaatria residentuuri vastuvõtu suurendamine;Psühhiaatria residentuuri vastuvõtu suurendamine;– Lastepsühhiaatria tunnustamine alaerialana ja residentuuri avamine;Lastepsühhiaatria tunnustamine alaerialana ja residentuuri avamine;– Riiklik koolitustellimus psühhiaatriaõdedele.Riiklik koolitustellimus psühhiaatriaõdedele.

Statsionaarse psühhiaatrilise abi efektiivsust ja tulemuslikkust on võimlik tõsta alljärgnevatel tingimustel:– teenuse hind järgib suurenenud kulusid seoses tegevus intensiivsuse kasvuga teenuse hind järgib suurenenud kulusid seoses tegevus intensiivsuse kasvuga

ja rakendatakse diferentseeritud voodipäeva hindasidja rakendatakse diferentseeritud voodipäeva hindasid: 1) Psühhiaatria, 2) akuutpsühhiaatria, 3) lastepsühhiaatria, 1) Psühhiaatria, 2) akuutpsühhiaatria, 3) lastepsühhiaatria, 4) ebastabiilsete psühhooside ravi4) ebastabiilsete psühhooside ravi

- leitakse võimalused investeeringuteks kaasaja nõuetele vastavate leitakse võimalused investeeringuteks kaasaja nõuetele vastavate palatiplokkide väljaehitamiseks.palatiplokkide väljaehitamiseks.

psühhiaatrilise eriarstiabi vajadused ja arenguperspektiivid

Documents