projekt “eesti kohtud - osa võimustruktuurist, mis väärib jälgimist” Ühing...
DESCRIPTION
Projekt “Eesti kohtud - osa võimustruktuurist, mis väärib jälgimist” Ühing Korruptsioonivaba Eesti Tallinn, 16.12.2008. Toetajad. Projekti toetab Vabaühenduste Fond. Vabaühenduste Fond on rahastatud Islandi,Liechtensteini ja Norra poolt EMP finatsmehhanismis ning Norra finatsmehhanismi - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Projekt “Eesti kohtud - osa võimustruktuurist, mis väärib
jälgimist”
Ühing Korruptsioonivaba Eesti
Tallinn, 16.12.2008
Toetajad
Projekti toetab Vabaühenduste Fond.
Vabaühenduste Fond on rahastatud Islandi,Liechtensteini ja Norrapoolt EMP finatsmehhanismis ning Norra finatsmehhanismi
vahendusel.Toetust koordineerib Avatud Eesti Fond
Projekti eesmärgid 1. Luua riigivõimust sõltumatu mehhanism ja metodoloogia
kohtusüsteemi kui omaette võimuharu tegevuse jälgimiseks ja soovituste tegemiseks, et kohtute tegevust paremaks muuta.
2. Luua mehhanism ja viia läbi esialgne, riigivõimust sõltumatu, analüüs korruptsioonijuhtumite menetlemise analüüsimiseks. Selgitada välja valdkonnad, mis vajavad põhjalikumat riigivõimust sõltumatut käsitlemist.
Projekti “Eesti kohtud - osa võimustruktuurist, mis väärib jälgimist” toimumisajaks on aprill 2008 kuni september 2009.
Projekti läbiviijaks on MTÜ Korruptsioonivaba Eesti (KVE), kelle projektipartneriks on Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus.
Projekti valdkonna põhjendus I - Seni on kodanikud ja vabaühendused pööranud tähelepanu
seadusandliku ja täitevvõimu tegevusele. Sisulise tähelepanu alt on jäänud välja kohtuvõim. Ligipääs kohtusüsteemile, kohtusüsteemi läbipaistvus ja kasutusmugavus on esmased küsimused, mis aitavad inimestel oma õigusi efektiivselt kaitsta.
Nii nagu kogu avalikus halduses tuleb ka kohtusüsteemi toimimisel tõstatada küsimus hea halduse põhimõtte sisust ja selle rakendamisest kohtu igapäevatöös.
Projekti valdkonna põhjendus II
- Kohtus käsitletud korruptsioonijuhtumite analüüs. Esmase ülevaate koostamine kahe õigusliku lahenduse ajal uuritud ja kohtus menetletud korruptsioonikuritegudest ning esialgse hinnangu andmine uue seadusandluse nõrkustele ja tugevustele.
Koos korruptsioonivastase seadusega loodi uued kriminaalõiguse normid nii korruptsiooni uurimiseks kui ka uued kuriteo liigid. Need normid olid jõus kuni karistusseadustiku ja uue kriminaalmenetluse seadustiku jõustumiseni ja nende alusel kujunes välja küllaltki hea praktika korruptsioonikuritegude uurimiseks ja menetlemiseks kohtus. Uued 2002. ja 2004. aastal jõustunud seadused muutsid oluliselt nii korruptsioonikuritegude määratlusi kui ka nende uurimist ja menetlemist kohtus.
Projekti sihtgrupid I I. Projekti esimese valdkonna otseseks sihtgrupiks on
kohtusüsteemi kasutavad inimesed, kohtusüsteemi haldamisega tegelevad riigiametnikud, kohtuametnikud ja kohtunikud ning ajakirjandus.
Projekti esimese etapi eesmärk:
- kohtuasutuste külastamine ja kohtute töö jälgimine sõltumatute ja kohtule mitte teadaolevate isikute poolt ning kogetu kohta küsimustike täitmine
- uuringugrupi kogutud materjali analüüs
Uuringut on kavas korraldada projekti jooksul kaks korda – üks kord projekti alguses ja teine projekti lõppfaasis. Samuti on kavas metoodikat kasutada tulevikus perioodiliselt kohtusüsteemi kodanikusõbralikkuse hindamiseks.
Projekti sihtgrupid II
II. Projekti teise valdkonna sihtgrupiks on eelkõige seadusandjad, kohtunikud, uurijad ja prokurörid, kuid ka ajakirjandus ja avalikkus.
Projekti teise valdkonna põhiline tegevus:
- alates korruptsioonivastase seaduse jõustumisest tehtud kohtulahendite sisu ja nendeni jõudmisel läbitud menetluse esialgne kaardistamine
- kaardistatud kriminaalasjade toimikute alusel koostatakse analüüs uuritud korruptsioonijuhtumeist. Menetluste algatamist ja üldist käiku puudutav analüüs annab teavet korruptsioonijuhtumite käsitlemisest kohtusüsteemis.
Projekti lõppkasusaajad
Lõppkasusaajaks on kodanikud, kelle seisukohad kohtusüsteemi kasutamise osas jõuavad otsustajateni ja kohtunikeni.
Lõppkasusaajaks on ka projekti läbiviija, kes arendab välja uued mehhanismid, metoodikad ja võrgustikud edasiseks tegevuseks ning loob organisatsioonisisese aluse sõltumatu kompetentsikeskuse väljaarendamiseks korruptsioonijuhtumite jälgimisel ja teadvustamisel.
Uuringu küsimustik ja metoodika I
I. Uuringuks vajaliku küsimustiku ja metoodika väljatöötamine aprill-mai 2008.
• Küsimustiku väljatöötamisel võeti aluseks teistes riikides (USA, ELi maad) läbiviidud kohtute töö kvaliteeti ja tarbijasõbralikkust uurivad küsimustikud. Lähtuti eesmärgist uurida ligipääsu kohtusüsteemile ja selle toimimise praktilisi aspekte (kohtusüsteemi läbipaistvus, kasutusmugavus) kohtussepöördujate seisukohast.
• Küsimustiku osa on ka intervjuud menetlusosaliste ja nende esindajatega.
Uuringu küsimustik ja metoodika II
Küsimustik on jaotatud viieks osaks
• I osa puudutab küsimustiku täitja isikut ja tema eelnevat arvamust Eesti kohtusüsteemist. 8 küsimust
• II osa puudutab seda, kuidas küsimustiku täitja leidis info külastatava kohtuistungi kohta. 6 küsimust
• III osa puudutab kohtumaja. 17 küsimust
• IV osa puudutab kohtuistungit ennast. 34 küsimust
• V osa on mõeldud protsessiosaliste (kas kohtuasja poole või nende advokaadi) küsitlemisena. 3 küsimust
Kohtute ja kohtuistungite külastaminemai-november 2008
• Kohtuasutuste külastamine ja kohtute töö jälgimine sõltumatute ja kohtule mitte teadaolevate isikute poolt. Küsimustike täitmine. Intervjuude tegemine menetlusosalistega.
• Vaatlejana kaasati tudengeid (eelkõige õigus-ja sotsiaalteaduste valdkonnast) ja vabatahtlikke.
Seisuga 31.oktoober 2008 külastati 244 istungit.
Külastati järgmisi kohtuid: Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Põlva, Võru kohtumajad), Harju Maakohus (erinevad kohtumajad), Viru Maakohus (Jõhvi, Kohtla-Järve, Narva, Rakvere kohtumajad), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Paide, Haapsalu, Kuressaare kohtumajad), Tartu Ringkonnakohus, Tallinna Ringkonnakohus, Tallinna Halduskohus, Jõhvi Ringkonnakohus.
Küsitlejate analüüs
1.Küsitlejate haridus
10%
8%
42%
24%
11%1% 4% Keskharidus
omandamisel
Keskharidus
kesk-eri
kõrgharidusomandamisel
kõrgharidus
pole küsitud
kutseharidus
Küsitlejate analüüs
2. Küsitlejate vanuseline struktuur
5
13 129
16
6 63 2
51
41 1 1 2 3
1
6
02468
1012141618
Küsitlejate analüüs
3.Küsitlejate varasem kohtuistungil osalemise kogemus
23%
25%
19%
28%
5% puudub
1 kord
2-5 korda
rohkem
pole märkinud
Küsitlejate analüüs
4.Mis staatuses on küsitleja varem kohtuistungitel viibinud
5% 7%
82%
6% menetlusosalisena
tunnistajana
pealtvaatajana
muu
pole märkinud
Küsimustiku analüüs
1. Kohtuistungi liik, mida küsitlejad külastasid
63%
25%
9% 3%tsiviilasi
kriminaalasi
haldus
puudub
Küsimustiku analüüs
2. Külastajate hinnangu muutus kohtute tööle (peale istungite külastamist)
29%
6%65%
Muutus paremaks
Muutus halvemaks
Jäi samaks
Küsimustiku analüüs
3.Kas kohtunik kohtles pooli kohtumenetluses võrdselt
84%
10%6%
JAH
EI
NII ja NAA
Küsimustiku analüüs
4.Kas Eesti kohtusüsteem on üles ehitatud õiglaselt
65%6%
29%JAH
EI
NII ja NAA
Küsimustiku analüüs
5. Kas Eesti kohtusüsteem vajaks mingit praegu puuduvat kontrollmehhanismi
26%
16%
58%
JAH
EI
NII ja NAA
Hinnangud JAH ja EI valikute puhul (%)
1. Kas selle külastuse järel teie usaldus
kohtusüsteemi vastu tõusis
Jah 30% Ei 70%
2. Kas asjast huvitatu võis saada või sai
istungilt teda huvitava teabe
Jah 77 % EI 23%
3. Kas oli midagi selgelt häirivat istungil
Jah 44% Ei 56 %
4. Kas otsus oli arusaadav, kui see
kuulutati
Jah 78% Ei 22%
5. Kas kohtunik tundus erapooletu
Jah 95 % Ei 5 %
6. Kas kohtunik kohtles pooli võrdselt
Jah 99% Ei 1 %
7. Kas istungile tehti mõistupäraselt
vaheaegu ja peeti ajakavast kinni
Jah 48% Ei 52 %
8. Kas menetlusosalised vajasid tõlki
Jah 24 % Ei 76 %
Hinnangud JAH ja EI valikute puhul (%)
9. Kas tõlge oli istungikülastajale
arusaadav
Jah 63 % Ei 37 %
10. Kas kohtuniku ja menetlusosaliste
seisukohad olid
jälgitavad/arusaadavad
Jah 89 % Ei 11%
11. Kas kohtunik andis esialgse istungi
ajakava
Jah 1% Ei 99 %
12. Kas kohtunik andis arusaadava
ülevaate asjast
Jah 73 % Ei 27 %
13. Kas istung algas õigeaegselt
Jah 55 % Ei 45 %
14. Kui istungi algus hilines, kas siis
istungi alguse edasilükkamiseks oli
nähtav põhjus
Jah 54 % Ei 46 %
Hinnangud JAH ja EI valikute puhul (%)
15. Kas istungi alguse edasilükkamisest
informeeriti kohtu poolt
pealtvaatajaid
Jah 25 % Ei 75 %
16. Kas leitud informatsioon oli piisav, et
istungit külastada
Jah 97 % Ei 3 %
17.Kas teabealune teenindus oli
viisakas(kui kasutasite seda)
Jah 88 % Ei 12
18. Kas tuli läbida turvateenistus
Jah 26 % Ei 74 %
19. Kas sisenemisel kohtumajja leidsite
vajalikud juhised istungite kohta iseseisvalt
Jah 83 % Ei 17 %
20. Kas kohtus oli eraldi lihtsalt leitav
infopunkt teenindajaga
Jah 83 % Ei 17 %
21. Kas võtsite täidendavalt ühendust kohtuga
Jah 16 % Ei 84 %
Küsitlusgrupi rahulolu % kohtukülastuste põhjal
Küsitlusgrupi rahulolu % (küsitlusankeetide koondi põhjal )
71%
25%
4%JAH
EI
NII ja NAA
Hinnangud JAH ja EI
valikute puhul (%) millele tuleks tähelepanu
pöörata
1.Kas oli midagi selgelt häirivat istungil Jah 44% Ei 56 %
2.Kas istungile tehti mõistuspäraselt vaheaegu ja peeti ajakavast kinni
Jah 48% Ei 52 %
3. Kas kohtunik andis esialgse istungi ajakava Jah 1% Ei 99 %
4. Kas istung algas õigeaegselt Jah 55 % Ei 45 %
5. Kui istungi algus hilines, kas siis istungi alguse edasilükkamiseks oli nähtav põhjus Jah 54 % Ei 46 %
6. Kas istungi alguse edasilükkamisest informeeriti kohtu poolt pealtvaatajaid Jah 25 % Ei 75 %
Kas oli midagi selgelt häirivat istungil
Jah 44% Ei 56 %
1.räägiti nii kiirelt ja segaselt, et asja sisu jäi segaseks lõpuni
2.kasutati terminoloogiat ning väga keerulist keelekasutust, mis ei olnud
tavakuulajale tuttav ning seetõttu ka mitte arusaadav
3.samuti segas asja sisust arusaamist kehva tõlge, kajav kohturuum ning seetõttu
ei saadud sünkroontõlkest aru
4. aeg ajalt tundus, et osalised ja ka kohtunik ei keskendunud tööle ning ei võtnud
oma tööd tõsiselt. Märgata oli ka (paaril korral) kohtuniku üleolevat/ründavat
hoiakut osapoolte suhtes
5.mõnel istungil valitses korralagedus, räägiti lausa telefoniga....“ aeti omi asju“,
räägiti läbi segi, kohtunik ei suutnud ennast kehtestada ning istungit juhtis
hoopis menetlusosalise esindaja.
6.vahel öeldi, et ei selgitatud asja sisu piisavalt ega ka otsust; vahest kurdeti, et
ühte ja sama asja korrati liiga palju.
Negatiivsed hinnangud
1.kohtuniku tööle annaksin 3 punkti, eksitakse palju menetlusnormides
2. kartsin sinna esialgu lausa kohtusse minna. Kuidagi hirmuäratav
3. usaldusväärseimad on riigikohtu otsused ning maakohtu otsused ei ole
kuigi usaldusväärsed. Päris paljud maakohtu otsused kaevatakse edasi,
seega oleks üldine hinnang 4
4. kohtunikke on 2 liiki – sõbralikud ja üleolevad. I astmes tehakse palju
vigu ja jäetakse oluline tihti kahe silma vahele. Neile annaks hindeks 3,
kohtumajadele seninähtule tuginedes 4
5. osad otsused tunduvad üsna imelikud, kuid ju sellel on mingi seletus,
millest tavainimesed aru ei saa. Kohtunikud paistavad kuidagi karmid.
Hindaksin 4-ga. Pole midagi väga viga, kuid ei usu ka sellesse, et
täiuslik oleks.
Positiivsed hinnangud
1. hubased majad, kohtunikud on inimlikud, erapooletud.
2. väga auväärsed. Kohtusse minnes ma usuksin, et kohtunik teeb õiglase
otsuse, seega on hinne 5
3. kriminaalasjades on kohtunikud õiglased
4. usaldan kohtunike tööd, kuna arvan, et nad on oma töös õiglased
5. usun kohtute pädevusse ja suutlikkusse
6. head kogenud kohtunikud, kes teevad üldjuhul otsuseid, mis sobivad ka
avalikule huvile
KVE hinnang I
1.Informatsiooni leidmine istungi kohta - informatsiooni leidmisega ei ole
probleemi. Informatsiooni on piisav ja kergesti arusaadav.
2. Kohtumajad - korras ja puhtad. Ankeetides toodi välja mittepiisava info
saamine kohtu kantseleidest.
3. Istungid - probleeme tekitas kohtuistungite alguse edasilükkamine (45%),
pealtvaatajate, sh menetlusosalistele mitteteavitamine kohtuistungi aluse
edasilükkamisest (75%) ning edasilükkamise põhjuste mitteteatamine (45%).
Nendesse protsentides sisalduvad ka kohtuistungid, mis üldse ära jäid.
Ühing on seisukohal, et kohtuistungite alguse edasilükkumine, ärajäämine
ning sellest mitteteavitamine ohustab kohtuistungite avalikkuse
põhiseaduslikku nõuet, kuna võib seada olulisi takistusi kohtuistungil viibida
soovivatele pealtvaatajatele.
KVE hinnang II4. Külastajate hinnang kohtu tööle (peale istungi külastamist) - 65% jäi
samaks ja 29% muutus paremaks.
5. 24% juhtudest vajasid menetlusosalised tõlki - 37% juhtudel neist tekkis
kohtukülastajal probleeme tõlkest arusaamisega, mis võib viidata puudulikule
tõlkele.
Ühingu arvamus on, et see võib ohustada igaühele kuuluvat põhiseaduslikku
õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Formaalne saalis viibimine ei taga
ilmtingimata menetlusosalise võimalust asja arutamisest ka sisuliselt osa võtta
ning võib seeläbi ohustada poolte võrdsuse põhimõtet kohtumenetluses.
6. Kas Eesti kohtusüsteem on üles ehitatud õiglaselt - vastas 65 % jaatavalt,
29% nii ja naa ja 6 % eitavalt.
Lähtudes asjaolust, et 35% vastanutest ei vasta jaatavalt, tuleks sellele
tähelepanu pöörata
KVE hinnang III
7.Kas kohtusüsteem vajaks mingit praegu puuduvat
kontrollimehhanismi –
58% vastanutest nii ja naa ning 26% vastanutest jah.
Ühingu leiab, et ebalev seisukoht selles küsimuses võib viidata mitmele
asjaolule.
-korruptsioonikahtlustused jõudnud Eesti ühiskonnas enneolematult
kõrgele võimustruktuurides ning ühiskond tajub mitmekülgsema
järelevalve vajadust kõikides riiklikes võimuharudes.
- projekti I poole uuring tegeleb vaid kohtusüsteemi kõige avalikuma
funktsiooni – kohtumenetluse – monitooringuga, kui lisaks sellele on
kohtutel ka muid ülesandeid, mis vajaksid järelevalvemehhanismi.
Üldkokkuvõte
Ühing Korruptsioonivaba Eesti leiab, tuginedes küsimustike
analüüsile, et üldine suhtumine kohtusüsteemi on positiivne ning kohtumenetlus paistab kõrvalseisjale erapooletu. Küsimusele, kas kohtunik kohtles pooli kohtumenetluses võrdselt vastas 84 % jaatavalt.
Samas tuntakse teatavat vajadust sõltumatu järelevalvemehhanismi loomiseks, mille põhjuseks võib olla nii kahanev usaldus võimuharude suhtes kui ka mõnevõrra puudulik läbipaistvus teatavates kohtutoimingutes.
Lisaks sellele on lõplikult tagamata kohtuistungite avalikkus, kuna huvitatud isikutel puudub paljudel juhtudel teave kohtuistungite ärajäämise kohta, mis võib takistada osalemist huvipakkuval istungil.