Projekt: 01.07.2010.a. (retsensentide Katrin Pern ja Riina Meidla parandusteta) INIMESEÕPETUS: õppeprotsessi kirjeldus Inimeseõpetuse ainekava õpisisu on avatud kohustusliku ning süvendavate ja laiendavate teemade kaudu. Õpisisu jaotuse eesmärgiks on anda kohustuslike ning laiendavate ja süvendavate teemade kaudu võimalus käsitletavate teemade põhjalikumaks avamiseks, süvenemiseks ning vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute kujundamiseks. Samuti aitab õpisisu jaotus õppetööd diferentseerida ning arvestada õpilaste ja kohaliku eripära ning ühiskonnas toimuvate muutustega. Teemasid võib käsitleda nii üksteisele järgnevatena kui ka integreerituna, et tagada oskuste-, teadmiste ja väärtustepõhised õpitulemused. Õpitulemused põhinevad kohustuslikul ainesisul. Õppeprotsessi kirjelduses on esitatud orienteeruv teemade käsitlemise aeg. Õppetegevus Õpetus inimeseõpetuses esimeses kooliastmes on sissejuhatus nii inimese- kui ka ühiskonnaõpetuse algtõdedesse, rõhuasetusega enese suhestumisele lähiümbrusega enesekohaste ja sotsiaalsete pädevuse kontekstis, kusjuures rõhuasetus on enesekohastele pädevustele. Teises kooliastmes keskendub õpetuse tervisekasvatusele, rõhuasetusega õpilase tervisttugevdavale ja – väärtustavale eluviisile ning õpilase enesekohasele ja sotsiaalsele pädevusele, et ennetada ja vältida sotsiaalseid probleeme. Kolmandas kooliastmes pööratakse tähelepanu eelkõige õpilase arengu seaduspärasustele, rõhuasetusega eakohastele arenguülesannetele ja nendega toimetulekule ning õpilase tervise tervikkäsitlusele turvalise tervisekäitumise kontekstis. Õpikeskkond Füüsiline õpikeskkond. Õppetegevus inimeseõpetuses toimub soovitavalt õpikeskkonnas, kus on võimalik kasutada nii infotehnoloogilisi vahendeid kui ka õppemeetodeid, mis eeldavad õpilaste aktiivset osalemist. Vaimne õpikeskkond. Väärtuskasvatus ja hoiakute kujundamine peaksid toimuma üksteist mõistvas õhkkonnas ning olema suunatud eelkõige õpilaste positiivse mõtlemise arendamisele oma arengu ja toimetulekuvõimaluste üle. Sotsiaalne õpikeskkond. Soodne õpikeskkond toetub eelkõige: õpilaste isikupära ja isiklike seisukohtade austamisele; võimalustele vabaks arvamusteavalduseks; võimalustele initsiatiiviks, osalemiseks ja tegutsemiseks nii üksi kui ka koos teistega. Oluline on õppe sidumine igapäevase eluga, viies igal asjakohasel juhul õppe klassiruumist välja. Hindamine Hindamine inimesõpetuses tähendab konkreetsete õpitulemuste saavutatuse ja õppija arengu toetamist. Inimeseõpetuses hindamise eesmärk on eelkõige õpilase arengu toetamine. Hindamise põhiliseks ülesandeks on toetada õpilase arengut seoses positiivse minapilti ja adekvaatse enesehinnangu kujundamisega, kusjuures oluline on õpilase enda roll hindamisel, pakkudes võimalusi enesehindamiseks. Inimeseõpetuses hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata hoiakuid ja väärtusi. Hoiakute ja väärtuste osas antakse õpilasele tagasisidet.

Näide õppeprotsessi kirjeldusest teemati: 2 klass „Inimene“ (esimene ja kolmas rida sätestavast tekstist ning ettepanekud teretulnud kolme viimase rea kohta ja teise rea kohta!) Kohustuslik teema/maht (tundi)

Laiendav ja süvendav teema

Õpitulemused (kohustuslike teemade kohta)

Metoodilised soovitused (jaotus kolmeks õppemeetodite rühmaks: frontaalne töö - F; koosõppimine - K; iseõppimine - I)

Soovitused lõimingu osas (jaotus kolmeks: üldpädevused – Ü, läbivad teemad – L, teised ained – T, kusjuures sulgudes tuuakse teemad)

Soovitused hindamise osas (hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata hoiakuid ja väärtusi)

I. MINA (4 tundi) Mina. Minu erinevused ja sarnasused teiste inimestega. ( 3 tundi)

Suhtumine endasse ja teistesse.

Kirjeldab oma välimust, huvisid ja tegevusi, mida talle meeldib teha. Eristab mehi ja naisi. Nimetab mille poolest ta sarnaneb teistega ja erineb teistest.

F: suunatud diskussioon, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle. K: paaristöö, diskussioon väikestes rühmades, vaatlus. I: loovtöö, mõistekaart.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus. L: väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet. T: eesti keel, loodusõpetus (inimene, välisehitus), kunstiõpetus (eneseväljendust toetav teemakohane loovtöö).

Kirjeldab enda välimust, huvisid ja tegevusi, tuues välja ennast arendavad aspektid. Kirjeldab inimeste vahelisi sarnasusi. Selgitab, mille poolest inimesed üksteisest erinevad – näit vanuselised, soolised, rahvuslikud, ealised, kutsealased erinevused ja erinevused, välimuses, eluviisis. Võrdleb ennast eakaaslastega ja toob teemakohaseid näiteid

Iga inimese väärtus. Viisakas käitumine. (1 tund)

Väärtustab iseennast ja teisi. Mõistab viisaka käitumise vajalikkust.

F: loeng- diskussioon, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle, selgitus. K: ajurünnak, rollimäng.

Ü: väärtuspädevus, suhtluspädevus, sotsiaalne pädevus. L: väärtused ja kõlblus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine. T: eesti keel.

Selgitab oma sõnadega, mida tähendab iga inimese väärtus. Selgitab ja toob näiteid viisaka käitumise kohta kodus, koolis ja kogukonnas.

II. MINA JA TERVIS (6 tundi) Tervis. Terve ja haige inimene. Ravimid. (2 tund)

Arsti juures.

Kirjeldab, kuidas oma tervise eest hoolitseda. Eristab nakkuslikke ja mittenakkuslikke haigusi. Saab aru, et ravimeid võetakse siis, kui ollakse haige ning teab,

F: suunatud diskussioon, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle,

Ü: enesemääratluspädevus L: tervis ja ohutus T: eesti keel, loodusõpetus (inimene: inimese meeled ja avastamine, tahked ja vedelad ained), muusikaõpetus

Kirjeldab, kuidas oma tevise eest hoolitseda. Rühmitab haigusi nakkuslikeks ja mittenakkuslikeks Kirjeldab suuliselt, kuidas

et ravimid võivad olla inimese tervisele ohtlikud.

kohtumine erinevate inimestega, selgitus. K: dramatiseering, õppekäik. I: mõistekaart, interneti allika kasutamine.

(teemakohased laulud), tööõpetus (kodundus, isiklik hügieen), kehaline kasvatus (hügieenireeglid sportides, ilmastikule vastav riietus, keha puhtus).

haigestudes arsti juurde minnes käituda ning kuidas nakkushaigusi vältida. Selgitab oma sõnadega, mis on ravimid Kirjeldab ravimitega seotud ohtusid ning toob näiteid ravimitest, mis aitavad haigusi ära hoida ja ravida.

Tervislik eluviis: mitmekesine toit, piisav uni ja puhkus ning liikumine ja sport. (2 tundi)

Keha puhtus ja selle eest hoolitsemine.

Kirjeldab tervise hoidmise viise: mitmekesine toit, uni ja puhkus ning liikumine ja sport. Teab, et liikumine, puhkus ja tervislik toitumine on tähtsad seoses tervisliku eluviisiga.

F: suunatud diskussioon, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle. K: juhtumi analüüs ja dramatiseering. I: mõistekaart.

Ü: enesemääratluspädevus L: tervis ja ohutus T: eesti keel, loodusõpetus (inimene), muusikaõpetus (teemakohased laulud), tööõpetus (kodundus, tervislik toiduvalik, lihtsamate toitude valmistamine), kehaline kasvatus (liikuminse ja sportimise tähtsus inimese tervisele).

Selgitab oma arvamusi ja seisukohti seoses tervisliku eluviisi kolme aspektiga, seostades neid omandatud teadmistega.

Abi saamise võimalused. Esmaabi. (2 tundi)

Demonstreerib lihtsamaid esmaabi võtteid. Teab hädaabi telefoninumbrit ja oskab kutsuda abi.

F: Selgitus, film või video ja diskussioon nähtu üle. K: kohtumine erinevate inimestega, paaristöö, demonstratsioon, I: loovtöö.

Ü: enesemääratlus-pädevus L: tervis ja ohutus T: eesti keel, kunstiõpetus (spontaanset eneseväljendust toetav teemakohane töö).

Demonstreerib lihtsamaid esmaabivõtteid õpisituatsioonis Teab hädaabi numbrit ja oskab näidist järgides tõhusalt abipalvet esitada.

III. MINA JA MINU PERE (14 tundi) Kodu. Koduarmastus. Kodu traditsioonid. (2 tundi)

Kodutus. Lastekodu. Turvakodu.

Väärtustab oma kodu. Jutustab oma pere traditsioonidest.

F: suunatud diskussioon, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle. K: diskussioon väikestes rühmades, üksteiselt õppimine. I: ristsõna koostamine, mõistekaardi.

Ü: väärtuspädevus, suhtluspädevus. L: keskkond ja jätkusuutlik areng, väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet. T: eesti keel - suuline keelekasutus, muusikaõpetus (vastavateemalised laulud), tööõpetus (kodundus, hubane kodu kui perele oluline väärtus, laua katmine, kaunistamine ja koristamine).

Selgitab, mida tähendab tema jaoks kodu ja koduarmastus. Kirjeldab mille poolest on kodus hea ja turvaline olla. Kirjeldab tuntumaid traditsioone peres.

Perekond. Erinevad Uus pereliige. Kirjeldab, mille poolest F: suunatud Ü: väärtuspädevus, Selgitab oma sõnadega

pered. (2 tundi) perekonnad erinevad ja sarnanevad. Väärtustab oma peret.

diskussioon, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle. K: diskussioon väikestes rühmades I: loovtöö.

suhtluspädevus, sotsiaalne pädevus. L: väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet T: eesti keel, muusikaõpetus (teemakohased laulud), kunstiõpetus (eneseväljendust toetav teemakohane loovtöö).

perekonna mõistet ja pereliikmetega arvestamist. Selgitab, mille poolest pered võivad erineda Selgitab, miks tema pere on talle väärtuslik.

Vanavanemad ja teised sugulased. (2 tundi)

Sugupuu. Pereliikme lahkumine ja lein.

Selgitab lähemaid sugulussuhteid.

F: suunatud diskussioon, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle. K: lauamäng, Intervjuu. I: intervjuuks küsimuste koostamine.

Ü: väärtuspädevus, suhtluspädevus, sotsiaalne pädevus. L: väärtused ja kõlblus T: eesti keel, muusikaõpetus (teemakohased laulud), kunstiõpetus (eneseväljendust toetav teemakohane loovtöö).

Selgitab oma sõnadega lähimaid sugulassuhteid peres.

Pereliikmete tegevus ja rollid. Kodused tööd. Abivalmidus, kohuse- ja vastutustunne. (2 tund)

Kirjeldab pereliikmete erinevaid rolle kodus. Kirjeldab ja eristab võimalusi, kuidas aidata ja abistada pereliikmeid kodustes töödes. Väärtustab üksteise abistamist ja üksteisega arvestamist peres. Teab oma kohustusi peres.

F: suunatud diskussioon, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle. K: vaba diskussioon, rühmatööna dramatiseering, õppemäng, vaba diskussioon. I : päeviku pidamine.

Ü: väärtuspädevus, enesemääratluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, õpipädevus. L: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, elukestev õpe ja karjäär planeerimine. T: eesti keel, tööõpetus (kodundus, ruumide korrastamine ja kaunistamine, riiete ning jalatsite korrashoid), kehaline kasvatus (liikumismängud, sõbralik ja kaaslasi toetav suhtumine).

Kirjeldab pereliikmete rolle perekonnas. Kirjeldab ja demonstreerib võimalusi, kuidas temal on võimalik abistada pereliikmeid kodustes töödes. Selgitab oma sõnadega, mida tähendab tema jaoks kohuse- ja vastutustunne ning toob näiteid perest lähtuvalt.

Vanemate ja teiste inimeste töö. (2 tundi)

Teab inimeste erinevaid töid ja töökohti.

F: suunatud diskussioon. K: rühmatöö, ümarlaud, kohtumine erinevate inimestega, õppekäik. I: loovtöö.

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, ettevõtlikkuspädevus. L: elukestev õppimine ja karjääri planeerimine T: eesti keel, muusikaõpetus (teemakohased laulud), kunstiõpetus (eneseväljendust toetav teemakohane loovtöö).

Eristab erinevaid ameteid ning toob näiteid erinevate anetite vajalikkuse kohta ühiskonnas.

Koduümbrus. Naabrid Oskab tänaval käituda ning F: suunatud Ü: enesemääratluspädevus, Selgitab oma sõnadega,

ja naabruskond. (1 tund)

ületada sõiduteed ohutult.

diskussioon, selgitus, ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle, selgitus, õppefilm. K: paaristöö, rollimäng, õppekäik.

sotsiaalne pädevus. L: tervis ja ohutus T: eesti keel, loodusõpetus (inimese meeled ja avastamine, liikumine), kehaline kasvatus (ohutu liiklemine sportimispaikadesse ja kooliteel).

millises koduümbruses on turvaline elada. Demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas ületada sõiduteed ning selgitab liikluses valitsevaid ohtusid.

Võõras ümbrus ja võõraga kaasaminek. (1 tund)

Kirjeldab ohtlikke olukordi ning kuidas selles käituda.

F: film või video, diskussioon, selgitus. K: rollimäng, juhtumi analüüs.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus. L: tervis ja ohutus T: eesti keel, loodusõpetus (inimene).

Selgitab, kuidas käituda võõras ümbruses ning demonstreerib õpppeülesannete varal, kuidas öelda „Ei“ kui võõras inimene kutsub endaga kaasa.

Ohud kodus ja koduümbruses. (2 tundi)

Kirjeldab ohtlikke kohti ja olukordi kooliteel ja koduümbruses ning valib ohutu tees sihtpunkti.

F: suunatud diskussioon, selgitus. K: diskussioon väikestes rühmades I: loovtöö.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus. L: tervis ja ohutus T: eesti keel, loodusõpetus (ohutusnõuded), kehaline kasvatus (ohutu ja kaaslasi arvestav käitumine erinevate liikumisviisidega tegeledes).

Kirjeldab, milline on ohutuim tee kodust koolini ning tavalisemaid ohtlikke olukordi kodus ja koduümbruses.

IV. MINA: AEG JA ASJAD (6 tundi) Aeg. Aja planeerimine. Oma tegevuse kavandamine. Täpsus, lubadused, vastutus. (3 tundi)

Hinnangu andmine oma tegevusele.

Eristab aja kulgu ja seisu. Planeerib oma päevakava. Kirjeldab, kuidas sisustada vaba aega. Väärtustab tegevusi, mis on positiivsete tunnete tekkimise allikaks.

F: suunatud diskussioon, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja film ning diskussioon nende üle. K: vaba diskussioon, demonstratsioon, rollimäng. I: projeti õpe.

Ü: enesekohane pädevus, õpipädevus, sotsiaalne pädevus, ettevõtlikkuspädevus. L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, väärtused ja kõlblus, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond. T: eesti keel, matemaatika (ajaühikud, ajaühikute seosed, kell ja kalender), muusikaõpetus (teemakohased laulud).

Selgitab oma sõnadega õpitulemustes määratletud mõisteid tuues näiteid. Selgitab, millised tegevused seostuvad temal positiivse tunde tekkimisega Kirjeldab, kuidas oma tegevust kavandada ja planeerib oma päevakava, tuues näiteid igapäevaelust täpsuse, lubadustest kinnipidamise ja vastutuse olulisuse kohta.

Minu oma, tema oma, meie oma. Asja väärtus ja hind. Asjade väärtus teiste väärtuste seas. (3 tundi)

Suhtumine asjadesse ja teiste töösse. Kokkuhoid.

Oskab eristada oma ja võõrast asja ning mõistab, et võõrast asja ei tohi loata võtta. Selgitab asjade väärtust. Väärtustab ausust asjade

F: suunatud diskussioon, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja

Ü: väärtuspädevus, esenekohane pädevus. L: väärtused ja kõlblus, elukestev õpe ja karjäär planeerimine, keskkond ja

Kirjeldab õpitulemustes määratletud teadmiste ja oskuste rakendamist enda igapäevaelus. Eristab ausat jagamist

jagamisel. diskussioon selle üle. K: vaba diskussioon, rollimäng, juhtumi analüüs. I: loovtöö.

jätkusuutlik areng. T: eesti keel, loodusõpetus (inimese elukeskkond), matemaatika (käibivad rahaühikud), tööõpetus (kodundus, säästlik tarbimine, jäätmete sorteerimine).

ebaausast. Selgitab oma sõnadega isiklike ja kogukonnas kasutatavate asjade väärtust lähtudes nende loomiseks ja/või ehitamiseks tehtud tööst.

V. MINA JA KODUMAA (5 tundi) Eestimaa – minu kodumaa. Kodukoht. (2 tundi)

Kodukoha ja Eesti riigi tuntud inimesed.

Tunneb ära Eesti Vabariigi lipu ja vapi Oskab nimetada Eesti Vabariigi pealinna, sünnipäeva ja presidenti. Leiab Euroopa kaardilt Eesti. Leiab kodukoha Eesti kaardilt. Tunneb ära kodukoha sümboolika. Nimetab oma kodukoha tuntud inimesi ja paiku.

F: film ja diskussioon selle üle. K: diskussioon väikestes rühmades, vaba diskussioon, õppemäng. I: loovtöö, interjuu.

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus. L: kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus. T: eesti keel, loodusõpetus (minu kodumaa Eesti), muusikaõpetus (vastavasisulised laulud), kunstiõpetus (eneseväljendust toetav teemakohane loovtöö), tööõpetus (rahvuslikud mustrid ja motiivid), kehaline kasvatus (Eesti sportlased).

Demonstreerib õpitulemustes määratletud oskusi. Selgitab oma arvamust ja suhtumist seostades neid omandatud teadmistega.

Rahvakalendri tähtpäevad. (2 tundi)

Kirjeldab mardi- ja kadripäeva, jõulude, lihavõttepühade rahvakombeid.

F: suunatud diskussioon, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle. K: õppekäik, dramatiseering. I: ristsõna koostamine.

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus. L: kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus. T: eesti keel, muusikaõpetus (teemakohased laulud, laulu- ja ringmängud, regivärss, liisusalmid, eesti rahvalaulud – ja pillid),kunstiõpetus (eneseväljendust toetav teemakohane loovtöö), kehaline kasvatus (Eesti traditsioonilised laulumängud ja pärimustantsud).

Kirjeldab mardi- ja kadripäeva, jõulude, lihavõttepühade rahvakombeid lähtuvalt õpiülesannete sisust. Selgitab oma arvamust ja suhtumist seostades neid omandatud teadmistega.

Eestimaa rikkus. (1 tund)

Eesti rahva tavad ja kombed.

Väärtustab Eestit - oma kodumaad.

F: suunatud diskussioon, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle. K: kohtumine

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus L: kultuuriline identiteet, keskond ja jätkusuutlik areng. T: eesti keel, kunstiõpetus (eneseväljendust toetav teemakohane loovtöö).

Selgitab oma arvamust ja suhtumist seostades neid omandatud teadmistega.

erinevate inimesega. Näide õppeprotsessi kirjeldusest teemati: 3 klass „Meie“ Kohustuslik teema/maht (tundi)

Laiendav ja süvendav teema

Õpitulemused (kohustuslike teemade kohta)

Metoodilised soovitused (jaotus kolmeks õppemeetodite rühmaks: frontaalne töö - F; koosõppimine - K; iseõppimine - I)

Soovitused lõimingu osas (jaotus kolmeks: üldpädevused – Ü, läbivad teemad – L, teised ained – T, kusjuures sulgudes tuuakse teemad)

Soovitused hindamise osas (hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata hoiakuid ja väärtusi)

I. Mina (5 tund) Mina Mina ja endasse suhtumine. Igaühe individuaalsus ja väärtuslikkus. (3 tundi)

Lapse turvalisus.

Õpilane selgitab endasse positiivse suhtumise tähtusust. Võrdleb oma välimust, huvisid ja tugevusi kaasõpilaste omadega. Õpilane väärtustab inimese õigust olla erinev.

F: vestlus, diskussioon, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle. K: õppemäng, lisalugemine, paaristöö. I: intervjuu, esitlus

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus. L: väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kultuuriline identiteet. T: eesti keel ja kirjandus, loodusõpetus (inimene).

Selgitab oma sõnadega endasse positiivselt suhtumise tähtsust ning millised tegevused seostuvad positiivse tunde tekkimisega. Selgitab oma sõnadega, mida tähendab enesehinnang ning toob näiteid igapäevaelust, kuidas sotsiaalne võrdlemine eakaaslastega võib mõjutada inimese enesehinnagut. Kirjeldab inimeste vahelisi erinevusi ja toob näiteid igapäevaelust, miks tuleks neid aktsepteerida.

Lapse õigused ja kohustused. (2 tundi)

Lapse kaitse.

Õpilane nimetab enda õigusi ja kohustusi. Õpilane teab, et õigustega kaasnevad kohustused.

F. vestlus, diskussioon, mõistekaart K: paaristöö, rühmatöö, esitlus. I: individuaalne töö.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, väärtuspädevus. L: väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon. T: eesti keel ja kirjandus

Selgitab oma sõnadega, mida tähendab, et lapsel on õigused ja kohustused ning toob näiteid enda õigustest ning kohustustest kodus ja koolis. Selgitab näidetega igapäevaelust, et õigustega kaasnevad ka kohustused.

II. MINA JA TERVIS (6 tundi) Vaimne ja füüsiline

tervis Tervislik eluviis. (3 tundi)

Liikumine ja tervis. Tervislik toitumine.

Õpilane eristab vaimset ja füüsilist tervist. Õpilane kirjeldab seoseid tervise hoidmise viiside vahel:

F. vestlus, diskussioon, mõistekaart. K: rühmatöö,

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus.

Eristab vaimse ja füüsilise tervise mõistet ning toob näiteid nende toimumisest ja mõjust üksteisele oma

mitmekesine toitumine, uni ja puhkus ning liikumine. Õpilane väärtustab tervislikku eluviisi.

paaristöö, õppemäng. I: individuaalne töö.

L: väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus. T: loodusõpetus (inimese välisehituse kirjeldus), matemaatika (kaalumine, mõõtmine), kehaline kasvatus (inimene, inimese toiduvajadused, tervislik toitumine, hügieen).

igapäevases elus. Kirjeldab oma sõnadega kuidas hoida oma tervist. Rakendab õpitud teoreetilisi teadmisi tervislikust eluviisi kolme aspekti kohta lähtuvalt õpiülesannete sisust igapäevakontekstis.

Ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras. (3 tundi)

Kahjulikud harjumused.

Õpilane kirjeldab olukordi ja toob näiteid, kuidas keelduda tegevusest, mis kahjustab tema tervist. Õpilane nimetab, kelle poole pöörduda erinevate murede korral.

F. vestlus, diskussioon, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle, mõistekaart. K: paaristöö, rühmatöö, rollimäng, ajurünnak, demonstratsioon, praktiline tegevus, video. I: individuaalne töö.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus. L: väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus, tehnoloogia ja innovatsioon T: loodusõpetus (inimene: inimese elukeskkond).

Rakendab õpitud teadmisi praktiliselt õpisituatsioonis osates mure korral abi otsida ning demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas verbaalselt keelduda tegevusest, mis kahjustab tema tervist.

III. MINA JA MEIE (14 tundi) Minu ja teiste vajadused. Sõbrad ja sõpruse hoidmine. Sallivus. Üksteise eest hoolitsemine ja teiste abistamine. Ausus ja õiglus Leppimine. Vabandamine.(4 tundi)

Õpilane nimetab inimese eluks vajalikke olulisi vajadusi ja võrdleb enda vajadusi teiste omadega. Õpilane kirjeldab omadusi, mis peavad olema heal sõbral, hindab ennast nende omaduste järgi. Õpilane väärtustab sõprust Õpilane väärtustab üksteise eest hoolitsemist ja abistamist. Õpilane väärtustab leppimise ja vabandamise tähtsust inimsuhetes.

F: vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle. K: rühmatöö, juhtumi analüüs. rollimäng, mäng, video. I: kahekõne koostamine; loovtöö.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus. L: väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus, kultuuriline identiteet. T: loodusõpetus (inimene), eesti keel ja kirjandus, kunstiõpetus (eneseväljendust toetav teemakohane loovtöö).

Selgitab oma sõnadega, millised on inimese põhivajadused ning kõrvutab enda ja teiste vajadusi, põhjendades teiste vajadustega arvestamise olulisust. Selgitab oma sõnadega sõprussuhete olemust ja tähtsust eakaaslastega suhetes. Toob näiteid hea sõbra omadustest ning võrdleb esitatud omadusi enda omadustega. Eristab ja võrdleb situatsioone igapäevaelus,

kus on tegu teineteisest hoolitsemise ja abistamisega või selle puudumisega. Kirjeldab situatsioone, kuidas leppida ja vabandada ning rakendab nimetatud oskusi õppesituatsioonis.

Oma muredest rääkimine ja tunnete väljendamine. Oskus panna end teise inimese olukorda. Keeldumine kahjulikust tegevusest. (3 tundi)

Õpilane nimetab ja kirjeldab inimeste erinevaid tundeid ja toob näiteid olukordadest, kus need tekivad ning leiab erinevaid viise nendega toimetulekuks. Õpilane teab abi saamise võimalusi kiusamise ja vägivalla korral. Õpilane mõistab, et kiusamine on mitteaktsepteeritud käitumine. Õpilane demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas keelduda ennastkahjustavast tegevusest.

F: vestlus, küsimuste esitamine, arutelu, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle. K: diskussioon väikestes rühmades, dramatiseering, juhtumi analüüs, rollimäng, rühmatöö. I: ristsõna koostamine, individuaalne töö.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus. L: väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus. T: eesti keel ja kirjandus, kunstiõpetus (eneseväljendust toetav teemakohane loovtöö), loodusõpetus (inimene).

Õpilane nimetab, eristab ja kirjeldab inimeste erinevaid tundeid ning demonstreerib erinevaid viise nende tunnetega toimetulekuks lähtuvalt õppeülesannetest verbaalse suhtlemise kontekstis. Õpilane selgitab, kuidas tõhusalt toimida kui keegi teda või tema kaaslast kiusab. Õpilane kirjeldab ja demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas verbaalselt keelduda ennastkahjustavast tegevusest.

Minu hea ja halb käitumine. Südametunnistus. Käitumisreeglid. Minu käitumise mõju ja tagajärjed. Vastutus. Liiklusreeglid. (4 tundi)

Oma vigade ja süü tunnistamine. Viisakusreeglid Käitumisnormide tähendus ja vajalikkus koolis, kodus ja koduümbruses.

Õpilane eristab enda head ja halba käitumist. Õpilane kirjeldab oma sõnadega, mis tähendab vastustundlikkus ja südametunnistus. Õpilane nimetab üldtunnustatud käitumisreegleid ja põhjendab nende vajalikkust. Õpilane kirjeldab oma käitumise tagajärgi ja annab neile hinnangu. Õpilane teab liikluseeskirju, mis tagavad tema turvalisuse ja kirjeldab, kuidas käituda turvaliselt liikluses.

F: küsimuste esitamine, arutelu, vestlus, näitlikustamine, selgitus. K: diskussioon väikestes rühmades mäng, lisalugemine ja arutelu, rühmatöö, juhtumi analüüs, rollimäng, I: küsimuste moodustamine, individuaalne töö.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus. L: väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus, kultuuriline identiteet, keskkond ja jätkusuutlik areng, tehnoloogia ja innovatsioon, T: eesti keel ja kirjandus, tööõpetus (laua katmine, kaunistamine ja koristamine, viisakas käitumine, säästlik tarbimine, jäätmete sortimine), kehaline kasvatus (ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele, käitumisreeglid kehalise kasvatuse tunnis).

Selgitab oma sõnadega, mida tähendab vastutustundlik käitumine ja südametunnistus, tuues näiteid igapäevaelust. Selgitab käitumisreeglite, sealhulgas viisakusreeglite, olulisust igapäevaelus kodus, koolis ja koduümbruses tuues näiteid. Kirjeldab liiklusreegleid kui universaalseid reegleid ning selgitab, milliseid liiklusreegleid ta oma koduteel täidab ja kuidas need tagavad tema turvalisuse.

Mäng ja töö. Õppimine. Kohustetunne ja vastutus. Meeskonnatöö. Tööjaotus. (3)

Õpilane eristab tööd ja mängu. Õpilane selgitab enda õppimise eesmärke ja toob näiteid, kuidas õppimine aitab igapäevaelus paremini hakkama saada. Õpilane teab tegureid, mis soodustavad või takistavad keskendumist õppimisel Õpilane kirjeldab oma tegevuse planeerimist nädalas, väärtustades vastutust Õpilane väärtustab lubadustest kinni pidamist ja vastutust. Õpilane teab, kuidas olla hea kaaslane ning kuidas teha koostööd.

F: vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle. vestlus- diskussioon arutelu. K: rühmatöö, paaristöö, diskussioon väikestes rühmades, küsimuste esitamine, ajurünnak, mäng. I: loovtöö.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus. L: väärtused ja kõlblus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, tervis ja ohutus, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus planeerimine. T: eesti keel ja kirjandus, tööõpetus (rühmatöös ülesannete täitmine, ühiselt ideede genereerimine, üksteise arvamuste arvestamine ja kaaslaste abistamine), kunstiõpetus (eneseväljendust toetav teemakohane loovtöö), kehaline kasvatus (liikumine/sportimine üksi ja koos kaaslastega).

Eristab mängulist ja tööga seotud tegevust igapäevakontekstis. Selgitab ja põhjendab oma sõnadega eduka õppimise põhireegleid – näiteks keskendumine, tahe, aeg, koht, tegevuste järjekord. Nimetab tegureid, mis takistavad või soodustavad õppimist ning kirjeldab tõhusate tegurite rakendamist oma õppeülesannete täitmisel. Õpilane kirjeldab ja selgitab oma tegevuse planeerimist nädala lõikes ning võrdleb seda kaaslaste plaanidega andes sellele hinnangu lähtudes enda rakendatud tahtelisest tegevusest. Kirjeldab oma sõnadega meeskonnatöö ja tööjaotuse olemust ning eduka meeskonnatöö tingimusi igapäevaelus.

IV. MINA: TEAVE JA ASJAD. (5 tundi) Teave ja teabeallikad ning nende kasutamine Reklaami mõju: Turvaline käitumine meediakeskkonnas. (2 tundi)

Fantaasia ja reaalsuse eristamine. Reklaami ja meediaga seonduvad ohud.

Õpilane kirjeldab erinevate meeltega tajutavaid teabeallikaid. Õpilane selgitab, kuidas reklaamid võivad mõjutada inimeste käitumist ja otsuseid.

F: Vestlus, diskussioon. K: paaristöö, rühmatöö, lisalugemine. I: loovtöö, interneti kasutamine.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus. L: teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus. T: eesti keel ja kirjandus, loodusõpetus (inimese meeled ja avastamine).

Õpilane kirjeldab erinevaid teabeallikaid lähtuvalt erinevatest meeltest ning kirjeldab nende kasutamist õppeülesande täitmisel. Toob näiteid ja selgitab oma sõnadega, kuidas reklaamid võivad mõjutada inimese käitumist ja otsuste tegemist, toetudes omandatud teadmistele turvalise meediakäitumise osas.

Raha. Raha teenimine, kulutamine, laenamine. Vastutus

Heategevus Õpilane teab, et raha eest saab osta asju ja teenuseid ning seda, et raha teenitakse tööga.

F: vestlus-diskussioon, selgitus. K: ajurünnak,

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus,

Kirjeldab oma sõnadega raha põhilisi funktsioone Õpilane kirjeldab, milleks ta

Oma kulutuste planeerimine. (3 tundi)

Õpilane mõistab oma vastutust asjade hoidmisel ja laenamisel. Õpilane selgitab, milleks kasutatakse raha ja mis on raha teenimine, hoidmine, kulutamine, laenamine. Õpilane kirjeldab, milliste vajadustega tuleb arvestada taskuraha kulutamisel ja säästmisel.

diskusioon väikestes rühmades, paaristöö, rühmatöö, dramatiseering. I: loovtöö.

väärtuspädevus. L: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond; tervis ja ohutus. T: matemaatika (käibivad rahaühikud, rahaühikute seosed), loodusõpetus (asjad ja materjalid).

kasutab oma taskuraha ning selgitab oma vastustust seoses raha kulutamise ja säästmisega. Selgitab oma suhtumist, mida tuleb arvestada raha kulutamisel, laenamisel, et käituda teisi arvestaval moel pere kontekstis.

V. MINA JA KODUMAA (5 tundi) Küla, vald, linn, maakond. (2 tundi)

Õpilane selgitab skeemi abil haldusüksuste vahelisi seoseid oma kodukohas.

F: vestlus, diskussioon, näitlikustamine. K: paaristöö, rühmatöö, õppekäik. I: joonestamine.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus. L: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kultuuriline identiteet, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus. T: loodusõpetus (Eesti kaart- maakondade märkimine, õppekäik kodukohta), tööõpetus (oma maakonna rahvuslikud mustrid ja motiivid).

Selgitab oma sõnadega õpitulemustes määratletud mõisteid tuues näiteid. Õpilane nimetab ja kirjeldab oma kodukoha olulisemaid vaatamisväärsusi. Õpilane selgitab ja põhjendab, kuidas temal on võimalik kaasa aidata oma kodukoha paremaks muutmisel.

Eesti teiste riikide seas. Naaberriigid. (1 tund)

Õpilane leiab Euroopa kaardilt Eesti ja tema naaberriigid.

F: vestlus, diskussioon, näitlikustamine. K: diskusioon väikestes rühmades, rühmatöö. I: individuaalne töö

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus. L: väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, tehnoloogia ja innovatsioon. T: loodusõpetus (Eesti kaart, Euroopa Liidu kaart).

Demonstreerib õpiülesannetele vastavalt Eesti ja tema naabrite tundmist leides ja märkides need riigid kaardil. Õpilane nimetab Euroopa Liidu liikmesmaid ning oskab neid leida Euroopa Liidu kaardil.

Eesti vabariigi ja kodukoha sümbolid. (1 tund)

Õpilane nimetab Eesti rahvuslikke ja riiklikke sümboleid.

F: vestlus, diskussioon, näitlikustamine. K: paaristöö, lisalugemine. I: intervjuu

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus. L: väärtused ja kõlblus, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kultuuriline identiteet, tehnoloogia ja innovatsioon.

Kirjeldab Eesti rahvuslikke ja riiklikke sümboleid ning eristab neid teiste riikide sümbolitest. Oskab Eesti ja oma kodukoha rahvuslikke ja riiklikke sümboleid õigesti märkida.

T: muusikaõpetus (teemakohased laulud), tööõpetus (rahvuslikud mustrid ja motiivid).

Erinevate rahvaste tavad ja kombed. Sallivus. (1 tund)

Erinevad kultuurid ja rahvused Eestis. Tavad, kombed ja tähtpäevad.

Õpilane kirjeldab Eestis elavate rahvuste tavasid ja kombeid ning austab neid. Õpilane väärtustab oma kodumaad.

F: diskussioon- vestlus, lisalugemine . K: diskusioon väikestes rühmades, lisalugemine, dramatiseering. I: loovtöö.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus. L: väärtused ja kõlblus, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kultuuriline identiteet, teabekeskkond; T: kehaline kasvatus (Eesti traditsioonilised laulumängud ja pärimustantsud), muusikaõpetus (eesti rahvalaulud ja rahvapillid), loodusõpetus (kodukoha elurikkus ja maastikuline mitmekesisus).

Eristab riiklikke ja perekondlikke tähtpäevi. Oskab tuua näiteid ja nimetada Eesti rahva kombeid ja tavasid erinevate tähtpäevade tähistamisel. Kirjeldab oma pere traditsioone tähtpäevade tähistamisel. Põhjendab näidete varal, millist rolli mängib salliv suhtumine erinevuste mõistmisel ning toob näiteid rahvatraditsioonide rikkusest.

Näide õppeprotsessi kirjeldusest teemati: 5 klass „Tervis“ Kohustuslik teema/maht (tundi)

Laiendav ja süvendav teema

Õpitulemused (kohustuslike teemade kohta)

Metoodilised soovitused (jaotus kolmeks õppemeetodite rühmaks: frontaalne töö - F; koosõppimine - K; iseõppimine - I)

Soovitused lõimingu osas (jaotus kolmeks: üldpädevused – Ü, läbivad teemad – L, teised ained – T, kusjuures sulgudes tuuakse teemad)

Soovitused hindamise osas (hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata hoiakuid ja väärtusi)

I. TERVIS (4 tundi) Tervise olemus: füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tervis. Tervisenäitajad. Tervist mõjutavad tegurid.(3 tundi)

Tervise hindamine.

Õpilane kirjeldab füüsilist, vaimset ja sotsiaalset tervist ning selgitab tervise olemust nendest mõistetest lähtuvalt. Õpilane teab enda põhilisi tervisenäitajaid: kehakaalu ja kehapikkust, kehatemperatuuri, pulsisagedust ning enesetunnet. Õpilane nimetab tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegevusi ning selgitab nende mõju

F: loeng-diskussioon, K: lauamäng, rühmatöö, paaristöö I: loovtöö, individuaalne töö, päeviku pidamine.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus. L: keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus. T: kehaline kasvatus (ohutu liikumine ja liiklemine).

Kirjeldab füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervise olemust vastastikmõjus. Teab, nimetab tervise erinevaid näitajaid ja nende omavahelisi seoseid. Analüüsib tervist tugevdavate ja tervist kahjustavate põhiliste tegurite mõju inimese tervise kolmele aspektile.

inimese füüsilisele, vaimsele ja sotsiaalsele tervisele.

Hea ja halb stress. Keha reaktsioonid stressile. Pingete maandamise võimalused. (1 tund)

Õpilane eristab põhilisi organismi reaktsioone stressi korral ning kirjeldab nendega toimetuleku võimalusi. Õpilane väärtustab oma tervist.

F: loeng, suunatud selgitus K: paaristöö I: juhtumi analüüs, individuaalne töö, loovtöö.

Ü: enesemääratluspädevus, väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus. L: tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine. T: eesti keel ja kirjandus, kehaline kasvatus ( kehalise aktiivsuse mõju tervisele).

Eristab ja selgitab stressi olemust, põhjuseid, tunnuseid ja kirjeldab tõhusaid stressiga toimetulekuviise.

II. TERVISLIK ELUVIIS (5 tundi) Tervisliku eluviisi komponendid. Tervislik toitumine. Tervisliku toitumise põhimõtted. Toitumist mõjutavad tegurid (3 tundi)

Tervislik päeva- ja nädalamenüü

Õpilane oskab eristada tervislikke ja mittetervislikke otsuseid igapäevaelus. Õpilane kirjeldab tervisliku toitumise põhimõtteid ning väärtustab neid. Õpilane selgitab, kuidas on toitumine seotud tervisega. Õpilane kirjeldab tegureid, mis mõjutavad inimese toiduvalikut.

F: loeng, kontrollitud diskussioon, film ja video K: paaristöö, diskussioon väikestes rühmades, juhtumi analüüs, õppemäng, , I: päeviku pidamine, enesevaatlus, individuaalne töö, mõistekaart, loovtöö

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, väärtuspädevus. L: tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, T: eesti keel ja kirjandus, loodusõpetus (inimene).

Analüüsib tervisliku eluviisi erinevaid komponente igapäevaelus: mitmekesine toit, piisav uni ja puhkus ning liikumine ja sport. Selgitab tervisliku toitumise põhimõtteid ja sellega seotud valikuid seostades neid omandatud teadmistega.

Kehaline aktiivsus. Kehalise aktiivsuse vormid. Tervistava kehalise aktiivsuse põhimõtted. Päevakava ning töö ja puhkuse vaheldumine. Uni. (2 tundi)

Enesetestimine seoses kehalise aktiivsusega. Sobiva kehalise aktiivsuse valik. Kehalise aktiivsuse tähtsus igapäevaelus. Karastamine.

Õpilane teab kehalise tegevuse mõju oma tervisele ja toob selle kohta näiteid. Õpilane oskab hinnata oma päevakava, lähtudes tervisliku eluviisi komponentidest. Õpilane hindab ja oskab planeerida kehalise aktiivsuse piisavust oma igapäevategevuses. Õpilane väärtustab tervislikku eluviisi.

F: loeng-diskussioon, selgitus, film ja video K: rollimäng, rühmatöö, ajurünnak, demonstratsioon, juhtumi analüüs, ümarlaud, I: individuaalne töö, loovtöö, esitlus.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, õpipädevus. L: tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus. T: kehaline kasvatus (teadmised spordist ja liikumisviisidest)

Teab, oskab hinnata oma kehalise aktiivsuse mõju tervise erinevatele aspektidele ning analüüsib enda päevakava ja igapäevast kehalist aktiivsust ja toitumist lähtudes tervislikust eluviisist.

III. MURDEIGA JA KEHALISED MUUTUSED (6 tundi) Murdeiga inimese elukaares. Kehalised ja emotsionaalsed muutused murdeeas. Kehaliste muutuste erinev tempo murdeeas. Suhtumine

Kehalise arengu mõju murdeealise emotsioonidele ja tõhus toimetulek arengumuutustega.

Õpilane kirjeldab murdeiga inimese elukaare osana ning murdeeas toimuvaid muutusi seoses keha ning tunnetega. Õpilane aktsepteerib oma kehalisi muutusi ja teab, kuidas oma keha eest hoolitseda.

F: loeng-diskussioon, K: paaristöö, rollimäng, rühmatöö, juhtumi analüüs, vaba diskussioon, dispuut,

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus. L: tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus. T: eesti keel ja kirjandus,

Kirjeldab ja teab murdeeas toimuvaid kehalisi muutusi ja nende vahendatud mõju emotsionaalsele arengule ning põhilisi võimalusi tõhusaks toimetuleksuks oma tunnetega.

kehasse ja oma keha eest hoolitsemine. (4 tundi)

Õpilane teab, et murdeiga on varieeruv ning igaühel oma arengutempo.

õppemängud, demonstratsioon, õppemängud I:, esitlus, mõistekaart, ristsõna koostamine, individuaalne töö, loovtöö.

kehaline kasvatus (teadmised spordist ja liikumisviisidest)

Demonstreerib murdeeas toimuvate kehaliste muutuste variatiivsest iseloomust lähtuvate tendentside tundmist lähtuvalt õppeülesannete sisust. Teab, kuidas oma keha eest hoolitseda ning selgitab oma seisukohti seoses inimese füüsilise mina arenguga murdeeas seostades neid omandatud teadmistega.

Suguline küpsus ja soojätkamine. (2 tundi)

Õpilane teab suguküpsuse tunnuseid ja esmaste sugutunnuste seost soojätkamisega.

F: loeng, suunatud diskussioon, film ja video K: rollimäng, rühmatöö, diskussioon väikestes rühmades, juhtumi analüüs, I: individuaalne töö, loovtöö, mõistekaart.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus. L: kodanikualgatus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet. T: eeesti keel ja kirjandus, loodusõpetus (inimene).

Teab suguküpsuse tunnuseid ning esmaste sugutunnuste seost soojätkamisega.

IV. TURVALISUS JA RISKIKÄITUMINE (10 tundi) Turvaline ning ohutu käitumine koolis, kodus ja õues. Eakaaslaste ning meedia mõju tervise ja ohukäitumise alaseid valikud tehes; iseenda vastustus. Vahendatud suhtlemine (4 tundi)

Internetiga seonduvad ohud

Õpilane kirjeldab olukordi, kus saab ära hoida õnnetusjuhtumeid. Õpilane selgitab, miks liikluseeskiri on kohustuslik kõigile, ning kirjeldab, kuidas seda järgida. Õpilane teab, et õnnetuse korral ei tohi enda elu ohtu seada ning kuidas abi kutsuda. Õpilane nimetab meediast tulenevaid riske oma käitumisele ja suhetele. Õpilane suheldes meedia vahendusel, mõistab vahendatud suhtlemise olemust ning vastutust oma sõnade ja tegude eest. Õpilane väärtustab turvalisust ja ohutut käitumist.

F: loeng, selgitus, K: diskusioon väikestes rühmades, paaristöö, rühmatöö, video ja film, dramatiseering, demonstratsioon, rollimäng, loovtöö, I: individuaalne töö, esitlus.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus. L: tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, keskkond. T: ühiskonnaõpetus: (meedia ja teave).

Eristab ja analüüsib põhilisi ohuolukordi koolis, kodus ja koduümbruses, kus sekkumiste kõrval saab neid ka ennetada. ning teab, kuidas abi kutsuda. Rakendab teadmisi seoses liikluseeskirjade tundmisega praktiliselt õpisituatsioonis. Selgitab vahendatud suhtlemise olemust seoses turvalise käitumisega ja ning nimetab meediariske ja mõistab meediast tulenevaid riske oma käitumisele. Demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas tõhusalt vastu seista nii

eakaaslaste vahetule survele kui ka vahendatud suhtlemisele seoses ennast – ja teisikahjustava käitumisega.

Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused uimastitega seotud situatsioonides. Valikud ja vastutus seoses uimastitega. Tubaka, alkoholi ja teiste levinud uimastite tarbimisega seonduvad riskid tervisele. (6 tundi)

Valikud ja vastutus seoses uimastitega

Õpilane demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas kasutada tõhusaid enesekohaseid ja sotsiaalseid oskusi tubaka, alkoholi ja teiste uimastitega seotud olukordades: emotsioonidega toimetulek, enesetunnetamine, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine ja suhtlusoskus. Õpilane kirjeldab tubaka ja alkoholi tarbimise kahjulikku mõju inimese organismile. Õpilane väärtustab mitmekesist positiivset ja tervislikku elu uimastiteta.

F: loeng-diskussioon, selgitus, K: diskussioon väikestes rühmades, rühmatöö, video, dramatiseering, demonstratsioon, rollimäng, loovtöö, film, ajurünnak, juhtumi analüüs, I: individuaalne töö, mõistekaart.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus, õpipädevus. L: kodanikualgatus , tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus. T: eesti keel ja kirjandus

Demonstreerib õpitulemustes määratletud oskusi õpisituatsioonis. Kirjeldab tubaka ja alkoholi kahjulikku mõju inimese organismile tuues välja võimalused uimastivabaks elustiiliks.

V. HAIGUSED JA ESMAABI (7 tundi) Levinumad laste ja noorte haigused. Nakkus- ja mittenakkushaigused Haigustest hoidumine. HIV, selle levikuteed ja sellest hoidumise võimalused. AIDS. (2 tundi)

Vaktsineerimine.

Õpilane oskab kirjeldada, kuidas hoida ära levinumaid nakkus- ja mittenakkushaigusi. Õpilane selgitab ja toob näiteid, kuidas haigusi ravitakse meditsiiniliste ja rahvameditsiini vahenditega. Õpilane teab, mis on HIV ja AIDS ning kuidas ennast kaitsta HIViga nakatumise eest.

F: loeng, selgitus, suunatud diskussioon, K:, paaristöö, rühmatöö, I: ristsõna koostamine, individuaalne töö, mõistekaart.

Ü: enesemääratluspädevus, suhtluspädevus. L: tervis ja ohutus. T: kehaline kasvatus (teadmised spordist ja liikumisviisidest)

Teab mis on HIV ja AIDS ning teab, kuidas ennast kaitsta HIVga nakatumise eest. Selgitab ja toob näiteid levinumate nakkus- ja mittenakkushaiguste ravimise kohta meditsiiniliste ja rahvameditsiini vahenditega.

Esmaabi põhimõtted. Esmaabi erinevates olukordades. Käitumine õnnetusjuhtumi korral. (5 tundi)

Esmaabivahendid koduapteegis.

Õpilane kirjeldab, kuidas ennast ja teisi inimesi abistada õnnetusjuhtumi korral. Õpilane teab, kuidas toimida turvaliselt ohuolukorras ja abi kutsuda, ning demonstreerib õpisituatsioonis lihtsamaid esmaabivõtteid (nt kõhuvalu, külmumine, luumurd,

F: loeng-diskussioon, loeng, suunatud diskussioon, K: paaristöö, rühmatöö, demonstratsioon I: individuaalne töö, juhtumi analüüs.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus, õpipädevus. L: tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus. T: kehaline kasvatus (teadmised käitumisest ohuolukordades, lihtsad esmaabivõtted).

Teab, kuidas käituda ohuolukorras (näit tulekahju ja äkkrünnaku korral koolis) ning demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas abi kutsuda. Demonstreerib õpitulemustes määratletud oskusi õpisituatsioonis.

minestamine, nihestus, peapõrutus, palavik ja päikesepiste). Õpilane nimetab esmaabivahendeid ja kirjeldab, kuidas neid praktikas kasutada. Õpilane väärtustab enda ja teiste inimeste elu.

Nimetab põhilisi esmaabivahendeid ning kirjeldab, kuidas neid praktikas kasutada.

VI. KESKKOND JA TERVIS (3 tundi) Tervislik elukeskkond. Tervislik õpikeskkond. Tervis heaolu tagajana. (3 tundi)

Tervisliku elukeskkonna hoidmine. Abisaaja õigused ja vastutus seoses meditsiiniabiga

Õpilane kirjeldab tervislikku elukeskkonda, lähtudes oma kodukoha loodus- ja tehiskeskkonnast. Õpilane eristab tegureid, mis muudavad elukeskkonna turvaliseks ja tervist tugevdavaks või mitteturvaliseks ja tervist kahjustavaks. Õpilane kirjeldab õpikeskkonna mõju õpilase õpitulemustele

F: loeng-diskussioon, K: kohtumine erinevate inimestega, rühmatöö, I: individuaalne töö, loovtöö, mõistekaart.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus. L: väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng, elukestev õpe ja karjääri planeerimine). T: loodusõpetus (elu mitmekesisus maal, elukeskkonnad Eestis)

Kirjeldab tervislikku elukeskkonda, eristab tegureid loodus- ja tehiskeskkonnas, mis muudavad kodukoha elukeskkonna turvaliseks ja tervist tugevdavaks või mitteturvaliseks ja tervist kahjustavaks. Toob välja põhilised tegurid, mis mõjutavad tervislikku õpikeskkonda. Selgitab oma seisukohti igapäevaelust lähtuvalt, seostades neid omandatud teadmistega vallas, mis puudutab inimese tervist tema heaolu tagajana.

Näide õppeprotsessi kirjeldusest teemati: 6 klass „Suhtlemine“ Kohustuslik teema/maht (tundi)

Laiendav ja süvendav teema

Õpitulemused (kohustuslike teemade kohta)

Metoodilised soovitused (jaotus kolmeks õppemeetodite rühmaks: frontaalne töö - F; koosõppimine - K; iseõppimine - I)

Soovitused lõimingu osas (jaotus kolmeks: üldpädevused – Ü, läbivad teemad – L, teised ained – T, kusjuures sulgudes tuuakse teemad)

Soovitused hindamise osas (hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata hoiakuid ja väärtusi)

I. MINA JA SUHTLEMINE (4 tundi) Enesesse uskumine. Enesehinnang. (1 tund)

Konfliktid iseendaga. Sisemiste konfliktide lahendamine.

Analüüsib enda iseloomujooni ja omadusi, väärtustades positiivseid jooni ja omadusi. Mõistab, mis mõjutab enesehinnangut ning kuidas see

F: loeng-diskussioon. K: paaristöö. I: individuaaltöö.

Ü: väärtuspädevus, enesemääratluspädevus. L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, väärtused ja kõlblus.

Kirjeldab oma iseloomujooni ja omadusi ning analüüsib oma tugevusi. Selgitab oma sõnadega, mis

kujuneb.

T: eesti keel ja kirjandus. on enesehinnang ning kirjeldab tegureid, mis mõjutavad enesehinnangu kujunemist tuues näiteid igapäevaelust.

Eneseanalüüs. Enesekontroll. Oma väärtuste selgitamine. (3 tundi)

Enesekontrolli võtted.

Mõistab enesekontrolli olemust ning demonstreerib õpisituatsioonis oma käitumise kontrolli, saades hakkama vihaga ja teiste emotsioonidega. Oskab suheldes enda kohta tagasisidet anda ja teistelt seda vastu võtta. Oskab selgitada ja põhjendada oma väärtusi seoses eneseanalüüsiga.

F: loeng. K: diskussioon väikestes rühmades, rollimäng, juhtumianalüüs. I: individuaalne töö.

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, väärtused ja kõlblus T: ühiskonnaõpetus (elukutsed, teadmised ja oskused), eesti keel ja kirjandus.

Selgitab oma sõnadega enesekontrolli olemust. Demonstreerib vastavalt õpiülesannetele, kuidas tõhusalt verbaalselt ja konstruktiivse tegevusega tulla toime oma negatiivsete emotsioonidega. Demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas tõhusalt vastu võtta tagasisidet oma käitumise kohta ning anda tagasisidet teistele. Kirjeldab talle olulisi väärtusi ning põhjendab oma seisukohti.

II. SUHTLEMINE TEISTEGA (9 tundi) Minu ja teiste vajadused. Vajaduste hierarhia. (1 tund)

Tunneb ära enda ja teiste inimeste põhilised vajadused ning teadvustab neid.

F: loeng. K: diskussioon väikestes rühmades. I: individuaalne töö.

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, enesemääratluspädevus L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, väärtused ja kõlblus T: ühiskonnaõpetus (aja ja kulutuste planeerimine ning raha kasutamine, laenamine ja säästmine).

Selgitab, mis on vajadused ning kirjeldab, mis on inimese põhiliste vajaduste hierarhia. Toob näiteid olukordade kohta, kus inimeste vajadused võivad erineda ning selgitab selle mõju suhtlemisele ja suhetele.

Suhtlemise komponendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. (2 tundi)

Teab suhtlemise olemust ning väärtustab tõhusate suhtlusoskuste vajalikkust; eristab verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist. Kirjeldab erinevaid mitteverbaalseid suhtlusvahendeid ning nende mõju verbaalsele

F: loeng-diskussioon. K: õppmäng, paaristöö, rollimäng. I: mõistekaart, ristsõna koostamine.

Ü: suhtluspädevus L: teabekeskkond T: ühiskonnaõpetus (raamatukogu, internet, ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, meediakanalite integratsioon, teadlik infotarbimine ja –edastamine), eesti keel ja kirjandus

Selgitab oma sõnadega suhtlemise mõiste kolmekomponendilist iseloomu: teabevahetus, tajumine ja mõjutamine Selgitab, miks on olulised tõhusad suhtlemisoskused inimesel. Kirjeldab verbaalse ja

Suhtlemisele. (telefonivestlus: alustamine, lõpetamine, suhtlemine virtuaalkeskkonnas, privaatses ja avalikus keskkonnas suhtlemise eetika).

mitteverbaalse suhtlemise erinevust, toob näiteid erinevate suhtlemisvahendite kohta. Selgitab mitteverbaalse suhtlemise mõju inimeste käitumisele tuues näiteid.

Aktiivne kuulamine. Tunnete väljendamine. Eneseavamine. Eelarvamused. (3 tundi)

Suhtlemine ja viisakus.

Demonstreerib õpisituatsioonis aktiivse kuulamise võtteid; mõistab eneseavamise mõju suhtlemisele. Demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas väljendada oma tundeid verbaalselt, säilitades ja tugevdades suhteid. Teadvustab eelarvamuste mõju suhtlemisele igapäevaelus ja toob selle kohta näiteid.

F: loeng, selgitus. K: vaba diskussioon, paaristöö, rollimäng, ajurünnak. I: loovtöö

Ü: enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus. L: elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus T: ühiskonnaõpetus (Eestis ja õpilase kodukohas elavad rahvarühmad, sooline võrdõiguslikkus), eesti keel ja kirjandus.

Selgitab, mis on aktiivne kuulamine ning rakendab seda õpisituatsioonis vastavalt õpiülesannetele. Kirjeldab eneseavamise olulisust suhtlemisel. Demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas sobivalt verbaalselt tundeid väljendada. Toob näiteid igapäevaelust selle kohta, kuidas eelarvamused mõjutavad suhtlemist.

Kehtestav, agressiivne ja alistuv käitumine. „Ei“ ütlemine seoses ennast ja teisi kahjustava käitumisega. (3 tundi)

Vabandamine ja süüteo ülestunnistamine.

Eristab ning kirjeldab kehtestavat, agressiivset ja alistuvat käitumist ning mõistab nende käitumiste mõju suhetele. Teab, et „ei“ ütlemine on oma õiguste eest seismine, ning oskab partnerit arvestavalt öelda „ei“ ennast ja teisi kahjustava käitumise korral ning aktsepteerib partneri „ei“ ütlemist ennast ja teisi kahjustava käitumise korral. Väärtustab positiivset suhtumist endasse ja teistesse.

F: loeng-diskussioon. K: õppefilm, paaristöö, rollimäng, suunatud diskussioon, õppemäng, mõistekaart, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle. I: individuaaltöö.

Ü: enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus, L: elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus. T: ühiskonnaõpetus (eakohased kodanikualgatuse võimalused).

Nimetab alistuva, agressiivse ja kehtestava käitumise erinevusi ning toob näiteid nende erineva mõju kohta suhtlemisel igapäevaelus. Selgitab, kuidas oma õiguste eest teisi arvestavalt seista ning kuidas öelda „ei“ teisi ja ennast mittekahjustaval moel.

III. teema SUHTED TEISTEGA (9 tundi) Tõhusad sotsiaalsed oskused: üksteise aitamine, jagamine, koostöö ja hoolitsemine. Sallivus enda ja teiste vastu. Hoolivus. (3 tundi)

Toetus ning abi teistele inimestele ja teistelt inimestelt.

Kirjeldab tõhusate sotsiaalsete oskuste (üksteise aitamise, jagamise, koostöö ja hoolitsemise) toimimist igapäevaelus. Oskab abi pakkuda ning teistelt abi vastu võtta. Väärtustab hoolivust, sallivust,

F: suunatud diskussioon, jutustus. K: vastavasisuline õppefilm ja diskussioon selle üle, juhtumianalüüs, õppemäng vastavasisuline

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus. L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus

Eristab ja analüüsib olukordi, kus üksteise aitamise, jagamine, koostöö ja hoolitsemise aitavad kaasa rikastavate inimsuhete loomisele ja säilitamisele. Kirjeldab, kuidas on sobiv teistele abi pakkuda ja vastu

koostööd ja üksteise abistamist. Eristab inimeste erinevaid rolle suhetes ning nende muutuvat iseloomu.

ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle. I: loovtöö, päeviku pidamine.

T: ühiskonnaõpetus (eakohased kodanikualgatuse võimalused, koostöö ja ühistegevus, kommunikatsioonivõimalused).

võtta. Toob näited inimeste vastastikku sõltuvate muutuvate ja suhteliste rollide kohta erinevates situatsioonides.

Sõprussuhted. Usaldus suhtes. Empaatia. Vastutus suhetes. Kaaslaste mõju ja surve. (3 tundi)

Demonstreerib õpisituatsioonis oskust näha olukorda teise isiku vaatenurgast. Tähtsustab oskust panna end teise inimese olukorda ja mõista tema tundeid ning väärtustab empaatilist suhtlemist. Väärtustab sõprust kui vastastikuse usalduse ja toetuse allikat. Kirjeldab kaaslaste rühma arvamuste, valikute ja käitumise mõju ning surve tagajärgi.

F: suunatud diskussioon. K: paaristöö, rollimäng, rühmatöö. I: individuaalne töö.

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus. L: tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus. T: ühiskonnaõpetus (õiguste, kohustuste ja vastutuse tasakaal).

Selgitab, miks on oluline empaatiline suhtlemine ning demonstreerib õpisituatsioonis oskust näha olukorda teise inimese vaatenurgast. Kirjeldab, mida pakub inimesele sõprus suhteid rikastava ja tugevdava seotusena. Selgitab, kuidas võib mõjutada kaaslaste rühm inimese arvamusi, valikuid ja käitumist ning millised võivad olla kaaslaste surve positiivsed ja negatiivsed tagajärjed..

Erinevuste ja mitmekesisuse väärtustamine. Isikuiseärasused. Soolised erinevused. Erivajadustega inimesed. (3 tundi)

Eelarvamuste mõju suhetele

Mõistab isikuiseärasusi ning teadvustab soolisi erinevusi ja inimeste erivajadusi.

F: suunatud diskussioon. K: paaristöö, rühmatöö, õppemäng, kohtumine erinevate inimestega. I: loovtöö.

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus. L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, väärtused ja kõlblus. T: ühiskonnaõpetus (Eestis ja õpilase kodukohas elavad rahvarühmad, sooline võrdõiguslikkus).

Selgitab, mille poolest inimesed erinevad ning kirjeldab erinevuste rikastavat iseloomu suhetes. Analüüsib probleeme, mis võivad tekkida inimestevaheliste erinevuste tõttu. Selgitab oma seisukohti, kuidas soolised erinevused, teiste inimestevaheliste erinevuste seas, võivad mõjutada inimeste suhtumisi ja hinnanguid toetudes omandatud teadmistele. Selgitab oma seisukohti seoses hariduslike erivajadustega laste ja noorukite kaasamisega

õpikeskkonnas toetudes omandatud teadmistele.

IV. teema KONFLIKTID (3 tundi) Konfliktide olemus ja põhjused. (1 tund)

Selgitab konflikti häid ja halbu külgi ning aktsepteerib konflikte kui osa elust.

F: loeng-diskussioon. K: rühmatöö, rollimäng. I: loovtöö.

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus. L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, väärtused ja kõlblus. T: eesti keel ja kirjandus

Kirjeldab, millised on konfliktide head ja halvad küljed ning mõistab nende osa igapäevaelus.

Tõhusad ja mittetõhusad konfliktide lahendamise teed. (2 tundi)

Kriitikaga hakkama-saamine. Läbirääkimiste pidamine.

Teab, eristab ja kirjeldab efektiivseid ning mitteefektiivseid konflikti lahendamise viise. Kasutab õpisituatsioonis konflikte lahendades tõhusaid viise ning väärtustab neid.

F: suunav diskussioon. K: rollimäng, õppemäng, juhtumianalüüs, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle.

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus. L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus T: eesti keel ja kirjandus

Kirjeldab konfliktide võimalikke lahendamise viise eristades efektiivsed ja mitteefektiivsetest. Demonstreerib õpisituatsioonis tõhusate konflikti lahendamise viiside kasutamist.

V. teema OTSUSTAMINE JA PROBLEEMILAHENDUS (5 tundi) Otsustamine ja probleemide lahendamine. Erinevate käitumisviiside leidmine probleeme lahendades. (3 tundi)

Teab ja oskab õpisituatsioonis otsuseid langetades leida erinevaid lahendusviise. Kirjeldab otsustades erinevate lahendusviiside puudusi ja eeliseid;

F: loeng-diskussioon. K: ajurünnak, rühmatöö, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle. I: päeviku pidamine.

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus. L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus. T: eesti keel ja kirjandus

Demonstreerib õpisituatsioonis oskust leida probleemide erinevaid lahendamise viise ning analüüsib nende puudusi ja eeliseid lähtudes pika- ja lühiajalustest tagajärgedest ning eetilistest printsiipidest ja väärtustest.

Tagajärgede arvestamine probleemilahenduses. Vastustus otsustamisel. (2 tundi)

Sotsiaalsete dilemmade lahendamine otsustamisel.

Mõistab otsustades lahendusviiside lühi- ja pikaajalisi tagajärgi. Selgitab ja kirjeldab eri situatsioonidesse sobiva parima käitumisviisi valikut; väärtustab vastustuse võtmist otsuseid langetades.

F: suunatud diskussioon. K: paaristöö, juhtumianalüüs, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle. I: juhuimi analüüs.

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus. T: ühiskonnaõpetus (õiguste, kohustuste ja vastutuse tasakaal).

Selgitab oma arvamusi ja hinnanguid, millised on probleemide erinevate lahendusviiside võimalikud lühi- ja pikaajalised tagajärjed ning kuidas valida situatsioonidesse sobivaimat käitumisviisi toetudes omandatud teadmistele.

VI. teema POSITIIVNE MÕTLEMINE (2 tundi) Positiivne mõtlemine. Positiivsed jooned ja omadused endas ning

Positiivne mina. Nimetab ja väärtustab enda ning teiste positiivseid omadusi. Väärtustab positiivset mõtlemist.

F: vaba diskussioon. K: paaristöö. I: loovtöö.

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus.

Kirjeldab positiivse mõtlemise mõju inimese elule tuues selle kohta

teistes, nende märkamine. (2 tundi)

L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, väärtused ja kõlblus. T: eesti keel ja kirjandus

näiteid. Kirjeldab enda ja oma kaasõpilaste positiivseid omadusi, tegevusi, väärtusi.

Näide õppeprotsessi kirjeldusest teemati: 7 klass „Inimene“ Kohustuslik teema/maht (tundi)

Laiendav ja süvendav teema

Õpitulemused (kohustuslike teemade kohta)

Metoodilised soovitused (jaotus kolmeks õppemeetodite rühmaks: frontaalne töö - F; koosõppimine - K; iseõppimine - I)

Soovitused lõimingu osas (jaotus kolmeks: üldpädevused – Ü, läbivad teemad – L, teised ained – T, kusjuures sulgudes tuuakse teemad)

Soovitused hindamise osas (hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata hoiakuid ja väärtusi)

I. INIMESE ELUKAAR JA MURDEEA KOHT SELLES (5 tundi) Areng ja kasvamine. Arengut ja kasvamist mõjutavad tegurid. Inimese elukaar. Murde- ja noorukiea koht elukaares. (3 tundi)

Elukaare etapid. Muutunud suhted lähedastega.

Õpilane iseloomustab murde- ja noorukiea arenguülesandeid üleminekul lapseeast täiskasvanuikka. Õpilane kirjeldab, kuidas mõjutavad inimese kasvamist ja arengut pärilikud ning keskkonnategurid.

F: loeng-diskussioon, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskusioon selle üle, K: lauamäng, rühmatöö I: ristsõna koostamine, individuaalne töö.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus. L: keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus, elukestev õpe ja karjäär planeerimine. T: eesti keel ja kirjandus, bioloogia (pärilikkus).

Kirjeldab inimese elukaart kui tervikut ja eri perioodide tähtust järgnevate perioodide arenguülesannete täitmisel. Eristab pärilikkuse, miljöö ja kasvatuse, inimese enda aktiivsuse ja enesekasvatuse mõju arengule.

Inimene oma elutee kujundajana. Enesekasvatuse alused ja võimalused. Vastutus seoses valikutega. (2 tundi)

Õpilane toob näiteid inimese võimaluste kohta ise oma eluteed kujundada ning mõistab enda vastutust oma elutee kujundajamisel. Õpilane kirjeldab põhilisi enesekasvatusvõtteid: eneseveenmist, enesetreeningut, eneseergutust ja -karistust ning enesesisendust.

F: loeng, suunatud diskussioon, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle, K: rühmatöö, paaristöö I: päeviku pidamine, juhtumi analüüs, individuaalne töö, loovtöö.

Ü: enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus, õpipädevus. L: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine. T: eesti keel ja kirjandus, ajalugu (silmapaistvad isikud kodukohas, Eestis, maailmas), ühiskonnaõpetus (õiguste, kohustuste ja vastutuse osakaal).

Toob näiteid inimese võimalustest oma eluteed positiivses suunas kujundada selgitades oma seisukohti. Selgitab oma sõnadega enesekasvatuse mõiste sisu ning analüüsib olukordi, kus on võimalik erinevaid enesekasvatusvõtteid kasutada.

II. INIMESE MINA (6 tundi) Minapilt ja enesehinnang. Eneseanalüüs: oma iseloomujoonte,

Suhtlemise tasemed. Haridus kui väärtus.

Õpilane selgitab, mis on minapilt ja enesehinnang. Õpilane kirjeldab positiivse endassesuhtumise kujundamise ja

F: loeng, suunatud diskussioon, K: paaristöö, diskussioon väikestes

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus, õpipädevus.

Selgitab ja kirjeldab oma sõnadega minapildi ja enesehinnangu mõiste sisu. Selgitab oma arvamusi ja

huvide, võimete ja väärtuste määramine. (3 tundi)

säilitamise võimalusi. Õpilane kasutab eneseanalüüsi oma teatud iseloomujooni, huve, võimeid ja väärtusi määrates. Õpilane väärtustab võimalusi oma iseloomu, huve, võimeid ja väärtusi positiivses suunas kujundada ning toob nende kohta näiteid. Õpilane kirjeldab inimeste erinevaid iseloomujooni, huve, võimeid ja väärtusi ning mõistab toetavate suhete rikastavat iseloomu.

rühmades, juhtumi analüüs, õppemäng, loovtöö, ilukirjanduslik vastavasisuline lisalugemine ja diskussioon I: päeviku pidamine, enesevaatlus, individuaalne töö, intervjuu, küsimustik, mõistekaart.

L: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine. T: eesti keel ja kirjandus, tehnoloogiaõpetus (oma töö ja selle tulemuste analüüsimine ja hindamine, sobivad rõivad, isikupärased esemed), ühiskonnaõpetus (aja ja kulutuste planeerimine).

seisukohti seoses positiivse suhtumisega endasse, seostades neid omandatud teadmistega neljas vallas: sotsiaalse võrdlemise, oma käitumise vaatlemine, tunded ja mõtted seoses endaga ning teiste reaktsioonid. Analüüsib võimalusi oma iseloomu, huve, võimeid ja väärtusi positiivses suunas kujundada.

Konfliktide vältimine ja lahendamine. (3 tundi)

Konfliktid kodus, nende põhjused ja toimetulek. Väärtused ja väärtuskonfliktid.

Õpilane kirjeldab suhete säilitamise ning konfliktide vältimise võimalusi. Õpilane demonstreerib õpisituatsioonis tõhusaid konfliktide lahendamise viise.

F: loeng-diskussioon, K: rollimäng, rühmatöö, ajurünnak, demonstratsioon, juhtumi analüüs, ümarlaud, I: individuaalne töö, loovtöö.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, õpipädevus. L: tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine. T: ühiskonnaõpetus (kooli sisekord, sõpruskond, koolipere).

Kirjeldab eneseavamist, tunnete avaldamist ja usaldust kui tõhusaid suhete loomise ja säilitamise viise ning kompromissi leidmist ja läbirääkimiste pidamist kui tõhusaimaid konflikti lahendamise viise. Demonstreerib verbaalselt tõhusaid konflikti lahendamise teid õpisituatsioonis.

III. INIMENE JA RÜHM (7 tundi) Erinevad rühmad ja rollid. Rollide suhtelisus ja kokkuleppelisus. Reeglid ja normid rühmas. Inimsuhteid toetavad reeglid ja normid.(3 tundi)

Murdeealise õigused ja kohustused.

Õpilane iseloomustab erinevaid rühmi ning liigitab neid suuruse, liikmetevahelise läheduse ja ülesande järgi. Õpilane kirjeldab inimeste erinevaid rolle rühmades ning nende mõju inimese käitumisele. Õpilane mõistab normide ja reeglite vajalikkust ühiselu toimimisel ja korraldamisel; Õpilane võrdleb erinevate rühmade norme ja reegleid ning kirjeldab nende erinevusi.

F: loeng-diskussioon, K: rollimäng, rühmatöö, juhtumi analüüs, vaba diskussioon, dispuut, õppemängud, demonstratsioon, I: intervjuu, esitlus, mõistekaart, ristsõna koostamine, individuaalne töö.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus. L: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet. T: eesti keel ja kirjandus, ühiskonnaõpetus (rahvusvähemused, sallivus, inimõigused), käsitöö ja kodundus (etikett, meeskonna juhtimine).

Kirjeldab inimest sotsiaalse olendina, kes oma tegevuses on seotud erinevate rühmadega, selgitades rühma mõistet. Demonstreerib rühma liigituste tundmist lähtuvalt õpiülesannete sisust. Selgitab rolli mõistet ja analüüsib olukordi, kus inimene täidab erinevates rühmades erinevaid rolle. Selgitab reegli ja normi olemust ning üldiste ja erinevate normide mõju

igapäevaelu tõhusale korraldusele ja toimimisele.

Rühma kuulumine, selle positiivsed ja negatiivsed küljed. Hoolivus rühmas. Rühma surve ja toimetulek sellega. Sõltumatus, selle olemus. Autoriteet. (4 tundi)

Juhtimine, võim ja autoriteet grupis. Juhtimisstiilid.

Õpilane kirjeldab rühma kuulumise positiivseid ja negatiivseid külgi. Õpilane demonstreerib õpisituatsioonis toimetulekut rühma survega. Õpilane selgitab sõltumatuse ja autoriteedi olemust inimsuhetes. Õpilane väärtustab inimsuhteid toetavaid reegleid ja norme.

F: loeng, suunatud diskussioon, K: rollimäng, rühmatöö, diskussioon väikestes rühmades, lisalugemine vastavasulise ilukirjanduslik allikas lisalugemisena ja diskussioon, dramatiseering, juhtumi analüüs, video, I: intervjuu, individuaalne töö.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus. L: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, elukestev õpe ja karjääri planeerimine. T: eesti keel ja kirjandus, ühiskonnaõpetus (seadus kui regulatsioon), ajalugu (traditsioonide muutumine ajas), kehaline kasvatus (aus mäng – ausus ja õiglus spordis ja elus).

Eristab ja võrdleb erinevatesse rühmadesse kuulumise positiivseid ja negatiivseid külgi. Demonstreerib õpitulemustes määratletud oskusi õpisituatsioonis. Selgitab sõltumatuse ja autoriteedi olemust inimsuhetes, tuues näiteid.

IV. TURVALISUS JA RISKIKÄITUMINE (7 tundi) Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused, et vältida riskikäitumist: emotsioonidega toimetulek, enesetunnetamine, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, suhtlusoskus. (3 tundi)

Õpilane demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas kasutada tõhusaid sotsiaalseid oskusi uimastitega seotud olukordades: emotsioonidega toimetulek, enesetunnetamine, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine ja suhtlemisoskus.

F: loeng-diskussioon, selgitus, K: diskusioon väikestes rühmades, paaristöö, rühmatöö, video, dramatiseering, demonstratsioon, rollimäng, loovtöö, I: individuaalne töö, esitlus.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus. L: tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus. T: ühiskonnaõpetus (koostöö ja ühistegevus, kommunikatsioonivõimalused).

Demonstreerib õpitulemustes määratletud oskusi õpisituatsioonis.

Hakkamasaamine kiusamise ja vägivallaga. Erinevad legaalsed ja illegaalsed uimastid. Uimastite tarvitamise lühi- ja pikaajaline mõju. (4 tundi)

Erinevate uimastitega seotud riskid. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine eluliste probleemide lahendamisel.

Õpilane demonstreerib õpisituatsioonis tõhusaid käitumisviise kiusamise ja vägivalla korral koolis. Õpilane eristab legaalseid ja illegaalseid uimasteid. Õpilane kirjeldab uimastite tarvitamise lühi- ja pikaajalist mõju inimese füüsilisele tervisele.

F: loeng-diskussioon, selgitus, K: diskusioon väikestes rühmades, paaristöö, rühmatöö, video, dramatiseering, demonstratsioon, rollimäng, loovtöö, film, ajurünnak, juhtumi analüüs, I: individuaalne töö,

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus, õpipädevus. L: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, tehnoloogia ja innovatsioon. T: loodusõpetus, bioloogia (kesknärvisüsteemi ehitus ja talitlus), ühiskonnaõpetus (kooli sisekord), kehaline kasvatus

Demonstreerib õpisituatsioonis tõhusat toimetulekut kiusamise ja vägivalla korral: verbaalne ja füüsiline kooperatiivne käitumine ja ohvri kaasamine; tõhus verbaalne ja mitteverbaalne mittenõustumine agressori käitumisega; agressiooni juhtudest teatamine ja abi saamise formaalsed ja

mõistekaart. (ohutu liikumine ja liiklemine, kehalise aktiivsuse mõju tervisele).

mitteformaalsed võimalused. Rakendab teadmisi illegaalsete ja legaalsete uimasite liigituse ning uimastite negatiivse lühi- ja pikaajalise mõju tundmise kohta lähtuvalt õpiülesannete sisust.

V. INIMESE MINA JA MURDEEA MUUTUSED (8 tundi) Varane ja hiline küpsemine – igaühel oma tempo. Muutunud välimus. Nooruki põhimured küpsemisperioodil. Suguküpsus. (3 tundi)

Ohud ja probleemid seoses füüsilise minaga. Oma füüsilise mina aktsepteerimine.

Õpilane kirjeldab põhimuresid küpsemisperioodil ning nendega toimetuleku võimalusi. Õpilane selgitab, milles seisneb suguküpsus.

F: loeng, suunatud diskusioon, K: juhtumi analüüs, selgitus, diskusioon väikestes rühmades, I: ristsõna koostamine, individuaalne töö, mõistekaart.

Ü: enesemääratluspädevus, suhtluspädevus. L: tervis ja ohutus. T: bioloogia (inimese paljunemine ja areng).

Toob välja tunnused, mis märgistavad murdeea algust ja lõppu ning selgitab, mis on suguküpsus, kusjuures kirjeldab murdeea varieerumist indiviiditi. Eristab ja analüüsib olukordi, kus võivad murdeealisel avalduda probleemid ning demonstreerib küpsemisperioodile iseloomulike seaduspärasuste tundmist lähtuvalt õppeülesannete sisust.

Naiselikkus ja mehelikkus. Soorollid ja soostereotüübid. Lähedus suhetes. Sõprus. Armumine. Käimine. Lähedus ja seksuaalhuvi. Vastutus seksuaalsuhetes ja turvaline seksuaalkäitumine. (5 tundi)

Meedia mõju mehelikkuse ja naiselikkuse mõistmisel ja hindamisel. Kiindumussuhete olemus. Noorukite kiindumussuhted.

Õpilane kirjeldab omadusi, mis teevad noormehe ja neiu meeldivateks suhtluskaaslasteks. Õpilane selgitab soorolli olemust ning kirjeldab soostereotüüpset suhtumist. Õpilane kirjeldab inimliku läheduse erinevaid avaldumisviise: vastastikust seotust ja meeldimist, sõprust ja armumist. Õpilane kirjeldab, milles seisneb inimese vastutus seksuaalsuhetes. Õpilane selgitab turvalise seksuaalkäitumise põhimõtteid.

F: loeng-diskusioon, loeng, suunatud diskusioon, K: vastavasisulise ilukirjandusliku allika analüüs, paaristöö, rühmatöö, ajurünnak, loovtöö, I: individuaalne töö, juhtumi analüüs.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus. L: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet. T: eesti keel ja kirjandus, ühiskonnaõpetus (sooline võrdõiguslikkus, teadlik infotarbimine ja -eelistamine), käsitöö ja kodundus, bioloogia (inimese paljunemine ja areng).

Selgitab oma sõnadega soorolli olemust ning soostereotüüpse suhtumise mõju inimestevahelisele suhtlemisele ja suhetele tuues välja võimalikud ohud. Selgitab ja analüüsib olukordi, kus avalduvad inimliku lähenemise erinevad viisid: seotus, meeldimine, sõprus ja armumine. Selgitab oma arvamusi ja seisukohti seostades neid omandatud teadmistega noorukite kiindumussuhete eripära ning käimise kui

sotsiaalse tava kohta. Selgitab oma seisukohti seoses vastutusega seksuaalsuhetes ja turvalise seksuaalkäitumisega seostades neid omandatud teadmistega seksuaalsusest.

VI. ÕNN (2 tundi) Õnn. Toimetulek iseenda ja oma eluga õnne eeldusena. (2 tundi)

Väärtused kui valikute mõõdupuu.

Õpilane mõistab, et toimetulek iseenda ja oma eluga tagab õnne ning rahulolu.

F: loeng-diskusioon, K: juhtumi analüüs, vastava ilukirjanduslik allikas lisalugemisena ja diskussioon, kohtumine erinevate inimestega, rühmatöö, I: individuaalne töö, loovtöö.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus. L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, väärtused ja kõlblus. T: eesti keel ja kirjandus.

Selgitab oma arvamusi ja seisukohti seostades neid omandatud teadmistega seoses sellega, kuidas inimene ise saab teha palju, et tunda rahulolu ja õnne.

Näide õppeprotsessi kirjeldusest teemati: 8 klass „Tervis“ Kohustuslik teema/maht (tundi)

Laiendav ja süvendav teema

Õpitulemused (kohustuslike teemade kohta)

Metoodilised soovitused (jaotus kolmeks õppemeetodite rühmaks: frontaalne töö - F; koosõppimine - K; iseõppimine - I)

Soovitused lõimingu osas (jaotus kolmeks: üldpädevused – Ü, läbivad teemad – L, teised ained – T, kusjuures sulgudes tuuakse teemad)

Soovitused hindamise osas (hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata hoiakuid ja väärtusi)

I. Tervis (12 tundi) Tervis kui heaoluseisund. Terviseaspektid: füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne tervis. Terviseaspektide omavahelised seosed. Eesti rahvastiku tervisenäitajad. Tervislik eluviis ning sellega seonduvate valikute tegemine ja

Enamlevinud nakkuslikud ja mittenakkuslikud haigused.

Kirjeldab füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse tervise vastastikust mõju ning seost. Analüüsib enda tervise seisundit. Kirjeldab olulisi tervisenäitajaid rahvastiku tervise seisukohalt; analüüsib tegureid, mis võivad mõjutada otsuseid tervise kohta, ning demonstreerib õpisituatsioonis tõhusaid viise otsuste langetamisel tervisega seonduvate valikute puhul individuaalselt ja koostöös

F: loeng-diskussioon K: mõistekaart, ajurünnak. I: küsimustik.

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus L: keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng, kultuuriline identiteet, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine. T: ühiskonnaõpetus, bioloogia (meedia ja teave), kehaline kasvatus (kehalise aktiivsuse mõju tervisele), bioloogia (hingamine).

Selgitab ning kirjeldab tervise erinevaid aspekte ja nende omavahelisi seoseid. Selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi seostades neid omandatud teadmistega terviseaspektide omavaheliste seoste kohta. Analüüsib tegureid, mis mõjutavad tervisega seotud valikuid

vastutus. Tegurid, mis mõjutavad tervisega seotud valikuid. (3 tundi)

teistega.

Tervisealased infoallikad ja teenused. Tervise infoallikate usaldusväärsus. (1 tund)

Inimese võimalused, õigused ja vastutus seoses meditsiiniabiga.

Analüüsib ja hindab erinevate tervise infoallikate ning teenuste kasutamise võimalusi ja usaldusväärsust.

I: internetiallikate kasutamine. K: arutelu.

Ü: sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus. L: tervis ja ohutus. T: ühiskonnaõpetus (meedia ja teave).

Analüüsib tervisealaseid teenuseid lähtuvalt nende kättesaadvusest ja tervise infoallikaid lähtuvalt nende usaldusväärsusest.

Kehaline aktiivsus tervise tugevdajana. Kehaline vormisolek ja sobiva kehalise aktiivsuse valik. Toitumise mõju tervisele. Toitumist mõjutavad tegurid. (4 tundi)

Dieedid. Lisaained toidus. Optimaalne kehakaal. Müüdid seoses toitumisega. Treening. Ületreening. Tippsport. Vigastuste vältimine.

Selgitab kehalise aktiivsuse mõju inimese füüsilisele, vaimsele, emotsionaalsele ja sotsiaalsele tervisele; oskab planeerida eri tüüpi kehalist aktiivsust oma igapäevaellu ning väärtustab kehalist aktiivsust eluviisi osana. Analüüsib oma igapäevatoidu vastavust tervisliku toidu põhimõtetele; analüüsib inimese kehalise aktiivsuse ja toitumise mõju tervisele.

F: loeng-diskussioon K: juhtumi analüüs, rühmatöö. I: individuaalne töö, tööleht.

Ü: enesemääratluspädevus, ettevõttlikkuspädevus. L: kultuuriline identiteet, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus T: kehaline kasvatus (regulaarse liikumisharrastuse kui tervist tugevdava tegevuse vajalikkus, teadmised spordist ja liikumisviisidest), bioloogia (seedimine ja eritamine, aine- ja energiavahetuse põhiprotsessid, inimese elundkonnad, luud ja lihased, vereringe, hingamine).

Selgitab ning analüüsib kehalise aktiivsuse mõju tervise erinevatele aspektidele. Oskab planeerida enda igapäevast kehalist aktiivsust ja toitumist vastavalt tervisesoovitustele

Vaimne heaolu. Vaimset heaolu säilitada aitavad tegevused ja mõttelaad. Stress. Stressorid. Stressi kujunemine. Stressiga toimetulek. Kriis, selle olemus. Käitumine kriisiolukorras. Abistamine, abi otsimine ja leidmine. (4 tundi)

Enesesisenduse võtted. Kurvameelsus ja depressioon, põhjused, iseärasused noorukil.

Teab, mis tegurid ja toimetulekumehhanismid aitavad säilitada inimese vaimset heaolu. Selgitab stressi olemust, põhjuseid ja tunnuseid. Kirjeldab stressiga toimetuleku viise ja eristab tõhusaid toimetulekuviise mittetõhusatest; kirjeldab kriisi olemust ja seda, kuidas käituda kriisiolukorras; teab abi ja toetuse võimalusi.

F: loeng-diskussioon. K: juhtumi analüüs, diskussioon väikestes rühmades, rühmatöö. I: individuaalne töö, enesevaatlus, internetiallikate kasutamine.

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, õpipädevus, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, ettevõttlikkuspädevus. L: tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine. T: eesti keel ja kirjandus, ühiskonnaõpetus (käitumine kriisiolukorras), bioloogia (talitluse regulatsioon).

Selgitab ning analüüsib vaimset heaolu mõjutavaid tegureid. Selgitab stressi ja kriisi olemust, tunnuseid ja stressiga tõhusaid toimetulekuviise. Kirjeldab lihtsamaid inimliku toetuse ja abi viise, mida kriitilisse olukorda sattunud inimesele anda. Nimetab abisaamise võimalusi seoses formaalse ja mitteformaalse abiga inimestele.

II. SUHTED JA SEKSUAALSUS (11 tundi) Sotsiaalne tervis ja suhted. Suhete loomine, säilitamine ja katkemine. Suhete

Õigused, kohustused ja vastutus seoses seksuaalsusega.

Kirjeldab viise, kuidas luua ning säilitada mõistvaid, toetavaid ja lähedasi suhteid sotsiaalse tervise kontekstis.

F: Loeng-diskussioon, teemakohase ilukirjanduse

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus.

Selgitab oma sõnadega sotsiaalse tervise ja lähisuhte olemust ning tegureid, mis mõjutavad lühiajalise suhte

väärtustamine. Armastus. Seksuaalsuse olemus: lähisuhted, seksuaalidentiteet, seksuaalne nauding, soojätkamine. Seksuaalne areng. (4 tundi)

Seksuaalsusega seotud seadusandlus.

Kirjeldab tunnete ja läheduse jagamise viise; selgitab, milles seisneb partnerite vastutus seksuaalsuhetes. Demonstreerib õpisituatsioonis oskusi, mis aitavad kaasa suhete loomisele ja säilitamisele: üksteise aitamine, jagamine, koostöö, teineteise eest hoolitsemine. Väärtustab tundeid ja armastust suhetes ja vastutustundlikku käitumist seksuaalsuhetes. Selgitab seksuaalsuse olemust ja seksuaalse arengu individuaalsust ning tunnete osa selles arengus.

lugemine. K: juhtumi analüüs, rühmatöö. I: individuaalne töö, esitlus.

L: tervis ja ohutus, kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus. T: bioloogia (paljunemine ja areng), eesti keel ja kirjandus.

kujunemist pikaajaliseks. Selgitab erinevaid võimalusi tunnete ja läheduse jagamisel lähisuhetes ning partnerite vastutust selles. Demonstreerib õpitulemustes määratletud oskusi õpisituatsioonis. Selgitab oma arvamusi ja seisukohti seostades seda omandatud teadmistega käsitledes armastust suhete kontekstis. Selgitab seksuaalsuse erinevaid tahke, seostades neid omandatud teadmistega lähisuhete, seksuaalidentiteedi, seksuaalse naudingu ja soojätkamise kohta. Eristab seksuaalse arengu iseärasusi lapse ja noorukieas.

Seksuaalne orientatsioon. Soorollide ja soostereotüüpide mõju inimese käitumisele ning tervisele. Seksuaalvahekord. Turvaline seksuaalkäitumine. Rasestumisvastased meetodid. Seksuaalõigused. (5 tundi)

Turvalise seksuaalkäitumisega seotud väärtused ja otsused. Ohud seoses prostitutsiooni kaasatusega. Ühiskond ja seksuaalsus: moraalne ja kultuuriline aspekt seoses seksuaalsusega.

Selgitab soorollide ja soostereotüüpide mõju inimese käitumisele ning tervisele. Kirjeldab, millised on tõhusad rasestumisvastased meetodid noortele küsimustes. Kirjeldab seksuaalõigusi kui seksuaalsusega seotud inimõigusi.

F: loeng-diskussioon. K: suunatud diskussioon, rühmades, juhtumi analüüs, õppemäng, rühmatöö. I: individuaalne töö, allika analüüs.

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus. L: tervis ja ohutus, kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus. T: ühiskonnaõpetus (ajakirjanduse roll ühiskonnas, sotsiaalsed rühmad ühiskonnas, sotsiaalne tõrjutus, sotsiaalne õiglus ja võrdõiguslikkus, inimõigused, ühiskonna liikmete õigused), bioloogia (paljunemine ja areng, inimese elundkonnad).

Selgitab soorolli mõju ja soosteretüüpse suhtumise mõju käitumisele ja tervisele, tuues välja võimalikud ohud. Eristab noortele sobivaid tõhusaid rasestumisvastaseid meetodeid mittetõhusatest. Kirjeldab seksuaalõigusi kui seksuaalsusega seotud inimõigusi, tuues selle kohta näiteid.

Seksuaalsel teel levivate haiguste vältimine. HIV ja AIDS. Abi ja nõu

Seksuaalsel teel levivate haiguste ravivõimalused.

Kirjeldab millised käitumisviisid aitavad ära hoida nakatumist seksuaalsel teel levivatesse haigustesse. Kirjeldab seksuaalsel

F: loeng-diskussioon. K: paaristöö, tööleht, juhtumi analüüs. I: internetiallikate

Ü: sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, väärtuspädevus. L: tervis ja ohutus, väärtused ja

Kirjeldab riske vähendavaid käitumisviise ja võimalusi seksuaalsuhetes, eristab HIV-ga seonduvaid müüte

saamise võimalused. (2 tundi)

teel levinumate haiguste ärahoidmise võimalusi. Teab, mis on HIV ja AIDS ning HIVi nakatumise teid ja võimalusi nakatumise vältimiseks. Eristab HIVi ja AIDSi müüte tegelikkusest. Nimetab, kuhu saab pöörduda abi ja nõu saamiseks seksuaaltervise teemadel.

kasutamine ja analüüs.

kõlblus. T: bioloogia (paljunemine ja areng, mikroorganismide ehitus ja eluprotsessid, vereringe).

tõestest teadmistest, kirjeldab võimalusi abisaamise osas seksuaaltervise teemadel.

III. TURVALISUS JA RISKIKÄITUMINE (9 tundi) Levinumad riskikäitumise liigid. Riskikäitumise mõju inimese tervisele ja toimetulekule. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused riskikäitumisega toimetulekul. (3 tundi)

Vägivald suhetes. Tõhusad viisid vägivalla ennetuseks ja toimetulekuks. Veebisuhtlus ja meediakasutus ennast ja teisi mittekahjustaval viisil.

Kirjeldab levinumate riskikäitumiste tagajärgi, mõju inimese tervisele ja toimetulekule. Kirjeldab ja selgitab levinumate riskikäitumiste ärahoidmise ja sekkumise võimalusi indiviidi ja rühma tasandilt, lähtudes igapäevaelust, ning teadvustab ennetamise ja sekkumise võimalusi ühiskonna tasandil.

F: loeng-diskussioon. K: paaristöö, rühmatöö, intervjuu. I: individuaalne töö, mõistekaart, allikaanalüüs.

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus L: tervis ja ohutus, keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, väärtused ja kõlblus. T: ühiskonnaõpetus (vabatahtlik tegevus, noorte osalemisvõimalused, ühiskonnaliikmete õigused), eesti keel ja kirjandus.

Kirjeldab erinevaid riskikäitumise liike ja analüüsib nende mõju inimese tervisele ning toob näiteid nende ennetamis- ja sekkumisvõimaluste kohta lähtudes tegevusvõimalustest klassi, kooli ja kogukonna tasandil. Võrdleb erinevaid võimalusi riskikäitumise ennetamiseks ja sekkumiseks ühiskonna tasandil.

Uimastid ja nende toime kesknärvisüsteemile. Uimastitega seonduvad vääruskumused. Uimastite tarvitamise isiklikud, sotsiaalsed, majanduslikud ja juriidilised riskid. Sõltuvuse kujunemine. (3 tundi)

Uimastid ühiskonnas.

Kirjeldab, mis on vaimne ja füüsiline uimastisõltuvus ning kuidas see kujuneb. Kirjeldab ja demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas käituda uimastitega seotud olukordades.

F: toeng-diskussioon, video, suunatud diskussioon. K: rühmatöö, juhtumi analüüs, esitlus. I: individuaalne töö: tööleht.

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus. L: tervis ja ohutus, keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus. T: ühiskonnaõpetus (ühiskonnaliikmete õigused), bioloogia (talitluse regulatsioon).

Selgitab uimastite mõju kesknärvisüsteemile ning eristab vaimset ja füüsilist uimastisõltuvust. Demonstreerib õpisituatsioonis tõhusaid oskusi uimastitega seotud situatsioonis toimetulekuks: emotsioonidega toimetulek, enesetunnetamine, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, suhtlusoskus.

Esmaabi põhimõtted ja käitumine ohuolukordades

Teab, kuidas käituda turvaliselt ohuolukorras ning kutsuda abi allergia, astma, diabeedi,

F: loeng. K: juhtumi analüüs, demonstratsioon,

Ü: enesemääratupädevus, suhtluspädevus, sotsiaalne pädevus.

Kirjeldab, kuidas käituda turvaliselt erinevates ohuolukordades koolis.

(3 tundi) elektrišoki, epilepsia, lämbumise, mürgituse, palaviku ja valu korral. Demonstreerib õpisituatsioonis esmaabivõtteid kuumakahjustuse, teadvusekaotuse, südameseiskumise ja uppumise korral.

õppelaager/õppekäik. I: tööleht.

L: tervis ja ohutus, suhtluspädevus. T: bioloogia (inimese elundkonnad, luud ja lihased, vereringe), kehaline kasvatus (teadmised spordist ja liikumisviisidest, ohutu liikumine, tegutsemine traumade ja õnnetusjuhtumite korral, esmaabivõtted).

Eristab olukordi, kuidas käituda turvaliselt ja kutsuda abi allergia, astma, diabeedi, elektrišoki, epilepsia, lämbumise, mürgituse, palaviku ja valu korral. Demonstreerib õpitulemustes määratletud oskusi õpisituatsioonis.

IV. INIMENE JA VALIKUD (3 tundi) Huvide ja võimete mitmekesisus ning valikud. Edukus, väärtushinnangud ja prioriteedid elus. Mina ja teised kui väärtus.(3 tundi)

Inimese huvide, võimete, iseloomu ja väärtuste seos kutsevalikuga.

Analüüsib ennast oma huvide, võimete ja iseloomu põhjal ning seostab seda valikutega elus.

F: Loeng-diskussioon. K: rühmatöö. I: individuaalne töö, küsimustik, päeviku analüüs, õppekäik.

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, ettevõttlikkuspädevus L: elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, väärtused ja kõlblus väärtused ja kõlblus. T: ühiskonnaõpetus (eesmärkide püstitamine ja ressursside hindamine), eesti keel ja kirjandus.

Selgitab ja toob näiteid valikute võimaluste kohta vastavalt oma huvidele, võimetele ja iseloomule, mis on aluseks teadlikele lühi- ja pikaajalistele valikutele seoses terve ja tervikliku inimese arenguteega, seostades neid võimalustega karjääri planeerimisel.

01.07.2010 Inimeseõpetuse ainevaldkonna töörühm: Kristi Kõiv Tartu Ülikool, haridusteaduskond, dotsent, PhD (töörühma juht) Anna-Liisa Jõgi Hugo Treffneri Gümnaasium, inimeseõpetuse õpetaja, MA Svetlana Keisk Nõo Põhikool, direktori asetäitja, klassiõpetaja, vanemõpetaja, magistrikraad Kaie Kubri Tartu Erakool, klassiõpetaja, vanemõpetaja Merike Kull Tartu Ülikool, kehakultuuriteaduskond, lektor, PhD Merit Luik Tamme Gümnaasium, inimeseõpetuse vanemõpetaja, karjäärikoordinaator Erle Põiklik Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, peaspetsialist, MA Annika Põlgast, Rannu Keskkool, õpetaja, magistrikraad

Näide õppeprotsessi kirjeldusest teemati: gümnaasium „Perekonnaõpetus“ Kohustuslik teema/maht (tundi)

Laiendav ja süvendav teema

Õpitulemused (kohustuslike teemade kohta)

Metoodilised soovitused (jaotus kolmeks õppemeetodite rühmaks: frontaalne töö - F; koosõppimine - K; iseõppimine - I)

Soovitused lõimingu osas

(jaotus kolmeks: üldpädevused – Ü, läbivad teemad – L, teised ained – T, kusjuures sulgudes tuuakse teemad)

Soovitused hindamise osas (hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata hoiakuid ja väärtusi)

I. PEREKOND (5 tundi) Perekond. Perekonna minevik, olevik ja tulevik. (3 tundi)

Kirjeldab perekonna ja peresuhete muutumist aegade vältel.

F: loeng-arutlus, vastavasisulise ilukirjanduse lisalugemine ja vestlus. K: terminite arutelu I.: genogrammi joonistamine ja analüüs.

Ü: sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus L: keskkond ja jätkusuutlik areng, väärtused ja kõlblus; T: ajalugu, kirjandus, ühiskonnaõpetus.

Kasutab perekonnaga seotud termineid vastavalt õppeülesannete kontekstile. Tunneb, kirjeldab ja võrdleb perekonna ja peresuhete muutumist ajas.

Kooseluvormid. Perekonna eri vormid. Perekonna funktsioonid indiviidi ja ühiskonna seisukohast.(1 tund)

Perekond kultuurikandjana.

Selgitab kooselu ja perekonna vormide mitmekesisust, analüüsides nende eeliseid ning puudusi. Analüüsib perekonna funktsioone indiviidi ja ühiskonna seisukohast ning selgitab, kuidas oleneb nende täitmine igast pereliikmest.

F: loeng-diskussioon, vastavasisulise ilukirjanduse lisalugemine ja vestlus. K: diskussioon väikestes rühmades; kodus tehtud vaatluse ja küsitluse tulemuste arutlus. I: uurimistöö.

Ü: enesemääratluspädevus, väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus. L: kultuuriline identiteet. T: ajalugu, kirjandus, ühiskonnaõpetus.

Selgitab kooselu ja perekonna vormide mitmekesisust, analüüsides nende eeliseid ning puudusi. Selgitab oma arvamusi ja seisukohti perekonna funktsioonide eristamisel toetudes omandatud teadmistele. Mõistab perekonna osa ühiskonna arengus ja ühiskondlike tingimuste mõju perekonna arengule.

Perekeskne ja individualistlik perekäsitlus (1 tund).

Üksi elamise plussid ja miinused.

Selgitab perekeskse ja individualistliku perekäsitluse olemust.

F: loeng K: mõistekaardi koostamine, põhjuste – tagajärgede seoste leidmine ja kõrvutamine rühmatöös. I: informatsiooni otsimine (internetist,

Ü: enesemääratluspädevus, väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus. L: väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet. T: ajalugu, kirjandus (muutuv perekond ajalooliste allikate ja ilukirjanduse alusel).

Toob näiteid, selgitab ja võrdleb perekeskset ja individualistlikku perekäsitlust.

meediast, kirjandusest).

II. PÜSISUHE (6 tundi) Lühi- ja pikaajaline suhe. Püsisuhte loomine ja säilitamine. Püsisuhte püsimist mõjutavad tegurid. Toimetulek suhete lõppemisega. (2 tund)

Suhtesõltuvus. Kirjeldab püsisuhte loomist ja säilimist mõjutavaid tegureid ning tähtsustab positiivseid tundeid ja negatiivsete tunnetega toimetulekut turvalise püsisuhte alusena.

F: loeng, suunatud diskussioon. K: paaristöö, seoste leidmine, rühmatöö. I: allika analüüs, elulugusid ajakirjandusest või Eesti elulugude sarjast.

Ü: enesemääratluspädevus, väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus. L: väärtused ja kõlblus. T: kirjandus (teosed, mida kirjanduses käsitletakse, inimsuhete aspektist).

Kirjeldab lühi- ja pikaajalise suhte olemust inimeste vastastikku toetavate suhete kontekstis. Kirjeldab püsisuhte loomist ja säilimist mõjutavaid tegureid ning oskab neid analüüsida toetudes näidetele kirjandusest ja elust. Tähtsustab positiivsete tunnete väljendamist ja väljendumist turvalistes püsisuhetes ning demonstreerib õpisituatsioonis tõhusat verbaalset negatiivsete tunnetega toimetulekut turvalise lähisuhete kontekstis.

Armastuse olemus ja liigid. Tunded ja püsisuhe. Püsisuhtest tulenev vastutus. (2 tundi)

Vägivald peresuhetes

Kirjeldab armastuse olemust, võttes aluseks armastuse liigituse. Mõistab püsisuhtest tulenevat vastutust ning kirjeldab toimetulekuviise lähisuhete lõppemise korral.

F: loeng, diskussioon. K: juhtumi analüüs, rollimäng. I: virtuaalne ekskursioon.

Ü: enesemääratluspädevus, väärtuspädevus, suhtluspädevus. L: väärtused ja kõlblus. T: kirjandus.

Selgitab oma arvamusi ja seisukohti lähtudes teadmistest armastuse olemuse kohta võttes aluseks armastuse liigituse. Oskab analüüsida suhet armastuse komponentide olemasolu või puudumise alusel. Selgitab püsisuhtega seonduvat vastutust eri isikute ja suhte perioodide seisukohast.

Turvaline seksuaalkäitumine. Seksuaalsuhted. Ühiskonna ja kultuuri mõju suhtumisele seksuaalsusesse.(2

Seksuaalsuhted ja –käitumine ealises dünaamikas.

Selgitab seksuaalsuhete seotust armastusega ning turvalise ja vastastikku rahuldust pakkuva seksuaalkäitumise põhimõtteid inimsuhetes. Kirjeldab, kuidas mõjutavad

F: kontrollitud diskussioon, loeng K: diskussioon väikestes rühmades, rollimäng. I: loovtöö,

Ü: enesemääratlus-pädevus, L: väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus. T. ajalugu, ühiskonnaõpetus.

Selgitab seksuaalsuhete seotust armastusega ning turvalise ja vastastikku rahuldust pakkuva seksuaalkäitumise põhimõtteid inimsuhetes

tundi) ühiskond ja kultuur suhtumist seksuaalsusesse ning seksuaalsuhetesse.

meediaallika analüüs. Kirjeldab, kuidas mõjutavad ühiskond ja kultuur suhtumist seksuaalsusesse ning seksuaalsuhetesse. Teab seksuaalust puudutava informatsiooni ja abi saamise võimalusi.

III. ABIELU (4 tundi) Abielu: registreeritud abielu ja vabaabielu. Abielu tavad ja kombed. Abielu toetav lähedane sotsiaalne võrgustik. (2 tundi)

Traditsiooniline ja võrdsusele suunatud abielu.

Analüüsib registreeritud ja vabaabielu võimalikke eeliseid ning puudusi Selgitab abieluga seonduvate tavade ja kommete tugevdavat ning toetavat mõju inimsuhetele.

F: loeng-diskussioon. K: vestlus, rühmatöö. I: infoportaalidest infootsing, intervjuu.

Ü: enesemääratluspädevus, väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus. L: väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet T: kirjanduses läbitavates teostes esinevate vastavate suhete analüüs, ühiskonnaõpetus.

Selgitab oma arvamusi, hinnanguid ja suhtumisi toetudes omandatud teadmistele registreeritud ja vabaabielu võimalike eeliste ning puuduste analüüsi kohta. Mõistab abiellumise tähendust ja tähtsust indiviiidi, ta lähedaste ja ühiskonna seisukohalt, tuues näiteid vastavate tavade kommete kohta.

Abieluline kohanemine. Abielu perioodid. Abielulise rahulolu muutused kooselu jooksul. Abielusuhtest tulenevad õigused ja kohustused.(2 tundi)

Mõistab lähedase sotsiaalse võrgustiku tähtsust abielu toetava süsteemina. Kirjeldab abielu perioode ning abieluga kohanemist ja rahulolu mõjutavaid tegureid. Selgitab abielusuhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi.

F. jutustus, selgitus. K: oma vanemate/vanavanemate intervjueerimisel saadud andmete võrdlus ja arutelu. I: kirjaliku kokkuvõtte tegemine.

Ü: sotsiaalne pädevus. L: kultuuriline identiteet, teabekeskkond T: kirjandus, ühiskonnaõpetus.

Teab ja oskab näha abieluperioode abielu kui terviku seisukohalt kirjeldades ja tuues näiteid kohanemise kolme perioodi kohta: tutvumine, ühtesulamine ja kaaslus. Selgitab abielusuhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Mõstab ja toob näiteid abielulist rahulolu mõjutavate tegurite kohta.

IV. LAPSEVANEMAKS OLEMINE (5 tundi) Lapsevanemaks olemine ja selle komponendid: bioloogiline, juriidiline, psühholoogiline, sotsiaalne. Vanemate

Lapse ootus ja sünd. Üksikvanem kasvatajana. Lastetus.

Kirjeldab lapsevanemaks olemist, lähtudes selle komponentidest. Analüüsib vanemate kasvatuslikust rollist tulenevat vastutust lapse kasvatamisel. Analüüsib vanemate kasvatusstiile, lähtudes lapse

F: loeg, videod/filmid. K: juhtumi analüüs, paaristöö. I. essee kirjutamine, lisakirjandus, pildimaterjali

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, väärtuspädevus. L: kultuuriline identiteet, teabekeskkond T: kirjandus, ühiskonnaõpetus.

Teab ja oskab näha vanemluse komponente (biloogiline, juriidiline, psühholoogiline ja sotsiaalne) nende vastastikuses seoses ning selgitab nende vajalikkust.

roll ja vastutus lapse kasvatajana. Vanemate kasvatusstiilid. (3 tundi)

arengu toetamisest kodukasvatuses.

otsimine infoportaalidest.

Toob näiteid püshholoogilise vanemluse erinevate aspektide kohta teadvustades enese rolli kasvuperes ja tulevases peres. Oskab kirjeldada lapse sünnist tulenevaid elumuutusi pereliikmete jaoks ning selgitab vanemate rolli ja vastutust erinevas eas oleva lapse kasvatamisel. Selgitab lapsevanemate erinevate kasvatusstiilide võimalikku mõju laste arengule lähtudes lapse arengu toetamisest.

Pereplaneerimine ja seda mõjutavad tegurid. Planeerimata rasedus.(2 tundi)

Selgitab tegureid, mis mõjutavad inimese reproduktiivtervist. Kirjeldab tõhusaid meetodeid, mis aitavad planeerida rasedust soovitud ajal. Selgitab planeerimata rasedusega kaasnevaid valikuid ning neid mõjutavaid tegureid.

F: loeng-diskussioon. K: esseede arutelu, rühmatöö, juhtumi analüüs. I: esitlus, essee.

Ü: sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus. L: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kultuuriline identiteet. T: kirjandus perekonnasuhete teemal.

Selgitab planeerimata rasedusega kaasnevaid valikuid ning neid mõjutavaid tegureid. Kirjeldab tõhusaid meetodeid, mis aitavad planeerida rasedust soovitud ajal. Teab ja mõistab lapse saamise otsust mõjutavaid tegureid. Selgitab tegureid, mis mõjutavad inimese reproduktiivtervist.

V. LAPS (3 tundi) Lapse areng ja vanema osa selles. Kiindumussuhe lapsega ning vanemate mõju selle kujunemisele. Kodukasvatuse olemus, eesmärgid ja osa lapse arengus (3 tundi).

Kodukasvatus ja vanemate-laste suhted lapse ealises dünaamikas. Lapse arengut ja perekonda toetavad isikud ja institutsioonid.

Selgitab laste arengulisi vajadusi varajases lapseeas ja vanemate osa nende rahuldamisel. Selgitab lapse ja vanema vahelise kiindumussuhte olemust ning vanemate mõju selle kujunemisele. Analüüsib kodukasvatuse olemust ja tähtusust lapse arengus.

F: loeng. K: paaristöö, intervjuu. I: loovtöö.

Ü: enesemääratluspädevus, väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus L: keskkond ja jätkusuutlik areng, väärtused ja kõlblus. T. ajalugu laste kasvatamisest eri aegadel ja maades.

Selgitab lapse ja vanema vahelise kiindumussuhte olemust ning faktoreid, mis mõjutavad lapse-vanema turvalist seotust. Oskab iseloomustatada lapse arenguperioode ja vanemate osa laste arengu toetamisel kodukasvatuses eristades vanamate

kasvatusülesandeid. VI. KODU JA ARGIELU (7 tundi) Kodu ja selle loomine. Kodu kui elukeskkond. Pereliikmete vajadused ja väärtused ning nende arvestamine. Sallivus suhetes. Rollide jaotumine peres. Abistavad suhted peres (2 tundi)

Kombed ja traditsioonid peres ja lähikonnas.

Teadvustab kodu kui turvalise elukeskkonna mõju inimese ja tema lähisuhete arengule. Selgitab ning oskab näha võimalusi pereliikmete vajaduste ja väärtustega arvestamiseks ning vastastikuseks toetuseks ja abiks.

F: arutelu, filmid ja videod. K: rühmatöö, peresuhete kaardistamine ja arutelu, paaristöö. I: esitlus.

Ü: enesemääratluspädevus, väärtuspädevus, suhtluspädevus, sotsiaalne pädevus. L: kultuuriline identiteet. T: täiendav kirjandus, varem kirjanduses analüüsitud teoste arutelu suhete aspektist.

Kirjeldab kodu kui turvalise keskkonna mõju pereliikmetele ja nende suhetele. Analüüsib pereliikmete vajadusi ja võimalusi vastavalt nende rollidele perekonnas kui vastastikse toetuse ja abi võrgustikus.

Suhtlemine peres. Lahkhelid peres ning nende lahendamise võimalused.(2 tundi)

Suhted sugulastega. Õdede-vendade suhted peres.

Kirjeldab pereliikmete rollide ja rollinõuete kokkuleppelisust ja paindlikkust ning nende mõju peresuhetele. Demonstreerib õpisituatsioonis tõhusaid lahkhelide lahendamise viise peres.

F: loeng, suunatud diskussioon. K: rollimäng, video, rühmatöö. I. loovtöö.

Ü: suhtluspädevus, enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus. L: teabekeskkond. T: eesti keel ja kirjandus, ajalugu.

Analüüsib pereliikmete rollide ja rollinõuete kokkuleppelisust ja paindlikkust ning nende mõju turvalistele ja toetavatele peresuhetele. Demonstreerib õpisituatsioonis tõhusaid lahkhelide lahendamise viise pere ja kooselu kontekstis. Analüüsib tülide võimalikke tekkepõhjusi ja käitumist konfliktiohtlikus situatsioonis peres teadvustades võimalusi ennetuseks.

Perekond, inimese tervis ja tervislik eluviis. Terviseriskid ning nende ennetamine üksikisiku, perekonna ja kogukonna tasandil.(2 tundi)

Perekond ning terviseinfo ja terviseteenuste usaldusväärsus

Kirjeldab tegureid, mis mõjutavad pereliikmete füüsilist, emotsionaalset, sotsiaalset ja vaimset tervist ja tervislikku eluviisi, ning selgitab võimalusi neid säilitada ja parandada. Teab, kuidas sõltuvus erinevatest ainetest või tegevustest mõjutab peresuhteid, ning selgitab kaassõltuvuse olemust. Oskab seada tervise edendamisega seonduvaid eesmärke nii enda, perekonna kui ka kogukonna tasandil.

F: suunatud diskussioon. K: ajurünnak, diskussioon väikeses rühmas. I. induvuduaaltöö.

Ü: enesemääratluspädevus, väärtuspädevus. L. tervis ja ohutus T: bioloogia, kirjandus.

Analüüsib inimese tervise mitmetahulist iseloomu ja tervisliku eluviisi komponente vastastikuses mõjus pere kontekstis. Selgitab oma arvamusi ja seisukohti toetudes omandatud teadmistele seoses sõltuvusega erinevatest ainetest või tegevustest pere kontekstis. Oskab nimetada ja kirjeldada tõhuse järgi tervisersike ja nende vältimise võimalusi

üksikisiku, perekonna ja kogukonna tasandil.

Lahkuminek ja lahutus. Lein ja toimetulek sellega. Perekondlike suhete säilitamine (1 tund)

Armukadedus. Suhete kujunemine uusperes. Lapse lein.

Teadvustab lahkumineku ja lahutuse põhjusi ning tagajärgi. Teadvustab leina olemust ning leinast ülesaamise võimalusi. Väärtustab perekondlike suhete säilimist ja perekonda.

F: loeng-diskussioon, selgitus. K: intervjuu. I: allikapõhine materjali kogumine ja essee kirjutamine.

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus. L: väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng. T: kirjandus (tundmaõpitud poeetide leinast ja kurbusest ajendatud luuletuste otsimine ja esitamine).

Teadvustab lahkumineku ja lahutuse põhjusi ning tagajärgi perekondlike suhete kontekstis Oskab nimetada leina etappe ja kirjeldada lihtsamaid inimlikke võimalusi leinaga toimetulekuks.

VII. PEREKONNA MAJANDUSELU JA SEADUSANDLUS (3 tundi) Pere eelarve ja materiaalsed ressursid peres. Abielu ja laste elu reguleerivad seadused. (3 tundi)

Laen ja laenamine. Abikaasade ühine omand seadusandluses. Perekonna ja selle liikmete turvalisuse tagamine juriidiliste sätete kaudu.

Oskab kavandada pere eelarvet ning mõistab iga pereliikme õigust oma ajale, ruumile ja materiaalsetele kulutustele, arvestades teisi. Teab põhilisi pereelu ja laste elu reguleerivad seadusi.

F: loeng. K: dispuut, rühmatöö. I: teemakohase materjali kogumine Internetist, eelarve koostamine.

Ü: enesemääratluspädevus, väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus. L: väärtused ja kõlblus. T: ajalugu, bioloogia (ökoloogiliste teemade seotus individuaalse heaoluga), ühiskonnaõpetus.

Oskab kavandada pere eelarvet ning kirjeldab iga pereliikme õigusi ja kohustusi teisi arvestaval moel käituda lähtudes eelkõige ajast, ruumist ja materiaalsetest kulutustest. Oskab nimetada ja kommenteerida põhilisi pereelu ja laste elu reguleerivaid seadusi ja pereliikmete õigusi.

VIII. PEREKOND INIMESE ELUS (2 tundi) Perekonna tähtsus inimese elu erinevatel perioodidel. Side põlvkondade vahel. Õnn ja perekonnaelu.(2 tundi)

Perekonna arengu perioodid. Perekonnalu mõju perekonnaliikmete turvalisusele ja heaolule.

Selgitab perekonna tähtsust inimese jaoks elu erinevatel perioodidel. Selgitab põlvkondi ühendavate sidemete tugevdavat ja toetavat mõju pereelule. Väärtustab perekonnaelu rikastavat mõju inimese lähisuhete võrgustikus.

F: loeng ja video. K: dramatiseering. I. intervjuu ja selle analüüs.

Ü. enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, väärtuspädevus. L: väärtused ja kõlblus, keskkond ja järkusuutlik areng. T. ajaloo ja kirjanduse perekonda puudutavate teemade seostamine perekonna tähtsusega inimese elus.

Selgitab põlvkondi ühendavate sidemete rikastavat, tugevdavat ja toetavat mõju pereelule ja indiviidile. Selgitab oma arvamusi ja seisukohti toetudes omanadtud teadmistele seoses perekonna tähtsusega inimese kasvupere ja tulevase pere seisukohalt.

Näide õppeprotsessi kirjeldusest teemati: gümnaasium „Psühholoogia“ Kohustuslik teema/maht (tundi)

Laiendav ja süvendav teema

Õpitulemused (kohustuslike teemade kohta)

Metoodilised soovitused (jaotus kolmeks õppemeetodite rühmaks: frontaalne töö - F; koosõppimine - K; iseõppimine - I)

Soovitused lõimingu osas

(jaotus kolmeks: üldpädevused – Ü, läbivad teemad – L, teised ained – T, kusjuures sulgudes tuuakse teemad)

Soovitused hindamise osas (hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata hoiakuid ja väärtusi)

1. Psühholoogiateadus (3 tundi) Psühholoogia kui teadus. Teaduslik psühholoogia ja rahvapsühholoogia. (1 tund)

Psüühika ja kultuur. Psühholoogia ajalugu.

Kirjeldab teadusliku psühholoogia ja rahvapsühholoogia erinevusi.

F: loeng. K: töö näidisuurimustega, allika analüüs, väitlus, rühmatöö, suunatud arutelu. I: individuaaltöö.

Selgitab teadusliku psühholoogia tunnuste mõistmist toetudes omandatud teadmistele.

Psühholoogia uurimismeetodid (1 tund).

Teab psühholoogia põhilisi uurimismeetodeid (kirjeldavad, korrelatiivsed, eksperimentaalsed) ning toob näiteid psühholoogia teaduslike uurimuste kohta.

F: loeng. K: miniuurimuse kava koostamine, rühmatöö. I: töö täiendava tekstiga, ettekanne.

Kirjeldab, toob näiteid ja võrdleb psühholoogia põhilisi uurimismeetodeid. Rakendab teadmisi psühholoogia teaduslike uurimuste kohta miniuurimuse kavas.

Psühholoogia harud ja seos teiste teadustega. (1 tund)

Eristab psühholoogia põhilisi harusid ning mõistab seoseid teiste teadustega. Väärtustab psühholoogiliste nähtuste seletamisel teaduslikku käsitlust.

F: loeng-diskusioon, suunatud arutelu. K: paaristöö.. I: mõistekaart.

Ü: väärtus-, sotsiaalne, õpipädevus. L: elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, keskkond ja jätkusuutlik areng, ettevõtlikkus, teabekeskkond, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus. T: kirjandus, ajalugu, matemaatika, füüsika, bioloogia.

Selgitab oma arvamusi ja seisukohti toetudes omandatud teadmistele psühholoogia harude kohta seoses neid teiste teadustega.

2. Tunnetuse ja tegevuse bioloogiline alus (3 tundi)

Inimese närvisüsteem: perifeerne ja kesknärvisüsteem. (1 tund)

Aju ja närvirakkude uurimise meetodid. Pärilikkus ja individuaalsed erinevused.

Kirjeldab inimese perifeerse ja kesknärvisüsteemi ehitust ning talitlust.

F: loeng, video. K: visuaalne demonstratsioon, paaristöö. I: individuaalne töö.

Kirjeldab õppevarale toetudes inimese perifeerse ja kesknärvisüsteemi ehitust ning talitlust.

Närviraku ehitus ja talitlus. (1 tund)

Kirjeldab närviraku ehitust ja talitlust.

F: loeng, video. K: demonstratsioon, rühmatöö: mudeli ehitamine. I: individuaalne töö.

Rakendab teadmisi närviraku ehituse ja talitluse kohta vastava mudeli loomisel ja demonstreerimisel õpisituatsioonis.

Meeleelundid ja aistingud. (1 tund)

Selgitab meelelise tunnetuse olemust ja liigitab aistinguid, tuues näiteid igapäevaelust.

F: loeng. K: katsed, rollimäng. I: töö täiendava tekstiga.

Ü: enesemääratlus-, sotsiaalne pädevus. L: keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus. T: bioloogia, füüsika, keemia.

Selgitab õppesituatsioonis meelelise tunnetuse olemust ja liigitab aistinguid, tuues näiteid igapäevaelust ja arutledes saadud kogemuste üle.

3. Taju ja tähelepanu (4 tundi) Taju ja selle omadused. Tajukujundi tekkimine. (2 tundi)

Aistingute tekkimine. Tajuillusioonid.

Selgitab taju ülesandeid ja tajukujundite tekkimist lähtuvalt taju omadustest. Teab, kuidas võivad taju omadused (piirid, kujunemise aeg, kestus, püsivus, ruumiline ja ajaline vastasmõju) mõjutada tajukujundi tekkimist.

F: loeng, K: demonstratsioonid, katsed. I: lünktekst.

Kirjeldab taju ülesandeid ja tajukujundite tekkimist. Seletab taju omadusi katsetes kogetud ja näidetes kirjeldatu abil, mõtestades seda läbi oma kogemise.

Tajuliigid: sügavus-, liikumis-, ruumitaju. (1 tund)

Kirjeldab ja toob näiteid tajuliikide (sügavus-, liikumis- ja ruumitaju) kohta.

F: loeng. K: demonstratsioonid, katsed. I: individuaalne töö.

Kirjeldab ja toob õppesituatsioonis näiteid tajuliikide kohta, seostades seda igapäevaeluga.

Tahtlik ja tahtmatu tähelepanu. (1 tund)

Tähelepanu jagamine

Eristab tahtlikku ja tahtmatut tähelepanu ning kirjeldab nende mõju oma õpitegevusele.

F: loeng. K: demonstratsioonid, katsed. I: päeviku pidamine.

Ü: sotsiaalne, enesemääratlus- ja õpipädevus, suhtluspädevus. L: tervis ja ohutus, teabekeskkond, elukestev õpe ja karjääripäaneerimine. T: bioloogia, füüsika, kunst.

Märkab ja analüüsib oma tahtmatut ja tahtlikku tähelepanu seoses õpitegevusega toetudes omandatud teadmistele.

4. Mälu (4 tundi) Mälu. Töömälu ja pikaajaline mälu. Episoodiline,

Autobiograafiline mälu.

Kirjeldab töömälu ja pikaajalist mälu ning toob näiteid nende olemasolu

F: loeng. K: mõtteskeem, mälukatsed. I: individuaalne töö

Ü: sotsiaalne, enesemääratlus- ja õpipädevus,

Kirjeldab mälu liike tuues näiteid isiklikust kogemusest ja seostades seda õppimisega.

semantiline ja protseduuriline mälu. (2 tundi)

kohta, toetudes teaduslikule käsitlusele. Kirjeldab ja toob isiklikest kogemustest näiteid episoodilise, semantilise ja protseduurilise mälu kohta.

kombineeritud paaristööga.

Mäluprotsessid: salvestamine, meenutamine, unustamine. (2 tundi)

Mäluhäired. Mnemotehnikad.

Kirjeldab tähelepanu, infotöötluse sügavuse ja info kokkupakkimise mõju informatsiooni salvestamisele mälus. Teab unustamise põhjusi ning kirjeldab meenutamise tõhusamaks muutmise teid õpitegevustes.

F: loeng. või tööleht. K: suunatud arutelu, näidete toomine. I: lünkkonspekt, isikliku plaani tegemine.

suhtluspädevus. L: elukestev õpe, kultuuriline identiteet, teabekeskkond, tervis ja ohutus. T: bioloogia

Väljendab teadmisi erinevate mäluprotsesside kohta ning seostab neid oma isikliku kogemusega. Võrdleb unustamise põhjusi ja kirjeldab tegevusi meenutamise tõhustamiseks igapäevases õpitegevuses.

5. Õppimine (3 tundi) Õppimine, teadmised ja oskused. (1 tund)

Õpioskused. Õpistiilid. Õpitud abitus.

Teab, mis on õppimine, ning selgitab, kuidas omandatakse teadmisi ja oskusi.

F: loeng. K: rühmatöö. I: individuaalne töö.

Seletab õppesituatsioonis õppimise olemust ning seda, kuidas omandatakse teadmisi ja oskusi tuues välja eduka õppimise tingimused.

Õppimise viisid: harjumine, tingimine, sotsiaalne õppimine, teadmiste konstrueerimine. (2 tundi)

Teab ja kirjeldab erinevaid õppimise viise: harjumine, tingimine, sotsiaalne õppimine, teadmiste konstrueerimine. Toob näiteid õppimise viiside rakendumise kohta õpitegevustes ning oskab analüüsida oma õpitegevusi.

F: loeng, diskusioon. K: rühmatöö. I: eneseanalüüs.

Ü: sotsiaalne, enesemääratlus- ja õpipädevus, suhtluspädevus. L: elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, teabekeskkond, tervis ja ohutus. T: Bioloogia ja põhimõtteliselt kõik teised ained.

Seletab ja võrdleb õppesituatsioonis rakendatavaid erinevaid õppimise viise: harjumine, tingimine, sotsiaalne õppimine, teadmiste konstrueerimine. Analüüsib erinevaid õppimise viise oma kogemuste ja näidete varal.

6. Mõtlemine (3 tundi) Mõtlemine. Mõtlemise elemendid: kujundid, mõisted, skeemid. (1 tund)

Mõtlemise areng. Mõtlemine erinevates kultuurides.

Eristab ja kirjeldab mõtlemise elemente (kujundeid, mõisteid ja skeeme).

F: loeng-diskussioon, suunatud arutelu. K: rühmatöö. I: individuaalne töö.

Eristab, kirjeldab ja toob näiteid mõtlemise elemente (kujundid, mõisted, skeemid) kohta.

Keel ja mõtlemine. (1 tund)

Kõne areng. Selgitab keele ja mõtlemise seoseid.

F: loeng-diskusioon. K: suunatud arutelu. I: töö tekstidega.

Arutleb ja toob näiteid keele ja mõtlemise seoste üle õppesituatsioonis.

Probleemide lahendamine ja loov

Teab probleemide lahendamise etappe ja

F: loeng-diskusioon. K: suunatud arutelu.

Ü: sotsiaalne, enesemääratlus- ja õpipädevus, suhtluspädevus. L: elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, kultuuriline identiteet, teabekeskkond, tervis ja ohutus.

Väljendab teadmisi probleemilahenduse etappide,

mõtlemine. (1 tund) takistusi probleemide lahendamisel, tuues näiteid protsessi kirjelduse ja takistuste kohta. Kirjeldab teadmiste ja kogemuste mõju probleemide lahendamisele ning loovale mõtlemisele ning toob isiklikust kogemusest näiteid selle kohta. Kirjeldab õppeülesandeid, läbides probleemi lahendamise etappe ja takistusi õppeülesande käigus, ning analüüsib probleemilahendust tagasivaateliselt.

I: probleemilahendusülesanne koos eneseanalüüsiga.

T: bioloogia ja põhimõtteliselt kõik teised ained.

probleemilahendust soodustavate ja takistavate tegurite kohta ning kasutab neid teadmisi oma probleemilahenduskogemuse kirjeldamisel ja analüüsimisel. Kirjeldab teadmiste ja kogemuste mõju loovale mõtlemisele tuues näiteid isiklikust kogemusest.

7. Emotsioonid ja motivatsioon (4 tundi) Emotsioon. Emotsiooni komponendid. Põhiemotsioonid ja emotsioonide väljendamine. (2 tundi)

Emotsioonid ja kultuur. Emotsioonid ja aju. Emotsioonide väljendamine sõnades.

Teab, mis on emotsioon ja millised on põhiemotsioonid, ning kirjeldab, kuidas emotsioonid väljenduvad füsioloogiliselt, tunnetuslikult ja käitumises. Väärtustab emotsioonide väljendusviise, mis ei kahjusta ennast ega teisi, ning demonstreerib neid õpisituatsioonis.

F: loeng, diskusioon. K: demonstratsioon, rollimäng. I: individuaalne töö.

Demonstreerib õpitulemustes määratletud mõistete tundmist seostades seda oma kogemuse ja käitumisega. Demonstreerib õpisituatsioonis ennast ja teisi mittekahjustavaid emotsioonide väljendusviise.

Vajadused, eesmärgid ja motivatsioon. (1 tund)

Motivatsiooni-teooriad. Sisemine ja välimine motivatsioon.

Selgitab vajaduste, eesmärkide ja motivatsiooni seoseid. Demonstreerib õpisituatsioonis oskust seada lühi- ja pikaajalisi eesmärke ning planeerida nende saavutamiseks vajalikke tegevusi.

F: loeng, suunatud arutelu. K: rühmatöö. I: plaani koostamine

Selgitab õppesituatsioonis vajaduste, eesmärkide ja motivatsiooni seoseid . Demonstreerib õppeülesannetes oskust seada lühi- ja pikaajalisi eesmärke ning planeerida nende saavutamiseks vajalikke tegevusi.

Bioloogiline ja Selgitab ja toob näiteid F: loeng, suunatud arutelu.

Ü: sotsiaalne, enesemääratlus- ja õpipädevus, suhtluspädevus. L: elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, kultuuriline identiteet, teabekeskkond, tervis ja ohutus. T: bioloogia

Selgitab motivatsiooni

kultuuriline motivatsioon. Saavutusvajadus. (1 tund)

bioloogilise ja kultuurilise motivatsiooni avaldumisvormide kohta. Kirjeldab inimese saavutusvajaduse rahuldamise võimalusi erinevates tegevusvaldkondades.

K: rühmatöö. I: individuaalne töö.

avaldumisvorme (bioloogiline ja kultiiriline) tuues näiteid enda ja teiste tegevuse kohta. Kirjeldab saavutusvajaduse rahuldamise võimalusi oma kogemusest lähtuvalt.

8. Individuaalsed erinevused (4 tundi) Isiksus, isiksuseomadused. Isiksuse bioloogilised alused. (2 tundi)

Isiksuseteooriad.

Kirjeldab isiksuse viiefaktorilist käsitlust, tuues selle kohta näiteid. Selgitab pärilikkuse ja keskkonna osa isiksuseomaduste kujunemises. Teab isiksuse omaduste mõõtmise põhilisi meetodeid psühholoogias.

F: loeng- diskusioon. K: lünkkonspekt, demonstratsioon, arutelu, rühmatöö, esseee. I: individuaalne töö.

Kirjeldab ja toob näiteid isiksuse 5-faktorilise mudeli kohta ning seostab õppeülesannetes neid faktoreid inimese isiksuse joontega. Väljendab teadmisi pärilikkuse ja keskkonna osa kohta isiksuseomaduste kujunemises ning põhiliste isiksuse omaduste mõõtmise meetodite kohta.

Vaimsed võimed: üldvõimekus ja erivõimekused. IQ. (1 tund)

Vaimete võimete roll igapäevaelus. Vaimsete võimete mõõtmine.

Toob näiteid üld- ja erivõimekuse väljendumise ning rakendamise võimaluste kohta inimestel. Selgitab intelligentsuskoefitsiendi tähendust.

F: loeng, suunatud arutelu, kontrolliv arutelu. K: näited testidest. I: töö tekstiga.

Toob näiteid üld- ja erivõimekuse väljendumise ning rakendamise võimaluste kohta inimestel. Selgitab intelligentsuskoefitsiendi tähendust ja vaimsete võimete jaotust.

Individuaalsed erinevused, norm ja hälbivus. (1 tund)

Psühhopatoloogia ja ravivõimalused.

Mõistab normi ja hälbivuse suhtelisust ning väärtustab inimeste erinevusi.

F: loeng. K: juhtumi analüüs, arutelu normi. I: töö täiendava kirjandusega.

Ü: sotsiaalne, enesemääratlus- ja õpipädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus. L: elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, kultuuriline identiteet, teabekeskkond, tervis ja ohutus. T: bioloogia

Väljendab õppesituatsioonis normi ja hälbivuse suhtelisuse mõistmist ning individuaalsete erinevuste väärtustamist.

9. Sotsiaalsed protsessid (5 tundi) Sotsiaalne võrdlemine ja identiteet. (1 tund)

Vead sotsiaalses tajus.

Selgitab kultuurilise ja rahvusliku identiteedi kujunemise mehhanisme.

F: loeng, suunatud arutelu. K: ajurünnak. I. individuaalne töö.

Selgitab õppesituatsioonis kultuurilise ja rahvusliku identiteedi kujunemise põhilisi mehhanisme.

Sotsiaalne taju. Esmamulje, eelarvamused, stereotüübid. (2 tundi)

Kultuuride vaheline psühholoogia.

Analüüsib, kuidas esmamulje, eelarvamused ja stereotüübid mõjutavad inimeste sotsiaalset taju, ning toob selle kohta

F: suunatud arutelu. K: rollimäng. I: essee.

Ü: sotsiaalne, enesemääratlus- ja õpipädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus. L: elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, kultuuriline identiteet,

Analüüsib näidetele toetudes seda, kuidas esmamulje, eelarvamused ja stereotüübid mõjutavad inimeste sotsiaalset taju.

näiteid.

Rühmaprotsessid – sünergia, vastutuse hajumine, konformsus, rühmamõtlemine. (2 tundi)

Inimese käitumine massides.

Analüüsib rühmas toimuvate protsesside (sünergia, vastutuse hajumise, konformsuse, rühmamõtlemise) mõju inimese käitumisele, seostades seda igapäevaeluga. Väärtustab vajadust seista vastu rühmasurvele, mis õhutab ennast ja teisi kahjustavalt käituma.

F: loeng-diskussioon. K: filmi/kirjanduslik allikas, rühmatöö, rollimäng. I: individuaalne töö.

teabekeskkond, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus. T: ajalugu, kirjandus, ühiskonnaõpetus.

Analüüsib õpisituatsioonis näidete toel rühmas toimuvate protsesside mõju käitumisele. Kirjeldab ja demonstreerib õpisituatsioonis ennast- ja teisi kahjustavale rühmasurvele vastuseismise tõhusaid võimalusi.

10. Psühholoogia rakendused (2 tundi) Psühholoogi elukutse ja psühholoogia rakendused. Psühholoogiateadmiste rakendamine igapäevaelus. ( 2tundi)

Psühholoogia õppimine. Psühholoogi ameti kutsestandardid.

Selgitab psühholoogi tööd eri valdkondades ning teadvustab eetilisi printsiipe psühholoogias. Mõistab psühholoogiateadmiste olulisust ning väärtuslikkust enda ja teiste käitumise seletamisel.

F: suunatud arutelu K: rühmatöö. I: töö tekstidega, loovtöö, eneseanalüüs.

Ü: sotsiaalne, enesemääratlus- ja õpipädevus, suhtluspädevus. L: elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, teabekeskkond, tervis ja ohutus.

Selgitab õppesituatsioonis psühholoogi töö erinevaid rakendusvõimalusi. Selgitab oma arvamusi ja seisukohti psühholoogiateadmiste olulisusest ning väärtuslikkust enda ja teiste käitumise seletamisel.

01.07.2010. Inimeseõpetuse ainevaldkonna töörühm: Kristi Kõiv Tartu Ülikool, haridusteaduskond, dotsent, PhD (töörühma juht) Anna-Liisa Jõgi – Hugo Treffneri Gümnaasium, õpetaja, MA; Triin Hannust – Tartu Ülikool, lektor, MSc; Inger Kraav – Tartu Ülikool, dotsent, knd; Merike Kull – Tartu Ülikool, lektor, PhD; Merit Luik – Tartu Tamme Gümnaasium, vanemõpetaja , karjäärikoordinaator; Erle Põiklik – Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, peaspetsialist, MA; Kristiina Tropp – Tartu Ülikool, lektor, MSc.