pärnu koidula gümnaasiumi õppekava · valikõppeaine „uurimistöö alused“ ..... 198. pärnu...

Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppekava on kehtestatud

direktori 25. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 1.1-3/1

Muudetud 01. veebruaril 2017.a dir kk nr 5-1/1

Pärnu Koidula Gümnaasiumi

õppekava

Pärnu 2017

Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppekava

2

Sisukord

Sisukord .......................................................................................... 2 Üldosa ............................................................................................ 5

Õppekava koostamise alusdokumendid .................................................................................. 5 Kooli õppekava aluseks olevad väärtused, kooli eripära ........................................................ 6 Õppe ja kasvatuse eesmärgid gümnaasiumis .......................................................................... 8 Õppekorraldus ...................................................................................................................... 11 Õppeainete kohustuslikud kursused ..................................................................................... 12

Õppesuundade kirjeldused ................................................................................................ 12 Õpilase õppekoormuse kujundamise põhimõtted ja tunnijaotusplaan ................................. 16 Valikainete kursuste valimise põhimõtted ............................................................................ 22 Ülemineku tingimused kitsalt matemaatikalt laiale matemaatikale ja laia matemaatika järgi õppinud õpilastel kitsale matemaatikale ............................................................................... 24 Üleminekueksamid ............................................................................................................... 24 Andekate ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldus .......................................... 25 Õppeainetevahelise lõimingu põhimõtted ............................................................................ 27 Tegevused üldpädevuste kujundamiseks .............................................................................. 28 Liikluskasvatuse teemad ja nende käsitlemine gümnaasiumis ............................................. 33 Õpilasuurimuse või praktilise töö korraldus ......................................................................... 34

Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise, koostamise ja hindamise etapid ....... 36 Hindamise korraldus ............................................................................................................. 37

Õpilaste hindamise alused ................................................................................................. 37 Gümnaasiumi lõpetamise korraldus ..................................................................................... 43

Koolieksami ettevalmistamine ja eksamitöö koostamine ................................................. 43 Karjäärinfo ja -nõustamise korraldus ................................................................................... 44 Õpilaste teavitamise ja nõustamise korraldus ....................................................................... 45 Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted ............................................................... 46 Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord ................................................................ 47

Ainevaldkond „Keel ja kirjandus“ ........................................................... 48 Keele- ja kirjanduspädevus ................................................................................................... 48 Ainevaldkonna õppeained ja maht ....................................................................................... 48 Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming .......................................................... 49 Üldpädevuste kujundamise võimalusi .................................................................................. 50 Õppeainete lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega .................................................. 52 Läbivate teemade rakendamise võimalusi ............................................................................ 53 Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine ....................................................................... 54 Hindamise alused .................................................................................................................. 56 Füüsiline õpikeskkond .......................................................................................................... 57

Eesti keele ainekava .......................................................................................................... 58 Kirjanduse ainekava .......................................................................................................... 60

Ainevaldkond „Võõrkeeled“ ................................................................. 63 Valdkonnapädevus ................................................................................................................ 63 Ainevaldkonna õppeained .................................................................................................... 63 Ainevaldkonna kirjeldus ....................................................................................................... 67 Üldpädevuste kujundamise võimalusi võõrkeelte õppes ...................................................... 68 Võõrkeelte valdkonna lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega ................................. 70


3

Läbivate teemade rakendamine võõrkeelte õppes ................................................................ 71 Õppetegevused ...................................................................................................................... 72 Hindamine ............................................................................................................................ 73 Füüsiline õpikeskkond .......................................................................................................... 73

Võõrkeelte ainekava .......................................................................................................... 74 Ainevaldkond „Matemaatika“ ............................................................... 80

Matemaatikapädevus ............................................................................................................ 80 Matemaatika õppeained ja maht ........................................................................................... 80 Ainevaldkonna kirjeldus ....................................................................................................... 83 Üldpädevuste kirjeldamise võimalusi ................................................................................... 84 Matemaatika lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega ................................................ 85 Läbivate teemade rakendamise võimalusi ............................................................................ 86 Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine ....................................................................... 87 Hindamise alused .................................................................................................................. 88 Füüsiline õpikeskkond .......................................................................................................... 88

Matemaatika ainekava ...................................................................................................... 89 Lai matemaatika ................................................................................................................ 89

Ainevaldkond „Loodusained“ ................................................................ 91 Ainevaldkonna pädevus ........................................................................................................ 91 Ainevaldkonna õppeained ja maht ....................................................................................... 91 Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming .......................................................... 96 Üldpädevuste kujundamise võimalusi .................................................................................. 97 Õppeainete lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega .................................................. 99 Läbivate teemade rakendamise võimalusi ............................................................................ 99 Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine ................................................................. 101 Hindamise alused ................................................................................................................ 101 Füüsiline õppekeskkond ..................................................................................................... 102

Bioloogia ainekava .......................................................................................................... 104 Geograafia ainekava ........................................................................................................ 107 Keemia ainekava ............................................................................................................. 109 Füüsika ainekava ............................................................................................................. 112

Ainevaldkond „Sotsiaalained“ ............................................................. 115 Sotsiaalainete õpetamise eesmärk ...................................................................................... 115 Ainevaldkonna õppeained ja maht ..................................................................................... 115 Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming ........................................................ 116 Üldpädevuste kujundamise võimalusi ................................................................................ 117 Õppeaine lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega ................................................... 119 Läbivate teemade rakendamise võimalusi .......................................................................... 119 Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine ................................................................. 121 Hindamise alused ................................................................................................................ 122 Füüsiline õpikeskkond ........................................................................................................ 123

Ajaloo ainekava .............................................................................................................. 125 Inimeseõpetuse ainekava ................................................................................................ 128 Ühiskonnaõpetuse ainekava ............................................................................................ 130

Ainevaldkond „Kunstiained“ ............................................................... 135 Üldalused ............................................................................................................................ 135 Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming ........................................................ 136 Üldpädevuste kujundamise võimalusi ................................................................................ 137


4

Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega .................................................................. 139 Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine ..................................................................... 141 Hindamise alused ................................................................................................................ 141 Füüsiline õpikeskkond ........................................................................................................ 142

Muusika ainekava ........................................................................................................... 143 Kunsti ainekava ............................................................................................................... 145

Ainevaldkond „Kehaline kasvatus“ ........................................................ 147 Kehakultuuripädevus .......................................................................................................... 147 Ainevaldkonna õppeained .................................................................................................. 147 Ainevaldkonna kirjeldus ..................................................................................................... 148 Üldpädevuste kujundamise võimalused ............................................................................. 148 Lõiming teiste ainevaldkondadega ..................................................................................... 150 Läbivate teemade rakendamine .......................................................................................... 150 Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine ..................................................................... 152 Hindamine .......................................................................................................................... 152 Füüsiline õpikeskkond ........................................................................................................ 153

Ainevaldkond „Majandus- ja ettevõtlusõpetus“ ........................................ 155 Majandus- ja ettevõtluspädevus .......................................................................................... 155 Ainevaldkonna õppeained ja maht ..................................................................................... 156 Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming ........................................................ 156 Üldpädevuste kujundamise võimalusi ................................................................................ 157 Õppeaine lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega ................................................... 159 Läbivate teemade rakendamise võimalusi .......................................................................... 159 Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine ................................................................. 161 Hindamise alused ................................................................................................................ 161 Füüsiline õpikeskkond ........................................................................................................ 162

Ettevõtlusõpetuse ainekava ............................................................................................. 163 Majandusõpetuse ainekava ............................................................................................. 166

Ainevaldkond „Meedia ja kommunikatsioon. Multimeedium“ ........................ 168 Meedia- ja kommunikatsioonipädevus ............................................................................... 168 Ainevaldkonna õppeained ja maht ..................................................................................... 168 Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming ........................................................ 169 Üldpädevuste kujundamise võimalusi ................................................................................ 169 Õppeaine lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega ................................................... 171 Läbivate teemade rakendamise võimalusi .......................................................................... 172 Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine ..................................................................... 175 Hindamise alused ................................................................................................................ 175 Füüsiline õpikeskkond ........................................................................................................ 176

Meedia ja kommunikatsiooni ainekava .......................................................................... 177 Multimeediumi ainekava ................................................................................................ 179

Valikõppeained .............................................................................. 181 Valikõppeaine „Usundiõpetus“ ....................................................................................... 181 Valikõppeaine „Riigikaitse“ ........................................................................................... 185 Valikõppeaine „Majandus- ja ettevõtlusõpe” ................................................................. 190 Valikõppeaine „Filosoofia“ ............................................................................................ 194 Valikõppeaine „Uurimistöö alused“ ............................................................................... 198


5

Üldosa

Õppekava koostamise alusdokumendid Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppekava lähtealusteks on Gümnaasiumi riiklik õppekava (vastu võetud 06.01.2011 määrus nr 2), põhikooli ja gümnaasiumiseadus; vabariigi valitsuse 20. oktoobril 2011. a määrus nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord“; Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu soovitus, 23. aprill 2008, „Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas“; Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu soovitus, 18. detsember 2006, „Võtmepädevuste kohta elukestvas õppes“; „Pärnu linna hariduse arengukava 2013 – 2025“, mis on kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 20.12.2012 määrusega nr 38; kooli põhimäärus ja arengukava.

Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.

Õppekava koostamisprotsessis osalevad kõik koolis õppe- ja kasvatustöö alal töötavad isikud ning vajaduse korral teised koolitöötajad. Kool kaasab õppekava koostamisse õpilasi, lapsevanemaid ja teiste huvigruppide esindajaid.

Õppekavaarendus on koolis kavandatud pideva protsessina: igal õppeaastal toimuvad arendusseminarid, kus analüüsitakse õppekava täitmist, kooli õpikeskkonda ning esitatakse erinevaid ideid, muutmisettepanekuid, mida vajadusel rakendatakse.

Et tagada kõikide huvigruppide informeeritus ja võimalus õppekava arendustöös osaleda, korraldatakse lastevanematele vähemalt üks kord aastas koosolek, kus arutatakse kooli õppe- ja kasvatustöö küsimusi. Kooli kodulehel on teave õppekava ja –korralduse kohta. Huvigruppide poolt tehtud ettepanekuid arutatakse arendusseminaridel või õppenõukogus ning otsustatakse rakendatavuse üle. Arendusseminaride läbiviimisse on kaasatud ka õpilasesindus ning kooli hoolekogu.

Kooli pidajat teavitatakse regulaarselt õppekava arendusest ja õppekava rakendamise tulemuslikkusest.

Kooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab direktor.

Kooli õppekava koosneb üldosast ning kohustuslike kursuste, valikkursuste ja valikõppeainete kavadest. Kohustuslike kursuste ja valikkursuste kavad esitatakse ainevaldkondade kaupa.

Õppekava on väljundipõhine, rõhuasetus on õpilaste poolt õppimise kaudu õppeprotsessi lõpuks omandatavate õpitulemuste omandamisel ja nende hindamisel. Hindamise aluseks on kursuseti kirjeldatud õpitulemustele toetuvad kriteeriumid, mis on eelduseks hindamise rakendamisel.


6

Kooli õppekava aluseks olevad väärtused, kooli eripära Kooli õppekava aluseks olevad väärtused ja kooli eripära on kooskõlas gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud gümnaasiumihariduse alusväärtustega ja riigigümnaasiumide kvaliteedikokkuleppega „Igast gümnaasiumist hea haridus“.

Riigigümnaasiumide kvaliteedikokkuleppe kohaselt on koolis tagatud valikuterohke ja kõrgekvaliteediline gümnaasiumiharidus, mille korraldus toetab iga õpilase individuaalset arengut.

Pärnu Koidula Gümnaasium lähtub koolikorralduses kaasava hariduse põhimõttest, mille kohaselt on kõigil õppijatel õigus saada haridust vastavalt oma individuaalsetele võimetele, taustale ja huvidele.

Meie visioon

Pärnu Koidula Gümnaasium on kõige kaasaegsem kool Eestis.

Meie missioon

Kooli missioon on luua õpilastele võimalus omandada kõrgetasemeline akadeemilise rõhuasetusega gümnaasiumiharidus, et jätkata õpinguid neile sobivas kõrgkoolis.

Moto

Õppida või mitte õppida – see on valikuvõimalus.

Koidula kool on parim koht neile, kes valivad õppimise.

Meie väärtused

AKADEEMILISUS

Peame kinni akadeemilistest traditsioonidest ja teeme koostööd kõrgkoolidega.

ASJATUNDLIKKUS

Koolis on oma valdkonda suurepäraselt tundvad professionaalsed töötajad.

KOOSTÖÖ

Oleme avatud kogukonnale, Eesti ja rahvusvahelisele koostööpartneritele, oleme sallivad ja koostööaltid.

UUENDUSMEELSUS

Reageerime loovalt, uuendusmeelselt ja kasutame uusi tehnoloogiaid.

Eesmärgid:

1. Koolis on ellu viidud uusimad haridustrendid. 2. Koolis töötavad pädevad ja uuendusmeelsed õpetajad.


7

3. Kool teeb koostööd teiste riigigümnaasiumidega ja on avatud kogukonnale, Eesti ja rahvusvahelistele koostööpartneritele.

4. Kooli õpilastel on suurepärased õpitulemused ja saavutused. 5. Koolis on ühistele väärtustele tuginev ja üksteist toetav koostöö.


8

Õppe ja kasvatuse eesmärgid gümnaasiumis Gümnaasiumi tegevuses järgitakse gümnaasiumi riikliku õppekava sihiseadet.

Õppe ja kasvatuse eesmärgid gümnaasiumis ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud käitumisviisid, omadused ja oskused, mille kujunemist kool teadlikult suunab ja kontrollib:

1. Gümnaasiumi lõpetaja on kõrge õpimotivatsiooniga, oma eesmärke teadvustav ja saavutada oskav isiksus.

Õpilane

1) soovib ennast arendada; 2) tunneb õppimisest rõõmu; 3) oskab oma õppimist kavandada ja õpikeskkonda organiseerida; 4) oskab leida õppetööks vajalikku teavet, seda korrastada, analüüsida ja

järeldusi teha; 5) tunneb õpitehnikaid; 6) tunneb erinevaid lugemistehnikaid ja saab loetust aru; 7) oskab õppetöös kasutada infotehnoloogilisi seadmeid ja keskkondi; 8) oskab lahendada probleeme; 9) oskab seada eesmärke; 10) oskab probleeme, nähtusi üldistada ja analüüsida, sealjuures tuua näiteid

elust; 11) on õppetegevuses positiivselt omaalgatuslik; 12) mõistab, et paremad oskused ja sügavamad teadmised on aluseks edasisele

heaolule.

2. Gümnaasiumi lõpetaja on adekvaatse positiivse enesehinnanguga.

Õpilane seab arenguvestlustel endale jõukohased, saavutamiseks pingutust vajavad eesmärgid.

Õpilane peab lugu enesest ja kaasinimestest, kodust ja perekonnast.

Õpilane

1) oskab eristada head ja halba tegu; 2) on aus iseenda ja kaaslaste suhtes; 3) täidab endale võetud kohustusi; 4) osaleb aktiivselt õppetöös; 5) oskab oma mõtteid selgitada ja seisukohti argumenteerida; 6) on valmis õpetajat ja kaasõpilasi tähelepanelikult kuulama, iga mõttekäiku

täpselt jälgima; 7) julgeb oma mõtteid avaldada, vajadusel esitada lisaküsimusi; 8) on enesekriitiline;


9

9) oskab end suhestada ülejäänud kollektiiviga; 10) oskab hinnata oma konkurentsivõimet edasiõppimisel ja karjääri

kujundamisel; 11) oskab edasiõppimiseks valida endale sobiva haridusasutuse.

3. Gümnaasiumi lõpetaja on hea suhtleja ja oskab töötada meeskonnas.

Õpilane

1) on suhtlemisaldis; 2) käitub viisakalt nii õppeasutuses kui väljaspool kooli; 3) tunnustab kaaslaste edusamme; 4) on suutlik rühmas aktiivselt ja teisi arvestavalt töötama; 5) arvestab teiste arvamustega, oskab neist kokkuvõtvaid ja üldistavaid järeldusi

teha; 6) on võimeline pakkuma ideid, neid käivitama ja ellu viima; 7) on loov, aktiivne; 8) oskab täpselt täita ülesandeid; 9) ei karda esineda; 10) oskab analüüsida oma tegevust, anda sellele objektiivset hinnangut.

4. Gümnaasiumi lõpetaja on teadlik edasise haridustee võimalustest.

Õpilane

1) on teadlik iseendast ja oma võimetest; 2) omab teadmisi töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest; 3) oskab kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis soodustavad

kaasaegsesse töömaailma sisenemist, karjääriotsuste tegemist ning eneseteostust elukestva õppe kaudu.

5. Gümnaasiumi lõpetaja on aktiivne kodanik, kes suudab võtta vastutust.

Õpilane

1) oskab ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ning oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades;

2) oskab näha probleeme ning nende lahendusvõimalusi; 3) oskab seada eesmärke ja neid ellu viia; 4) oskab korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste

eest; reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske.

6. Gümnaasiumi lõpetaja järgib tervislikke eluviise.

Õpilane


10

1) säästab enda ja teiste tervist; 2) hoiab end eemale võimalikest meelemürkidest, ei kasuta neid teadlikult; 3) tunneb rõõmu sportimisest, mõistab kehalise liikumise vajalikkust; 4) viibib palju värskes õhus; 5) kontrollib oma ajakasutust.

7. Gümnaasiumi lõpetaja väärtustab ilu ja korda.

Õpilane

1) väärtustab ilu ja aitab selle loomisele kaasa; 2) kannab hoolt oma välimuse eest; 3) hoiab korras oma õppevahendid; 4) kirjutab loetava ja selge käekirjaga; 5) hoiab korras oma töökeskkonna, eluruumid ja kõik sellega seonduva; 6) oskab oma aega planeerida.

Eesmärkide saavutamiseks järgitavad põhimõtted ja tegevused:

1. Kooli tegevuses on õpe, õpetus ja kasvatus ühtviisi tähtsad. 2. Õpetaja aktsepteerib ja arvestab oma tegevustes õpilaste erinevaid

arenguvajadusi, püüab leida igaühe probleemidele parimaid lahendusi. 3. Õpilased, õpetjad ja teised kooli töötajad on üksteise suhtes viisakad,

lugupidavad, sõbralikud ja abivalmid, tunnustavad igaühe õigust eripärale heade tavade piires.

4. Iga õpilane ja kooli töötaja järgib koolis kehtivat kodukorda. Kodukord vastab üldtunnustatud käitumis- ja eetikanormidele.

5. Kooli tegevuse kavandamisel ja majandamisel tehtavad otsustused on kooskõlas jätkusuutliku arengu põhimõtetega.

6. Õpikeskkond annab arenguvõimalusi erinevate õpistiilide ja huvidega õpilastele.

7. Õpetajad kasutavad õppe- ja kasvatustöös mitmekesiseid metoodilisi võtteid. 8. Õpetajad suunavad õpilasi järjepidevalt kasutama erinevaid infokanaleid. 9. Õpet korraldatakse ka väljaspool kooli ruume ning virtuaalses õppekeskkonnas

(e-õpe). 10. Õpilased harjutavad õppetöös aktiivselt teabe hankimist, töötlemist ja

hindamist, arendavad probleemide lahendamise ja eneseväljendusoskust. 11. Kool loob võimalused tutvumiseks erinevate rahvaste kultuuridega ning suunab

õpilasi tolerantsusele ja sõbralikkusele. 12. Koolis viiakse õpilasega läbi arenguvestlusi, milles on suur roll õpilase

eneseanalüüsil.


11

Õppekorraldus Õppekorraldus on esitatud kooli õppekavas kooskõlas GRÕK § 19 lõige 6 punktiga 2.

Õppekorraldus lähtub riiklikus õppekavas esitatud nõuetest ja ülesannetest. Kooli ülesanne on kindlustada igaühele võimetekohased õpivõimalused, arvestades seejuures nii sotsiaalseid, terviseseisundist tulenevaid kui keelelisi erisusi.

Ainetundide jaotus õppesuundade kaupa määratakse Pärnu Koidula Gümnaasiumi tunnijaotusplaanis.

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus Pärnu Koidula Gümnaasiumis:

1) õppeaasta on jaotatud 5 õppeveerandiks, milles on kokku vähemalt 175 õppepäeva;

2) lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka.

3) koolivaheajad on vastavalt haridus- ja teadusministri kehtestatud aegadel; 4) gümnaasiumis on traditsiooniline õppetöö korraldus st enamikku õppeaineid

õpitakse kogu õppeaasta vältel, hinnatakse kursusepõhiselt.

Kursuste jaotus gümnaasiumis määratakse Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppekava tunnijaotusplaanis.

Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.

Õppetunnid toimuvad koolis või siis väljaspool kooli õppekäiguna. Õppekäigud on planeeritud õpetaja töökavas ja kooskõlastatud teiste sama klassi aineõpetajatega.

Õpilase väikseim lubatud õppekoormus gümnaasiumis on 96 kursust (1 kursus on 35 õppetundi). Õpilase minimaalse kohustusliku õppekoormuse hulka arvatakse valikkursusena õpilasuurimus või praktiline töö, mille maht on 35 õppetundi.

Õpilase õppekoormusesse kuuluvad 69 riiklikult kohustuslikku kursust, kooli poolt määratud suunakursused õppesuundade kujundamiseks ning kooli poolt pakutud valikainete hulgast valitud kursused.

Kohustuslike kursuste ja kooli pakutavate suunakursuste ning valikõppeainete kirjeldused:


12

Õppeainete kohustuslikud kursused 1. Keel ja kirjandus:

1) eesti keel – 6 kursust (1 kursus on 35 õppetundi); 2) kirjandus – 5 kursust.

2. Võõrkeeled:

1) B2 keeleoskustasemel võõrkeel – 5 kursust; 2) B1 keeleoskustasemel võõrkeel – 5 kursust.

3. Matemaatika:

1) lai matemaatika – 14 kursust.

4. Loodusained:

1) bioloogia – 4 kursust; 2) geograafia (loodusgeograafia) – 2 kursust; 3) keemia – 3 kursust; 4) füüsika – 5 kursust.

5. Sotsiaalained:

1) ajalugu – 6 kursust; 2) ühiskonnaõpetus – 2 kursust; 3) inimeseõpetus – 1 kursus; 4) geograafia (inimgeograafia) – 1 kursus.

6. Kunstiained:

1) muusika – 3 kursust; 2) kunst – 2 kursust.

7. Kehaline kasvatus:

1) kehaline kasvatus – 5 kursust.

Õppesuundade kirjeldused Kool on õppeainete kohustuslikest kursustest ja suunakursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe viies õppesuunas.


13

Kõikides õppesuundades on kohustuslikud laia matemaatika kursused. Õpilasel on õigus gümnaasiumi lõpetamisel valida kitsa matemaatika riigieksam.

REAALSUUND on matemaatika-füüsika ja reaalõppesuuna koondnimetus

Matemaatika-füüsika õppesuund on kujundatud sellistest matemaatika suunakursustest, nagu „Arvuhulgad. Avaldised”, „Võrrandid ja võrrandisüsteemid”, „Võrratused“, „Trigonomeetria I”, „Trigonomeetria II”, „Vektor tasandil. Joone võrrand”, „Planimeetria I“, „Tõenäosus, statistika”, „Funktsioonid I.“, „Arvjadad”, „Funktsioonid II”, „Funktsiooni piirväärtus ja tuletis“, „Tuletise rakendused”, „Planimeetria II“, „Integraal.“, „Geomeetria I”, „Planimeetria kordamine”, „Geomeetria II”, „Matemaatika rakendused, reaalsete protsesside uurimine”, „RE-ks kordamine I“ matemaatikas.

Füüsika suunakursused on „Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika“, „Mehaanika“, „Kinemaatika. Dünaamika“, „Molekulaarfüüsika. Termodünaamika“, „Mehaanika praktikum“, „Soojusfüüsika praktikum“, „Elektromagnetism“, „Energia“, „Elekter. Magnetism“, „Võnkumised. Lained“, „Alalisvoolu praktikum“, „Optika praktikum“, „Mikro- ja megamaailma füüsika“, „Aatomi ja tuumafüüsika“, „Kosmoloogia“.

Selles õppesuunas on põhirõhk matemaatika ja füüsika süvendatud õpetamisel. Matemaatika-füüsika õppesuund aitab valmistuda akadeemiliseks või rakenduslikuks inseneri- ja tehnoloogiaõppeks nii Eesti kui välismaa ülikoolides.

Õppekava rakendab koostöölepinguid Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Pärnu Keskkonnahariduskeskuse ja Pärnu Loodus- ja Tehnikamajaga.

Reaalsuund on kujundatud matemaatika, meedia ja multimeedia suunakursustest. Matemaatika kursused on „Põhikooli matemaatika kordamine“, „Arvuhulgad. Avaldised”, „Võrrandid ja võrrandisüsteemid”, „Võrratused.“, „Trigonomeetria I”, „Trigonomeetria II”, „Vektor tasandil. Joone võrrand”, „Tõenäosus, statistika”, „Arvjadad”, „Funktsioonid I.“, „Funktsioonid II”, „Funktsiooni piirväärtus ja tuletis“, „Tuletise rakendused”, „Planimeetria “, „Integraal.“, „Geomeetria I”, „Planimeetria kordamine”, „Geomeetria II”, „Matemaatika rakendused, reaalsete protsesside uurimine”, „RE-ks kordamine I“, „RE-ks kordamine II“ .

Füüsikas „Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika“, „Mehaanika“, „Kinemaatika. Dünaamika“, „Molekulaarfüüsika. Termodünaamika“, „Elektromagnetism“, „Energia“, „Elekter. Magnetism“, „Võnkumised. Lained“, „Mikro- ja megamaailma füüsika“, „Optika“, „Aatomi ja tuumafüüsika“, „Kosmoloogia“.

Reaalsuunas on valikkursused „Multimeedium“ ning „Meedia-kommunikatsioon“.


14

Reaalsuund aitab valmistuda akadeemiliseks või rakenduslikuks inseneri- ja tehnoloogia-õppeks nii Eesti kui välismaa ülikoolides, tagades kaasaegsed kommunikatsioonioskused ja teadmised meediaruumis toimimiseks.

Õppekava rakendab koostöölepinguid Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Pärnu Saksa tehnoloogiakooli, Pärnu Pernova Hariduskeskuse ja Pärnu Loodus- ja Tehnikamajaga.

LOODUSSUUND

Loodussuund on kujundatud sellistest loodusainete suunakursustest, nagu "Rakendusbioloogia", "Inimene kui tervikorganism", "Elu keemia", "Looduskaitsebioloogia", "Botaanika", "Evolutsiooniline bioloogia" ja "Üldbioloogia" bioloogias.

Keemias "Keemia alused", "Anorgaanilised ained", "Keemia praktikum I", "Orgaanilised ained I", "Orgaanilised ained II", "Keema praktikum II", "Üldine ja anorgaaniline keemia - ettevalmistus eksamiks I", "Orgaaniline keemia - ettevalmistus eksamiks II" ja "Keemia praktikum III".

Füüsikas „Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika“, „Mehaanika“, „Molekulaarfüüsika. Termodünaamika“, „Elektromagnetism“, „Energia“, „Elekter. Magnetism“, „Mikro- ja megamaailma füüsika“.

Looduse õppesuunas on lisakursused keemias ja bioloogias rõhuasetusega arstiteadusel ning keskkonnaharidusel . Õppeasuund aitab valmistuda akadeemiliseks või rakenduslikuks arsti-, keskkonna- või loodusteaduste õppimiseks nii Eesti kui välismaa ülikoolides.

Õppekava rakendab koostöölepinguid Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Maaülikooli ja Pärnumaa Pernova hariduskeskusega.

EUROOPA SUUND

Euroopa suund on kujundatud sellistest suunakohustuslikest kursustest, nagu A1 keeletasemel võõrkeele (prantsuse keele) I-VI kursus, B1 keeletasemel võõrkeele kolm lisakursust, usundiõpetuse kursus, filosoofia kursus, kursus „Inimene ja õigus“. Reaalainete õpetus arvestab suuna valinute huvisid ja rakendab sobivat metoodikat.

Euroopa suund aitab valmistuda akadeemiliseks või rakenduslikuks humanitaar- ja sotsiaalainete õppeks nii Eesti kui välismaa ülikoolides, eeskätt Euroopa mainekamates kõrgkoolides. Süvendatud teadmised sotsiaalainetest, ajaloost , filosoofiast ja Euroopa õigus- ning kultuuriruumist annavad ettevalmistuse õppimiseks Euroopas ja kaugemalgi.


15

Õppekava rakendab koostöölepinguid Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi ja Tallinna Ülikooliga.

ETTEVÕTLUSSUUND

Ettevõtlussuund on kujundatud matemaatika, majandus- ja ettevõtlusõppe suunakursustest ja valikainetest.

Majandus- ja ettevõtlusõppe kursused on „Majanduse- ja ettevõtluse alused“, „Sündmuskorraldus“, „Ettevõtlusõpe“, „Õpilasfirma I“, „Õpilasfirma II“, „Äriplaani koostamine“, „Praktiline projektijuhtimine / praktika“ ja „Majandusõpe“.

Matemaatika kursused on „Põhikooli matemaatika kordamine“, „Arvuhulgad. Avaldised”, „Võrrandid ja võrrandisüsteemid”, „Võrratused.“, „Trigonomeetria I”, „Trigonomeetria II”, „Vektor tasandil. Joone võrrand”, „Tõenäosus, statistika”, „Arvjadad”, „Funktsioonid I.“, „Funktsioonid II”, „Funktsiooni piirväärtus ja tuletis“, „Tuletise rakendused”, „Planimeetria“, „Integraal“, „Geomeetria I”, „Planimeetria kordamine”, „Geomeetria II”, „Matemaatika rakendused, reaalsete protsesside uurimine”, „RE-ks kordamine I“, „RE-ks kordamine II“.

Füüsikas „Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika“, „Mehaanika“, „Elektromagnetism“, „Energia“, „Mikro- ja megamaailma füüsika“.

Ettevõtlussuunas on ingliskeelne suunakursus „Praktiline projektijuhtimine / praktika“ ja osaliselt on inglise keeles „Ettevõtlusõpetus“, „Majandusõpetus“, „Õpilasfirma I“ ja „Õpilasfirma II“.

Ettevõtlussuund aitab valmistuda akadeemiliseks või rakenduslikuks majanduse-, inseneri- ja tehnoloogiaõppeks nii Eesti kui välismaa ülikoolides, tagades kaasaegsed ettevõtlus- ja kommunikatsioonioskused ning arusaamise ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning nende vastastikustest seostest nii üksiksiku, ettevõtte, riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil, arendades õpilastes ettevõtlikku ja keskkonda väärtustavat ning säästvat eluhoiakut, probleemide lahendamise ja uurimise oskusi.

Õppekava rakendab koostöölepinguid Tartu Ülikooliga, TÜ Pärnu kolledžiga, Tallinna Tehnikaülikooliga, Tallinna Ülikooliga ja välismaiste partnerorganisatsioonidega.


16

Õpilase õppekoormuse kujundamise põhimõtted ja tunnijaotusplaan

Tunnijaotusplaani koostamise põhimõtted gümnaasiumis:

Gümnaasiumis on laia matemaatika korral 69 kohustuslikku kursust. Kokku peab gümnaasiumi lõpetamiseks õpilane olema läbinud vähemalt 96 kursust.

Lisaks kohustuslikele kursustele (RK – riigi kohustus) on kooli poolt kohustuslikuks tehtud suunakursused (SK – suuna kohustus).

Valikainete kursused (VV – vaba valikkursus) toimuvad juhul, kui on vähemalt 12 soovijat.

Tunnijaotusplaan õppesuundade kaupa:


17

Matemaatika-füüsika suundÕppeained RK SK RK SK RK SK RK SK Kokku

Eesti keel 2 1 2 2 6 1 7Kirjandus 2 2 1 1 5 1 6Võõrkeel B2 2 2 2 2 1 3 5 7 12Võõrkeel B1 2 2 1 1 5 1 6Matemaatika 5 2 5 2 4 3 14 7 21Bioloogia 2 2 4 0 4Geograafia 1 2 3 0 3Keemia 2 1 3 0 3Füüsika 2 2 2 2 1 2 5 6 11Füüsika praktikum 2 2 0 4 4Ajalugu 2 2 2 6 0 6Ühiskonnaõpetus 2 2 0 2Inimeseõpetus 1 1 0 1Muusika 1 1 1 3 0 3Kunst 1 1 2 0 2Kehaline kasvatus 2 2 1 5 0 5Õpilasuurimus 1 0 1 1Uurimistöö alused 1 0 1 1Õpilasele kokku 25 10 26 9 18 10 69 29 98

G1 G2 G3 Kokku


18

ReaalsuundÕppeained RK SK RK SK RK SK RK SK Kokku

Eesti keel 2 1 2 2 6 1 7Kirjandus 2 2 1 1 5 1 6Võõrkeel B2 2 2 2 2 1 3 5 7 12Võõrkeel B1 2 2 1 1 5 1 6Matemaatika 5 2 5 2 4 3 14 7 21Bioloogia 2 2 4 0 4Geograafia 1 2 3 0 3Keemia 1 2 3 0 3Füüsika 2 2 2 2 1 3 5 7 12Ajalugu 2 2 2 6 0 6Ühiskonnaõpetus 2 2 0 2Inimeseõpetus 1 1 0 1Muusika 1 1 1 3 0 3Kunst 1 1 2 0 2Kehaline kasvatus 2 2 1 5 0 5Õpilasuurimus 1 0 1 1Uurimistöö alused 1 0 1 1Meedia-kommunikatsioon 2 2 0 4 4Multimeedium 2 2 0 4 4Õpilasele kokku 24 12 27 11 18 11 69 34 99

G1 G2 G3


19

LoodussuundÕppeained RK SK RK SK RK SK RK SK Kokku

Eesti keel 2 1 2 2 6 1 7Kirjandus 2 2 1 1 5 1 6Võõrkeel B2 2 2 2 2 1 3 5 7 12Võõrkeel B1 2 2 1 1 5 1 6Matemaatika 5 5 4 2 14 2 16Bioloogia 4 2 2 2 1 4 7 11Geograafia 1 2 3 0 3Keemia 1 1 2 2 3 3 6Keemia praktikum 1 1 1 0 3 3Füüsika 2 1 2 1 1 5 2 7Ajalugu 2 2 2 6 0 6Ühiskonnaõpetus 2 2 0 2Inimeseõpetus 1 1 0 1Muusika 1 1 1 3 0 3Kunst 1 1 2 0 2Kehaline kasvatus 2 2 1 5 0 5Õpilasuurimus 1 0 1 1Uurimistöö alused 1 0 1 1Õpilasele kokku 24 11 27 7 18 11 69 29 98

G1 G2 G3


20

Euroopa suundÕppeained RK SK RK SK RK SK RK SK Kokku

Eesti keel 2 1 2 2 6 1 7Kirjandus 2 2 1 1 5 1 6Võõrkeel B2 2 2 2 2 1 3 5 7 12Võõrkeel B1 2 1 2 1 1 2 5 4 9Võõrkeel A2 (pr) 2 2 2 0 6 6Matemaatika 6 5 4 2 15 2 17Bioloogia 2 2 4 0 4Geograafia 1 2 3 0 3Keemia 1 2 3 0 3Füüsika 2 2 1 5 0 5Ajalugu 2 2 2 6 0 6Usundiõpetus 1 0 1 1Ühiskonnaõpetus 2 2 0 2Inimene ja õigus 1 0 1 1Inimeseõpetus 1 1 0 1Muusika 1 1 1 3 0 3Kunst 1 1 2 0 2Kehaline kasvatus 2 2 1 5 0 5Filosoofia 1 0 1 1Õpilasuurimus 1 0 1 1Uurimistöö alused 1 0 1 1Õpilasele kokku 25 8 27 7 18 11 70 26 96

G1 G2 G3


21

EttevõtlussuundÕppeained RK SK RK SK RK SK RK SK Kokku

Eesti keel 2 1 2 2 6 1 7Kirjandus 2 2 1 1 5 1 6Võõrkeel B2 2 2 2 2 1 3 5 7 12Võõrkeel B1 2 2 1 1 5 1 6Matemaatika 5 2 5 2 4 3 14 7 21Bioloogia 2 2 4 0 4Geograafia 1 2 3 0 3Keemia 1 2 3 0 3Füüsika 2 2 1 5 0 5Ajalugu 2 2 2 6 0 6Ühiskonnaõpetus 2 2 0 2Inimeseõpetus 1 1 0 1Muusika 1 1 1 3 0 3Kunst 1 1 2 0 2Kehaline kasvatus 2 2 1 5 0 5Õpilasuurimus 1 0 1 1Uurimistöö alused 1 0 1 1Majandusõpetus 1 1 1 0 3 3Ettevõtlusõpetus 1 1 1 0 3 3Õpilasfirma 2 0 2 2Õpilasele kokku 24 8 27 9 18 10 69 27 96

G1 G2 G3


22

Valikainete kursuste valimise põhimõtted Gümnaasiumi valikainete kursused toimuvad juhul, kui on vähemalt 12 soovijat. Gümnaasiumi õpilane registreerib end e-koolis õppeaastal valitavate vabade valikkursuste osalejate nimekirja hiljemalt õppeaasta 1. oktoobriks. Valikkursusi võib kokkuleppel kooliga muuta. Ainevaldkond õppeaine Kursuste arv

1 2 3 4 Keel ja kirjandus Väitlus 1 1

Draama 1 1 Võõrkeeled Prantsuse keel algajatele 1 1

Hiina keel algajatele 1 1 Hispaania keel algajatele 1 1 Soome keel algajatele 1 1 Soome keel edasijõudnutele 1 1 Saksa keel algajatele 1 1 Saksa keel edasijõudnutele 1 1 Vene keel algajatele 1 1 Vene keel edasijõudnutele 1 1 Rahvusvahelise eksami ette-valmistus (CAE, IELTS, SAT)

1

Loodusained Füüsika õpikoda (TÜ teaduskool) 1 1 Keemia õpikoda (TÜ teaduskool) 1 1 Bioloogiaklubi 1

Sotsiaalained Psühholoogia 1 Enese loomine ja juhtimine 1 Majandus- ja ettevõtlusõpetus. Õpilasfirma

1 1

Riigikaitseõpetus. Õpe välilaagris 1 1 Kunstiained Vaba kunsi klubi 1 1

Arvutimuusika 1 1 Segakoor 1 1 Puhkpilliõpe 1 1 Pilliõpe, kooli bänd 1 1 Rahvatants 1 1 Tantsukunst 1 1

Kehaline kasvatus Kehalised võimed ja liikumisoskused 1 Liikumine välistingimustes 1


23

Lisakursused Informaatika ja kaasaegsed tehno-loogiad

1

Robootika ja mehhatroonika 1 1 Arvuti uurimistöös 1 Programmeerimise alused 1 1 Videomängude arendus ja disain 1 1 Veebiarendus 1 1 Male 1 1 Koolileht 1 1 Kooliraadio 1 1

Valikainete kursuste tutvustusele järgneb neile registreerimine e-koolis, kursused alustavad hiljemalt 15. septembril. Vabade valikkursuste hulka arvestatakse kõik kooliastme jooksul läbitud Tartu Ülikooli Teaduskooli ja Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemia poolt pakutud kursused. Osalemistasu kannab kool.


24

Ülemineku tingimused kitsalt matemaatikalt laiale matemaatikale ja laia matemaatika järgi õppinud õpilastel kitsale matemaatikale Pärnu Koidula Gümnaasiumis õpetatakse kõikides õppesuundades laia matemaatikat, andes õpilasele võimaluse valida gümnaasiumi lõpus kitsa matemaatika eksam. Vajadusel on õpilasel võimalus õppida kitsast matemaatikat individuaalse õppekava alusel kooskõlas riikliku õppekavaga.

Üleminekueksamid Gümnaasiumiastmes on üleminekueksamid vastavalt õppesuundadele.

G1 klassis on matemaatika-füüsika ja reaalsuunas kohustuslikud üleminekueksamid matemaatikas, inglise keeles ja füüsikas.

Loodussuunas on kohustuslik üleminekueksam matemaatikas, inglise keeles ja keemias.

Euroopa suunas on kohustuslik üleminekueksam matemaatikas, inglise keeles ja aja- ning usundiloos.

Ettevõtlussuunas on üleminekueksam võrdsustatud õpilase poolt valitud ametikoha esindaja toovarjuks käimisega. Eksam koosneb praktilisest, kirjalikust ja suulisest osast.

G2 klassis on matemaatika-füüsika ja reaalsuunas üleminekueksamid matemaatikas, eesti keeles ning füüsikas.

Ettevõtlussuunas on kohustuslik üleminekueksam matemaatikas, eesti keeles ja ettevõtlus- ja majandusõpetuses.

Loodussuunas on kohustuslik üleminekueksam matemaatikas, eesti keeles ja bioloogias.

Euroopa suunas on kohustuslik üleminekueksam matemaatikas, eesti keeles ja B1 võõrkeeles (vene, saksa või soome keeles).

Üleminekueksami materjalid koostab aineõpetaja, kooskõlastab need ainekomisjoni esimehega ja esitab direktorile kinnitamiseks vähemalt kaks nädalat enne eksami toimumist.

Üleminekueksamid toimuvad enne õppeperioodi lõppu.


25

Andekate ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldus

Pärnu Koidula Gümnaasium korraldab andekate õpilaste juhendamist.

Sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest võib Pärnu Koidula Gümnaasium teha muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Piiratud teovõimega õpilase puhul kaasatakse nende muudatuste tegemisse õpilase vanem. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga, koostatakse muudatuste rakendamiseks individuaalne õppekava.

Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.

Tervislikel põhjustel koduõppel olevale õpilasele koostatakse individuaalne õppekava ning tema õppekoormust võib vähendada kuni kaheksa kursuse võrra iga arvestusliku koduõppel viibitud õppeaasta kohta.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 46 kohaselt loob õpilase haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks ja õpilasele vajaliku toe pakkumiseks võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor. Direktor määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija, kelle ülesanne on korraldada koolisisest meeskonnatööd, mida on vaja õppe ja arengu toetamiseks, ning koordineerida koolivälises võrgustikutöös osalemist. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel, nõustab vanemat ning teeb õpetajale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või lisauuringute tegemiseks ning ühelt haridustasemelt teisele ülemineku toetamiseks. Kui õpilasel ilmneb vajadus saada tuge, teavitatakse sellest vanemat ning kool korraldab õpilase pedagoogilis-psühholoogilise hindamise. Vajaduse korral tehakse koostööd teiste valdkondade spetsialistidega ja soovitatakse lisauuringuid. Õpilasele, kellel tekib takistusi koolikohustuse täitmisel või mahajäämus õpitulemuste saavutamisel, annab kool üldist tuge, mis kujutab endast õpetaja pakutavat individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialistide teenuse kättesaadavust ning vajaduse korral õpiabitundide korraldamist individuaalselt või rühmas.


26

Kui kooli tagatud üldine tugi ei anna õpilase arenguks soovitud tulemusi, siis võib rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel tõhustatud tuge või erituge. Sellisel juhul on õpilane käsitletav haridusliku erivajadusega õpilasena. Pedagoogilis-psühholoogilise hindamise, testimise ja uuringute tulemused, samuti õpetajate tähelepanekud, tugispetsialistide ning koolivälise nõustamismeeskonna antud soovitused, rakendatud teenused ja tugi ning hinnang nende tulemuslikkuse kohta kantakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile. Direktor määrab koolis isiku, kes vastutab selle kaardi täitmise eest. Vähemalt korra õppeaastas ja juhul, kui koolivälise nõustamismeeskonna määratud toe rakendamise tähtaeg on lõppenud, hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega soovitatud toe rakendamise mõju ning teeb ettepanekud edasiseks tegevuseks. Kool lähtub õppe korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest. Tulenevalt õpilase individuaalsest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös.


27

Õppeainetevahelise lõimingu põhimõtted Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamist kavandab Pärnu Koidula Gümnaasium kooli õppekava arenduse ning õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus. Lõimingu põhimõtteid on arvestatud ainekavades ning neid täpsustatakse õpetajate töökavades. Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel, õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ning -viiside abil. Lõimingu saavutamiseks korraldab Pärnu Koidula Gümnaasium õpet ja kujundab õpikeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku. Õppeaineid lõimitakse peamiselt projektitööde käigus, samuti ainevaldkonnasiseses koostöös ühiste teemade käsitlemisel. Pärnu Koidula Gümnaasiumis on kõigis õppesuundades kohustuslikud kursused „Uurimistöö alused” ja „Õpilasuurimus“. Kursusi õpetatakse G1 ja G2 klassis ning nende käigus valmib õpilasel teoreetiline või empiiriline uurimistöö või praktiline töö. Uurimistöö või praktilise töö koostamise protsessis lõimitakse erinevaid õppeaineid, nende koostamine eeldab õpilase, uurimistööd või praktilist tööd juhendava aineõpetaja ning kursust läbiviiva õpetaja tihedat koostööd. Õpilasuurimuste ning praktiliste tööde koostamine, juhendamine, vormistamine ja kaitsmine on sätestatud „Pärnu Koidula Gümnaasiumi kirjalike tööde juhendis“.


28

Tegevused üldpädevuste kujundamiseks Riikliku õppekava tähenduses on pädevus teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas loovalt, ettevõtlikult, paindlikult ja tulemuslikult toimida ning on oluline inimeseks ja kodanikuks kujunemisel. Pädevused jagunevad üld- ja valdkonnapädevusteks.

Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused. Üldpädevused kujunevad õppeainetes taotletavate õpitulemuste kaudu, aga ka läbivate teemade käsitlemise kaudu ainetundides, tunni- ja koolivälises tegevuses. Üldpädevuste kujunemist toetavad ja suunavad õpetajad omavahelises koostöös ning kooli, kodu ja kogukonna koostöös.

Üldpädevuste kujundamine:

1. Kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide ja eetika seisukohast; tajuda, analüüsida ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada kunsti ja loomingut ning kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid ja arvestada nendega otsuste langetamisel; olla salliv ja koostööaldis ning panustada ühiste eesmärkide saavutamisse.

Kultuuri ja väärtuspädevuse kujunemise tagab Pärnu Koidula Gümnaasiumis kriitilise mõtlemise kujunemist soodustav õppetöö, klassijuhatajatöö, väärtuskasvatus, kooli ja kodu koostöö, kujundaval hindamisel saadud tagasiside, osavõtt üritustest, õppekäikudest, külastustest ja projektidest.

Kool on deklareerinud oma põhiväärtused, milleks on akadeemilisus, asjatundlikkus, koostöö ja uuendusmeelsus. Koidula kooli õpilastes kujundatakse õppetöö ja kooli traditsioonide kaudu hoiakut, mis väärtustab eriliselt Lydia Koidulat kui ühiskonnaelu aktiivset kujundajat, luuletajat ja eesti teatrile alusepanijat.

Alusväärtusi järgitakse tegevuste kavandamisel, erinevaid töövorme kasutades arutatakse õpilastega alusväärtuste üle.

Õpetajad arutavad tundides õpilastega päevakajalisi sündmusi või ühiskonnas ja maailmas esiplaanil olevaid aktuaalseid küsimusi. Arutelusid läbi viies õpetaja käsitleb mingi sündmuse, nähtuse või seisukoha erinevaid tahke, demonstreerides teatud mõtteviisi: igal nähtusel on mitu põhjendust, igal sündmusel on vähemalt mitu tõlgendust, igal seisukohal on vähemalt üks vastandseisukoht.


29

Loomingut väärtustatakse õpilaste loovuse toetamise kaudu ja suutlikkuse kaudu vältida plagiaati. Korrektse viitamise kasutamist nii kirjalikes kui praktilistes töödes jälgivad kõik õpetajad.

Koolis kujundatakse õpilaste ilumeelt ühelt poolt koolis valitseva esteetilise õppekeskkonna kaudu ja teisalt järgitakse põhimõtet, et esitatavad kirjalikud tööd peavad alati olema korrektselt ja esteetiliselt vormistatud.

2. Sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; austada erinevate keskkondade, sh suhtluskeskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, inimõigusi, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel; suutlikkus mõista globaalprobleeme, võtta kaasvastutus nende lahendamise eest; väärtustada ja järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid; tunnetada end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja kogu maailma kontekstis.

Sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujunemise tagavad Pärnu Koidula Gümnaasiumis mõistlikku vaimset pingutust vajavate õpiülesannete täitmine, kooli kodukord, võimalus osaleda huvitegevuses, noorte- ja õpilasorganisatsioonides ning õpilasesinduses, klassijuhatajatöö, kujundaval hindamisel saadud tagasiside, osavõtt üritustest, õppekäikudest, külastustest ja projektidest ning mitmekesiste metoodiliste võtete kasutamine õppetöös.

Vastutustunde kujundamine toimub koolis eelkõige kokkulepete sõlmimise ja kokkulepetest kinnipidamise jälgimise teel. Kokkulepete saavutamine tähendab osapoolte ärakuulamist ja teineteisega arvestamist (selle mõistmist, kas kokkulepet on võimalik täita) ning kõigi osapoolte kokkuleppega nõustumist. Oluline roll on selle juures õpetajatega asjakohasel suhtlemisel ja kannatlikkusel asju läbi rääkida ning järjekindluses kokkulepetest kinnipidamist jälgida.

Demokraatliku mõtteviisi kujundamine õpilastes toimub igapäevase õppe- ja kasvatusprotsessi korralduse kaudu. Õppeprotsessi kavandamine on avalik, st õpilased peavad kursuse alguses teadma, mida õpitakse, millised on oodatavad õpitulemused, kuidas toimub hindamine ning millised on hindamiskriteeriumid.

Õpilasi käsitatakse õppeprotsessis partneritena.

Kehtestatud reeglite järgimisel näitavad õpetajad õpilastele eeskuju.

Eraldi tähelepanu pööratakse kõikides õppeainetes õpilaste koostööoskuste arendamisele, meeskonnas töötamisele.


30

3. Enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata adekvaatselt oma nõrku ja tugevaid külgi, arvestada oma võimeid ja võimalusi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid probleeme; käituda inimsuhetes sõltumatult; hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta, kavandada oma karjääri.

Enesemääratluspädevuse kujunemise tagavad Pärnu Koidula Gümnaasiumis oskusainete, loodusainete ja sotsiaalainete õppimine, võimalus kasutada tugisüsteemi, võtta osa spordipäevadest, tervislikku eluviisi propageerivatest üritustest ja projektidest, samuti arenguvestlused ning klassijuhatajatöö. Kõikides õppeainetes kasutatakse õppimist toetavat hindamist ja õpilase enesehindamist, mille käigus õpilased õpivad määratlema enda tugevaid ja nõrku külgi ning kavandama parendustegevusi.

Koolis viiakse õpilasega läbi arenguvestlusi, milles on suur roll õpilase eneseanalüüsil.

Koolis kasutatakse ühe meetodina õpimappi, oluline koht selles on õpilase eneseanalüüsil.

4. Õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; leida sobivad teabeallikad ja juhendajad ning kasutada õppimisel nende abi; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada erinevaid õpistrateegiaid ja õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasiõppimise võimalusi.

Õpipädevuse kujunemise tagavad Pärnu Koidula Gümnaasiumis õpetajate järjepidev koostöö nõuete kooskõlastamisel, õpilaste õpimotivatsiooni toetamine ja kujundamine, mitmekesiste õpiülesannete ja meetodite teadlik valik, kriitilise mõtlemise kujundamine, kujundav hindamine ning õpetajate süsteemne täienduskoolitustel osalemine ja enesetäiendamine.

Õpilasele antakse õpetajatevahelise koostöö tulemusena võimalus erinevates ainetes ja situatsioonides sama probleemi lahendada (projekt, uurimistöö, praktiline töö). Õpilasele antakse kujundava hindamise käigus sellist tagasisidet, mille alusel ta oskab hinnata enda taset ja võimalusi.

Kõikides õppeainetes keskendutakse ühe olulisema õpipädevuse komponendi, funktsionaalse lugemisoskuse arendamisele. Eelkõige kujundatakse õpilastel oskusi leida informatsiooni teatmeteostest ja internetist.


31

Õpipädevuste kujundamisel soovitakse õpetajate ja õpilaste ühise tegevuse tulemusena saavutada järgmist:

1) õpilane arvestab õpikeskkonna jagamisel teiste õpilastega; 2) õpilasel on oskus õppida ka teistes keskkondades kui klassiruum; 3) õpilane oskab kasutada võimalikult mitmekesiseid allikaid, väldib

internetiohte ja hindab allikate usaldusväärsust õigesti; 4) õpilane mõistab loetut ja oskab seda kriitiliselt hinnata; 5) õpilane oskab aega planeerida; 6) õpilane oskab kasutada erinevaid õppimistehnikaid; 7) õpilane on kohusetundlik.

Suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada emakeeles ja iseseisva keelekasutaja tasemel vähemalt kahes võõrkeeles, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; koostada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust, kasutada korrektset ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi.

Suhtluspädevuse kujunemise tagavad Pärnu Koidula Gümnaasiumis keeleainete õpiülesannete ja metoodika valik, õpilaste võimalus osaleda erinevatel loovuskonkurssidel ja keelealastel üritustel; võimalus suhelda eri vanuses õpilastega ürituste ja koostöö raames.

Õpetajad suunavad õpilasi järjepidevalt kasutama erinevaid infokanaleid.

Eraldi tähelepanu pööratakse õpilaste esinemisalase pädevuse kujunemisele. Järgitakse, et õpilane saaks enne esinemist õpetajapoolset juhendamist ning pärast esinemist personaalset tagasisidet ja et õppekeskkond toetaks klassi ees esinemise vabatahtlikkust.

Õpilastel kujundatakse oskust anda kaasõpilastele konstruktiivset kirjalikku ja suulist tagasisidet.

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale ja loodusteadustele omast keelt, sümboleid, meetodeid ja mudeleid, lahendades erinevaid ülesandeid kõigis elu- ja tegevusvaldkondades; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust ning mõju igapäevaelule, loodusele ja ühiskonnale; mõista teaduse ja tehnoloogiaga seotud piiranguid ja riske; teha tõenduspõhiseid otsuseid erinevates eluvaldkondades; kasutada uusi tehnoloogiaid loovalt ja uuendusmeelselt.

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase pädevuse kujunemise tagavad Pärnu Koidula Gümnaasiumis reaalainete õppimisel kasutatavad õpiülesanded ja -


32

võtted, osalemine projektides ning reaalainetes andekatele õpilastele täiendavat pingutust võimaldava õppe pakkumine.

Kõikides ainetes pööratakse tähelepanu matemaatiliste esitusviiside (näiteks diagrammide) ja IKT-vahendite kasutamisele. Eraldi pööravad kõik õpetajad tähelepanu oma ainest ja õpilaste vanusest tulenevalt statistiliste andmetöötluse erinevatele meetoditele.

Kõikides ainetes pööratakse tähelepanu matemaatiliste seoste nägemisele ja esiletoomisele.

Ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada lühi- ja pikaajalisi plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske; mõelda kriitiliselt ja loovalt, arendada ning hinnata oma ja teiste ideid.

Ettevõtlikkuspädevuse kujunemise tagavad Pärnu Koidula Gümnaasiumis õppekäigud ja -ekskursioonid, võimalus osaleda otsustusprotsessides ning organiseerida klassi- ja kooliüritusi, esineda konverentsidel jt üritustel ning korraldada teisi vaba aja tegevusi; kujundav hindamine ja klassijuhatajatöö, kooli ja kodu koostöö. Tundides kasutatakse kogemusõppel põhinevaid aktiivõppe meetodeid, mis võimaldavad simuleeritud olukordades ennast proovile panna ja õpitud teadmisi ja oskusi rakendada. Õppeprotsessis kavandatakse nii ühe aine piires kui ka õppeainetevahelisi projektipõhiseid õppemeetodeid, kus õpilased peavad meeskonnana tulemused saavutama. Tunnivälised üritused kavandatakse võimalusel projektipõhisena, kuhu kaasatakse õpilased ning järgitakse üritusega sobivaid projektijuhtimise reegleid.

Ettevõtlikkuspädevuse kujundamisele on keskendunud kooli ettevõtlussuund, mis tagab kaasaegsed ettevõtlus- ja kommunikatsioonioskused ning arusaamise ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning nende vastastikustest seostest nii üksiksiku, ettevõtte, riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil, arendades õpilastes ettevõtlikku ja keskkonda väärtustavat ning säästvat eluhoiakut, probleemide lahendamise ja uurimise oskusi.

Digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust,


33

isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

Digipädevuse kujunemise tagavad Pärnu Koidula gümnaasiumis igas ainetunnis kasutatavad sobivad ja kaasaegsed IKT-vahendid ja võimalused. Õpetajad hoiavad ennast kursis õppevara ja IKT-vahendite uuendustega, kasutavad e-õppeks sobivaid keskkondi, õppemeetodeid ja võimalusi ning kaasaegseid IKT-põhiseid suhtlusvahendeid. Informaatika on lõimitud kõigi õppeainetega, kuna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia moodustab loomuliku osa tänapäevasest õpikeskkonnast - IKT pädevusi kujundatakse kõigi õppeainete kaudu. Digipädevust toetavad samuti vabad valikained, nagu robootika ja mehhatroonika, multimeedium, programmeerimine, veebiarendus ja disain.

Liikluskasvatuse teemad ja nende käsitlemine gümnaasiumis Liikluskasvatuse teemad tulenevad riiklikes õppekavades sätestatud läbivast teemast „Tervis ja ohutus“, nende käsitlemise ulatus ning kavandatud tegevused on kooskõlas volitusnormiga: Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määrus nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord“ § 6 lõige 3.

Vastavalt „Liiklusseadusele“ on liikluskasvatuse eesmärk kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on:

1) ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt;

2) teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ja ohutust mitmesugustes liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina.

Gümnaasiumi lõpuks õpilane:

1) oskab hinnata ohuteguri suurust, teadvustab õnnetuse ahelreaktsiooni võimalikkuse;

2) teab, et pidurdus- ja peatumisteekonna pikkus sõltub sõiduki kiirusest, tee- ja ilmastikuoludest (vihm, lumi, jää);

3) oskab abistada ja anda esmaabi uppumisohtu sattunud inimesele; 4) tunneb liikluseeskirja nõudeid jalakäijale ja juhile; 5) on seaduskuulekas ning gümnaasiumi lõpetajal on oskused, mis toetavad

tema enda ja teiste liiklejate toimetulekut ja ohutust erinevates liiklusolukordades nii jalakäijana, sõitjana kui ka juhina;

6) oskab leida ja omab ülevaadet ohutusalastest kampaaniatest, oskab tuua võrdlusi teiste riikidega;

7) oskab koostada riskianalüüsi silmas pidades kooliümbruse (liiklus)keskkonda, teeb ettepanekuid ohutuse suurendamiseks.


34

Selleks kavandatakse koolis järgmisi tegevusi, nagu teemade käsitlemine ainetundides, loengud, kohtumised vastava ala spetsialistidega, osavõtt liiklusteemalistest viktoriinidest jt üritustest koolis ning linnas.

Klassi- ja koolivälised liiklusalased üritused kavandatakse kooli üldtööplaanis, nende läbiviimise eest vastutab kooli juhtkond.

Õpilasuurimuse või praktilise töö korraldus Õpilasuurimus või praktiline töö on individuaalõppe vorm, mis annab võimaluse õpilase arengu suunamiseks kooliaasta vältel ning toimub õpilase ja juhendaja aktiivse suhtlemise teel.

Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamisel ja hindamisel on eesmärgiks õpilase loova eneseväljenduse, koostöö ja iseseisvalt töötamise oskuse arendamine ning järgmiste oskuste omandamine:

1) uuritava probleemi või loodava praktilise töö kohta taustinformatsiooni ja andmete kogumise ja analüüsimise oskus;

2) teoreetiliste teadmiste praktilise rakendamise oskus; 3) töö eesmärgi ja probleemile vastavate uurimisküsimuste sõnastamise ning

sobiva meetodi ja analüüsivahendite valimise ja rakendamise oskus; 4) tegevuse ajalise kavandamise ja kavandatu järgimise oskus; 5) teadusteksti koostamise (eelkõige õpilasuurimuse puhul) oskus; 6) oma tegevuse ja töö analüüsimise oskus; 7) töö korrektse vormistamise oskus; 8) kokkuvõtte ja resümee koostamise oskus; 9) töö kaitsmise oskus.

Praktilise töö eesmärk on väärtustada õpilase individuaalseid teadmisi, oskusi ja huve ning luua väljund loominguliseks eneseteostuseks. Juhendaja ülesandeks on õpilase ideid, soove ja võimeid arvesse võttes aidata tal leida sobiv ning teostatav praktiline töö.

Praktilise töö temaatika on seotud kooli õppesuunaga. Praktilisel tööl võib olla üks või mitu õpilasautorit, kelle panus töösse on selgelt näidatud ja eristatav. Praktiline töö koosneb kirjalikust ja praktilisest osast: loodud teosest, õpilasfirmast, tehnoloogilisest lahendusest, õppematerjalist või projektist.

Praktilise töö võib liigitada järgmistesse valdkondadesse:

1. Teosed: etenduse lavastamine; kontserdikava ettevalmistamine ja selle esitamine; kirjandus- või kunstiteose, filmi, heliplaadi vm loomine, tõlketöö.

2. Projektid: konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, spordivõistluse, õppekäigu vms korraldamine.

3. Õppematerjalid: eksami / olümpiaadi kordamisülesannete kogumiku koostamine; veebipõhise õppekeskkonna loomine; õppevahendite valmistamine (muusikainstrumendid, geomeetriliste kujundite mudelite komplekt, näitlikud tabelid jm).


35

4. Õpilasfirma 5. Tehnoloogiline lahendus: veebikeskkond, e-lahendused, arvutiprogramm,

mobiilirakendus vms.

Õpilasuurimus või praktiline töö on Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppekava osa G1 ja G2 astmel (1 + 1 kursust).

Õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamise eeldus on kursuse „Uurimistöö alused“ läbimine (G1) ning seda toetab vaba valikkursus „Arvuti uurimistöös“ (G2). Õppekavas on arvestatud üks kursus (35 tundi) õpilasuurimuse kirjutamiseks või praktilise töö koostamiseks.

Kursuse „Uurimistöö alused“ läbiviimisel lähtutakse riikliku õppekava kursusekavast ja kooli poolt koostatud „Pa rnu Koidula Gu mnaasiumi kirjalike toode juhendist“, kus on antud ülevaade õpilasuurimuse olemusest ja struktuurist, on fikseeritud töö vormistamise, viitamise ja hindamise täpsed nõuded ning juhendaja ja retsensendi roll. Juhendis on ülevaade praktilise töö olemusest ja struktuurist, on fikseeritud praktilise töö vormistamise, viitamise ja hindamise nõuded ning juhendaja ja retsensendi roll.

Õpilasuurimuste ja praktiliste tööde teemade valikuks kasutatakse kooli aineõpetajate ettepanekuid ja soovitusi. Juhendaja-õpetaja aitab selgitada õpilasele teoreetilise, kirjaliku ja praktilise tööga kaasnevat materjali mahtu, lahendamist vajavaid probleeme. Juhendaja suunab juhendamisprotsessis õpilast abistavate allikmaterjalidega tutvumisele ning rõhutab õpilasele töö protsessi ja esteetilise lõpptulemuse tähtsust nii õpilasuurimuse kui praktilise töö puhul.

Juhendaja peab olema tasakaalustav suunaja õpilasuurimuse ja praktilise töö valmimisel. Õpilasuurimuse ja praktilise tööga seonduvat õppeülesannet tuleb kavandada nii, et see nõuaks õpilaselt pingutust, kuid arvestaks ka jõukohasust. Tähtis on rakendada õppetöö käigus juba õpitud ja omandatud teadmisi ning praktilisi oskusi.

Õpilasuurimuse ja praktilise töö üks juhendaja on alati Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpetaja. Õpilasel ja juhendajal on õigus kasutada kaasjuhendajate-konsultantide abi väljastpoolt kooli.

Juhendaja kohustused ja ülesanded õpilase juhendamisel

Juhendaja

1) aitab püstitada töö eesmärki ja kavandada töö ülesehitust; 2) aitab õpilasel koostada uurimistöö või praktilise töö kalenderplaani; 3) juhendab teemakohase kirjanduse ja algallikate otsimisel; 4) juhendab õpilast uurimistöö või praktilise töö käigus; 5) kontrollib töö valmimist osade kaupa ning jälgib õpilase kalenderplaanist

kinnipidamist;


36

6) hindab õpilase tööprotsessi; 7) annab kirjaliku hinnangu õpilase tegevusele õpilasuurimuse või praktilise töö

ettevalmistamisel; 8) õpilasuurimuse või praktilise töö nõuetele vastamise korral lubab

õpilasuurimuse kaitsmisele.

Õpilase kohustused ja ülesanded

Õpilane:

1) järgib koos juhendajaga õpilasuurimuse või praktilise töö kavandamise etapis koostatud kalenderplaani;

2) annab juhendajaga kokkulepitud viisil ja ajal juhendajale aru töö käigust; 3) otsib teemakohase kirjanduse ja allikad; 4) kogub ja analüüsib uurimismaterjali sisuliselt; 5) vastutab töös esinenud andmete õigsuse eest; 6) vormistab töö nõuetekohaselt; 7) pöördub vajadusel juhendaja poole abi saamiseks; 8) esitab uurimistöö kokkulepitud tähtajaks pdf-failina korrektselt nimetatuna

(nimi_õppeaasta_klass_teema märksõna) uurimistööde ja praktiliste tööde koordinaatorile, olles saanud eelnevalt juhendajalt loa töö esitamiseks kaitsmisele;

9) kaitseb tööd kaitsmiskomisjoni ees.

Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise, koostamise ja hindamise etapid Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise, koostamise ja hindamise etapid on kirjeldatud „Pärnu Koidula Gümnaasiumi kirjalike tööde juhendis“.


37

Hindamise korraldus

Õpilaste hindamise alused Hindamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, gümnaasiumi riiklikust õppekavast, kooli õppekavast ja kodukorrast, erijuhtudel ka individuaalsest õppekavast.

1. Hindamise eesmärk on: 1.1. toetada õpilase arengut; 1.2. anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta; 1.3. innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima; 1.4. suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast

edasise haridustee valikul; 1.5. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu

toetamisel; 1.6. anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse

tegemiseks. 1.7. Käitumise hindamise eesmärk on suunata õpilast järgima üldtunnustatud

käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid; 1.8. motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

2. Hindamisest teavitamine 2.1. Kooli õppekavas sätestatud hindamise korralduse avalikustab kool avaliku

teabe seaduse alusel kooli koduleheküljel. 2.2. Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad ja

selgitavad õpilastele aineõpetajad õppeperioodi alguses. 2.3. Klassijuhataja selgitab õppeaasta alguses õpilastele käitumise hindamise

põhimõtteid ja korda. 2.4. Õpilasel ja tema vanemal on õigus saada teavet õpilase hinnete ning

käitumise kohta e-koolist, klassijuhatajalt ning aineõpetajatelt. 2.5. Lapsevanematele selgitatakse hindamise põhimõtteid õppeaasta esimesel

lastevanemate koosolekul. 2.6. Gümnaasiumiastmes kantakse kõik kursuse- ja üleminekueksamite ning

kooliastmehinded õpinguraamatusse.

3. Teadmiste ja oskuste hindamine 3.1. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste

vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

3.2. Kursuse algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi vastavalt kooli kodukorrale.

3.3. G1 ja G2 klassi õpilastele viib kool läbi üleminekueksamid: G1 ja G2 klassis on kolm üleminekueksamit vastavalt õppesuunale. Üleminekueksami nõuded, läbiviimise tingimused ja kord on määratud kooli õppekavas.

3.4. Õpilasuurimus või praktiline töö sooritatakse ja kaitstakse G2 klassis.


38

3.5. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis. Valikainete puhul kasutatakse ka mitteeristavat hindamist „Arvestatud / mittearvestatud“ (A / MA).

3.6. Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik“ või „nõrk“ või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelvastamiseks või järeltöö sooritamiseks.

3.7. Õpilasel on üldjuhul õigus järele vastata kahe nädala jooksul pärast mitterahuldava hinde saamist või puudumise korral koolitulemise esimesest päevast alates.

3.8. Järeltöid saab sooritada ühe korra. Mitterahuldava hinde või põhjuseta puudumise tõttu tegemata töö järeletegemine on esimene järeltöö. Kui õpilane pole 10 õppepäeva jooksul tööd järele vastanud, on õpetajal õigus panna „1“. Põhjusega puudumisel on esimene kord töö põhisooritus, järgnev on ebaõnnestumise korral järeltöö.

3.9. Järeltöö sooritamiseks registreeritakse soov elektroonselt, aineõpetaja kinnitab selle ja lubab täidetud tingimustel õpilase järeltööd sooritama ning valmistab ette töölehe. Järeltöid sooritatakse reedesel päeval pärast õppetunde selleks kindlaks määratud ruumis ja korrapidaja-õpetaja järelevalve all. Järeltöö sooritajal peab kaasas olema õpilaspilet.

3.10. Tegemata hindelist tööd märgitakse e-koolis märgiga X. 3.11. Kui puudulikule hindele sooritatud töö järeltöö hinne on taas puudulik, siis

seda hinnet e-kooli ei märgita, vaid lisatakse põhitöö hindele kommentaar. Kõrgemale tulemusele parandatud hinne on märgistatud e-koolis tärniga (näiteks 3*) ja see asendab puudulikku hinnet.

3.12. Õpetajatel on pikemate tööde (kirjand, essee, mitmetunniline kontrolltöö) parandamiseks aega kaks nädalat, lühemate parandamiseks üks nädal.Õpilane, kes ei ole järele vastanud, on haridusliku erivajadusega õpilane ning vastavalt kooli õppekavale algatab aineõpetaja õpilasele vajaliku tugimeetme rakendamise.

4. Hinded viiepallisüsteemis

Hindega «5» („väga hea“) hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega «4» („hea“) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 75–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.


39

Hindega «3» („rahuldav“) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 50–74% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega «2» („puudulik“) hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–49% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindega «1» („nõrk“) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele, või kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, või kui õpilane ei esitanud või ei teinud tööd õigeaegselt ega ole kasutanud järelevastamise võimalust. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Skaalast 5% üles- ja allapoole moodustab piiritsooni, mille puhul õpetaja võib panna kas madalama või kõrgema hinde, arvestades töö mahtu, ülesande keerukust, vigade arvu ja liiki.

Õpetajal on õigus täpsustada hinnet miinuse ja plussiga. Miinus tähendab, et saadud tulemus on hinde alumisel piiril. Pluss tähendab, et tulemus on mingis osas hinde saamiseks kehtestatud nõudmistest parem või hinde ülemisel piiril. Kokkuvõtvad hinded peavad olema plussi või miinuseta.

5. Kujundav hindamine 5.1. Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille

käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

5.2. Õppetunni või muu õppetegevuse vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste, ent ka käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta.

5.3. Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni.

5.4. Koolipere annab õpilasele igapäevaste tegevuste ja sündmuste vältel tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.


40

5.5. Arenguvestlusel analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut tulenevalt õpilase individuaalsest eripärast ja õpilase, vanema või kooli poolt oluliseks peetavast (näiteks käitumine ja emotsionaalne seisund, hoiakud ja väärtushinnangud, motivatsioon, huvid, teadmised ja oskused). Arenguvestlusel seatakse uued eesmärgid õppimisele ja õpetamisele. Arenguvestluse oluline osa on õpilase enesehindamine.

5.6. Arenguvestluste läbiviimise aluseks on „Pärnu Koidula Gümnaasiumi arenguvestluste läbiviimise kord“.

6. Hindamine kehalises kasvatuses 6.1. Hinnatavate ülesannete täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik. 6.2. Koolist puudunud õpilane täidab hinnatava ülesande õpetajaga kokkulepitud

ajal kahe nädala jooksul. Kui õpilane jätab selle ülesande mõjuva põhjuseta kokkulepitud ajaks täitmata, loetakse antud ülesande hinne vastavaks hindele “nõrk”, s.t, et õpilane pole omandanud vastavaid teadmisi ja oskusi.

6.3. Mõjuva põhjuseta puudutud tunnid arvestatakse gümnaasiumiõpilastel ümber jooksukilomeetriteks, mis sooritatakse arvestuslikus korras (1 tund võrdub 1 km).

6.4. Kui õpilane on vabastatud, peab ta viibima tunnis ja jälgima seda kõrvalt või täitma õpetaja poolt antud ülesandeid.

6.5. Kui õpilane on vabastatud vanema tõendiga, peab ta enne tundi sellest teavitama nii aineõpetajat kui klassijuhatajat.

6.6. Kursusehinne pannakse välja õpilasele, kes on osalenud vähemalt 75% tundidest gümnaasiumiastmes ning sooritanud vähemalt 75% hindelistest harjutustest.

6.7. Kui õpilane on vabastatud osaliselt ja tal ei ole kursuse lõpuks antud ala hindele sooritatud, võib õpetaja kokkuvõtvat hinnet alandada ühe hinde võrra.

6.8. Raviarsti poolt terveks õppeaastaks vabastatud õpilased sooritavad teoreetilise arvestuse õpetajaga kokkulepitud ajal.

7. Kokkuvõttev hindamine 7.1. Gümnaasiumiastmes hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines

kokkuvõtvalt kursuse- ja kooliastmehindega. Kursusehinne pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel. Parandatud hinde puhul arvatakse kursusehinnete hulka viimane saadud hinne, mis on tähistatud e-koolis tärniga (3*).

7.2. Kooliastmehinne pannakse välja õppeaine G1-G3 klassi kursusehinnete ja üleminekueksamite hinnete alusel.

7.3. Kursusehinne pannakse välja kursuse lõpul antud perioodi jooksul e-kooli kantud hinnete alusel, kus kõik hinded on võrdse kaaluga. Tööde hinded võivad olla ka „nõrgad“ või „puudulikud“. Kokkuvõttev hinne arvutatakse e-kooli kantud hinnete aritmeetilise keskmisena. Kooliastmehinne pannakse välja kooliastme jooksul saadud kursusehinnete ja üleminekueksamite hinnete alusel aritmeetilise keskmisena enne õppeperioodi lõppu.

7.4. Kui õpilane on puudunud kursuse jooksul ainetundidest 20% ja rohkem, peab ta tegema selles aines arvestusliku töö (õppenõukogu otsus 30.08.2013 protokoll nr 1-5/7 - 16).


41

7.5. Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastmehinde väljapanekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk“.

7.6. „Nõrga“ või „puuduliku“ kursushinde puhul on gümnaasiumiõpilasel kohustus osaleda vastava aine konsultatsioonitundides.

7.7. Gümnaasiumiõpilasel (G1-G3 klass) ei tohi olla täiendava õppetöö lõpuks ühtegi puudulikuga hinnatud kursust ega üleminekueksamit, välja arvatud õppenõukogu otsusega lubatud erijuhtudel, nagu mõjuvatel põhjustel pikendatud õppeperiood või individuaalne õppekava.

7.8. Õppeaines, milles riigieksam toimub väljaspool eksamiperioodi, pannakse G3 klassi õpilasele kooliastmehinne välja enne riigieksami toimumist. Teiste õppeainete kooliastmehinded pannakse välja enne õppeperioodi lõppu. Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu.

7.9. G3 klassi õpilasel on õigus tagasiulatuvalt parandada kokku kaht G1 või G2 klassi kursusehinnet kumbki erinevas aines.

8. Käitumise hindamine 8.1. Gümnaasiumiastmes hinnatakse õpilase käitumist kord poolaastas. 8.2. Käitumise hindamise aluseks on õppetöös osalemine, kooli kodukorra

täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. 8.3. Käitumist hinnatakse hinnetega „eeskujulik“, „hea“, „rahuldav“ ja

„mitterahuldav“. 8.4. Käitumishinde üle aastahindena otsustab klassijuhataja, ära kuulates

aineõpetajate ja klassikaaslaste arvamuse. 8.5. Mitterahuldava käitumishinde panemise aastahindena otsustab

õppenõukogu, kuulates ära klassijuhataja ja aineõpetajate arvamuse. 8.6. Käitumishinded märgitakse elektroonsele tunnistusele ja õpilasraamatusse. 8.7. Hindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja

kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.

8.8. Hindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.

8.9. Hindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.

8.10. Hindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Käitumine hinnatakse veel mitterahuldavaks, kui gümnaasiumiastme õpilane puudub üle 20 põhjuseta tunni poolaastas.

9. Hinde ja hinnangu vaidlustamine 9.1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid

vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.


42

9.2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest punktis 7.1. nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

10. Õpilase täiendavale õppetööle jätmine ning järgmisse klassi üleviimine 10.1. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud nõutavate teadmiste ja oskuste

omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu juunikuu viimase õppenõukoguni.

10.2. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse ning need kantakse e-kooli.

10.3. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

11. Õpilase järgmisse klassi üleviimine 11.1. Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu. Järgmisse klassi

viiakse üle õpilane, kelle kõik kursusehinded ja üleminekueksamite hinded on vähemalt rahuldavad.

11.2. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustil.

11.3. Punktis 11.2. sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

12. Gümnaasiumi lõpetamine 12.1. Gümnaasiumi lõputunnistuse annab Pärnu Koidula Gümnaasium õppenõukogu

otsusel õpilasele: 12.1.1. kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad, valikkursuste puhul

rahuldavad või arvestatud; 12.1.2. kes on sooritanud õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti

keele, matemaatika ja võõrkeele (inglise, prantsuse, vene või saksa keele) riigieksamid;

12.1.3. kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele gümnaasiumi suunapõhise koolieksami;

12.1.4. kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö.

12.2. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel on kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga vähendatud või asendatud sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus.

12.3. Õpilased, kes on gümnaasiumis õppinud eesti keelt teise keelena, õpilased, kes on lõpetanud põhikooli vene või muu õppekeelega koolis või klassis ja on asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi, ning õpilased, kes on vene või muu õppekeelega gümnaasiumist või gümnaasiumiklassist asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või


43

gümnaasiumiklassi, võivad eesti keele riigieksami asemel sooritada eesti keele teise keelena riigieksami.

12.4. Õpilane, kellele on vastavalt „Keeleseadusele“ väljastatud eesti keele oskuse kõrgtaseme või C1-taseme tunnistus ning kes esitab vastava tunnistuse koolile hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks, ei pea sooritama eesti keele teise keelena riigieksamit.

Gümnaasiumi lõpetamise korraldus Gümnaasiumi lõputunnistuse annab Pärnu Koidula Gümnaasium õppenõukogu otsusel õpilasele:

1) kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad, valikkursuste puhul rahuldavad või arvestatud;

2) kes on sooritanud õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele, matemaatika ja võõrkeele (inglise, prantsuse, vene või saksa keele) riigieksamid;

3) kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele gümnaasiumi suunapõhise koolieksami;

4) kes on rahuldavalt sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö.

Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel on kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga vähendatud või asendatud sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus.

Õpilased, kes on gümnaasiumis õppinud eesti keelt teise keelena, õpilased, kes on lõpetanud põhikooli vene või muu õppekeelega koolis või klassis ja on asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi, ning õpilased, kes on vene või muu õppekeelega gümnaasiumist või gümnaasiumiklassist asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi, võivad eesti keele riigieksami asemel sooritada eesti keele teise keelena riigieksami.

Õpilane, kellele on vastavalt „Keeleseadusele“ väljastatud eesti keele oskuse kõrgtaseme või C1-taseme tunnistus ning kes esitab vastava tunnistuse koolile hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks, ei pea sooritama eesti keele teise keelena riigieksamit.

Koolieksami ettevalmistamine ja eksamitöö koostamine Pärnu Koidula Gümnaasiumi koolieksamid on õppesuundadepõhised: matemaatika-füüsika ja reaalsuund teeb koolieksami füüsikas, loodussuund teeb koolieksami bioloogias ja keemias, Euroopa suund sooritab sotsiaalainete komplekseksami ja ettevõtlussuund sooritab koolieksamina rahvusvahelise ettevõtluseksami, saades teatud lävendit ületades ESP sertifikaadi - Entrepreneurial Skill Pass’i.


44

Koolieksamitöö koostab kooli direktori moodustatud komisjon ja kinnitab kooli direktor vähemalt kaks nädalat enne koolieksami algust.

Koolieksamitööde kohta on koostatud vastavad eristuskirjad, mis sätestavad töö koostamise, eksami läbiviimise ja hindamise.

Koolieksam korraldatakse kooli direktori kinnitatud eksamiplaani järgi.

Eksamiplaan on õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele avalikustatud kooli kodulehel vähemalt kaks nädalat enne koolieksamite algust.

Karjäärinfo ja -nõustamise korraldus Karjääriinfo ja -nõustamise eesmärk on aidata õpilastel arendada teadlikkust iseendast, omandada teadmisi töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis soodustavad kaasaegsesse töömaailma sisenemist, karjääriotsuste tegemist ning eneseteostust elukestva õppe kaudu.

Õppe- ja kasvatustöö eesmärkide püstitamisel on aluseks võetud riikliku õppekava läbiv teema “Elukestev õpe ja karjääri planeerimine”, mille raames käsitletakse teemat lõimitult kõikides ainevaldkondades.

Eesmärgid

Karjääriinfo ja –nõustamise korraldusega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke karjäärivalikuid.

Gümnaasiumi lõpetaja:

1) mõistab muutuva töömaailma kontseptsiooni; 2) jälgib kohaliku ja rahvusvahelise tööturu tendentse; 3) mõistab tööturul toimuva seotust sotsiaalsete, poliitiliste ja

majandusprotsessidega; 4) tunneb huvi erinevate elukutsete jaoks vajalike omaduste ja oskuste ning

nende kujundamise viiside vastu; 5) oskab leida huvipakkuvat infot elukutsete, ametite ja haridusvõimaluste

kohta; 6) oskab teha esialgseid pikema- ja lühemaajalisi karjääriplaane, analüüsides

oma isiksuse omadusi ning oskusi, väärtushinnanguid ja edukriteeriume; 7) oskab tööd otsida ja tööjõuturul konkureerida, on huvitunud nende oskuste

edasiarendamisest (CV koostamine, info leidmine vabade töökohtade kohta, käitumine tööintervjuul jne);

8) omab esmaseid teadmisi tööseadusandlusest (tööleping, töötaja õigused ja kohustused, töölepingu lõpetamine jne);

9) oskab vajadusel abi saamiseks spetsialisti poole pöörduda (karjäärinõustaja, psühholoog, arst jt);


45

10) mõistab oma osa ja vastutust karjääriotsuste tegemisel.

Tegevused

Pärnu Koidula Gümnaasiumi karjääriinfo ja -nõustamise korralduses ja tegevuste planeerimisel on arvesse võetud gümnaasiumiõpilaste vajadusi ja lähtutakse kohalikest majanduslikest-sotsiaalsetest vajadustest ning võimalustest.

Karjäärinõustamise korralduse terviklikkuse ja kvaliteedi tagamiseks käsitletakse teemasid integreeritult kolme õppeaasta vältel:

1) karjääriõpe kui läbiv teema (majandus- ja ettevõtlusõpetus, ühiskonnaõpetus, keeleõpetus, kunst, klassijuhatajatöö);

2) karjääriõppe lõimimine tunniväliste sündmuste ja tegevustega: infopäevad, -messid, töövarjupäev, karjäärinädal, õpilaskonverents, temaatiline joonistusvõistlus, temaatiline kirjandivõistlus, luulevõistlus jms.

Pärnu Töötukassa ja Rajaleidja nõustajate teenuseid vahendatakse Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilastele koolis eelnevalt kokkulepitud ajal ja mahus (võimete testimine grupis, individuaalnõustamine, loengud).

Individuaalse nõustamise teenust osutavad õpilastele Pärnu Töötukassa nõustajad.

Tegevuste kavandamise aluseks on võetud karjääriõppe õppesisu:

1) enesetundmine (arenguvestlus, võimete/huvide testimine, valikaine „Enese loomine ja juhtimine“, kutsesobivus, isikuanalüüs, huvitegevus jms);

2) õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine (kohtumised erinevate ametite esindajatega, karjääripäev, karjäärinädal, kohtumised vilistlastega, töövarjupäev, koolide ja ametite tutvustus, õppekäigud, infopäevad, messid, koolide külastused, infootsing jms);

3) planeerimine ja karjääriotsuste langetamine (valikaine „Enese loomine ja juhtimine“, temaatilised klassijuhatajatunnid, eneseanalüüs jms).

Õpilaste teavitamise ja nõustamise korraldus Teavitamisel juhindutakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ § 55 sätestatust. Õpilaste ja vanemate teavitamine hindamisest ja hinnetest toimub kooli kodukorras sätestatud korra alusel. Vanemate teavitamine toimub üldiselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Teavitamisel järgitakse „Avaliku teabe seaduses“ ning „Haldusmenetluse seaduses“ teavitamisele sätestatut.

Gümnaasiumis on õpilasel võimalus saada õppekorralduse kohta infot ja nõuandeid.


46

Gümnaasiumis on korraldatud õpilaste teavitamine edasiõppimisvõimalustest ja tööturu üldistest suundumustest ning on tagatud karjääriteenuste (karjääriinfo ja -nõustamine) kättesaadavus.

Gümnaasiumis on tagatud õpilasele ning vanematele teabe kättesaadavus õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamine ja nõustamine õppetööd käsitlevates küsimustes. Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele teatavaks õppeaasta, poolaasta või õppeperioodi algul. Samuti on tagatud õppenõustaja teenus.

Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasistes õppe- ja arengueesmärkides.

Arenguvestlusi viiakse läbi vastavalt koolis kinnitatud korrale.

Iga õppeaasta alguses teavitab klassijuhataja õpilasi kooli kodukorrast, tugisüsteemist, huvitegevuse võimalustest ja koolis toimuvatest traditsioonilistest üritustest. Täiendav teavitamine toimub vastavalt vajadusele individuaalselt.

Lastevanematele on vähemalt kord aastas üld- ja klassikoosolek.

Kooli kodulehel on töötajate kontaktandmed, kooli arengudokumendid, üldtööplaan, õppekava ja õppekorralduse põhimõtted, teave sündmuste, läbiviidavate ürituste, projektide ja võistluste ning õpilaste ja õpetajate saavutuste kohta.

Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted Õppeaasta alguses kavandavad õpetajad oma tööplaanides ülekoolilised ja koolidevahelised projektid. Projekt on ühekordne, tähtajaline, piiratud ressurssidega ja kindlaks määratud tulemuse saavutamiseks tehtav töö.

Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamisel arvestatakse eelkõige kooli traditsioone ja õppe-kasvatustöö eesmärke, nagu:

1) õppekava toetamine; 2) läbivate teemade käsitlemine; 3) õpilaste vaimse, füüsilise, emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamine; 4) õpilaste ja õpetajate koostööoskuste arendamine; 5) silmaringi laiendamine ja keeleoskuse parandamine; 6) õpilaste loovuse arendamine; 7) õpilastele organiseerimistöö kogemuse andmine.

Ülekoolilised ja muud kooliga seotud sündmused ja projektid on planeeritud kooli üldtööplaanis, mis valmib õppeaasta algul õpetajatega koostöös.


47

Koolidevahelise projekti algatamiseks tutvustab idee autor projekti kooli juhtkonnale ja õpetajatele. Juhtkond otsustab projekti sobivuse. Koolidevahelistest projektidest osavõtu tingimused otsustab direktor.

Kool toetab igati õpilaste osalemist projektides, olümpiaadidel, konkurssidel, võistlustel ja teistes kooli esindavates tegevustes.

Õpetaja koostab eesoleva õppeaasta töökavad hiljemalt augustis ning täpsustab neid septembris, arvesse võttes vastava klassi õpilaste vajadusi. Töökavad on koostatud e-koolis ja seotud ainekursuse päevikuga.

Üldjuhul koostab õpetaja igale õpetatavale klassile oma töökava, sarnaste võimete ja vajadustega õpilastega paralleelklassides võib kasutada ka üht ja sama töökava.

Õpetaja töökavas täpsustatakse kooli aine- ja kursusekavades esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja -materjale ning õpetajatevahelist koostööd.

Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppekava täitmist arutab õppenõukogu vähemalt kord õppeaastas ning annab arvamuse üldosa ja ainekavade muutmise ja täiendamise vajalikkuse kohta. Juhtkond loob vajalikud töörühmad ning kooskõlastab nende tegevuse- ja ajakava. Õppekava uuendatakse samuti juhul, kui seda tingib muudatus õigusaktides.

Kooli uuendatud ja täiendatud õppekava kohta annab arvamuse õpilasesindus ja hoolekogu. Õppekava kehtestab direktor.


48

Ainevaldkond „Keel ja kirjandus“

Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärk Pärnu Koidula gümnaasiumis on kujundada õpilastes keele- ja kirjanduspädevus, mis tähendab suutlikkust mõista keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja eneseidentiteedi alust ja kunstiliiki ning mõista ja hinnata rahvuslikku ning maailma kultuuripärandit.

Keele- ja kirjanduspädevus tähendab oskust kasutada keelt erinevates suhtlusolukordades, et saavutada oma eesmärke, arvestades suhtlusnorme ja keelekasutustavasid. Keele- ja kirjanduspädevus on oskus erinevaid tekste mõista ja luua, analüüsida ning kriitiliselt hinnata.

Keele ja kirjanduse õpetamise kaudu taotletakse, et gümnaasiumi lõpuks õpilane:

1) väljendub selgelt, eesmärgipäraselt ja üldkirjakeele normidele vastavalt nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses;

2) arutleb loetud, vaadatud või kuulatud teksti põhjal teemakohaselt ja põhjendatult;

3) teab tekstide ülesehituse põhimõtteid, koostab eri liiki tekste, kasutades alustekstidena nii

4) teabe- ja ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid neid kriitiliselt hinnates; 5) hindab kriitiliselt meedia- jm avalikke tekste, tunneb ära tekstide

mõjutusvahendid; 6) mõistab kirjanduse ühiskondlikku, ajaloolist ja kultuurilist tähtsust; 7) väärtustab kirjanikku kui loojat ning kirjandust kui tunde- ja

kogemusmaailma rikastajat, kujutlus- ja mõttemaailma arendajat; 8) teab eesti ja maailmakirjanduse olulisemaid autoreid ning kirjandusteoseid,

seostab neid ajajärgu ja kultuurikontekstiga; 9) tunneb tähtsamaid kirjandusvoole ja -žanre, eristab kirjandusteksti

poeetilisi võtteid ning peamisi kujundeid; 10) analüüsib ja tõlgendab eri liiki kirjandusteoseid.

Ainevaldkonna õppeained ja maht Ainevaldkonna kohustuslikud õppeained on eesti keel ja kirjandus. Õppeained jagunevad kohustuslikeks ning valikkursusteks.

Kohustuslikud kursused on järgmised:

1) eesti keel 6 kursust: „Keel ja ühiskond“, „Meedia ja mõjutamine“, „Teksti keel ja stiil“, „Praktiline eesti keel I“, „Praktiline eesti keel II“ ja „Praktiline eesti keel III“;

2) kirjandus 5 kursust: „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“, „Kirjandus antiigist 19. sajandini“, „Kirjanduse põhiliigid ja -žanrid“, „20. sajandi kirjandus“ ning „Uuem kirjandus“;

3) Valikkursused „Teksti keel ja stiil II“ ja „Kirjandus ja ühiskond“. 4) Vabad valikkursused “Väitlus” ja “Draama”


49

EESTI KEEL JA KIRJANDUS

Eesti keel

Aste Õppesuund Kursused ÕK

G1 kõik suunad

1. Keel ja ühiskond RK

2. Praktiline eesti keel I RK

3. Praktiline eesti keel II RK

G2 kõik suunad

4. Meedia ja mõjutamine RK

5. Praktiline eesti keel III RK

G3 kõik suunad

5. Teksti keel ja stiil I RK

6. Teksti keel ja stiil II SK

Kirjandus

Aste Suund Kursused ÕK

G1 Kõik suunad

1. Kirjandus antiigist 19. sajandi lõpuni RK

2. Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine RK

G2 Kõik suunad

3. Kirjanduse põhiliigid ja žanrid RK

4. 20. sajandi kirjandus RK

G3 Kõik suunad

5. Uuem kirjandus RK

6. Kirjandus ja ühiskond SK

Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming Keel on rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kandja. Keele valdamine kõnes ja kirjas on inimese mõtlemisvõime kujunemise, vaimse arengu ning sotsialiseerumise alus ja eeldus. Eesti keele hea valdamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeaineis. Keele ja kirjanduse õppeainete kaudu kujundatakse keele- ja kirjanduspädevuse ning kommunikatiivsete oskuste arengu kõrval ka gümnasisti identiteedi ja enesetunnetuse kujunemist ning kultuurilist ja sotsiaalset arengut.


50

Eesti keele ja kirjanduse teadmised loovad teoreetilise aluse praktilise keeleoskuse arendamisele. Seetõttu järgneb igale keeleteadmiste kursusele praktilise keele kursus ja on sellega lõimitud. Praktilise keele kursuses kasutatakse kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemadena keeleteadmiste kursuses käsitletud teemasid ning õppekava läbivaid teemasid, samuti kirjanduskursuses käsitletavaid teemasid. Praktilise keele kursused on keskendatud õpilase suulise ning kirjaliku suhtluse, arutlus- ja väljendusoskuse arendamisele; eri liiki tekstide koostamise, selleks vajaliku teabe hankimise ning kasutamise kujunemisele. Õigekirja- ja õigekeelsusküsimusi korratakse kõigi kursuste vältel.

Kirjanduse ainekava on teksti- ja lugejakeskne. Tähelepanu pööratakse ilukirjandusteose kui terviku mõistmisele, tekstide analüüsimisele ja tõlgendamisele, kujundlikule keelele ning poeetikale. Teises ja kolmandas kursuses keskendutakse eri liiki ja žanris kirjandusteoste analüüsile ning tõlgendamisele. Omandatud teadmisi rakendatakse uuema kirjanduse kursuses ja kahes ülevaatlikumas kursuses, samuti valikkursustes. Eesti kirjandus on lõimitud kõigisse kursustesse. Keele- ja kirjanduskursusi seob tegelemine tekstidega: teksti mõistmine ning tõlgendamine, keeleliste ja stiililiste väljendusvahendite eritlemine ja analüüs ning võimalust mööda ühiste tekstide alusel kirjutamine. Kirjanduskursustes on analüüsi- ja tõlgendusobjektiks ning kirjutamise alustekstiks on valdavalt ilukirjandustekst.

Üldpädevuste kujundamise võimalusi Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õppimise kaudu kujundatakse õpilastes kõiki riiklikus õppekavas kirjeldatud üldpädevusi. Üldpädevusi kujundatakse erinevate tekstide lugemise, reflekteerimise ja koostamise kaudu ning selleks on nii mitmesuguseid koostöövorme (nt ühised arutelud, esitlused, rühmatööd, projektid) kui ka individuaalse töö võimalusi (nt uurimistöö koostamine).

Üldpädevuste saavutatus kajastub tekstiloomes, esitlustes ning arutlustes. Pädevustes eristatava nelja omavahel seotud komponendi – teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ning käitumise kujundamisel on kandev roll õpetajal, kes loob soodsa õpikeskkonna ja aluse õpetaja ning õpilaste tulemuslikuks koostööks.

Kultuuri- ja väärtuspädevus. Nii keele- kui ka kirjandusõpetuses rõhutatakse vaimseid väärtusi: emakeele eripära, arenguloo ja kasutusvaldkondade tundmist, suhtumist kirjandusse kui kunstiloomingusse ning kirjanikusse kui loojasse. Keelt ja kirjandust õpetades kujundatakse õpilase kõlbelisi väärtusi, sotsiaalseid hoiakuid ning tõekspidamisi, suhtumist oma ja teiste rahvaste kirjandusse ning kultuuripärandisse laiemalt.

Koidula kooli õpilastes kujundatakse kooli traditsioonide, eesti keele ja kirjanduse õpetamise kaudu hoiakut, mis väärtustab eriliselt Lydia Koidulat kui rahvusliku eneseteadvuse ja ühiskonnaelu aktiivset kujundajat, luuletajat ja eesti teatrile alusepanijat.


51

Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Keele- ja kirjandustundides kasutatavas paaris- ning rühmatöös kujundatakse koostööoskust, julgustatakse oma arvamust avaldama, kaaslaste ideid tunnustama ja teisi arvestama ning ühiseid seisukohti otsima. Eri laadi ülesannete kaudu kujundatakse oskust eetiliselt ja olusid arvestades suhelda nii suuliselt kui ka kirjalikult, nii vahenditult kui ka internetikeskkonnas.

Enesemääratluspädevus. Tekstide üle arutledes toetatakse õpilase minapildi kujunemist, õpiolukordades luuakse võimalused suhestuda käsitletavate teemadega, loovülesannete kaudu tuuakse esile õpilase isikupära ja andelaad ning avardatakse maailmapilti.

Õpipädevus. Keele- ja kirjandustundides arendatakse kuulamis- ja lugemisoskust, eri liiki tekstide mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, eri allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist.

Suhtluspädevus. Keele- ja kirjandustundides kujundatakse suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi, suhtluspartneri arvestamist ning sobiva käitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust. Õppimise ja õppetekstide kaudu kujundatakse arutlemise, väitlemise ning nüüdisaegse kirjaliku suhtlemise aluseid.

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus. Teabetekstide põhjal arendatakse oskust lugeda teabegraafikat või muul viisil visuaalselt esitatud infot, leida arvandmeid, õpitakse leitud infot analüüsima, sõnalise teabega seostama ning tõlgendama. Vanemates tekstides kasutatud mõõtühikute teisendamise kaudu edendatakse arvutusoskust. Õpitakse eristama teaduslikku teavet ilukirjandus- ja aimeteabest. Õpitakse kasutama tehnoloogilisi abivahendeid tekste luues, korrigeerides ning esitades.

Ettevõtlikkuspädevus. Ettevõtlikkuse ning vastutustunde kujunemist toetatakse nii meedia- ja kirjandustekstidest kui ka õpilaste igapäevaelust lähtuvate eakohaste probleemide arutamise, seisukohavõtu ja lahenduste otsimisega nii keele- ja kirjandustundides kui ka loovtöödes. Ettevõtlikkuspädevuse kujunemist soodustab õpilaste osalemine projektides, mis eeldavad õpilaste omaalgatust ja aktiivsust ning keele- ja kirjandusteadmiste rakendamist ning täiendamist eri allikaist.

Digipädevus. Keelt ja kirjandust oppides kasutatakse digivahendeid ja erinevaid teabeotsingumeetodeid internetis eri liiki tekstide ning audiovisuaalse meedia otsimiseks ja saadud teabe rakendamiseks probleeme lahendades, nende u le arutledes voi uut sisu luues, kasutades digikeskkonda sihipa raselt koos teiste teabeallikatega. Koostatakse ja luuakse digitaalseid tekste ning vormistatakse neid digivahenditega, moistetakse intellektuaalse omandi kaitse vajadust ja ja rgitakse autorioigusi, sh teksti digitaalsel kujul sa ilitamist. Isikuandmeid sisaldavaid tekste koostades ning digikeskkonnas suheldes pooratakse ta helepanu interneti turvalisusele ja igapa evaelu va a rtuspohimotete arvestamisele.


52

Õppeainete lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega Eesti keel on ühtaegu nii õppe korraldamise keel kui ka keskne õppeaine. Hea keeleoskus loob eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks ning toimetulekuks isiklikus ja avalikus elus.

Samaaegu arendavad kõik õppeained keelekasutuse põhipädevusi: sõnavara mõistmist ja kasutamise oskust, teksti mõistmist ning tekstiloomet, pädevust suuliselt ja kirjalikult suhelda. Seega kujuneb õpilaste funktsionaalne ja kriitiline kirjaoskus välja mitte üksnes eesti keele, vaid kõigi õppeainete õppimise tulemusel. Kuigi keeleoskust arendatakse järjekindlalt ja teadlikult keele- ja kirjandustundides, tehakse pidevat koostööd teiste ainete õpetajatega.

Võõrkeeled. Maailmakirjanduse autorite ja teostega tutvumine võib äratada huvi võõrkeelte õppimise vastu; õpitavas võõrkeeles kirjutatud teoste lugemine ja arutamine võib teadlikul suunamisel äratada huvi õpitava keele maa, selle kultuuri ja kirjanduse originaalkeeles lugemise vastu.

Matemaatika. Õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist soodustab eesti kirjanduse tundides arendatav lugemisoskus. Arvsõnade õigekirja õppimine toetab korrektse matemaatilise kirjaoskuse arendamist.

Loodusained. Loodustekstid eesti keele õppekirjanduses ja ilukirjanduses aitavad kaasa looduse tundmaõppimisele ning väärtustamisele. Loodusluule lugemine ja esitamine, sellega seotud esteetilis-emotsionaalsed elamused, samuti kirjandusteose looduskirjelduse kui kunstilise kujundi analüüs, selle tähenduse mõistmine teose kontekstis ergastab tähelepanu looduse ilule ning väärtustab loodust kui esteetiliste elamuste allikat. Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainetes kinnistatakse kohanimede ning loodusnähtuste ja -objektide nimetuste õigekirja.

Sotsiaalained. Ilukirjandusteoste lugemine ja analüüs toetavad maailmapildi kujunemist, ajaloosündmuste ja arengu mõistmist ning ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumist. Kirjandusõpetus suunab õpilasi seostama erinevate ajastute teoste probleeme tänapäevaelu ja inimestega. Keeletundides kinnistatakse riikide, ühenduste, organisatsioonide, ajalooliste isikute ning ajaloosündmuste nimetuste õigekirja norme. Erinevate tekstidega töötades ning arutluste ja väitluste kaudu arendatakse arutlusoskust ning info hankimise, tõlgendamise ja kasutamise oskust.

Kunstiained. Kirjandusteoste illustratsioonide analüüs toetab kujutava kunsti spetsiifika ja väljendusvahendite mõistmist. Kirjandusteose käsitluse illustreerimine vastava ajastu muusikaga soodustab arusaamist muusika emotsionaalsest mõjust ning eri muusikavoolude eripärast ja seostest ajastu kunstisuundumustega. Keeleõppes õpitakse nägema reklaami visuaalseid ja auditiivseid komponente.


53

Kehaline kasvatus. Loovtegevuste kaudu kujundatakse tervist väärtustavat eluhoiakut, väitlustes propageeritakse tervislikke eluviise ning dramatiseeringutes ja rollimängudes kogetakse erinevaid olukordi. Sportlaste elulugude kaudu puututakse kokku üldinimlike kõlbeliste väärtuste, sotsiaalsete hoiakute ja tõekspidamistega.

Läbivate teemade rakendamise võimalusi Ainevaldkonna õppeainete eesmärgiseadet, õpitulemusi ning õppesisu kavandades peetakse õppekava läbivaid teemasid silmas olenevalt õppeaine spetsiifikast ja seostest ühe või teise läbiva teemaga.

Elukestev õpe ja karjääri plaanimine. Erinevate õppetegevuste kaudu suunatakse õpilasi väärtustama elukestvat õpet kui elustiili ning mõtestama karjääri planeerimist kui jätkuvat otsuste tegemise protsessi. Õppetegevus võimaldab vahetult kokku puutuda töömaailmaga, nt ettevõtte külastusi, õpilastele tutvustatakse ainevaldkonnaga seotud ameteid, erialasid ja edasiõppimisvõimalusi. Õppetegevus võimaldab õpilasel süvendada teadmisi hariduse ja töömaailma vahelistest seostest. Arendatakse iseseisva õppimise oskust ja vastutusvõimet ning oskust iseseisvalt leida ja analüüsida oma arengu vajadustest tulenevat infot edasiõppimise võimaluste kohta ja koostada karjääriplaan. Erinevad õppetegevused, sh õpilaste iseseisvad tööd, võimaldavad õpilasel seostada huvisid ja võimeid ainealaste teadmiste ja oskustega ning mõista, et hobid ja harrastused hoiavad elu ja karjääri tasakaalus. Rollimängude ja erinevate tekstide käsitlemise, arutelude ning loovtööde kaudu arendatakse õpilaste suhtlus- ja koostööoskusi, suutlikkust oma arvamust kujundada ja väljendada ning probleeme lahendada. Õpe võimaldab õpilasel kujundada eneseanalüüsiks vajalikku sõnavara, et analüüsida oma huve ja võimeid, nii ainealaseid kui ka üldoskusi ja teadmisi, sh oskust koostada õpingutele ja tulevikus tööle kandideerimiseks vajalikke dokumente.

Keskkond ja jätkusuutlik areng ning tervis ja ohutus. Ainevaldkonna õppeainete kaudu taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, keskkonnateadlikuks, vastutustundlikuks ning tervist ja turvalisust väärtustavaks inimeseks.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Eri liiki tekstide käsitluse kaudu hakkavad õpilased märkama ühiskonnas probleeme ja otsima neile lahendusi.

Väärtused ja kõlblus ning kultuuriline identiteet. Ilukirjandust ning kultuuriteemalisi tekste lugedes ja analüüsides, nende üle arutledes ning nende põhjal kirjutades kujundatakse õpilaste kõlbelisi omadusi, väärtusnorme ja hoiakuid. Oma keele ja kirjanduse väärtustamise kaudu õpitakse lugu pidama endast ning rahvast, teiste rahvaste tekstide toel kujundatakse arusaam kultuuride erinevustest, ent ka tõdemus inimkonna kultuurilisest ühisosast.

Teabekeskkond. Oskusi kasutada teabekeskkonna vahendeid kujundatakse praktilises tegevuses, mis hõlmab eri allikatest (sh internetist) teabe hankimist,


54

selle kriitilist hindamist ning kasutamist nii õppeteemakohaste teadmiste suurendamiseks kui ka tekstiloomes.

Tehnoloogia ja innovatsioon. Õpiülesannete lahendamiseks kasutatakse infoühiskonna võimalusi, õpilasi suunatakse otsima alternatiivseid lahendusi.

Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine Eesti keele oskus tähendab eesti kirjakeele valdamist keele nelja osaoskuse (lugemine, kirjutamine, kõnelemine ja kuulamine) valdkonnas.

Lugemisoskust arendatakse erinevate valdkondade tekstide lugemise, nende sisu analüüsimise ja kriitilise hindamise teel. Õpetuses jälgitakse, et käsitletavate tekstide raskusaste kasvaks vastavalt lugemisoskuse arenemisele, et oleks esindatud niihästi seotud (kirjeldavad, jutustavad) kui ka sidumata tekstid (tabelid, graafikud, loetelud jt). Lugemisoskuse arendamise oluline osa on sõnavara laiendamine, selleks omandatakse kogu aineõppes süstemaatiliselt uusi sõnu (vähem tuntud sõnu, võõrsõnu, piltlikke väljendeid). Lugemispädevuse tähtis komponent on oskus leida niihästi trükitud kui ka elektroonilistest allikatest vajalikke tekste ning neist omakorda vajalikku teavet. Lugemisoskuse arendamise avaram eesmärk on kriitilise teabekasutaja ja esteetilisi väärtusi mõistva isiksuse kujundamine.

Kirjutamisoskust arendatakse erineva eesmärgi ja ülesehitusega tekstide loomise kaudu. Valdav osa tekstitüüpe, mida õpilased aineõppes loovad, on neile ülesehituselt ja nõuetelt tuttavad juba põhikoolist.

Kirjutamisoskuse arendamise ülesanne on saavutada neid tekste luues meisterlikkus. Oluline on oskus kirjutada teksti alustekstide põhjal, samuti oskus siduda oma tekstiga teistest tekstidest saadud teavet, viidata, tsiteerida ja refereerida. Kirjutamispädevuse vältimatu eeldus ja komponent on hea ja toimiv õigekirjaoskus. Seetõttu kinnistatakse ning arendatakse kirjutamisülesannete kaudu pidevalt õigekirjaoskust.

Kõnelemisoskuse arendamise keskne ülesanne on täiustada võimet valida suhtlusolukorrast ja vestluspartnerist lähtudes sobiv toon ning stiilivahendid. Tähtis on ka oskus suhtlust alustada, arendada ning tõrjuda. Kõnelemisoskust arendatakse erinevate suhtlusülesannete kaudu, paari- ja rühmatööde aruteludes, klassi ees esinedes ning koha pealt vastates. Reaalelulisi suhtlusolukordi harjutatakse rollimängudes. Kõnelemisoskuse tähtis komponent on argumenteerimisoskus, võime oma seisukohti esitada ja kaitsta, kasutades nii ratsionaalseid, emotsionaalseid kui ka eetilisi põhjendusi. Argumenteerimisoskust arendatakse arutelude, diskussioonide ning ümarlaua vormis.

Kuulamisoskuse arendamise eesmärgid on vestluspartneri suhtluseesmärgi mõistmine, veenmise ja manipuleerimise äratundmine ning suulises vormis esitatud teabe ja aimetekstide mõtte mõistmine. Oluline on avalikule esinejale sisukate


55

teemast lähtuvate küsimuste esitamise oskus. Kuulamisoskuse arendamiseks võib kasutada aruteludest või loengutest kokkuvõtete tegemist ning poliitiliste kõnede analüüsi.

Kirjanduse õppe-eesmärkide ja õpitulemuste põhjal on kirjandustunni õppetegevused seotud ilukirjanduse ja kultuuriteemaliste teabetekstide, sh esseistika lugemise, analüüsi ja tõlgendamisega, ent ka suulise ning kirjaliku eneseväljendusega. Lugeja- ja tekstikeskse kirjandusõpetusega asetub esikohale lugemine ning sellega seotud tegevused, tagaplaanile jääb kirjanduslugu.

Kirjandustunnis kasutatakse eri kirjandusteaduslikke meetodeid lähilugemisest võrdlev-ajalooliseni. Kirjandusega tegeldes välditakse meetodi ühekülgsust.

Nii on näiteks ülesandeks:

1) analüüsida kirjandusteost ajastu kultuuritervikus, seoses ajaloo, kunsti ja filosoofiaga;

2) vaadelda kirjandusteost kui kirjaniku elu peegeldust ja edasiarendust; 3) uurida teksti struktuuriosade suhteid ja tähendust nii lugedes kui ka ise

kirjutades; 4) analüüsida teksti jutustuse seisukohalt: luua aega ja tegevuskohta,

joonistada üles tekstiruume, uurida süžee ja faabula seoseid, narratiivsust jm;

5) mõtestada lahti väite võtmesõnu; sõnastada oma arvamust või küsimusi, argumenteerida;

6) leida olulist ja seostada seda varem loetuga, struktureerida teavet ning edastada seda graafiliselt;

7) võrrelda ja vastandada teavet, tuua esile ühiseid ning eriomaseid jooni; 8) leida tekstidevahelisi seoseid narratiivis, kompositsioonis, tegelastes,

episoodides, motiivides, üksiksõnades ja fraasides; 9) leida arhitekstuaalseid seoseid süžeedes, tegelastüüpides, motiivides ning

väljendites; 10) teisendada teksti teise žanrisse; 11) analüüsida eri stiile ja allkeeli ning nende segunemist kirjandustekstis; 12) võrrelda ilukirjanduse väljendusvahendeid filmi- ja teatrikunsti võtetega; 13) tegelda kunstiteose poeetikaga, uurida oma lugemisoskust, -eelistusi ja

lugejaajalugu, erinevaid lugejarühmi ning lugemismudeleid.

Kirjandusõpetuse eesmärke aitavad saavutada kirjandusteoste motiividel loodud või kirjanduslugu tutvustavate mängu- ja tõsielufilmide vaatamine, helisalvestiste kuulamine, samuti teatris ja muuseumis käimine ning nende tegevustega seotud ülesanded.

Ilukirjandustekstide kõrval loetakse kirjandustunnis ka kirjandusõpet toetavaid metatekste. See süvendab oskust kasutada erinevaid teabevahendeid ja kujundab kriitilist suhtumist internetiallikaisse.


56

Esseistikat või kirjanduskriitikat lugedes, seda kirjandusteose analüüsil kasutades kasvab oskus korrektselt tsiteerida ja refereerida, kujuneb arusaam autoriõigusest ning plagiaadist. Eakohaselt valitud kirjanduskriitika lugemine toetab tööd tervikteostega, pakkudes isikust, ajastust, kultuurist vm lähtuvaid eri tõlgendusvõimalusi, õpetades ühtlasi tekstisse kriitiliselt suhtuma. Õpetlik on otsida teavet teose probleemide, ideede, tegevusaja ja -kohtade jms kohta; leida teksti põhiidee ning seostada seda oma elu- ja lugemiskogemusega; esile tõsta ja ümber sõnastada olulisi mõtteid; teha loetust kokkuvõte või esitada teavet teises vormis; sõnastada poolt- ja vastuargumente; esitada teksti kohta küsimusi või neile vastata; analüüsida teksti põhjal koostatud väiteid.

Tekstipoeetilise käsitluse korral on kasutusel tekstide ühiseid ja eriomaseid jooni sedastav võrdlusmeetod.

Kirjandustunnis käsitletut aitab kinnistada õpitu suuline ja kirjalik rakendamine. Selleks kirjutatakse analüüse, arutlusi ja loovtöid ning kasutatakse suulise eneseväljenduse võtteid (rühmatööde esitlused, ettekanded, kõned, väitlused). Nii teoste tõlgendamisel kui ka esinemisoskuse ja -julguse arendamisel kasutatakse rollimängu- ning dramatiseeringumeetodit.

Õppetegevust plaanides lähtutakse aktiivõppe (sh avastus-, uurimis-, probleem- ja projektõppe) põhimõtetest, võimaldades õpilastel töötada nii üksi, paaris kui ka rühmas, et arendada nende koostööoskust ja vastutustunnet.

Õppetegevuse kavandamisel on õpetajal professionaalne õigus koostöös õpilastega teha valikuid õppesisu käsitlemises arvestusega, et taotletavad õpitulemused oleksid saavutatud ning üld- ja valdkondlikud pädevused kujundatud, lähtudes õpilaste eelnevatest teadmistest-oskustest.

Hindamise alused Hindamisel lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätteist. Keele ja kirjanduse õpitulemuste kontrolli ning hindamise eesmärk on saada ülevaade õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks.

Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste, kirjalike tööde ning praktiliste tegevuste alusel. Hindamismeetodite valikul arvestatakse õpilaste vanuselisi iseärasusi, individuaalseid võimeid ning valmisolekut ühe või teise tegevusega toime tulla.

Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega.

Õpilane teab, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Õpitulemuste kontrollimise ja hindamise vormid on mitmekesised.


57

Tähtsal kohal on õpilast toetav kujundav hindamine, mis keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega.

Hindamise kriteeriumid on täpsustatud kursusekavades.

Eesti keeles hinnatakse:

1) korrektset suulist ja kirjalikku keelekasutust; 2) eri liiki suuliste ja kirjalike tekstide mõistmist ning kriitilist analüüsi; 3) tekstiloomeoskust; 4) argumenteerimisoskust; 5) teabeallikate kasutamise oskust.

Kirjanduses hinnatakse:

1) teoste lugemist, tõlgendamist ja analüüsi; 2) argumenteerimisoskust; 3) eri liiki tekstide loomise ja esitamise oskust; 4) eesti ja maailmakirjanduse peamiste arengusuundade tundmist; 5) ilukirjandusliku keelekasutuse eripära mõistmist ja valdamist.

Praktilise eesti keele tundides tehtud tööde tulemusi, mis näitavad kirjanduskursuste või teiste eesti keele kursuste õpitulemuste saavutatust, võib hinnata ja arvestada vastavate kursuste osalise sooritusena. Samuti võib kirjanduskursustes ning teistes eesti keele kursustes tehtud tööde praktilise eesti keele kursuse õpieesmärkidele suunatud tegevusi hinnata ja arvestada praktilise eesti keele kursuse osalise sooritusena.

Füüsiline õpikeskkond Pärnu Koidula gümnaasium korraldab valdava osa õpet klassis, kus saab mööblit sobivalt ümber paigutada rühmatööks ning ümarlauavestlusteks ja vajaduse korral õpet arvuti- või multimeediaklassis, kooli raamatukogus ning väljaspool kooli.

Kool võimaldab:

1) õppekomplektid (õpikud, töövihikud, õpetajaraamatud) kõigi kursuste tarbeks;

2) klassiruumis kasutada õigekeelsussõnaraamatuid ja võõrsõnade leksikoni, tekstikogumikke, kirjandusteoseid ning audiovisuaalvahendeid;

3) õppes kasutada tänapäevasel info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid, sh netisõnaraamatuid.


58

Eesti keele ainekava 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Gümnaasiumi eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) valdab eesti kirjakeelt ning kasutab seda korrektselt kõnes ja kirjas; 2) on keeleteadlik, tajub keelt oma identiteedi osana, analüüsib ning hindab

kriitiliselt keele 3) muutumise tendentse; 4) tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, oskab valida suhtluskanalit, kasutades

konteksti sobivat suulist ja kirjalikku keelt; 5) tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab eri liiki tekste lugeda, analüüsida ja

koostada; 6) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist; 7) valib, hindab kriitiliselt ning kasutab sihipäraselt teabeallikaid; 8) mõistab korrektse kõne ja kirjakeele, sh õpingutele ja tööle

kandideerimiseks vajalike 9) dokumentide, ning ainevaldkonnaalaste teadmiste olulisust töömaailmas

üldiselt; 10) teab ainevaldkonnaga seotud elukutseid ja ameteid ning mõistab nende töö

väärtust tööturul.

2. Õppeaine kirjeldus

Eesti keele kui õppeaine sisu jaguneb kaheks valdkonnaks: keeleteadmisteks ning praktiliseks keeleoskuseks. Eesti keele kursustega püütakse tekitada õpilastes huvi filoloogia vastu laiemalt ning anda neile baasteadmistega võrdses mahus praktilisi oskusi.

Õppeaines käsitletakse põhjalikult keele ülesandeid ühiskonnas: kuidas keel toimib märgisüsteemina, milline on eesti keel teiste maailma keeltega võrreldes oma ehituse ja iseärasuste poolest, mis on eesti murded ning kuidas on eesti kirjakeel ajalooliselt nende põhjal kujunenud. Tähtsal kohal on keele varieerumise käsitlemine – eristatakse kirjakeelt ja kõnekeelt, eri allkeeli ja slängi ning nende kasutusvaldkondi. Käsitletakse ka eesti keele arendamise küsimusi ning Eesti keelepoliitikat.

Keele ja ühiskonna suhete mõistmine aitab aru saada keelest kui infovahetussüsteemist ning kesksest identiteedi väljendajast.

Süstemaatiline ülevaade antakse meediast ja mõjutamisest. Käsitletakse reaalsuse konstrueerimist meedia vahendusel ning kuidas ja mis keelevahenditega luuakse samast nähtusest erinevaid käsitlusi. Sellega seoses selgitatakse ajakirjanduseetikat. Käsitletakse reklaami ning selle mõjutamisvõtteid, elektroonilist meediat ja selles tekkinud uusi suhtlusvõimalusi ning nendega seotud ohte ja manipuleerimisvõimalusi. Meediaõpetusega kujundatakse kriitilist meediatarbijat.


59

Süvendatult vaadeldakse teksti keele ja stiili küsimusi. Käsitletakse erinevate tekstiliikide keelelisi ja stilistilisi erinevusi, vaadeldakse sõnavara stiililisi kihistusi ja tähendusnüansse ning kirjutamise komponente ja nõudeid eri tekstiliikide keelele. Süstemaatiline ülevaade antakse põhilistest stiilivigadest.

Praktiline eesti keele oskus tähendab keele valdamist lugedes, kirjutades, kõneldes ja kuulates. Lugemisoskuse arendamise avaram eesmärk on kujundada kriitilist teabekasutajat. Kirjutamisoskust arendatakse erineva eesmärgi ja ülesehitusega tekstide loomise kaudu, õpetades viitama, tsiteerima, refereerima ning kirjutama alustekstide põhjal. Kirjutamispädevuse eeldus on hea õigekirjaoskus.

Kõnelemisoskus tähendab nii oskust esineda kui ka valida suhtlusolukorrast ning vestluspartnerist lähtuvalt sobiv toon ja stiil. Kuulamisoskuse arendamise eesmärk on mõista vestluspartnerit ja esinejat, tunda suulistes meediakanalites ära faktiinfo ja arvamus ning mõjutamine ja manipuleerimine; olla valmis esitama täpsustavaid küsimusi ning vastuväiteid.

3. Gümnaasiumi õpitulemused


1) väljendab ennast nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses selgelt, eesmärgipäraselt ja üldkirjakeele normide järgi;

2) valib suhtluskanaleid ning väljendusvahendeid, lähtudes funktsionaalsetest, eetilistest ja esteetilistest kaalutlustest;

3) oskab tekstide loomiseks leida, kriitiliselt hinnata ja kasutada eri laadi teabeallikaid;

4) teab tekstide ülesehituse põhimõtteid ja iseärasusi, oskab luua ning analüüsida eri liiki suulisi ja kirjalikke tekste;

5) analüüsib ja hindab kriitiliselt avalikke tekste ning tunneb tekstide mõjutusvahendeid.

Eesti keele kursusekavad on esitatud kooli õppekava lisas „Kursusekavad“.


60

Kirjanduse ainekava 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Gümnaasiumi kirjandusõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) loeb ja väärtustab nii eesti kui ka maailmakirjanduse olulisemaid autoreid ja kirjandusteoseid, suhestab loetut teose ajastu ning tänapäevaga;

2) mõistab kirjandust kui kunstiliiki ja kirjanduse ühiskondlikku, ajaloolist ja kultuurilist tähtsust;

3) väärtustab kirjandust kui tunde- ja kogemusmaailma rikastajat, kujutlus- ja mõttemaailma arendajat ning väärtushinnangute ja maailmavaate kujundajat;

4) loeb ilukirjandust, sealhulgas nii proosat, luulet kui ka draamat, tunneb tähtsamaid kirjandusvoole ja -žanre ning eristab kirjandusteksti poeetilisi võtteid ja peamisi kujundeid;

5) mõistab sõnakunsti väljendusvahendite mitmekesisust ning nende erinevusi ja sarnasusi võrreldes teiste kunstiliikidega (teater, film, kunst, muusika);

6) oskab kirjandusteksti seletada, mõistab kirjandusteksti mitmeti tõlgendatavust ning erinevate kultuurikontekstide tausta teose mõistmisel, näeb kirjanduses inimese ja maailma mõistmise mudelit;

7) analüüsib kriitiliselt erinevaid kirjandusteoseid ning infoallikaid, arendab nii suulist kui ka kirjalikku väljendus- ja arutlusoskust ning loovust;

8) väärtustab kirjanikku kui loojat ning tunneb ainevaldkonnaga seotud ametite olemust ja väärtust ühiskonnas.


Kirjandusõpetus on gümnaasiumis üks keskseid kultuuri- ja kunstiaineid, mis aitab kujundada noore inimese esteetilisi ja eetilisi tõekspidamisi, rikastada vaimu ja väljendusoskust, mitmekesistada suhtlust mõista võõrast kogemust ning mõtestada sügavamalt ühiskonda ja kultuuri. Kirjandusõpetuse ülesanne on tagada kultuuri järjepidevus ning ühiskonna jätkusuutlikkus.

Gümnaasiumi kirjandusõpetus, toetudes põhikooli kirjandustundides omandatule, jätkab teksti- ja lugejakeskset õpet. Erilist tähelepanu pööratakse ilukirjandusteose kui terviku mõistmisele ning tekstide analüüsile ja tõlgendamisele eri vaatepunktidest. Kuna sõnakunstiteos põhineb kujundil, siis on ainesisus rõhutatud kirjanduse kunstilist aspekti, mis hõlmab kirjanduse poeetika tundmist ning kujundlikkuse mõistmist selle mõttelis-tundelises ühtsuses ja mitmetähenduslikkuses.

Diakroonilise, s.o kirjandusloolise käsitluse kõrval on eelistatum sünkrooniline, s.o voolule, suunale, žanrile või teemale keskenduv käsitlus või nende kahe põiming, kus tekstikeskselt analüüsilt liigutakse tekstiväliste taustade, ülevaadete ja seosteni. Võimaluse korral vaadeldakse eesti ja maailmakirjandust võrdlevalt.


61

Kirjandusõpetus juhindub õppeainesisesest lõimingust, kus mitmesugused keelelised, teaduslikud, ajaloolised ja kultuurilised teadmised ning oskused on omavahel täiendussuhtes, kuid pöörab tähelepanu ka ainetevahelisele lõimingule, aidates paremini aru saada kunstist, muusikast, teatrist, filmist, pärimuskultuurist ning tänapäeva kultuurist laiemaltki. Kultuuriloolise tausta konkretiseerimiseks on vaja kirjanduse kõrval osutada teistelegi õppeainetele: ajaloole, ühiskonna- ja inimeseõpetusele, geograafiale, muusikale, kunstile, filosoofiale jt.

Kirjanduse kohustuslikud kursused võtavad arvesse õpilase abstraktse mõtlemise võimet, selle arengut ja lugemuse suurenemist. Kursused pakuvad ainesiseseid ja –väliseid lõiminguvõimalusi, nende järgnevus eeldab ja kasutab varem õpitut. Kursuste sees võib õppesisu järjekorda vajaduse korral muuta, lõhkumata seejuures selle sisulist tervikut ja aineloogikat. Kursuse jooksul loetud tervikteoseid seostatakse vastavate teemadega. Tervikteoste valiku teeb õpetaja.

Kursuste õppesisus märgitud autorite ning kirjandusteoste valikul on arvestatud eesti ja maailmakirjanduse, klassika ning nüüdiskirjanduse põhjendatud proportsioone. Lugemisvara valikul tuleb lähtuda teoste potentsiaalist üldpädevuste kujundamiseks ja läbivate teemade käsitlemiseks ning žanrilise mitmekesisuse põhimõttest. Õppesisus nimetatud teoste hulgast valib õpetaja lähemaks vaatluseks õpilaste soove ja võimeid arvestades õpitulemustes sätestatud arvu tervikteoseid. Ülejäänud autorite loomingut tutvustatakse kas ülevaatlikult või lühemaid tekstinäiteid analüüsides ning tõlgendades. Autorite ja nende teoste kordumine eri kursuste õppesisus on taotluslik: eesmärk on võimaldada õpetajal kursusi üles ehitada paindlikult.

Gümnaasiumi kohustuslike kirjanduskursuste roll on õpetada tundma ja kasutama kirjandusmõisteid, eristama kirjandusvoole ja -žanre ning paigutama neid ajastu konteksti, analüüsima ja tõlgendama eri liiki kirjandusteoseid; anda ettekujutus tähtsamate maailma ja eesti kirjanike loomingust ning kirjandusloolisest tähtsusest; avada kirjanduse tähtsus eri ajastute ning mõttevoolude peegeldajana; harjutada lugema ka suuremat vaimset pingutust nõudvaid tekste ning kujundada noorte inimeste kirjanduslikku maitset.

Valikkursus seob kirjandust teiste kunstiliikidega ning käsitleb metakirjanduslikke teemasid funktsiooniga avardada õpilase üldist maailmapilti ja pakkuda sügavamat sissevaadet kirjandusse.



1) oskab tuua näiteid maailmakirjanduse eri voolude ja žanride, teoste ja nende autorite kohta ning seostab neid ajajärgu ja kultuurikontekstiga;

2) teab eesti kirjanduse peamisi arengusuundi ning tähtsamaid autoreid ja teoseid;


62

3) oskab avada oluliste teoste tähenduse eesti kirjanduse taustal ning iseenda kui lugeja vaatepunktist;

4) oskab loetut mõtestada nii selle loomisaja kontekstis kui ka leida paralleele nüüdisajaga ning iseenda ja üldinimlike probleemidega;

5) teab peamiste tekstianalüüsiks tarvilike põhimõistete tähendust ja oskab neid ilukirjandusteose poeetikat analüüsides kasutada;

6) mõistab ilukirjandusliku keelekasutuse eripära ja stiili seoseid teksti sõnumiga;

7) oskab leida proosa- või draamateksti teema, sõnastada probleemi ja peamõtte, iseloomustada jutustaja vaatepunkti, tegevusaega ja -kohta, miljööd, süžeed ja tegelasi ning ülesehitust ja keelekasutust;

8) oskab iseloomustada ja võrrelda teose tegelasi, analüüsida nende omavahelisi suhteid ning funktsioone narratiivis;

9) oskab ilukirjandusteksti kasutades nii suuliselt kui ka kirjalikult argumenteerida, oma seisukohti väljendada ja kaitsta;

10) eristab kunstiväärtuslikku kirjandust meelelahutusest; 11) oskab võrrelda eri kunstiliike ning tuua näiteid kirjandus-, filmi- ja

teatrikeele erinevuste kohta; 12) märkab teostes peituvaid eetilisi, esteetilisi ja humaanseid väärtusi,

suhestab oma ja kirjandusteose väärtuste maailma, põhjendab oma kirjanduslikke eelistusi ning jagab lugemiskogemusi.

Kirjanduse kursusekavad on esitatud kooli õppekava lisas „Kursusekavad“.


63

Ainevaldkond „Võõrkeeled“

Valdkonnapädevus Voorkeelte opetamise eesma rk gu mnaasiumis on kujundada opilastes voorkeelepa devus, s.o suutlikkus kasutada voorkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel, see ta hendab B-keeleoskustasemel.

Voorkeelte opetamisega taotletakse, et gu mnaasiumi lopuks opilane:

1) suhtleb eesma rgipa raselt nii kones kui ka kirjas, ja rgides vastavaid kultuuritavasid;

2) moistab ja tolgendab voorkeeles esitatut; 3) on omandanud teadmisi eri kultuuridest, moistab kultuuride sarnasusi ja

erinevusi ning 4) va a rtustab neid; 5) on omandanud elukestvaks oppeks motivatsiooni ja vajalikud oskused.

Ainevaldkonna õppeained Ainevaldkonda kuuluvad voorkeeled, k.a eesti keel teise keelena. Gu mnaasiumis opitakse B-keeleoskustasemel va hemalt kaht voorkeelt, mis on kooli oppekava kohaselt inglise, saksa, vene ja soome keel.

Vene emakeelega õppijaid toetab kool vaba valikkursuse „Eesti keele teise keelena“ pakkumisega, kus kasutatakse sobivat metoodikat ja valmistutakse eesti keel teise keelena riigieksamiks.

Voorkeeleru hmi moodustades arvestatakse opilaste keeleoskuse taset ja soove ning kooli voimalusi.

B2-keeleoskustasemega voorkeeleks on inglise keel, mida opilane varasemate opingute tulemusena valdab korgemal keeleoskustasemel (B1-tase pohikooli lopus) ning milles opilase eesma rk on jouda B2-keeleoskustasemele, soltumata sellest, kas opitav keel oli pohikoolis A-, B- voi C-keel voi on opilane seda voorkeelt oppinud va ljaspool kooli.

B1-keeleoskustasemega voorkeeleks on vene, saksa või soome keel, mille oppimine algab madalamalt keeleoskustasemelt (A2 pohikooli lopus) ja milles opilase eesma rk on jouda va hemalt B1-keeleoskustasemele, soltumata sellest, kas opitav keel oli pohikoolis A-, B- voi C-keel voi on opilane seda voorkeelt oppinud va ljaspool kooli.

Euroopa õppesuunas õpetatakse A-keeleoskustasemel prantsuse keelt.

Kohustuslike kursuste arv võimaldab õpilasel saavutada valitud sihttasemega võõrkeeles õpitulemused rahuldaval või heal tasemel olenevalt õppija võimekusest ning tema algsest keeleoskustasemest.


64

Kursused jagunevad õppesuundade kaupa kohustuslikeks (RK) ja valikkursusteks (VK). B1 või B2-keeleoskustaseme oskuste süvendamiseks, kinnistamiseks ja liikumiseks ja rgmise keeleoskustaseme poole pakub kool valikkursusi vastavalt õppesuunale. Suundadeüleste vabade valikkursustena pakub kool A-keeleoskustasemel vene, saksa, soome, prantsuse, hispaania ja hiina keelt.

INGLISE KEEL

Õppesuund Kursused ÕK

G1 1.

2.

3.

4.

Inglise keel 1 /G1.1/




RK

RK

VK

VK

G2 5.

6.

7.

8.





RK

VK

RK

VK

G3 9.

10.

11.

12.





RK

VK

VK

VK

VENE KEEL


G1 1. Perekond, kool, töö RK

2. Inimene kui looduse osa VK

Euroopa 1. Perekond, kool, töö RK

2. Inimene kui looduse osa RK


65

3. Turismi vene keel 1 VK

G2 3. Eestimaa. Elu linnas ja maal.

RK

4. Kultuur ja looming. RK

Euroopa 4. Eestimaa. Elu linnas ja maal

RK

5. Kultuur ja looming RK


G3 5. Vene kultuurilugu I RK

6. Vene kultuurilugu II VK

Euroopa 7. Vene kultuurilugu I RK

8. Vene kultuurilugu II RK


SAKSA KEEL


G1 1. Saksa keel 1 RK

2. Saksa keel 2 RK

Euroopa 1. Saksa keel 1 RK

2. Saksa keel 2 RK

3. Lektüür 1 VK


5. Saksa keel 5 RK


5. Saksa keel 4 RK

6. Lektüür 2. Kodulugu (Landeskunde)

VK


66


7. Saksa keel 7 VK


8. Saksa keel 6 RK

9. Kodulugu (Landeskunde) VK

PRANTSUSE KEEL


G1 Euroopa suund 1. Prantsuse keel G1.1 VK

2. Prantsuse keel G1.2 VK





SOOME KEEL


G1 1. Tutvumine ja tutvustamine VK

2. Mina ja teised VK

G2 3. Mina ja perekond VK

4. Mina ja vaba aeg VK

G3 5. Mind ümbritsev maailm VK

6. Kordamine VK


67

Ainevaldkonna kirjeldus Keelepoliitiline eesmärk on saavutada gümnaasiumi lõpuks vähemalt kahe võõrkeele valdamine iseseisva keelekasutaja tasemel (B-tase). Võõrkeeleoskus toetab suutlikkust mõista ja väärtustada mitmekultuurilist maailma ning laiendab eneseväljendusvõimalusi erinevate keeleliste ja mittekeeleliste vahenditega. Võõrkeelte õppimine arendab süsteemset mõtlemist. Keelehariduse eesmärk on suurendada inimese keelepagasit, kus ühe võõrkeele õpe toetab teise võõrkeele omandamist.

Võõrkeelte õppes lähtutakse Pärnu Koidula Gümnaasiumis Euroopa keeleõppe raamdokumendi põhimõtetest ja raamdokumendis kirjeldatud keeleoskustasemetest. Kõigi võõrkeelte õpitulemused on raamdokumendile toetudes kirjeldatud ühtsetel alustel. Raamdokumendi põhimõtete rakendamine õppes võimaldab arvestada õppija ealist ning individuaalset eripära, seada erineva edasijõudmisega õpilastel endale jõukohaseid õpieesmärke ning anda tagasisidet saavutatu kohta, toetades õpimotivatsiooni ning iseseisva õppija kujunemist.

Kool loob võimalusi ja toetab opilaste keelekogemuste saamist va ljaspool kooli rahvusvaheliste koostööprojektide kaudu.

Kuna võõrkeel on eelkõige vahend teabe hankimiseks ja selle edastamiseks suhtluses, siis on keeleõppe keskmes teemavaldkonnad, mille kaudu ja mille piires kujundatakse suhtluspädevust. Need on kõigile võõrkeeltele ühtsed, teemavaldkondade erinevused tulenevad õpitava keele sihttasemest ja õppe kestusest. Suhtluspädevust kujundatakse keele nelja osaoskuse – kuulamise, lugemise, rääkimise ja kirjutamise arendamise kaudu, seepärast on täpsustavad õpitulemused esitatud osaoskuste kaupa. Erinevaid osaoskusi õpetatakse omavahel lõimitult.

Voorkeelte loiming teiste oppeainetega ning oppimist soodustava opikeskkonna loomine toetavad suhtluspa devuse omandamise korval ka maailmapildi, enesehinnangu ja va a rtuska itumise arengut. Oppijas arendatakse oskust vorrelda oma keelt ja kultuuri teistega, moista ja va a rtustada nende eripa ra, olla salliv ning va ltida eelarvamuslikku suhtumist voorapa rasesse. Teiste kultuuride tundmine aitab teadlikumalt tajuda oma keele ja kultuuri spetsiifikat. “Mitmekesisust tuleb ka sitleda kultuuride paljususe taustal. Keel ei kujuta endast mitte ainult kultuuri olulist tahku, vaid ka vahendit, mis aitab kultuurina htusi moista. Erinevad (rahvuslikud, piirkondlikud, sotsiaalsed) kultuurid, millesse inimene kuulub, ei eksisteeri tema teadvuses lihtsalt koos, vaid korvuti, vastandudes ja mojutades u ksteist“, ütleb Euroopa keeleõppe raamdokument (lk 21). Opilane ei omanda pelgalt kaht ka itumis- ja suhtlemisviisi, vaid temast saab mitme keele koneleja ning mitme kultuuri tundja. U he keele oskamine mojutab keele- ja kultuuripa devust teises keeles ning aitab kaasa inimese kultuuriteadlikkuse, oskuste ja oskusteabe arengule tervikuna.


68

Voorkeeleope eeldab avatud ja paindlikku metoodilist ka situst, et kohandada opet opilase vajaduste ja rgi.

Oppijakeskse voorkeeleoppe ta htsamad pohimotted on:

1) oppija aktiivne osalus oppes, tema teadlik ja loov voorkeele kasutamine ning opi-strateegiate kujundamine;

2) keeleoppes kasutatava materjali sisu vastavus opilase huvidele; 3) erinevate aktiivoppevormide (sh paaris- ja ru hmatoo) kasutamine; 4) opetaja rolli muutumine teadmiste vahendajast opilase koostoopartneriks ja

noustajaks teadmiste omandamises; 5) oppematerjalide mitmekesisus, nende kohandamine ja ta iendamine la htuvalt

oppija eesma rkidest ning vajadustest; 6) õppija aktiivne osalus rahvusvahelistes projektides ja õppereisidel.

Üldpädevuste kujundamise võimalusi võõrkeelte õppes Pädevustes eristatakse järgmisi omavahel seotud komponente: teadmised, oskused, väärtushinnangud ja käitumine. Nelja komponendi õpetamisel on kandev roll õpetajal, kelle väärtushinnangud ja enesekehtestamisoskus loovad sobiliku õpikeskkonna ning mõjutavad õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist. Võõrkeelte valdkonna õpitulemustes sisalduvad keelepädevused, kultuur (väärtushinnangud, käitumine) ja õpioskused. Võõrkeeli õpetades kujundatakse kõiki üldpädevusi seatud eesmärkide, käsitletavate teemade ning erinevate õpimeetodite ja tegevuste kaudu.

Kultuuri- ja väärtuspädevuse arendamisel suunatakse õpilasi hindama inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide ja eetika seisukohalt; väärtustama oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandit ning nüüdiskultuuri sündmusi, inimlikku ja kultuurilist mitmekesisust; hindama üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, sh sallivust ja koostööoskust ning seeläbi teadvustama oma väärtushinnanguid.

Sotsiaalne ja kodanikupädevus võimaldavad õpilasel end edukalt ühiskonnas teostada. Erinevates igapäevastes suhtlussituatsioonides toimetulekuks on sobivate keelendite valiku kõrval vaja teada õpitavat võõrkeelt kõnelevate maade kultuuritausta ja sellest tulenevaid käitumisreegleid ning ühiskonnas kehtivaid tavasid ja mitmekesisust. Seetõttu on sotsiaalne ja kodanikupädevus tihedalt seotud kultuuri-, väärtus- ja suhtlemispädevusega. Sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujundamisele aitavad kaasa mitmesugused õpitöövormid (nt rühmatöö, projektõpe) ning aktiivne osavõtt õpitava keelega seotud kultuuriprogrammidest.

Enesemääratluspädevus areneb võõrkeeleõppes käsitletavate teemade ja õppetegevuste kaudu. Iseendaga ja inimsuhetega seonduvat saab võõrkeeletunnis käsitleda arutlustes, rollimängudes ning muudes õpitegevustes, mis aitavad õpilastel iseennast sügavamini mõista. Oskus hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi,


69

arvestada oma võimeid ja võimalusi, analüüsida oma käitumist erinevates olukordades on tihedalt seotud ka õpipädevuse arenguga.

Õpipädevust kujundatakse suunates õpilasi rakendama erinevaid õpistrateegiaid, seostama omandatud teadmisi varemõpituga ning kasutama õpitut erinevates olukordades, analüüsima oma teadmisi ja oskusi (nt Euroopa keelemapi põhimõtete alusel), planeerima oma õppimist ja seda plaani järgima.

Suhtluspädevus on võõrkeeleõppes kesksel kohal. Võõrkeeleõpetuse eesmärgid lähtuvad otseselt suhtluspädevuse komponentidest ning nende sisust. Hea teksti mõistmise, eneseväljendus- ja tekstiloomeoskus on võõrkeeltes eduka suhtlemise eeldused. Koos suhtluspädevusega arendatakse õpilastes oskust võrrelda oma ning võõra kultuuri sarnasusi ja erinevusi, mõista ning väärtustada teiste kultuuride ja keelte eripära, olla salliv ning vältida eelarvamuslikku suhtumist võõrapärasesse.

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase pädevusega seonduvad võõrkeeled suhtluspädevuse kaudu. Vastavuses keeleoskuse arenguga õpitakse mõistma ja edasi andma teavet erinevatest elu- ja tegevusvaldkondadest, sh nt teabegraafikat või muul viisil visuaalselt esitatud teavet. Õpilasi suunatakse mõistma loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust ning mõju igapäevaelule, loodusele ja ühiskonnale; tajuma digivahendite kasutuselevõtuga kaasnevaid muutusi ühiskonnas; suhtuma kriitiliselt saadaolevasse teabesse ning olema vastutustundlik interaktiivse meedia kasutamisel. Õpilasi suunatakse kasutama digivahendeid loovalt, uuendusmeelselt ja sihipäraselt.

Ettevotlikkuspadevus kaasneb eelkoige enesekindluse ja julgusega, mida annab inimesele voorkeeleoskus ja selle abil omandatud teadmised ja oskused erinevates elu- ningtegevusvaldkondades. Toimetulek võõrkeelses keskkonnas loob eeldused koostööks teiste sama võõrkeelt valdavate ea- ja mõttekaaslastega; võõrkeeleoskus avardab õppija võimalusi oma ideid ja eesmärke ellu viia ning aidata kaasa probleemide lahendamisele, reageerides muutustele loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult.

Digipädevus. Voorkeelt oppides kasutatakse digivahendeid internetis teabe otsimiseks ning saadud teabe rakendamiseks, arutledes erinevate kultuuri- ja igapa evaeluteemade u le voorkeeles. Kasutatakse veebisonastikke ja tolkeprogramme, luuakse ja vormistatakse uut sisu, ja rgides autorioigusi, ning sa ilitatakse loodut digitaalsel kujul. Digikeskkonnas suheldes arvestatakse igapa evaelu va a rtuspohimotteid ning ja lgitakse ohutut teabe kasutamist ja jagamist. Eraelu kajastavaid, sh isikuandmeid sisaldavaid, tekste koostades pooratakse ta helepanu interneti turvalisusele.


70

Võõrkeelte valdkonna lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega Võõrkeeleõppes kasutatavad materjalid täiendavad teadmisi, mida õpilane omandab teistes õppeainetes, andes õpilasele keelevahendid erinevate valdkondade teemade käsitlemiseks. Võõrkeelte omandamisel tuleks kasutada koostöös teiste ainevaldkondadega keeleoskuse integreeritud õppematerjale, s.o lõimitud aine- ja keeleõpet (LAK-õpe, keelekümblus). Võõrkeeli oskav õpilane pääseb muu hulgas ligi võõrkeelsetele lisateabeallikatele (teatmeteostele, kirjandusele, internetile jt), toetades sel moel materjali otsimist mõne teise õppeaine jaoks. Lõimitud võõrkeeleõpet toetab Pärnu Koidula Gümnaasiumis võimalus teostada gümnaasiumiastmes praktiline töö tõlketööna.

Keel ja kirjandus. Võõrkeelte valdkonnal on kõige otsesem seos keele ja kirjandusega, sest mõlemas arendatakse oskust kasutada keelt erinevates suhtlusolukordades, et saavutada oma eesmärke, arvestades suhtlusnorme ja keelekasutustavasid. Mõlemas valdkonnas arendatakse kirjalikku ja suulist eneseväljendusoskust, luuakse tekste ning õpitakse neist aru saama. Kõik need teadmised ja oskused kantakse järgmist keelt õppides üle uude kultuurikonteksti.

Matemaatika. Matemaatikapädevuse arengut toetab numbrite tundmise ja arvutamise kõrval erinevates alustekstides sümbolite, graafikute, tabelite ning diagrammide abil esitatud teabe mõistmise, seostamise ja edastamise oskuse arendamine. Mõlemas valdkonnas arendatakse funktsionaalset lugemisoskust, oskust loogiliselt arutleda ja põhjendada, suutlikkust ennast selgelt ja täpselt väljendada.

Loodus- ja sotsiaalained. Lõiming saavutatakse erinevate teemavaldkondade ja nendes kasutatavate alustekstide ning õppetegevuste kaudu. Võõrkeelte õppes juhitakse õpilasi muu hulgas väärtustama looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi; ära tundma kultuurilist eripära ning järgima üldtunnustatud käitumisreegleid; omandama teadmisi kodanikuõigustest ning vastutusest; kujundama oma arvamust ning olema aktiivne ja vastutustundlik kodanik.

Kunstiained. Kunstipädevusega puututakse kokku kultuurilise teadlikkuse kujundamise kaudu, õppides tundma eri maade kultuuripärandit nii teemade kui ka vahetute kunstielamuste kaudu (kino, teater, kontserdid, muusika, näitused, muuseumid jm). Õpilasi suunatakse märkama ja väärtustama erinevaid kultuuritraditsioone, kunstide mitmekesisust ning maailma kultuurilist eripalgelisust.

Kehaline kasvatus. Kehakultuuripädevus seostub võõrkeeltes tervisliku eluviisi ja kehalise aktiivsuse väärtustamisega. Võõrkeeleõppes (nii nagu kehalises kasvatuseski) on oluline salliv suhtumine kaaslastesse, ausa mängu reeglite järgimine ning oskus teha koostööd.


71

Läbivate teemade rakendamine võõrkeelte õppes Võõrkeelte õppe eesmärgid ja teemad toetavad õpilase algatusvõimet, mõtteaktiivsust ning läbivate teemade omandamist, kasutades selleks sobivaid võõrkeelseid (autentseid) alustekste ja erinevaid pädevusi arendavaid töömeetodeid. Eelkõige on läbivad teemad seotud järgmiste teemavaldkondadega:

Elukestev õpe ja karjääri plaanimine: teemavaldkonnad „Haridus ja töö”, „Inimene ja ühiskond“. Erinevate õppevormide kaudu arendatakse iseseisva õppimise oskust ja vastutusvõimet, mis on aluseks elukestva õppe harjumuste ja hoiakute omandamisel, ning suhtlus- ja koostööoskusi, mida on muu hulgas vaja tulevases tööelus. Võõrkeeleõppe kaudu omandatakse enda ning oma teadmiste ja oskuste tutvustamiseks vajalik sõnavara. Õpilastele tutvustatakse eri ameteid, erialasid ja edasiõppimisvõimalusi ning õpitakse mõistma ja koostama nt õpingutele ja tööle kandideerimiseks vajalikke dokumente;

Keskkond ja jätkusuutlik areng: teemavaldkonnad „Keskkond ja tehnoloogia”, „Inimene ja ühiskond“. Harjutatakse otsuste langetamist ja hinnangute andmist keskkonnaküsimustes, arvestades nüüdisaja teaduse ja tehnoloogia arengu võimalusi (sh piiranguid), ning majanduslikke kaalutlusi. Kujundatakse valmisolekut tegelda keskkonnakaitseküsimustega kriitiliselt mõtleva kodanikuna nii isiklikul, ühiskondlikul kui ka ülemaailmsel tasandil ning rakendada loodussäästlikke ja jätkusuutlikke tegutsemis- ning majandamisviise;

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: teemavaldkonnad „Eesti ja maailm“, „Haridus ja töö“, „Inimene ja ühiskond“. Õpilasi suunatakse mõistma ühiskonna toimimise põhimõtteid ning kodanikualgatuse tähtsust, ettevõtluse rolli ühiskonnas ja sellega seotud mõjusid ning kujundama oma seisukohti teemaga seotud eetilistes küsimustes. Gümnaasiumis on peamine eesmärk kujundada õpilastes vajalikke praktilisi oskusi kohalikul ja riigi tasandil otsustamiseks ning majanduselus osalemiseks;

Kultuuriline identiteet: teemavaldkonnad „Eesti ja maailm”, „Kultuur ja looming“, „Inimene ja ühiskond“. Toetatakse jätkuvalt omakultuuri väärtustamist, huvi teiste kultuuride vastu ning eelarvamusteta ja teadlikku suhtumist neisse. Õpilaste teadmisi erinevatest kultuuridest laiendatakse ja sünteesitakse eri ainete tundides tervikuks, luuakse võimalusi erinevate rahvaste ja kultuuridega tutvumiseks nii kirjanduse, interneti ja meedia kui ka vahetu kogemuse kaudu. Õpilasi julgustatakse arutlema selle üle, mis kaasneb teises kultuuriruumis elamisega;

Teabekeskkond: teemavaldkonnad „Keskkond ja tehnoloogia“, „Inimene ja ühiskond“. Õpilasi suunatakse tegema meediatarbijana iseseisvaid valikuid ning neid põhjendama, lähtudes oma huvidest ja vajadustest; arutlema avalikus ruumis tegutsemise reeglite üle, mõistma meediamajanduse rolli ühiskonnas ning üleilmastumise mõjusid meedia sisule ja inimeste meediakasutusharjumustele;


72

Tehnoloogia ja innovatsioon: teemavaldkonnad „Keskkond ja tehnoloogia“, „Inimene ja ühiskond“. Õpilasi suunatakse mõistma tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ja keskkonnale ning seeläbi kujundama oma seisukohti teemaga seotud eetilistes küsimustes. Eesmärk on kujundada positiivseid hoiakuid tehnoloogilise innovatsiooni ja sellega seonduvate karjäärivõimaluste suhtes, valmisolekut kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks;

Tervis ja ohutus: teemavaldkonnad „Keskkond ja tehnoloogia“, „Inimene ja ühiskond“. Taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning aitama kaasa tervist edendava turvalise keskkonna loomisele;

Väärtused ja kõlblus: kõik teemavaldkonnad. Õpilasi suunatakse arutlema isiklike väärtushoiakute ja kõlbeliste tõekspidamiste üle; respekteerima erinevaid vaateid ning kaitsma ja põhjendama enda seisukohti; mõistma, et mitmekesisus on rikkus. Kesksel kohal on kriitilise mõtlemise ja argumenteerimisoskuse arendamine, asjakohase teabe kogumine ja üldistuste tegemine, tuues esile seoseid erinevate valdkondade, varasemate teadmiste ja kogemustega ning väärtussüsteemide, maailmapildi ja maailmavaate küsimustega.

Õppetegevused Õpet kavandades ja korraldades:

1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks;

3) võimaldatakse õppida üksi ja koos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseiks ning iseseisvaiks õppijaiks.

4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;

5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid õpikeskkondi, õppematerjale ja -vahendeid;

6) mitmekesistatakse õpikeskkonda: muuseumid, näitused, teater, kino, kontserdid, arvuti / multimeediaklass, õpilasvahetus, õppereisid, kohtumised õpitavat keelt emakeelena kõnelejatega jne;

7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: rollimängud, arutelud, diskussioonid, projektõpe jne. Õppesisu käsitlemises teeb valiku aineõpetaja arvestusega, et kirjeldatud õpitulemused, üld- ja valdkonnapädevused ning ainepädevused oleksid saavutatud.


73

Hindamine Õpitulemuste hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, innustada õpilast sihikindlalt õppima, suunata tema enesehinnangu kujunemist, tekitada huvi võõrkeelte õppimise vastu ning luua niiviisi alus elukestvale võõrkeeleõppele. Hindamisel lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Gümnaasiumis hinnatakse kõiki keeleoskuse aspekte. Puudustele juhib õpetaja tähelepanu taktitundega, osutades võimalustele neist üle saada.

Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Õpitulemused sisaldavad hoiakuid ja väärtusi, mille kohta antakse sõnalist tagasisidet. Tagasiside andmisel (sh keelelistele õpitulemustele) kasutatakse kõrvuti õpetaja hinnangutega õpilaste enesehindamist ja kaaslaste antud hinnanguid, mille alusel tehakse ettepanekuid edaspidisteks toetavateks tegevusteks. Õpilast suunatakse märkama oma edusamme ja kasutama saavutatut edasi õppides, seadma ise endale õpieesmärke ning andma oma teadmistele ja oskustele hinnangut õpitavas võõrkeeles.

Hindamise korraldus on täpsustatud kooli õppekava üldosas.

Füüsiline õpikeskkond Kool korraldab õppe klassis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav ruumikujundus koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.

Vajaduse korral on võõrkeelte õpe korraldatud rühmades.


74

Võõrkeelte ainekava 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Võõrkeelte õppega kujundatakse ainepädevus, mis sisaldab keelepädevust, väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning õpioskusi.

Gümnaasiumi lõpus õpilane:

1) oskab keelt tasemel, mis võimaldab autentses võõrkeelses keskkonnas iseseisvalt toime tulla;

2) mõistab ja väärtustab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi; 3) suhtleb sihtkeele kõnelejatega nende kultuurinorme järgides; 4) on võimeline jätkama õpinguid võõrkeeles, osalema erinevates

rahvusvahelistes projektides ning kasutama võõrkeeli rahvusvahelises töökeskkonnas;

5) analüüsib oma teadmisi ning oskusi, tugevusi ja nõrkusi; 6) omandab elukestvaks õppeks motivatsiooni ning vajalikud oskused.


Gümnaasiumis õpitakse võõrkeelt tasemepõhiselt. Õppes kasutatakse kommunikatiivse keeleõppe põhimõtteid ning aktiivõppemeetodeid. Rõhk on interaktiivsel õppimisel ja võõrkeele kasutamisel. Rakendatakse paaris- ning rühmatööd, toetatakse võõrkeelse suhtlus- ja esinemisoskuse väljakujunemist, nt väitlused, referaadid, uurimistööd, esitlused, sh multimeedia, suhtlusportaalid, blogid jne. Õpilasi ergutatakse kasutama keelt ka väljaspool keeletunde.

Gümnaasiumi keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Teemavaldkonnad on ühised nii B1- kui ka B2-keeleoskustasemega võõrkeeltele. Gümnaasiumis on üldteema „Mina ja maailm“. Viis teemavaldkonda ja nende alateemad on igapäevaelus omavahel läbi põimunud ning nii on neid võimalik käsitleda ka keeleõpetuses. Erinevate teemade kaudu saab õpilane võrrelda Eesti ja õpitava keele maa kultuuriruumi. Teemasid käsitledes peetakse silmas kursuse keeletaset, õpilaste huve ning teemade päevakohasust. Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis. Kultuuriteadlikkuse kujundamisel juhitakse õpilase tähelepanu emakeeles ja õpitavas võõrkeeles suhtlemise erinevustele ning neid erinevusi selgitavatele kultuurinähtustele. Õpilane peaks teadma oma kohta ja vastutust ühiskonnas ning andma adekvaatseid hinnanguid. Õppes on oluline õpioskuste arendamine, mis toetab edasisi võõrkeeleõpinguid ning paneb aluse elukestvale õppele.

3. Õppesisu

Eesti ja maailm

Eesti riik ja rahvas:


75

1) omariiklus ja kodanikuks olemine, riigikaitse; 2) geograafiline asend ja kliima; 3) rahvastik: põhirahvus, muukeelne elanikkond, uusimmigrandid; 4) mitmekultuuriline ühiskond.

Eesti keel ja eesti meel:

1) rahvuslik identiteet; 2) kultuuritraditsioonid; 3) kodukoha lugu.

Eesti ja teised riigid:

1) Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriik: ELi liikmesriigid, ELi töökorraldus; 2) Eesti koht maailmas: rahvusvaheline koostöö.

Kultuur ja looming

Kultuur kui looming:

1) looming: kirjandus, kujutav kunst, helilooming, arhitektuur, tarbekunst, käsitöö jne;

2) rahva ajalooline kultuurimälu; 3) loova mõtte arendamine kogemuse kaudu; 4) loomist soodustavad või takistavad asjaolud (nt olme, perekond,

ühiskonnakord, tavad).

Kultuuritraditsioonid ja tavad:

1) rahvapärimused, muistendid, muinasjutud, vanasõnad ja kõnekäänud kui rahvatarkuse varamu;

2) erinevate rahvaste kultuuritraditsioone, tavasid ja uskumusi.

Keskkond ja tehnoloogia

Geograafiline keskkond:

1) keskkonna ja inimese suhted, keskkonnateadlikkus: looduslik tasakaal, puutumatu loodus; tööstus ja kultuur, kaitsealad; saasteallikad;

2) loodusliku tasakaalu kadumisest tingitud ohud keskkonnale ja inimestele; kliima ning kliimamuutused;

3) keskkonna jätkusuutlik areng.

Elukeskkond:


76

1) elutingimused erineva kliima ja rahvastusega aladel; 2) sotsiaalsete hüvede olemasolu ja nende kättesaadavus (nt arstiabi,

pensionid, riiklikud toetused ja fondid, abirahad, soodustused puudega inimestele jne);

3) säästlik eluviis; 4) sotsiaalne miljöö: põhirahvusest koosnev või mitmekeelne ja -kultuuriline

ühiskond; lähinaabrid.

Tehnoloogia:

1) teaduse- ja tehnikasaavutused ning nende rakendamine igapäevaelus; 2) teabekeskkond: infootsing ja -vahetus; 3) keeletehnoloogilisi rakendusi igapäevaelus: elektroonsed sõnastikud,

keeleõppematerjalid, arvutipõhine keeleõpe, tõlkeabiprogrammid jne; 4) biotehnoloogia igapäevaelus: olmekeemia, kosmeetika- ja toiduainetööstus

jne.

Haridus ja töö

Pere ja kasvatus:

1) perekond; peresuhted, laste ja vanemate omavaheline mõistmine ning üksteisest hoolimine;

2) kasvatus: viisakusreeglid, käitumisnormid, väärtushinnangute kujundamine, salliv eluhoiak jne.

Haridus:

1) riiklikud ja eraõppeasutused, koolitused; 2) kohustuslik kooliharidus, iseõppimine; 3) koolikeskkond ja -traditsioonid; noorteorganisatsioonid; 4) edasiõppimisvõimalusi Eestis ja välismaal; 5) elukestev õpe.

Tööelu:

1) teadlik eneseteostus; elukutsevaliku võimalusi ja karjääri plaanimine; 2) tööotsimine: elulookirjelduse (CV) koostamine, tööleping, töövestlus; 3) töö kui toimetulekuallikas; raha teenimine (nt sissetulekud ja väljaminekud,

hinnad); tööpuudus; 4) vastutustundlik suhtumine oma töösse; hoolivus enese ja teiste vastu; 5) töötaja ning tööandja õigused ja vastutus, ametiühingud, katseaeg, osalise

või täisajaga töö, puhkus; 6) suhted töökollektiivis; meeldiv ja sundimatu keskkond, motiveeritud

töötaja; 7) vajalikud eeldused oma tööga toimetulekuks; 8) puudega inimeste töö.


77

Inimene ja ühiskond

Inimene kui looduse osa:

1) eluring: sünd, elu ja surm; 2) tasakaal inimese ja looduse vahel (loodushoidlik eluviis, aukartus looduse

ees); 3) elulaad ehk olemise viis (nt loodushoidlik, inimsõbralik, tervislik).

Inimene kui indiviid:

1) inimese loomus ja käitumine, vastuoludesse sattumine; 2) iga inimese kordumatu eripära; 3) väärtushinnangud, vaated elule ja ühiskonnale; 4) inimsuhted: isiklikud, emotsionaalsed, sotsiaalsed; 5) erinevad inimesed ja rahvad (keele- ja kultuurierinevused, käitumistavad,

kõlblusnormid).

Inimestevaheline suhtlus:

1) suhtlusvahendid: loomulik keel ja kehakeel (sõnavalik, žestid, miimika jne); 2) meedia kui suhtluskanal ja -vahend.

Ühiskond kui eluavalduste kogum:

1) majanduselu: tõusud ja mõõnad, heaoluühiskond; 2) sotsiaalsfäär, elatustase, heategevus; 3) ebaterved eluviisid, kuritegevus.

4. Õppetegevus

Gümnaasiumis arendatakse kõiki osaoskusi võrdselt, rõhuasetused võivad kursuseti olla erinevad. Võõrkeelt kasutatakse aktiivselt nii tunnis kui ka väljaspool tundi (nt kirjasõbrad, õppereisid, õpilasvahetused ja kohtumised õpitavat keelt emakeelena kõnelejatega). Õpilane loeb autentseid ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja meediatekste. Kasutatakse mitmekesiseid ülesandeid, mis eeldavad loovat käsitlust. Keeletasemele vastava sõnavara omandamiseks ning keerukamate keelekonstruktsioonide kasutamiseks ja kinnistamiseks valib õpetaja ülesandeid, kus õpilane saab rakendada suhtlemisoskust, kasutades erinevaid keeleregistreid (nt suhtlemine ametiasutuses, töövestlusel, olmesfääris).


78

Õpetaja juhib õpilasi kõrvutama ning analüüsima erinevate keelte sarnasusi ja erinevusi, nägema keelte vahel seoseid ning jälgima oma keelekasutust. Õpetaja plaanib koos õpilastega tööd, et saavutada eesmärgiks seatud keeleoskustase. Iseseisvate tööharjumuste kõrval kinnistuvad paaris- ja meeskonnatöö oskused.

Õppetegevused:

1) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine; 2) iseseisev lugemine ning kuulamine; 3) tarbekirjade koostamine (nt CV, seletuskiri, avaldus, kaebus); 4) loovtööd (nt kirjand, essee, artikkel, retsensioon, kokkuvõte, luuletus, tõlge,

blogi); 5) referaatide ja/või uurimistööde, praktiliste tööde koostamine ning

esitlemine; 6) argumenteerimisoskuse arendamine (nt väitlus, vaidlus); 7) rolli- ja suhtlusmängud; 8) projektitööd (nt filmide tegemine, teatritükkide etendamine, veebilehtede

koostamine); 9) info otsimine erinevatest võõrkeelsetest teatmeallikatest (nt sõnaraamatud,

internet).

5. Õpitulemused

B1-keeleoskustasemega keel


1) mõistab kõike olulist endale tuttaval või huvipakkuval teemal; 2) saab igapäevases suhtluses enamasti hakkama õpitavat keelt kõnelevate

inimestega; 3) kirjeldab kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning selgitab ja

põhjendab lühidalt oma seisukohti ning plaane; 4) koostab lihtsa teksti tuttaval teemal; 5) arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme; 6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb

võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid;

7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti), et otsida vajalikku infot teisteski valdkondades;

8) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid;

9) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega.


79

Keeleoskuse tase gümnaasiumi lõpus

Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine

Rahuldav õpitulemus B1.1 B1.1 B1.1 B1.1

Hea ja väga hea õpitulemus B1.2 B1.2 B1.2 B1.2

B1-keeleoskustasemega keele puhul on gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus B1.1, hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane kõik B1.2-keeleoskustaseme nõuded. Väga hea õpitulemusega õpilane on võimeline osaliselt täitma ka järgmise, B2.1 taseme nõudeid.

B2-keeleoskustasemega keel


1) mõistab konkreetsel või abstraktsel teemal keerukate tekstide ning mõttevahetuse tuuma;

2) vestleb spontaanselt ja ladusalt sama keele emakeelse kõnelejaga; 3) selgitab oma vaatenurka ning kaalub kõnealuste seisukohtade tugevaid ja

nõrku külgi; 4) loob erinevatel teemadel sidusa ja loogilise teksti; 5) arvestab suheldes õpitava keele maa kultuurinorme; 6) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb

võõrkeelset kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid;

7) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt seletussõnaraamatut, internetti) vajaliku info otsimiseks ka teistes valdkondades;

8) seab eesmärke ja hindab nende saavutatuse taset ning valib ja vajaduse korral muudab oma õpistrateegiaid;

9) seostab omandatud teadmisi nii võõrkeelte valdkonna kui ka teiste valdkondade teadmistega.

Keeleoskuse tase gümnaasiumi lõpus

Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine

Rahuldav õpitulemus B2.1 B2.1 B2.1 B1.2

Hea ja väga hea õpitulemus B2.2 B2.2 B2.2 B2.1–B2.2

B2-keeleoskustasemega keele puhul on gümnaasiumi lõpetaja rahuldav õpitulemus B2.1, hea õpitulemusega õpilane on võimeline täitma osaliselt ja väga hea õpitulemusega õpilane kõik B2.2- keeleoskustaseme nõuded. Va ga hea opitulemusega opilane on voimeline osaliselt ta itma ka ja rgmise, C1 taseme noudeid.

Võõrkeelte kursusekavad on esitatud kooli õppekava lisas ”Kursusekavad”.


80

Ainevaldkond „Matemaatika“

Matemaatikapädevus Matemaatikapädevus tähendab matemaatiliste mõistete ja seoste süsteemset tundmist, samuti suutlikkust kasutada matemaatikat temale omase keele, sümbolite ja meetoditega erinevate ülesannete modelleerimisel nii matemaatika sees kui ka teistes õppeainetes ja eluvaldkondades. Koidula gümnaasiumis õpetatakse matemaatikapädevuse raames seda, kuidas lahendada üldisi probleeme sh probleemi püstitamist, sobivate lahendusstrateegiate leidmist ja nende rakendamist, oma lahendusidee analüüsimist ja tulemuse tõesuse kontrollimist. Koidula gümnaasiumi õpilane omandab loogilise arutlemise, põhjendamise ja tõestamise oskuse, samuti erinevate esitusviiside (sümbolid, valemid, graafikud, tabelid, diagrammid) mõistmise ja kasutamise oskuse. Matemaatikapädevus hõlmab ka huvi matemaatika vastu, matemaatika sotsiaalse, kultuurilise ja personaalse tähenduse mõistmist ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) võimaluste kasutamist. Koidula Gümnaasiumi lõpetaja:

1) väärtustab matemaatikat, suudab hinnata ja arvestada oma matemaatilisi võimeid karjääri planeerides;

2) on omandanud süsteemse ja seostatud ülevaate matemaatika erinevate valdkondade mõistetest, seostest ning protseduuridest;

3) mõistab ja analüüsib matemaatilisi tekste, esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;

4) arutleb loovalt ja loogiliselt, leiab probleemülesande lahendamiseks sobivaid strateegiaid ning rakendab neid;

5) püstitab matemaatilisi hüpoteese, põhjendab ja tõestab neid; 6) mõistab ümbritsevas maailmas valitsevaid kvantitatiivseid, loogilisi,

funktsionaalseid, statistilisi ja ruumilisi seoseid; 7) rakendab matemaatilisi meetodeid teistes õppeainetes ja erinevates

eluvaldkondades, oskab igapäevaelu probleemi esitada matemaatika keeles ning interpreteerida ja kriitiliselt hinnata matemaatilisi mudeleid igapäevaelu kontekstis;

8) tõlgendab erinevaid matemaatilise info esituse viise (graafik, tabel, valem, diagramm, tekst), oskab valida sobivat esitusviisi ning üle minna ühelt esitusviisilt teisele;

9) kasutab matemaatilises tegevuses erinevaid teabeallikaid (mudelid, teatmeteosed, IKT-vahendid jne) ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;

10) mõistab matemaatika sotsiaalset, kultuurilist ja personaalset tähendust.

Matemaatika õppeained ja maht Ainevaldkonda kuulub lai matemaatika, mis koosneb vähemalt 14 kursusest. Ainevaldkonnas on veel valikkursused (VK): „Põhikooli matemaatika kordamine“, „Planimeetria I“, „Planimeetria II“, „Planimeetria kordamine“, „Kordamine


81

riigieksamiks I“, „Kordamine riigieksamiks II“. Koidula Gümnaasiumis õpetatakse kõikides õppesuundades laia matemaatikat. MATEMAATIKA


G1 Matem-füüsika 1. Avaldised ja arvuhulgad RK

2. Võrrandid ja võrrandisüsteemid RK

3. Võrratused RK

4. Trigonomeetria I RK

5. Trigonomeetria II RK

6. Planimeetria VK

7. Vektor tasandil. Joone võrrand. RK

Loodus, Euroopa 1. Avaldised ja arvuhulgad RK


3. Võrratused RK

4. Trigonomeetria RK

5. Vektor tasandil. Joone võrrand. RK

Reaal, ettevõtlus 1. Põhikooli matemaatika kordamine VK

2. Avaldised ja arvuhulgad RK


4. Võrratused RK

5. Trigonomeetria RK

6. Planimeetria VK

7. Vektor tasandil. Joone võrrand RK

G2 Matem-füüsika 8. Tõenäosus, statistika RK

9. Arvjadad RK


82

10. Funktsioonid I RK

11. Funktsioonid II RK

12. Funktsiooni piirväärtus ja tuletis RK

13. Tuletise rakendused RK

14. Planimeetria II VK

Loodus, Euroopa 6. Tõenäosus, statistika RK

7. Funktsioonid I, arvjadad RK




Reaal, ettevõtlus 8. Tõenäosus, statistika RK

9. Arvjadad RK

10. Funktsioonid I RK




14. Planimeetria II VK

G3 Matem-füüsika 15. Integraal RK

16. Geomeetria I RK

17. Planimeetria kordamine VK

18. Geomeetria II RK

19. Matemaatika rakendused, reaalsete protsesside uurimine

RK

20. Riigieksamiks kordamine I VK

21. Riigieksamiks kordamine II VK

Loodus, Euroopa 11. Integraal. Planimeetria kordamine RK


83

12. Geomeetria I RK



RK



Reaal, ettevõtlus 15. Integraal RK

16. Geomeetria I RK

17. Planimeetria kordamine RK



RK



Ainevaldkonna kirjeldus Laias matemaatikas käsitletakse mõisteid ja meetodeid, mida on vaja matemaatikateaduse tundmaõppimiseks ja selle olemusest arusaamiseks. Lisaks tegeletakse ka matemaatika rakenduste vaatlemisega inimest ümbritseva maailma teaduspõhiseks kirjeldamiseks ning elus toimetuleku tagamiseks. Tulemuslikuks õppeks vajalik keskkond luuakse matemaatika mõistete, sümbolite, omaduste ja seoste, reeglite ja protseduuride käsitlemise ning intuitsioonil ja loogilisel arutelul põhinevate mõttekäikude esitamise kaudu. Lai matemaatika annab õppijale vahendid ja oskused rakendada teistes õppeainetes vajalikke matemaatilisi meetodeid. Laia matemaatika kava ei rahulda aga matemaatika süvaõppe vajadusi. Matemaatikast enam huvituvatel õpilastel on Koidula Gümnaasiumis võimalik kasutada valikainete õpiaega, üleriigilisi süvaõppevorme ja individuaalõpet. Selleks rakendatakse ainekavas esitatud valikkursusi. Laia matemaatika ja matemaatika valikkursuste läbimine võimaldab Koidula Gümnaasiumi lõpetanud õpilastel jätkata õpinguid aladel, kus matemaatikal on oluline tähtsus ja seda õpetatakse iseseisva ainena.


84

Üldpädevuste kirjeldamise võimalusi Matemaatika õppimise kaudu kujundatakse gümnasistides kõiki riiklikus õppekavas kirjeldatud üldpädevusi. Pädevustes eristatava nelja omavahel seotud komponendi – teadmiste, oskuste, va a rtushinnangute ja ka itumise kujundamisel on kandev roll õpetajal, kelle väärtushinnangud ja enesekehtestamisoskus loovad sobiliku õpikeskkonna ning mõjutavad gümnasistide väärtushinnanguid ja käitumist. Kultuuri- ja väärtuspädevus. Matemaatikat õppides tutvuvad õpilased erinevate maade ja ajastute saavutustega matemaatikas ning tajuvad seeläbi kultuuride seotust. Õpilasi suunatakse tunnetama loogiliste mõttekäikude elegantsi ning märkama geomeetriliste kujundite harmooniat arhitektuuris ja looduses. Arendatakse püsivust, objektiivsust, täpsust ja töökust. Enesemääratluspädevus. Erineva raskusastmega ülesannete iseseisva lahendamise kaudu saavad õpilased hinnata ja arendada oma matemaatilisi võimeid. Selleks sobivad koige paremini avatud probleemülesanded. O pipädevus. Ülesannete lahendamise kaudu arendatakse analüüsimise, ratsionaalsete võtete otsingu ja tulemuste kriitilise hindamise oskusi. Tekstülesandeid lahendades areneb funktsionaalne lugemisoskus: õpitakse eristama olulist ebaolulisest ning na gema objektide seoseid. Arendatakse üldistamise ja analoogia kasutamise oskust ning oskust kasutada opitud teadmisi uutes olukordades. Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Vastutustunnet ühiskonna ja kaaskodanike ees kasvatatakse sellesisuliste ülesannete lahendamise kaudu. Erinevad paaris- ja rühmatööd arendavad õpilastes koostöö- ja vastastikuse abistamise oskusi, võimaldavad kasutada ka matemaatikatundides erinevaid kollektiivse töö vorme. Kasvatatakse sallivalt suhtuma erinevate matemaatiliste võimetega õpilastesse. O pipädevus. Ülesannete lahendamise kaudu arendatakse analüüsimise, ratsionaalsete võtete otsingu ja tulemuste kriitilise hindamise oskusi. Tekstülesandeid lahendades areneb funktsionaalne lugemisoskus: õpitakse eristama olulist ebaolulisest ning na gema objektide seoseid. Arendatakse üldistamise ja analoogia kasutamise oskust ning oskust kasutada õpitud teadmisi uutes olukordades.Õpilases kujundatakse arusaam, et ülesannete lahendamise teid on võimalik leida iseseisva mõtlemise teel. Suhtluspädevus. Arendatakse suutlikkust väljendada oma mõtet selgelt, lu hidalt ja täpselt eelkõige mõistete korrektsete definitsioonide esitamise, hüpoteeside ja väidete või teoreemide sõnastamise ning ülesannete lahenduste vormistamise kaudu. Tekstülesandeid lahendades areneb funktsionaalne lugemisoskus: opitakse eristama olulist ebaolulisest ja nägema objektide seoseid. Matemaatika oluline roll on kujundada valmisolek mõista, seostada ja edastada infot, mis on esitatud erinevatel viisidel. Arendatakse suutlikkust formaliseerida tavakeeles esitatud infot ning vastupidi: esitada matemaatiliste sümbolite ja valemite sisu tavakeeles. Ettevõtlikkuspädevus. Uute matemaatiliste teadmisteni jõutakse sageli vaadeldavate objektide omaduste analüüsimise kaudu: uuritakse objektide ühiseid


85

omadusi, selle alusel sõnastatakse hüpotees ja otsitakse ideid selle kehtivuse põhjendamiseks. Arendatakse oskust näha ja sõnastada probleeme, genereerida ning analüüsida ideid. Tõenäosusteooria ja funktsioonide omadustega seotud ülesannete lahendamise kaudu õpitakse uurima objekti muutumise sõltuvust parameetritest. Ühele ülesandele erinevate lahendusteede leidmine arendab paindlikku mõtlemist. Ettevõtlikkuspädevust arendatakse ka mitmesuguste eluliste andmetega ülesannete lahendamise ning pikemate projektide kaudu. Loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane padevus. Matemaatikat õppides on vältimatu kasutada tehnoloogilisi abivahendeid ülesannete lahendamisel. Matemaatika kui teaduskeele olulisuse mõistmine võimaldab aru saada teaduse ja tehnoloogia arengust. Digipädevuse arendamiseks kasutatakse digivahendeid teabe leidmiseks ning saadud teabe analüüsimiseks, töötlemiseks ja probleemülesannete lahendamiseks, sh loovate ja alternatiivsete lahenduskäikude leidmiseks. Digivahendeid rakendatakse hüpoteese püstitades ning kontrollides, matemaatilisi ja elulisi seoseid uurides, modelleerides ning visualiseerides. Opitakse kasutama mitmekesist ja tasakaalustatud kombinatsiooni digitaalsetest ning mittedigitaalsetest vahenditest, lahendades erinevaid probleeme. Digitaalse sisuloome oskust arendatakse uurimis- voi praktiliste toode koostamise ja vormistamise kaudu. Isikuandmeid sisaldavaid u lesandeid koostades ning lahendades pööratakse tähelepanu interneti turvalisusele ja igapäevaelu väärtuspõhimõtete ja rgimisele.

Matemaatika lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega Matemaatikaõpetuse lõimimise eeldused vertikaalselt (ainesiseselt) loob ainekavas pakutud kursuste järjestus. Matemaatikaõpetuse lõimimine horisontaalselt (teiste ainevaldkondade õpetusega ja õppeainetevälise infoga) toimub Koidula Gümnaasiumis erinevate ainete õpetajate tihedas koostöös nii kooli õppekava koostamisel kui ka selle realiseerimisel. Kooli õppekavas on esile toodud ainetevahelised ja aineteülesed teemad, mida lõimitakse, märkides igas ainekavas nende teemade koha ja ulatuse kalendaarselt. Erinevate ainete õpetajad viitavad teemat käsitledes õpilaste varasematele või ka ees ootavatele kokkupuudetele selle teemaga teiste ainete õppimisel. Koidula Gümnaasium peab oluliseks, et erinevate ainete õpetajad teaksid sama teema käsitluslaadi ja sügavust teistes ainetes ning oskaksid erisuste korral sellele tähelepanu juhtida. Tavapäraselt käsitletakse teemat ajaliselt varem või samal ajal matemaatikas ning seejärel teistes ainetes. Samas on võimalik ka vastupidine järjekord. Koidula Gümnaasiumi õpilastel kujuneb teistes ainevaldkondades rakendatavate matemaatiliste meetodite kasutamise kaudu arusaamine matemaatikast kui oma universaalse keele ja meetoditega teisi ainevaldkondi toetavast ja lõimivast baasteadusest. Ning samas annab teistest ainevaldkondadest ja reaalsusest tulenevate ülesannete kasutamine matemaatikakursuses õpilastele ettekujutuse


86

matemaatika rakendusvõimalustest ning tihedast seotusest õpilasi ümbritseva maailmaga. Selliste teemade puhul, kus on vaja lõimida nii ainesiseseid kui ka ainetevahelisi ja -üleseid aspekte, on efektiivseim multidistsiplinaarne lähenemine. Näiteks käsitletakse ühisteemana meetermõõdustiku teket, levikut, selle seost Pariisi Kommuuniga, teaduse ja tehnika revolutsiooniga jne. Seda teemat sügavuti avades on võimalik kasutada nii matemaatikat kui ka ajalugu, ühiskonnaõpetust, geograafiat, kirjandust, võõrkeeli jt õppeaineid. Igapäevases õppetöös on selline lõimimine keeruline, kuid Koidula Gümnaasiumi õpilaste praktilistes töödes, õpilasuurimustes, grupiettekannete koostamises õpilaste konverentsiks, projektõppes vms on interdistsiplinaarset vaadet teemale hõlpsam rakendada.

Läbivate teemade rakendamise võimalusi Õppekava üldosas toodud läbivad teemad realiseeritakse Koidula gümnaasiumi matemaatikaõpetuses eelkõige õppe sihipärase korraldamise ning ülesannete elulise sisu kaudu.

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Matemaatika õppimise käigus kujundatakse õpilastes erinevate õppetegevuste kaudu valmisolek mõista ja väärtustada elukestvat õpet kui elustiili ning mõtestada karjääri planeerimist kui jätkuvat otsuste tegemise protsessi. Oppetegevus võimaldab vahetult kokku puutuda töömaailmaga, nt ettevõtte külastusi, õpilastele tutvustatakse ainevaldkonnaga seotud ameteid, erialasid ja edasiõppimisvõimalusi. Arendatakse iseseisva õppimise oskust ja vastutusvõimet ning oskust iseseisvalt leida ja analüüsida oma arengu vajadustest tulenevat infot edasiõppimise võimaluste kohta ja koostada karjääriplaan. Erinevad õppetegevused, sh õpilaste iseseisvad tööd, võimaldavad õpilasel seostada huvisid ja võimeid ainealaste teadmiste ja oskustega ning mõista, et hobid ja harrastused hoiavad elu ja karjääri tasakaalus. Enda võimete reaalne hindamine on üks tähtsamaid edasise karjääri plaanimise lähtetingimusi. Matemaatikatundides kujundatakse võimet abstraktselt ja loogiliselt mõelda, mida on vaja, et kaaluda erinevaid mõjutegureid karjääri valides. Opilased arendavad oma õpi- ja suhtlusoskusi ning koostöö-, otsustamis- ja infoga ümberka imise oskusi, mida on muu hulgas vaja tulevases tööelus.

Keskkond ja jätkusuutlik areng. Keskkonna ressursse käsitlevaid andmeid analüüsides arendatakse säästvat suhtumist ümbritsevasse ning õpetatakse väärtustama elukeskkonda. Tähtsal kohal on protsentarvutus, muutumist ja seoseid kirjeldav matemaatika ning statistika elemendid.

Kultuuriline identiteet. Olulisel kohal on matemaatika ajaloo elementide tutvustamine ning ühiskonna ja matemaatikateaduse arengu seostamine. Protsentarvutuse ja statistika abil saab kirjeldada ühiskonnas toimuvaid protsesse ühenduses mitmekultuurilisuse teemaga. Geomeetrial on tähtis koht kultuuriruumis.


87

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Ülesannetele erinevate lahendusteede otsimine on seotud ettevõtlikkusega. Uurimistööde, rühmatööde ning projektidega arenevad algatus- ja koostööoskused.

Tehnoloogia ja innovatsioon. Matemaatikakursuse lõimingute kaudu tehnoloogia ja loodusainetega saavad õpilased ettekujutuse tehnoloogiliste protsesside kirjeldamise ning modelleerimise meetoditest. Opilased kasutavad IKT vahendeid probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks. Matemaatika õppimine võimaldab avastada ja märgata seaduspärasusi ning aitab seeläbi kaasa loova inimese kujunemisele.

Teabekeskkond. Statistika ja protsentarvutus aitavad mõista meedia-manipulatsioone ning arendavad kriitilise teabeanalüüsi oskusi.

Tervis ja ohutus. Ohutus- ja tervishoiuandmeid sisaldavate ülesannete kaudu õpitakse objektiivsete andmete alusel hindama riskitegureid.

Väärtused ja kõlblus. Matemaatika õppimine arendab korralikkust, hoolsust, süstemaatilisust, järjekindlust, püsivust ning ausust. Matemaatikal on tähtis osa tolerantse suhtumise kujunemisel erinevate võimetega kaaslastesse.

Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine Õpet kavandades ja korraldades:


2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks;

3) võimaldatakse üksi- ja ühisõpet, mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseteks, koostöövõimelisteks ning iseseisvateks õppijateks;

4) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;

5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;

6) laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, kooliümbrus, looduskeskkond, ettevõtted jne;

7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: õppekäigud, väitlused, projektõpe, praktilised ja uurimistööd jne.

Õppetegevuse kavandamisel on õpetajal professionaalne õigus koostöös õpilastega teha valikuid õppesisu käsitlemises arvestusega, et taotletavad õpitulemused oleksid saavutatud ning üld- ja valdkondlikud pädevused kujundatud lähtuvalt õpilaste eelnevatest teadmistest-oskustest.


88

Hindamise alused Hindamise aluseks on gümnaasiumi riikliku õppekava üldosas ja kooli õppekavas sätestatu. Hindamisvormidena kasutatakse Pärnu Koidula Gümnaasiumis nii kujundavat kui ka kokkuvõtvat hindamist. Kujundav hindamine annab infot ülesannete üldise lahendamise oskuse ja matemaatilise mõtlemise ning õpilase suhtumise kohta matemaatikasse. Õppetunni või muu õppetegevuse ajal antakse õpilasele tagasisidet aine ning ainevaldkonna teadmiste ja oskuste ning opilase hoiakute ja väärtuste kohta. Koostöös kaaslaste ja õpetajaga saab õpilane seatud eesmärkide ja õpitulemuste põhjal julgustavat ning konstruktiivset tagasisidet oma tugevuste ja nõrkuste kohta. Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste, kirjalike tööde ning praktiliste tegevuste alusel. Hindamismeetodite valikul arvestatakse õpilaste vanuselisi iseärasusi, individuaalseid võimeid ning valmisolekut u he voi teise tegevusega toime tulla. Hindamisel on võrdselt oluline nii õpetaja sõnaline hinnang, numbriline hinne kui ka õpilase enesehinnang. Õpetaja suunamine aitab õpilast ise oma tegevusele ning töö tulemuslikkusele hinnangut anda ning isiklikku ainealast arengut juhtida. Praktiliste tööde ja ülesannete puhul ei hinnata mitte ainult töö tulemust, vaid ka protsessi. Kirjalikke ülesandeid hinnates parandatakse õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Opet kavandades ning hinnates arvestatakse mõtlemise hierarhilisi tasandeid: 1) faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine; 2) teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info esitamine eri viisidel, modelleerimine ning rutiinsete ülesannete lahendamine; 3) arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, reaalsusest tulenevate ning mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

Füüsiline õpikeskkond

1. Kool korraldab õppe klassis, kus on tahvlile joonestamise vahendid. 2. Kool võimaldab vajaduse korral kasutada internetiühendusega IKT vahendeid

ning esitlustehnikat. 3. Kool võimaldab tasandiliste ja ruumiliste kujundite komplektid. 4. Kool võimaldab kasutada klassiruumis taskuarvutite komplekti.


89

Matemaatika ainekava

Lai matemaatika 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Laia matemaatika õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;

2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise; 3) arutleb loogiliselt ja loovalt, arendab oma intuitsiooni; 4) püstitab matemaatilisi hüpoteese ning põhjendab ja tõestab neid; 5) modelleerib erinevate valdkondade probleeme matemaatiliselt ja hindab

kriitiliselt matemaatilisi mudeleid; 6) väärtustab matemaatikat ning tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest; 7) kasutab matemaatilises tegevuses erinevaid teabeallikaid ning hindab

kriitiliselt neis sisalduvat teavet; 8) kasutab matemaatikat õppides IKT-vahendeid.

2. Õppeaine kirjeldus Lai matemaatika annab ettekujutuse matemaatika tähendusest ühiskonna arengus ning selle rakendamisest igapäevaelus, tehnoloogias, majanduses, loodus- ja täppisteadustes ning muudes ühiskonnaelu valdkondades. Selle tagamiseks lahendatakse rakendusülesandeid, kasutades vastavat IKT tarkvara. Tähtsal kohal on tõestamine ja põhjendamine.

3. Gümnaasiumi õpitulemused Gümnaasiumi õpitulemused kajastavad õpilase rahuldavat saavutust. Gümnaasiumi lõpetaja:

1) mõistab ja rakendab õpitud matemaatilisi meetodeid ning protseduure;

2) arutleb loogiliselt ja loovalt, formaliseerib oma matemaatilisi mõttekäike;

3) mõistab ja eristab funktsionaalseid ning statistilisi protsesse; 4) koostab ja rakendab sobivaid matemaatilisi mudeleid, lahendades

erinevate valdkondade ülesandeid; 5) kasutab matemaatikat õppides IKT vahendeid; 6) teisendab irratsionaal- ja ratsionaalavaldisi, lahendab võrrandeid ja

võrratusi ning võrrandi ja võrratusesüsteeme; 7) teisendab trigonomeetrilisi avaldisi ning kasutab trigonomeetriat ja

vektoreid geomeetriaülesandeid lahendades; 8) koostab joone võrrandeid ning joonestab õpitud jooni nende

võrrandite järgi; 9) kasutab juhusliku sündmuse tõenäosust ja juhusliku suuruse jaotuse

arvkarakteristikuid, uurides erinevate eluvaldkondade nähtusi; 10) uurib funktsioone tuletise põhjal;


90

11) tunneb tasandiliste ja ruumiliste kujundite omadusi, leiab geomeetriliste kujundite pindalasid ja ruumalasid (ka integraali abil);

12) hindab oma matemaatilisi teadmisi, mõistab reaalhariduse olulisust ühiskonnas ning arvestab seda edasise tegevuse kavandamisel.

Matemaatika kursusekavad on esitatud kooli õppekava lisas „Kursusekavad“.


91

Ainevaldkond „Loodusained“

Ainevaldkonna pädevus Loodusainete õpetamise eesmärk Pärnu Koidula Gümnaasiumis on kujundada õpilastes loodusteaduslik pädevus, see tähendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, mis hõlmab suutlikkust vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalkeskkonnas (edaspidi keskkond) toimuvaid nähtusi; analüüsida keskkonda kui terviksüsteemi ja märgata selles esinevaid probleeme ning teha põhjendatud otsuseid; järgida probleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit ning kasutada teadmisi bioloogilistest, füüsikalis-keemilistest ja tehnoloogilistest süsteemidest; väärtustada loodusteadusi kui kultuuri osa ning järgida jätkusuutlikku eluviisi. Loodusainete õpetamise kaudu taotletakse, et Koidula Gümnaasiumi lõpuks õpilane:

1) tõlgendab mikro-, makro- ja megatasandi nähtusi ning mõistab mudelite osa loodusnähtuste kirjeldamisel;

2) kasutab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase info hankimiseks eesti- ja võõrkeelseid allikaid, mis on esitatud sõnade, numbrite või sümbolitena, ning hindab infot kriitiliselt;

3) määrab ning analüüsib keskkonnaprobleeme, eristab neis loodusteaduslikku ja sotsiaalset komponenti; loodusteaduslikku meetodit kasutades kogub infot, sõnastab uurimisküsimusi või hüpoteese, kontrollib muutujaid vaatluse või katsega, analüüsib ja tõlgendab tulemusi ning teeb tõenduspõhiseid järeldusi;

4) kasutab bioloogias, keemias, füüsikas ja geograafias omandatud süsteemseid teadmisi loodusteaduste, tehnoloogia ning igapäevaprobleeme lahendades ja põhjendatud otsuseid tehes;

5) mõistab loodusainete omavahelisi seoseid ja eripära ning uute piiriteaduste kohta selles süsteemis;

6) mõistab teadust kui teaduslike teadmiste hankimise protsessi selle ajaloolises ja tänapäevases kontekstis, loovuse osa teadusavastustes ning teaduse piiratust;

7) hindab ja prognoosib teaduse ning tehnoloogia saavutuste mõju keskkonnale, tuginedes loodusteaduslikele, sotsiaalsetele, majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele;

8) väärtustab keskkonda kui tervikut ja järgib jätkusuutlikkuse põhimõtteid ning tervislikke eluviise;

9) tunneb huvi kohalike ja globaalsete keskkonnanähtuste ning loodusteaduste ja tehnoloogia arengu vastu, teeb karjäärialaseid otsuseid ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.

Ainevaldkonna õppeained ja maht Ainevaldkonna õppeained Koidula Gümnaasiumis on bioloogia, geograafia, füüsika ja keemia. Õppeained jagunevad riigikohustuslikeks ning suunakursusteks.


92

Loodusvaldkond

Bioloogia


G1 loodus 1. Gümnaasiumi bioloogia I kursus “Rakud” RK

G1 loodus 2. Gümnaasiumi bioloogia II kursus “Organismid” RK

G1 loodus 3. Gümnaasiumi bioloogia III kursus “Pärilikkus” RK

G1 loodus 4. Gümnaasiumi bioloogia IV kursus “Evolutsioon ja ökoloogia”

RK

G2 loodus 5. Rakendusbioloogia SK

G2 loodus 6. Inimene kui tervikorganism SK

G2 loodus 7. Elu keemia SK

G2 loodus 8. Looduskaitsebioloogia SK

G3 loodus 9. Botaanika SK

G3 loodus 10. Evolutsiooniline bioloogia SK

G3 loodus 11. Üldbioloogia SK


G2 mat-füüsika, reaal, Euroopa, ettevõtlus

1. Gümnaasiumi bioloogia I kursus “Rakud” RK


2. Gümnaasiumi bioloogia II kursus “Organismid” RK


3. Gümnaasiumi bioloogia III kursus “Pärilikkus” RK

G3 mat-füüsika, reaal,

4. Gümnaasiumi bioloogia IV kursus “Evolutsioon ja ökoloogia”

RK


93

Euroopa, ettevõtlus

Geograafia


G1 mat-füüsika, reaal, Euroopa, ettevõtlus ja loodus

1. Rahvastik ja majandus RK


2. Maa kui süsteem RK


3. Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid

RK

Füüsika


G1 mat-füüsika 1. Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika

RK

mat-füüsika 2. Mehaanika RK

mat-füüsika 3. Kinemaatika. Dünaamika SK

mat-füüsika 4. Molekulaarfüüsika. Termodünaamika SK

mat-füüsika 5. Mehaanika praktikum SK

mat-füüsika 6. Soojusfüüsika praktikum SK

G2 mat-füüsika 7. Elektromagnetism RK

mat-füüsika 8. Energia RK

mat-füüsika 9. Elekter. Magnetism SK


94

mat-füüsika 10. Võnkumised. Lained SK

mat-füüsika 11. Alalisvoolu praktikum SK

mat-füüsika 12. Optika praktikum SK

G3 mat-füüsika 13. Mikro- ja megamaailma füüsika RK

mat-füüsika 14. Aatomi- ja tuumafüüsika SK

mat-füüsika 15. Kosmoloogia SK


G1 reaal 1. Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika

RK

reaal 2. Mehaanika RK

reaal 3. Kinemaatika. Dünaamika SK

reaal 4. Molekulaarfüüsika. Termodünaamika SK

G2 reaal 5. Elektromagnetism RK

reaal 6. Energia RK

reaal 7. Elekter. Magnetism SK

reaal 8. Võnkumised. Lained SK

G3 reaal 9. Mikro- ja megamaailma füüsika RK

reaal 10. Optika SK

reaal 11. Aatomi- ja tuumafüüsika SK

reaal 12. Kosmoloogia SK


G1 loodus 1. Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika

RK

loodus 2. Mehaanika RK

loodus 3. Molekulaarfüüsika. Termodünaamika SK

G2 loodus 4. Elektromagnetism RK

loodus 5. Energia RK


95

loodus 6. Elekter. Magnetism SK

G3 loodus 7. Mikro- ja megamaailma füüsika RK


G1 Euroopa, ettevõtlus

1. Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika

RK


2. Mehaanika RK


3. Elektromagnetism RK


4. Energia RK


5. Mikro- ja megamaailma füüsika RK

Keemia


G1 loodus 1. Keemia alused RK

loodus 2. Anorgaanilised ained RK

loodus 3. Keemia praktikum I SK

G2 loodus 4. Orgaanilised ained I RK+SK

loodus 5. Orgaanilised ained II RK+S

K

loodus 6. Keemia praktikum II SK

G3 loodus 7. Üldine ja anorgaanilise keemia – ettevalmistus koolieksamiks I

SK

loodus 8. Orgaaniline keemia – ettevalmistus koolieksamiks II

SK

loodus 9. Keemia praktikum III SK



96

G1 Matemaatika-füüsika, reaal, Euroopa, ettevõtlus

1. Keemia alused RK


2. Anorgaanilised ained RK


3. Orgaanilised ained RK

Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming Valdkonna õppeainetega kujundatakse Koidula Gümnaasiumis loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, seostades järgmisi valdkondi:

1) empiiriliste teadmiste omandamine bioloogilistest ja füüsikalis-keemilistest mõistetest, seaduspärasustest ning teooriatest, mis määravad konkreetse õppeaine sisu ja vastavad teaduse saavutustele;

2) loodusteadusliku uurimismeetodi kasutamine, mis moodustab loodusvaldkonna õppeainete ühisosa;

3) loodusteaduslike, majanduslike, poliitiliste, sotsiaalsete, eetilis-moraalsete aspektide arvestamine probleeme lahendades ja otsuseid tehes;

4) loovuse, kriitilise mõtlemise, suhtlus- ja koostööoskuste arendamine, riskide teadvustamine, hoiakute ning karjääriteadlikkuse kujundamine.

Ainevaldkonnasisene lõiming ja teadusliku meetodi rakendamine toetavad loodusteadusliku teadmiste süsteemi kujunemist. Loodusteaduste lõiming loob arusaama keskkonnast kui terviksüsteemist nii mikro-, makro- kui ka mega- (globaalsel) tasandil, õpetab väärtustama jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi. Loodusained aitavad mõista tehnoloogia rakendusi. Oluline koht on uurimuslikul õppel, mis toimub nii praktiliste tööde kui ka teoreetilise iseloomuga igapäevaeluprobleemide lahendamise kaudu. Õpilased omandavad oskuse tunda ära loodusteaduslikke probleeme erinevates olukordades, esitada uurimisküsimusi, sõnastada hüpoteese, planeerida uurimistegevusi ning korraldada tulemuste analüüsi ja tõlgendamist. Tähtsal kohal on teabeallikate, sh IKT vahendite kasutamise ja neis leiduva teabe kriitilise hindamise oskuse kujundamine. Ülevaade


97

loodusteaduste põhilistest seaduspärasustest, teooriatest, praktilistest väljunditest, tulevikusuundumustest ning nendega seotud rakendustest ja elukutsetest toetab õpilasi igapäevaelus ja elukutsevalikus. Bioloogia õppimise eesmärk Koidula Gümnaasiumis on saada tervikülevaade elu mitmekesisuse, organismide ehituse ja talitluse, pärilikkuse, evolutsiooni ja ökoloogia ning keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia printsiipidest. Tuginedes bioloogia haruteaduste põhilistele teooriatele, üldistele seaduspärasustele ja nende rakendusaspektidele avardub õpilaste loodusteaduslik maailmapilt, paraneb igapäevaeluga seonduvate bioloogiaprobleemide lahendamise oskus ning toimetulek loodus- ja sotsiaalkeskkonnas. Geograafia on Koidula Gümnaasiumis integreeriva õppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste hulgas. Geograafiat õppides kujuneb õpilastel arusaam Maast kui süsteemist, looduses ja ühiskonnas esinevatest protsessidest, nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest. Rõhk on säästlikku ja jätkusuutlikku eluviisi, looduse ja kultuuri mitmekesisust, kodanikuaktiivsust väärtustavate hoiakute kujundamisel ning nüüdisaegse tehnoloogia kasutamisel. Inimgeograafiat õppides omandavad õpilased arusaamise looduses ning ühiskonnas esinevatest nähtustest ja protsessidest, nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest. Seejuures arenevad õpilaste probleemide lahendamise ja uurimisoskused. Keemia õpetusega taotletakse Koidula Gümnaasiumi õpilaste keemiateadmiste ja loodusteadusliku maailmapildi avardumist. Õpilased saavad ülevaate keemiliste protsesside põhilistest seaduspärasustest, seostest erinevate nähtuste ja seaduspärasuste vahel, keemia tulevikusuundumustest ning nendega seotud rakendustest ja elukutsetest. Füüsikas õpitakse Koidula Gümnaasiumis tundma seaduspärasusi, millel põhineb nüüdisaegne tehnoloogia, õpitakse nähtusi seletama loodusteaduslikult, kasutades ka matemaatilisi meetodeid. Füüsikat õppides laieneb õpilase loodusteaduslik maailmapilt, õpilane mõistab füüsikateadmiste rolli nüüdisaegses ühiskonnas. Füüsika õpe on tihedalt seotud matemaatikaga, loob aluse tehnika ja tehnoloogia mõistmisele ning aitab väärtustada tehnikaga seotud elukutseid.

Üldpädevuste kujundamise võimalusi Ainevaldkond võimaldab kujundada kõiki üldpädevusi igapaevases õppes nii teooria kui ka praktiliste tegevuste kaudu. Pädevustes eristatava nelja omavahel seotud komponendi – teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ning käitumise – sidumisel on kandev roll õpetajal, kelle väärtushinnangud ja enesekehtestamisoskus loovad sobiliku õpikeskkonna ning mõjutavad õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist.


98

Kultuuri- ja väärtuspädevus. Loodusainete õpetamisel kujundatakse õpilaste suhtumist teadusesse, arendatakse huvi loodusteaduste vastu, süvendatakse säästlikku hoiakut ümbritseva keskkonna, sh kõige elava suhtes, väärtustatakse jätkusuutlikku, vastutustundlikku ning tervislikku eluviisi. Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Dilemmasid lahendades ning kaalutletud otsuseid tehes arvestatakse loodusteaduslikke seisukohti ja inimu hiskonnaga seotud aspekte – oiguslikke, majanduslikke ning eetilis-moraalseid seisukohti. Sotsiaalse pädevuse saavutamist toetavad aktiivõppemeetodid. Olulised on rühmatöö, ajurünnakud, rollimängud, kriitiliste esseede kirjutamine ja analüüs. Enesemääratluspädevus. Toetatakse õpilase eneseanalüüsivõime kujunemist ja oskust hinnata oma nõrku ning tugevaid külgi. Käsitledes inimorganismi eripära ja kohta keskkonnas, õpitakse lahendama oma vaimse ning füüsilise tervisega ja igapäevaeluga seonduvaid probleeme. Õpipädevus. Probleemülesandeid lahendades ja uurimuslikku õpet rakendades omandavad õpilased oskused leida loodusteaduste kohta infot, sõnastada probleeme ja uurimisküsimusi, plaanida ja teha katset või vaatlust, analüüsida, tõlgendada ning esitada tulemusi. Opipädevuse arengut toetab IKT-pohiste õpikeskkondade ja uute tehnovahendite kasutamine. Suhtluspädevus. Kirjaliku ja suulise suhtluse, dilemmade ning sotsiaalteaduslike probleemide lahendamise ja loodusteaduste kohta info otsimise ning interpreteerimise kaudu arendatakse loodusteadusliku keele korrektset kasutamist ja oskust arusaadavalt edastada loodusteaduslikku teavet. Matemaatika-, loodusteaduste ning tehnoloogiaalane pädevus. Loodusainete õppimisel kujundatakse oskust ära tunda loodusteaduslikke küsimusi, mõista loodusteaduslikke nähtusi, teaduse ja tehnoloogia arengu tähtsust ning mõju ühiskonnale ja teha tõenduspõhiseid otsuseid. Kõigis loodusaineis rakendatakse mõõtmistulemuste analu u simisel ja tulemuste u ldistamisel matemaatilisi oskusi ning omandatakse oskused kasutada õppes ja igapäevaelus uusi tehnoloogilisi lahendusi. Ettevõtlikkuspädevus. Loodusainete õppimisega kujundatakse õpilastes loovust ja oskust seada eesmärke ning teha eesmärkide saavutamiseks koostööd. Opitakse valima ideede elluviimiseks sobivaid ja uuenduslikke meetodeid, võtma vastutust ning viima tegevusi lõpule. Ettevõtlikkusele paneb tugeva aluse probleemipõhine õpe ja loodusteaduslike teadmiste ning oskuste olulisuse teadvustamine. Opilaste initsiatiivi toetamine õppes aitab neil kujuneda mõtlemis- ja algatusvõimelisteks isikuteks, kes ka sitlevad loovalt ning paindlikult elus ettetulevaid probleeme. Digipädevus. Loodusaineid oppides kasutatakse digivahendeid internetis usaldusva a rse ja asjakohase teabe otsimiseks, kogumiseks, tootlemiseks ning esitamiseks. Saadud teavet rakendatakse loodusteaduslikke probleeme lahendades, ku simustele vastuseid leides, uusi teadmisi luues, toimuvate protsesside u le arutledes ja tulemusi esitledes. Kasutatakse andmebaase, analu u sitakse ja visualiseeritakse digitaalselt kogutud vaatlusandmeid. Arendatakse allikakriitilise digitaalse sisuloome oskust kooskolas autorioigustega ning toetatakse loodu


99

digitaalsel kujul säilitamise oskust. Digikeskkonnas suheldes arendatakse koostööoskusi, järgitakse igapäevaelu väärtuspõhimõtteid ning interneti turvalisust.

Õppeainete lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled. Loodusaineid õppides ja loodusteadustekstidega töötades arendatakse õpilaste teksti mõistmise ja analüüsimise oskust. Erinevaid tekste (nt referaate, esitlusi jm) luues kujundatakse oskust end selgelt ja asjakohaselt väljendada nii suuliselt kui ka kirjalikult. Õpilased kasutavad kohaseid keelevahendeid, ainealast sõnavara ja väljendusrikast keelt ning järgivad õigekeelsusnõudeid. Õpilastes arendatakse oskust hankida teavet eri allikaist ja seda kriitiliselt hinnata. Juhitakse tähelepanu tööde korrektsele vormistamisele, viitamisele ning intellektuaalomandi kaitsele. Selgitatakse võõrkeelse algupäraga loodusteaduslikke mõisteid ning võõrkeeleoskust arendatakse ka lisamaterjali otsimise ja mõistmisega. Matemaatika. Matemaatikapädevuste kujunemist toetavad loodusained uurimusliku ja probleemõppe kaudu, arendades loovat ja kriitilist mõtlemist. Uurimuslikus õppes on tähtis koht andmete analüüsil ja tõlgendamisel ning tulemuste esitamisel tabelite, graafikute ja diagrammidena. Loodusnähtuste seoseid uurides rakendatakse matemaatilisi mudeleid. Sotsiaalained. Loodusainete õppimine aitab mõista inimese ja ühiskonna toimimist, kujundab oskust näha ühiskonna arengu seoseid keskkonnaga, oskust teha teadlikke valikuid, toimida kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena ning isiksusena. Kunstiained. Kunstipädevuse kujunemist toetavad uurimistulemuste vormistamine, esitluste tegemine, näitustel käimine, looduse ilu väärtustamine õppekaikudel jms. Kehaline kasvatus. Loodusainete õppimine toetab kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi väärtustamist.

Läbivate teemade rakendamise võimalusi Läbivad teemad on üldpädevuste saavutamise teenistuses ning võimaldavad kursuste ning muude õppetegevuste lõimimiseks leida sobilikke teemasid, meetodeid ning õppekorralduse ülesehituse viise. Läbivate teemade rakendamine aitab kaasa loodusteadusliku pädevuse järjepidevale kujundamisele.

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Erinevate õppetegevuste kaudu suunatakse õpilased mõistma ja väärtustama elukestvat õpet kui elustiili ning mõtestama karjääri planeerimist kui jätkuvat otsuste tegemise protsessi. Õppetegevus võimaldab vahetult kokku puutuda töömaailmaga, nt ettevõtte külastused, õpilastele tutvustatakse ainevaldkonnaga seotud ameteid, erialasid ja edasiõppimisvõimalusi. Õppetegevus võimaldab õpilasel süvendada teadmisi hariduse ja töömaailma vahelistest seostest. Probleemide lahendamine ja uurimusliku õppe rakendamine süvendavad koolist igapäevaellu ülekantavate


100

oskuste kujunemist. Arendatakse iseseisva õppimise oskust ja vastutusvõimet ning oskust iseseisvalt leida ja analüüsida oma arengu vajadustest tulenevat infot edasiõppimise võimaluste kohta ja koostada karjääriplaan. Erinevad õppetegevused, sh õpilaste iseseisvad tööd võimaldavad õpilasel seostada huvisid ja võimeid ainealaste teadmiste ja oskustega ning mõista, et hobid ja harrastused hoiavad elu ja karjääri tasakaalus. Üldine positiivne suhtumine loodusteadustesse ja nende õppimisse, huvi loodusainete edasise õppimise vastu saavutatakse õpilase huvide ja individuaalsuse arvestamisega, probleem- ning uurimusliku õppe rakendamisega. Oppetegevus voimaldab opilasel avardada arusaama loodusteadusvaldkonna erialadest ning nu u disaegsest teadlaste toost.

Keskkond ja jätkusuutlik areng. Gümnaasiumiastmes kujundavad õpilased keskkonnaküsimustes otsuste langetamise ning hinnangute andmise oskust, arvestades nüüdisaja teaduse ja tehnoloogia arengu võimalusi ja piiranguid ning normatiivdokumente. See toetab valmisoleku kujunemist tegelda keskkonnakaitseküsimustega kriitiliselt mõtleva kodanikuna nii isiklikul, ühiskondlikul kui ka ülemaailmsel tasandil ning rakendada loodussäästlikke ja jätkusuutlikke tegutsemis- ning majandamisviise.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Loodusained väärtustavad demokraatlikku ja vabatahtlikkusel põhinevat ühistegevust, kujundavad koostööoskusi ning toetavad algatusvõimet. Kodanikuõiguste ja - kohustuste tunnetamine seostub kõigi inim- ja keskkonnaarengu küsimustega nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil.

Kultuuriline identiteet. Väärtustatakse Eesti elukeskkonda, pärandkultuuri, Eestiga seotud loodusteadlasi ja nende panust teadusloos. Kujundatakse sallivust erinevate rahvaste ja kultuuride suhtes.

Teabekeskkond. Loodusaineid õppides kogutakse teavet eri infoallikatest ning hinnatakse seda kriitiliselt.

Tehnoloogia ja innovatsioon. Tutvustatakse uusi teadussaavutusi ja uut tehnoloogiat, et väärtustada loodusteaduste rolli inimeste elukvaliteedi parandamisel ja keskkonnahoiul. Rakendatakse uuenduslikke õppemeetodeid ja -vahendeid, mis toetavad õpilaste algatusvõimet, loovust ja kriitilise mõtlemise võimet, mis võimaldavad hinnata uute teadussaavutustega kaasnevaid eeliseid ja riske. Tervis ja ohutus. Eksperimentaaltöödega kujundatakse õpilastes turvalisi tööviise, et vältida riske ja soodustada adekvaatset käitumist õnnetuse korral. Loodusaineid õppides kujuneb õpilastel arusaam tervislikest eluviisidest nii informatiivsel kui ka väärtushinnangulisel tasandil.


101

Väärtused ja kõlblus. Loodusteaduslike teadmiste ja oskuste alusel kujunevad elu ning elukeskkonna säilitamiseks vajalikud väärtushinnangud.

Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine Kavandades ja korraldades õpet Pärnu Koidula Gümnaasiumis

1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut nii valdkonna sees kui ka teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutoode maht) on mõõdukas ning jätab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks;

3) võimaldatakse üksi- ja ühisõpet, mis toetavad õpilaste kujunemist aktiivseteks, koostöövõimelisteks ning iseseisvateks õppijateks;

4) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni;


6) laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, õpilaborid, kooliümbrus, looduskeskkond, teaduspargid, muuseumid, näitused, ettevõtted jne;

7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: õppekäigud, rollimängud, arutelud, väitlused, projektõpe, õpimapi ja uurimistöö koostamine, praktilised ja uurimistööd jne.

Õppesisu käsitlemises teeb valiku aineõpetaja arvestusega, et kirjeldatud õpitulemused, üld- ja valdkonnapädevused oleksid saavutatud.

Hindamise alused Hindamisel lähtutakse Koidula Gümnaasiumis riikliku õppekava üldosa sätetest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste, kirjalike ja/või praktiliste ülesannete alusel, arvestades õpilase teadmiste ning oskuste vastavust ainekavas taotletud õpitulemustele. Hindamise vormidena kasutatakse Koidula Gümnaasiumis kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist. Kujundav hindamine annab infot ülesannete üldise lahendamisoskuse ja loodusteadusliku mõtlemise ning õpilase suhtumise kohta üldse loodusteadustesse. Kujundav hindamine on enamasti mittenumbriline. Kujundava hindamise puhul:

1) Õppetunni või muu õppetegevuse ajal antakse õpilasele tagasisidet aine ja ainevaldkonna teadmiste ja oskuste ning õpilase hoiakute ja väärtuste kohta.

2) Koostöös kaaslaste ja õpetajaga saab õpilane seatud eesmärkide ja õpitulemuste põhjal julgustavat ning konstruktiivset tagasisidet oma tugevuste ja nõrkuste kohta.

3) Praktiliste tööde ja ülesannete puhul ei hinnata mitte ainult töö tulemust, vaid ka protsessi.


102

4) Kirjalikke ülesandeid hinnates parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.

Kokkuvõtva hindamise korral võrreldakse õpilase arengut õppekavas toodud oodatavate õpitulemustega, kasutades numbrilist hindamist. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu ning vormistust. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Loodusainetes jagunevad Koidula Gümnaasiumis mõõdetavad õpitulemused kaheks:

1) mõtlemistasandite arendamine loodusainete kontekstis; 2) uurimuslikud ja otsuste langetamise oskused.

Nende suhe hinde moodustumisel on eeldatavalt 70% ja 30%. Madalamat ja kõrgemat järku mõtlemistasandite arengu vahekord õpitulemusi hinnates on ligikaudu 40% ja 60%. Uurimisoskusi arendatakse ning hinnatakse nii terviklike uurimistoode kui ka nende üksikosade järgi. Probleemide lahendamisel on viis hinnatavat etappi:

1) probleemi määramine; 2) probleemi sisu avamine; 3) lahendusstrateegia leidmine; 4) strateegia rakendamine; 5) tulemuste hindamine.

Mitme samaväärse lahendiga probleemide (nt dilemmaprobleemide) puhul lisandub neile otsuse tegemine, kusjuures lahendust hinnates arvestatakse, mil määral on suudetud otsuse langetamisel arvestada eri osaliste argumente. Geograafia kooliastmehinne pannakse välja loodusgeograafia kahe ja inimgeograafia ühe kohustusliku kursuse hinnete põhjal.

Füüsiline õppekeskkond Koidula Gümnaasium korraldab:

1) praktiliste tööde ja õppekäikude korraldamiseks õppe vajaduse korral rühmades;

2) praktilised tööd klassis, kus on soe ja külm vesi, valamud, elektripistikud ning spetsiaalse kattega töölauad, nelja õpilase kohta vähemalt üks mobiilne andmete kogumise komplekt põhiseadme ja erinevate sensoritega ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogilised demonstratsioonivahendid õpetajale;

3) keemia õpetamise klassis, kus on demonstratsioonkatsete tegemiseks tõmbekapp;

4) geograafia õpetamise klassis, kus on vajalik maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekt (iga õpilase kohta atlas);


103

5) bioloogia õpetamise klassis, kus on mikroskoobikaameraga ühendatav mikroskoop ja binokulaar;

6) füüsika õpetamise klassis, kus on vähemalt üks arvuti nelja õpilase peale grupitöödeks ja analüüsiks ning ruumi pimendamise võimalus optika katseteks.

Koidula Gümnaasium võimaldab:

1) ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks vajalikud katsevahendid ja -materjalid ning demonstratsioonivahendid;

2) sobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide tegemiseks vajalike materjalide (sh reaktiivide) kogumiseks ning säilitamiseks;

3) kasutada õppes infotehnoloogiavahendeid, mille abil saab teha ainekavas loetletud töid;

4) õuesõpet, õppekäikude korraldamist ning osalemist loodus- ja keskkonnahariduse projektides või loodusharidusega seotud üritusel.

5) kooli õppekava kohaselt vähemalt korra õppeaastas igas loodusaines õpet väljaspool kooli territooriumi (looduskeskkonnas, muuseumis, laboris vm).


104

Bioloogia ainekava 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Pärnu Koidula Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane

1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist;

2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu, saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;

3) saab süsteemse ülevaate elusloodusest ja selle tähtsamatest protsessidest ning kasutab korrektset bioloogiasõnavara;

4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;

5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;

6) rakendab bioloogia probleemülesandeid lahendades loodusteaduslikku meetodit;

7) langetab igapäevaeluga seotud kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele, arvestades õigusakte ning prognoosides otsuste tagajärgi;

8) on omandanud ülevaate bioloogiaga seotud erialadest, elukutsetest ja edasiõppimisvõimalustest ning rakendab bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.


Gümnaasiumi bioloogia tugineb põhikooli bioloogia õppimisel omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning seostub gümnaasiumi keemias, geograafias, füüsikas, matemaatikas ja teistes õppeainetes õpitavaga – selle kaudu omandatakse positiivne hoiak kõige elava ja ümbritseva suhtes ning väärtustatakse vastutustundlikku ja säästvat eluviisi. Bioloogias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud lõimitult teistes õppeainetes omandatuga on alus sisemiselt motiveeritud elukestvaks õppeks.

Bioloogia õppimisel saadakse probleemülesannete lahendamise kaudu tervikülevaade elu mitmekesisuse, organismide ehituse ja talitluse, pärilikkuse, evolutsiooni, ökoloogia ning keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia alustest. Seejuures saavad õpilased ülevaate bioloogiateaduste peamistest seaduspärasustest, teooriatest ja tulevikusuundumustest ning nendega seotud rakendustest ja elukutsetest, mis aitab neil valida elukutset.

Bioloogiateadmised ja -oskused omandatakse suurel määral loodusteaduslikule meetodile tuginevate uurimisülesannete kaudu, mille vältel õpilased saavad probleemide esitamise, hüpoteeside sõnastamise ja katsete või vaatluste plaanimise ning nende tegemise, tulemuste analüüsi ja tõlgendamise oskused.


105

Olulisel kohal on uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine, kaasates otstarbekaid verbaalseid ning visuaalseid esitusvorme. Ühtlasi omandatakse igapäevaeluga seonduvate probleemide lahendamise ja pädevate otsuste langetamise oskused, mis suurendavad õpilaste toimetulekut loodus- ja sotsiaalkeskkonnas.

Õppimine on probleemülesannetepõhine ja õpilaskeskne ning lähtub õpilase kui isiksuse individuaalsetest iseärasustest ning tema võimete mitmekülgsest arendamisest. Aktiivõppe põhimõtteid järgiva õppe rõhuasetused on loodusteaduslikule meetodile tuginev uurimuslik käsitlus ning loodus-, tehnoloogia- ja sotsiaalkeskkonda siduvate probleemülesannete lahendamine, millega kaasneb õpilaste kõrgemate mõtlemistasandite areng.

Kõigis õppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT võimalusi. Ühtlasi saavutatakse erinevate, sh elektroonsete teabeallikate rakendamise ning neis leiduva teabe tõepärasuse hindamise oskus. Tähelepanu pööratakse õpilaste sisemise õpimotivatsiooni kujunemisele, kasutades mitmekesiseid aktiivõppevorme: probleem- ja uurimuslikku õpet, projektõpet, rollimänge, diskussioone, ajurünnakuid, mõistekaartide koostamist, õuesõpet, õppekäike jne.

Kõige sellega kujundatakse õpilaste bioloogiateadmisi ja -oskusi, mis võimaldavad neil erinevaid loodusnähtusi ning protsesse mõista, selgitada ja prognoosida. Seejuures süvendatakse bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinähtuse suhtes positiivset hoiakut, mis igapäevaprobleemide lahendamisel võtab arvesse teaduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid ja eetilis-moraalseid aspekte ning õigusaktides sätestatut.

3. Õpitulemused

Gümnaasiumi bioloogiaga taotletakse, et õpilane:

1) väärtustab bioloogiaalaseid teadmisi, oskusi ning hoiakuid loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse tähtsate komponentidena ning on sisemiselt motiveeritud elukestvaks õppeks;

2) teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende mõjust elukeskkonnale ja ühiskonnale;

3) on omandanud süsteemse ülevaate eluslooduse peamistest objektidest ja protsessidest ning organismide omavahelistest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga;

4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;

5) rakendab loodusteaduslikku meetodit bioloogiaprobleeme lahendades: plaanib, teeb ning analüüsib vaatlusi ja katseid ning esitab saadud tulemusi korrektselt verbaalses ja visuaalses vormis;

6) oskab langetada loodus- ja sotsiaalkeskkonnaga seotud kompetentseid otsuseid ning prognoosida otsuste tagajärgi;


106

7) kasutab erinevaid bioloogiaalase, sh elektroonilise info allikaid, analüüsib ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet ning rakendab seda tulemuslikult eluslooduse objekte ja protsesse selgitades ning probleeme lahendades;

8) kasutab bioloogiat õppides ja uuringuid tehes otstarbekalt tehnovahendeid, sh IKT võimalusi.

Bioloogia kursusekavad on esitatud õppekava lisas „Kursusekavad“.


107

Geograafia ainekava 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu, saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus;

2) on omandanud süsteemse ülevaate looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest, nende ruumilisest esinemisest, vastastikustest seostest ning arengust;

3) märkab ja teeb vahet kohalikel, regionaalsetel ning globaalsetel sotsiaalmajanduslikel ja keskkonnaprobleemidel ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel;

4) rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit; 5) mõistab inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates geograafilistes

tingimustes, väärtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust ning jätkusuutlikku arengut;

6) leiab nii eesti kui ka võõrkeelsetest teabeallikatest geograafiainfot, hindab seda kriitiliselt ning teeb põhjendatud järeldusi ja otsuseid;

7) on omandanud ülevaate geograafiaga seotud erialadest, elukutsetest ja edasiõppimisvõimalustest, rakendab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi igapäevaelus;

8) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, on loov, ettevõtlik ning motiveeritud elukestvaks õppeks.


Geograafia kuulub lõimiva õppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste valdkonda. Gümnaasiumi geograafia õpetamine tugineb põhikoolis omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning seostub tihedalt füüsikas, keemias, bioloogias, matemaatikas, ajaloos, ühiskonna- ja majandusõpetuses õpitavaga. Geograafias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud toetavad motiveeritud elukestvat õppimist.

Geograafiat õppides kujuneb õpilastel arusaam Maast kui süsteemist, looduses ja ühiskonnas esinevatest nähtustest ja protsessidest, nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest. Aine õpetamisel on rõhk keskkonna ja inimtegevuse vastastikustest seostest arusaamisel, et arendada õpilaste keskkonnateadlikku ning jätkusuutlikku käitumist. Keskkonda käsitletakse kõige laiemas tähenduses, mis hõlmab nii loodus-, majandus-, sotsiaal- kui ka kultuurikeskkonda.

Geograafial on tähtis roll õpilaste väärtushoiakute ja -hinnangute kujunemises. Maailma looduse, rahvastiku ja kultuurigeograafia seostatud käsitlemine on aluseks mõistvale ning sallivale suhtumisele teiste maade ja rahvaste kultuuridesse ning traditsioonidesse globaliseeruvas maailmas. Looduse ja ühiskonna seostatud arenguloo mõistmine aitab aru saada tänapäevastest arenguprobleemidest ning kavandada tulevikusuundi.


108

Geograafiaõpetus kujundab õpilase enesemääratlust aktiivse kodanikuna Eestis, Euroopas ning maailmas. Geograafiat õppides omandavad õpilased kaardilugemise ja infotehnoloogia mitmekülgse kasutamise oskuse, mille vajadus tänapäeva mobiilses ühiskonnas kiiresti kasvab. Geograafiaõppes on olulise tähtsusega geoinfosüsteemide (GIS) kasutamine, mille rakendamine paljudes eluvaldkondades ja töökohtadel nüüdisajal üha suureneb.

Õpitav materjal esitatakse võimalikult probleemipõhiselt ja igapäevaeluga seostatult. Õppes lähtutakse õpilaste individuaalsetest iseärasustest ning võimete mitmekülgsest arendamisest. Suurt tähelepanu pööratakse õpilaste õpimotivatsiooni kujundamisele. Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivõppevorme: probleem- ja uurimuslikku õpet, projektõpet, arutelu, ajurünnakuid, rollimänge, õppekäike jne. Õppes rakendatakse nüüdisaegseid tehnovahendeid ja IKT võimalusi.

Uurimusliku õppe põhimõtete järgi töötades omandavad õpilased probleemide esitamise, hüpoteeside sõnastamise, töö plaanimise, andmete kogumise, tulemuste töötlemise, tõlgendamise ja esitamise oskused. Olulisel kohal on kujundada teabeallikate, sh interneti kasutamise ning neis leiduva teabe kriitilise hindamise oskust.


Gümnaasiumi lõpetaja

1) tunneb huvi looduses ning ühiskonnas lokaalsete ja globaalsete nähtuste, nende uurimise ning loodusteadustega seonduvate eluvaldkondade vastu;

2) mõistab looduses ja ühiskonnas nähtuste ning protsesside ruumilise paiknemise seaduspärasusi, vastastikuseid seoseid ja arengu dünaamikat;

3) analüüsib inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates geograafilistes tingimustes ning väärtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust;

4) analüüsib looduse ja ühiskonna vastastikmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil, toob selle kohta näiteid ning väärtustab keskkonna jätkusuutlikku arengut;

5) kasutab geograafiainfo leidmiseks teabeallikaid (sh veebipõhiseid), hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet ning edastab seda korrektses ja väljendusrikkas keeles;

6) lahendab keskkonnas ja igapäevaelus esinevaid probleeme, kasutades teaduslikku meetodit;

7) väärtustab geograafiateadmisi ning kasutab neid uutes situatsioonides loodusteadus-, tehnoloogia- ja sotsiaalprobleeme lahendades ning põhjendatud otsuseid tehes, sh karjääri plaanides;

8) kasutab geograafiainfo kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks nüüdisaegseid tehnovahendeid.

Geograafia kursusekavad on esitatud õppekava lisas „Kursusekavad“.


109

Keemia ainekava 1. Keemia õppe- ja kasvatuseesmärgid

Keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia tähtsust ühiskonna arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;

2) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning lahendab keemiaprobleeme loodusteaduslikul meetodil;

3) kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid, analüüsib saadud teavet ning hindab seda kriitiliselt;

4) kujundab keemias ja teistes loodusainetes opitu pohjal tervikliku loodusteadusliku maailmapildi, on omandanud su steemse u levaate keemia pohimoistetest ja keemiliste protsesside seaduspa rasustest ning kasutab korrektselt keemiasonavara;

5) rakendab omandatud eksperimentaalse töö oskusi ning kasutab säästlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapäevaelus;

6) langetab kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele, eetilis-moraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele, ning hindab oma tegevuse võimalikke tagajärgi;

7) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning väärtustab tervislikku ja säästvat eluviisi;

8) on omandanud ülevaate keemiaga seotud erialadest, elukutsetest ja edasiõppimisvõimalustest ning kasutab keemias omandatud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.

2. Keemia õppeaine kirjeldus

Keemial on oluline koht õpilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemises. Gümnaasiumi keemia tugineb põhikoolis omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning seostub gümnaasiumi füüsikas, bioloogias, matemaatikas jt õppeainetes õpitavaga, toetades samaaegu teiste õppeainete õpet. Selle kaudu kujunevad õpilastel olulised pädevused ning omandatakse positiivne hoiak keemia ja teiste loodusteaduste suhtes, mõistetakse loodusteaduste tähtsust inimühiskonna majanduse, tehnoloogia ja kultuuri arengus. Õpilastel kujuneb vastutustundlik suhtumine elukeskkonda ning õpitakse väärtustama tervislikku ja säästvat eluviisi. Keemias ning teistes loodusainetes omandatud teadmised, oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale õppimisele. Õpilastel kujuneb gümnaasiumitasemele vastav loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus ning terviklik loodusteaduslik maailmapilt, nad saavad ülevaate keemiliste protsesside põhilistest seaduspärasustest, keemia tulevikusuundumustest ning keemiaga seotud elukutsetest, mis aitab neil valida elukutset.


110

Keemiateadmised omandatakse suurel määral uurimisülesannete kaudu, mille vältel saavad õpilased probleemide esitamise, hüpoteeside sõnastamise ja katsete või vaatluste plaanimise ning nende tegemise, tulemuste analüüsi ja tõlgendamise oskused. Keemia arvutusülesandeid lahendades pööratakse gümnaasiumis tähelepanu eelkõige käsitletavate probleemide mõistmisele, tulemuste analüüsile ning järelduste tegemisele, mitte rutiinsele tüüpülesannete matemaatiliste algoritmide õppimisele ja treenimisele. Tähtsal kohal on teabeallikate, sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe analüüsi ning kriitilise hindamise oskuse kujundamine, samuti uurimistulemuste suuline ja kirjalik esitamine, kaasates otstarbekaid esitusvorme. Kõigis õpietappides rakendatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT võimalusi.

Keemiat õpetades rõhutatakse keemia seoseid teiste loodusteadustega ja looduses (sh inimeses endas) toimuvate protsessidega ning inimese suhteid ümbritsevate looduslike ja tehismaterjalidega. Õpitakse omandatud teadmisi ja oskusi rakendama igapäevaelu probleeme lahendades, kompetentseid ja eetilisi otsuseid tehes ning oma tegevuse võimalikke tagajärgi hinnates. Materjal esitatakse võimalikult probleemipõhiselt, õpilaskeskselt ja igapäevaeluga seostatult. Õppes lähtutakse õpilaste individuaalsetest iseärasustest ning võimete mitmekülgsest arendamisest, suurt tähelepanu pööratakse õpilaste sisemise õpi-motivatsiooni kujundamisele. Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivõppevorme: probleem- ja uurimuslikku õpet, projektõpet, arutelu, ajurünnakuid, õppekäike jne. Aktiivõppe põhimõtteid järgiva õppetegevusega kaasneb õpilaste kõrgemate mõtlemistasandite areng.

Keemiaõpetus gümnaasiumis süvendab põhikoolis omandatud teadmisi, oskusi ja vilumusi. Võrreldes põhikooliga käsitletakse keemilisi objekte ja nähtusi sügavamalt, täpsemalt ning süsteemsemalt, pöörates suuremat tähelepanu seoste loomisele erinevate nähtuste ja seaduspärasuste vahel. Õppes lisandub induktiivsele käsitlusele deduktiivne käsitlus. Õpitakse tegema järeldusi õpitu põhjal, seostama erinevaid nähtusi ning rakendama õpitud seaduspärasusi uudsetes olukordades. Õpe on suunatud õpilaste mõtlemisvõime arendamisele. Suurt tähelepanu pööratakse õpilaste iseseisva töö oskuste arendamisele, oskusele kasutada erinevaid teabeallikaid ning eristada olulist ebaolulisest. Keemia nagu teistegi loodusteaduste õppimisel on tähtis õpilase isiksuse väljakujunemine: iseseisvuse, mõtlemisvõime ja koostööoskuse areng ning vastutustunde ja tööharjumuste kujunemine.


Gümnaasiumi keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane:


111

1) tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia tähtsust ühiskonna majanduse, tehnoloogia ja kultuuri arengus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;

2) rakendab keemiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit, arendab loogilise mõtlemise võimet, analüüsi- ja järelduste tegemise oskust ning loovust;

3) hangib keemiainfot erinevaist, sh elektroonseist teabeallikaist, analüüsib ja hindab saadud teavet kriitiliselt;

4) mõistab süsteemselt keemia põhimõisteid ja keemiliste protsesside seaduspärasusi ning kasutab korrektselt keemiasõnavara;

5) rakendab omandatud eksperimentaaltöö oskusi keerukamaid ülesandeid lahendades ning kasutab säästlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus;

6) langetab igapäevaelu probleeme lahendades kompetentseid otsuseid ning hindab oma tegevuse võimalikke tagajärgi;

7) mõistab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning saab aru nende mõjust elukeskkonnale ja ühiskonna jätkusuutlikule arengule; suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning väärtustab tervislikku ja säästvat eluviisi;

8) on omandanud ülevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.

Keemia kursused on esitatud õppekava lisas „Kursusekavad“.


112

Füüsika ainekava 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Koidula Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane:

1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist loodusnähtusi kirjeldades ja seletades;

2) tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning teadvustab füüsikaga seotud elukutsete vajalikkust jätkusuutliku ühiskonna arengus;

3) väärtustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja tähtsat kultuurikomponenti;

4) mõistab mudelite tähtsust loodusobjektide uurimisel ning mudelite arengut ja paratamatut piiratust;

5) kogub ning analüüsib infot, eristades usaldusväärset teavet infomürast ja teaduslikke teadmisi ebateaduslikest;

6) oskab lahendada olulisemaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid füüsikaülesandeid ning rakendab loodusteaduslikku meetodit probleemülesandeid lahendades;

7) mõistab füüsika seotust tehnika ja tehnoloogiaga; 8) kasutab füüsikas omandatud teadmisi ning oskusi loodusteadus-,

tehnoloogia- ja igapäevaprobleeme lahendades ning põhjendatud otsuseid tehes.

2. Õppeaine kirjeldus Füüsika kuulub loodusteaduste hulka, olles väga tihedas seoses matemaatikaga. Füüsika paneb aluse tehnika ja tehnoloogia mõistmisele ning aitab väärtustada tehnikaga seotud elukutseid. Koidula Gümnaasiumis arvestatakse füüsikaõppes loodusainete vertikaalse ning horisontaalse lõimimise vajalikkust. Vertikaalse lõimimise korral on ühised teemad loodusteaduslik meetod, looduse mitmetasandiline struktureeritus, vastastikmõju, liikumine (muutumine ja muundumine), energia, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus, tehnoloogia, elukeskkond ning ühiskond. Vertikaalset lõimimist toetab erinevate õppeainete horisontaalne lõimumine. Koidula Gümnaasiumi füüsikaõppe eesmärk on jagada vajalikke füüsikateadmisi tulevasele kodanikule, kujundada temas keskkonna- ja ühiskonnahoidlikke ning jätkusuutlikule arengule orienteeritud hoiakuid. Koidula Gümnaasiumis käsitletakse füüsikalisi nähtusi süsteemselt ja holistlikult, arendades terviklikku ettekujutust loodusest ning pidades tähtsaks olemuslikke seoseid tervikpildi osade vahel. Võrreldes põhikooliga tutvutakse Koidula Gümnaasiumis tunduvalt sügavamalt erinevate vastastikmõjude ja nende põhjustatud liikumisvormidega ning otsitakse nende vahel seoseid. Õpilaste kriitilise ja süsteemmõistelise mõtlemise arendamiseks lahendatakse füüsikaliselt erinevates aine- ja eluvaldkondades esinevaid probleeme, plaanitakse ning korraldatakse eksperimente, kasutades loodusteaduslikku uurimismeetodit, lahendatakse väga palju kvantitatiivseid ülesandeid. Koidula Gümnaasiumis lahendatakse tunduvalt rohkem arvutusülesandeid kui riiklik õppekava seda ette


113

näeb, seejuures ei pea valemeid peast teadma, kuid kujundatakse oskust mõista valemite füüsikalist sisu ning oskust rakendada valemeid õiges kontekstis. Õppes kujundatakse väärtushinnangud, mis määravad õpilaste suhtumise füüsikasse kui kultuurifenomeni, avavad füüsika rolli tehnikas, tehnoloogias ja elukeskkonnas ning ühiskonna jätkusuutlikus arengus. Koidula Gümnaasiumi füüsikaõppes taotletakse koos teiste õppeainetega õpilastel nüüdisaegse tervikliku maailmapildi ja keskkonda säästva hoiaku ning analüüsioskuse kujunemist. Koidula Gümnaasiumi füüsikaõppes kujundatavad üldoskused erinevad põhikooli füüsikaõppes saavutatavaist deduktiivse käsitlusviisi ulatuslikuma rakendamise ning tehtavate üldistuste laiema kehtivuse poolest. Füüsikaõpe on gümnaasiumis spetsiifilisem, kuid samas seostatakse füüsikateadmised tihedalt ja kõrgemal tasemel ülejäänud õppeainete teadmistega ning põhikoolis õpituga. Koidula Gümnaasiumi füüsikaõpe koosneb riikliku õppekava kohustuslikest kursustest ja suunakursustest. Kokku on Koidula Gümnaasiumis seitseteist erinevat füüsikakursust. Viis riikliku õppekava kursust on kohustuslikud kõikidele õppesuundadele. Need kursused on „Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika“, milles seletatakse, mis on füüsika, mida ta suudab, mille poolest eristub füüsika teistest loodusteadustest ning mil viisil ta nendega seotud on. Selles süvendatakse loodusteadusliku meetodi rakendamist, avardades teadmisi ja oskusi mõõtmisest kui eksperimentaalsete teaduste alusest. Teises kursuses „Mehaanika“ avatakse mehaaniliste mudelite keskne roll loodusnähtuste kirjeldamisel ja seletamisel. Kolmandas kursuses „Elektromagnetism“ käsitletakse elektromagnetvälja näitel väljade kirjeldamise põhivõtteid ning olulisemaid elektrilisi ja optilisi nähtusi. Neljandas kursuses „Energia“ vaadeldakse ümbritsevat keskkonda energeetilisest aspektist. Käsitletakse alalis- ja vahelduvvoolu ning soojusnähtusi, ent ka mehaanilise energia, soojusenergia, elektrienergia, valgusenergia ja tuumaenergia omavahelisi muundumisi. Viiendas kursuses „Mikro- ja megamaailma füüsika“ arutletakse füüsikaliste seaduspärasuste ning protsesside üle mastaapides, mis erinevad tunduvalt inimese karakteristlikust mõõtmest. Praktiliste tegevuste loetelus on esitatud üldisemad teemad, millest õpetaja kavandab kas praktilistel töödel, IKT-l, näit- või osaluskatsetel põhinevad tegevused.

Füüsika suunakursused „Molekulaarfüüsika ja termodünaamika“, „Elekter. Magnetism“, „Aatomi-ja tuumafüüsika“ ning „Kosmoloogia“ on kohustuslikud matemaatika-füüsika, reaal-ja loodussuunale. Kursuses „Molekulaarfüüsika ja termodünaamika“ käsitletakse süvendatult soojusfüüsika seaduspärasusi, selgitatakse ideaalse gaasi mudelit ja termodünaamika printsiipe. Kursuses „Elekter. Magnetism“ käsitletakse süvendatult alalisvoolu nähtusi ja kirjeldatakse põhjalikult elektromagnetvälja. „Aatomi- ja tuumafüüsika“ kursuses käsitletakse osakeste füüsikat ja põhjalikumalt nähtusi, mis toimuvad aatomis ja aatomituumas. „Kosmoloogia“ kursuses süvendatakse mikro ja megamaailma seaduspärasusi, võttes aluseks protsessid universumis.


114

Suunakursused „Kinemaatika. Dünaamika“, „Võnkumised ja lained“, „Optika“ on matemaatika-füüsika ja reaalsuunale. „Kinemaatikas. Dünaamikas“ on põhirõhk kiirenduse tekkimisel ja käsitletakse erinevaid jõuliike põhjalikumalt. Kursuses „Võnkumised ja lained“ vaadeldakse laiemalt mehaanilisi võnkumisi ja lainelisi protsesse kasutades lainevõrrandit. „Optikas“ käsitletakse süvendatult geomeetrilist optikat. Suunakursused „Mehaanika praktikum“, „Soojusfüüsika praktikum“, „Alalisvoolu praktikum“, “Elektromagnetismi praktikum“ ja „Optika praktikum“ on mõeldud matemaatika-füüsika õppesuunale ja nendes pööratakse erilist tähelepanu praktiliste tööde teostamisele ja arvutusülesannete lahendamisele.

Suunakursuste praktilised tööd, IKT, näit- või osaluskatsed, nendel põhinevad tegevused ja teemad, mille kohta ülesandeid lahendatakse, valib aineõpetaja.

3. Õpitulemused Koidula Gümnaasiumi füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) kirjeldab, seletab ja ennustab loodusnähtusi ning nende tehnilisi rakendusi; 2) väärtustab füüsikateadmisi looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuste

seoste mõistmisel; 3) sõnastab etteantud situatsioonikirjelduse põhjal uurimisküsimusi, kavandab

ja korraldab eksperimente, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi uurimisküsimuses sisalduva hüpoteesi kehtivuse kohta;

4) lahendab situatsiooni-, arvutus- ja graafilisi ülesandeid ning hindab kriitiliselt saadud tulemuste tõeparasust;

5) teisendab loodusnähtuse füüsikalise mudeli ühe kirjelduse teiseks (verbaalkirjelduse valemiks või jooniseks ja vastupidi);

6) kasutab erinevaid infoallikaid, hindab ja analüüsib neis sisalduvat infot ning leiab tavaelus kerkivatele füüsikalistele probleemidele lahendusi;

7) teadvustab teaduse ning tehnoloogia arenguga kaasnevaid probleeme ja arengusuundi elukeskkonnas ning suhtub loodusesse ja ühiskonnasse vastutustundlikult;

8) on omandanud ülevaate füüsikaga seotud ametitest, erialadest ja edasiõppimisvõimalustest, rakendab füüsikas omandatud teadmisi ja oskusi igapäevaelus.

Füüsikakursused on esitatud õppekava lisas „Kursusekavad“.


115

Ainevaldkond „Sotsiaalained“

Sotsiaalainete õpetamise eesmärk Sotsiaalainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes sotsiaalvaldkondlik pädevus, see tähendab suutlikkust mõista inimühiskonna ajaloos ja nüüdisajal toimuvate ühiskondlike muutuste põhjusi ja tagajärgi; tunda lihtsamaid sotsiaalteaduste uurimismeetodeid ning kasutada mõnda neist õppes ja igapäevaelus; luua tulevikustsenaariume ja -visioone mingis sotsiaalselt või personaalselt olulises valdkonnas; tunda ning austada inimõigusi ja demokraatiat, teadmisi kodanikuõigustest ning -vastutusest, nendega kooskõlas olevaid oskusi ja käitumist; ära tunda kultuurilist eripära ning järgida üldtunnustatud käitumisreegleid; jätkuvalt huvituda oma rahva, kogukonna ja maailma arengust, kujundada oma arvamus ning olla aktiivne ja vastutustundlik kodanik.

Sotsiaalainete õpetamise kaudu taotletakse, et gümnaasiumi lõpuks õpilane:

1) mõistab inimühiskonna ajaloos toimunud ja tänapäeval toimuvate ühiskondlike muutuste protsesse ning olulisemate sündmuste põhjuseid ja tagajärgi;

2) austab demokraatiat ning inimõigusi, järgib üldtunnustatud käitumisreegleid ning on seaduskuulekas, teab kodanikuõigusi ja -kohustusi ning mõistab kodanikuvastutust;

3) tunneb mõningaid sotsiaalteaduste uurimismeetodeid ning kasutab neist mõnda õppes, seostades õpitut igapäevaeluga;

4) tunneb erinevate rahvaste kultuure, nende eripära ning suhtub lugupidavalt individuaalsetesse, kultuurilistesse ja maailmavaatelistesse erinevustesse, juhul kui need vaated pole inimväärikust alandavad;

5) on omandanud teadmisi ja oskusi sotsiaalselt aktseptitud käitumisest ning inimsuhetest, mis aitavad kaasa tõhusale toimimisele erinevates sotsiaalsetes kontekstides, väärtustades neid;

6) on omandanud teadmisi ja oskusi, mis toetavad tervikliku ning autonoomse inimese kujunemist, väärtustades sotsiaalset õiglust ning positiivset suhtumist endasse ja teistesse;

7) on omandanud teadmised, oskused ja hoiakud, mis toetavad tervikliku, iseseisva ja terviseteadliku inimese kujunemist;

8) väärtustab vabadust, inimväärikust, võrdõiguslikkust, ausust, hoolivust, sallivust, vastutustunnet, õiglust, isamaalisust ning peab lugu endast, teistest ja keskkonnast.

Ainevaldkonna õppeained ja maht SOTSIAALAINED Ajalugu Aste Õppesuund Kursused ÕK G1 Kõik suunad 1. Üldajalugu RK


116

2. Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)

RK

G2 Kõik suunad 3. Eesti ajalugu II (kuni 19. sajandi lõpuni)

RK

4. Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poole

RK

G3 Kõik suunad 5. Lähiajalugu II – Eesti ja maailm 20. sajandi teisel poolel

RK

6. Lähiajalugu III – 20. sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm

RK

Filosoofia G2 Euroopa suund 1. Filosoofia I SK Usundiõpetus G1 Euroopa suund 1. Usundiõpetus SK Inimeseõpetus G1 Kõik suunad 1. Perekonnaõpetus RK Ühiskonnaõpetus G3 Kõik suunad 1. Ühiskonna areng ja demokraatia RK 2. Majandus ja maailmapoliitika RK Euroopa suund 3. Inimene ja õigus SK

Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming Sotsiaalainetes käsitletakse inimese ja ühiskonna toimimist minevikus ning tänapäeval. Sotsiaalainete õppimine aitab siduda erinevates õppeainetes õpitavat tervikuks ja arendada tervikpilti ühiskonnast ning kujundab oskust mõista minevikunähtuste alusel toimuvat arengut. Sotsiaalainete vahendusel areneb võime näha ühiskonna arengus erinevaid seoseid ning teha teadlikke valikuid, lähtudes ühiskondlikest väärtustest, normidest ja reeglitest; toimida kõlbelise ja vastutustundliku isiksuse ning ühiskonnaliikmena. Sotsiaalainetes käsitletavate õppeteemade käsitlemise kaudu kujundatakse õpilastes valmisolek aidata kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ühiskonnas ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele.

Ainevaldkonnasisese lõiminguga taotletakse valdkonna üldeesmärkide täitmist. Lõimingu aluseks on teemad, mõisted ja õpetamismeetodid.

Ajalooõpetuse eesmärk on kujundada õpilasi, kes on suutelised analüüsima ja mõistma maailma, milles nad elavad, ning tunnevad asjaolusid ja sündmusi, mis on maailmas juhtunud. Ajalooõpetuses omandavad õpilased kultuuriruumis orienteerumiseks vajalikke teadmisi oma kodukoha ning maailma minevikust ja kultuuripärandist ning erinevatest väärtussüsteemidest. Aine vahendusel hakkab õpilane teadvustama, analüüsima, kriitiliselt hindama ja tõlgendama


117

minevikusündmusi ning -protsesse, nende omavahelisi seoseid ja seoseid tänapäevaga ning ajaloosündmuste erineva tõlgendamise põhjusi.

Inimeseõpetuse üldeesmärk on arendada õpilaste sotsiaalseid toimetuleku-oskusi ning aidata kaasa õpilaste isiksuslikule arengule, kujundada terviseteadlikkust, teadmisi soolisest võrdsusest ja sotsiaalses elus vajalikke oskusi ning üldinimlikke väärtusi.

Ühiskonnaõpetuses omandavad õpilased sotsiaalse kirjaoskuse: teadmised, oskused, väärtused ja hoiakud ühiskonnas toimimiseks ning vastutustundlike otsuste tegemiseks. Õppeaine eesmärk on luua eeldused kodanikuidentiteedi ja ühiskonna sidususe tugevnemiseks ning aktiivse kodaniku kujunemiseks, toetada dialoogivalmidust ja austust maailma erinevalt mõistvate inimeste vahel, samuti õpilase enese teadlikkust maailmavaatelistes küsimustes.

Õppesisu käsitlemises teeb valiku aineõpetaja arvestusega, et kirjeldatud õpitulemused, üld- ja valdkonnapädevused ning taotletavad õpitulemused oleksid saavutatud. Valikkursuse konkreetne õppesisu täpsustatakse kursuse alguses õpetaja ja õpilaste koostöös.

Üldpädevuste kujundamise võimalusi Ainevaldkond võimaldab kujundada kõiki üldpädevusi igapäevases õppes nii teooria kui ka praktiliste tegevuste kaudu. Pädevustes eristatava nelja omavahel seotud komponendi - teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ning käitumise – sidumisel on kandev roll õpetajal, kelle väärtushinnangud ja enesekehtestamisoskus loovad sobiliku õpikeskkonna ning mõjutavad õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist.

Kultuuri- ja väärtuspädevuse kujunemist toetavad kõik ainevaldkonna õppeained erinevate rõhuasetuste kaudu. Näiteks toetavad ajalugu, ühiskonnaõpetus ja geograafia suutlikkust mõista humanismi, demokraatia ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid ning juhinduda nendest oma tegutsemises, samuti lugupidavat suhtumist erinevatesse maailmavaatelistesse ja kultuurilistesse tõekspidamistesse. Inimeseõpetus toetab väärtussüsteemide mõistmist, mõtete, sõnade ja tunnetega kooskõlas elamist, oma valikute põhjendamist ning enda heaolu kõrval ka teiste arvestamist. Oskust seista vastu kesksete normide rikkumisele ning järgida sotsiaalse õigluse ja eri soost inimeste võrdse kohtlemise põhimõtteid õpetab ühiskonnaõpetus.

Enesemääratluspädevust aitab vormida eeskätt inimeseõpetus, mis toetab õpilase eneseanalüüsivõime kujunemist, õpetab hindama oma nõrku ja tugevaid külgi, järgima terveid eluviise, lahendama iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme. Rahvusliku, kultuurilise ja riikliku enesemääratluse kujunemist toetavad teisedki valdkonna õppeained.


118

Õpipädevus. Iga sotsiaalvaldkonna õppeaine kujundab suutlikkust organiseerida õpikeskkonda, leida õppimiseks vajalikke vahendeid ja teavet ning arendab õpioskusi, oskust õppimist mõtestada ja plaanida ning kasutada õpitut erinevates kontekstides.

Suhtluspädevus. Suutlikkust ennast selgelt ja asjakohaselt erinevates suhtlusolukordades väljendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt taotlevad kõik valdkonna õppeained.

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus. Sotsiaalainete õppimine eeldab suutlikkust analüüsida erineval kujul esitatud statistilisi andmeid (graafikuid, tabeleid, diagramme) ning teha nende põhjal järeldusi, kasutada matemaatilisi sümboleid ja meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades (nt ajaarvamist ja ressursse plaanides) ning tulemuse tõesust kontrollides. Seda toetavad õppetegevuse kaudu kõik valdkonna õppeained. Sotsiaalaineid õppides tutvutakse tehnika ja tootmise arengu seostega ühiskonna muutumise vältel; õpitakse hindama tehnoloogia rakendamisega kaasnevaid võimalusi ja ohte; mõistma tehnoloogia nüüdisaegseid arengusuundi ning tehnoloogia ja teaduse omavahelisi seoseid; rakendama tänapäevast tehnoloogiat tõhusalt ning eetiliselt oma õpi-, töö- ja suhtluskeskkonda kujundades; kasutama tehnovahendeid eesmärgipäraselt ning säästlikult, järgides seejuures ohutuse ja autoriõiguste kaitse nõudeid.

Ettevõtlikkuspädevuse peamine kujundaja on ühiskonnaõpetus, kuid aitavad teisedki valdkonna õppeained. Õpitakse nägema, analüüsima ja lahendama probleeme, seadma eesmärke, valima ideede elluviimiseks sobivaid ja loovaid meetodeid ning tegema eesmärkide saavutamiseks koostööd.

Digipädevus. Sotsiaalaineid oppides kasutatakse digivahendeid teabe otsimiseks, kogumiseks, tootlemiseks ja esitamiseks. Saadud teavet rakendatakse u hiskonna probleemide u le arutledes, neid analu u sides ning alternatiivseid lahendusi pakkudes. Digitaalset sisu luues ja rgitakse autorioigusi ja moistetakse intellektuaalse omandi kaitse vajadust. Digivahendeid kasutatakse individuaalses ja u hisloomes. Arendatakse teadlikkust kodanikuaktiivsuse va ljendamise voimalustest erinevates suhtluskeskkondades ning oskust kasutada e-teenuseid, tegutsedes oma oiguste ja kohustuste kohaselt. Ollakse teadlik digivahendite rakendamisega kaasneda voivatest terviseriskidest ning tegutsetakse internetis vastutustundlikult nii enda kui ka teiste suhtes.


119

Õppeaine lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega Sotsiaalained on teiste ainevaldkondadega seotud valdkonnapädevuste kujundamise kaudu.

Keel ja kirjandus – suutlikkus väljendada end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, lugeda ning mõista erinevaid tekste; kasutada kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili ning ainesõnavara ja väljendusrikast keelt, järgida õigekeelsusnõudeid. Lisaks tähtsustuvad teksti kriitilise analüüsi oskus, meediakirjaoskus, info hankimine ja selle kriitiline hindamine, tööde vormistamine ning autoriõiguse kaitse.

Võõrkeeled – teadmised erinevatest kultuuridest ja traditsioonidest, oma kultuuri ja teiste kultuuride erinevuste mõistmine ning lugupidamine teiste keelte ja kultuuride vastu; suhtlemine mitmekultuurilises ühiskonnas; võõrkeeleoskus.

Matemaatika – ajaarvamine; ressursside plaanimine (aeg, raha); matemaatiline kirjaoskus, arvandmete esitlemine ja tõlgendamine (graafikud, tabelid, diagrammid); oskus probleeme esitada, sobivaid lahendusstrateegiaid leida ja neid rakendada, lahendusideid analüüsida ning tulemuse tõesust kontrollida; oskus loogiliselt arutleda, põhjendada ja tõestada ning väärtustada matemaatilist käsitlust kui analüüsimeetodit.

Loodusained – geograafilise asendi ja looduskeskkonna mõju inimühiskonna arengule, inimese areng ja rahvastikuprotsessid; majanduse ressursid; ühiskonna jätkusuutlikkus, säästlik tarbimine, üleilmastumine, globaalprobleemide, sh keskkonnaprobleemide märkamine, mõistmine ning jätkusuutliku ja vastutustundliku, sh loodushoidliku eluviisi väärtustamine.

Kunstiained – Eesti, Euroopa ja erinevate maailma rahvaste kultuuri teemade käsitlemine ja kultuuriloomingu väärtustamine, iluhinnangute muutumine ajas; esteetiline areng ja eneseteostus, rahvakultuur, loominguline eneseväljendusoskus.

Kehaline kasvatus – suutlikkus mõista ja väärtustada kehalise aktiivsuse tähtsust tervisliku eluviisi osana eri ajastuil ning meditsiinisaavutuste rolli ühiskonna arengus; arendada sallivat suhtumist kaaslastesse ja järgida ausa koostöö põhimõtteid.

Läbivate teemade rakendamise võimalusi Läbivad teemad on üldpädevuste saavutamise teenistuses ning võimaldavad aineõppe kursuste ning muude õppetegevuste lõimimiseks leida sobilikke teemasid, meetodeid ning õppekorralduse ülesehituse viise. Läbivad teemad aitavad kaasa sotsiaalvaldkondliku pädevuse järjepidevale kujundamisele,


120

pakkudes kokkupuutekohti ühiskonnas aktuaalsete teemade käsitlemiseks õppe raames.

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Sotsiaalaineid õppides käsitletakse inimeste erinevate tegevusalade arengut eri ajajärkudel, majanduslikke protsesse ühiskonnas ja nende mõju inimtegevusele. Erinevate õppetegevuste kaudu suunatakse õpilasi mõistma ja väärtustama elukestvat õpet kui elustiili ning mõtestama karjääri planeerimist kui jätkuvat otsuste tegemise protsessi. Õppetegevus võimaldab vahetult kokku puutuda töömaailmaga, nt ettevõtte külastusi, õpilastele tutvustatakse ainevaldkonnaga seotud ameteid, erialasid ja edasiõppimisvõimalusi. Õppetegevus võimaldab õpilasel süvendada teadmisi hariduse ja töömaailma vahelistest seostest, töösuhteid käsitlevatest õigusaktidest. Arendatakse iseseisva õppimise oskust ja vastutusvõimet ning oskust iseseisvalt leida ja analüüsida oma arengu vajadustest tulenevat infot edasiõppimise võimaluste kohta ja koostada karjääriplaan. Erinevad õppetegevused, sh õpilaste iseseisvad tööd, võimaldavad õpilasel seostada huvisid ja võimeid ainealaste teadmiste ja oskustega ning mõista, et hobid ja harrastused hoiavad elu ja karjääri tasakaalus.

Keskkond ja jätkusuutlik areng. Õpitakse väärtustama keskkonda kui tervikut, mõistma inimtegevuse mõju keskkonna arengule ja keskkonnaprobleemide lahendamisele; aru saama inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu erinevate tunnuste vastastikusest seotusest. Õpitakse mõistma inimtegevusega kaasnevaid riske ning vajadust kujundada isiklikke seisukohti keskkonnaküsimustes, olema sotsiaalselt aktiivne ja vastutustundlik.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Õpitakse väärtustama demokraatliku ühiselu korraldamist, koostööoskust, toetama algatusvõimet ning hindama vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist.

Kultuuriline identiteet. Õpitakse mõistma inimese rolli kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride vahendajana ning aru saama kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö tähtsusest. Teadvustatakse osalemist kultuuridevahelises suhtluses; väärtustatakse sallivust ning oma kultuuri ja teiste kultuuride pärandit, taunitakse diskrimineerimist ning tunnustatakse mineviku ja tänapäeva ühiskondade kultuurilist mitmekesisust.

Teabekeskkond. Õpitakse määrama oma teabevajadusi ja leidma sobivat teavet; arendatakse kriitilise teabeotsingu ja -analüüsi oskusi; teadvustatakse meedia toimimist ja mõju, vajadust tunda avalikus ruumis (sh teabekeskkonnas) kehtivaid reegleid ning järgida autoriõiguste kaitset.

Tehnoloogia ja innovatsioon. Õpitakse mõistma tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ning keskkonnale nii tänapäeval kui ka minevikus; aru saama tehnoloogiliste, majanduslike, sotsiaalsete ning


121

kultuuriliste uuenduste vastastikustest mõjudest; käsitletakse tehnoloogilise arengu positiivsete ja negatiivsete mõjude ning tehnoloogia arengu ja selle kasutamise eetilisi küsimusi; kasutatakse info- ja kommuni-katsioonitehnoloogiat (IKT) eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks.

Tervis ja ohutus. Õpitakse analüüsima erinevate valikute ja riskikäitumise (sh uimastite) mõju ning tegema tervisele ja turvalisusele (sh keskkonnale ja ühiskonnale) ohutuid otsuseid.

Väärtused ja kõlblus. Õpitakse analüüsima väärtusi ja kõlbelisi norme ning tundma erinevate väärtussüsteemide seoseid ajaloolis-kultuurilises kontekstis, religiooni ja maailmavaatega seoses; reflekteeritakse arutletakse isiklike väärtushoiakute ja kõlbeliste tõekspidamiste üle; õpitakse arvestama erinevaid vaateid ja seisukohti oma tegevust plaanides, väärtustama mitmekesisust kui ühiskonna rikkuse ja arengu tingimust.

Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine Õpet kavandades ja korraldades:

1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut nii ainesiseselt kui ka teiste õppeainetega ja läbivate teemade abil;

2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas ning jätab piisavalt aega nii huvitegevuseks kui ka puhkuseks;

3) võimaldatakse õppida üksi ja koos teistega (iseseisvad, paaris- ning rühmatööd, õppekäigud, praktilised tööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks ning loovateks ja kriitiliselt mõtlevateks isiksusteks;


5) rakendatakse nüüdisaegseid IKT-l põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;

6) laiendatakse õpikeskkonda: muuseum, arhiiv, näitus, raamatukogu, ajaloolis-kultuuriline keskkond, sh muistised, ehitised, omavalitsus- ja riigiasutused, ettevõtted, mitte-tulundusühingud, kohtud, laborid, erinevate religioonide pühapaigad, lahingupaigad, sõjaväeosad ja teised riigikaitseinstitutsioonid, sh kaitseväe õppeasutused, jne;

7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid: a) aktiivõpet: paaris- ja rühmatöö, vestlus, diskussioon, väitlus, seminar,

ajurünnak; projektõpe, loovülesande lahendamine (kirja ja kõne koostamine, teemantluuletus, ajaleht jne), juhtumianalüüs, rollimängud ja simulatsioonid, projektides osalemine, õppekäigud ja muu taoline;

b) skeemi, plaani, võrdleva tabeli ning õpimapi koostamine, töölehe ja kontuurkaardi täitmine, arutluse ning temaatilise kava koostamine, arutluse kirjutamine;

c) uurimuslikud tegevused, sh praktiliste ja uurimistööde koostamine, loodusobjektide ja protsesside vaatlemine, infootsing teabeallikatest


122

ning infoanalüüs, referaadi ja ettekande koostamine, retsenseerimine ning esitlemine IKT vahendeid kasutades;

d) allikaanalüüs (dokument, tekst, statistika, pilt, karikatuur jms) ning allika usaldusväärsuse hindamine;

e) tegevuspõhine õpe (nt dramatiseering, esitluse ja temaatilise ekspositsiooni koostamine, õppekäigu ettevalmistamine ning korraldamine), vabatahtlik töö;

f) mõistete seletamine ja kasutamine kontekstis, plankide ning ankeetide täitmine;

g) kohtumised õigusorganite esindajatega ja teiste spetsialistide esindajatega koolis ja nende töö jälgimine töökohal jmt;

8) arvestatakse õpilaste võimeid ja suutlikkust ning kohalikku eripära ja ühiskonnas toimuvaid muutusi;

9) arendatakse õpilaste teadmisi, oskusi ja hoiakuid, sealjuures on põhirõhk hoiakute kujundamisel;

10) võimaldatakse siduda õpet koolivälise eluga, et kogu ainekäsitlus oleks võimalikult elulähedane.

Hindamise alused Hindamisel lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Hindamise täpsem korraldus on määratud kooli õppekavas. Hindamise põhiline ülesanne on toetada õpilase arengut, kujundades positiivse minapildi ja adekvaatse enesehinnangu kujunemist, kusjuures tähtis on õpilase enda roll hindamises, andes võimalusi enesehindamiseks. Õpitulemuste kontrollimise ning hindamise vormid peavad olema mitmekesised. Õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärk on saada ülevaade õpitulemuste saavutatusest ja õpilase ainealasest arengust ning kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

Ajaloo õpitulemuste kontroll ja hindamine sisaldab suulist ning kirjalikku küsitlust, tööd kaartide, dokumentide, allikmaterjali ja piltidega, referaadi ja uurimistöö koostamist, loovtööd ning arutluse kirjutamist. Allikaanalüüsi puhul hinnatakse allikast olulise info leidmist, selle tõlgendamist ja võrdlemist, katkendi põhjal vastamist, kommenteerimist ning usaldusväärsuse üle otsustamist. Üksikfaktide tundmisele tuleb eelistada tähtsamate ajaloosündmuste ja -nähtuste analüüsi nõudvaid ülesandeid. Arutluse puhul hinnatakse vastavust teemale, ajastu- ja teemakohaste faktide teadmist, analüüsi, võrdlemise, seoste loomise ja järelduste tegemise oskust ning isikliku suhtumise väljendamist põhjendatud hinnangute kaudu.

Inimeseõpetuses hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi; hoiakute ning väärtushinnangute kujunemise kohta antakse õpilasele tagasisidet. Õpitulemuste hindamise vormid on mitmekesised, sisaldades nii suulisi, kirjalikke kui ka praktilisi ülesandeid. Suuliste ja kirjalike ülesannete puhul õpilane:


123

1) selgitab ja kirjeldab mõistete sisu ning omavahelisi seoseid; 2) selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi, seostades

neid omandatud teadmistega ja igapäevaeluga; 3) eristab, rühmitab, võrdleb ja analüüsib olukordi, seisundeid, tegevusi

ning tunnuseid lähtuvalt õpitulemustest; 4) demonstreerib faktide, mõistete ja seaduspärasuste tundmist lähtuvalt

õpiülesannete sisust. Praktiliste ülesannete puhul õpilane:

1) rakendab teoreetilisi teadmisi praktiliselt õpisituatsioonis; 2) demonstreerib õpitulemustes määratud oskusi õpisituatsioonis, 3) kirjeldab õpitulemustes määratud teadmiste ja oskuste rakendamist

igapäevaelus. Praktiliste tööde puhul ei hinnata mitte ainult tulemust, vaid ka protsessi kulgu. Õpilase hoiakuid ja väärtusi saab mõõta vaatluse, õpilase antud hinnangute ja otsustuste ning juhtumianalüüsi alusel. Lisaks hinnatakse õpilaste probleemide nägemise ja analüüsi oskust.

Ühiskonnaõpetuses hinnatakse arutlusoskust, teksti mõistmist ja tööd erinevate allikatega (pildid, skeemid, tabelid, tekstid jms). Kontrollitakse ja hinnatakse mõistete seletamist ning kasutamist, probleemidest arusaamist ja nende analüüsi, argumenteerimise oskust, õigusalase info otsimise ning tõlgendamise oskust, osalemist ühistegevuses (matkimine, rollimängud, projektid), plankide, avalduste, reklamatsioonide jne täitmise õigsust, komplektsust ja täpsust, ettekannete, ülevaadete, kokkuvõtete, referaatide, esitluste jt iseseisvate ning rühmatöö ülesannete täitmist ja esitlemist. Kursuse hinne kujuneb kontrolltööde, praktiliste tööde ning uurimuste, iseseisvate tööde ja ettekannete hinnetest. Hindamise aluseks on töö iseseisev sooritus, loovus ning vormistamise korrektsus. Praktilised tööd on mingi konkreetse üksikteema, materjali vms kohta. Iseseisvad tööd on kodused ülesanded, klassitööd ja arvutitunnitööd, mida hinnatakse valikuliselt. Kursuse jooksul võib hinnata ka koduseid töid, suulisi vastuseid, ülesannete lahendamist, osalemist rühmatöödes jne.

Sotsiaalainete valdkonda kuuluva, kuid loodusainete valdkonnas kirjeldatud inimgeograafia kohustuslik kursus „Rahvastik ja majandus“ moodustab eraldi kooliastmehinde.

Füüsiline õpikeskkond Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on:

1) võimalused rühmatööks ja ümarlauavestluseks mööblit ümber paigutada või liikuda erinevate õppekeskkonna osade vahel;

2) internetiühendus, arvuti kasutamise võimalus (vähemalt üks arvuti kahe õpilase kohta) ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus.


124

Kool võimaldab kasutada ainekava eesmärke toetavaid õppematerjale ja -vahendeid:

1) ajaloo- ja maailmaatlased, Eesti atlaste komplekt (iga õpilase kohta), kontuur- ja seinakaardid, allikakogumikud, käsiraamatud, elulooraamatud ja teabekirjandus, auvised, digitaliseeritud andmebaasid ja arhiivid, demonstratsioonivahendid ja illustratiivsed pildid (fotod, karikatuurid) ning IKT-põhiseid õppematerjalid;

2) Eesti, Euroopa ja maailma poliitiline kaart, Eesti Vabariigi põhiseadus (üks eksemplar õpilase kohta) ning põhiseaduse kommenteeritud väljaanne (üks kooli kohta), ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (vähemalt üks kahe õpilase kohta), Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (üks kooli kohta), ÜRO lapse õiguste konventsioon (üks kooli kohta), Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta (üks kooli kohta);

3) eri liiki meediaväljaanded.

Kool võimaldab õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul.

Kool võimaldab sobivad hoiutingimused praktiliste tööde ning demonstratsioonide tegemiseks vajalike materjalide kogumiseks ja säilitamiseks ning korraldab praktilisteks töödeks vajaduse korral õppe rühmades.


125

Ajaloo ainekava 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Gümnaasiumi ajalooõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb huvi mineviku vastu ja teadvustab enda võimalusi mineviku uurijana ning ajaloos osalejana, määratleb end oma rahva ja Eesti ühiskonna liikmena eurooplasena ning maailmakodanikuna;

2) tunneb ajalugu ajastule omaste sündmuste, protsesside, vaimulaadi ja isikute kaudu;

3) mõistab ajaloosündmuste ning -protsesside põhjuse-tagajärje, sarnasuse-erinevuse ja järjepidevuse olemust ning erineva tõlgendamise põhjusi, arvestab oma seisukohti kujundades ajastu konteksti;

4) väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning mõistab seda ühiskonna rikkuse ja arengu eeldusena, teadvustab oma võimalusi kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana;

5) leiab ja analüüsib kriitiliselt ajalooteavet sisaldavat infot, hindab allikate usaldusväärsust ning kasutab erinevaid teabeallikaid eesmärgipäraselt;

6) mõistab ning tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, kujundab ning põhjendab oma seisukohta, analüüsib ja hindab oma tegevust ning näeb ja korrigeerib oma eksimusi;

7) teab ja kasutab kontekstis ajaloo põhimõisteid ning eristab ajaloofakti tõlgendusest ja arvamusest;

8) tunneb ning kasutab erinevaid õpivõtteid, tekstiliike, infokanaleid ja IKT vahendeid, väljendab oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult ning kaitse argumenteeritult oma seisukohta;

9) teab ainevaldkonnaga seotud erialasid, mõistab seoseid ainevaldkonnaga seotud teadmiste ja tööturu võimaluste vahel ja analüüsib enda ainealaseid teadmisi ja oskusi haridustee kavandamisel.


Ajalooõpetus aitab õpilasel omandada kultuuriruumis ning ajalookeskkonnas orienteerumiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning teadvustada ja analüüsida minevikunähtuste muutlikkust, tõlgendatavust, omavahelisi seoseid ning seoseid tänapäevaga. Käsitletakse inimeste igapäevaelu ja maailmapilti, ühiskonda, kultuuri ja mõtteviisi, sh väärtushinnangute muutumist, ning ajaloolisi isikuid ja sündmusi, lähtudes nii enda kui ka teiste vaatenurgast.

Gümnaasiumi ajalooõpetuse kursuste järjekord on kronoloogilis-temaatiline, st ajaloolisi probleeme käsitletakse kronoloogilist järgnevust silmas pidades. Gümnaasiumi algul ei ole õpilastele jõukohane luua ning näha seoseid ajaliselt ja kultuuriliselt kaugemate valdkondade vahel, mida on vaja temaatiliseks käsitluseks. Temaatilise käsitluseni jõutakse gümnaasiumi lõpul lähiajaloo III kursusega, mida õppides saab õppija toetuda varem omandatule. Ainesisus, suurte teemaplokkide sees võib rakendada võrdluse ja üldistuse tegemiseks temaatilist käsitlust kõigis kursustes.


126

Eesti ajaloo kursuste suurte teemaplokkide ees on vastavad üldajaloo teemaplokid. Üldajaloo kursuses õpitud teemasid ja põhimõisteid Eesti ajaloo kursuses eraldi esile ei tooda. Kursuste õppimise järjekord määratakse kooli õppekavas, kuid mõistlik on järgida kronoloogilise järgnevuse põhimõtet, st üldajaloo kursus on esimene, seejärel õpitakse Eesti ajalugu ning siis lähiajalugu. Gümnaasiumi ajalooõpetuses tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust, analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi erinevast seisukohast lähtudes. Mõistmaks, et ajalookirjutamine sõltub ajast ning ajaloouurija seisukohast, kujundatakse kriitilist suhtumist erinevatesse mõtteviisidesse, võrreldakse ajaloosündmuste ja -nähtuste käsitlemist eri allikais ning hinnatakse allikate usaldusväärsust. Ajalooõpetuses väärtustatakse kultuurilist mitmekesisust ning kujundatakse mõistmist, et mitmekesisus on ühiskonna rikkus ja arengu tingimus. Teadvustatakse õppija rolli kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes.

Õppijat suunatakse arutluse ning analüüsi kaudu looma seoseid ja tegema järeldusi, kujundama isiklikku suhtumist ning põhjendama seda argumenteeritult. Kriitilise mõtlemise kujundamiseks käsitletakse erinevaid allikaid jt õppetekste, mis annavad ajaloosündmustele hinnangu erinevast seisukohast lähtudes. Ajalooprobleemide analüüsimise kaudu rikastub väärtussüsteem, kujuneb rahvuslik ja kultuuriline identiteet, sallivus ja pooldav suhtumine demokraatlikesse väärtustesse, areneb õpilase ajalooline mõtlemine ning rikastub ajalooteadvus.

Ajaloo mõistmisele aitavad kaasa ekskursioonid, õppekäigud, ajaloo- ja ilukirjandus, teater ja kino, meedia, internet, eri inimesed ning paigad. Selle kogemuse ühendamisel koolis õpituga kujuneb õpilasel järk-järgult arusaam ajaloost. Õpilaste maailmapilti rikastab ainetevaheline integratsioon ning lähedaste teemade käsitlus erinevatest aspektidest lähtudes.

Ajalooõpetuse kaudu kujundatakse erinevaid oskusi:

1) ajas orienteerumise oskus; oskus leida, analüüsida ja mõista seoseid ning mõtestada sündmuste ja nähtuste ajaloolise tausta kujunemist;

2) ajaloomõistete tundmine ja kontekstis kasutamine; oskussõnavara laienemine;

3) ajalooküsimuste esitamine ning neile vastates erinevate lahenduste pakkumine;

4) funktsionaalne kirjaoskus, kriitiline mõtlemine, arutlusoskus, järelduste tegemine ja seoste loomine ning oma seisukoha kujundamine ja põhjendamine;


127

5) empaatia, oskus asetada end kellegi teise olukorda ajastut arvestades, koostöö- ja

6) konfliktilahendusoskus; 7) allikaanalüüs ja töö ajalookaardiga, info leidmine erinevatest

teabeallikatest, selle kasutamine, kriitiline hindamine ja analüüsimine, allika usaldusväärsuse hindamine;

8) suuline ja kirjalik eneseväljendus, referaadi ja ajaloo uurimistöö koostamine, IKT vahendite kasutamine, et hankida infot ning esitleda oma töötulemusi.

Oskuste kujundamine ajalooõpetuses on pidev protsess ning see toimub erinevate õppeteemade läbimise kaudu. Oskuse eeldatavat saavutustaset kirjeldatakse gümnaasiumi lõpus õpitulemustena.



1) tunneb ajastute iseloomulikke tunnuseid ja vaimulaadi, Eesti ajaloo seoseid Euroopa ja maailma ajalooga, mõistab ajaloolise arengu järjepidevust ning ajaloosündmuste ja -protsesside erineva tõlgendamise põhjusi;

2) tunneb maailma olulisemaid kultuurisaavutusi ja mõistab kultuuri järjepidevust, väärtustab kultuurilist mitmekesisust, teadvustab kultuuri rolli enesemääratlemises ning oma rollikultuuri kandjana ja kultuuripärandi säilitajana;

3) võrdleb ning analüüsib poliitilisi, ühiskondlikke, olmelisi ja/või kultuurilisi arengusuundi ja probleeme, kirjeldab ideoloogiliste ning tehnoloogiliste muutuste mõju inimeste eluviisile ja väärtushinnanguile, võrdleb suurriikide mõju maailma majandusele ning poliitikale eri ajastuil, analüüsib riikidevahelist koostööd ja konfliktide lahendamise viise;

4) leiab, selekteerib, refereerib ning analüüsib kriitiliselt infot, erinevaid teabeallikaid, sh ajalookaarte ja seisukohti, hindab allika või käsitluse usaldusväärsust, eristab fakti arvamusest; selgitab sündmuste või protsesside erineva tõlgendamise põhjusi;

5) kasutab ajaloosõnavara, erinevaid õpivõtteid, korrigeerib oma eksimusi, koostab referaate ja uurimusi, kirjutab arutlusi, osaleb diskussioonis, töötab kaardiga, väljendab oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult ning kasutab IKT vahendeid;

6) suudab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadeldes maailma nende pilgu läbi ning arvestades ajastu eripära.

Ajaloo kursused on esitatud õppekava lisas „Kursusekavad“.


128

Inimeseõpetuse ainekava 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Gümnaasiumi inimeseõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) austab enda ning teiste inimväärikust, suhtub eelarvamusteta ja lugupidavalt kõigisse inimestesse, arvestab nende erivajadusi ja individuaalsust ning väärtustab individuaalseid ja kultuurilisi erinevusi;

2) mõistab ning austab erinevaid maailmavaatelisi tõekspidamisi; 3) on aktiivne ja kompetentne demokraatliku ühiskonna kodanik, kellel on

valmisolek kohaneda muutustega töö- ja ühiskonnaelus ning kes vastutab oma elu eest ja tuleb toime enda probleemide lahendamisega;

4) väärtustab perekonda, mõistab vastastikust rahuldust ja toetust pakkuvate suhete loomise ja hoidmise põhimõtteid ning pereliikmete vastutuse osa perekonna väärtuste hoidmisel ja laste arengu toetamisel;

5) mõistab erinevate elurollide osa karjääri kujunemises ning pere- ja tööelu tasakaalus hoidmise tähtsust.


Inimeseõpetuse perekonnaõpetuse kursuses keskendutakse perekonnaelu psühholoogiale, sotsioloogiale, eetikale, perekonnaõigusele, majandamisele ja perekonna rollile ühiskonnas, et omandada vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud tulevase perekonnaelu alusena. Kursus toetab õpilase isiksuse arenemist, aitab mõtestada ja analüüsida oma rolli perekonnas, arendada vastutustunnet nii isiklikus kui ka ühiskonnaelus. Perekonnaõpetuse kursus kujundab eelkõige õpilaste enesemääratlus-, sotsiaalset ja väärtuspädevust. Teistest õppeainetest on kursus tihedalt seotud loodusainete, kirjanduse ning teiste sotsiaalvaldkonna ainetega.

Õpilane õpib tundma ühiskonnas toimivaid demograafilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja ajaloolisi protsesse ning nähtusi, mis mõjutavad pereelu struktuure ja protsesse. Perekonnaõpetus lõimib sotsiaalainete õppes saadud teadmised ja oskused. Õpe valitakse rõhuasetusega elulähedasele ainekäsitlusele, toetades õpilase arusaama õpitava vajalikkusest.

Õppe ja metoodika seisukohalt on tähtsad:

1) mitmekesised õppemeetodid, sh aktiivõppemeetodid (nt arutelud, rollimängud rühmatööd, paaristööd, projektitööd, uurimistööd, juhtumianalüüsid, ajurünnakud jne) ning praktilised ülesanded (nt vaatlused, intervjuud jne);

2) üksi- ja ühisõppe võimaldamine; 3) õppe sidumine koolivälise eluga (nt projektitööd, uurimistööd,

kohtumised erinevate inimestega jne), tagades aine seotuse igapäevaeluga.

Õpitulemuste kontrollimise ja hindamise vormid on metoodiliselt mitmekesised, luues nii üksi- kui ka ühisõppe võimalused ning sidudes need igapäevaeluga.


129

Väärtuskasvatust ja hoiakute kujundamist vaimse õpikeskkonna osana korraldatakse üksteist mõistvas õhkkonnas, et arendada õpilaste positiivset mõtlemist oma arengu- ja toimetulekuvõimaluste üle.

Soodne sotsiaalne õpikeskkond toetub eelkõige õpilaste isikupära ja isiklike seisukohtade austamisele ning võimalustele vabalt arvamust avaldada, olla algatusvõimeline, osaleda ja tegutseda nii üksi kui ka koos teistega.

Õppeteemasid võib käsitleda nii üksteise järel kui ka lõimituna, et saavutada oskuste-, teadmiste- ja väärtustepõhised õpitulemused.



1) mõistab ning oskab selgitada kooselu ja perekonna eri vormide osa üksikisiku ning ühiskonna elus;

2) väärtustab perekonda ja oskab analüüsida lähedaste inimsuhete rolli inimese elus ning põhjendab iseenda vastutust ja rolli peresuhetes;

3) analüüsib perekonna funktsioone indiviidi ja ühiskonna seisukohast ning on valmis korraldama argielu kodus, arvestades pereliikmete turvalisust, vajadusi ja tervist;

4) mõistab abielu ja perekonna psühholoogilisi, õiguslikke ning majanduslikke aspekte ning oskab leida infot ja abi, et tulla toime probleemidega;

5) selgitab lapse arengu põhiküsimusi ja lapsevanema rolli lapse kasvatamises;

6) seostab püsisuhte olemust ning selle seost seksuaalsuse ja armastusega, väärtustades usaldust ning positiivseid tundeid;

7) tunnetab iseennast, oma rolli ja vastutust nii kasvuperekonna kui ka loodava perekonna liikmena;

8) on valmis seostama enda tehtavaid valikuid isikliku pereelu õnnestumise võimalusega tulevikus;

9) mõistab vajadust tegutseda turvaliste inimsuhete loomise, säilimise ja arendamise nimel ning on valmis olema pere ja peret ümbritseva sotsiaalse võrgustiku liige.

Inimeseõpetuse kursusekava on esitatud õppekava lisas „Kursusekavad“.


130

Ühiskonnaõpetuse ainekava 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Gümnaasiumi ühiskonnaõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) mõistab, väärtustab ja kaitseb inimõigusi ning põhivabadusi; austab demokraatia põhimõtteid, järgib üldtunnustatud käitumisreegleid ning on seaduskuulekas;

2) määratleb ennast Eesti, Euroopa ja maailmakodanikuna, teadvustab oma kohustusi ning vastutust kodanikuna; toetab oma käitumisega ühiskonna, kultuuri ja looduskeskkonna jätkusuutlikku arengut ning kavandab teadlikult oma tulevikku;

3) austab enda ning teiste inimväärikust, suhtub eelarvamusteta ja lugupidavalt kõigisse inimestesse ning arvestab nende erivajadusi;

4) mõistab ning austab oma ja teiste rahvaste kultuuri väärtuslikkust, erinevaid maailmavaatelisi tõekspidamisi (v.a inimsusevastased) ning saab aru kultuuride dialoogi tähendusest ja vajalikkusest;

5) märkab, uurib ning seostab ühiskonna protsesse ja arengut ning aitab võimaluste piires probleemidele lahendusi leida;

6) omandab majandusliku mõtlemise alused ja oskuse toimida turumajanduse tingimustes;

7) mõistab riiklikult reguleeritud maksusüsteemide vajalikkust riigi toimimisel ning käitub õigusteadliku, kohusetundliku ja oma riigi käekäigust hooliva kodanikuna;

8) põhjendab ning kaitseb oma seisukohti ja valikuid argumenteeritult ning osaleb arutelus ja väitluses; oskab eristada emotsionaalseid ja poliitiliselt kallutatud hinnanguid objektiivsest tõest; austab igaühe õigust isiklikule arvamusele ning sõnavabadusele;

9) hangib eesmärgipäraselt teavet ühiskonna kohta erinevatest allikatest, suudab seda tõlgendada, üldistada, kriitiliselt hinnata, talletada ja edastada, järgides seejuures autoriõigust.


Gümnaasiumi ühiskonnaõpetus on vastavuses tänapäeva sotsiaalteaduste arengu ja ühiskonna vajadustega. Õpilased omandavad sotsiaalse kirjaoskuse, s.o teadmised, oskused ja hoiakud, mida on vaja, et tulla vastutustundlikult toime dünaamilises ning mitmekultuurilises keskkonnas. Õppeaine eesmärk on luua eeldused, et kujuneks aktiivne ja kompetentne kodanik, kes suudab kohaneda muutustega, oskab ennast arenguga suhestada, oma kodanikupositsiooni kujundada ning on avatud uutele ideedele ja elukestvale õppimisele.

Õppeaine omandamisega valmistuvad õpilased toimima teadlike kodanikena demokraatlikus ühiskonnas. Gümnaasiumi ühiskonnaõpetus käsitleb nüüdisaegse ühiskonna sotsiaalseid suhteid ning protsesse ja tutvustab ühiskonnaelu põhivaldkondade (majanduse, poliitika, õiguse) korraldust ning toimimist. Kõiki valdkondi analüüsitakse nii ühiskonna kui terviku kui ka indiviidi positsiooni ja


131

rollide põhjal. Põhikoolis omandatut Eesti riigi ja ühiskonna toimimisest laiendatakse Euroopa ning maailma probleemide käsitlemisega. Eesti ja Euroopa ainese kõrval arutatakse ka olulisi globaalseid ühiskonnaprobleeme.

Õpilane puutub ühiskonnas kokku erinevate eluvaldkondade ja situatsioonidega. Et toetada õpilase sotsialiseerumist ning ühiskondliku kompetentsuse kujunemist, hõlmab ainekava mitmekesiseid teemasid inimõigustest autoriõiguste ja tarbijakaitseni. Kiiresti muutuvas ühiskonnas jääb õpetaja ülesandeks pöörata tähelepanu aktuaalsetele teemadele ja probleemidele ning arutleda õpilastega nende üle. Seejuures toetatakse õpilaste iseseisva kriitilise analüüsioskuse ja otsustusvõime kujunemist. See aitab õpilastel seada isiklikke eluplaane ning mõista erinevate vaadetega ning demograafiliste ja sotsiaal-majanduslike karakteristikutega inimesi.

Ühiskonnaõpetuse kaks kursust koosnevad neljast teemavaldkonnast: ühiskond ja selle areng; riik ja poliitika demokraatlikus ühiskonnas; majanduse toimimine; üleilmastumine ja jätkusuutlik areng.

Ühiskonda ja selle arengut käsitlevas teemavaldkonnas:

1) vaadeldakse ühiskonna kui sotsiaalse süsteemi elemente: sotsiaalset struktuuri (rühmi, kihte, kogukondi), sotsiaalseid suhteid ja protsesse (nt koostööd ja konflikti, võimu, allumist ja vastupanu, lõimumist ja eristumist, tõrjutust ja osalust, mobiilsust, kihistumist);

2) analüüsitakse ühiskonna elu reguleerivaid norme ja väärtusi ning eri valdkondades välja kujunenud institutsioonide korraldust (nt perekonda, riiki, turgu, õigust, meediat);

3) uuritakse avaliku ja erasektori olemust ning funktsioone; tutvutakse kodanikuühiskonna struktuuri ja ülesannetega, analüüsitakse sektorite koostöö võimalusi ning kogemusi;

4) õpitakse tundma ühiskonna erinevaid vorme ja arengujärke; tutvutakse nüüdisühiskonna kujunemisloo ja peamiste tunnusjoontega, pöörates erilist tähelepanu ühiskonna moderniseerumisele ning info- ja teadmusühiskonna arengule.

Riiki ja demokraatlikku riigivalitsemist käsitlevas teemavaldkonnas:

1) süvenetakse demokraatliku poliitilise süsteemi toimimisse, selle erinevustesse mittedemokraatlikest režiimidest; selgitatakse totalitaarsete ühiskondade inimsusevastast olemust;

2) avatakse õigusriigi olemust ja võimude lahususe olulisust; käsitletakse inimõiguste kaitset, kodanike poliitiliste õiguste ja vabaduste realiseerimise võimalusi ning sellega seotud institutsioone; selgitatakse põhjusi, mis võivad viia kodanike riigist võõrdumisele; vaadeldakse erinevate demokraatiavormide plusse ja miinuseid, sidudes neid Eesti poliitik probleemidega;


132

3) õpitakse tundma poliitiliste ideoloogiate põhijooni ja seisukohti erinevates poliitikavaldkondades (hariduses, sotsiaalsfääris, maksupoliitikas jm);

4) käsitletakse erakondade ja kodanikuühenduste arenguprobleeme Eestis; õpitakse tundma valimiste protsessi ja omandatakse oskus realiseerida oma valimisõigus; käsitletaks kodanike kaasamist avaliku võimu teostamisse ning võimalusi mõjutada avaliku võimu tegevust, sh tutvutakse erakondade, kodanikuühenduste ja surverühmade tegevusega; omandatakse kodanikualgatuste ja aktsioonide õiguspärase korraldamise oskused.

Majandust käsitlev teemavaldkond aitab kujundada noorte valmisolekut erinevateks karjääri-valikuteks ja aktiivseks osaluseks majanduselus. Selleks:

1) õpitakse tundma nüüdisaegse turumajanduse seaduspärasusi ja protsesse; käsitletakse rahvusliku rikkuse ning ühiskonna heaolu allikaid ja tegureid, era- ja avalike huvide erinevust ning ühiskonna ressursside kasutamise põhimõtteid;

2) tutvutakse Eesti majanduse ja tööturu arengusuundadega, sealhulgas teadmusmajanduse ja loomemajanduse arenguperspektiividega ning ettevõtlust ja töösuhteid reguleerivate tähtsamate õigusaktidega. Eesti majanduse arengut vaadeldakse maailmamajanduse, eriti Euroopa Liidu kontekstis;

3) õpitakse tundma ettevõtluse aluseid tasemel, mis võimaldab õppijal igapäevaelus toime tulla ja hinnata realistlikult oma võimalusi ettevõtjana.

Neljanda teemavaldkonna kaudu laiendavad õppijad oma teadmisi globaalsetest probleemidest ja toimijatest. Eesmärk on õppida nägema, kuidas saab igaüks muuta maailma turvalisemaks ja humaansemaks. Aine sisu kaudu:

12) õpitakse mõistma maailma mitmekesisust, riikide huve, koostööd ja probleeme globaalse infoühiskonna kujunemisel ning riskiühiskonna käsitlemisel;

13) vaadeldakse rahvusriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide osa tänapäeva maailmas, antakse ülevaade riikidevahelisest koostööst (kliimamuutus ja teised ökokatastroofid, rahvusvaheline terrorism, rahvusvaheline migratsioon, võitlus vaesusega, maailmamajandus ja maakera rahvastiku arenguprobleemid jms);

14) tutvutakse üleilmastumise ilmingute ja tagajärgedega.

Ühiskonnaõpetus kujundab õpilastes järgmisi väärtusi ja hoiakuid: seaduslikkus ja isiklik vastutus, sotsiaalne õiglus ja kodanike võrdne kohtlemine, inimõiguste austamine, intellektuaalomandi väärtustamine, salliv suhtumine erinevustesse, lugupidamine erinevate kultuuride vastu, tauniv suhtumine eelarvamustesse, sh rassismisse ja ksenofoobiasse, säästev eluviis ning orienteeritus elukestvale õppele.

Ühiskonnaõpetuses lõimuvad teiste sotsiaalainete teadmised, oskused ja väärtushinnangud ning eelmistes kooliastmetes õpitu, ühtlasi süvenevad varem


133

omandatud teadmised ühiskonnast teooria ja praktilise tegevuse kaudu. Õpitavat käsitletakse nii, et ühelt poolt omandavad õpilased tervikpildi vastastikku seotud sootsiumist, kuid teiselt poolt oskavad alati hinnata oma positsiooni ja valikuid sotsiaalsest kontekstist tulenevalt.

Ühiskonnaõpetus on tihedalt seotud ajaloo, geograafia, bioloogia ja inimeseõpetusega. Näiteks käsitletakse geograafias põhjalikumalt rahvastiku-, linnastumis- ja maailmamajandusprobleeme ning nende seoseid üleilmastumisega. Samal ajal süvendab ühiskonnaõpetus õpilaste teadmisi riigist, mis on saadud ajalooõpetuse kaudu. Õiguse, riigikaitse, filosoofia ja usundiõpetuse valikkursus avardavad veelgi õpilaste teadmisi oma ja teistest kultuuridest ning ühiskonnast, toovad enam esile mitme-kultuurilisuse ja globaliseerumise dimensiooni, et luua seoseid ning märgata sarnast ja erinevat.

Õppematerjal esitatakse võimalikult probleemipõhiselt ja igapäevaeluga seostatult. Suurt tähelepanu pööratakse õpilastes huvi äratamisele aine vastu, õpimotivatsiooni kujundamisele. Õppes rakendatakse aktiivõppemeetodeid, nagu arutelud, juhtumianalüüsid, uurimisprojektid ning kaasalöömine kodanikualgatuslikes ettevõtmistes. Olulised on uurimuslikud õpivõtted, millega õpilased omandavad probleemide esitamise, hüpoteeside sõnastamise, töö plaanimise ja tegemise, kriitilise mõtlemise ning tulemuste tõlgendamise ja esitamise oskused. Aine omandamisele aitavad kaasa õppekäigud, ekskursioonid, kohtumised erinevate inimestega jms. Õppekirjandusele lisaks kasutatakse erinevaid materjale ja teabetekste, dokumente, elektroonilisi andmebaase, õppefilme jms.



1) tunneb nüüdisühiskonna kujunemise põhijooni, struktuuri, valdkondi ja korraldust, mõistab poliitika toimemehhanisme ning oskab ennast ühiskonna arenguga suhestada;

2) tunneb ja väärtustab demokraatia põhimõtteid, inim- ja kodanikuõigusi; oskab kasutada Eesti Vabariigi põhiseadust, rahvusvahelisi õigusnorme ja õigusakte; järgib seadusi ning toimib oma õiguste ja kohustuste järgi;

3) iseloomustab riikidevahelise poliitilise, majandusliku ning kultuurilise suhtlemise põhimõtteid, nüüdismaailma põhiprobleeme ja arengutendentse, tunneb tähtsamaid rahvusvahelisi organisatsioone ning mõistab oma rolli maailmakodanikuna;

4) on omandanud ülevaate nüüdisaegse majanduse toimemehhanismidest, oskab adekvaatselt määrata ja realiseerida oma karjäärivõimalusi ning otsida teavet sobivate eneserakendus- ja edasiõppimisvõimaluste kohta;

5) teab tarbijaõigusi ning oskab lahendada nendega seotud probleeme, käitub teadliku ja vastutustundliku tarbijana, analüüsib oma käitumise tagajärgi ning mõistab üksikisiku rolli globaalsel tasandil (kliimamuutus, õiglane kaubandus, ületarbimine jms);


134

6) määratleb end ühiskonnas oma võimalusi arvestades, tuleb toime turumajanduse ühiskonnas; osaleb aktiivselt ja vastutustundlikult ühiskonnaelus, sh kodaniku-algatusprojektides; oskab kaitsta oma huve ja õigusi, arvestades teiste inimeste õigusi, ning seisab vastu demokraatlike väärtuste eiramisele;

7) seletab ja kasutab kontekstis ühiskonnaõpetuse olulisemaid mõisteid, saab aru õigustekstist ning sotsiaal-majanduslikust teabest; oskab leida vajalikku infot, seda kriitiliselt hinnata, süstematiseerida ja kasutada ning luua uut teavet, väärtustades ja arvestades autoriõiguste kaitset.

Ühiskonnaõpetuse kursusekavad on esitatud õppekava lisas „Kursusekavad“.


135

Ainevaldkond „Kunstiained“

Üldalused Kunstipädevus

Kunstiainete õpetamise eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes kunstipädevus, st olla kultuuriliselt teadlik, mõista kunstide mitmekesisust ning maailma kultuurilist eripalgelisust; omada põhiteadmisi Eesti, Euroopa maailma kultuuripärandist; väärtustada loomingulisi saavutusi visuaalsetes kunstides ja muusikas; mõelda kriitilis-loovalt; väärtustada mitmekesist eneseväljendusoskust, isikupära ning valmisolekut leida värskeid lahendusi muutuvates oludes; osata kasutada kunsti ja muusika väljendusvahendeid isiklikuks ja kollektiivseks loominguliseks tegevuseks.

Kunstiainete õpetamise kaudu taotletakse, et Pärnu Koidula gümnaasiumi lõpetaja:

1) peab kunsti ja muusikat elu loomulikuks osaks ning mõistab nende kunstivaldkondade esteetiliste tegurite olulisust nüüdisaegses ühiskonnas ja igapäevaelus;

2) avastab ja väärtustab kunstide mitmekesisust ning muutumist ajas, kohas ja erinevates kultuurides, seostab kunsti, kultuuri, teaduse ja tehnoloogia arengut nii minevikus kui ka tänapäeval;

3) mõtleb ning tegutseb kultuurimaastikul informeeritult ja kriitiliselt ning väljendab oma seisukohti ja emotsioone;

4) tunnetab oma loomingulisi võimeid, viib loomingulisi ideid ellu enesekindlalt ning asjatundlikult, väärtustab kaaslaste erinevaid ideid ja lahendusi;

5) tunneb kultuuritraditsioonide mitmekesisust, võrdleb kultuuriliste ilmingute sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid;

6) väärtustab ja hoiab Eesti ning siin elavate rahvusvähemuste kultuuri, tunnetab end kultuuritraditsioonide kandjana;

7) omab ülevaadet muusika ja kunstivaldkonnaga seonduvatest elukutsetest, ametitest ja edasiõppimisvõimalustest.

2. Õppeained ja maht

Kunstiainete valdkonda kuuluvad kohustuslike õppeainetena muusika ja kunst. Kunstiainete kohustuslikud kursused on järgmised:

1) kunst – 2 kursust: "Kunst ja kunstiajalugu" ja „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil“;

2) muusika – 3 kursust: „Uusaegse helikeele kujunemine“, „Rahvuslikkus muusikas“, „20. ja 21. sajandi muusika“. Kõigi kursuste juurde kuulub teema „Muusikaline eneseväljendus: laulmine, pillimäng“.


136

Kunstiained

Muusika


G1 kõik suunad

1. Uusaegse helikeele kujunemine.

Muusikaline eneseväljendus: laulmine, pillimäng, omaloomig

RK

G2 kõik suunad

2. Rahvuslikkus muusikas.


RK

G3 kõik suunad

3. 20. ja 21. sajandi muusika.


RK

Kunst

Aste Suund Kursused ÕK

G1 kõik suunad

1. Kunst ja kunstiajalugu. RK

G2 kõik suunad

2. Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil. RK

Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming

Kunstiaineid ühendab kultuurilise mitmekesisuse tundmaõppimine ning väärtustamine, Eesti ja paikkondliku kultuuritraditsiooni edasikandmine ning kultuurilise ja rahvusliku identiteedi kujundamine. Kunstiainetes õpitakse tundma kultuuride arengulugu ja suundumusi, kunstiliikide ja -stiilide ning ühiskondlike protsesside vastastikuseid mõjutusi, varasemate ajastute kunstiloomingu suhestumist tänapäevaga ning aktuaalsete teemade käsitlemist kunstide kaudu.

Kunstiaineid õpetades pööratakse tähelepanu sotsiaalsete, eetiliste ja esteetiliste väärtushoiakute kujundamisele ning toetatakse avatud ja kriitilist suhtumist erinevatesse kultuurinähtustesse. Kunstiainetes eeldatakse ning võimaldatakse õpilase aktiivset osalust kunstitegevustes, mille kaudu arendatakse mõtte- ja tundemaailma, taju, loovust ning analüüsivõimet. Toetudes teadmistele ja oskustele rakendatakse loomevõimeid ning mõtestatakse iseenda ja kunstide rolli ühiskonnas.


137

Kunstiainete sisus, tegevustes ja taotlustes on ühised järgmised aspektid:

1) teadmised kunstidest (teoste analüüs ja võrdlus); 2) ainealane (verbaalne) keel; 3) loominguline eneseväljendus (loomine, esitamine); 4) kunstiloomingu vastuvõtmine (kommunikatsioon, kriitika); 5) omakultuuri, kohaliku ja maailmakultuuri väärtustamine

(mitmekultuurilisus); 6) kultuuriväärtuste kaitsmine (jätkusuutlikkus).

Õppekäigud muuseumidesse, teatritesse, kontsertide kuulamine ning näituste, festivalide, avatud ateljeede külastamine toetavad kultuuripärandi ja nüüdisaegse kultuuri väärtustamist ning kujundavad vastutustunnet selle hoidmise ja kaitsmise eest.

Üldpädevuste kujundamise võimalusi Ainevaldkond võimaldab kujundada kõiki üldpädevusi igapäevases õppes nii teooria kui ka praktiliste tegevuste kaudu. Pädevustes eristatava nelja omavahel seotud komponendi – teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ning käitumise kujundamisel on kandev roll õpetajal, kelle väärtushinnangud ja enesekehtestamisoskus loovad sobiliku õpikeskkonna ning mõjutavad õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist. Üldpädevuste kujunemisel on tähtis koht kooli ja kodu koostööl.

Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kunstivaldkonna õppeained rõhutavad kultuuriteadmisi ja ühisel kultuuripärandil põhinevat kultuuriruumi õppija identiteedi osana. Tegevustes väärtustatakse isikupäraseid loovaid lahendusi ning kultuurilist ja sotsiaalset mitmekesisust. Käsitletavate teemade, analüüsitavate kunstiteoste ja -sündmuste kaudu toetatakse eetiliste ning esteetiliste väärtushoiakute kujunemist. Praktiline loominguline tegevus ja selle üle arutlemine õpetavad teadvustama kunsti ning muusikat eneseväljenduse vahendina, hindama erinevaid ideid, seisukohti ja probleemilahendusi ning austama autorsust. Kasvatatakse teadlikku ja kriitilist suhtumist erinevatesse infokanalitesse.

Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Kunstiainete uurimuslikud ja praktilised rühmatööd, loovtööd, arutlused ja esitlused, ühismusitseerimine ning valdkondlikes ja valdkondadeülestes õppeprojektides osalemine kujundavad koostöövalmidust ning väärtustavad üksteise toetamist. Kultuurisündmustel osalemine aitab kujundada kultuurilist ühtsustunnet. Kunstiteoste üle arutledes harjutakse oma seisukohti kaitsma ning teiste arvamustest lugu pidama. Kunstiained teadvustavad inimese kui keskkonna kujundaja ja kasutaja mõju, juhtides teadlikult ning jätkusuutlikult tegutsema nii looduses kui ka inimeste loodud ruumilistes ja virtuaalsetes keskkondades.

Enesemääratluspädevus. Loovülesannete täitmisel saadav pidev tagasiside ja eneseanalüüs aitavad õppida tundma oma huve ja võimeid ning kujundada positiivset enesehinnangut. Kultuuri- ja sotsiaalteemade käsitlemine (vaadeldavad


138

kultuurinähtused, kunstiteoste ja muusikapalade ainestik ning sõnumid jne) aitab kujundada personaalset, sotsiaalset ja kultuurilist identiteeti. Sihiks on integreerida noori nüüdisühiskonda ning toetada nende identiteedi väljendamist loomingus.

Õpipädevus. Kunstiaineis kujundatakse õpipädevust eriilmeliste ülesannete, õppemeetodite ja töövormide rakendamise kaudu, mis võimaldab õpilastel teadvustada ning kasutada oma õpistiili. Nii individuaalselt kui ka rühmas lahendatavad uurimis- ja probleemülesanded eeldavad info hankimist, selle analüüsimist ja tõlgendamist ning õpitu kasutamist uudsetes situatsioonides. Kunstiaineis saavad õpilased ise jõukohaseid ülesandeid luua, oma valikute sobivust kontrollida, uusi oskusi katsetada ning järjekindlalt harjutada. Pidev tagasiside ja eneseanalüüs aitavad järjest suurendada õpilase rolli oma õpitegevuse juhtijana.

Suhtluspädevus. Kunstiaineis on tähtsal kohal kunstiteostest, -stiilidest, -ajastutest jms kõnelemine, kasutades kirjelduses nii korrektset emakeelt kui ka ainespetsiifilist terminoloogiat. Oma tööde esitlemine ning aruteludes erinevate seisukohtade võrdlemine ja kaitsmine toetavad väljendusoskuse kujunemist ning ainealase oskussõnavara kasutamist. Kunsti- ja muusikateemaliste referatiivsete ja loovtööde koostamine eeldab teabetekstide mõistmist ning mitmesuguste info esitamise viiside kasutamist (tekst, joonis, skeem, tabel, graafik vm). Kunstiaineis tutvutakse kunsti ja muusika kui kommunikatsioonivahenditega, õppides tundma neile eriomast mitteverbaalset keelt ning „tõlkides” sõnumeid ühest keelest teise.

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus. Kunstiainetes rakendatavate ülesannete lahendamiseks tuleb sõnastada probleeme, arutleda lahendusteede üle, põhjendada valikuid ja analüüsida tulemusi. Õpitakse analüüsima kunstikategooriaid (kompositsioon, struktuur, rütm jne), võrdlema ja liigitama erinevate nähtuste tunnuseid ning kasutama sümboleid. Kunstiainetes õpitakse kasutama tehnoloogia vahendeid loovülesannete lahendamisel. Loometegevuses õpitakse kasutama uudseid lahendusi, mõistma teaduse ning tehnoloogia rolli muusika ja kunsti arengus.

Ettevõtlikkuspädevuse kujunemist toetavad kunstiaineis üksi- ja rühmatöö, uurimis- ja probleemülesanded ning õpitava sidumine nüüdisaegse igapäevaelu nähtustega. Kunstiainete valdkonnas on iseloomulik uuenduslike ja loovate lahenduste väärtustamine. Praktiline loovtegevus võimaldab katsetada ideede väljendamise ja esitlemise erinevaid võimalusi, valides leidlikult sobivaid meetodeid ning rõhutades oma tugevaid külgi. Õpitakse tegevust plaanima, vastutama tööde lõpuni tegemise ja tulemuse eest. Tutvutakse ka valdkonnaga seotud elukutsete ning institutsioonidega.

Digipädevus. Kunstiaineid oppides kasutatakse digivahendeid teabe otsimiseks, kogumiseks, tootlemiseks ja esitamiseks. Kogutud teavet rakendatakse loovtoodes eesma rgipa raselt. Loominguga tegelemiseks osatakse valida ainespetsiifiliselt


139

vajalikke digivahendeid. Oppides ning digitaalset sisu luues ja sa ilitades kasutatakse erinevaid audiovisuaalseid ning muid multimeediumi vahendeid ja rakendusi. Oma loomingut jagades ning teiste loomingut kasutades ja rgitakse digikeskkonnas intellektuaalse omandiga kaasnevaid oigusi ning kohustusi. Ollakse teadlik digivahendite rakendamisega kaasneda voivatest terviseriskidest. Internetis loomingut jagades tegutsetakse vastutustundlikult.

Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega Valdkondadeüleseks lõiminguks on kunstivaldkonna õppeainetes palju võimalusi, sest teiste eluvaldkondadega suhestumine ja interdistsiplinaarsus on nüüdisaegsele kultuurile iseloomulik. Kunstide aineseks on inimeseks olemine ja sotsiaalsed suhted, olles paljudes erinevates avaldumisvormides tihedalt seotud oma ajastu mõtteviisidega. Erinevate kultuuridega tutvutakse keele ja kirjanduse, võõrkeelte, sotsiaalainete, loodusainete ja kehalise kasvatuse tundides, kujundatakse väärtushoiakuid ning teadvustatakse maailma kultuurilist mitmekesisust. Kunstiained keskenduvad teiste õppeainetega võrreldes kontsentreeritumalt kultuuridevahelise dialoogi mõtestamisele ja loovuse kasutamisele nüüdisühiskonna innovatsiooniallikana.

Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled. Arendatakse verbaalset eneseväljendusoskust, diktsiooni, funktsionaalset lugemisoskust ning infokanalite kasutamise oskust; vaadeldakse eri ajastute ja kultuuride lugusid muusikas ning kujutavas kunstis, teatri- ja filmikunstis. Kasutatakse kunstiainetega kattuvaid mõisteid (nt kompositsioon, struktuur, rütm, plaan, stiil, variatsioon, improvisatsioon, dünaamika jm).

Matemaatika. Arendatakse seoste loomise oskust ja loogilist mõtlemist (matemaatiline keel, struktuur, sümbolid ja meetodid).

Loodusained. Teadvustatakse inimese kuulmis- ja nägemismeele füsioloogilist eripära, õpitakse tundma looduskeskkonda ja selle eluvormide mitmekesisust ning helide, valguse ja värvide omadusi.

Sotsiaalained. Vaadeldakse inimese suhteid teiste inimeste ja inimrühmadega ning erinevate kultuuride kommete ja pärimustega, kunsti ja kultuuri rolli ja muutumist erinevatel inimajaloo etappidel. Õpitakse tundma eri ajastute eetilisi ja esteetilisi tõekspidamisi ning nende seotust sotsiaalsete, majanduslike, ideoloogiliste, tehnoloogiliste jm mõjutajatega. Ühine on maailma kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja väärtustamine, isiklike seisukohtade väljendus- ja põhjendusoskuste kujundamine.

Kehaline kasvatus. Arendatakse kehatunnetust, tähelepanu, motoorikat, reageerimiskiirust ja koordinatsiooni. Kasutatakse kunstiainetega ühiseid mõisteid (liikumine, dünaamika, rütm).

6. Läbivate teemade rakendamise võimalusi


140

Kunstiainete õppes rakendatakse kõiki läbivaid teemasid õppeainete eesmärgiseade, õpitulemuste ning õppesisu kavandamisel lähtuvalt õppeaine spetsiifikast.

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Kunst ja muusika võimaldavad õpilasel teadvustada oma võimeid ning huve, omandada nii ainespetsiifilisi kui ka üldisemaid mõtlemis- ja tegutsemisstrateegiaid, sh õpioskusi. Tutvutakse kunstide mitmekülgsete väljunditega igapäevaelus ning kunstidega seotud elukutsetega. Kunstide õppimine arendab ka kõigil teistel elualadel vajalikku loovat mõtlemist.

Keskkond ja jätkusuutlik areng on seotud loodusliku ja kultuurilise mitmekesisuse väärtustamisega. Teadvustatakse inimese kui keskkonna kujundaja ja kasutaja mõju, juhtides teadlikult tegutsema nii looduses kui ka inimeste loodud ruumilistes keskkondades. Tähelepanu pööratakse inimtegevuse mõjule keskkonna, sh sotsiaalse keskkonna arengus ning keskkonnaprobleemide lahendamisel. Tähtsal kohal on sotsiaalne aktiivsus – seisukohtade ja hoiakute väljendamine kunstialaste tegevuste kaudu.

Teabekeskkond. Läbiva teema käsitlemisel kujundatakse õpilastes mitmekülgseid oskusi, nagu info leidmine muusika ja kunsti kohta, helilise ning visuaalse kommunikatsiooni väljendusvahendite kasutamine, keskkonna visuaalne ja heliline kujundamine. Tutvutakse andmebaasidega, õpitakse teadlikult tegutsema ja arvestama meediakeskkonna võimaluste ja ohtudega ning autorikaitsega.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Kunstiainetes julgustatakse kujundama ja väljendama oma seisukohti ühiskonnas toimuvate protsesside kohta ning katsetama oma ideede arendamist ja elluviimist, mis omakorda toetab õpilaste positiivse enesehinnangu kujunemist.

Tehnoloogia ja innovatsioon. Kunstiainetes kasutatakse praktiliste loovtegevuste kaudu erinevaid oskusi ja vahendeid ning leiutatakse ja katsetatakse uusi võimalusi, toetades pidevalt muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas toimetuleva inimese kujunemist.

Tervis ja ohutus. Kunstiaineis teadvustatakse loovtegevuste emotsionaalselt tasakaalustavat mõju. Kunstis kasutatakse materjale, töövahendeid ja instrumente, mille juures tuleb järgida ohutuse ning otstarbekuse printsiipe.

Väärtused ja kõlblus. Õppes tutvutakse Eesti ja maailma kultuuripärandiga, teadvustatakse kultuuri rolli igapäevaelus ning kujundatakse avatud ja lugupidavat suhtumist nii erinevatesse kultuuritraditsioonidesse kui ka nüüdisaja kultuurinähtustesse. Väärtustatakse uute ideede ning isiklike kogemuste ja emotsioonide loomingulist väljendamist.

Kultuuriline identiteet. Õpilased võtavad osa ühiseid väärtusi kujundavatest kunstisündmustest nii esineja kui publikuna (näitused, muuseumid, kontserdid ja


141

etendused). Tähtis on noorte endi osalemine/esinemine laulupidudel, muusika- ja kunstiüritustel, samuti osavõtt ülekoolilistest, maakondlikest ja riiklikest võistlustest.



2) võimaldatakse õppida üksi ja rühmas, kasutades mitmekesist ja tänapäevast õppemetoodikat ning arvestades õpilaste erinevaid õpistiile;

3) kasutatakse mitmekesist õpikeskkonda: loodus- ja linnakeskkond, arvutiklass, virtuaalkeskkond jne; õppekäigud kontsertidele, teatritesse, muuseumidesse, stuudiotesse, näitustele, raamatukogudesse jne;

4) teostatakse erinevaid praktilisi loovtöid nii individuaalsete kui ka rühmatöödena;

5) teemakohase info leidmiseks ning kunstiteoste loomiseks ja esitlemiseks rakendatakse nii traditsioonilisi kui ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid õpikeskkondi, õppematerjale ja töövahendeid;

6) arendatakse õpilaste analüüsi- ja eneseväljendusoskust: retsensioonide ja uurimistööde koostamine ning esitlemine, kunsti- ja muusikateoste ning ajastute näidete võrdlemine ja

7) seostatakse õppesisu näidetega paikkonna, Eesti ja maailma kunsti ning muusika, samuti eesti rahvakultuuri kohta;

8) leitakse tunnivälise loometegevuse võimalusi (koorilaul, solistid, ansamblid, orkestrid, näituste kavandamine, töötoad jm).

Õppetegevuse korraldamiseks on oluline planeerida õpilaste aktiivset loovtegevust. Praktiliste tööde ainestik on seotud nii kunstide kui ka õpilase igapäevaelu (keskkonna, aja ja ühiskonnaga) ning aktuaalsete sündmuste ja probleemidega – kasutada saab kõigis õppeainetes omandatud teadmisi ja oskusi.

Õppetegevuse kavandamisel on õpetajal võimalus koostöös õpilastega teha valikuid õppesisu käsitlemises ja võimaluse korral arvestatakse õpilaste ettepanekutega õppetöö kavandamisel selleks, et taotletavad õpitulemused oleksid saavutatud ning üld- ja valdkondlikud pädevused kujundatud.

Hindamise alused Hindamisel lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Kunstiainetes on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist ning toetada tema visuaalse/muusikalise väljendusviisi leidmist ja arendamist.

Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning


142

aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne; muusikas teadmiste ja oskuste rakendamine musitseerides ning omaloomingus, suuline ja kirjalik väljendusoskus kuulatud muusikat analüüsides ning muusikamõisteid kasutades, muusika arenguloo aruteludes osalemine, uurimusliku/praktilise töö koostamine jm. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio) kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.

Õpilane teab, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja kriteeriumid. Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates tuleb väärtustada oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.

Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega. Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana kokkuvõtval hindamisel.

Füüsiline õpikeskkond Kool korraldab kunstiainete õppe klassis, kus on selleks vajalikud tingimused ja vahendid.

Kunsti õpetamiseks on vajalikud:

1) pind üksi- ja rühmatööks; 2) 500 lx päevavalgusspektriga valgustus tööpinnal ning vesi ja kanalisatsioon; 3) erinevate kunstitehnikate töövahendid ja -materjalid; 4) tööde kuivatamise, hoiustamise ja eksponeerimise võimalused; 5) kunstiraamatud ja -ajakirjad, digitaalsed õppematerjalid vastavalt

ainekavale; 6) DATA-projektor ja klassi pimendamise võimalus, foto- ja videokaamera,

skanner ja printer ning internetiühendusega arvutid. Muusika õpetamiseks on vajalikud:

1) pind muusikalisteks tegevusteks, sh rühmatööks ja liikumiseks; 2) fono- ja videoteek (CD, DVD, VHS), DATA-projektor; 3) mitmesugused vahendid: naturaalklaver ja klaveritool, süntesaator,

muusikakeskus HIFI, noodijoonestikuga tahvel, noodipuldid, rändnoot, astmetabel, klaviatuuritabel, internetiühenduse ja helikaardiga arvuti ning noodistusprogramm ja MIDI salvestusprogramm;

4) Orffi instrumentaarium (rütmi- ja plaatpillid), plokkflöödid või väikekandled, akustilised kitarrid.


143

Muusika ainekava 1. Muusika õpetamise õppe- ja kasvatuseesmärgid

Pärnu Koidula gümnaasiumi muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) tunnetab muusika võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka suhtluse, ümbritseva maailma mõtestamise, mõjutamise ning kujundamise vahendina;

2) väärtustab muusikat kui tähtsat osa inimkonna kultuuris; teadvustab ennast rahvuskultuuri kandjana: mõistab ja väärtustab kooriliikumise ning laulupidude sotsiaal-poliitilist olemust ja muusikahariduse tähendust;

3) osaleb muusikaelus, on omandanud valmisoleku muusikalisteks tegevusteks ning elukestvaks muusikaharrastuseks;

4) oskab muusikat kriitiliselt kuulata, analüüsida ja tõlgendada; rakendab loovust muusikalises eneseväljenduses;

5) teadvustab ja järgib intellektuaalse omandiga kaasnevaid õigusi ning kohustusi; kasutab nüüdisaegseid infotehnoloogiavahendeid;

6) arvestab kaaslasi ning väärtustab koostööd; 7) orienteerub heliloomingu, interpretatsiooni, muusikapedagoogika jt

muusikavaldkonna elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.

2. Muusikaõpetuse kirjeldus

Muusikaõpetuse kaudu kujundatakse ja arendatakse õpilastes järgmisi osaoskusi:

1) musitseerimine (laulmine ja pillimäng); 2) omalooming 3) muusika kuulamine ja muusikalugu.

Gümnaasiumis pööratakse tähelepanu õpilaste individuaalsete võimete ja oskuste arendamisele ja rakendamisele, isikupärase mõtlemise süvendamisele ning õpilaste sotsiaalsete oskuste rakendamisele muusikalistes tegevustes, kasutades mitmekesiseid õppevorme ja -meetodeid. Klassitunnis lauldakse nii ühe- kui ka mitmehäälselt (ühislaul), kooris kolme- või neljahäälselt. Rakendatakse põhikoolis õpitud pillimänguoskusi (rütmi- ja plaatpillid, plokkflööt või väikekannel, akustiline kitarr) ning avardatakse musitseerimis-võimalusi nii individuaalselt kui ka erinevates pillikoosseisudes. Muusikalises omaloomingus innustatakse opilasi loomingulisi ideid ellu viies kasutama nii traditsioonilisi kui ka multimeedia vahendeid.

Muusika kuulamisel tähtsustub oma arvamuse väljendamine ning selle argumenteeritud põhjendamine nii suuliselt kui ka kirjalikult, toetudes teadmistele ja muusika oskussõnavarale.

Muusikaloos tutvutakse eri ajastute väljendusvahendite, stiilide, heliloojate ja interpreetidega ning luuakse seoseid mineviku ja nüüdisaja vahel. Nii muusikatunnis


144

kui ka tunnivälises tegevuses (koorid, solistid, erinevad pillikoosseisud jm) kujundatakse õpilase isikupärast esinemisoskust ja ettevõtlikkust.

Õpilaste teadmisi ning silmaringi avardavad kontsertidel ja teatrietendustel käimine ning õppekäigud muusikaga seotud paikadesse: muuseumidesse, stuudiotesse, kõrgkoolidesse jms, mida seostatakse võimaluse korral kursuse teemadega. Ainekavast lähtuvalt kaasatakse õpilane muusika õppesisu kavandamisseoma ettepanekute ja valikutega.



1) rakendab oma võimeid ja oskusi muusikalistes tegevustes, kasutades omandatud muusikateoreetilisi teadmisi;

2) on tutvunud erinevate ajastute üldkultuurilise taustaga ning oskab luua seoseid varasemate aegade ja nüüdisaja muusikakultuuri vahel, mõistab muusika rolli eri ajastuil;

3) väljendab oma arvamust kuuldud muusika kohta: analüüsib ja argumenteerib seda, toetudes teadmistele ning muusika oskussõnavarale;

4) oskab leida infot ja kriitiliselt suhtuda erinevatesse teabeallikatesse; oskab koostada referaati, esseed, kontserdiarvustust, uurimis- ja praktilist tööd muusikast, kasutades nüüdisaja infotehnoloogia võimalusi;

5) osaleb võimaluse korral koolikooris ja/või erinevates vokaal- ja pillikoosseisudes ning paikkonna muusikaelus;

6) on laulu- ja tantsupeo traditsiooni austaja ning edasikandja laulja, tantsija, pillimängija või muusikateadliku kuulajana/vaatajana; väärtustab ühislaulmist kui rahvuslikku kultuuritraditsiooni.

Muusika kursusekavad on esitatud õppekava lisas „Kursusekavad“.


145

Kunsti ainekava 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Pärnu Koidula gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise ning kujundamise vahendina;

2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides; 3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid

ideid ja väljendusvahendeid; 4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste

valdkondadega; 5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid

ning tehnilisi võtteid; 6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit,

mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi; 7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes

ja edasiõppimisvõimalustes


Pärnu Koidula Gümnaasiumis toetatakse kunsti õpetamise kaudu õpilase tervikliku maailmapildi kujunemist, milles on tähtis koht kunstiloo ja nüüdisaegse visuaalse keskkonna tundmaõppimisel. Kunsti arengut vaadeldakse laiemalt, luues seoseid kultuuri, ühiskonna ja ajalooga. Toetatakse positiivse suhtumise kujunemist kunstisse.

Gümnaasiumi kunstiõpe loob baasi kunsti ning visuaalkultuuri vormi- ja pildikeele mõistmiseks ning kultuuride mitmekesisuse väärtustamiseks, avades üldmõisted ja kontseptsioonid. Õppes on kandev osa eri ajastute kujutamislaadide võrdlusel ning kirjeldusmudelite loomisel. Kunstilugu avatakse suuremate teemarühmade kaudu, vanema kunsti näiteid kõrvutatakse 20. ja 21. sajandi kunstiga. Teemapõhine käsitlus võimaldab rõhutada kunsti seoseid ühiskonnas ja kultuuris toimunuga. Tähtis on näidata ajastu kunsti seoseid üldise mõtteviisiga, esile tuua kultuuri ja elukorralduse muutumise ühiskondlikke tegureid: filosoofia, religiooni ja valitsemiskorra mõju ning tehnika ja majanduse arengut. Teemade kaudu käsitlus aitab orienteeruda kunstivoolude paljuses, arendab tähelepanu ja vaatlemisoskust ning innustab leidma sidemeid mineviku ja tänapäeva vahel.

Nüüdisaegse kunsti, disaini, keskkonna ja virtuaalse meediakeskkonna käsitlemisel on peamine rõhk konteksti ning sõnumi analüüsil. Oluline on kunsti ja visuaalse kultuuri mõtestamine tänapäeva kultuuri-kontekstis. Kunsti käsitlemisel tuuakse võimalikult palju paralleele paikkonna ning Eesti kunsti ja kultuuriga, samuti näiteid nende kohta.


146

Kunstialane loov tegevus võimaldab nautida kunsti loomist ning arendada väljendusoskust, toetab emotsionaalset ja isiksuslikku arengut. Kunstiõppe ülesanne on toetada õpilase loova mõtlemise, seoste loomise ja probleemilahenduse oskuste arenemist.

Õppesisu on jagatud tinglikult kolme plokki:

1) TEA! ehk sisulis-struktuuriline ülevaade (kunsti ajalugu ja olemus, nüüdiskunsti sünd ning arengusuunad);

2) MÕTLE! ehk temaatiline, seoseid loov ja teadmisi laiendav osa (ajastuid läbivad teemad ning võrdlused);

3) LOO! ehk uurimuslik, praktiline ja kinnistav osa (õppekäigud, loovtööd ja uurimused).


Gümnaasiumi lõpetaja

15) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain, visuaalne kommunikatsioon jne);

16) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm mõjudega ning on salliv kultuuri erinevuste suhtes;

17) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;

18) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt; iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;

19) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);

20) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;

21) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades teoseid;

22) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;

23) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat; 24) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab

keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse nõudmisi.

Kunsti kursusekavad on esitatud õppekava lisas „Kursusekavad“.


147

Ainevaldkond „Kehaline kasvatus“

Kehakultuuripädevus Kehalise kasvatuse opetamise eesma rk gu mnaasiumis on kujundada opilastes kehakultuuripa devus, st va a rtustada kehalist aktiivsust ja tervislikku eluviisi elustiili osana; hinnata objektiivselt kehalise vormisoleku taset ja kasutada sobivaid vahendeid ning meetodeid kehaliste voimete arendamiseks; harrastada sobivat spordiala voi liikumisviisi; va a rtustada koostood sportides/liikudes ning teadmisi Eesti ja maailma spordisu ndmustest.

Kehalise kasvatuse õpetamise kaudu taotletakse, et Koidula Gümnaasiumi lõpetaja:

1) väärtustab elu ning mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele ja tunneb rõõmu liikumisest/sportimisest;

2) omab teadmisi, oskusi ja kogemust liikumise/tervisespordi iseseisvaks harrastamiseks sise- ja välistingimustes;

3) liigub/spordib reeglistikku, ohutus- ja hügieeninõudeid järgides, teab, kuidas käituda sportimisel esineda võivates ohuolukordades;

4) suudab objektiivselt hinnata oma kehaliste võimete taset ja kasutada sobivaid vahendeid ning meetodeid nende arendamiseks;

5) liigub/spordib oma kaaslasi austades ja keskkonda säilitades; 6) on koostöövalmis, suudab juhendada oma kaaslasi lihtsamate kehaliste

harjutuste sooritamisel; 7) on kursis Eestis ja maailmas toimuvate spordisündmuste ning

tantsuüritustega; 8) omab teadmisi kehakultuuri arenguloost Eestis ja maailmas, mõistab

kehakultuuri osa tänapäeva ühiskonnas.

Ainevaldkonna õppeained Ainevaldkonda kuulub kehaline kasvatus, mida õpetatakse viie kohustusliku kursuse raames.

KEHALINE KASVATUS

Kehaline kasvatus

Aste Õppesuund Kursused

G1 kõik suunad

1. Kehaline kasvatus RK



148

G2 kõik suunad



G3 kõik suunad


Ainevaldkonna kirjeldus Kehaline kasvatus toetab õpilast oma tervist väärtustava, kehaliselt aktiivse eluviisi kujunemisel. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused võimaldavad õpilasel regulaarset liikumist-sportimist teadlikult kasutada oma tervise tugevdamiseks. Koolis kujunenud arusaam kehakultuurist ühiskonna kultuuri osana soodustab õpilastes spordi- ja kultuurisündmuste jälgimise ja neis osalemise huvi tekkimist.

Kehalise kasvatuse õppekorraldus toetab õpilase kehalis-liigutuslikku, kõlbelist, sotsiaalset ja esteetilist arengut.

Gu mnaasiumi kehalises kasvatuses su vendatakse ning ta iendatakse pohikoolis omandatud teadmisi ja oskusi. Oppesisu konkretiseerimisel ning oppemeetodite ja -vormide valikul la htutakse vajadusest juhtida opilast tema elukestva liikumisharrastuse kujunemisel ning luuakse valmidus ja lgida oma kehalise vormisoleku taset ja oskus seda arendada.

Teadmisi liikumisest/spordist, sh spordiajaloost, liikumiskultuurist, liikumisharrastuse kavandamisest, enesekontrollist jms, edastatakse praktilistes tundides tegevuse ka igus ja opilasi iseseisvale (sh tunniva lisele) oppele suunates.

Üldpädevuste kujundamise võimalused Ainevaldkond voimaldab kujundada koiki u ldpa devusi igapa evases oppes nii teooria kui ka praktiliste tegevuste kaudu. Pa devustes eristatava nelja omavahel seotud komponendi – teadmiste, oskuste, va a rtushinnangute ning ka itumise kujundamisel on kandev roll opetajal, kelle va a rtushinnangud ja enesekehtestamisoskus loovad sobiliku opikeskkonna ning mojutavad opilaste va a rtushinnanguid ja ka itumist.

Kultuuri- ja vaartuspadevus. Kehalise kasvatuse ope ta htsustab tervise ja ja tkusuutliku eluviisi va a rtustamist. Tervis on u ks inimese hinnalisemaid eluva a rtusi, mille hoidmise nimel tuleb opilasel teha pohjendatud valikuid terviseka itumises. Austus looduse ja teiste loodud materiaalsete va a rtuste vastu opetab sa a stvat suhtumist keskkonnasse. Sportlikus tegevuses ja rgib opilane ise voistlusma a rusi ning nouab oma kaaslastelt nende ta itmist. Ausa ma ngu pohimotete ta htsustamine ja ja rgimine toetavad humaanse, kolbelise isiksuse kujunemist.


149

Kehalises kasvatuses omandatud teadmised rahvuslikust ning rahvusvahelisest liikumis- ja spordikultuurist avardavad opilase silmaringi.

Sotsiaalne ja kodanikupadevus. Tegelemine kehakultuuriga kujundab opilases oskust moista oma tegevuse voimalikke tagaja rgi ning ja lgida ja kontrollida oma ka itumist: va ltida ohuolukordi, olla kaaslaste suhtes viisakas, ta helepanelik, abivalmis jne. Voistlussituatsioonides opitakse oma voiduroomu voi kaotusekibedust sobival viisil va ljendama. Koostoos kaaslastega opitakse aktseptima inimeste erinevusi, neid suheldes arvestama, ent ka ennast kehtestama. U histegevuses tuuakse esile opilase voimekus ja arendatakse oskusi. Arenevad opilase kohanemisvoime, koostoooskus, empaatia, tahteomadused, eneseva ljendusoskus ning distsipliin.

Enesemaaratluspadevus. Sportlik tegevus kujundab opilasel oskust hinnata oma kehalisi voimeid ning valmisolekut neid arendada, samuti suutlikkust ja lgida ja kontrollida oma ka itumist, ja rgida terveid eluviise ning va ltida ohuolukordi.

O pipadevus. Sihipa rane liikumine soodustab opilase oskust analu u sida ning hinnata oma liigutusoskuste ja kehaliste voimete taset. Kehalise kasvatuse kaudu opitakse seadma eesma rke ning valima tundides opitud alade/harjutuste seast sobivaimad liigutusoskuste ja kehalise toovoime ta iustamiseks. Koolis tekkinud spordihuvi toetab valmisolekut oppida uusi liikumisviise ning suunab opilasi sellekohast infot hankima.

Suhtluspadevus. Kehalises kasvatuses on ta htsal kohal spordi- ja liikumisalase oskussonavara kasutamine, sonaline eneseva ljendusoskus ning teabe- ja tarbetekstide lugemine ning moistmine.

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane padevus. Kehalise kasvatuse tundide ja sportimise kaudu puutub opilane pidevalt kokku matemaatikale omase keele, seoste, meetodite jms kasutamisega ning loodusteaduste moistetega. Sporditehniliste oskuste analu u s, kehalise toovoime na itajate ja sporditulemuste du naamika selgitamine toetavad tehnoloogiapa devuse kujunemist.

Ettevotlikkuspadevus. Kehalises kasvatuses opib opilane analu u sima oma tervislikku seisukorda ja toovoimet, kavandama ning realiseerima tegevusi tervise tugevdamiseks ja toovoime parandamiseks. Koostoo sporti tehes opetab opilast arukaid riske vottes toime tulema.

Digipädevus. Kehalises kasvatuses rakendatakse digivahendeid internetis spordi-, tervise- ja muu sportimiseks vajaliku teabe otsimiseks ning saadud teabe kasutamiseks eluliste probleemide u le arutledes ja hoiakuid kujundades. Rakendatakse tervislikke eluviise ning sportimist toetavaid digivahendeid ja rakendusi, sh mootmisvahendeid. Saadud teabe pohjal osatakse hinnata oma kehalise vormisoleku taset. Kujundatakse oskust ma a rata digivahenditega oma GPSi asukohta kaardi ja rgi ning salvestada liikumisteed. Opitakse hoidma oma


150

digivahendeid turvaliselt. Digikeskkonnas suheldes kujundatakse koostoooskusi, va a rtushoiakuid ja turvalist tegutsemist.

Lõiming teiste ainevaldkondadega Keel ja kirjandus, sh voorkeeled. Kujundatakse sporti ja kehakultuuri ka sitlevate eriotstarbeliste ning eriliigiliste tekstide ja terminoloogia moistmist, suulise ja kirjaliku teksti loomist ning eneseva ljendusoskust. Opilaste voorkeelepa devuse kujunemisele aitab kaasa erinevatest voorkeelsetest teabeallikatest vajaliku info leidmine. Eri spordialades ning liikumisviisides kasutatakse voorsonu ja moisteid, mille ta hendust on vaja selgitada.

Matemaatika. Matemaatikapa devust kasutatakse sportides, spordisaavutusi ja lgides, tehnikat ja tulemusi analu u sides, samuti sportides tehnoloogilisi abivahendeid kasutades. Matemaatikapa devust toetab sporditehniliste oskuste analu u s; kehalise toovoime na itajate ja sporditulemuste du naamika selgitamine eeldab opilaselt matemaatikale omase keele, seoste, meetodite jms kasutamise oskust ning toetab matemaatikapa devuse kujunemist.

Loodusained. Kehalises kasvatuses va a rtustatakse keskkonda. Kehalise kasvatuse kaudu kinnistuvad inimeseopetuses, bioloogias, geograafias ja fu u sikas omandatud teadmised ning oskused.

Sotsiaalained. Sotsiaalvaldkondlik pa devus on tihedalt seotud inimeseopetuse, ajaloo, u hiskonnaopetuse ja riigikaitseopetusega. Kehaline kasvatus kujundab opilases tervislikku eluviisi vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute kaudu. Koolis omandatud teadmised ja oskused voimaldavad opilasel kavandada ning korraldada enda liikumisharrastust.

Kunstiained. Opilane seostab muusikat ja liikumist, va ljendab end loominguliselt, liikudes muusika saatel. Kunstipa devuse kujunemist toetavad spordialade ning liikumisviiside isikupa rane ja loominguline ka sitlus, valmisolek leida erinevatele u lesannetele uusi ja omana olisi lahendusi, uurimistulemuste vormistamine ning esitlemine, liikumis- ja spordiu ritustel ka imine jms, samuti oskus ma rgata ilu liikumises ja enda u mber.

Läbivate teemade rakendamine Oppekava la bivaid teemasid peetakse silmas oppeaine eesma rgiseade, opitule-muste ning oppesisu kavandamisel.

Tervis ja ohutus. Toetatakse tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, arusaamade, oskuste ja kogemuste omandamist ning opilase va a rtushinnangute kujunemist. Kehaline tegevus toimub tervislikus ja turvalises opikeskkonnas. La biv teema voimaldab opilasel moista kehalise aktiivsuse (liikumise ja sportimise) ta htsust tervisele ning kujundada oma liikumisharrastust.


151

Elukestev ope ja karjaari plaanimine. Erinevate oppetegevuste kaudu suunatakse opilased moistma ja va a rtustama elukestvat opet kui elustiili ning motestama karja a ri plaanimist kui ja tkuvat otsuste tegemise protsessi. Oppetegevus voimaldab vahetult kokku puutuda valdkonnaga seotud toomaailmaga, opilastele tutvustatakse ainevaldkonnaga seotud ameteid, erialasid ja edasioppimisvoimalusi. Oppetegevus voimaldab opilasel su vendada teadmisi hariduse ja toomaailma vahelistest seostest. Arendatakse iseseisvust ja vastutusvoimet ning oskust analu u sida oma voimekust ja huvi spordi ja/voi liikumisharrastuse vastu ning leida infot edasioppimise voimaluste kohta ja koostada karja a riplaan. Erinevad oppetegevused voimaldavad opilasel seostada huvisid ja voimeid ainealaste teadmiste ja oskustega ning moista, et hobid ja harrastused hoiavad elu ja karja a ri tasakaalus. Kehalises kasvatuses innustatakse opilast olema terve, omandama ja rjepidevalt uusi liikumisteadmisi ja -oskusi, tugevdama oma tervist ja parandama toovoimet ning olema valmis ta itma kodanikukohust riiki kaitstes.

Keskkond ja jatkusuutlik areng. Looduses harrastatavate spordialade oppekorraldus va a rtustab keskkonda ning soodustab opilase kujunemist keskkonnateadlikuks liikumise harrastajaks.

Kodanikualgatus ja ettevotlikkus. Toetatakse opilaste soovi tunniva lise liikumisharrastuse kaudu organiseerida ning korraldada spordi- ja liikumisu ritusi ning osaleda neis; suunatakse opilaste juhendamisel tegutsevate liikumis- ja treeningru hmade tegevust.

Kultuuriline identiteet. Taotletakse, et opilane hoiaks end kursis toimuvate spordivoistluste ja tantsuu ritustega, kehakultuuri arengulooga Eestis ja maailmas ning moistaks Eesti sportlaste eduka esinemise ta htsust tippspordis rahvusliku identiteedi kandjana. Opilane opib hindama Eesti tantsu, tunnetab oma kuuluvust eesti kultuuri keskkonda, austab oma rahva kultuuri ning va a rtustab noorte ja u ldtantsupidude traditsiooni Eesti kultuuripildis ning UNESCO maailmapa randi nimekirjas.

Teabekeskkond. Opilast suunatakse leidma, koguma ja analu u sima oma tervise hoidmiseks ning tugevdamiseks, iseseisva spordi- ja liikumisharrastuse kujundamiseks ning teadlikuks treenimiseks vajalikku infot. Opilases tekitatakse huvi ja lgida erinevaid infokanaleid, mille kaudu saab olla kursis spordi- ja tantsusu ndmustega.

Tehnoloogia ja innovatsioon. Tehnoloogiliste rakenduste kasutamine seostub kehaliste voimete na itajaid ka sitlevate materjalide kogumise, analu u simise, vordlemise ja ja relduste tegemisega, et selle kaudu leida opilase arenguks sobivaid nu u disaegseid lahendusi ning vahendeid.

Vaartused ja kolblus. Kehalises kasvatuses ning tunniva lises tegevuses ja rgitakse ausa ma ngu pohimotteid. Sporditegevuses kehtivate reeglite moistmine ja ja rgimine igapa evaelus toetab kolbelise isiksuse kujunemist.


152



2) jälgitakse, et õpilase õpikoormus on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks;

3) võimaldatakse õppida üksi ning üheskoos teistega, et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;


5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;

6) laiendatakse õpikeskkonda: looduskeskkond, kooliõu jne; 7) kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sh aktiivõpet: rollimängud,

arutelud, projektõpe, õpimapi ja uurimistöö koostamine jne.

Õppe lahutamatuks osaks kehalises kasvatuses on:

1) organiseeritud ja iseseisev praktiline harjutamine; 2) kontrollharjutuste sooritamine ja oma kehaliste voimete kontrollimine ning

tulemustele hinnangu andmine; 3) oma ja kaaslaste tegevuse/soorituse kommenteerimine, sonalised aruanded,

vestlused; 4) liikumis-, spordi- ja terviseteemaliste materjalide lugemine ning loetu

analu u simine; 5) spordivoistlustel ja/voi liikumisu ritustel ka imine, neist osavott voistleja,

osaleja voi abilisena; 6) spordi- ja/voi liikumisu rituste ja lgimine erinevate meediakanalite

vahendusel; 7) treeningplaanide koostamine, treeningpa eviku pidamine; 8) liikumisest/sportimisest teoreetiliste teadmiste omandamine praktilise

harjutamise ka igus.

Oppetegevuse kavandamisel on opetajal professionaalne oigus koostoos opilastega teha valikuid oppesisu ka sitlemises arvestusega, et taotletavad opitulemused oleksid saavutatud ning u ld- ja valdkondlikud pa devused kujundatud, ja la htuvalt opilaste eelnevatest teadmistest-oskustest ning u ldfu isest ettevalmistusest.

Hindamine Hindamisel la htutakse gu mnaasiumi riikliku oppekava u ldosa sa tetest, kehalise kasvatuse eesma rkidest ning saavutatud opitulemustest. Hindamine annab tagasisidet opilase aktiivsuse, pu u dlikkuse ja arengu kohta.


153

Kehalises kasvatuses hinnatakse opilase liigutusoskusi, kehalist voimekust ja teadmisi. Hindamise objekte (tegevusi, oskusi, teadmisi) ning hindamisaspekte (vaatlemist, mootmist, vordlemist) selgitab opilastele opetaja oppe algul. Opitulemustena esitatud liigutusoskuste hindamisel arvestatakse nii saavutatud taset kui ka opilase tehtud tood, et omandada tegevus/harjutus. Oskuste taset hinnatakse kontrollharjutuse soorituse pohjal.

Kehalistele voimetele hinnangut andes arvestatakse opilase arengut, st muutusi varasemate sooritustega vorreldes ning tema tehtud tood tulemuse saavutamise nimel. Kehalisele voimekusele, sh kaitseva eteenistuseks vajalikule u ldfu u silisele ettevalmistusele hinnangu andmisse, kaasatakse opilane enesehindamise abil.

Opilase teadmistele hinnangut andes arvestatakse opilase voimet rakendada omandatud teadmisi praktilises tegevuses. Teadmiste hindamise vormidena kasutatakse suulist voi kirjalikku ku sitlust, liikumis- ja sporditeemalise ettekande ja/voi kehalise kasvatuse opimapi koostamist/esitamist, treeningpa eviku pidamist ja analu u si jms. Kirjalikke u lesandeid hinnates arvestatakse eelkoige too sisu, kuid parandatakse ka oigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.

Tagasisiside andmisel kehalise ja sportimisaktiivsuse kohta arvestatakse opilase aktiivsust (osavottu, kaasatootamist, nouete/reeglite ja rgimist, koostoooskust jms) kehalise kasvatuse tundides, regulaarset treenimist (nii iseseisva kui ka organiseeritud liikumisharrastusena), voistlustest ning spordiu ritustest osavottu ja/voi nende korraldamist jms.

Tervisest tingitud erivajadustega opilasi hinnates arvestatakse nende osavottu kehalise kasvatuse tundidest (raviarsti ma a ratud kehaliste harjutuste tegemine, kehalise kasvatuse opetaja antud u lesannete ta itmine jms). Ainekavva kuuluvatest opitulemustest saab hinnata opitavate spordialadega seotud teadmiste omandamist. Praktilisi oskusi hinnates la htutakse konkreetse opilase terviseseisundist: hinnatakse erivajadustega opilasele lubatud kontrollharjutusi voi nende lihtsustatud variante, spordiala tehnikaelementide sooritust vms. Juhul kui opilase terviseseisund ei voimalda kehalise kasvatuse ainekava ta ita, koostab opetaja talle raviarsti ettekirjutuse alusel individuaalse ainekava, milles fikseeritakse oppe-eesma rk, oppesisu, opitulemused ja nende hindamise vormid.

Füüsiline õpikeskkond Ainekavakohase õppetegevuste läbiviimiseks:

1) korraldab kool noormeeste ja neidude kehalise kasvatuse tunnid eraldi; 2) korraldab kool oppe spordirajatistes (voimla, staadion, ruum aeroobika- ja

tantsulise liikumise tundideks), kus on ainekavakohasteks oppetegevusteks vajalik sisseseade;

3) saab kasutada suusarada, uisuväljakut, terviserada ja ujulat; 4) on olemas roivistud ja pesemisruumid;


154

5) on valikkursuse korraldamiseks vajalik inventar ja vahendid soltuvalt kooli alade valikust.

Kehalise kasvatuse kursusekavad on esitatud õppekava lisas „Kursusekavad“.


155

Ainevaldkond „Majandus- ja ettevõtlusõpetus“

Majandus- ja ettevõtluspädevus Majandus- ja ettevõtlusõpetuse valdkonna õppeainete peamiseks eesmärgiks kooli ettevõtlussuuna õpilastele on kujundada aktiivne ja ettevõtlik hoiak, teoreetilised teadmised ja praktilised oskused majandus- ja ettevõtlusvaldkonnas, mis võimaldavad ettevõtlussuuna õpilastel edukalt õppida edasi eri ülikoolides majandusvaldkonnas nii Eestis kui välismaal, alustada oma ettevõttega, osaleda ja kutsuda ellu kodanikualgatusi ja olla edukas multikultuurses keskkonnas töötamisel.

Majandus- ja ettevõtlusõpetusega taotletakse, et gümnaasiumi lõpuks õpilane:

1) teab majanduse olulisemaid mõisteid ja põhimõtteid ning rakendab majandusalaseid teadmisi üksikisikuna ning perekonna- ja tööelus;

2) teab oma õigusi ja kohustusi kui kodanik, töötaja, tarbija ja ettevõtja; 3) teab üksikisiku, ettevõtte, riigi ja rahvusvahelise majanduse põhimõtteid

ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus; 4) analüüsib ettevõtete, riikide ja maailmamajanduse kujunemist ning

toimimist; 5) hindab Eesti majanduse arengusuundi ja võimalusi, teab rahvusvahelise

majanduse eesmärke ja tähtsust maailma globaliseerumisel. 6) oskab hinnata tootmistegureid ja teguritulusid ning selgitada, kuidas turg ja

hind määravad tootmist ja tarbimist, analüüsib nõudlust ja pakkumist mõjutavaid tegureid, seletab ettevõtete põhitüüpide erinevusi;

7) omab ülevaadet ja kogemusi erinevatest elukutsetest ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;

8) mõistab ettevõtlust kui karjäärivalikut ja oma võimalusi ettevõtjana tegutsemiseks;

9) oskab koostada äriplaani, leida ja arendada äriideed, luua ja arendada õpilasfirmat ning ettevõtet, tunneb kapitali kaasamise võimalusi ettevõtte arendamiseks;

10) oskab planeerida ja korraldada meeskonnatööna kohalikku sündmust; 11) omab rahvusvahelises keskkonna töötamise kogemust, on teadlik

kultuurilistest erinevustest ja tuleb toime multikultuurses keskkonnas töötamisega;

12) hindab pideva õppimise ja oskuste täiendamise tähtsust iga elukutse puhul ja oma karjääri planeerimisel, arendab suhtlemis- ja juhtimisoskusi, teeb koostööd ja väärtustab ärieetika põhimõtteid;

13) tunneb tööseadusi ja oskab valida või leida tööd, arvutada bruto- ja netopalka ning tööandja kulusid tööjõule;

14) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustades säästva arengu põhimõtteid;

15) arendab loovust ja süsteemset mõtlemist; oskab püstitada eesmärke, võtta vastutust ideede elluviimisel ning rakendab meeskonnatöö võtteid;

16) kasutab erinevaid teabeallikaid ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat infot, planeerib ja viib läbi uurimuslikke töid, töötleb kogutud andmeid, tõlgendab ja esitab neid.


156

Ainevaldkonna õppeained ja maht Ainevaldkonna õppeained on majandusõpetus ja ettevõtlusõpetus.

Majandusõpetus koosneb 2 suunakursusest, milleks on „Majanduse- ja ettevõtluse alused“ ja „Majandusõpe“.

Ettevõtlusõpetus koosneb 6 suunakursusest, milleks on „Sündmuskorraldus“, „Ettevõtlusõpe“, „Õpilasfirma I“, „Õpilasfirma II“, „Äriplaani koostamine“ ja „Praktiline projektijuhtimine / praktika“.

Järgnevalt on toodud suunakursuste jaotuvus gümnaasiumi astmete lõikes.

MAJANDUS- JA ETTEVÕTLUSÕPE

Majandusõpetus


G1 Ettevõtlussuund 1. Majanduse- ja ettevõtluse alused SK

G3 Ettevõtlussuund 2. Majandusõpe SK

Ettevõtlusõpetus


G1 Ettevõtlussuund 1. Sündmuskorraldus SK

G2 Ettevõtlussuund 2. Ettevõtlusõpe SK

3. Äriplaani koostamine SK

4. Õpilasfirma I SK

5. Õpilasfirma II SK

G3 Ettevõtlussuund 6. Praktiline projektijuhtimine. Praktika SK

Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming Ainevaldkonna õppeained annavad õpilasele majandus- ja ettevõtlusalased teoreetilised teadmised ja praktilised oskused meeskonnatööst ja -juhtimisest, personalivalikust, projektijuhtimisest, sündmuskorraldusest, äriidee leidmisest ja arendamisest, oma ettevõtte käivitamisest ja arendamisest. Ainevaldkonda kuuluvad õppeained majandusõpetus ja ettevõtlusõpetus on tihedalt omavahel lõimitud.

Majandusõpetuse gümnaasiumi esimese astme suunakursusega „Majanduse- ja ettevõtluse alused“ omandatakse teoreetilised üldteadmised majanduse ja


157

ettevõtluse toimimisest. Läbitakse teemad: majanduse alused, ettevõtluskeskkond ja tugisüsteemid, ettevõte ja ettevõtja, tööturg, personal ja juhtimine. Õppeaine on lõimitud aine ettevõtlusõpetus suunakursusega „Sündmuskorraldus“, mille raames omandatakse praktilised teadmised sündmuskorraldusest läbi meeskonnatöös sündmuse korraldamise. Kursuse „Majanduse- ja ettevõtluse alused“ teema „Personal ja juhtimine“ läbimiseks tuleb õpilasel osaleda meeskonnatöös, valida endale roll meeskonnas ja korraldada grupis sündmus.

Gümnaasiumi teises astmes läbitakse ettevõtlusõpetuse 4 suunakursust „Ettevõtlusõpe“, „Õpilasfirma I“, „Õpilasfirma II“ ja „Äriplaani koostamine“. Suunakursused on omavahel tihedalt lõimitud. Kursuse „Ettevõtlusõpetus“ raames omandatakse põhiteadmised ettevõtluskeskkonnast ja ettevõtte toimimisest. Kursused „Õpilasfirma I“ ja „Õpilasfirma II“ annavad eelnevalt õpitule praktilise väljundi. Kursuste raames omandatakse praktilised oskused äriidee loomisest, arendamisest ja rakendamisest läbi õpilasfirma. Omandatakse praktilised teadmised õpilasfirma loomisest, juhtimisest ja arendamisest. Kursuste õppeprotsessi toetab teoreetiliste teadmistega suunakursus „Äriplaani koostamine“, mille läbinud õppija oskab koostada lihtsamat äriplaani.

Gümnaasiumi kolmandas astmes omandatakse süvendatult teoreetilised teadmised majanduse toimimisest suunakursuse „Majandusõpe“ raames. Kursus loob baasteadmised majandusvaldkonnas õpingute jätkamiseks ülikoolis. Suunakursuste raames omandatud teoreetilisi teadmisi rakendatakse praktikas suunakursuse „Rahvusvaheline projektijuhtimine. Praktika“ raames, mille puhul toimub õppetöö inglise keeles. Kursuse raames osaletakse kas rahvusvahelise noortevahetuse elluviimisel ja viiakse inglise keeles läbi töötoad või sooritatakse välispraktika inglise keeles Euroopa partnerorganisatsioonide vahendusel. Õpilane valib õppe käigus huvi pakkunud valdkonna (nt turundus, ärikorraldus, personalitöö jm), milles praktika sooritatakse.

Üldpädevuste kujundamise võimalusi Majanduse- ja ettevõtlusõppe valdkonna õppeainete kaudu kujundatakse õpilastes kõiki riiklikus õppekavas kirjeldatud üldpädevusi. Üldpädevuste kujundamiseks kasutatakse õppes mitmesuguseid koostöövorme (nt arutelud, esitlused, meeskonnatööd, projektides osalemine, sündmuse korraldamine) kui ka individuaalse töö võimalusi (nt uurimistöö koostamine, äriplaani koostamine).

Kultuuri- ja väärtuspädevus. Õppeaine ettevõtlusõpetus raames osalevad õpilased praktikal välisriigis või viivad rahvusvahelises projektis osaledes läbi ingliskeelseid töötubasid rahvusvahelisele projektigrupile. Seeläbi arendatakse sallivust ja tolerantsust, omandatakse oskused suhtlemiseks ja töötamiseks multikultuurses keskkonnas. Õpilasel kujuneb arusaam inimsuhete olulisusest ja areneb koostöövalmidus meeskonnatöö kaudu, mida õppeaine raames rakendatakse nii sündmuse korraldamisega kui õpilasfirma asutamise ja arendamisega.


158

Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Õpilases kujuneb suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna aktiivsete tegevuste kaudu - nt sündmuse korraldamine, õpilasfirma töös osalemine, rahvusvahelises projektis osalemine või välispraktika sooritamine. Koostööoskus areneb läbi meeskonnatöös praktiliste tegevuste (nt sündmuse korraldamine, õpilasfirma töös osalemine) elluviimise.

Enesemääratluspädevus. Õppeainete raames toetatakse õpilase minapildi kujunemist, oma tugevuste ja nõrkuste määratlemist ja mõistmist läbi eneseanalüüside. Selleks hindab õpilane oma rolli meeskonna liikmena, oma tugevusi ja nõrkusi ning meeskonnatöö edukust. Õppeainete raames antakse ülevaade eri ametkohtadest ning nendel vajalikest oskustest ja teadmistest. Õpilane oskab hinnata oma karjäärivõimalusi ja võimalust tegutseda ettevõtjana.

Õpipädevus. Õppeainete raames taotletakse õppimiseks, hobideks ja karjäärivalikuteks vajamineva teabe otsimise oskust läbi praktilise teemakäsitluse. Taotletakse eri allikatest pärinevate andmete kriitilist kasutamist ja analüüsimist. Õppeainete praktilised ülesanded ja väljundid võimaldavad teoreetilisi teadmisi praktilise elu situatsioonides kasutada, areneb võime kasutada õpitut erinevate probleemide lahendamiseks.

Suhtluspädevus. Majandus- ja ettevõtlustundides kujundatakse suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi, arendatakse suhtlemisoskusi multikultuurses keskkonnas. Võõrkeeles suhtlemise oskust arendatakse rahvusvahelises projektis või välispraktikal osaledes.

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus. Majandus- ja ettevõtlustundides kujuneb arusaam peamiste majanduslike näitajate tähendusest ja omandatakse oskus nende arvutamiseks. Taotletakse arvandmete analüüsioskuse arendamist. Õpilane mõistab säästva arengu põhimõtteid ja toimib keskkonnasäästlikult.

Ettevõtlikkuspädevus. Õpilane oskab leida ja arendada äriideed ning suudab selle ellu viia, praktiseerides seda õpilasfirma töös osalemisel. Ettevõtlikkuspädevuse kujunemist soodustab õpilaste osalemine praktilistes ülesannetes – sündmuste korraldamisel, projektides, õpilasfirma töös, mis eeldab õpilaste omaalgatust ja aktiivsust. Õpilane seab eesmärke nii praktiliste tööde elluviimiseks kui ka oskab sõnastada ja seada äriplaani koostamisel ettevõtte lühi- ja pikaajalisi eesmärke. Organiseerimis- ja korralduskogemust ning oskuseid arendatakse sündmuse korraldamise kaudu, õpilasfirma töös osaledes.

Digipädevus. Majandusopetust oppides kasutatakse digivahendeid teabe otsimiseks internetis asuvatest teabeallikatest, saadud teabe rakendamiseks u hiskonnas toimuvate majandusprotsesside u le arutledes, ettevotlusprobleemidele voimalikke lahendusi leides, et na ha neis peituvaid voimalusi. Kujundatakse oskust lugeda, analu u sida ja töödelda digitaalselt esitatud majandusstatistikat. Arendatakse


159

digitaalse sisuloome oskust lahendatava probleemi leidmise, esitamise ja sonastamise kaudu ning toetatakse opitu säilitamist digitaalsel kujul. Digikeskkonnas suheldes järgitakse igapäevaelu väärtuspohimotteid.

Õppeaine lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega Majandus- ja ettevõtlustunde lõimitakse teiste eri ainevaldkondade tundidega.

Võõrkeeled. Õppeaine ettevõtlusõpetus raames osalevad õpilased praktikal välisriigis või viivad rahvusvahelises projektis osaledes läbi ingliskeelseid töötubasid rahvusvahelisele projektigrupile. Seeläbi areneb õpilaste võõrkeeleoskus. Suunakursus „Praktiline projektijuhtimine. Praktika“ viiakse läbi inglise keeles, mis võimaldab mõista ja kasutada valdkondlikku ning igapäevaseks suhtluseks vajaminevat sõnavara praktilistes situatsioonides.

Matemaatika. Majandus- ja ettevõtlustundides kujuneb arusaam peamiste majanduslike arvandmete tähendusest ja omandatakse oskus nende arvutamiseks. Taotletakse arvandmete analüüsioskuse arendamist.

Loodusained. Õppeainetega taotletakse, et õpilane suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustades säästva arengu põhimõtteid. Õpilane mõistab säästva arengu põhimõtteid ja toimib keskkonnasäästlikult.

Sotsiaalained. Õppeainetega taotletakse, et õpilane mõistab üksikisiku, ettevõtte, riigi ja rahvusvahelise majanduse tähtsust nii igapäevaelus kui ühiskonna arengus. Taotletakse õpilase aktiivse hoiaku kujunemist osalemaks ühiskonnaelu protsessides ning kodanikualgatustes.

Kunstiained. Majandus- ja ettevõtlusõppe raames õpitakse nägema reklaami visuaalseid ja auditiivseid komponente. Õpilased analüüsivad reklaamide visuaalsete ja auditiivsete komponentide eduka rakendamise viise, koostavad praktilise tööna reklaamid meeskonnatöös läbiviidavale sündmusele ja õpilasfirma tootele/teenusele.

Kehaline kasvatus. Õppeainete raames antakse ülevaade spordiürituste korraldamisest ning tähtsusest sündmuskorralduses ja sihtkoha arendamisel.

Läbivate teemade rakendamise võimalusi Elukestev õpe ja karjääri plaanimine: õppeainete raames arendatakse iseseisva õppimise oskust ja vastutusvõimet läbi vastutusvaldkonna täitmise meeskonnatöös sündmuse korraldamise ja õpilasfirma käivitamise ning selle töös osalemise. Suhtlus- ja koostööoskusi, mida on muu hulgas vaja tulevases tööelus, arendatakse läbi praktiliste (meeskonna)tööde. Kujundatakse valmisolek töötamiseks multikultuurses keskkonnas läbi rahvusvahelise projektitöö või välispraktika. Õppetegevus võimaldab vahetult kokku puutuda töömaailmaga, nt ettevõtete külastused, õpilastele tutvustatakse ainevaldkonnaga seotud ameteid, erialasid ja edasiõppimisvõimalusi. Õpilane oskab analüüsida oma sobivust ettevõtjaks ja näeb


160

ettevõtlust ühe tegevusvõimalusena. Õpitakse mõistma ja koostama õpingutele ja tööle kandideerimiseks vajalikke dokumente. Keskkond ja jätkusuutlik areng: taotletakse, et õpilane mõistab säästva arengu põhimõtteid ja toimib keskkonnasäästlikult. Omandatakse teadmised keskkonnasäästlikust tootmisest ja -algatustest läbi teoreetilise töö ning õppekäikude. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: õpilased mõistavad ühiskonna toimimise põhimõtteid ning kodanikualgatuse tähtsust, ettevõtluse rolli ühiskonnas ja sellega seotud mõjusid. Õpilased väärtustavad ärieetika põhimõtteid ja kasutavad neid praktikas oma õpilasfirma töös. Õpilases kujuneb valmisolek osaleda majanduselus ning luua oma ettevõte, luua või osaleda kodanikualgatuses. Kultuuriline identiteet: õpilaste teadmisi erinevatest kultuuridest, kommetest ja tavadest kujundatakse ja laiendatakse rahvusvahelistes projektides või välispraktikal osalemise kaudu. Luuakse võimalusi erinevate rahvaste ja kultuuridega tutvumiseks ning praktiliseks koostööks. Areneb sallivus ja tolerantsus, võime arvestada teise kultuuriruumi eripäradega ning valmisolek töötada multikultuurses keskkonnas. Teabekeskkond: õppeainetega taotletakse, et õpilane kasutab erinevaid teabeallikaid ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat infot, planeerib ja viib läbi uurimuslikke töid, töötleb kogutud andmeid, tõlgendab ja esitab neid. Selleks koostab õpilane iseseisvalt juhendamisel uurimistöö ja oskab koostada äriplaani ning oskab valida selleks vajalike analüüside koostamisel kriitiliselt sobivaid infoallikaid.

Tehnoloogia ja innovatsioon: õpilasi suunatakse mõistma tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, eri tegevus- ja tööstusvaldkondade arengule ja keskkonnale ning seeläbi kujundama oma seisukohti teema valdkonnas. Õpilasel kujuneb arusaam ja valmisolek võimalustest kasutada kaasaegset tehnoloogiat ja innovatsiooni oma õpilasfirma toote või teenuse arendamisel. Läbi õppetöös kaasaegsete IKT-vahendite kasutamise praktikas kujuneb valmisolekut kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks.

Tervis ja ohutus: taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning aitama kaasa tervist edendava turvalise keskkonna loomisele. Õpilane arendab läbi praktilise meeskonnatöö sotsiaalseid oskuseid ning mõistab turvalise keskkonna olulisust töökeskkonnas.

Väärtused ja kõlblus: õpilased avaldavad läbi arutelude, diskussioonide, rühmatööde aktiivselt oma mõtteid, isiklikke väärtushoiakuid ja tõekspidamisi. Õpilased on tolerantsed ja austavad erinevaid vaateid ning kaitsvad ja põhjendavad enda seisukohti. Meeskonnatöö ning multikultuurses keskkonnas


161

töötamine loob selleks eeldused ja kujundab vastavad hoiakud. Õpilastes kujuneb arusaam, et mitmekesisus on rikkus.

Õppetegevuse kavandamine ning korraldamine Õppetegevust kavandades ja korraldades:


2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;

3) võimaldatakse õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ning rühmatööd, praktiline meeskonnatöö), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks ning loovateks ja kriitiliselt mõtlevateks isiksusteks;



6) laiendatakse õpikeskkonda: ettevõtete külastused, arvutiklass, organisatsioonide külastused jt

7) õppeprotsessis on olulisel kohal uurimuslikud tegevused, arutelu, diskussioon, ajurünnak, väitlus; tabelite ja skeemide koostamine ning analüüsimine; rollimäng, rühmatöö, projektides osalemine, praktilised ülesanded, välitööd, õppekäigud ettevõtetesse ja organisatsioonidesse, kohtumised erinevate elukutsete esindajatega koolis ja nende töö jälgimine töökohal; allikmaterjali, info ja juhtumite kriitiline analüüs, lühiuurimuste koostamine jms. Uurimusliku õppe käigus omandavad õpilased info otsimise, andmete töötlemise, probleemide püstitamise, hüpoteeside sõnastamise, töö planeerimise, vaatluste tegemise, tulemuste töötlemise, tõlgendamise ja esitamise oskused. Õpilastel on võimalus ennast proovile panna õpilasfirma tegevuses ja seeläbi tunnetada oma ettevõtlikkust, oskusi ja võimalusi tegutseda ettevõtjana.

8) viiakse õppeprotsessis läbi praktilisi töid teoreetiliste teadmiste kinnistamiseks ning õpitu rakendamiseks igapäeva- ja tööelus ning probleemide lahendamisel. Selleks korraldatakse meeskonnatööna sündmus, osaletakse õpilasfirma töös, rahvusvahelises noorteprojektis või välispraktikal.

Hindamise alused Ainevaldkonna majandus- ja ettevõtlusõpe õpitulemuste hindamine lähtub gümnaasiumi riikliku õppekava üldosas, Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppekavas ja teistes hindamist reguleerivates dokumentides toodud hindamisalustest. Õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärk on saada ülevaade õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks.


162

Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava taotletavatele õpitulemustele.

Kontrollitakse ja hinnatakse õpilase teoreetilisi teadmisi, majandusalaste tekstide ja statistiliste andmetega töötamise oskust, informatsiooni leidmist ja situatsioonide lahendamist. Hinnatakse praktiliste tööde täitmise oskusi, loovust ülesannete lahendamisel, juhtumianalüüsi, kus hinnangu aluseks on põhjuslike seoste loomine ja argumenteerimine. Kontrollitakse ja hinnatakse arutluse, argumenteerimise ja seoste loomise oskust, õpilase iseseisvat tööd (uurimused, esseed), osalemist rühmatöödes ja aruteludes.

Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid. Kursuste hinded kujunevad kontrolltööde, praktiliste tööde ja uurimuste, iseseisvate tööde, eneseanalüüsi, ettekannete hinnetest.

Hindamise aluseks on töö iseseisev sooritus, loovus ja vormistamise korrektsus. Praktilised tööd sooritatakse konkreetse teema kohta kas individuaalselt või meeskonnas. Iseseisvateks töödeks on kodused ülesanded, uurimisülesanded, klassitööd ja arvutitunnitööd. Kursuste jooksul võib hinnata ka koduseid töid, suulisi vastuseid, ülesannete lahendamist, osalemist rühmatöödes jne.

Erinevatel kursustel nõutavate iseseisvate, praktiliste, koduste tööde, eneseanalüüside põhjal kujuneb lõpphinne. Täpsemalt on hinnatavad tööd ning nende osakaal lõpphinde kujunemisel toodud kursusekavades.

Füüsiline õpikeskkond Valdav osa õpet on korraldatud klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber paigutada, on internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus. Vajaduse korral kasutatakse arvuti- või multimeediaklassi.

Õppe sidumiseks igapäevaeluga korraldatakse õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi – külastatakse ettevõtteid ja teisi organisatsioone.


163

Ettevõtlusõpetuse ainekava

Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Ettevõtlusõpetusega taotletakse, et gümnaasiumi lõpuks õpilane:

1) teab üksikisiku ja ettevõtte majanduse põhimõtteid ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus;

2) teab oma õigusi ja kohustusi kui kodanik, töötaja, tarbija ja ettevõtja; 3) analüüsib ettevõtete kujunemist ning toimimist; 4) oskab hinnata tootmistegureid ja teguritulusid ning selgitada, kuidas turg ja

hind määravad tootmist ja tarbimist, analüüsib nõudlust ja pakkumist mõjutavaid tegureid;


6) hindab pideva õppimise ja oskuste täiendamise tähtsust iga elukutse puhul ja oma karjääri planeerimisel, arendab suhtlemis- ja juhtimisoskusi, teeb koostööd ja väärtustab ärieetika põhimõtteid;

7) tunneb tööseadusi ja oskab valida või leida tööd, arvutada bruto- ja netopalka ning tööandja kulusid tööjõule;

8) mõistab ettevõtlust kui karjäärivalikut ja oma võimalusi ettevõtjana tegutsemiseks;

9) oskab koostada äriplaani, leida ja arendada äriideed, luua ja arendada õpilasfirmat ning ettevõtet, tunneb kapitali kaasamise võimalusi ettevõtte arendamiseks;

10) oskab planeerida ja korraldada meeskonnatööna kohalikku sündmust; 11) omab rahvusvahelises keskkonna töötamise kogemust, on teadlik

kultuurilistest erinevustest ja tuleb toime multikultuurses keskkonnas töötamisega;




Õppeaine kirjeldus

Aine „Ettevõtlusõpetus“ raames omandatakse põhiteadmised ettevõtluskeskkonnast ja ettevõtte toimimisest.


G1 Ettevõtlussuund 1. Sündmuskorraldus SK

G2 Ettevõtlussuund 2. Ettevõtlusõpe SK


164

3. Äriplaani koostamine SK

4. Õpilasfirma I SK

5. Õpilasfirma II SK

G3 Ettevõtlussuund 6. Praktiline projektijuhtimine / Praktika SK

Gümnaasiumi esimeses astmes läbitakse suunakursus „Sündmuskorraldus“. Gümnaasiumi teises astmes läbitakse ettevõtlusõpetuse 4 suunakursust „Ettevõtlusõpe“, „Õpilasfirma I“, „Õpilasfirma II“ ja „Äriplaani koostamine“. Gümnaasiumi kolmandas astmes läbitakse suunakursus „Praktiline projektijuhtimine“ või „Praktika“. Suunakursused on omavahel tihedalt lõimitud.

Aine „Ettevõtlusõpetus“ raames omandatakse põhiteadmised ettevõtluskeskkonnast ja ettevõtte toimimisest. Kursused „Õpilasfirma I“ ja „Õpilasfirma II“ annavad eelnevalt õpitule praktilise väljundi. Kursuste raames omandatakse praktilised oskused äriidee loomisest, arendamisest ja rakendamisest läbi õpilasfirma. Omandatakse praktilised teadmised õpilasfirma loomisest, juhtimisest ja arendamisest. Kursuste õppeprotsessi toetab teoreetiliste teadmistega suunakursus „Äriplaani koostamine“, mille läbinud õppija oskab koostada lihtsamat äriplaani.

Suunakursuste raames omandatud teoreetilisi teadmisi rakendatakse praktikas suunakursuse „Rahvusvaheline projektijuhtimine / praktika“ raames, mille puhul toimub õppetöö inglise keeles. Kursuse raames osaletakse kas rahvusvahelise noortevahetuse elluviimisel ja viiakse inglise keeles läbi töötoad või sooritatakse välispraktika inglise keeles Euroopa partnerorganisatsioonide vahendusel. Õpilane valib õppe käigus huvi pakkunud valdkonna (nt turundus, ärikorraldus, personalitöö jm), milles praktika sooritatakse.

Gümnaasiumi õpitulemused

Ettevõtlusõpetuse aine läbinud gümnaasiumi lõpetaja:

1) oskab meeskonnatöös viia ellu planeeritud sündmust, sh koostada sündmuse eelarvet, riskianalüüsi, turundusplaani ja külastajauuringut tagasiside kogumiseks;

2) mõistab ja analüüsib sündmuste rolli sihtkoha arendamises; 3) oskab praktiliselt kasutada õpitud majandustermineid; 4) tunneb meeskonnatöö põhimõtteid, oskab töötada meeskonnas, on vajadusel

valmis võtma juhirolli; 5) oskab meeskonnas ja individuaalselt koostada äriplaani, sealhulgas oskab

kirjeldada äriideed ja –mudelit; püstitada ärilisi eesmärke, visiooni ja missiooni; hinnata ja analüüsida ärikeskkonda, riske, võimalusi, ohte ettevõtluses; koostada toote või teenuse ning toomis- või


165

teenindamisprotsessi kirjeldust; koostada turu-, konkurentsi- ja riskianalüüsi; koostada finantsprognoose ning analüüsida kapitali kaasamise võimalusi ettevõtte ja õpilasfirma arendamiseks;

6) oskab kasutada intervjuud ja turu-uuringut uurimismeetodina; tõlgendada ja analüüsida kogutud andmeid;

7) viib meeskondlikult ellu planeeritud õpilasfirma tegevusi; 8) omab müügi- ja ettevõtluskogemust läbi õpilasfirma töö; 9) oskab kasutada erinevaid teabeallikaid ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat

infot.

Ettevõtlusõpetuse kursusekavad on esitatud õppekava lisas „Kursusekavad“.


166

Majandusõpetuse ainekava


Majandusõpetusega taotletakse, et gümnaasiumi lõpuks õpilane:

1) teab majanduse olulisemaid mõisteid ja põhimõtteid ning rakendab majandusalaseid teadmisi üksikisikuna ning perekonna- ja tööelus;

2) teab riigi ja rahvusvahelise majanduse põhimõtteid ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus;

3) analüüsib riikide ja maailmamajanduse kujunemist ning toimimist; 4) hindab Eesti majanduse arengusuundi ja võimalusi, teab rahvusvahelise

majanduse eesmärke ja tähtsust maailma globaliseerumisel. 5) oskab hinnata tootmistegureid ja teguritulusid ning selgitada, kuidas turg ja

hind määravad tootmist ja tarbimist, analüüsib nõudlust ja pakkumist mõjutavaid tegureid;


7) hindab pideva õppimise ja oskuste täiendamise tähtsust iga elukutse puhul ja oma karjääri planeerimisel, arendab suhtlemis- ja juhtimisoskusi, teeb koostööd;




Õppeaine kirjeldus

Majandusõpetus kui õppeaine jaguneb kaheks kursuseks: majanduse- ja ettevõtluse alused gümnaasiumi esimesel aastal ning majandusõpe gümnaasiumi kolmandal aastal.


G1 Ettevõtlussuund 1. Majanduse- ja ettevõtluse alused SK

G3 Ettevõtlussuund 2. Majandusõpe SK

Majandusõpetuse gümnaasiumi esimese astme suunakursusega „Majanduse- ja ettevõtluse alused“ omandatakse teoreetilised üldteadmised majanduse ja ettevõtluse toimimisest. Läbitakse teemad, nagu majanduse alused, ettevõtluskeskkond ja tugisüsteemid, ettevõte ja ettevõtja, tööturg, personal ja


167

juhtimine. Õppeaine on lõimitud ettevõtlusõpetuse suunakursusega „Sündmuskorraldus“, mille raames omandatakse praktilised teadmised sündmuskorraldusest meeskonnatöös sündmust reaalselt korraldades.

Kursuse „Majanduse- ja ettevõtluse alused“ teema “Personal ja juhtimine” läbimiseks tuleb õpilasel osaleda meeskonnatöös, valida endale roll meeskonnas ja korraldada grupis sündmus.

Gümnaasiumi kolmandas astmes omandatakse süvendatult teoreetilised teadmised majanduse toimimisest suunakursuse „Majandusõpe“ raames. Kursus loob baasteadmised majandusvaldkonnas õpingute jätkamiseks ülikoolis.


Majandusõpetuse aine läbinud gümnaasiumi lõpetaja:

1) seletab ja kasutab majanduse põhimõisteid ja teab tänapäeva turumajanduse põhimõtteid;

2) analüüsib ettevõtete, riikide ja maailmamajanduse kujunemist, arenemist ning toimimist;

3) hindab ja analüüsib Eesti majanduse arengusuundi ja võimalusi, teab rahvusvahelise majanduse eesmärke ja tähtsust maailma globaliseerumisel;

4) oskab selgitada, kuidas turg ja hind määravad tootmist ja tarbimist; 5) analüüsib nõudlust ja pakkumist mõjutavaid tegureid; 6) analüüsib ettevõtte rolli turumajanduses ja seletab ettevõtete põhitüüpide

erinevusi; 7) oskab nimetada erinevaid ettevõtlust toetavaid algatusi, organisatsioone,

tegevusi; 8) oskab arvutada bruto- ja netopalka ning tööandja kulusid tööjõule; 9) teab ettevõtete maksustamise põhimõtteid; 10) omab rahvusvahelises keskkonnas töötamise kogemust läbi projektitöö.

Majandusõpetuse kursusekavad on esitatud õppekava lisas „Kursusekavad“.


168

Ainevaldkond „Meedia ja kommunikatsioon. Multimeedium“

Meedia- ja kommunikatsioonipädevus

Meedia ja kommunikatsiooni ning multimeediumi õpetamise eesmärk Pärnu Koidula gümnaasiumis on kujundada õpilastes suutlikkust meedia kaudu informatsiooni saada ja seda kriitiliselt hinnata, oskust kasutada meediat oma sõnumite edastamiseks ning meediasüsteemi toimemehhanismide mõistmist. Meediapädevust saab käsitada ka kui meediakirjaoskust, kirjeldades sellega oskusi, teadmisi ja arusaamu, mis võimaldavad õpilastel meediat tulemuslikult ja ohutult kasutada. Meediapädevus ei ole püsiv, vaid ajas arenev valmisolek meediaruumis toimuvaid muudatusi jälgida ning oma käitumist vastavalt sellele kohandada.

Meedia ja kommunikatsiooni ning multimeediumi kaudu taotletakse, et gümnaasiumi lõpuks õpilane:

1) teab meedia põhimõisteid ja kujunemist; 2) hindab kriitiliselt meedia- jm avalikke tekste, tunneb ära tekstide

mõjutusvahendid; 3) mõistab meediasüsteemi toimemehhanisme, teab erinevaid meediakanaleid; 4) oskab kasutada meediat oma sõnumite edastamiseks; 5) tunneb erinevaid kommunikatsioonistrateegiaid; 6) on võimeline tegema informeeritud valikuid, mõistma sisu ja teenuste

olemust; 7) suudab ära kasutada uute sidetehnoloogiate kõiki võimalusi; 8) oskab paremini kaitsta iseennast ja oma perekonda kahjustava või solvava

materjali eest.

Ainevaldkonna õppeained ja maht

Ainevaldkonna kohustuslikud ained Pärnu Koidula gümnaasiumi reaalsuuna õpilastele on meedia ja kommunikatsioon ning multimeedium, mida õpetatakse paralleelselt. Õpilane saab valida, kas õpib meedia ja kommunikatsiooni või multimeediumi suunakursusel (SK).

Meedia ja kommunikatsioon

Aste Õppesuund Kursused SK


169

G1 Reaalsuund 1. Meedia alused SK

2. Kommunikatsiooni alused SK

G2 Reaalsuund 3. Praktiline ja poliitiline meedia SK

4. Praktiline kommunikatsioon SK

Multimeedium

Aste Õppesuund Kursused SK

G1 Reaalsuund 1. Digiteenused. Raster- ja vektorgraafika SK

2. Videotöötlus ja animatsioon. Programmeerimise alused

SK

G2 Reaalsuund 3. Veebiarendus ja kasutajakeskne disain SK

4. 3D modelleerimine ja virtuaalreaalsus SK

Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming

Ainevaldkonna õppeained kujundavad meedia- ja kommunikatsioonipädevust, mis seondub tihedalt digitaalse pädevusega, kuna suur osa meediast toimib interneti vahendusel. Meediapädevuse aspektist on oluline, et õpilane tajuks oma positsiooni ja rolli teabekeskkonnas ning tunneks viise, kuidas digitaalses ruumis edukalt ja ohutult tegutseda.

Meedia ja kommunikatsioon ning multimeedium. Meedia ja kommunikatsiooni-teadmised loovad teoreetilise aluse praktilisele multimeediumikasutamisele, mis tutvustab heli, video, animatsiooni, veebi, kujunduse, foto ja graafika erinevaid võimalusi ning programme. Meedia ja kommunikatsioonikursused tutvustavad trükimeedia, tele, raadio ning online-meedia nüansse ja toimimis-mehhanisme, samuti erinevaid kommunikatsiooniteooriaid ja praktilisi võtteid.

Üldpädevuste kujundamise võimalusi

Meedia ja kommunikatsiooni ning multimeediumi kaudu kujundatakse õpilastes kõiki riiklikus õppekavas kirjeldatud üldpädevusi. Üldpädevusi kujundatakse erinevate tekstide lugemise, reflekteerimise ja koostamise kaudu ning selleks on


170

nii mitmesuguseid koostöövorme (nt ühised arutelud, esitlused, rühmatööd, projektid) kui ka individuaalse töö võimalusi (nt uurimis- või praktilise töö koostamine). Üldpädevuste saavutatus kajastub teksti- ja sisuloomes, esitlustes ning arutlustes. Pädevustes eristatava nelja omavahel seotud komponendi – teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ning käitumise kujundamisel on kandev roll õpetajal, kes loob soodsa õpikeskkonna ja aluse õpetaja ning õpilaste tulemuslikuks koostööks.

Kultuuri ja väärtuspädevus. Meediat ja kommunikatsiooni ning multimeediumi õpetades kujundatakse õpilase kõlbelisi väärtusi, sotsiaalseid hoiakuid ning tõekspidamisi, suhtumist oma ja teiste rahvaste kultuuripärandisse laiemalt. Seoses meediapädevusega räägitakse meediaeetikast, autoriõigusest, sõnavabadusest ja isikuandmete kaitsest. Need on võimalik koondada ühtse katusmõiste alla ning arutleda informatsioonilise enesemääramisõiguse üle.

Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Meediapädevus kattub osaliselt emotsionaalse ja sotsiaalse pädevusega, mida tavapäraselt käsitletakse inimeste vahetu suhtlemise kontekstis. Kuna aga osa tähendusrikkast suhtlemisest leiab sageli aset paralleelselt teiste meediaruumis tegutsemise protsessidega, tuleb suhtlemispädevusest rääkida ka seoses meediapädevusega (näiteks sobib siinkohal toimetulek kriitilise tagasisidega internetikommentaariumis voi suhtluspartneri tunnete mõistmine sotsiaalses võrgustikus, kus ei ole abiks mitteverbaalset infot). Meediapädevusel on tihedad seosed ka tervisepädevuse ning tarbijapädevusega, rääkimata kodanikupädevusest. Esimesel juhul on kokkupuutepunktiks näiteks kehaimago kujunemine ja tervislike valikute tegemine, teisel juhul toimetulek turunduskommunikatsiooniga (sh reklaamiga), kodanikupädevuse osas aga tuleb rõhutada, et demokraatlikud protsessid ei ole võimalikud ilma vaba ajakirjanduseta.

Enesemääratluspädevus. Meedia ja kommunikatsiooni ning multimeediumi-tundides meedia ja tekstide üle arutledes toetatakse õpilase minapildi kujunemist. Seoses meediapädevusega arutletakse informatsioonilise enesemääramisõiguse üle. Informatsiooniline enesemääramisõigus kätkeb endas näiteks õigust kontrollida oma avaliku imago kujunemist (nt kas minu foto on kooli kodulehel), õigust keelduda ebasoovitavast informatsioonist (nt turundussõnumitest), õigust olla tunnustatud autorina, õigust avaldada oma arvamust, vastutust oma seisukohtade väljendamise eest ning mitmeid muid aspekte.

Õpipädevus. Meedia ja kommunikatsiooni ning multimeediumitundides arendatakse kuulamis- ja lugemisoskust, eri liiki tekstide mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, eri allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist.

Suhtluspädevus. Meedia ja kommunikatsiooni ning multimeediumitundides kujundatakse suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi, suhtluspartneri arvestamist ning


171

sobiva käitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust. Oppimise ja õppetekstide kaudu kujundatakse arutlemise, väitlemise ning nüüdisaegse kirjaliku suhtlemise aluseid. Meediapädevus on väga lähedalt seotud keelelise pädevusega. Siia kuulub sõnavara valdamine, eri stiilide ja tähendusvarjundite mõistmine nii kõnes kui kirjas, aga ka funktsionaalne ja kriitiline lugemisoskus nii ema- kui võõrkeeles. See on osa meediapädevusest, mida saab vaadelda koos digitaalse pädevusega, ent ka väljaspool seda: sõnumi keelelise mõistmise aspektist ei ole alati oluline, kas see jõudis vastuvõtjani interneti, ajalehe, välireklaami või raadio kaudu. Küll aga on teksti kriitilise analüüsi oskus vajalik kanalile vaatamata, sest see on efektiivne viis tuvastamaks kasutatud mõjutamisvõtteid ja puuduvat informatsiooni. Meediapädevuse pilguga vaadates tuleb meil aga mõistet ― tekst vaadelda avaramas tähenduses, mis hõlmab ka visuaalset ja multimeediateksti – kriitilise mõistmise vajadus jääb aga endiselt püsima.

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus. Meedia- ja teabetekstide põhjal arendatakse oskust lugeda teabegraafikat või muul viisil visuaalselt esitatud infot, leida arvandmeid, õpitakse leitud infot analüüsima, sõnalise teabega seostama ning tõlgendama. Õpitakse kasutama tehnoloogilisi abivahendeid tekste luues, korrigeerides ning esitades.

Digipädevus. Meedia ja kommunikatsiooni ning multimeediumitundides õppides kasutatakse digivahendeid teabe otsimiseks internetis asuvatest teabeallikatest, saadud teabe rakendamiseks ühiskonnas toimuvate protsesside üle arutledes, probleemidele võimalikke lahendusi leides, et näha neis peituvaid võimalusi. Kujundatakse oskust lugeda, analüüsida ja töödelda digitaalselt esitatud infot. Arendatakse digitaalse sisuloome oskust lahendatava probleemi leidmise, esitamise ja sõnastamise kaudu ning toetatakse õpitu säilitamist digitaalsel kujul. Digikeskkonnas suheldes järgitakse igapäevaelu väärtuspõhimõtteid.

Õppeaine lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega

Võõrkeeled. Oma meediakasutuse reflekteerimine globaalses meediaruumis, sõnavaraarendus, meedia kaudu õpilasteni jõudvate sündmuste kasutamine vestlusteemadena, meediatekstide kriitiline analüüs. Meediatekstide kasutamine teabeallikana, sh kriitiline meediateksti analüüs, teabegraafika ja teadusuudiste analüüs. Meediaturg ja looming, multimeediateksti loomine ja vastuvõtt, foto, video, arvutigraafika ja helitöötluse võimaluste rakendamine aineõpetuses, autoriõiguste arvestamine.

Emakeel ja kirjandus. Suhtluskonteksti arvestamine kirjalikus ja suulises suhtluses, suhtluseesmärgi tajumine, erinevate tekstiliikide lugemine ja loomine,


172

meediatekstide eripära tajumine, kriitiline lugemine, omaloomingu avaldamine, suhtlemine meediaväljaannetega; intertekstuaalsuse võimalustega tutvumine, kommunikatsioonieetika põhimõtted, sõnavaraarendus.

Matemaatika. Meedia ja kommunikatsiooni ning multimeediumi raames kujundatakse arusaama peamiste arvandmete tähendusest ja taotletakse arvandmete analüüsioskuse arendamist.

Loodusained. Taotletakse, et õpilane suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustades säästva arengu põhimõtteid. Õpilane mõistab säästva arengu põhimõtteid ja toimib keskkonnasäästlikult. Õpilased harjutavad keskkonnaalastes küsimustes otsuste langetamist ja hinnangute andmist, arvestades nüüdisaja teaduse ja tehnoloogia arengu võimalusi (sealhulgas piiranguid), normdokumente ning majanduslikke kaalutlusi.

Sotsiaalained. Kommunikatsioonieetika põhimõtted, meediateksti kasutamine allikmaterjalina, meedia osa demokraatlikes ja majandusprotsessides, integreeritud turundus-kommunikatsiooni analüüs (sh reklaam), informatsioonilise enesemääramise võtted; uued suhtlusvõimalused, kodanikuajakirjandus, meedia osa minapildi jt tõekspidamiste kujunemisel.

Kunstiained. Meedia ja kommunikatsiooni ning multimeediumi raames õpitakse nägema veebikujunduse sh reklaami visuaalseid ja auditiivseid komponente. Õpilased analüüsivad visuaalsete ja auditiivsete komponentide eduka rakendamise viise, täidavad praktilisi kujundusülesandeid, kasutades õpitavate kujundus-programmide võimalusi.

Läbivate teemade rakendamise võimalusi

Läbivate teemade käsitlemine meedia ja kommunikatsiooni ning multimeediumi õppes võimaldab ellu viia ainekavades esitatud seoseid lähtuvalt läbivate teemade taotlustest, samuti toetada õppeainete ja ainevaldkondade vahelist lõimingut. Võimalused läbivate teemadega tegelemiseks luuakse õpikeskkonna korraldamise kaudu. Läbivate teemade taotluste elluviimiseks kasutatakse nii vaimset, sotsiaalset kui ka füüsilist õpikeskkonda.

„Elukestev õpe ja karjääri plaanimine“. Läbiva teema käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes mõistab ja väärtustab elukestvat õpet kui elustiili ning mõtestab oma karjääri plaanimist kui jätkuvat otsuste tegemise protsessi. Tal on valmisolek ja oskused teha oma elukäiku puudutavaid valikuid ning süvendada teadmisi hariduse ja tööturu vahelistest seostest.


173

„Keskkond ja jätkusuutlik areng“. Läbiva teema käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist keskkonnateadlikuks ja sotsiaalselt aktiivseks inimeseks, kes elab ning toimib vastutustundlikult, pidades silmas jätkusuutlikku tulevikku, ja on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele. Meedia ja kommunikatsiooni ning multimeediumiõpetusega kujundatakse valmisolekut tegelda keskkonnakaitseküsimustega kriitiliselt mõtleva kodanikuna nii isiklikul, ühiskondlikul kui ka ülemaailmsel tasandil ning rakendada loodussäästlikke ja jätkusuutlikke tegutsemis- ning majandamisviise.

„Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“. Läbiva teema käsitlemisega meedia ja kommunikatsiooni ning multimeediumiõpetuses taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ja vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, on ühiskonda lõimitud, toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele, osaleb poliitiliste ning majanduslike otsuste tegemisel.

Õpilast suunatakse väärtustama demokraatiat, koostööd, kodanikualgatust ja vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist ning konfliktide rahumeelset ja vägivallatut lahendamist; mõistma avaliku, ettevõtlus- ja mittetulundussektori seoseid ja toimimist, nende aluseks olevaid põhimõtteid, õigusi ja kohustusi; mõistma enda kui üksikisiku rolli poliitilises ja majanduslikus süsteemis, võimalusi ja vajadust mõjutada ühiskonnas toimuvat ning omandada oskused otsustamisprotsessides osalemiseks.

„Kultuuriline identiteet“. Õppeprotsess toetab omakultuuri väärtustamist, huvi ja eelarvamustevaba ning teadlikku suhtumist teistesse kultuuridesse. Õpilase teadmisi (Eesti ja maailma, eelkõige Euroopa Liidu liikmesriikide) erinevatest kultuuridest laiendatakse ja sünteesitakse tervikuks. Luuakse võimalusi erinevate rahvaste ja kultuuridega tutvumiseks nii kirjanduse, interneti, meedia kui ka vahetu kogemuse kaudu. Õpilasi julgustatakse arutlema selle üle, mida toob endaga kaasa elamine teises kultuuriruumis.

„Teabekeskkond“. Taotletakse õpilase kujunemist infoteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat infokeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ja selles toimida vastavalt oma eesmärkidele ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetikale. Õpilast suunatakse määrama oma teabevajadusi ja leidma sobivat teavet; kujundama tõhusaid teabeotsingumeetodeid, mis hõlmavad endas erinevate teavikute ja teabekeskkondade kasutamist; arendama kriitilise teabeanalüüsi oskust; võrdlema erinevaid diskursiivseid praktikaid (nt seltskonnameedia, kohtupraktika, meelelahutus, sõprade omavaheline suhtlus jpt) ning neis valitsevaid suhtlemisnorme; mõistma meedia kui majandusharu üldisi toimimismehhanisme, sealhulgas meedia osa tööturul; analüüsima avalikus ruumis kehtivaid reegleid ning kirjeldama võimalikku tegevust nende rikkumise korral. Gümnaasiumiõpilane teeb meediatarbijana iseseisvaid valikuid ning põhjendab neid, lähtudes oma erinevatest huvidest ja vajadustest. Ta on kursis avalikus ruumis


174

tegutsemise reeglitega ning taunib nende rikkumist. Ta mõistab meediamajanduse rolli ühiskonnas, tutvub globaliseerumise mõjudega meedia sisule ja inimeste meediakasutusharjumustele. Läbiva teema ja aineõppe koosmõjul suudab õpilane oma sõnumi vormistada ja seda otstarbekalt edastada.

„Tehnoloogia ja innovatsioon“. Taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. Õpilast suunatakse meedia ja kommunikatsiooni ning multimeediumiõpetuse kaudu omandama teadmisi tehnoloogiate toimimise ja arengusuundade kohta erinevates eluvaldkondades, mõistma tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ja keskkonnale nii tänapäeval kui ka minevikus; aru saama tehnoloogilise, majandusliku, sotsiaalse ning kultuurilise innovatsiooni vastastikustest mõjudest ja omavahelisest seotusest; mõistma ja kriitiliselt hindama tehnoloogilise arengu positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning kujundama kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud eetilistes küsimustes; kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (edaspidi IKT) eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks; arendama loovust, koostööoskusi ja algatusvõimet innovaatiliste ideede rakendamisel erinevates projektides, osalema koostöös kaasõpilaste ja/või tehnoloogiafirmaga innovaatilises arendusprojektis. Meedia ja kommunikatsiooni ning multimeediumi õppes käsitletakse läbivat teemat eelkõige kas individuaal- või rühmatööna teostatavate uurimis- ja arendusprojektide vormis, püüdes võimaluse korral kaasata kodukandi innovaatilisemaid tehnoloogiafirmasid või teaduskeskusi. Eesmärgiks on positiivsete hoiakute kujundamine tehnoloogilise innovatsiooni ja sellega seonduvate karjäärivõimaluste suhtes. Samuti on tagatud õpilaste valmisolek IKT kasutamiseks igapäevaelus, õpingutes ja töös.

„Tervis ja ohutus“. Läbiva teema käsitlemisega meedia ja kommunikatsiooni ning multimeediumiõpetuses taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ja kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele.

„Väärtused ja kõlblus“. Läbiva teema käsitlemisega gümnaasiumis taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse ja sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires. Meedia ja kommunikatsiooniõppes on kesksel kohal kriitilise mõtlemise ja argumenteerimisoskuse arendamine, asjakohase teabe kogumine ja üldistuste tegemine, tuues esile seoseid erinevate valdkondadega, varasemate teadmiste ja kogemustega ning väärtussüsteemide, maailmapildi ja maailmavaate küsimustega.


175

Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine

Õppetegevust kavandades ja korraldades:


2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;

3) võimaldatakse õppida individuaalselt ja üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ning rühmatööd, praktiline meeskonnatöö), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks ning loovateks ja kriitiliselt mõtlevateks isiksusteks;



6) laiendatakse õpikeskkonda: ettevõtete külastused, arvutiklass, organisatsioonide külastused jt

7) õppeprotsessis on olulisel kohal uurimuslikud tegevused, arutelu, diskussioon, ajurünnak, väitlus; rollimäng, rühmatöö, projektides osalemine, praktilised ülesanded, välitööd, õppekäigud ettevõtetesse ja organisatsioonidesse, kohtumised erinevate meedia ja kommunikatsiooni ning multimeediumi valdkondade elukutsete esindajatega koolis ja nende töö jälgimine töökohal; allikmaterjali, info ja juhtumite kriitiline analüüs, lühiuurimuste koostamine jms. Uurimusliku õppe käigus omandavad õpilased info otsimise, andmete töötlemise, probleemide püstitamise, hüpoteeside sõnastamise, töö planeerimise, vaatluste tegemise, tulemuste töötlemise, tõlgendamise ja esitamise oskused.

8) õppeprotsessis viiakse läbi praktilisi töid teoreetiliste teadmiste kinnistamiseks ning õpitu rakendamiseks igapäeva- ja tööelus ning probleemide lahendamisel.

Hindamise alused

Ainevaldkonna “Meedia ja kommunikatsioon. Multimeedium” õpitulemuste hindamine lähtub gümnaasiumi riikliku õppekava üldosas, Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppekavas ja teistes hindamist reguleerivates dokumentides toodud hindamisalustest. Õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärk on saada ülevaade õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks.


176

Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava taotletavatele õpitulemustele.

Kontrollitakse ja hinnatakse õpilase teoreetilisi teadmisi, tekstide ja andmetega töötamise oskust, informatsiooni leidmist ja situatsioonide lahendamist. Hinnatakse praktiliste tööde täitmise oskusi, loovust ülesannete lahendamisel, juhtumianalüüsi, kus hinnangu aluseks on põhjuslike seoste loomine ja argumenteerimine. Kontrollitakse ja hinnatakse arutluse, argumenteerimise ja seoste loomise oskust, õpilase iseseisvat tööd (uurimused, praktilised tööd, esseed, artiklid jt), osalemist rühmatöödes ja aruteludes.

Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid. Kursuste hinded kujunevad kontrolltööde, praktiliste tööde ja uurimuste, iseseisvate tööde, eneseanalüüsi, ettekannete hinnetest.

Hindamise aluseks on töö iseseisev sooritus, loovus ja vormistamise korrektsus. Praktilised tööd sooritatakse konkreetse teema kohta kas individuaalselt või meeskonnas. Iseseisvateks töödeks on kodused ülesanded, uurimisülesanded, klassitööd. Kursuste jooksul võib hinnata ka koduseid töid, suulisi vastuseid, ülesannete lahendamist, osalemist rühmatöödes jne.

Erinevatel kursustel nõutavate iseseisvate, praktiliste, koduste tööde, eneseanalüüside põhjal kujuneb lõpphinne. Täpsemalt on hinnatavad tööd ning nende osakaal lõpphinde kujunemisel toodud kursusekavades.

Füüsiline õpikeskkond

Kooliruum mõjutab õpilaste tegevust ja arengut, heade kommunikatiivsete tavade teadlik kujundamine ja rakendamine võimaldab suunata nende osaoskuste arengut, mis moodustavad meediapädevuse.

Valdav osa õpet on korraldatud klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber paigutada, on internetiühendusega arvutid ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus. Vajaduse korral kasutatakse arvutiklassi või kooli raadioruumi. Õppe sidumiseks igapäevaeluga korraldatakse õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi – külastatakse ettevõtteid ja teisi organisatsioone.


177

Meedia ja kommunikatsiooni ainekava


1) tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, oskab valida suhtluskanalit, kasutades konteksti sobivat suulist ja kirjalikku keelt;

2) tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab eri liiki tekste lugeda, analüüsida ja koostada;

3) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist; 4) valib, hindab kriitiliselt ning kasutab sihipäraselt teabeallikaid.

Õppeaine kirjeldus

Meedia ja kommunikatsiooni kursused kujundavad Pärnu Koidula gümnaasiumis õpilastes suutlikkust meedia kaudu informatsiooni kätte saada ja seda kriitiliselt hinnata, oskust kasutada meediat oma sõnumite edastamiseks ning meediasüsteemi toimemehhanismide mõistmist. Meedia ja kommunikatsioonikursused tutvustavad trükimeedia, tele, raadio ning online-meedia nüansse ja toimimis-mehhanisme, samuti erinevaid kommunikatsiooniteooriaid ja praktilisi võtteid.


1) väljendab ennast nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses selgelt, eesmärgipäraselt ja üldkirjakeele normide järgi;

2) valib suhtluskanaleid ning väljendusvahendeid, lähtudes funktsionaalsetest, eetilistest ja esteetilistest kaalutlustest;

3) oskab tekstide loomiseks leida, kriitiliselt hinnata ja kasutada eri laadi teabeallikaid;

4) teab tekstide ülesehituse põhimõtteid ja iseärasusi, oskab luua ning analüüsida eri liiki suulisi ja kirjalikke tekste;

5) analüüsib ja hindab kriitiliselt avalikke tekste ning tunneb tekstide mõjutusvahendeid;

Kursuse lõpus õpilane:

1) valdab ettekujutust lihtsamast kommunikatsioonimudelist ning meedia rollist infoühiskonnas;

2) tunneb meediakanaleid ja -žanre, nende tunnuseid ning meediateksti vastuvõtu eripära;

3) analüüsib verbaalset teksti visuaalses ja audiovisuaalses kontekstis; 4) oskab sõnastada teksti sõnumit, leiab viiteid ja vihjeid teistele tekstidele

ning tõlgendab teksti seostuvate tekstide kontekstis; 5) eristab fakti arvamusest ning usaldusväärset infot küsitavast; 6) tunneb meediatekstis ära argumendid ning põhilised verbaalsed ja visuaalsed

mõjutamisvõtted; 7) analüüsib kriitiliselt reklaami ning mõistab reklaami varjatud sõnumit.


178

Meedia ka kommunikatsiooni kursusekavad on esitatud õppekava lisas „Kursusekavad“.


179

Multimeediumi ainekava


1) mõistab programmeerimise põhimõisteid, algoritmide rakendamist ja programmi loomise etappe;

2) mõistab erinevate süsteemide koostoimimist, seaduslikke ja ebaseaduslikke tegevusi ning oskab analüüsida valdkonna arengu mõju igapäevaelule, prognoosides tekkivaid ohte ja turvaprobleeme;

3) kujundab ja analüüsib lihtsamaid vektorgraafika elemente, veebilehti ja terviklikke veebisaite, nii HTML-koodi kirjutades kui ka sisuhaldussüsteemi abil;

4) tunneb tootemarki toetava graafika, animatsioonide ja videote loomist ning nende tarbeks vajalikke digimeedia võimalusi;

5) oskab analüüsida digiteenuse sihtrühma, selle probleeme ja vajadusi ning sõnastab seonduva digilahenduse arendusnõuded;

6) panustab digilahenduse disaini, arenduse või juurutamise projekti aktiivse rühmaliikmena kas arendaja, disaineri, analüütiku, testija, süsteemiadministraatori vms rollis;

7) oskab esitleda tehtud lahenduste protsessi ja tulemusi; 8) omab ülevaadet informaatikaga seotud erialadest, elukutsetest ja edasi-

õppimisvõimalustest ning rakendab informaatika õppeaines saadud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.

Õppeaine kirjeldus

Multimeediumi õpetamise eesmärk on toetada huvi IKT-valdkonna vastu ja anda teadmised IKT kasutamiseks ja arendamiseks erinevates valdkondades. Tähtsal kohal on loovuse, mõtlemise ja meeskonnatööoskuste arendamine. Õpilaste IT-oskuste süvendatum kujundamine aitab ellu viia elukestva õppe strateegias seatud eesmärke nii digipöörde kui ka muutunud õpikäsituse osas, sest digitehnoloogia abil on võimalik oluliselt tõhustada ja mitmekesistada loovaid, koostöiseid ja enesejuhitavaid õppimisviise ning õpitulemuste hindamist

Õppeaine annab ülevaate multimeediumi olemusest, ajaloost ja tänapäevastest vahenditest. Saadud teadmisi rakendatakse praktilistes ülesannetes ning seostatakse teiste ainetega. Õppeaine läbinu on võimeline iseseisvalt looma hüpermeediumipõhist sisu ning seda kaasaegset õppimiskäsitlust arvestavalt rakendama. Õppeaine tutvustab heli, video, animatsiooni, veebi, kujunduse, foto ja graafika erinevaid võimalusi ning programme. Õppeaine jaguneb neljaks kursuseks, valminud projekte täiendatakse järgnevatel kursustel.


180


1) on võimeline tegema informeeritud valikuid, mõistma sisu ja teenuste olemust;

2) suudab ära kasutada uute sidetehnoloogiate kõiki võimalusi; 3) kasutab tehnoloogilisi abivahendeid tekste / objekte luues, korrigeerides

ning esitades; 4) kasutab digitaalse sisuloome oskust lahendatava probleemi leidmiseks,

esitamiseks ja sõnastamiseks; 5) rakendab probleemilahendamisoskust ja loovat lähenemist 6) oskab õpitut säilitada digitaalsel kujul; 7) on kursis avalikus ruumis tegutsemise reeglitega ning taunib nende rikkumist.

Multimeediumi kursusekavad on esitatud õppekava lisas „Kursusekavad“.


181

Valikõppeained

Valikõppeaine „Usundiõpetus“

1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Gümnaasiumi usundiõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) oskab suhelda lugupidavalt erinevate maailmavaadete esindajatega ning arutleda maailmavaateliste küsimuste üle; tunneb enda ja teiste käitumises ära eelarvamusliku suhtumise ning oskab sellele vastu seista nii enda kui ka kaaslaste õiguste rikkumisel;

2) toob näiteid usuvabaduse põhimõtete toimimise, piiride ja nende rikkumise kohta ühiskonnas ning religiooni ja poliitika seoste kohta;

3) iseloomustab ajaloolisi tegureid religioonide levikul Eestis; teab Eestis levinud usulisi liikumisi, nimetab nende õpetuse seisukohti ja igapäevast avaldumist;

4) arutleb erinevate maailmavaadete mõju üle inimese ja ühiskonna tasandil nii positiivsetes kui ka probleemsetes ilmingutes; tunneb religiooni uurimise lihtsamaid teaduslikke meetodeid;

5) on teadlik oma peamistest väärtushoiakutest ning analüüsib väärtuste rolli enda ja teiste inimeste toimimises; sõnastab oma maailmavaate põhilisi jooni; analüüsib enda maailmavaatelisi tõekspidamisi käsitletud religioonide valguses.


Usundiõpetuse ainekava koosneb kahest 35-tunnisest kursusest – „Inimene ja religioon” ning „Eesti usuline maastik“ –, millele võib lisanduda süvendav kursus, mille koostamisel arvestatakse õppeaine üldeesmärke ja õpetamise põhimõtteid ning gümnaasiumis taotletavaid õpitulemusi ja õpitegevusi.

Usundiõpetus on usu- ja mõttevabaduse põhimõtetest lähtuv õppeaine, mille omandamisel:

1) käsitletakse erinevaid religioone ja usulisi liikumisi; 2) õpitakse tundma religiooni väljendumist kultuuris ning inimese elus ja

ühiskonnas; 3) arutletakse eksistentsiaalsete küsimuste üle.

Usundiõpetus lähtub ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis sõnastatud usu- ja mõttevabaduse tunnistamise põhimõttest. Religioonialane haritus on usuvabaduse tagamise eeltingimusi ühiskonnas.

Usundiõpetus pole käsitletav ühegi kiriku, koguduse ega usulise ühenduse kuulutustööna. Usundiõpetuses ei käsitleta ühtki maailmavaadet õpilastele


182

normatiivsena. Gümnaasiumi usundiõpetuse ülesanne ei ole juhatada õpilasi mingi kindla religiooni juurde. Eesmärk on valmistada õpilasi ette eluks pluralistlikus ühiskonnas ning maailmas, kus tuleb kokku puutuda erinevate religioonide ja maailmavaadete esindajatega. Seetõttu pannakse usundiõpetuses rõhku niisuguste oskuste ja hoiakute kujundamisele, millel põhineb üksteisemõistmine, lugupidamine ja avatus ning valmisolek dialoogiks ja koostööks.

Religioonide ja maailmavaadete tundmaõppimine peab lähtuma tasakaalustatud teaduslikust käsitlusest. Usundiõpetuse tundides õpitakse tundma religioonide mitmekesist pärandit ning tänapäeva nii positiivsetes kui ka probleemsetes ilmingutes. Religioon on olnud ja on kõigis ühiskondades inimeste elu ning kultuuri kujundajaid, inspiratsiooniallikas kirjandusele, kunstile ja muusikale. Religioonialane haritus aitab mõista maailma kultuuripärandit.

Erinevaid maailmamõistmise viise käsitledes toetatakse empaatilist suhtumist ning vastastikust lugupidamist. Usundiõpetust korraldades ja õpetades peab austama ning arvestama õpilaste koduseid tõekspidamisi. Usundiõpetuse oluline osa on toetada õpilaste kõlbelist arengut, arendades neis vastutustundlikku eetilist elamisoskust.

Erinevate religioonide ja maailmavaadete tundmaõppimine arendab kriitilist mõtlemist, loob võimalusi tegelda eksistentsiaalsete küsimustega ning toetab õpilase maailmavaate kujunemist. Usundiõpetus rikastab erinevate maailma mõistmise viiside tutvustamise kaudu õpilaste maailmapilti. Usundiõpetuse õppematerjali seostatakse õpilaste varasemate teadmiste ja kogemustega; tähtis on tutvuda kodukoha ja sealsete religiooniga seotud kultuuriväärtustega ning luua seoseid õpilaste küsimuste ja probleemidega.

3. Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine

Õpet kavandades ja korraldades:


2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks;

3) võimaldatakse õppida üksi ning koos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseiks ning iseseisvaiks õppijaiks;


5) rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid;

6) laiendatakse õpikeskkonda: erinevate religioonide pühapaigad, muuseumid, näitused, arvutiklass;


183

7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: rollimängud, arutelud, vestlus, diskussioon, väitlused, probleemide esitamine, küsimuste ja oma seisukohtade sõnastamine ning põhjendamine, probleemülesannete lahendamine, projektõpe, õpimapi ja uurimistöö koostamine; loovmeetodid: draama, kunstiline eneseväljendus, muusikal; õppekäigud, kohtumised oluliste (soovitatavalt kohalike) isikutega, sümboolika tundmaõppimine, tutvumine ümbruskonnas tegutsevate konfessioonide õpetuslike põhijoonte, tegevusvaldkondade ja institutsioonidega, mis selle rüpes tegutsevad (nt kloostrid, laste- ja noortetöö vormid, hoolekanne, muinsustegevus jmt); religioossete tekstide analüüs, religiooni uurimisel kasutatavate teaduslike meetodite rakendamine. Referaatide koostamine ja ettekandmine aitab kujundada esmaseid uurimistöö kogemusi ja esinemisoskust. Kirjaliku eneseväljenduse oskust aitab arendada essee kirjutamine;

8) on kesksel kohal kriitilise mõtlemise arendamine ning analüüsi- ja argumenteerimisoskus maailmavaatelistes küsimustes. Samal ajal tuleb õpilastel harjuda mõttega, et sageli ei ole arutluse tulemuseks mitte probleemi lahendus, vaid selle sügavam mõistmine. Tähtis on omandada põhimõisted, liigitada religioone, saada üldine ülevaade erinevate ajastute usulise eluolu iseloomulikest joontest ning tundma õppida Eesti usulist mitmekesisust.

4. Füüsiline õpikeskkond

Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus saab rühmatööks ja ümarlauavestluseks mööblit ümber paigutada.

Pärnu Koidula gümnaasium:

1) korraldab arvutit ning internetiühendust vajavate tööde tegemise klassis, kus on vähemalt üks arvuti kahe õpilase kohta;

2) võimaldab ainekava eesmärke toetavaid demonstratsioonivahendeid (sh DVDsid, CDsid; pilte, filme, videoid, temaatilist lisakirjandust aime- ja ilukirjandusena);

3) võimaldab korraldada vähemalt korra kooliastmes õppekäike. 5. Hindamise alused

Usundiõpetuse õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hindamise täpsem korraldus on määratud kooli õppekavas. Hinnatakse õpilase teadmisi ja nende rakendamise oskust, üldpädevuste saavutatust suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Hoiakuid ega väärtusi ei hinnata, nende kohta antakse õpilasele tagasisidet. Väärtusi ja hoiakuid võimaldavad hinnata rollimängud, juhtumianalüüsid ning rühmatöö. Sel juhul ei hinnata mitte ainult tulemust, vaid ka protsessi. Õpilane peab olema hindamises aktiivne osaline, tema selgitustel, põhjendustel ning eneseanalüüsil on tähtis roll. Hindamine peab väärtustama lahenduste erinevusi ja õpilaste isikupära.


184

Hindamine toetab õpilase arengut. Hindamismeetodeid valides arvestatakse õpilaste vanust, nende individuaalseid võimeid ning valmisolekut ühe või teise tegevusega toime tulla.

Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

Usundiõpetuse kursusekava on esitatud õppekava lisas „Kursusekavad“.


185

Valikõppeaine „Riigikaitse“ 1. Riigikaitse õppe- ja kasvatuseesmärgid

Riigikaitseõpetusega taotletakse, et Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilane:

1) on Eestile lojaalne kodanik, kellel on positiivne hoiak ja valmidus vajaduse korral Eestit kaitsta ning kes tegutseb lähtuvalt õigusriigi põhimõtetest;

2) järgib demokraatlikke väärtusi ning on solidaarne ja vastutustundlik; 3) mõistab riigikaitse seotust erinevate ühiskonnaelu valdkondadega; 4) väärtustab kaitseväelase elukutset, kaitseväge ja vabatahtlikku tegevust

Kaitseliidus ning selle eriorganisatsioonides; 5) teab riigikaitse korraldust ning kaitseväe ülesehitust ja ülesandeid ning

riigikaitset reguleerivaid õigusakte; 6) teab kodanikukaitse põhimõtteid; 7) tunneb huvi riigikaitse ja sõjaajaloo vastu; 8) teab NATO kollektiivse kaitse põhimõtet; 9) on omandanud esmased oskused ohutult relva käsitseda, esmaabi anda,

kriisiolukordades käituda ja tegutseda; 10) teab topograafia põhialuseid, orienteerub maastikul kaardi ja kompassiga

ning käitub keskkonda säästvalt. 2. Õppeaine kirjeldus

Riigikaitseõpetusega taotletakse, et õpilased saavad põhiseadusest lähtuvalt teadlikuks oma riigikaitsealastest kohustustest ja õigustest ning ettekujutuse kaitseväeteenistuse liikidest. Õppe kaudu omandatakse riigikaitse valdkonna teoreetilised teadmised, mida kinnistatakse praktilises tegevuses.

Riigikaitseõpetuse eesmärk on panna alus Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele, kujundada kodanikuteadlikkust ja valmisolekut vajaduse korral Eestit kaitsta. Õppes käsitletakse teatud teemasid süvitsi ja teatud teemasid ülevaatlikult, et vältida õppijate ülekoormatust.

Riigikaitseõpetus on valikõppeaine, mille maht on kaks kursust, s.o 70 tundi. Üks kursus (35 tundi) moodustab teoreetilise osa ning teine kursus (35 tundi) on praktiline väljaõpe (võimaluse korral väljaõppekeskuses või välilaagris). Praktiliste harjutuste, sh välilaagri korraldamise eeldus on teoreetilise kursuse vastava osa läbimine. Kool korraldab riigikaitseõpetuse oma võimaluste järgi kas teoreetilise ja praktilise osa lõimitult või eraldi kursustena. Teoreetiline ja praktiline õpe on ainekavas õppeteemade all lõimitult.

Riigikaitseõpetuse teoreetiline kursus algab ülevaatega Eesti sõjaajaloost, sõdade tekkeloost, põhjustest ja tagajärgedest. Omandatakse ülevaade tänapäeva ohtudest, kriisidest ja relvakonfliktidest ning rahvusvahelisest õigusest, sh sõjaõigusest. Teoreetilise kursusega omandatakse esmased teadmised Eesti riigikaitsest, riigikaitse juhtimisest ning eesmärkidest, kaitseväe ja Kaitseliidu ülesehitusest, julgeoleku- ja kaitsepoliitikast ning kaitseväeteenistusest.


186

Käsitletakse rivikorra kujunemist ja kasutamist, erinevat tüüpi relvastuse arengut, tähendust ajaloos ja vajalikkust tänapäeval ning tutvutakse erinevate relvatüüpidega. Käsitletakse kodanikukaitse temaatikat ja esmaabi osutamist ning õpitakse looduses ilma abivahenditeta toime tulema. Õpitakse topograafiat, sh maastikul orienteerumist kaardi ja kompassiga, kaitseväe tegevuse mõju keskkonnale ning selle leevendamise võimalusi.

Praktiline kursus keskendub üksikisiku oskuste harjutamisele erinevates olukordades. Relvaõppes käsitletakse esmalt ohutustehnikat ja laskmist mõjutavaid tegureid, järgnevad lasketehnika ja laskeasendite harjutamine. Relvaõpe lõpeb laskmisharjutustega. Riviõppes harjutatakse seisanguid, pöördeid, erinevaid liikumisviise, sh maastikul, ning erinevaid rännakuviise. Topograafia praktiliste harjutustega õpitakse kasutama topograafilist kaarti, mõõtkava ja leppemärke ning asimuudi määramist kompassiga. Eraldi harjutatakse orienteerumist kompassi ja kaardiga ning muude positsioneerimissüsteemidega. Praktiline esmaabi hõlmab tegevuste järjekorra õppimist õnnetuspaigal ning elupäästvat ja jätkuvat esmaabi.

Kursustel osalejatele korraldatakse praktiline õpe üheetapilise välilaagrina. Tegemist on ühe 3–4päevase laagriga õppeaasta lõpus (kevadisel koolivaheajal). Välilaagreid korraldades on kaasatud kohaliku Kaitseliidu maleva ja/või kaitseväe väeosad ning koondatud on mitme kooli riigikaitsekursuste praktilise osa välilaagrid.

Gümnaasiumi riigikaitseõpetuse välilaagriga taotletakse, et õpilased omandavad praktilise kogemuse riigikaitse kursusel läbitud teoreetilistest teemadest üksikvõitleja oskuste tasemel. Harjutamise kaudu omandatakse ettekujutus üksikvõitleja oskustest, mis võimaldab tegutseda kriisiolukordades. Tugevneb õpilaste enesekindlus riigikaitseülesandeid täites.

Laagris jaotatakse õpilased jagude kaupa rühmadesse ning määratakse jaoülemad. Võimaluse korral kasutatakse varem väljastatud vormiriietust.

3. Lõimingu võimalusi teiste õppeainetega

Riigikaitseõpetus on multidistsiplinaarne õppeaine, millel on tihedaid kokkupuutepunkte mitme õppeainega:

1) ajalugu – sõjaajalugu, kriiside ja konfliktide tekkepõhjused ning tagajärjed, rahvusvahelised kriisid ja konfliktid, NATO ja ÜRO;

2) bioloogia – inimese anatoomia, füsioloogia, massihävitusrelvad, kodanikukaitse, keskkonnakaitse;

3) eesti keel – terminoloogia, töö õigustekstidega, suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus;

4) füüsika – ballistika, massihävitusrelvad, kodanikukaitse; 5) geograafia – kaardiõpetus; 6) keemia – massihävitusrelvad, kodanikukaitse, ohutusnõuded; 7) kehaline kasvatus – üldfüüsiline tegevus ja vastupidavus;


187

8) matemaatika – mõõtkava arvutamine, kraadide arvutamine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite kasutamine;

9) võõrkeeled – terminoloogia; 10) ühiskonnaõpetus – kodanikukasvatus, riigikaitse korraldus, kaitseväe ja

Kaitseliidu struktuur, NATO ja ÜRO, rahvusvahelised kriisid ja konfliktid, Eesti kaitsepoliitika.




2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvialadega tegelda;

3) võimaldatakse õppida üksi ja koos teistega (iseseisvad, paaris- ning rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks ning loovateks ja kriitiliselt mõtlevateks isiksusteks;


5) rakendatakse nüüdisaegseid IKT-l põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;

6) laiendatakse õpikeskkonda: muuseum, näitus, raamatukogu, arvutiklass, lahingupaik, väeosa ja teised riigikaitselised institutsioonid, sh kaitseväe õppeasutused, jne;

7) kasutatakse erinevaid õppemeetodeid, sh aktiivõpet: paaris- ja rühmatöö, vestlus, diskussioon, väitlus, arutelu, seminar, projektõpe; skeemi, plaani, tabeli koostamine; praktilised ja uurimistööd; infootsing teabeallikatest ning infoanalüüs, referaadi ja ettekande koostamine, retsenseerimine ja esitlemine IKT vahendeid kasutades; allikaanalüüs (dokument, tekst, statistika jms), töö erinevate e-riigi vahenditega (riigiportaal, e-teenused, teabepäring, õigusaktid internetis) ning kaardiga;

8) viiakse õppetegevus välilaagris läbi päevaplaani alusel.


Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber paigutada, on internetiühendus ning audiovisuaalse materjali kasutamise võimalus.

Kool võimaldab õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi (muuseum, näitus, raamatukogu, arvutiklass, lahingupaik, väeosa ja teised riigikaitselased institutsioonid, sh kaitseväe õppeasutused, jne).

Koolil on ainekava eesmärke toetavaid õppematerjale ja -vahendeid: õigusaktid, kaardid, teemakirjandus, pildid, plakatid jm illustratiivne materjal, skeemid,


188

statistilised andmed, ajakirjandusväljaanded Riigi Kaitse, Diplomaatia, Kaitse Kodu, Sõdur, Sõdurileht; auvised, matkevahendid.

Välilaagris on välitingimused: maastik, harjutusväli, lasketiir, kaitseväe või Kaitseliidu väljaõppekeskus; väliööbimise korral isiklik ja rühmavarustus; orienteerumisvahendid, esmaabi õppevahendid, matkevahendid, näitlik õppematerjal; plakatid, joonised, relvad, laskemoon.

6. Hindamise alused

Riigikaitse õpitulemusi hinnates lähtutakse õppekava üldosa ning teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Riigikaitse õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärk on saada ülevaade õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks. Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele.

Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

Õpitulemuste kontrollimise vormid on mitmekesised. Suulise arutluse kõrval on olulisel kohal kirjalikud tööd: testid, töö kaardiga, statistika ja õigusaktide kasutamine ning analüüs, referaatide ja uurimistööde koostamine, arvamusloo kirjutamine, juhtumianalüüs. Nii teoreetilist kui ka praktilist kursust hinnates arvestatakse ainealaste teadmiste ja oskuste taset, aktiivsust osalemisel praktilises tegevuses ning vastutustunnet ja kaaslaste toetamist ühistegevuses ja rühmatöös – kodanikuosalust.

Kontrollivaid ülesandeid koostades tuleb arvestada, et esindatud oleksid erineva tasandi ülesanded: teadmiste kontrollimine (mõisted, faktid, seaduspärasuste tundmine), teadmiste rakendamine (kasutamine uues situatsioonis), mõistmine (kirjeldamine, seletamine, ümbersõnastamine), analüüs ja süntees (seoste näitamine, võrdlemine, rühmitamine, eristamine, faktide sidumine seaduspärasustega) ning hinnangu andmine (järelduste, otsustuste tegemine). Laagris hinnatakse praktilisi sooritusi.

Ohutushoiutesti positiivne sooritus on eelduseks praktilisel laskeharjutusel osalemiseks.


Gümnaasiumi õpitulemused kajastavad õpilase rahuldavat saavutust.



189

1) on Eesti Vabariigile lojaalne kodanik, järgib demokraatlikke väärtusi ning on vajaduse korral valmis Eestit kaitsma;

2) tunneb sõjaajaloo, sh Eesti sõjaajaloo tähtsamaid sündmusi ja nende mõju ning tagajärgi ühiskonna arengule ja oma lähedastele;

3) teab ning analüüsib peamisi aktuaalseid rahvusvahelisi probleeme ja nende mõju Eesti ühiskonnale ning NATO kollektiivse kaitse põhimõtet;

4) leiab ja kasutab vajaduse korral riigikaitsesse puutuvat olulist infot, sh Eesti riigikaitse üldist korraldust reguleerivaid õigusakte;

5) teab kaitseväeteenistuse põhialuseid, sh on omandanud esmase ettekujutuse ajateenistusest ning Kaitseliidust ja selle eriorganisatsioonidest ning teab ja väärtustab kaitseväelase elukutset;

6) tunneb rivilise liikumise, relvaõppe, sh ohutuse põhialuseid, oskab käituda kriisiolukordades ja anda esmaabi;

7) orienteerub iseseisvalt maastikul kaardi ja kompassiga, arvestades keskkonnakaitse põhimõtteid ning norme;

8) tegutseb meeskonna koosseisus.

Riigikaitse kursusekavad on esitatud õppekava lisas „Kursusekavad“.


190

Valikõppeaine „Majandus- ja ettevõtlusõpe” 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Majandus- ja ettevõtlusõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) teab majanduse olulisemaid mõisteid ja põhimõtteid ning rakendab majandusteadmisi üksikisikuna ning perekonna- ja tööelus;

2) teab oma õigusi ja kohustusi kui kodanik, töötaja, tarbija ning ettevõtja; 3) teab üksikisiku, ettevõtte, riigi ja rahvusvahelise majanduse põhimõtteid

ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus; 4) valdab ülevaadet ja kogemusi erinevatest elukutsetest ning on motiveeritud

elukestvaks õppeks; 5) mõistab ettevõtlust kui karjäärivalikut ja oma võimalusi tegutseda

ettevõtjana; 6) analüüsib ettevõtete, riikide ja maailmamajanduse kujunemist ning

toimimist, mõistab üksikisiku, ettevõtete ja riikide vastutust globaalprobleemide lahendamisel;

7) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustades säästva arengu põhimõtteid;

8) arendab loovust ja süsteemset mõtlemist; oskab seada eesmärke, vastutab ideede elluviimise eest ning rakendab meeskonnatöö võtteid;

9) kasutab erinevaid teabeallikaid ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat infot, plaanib ning teeb uurimistöid, töötleb kogutud andmeid, tõlgendab ja esitab neid.


Majandus- ja ettevõtlusõpe jaguneb kaheks kursuseks:

1) majandusõpetus, 2) ettevõtlusõpetus.

Majandus- ja ettevõtlusõpetuse õppimise eesmärk on omandada arusaamine ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning vastastikustest seostest nii üksiksiku, ettevõtte, riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Seejuures arendatakse õpilastes ettevõtlikku ja keskkonda väärtustavat ning säästvat eluhoiakut, probleemide lahendamise ja uurimise oskusi.

Kõik majandussüsteemid kasutavad oma tegevuseks erinevaid ressursse. Maailmas valitsev nappus sunnib riike, ettevõtteid ja inimesi tegema väga erinevaid valikuid ning otsuseid. Majandus- ja ettevõtlusõpetus aitavad paremini mõista inimese ja keskkonna vastastikuseid seoseid ning langetada õiglasemaid otsuseid. Õppides näevad õpilased keskkonna, inimese ja majanduselu vastastikuseid suhteid ning ka säästva eluviisi vajadust.

Õpilased saavad teavet erinevate elukutsete, elukutsetele esitatavate nõuete ja õppimisvõimaluste


191

kohta, õpivad koostama elulookirjeldust ning käituma töövestlustel. Õpitakse analüüsima tööturu nõudmisi ja pakkumisi, nägema ja hindama oma soove ning võimalusi. Elukutset valides õpitakse nägema töötaja rolli kõrval ka tööandja (ettevõtja) rolli. Õpilased mõistavad töötaja kui ühe põhilise ressursi väärtust tööandja jaoks ja kõigi töötajate võrdse kohtlemise tagamise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise vajalikkust.

Majandusõpetuse läbimisel omandavad õpilased oskuse otsida, kasutada, analüüsida ja hinnata mitmesuguseid statistilisi materjale ning kasutada infotehnoloogilisi vahendeid. Õpitav materjal esitatakse võimalikult probleemipõhiselt ja õpilase igapäevaeluga ning majanduses toimuvaga seostatult.

Majandus- ja ettevõtlusõpetusel on tihe integratsioon teiste õppeainetega, tuginedes matemaatika-, geograafia- ja ajalooteadmistele ning toetades ühiskonna- ja inimeseõpetuse õppimist.

Õpilasfirma rakendamiseks on õpetajal läbitud vastav koolitus.


Gümnaasiumi õpitulemused kajastavad õpilase rahuldavat saavutust.


1) seletab ja kasutab majanduse põhimõisteid ning teab tänapäeva turumajanduse põhimõtteid;

2) oskab hinnata tootmistegureid ja teguritulusid ning selgitada, kuidas turg ja hind määravad tootmist ning tarbimist, analüüsib nõudlust ja pakkumist mõjutavaid tegureid;

3) hindab pideva õppimise ja oskuste täiendamise tähtsust iga elukutse puhul ning oma karjääri plaanimisel, arendab suhtlemis- ja juhtimisoskusi, teeb koostööd ning väärtustab ärieetika põhimõtteid;

4) tunneb tööseadusi ning oskab valida või leida tööd, arvutada bruto- ja netopalka ning tööandja kulusid tööjõule;

5) saab aru, et tarbimise eelduseks on inimeste vajadused, tunneb oma õigusi ja vastutust tarbijana, oskab tarbida säästlikult; plaanib ning koostab isiklikku ja pere eelarvet, analüüsib eelarve piiranguid;

6) teab, et raha on üldtunnustatud maksevahend, väärtuse mõõdupuu ja kogumisvahend, võrdleb laenudest saadava kasu ning kaasnevate kulutuste ja riskide vahekorda;

7) teab üksikisiku ja ettevõtte kohustusi riigi ees, analüüsib ettevõtte rolli turumajanduses ning seletab ettevõtete põhitüüpide erinevusi;

8) selgitab tootlikkust, mastaabisäästu ja masstootmist, teab kvalifitseeritud tööjõu, nüüdisaegse tehnoloogia ning ressursside efektiivse ja keskkonnasäästliku kasutamise otsest mõju tootlikkusele;

9) hindab Eesti majanduse arengusuundi ja võimalusi, teab rahvusvahelise majanduse eesmärke ning tähtsust maailma globaliseerumisel.

4. Õppetegevus


192



2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvialadega tegelda;

3) võimaldatakse õppida üksi ja koos teistega (iseseisvad, paaris- ning rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks ning loovateks ja kriitiliselt mõtlevateks isiksusteks;



6) laiendatakse õpikeskkonda: ettevõte, arvutiklass jne; 7) seatakse õppes tähtsale kohale uurimistöö, arutelu, diskussioon, ajurünnak,

väitlus; tabelite ja skeemide koostamine ning analüüsimine; rollimäng, rühmatöö, projektides osalemine, praktilised ülesanded, välitööd, õppekäigud ettevõtetesse ja asutustesse, kohtumised erinevate elukutsete esindajatega koolis ning nende töö jälgimine töökohal; allikmaterjali, info ja juhtumite kriitiline analüüs, referaatide ja lühiuurimuste koostamine jms. Uurimusliku õppe käigus omandavad õpilased info otsimise, andmete töötlemise, probleemide esitamise, hüpoteeside sõnastamise, töö plaanimise, vaatluste tegemise, tulemuste töötlemise, tõlgendamise ja esitamise oskused.

Üks majandusõpetuse õppevorme on majanduse modelleerimise ülesannete lahendamine, mis võimaldab õpilastel omandada majanduse printsiipide vahelisi seoseid. Õpilased saavad ennast proovile panna õpilasfirma tegevuses ning seeläbi tunnetada oma ettevõtlikkust, oskusi ja võimalusi tegutseda ettevõtjana.


Pärnu Koidula Gümnaasium

1) korraldab valdava osa õppest klassis, kus saab rühmatöö tegemiseks mööblit ümber paigutada, on internetiühendus ning auvise kasutamise võimalus;

2) võimaldab õppe sidumiseks igapäevaeluga õpet ja õppekäike väljaspool klassiruumi (ettevõttes) vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul.

6. Hindamine

Valikõppeaine „Majandus- ja ettevõtlusõpe” õpitulemuste hindamine lähtub gümnaasiumi riikliku õppekava üldosas ja teistes hindamist reguleerivates dokumentides toodud hindamisalustest.


193

Õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärk on saada ülevaade õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks.

Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava taotletavatele õpitulemustele. Kontrollitakse ja hinnatakse õpilase teoreetilisi teadmisi, majandustekstide ja statistiliste andmetega töötamise oskust, info leidmist ning situatsioonide lahendamist. Hinnatakse praktiliste tööde täitmise oskusi, ülesannete lahendamise loovust, juhtumianalüüsi, kus hinnangu aluseks on põhjuslike seoste loomine ja argumenteerimine. Kontrollitakse ja hinnatakse arutluse, argumenteerimise ning seoste loomise oskust, õpilase iseseisvat tööd (uurimused, esseed), osalemist rühmatöödes ja aruteludes. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Kursuse hinne kujuneb kontrolltööde, praktiliste tööde ja uurimuste, iseseisvate tööde ning ettekannete hinnetest. Hindamise aluseks on töö iseseisev sooritus, loovus ja vormistamise korrektsus. Praktilised tööd on mingi konkreetse üksikteema, materjali vms kohta. Iseseisvad tööd on kodused ülesanded, klassitööd ja arvutitunnitööd, mida hinnatakse valikuliselt. Kursuse jooksul võib hinnata ka koduseid töid, suulisi vastuseid, ülesannete lahendamist, osalemist rühmatöödes jne.

Majandusõppe kursus lõpeb kokkuvõtva hindamisega, mis hõlmab kogu kursuse materjali. Ettevõtluskursus lõpeb õpilasfirma tegevusaruande või äriplaani esitamise ja kaitsmisega.

Majandus- ja ettevõtlusõpetuse kursusekavad on esittatud õppekava lisas „Kursusekavad“.


194

Valikõppeaine „Filosoofia“ 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Gümnaasiumi filosoofiaõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb ära filosoofilisi küsimusi, teab nende eri lahendusi ja mõistab filosoofia ainevaldkonna loomust;

2) koostab korrektseid arutluskäike, mõtestab lahti teiste omi ning rakendab seejuures filosoofilise mõtlemise viise;

3) mõtestab oma kogemusest lähtudes teaduse ja teadmisviiside ning üldinimlike ja ühiskondlike väärtustega seotud filosoofilisi küsimusi;

4) iseloomustab filosoofia ajaloo perioode mõningate olulisemate käsitluste, mõistete ja autorite kaudu;

5) mõtestab oma teadvat, tunnetavat ja väärtustavat külge õppeaines omandatu valguses.

2. Valikõppeaine kirjeldus

Filosoofia esimeses kursuses „Sissejuhatus filosoofilisse mõtlemisse“ on rõhk filosoofilise mõtlemise viiside harjutamisel arutluses. Teine kursus „Tänapäeva filosoofilised küsimused“ süvendab esimesel kursusel omandatud põhioskusi, pöörates tähelepanu teadmisviiside, väärtuste ning ühiskonna ja keskkonna filosoofilisele käsitlemisele. Esimese kursuse läbimine on teisel kursusel osalemise eeldus, sest eeldatakse filosoofilise mõtlemise põhioskuste valdamist.

Filosoofiaõppe tuumaks on käsitleda arutlusteemasid filosoofilistest küsimustest filosoofilise mõtlemise vahenditega ning anda selle vältel ülevaade filosoofia ainevaldkonnast. Õppeaine on moodustatud kolmest peamisest käsitlusalast:

1) filosoofia ainevaldkond; 2) filosoofiline mõtlemine; 3) arutlusteemad filosoofilistest küsimustest.

Need käsitlusalad moodustavad filosoofiaõppest ligikaudu võrdsed osad.

Filosoofia ainevaldkonnas käsitletakse filosoofia mõisteid, valdkondi, harusid, ajalugu ja rolli teaduste seas. Filosoofilise mõtlemise viise harjutatakse nende korrektse rakendamise kaudu suulises ja kirjalikus vormis. Arutlusteemad on filosoofilised küsimused teadmisviiside, väärtuste ning ühiskonna ja keskkonna kohta. Õppeaine aluseks on filosoofia akadeemilise uurimisvaldkonna tulemused, mida esitatakse lihtsustatud ja didaktiliselt otstarbekohasel kujul.

Filosoofia õppeainega lõimitakse nii õppesisu kui ka õpet õppekava eri ainetest. Arutlusteemasid käsitledes lõimitakse õppimist teistele õppeainetele omaste teadmisviisidega ning õpilase üldise

kogemusega teadmistest. Väärtusi käsitledes lõimitakse õppimist eetilisi küsimusi kätkevate õppeainetega ning õpilasi puudutavate eetiliste küsimustega. Ühiskonda


195

ja keskkonda käsitledes lõimitakse õppimist eelkõige sotsiaal- ja loodusainetega ning lokaalselt oluliste küsimustega elukeskkonna kohta.

Ainevaldkonnale spetsiifiliste teemade käsitlemine pole õppeaine eesmärk omaette, vaid rõhk on kursuste arutlusteemade käsitlemise ettevalmistamisel ning filosoofia õppimiseks vajaliku üldintellektuaalse tausta omandamisel. Õpitakse ära kasutatavamad mõisted ja käsitlusviisid, mida on vaja arutlusteemade filosoofiliste küsimuste arutamiseks ning mis on tähtsad ainevaldkonna tähenduse mõistmiseks.

Ainevaldkonna spetsiifiliste teemadena omandatakse esmane ülevaade filosoofia ajaloo periodiseeringust ja perioodidele iseloomulikest mõtteliinidest. Filosoofia ajaloo käsitlemine mõtteliinide kaudu tähendab keskendumist teatud perioodide iseloomulikele mõtetele, nende muutumisele ja rollile filosoofia ajaloos.

Filosoofia ainevaldkonda käsitledes lõimitakse õppimist sobivate teemadega teistest õppeainetest, luuakse seoseid filosoofias käsitletavate teemade ning teadus- ja eluvaldkondade vahel. Filosoofilise mõtlemise õppimist lõimitakse õppeainetega, mis arendavad suulist ja/või kirjalikku arutlus- ning väljendusoskust. Filosoofilisel mõtlemisel on olulisi ühisosi nii reaal- ja loodusainete arutlusviiside kui ka humanitaarsete keeleainete üldise väljendusõpetusega.

Filosoofiline mõtlemine. Filosoofia eripära on arutluse kandev roll õppimisel. Seetõttu on filosoofilise mõtlemise suuline ja kirjalik harjutamine õppeaine olemuslik osa. Filosoofilist mõtlemist harjutatakse nii suulises kui ka kirjalikus arutluses argumentatsiooni ja tõlgendamise kaudu. Eesmärk on õppida rakendama tehnikat korrektselt vabas filosoofilises arutelus ning töös filosoofilise tekstiga. Filosoofilise mõtlemise viiside omandamiseks õpitakse kõige elementaarsemaid arutlustehnilisi termineid ja praktilisemaid võtteid.

Head tavad väljenduvad asjakohases suhtumises filosoofilisse arutlusse, sh tõsises suhtumises argumentidesse ja lugupidavas suhtumises nende esitajasse, lugeja ning kuulaja austamises, mõtete arusaadavas väljendamises ning arutelule ja kriitikale avatuses. Filosoofilise arutelu põhiviis on mõtestamine. Mõtestades argumenteeritakse lähtuvalt erinevatest filosoofilistest eeldustest ja käsitlusviisidest. Arutluses filosoofiliste seisukohtade üle ei piirduta lihtsalt arvamuse avaldamisega, vaid alati arvatakse millegi alusel ning ollakse valmis arvamusi põhjendama. Mõtestamisel rakendatakse elementaarseid kriitilise mõtlemise ja filosoofilise tõlgendamise viise.

Arutlusteemad filosoofilistest küsimustest. Õppeaine põhiosa moodustab ainekavasse kuuluvate filosoofiliste küsimuste avamine filosoofilise mõtlemise vahenditega. Filosoofilised küsimused lähtuvad teadmisviisidest, väärtustest ning ühiskonna ja keskkonna jätkusuutlikkusest. Arutlusõpe koosneb teoreetilisest ning praktilisest osast. Teoreetilises osas tutvutakse järk-järgult teemade käsitlemiseks vajalike mõistete ja käsitlusviisidega. Praktilise suunitlusega konkreetseid arutlusküsimusi valides ning neid avades arvestatakse õpilase kogemust.


196


Arutlusoskuse ja iseseisva mõtlemise arendamiseks peab õpilane olema tunnis valdavalt aktiivses rollis.

Õpetaja on õpilastega sarnaselt uurivas, küsivas või õppivas ning sealhulgas eksivas rollis, kuid on oma suuremate teadmiste ja arendatud oskustega nõu, hinnanguid ning sihte andev autoriteet. Õpilase ülesanne on õppida teadlikult rakendama filosoofilise mõtlemise viise. Õpilane väljendab ning selgitab oma isiklikke ja tunnis omandatud vaateid ning püüab olla seejuures filosoofiliselt korrektne ja järjekindel. Õpetaja tagasisidestab õpilaste katsetusi pidevalt ning annab soovitusi ja juhiseid edaspidiseks.

Arutluste juhtimise ning mõistete ja käsitlusviiside tutvustamise kõrval on õpetaja ülesanne toetada õpilase identiteedi ja maailmavaate kujunemist. Sestap ei tohi õpetaja oma isiklike filosoofiliste vaadetega prevaleerida ning peab tutvustama ka neile vastanduvaid seisukohti ning andma õpilastele võimaluse põhjendada ja kujundada välja oma isiklikku seisukohta.


Pärnu Koidula Gümnaasium:

1) korraldab valdava osa õpet klassis, kus saab rühmatööks ja ümarlauavestluseks mööblit ümber paigutada;

2) korraldab arvutit ning internetiühendust vajavate tööde tegemise klassis, kus on vähemalt üks arvuti kahe õpilase kohta;

3) võimaldab ainekava eesmärke toetavat temaatilist kirjandust.

5. Hindamise alused

Hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Hindamise täpsem korraldus määratakse kooli õppekavas. Hindamise põhiline ülesanne on toetada õpilase arengut, kujundades positiivse minapildi ja adekvaatse enesehinnangu, kusjuures tähtis on õpilase enda roll hindamises, pakkudes võimalusi enesehindamiseks. Õpitulemuste kontrollimise ja hindamise vormid peavad olema mitmekesised. Kontrolli ning hindamise eesmärk on saada ülevaade õpitulemuste saavutatusest ja õpilase ainealasest arengust ning kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Õpitulemuste kontrollimise ja hindamise vormid peaksid olema mitmekesised.

Filosoofias hinnatakse eelkõige neid spetsiifilisi oskusi, mille kujundamine on filosoofiaõpetuse peamisi eesmärke, st filosoofilise arutluse mõistmist ja selle koostamist, filosoofilise mõtlemise viiside rakendamist, oluliste filosoofia mõistete selgitamist ja kontekstis kasutamist. Hinnatavad ülesanded arendavad loovust ning


197

iseseisvat mõtlemist, kuid eeldavad filosoofia mõistete ja mõtlemisvõtete plaanipärast rakendamist. Filosoofias on pideva mõtlemisviiside tagasisidestamise vajaduse tõttu kaalukas kujundav hindamine. Kokkuvõttev hindamine on filosoofiaõppes teisejärguline ja piisav ainult rahuldava taseme tuvastamiseks. Soovitatav on ühe hindamisvormina kasutada essee koostamist.

Esseed koostatakse etapiviisil, liites omavahel kujundava ja kokkuvõtva hindamise võtteid. Essee puhul hinnatakse eelkõige arutlusoskust; kirjanduslikku meisterlikkust ja originaalsust tunnustatakse teisejärgulisena. Filosoofiaesseede puhul nõutakse rangelt elementaarsete emakeele- ja kompositsioonireeglite järgimist.

Filosoofia kursusekava on esitatud õppekava lisas „Kursusekavad“.


198

Valikõppeaine „Uurimistöö alused“ 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Valikõppeainega „Uurimistöö alused“ taotletakse, et õpilane:

1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi ning vastutada ülesande elluviimise eest;

2) oskab planeerida ja korraldada uuringuid; 3) oskab planeerida uurimistöö koostamist; 4) arendab loovust ja süsteemset mõtlemist; 5) kasutab erinevaid teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat infot; 6) saab ülevaate ja kogemuse andmete kogumise, töötlemise ning analüüsimise

meetoditest; 7) vormistab arvutil teaduslikkuse nõudeid järgivat uurimistööd; 8) esitab, hindab ja põhjendab uurimistöö tulemusi.

2. Valikõppeaine kirjeldus

Valikõppeaine annab algteadmised teadusliku uurimistöö olemusest, meetoditest, etappidest, struktuurist, vormistamisest ning kaitsmisest. Valikõppeaine koosneb auditoorsetest loengutest ja/või e-õppevormidest, mille jooksul käsitletakse eespool nimetatud teemasid. Lisaks kasutatakse individuaalõppevormi, mille vältel õpilane koostab koostöös juhendajaga vabalt valitud ainevaldkonnas uurimistöö, sh uurimistöö annotatsiooni emakeeles ja A-võõrkeeles, ning retsensiooni kaasõpilase uurimistöö kohta.

Uurimistöö on eelkõige protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Tööd koostades tuleb järgida teaduslikkust tagavaid nõudeid. Seega peab uurimistöö teema olema aktuaalne ja töö sisu üheselt arusaadav. Järgida tuleb selektiivsuse, süsteemsuse, täpsuse ja objektiivsuse põhimõtteid. Autor peab kriitiliselt käsitlema nii enda kui ka olemasolevaid seisukohti ning kõik esitatud väited peavad olema argumenteeritud ja toetuma faktidele.

Teaduslikkuse järgimine eeldab kolme sisuliselt eristuva osa olemasolu töös:

1) ülevaade sellest, mida teised on teinud; 2) ülevaade oma uurimuse tulemustest ja kasutatud meetoditest; 3) enda tulemuste võrdlus teiste omadega ning järeldused. 4) Uurimistöö on uurimisprotsessi konkreetne tulemus ehk kirjalik aruanne, mis

kajastab õpilase oskust iseseisvalt mõelda ja sisaldab õpilase oma seisukohti. 5) Valikõppeaine kursus lõpeb uurimistöö tulemuste avaliku esitamise ehk

kaitsmisega, mille käigus antakse järgmine ülevaade: 6) teema valiku põhjendus; 7) uurimusküsimus / uurimistöö hüpotees ja eesmärk; 8) meetodi(te) ja ülesehituse tutvustus, vajaduse korral põhjendamine; 9) lühike sisuülevaade; 10) töö kokkuvõte: milleni jõuti, kas eesmärk sai täidetud.


199

Valikõppeaine on tihedalt lõimitud emakeele, võõrkeele, infotehnoloogia ja uurimistöö teemaga otseselt seotud ainekursustega. Kursuse käigus koostatud uurimistöö võib olla gümnaasiumi koolieksami praktilise töö või ainealase uurimuse aluseks.

Valikõppeainet „Uurimistöö alused“ toetab Pärnu Koidula Gümnaasiumi kirjalike tööde sh uurimistööde juhend, kus on fikseeritud uurimistöö struktuuri, viitamise ja vormistamise nõuded ning esile toodud juhendaja ja retsensendi roll ning hindamise põhimõtted.

Valikõppeaine kursuse väljund on uurimistöö esitamine erinevatele konkurssidele, sh õpilaste teadustööde riiklikule konkursile (SA Archimedes), keskkonnauurimuste konkursile (Haridus- ja Teadusministeerium, GLOBE programm Eestis) ning õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlusele „Minu Eesti“ (Eesti Ajalooõpetajate Selts).


Valikõppeaine kursuse maht on 35 tundi. Kool on määranud on kursuse „Uurimistöö alused“ auditoorsete tundide arvu ja/või veebipõhises õpikeskkonnas antava iseseisva töö mahu teoreetiliste algteadmiste omandamiseks.

Kursuse läbiviimise eelduseks on kooli kirjalike tööde sh uurimistööde juhend. Juhendis on antud ülevaade uurimistöö olemusest ja struktuurist, on fikseeritud uurimistöö vormistamise, viitamise ja hindamise täpsed nõuded ning juhendaja ja retsensendi roll.

Valikõppeainet õpetades korraldatakse Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpilasuurimuste juhendi põhjal järgmisi õppetegevusi:

1) auditoorsed loengud ja/või iseseisev töö veebipõhises õpikeskkonnas (Moodle, OneNote for Classroom vm) teoreetiliste algteadmiste omandamiseks;

2) individuaalne juhendamine; 3) uurimistöö teema valik ja piiritlemine; 4) uurimistöö eesmärgi ja hüpoteesi (võimaluse korral), uurimisküsimuse

sõnastamine, uurimisülesannete ja probleemi püstitamine ning meetodite valik;

5) uurimistöö tähtajalise tegevuskava koostamine; 6) iseseisev töö erinevate materjalide ja allikatega, sh elektrooniline

teabeotsing ning tutvumine erialase kirjandusega; 7) infoallikate kriitiline analüüs; 8) andmekogumis-, andmetöötlus- ja analüüsimeetodite rakendamine; 9) tabelite, skeemide ja jooniste koostamine ning analüüs; 10) uurimistöö vormistamine arvutil juhendi järgi; 11) retsensiooni ja annotatsiooni (emakeeles ja A-võõrkeeles) koostamine; 12) ettevalmistus uurimistöö avalikuks tutvustamiseks ning kaitsmiseks; 13) avalik esinemine.


200


Kursuse auditoorsed tunnid ning avalik esinemine ehk kaitsmine toimuvad klassiruumis, kus on internetiühendusega arvuti ja projektor. Veebipõhise e-õppe korraldamine eeldab juurdepääsu vastavale õpikeskkonnale.

Õpilane võib kasutada eksperimendi või katsete korraldamiseks koolis olevaid spetsiaalseid vahendeid, järgides nii ohutusnõudeid kui ka eetilisi norme. Kool ei ole kohustatud tagama õpilasele eksperimentide ja katsete sooritamiseks vajalikke vahendeid.

5. Hindamise alused

Hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Hindamise põhimõtted fikseeritakse uurimistöö juhendis. Hinnatakse järgimisi valdkondi:

1) sisu, sh uurimistöö vastavust teemale, seatud eesmärkide saavutamist, meetodite valikut ja rakendatust;

2) vormi, sh referatiivse ja uurimusliku osa tasakaalu, töö liigendatust, vormistamisnõuete täitmist, tööd allikatega ning keelelist korrektsust ja eneseväljendusoskust;

3) protsessi, sh planeerimist, tähtaegadest kinnipidamist ja kontakti juhendajaga;

4) avalikku esinemist ehk kaitsmist.

Uurimistöö aluste kursuse kava on esitatud õppekava lisas „Kursusekavad“.

pärnu koidula gümnaasiumi õppekava · valikõppeaine „uurimistöö alused“ ..... 198. pärnu...

Documents