Taas on väljas raske teha vahet ööl ja päeval – ühtmoodi pimedad mõle-mad! Eestis on üleminek novemb-

rist detsembrisse omandanud paljude fil-misõprade jaoks lisaväärtuse: algab Tallin-na Pimedate Ööde filmifestival.

Mis asi siis on seekordne PÖFF? Palun väga: see on «Sleepwalkersi» tu-

dengifilmide festival filmikooliga, anima-filmide festival «Animated Dreams», laste- ja noortefilmide festival «Just Film», põhi-festival ise koos kahe võistlusprogrammi – rahvusvaheline EurAasia ja täispikad Ees-ti filmid – ja eriprogrammidega ning Bal-tic Event ehk filmiturg professionaalide-le, kus esitletakse uusi Baltikumi filme ja müüakse filmiideid.

9. PÖFF on tõesti filmielamuste kiir-tee: kinnita rihmad ja ära lange kurvis väl-ja! Mul on hea meel, et üheksa aastaga ei ole festival jäänud kitsalt friiginähtuseks, vastupidi, olles oma olemuselt kõrgkultuu-riline sündmus, on ta samas kujunenud mõnusaks massiürituseks.

Hea film on suuteline imet tegema ja liitma ühte sageli ühitamatut, seda nii po-liitilises, rahvuslikus, ealises, soolises kui ka sotsiaalses kontekstis. Meie eetikakriisis vaevleva, raha ja muskli ülemvõimu tun-nistava materialistliku ühiskonna suhtes toimib PÖFF nagu tõeline Trooja hobu-ne, mis sõidab sellesse kõigesse mürinal sisse, külvates enda ümber järjekindlalt al-ternatiivset mõtlemist ja tolerantsust teis-

te kultuuride suhtes, laiendades nii meie kõigi tunnetuslikke piire ning tõstes selle-ga meie valuläve.

Kõik see kokku aga ongi olnud kunsti ülesanne läbi aegade. Naerge ja nutke, vi-hastage ja rõõmustage, aga ärge olge üle-olevalt ükskõiksed!

Tänu meeskonnale, sponsoritele ja kõi-gile toetajatele!

TIINA LOKKF E S T I V A L I Ü L D J U H T

Gus van Sant tuleb PÖFFile

Lavastaja Gus van Sant tuleb Tallinna esitlema oma filmide eriprogrammi, lk 3

Alafestivalidei hammusta

Mida põne-vat pakuvad «Just Film», «AnimatedDreams»ja «Sleep-walkers»,lk 4-5

Millised PÖFFi filmid pürivad Euroopa filmiauhinnale?

PÖFFi programmis on kokku 15 filmi, mis on nomineeritud Eu-roopa Filmiakadeemia auhinna-le, lk 6

Kõige keelatumad Mart Laar on kokku pannud eri-programmi, mis sisaldab kül-ma sõja laineharjal sündinud fil-me, lk 7

PÖFF otsib head eesti filmi

Esimest korda on festivali kavas eesti filmide võistlusprogramm, kokku 13 filmi, lk 8

P Ö F F i l e h t e t o i m e t a s i d

HELMUT JÄNES j a TIIT TUUMALU

PÖFF nagu Trooja hobune

Festivali esitlevad:

Jim Jarmuschi film «Murtud lilled» on üks PÖFFi magneteid.

PILETITE HINNAD

PÖFFi põhiprogrammCoca-Cola Plaza, kino Kosmos, kino Ekraan, kino Sõprusesmaspäevast reedeni kl 10–17 – 60 krooniesmaspäevast reedeni kl 17.01–24 – 75 kroonilaupäeval ja pühapäeval – 75 kroonisooduspilet – 50 krooni

Ostes Coca-Cola Plaza, Kosmose või Ekraani kassast eelmüügi ajal korraga 20 või enam piletit põhi-programmile ja esitades eelnevalt tellimuse «Oma kava» vormis, on ühe pileti hinnaks 60 krooni.

Alafestivalide pass 300 krooni,soodushind 200 krooni.

Animafilmide festival «Animated Dreams» Tavapilet – 50 krooniSooduspilet – 30 krooni

«Sleepwalkers’»tudengifilmide festivalTavapilet kl 16–18 – 50 krooniSooduspilet – 40 krooniKamakino kell 20 – 60 krooniKamakino sooduspilet – 40 krooniFilmikooli pass – 500 krooni

Laste- ja noortefilmide festival «Just Film»Tavapilet – 30 krooniAvatud Noortekeskuse kaardiga ja gruppidele alates 10 inimesest – 25 krooni

FESTIVALI KINODTallinnCoca-Cola Plaza (Hobujaama 5)Kino Kosmos (Pärnu mnt 45)Kino Sõprus (Vana-Posti 8)Animafilmide festival «Animated Dreams»«Sleepwalkers’» tudengifilmide festivalNukuteater (Lai 3)Laste- ja noortefilmide festival«Just Film»

TartuEkraan (Riia mnt 14)

ViljandiKino Rubiin (Lossi 21)

NarvaKultuurikeskus Rugodiv (Puškini 8)

JõhviKino Amadeus (Pargi tn 40)

Sooduspileti saad SEB Eesti Ühispanga ISIC kaardiga

Festivali pileteid müüakse Tallinnas Coca-Cola Plazas ja ki-nos Kosmos ning Tartu kinos Ekraan. Coca-Cola Plazas, Kosmoses ja Ekraanis toimub kinodevaheline piletite risti-müük ning pileteid saab osta ka internetis aadressil www.superkinod.ee. Coca-Cola Plazas on festivalipiletite

eest võimalik tasuda SEB Eesti Ühispanga ISIC-maksekaar-diga. Nukuteatris ja kinos Sõprus toimuvatele seansside-le müüakse pileteid Piletilevi müügipunktidest, Statoilist ja Nukuteatri ning kino Sõprus kassadest.Osta ja trüki pilet välja ka internetist – www.piletilevi.ee

PÖFFi piletimüük läks lahti

2 T A L L I N N A P I M E D A T E Ö Ö D E F I L M I F E S T I V A L

Sponsorid:

Eelmisel aastal oli võistlusprogramm PÖFFil uudis, tänavu on see juba harjumus. Võistleb 19 filmi, grand

prix’ võitjale paneb Tallinna linn välja 10 000 eurot ehk 156 000 krooni.

Tugevalt on esindatud Kaug-Ida mõju-kad filmiimpeeriumid: Jaapan, Hiina, Tai-van. Uudsena mõjub kahtlemata film Sin-gapurist. Alati tehakse head kunsti Iraanis, sealt on alati võimalik valida.

Kesk- ja Lähis-Ida regiooni esindab Pa-lestiina film, olgugi tehtud Hollandis te-gutseva palestiinlase poolt. Üldse on mit-mete filmide puhul tegemist erinevate rii-kide produtsentide koostööga. Pidevalt on püsinud huvitava filmimaana Kasahstan, Venemaalt leidsime värske filmi, mida pol-nud näidatud isegi Vene kino sügisfestiva-lil Tallinnas.

Püüe mõista inimestEuroopa filmide seas annavad tooni

Skandinaavia maad ja Kesk-Euroopa. Üle hulga aja on taas midagi huvitavat Rumee-niast. Tuntud filmiriikide Prantsusmaa ja Saksamaa kõrval leidsime sobiva filmi Luk-semburgist. Ning Belgia film võiks anda et-tekujutust filmikunstist väikeriigis.

Püüdsime leida häid ja värskeid ja au-hindamata filme. Siiski ei pääsenud me varasemast auhindamisest kuue filmi pu-

hul (kuigi vältisime kõrgeid preemiaid). Neist kaks kandideerivad ka Euroopa fil-miauhindadele. Ja kui meil oli võistlus-programm juba valitud, selgus, et neli va-litut kandideeeivad ka võõrkeelse filmi Oscaritele. Kuid ehk pole see puudus, vaid voorus ja näitab, et olime õigel teel.

Meie programmis on kaheksa režissöö-ride teist lavastust. Ehk lükkab see üm-ber aeg-ajalt kineastide seltskonnas käibi-va väite, et esimene film võib olla väga hea, kuid teine kipub ebaõnnestuma. Kineasti-del on isegi termin «teise filmi sündroom». Tegelikult võtavad debüütfilmide festiva-lid aga just sellepärast ka teisi filme, et ai-nult debüütidest ei saaks kokku korralik-ku programmi.

Õige tundub olevat prantsuse lavasta-ja Claude Lelouch’i tõde: «Minu eesmär-giks on teha üks hea film, üks tõeliselt suur film, isegi kui ma peaksin selleks tegema sadu filme!»

Kõikides filmides on tunda isikupära-se lavastaja kätt. Võime leida isikliku elu ja suurte ühiskondlike mullistuste seostamist («Garpastum», «Go West»), väga erineva prisma läbi vaadeldud sotsiaalset realismi («Shanghai unistused», «Härra Lazarescu surm», «Töö = vabadus», «Raudsaar»), psühholoogilist süvakäsitlust («Harry tütred», «Emadest parim»), kaasaja kuu-

ma poliitika seostamist moraalimõistete-ga («Kohe paradiisi», «Tapmine»), olulis-te hetkede otsimist ajas ja mälus («Kol-mel ajal», «Sõrmuse sõrm»), inimlikku kommunikatsioonipüüdu («Ole minuga», «Bye, bye, Blackbird»).

Aga ka musti apoloogiaid kui muinas-jutte («Maavärinate klaverihäälestaja», «Igamees»), kõrge ja madala ekstsentrilist kõrvutamist («Vokaalsed paralleelid»), filo-soofilist ulmet («Wild Blue Yonder», «Eli, Eli, lema sabachtani?»).

Ja kõiki filme ühendab inimlik püüd mõista inimest.

Kus on eesti filmid?Eesti filmid? Need on kas aasta jook-

sul juba linastunud, või kui nad on värs-ked, loodavad nad pääseda Cannes’i, Ber-liini või Veneetsiasse ning ei tihka oma «festivalineitsilikkust» Tallinnas kaotada. Egas midagi, soovime edu!

13 filmi võivad saada oma esime-se festivaliauhinna Tallinnas. Sest nagu on mõtisklenud üks filminäitleja (Keith Carradine): «Auhind ei tähenda mulle mi-dagi. Kuni ma võidan ühe.»

JAAN RUUSV Õ I S T L U S P R O G R A M M I E U R A A S I A J U H T

VÕISTLUSPROGRAMMEURAASIA:1. «Sõrmuse sõrm» (L’Annulaire

/ The Ring Finger), rež. Diane Bertrand /Prantsusmaa-Saksa-maa-Suurbritannia/

2. «Ole minuga» (Be With Me),rež. Eric Khoo /Singapur/

3. «Bye Bye Blackbird»Rež. Robinson Savary /Luk-semburg-Suurbritannia-Saksa-maa-Austria/

4. «Töö=vabadus (Delo osvobaja / Labour Equals Freedom), rež. Damjan Kozole /Sloveenia/

5. «Tapmine» (Drabet / Man-slaughter), rež. Per Fly /Taani/

6. «Eli, Eli, lema sabachtani?»Rež. Shinji Aoyama /Jaapan/

7. «Garpastum»Rež. Aleksei German jun. /Ve-nemaa/

8. «Go West» Rež. Ahmed Imamovic /Bos-nia-Hertsegoviina/

9. «Harry tütred» (Harrys Döttrar / Harry’s Daughters), rež. Ri-chard Hobert /Rootsi/

10. «Raudsaar» (Jazireh Ahani / Iron Island), rež. Mohammad Rasoulof /Iraan/

11. «Härra Lazarescu surm»(Moartea Domnului Lazarescu / The Death of Mister Lazares cu), rež. Cristi Puiu /Rumeenia/

12. «Igamees» (Ordinary Man),rež. Vincent Lannoo /Belgia, Prantsuse/

13. «Kohe paradiisi» (ParadiseNow), rež. Hany Abu-Assad /Holland-Palestiina-Prantsuse-Saksa/

14. «Maavärinate klaverihää-lestaja» (The Piano Tuner of Earthquakes), rež. Timothy Quay, Stephen Quay /Suurbri-tannia-Saksa-Prantsuse/

15. «Shanghai unistused» (Qing hong / Shanghai Dreams), rež. Wang Xiaoshuai /Hiina/

16. «Kolmel ajal» (Zui hao de shi guang / Three Times), rež. Hou Hsiao-hsien /Taivan-Hiina/

17. «Vokaalsed parallee-lid» (Vokaldõ paralelder / Vocal Parallels), rež. Rustam Hamdamov /Kasahstan/

18. «Wild Blue Yonder» (The Wild Blue Yonder), rež. Werner Herzog /Saksa-Suurbritannia-Prantsuse/

19. «Emadest parim» (Äidestä parhain / Mother of Mine), rež. Klaus Häro /Soome-Rootsi/

VÕISTLUSVÄLISEDFILMID:1. «Taevane lahing» (Batalla en

el cielo / Battle in Heaven), rež. Carlos Reygadas /Mehhi-ko-Prantsuse-Saksa-Belgia/

2. «Juudipoiss» (Jewboy),rež. Tony Krawitz / Austraalia /

3. «U-Carmen eKhayelitsha»Rež. Mark Dornford-May /LAV/

4. «Walk the Line – nagu noa-teral» (Walk the Line), rež. Ja-mes Mangold /USA/

ŽÜRII KOOSSEIS:EVA ISAKSEN – Norra, esinaine1956. aastal sündinud filmi- ja teatriharidu-sega Norra režis-söör, kelle «Põ-levad lilled» esi-linastus 1985. aastal. Kõige pa-remini teatakse Isakseni 2003. aastal valminud mängufilmi «Ema oma Elling» (PÖFF 2004) järgi. Kokku on ta seitsme täispika fil-mi ning paari telesarja ja lühifil-mi autor.

YESIM USTAOGLU – Türgi 1960. aastal Sari-kamis, Türgis sündinud Yesim Ustaoglu on õp-pinud arhitek-tuuri ja restau-reerimist Yildizi ülikoolis, seejä-rel sai temast va-bakutseline aja-kirjanik ja videoworkshop’ide la-vastaja. Ustaoglu film «Päikese-le vastu» (1999) tituleeriti Berlii-ni festivalil parima Euroopa filmi auhinnaga ja oli ka 2000. aastal PÖFFi programmis. Lavastaja uusi-mat filmi «Oodates pilvi» (2004), näeb ka tänavusel PÖFFil.

JAAK ALLIK – Eesti Jaak Allik on sündinud Tallin-nas 1946. aas-tal. Kõrghariduse omandas ta Tar-tu Ülikooli sot-sioloogia ja aja-loo õppetoolis. Poliitilise karjää-ri kõrvalt teatak-se teda teatrikriitiku ja lavastaja-na. On töötanud Viljandi Draama-teatri Ugala kunstilise juhi ja lavas-tajana. Allik on olnud Eesti kultuu-riminister ja Eesti Teatriliidu esi-mees. Praegu on Jaak Allik Riigi-kogu liige.

THOMAS MAUCH – Saksamaa Thomas Mauch on sündinud 1937. aastal HeidenheimisSaksamaal. Ha-riduselt foto-graaf, alustas ta filmikarjääri as-sistendina Mün-cheni dokumentaalfilmistuudio-tes. 1968. aastal valminud «Elu-märgid» (1968) märkis pikaajalise koostöö algust Werner Herzogiga. Meeste koostöö tulemusena on valminud kuulsad džunglikaadrid filmidest «Aguirre – jumala viha» (1972) ja «Fitzcarraldo» (1982).

JAMES RAGAN – USAPittsburghis sündinud Ja-mes Ragan on Fulbrighti üli-kooli professor, edukas näite-kirjanik ja stse-narist ning mit-mete auhinna-tud luuleraama-tute autor. Ta on teinud kaastööd Oscariga auhinnatud lühifilmile «Number üks» (1976) ja kirjutanud filmi «Sajandi viimane lugu» (2005) stsenaariumi. Ragan juhatab Lõu-na-California ülikoolis kirjanduse eriala magistriprogrammi ning tal on doktorikraad inglise filoloogias.

Ei saa öelda, et Hany Abu-Assadi, palestiina juurtega Hollandis re-sideeriva autori indie-film «Kohe

paradiisi» oleks filmikunsti mõttes mi-dagi erakordselt uuenduslikku. Aga see soe empaatia, millega vaataja ette lao-tatakse kahe palestiinlase, lapsepõlve-sõbra Sa ja Khaledi märtrisurma mi-nemise tee, mis ääristatud alanduse, kahtluse, õiglustunde ja teiste inim-likult mõistetavate emotsioonidega, teeb filmist vaatamist vääriva teose.

Peategelaste jaoks ei ole asi niivõrd religioosses kohusetäitmises, lubatud Paradiisi jõudmises, kui selles, et nen-de isiklik kokkupuude Iisraeli okupat-siooniga on jätnud parandamatud haa-vad. Tel Avivi tänavail, musta ülikon-na all peidus tappev laeng, tunnevad mõlemad, et tagasiteed pole, tulevik-ku ammugi mitte.

MARGIT TÕNSON

«Kohe paradiisi» (Paradise Now)

Režissöör Hany Abu-AssadPrantsuse-Saksa-Iisrael 2005

Eli, Eli, lema sabachtani? Mu jumal, mu jumal, miks sa mind maha jätsid? Matteuse

27:64 tõi Shinji Aoyamale tänavu-sel Cannes’i festivalil auhinna «Un Certain Regard». 2015. aasta hilis-sügisel võiks ristilöödud Kristuse pal-ve olla kõikide mõtteis. Maailma on laastamas pandeemia. Seekord toob inimkonnale surma Lemmingu sünd-room.

Helikunstnikest Mizui ja Asuhara post-pungi bändist Stepin Fetchit uurivad suurlinna kuulsusest eemal puhtaid helisid. Sõprade loodud mü-ramuusikal näib olevat haigust pärs-siv toime. Helikunstist oma nakatu-nud lapselapsele Hanale ravi otsides jõuab nendeni ärimees Miyagi...

«Eli, Eli...» võib pidada medita-tiivse õhustikuga zen-filmiks.

JANE SUVISTE

«Eli, Eli, lema sabachtani?»Režissöör Shinji AoyamaJaapan 2005

Aleksei German juuniori režiide-büüt «Viimane rong» jutustas II maailmasõjast, tema teine

täispikk mängufilm aga algab 1914. aastast, I maailmasõja eelõhtust. Siis-ki ei ole «Garpastum» kaugeltki tüü-piline sõjadraama. Pigem on see isiklik ja teravmeelne nägemus poeetide ajas-tu lõpust, Venemaa Hõbedasest aja -järgust, mil ka lihtsal uulitsapoisil olid huulil Ahmatova ja Bloki luuleread. Fil-mi seepiatooni maailmas peetakse pik-ki vestlusi ja jälgitakse tegelasi sümpaat-se rahuga, viited Germani eeskujudele Tarkovskile ja Muratovale on ilmsed.

Peterburi intelligents kohtub elu-kogenud Anitsa täissuitsetatud salon-gis, aga üha selgemaks ja vältimatuks muutub sõja kohalolu. Sellest hooli-mata püüavad vennad Nikolai ja And-rei täita oma unistust ja luua jalgpal-limeeskonda.

GRETE NOOTRE

«Garpastum»Režissöör Aleksei German junVenemaa 2005

Võistlustulle läheb 19 filmi«Eli, Eli, lema sabachtani?»

Rahvusvähemuste probleem on Tür-gi noorema põlvkonna naisrežissöö-ri Yesim Ustaoglud huvitanud juba

pikemat aega. Kui tema eelmine film «Päi-kesele vastu» (1999) tegeles kurdide elu-oluga, siis praeguses filmis on vaatluse alla võetud esimese ilmasõja lõpus oma ajaloo-liselt asualalt välja aetud kreeklased.

Kreeka peres sündinud ja väljarände käigus türklaste hoole alla sattunud tüd-ruk sattus lahku oma vennast. Ometi oli ta oma surevale emale tõotanud teda hoi-da. Poole sajandi pärast pole ühes Tür-gi mägikülas elav memm Ayshe ikka veel

suutnud oma minevikuga leppida ja vii-mase omakse surma järel lasub süükoorem veel rängemalt ta õlul. Stsenaarium põhineb türgi kirjaniku Yorgos Andreadise päriselulisel romaanil «Tamama», kusjuures Ustaoglu on vaeva näinud, et võttepaigad oleksid võimalikult autentsetes kohtades. Lisaks kaasaja poolt rikkumata mägikülale aitab filmi pooldokumentaalset meeleolu luua ka aeglaselt avanev mediteeriv lugu. Suur osa kasutatud näitlejatest, mh poiss Mehmet ja ta ema olid kohalikud külaela-nikud.

Kui keegi veel mäletab, siis eelmise aasta PÖFFil linastus Abdelkrim Bahloul’i «Mõrvatud päike» (2003), mis rääkis Al-žeerias sugupõlvi elanud prantsuse akti-vistide võitlusest kultuurilise isemõtlemi-se ja -ütlemise eest. Kuigi «Oodates pil-vi» on samuti selgelt poliitiline film, jä-tab autor poliitikamängud toimima taga-

plaanile ja pühendub inimeste siseheit-lustele. Keegi otseselt ei süüdista ega kait-se riiki, vaid proovitakse leppida tagajär-gedega. Vanad naised peavadki leppima, neist pole enam võitlejat.

Ilmselgelt püsib Türgi enesekriitika ik-ka veel õrnal jääl. Hoolimata kergemast si-sekliimast, ei olda valmis kõiki süüdistu-

si korraga omaks võtma. Türgil on asuta-misest saati olnud suurriiklikult laia joo-nega rahvuspoliitika, et tagada riigi hab-rast ühtsust. Pontuse kreeklased olid Tür-gi kirderannikul Musta mere ääres ela-nud üle 2000 aasta, kuni nad Türgi va-bariigi moodustamisega oma kodust väl-ja aeti. Vahemere piirkonnas on jätkuvalt palju rahvustevahelisi hõõrdumisi, koos massdeportatsiooniga on vähemalt see kriis aga Türgi territooriumilt eemalda-tud. Ainult üksikud jäid.

«Oodates pilvi» tuletab meelde, et sõ-jad pole kunagi ainult riikide ja rahvus-te vahelised möödarääkimised, vaid eel-kõige üksikinimeste ja nende perede era-tragöödiad.

MARTIN RÜNK

Filmi režissöör Yesim Ustaoglu on PÖFFi rahvusvahelise žürii liige

T A L L I N N A P I M E D A T E Ö Ö D E F I L M I F E S T I V A L 3

Esmapilgul lihtsana näiv ülesanne iseloomustada üht USA sõltuma-tu filmikunsti olulisemat lavastajat

Gus Van Santi võib osutuda üpris keeru-liseks. Põhjuseks mehe mitmekülgne loo-metee: maalikunstist muusika ja fotograa-fiani ning sealt juba filmide juurde, millest igaüks järgib mõnele ühisjoonele vaatama-ta iseseisvat loogikat.

Gus Van Sant ise on nimetanud oma filme katsetusteks, nii on ta Alf-red Hitchcocki «Psycho» kaadriteni ori-ginaalile truud uusversiooni põhjenda-nud lausega: «...muidu oleks selle tei-nud keegi teine», kassaedu kaasa too-nud «Leides Forresteri» (2000) ja «Hea Will Huntingi» (1997) kohta ütleb Van Sant, et need on filmid, mille tegemiseks on ta andnud allkirja. Arvaku kriitik sel-lest, mida tahab.

Avastab iga filmiga uutÜhtekokku on Gus Van Sant olnud la-

vastajaks 20 filmile, sinna juurde veel stse-naristi- ja produtsenditöö. Žanriliselt ma-hub Van Santi filmograafiasse põnevikke, komöödiaid, muusikavideoid, kuid ta fil-mikarjääri määravamaid töid võib siiski lii-gitada draama kategooriasse.

Sealjuures on tema filmidele omane pigem euroopalik psühholoogiline terav-datus kui massitarbimisele suunatud mo-raliseeriv iseloomutus. Nagu aga juba mär-gitud, sisaldab Van Santi filmograafia ka töid, mis on menukalt kassat kogunud ja kandideerinud ka konservatiivse USA fil-miakadeemia auhinnale.

«Hea Will Hunting», «Leides For-resteri» ja «Psycho» on linastunud ka Ees-ti kinolevis ja kommertstelejaamade prime-time’is, tema tööde esilinastusi noolivad nii suured, A-klassi filmifestivalid kui ka sõltu-matule filmikunstile suunatud filmipeod. Euroopa filmikriitikute tunnustust märgib ka see, et mullu PÖFFil edukalt linastunud «Elevant» tõi autorile Cannes’ist Kuldse Palmioksa.

Auhindadest või müügiedust tuleb aga alati vaadata kaugemale, ehkki need näi-tajad on vaatajale teinekord samasuguseks orientiiriks nagu börsikursid analüütikule või investorile.

Seega, kui vaadata filme ennast, siis Gus Van Santi puhul sobivad need nii ühekordseks tarbimiseks kui kogumiseks ja säilitamiseks. Harulduseks on saanud tema esimene film «Mala Noche», mida pole välja antud ei DVD-l ega VHSil ja mille loetud koopiad ringlevad vaid kusa-gil filmiklubides.

Gus Van Santi filmid teeb köitvaks neisse kätketud otsing – iga uue filmi-projektiga võtab Van Sant ette uusi terri-tooriume, samas jõuab loomespiraal aeg-ajalt tagasi teatud teemade ja karakterite-ni. Need on: kadunud noorus, üksindus,

moraalne laostumus ja sulandumine ühis-konda; nihilism ja sellest väljatulek, lan-gus ja tõus.

Oma tegelasi nimetab ta antikangelas-teks, nad pole üheselt mõistetavalt head ega pahad, nende mõttemaailmale ja te-gudele võib hinnangu anda nii ühelt kui ka teiselt poolt, kumbki pool sealjuures ei eksi.

Sotsiaalselt tõrjutudVan Santi filmides seiklevad sotsiaal-

selt tõrjutud tegelased – narkomaanid, prostituudid, raskesti kasvatatavad noo-rukid, homoseksuaalid... Kui parimates filmides nagu «My Own Private Idaho», «Gerry» (2002), «Elevant» või «Drugstore Cowboy» on märgata autori isiklikku su-het filmitavasse teatud detailide kaudu la-vastuses või repliikides, siis alati jätab Van Sant ruumi näitlejale endale, tema tõlgen-dusele stseeni lahendamisel.

See on riskantne töömeetod, mis õn-nestub vaid näitleja ja lavastaja täielikul üksteisemõistmisel, kui aga sinna lisandub veel nauditav kunstniku- ja kaameratöö, on tulemus klassika. Nii on tema filmides oma paremaid rolle teinud River Phoenix,

Matt Damon või Keanu Reeves; omaette pärl on siinjuures «Elevant», mille peaosa-des tegid kaasa vaid amatöörnäitlejad ning mitmed filmi stseenid on valminud just nende endi improvisatsiooni käigus.

See on ka üks olulisemaid tegureid, mis teeb Van Santi filmid tõsiseltvõeta-vaks, eluliseks. Samas on just taoline ise-tekkiv misanstseen olnud üks määrava-maid tegureid, miks massifilmidele spet-sialiseerunud USA kriitikud tema filmi-desse tihti vaenulikult suhtuvad. Selgete tegevuspiiride, moraalse paatose ja tehni-liselt viimistletud märuli ootust Van Sant reeglina ei õigusta.

Van Santi isiklikumate filmide põhjal nagu «My Own Private Idaho» või «Gerry» võib väita, et talle on omane mõtlik, ae-gamisi kulgev poeetiline filmikeel, meel-de toob see beat-kirjanduse legendi Jack Kerouaci või William S. Burroughsi raa-matud.

Beat-kultuuri mõjutusi pole 1957. aas-tal sündinud Van Sant ka salanud, Wil-liam S. Burroughs on kaasa teinud ta «Drugstore Cowboys» ja koos on neil 1985 valminud isegi heliplaat.

Iseolemise vajadusTeatud poeetiline (enese)otsing ja ise-

olemise vajadus, millele annavad võima-luse subkultuurid, on ilmne ka Gus Van Santi viimases filmis «Viimsed päevad» (Last Days). See on omamoodi järelehüüd ühele kadunud põlvkonnale, teostamatu-tele ideaalidele, samas on see ka kriitika kommertsialiseerumise ja inimliku iseku-se pihta.

Autor ise on rõhutanud, et filmist ei tuleks otsida sarnasusi või viiteid varalah-kunud Kurt Cobainile, ehkki seda lihtsa-ma vastupanu teed minev kriitika/vaata-ja tihti teeb.

«Viimsed päevad» moodustab ühe tsükli «Elevandi» ja «Gerryga», käsitledes taas noore inimese eksistentsialismi prob-leeme, olemasoleku äratundmise valusat kogemust. Kõik kolm filmi lõpevad traagi-lise ummikuga filmi kangelastele, ühiskon-nale on need aga signaaliks sallimatuses ja hoolimatuses peituvatest ohtudest.

Nagu «Gerrygi» peategelased kusa-gil Arizona kõnnumaal, jätkab Gus Van Sant oma otsinguid – praegu on teoksil üks pikem töö «Time Traveller’s Wife» («Ajaränduri naine»), põhineb see Audrey Niffeneggeri romaanil ja räägib ajarändu-rist, kes külastab oma armastatut erineva-tel eluetappidel.

Kõlab ulmeliselt igatahes – kas tõesti proovib Gus Van Sant nüüd ka teaduslik-ku fantastikat? Huvilisel on igatahes sel aastal PÖFFil hea võimalus seda mehe en-da käest järele uurida.

TÕNU KARJATSE

Gus Van Sant – üksinduse nukker kauboi

Gus Van Santi täispikad filmid1985 «Mala Noche»

1989 «Drugstore Cowboy»

1991 «My Own Private Idaho»

1993 «Even Cowgirls Get the Blues»

1995 «To Die For»

1997 «Good Will Hunting»

1998 «Psycho»

2000 «Finding Forrester»

2002 «Gerry»

2003 «Elephant»

2005 «Last Days»

Meediasponsorid:

«Oodates pilvi» (Bulutlari beklerken)

Režissöör Yesim UstaogluTürgi 2004

Meditatsioon kreeklastest Türgi moodi PÖFFi külalisi:Timothy ja Stephen Quay – Euraasia võistlusprogrammi kuuluva filmi «Maavärinate klave-rihäälestaja» lavastajad (Suurbritannia)

Damjan Kozole – võistlusprog-rammi filmi «Töö = vabadus» režissöör (Sloveenia)

Richard Hobert – filmi «Harry tütred» režissöör (Rootsi)

Aleksei German jun. – võistlus-programmi filmi «Garpastum» lavastaja (Venemaa)

Carlo Ferrante – võistlusprog-rammi filmi «Igamees» peaosa-täitja (Belgia)

«Viimsed päevad»«Viimsed päevad»

Paralleelselt PÖFFiga leiab Tallinnas 30. novembrist 4. detsembrini aset rahvusvaheline filmide kaastoot-

misturg «Baltic Event», mis toob kohale Euroopa filmitootmise ja levi eliidi.

2002. aastal esimest korda aset leid-nud ürituse eesmärk on tutvustada Balti-kumi uuemat filmitoodangut filmilevita-jatele ja müügiagentidele, telejaamade ost-jatele, rahvusvaheliste filmifestivalide va-lijatele. Projekti välja töötades nägin va-

jadust filmilevi arendamiseks. Filmitoot-mine küll eksisteeris, aga samas osalesime peamiselt suurimatel turgudel, kus oli ras-ke köita müügiagentide tähelepanu - fil-mide hulk on seal hoomamatu.

Turul esitletakse tänavu 12 valitud projekti. Hea meel tõdeda, et projektid, mis laekusid, olid väga huvitavad ja rah-vusvahelistel ekspertidel oli väga raske ot-sust langetada. Me olime isegi üllatunud, kui jõudsalt on filmitööstus viimastel aas-

tatel Baltimaades ja ELi teistes uutes liik-mesmaades arenenud.

2004. aastal oli mängufilmi rahvus-vaheliste filmitööstuse esindajate valida-hinnata kuus Baltimaade mängufilmi, sel aastal juba 11. Samuti on filmiprojektide arendus jõudsalt kasvanud. Näiteks esita-ti eelmisel aastal 11 projekti, nüüd 18.

RIINA SILDOSB A L T I C E V E N T I J U H T

Tänapäeva noortefilm ei propagee-ri kättesaamatuid võltsväärtusi või illusioone, vaid räägib asjadest nii

nagu nad on. Mistõttu on vahel tekkinud küsimus – kas mõnel festivali «Just Film» filmil ei peaks olema vanusepiirangut? Va-nusepiiranguga noortefilm on aga juba ise-enesest vastuoluline sõnaühend, mistõttu võin kohe öelda – seda ei juhtu.

Isegi maailma ainus A-kategooria las-tefilmide festival Berlinale Kinderfilmfest võttis oma programmi sektsiooni 14+, mille raames linastatakse noortefilme. Fes-tivali juht Thomas Hailer tunnistas, et ker-ged filmid neid ei huvita. Programmi va-litakse alati julgeid ja ausaid filme, mis ei vaata loos käsitletavat probleemi läbi roo-sade prillide.

Sel aastal oli Berliinis fookuses Rootsi film «Neliteist sakib!», mida ka «Just Film» näitab. Filmile on ette heidetud, et sellest jääb vale mulje, justkui Rootsi teismeli-sed ainult jooks ja pidutseks. Neli noort režissööri, kelle debüütmängufilm see on, tõdesid: loo on kirjutanud ja lavastanud noored inimesed, selles mängivad tavali-sed noored rootslased, ning tahate te või ei taha, tegemist on reaalse pildiga täna-päeva Rootsist.

Vägivald ja katkised peredSama võib öelda ka teiste «Just Filmi»

noortefilmide kohta, sest programmi kok-kupanekul oleme püüdnud lähtuda või-malikult palju sellest, et linastuksid kaas-aegsed ja realistlikud lood, et asjadest rää-gitaks nii, nagu nad on. Mistõttu jookseb paljudest filmidest läbi koolivägivalla tee-ma või katkiste perekondade teema.

Ehk tasub tulla «Just Filmile» ka nen-del täiskasvanutel, kes ei saa aru Euroopa

4 T A L L I N N A P I M E D A T E Ö Ö D E F I L M I F E S T I V A L

Sponsorid ja toetajad:

Ärge muretsege – nainult seksist. Vägiv

Kokku 270 tudengifilmi üle maail-ma saadeti Pimedate Ööde filmi-festivalile kandideerima alafestiva-

li «Sleepwalkers» võistlusprogrammi. Väl-ja valiti ning esitamisele tulevad neist 58, mis paistavad silma andeka ideelahendu-se ja kvaliteetse teostuse poolest.

Filmid on jagatud kaheksaks seansiks, mis toimuvad «Sleepwalkersi» nädalal es-maspäevast neljapäevani kell 16 ja kell 18. Igal seansil tuleb esitamisele kuus-seitse rahvusvaheliselt tunnustatud tudengifilmi kolmest žanrist: anima-, dokumentaal- ja lühimängufilmid.

Esmaspäev, 28. novemberkell 16 kinos SõprusVõistlusprogrammi seanss: «Armastus on külmem kui surm»

Seanss koosneb kuuest võistluses osa-levast filmist. Teiste seas Soome lühimän-gufilm «Mees otsib meest». Seppo on 50-aastane mees. Ta paneb ajalehe rubriiki «Mees otsib meest» tutvumiskuulutuse. Mingit kogemust tal sellega pole. Seppo 25-aastane poeg Kalle ei ole isaga 20 aas-tat kokku saanud ja otsustab seda nüüd teha.

kell 18 kinos SõprusVõistlusprogrammi seanss: «Lepatriinu lepatriinu»

Seanss koosneb seitsmest võistluses osalevast filmist. Teiste seas Korea–USA animafilm «Vodevill». See on visuaalne poeem 1930ndate aastate Korea ainetel, mis räägib meeleheitest, rändamisest ja kultuurilise identiteedi kaotusest. See on isiklik tõlgendus Korea tegelikkusest, mida iseloomustas tundeline ja habras õhustik.

Teisipäev, 29. novemberkell 16 kinos SõprusVõistlusprogrammi seanss: «Hommiku-pool Eedenit»

Seanss koosneb seitsmest võistluses osalevast filmist. Teiste seas Iisraeli lü-himängufilm «Must käsi». 1964. aasta. Amnon on «Musta käe» nimelise noorte-jõugu liider. Ta plaanib paavsti atentaati viimase Iisraeli visiidi ajal, kättemaksuks, et paavst pole sõna võtnud holokausti tee-mal. Yoni pole sellest ideest väga vaimusta-

tud, seda seiga tõttu, et ta ei tea eriti, kes on paavst ja mis on holokaust.

kell 18 kinos Sõprus Võistlusprogrammi seanss: «Fotosuuren-dus»

Seanss koosneb kuuest võistluses osa-levast filmist. Teiste seas Pakistani-Saksa-maa dokumentaalfilm «Ekstaas». Islami müstikute sufide uskumuste kohaselt on Mast inimene, kes käib armastuse rada, et jõuda oma armastatud pühakuni. Vaimse armastuse otsingud viivad ta ekstaasisei-sundisse, teda haaravad endasse meditat-siooni ja transi sisemine rütm.

Kolmapäev, 30. novemberkell 16 kinos SõprusVõistlusprogrammi seanss: «Marionetti-de elust»

Seanss koosneb kuuest võistluses osa-levast filmist. Teiste seas Iraani anima-film «Tuhandeaastane mees». Kord tu-leb päev, mil kõik maailma inimesed väsi-vad oma monotoonsest elust. Nad jagune-vad kolmeks grupiks ning otsustavad tei-neteisega võidelda. Taevas puruneb nen-de võitluses ning nad peavad selle kuidagi ära parandama.

kell 18 kinos SõprusVõistlusprogrammi seanss: «400 lööki»

Seanss koosneb seitsmest võistluses osalevast filmist. Teiste seas Saksamaa lü-himängufilm «Olli». Ollil on kodus ras-ked ajad: ema ei luba tal nätsu närida, õde saab kõik, mida ihaldab, ning isa distsiplii-nimeetodid ei soodusta mugavust. Kui se-da kõike liiga palju koguneb, põgeneb Ol-li tänavale.

Neljapäev, 1. detsemberkell 16 kinos SõprusVõistlusprogrammi seanss: «Seitse samu-raid»

Seanss koosneb seitsmest võistluses osalevast filmist. Teiste seas Eesti lühimän-gufilm «Mis värvi on armastus». Ajakir-janduse värvikirevas maailmas otsustab fo-tograaf George salajase armastuse väljenda-miseks oma maailma kollaseks maalida, ent saatuse tahtel tuleb George’il oma maailm uuesti luua. Mis värvi see olla võiks?

kell 18 kinos SõprusVõistlusprogrammi seanss: «Millega

olen ma selle ära teeninud?»Seanss koosneb kuuest võistluses osa-

levast filmist. Teiste seas Austraalia lühi-mängufilm «Adieu». «Adieu» on lugu kahe naise keskustelust matustel. Isabella on ta-

vapäraselt kaunis naine, kes silmitseb mõ-tiskledes oma abikaasa Alfredo surnukeha, mis lebab kirstus. Gloria on Alfredo armu-ke. Tema enda sõnul on ta naine, kes elab kirglikult ja kel on elule kõrged nõudmi-sed. Lugu hargneb kummalises maailmas, kus fantaasia seguneb tegelikkusega.

Eesti tudengifilmi paremik Selle aasta Eesti parimate tudengifilmi-

de esilinastus toimub «Sleepwalkersi» ava-seansil pühapäeval, 27. novembril kell 20 kinos Sõprus. Esilinastamisele tulevad nii filmikooli diplomitööd kui tudengite pal-julubavad debüütteosed. Festivali avafilm on Tallinna Ülikooli 2. kursuse režiituden-gi Birgit Demidova animeeritud lühimän-gufilm «Ninanokkija apelsin», esilinastuse lõpetab režiimagistrant Kaupo Kruusiaugu bakalaureusefilm «Meister».

Tudeng joob kama pokaalist!Sestap kogunevad tudengid õhtuti

kinno peenelt kamajooki nautima ja fil-mimaailma unustamatuid leide vaatama. «Sleepwalkersi» Kamakino meelitab eri-seansside ning pokaalidest serveeritud ka-majookidega.

Kamakino ehk «Sleepwalkersi» eri-programmid toimuvad «Sleepwalkersi» nädalal esmaspäevast neljapäevani algu-sega kell 20.00 kinos Sõprus. Esitluse-le tulevad eelmise aasta «Sleepwalkersi» võidufilmid (esmaspäev, 28. november), Uppsala lühifilmifestivali parimad palad (teisipäev, 29. november), «Vanad ja vää-rikad: Hispaania meistrite noorpõlvetööd Buñuelist Amenábarini» (kolmapäev, 30. november) ja «Noored ja ägedad: Baden-Württembergi Filmiakadeemia tudengite auhinnatud tööd» (neljapäev, 1. detsem-ber).

Filmikool meelitab meistritega«Sleepwalkersi» filmikool pole kunagi

olnud nii suurejooneline ja põhjalik. Mõel-dud on nii tudengitele, professionaalidele kui filmikunstiga esimest tutvust tegevate-le noortele ja vanadele.

Filmikooli tulevad loenguid pidama Werner Herzogi filmide džunglistseeni-dega ajalukku kirjutatud saksa operaator Thomas Mauch, Cannes’i peapreemiaga pärjatud ameerika filmilavastaja Gus van Sant, ameerika dramaturgiaõppejõud Ja-mes Ragan Lõuna-California ülikoolist ja mitmed teised.

Filmikool toimub 28. novembrist 2. detsembrini kell 10-14 Sõpruse kinos, 26. novembril on sissejuhatav loeng ani-mafilmide alafestivali «Animated Dreams» raames, kaasaegsest meediast räägib briti meediateoreetik Anne Doyle.

Festival «Just Film»26. novembrist 3. detsembrini

Eesti publikule tudengifilmide rahvusvahelised pärlid«Sleepwalkers’»tudengifilmide festival 27. novembrist 2. detsembrini kinos Sõprus

Tallinna poole on liikumas filmimogulite hordid

«Hukas noorus»

T A L L I N N A P I M E D A T E Ö Ö D E F I L M I F E S T I V A L 5

Animatsioon ei hammusta! Animafestivali erikülalised toovad kaa-sa särtsakaid filme!

MICHAELA PAVLATOVA (Tšehhi)Michaela Pavlatova on üks pro-

duktiivsemaid ja enim auhinnatud naisanimaatoreid Euroopas. Tema ko-du kaunistavad trofeed nimekatelt animafestivalidelt Berliinist, Montrea-list, Tamperest, Hiroshimast, Stuttgar-dist jne. Kaks Pavlatova filmi «Words, Words, Words» («Sõnad, sõnad, sõnad») ja «Forever And Ever» («Alati ja igavesti») on esitatud Oscari nominentideks.

Pavlatova filmide materjal on elust enesest. Režissööri huvitavad inimlikud ja eksistentsiaalsed teemad, mida ta miksib erinevaid anima- ja live-action-tehnikaid ka-sutades muhedaks irooniliseks vaatemän-guks.

Pavlatoval jätkub ka piisavalt enese-irooniat, et oma retrospektiivis esitleda 3-minutilist autoportreed «It Could Be Me» («See võiksin olla mina»).

CHRIS J. ROBINSON (Kanada)Chris J. Robinsoni seob Eestiga pea-

le «Animated Dreams» festivali žüriiliik-me staatuse veel midagi. Nimelt on ta en-nast Eesti animatsiooni ajalukku kirjuta-nud raamatuga «Between Genius & Utter Illiteracy: A Story Of Estonian Animation» («Geeniuse ja täieliku kirjaoskamatuse va-hel: Eesti animatsiooni lugu»).

«Animated Dreamsi» raames tutvus-tab Chris J. Robinson pühapäeva hommi-kul Viru keskuse raamatupoes kõigile hu-vilistele oma raamatut ja annab allkirju. Raamatut, mis muidu ammu väljamüü-dud, on võimalik kohapeal osta.

Kuna Eesti animatsiooni fännamise kõrval on Robinsoni põhitegevuseks Ot-tawa rahvusvahelise animafilmide festiva-

li kunstilise juhi töö, on ta sealt Tallinna kaasa toonud Kanada kaasaegse sõltuma-tu anima eriprogrammi.

Robinsoni sõnul jõuavad need tööd ava-likkuse ette harva, sest indie-animaatorite filmid on Kanada Rahvusliku Filmiame-ti poolt toodetud filmide kõrval tavaliselt jäänud tähelepanuta. Aga just need filmid on tähelepanuväärselt põnevad!

ANNA DOYLE (Inglismaa)Tuntud Inglise digitaalmeedia festi-

vali Onedotzero juhtfiguur Anna Doyle esitleb animafestivalil kahte filmiprogram-mi – «Future anime», mis koosneb Jaa-pani anime stiilis lühifilmidest (pärit Jaa-panist ja Inglismaalt) ja «wow+flutter»,kus üle maailma (Hiina, Saksamaa, Brasii-lia, Prantsusmaa, Läti jne.) on kokku kogu-tud selle aasta innovatiivsemad erinevates digitaaltehnikates valminud lühifilmid.

Lisaks on Doyle ette valmistanud loen-gu, kus ta räägib viimase 10 aasta liikuva graafika ja animatsiooni arengust, ning sel-le «ebatraditsioonilisest» kasutusest filmis, arhitektuuris, graafilises disainis, reklaa-mis, muusikas, moes jne.

Loengule on oodatud antud valdkon-dades tegutsevad professionaalid ja tuden-gid ning kõik, kes on huvitatud audiovi-suaalkultuuri uutest suundadest ja selle seostest muude meediumitega.

Animafestivali info www.poff.ee/anima

F. W. Murnau «Nosferatu, õudus-te sümfoonia» (1922) on üks fil-miajaloo õnnestunumaid hirmu-

filme. Bram Stokeri romaani kümne-test töötlustest seisab ta aga kindlalt esirinnas. PÖFF pakub võimalust isik-likuks kohtumiseks krahv Draculaga. Film-kontsert «Nosferatu» pakub õu-dusfilmide absoluutset klassikat ning selle juurde live’ina Kriminaalse Ele-vandi versiooni selle soundtrack’ist.

Üritust toetab Tallinna Saksa Kul-tuuriinstituut/Goethe Instituut.

Piletid hinnaga 75/50 kohapeal ja Piletilevis.

Sponsorid ja toetajad:

oortefilmid ei räägi allast ikka ka

noorterahutuste taustast. Aina keerulise-maks muutuvas maailmas peavad noored suutma ellu jääda ja kasvada ühiskonnas toime tulevateks indiviidideks. Isegi siis, kui sul on olnud õnnetus olla teismeline sõ-jaaegses Iraagis, põgenikelaagris, kohas, kus enamikul sinuvanustest on maamiinide tõt-tu puudu kas käsi või jalg, nagu võib näha selle aasta programmi kõige vapustavamas filmis «Kilpkonnad suudavad lennata».

Või kui sa oled 12-aastane sõjast lõ-hutud Makedoonias, kus koolivägivald on osa sinu igapäevasest elust vaid selle tõt-tu, et sind on õnnistatud hea peaga – sel-les ei jäta «Illusioon» ühtki vaatajat puu-dutamata. Ja ka Euroopa tolerantsi kant-sis Hollandis püüab koolivägivalla all kan-nataja eneseusku säilitada, nagu võib näha filmis «Sinilind».

Oleme need, kes olemeTeel lapsepõlvest täiskasvanuikka tu-

leb leida ka enda seksuaalne identiteet, mis

on tihti üks segadusseajavamaid asju noo-re inimese elus. «Just Filmi» programmis linastub sel aastal esmakordselt dokumen-taalfilm, tegemist on lausa esilinastusega – filmis «MinaSinaMina» räägivad avameel-selt seksist ja armastusest noored ja vanad, kuulsad ja tundmatud, eestlased ja vene-lased.

Filmis «Minu suvearmastus» tekib ka-he teismelise tüdruku vahel tunne ja filmis «Hukas noorus» ajab kahe 16-aastase poi-si soontes pulbitsev energia neid pöördu-matu vägivallani.

Viieaastaseks saava «Just Filmi» noorte-programm on nagu ka filmides kujutatavad noored – me oleme need, kes me oleme. Aga me ei ole ohtlikud. Ärge kartke meid!

ELEN LOTMAN« J U S T F I L M I » P E A K O R R A L D A J A

Lisainfo: www.justfilm.poff.ee

PÖFFi ERIÜRITUS

Kriminaalne Elevant ja «Nosferatu»Viru keskuse aatriumis 1. detsembril kell 22.30

Animafilmide festival «Animated Dreams»24.-27. novembrini kinos Sõprus Suurbritannia 2003-2004

24. november20.00 Festivali avamine – uute eesti animafilmide esilinastus

25. november16.00 Võistlusprogramm I18.00 Võistlusprogramm II 20.00 Onedotzero eri – wow+flutter22.00 Uus ja uhke Eesti anima!

26. november12.00 Onedotzero eri – Anna Doyle’i loeng 14.00 Michaela Pavlatova retro-spektiiv (kohal režissöör!) 16.00 Võistlusprogramm III 18.00 Võistlusprogramm IV 20.00 Kanada fookuses: kaasaeg-ne sõltumatu anima (esitleb Chris J. Robinson) 22.00 Onedotzero – tuleviku anime

27. november12.00 Chris J. Robinsoni raamatu presentatsioon (Viru keskuse raa-matupoes)14.00 Eesti naiste anima 16.00 Dokumentaalsed animafil-mid: animeeritud elud 18.00 Animafestivali võidufilmid 2005

Kõigil PÖFFi külastajatel on võimalus öelda sõna sekka parima filmi valimisel. Selleks tuleb kinopiletile kirjutada oma nimi, kontaktandmed ning hinne vaadatud filmile.

Parimale filmile on Tallinna Linn pannud välja 2000 € suuruse auhinna.

Kõigi hääletanute vahel läheb loosi üks pikk, neljapäevast pühapäevani kestev nädalalõpureis kahele Stockholmining 2 ajalehe Postimees aasta-tellimust. Parim film ning õnnelikud võitjad selguvad 9. Pimedate Ööde Filmifestivali lõpetamistseremoonial 10.detsembri õhtul kinos Kosmos.

Stockholmi ja tagasi sõidutab

ja hotellikohtadega kindlustab

Filmihääletuse edetabelit näeb PÖFFi koduleheküljel www.poff.ee.

Kuidas hääletada?1. Kirjuta kinopiletile oma ees- ja

perekonnanimi ning kontaktandmed (telefoninumber või meiliaadress)

2. Hindeid kinopiletil märgitud filmile saad anda ühest viieni, kusjuures hinne 1 on kõige madalam ja hinne 5 kõige kõrgem

3. Täidetud piletid pane palun kinodes asuvatesse loosikastidesse

Hääleta parimat filmi ning võida mõnus nädalalõpp kahele

Stockholmis!

NB! Arvesse lähevad ainult korrektselt ja loetavalt täidetud kinopiletid! Võitjatega võetakse isiklikult ühendust. Võidetud laevapiletid kehtivad kuni 31.maini 2006.

Reisikuupäevade valimisel tuleb arvestada ka vabade hotellikohtade olemasoluga Stockholmis.

Asjata ei peeta filmikunsti ühiskonna peegliks. Vahel on suurtel autoritel närv isegi nii pingul, et ühiskonna

kitsaskohad jõuavad enne kinoekraanile kui töötud noored Pariisi eeslinna tänava-tele mässama ja autosid põletama.

Ehkki vennad Dardenne’id on põleta-valt kriitilisi filme teinud ennegi (Cannes’is 1999. aastal Kuldse Palmioksa pälvinud «Rosetta», parimaks prantsuskeelseks fil-miks nimetatud «Poeg» 2002. aastast), nagu nendega ka prominentseid auhindu võitnud, on «Laps» erakordselt aktuaalne just tänases päevas.

Pea liiva allJaanalinnu kombel pistavad prantsla-

sed nüüdki pea liiva alla ja nimetavad tä-navu Cannes’is säravaima trofeega pärja-tud linateost puhtalt Belgia filmiks – prob-leemid ulatuvad aga frankofooniast kau-gemale.

Bruno on nii värske isa, et teadmine sellega seostuvatest kohustustest ei ole te-mani päriselt jõudnud. Vargustega endale ja ingellikule Soniale elatist teenides keer-levad ta mõtted coolide hilpude, toidupa-lukeste ja tüdruku heakskiidu ümber. Ma-gav titt vankrisügavuses on tüütu uustul-nukas ning nii otsustab Bruno olukorra kiiresti lahendada – ta müüb lapse maha.

Kõle korruselamu… Jäisel häälel kõla-vad instruktsioonid mobiiltelefonis… Pi-medus… Tekki mähitud pamp põrandal… Lapseohtu Bruno on ilmselt hullemates-ki tingimustes raha teeninud ning titeteki sisuga ei ole tal seotud kuigi palju emot-sioone. Ehk seab ta pisut sõnu ritta Sonia jaoks, kes üldjoontes peaks ju tema kalku-latsioone mõistma…

Kõver maailmVahetu elamuse edasiandmiseks on au-

torid valinud käsikaamera närvilise esteeti-ka ning külma ja kõleda tonaalsuse. Maa-ilm on kõver ja hall nagu paistaks see sise-ujula päevinäinud garderoobipeeglist ning

Sonia šokk vallandab momentaanse (ühis-kondliku) kõhuvalu vähemasti igal teisel vaatajal.

Me oleme tagasi kõledas korrusela-mus, pimeduses, kuulame jäiseid õpetus-sõnu ning otsime põrandale jäetud pam-pu, mis pidi ju olema siin… Ja me ilmselt mõistame hukka selle lapse, kes 20-aasta-sena ei oska olla isa nende standardite jär-gi, mida peame loomulikuks ja õigeks.

Huvitav, mida ütleb «Lapse» kohta

ühiskond, kus emapalk on vallandanud beebibuumi ning lapsed sünnivad enamas-ti sotsiaalselt küpsetesse peredesse? Nen-desse peredesse, kus titeplaane sotsiaalse-te garantiide puuduse tõttu ohtlikult kaua edasi on lükatud.

KATT HANSEN

«Laps» kandideerib Euroopa Filmiaka-deemia parima filmi auhinnale

6 T A L L I N N A P I M E D A T E Ö Ö D E F I L M I F E S T I V A L

Vanameister Schlöndorffi vii-mane film on paljude kriiti-kute arvates üks tugevamaid

saksa natsistliku mineviku kunstilisi käsitlusi läbi aegade – ilma hüsteerili-se ja tauniva näpuvibutuseta.

Nappide vahenditega hoiab Schlöndorff üleval psühholoogilist pi-nevust nagu parimas põnevikus. Siin on kammerlikult peenekoelised de-tailid, žestid, näoilmed, mida saada-vad imetlusväärsed verbaalsed lahin-gud, kus on vastamisi saatanlikult sõ-naosav noor gestaapo ülem Gebhardt (August Diehl) ja oma kirikus kaht-lev Dachau koonduslaagrist puhkusele saadetud abee Kremer, keda kehastav Ulrich Matthes kandideerib Euroopa Filmiakadeemia auhinnale.

Hiljuti filmis «Allakäik» Goebbelsi rollis üles astunud Matthes on siin ju-malasulane, kellel on valida Juuda rol-li ja surma vahel.

HELI MEISTERSON

Laisal suvel kohtub üks tüdruk teisega ja päikesest rammestu-nud looduses ühe nimetu linna-

kese ümbruses tekib nende vahel tun-ne. Töölisklassi tüdruk Mona, keda mängib noort Tilda Swintonit mee-nutav Nathalie Press, on parasjagu igavusse suremas, kui tema ellu tuleb kaunis Tamsin (Emily Blunt). Viima-ne näib veetvat samuti tegevusetult aega luuderohtu kasvanud punastest tellistest mõisas. Kaks tüdrukut oleks justkui unustatud omapäi suvesse, kus aeg seisab.

Kuulates Edith Piafi, juues veini ja lugedes Nietzschet, tutvustab Tamsin Monale maailma, mis tundub paheli-ne, põnev ja salapärane, ning tüdru-kute vahel tekib seksuaalne tõmme. Kuid nagu filmi pealkiri juba vihjab – suvele järgneb alati sügis.

ELEN LOTMAN

«Üheksas päev» (Der Neunte Tag)

Režissöör Volker Schlöndorff Saksamaa 2004

Poolteist tundi sotsiaalselt kriitilist frankofooniat

«Laps» (L’Enfant)

Režissöörid Jean-Pierre Dardenne ja Luc DardennePrantsusmaa-Belgia 2005

Sponsorid ja toetajad:

15 PÖFFi filmi pürib Euroopa

Filmiakadeemiaauhinnale

Parim film• «Varjatud» (rež. Michael Haneke)• «Laps» (rež. Jean-Pierre

Dardenne, Luc Dardenne)• «Minu suvearmastus»

(rež. Pawel Pawlikowski)

Parim režissöör• Michael Haneke («Varjatud») • Álex de la Iglesia («Perfektne

kuritöö»)• Pawel Pawlikowski

(«Minu suvearmastus»)• Cristi Puiu («Härra Lazarescu

surm»)

Parim naisnäitleja• Juliette Binoche («Varjatud»)• Natalie Press

(«Minu suvearmastus»)

Parim meesnäitleja• Daniel Auteuil («Varjatud»)• Henry Hübchen («Zuckeriga

täispangale»)• Ulrich Matthes («Üheksas päev»)• Jérémie Renier («Laps»)

Parim stsenaarium• Hany Abu-Assad & Bero Beyer

(«Kohe paradiisi»)• Michael Haneke («Varjatud»)• Dani Levy & Holger Franke

(«Zuckeriga täispangale»)• Cristi Puiu & Razvan Radulescu

(«Härra Lazarescu surm»)

Parim operaator• Christian Berger («Varjatud»)• Anthony Dod Mantle

(«Manderlay»)• Ryszard Lenczewski

(«Minu suvearmastus»)

Parim muusika• Joachim Holbek («Manderlay»)

Parim montaaž• Michael Hudecek & Nadine Muse

(«Varjatud»)

Parim kunstnikutööPeter Grant («Manderlay»)

Fassbinderi preemia aasta uustulnukale• «Süüdistatav» (rež. Jacob Thuesen)• «Tema» (rež. Malgorzata

Szumowska)

Parim dokumentaalfilm• «Enne maale naasmist»

(rež. Arunas Matelis)• «Tahumatu noorus»

(rež. Margreth Olin)

Parim lühifilm• «Scen Nr. 6882 ur mitt liv»

(rež. Ruben Östlund)

Jameson People’s Choise Award’i auhinnale kandidee-rib parima lavastaja kategoo-rias veel:• István Szabó («Imeline Julia»)

EFA auhinnad jagatakse välja 3. detsembril Berliinis

����������� �������������������������� �����

«Minu suvearmas-tus» (My Summer of Love)

Režissöör Pawel PawlikovskiSuurbritannia 2004

Näeme siis,kui pimedaks läheb...

PÖFFi filmielamusi toetabScottish Leader.

Nõukogude Liidus polnud Läänes tehtud filmid teatavasti eriti soo-situd. Mõned olid siin aga keela-

tumad kui teised. Neid luges NSV Liit se-davõrd ohtlikuks, et üritas takistada nen-de näitamist mitte ainult sotsialismileeri riikides, vaid ka Soomes ja Lääne-Euroo-pas. Näitleja John Wayne’i pidas Stalin aga nii vastikuks tüübiks, et kaalus tema füü-silist kõrvaldamist.

PÖFFi raames esitatav filmiprogramm «Kõige keelatumad» ongi kokku pandud sedalaadi filmidest. Valiku tegemist kergen-das asjaolu, et kommunismi olemust ja sel-le kuritegusid käsitlevaid filme pole Läänes tegelikult palju tehtud. Eriti suureks paisub kontrast võrreldes natsismi paljastamisele pühendatud filmide hulgaga – viimased on holokausti teadvustamisel etendanud üli-malt olulist rolli.

Hollywood ja kommunismSellise vahe tagamaid tuleb otsida

ühelt poolt Lääne jätkuvas suutmatuses mõista hukka kommunism ja viimase toi-me pandud kuriteod ning teiselt poolt Hollywoodi keskmisest suuremas pahem-poolsuses.

Kui mõnel kommunismi kuritegusid käsitleval ekraaniteosel õnnestus ka ek-raanile jõuda, materdasid kriitikud selle kui «külma sõja produkti» halastamatult maha. On koguni öeldud, et kommunismi paljastava filmi tegemine on Hollywoodis praktiliselt võimatu.

Kuigi antud programmi koostamisel on piir tõmmatud 1980. aastate keskpai-ka, pole ka pärast seda kommunismi ku-ritegudest just eriti palju filme tehtud. Pi-gem on neid valminud Hollywoodist väl-jaspool, eeskätt kommunistlikust süstee-mist vabanenud riikides.

Läänes näib siiamaani olevat levinud soovimatus aru saada kommunistlike režii-mide korda saadetud kuritegude ulatusest. Neist rääkimist seostatakse vahel koguni katsega puhtaks pesta natslikke kurjategi-jaid, kelle vastu Nõukogude Liit II maail-masõjas võitles. Seda, et II maailmasõjale panid Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmi-misega aluse Hitler ja Stalin käsikäes, ei soovita siiamaani tunnistada.

Seetõttu langebki suur osa kavas esita-tud filmidest Ronald Reagani valitsemisae-ga, kel endise filminäitlejana oli Hollywoo-

dis keskmisest suurem mõju ja kes seetõt-tu toetas isiklikult mitme PÖFFilgi esita-tava filmi ekraanile jõudmist.

Erilist tähelepanu väärib nende seas Reagani lemmikraamatu «Eleni» põhjal vändatud film, mis kommunismi kurite-gude kõrval käsitleb ka kättemaksu tee-mat.

Programmist on välja jäetud puhtaku-julised action-filmid – Bondid, Rambod ja Rockyd –, mis kommunistlikku süsteemi vaid pealispindselt puudutasid. Samas tu-leb tõdeda, et tehtud kriitikale vaatama-ta on mitmed «kõige keelatumate» hul-ka kuulunud filmid jätnud püsiva jälje fil-miajalukku.

NSVL vallutab USARaamatus «1001 filmi, mida elu jook-

sul peab nägema» on siinsest programmist koha leidnud neli filmi. On kahju, et mõ-ni planeeritud film, nagu näiteks Costa-Gavrase omal ajal tugevaid laineid tekita-

nud «Ülestunnistus» viimasel minutil sel-lest välja pidi jääma.

See-eest on kohal aga mõned kõige ku-rikuulsamad «keelatud» filmid, mille vastu NSV Liit omal ajal lausa ülemaailmse pro-pagandasõja käivitas. Jutt on 1984. aastal valminud filmist «Punane koidik», mis kirjeldab Ühendriikide vallutamist NSV Liidu poolt ja väikese noorterühma lootu-setut partisanisõda selle vastu.

«Punane koidik» langes raevuka krii-tika alla mitte ainult NSV Liidus, vaid ka Läänes. Kriitikud pidasid muu hulgas täiesti uskumatuks stseene, kus punaväe-lased rahulikke elanikke mõrvasid, neid pantvangi võtsid või koonduslaagritesse sulgesid. Punaarmee vallutuse üle elanud rahvastele on sedalaadi stseenid ja veel palju muud paraku enam kui tuttavad, nagu ka relvastatud võitlus sissetungija-te vastu.

Kavas on ka kolm George Orwelli teos-te järgi tehtud filmi, aga ka väikese eel-

arvega ekraniseering Solženitsõni Sibe-ri-ülevaatest «Üks päev Ivan Denissovitši elust», mis Solženitsõnile endale siiski vä-gagi meeldinud oli.

Kavas on animafilme, komöödiaid, psühholoogilisi põnevikke, seiklusfilme ja dokumentaalfilmi sugemetega ajastudoku-mente. Enamik esitatavatest filmidest on vändatud lääneriikides, kolm filmi pärine-vad aga Poola lühikesest vabadusperioo-dist Solidaarsuse-liikumise kujunemise ja tõusu ajast 1970. aastate lõpus ning 1980. aastate alguses.

Et vägivald ei korduksKava koostajana on mul eriti hea meel,

et lõpuks ometi jõuavad Eesti vaatajate ette Andrzej Wajda kuulsaimad filmid «Marmormees» ja «Raudmees», millest viimases, muide, mängib Solidaarsuse juht Lech Walesa iseennast.

Neile lisaks on kavas Ryszard Bugajski 1982. aastal valminud «Ülekuulamine»,

mis vahepeal Poolas kehtestatud sõjasei-sukorra tulemusel keelustati. Bugajskil õn-nestus siiski Poolast Kanadasse põgene-da ja salaja kaasa viia ka filmi videokoo-pia. Kuigi kinodesse film ei jõudnud, sai Bugajski seda näidata rahvusvahelistel fes-tivalidel.

Loodan, et esitatav kava pakub nii vaatamisrõõmu kui mõtlemisainet. Kuigi mitmed Läänes kommunistliku argipäe-va kohta esitatud pildid tunduvad ülepin-gutatute ja vahel naljakatena, ameerika näitlejate vigane vene keel aga lausa ko-hutavana, võiks see viia mõttele, et meie kui kommunismi all aastakümneid elanu-te kohus on arusaamine tollal toimunust kogu ulatuses maailmani viia.

Kas või juba sellepärast, et kommu-nistlik vägivald enam kunagi kuskil ei kor-duks.

MART LAARP R O G R A M M I J U H T

T A L L I N N A P I M E D A T E Ö Ö D E F I L M I F E S T I V A L 7

Kõige keelatumad filmid külma sõja ajast«Kõige keelatumad»«Loomade farm» (1954, Suurbri-tannia), rež. Joy Batchelor, John Halas«1984» (1956, Suurbritannia), rež. Michael Anderson«1984» (1984, Suurbritannia), rež. Michael Radford «Üks päev Ivan Denissovitši elust» (1971, Suurbritannia/Nor-ra), rež. Caspar Wrede «Mandžuuria kandidaat» (1962,USA), rež. John Frankenheimer «Ülekuulamine» (1982, Poola), rež. Ryszard Bugajski «Punane koidik» (1984, USA), rež. John Milius«Eleni» (1985, USA), rež. Peter Yates«Born American» (1986, USA/Soome), rež. Renny Harlin«Marmormees» (1977, Poola), rež. Andrzej Wajda«Raudmees» (1982, Poola), rež. Andrzej Wajda

Institutsioonid ja fondid:

BMW seosed filmimaailmaga ula-tuvad õige kaugele. Laiemalt on tuntud BMWga koostöös valmi-

nud kolm Bondi-filmi Pierce Brosnaniga peaosas. Samuti oli kontsern kaastegev eelmisel kevadel kinolinale jõudnud fil-mi «Itaalia rööv» juures, kus haaravaid tagaajamisstseene ilmestasid MINI sõi-duautod.

PÖFFil esitleb BMW rahvusvahe-list filmiprojekti «Kaotatud ja leitud», kogumit noorte Ida-Euroopa režissöö-ride lühifilme. Ühtlasi on BMW-l rõõm tutvustada maailmakuulsate režissööri-de kaasabil valminud ning mitmeid au-

hindu võitnud lühifilmide seeriat «Ren-diauto», mida veel hiljuti sai vaadata in-terneti vahendusel.

Alates kahe esimese filmi linastu-misest 2001. aastal on neid lugusid näi-nud üle 100 miljoni filmihuvilise. Pole ka ime. Režissööridena astus üles ab-soluutne tipp: John Frankenheimer, Joe Carnahan, John Woo, Tony Scott, Alejandro González Iñárritu, Wong Kar-wai, Guy Ritchie ja Ang Lee. Tä-naseks «Rendiauto» kaheksat esimest filmi enam internetist ei leia, on asu-tud tootma järgmist kolme.

Need, kel esimesed kaheksa osa vaatamata jäid, ei pea kurvastama. Tul-ge PÖFFile!

TOOMAS PÄRNAU N I T E D M O T O R S A S T U R U N D U S J U H T

«Rendiauto» (The Hire)

BMW eriprogramm

Pimedate Ööde filmifestivali publiku ette jõuab valik viimase paari aasta silmapaistvamatest filmidest, mis on

pärit Kanadast – sellest maailma suurimast väikeriigist. See kirev valik esitleb Kanada filmikunsti mitmekesisust ja arutleb sellis-tel teemadel nagu peresuhted, seksuaalne ärkamine, kaotus ja mälestused.

Filmiprogrammi tuntuim esindaja on kahtlemata tänapäeva nimekaima Kana-da lavastaja Atom Egoyani film «Kus on tõde?», mis käsitleb 1950. aastate ülipo-pulaarse lavapaari Vince Collinsi ja Lanny Morrise tõusu ja langust.

Kurvima muusika otsinguilUngarlase István Szabó teatriromansi

«Imeline Julia» nimiosas primadonnatseb Annette Bening. Kanada filmikunsti tõe-line auteur Guy Maddin on esindatud «Maailma kõige kurvema muusikaga»,mis on Maddini tavapärasest filmikeelest kergemini mõistetav lugu klaasist õllejalga-dega parunessist, kes otsib maailma kõige kurvemat muusikat.

Selle aasta suurim hitt on Jean-Marc Vallée hullumeelne «C.R.A.Z.Y», teisme-lise poisi lugu 1970. aastate popkultuu-ri pelgavas Montrealis. «C.R.A.Z.Y.» tun-nistati viimasel Toronto filmifestivalil pa-rimaks Kanada filmiks ja esitati Kanada esindajaks võõrkeelse filmi Oscarile.

Auhinnatud Quebeci filmide hulgas on Francis Leclerci psühholoogiline draa-ma «Otsides Alexandre’it», nimiosas 2005. aastal parima meesnäitleja Genie pälvinud Roy Dupuis. Tunnustust on leid-nud ka Bernard Émondi «Noveeni» pea-osaline Patrick Drolet, kes haige vanaema eest palvetava François’ rolliga võitis äs-ja Locarno festivalil parima meesnäitleja Pronksleopardi.

Dokisõpradele linastub USA päritolu

Stuart Samuelsi «Keskööfilmid» 1960.–1970. aastate kultusteostest, mille kesk-ööseansid muutusid karastustuleks mitme põlvkonna noortele.

Parkimise peen kunstÖiseid tundeid pakub ka mullu Toron-

to festivalil parimaks Kanada esikteoseks tunnistatud «Valge nahk». Daniel Roby pealtnäha siiras armastuslugu on vaid sis-sejuhatus pinevasse thriller’isse, kus tegut-sevad salapärased sukubused.

Noortefilmidest linastub David Weaveri «Õed-vennad», milles pool/ka-su-õed/vennad teevad otsa peale oma kasu-vanematele. «Parkimise peen kunst» on Trent Carlsoni südamlik komöödia tööle pühendunud parkimiskontrolöridest.

Filmiprogrammi vahendab Film Circuit, Toronto rahvusvahelise filmifes-tivali osakond, mis tegeleb Kanada ja rah-vusvaheliste sõltumatute filmide levitami-sega 190 kogukonnas üle Kanada ja on programme viinud rohkem kui 20 maa-ilma riiki. Suur tänu kuulub ka Kanada saatkonnale Baltikumis.

Maailma suurima väikeriigi filmiinvasioon«Kanada fookuses»«Imeline Julia» (István Szabó)«C.R.A.Z.Y.» (Jean-Marc Vallée)«Parkimise peen kunst» (Trent Carlson)«Otsides Alexandre’it» (FrancisLeclerc)«Keskööfilmid» (Stuart Samuels)«Noveen» (Bernard Émond)«Valge nahk» (Daniel Roby)«Kõige kurvem muusika maail-mas» (Guy Maddin)«Õed-vennad» (David Weaver)«Kus tõde valetab» (Atom Egoyan)

«1984»

Tänavu, kui teist aastat järjest on Pi-medate Ööde filmifestivali kavas rahvusvaheline võistlusprogramm,

on selle kõrval esmakordselt ka Eesti võist-luskava.

Väikese Eesti jaoks oleks hea, kui PÖFFi suurde võistluskavva küüniks ka mõni siin sündinud teos, paraku ei juhtu seda igal aastal. Nii ongi Eesti võistluskava mõte iseenesest juba veidi haavatav, just-kui oleks tegu teise liigaga, mille seas siin-sed filmitegijad võistlevad.

50 000 krooni preemiarahaLoomulikult on kõiksugu auhinnaja-

gamised vaid üks sportlik mäng, kus se-gunevad hetkemeeleolud, subjektiivsus ja poliitika. Aga see mäng on inimkultuurile omane ja asja heaks küljeks on tõmmata ühiskonna tähelepanu ühe või teise teose ja kunstniku väärtustele ja vaimule.

Filmikunstiga on meil nii nagu on. Ega väga palju selliseid filme olegi, mis vormi poolest PÖFFi eesti filmi kavva sobiksid. Nii et see kava ei pretendeeri kõikehõl-mavusele, kuid ülevaatlikkusele kindlasti. Selle äravaadanul peaks olema ettekuju-tus, mida siinses filmikultuuris teatud aja-ühikul tehti. Seda just pikemat sorti filmi-loomingu vallas, mis on esmatähtis laiema publiku ja festivalide jaoks.

Iga abi peaks olema teretulnud ja kui impordiga tegelev firma Tridens peab va-jalikuks panustada auhinnaraha näol ees-ti filmi, siis on seegi sulaselge heast tah-test sündinud samm. 50 000 krooni au-hinnaks on Eesti kultuuri premeerimiste mõõtkavas hea tähis ja miks ei võiks ol-la ihaldusväärne ka selle auhinnaga kaa-sas käiv au.

Eestis pole olnud suuri filmitootmi-se traditsioone ja seepärast ei ole siin ka

valmis hierarhilist süsteemi, kuhu kuuluk-sid oma filmiakadeemikud, kodumaised Oscarid ja muud tinglikud tähtsad män-gud. Pimedate Ööde filmifestivali Eesti fil-mikava auhind on üks auhind teiste hul-gas, see ei võta tükki küljest ära teistelt, va-rem asutatud auhindadelt ega kahanda ka tulevaste auhindade sära.

Eesti filmide võistluskava kui PÖFFi teine liiga on tegelikult üks tähtis asi fes-tivali laiema tähenduse kujunemisel. Siia-sõitnud külalised on arvatavasti huvitatud just sellest ülevaatlikust kavast, sest kuskil mujal sedasorti asja näha ei saa.

Autoriteedid välismaaltFestivali enda näo kujunemisel on sel-

lel kuraditosinal eesti filmil suhteliselt suu-rem osa kui mõnedel teistel. Vähemalt siia-sõitnute jaoks, keda loomulikul moel kan-nustab huvi eesti filmikultuuri vastu.

PÖFF on toonud filmikunsti rah-vusvahelise mõõtme meie kinovaatajate-ni. Nüüd satuvad aga eesti filmitegijad ja nende looming oma välismaiste kolleegide kõrvalpilgu alla.

13 filmi vaatavad ja hindavad inime-sed, kellel on olemas distants eesti filmi-kunstiga ja kes tänu sellele vaatavad asju värske pilguga.

Aastapikkusest perioodist valitud ku-raditosin teost on žüriile kõva töö. Ras-keks teeb hindamise ja otsustamise seegi, et kavva mahub eri žanreid. Igal juhul on põnev, mis jääb ühest ajaperioodist sõe-lale välismaiste autoriteetide jaoks, kes on palutud siia tegema oma kohtuniku-otsust.

ANDRES LAASIKK O N K U R S S P R O G R A M M I

V A L I K K O M I S J O N I E S I M E E S

PÖFF otsib head eesti filmi

8 T A L L I N N A P I M E D A T E Ö Ö D E F I L M I F E S T I V A L

Institutsioonid ja fondidInstitutsioonid ja fondid:

Eesti täispikkade filmide konkurss

1. «Afganistani armid»,rež. Ivar Heinmaa

2. «August 1991»,rež. Ilmar Raag

3. «Frank ja Wendy», rež. Kaspar Jancis, Ülo Pikkov, Priit Tender

4. «Kuum külm sõda: Haukka grupp», rež. René Vilbre

5. «Jüri see mulk ehk mis tuul müürile», rež. Enn Säde

6. «Kohtumine tundmatuga»,rež. Jaak Kilmi

7. «Malev», rež. Kaaren Kaer8. «Parema elu nimel»,

rež. Mart Sildvee9. «Perekond»,

rež. Sulev Keedus10. «Pärnograafia»,

rež. Hardi Volmer11. «Röövlirahnu Martin»,

rež. René Vilbre12. «Stiilipidu», rež. Peeter Urbla13. «Tõrjutud mälestused»,

rež. Imbi Paju

Scottish Leader Eesti filmide konkursi žürii:Leslie Felperin (Suurbritannia)Sven Grünberg (Eesti)Sergei Lavrentjev (Venemaa)

Heade filmide ööelu toetab Crystal Vodka

Kellest räägib film pealkirjaga «Minu Nikifor»? Ühelt poolt mõistagi Nikiforist, väikesest,

vanast ja haisvast poolearulisest hul-gusest, kes elatab end oma lihtsameel-sete sikerdiste müütamisega – ja kes ühel heal päeval kuulutatakse suureks naivistlikuks kunstnikuks.

Aga filmi pealkirjas on mainitud ka kedagi teist. See «mina» on hari-tud mees, kutseline kunstnik ja aus pereisa Marian Wlosinski, kes lepib tõrkumisi oma kuulsusetu saatusega ja toob väetit Nikifori kätel kandes ohvriks kogu isikliku elu. Õigluse ja ebaõigluse üle otsustamine pole siin inimeste teha.

Siiski, parima filmi preemia mää-ramine «Minu Nikiforile» Karlovy Vary festivalil oli inimlik otsus – ja sellele saab üksnes takka kiita.

MART RUMMO

Lõuna-Korea film on viimastel aastatel võimsalt maailma val-lutanud. Kim Ki-Duki filmide

ja Chanwook Parki «Vana poisi» järel Eesti saalidesse valgust heitma tulev «Kibemagus elu» pole kindlasti rauge-va laine tagakülg. Pigem vastupidi.

Noore lavastaja Kim Ji-wooni film on žanrilt gangsteridraama. Kangela-seks maffiamees Sunwoo, kes saab kä-su ülemuse armukesel silma peal hoi-da, sellal kui too reisil viibib. Kui kaht-lused osutuvad tõeks ja neiu bossile sarvi teeb, peab Sunwoo ta halasta-matult tapma. Proovile pannakse kuu-lekus, ja nagu ootamatult selgub, ka isiklikud tunded.

«Kibemagus elu» on maagiliselt hea film. Kantud vägivalla poeetikast, riivab see kohati verise groteski piire, kuid tegeleb samas sügavate küsimus-tega, mida pole sõnades kaugeltki kõi-ge õigem väljendada.

MARTIN OJA

Küsimus suurele ringile. Kelle kohta on U2 juhtfiguur Bono öelnud paljutähenduslikud sõ-

nad: «Ole sa enda arust nii kõva mees kui oled, aga tema kõrval oled sa ik-kagi üks suur memmekas.» Johnny Cashi kohta muidugi.

Nüüd on ka selle karmi mehe vär-vikast ja tõusude-mõõnadega kulge-nud elust linalugu vändatud, kuid la-vastaja ja stsenarist James Mangold («Võmmipesa») ei tahtnud «ehku pea-le» välja minna. Stsenaarium põhineb lisaks muudele allikatele ka Cashi en-da autobiograafial, õnnistus filmi vän-tamiseks saadi nii temalt kui ka te-ma kauaaegselt abikaasalt June Carter Cashilt, isegi Joaquin Phoenixit ei kin-nitatud peaossa enne, kui vanameister oli noormehe isiklikult üle vaadanud.

Phoenix otsustas Cashi usaldust mitte kuritarvitada – võtteperioodile eelnenud kuude vältel sai selgeks nii kitarrimäng kui ka oskus Cashi sure-matuid lugusid ise esitada.

TIMO DIENER

«Minu Nikifor» (Moj Nikifor)

Režissöör Krzysztof KrausePoola 2004

«Kibemagus elu»(Dalkomhan insaeng)

Režissöör Kim Ji-woonLõuna-Korea 2005

«Walk the Line – nagu noateral»Režissöör James MangoldUSA 2005

«Kohtumine tundmatuga»