põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring21.01.2008 ja 2.07.2008 registreerisid eesti ja...

Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuringLõpparuanne

KIK PROJEKT nr. 11735

Tallinn 2018

KIK projekt nr. 11735. Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring.

Projekti toetas Keskonnainvesteeringute Keskus (KIK)

TEOSTAJA: Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut

Ehitajate tee 5. 19068 TallinnRegistrikood: 74000323 Tel. 620 3010

Projekti täitjad:Jüri Vassiljev, Monika Aarniste, Kaarel Rebane, Kristjan Urtson

Projekti rahastaja : SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Narva mnt 7A Tallinn 10117 Tel: 627 4171 E-mail: [email protected] Registrikood 90005946

mailto:[email protected]


SISUKORD 1.Sissejuhatus2. Uuringuala kirjeldus3. Materjal ja metoodika 4. Tulemused ja arutelu6. Kasutatud kirjandus

LISAD Digitaalsed vajumite ja varingute kaardid


1. SissejuhatusPõlevkivi on Eestis kaevandatud ligikaudu 100 aastat, alates 1916. aastast avakaevandades

Pavandus ja 1921. aastast altkaevandades Kukrusel. Tänaseks on põlevkivi avakaevandatud

ligi 130 km2 ja altkaevandatud 320 km2 alalt. Kui avakaevandamise mõju ümbritsevale

keskkonnale avaldub kohe, siis altkaevandamise mõju võib avalduda alles aastakümneid

hiljem pärast kaevandamise lõppu. Varasemalt käsi- ja kombainilaava tehnoloogiatega

kaevandatud alad loetakse peale paari aasta möödumist üldiselt stabiilseteks (Toomik 1999).

1960ndatel kasutusele võetud ja hetkel ainsaks kasutatavaks allmaakaevandamise

tehnoloogiaks on kamberkaevandamine, kus kaevandamise käigus jäetakse sambakujulised

tugitervikud, mis tagavad lae püsivuse (Toomik 2015). Selle tehnoloogia negatiivseks

küljeks on kvaasistabiilne maa, kuna ajajooksul väheneb tervikute kandevõime kuni toimub

kambriplokkide varisemine pärast mäetööde lõppu (Reinsalu jt. 2015). Endiste ja ka praegu

tegutsevate põlevkivikaevanduste aladel on üheks ilminguks ootamatult tekkivad

varinguaugud ja langatuslohud. Sellega kaasneb maakatte muutus, mis mõjutab maa

kvaliteeti (Rull jt. 2005; Sepp jt. 2010; Soovik 2005). Juhul kui see toimub intensiivse

inimtegevuse alal, jõuab teave ka üldsuseni.

Käesoleva töö eesmärgiks on kokku koguda varem tehtud varingute teemaliste uuringute

andmed, mõõdistada ja kaardistada välitöödel varinguid ning analüüsida kaevandatud

põlevkivi alade kasutamist.

2. Uuringuala kirjeldusUuringuala hõlmab Ida- ja Lääne-Virumaal paiknevaid põlevkivi altkaevandatud alasid

(Tabel 1, Joon. 1). Uuringuala põlevkivikaevandused paiknevad valdavalt Ida-Virumaal välja

arvatud Ubja kaevandus, mis asub Lääne-Virumaal Rakvere vallas. Ida-Virumaa kaevandused

paiknevad 5 omavalituse territooriumil: Alutaguse, Jõhvi, Lüganuse ja Toila vald ning

Kohtla-Järve linn. Kaevanduste mäetööde planšetid olid digitaliseeritud TTÜ Mäeinstituudi

poolt KIK projekti nr. 6653 käigus (Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide

digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine: 2015). Enamus kaevandustest olid

planšettidega kaetud täielikult, välja arvatud Käva kaevanduse lääneosa ja Kaevandus nr2

idaosa.


Tabel 1 Eesti põlevkivikaevanduste loetelu Kaevanduse/ mäeeraldise nimi

Töötamisaastad /(mäeeraldus)

Pindalakm2

Omavalitsus

Ahtme 1948-2001 35 Jõhvi ja Alutaguse vald, Kohtla-Järve linnKaevandus 2 1949-1973 12 Jõhvi ja Toila valdKaevandus 4 1953-1975 13 Jõhvi ja Toila vald, Kohtla-Järve linnKiviõli, Küttejõu 1922-1987 28,9 Lüganuse valdKohtla 1937-2001 17 Alutaguse, Lüganuse ja Toila valdKukruse 1921-1967 13 Jõhvi ja Toila vald, Kohtla-Järve linnKäva 1925-1945 5,3 Kohtla-Järve linn, Toila valdKäva 2 1924-1972 14.4 Jõhvi ja Toila vald, Kohtla-Järve linnUbja 1926-1959 1 Rakvere vald

Töötavad kaevandused/ kehtiv mäeeraldis Estonia 1972- (2004-2019) 141,6 Alutaguse valdOjamaa 2009- (2004-2029) 16,9 Alutaguse ja Lüganuse valdTammiku 1951-1999 (2005-2019) 40,1 Alutaguse ja Jõhvi vald, Kohtla-Järve linnSompa 1948-1999 (2005-2024) 33,8 Alutaguse, Jõhvi ja Toila vald, Kohtla-JärveViru 1964-2013 (2004-2019) 41,9 Alutaguse ja Jõhvi valdAhtme II mäeeraldis (2011-2026) 2,5 Alutaguse vald

Joon. 1 Põlevkivikaevanduste paiknemine Ida- ja Lääne-Virumaal. Kaevandusalad on piiritletud punase joonega. Aluskaart Maaameti reljeefivarjutuskaart.


3. Materjal ja metoodika

Projekti käigus kogutud varingute info pärineb väga erinevatest algallikatest nagu TTÜ

mäeinstituudi poolt tehtud varasematest uuringutest, Keskkonnaametist, mäetööde plaanidelt

aga samuti ajalehtedest Põhjarannik, Virumaa Teataja, Postimees.

Eesti põlevkivimaardlas toimus esimene teadaolev kambriploki varing Ahtme kaevanduses

1965. aasta aprillis (Лайгна, Йooсеп 1989). 1989. aastaks oli dokumenteeritud 39 stiihilist ja

10 juhitud kambriploki 1-2 meetri sügavust varingut pindalaga 0,1-21,8 ha (Лайгна, Йooсеп

1989). Hiljem vastav uurimistöö vaibus ja huvi varingute vastu kadus, sest enneaegsete

(kaevandatava kambriploki töö ajal) varingute vältimiseks suurendati tervikuid. Hilisemad

uuringud varingute tuvastamiseks aerofotode alusel kambritega kaevandatud aladel

kirjeldavad Ahtme, Viru ja Estonia kaevanduses ligi 50 varingut (Niitlaan 2000; Reinsalu jt.

2015). Pastarus (2005) järgi oli Estonia kaevanduses teada 73 varingut, mis oli 18% kogu

kaevandatud kambriplokkidest. Mäetööde plaani ja aerofotode võrdlus näitas, et nende

kokkulangevus on osaline (Niitlaan 2000; Reinsalu jt. 2015). Näiteks Ahtme kaevanduse 21

varingust polnud 7 tuvastatavad ja Estonia kaevanduse varingutest jäid paljud põllumaadele

kus nad polnud tuvastatavad tõenäoliselt maastiku liigestatud reljeefi tõttu (Niitlaan 2000).

Aerofotodel paistavad vajumid eri maastikel erinevalt, hästi on näha uued lohud soises

metsas, kuid täiesti märkamatuks jäävad vajumid kultuurmaastikel (Reinsalu jt. 2015).

Maaameti LIDAR kõrgusandmete kasutamine võimaldab varingute ja vajumite

kolmemõõtmelist tuvastamist. Joonis 2 demonstreerib millised võivad olla erinevused

aerofoto ja LIDAR kõrgusandmete alusel tehtavatel järeldustel.


Joon. 2 Varingud Ahtme kaevandusalal. Aerofotol (vasakul; Maaamet 2017) tuleb välja

vajum soisel alal (punane joon; Niitlaan 2000) kuid märkamatuks jääb sinisega tähistatud

varing (Лайгна, Йooсеп 1989, kambriplokk 11), kuigi mõlemad on vajunud 1 meeter. Täiesti

märkamatuks jääb aerofotol metsas olev 2 meetri sügavune lohk (roheline), mis LIDAR

kõrgusandmetel on kõige selgem (paremal reljeefivarjutuskaart Maaamet 2017).

Kogu uuringuala on kaetud 2009 ja 2013 aasta LIDAR kõrgusandmetega ja nende

omavaheline võrdlus selgeid vajumeid ei tuvastanud, kuna tõenäoliselt on andmete ajaline

vahe liiga väike. Peale selle registreeriti suuremad varingud uuringualal 2008. ja 2017. aastal

seismilise seire käigus, mis tähendab, et esimene toimus enne ja teine peale LIDAR

mõõdistamist.

21.01.2008 ja 2.07.2008 registreerisid Eesti ja Soome seismilise seire jaamad Estonia

kaevandusalal kaks seismilist sündmust (Joon. 3), mis osutusid kaevandusvaringuteks

(Soosalu 2009; Rõivasepp 2011).Varingud toimusid metsases piirkonnas kus maapind oli

vajunud 1,5 meetrit ja maapinnas olid lõhed. Sarnane kaevandusvaringust põhjustatud

seismiline sündmus registreeriti ka 16.03.2017 (Joon. 3), mida uuriti välitöödel antud projekti

raames. Varing toimus samuti metsasel alal ja selle ulatus maapeal oli 190x160 meetrit

langatuse sügavusega kuni 1,2 meetrit, ümbritsetud lõhedest (Joon. 4).


Joon. 3 Seismilise seirega tuvastatud kaevandusvaringud Estonia kaevanduses. Varingualad

punases ringis, punased ristid näitavad seismoanalüüsi järgset asukohta.

2008

2017


Joon. 4 Estonia kaevanduse 2017. aasta varing (X:6567126, Y:689883).

Töö käigus koostati altkaevandatud alade pinnareljeefi mudel enne kaevandamist.

Informatsioon vanade kaevandusalade reljeefi kohta on piiratud, kõne alla tulevad

üheverstane kaart (1:42000) või Eesti topograafiline kaart 1:25000 (1927), kuid nende täpsus

pole suur. Käesolevas projektis modelleeriti kaevandamiseelse maapinna reljeef kasutades

Maaameti Lidar kõrgusandmeid ja mäetööde plaane nii et kõrgusmudeli tekitamiseks kasutati

ainult tervikute ja mittekaevandatud alade kõrguspunkte eeldades, et nende alade reljeef pole

muutunud. Samuti eemaldati hilisemad inimtekkelised pinnavormid nagu tee- ja

raudteetammid ja aheraine mäed. Selliselt puhastatud reljeefiandmetest tekitati

kaevandamiseelne kõrgusmudel (DEM) resolutsiooniga 10x10 meetrit kasutades Golden

Software Surfer tarkvara kriging interpolatsiooni.


Projekti käigus teostati välitöid mille käigus mõõdistati ja pildistati varinguid. Andmetöötlus

toimus kasutades Blue Marble Golden Mapperi, Golden Software Surferi ja Mapinfo tarkvara

ja kaardid on esitatud digitaalse lisana Mapinfo TAB ja ESRI shapefaili formaatides.

Relfeefimuutuste kaart on esitatud geoTIFF ja geoPDF formaatides.

4. Tulemused ja arutelu

4.1 Vajumite / reljeefimuutuste kaart

Modelleeriti altkaevandatud alade vajumite ehk reljeefimuutuste kaart (Joon. 5) kasutades

LIDAR kõrgusandmeid.

Joon. 5 Kaevandatud alade reljeefimuutused 2013 aastani.

Joonisel 5 on näha, et suletud kaevanduste alal on reljeefimuutused enamasti -0,5…-1m, vaid

Kohtla kaevanduse lõunapoolses osa ulatuvad need -1,5 meetrini. Mudel ei andnud usutavat

tulemust Viru kaevanduse läänepoolses osas Kalina raba turbamaardla tõttu. Mudeli järgi

peab Ahtme kaevandusalal olema vajunud/varisenud alasid rohkem kui seni teada, seejuures


on tuvastatavad kõik Laigna ja Joosepi (Лайгна, Йooсеп 1989) poolt toodud varingud. Kuna

ala on kaetud metsaga siis pole langatused sageli aerofotodel tuvastatavad (Niitlaan 2000).

Estonia kaevanduse ala reljeefimuutuste alad ja teadaolevad varingukohad kattuvad päris

hästi. Estonia kaevandusala reljeef on paiguti liigestatud ja vajumite tuvastamine on

mõnikord raskendatud ka LIDAR kõrgusandmetest.

4.2 Varingukohtade kaart

Kogutud andmete baasil koostati varingukohtade kaart (Joon. 6). Uuringuala lõunapoolses

osas, Estonia, Ahtme, Viru ja Sompa kaevanduste alal on eelkõige levinud vajumid ja

varingulohud, kus sageli on tekkinud liigniiskumise tulemusel maastikule uued tehislikud

pinnavormid, sood ja väikesed järved.

Joon. 6 Varingukohtade kaart. Varingukohad on punased punktid, lillad alad on vajumid.

Uuringuala põhjaosas on sagedasemad varinguaugud mis Käva ja Kukruse kaevandusalal on

enamasti vanad sisselangenud šurfid ehk õhutusavad. Kukruse kaevandusala lõunaosas,

Sompa ja Peeri külade metsaaladel, on vajumise tõttu tekkinud kümmekond väikest

soostunud järvekest (Täkumetsa lombid; Reinsalu jt. 2015). Kaevandus nr2, Kiviõli, Kohtla


ja Kukruse kaevandusaladel, kus põlevkivi kihind ei olnud sügaval (vähem kui 10-12

meetrit), esinevad kaevanduskäikude kohal olevate murenenud laekivimite sissevarisemised

(näiteks Edise X:6586274, Y:693076 ja Varinurme X:6583265, Y:665829; Joon. 7). Kuna

põlevkivi avamusjoonelt alustanud esimesed kaevandused töötasid osaliselt

murenemistsoonis siis on sealt kaevandatud alad jätkuvalt varisemisohus (Toomik 1999).

Joon. 7 Kaevanduskäikude varingud Edisel (ülemine) ja Varinurmes (alumine).


4.3 Kaevandusšurfide asukohad

Kaevandusšurfide sissekukkumisel tekkivad varinguaugud on ühed ohtlikumad, kuna nad

kujutavad endast vertikaalseid auke, mille sügavus võib olla mitmeid meetreid. Antud

projekti raames on teada vähemalt 5 sissekukkunud surfi mis paiknevad põllumajanduslikult

kasutataval maal. Šurfe on rajatud kaevanduste alale üle 1200 (Joon. 8), mistõttu on küllalt

tõenäoline, et nende varinguid tuleb veel. Rajatud šurfide pindalaline levik on väga

ebaühtlane, neid on oluliselt rohkem rajatud kaevandusala põhjaosas Kukruse, Käva ja

Kiviõli/Küttejõu kaevanduste alal ja need šurfid on suletud rohkem kui 50 aastat tagasi.

Joon 8 Kaevandusšurfide (rohelised punktid) asukohad

Seni teadaolevate šurfivaringute põhjus on enamasti selles, et nende sulgemiseks on

kasutatud puitmaterjale, mis on kaetud pinnase ja kividega (Reaalprojekt 2017) ja puit on

selle aja jooksul kõdunenud. Paljud šurfikohad on aerofotodel ja LIDAR kõrgusandmetest

leitavad, kas siis kivihunnikute või lohkude näol, kuid on raske otsustada, milline neist on

varisemisohtlik. Näiteks 2018 märtsis toimunud Ubja surfivaringu (X:6589268, Y:638186)

koht polnud ei aerofotodel ega LIDAR andmetel tuvastatav, samas Kahula külas (X:6582050


ja Y:690385) 2018 märtsis avastatud varinguauk on juba 2005. aasta aerofotol aimatav ja

LIDAR andmetel oli seal ligi 0,5 meetrine lohk.

4.4 Maapinnal tekkinud varingute või vajumite korrastamine

Kaevandatud maa korrastamine on Eestis reguleeritud

a) Maapõueseaduse (kehtiv 01.02.2018-31.12.2018) https://www.riigiteataja.ee/akt/MaaPS

b) Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,

kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud

maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa

korrastamise akti sisu ja vorm määrusega (jõustunud 11.04.2017)

https://www.riigiteataja.ee/akt/108042017005

Maapõueseadus 5 peatüki järgnevad lõigud määravad ära kes korrastab ja millise aja jooksul

mäetööde tõttu tekkinud keskkonnahäiringud.

§ 80. Uuritud ja kaevandatud maa korrastamise kohustus

(1) Üldgeoloogilise uurimistöö loa, uuringuloa või kaevandamisloa omaja peab korrastama

uuritud või kaevandatud maa tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Korrastamiskohustus

säilib ka juhul, kui luba on kehtivuse kaotanud või kehtetuks tunnistatud. Kui sama maavara

uurimine või kaevandamine samas uuringuruumis või samal mäeeraldisel jätkub teise loa

alusel, läheb korrastamiskohustus üle uue loa omajale.

§ 84. Korrastamiskohustuse täitmise tähtaeg

(2) Kaevandatud maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kui

kaevandamisluba tunnistatakse kehtetuks enne kaevandatud maa korrastamise kohustuse

täidetuks tunnistamist, tuleb kaevandatud maa korrastada loa kehtetuks tunnistamise otsuses

määratud tähtpäevaks.

§ 88. Ettenägematute korrastamisvigade kõrvaldamine

Kui kolme aasta jooksul pärast kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks

tunnistamist ilmnevad olulised keskkonnahäiringud, mida ei olnud võimalik kaevandatud

maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamise ajal ette näha, kuid mis on tingitud

kaevandatud maa korrastamise nõuete või korrastamisprojekti eiramisest, on nende

kõrvaldamise kohustus korrastamiseks kohustatud olnud isikul.


Seega vastutab kehtiva kaevandamisloa omanik, kes peab kahju korvama.

Kuigi Sompa ja Tammiku kaevandus on füüsiliselt suletud juba üle 17-18 aasta tagasi ja Viru

kaevandus aastast 2013, on neil kõigil kehtiv kaevandamisluba (Tabel 2), mis tähendab et

neis peaks kehtiva Maapõueseaduse järgi varingute kahjud korvama kaevandamisloa omanik.

Tabel 2 Momendil kehtivad põlevkivikaevanduste kaevandamisload

Kaevandused/mäeeraldis KLIS nrKehtivuse algus

Kehtivuse lõpp Väljastaja Loa omanik

Ahtme II mäeeraldus KMIN-119 28.11.2011 28.11.2026 KeskkonnaministeeriumEnefit Kaevandused AS

Estonia kaevandus KMIN-054 4.09.2004 10.08.2019 KeskkonnaministeeriumEnefit Kaevandused AS

Ojamaa põlevkivikaevandus KMIN-055 28.10.2004 27.09.2029 Keskkonnaministeerium

VKG Kaevandused OÜ

Sompa kaevandus KMIN-066 10.05.2005 31.12.2024 Keskkonnaministeerium

VKG Kaevandused OÜ

Tammiku kaevandus KMIN-067 10.05.2005 10.08.2019 KeskkonnaministeeriumEnefit Kaevandused AS

Viru kaevandus KMIN-053 4.09.2004 10.08.2019 KeskkonnaministeeriumEnefit Kaevandused AS


Järeldused

Põlevkivi kaevandamisega kaasnev keskkonnamõju on erisugune. Osa sellest avaldub ainult

lühiajaliselt mäetööde käigus, osa aga püsib või ilmneb pikema aja jooksul pärast mäetööde

lõpetamist. Allmaakaevandamisega hõlmatud maa-ala pindala on ~320 km2 ja

kaevandamisest põhjustatud maapinna langatustega ala pindala on ~110 km2. Enamus

allmaaviisil kaevandatud alast paikneb Ida-Virumaal ja ainult 1 km2.Lääne-Virumaal.

Altkaevandatud alast ligi 130 km2 on kaevandamine lõpetatud ja möödunud on ka

järelhooldusperiood ning kaevandamisjärgsed maapinna võimalike vajumiste ja varingutega

esilekerkivad probleemid tuleb lahendada omavalitsuste ja riigi poolt. Hetkel on

järelhooldusperioodita kogu altkaevandatud ala Rakvere ja Lüganuse vallas. Toila vallas on

kehtiv kaevandamisluba ainult Sompa kaevandusel. Kohtla-Järve linnas on kehtiv

kaevandamisluba Tammiku ja Sompa kaevandustel ning Jõhvi vallas Tammiku, Sompa ja

Viru kaevandustel. Alutaguse vallas on peaaegu kogu altkaevandatud alale kehtivad

kaevandamisload, väljaarvatud Kohtla kaevanduse ala.

Paljud mõjutegurid on tekkinud aastakümneid tagasi ja ilmnevad alles nüüd langatuste ja

varingutena. Varingute puhul on kõige ohtlikumad varinguaugud, mis tekivad šurfide

sisselangemisel, kuna võivad olla kümmekond meetrit sügavad. Momendil on teada vähemalt

viis sissekukkunud surfi, mis paiknevad põllumajanduslikult kasutataval maal. Vanadel

kaevandusaladel kus pole kehtivaid kaevandamislubasid ja järelhooldusperiood on läbi

paikneb ligi 800 šurfi. Seega sisselangenud šurfe pole momendil palju võrreldes nende

koguarvuga, kuid kuna momendil teadaolevate probleemsete šurfide sisselangemise peamine

põhjus on see et nende sulgemiseks on kasutatud aastakümneid tagasi puitmaterjale, mis

nüüdseks on kõdunenud. Seega võib eeldada et lähitulevikus šurfivaringud võivad sageneda

eelkõige vanemate kaevanduste aladel.

Ohtlikud on ka kaevanduskäikude varinguaugud mis tekivad kaevanduskäikude kohal olevate

murenenud laekivimite sissevarisemisel. Seda tüüpi varingud on levinud kaevandatud ala

põhjaosas, näiteks Edise külas, kus Tallinn-Narva maanteest põhjas on rida varinguauke

mitmesaja meetri pikkusel lõigul. Need varinguaugud võimaldavad kõrvalistel isikutel

ligipääsu maa alla, mis aga on äärmiselt varisemisohtlik. Sarnane probleem on ka Kiviõli

kaevanduse põhjaosas Varinurme külas.

Kaevandusala lõunaosas on levinud eelkõige maapinna langatused ehk vajumised 1-2 meetri

ulatuses. Nende puhul on sageli peamine muutus varisenud alade märgumine, mille tagajärjel

seal olev mets kas kängub või hukkub. Juba eelnevalt soostunud aladel toob see kaasa seoses


veerežiimi muutusega taimestiku muutuse. Üldiselt maa kasutamise seisukohalt pinnakatte

kvaliteet langeb, kuid samas mitmekesistub maastik, pakkudes uusi võimalusi mitmetele

linnu ja loomaliikidele. Langatused võivad raskendada põlluharimist ja metsade hooldamist.

Siiski kvaasistabiilsetel aladel jääb ligi 20% varingutest tuvastamata ja 42% langatustest pole

maastikus märgatavad. Tõenäoliselt need varingud põllumajandusele probleeme ei põhjusta.

Samuti võivad langatused põhjustada hoonete ja teede vigastusi ning vähendada seeläbi

kinnisvara väärtust ning seavad piiranguid ehitiste rajamisel.


Kirjandus

Niitlaan E, 2000. Kambritega kaevandatud alade maakatte muutuste hindamine aerofotodelt.

Põlevkivi talutav kaevandamine; konverentsi ettekannete teesid ja artiklid (toim.

Reinsalu E): Jõhvi, 26. mai 2000. Tallinn, lk. 34-36

Pastarus J-R, 2005. Improved underground mining design methods in Estonian oil shale

deposit. Proceedings of the 5th International Conference "Environment. Technology.

Resources": 5th International Conference Environment. Technology. Resources.

(Toim. Noviks G), Rezekne Augstskolas Izdevnieciba, Rezekne, Latvia, June 16-18,

2005. 270 - 274

Reaalprojekt, 2017. Sissevarisenud šurfiava korrastamisprojekt. Seletuskiri ja lisad. Töö nr

P16052, 17 lk

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kava_2_sissevarisenud_surfiava_kor

rastamisprojekt.pdf

Reinsalu E, Toomik A, Valgma I, 2015. Kaevandatud maa. Tallinn: TTÜ Mäeinstituut, 146 lk

(Digiteavik – trükise parandatud ja täiendatud versioon)

Rull E, Liblik V, Pensa M, 2005. Muutused deformeerunud maapinnaga metsaalade

taimkattes. Kogumikus: Liblik V, Punning J-M (toimetajad). Keskkond ja põlevkivi

kaevandamine Kirde-Eestis. Tallinna Ülikool Ökoloogia instituut. Publikatsioonid

9/2005, 88–96

Rõivasepp K, 2011. Estonia kaevanduses 2008.a. toimunud varingud. Bakalaurusetöö, TTÜ

mäeinstituut, 55 lk

Sepp K, Metsaots K, Roose E, 2010. Kaevandamisega muudetud maastike väärtustamine ja

kujundamine. Kogumikus: Kaar E, Kiviste K. (koostajad). Maavarade kaevandamine

ja puistangute rekultiveerimine Eestis. Tartu, Eesti Maaülikool, 105–128.

Soosalu H, 2009. Eesti Geoloogiakeskuse aruanne: Aruanne riikliku keskkonnaseire

allprogrammi “Seismiline seire” täitmisest 2008. aastal. – Tallinn, 2009.

[http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/8875_2008seismoaruanne.pdf]

(24.05.2018)

Soovik E, 2005. Põlevkivikaevanduste mõju põllumajandusmaa kasutusomadustele.

Kogumik „Keskkond ja põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis”. TLÜ ökoloogia

instituut. Publikatsioonid 9/2005.

Toomik A, 1999. Allmaakaevandamise mõjud ja nende hindamine; Põlevkivi kaevandamise

ja töötlemise mõjud Kirde Eestis; TPÜ ÖI publikatsioonid 6, 109-129


Toomik A, 2015. Põlevkivi kaevandamise geoloogilised tingimused ja tehnoloogilised

võimalused Narva karjääri näitel. Magistritöö. TTÜ Mäeinstituut, 51 lk

Лайгна К, Йooсеп Э, 1988. Проблемы прогноза оседания земной поверхности при

подземной разработке горючих сланцев и фосфоритов Эстонской ССР

Эстонский научно-исследовательский институт научно-технической

информации и технико-экономических исследований. Таллинн, ЭстНИИНТИ, 79

1. Sissejuhatus2. Uuringuala kirjeldus3. Materjal ja metoodika4. Tulemused ja arutelu4.1 Vajumite / reljeefimuutuste kaart4.2 Varingukohtade kaart4.3 Kaevandusšurfide asukohad4.4 Maapinnal tekkinud varingute või vajumite korrastamine

põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring21.01.2008 ja 2.07.2008 registreerisid eesti ja...

Documents