paneelarutelu 24.03.2011

23
GaasiKiirTee Projekt 1 Paneelarutelu 24.03.2011 Osalejad ettekandjad ja kuulajad Eesmärk – biokütuste kasutamise takistused ja lahendused TAKISTUSED Vähe tanklaid Hind peab olema madalam tavakütusest Kütusekvaliteedis veendumine, süsteemi ümberehituskulu, puudulikud teadmised kasuteguri iseärasusest (võimalik langus masina veojõus vm Vähesed teadmised mootoridünaamika iseärasustest

Upload: korene

Post on 14-Jan-2016

46 views

Category:

Documents


0 download

DESCRIPTION

Paneelarutelu 24.03.2011. Osalejad ettekandjad ja kuulajad Eesmärk – biokütuste kasutamise takistused ja lahendused TAKISTUSED Vähe tanklaid Hind peab olema madalam tavakütusest Kütusekvaliteedis veendumine, süsteemi ümberehituskulu, - PowerPoint PPT Presentation

TRANSCRIPT

Page 1: Paneelarutelu 24.03.2011

GaasiKiirTee Projekt 1

Paneelarutelu 24.03.2011

• Osalejad ettekandjad ja kuulajad

• Eesmärk – biokütuste kasutamise takistused ja lahendused

• TAKISTUSED

• Vähe tanklaid

• Hind peab olema madalam tavakütusest

• Kütusekvaliteedis veendumine,

• süsteemi ümberehituskulu,

• puudulikud teadmised kasuteguri iseärasusest (võimalik langus masina veojõus vm

• Vähesed teadmised mootoridünaamika iseärasustest

Page 2: Paneelarutelu 24.03.2011

GaasiKiirTee Projekt 2

Takistused

• Biokütuste aktsiisivabastuse lõpetamine• Madal keskonnateadlikkus ettevõtjate seas• Puudub hetkel jätkusuutlikkus (nt seadusandluses)• Automüüjate passiivsus (v.a Opel), Eesti järelturu

olukord halb• Näidataja näidata rahvale võrdlusmomente

kütuseliikide vahel – jõuline kampaania läbi viia• Jõuline signaal automüüjatele• Uurida Austria näidet detailsemalt

Page 3: Paneelarutelu 24.03.2011

GaasiKiirTee Projekt 3

Takistused 2

Fossiilsete kütustemüüjate huvi biokütuseid mitte turule lasta

Poliitiline tahe puudub või nõrk biokütuste valdkonnas (mittevastavus seaduses)

Konkurents teiste alternatiivkütuste hulgas Segamine (blendimine) maksab 10%-ne segu ei ole kõikides autodes kasutatav Kohustuse puudumine maagaasitanklate

rajamises (Venemaal nt on nii)

Page 4: Paneelarutelu 24.03.2011

GaasiKiirTee Projekt 4

Takistused 3

Teadlikkus, kliimamuutused, fossiilsete kütuste lõppemine

Julgete poliitikute ja poliitiliste otsuste puudumine! Tuleb näha asju pikemas perspektiivis Vähene info levik (tuleb teha rohkem reklaami) Garantii ja toe puudumine ümberehitamisel (need

peaks heaks kiitma autohooldajad), nii aga ongi Kindlustus gaasiseadmetele puudub

Page 5: Paneelarutelu 24.03.2011

GaasiKiirTee Projekt 5

Takistused seminari jooksul• Eestis puudub täna ühistuline ettevõtmine –

tulundusühistud – ühistud ise toodavad ja ise tarbivad

• KOV otsustusprotsess: kogemuste puudumine, liigne ettevaatlikkus, vähene koostöövalmidus – kokku 1,5 aastat

• Aktsiisilao tegevusloa taotlemine on pikk ja tülikas – ei kehti biogaasi puhul

• Kas on kindel, et biometaanitanklale ei kohaldu sellele aktsiisilao nõuded? Ja sama protseduur?

Page 6: Paneelarutelu 24.03.2011

GaasiKiirTee Projekt 6

LAHENDUSED Kes ja mida peaks tegema, et biometaani ja surugaasi hakatakse Eestis kasutuma  sõidukites?

Bergeni ettekande/näite rakendamine Eestisse! Siduda omavalitsusi, koostöö automüüjate ja gaasimüüjate vahel (PPP)

Tuleks teha juurde sotsiaalmajanduslikke tasuvusuuringuid biogaasijaamade tasuvusuuringute koostamisel

Teha vahet erinevatel biokütustel

Avalikkuse teadmiste tõstmine biokütuste valdkonnas

Üksikute edulugude reklaam (ümberehitatud)autode näitel mõnes tehnikaajakirjades nt)

Page 7: Paneelarutelu 24.03.2011

GaasiKiirTee Projekt 7

LAHENDUSED 2

Kui palju biogaasi kasutamisel transpordis saaksime vältida CO2 emissioone, need arvud tuleks välja tuua, seeläbi vähendada riigi emissioone heitmekaubanduses

Mõelda partnerluse süsteeme (leida tanklakette, mis ei oleks turul juhtiv)

Seadusandlust uurida biokütuste valdkonnas, ning seda täiendada

Euroopa metaangaasi standardsõidukid aluseks võtta

Page 8: Paneelarutelu 24.03.2011

GaasiKiirTee Projekt 8

LAHENDUSED 3 Välja töötama kindlama mudeli, et mitte väga palju konkureerivaid

alternatiivenergiasüsteeme ei tekiks – Eesti on selleks liiga väike

Peame otsustama oma riigi toorme ja võimaluste järgi, millise alternatiivenergia suuna valime!

Taaselustada MKM-i juurde taastuvenergia nõukogu (vajadusel ise kokku tulla, ilma MKM’i vajaduseta, aga sellel poleks väga jõudu sel juhul)

Taastuvenergia paneel/ümarlaud ühiskondlikkus korras kokku panna (kõik rahvagrupid kokku!)

Biokütused/taastuvenergia – nt järgmise mõttetalgu “Teeme ära” teemaks!

Parkimissüsteemi korralduse muudatus (nt tasuta parkimine)

Investeeringutoetused biodiisli tootmiseks

Soodustavat tegurit tehnikale (metaangaasiauto hinnatoetus) -> anda toetus sellele, palju auto väldiks C02 emisioone (nt metaangaasiautodele), riigisisene toetus oma inimestele, jätkusuutlik ring

Alternatiivkütustega autod vabastada maksudest

Toetada konkreetselt biogaasi/biometaani, mitte üldiselt metaankütuseid kasutavaid autosid

Page 9: Paneelarutelu 24.03.2011

LAHENDUSED 4

Peaks toetama biogaasi tootmist, mitte biogaasil sõitvaid e. (metaankütuseid) kasutavaid autosid

Riik peaks tootma spetsialiste biokütuste valdkonnas, stipendiumite osas nt (välja töötada vastav õppekava/kutsestandard nt) ->riik juba tellis: [email protected]

Luua andmebaas, et millised biogaasijaamad sobivad Eesti tingimustesse. Käivitada nt katsejaam mõne kõrgkooli juurde

Luua ettevõtjate koolitamise süsteem biogaasi valdkonnas (nagu Soomes)

Page 10: Paneelarutelu 24.03.2011

GaasiKiirTee Projekt 10

Kes ja mida peaks tegema, et biometaani ja surugaasi hakatakse Eestis kasutuma  sõidukites?

• LAHENDUSED• rohkem infot • Riik koostöös erainvestoritega arendama • biometaani kohalike tootmistehnoloogiaid; • Lai tankla võrgustik üle Eesti (++)• soodne hind • teenuse omahinna kujunemine sõltuvalt gaasi

hinnast • kokkuhoid muutuvkuludelt/kütuselt

Page 11: Paneelarutelu 24.03.2011

GaasiKiirTee Projekt 11

Mida teha - Lahendused 2

• Lennart: selge poliitiline ambitsioon ja eesmärgid biokütuste kasutamiseks transpordis

• Kus on Eesti Biogaasi Strateegia – töötada välja?

• Edendada bioenergia ühistuid – teha esimesed näidised, eesti esimene vetikaühistu ....,

Page 12: Paneelarutelu 24.03.2011

GaasiKiirTee Projekt 12

Noppeid ettekannetest

• UK ja Rootsi on energiatarvet vähendanud, kuid samal ajal rahas mõõdetavat toodangut/heaolu kasvatanud – KUIDAS? Kas me ka saaks?

• GMO vetikad biokütuste III põlvkonnas– Õli ja suhkrute tootmine– IV põlvkond kogu keemiatööstuse ained

• tärklis piimhappeks jne

• Biokütuste konkurents – päikesepaneelid, akud, kuid see pole põhjus loobuda biokütustest

Page 13: Paneelarutelu 24.03.2011

GaasiKiirTee Projekt 13

Norra

• Säästva biogaasi süsteemi loomine – mis kataks kogu väärtusahela

• Infrastruktuuri loomine - rahastajad• Correct market imperfections to make biogas

competitive – korrigeerida turutõrkeid, et teha biogaas konkurentsivõimeliseks

Page 14: Paneelarutelu 24.03.2011

GaasiKiirTee Projekt 14

Strateegiliste poliitiliste otsuste (valikute) tegemine

• Taastuvenergia strateegias ja tegevuskavas väga selgete eesmärkide ja mõõdetavate sihtide seadmine

– Mida toetab toetuste portfell ettevõtjatele,– regionaalsetele ja kohalike avalikule sektorile

Page 15: Paneelarutelu 24.03.2011

GaasiKiirTee Projekt 15

programmid• Innovatsiooniprogrammid

• VKE innovatsioonid

• T&A tegevus

• TOETUSED

• Taristu arendamiseks

• Rahaline toetus biogaasi tootmiseks/garanteeritud hind

• Bussipargi uuendamise toetus tingimusega üle minna metaangaasidele

Page 16: Paneelarutelu 24.03.2011

GaasiKiirTee Projekt 16

maksud

• CO2 heite maks diislile• Co2 heite maksuvabastus metaangaasidele• CO2 heitmemaks maagaasile ja biogaasile, kui

biogaasi kasutatakse SEK-s• Metaangaasisõidukitele teemaksu vabastus

/road tax excemption)• Sama NOx

Page 17: Paneelarutelu 24.03.2011

GaasiKiirTee Projekt 17

Mis motiveeriks?

• Oleks huvitatud diiselmootori ümberseadistamisest (ümberehitus) ja selle mõttekusest (tasuvusest)!

• Kui gaasi kasutamine võimaldab kokkuvõttes kulusid kokku hoida, siis on antud teema meie jaoks huvitav

• Mind motiveeriks .....• .....

Page 18: Paneelarutelu 24.03.2011

GaasiKiirTee Projekt 18

Kokkuvõte

Biogaasi ja biokütuste valdkond vajab tugevat ja professionaalset eestkõnelejat

Biogaasi ja biokütuste valdkonna inimesed lepivad kokku biogaasi valdkonna visioonis.

Täiesti reaalsetel eeldustel on biogaasist toodetava taastuvelektri nominaalne võimsus aastas 84 Mwel või ca 200 miljonit Nm3 biometaani

Ettevõtjate, kodanike ja valijatena saame nõuda poliitikustest otsustajatelt, et

biokütustele tuleb taotleda 0-määraga kütuseaktsiisi ka järgmiseks perioodiks.

Page 19: Paneelarutelu 24.03.2011

GaasiKiirTee Projekt 19

Kokkuvõte 2 Poliitika kujundavad peavad viima esmajärjekorras ellu Eesti

taastuvenergia tegevuskavas aastani 2020 biogaasivaldkonna arengut soodustavaid meetmed:

biometaanile tehnilised standardid, müügitingimused gaasivõrku, soodustariifid, ostukohustus ja kogused (sarnaselt taastuvelektriga);

sõnnikuhoidla ehitamisel (alates teatud kogusest) investeeringuabi taotlejatele kohustus välja ehitada metaani kogumise seadmed;

investeeringutoetus ühistranspordi üleviimiseks biokütustele (ja tanklakettide rajamiseks);

Page 20: Paneelarutelu 24.03.2011

GaasiKiirTee Projekt 20

Kokkuvõte 3

reisijate vedude hangetel seada riikliku dotatsiooni tingimusena biokütuste kasutamise kohustus ja muude alternatiivsete taastuvaid energiaallikaid kasutavate sõidukite kasutamise laiendamisele suunatud meetmete väljatöötamine ja rakendamine; meetmete (maksustamine, soodustused) väljatöötamine sõidukite kasutamise struktuuri mõjutamiseks.Biogaasi valdkonna edendajate küsimus seadusandjatele kõlab täna järgmiselt: mis aastal eeltoodud 4 meedet on kavas välja töötada ja kehtestada?

Page 21: Paneelarutelu 24.03.2011

GaasiKiirTee Projekt 21

Mida teha!? Kõige kindlam viis eesti biogaasiressursi kasutuselevõtuks on

diferentseerida taastuvenergia toetus asukoha, energialiigi, suuruse ja sisendite alusel.

taastuva mootorikütuse tootmise (biometaani) toetus – 6 €c/kWh.

mõistlik teha koostööd oma jäätmetest biogaasi tootmisel näiteks avaliku ja erasektori partnerluses (PPP – public private partnership), biogaasiühistu, bioenergia küla või bioenergia regiooni raames. Eestis taolise koostöö kogemus peaaegu puudub. Eesti seni ainuke põllumajandussubstraadil toimiv Saare Economics biogaasijaam Jööril toimib ühtse kontserni põhimõttel, kuid selle erinevusega, et läga veetakse üle saare kokku ja kääritusjääk tagasi põldudele.

Rootsis on teadaolevalt mitu toimivat biogaasi energiaühistut, kes on teevad omavahel koostööd

Page 22: Paneelarutelu 24.03.2011

GaasiKiirTee Projekt 22

Biometaani näidisühistu läga, jäätmed ja silo veetakse näiteks 30 km raadiuses

kokku ühte kohta, kus stabiilne soojatarbija (puidukuivati, ujula,

kasvuhoone, spa) on lähedal; kääritusjääk veetakse põllumajandusmaaomanikele

tagasi laiali. On oluline teada, et sõltuvalt substraadist on

kääritusjääk võrreldes toore läga või sõnnikuga samasuguste või paremate väetisomadustega, samuti ei riku kääritusjäägiga väetamine mulda,

vaid parandab selle struktuuri, jääk haise ega eralda mingeid kahjulikke ühendeid.

Page 23: Paneelarutelu 24.03.2011

GaasiKiirTee Projekt 23

Mida teha!

Vajalik on taas ellu kutsuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde loodud Taastuvenergia Nõukogu ja

jätkata biogaasi teematöörühma tegevust Kliima ja Energiaagentuuri juhtimisel,

mis võiks olla selleks töiseks platvormiks, kus seadusandjad ja sihtgrupid omavahel kavandatavate taastuvenergia toetuste muudatuste mõju läbi arvutavad, läbi vaidlevad ja

osapooled toovad argumendid muudatuste tegemiseks või tegemata jätmiseks.