paekivi est 062011 - gi.ee · meteoriidikraatrid. raamatu loomist alustati geoloogiakandi-daadi...
TRANSCRIPT
PAEKIVI –EESTI RAHVUSKIVI
Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut
Turu Ülikooli geoloogiaosakond
PAEKIVI – EESTI RAHVUSKIVI
Tallinn 2007
Koostajad: HellePerens ElmarKala
Täname: EestiGeoloogiakeskusOÜ EestiVabaõhumuuseum
Kujundus: HellePerens AndresAbe
Fotodjajoonised:HellePerens
Esikaas: Rebalakülavaade,Harjumaa
Tagakaas: paekiviaedKahalakülaPulgatalust,19.sajandiIIpool. AsubEestiVabaõhumuuseumis
©MTÜGEOGuideBaltoscandia,2007
Raamatu väljaandmist kaasfinantseerisid:Euroopa Regionaalarengu Fond, SA Keskkon-nainvesteeringute Keskus, Eesti VabariigiSiseministeerium ja TTÜ Geoloogia InstituutINTERREGIIIALõuna-SoomejaEestiprogram-miraames.
PAEKIVI – EESTI RAHVUSKIVI. MTÜ GEOGuide Baltoscandia. Tallinn, 2007.
ISBN978-9985-9763-8-8
PAEKIVI KUI SÜMBOL
Rahvusteadvusehoidmiseksvajamesümbo-
leid. Rukkilill on meie leivavilja, suitsupää-
suke–maakodusümbol.Paasonmeiealus-
põhi,eestlaseolemisejapüsimisesümbol.
1990. aastal kutsuti kokku paekivile
pühendatudteaduskonverents,kusalus-
tatidiskussioonipaekivikuimaavaraots-
tarbekastkasutamisest.23.aprillil1992.
aastal asutati Kuressaare lossis Eesti
Paeliit. 4. mail 1992 kuulutati paekivi
meie rahvuskiviks. Vastava üleskutse
tegid geoloogid-teadlased Rein Einasto
jaAntoRaukasning tänaseksmeiehul-
gast lahkunud ajaloolased Villem Raam
ja Vello Lõugas, ehitusinsener Hubert
MatvejaloodusteadlaneJaanEilart.
4. mai on muutunud paepäevaks. Sellel
päevalonEestiPaeliidualgatuselpeetud
paekonverentse, tehtud paekäike ning
levitatudpaealastteavet.
Paekivi on üks osa Eestimaa loodus- ja
kultuuriloost. Paekivi süvitsi tundmine
annab lisaväärtuse nii paest pinnavor-
mideimetlemiselekuikaehitistearhitek-
tuuriväärtuse hoomamisele. Paljandisein
ja seinakivi kannavad endas ürglooduse
märke, mida tundma õppides on või-
malik teada saada, kuidas omaaegne
settimiskeskkondjaelustikonpaekivisse
talletunud ja kuidas see mõjutab kivimi
omadusi. Paetundmist vajavad koolilap-
sed, õpetajad, arhitektid, ehitajad, res-
tauraatoridjakõikkodanikud,keshinda-
vadpaekivikuimeiepüsimiseaadet.
Käesoleva raamatu kirjutamine on sat-
tunudajale,milonvõimalikuks saanud
ajastutruu ehitise – Sakala keskuse
(1985) barbaarne lammutamine. Ometi
on 1960. aastatel alanud ehituspae
murdmise ja töötlemise allakäigu taus-
tal räägitud Raine Karbi 1980.–90. aas-
tatepaeehitistestkuipaekivirenessansist
Eestiarhitektuuris.
Endine Sakala keskus
PAEKIVI – EESTI RAHVUSKIVI 3
PAEKIVI – OSA MEIE ÜRGLOODUSEST
Eluta loodust peetakse meie planeedi
mäluks.Kivimitesolevadjäljedjuhatavad
meidMaaeluloo saladuste juurde.Eesti
geoloogiliste loodusmälestiste kohta on
koostatud mahukas andmebaas – Eesti
ÜrglooduseRaamat.Raamatusregistree-
ritikõikolulisemadgeoloogilisedobjek-
tid üle Eesti: aluspõhja paljandid, ränd-
rahnud,koopad,karstialad,allikad,joad,
meteoriidikraatrid.
Raamatuloomistalustatigeoloogiakandi-
daadi Herbert Viidingu eestvedamisel
1980. aastail. H. Viidingu töö jätkaja,
TTÜ Mäeinstituudi emeriitprofessori Enn
Pirruse sõnul on tegemist ühe maailma
unikaalsema nähtusega, kus riigi kogu
elutaloodusonselliselviisilkaardistatud.
Raamatukäsikirjakoostaminevõttisaega
17 aastat. Selles raamatus on kõige
põnevamadjustpaekihid.
Paekivi tekkest
Paekivi on tekkinud läbi aegade mere
madalas, rannalähedases osas. Sügava-
masmeresmoodustusidmergeljadome-
riit, veelgi sügavamas avameres savi ja
kiltsavi. Tekkelt kuulub paekivi biokee-
miliste setendite hulka: on kujunenud
siinsetes meredes elanud organismide
elutegevusekaasabil.
Eesti paekivi moodustavad setendid on
ladestunud Baltika ürgmandrit katnud
laugepõhjalises Paleobalti meres 472–
417miljonitaastattagasiningonseotud
peamiseltOrdoviitsiumijaSiluriajastuga.
Paekivi teke Eesti alal algas Kesk-Ordo-
viitsiumis. Põhja-Eestis moodustusid esi-
algu glaukoniiti ja raudooide sisaldavad
lubisetted. Lühikesel perioodil järgnes
Lasnamäe ehituslubjakivi nimetuse all
tuntud puhaste lubjakivide teke. Mere
sügavnemine Kesk-Ordoviitsiumi lõpul
tingissavikatelubjakivideladestumise.
Siluriaegses troopilises laguu-nis tekkinud ürglooduse kirjad. Selgase paemurd
4
PAEKIVI – EESTI RAHVUSKIVI 5
Hilis-Ordoviitsiumis tekkisid läbilõikesse
põlevkivikihid, mis on riigi energiaalli-
kaks. Põlevkivi moodustumisele järgnes
Baltika mandriga külgnevais ookeanides
intensiivsevulkaanilisetegevuseperiood.
Vulkaanidestväljapaiskunud tuhksades-
tus ka Eesti ala katnud mere põhjas.
Paekivis moodustusid vulkaanilise tuha
vahekihid.
Paleobalti meri madaldus ja sügavnes
perioodiliselt. Üks madaldumisetapp on
seotud Eesti vanimate rifimoodustiste
tekkega Vasalemma piirkonnas, millele
järgnesvägapuhasteafaniitsete lubjaki-
videkujunemine.
Ordoviitsiumivanusegapaekividesvõime
kivististena näha rikkalikku ja mitmeke-
sistmereelustikku: sammalloomi,koralle
ja kihtpoorseid, kes mängisid suurt osa
rifimoodustajatena. Arvukalt esines ka
käsijalgseid (brahhiopoode), lülijalgseid
(trilobiite),põhjalekinnitunudokasnahk-
seid(meriliiliad,merikerad).
Baltika manner paiknes Ordoviitsiumi
ajastullõunapoolkeral,kuskliimaolisoe
ja mereline. Ajastu lõpuks kliima jahe-
nes järsult. Jäätumine lõunapoolusel tõi
kaasa ookeanipinna alanemise 50 kuni
100 meetri võrra. Põhja-Eesti madalme-
resmoodustusidselajalkohatirifikomp-
leksikivimid,millegaonseotudkaehitus-
kivinahästituntudRöadolokivi.
Lõuna-Eestis,kusmerioli sügavam, set-
tisidOrdoviitsiumiajastul tunduvaltsavi-
kamad setted, mis tasemeti on punase
värvusega.
Roheliste glaukoniiditeradega lubjakivi
Raudooidide ja kivististega lubjakivi
Sammalloomade kivistised põlevkivis
Siluri ajastul liikus Baltika ürgmanner
lõunapoolkeralt ekvaatorile ning suure-
nes korallide ja stromatopooride mit-
mekesisus jahulk.Tihnikutenaesinenud
meriliiliate skeletiosised moodustasid
pakselubjakivilasundeid.Lülijalgsetehul-
gas ilmusid mahkjas vees elavad meri-
skorpionid – eurüpteriidid. Alguse sai
hõre maismaataimestik. Paleobalti meri
hakkasaegamöödataanduma.
Siluri ajastu algul moodustus Hiiumaalt
pea Peipsini ulatuv käsijalgse Borealis
kodadest koosnev tohutu karplubjakivi
lasund, mille paksus ulatub Pandivere
kõrgustikulkuni13meetrini.Rahvakeeli
rõngaspaekskutsutudpuhaslubjakivion
meieparimaidtehnoloogilisitoormeidja
ühtlasivägaheaehituskivi.
Taandumise käigus meri sügavnes peri-
ooditi. Kõige sügavamaveelised tingi-
mused kujunesid Vara-Siluris Adavere
ja Jaani eal. Moodustus ligi 100 meetri
paksunemerglikompleks.
Järgneval Jaagarahu eal meri madaldus
järsult, mis tingis ligi 30 meetri pak-
suse rifikompleksi kujunemise Eesti alal.
Peamine ja suurem rifivöönd jäi Eestist
läänepoole–Gotlandilähistele.
Jaagarahu korall-lubjakivi lähivaates ja paemurrus
6
PAEKIVI – EESTI RAHVUSKIVI 7
Siluri ajastu kivimeile on iseloomulik
erinevate kivimtüüpide sage rütmiline
vaheldumine, kus tavapäraselt osa-
levad mudalised ja teralised lubjakivid
ning laguunsed primaarsed dolokivid.
Viimaste näiteks on Orgita ja osaliselt
Kaarma dolokivi. Siluri ajastu lõpuks
taandus Paleobalti meri meie aladelt
edelasuunas.
PaetekeelustusväheselmääralveelHilis-
Devonis,385–359miljonitaastat tagasi.
Idapooltlevinudmerelinebasseinhaaras
Eesti territooriumist äärmise kaguosa,
kustekkisumbes10meetripaksunekivis-
tisterohkelubiseteteladestus.
Paesed pinnavormid
PaenealuspõhiavanebpõhjapoolPärnu–
Mustvee joont. Aluspõhja kivimitega on
seotudkaunidjaülevadlooduslikudpinna-
vormid:Põhja-Eestiklint,Saaremaaranna-
pangad, Lääne-Eesti salumäed, paepõran-
dategakalda-jaloopealsed,paeastangutelt
laskuvadjoadjaerinevadkarstivormid.
Põhja-Eesti klint on Eesti tähelepanu-
väärseim loodusmonument, mis jätab
nii maalt kui merelt vaadatuna võimsa
mulje. Klindi pikkus on 300 km, ulatu-
desOsmussaarestNarvani.Klindiastangul
paljanduvad hallid paekivid, rohelised
glaukoniitliivakivid, pruunid kiltsavid ja
kõigeall–kollakadliivakivid.
Põhja-Eesti klindi suurim kõrgus jääb
Saka–Ontika–Toila klindiplatoole, ulatu-
des 56 meetrini. Püstloodset seina on
seal25–30meetrit.
Teine,Siluriklintonväiksemjamadalam
ning kulgeb piki Saare- ja Muhumaa
põhjarannikut, jätkudesüksikpankadena
Lääne-Eesti mandrialal. Kõrgeim klint
jääbRootsi,Gotlandisaarele.
Lääne-Eesti saartel esineb Siluri klindi
ranna-astanguid ja panku ligi 90 km
ulatuses.KõrgeimonMustjalaehkPanga
pank–21,3meetrit.
Lisaks võimsatele paepankadele on
Eestimaal lugematul hulgal paljandeid.
Setterütmide piir Siluri lubjakivis
Neist suurima tähendusega on stra-
totüüpsed.Huvipakuvadkapaemurrud,
mis on üheaegselt nii maavara paljan-
did kui ka osa meie pärandkultuurist.
Eesti Paeliidu eestvedamisel on asutud
vanupaemurdekorrastamajaeksponee-
rima Porkunis, Keilas, Pakal, Mäliveres,
Tamsalusjamujal.
Karst on paeluv loodusnähtus, millest
on haaratud peaaegu kogu lubjakivide
leviala. Karst on ka tegur, millega tuleb
arvestada mitmesuguste praktiliste küsi-
muste lahendamisel, nagu veevarustus
ja kaevandamine. Karstumist põhjustab
lubja- ja dolokivide lahustumine vees.
Intensiivsed karstinähud ulatuvad 5–10
meetri sügavuseni. Kõige levinum kars-
tivorm on kurisu – vett neelav liudja,
ovaalse või korrapäratu kujuga ava
maapinnal. Neeluavadega on seotud
maa-alused karstitühemed ja kohati ka
ojad või jõed, millede kohal on eri-
neva suurusega pindmiste karstivormide
väljad. Eesti suurimad karstiväljad on
Kostiveres, Kuimetsas, Katal, Uhakus ja
Pael. Karstialade kõige lummavamateks
vormideks on laua-, seene- ja sillakuju-
lisedpaekivistjäänukpangased.
PAEKIVI OMADUSED
Koostis, struktuur ja tekstuur
Paekiviehkpaason lubjakivi,dolokivi ja
mergliüldnimetus.Paekivikõigelevinum
vormonlubjakivi.Lubjakivionkaltsiumi
süsihappesoolast(CaCO3)moodustunud
Üügu pank – merest taandunud Limneamere murrutusjärsak ja parim Siluri rifi-vööndi paljand
8
PAEKIVI – EESTI RAHVUSKIVI 9
kivim.Puhaslubjakivisisaldab56%CaO
ja44%CO2.Loodusesleidubsellistlub-
jakivi harva. Tavaliselt esineb lisanditena
dolomiiti, savi, glaukoniiti, raudhüdrok-
siide. Värvuselt on lubjakivi valge, kol-
lakas, roosakas või hall, olenevalt lisan-
ditest. Vastavalt lisanditele ja nende
hulgale jaotatakse lubjakivi savikaks, lii-
vakaks,dolomiidikaks(lisandit10–25%).
Orgaanilise aine rikast lubjakivi nimeta-
taksekerogeenseks.Raudoksiididestvõi
lubiainesest koosnevate, umbes 1 mm
läbimõõduga kerajate ooidide sisalduse
korralkõneldakseooidlubjakivist.
Lubjakivis on paekivi algne struktuur
kõigepareminisäilinud.Kivimistruktuur
on tingitudkoostisosadeabsoluutsest ja
suhtelisestsuurusest.
Lubjakivi sisemine ehitus ulatub peit-
kristallilisest kuni jämedateraliseni.
Koostisosade suuruse põhjal jaotatakse
lubjakiviafaniitseksehkpeitkristalliliseks
(alla0,01mm),mikrokristalliliseks(0,01–
0,1mm),peeneteraliseks (0,1–1mm) ja
jämedateraliseks (üle1mm).Kuikristal-
lide materjaliks on kaltsiit, siis terade
materjaliks on kõige sagedamini erine-
vate organismide kodade purunemisel
tekkinud detriit ja keemilise tekkega
tombud. Lubjakivide põhimass on sage-
damini mikrokristalliline. Tunduvalt väik-
semalevikugaonafaniitnelubjakivi,mille
välisekstunnuseksonkarplikmurre.
Koostisosadesuurusekõrvalonolulineka
nendetekkeviisjaomapära.Kuilubjakivis
on üle 25% purunemata kivistisi, nime-
tatakse seda biomorfseks, rohke detrii-
Rauaühenditest mustaks värvunud stromatopoor-lubjakivi
Fossiiliderikas savikas lubjakivi
Biomorfne kerogeenne lubjakivi
10
disisalduse korral detriitseks. Vastavalt
kivististetüübileeristataksekarplubjakivi,
korall-lubjakivi,onkoliitlubjakivi.
Erinevalt lubjakivist sisaldabdolokivi ehk
dolomiitCaMg(CO3)2kuni21,7%MgO,
30% CaO ja 48% CO2. Värvuselt on
dolokivi lubjakivist kollakam ja hallikam.
Suurem osa dolokivist on tekkinud lub-
jakivi dolomiidistumisel. Selle protsessi
käigus moodustuvad kivimisse poorid ja
tühimikud, sest kaltsiumi asendumine
magneesiumiga põhjustab kivimi mahu
vähenemise.Tühimikemoodustuminetoi-
mubeelistatultfossiilideväljaleostumisel.
Mergel on lubjakivi ja savi vahepealne
lüli.Tasisaldab25–50%savikatmaterjali,
on hallika, roheka või kirju värvusega.
Dolomiidistunud merglit nimetatakse
domeriidiks.
Kivimitekstuuronkoostisosaderuumiline
paigutusjaorientatsioon.Paekiviüldlevi-
nudtekstuurilinetunnusonkihilisus,mis
avaldub kihikompleksi ainelise koostise,
terajämedusevõiteistelitoloogilisteoma-
dustevertikaalsesmuutumises.Kõigelevi-
numadonhorisontaalkihilised (plaatjad),
lainjadjamuguljadtekstuurid.
Füüsikalis-mehaanilised omadused
Ehituskivinakasutatavpaekivipeabvastu
pidama ilmastikutingimustele, tugevale
survele,löökidelejakulumisele.Keemiline
koostis, struktuurilised ja tekstuurilised
iseärasused mõjutavad ka paekivi füü-
sikalis-mehaanilisi näitajaid. Eesti ehi-
tuslubjakivide survetaluvus on valdavalt
Fossiilide leostumisel dolokivisse tek-kinud tühimikud
Mikrokristalliline lubjakivi
Mergel rohkete käsijalgsetega
600–800 kg/cm2, harva 400 või 1000,
kuluvuse mark aga ulatub 1–3, kõige
sagedaminion2.Lubjakividekülmakind-
lus on enamasti 25 tsüklit, harva 15 või
35. Veeimavus on ülekaalukalt 1–2%.
Ehitusdolokivide omadused sarnanevad
üldjoontes lubjakividele. Dolokivide veei-
mavusonnendepoorsusetõttuveidisuu-
rem,survetaluvusagaulatubmõningatel
juhtudelkuni1200kg/cm2.
Dekoratiivsus
Tavaliselt on paekivi erineva varjundiga
hall. Harvemini on näha ka rohelist,
punast, pruuni, valget ja musta tooni,
mille annavad mitmesugused lisandid.
Paekivimustreidkujundavadkivimistruk-
tuur, tekstuur ja kivis esinevad fossii-
lid. Üks levinumaid tekstuuriefekte on
katkestuspind – settimise katkemisel
tekkinud tugev kaljune pind, kuhu on
puurivad organismid jätnud uuristusjälgi
ehk püstakuid, mis on hiljem täitunud
põhikivimist erineva materjaliga. Sageli
on katkestuspind raua- või fosfaatsete
ühenditegamustaks,pruuniksvõipuna-
seksvärvunud.
PAEKIVI KASUTUSVALDKONNAD
Paekivi on hinnaline maavara. Eesti
Geoloogiakeskuses tehtud rakendusge-
oloogilisteuuringutetulemusenaonvälja
selgitatud ligi sada, erineva otstarbega
paekivimaardlat.
Olenevalt paekivi keemilisest koostisest
ja füüsikalis-mehaanilistest omadustest
Paemosaiik Jõgevamaa valdadest(valik maakonna paekividest)
PAEKIVI – EESTI RAHVUSKIVI 11
12
on välja kujunenud tema kasutusvald-
konnad.Lubjakivijadolokivikasutatakse
ehituskivina, tehnoloogilise kivina, lubja
põletamiseks ja tsemendi tootmiseks.
Paekivisttehaksesuveniirejaonhakatud
valmistamakaehteid.
Paekivi kui ehitusmaterjal
Ehitusmaterjalidehulgasonniilubja-kui
dolokive. Head ehituslubjakivid on kihi-
paksusega10–20cm.Lasnamäeehitus-
lubjakivis, rõngaspaes, Ungru lubjakivis
ning Vasalemma “marmoris” leidub ka
30cmpaksusijapaksemaidkihte.
Lubjakivide dolomiidistumisel tekkinud
ehitusdolokividonmonoliitsemadkuialg-
kivim,sestlubjakivinõrgestavadmergliki-
hid dolomiidistumisel tavaliselt hajuvad.
Heade ehitusomadustega on peenekris-
tallilisedjapeenpoorseddolomiidid,kuid
poorsuseitohiksületada10%.Ehituskivi
seisukohast on olulised primaarsed
dolokivid. Eesti parimad, massiivseimad
dolokividnaguKaarma,Orgita,Selgase,
Mündi,onjustprimaarseddolokivid.
Ehituspae kasutusloost
Meie rahvuskivi teadvustamisel ja tut-
vustamisel on paeehitistel täita suur ja
tähtisosa.
Juba noorema pronksiaja lõpul tekkisid
põllulappideltkividekoristamiselpõldude
ümbermadaladkivivallid.Põhja-jaLääne-
Paest kaelaehted (ülal – Mets-küla lubjakivi, all – Jaagarahu lubjakivi (autor: Raili Vinn)
Eestis hakati inimesi matma kivikirstkal-
metesse,misenamastilaotipaekivist.
JubaennemeieajaarvamistrajatiSaare-
maal Asvas asula kaitseks paekivimüür.
Sealt on leitud ka paest põrandaplaate.
Linnuseehitistes hakkas paekivi täht-
sus uuesti suurenema 9.–10. sajandil,
mil looduslikele kõrgendikele püstitati
7–10 meetri kõrguseid kohalikust paest
kuivmüürigakaitsevalle.VarbolajaValjala
linnusesonsäilinudkapaevooderdisega
kaev.Arvatavasti oli taolise kuivmüüriga
kindlustatudkaToompea25meetrikõr-
gusel saarkõrgendikul paiknenud eest-
laste linnus, mille hilisem ehitustegevus
onhävitanudvõijätnud4–5meetripak-
susekultuurkihialla.
Ehitus- ja raidkivikunsti arengu eeldu-
seks Eesti alal olid kohalikud kivivarud.
Eestlastekiviraiumisetraditsioonidulatu-
vad võõrvallutajate-eelsesse aega. Selle
näiteks on trapetsikujulised hauaplaa-
did peamiselt Lääne-Saare alal. Plaadid
on märgid ajast, mil siinmail kohtusid
paganlik ja kristlik kultuur. Nende mas-
silisekasutuseaeglangeb11.–13.sajan-
disse. Eestis on neid kokku loendatud
90.Hiliskeskajalkasutatineidkaehitus-
materjalina.
Ristiusu võidulepääsule järgnenud kabe-
lite, kirikute, kloostrite ja uute linnuste
ehitamine pani aluse Eesti olulisemate
ehituspaeliikide laiemale väljaselgitami-
selejakasutamisele.
Vanimad paest kivikirikud püstitati juba
13. sajandil Lääne-Saare alal, Tallinnas
Toompeal ja Järvamaal. Algkirikud tehti
Trapetsikujuline muinasaegne haua-plaat Kaarma kiriku välisseinas
Umbes 3000 aasta vanune paekivist kirst Jõelähtme muinaskalmes
PAEKIVI – EESTI RAHVUSKIVI 13
14
Raikküla lademe dolokivide kasutuspiirkond
Rõngaspae eeliskasutusega piirkond
Röa kihistiku dolokivi eeliskasutusega piirkond
5
6
6
4
3
2
1
Lehtse
JootmeJäneda
Kuru
Ambla
Sipelga
Kukevere
KäraveteKarja
RakaReinevere
Rava
Orgmetsa
Albu
Järva-Madise
Jalgsema
Seliküla
Seidla
Kaalepi
Metsataguse
Roosna-Alliku
KuksemaKuusna
Esna
Järva-Jaani
Koordi Koeru
Aruküla Väinjärve
ErvitaPreedi
Müüsleri
Peetri
Ammuta
AnnaPurdi
Kükita
Vodja
Mäo
Köisi
Silmsi
Sõrandu
Huuksi
Päinurme
Koigi
Laimetsa
MäekülaPaide
Valgma NurmsiMündi
VäätsaReopalu
Kirma
Türi-Alliku
Türi
Kärevere
Villevere
Kolu
0 5 10
Tännassilma
Laimetsa
Koigi
Metsataguse
Eivere
Karinu
Metsla
Kuusna
paemaardlad:tehnoloogiline lubjakivi
lubjakivi killustikuks
tehnoloogiline dolokivi
dolokivi killustikuks
kvaternaarisetted:
< 2 meetri
2-5 meetrit
> 5 meetri
kirik
kalmistu
kabel
ühiskondlik hoone
linnus
mõis
monument
veski
sild
lubjaahi
talu, elamu
paemurd
rõngasrist
paeehitised:
14
reeglinalähiümbrusesleiduvastpaekivist,
samuti raidtööd, kui kohalik kivi seda
vähegivõimaldas.
Saaremaaonehituspaepoolestüks rik-
kamaidmaakondi,kuhupoleolnudtar-
vidust kivi mujalt sisse vedada. Siiski
on valmistoodanguna Saaremaa kiri-
kutesse sattunud keskaegseid ristimis-
kive Gotlandilt (Kaarma, Pöide, Muhu,
Ansekülakirik)japõrandaplaateÖlandilt
(Pühakirik).
Kaarma kiriku rajamisega 13. sajandi
II poolel sai alguse massiivse Kaarma
dolokivivõidukäikesialguSaaremaal,siis
Lääne- ja Pärnumaal ning alates 17.
sajandistTallinnasjamujalEestis.Kaarma
dolokivi kasutamisega on seotud Eesti
paealade kõige vormiküllasemad ja vii-
mistluselt silmapaistvamad keskaegsed
raidtöödKarjakirikus.
HilisemastKaarmadolokivi kasutamisest
väärivad märkimist Kuressaare baroksed
ja klassitsistlikud linnaehitised, Tallinna
Niguliste kiriku sammasportikus (1676),
IEestiVabariigiajastkinoGloriafassaad
Tallinnas, Võru pangahoone raidkaunis-
tusedjm.
Saaremaa tarvis on Kaarma dolokivist
valmistatud ka korstnakive, loomade
söögi- ja jooginõusid, kaevurakkeid,
hulgaliselt hauatähiseid ning võimsaid
haua-jamälestusmonumente.Viimaseid
võibleidapeaületerveEesti jakaLätist
(Võnnulahingumälestusmärk).
Eesti vanimate maakirikute hulka
loetakseka13.sajandiIIpoolelehitatud
Ridalakirikut,millelääneportaalijateiste
raidtöödematerjaliksonLäänemaaparim
ehituspaas–Ungrulubjakivi.Tegemiston
peeneteralise, madalas lainetusvööndis
tekkinud lubjakiviga, mille kihipindadel
on lainevirede jälgi. Lubjakivi sisaldab
üksikuid koralle, mis viitab rifiläheda-
sele tekkekeskkonnale. Kivimit esineb
piiratud alal Pusku, Sepaküla ja Lähtru
kandis. Läbi sajandite on seda kivimit
Kohaliku paevaru kasutamisvõimalusi Järvamaa näitel (H. Perens, 2004, joonis 341 järgi). Kihtide avamused: 1 - Rakvere, Nabala ja Vormsi lademed, 2 - Pirgu lade (sh Moe kihistu Paleoporella-lubjakivi), 3 - Porkuni lade (sh Röa kihistiku dolokivi ja ja Vohilaiu marmorilaadne lubjakivi), 4 - Juuru lade (sh Tammiku ki-histiku rõngaspaas), 5 - Raikküla lade, 6 - Adavere lademe Rumba kihistu
Kuressaare lossi sisevaade. Nii seinad kui raidtööd on Kaarma dolomiidist.
PAEKIVI – EESTI RAHVUSKIVI 15
16
417
443
472
Lad
e
Oh
esaa
re
Kau
gat
um
a
Ku
ress
aare
Paa
dla
Ro
ots
ikü
la
Jaag
arah
u
Jaan
i
Ad
aver
e
Rai
kkü
la
Juu
ru
Po
rku
ni
Vo
rmsi
Pir
gu
Nab
ala
Rak
vere
Oan
du
Kei
la
Hal
jala
Ku
kru
se
Uh
aku
Lasn
amäe
Ase
ri
Ku
nd
a
Vo
lho
vi
van
us,
milj
on
aast
atLadestu
Ladestik ÜLEM-SILUR
SILUR
ALAM-SILUR ÜLEM-ORDOVIITSIUM
ORDOVIITSIUM
KESK-ORDOVIITSIUM
Geo
loo
gi-
line
läb
ilõig
eK
ivim
i kir
jeld
us
lub
jaki
vi, m
erg
el
sõrm
usp
aas
savi
kas
lub
jaki
vi,
mer
gel
Kaa
rma
do
loki
vi
lub
jaki
vi, d
olo
kivi
do
loki
vi
on
kolii
tid
e,st
rom
ato
liiti
de,
Sel
gas
e d
olo
kivi
lub
jaki
vi, d
olo
kivi
bio
her
mik
om
ple
ks
mer
gel
, lu
bja
kivi
vulk
aan
ilise
tu
ha
vah
ekih
tid
ega
savi
kas
lub
jaki
vilu
bja
kivi
, do
loki
viO
rgit
a ja
Mü
nd
i U
ng
ru lu
bja
kivi
lub
jaki
virõ
ng
asp
aas
savi
kas
lub
jaki
vi
bio
her
mik
om
ple
ks
Rö
a d
olo
kivi
savi
kas
lub
jaki
vi
veti
klu
bja
kivi
savi
kas
lub
jaki
vi,
mer
gel
afan
iitn
e lu
bja
kivi
afan
iitn
e lu
bja
kivi
savi
kas
lub
jaki
vi
lub
jaki
vi, m
erg
el
Vas
alem
ma
“mar
mo
r”
savi
kas
lub
jaki
vivu
lkaa
nili
se t
uh
ava
hek
ihti
deg
a
lub
jaki
vip
õle
vkiv
iva
hek
ihti
deg
a
savi
kas
lub
jaki
vi
Lasn
amäe
eh
itu
slu
bja
kivi
rau
do
oid
ideg
alu
bja
kivi
gla
uko
niid
iter
adeg
a
lub
jaki
vi
Eh
itu
skiv
i,vi
imis
tlu
s-ki
viK
illu
stik
Teh
no
-lo
og
ilin
e ki
vi
Tsem
end
ito
ore
Pa
ek
ivi
ka
su
tus
ala
d
PA
EK
IVI
TÜ
ÜB
ID j
a K
AS
UT
US
AL
AD
EE
ST
IS
PAEKIVI – EESTI RAHVUSKIVI 17
417
443
472
Lad
e
Oh
esaa
re
Kau
gat
um
a
Ku
ress
aare
Paa
dla
Ro
ots
ikü
la
Jaag
arah
u
Jaan
i
Ad
aver
e
Rai
kkü
la
Juu
ru
Po
rku
ni
Vo
rmsi
Pir
gu
Nab
ala
Rak
vere
Oan
du
Kei
la
Hal
jala
Ku
kru
se
Uh
aku
Lasn
amäe
Ase
ri
Ku
nd
a
Vo
lho
vi
van
us,
milj
on
aast
at
Ladestu
Ladestik ÜLEM-SILUR
SILUR
ALAM-SILUR ÜLEM-ORDOVIITSIUM
ORDOVIITSIUM
KESK-ORDOVIITSIUM
Geo
loo
gi-
line
läb
ilõig
eK
ivim
i kir
jeld
us
lub
jaki
vi, m
erg
el
sõrm
usp
aas
savi
kas
lub
jaki
vi,
mer
gel
Kaa
rma
do
loki
vi
lub
jaki
vi, d
olo
kivi
do
loki
vi
on
kolii
tid
e,st
rom
ato
liiti
de,
Sel
gas
e d
olo
kivi
lub
jaki
vi, d
olo
kivi
bio
her
mik
om
ple
ks
mer
gel
, lu
bja
kivi
vulk
aan
ilise
tu
ha
vah
ekih
tid
ega
savi
kas
lub
jaki
vilu
bja
kivi
, do
loki
viO
rgit
a ja
Mü
nd
i U
ng
ru lu
bja
kivi
lub
jaki
virõ
ng
asp
aas
savi
kas
lub
jaki
vi
bio
her
mik
om
ple
ks
Rö
a d
olo
kivi
savi
kas
lub
jaki
vi
veti
klu
bja
kivi
savi
kas
lub
jaki
vi,
mer
gel
afan
iitn
e lu
bja
kivi
afan
iitn
e lu
bja
kivi
savi
kas
lub
jaki
vi
lub
jaki
vi, m
erg
el
Vas
alem
ma
“mar
mo
r”
savi
kas
lub
jaki
vivu
lkaa
nili
se t
uh
ava
hek
ihti
deg
a
lub
jaki
vip
õle
vkiv
iva
hek
ihti
deg
a
savi
kas
lub
jaki
vi
Lasn
amäe
eh
itu
slu
bja
kivi
rau
do
oid
ideg
alu
bja
kivi
gla
uko
niid
iter
adeg
a
lub
jaki
vi
Eh
itu
skiv
i,vi
imis
tlu
s-ki
viK
illu
stik
Teh
no
-lo
og
ilin
e ki
vi
Tsem
end
ito
ore
Pa
ek
ivi
ka
su
tus
ala
d
PA
EK
IVI
TÜ
ÜB
ID j
a K
AS
UT
US
AL
AD
EE
ST
IS
18
okasnahksete detriidist. “Marmor” on
ümbriskivimiksbiohermidele.Kivimsisal-
dab palju sakilisi, imeõhukese mergliki-
lega kaetud stüloliitpindu, mida mööda
on kivim murtav kihtideks. Kohati saab
murda kuni meetripaksusi monoliite.
Vasalemma “marmori” levikuala piirdub
Harju-Risti, Vasalemma, Padise, Tuula
ja Valingu ümbrusega. Kivimi kasutus-
areaal on tunduvalt laiem. Vasalemma
“marmorist” 19.–20. sajandil valminud
kasutatud ehitus- ja raidtöödeks eel-
kõige Lääne-Eestis. Tuntuim ehitis on
Ungru loss (1893–96).Viimaselajalvõib
Ungru kiviga viimistletud ehitisi kohata
ülekoguPõhja-Eesti.
Padise kloostri ehitamise käigus võeti
13.sajandilkasutuseleVasalemma“mar-
mor”, ilus valkjashalli tooni ja sädeleva
murdepinnaga marmorilaadne lubjakivi,
mis koosneb kaltsiidiga tsementeeritud
Omanäolise puidulaadse mustriga Ungru lubjakivi
Mikrokihitunud Kaarma dolokivi
Ungru lubjakivist kaasaegne seinavii-mistlus Keilas
Kaarma dolokivi Karja kiriku lääne-portaalis, 14. sajand
PAEKIVI – EESTI RAHVUSKIVI 19
PÄRN
U
NARV
A
Tapa
RAKV
ERE
Haljala
Järve
Türi
Paide
Põltsam
aa
Helme
Valga
OtepääTART
U
VõruPõlva
Jõhvi
Keila
Rapla
Haapsalu
Lihula
Harju-Risti
Vormsi
Pühalep
aKä
ina
Maasilinn
Karja
Pöide
Püha
Anseküla
Kärla
KaarmaVa
ljala
Kihelko
nna
Muhu
Virtsu
Hanila
Karuse
Mihk
li
Vigala
Märjam
aa
Ridala
MartnaKu
llamaa
Koluv
ere
Lääne-Nigula
Noarootsi
Padis
eHarju-Madise
Juuru
TALL
INN
Pirita KoseJõelä
htme
Kuusalu
Kalvi
Tools
e
Kadrina
Viru-JaagupiLü
ganuse
Viru-Nigu
la
Vasknarva
Ambla
Porkuni
Väike
-Maarja
Simuna
Järva-Jaani
Kiltsi
Järva-Madise
Koeru
Peetri
Laius
e
Kursi
Palam
use
Pilistve
re
VILJAN
DI
Suure-Jaani
Kolga
-Jaani
Nõo
Vasts
eliina
Pe
ipsi
järv
So
om
e
lah
t
KURE
SSAA
RE
Lii
vi
la
ht
Pae
kasu
tuse
stke
skaj
a eh
itis
tes
(H.P
eren
s, 2
004,
joo
nis
10
Kaa
rma
do
loki
viLa
snam
äe e
hit
usl
ub
jaki
viV
asal
emm
a “m
arm
or”
Org
ita
do
loki
viU
ng
ru lu
bja
kivi
Rö
a d
olo
kivi
rõn
gas
paa
sP
aid
e p
oo
rne
do
loki
viM
ün
di d
olo
kivi
Nar
va k
irju
värv
ilin
e p
aeki
viLä
ti d
olo
kivi
koh
alik
do
loki
vi
Go
tlan
di l
ub
jaki
viÖ
lan
di l
ub
jaki
vilin
nu
skl
oo
ster
too
mki
rik
kih
elko
nn
akir
ik
20
hauatähiseidleiabigamaakonnakalmis-
tuil. Tuntuim ehitis on Vasalemma loss
(1890–93).
Sajandi võrra hiljem võeti kasutusele
Märjamaa kiriku raidtööde tarvis Orgita
dolokivi, mille põhiliseks kasutuskohaks
sai keskajal hoopis Tallinn, hiljem terve
Põhja-Eesti,17.sajandileritiNarva.
Lasnamäeehituslubjakivimurdmist alus-
tati Toompeal. Kuna paevaru Toompeal
oli piiratud ja saarkõrgendik sai peagi
täis ehitatud, siis kandus kivimurdmine
Lasnamäe piirkonda. Lasnamäega võr-
reldespuuduvadToompealäbilõikesüle-
mised30–40murdmiskihti.Eritirohkesti
vajati kivi 13. sajandi lõpus alustatud
linnamüüriehitamisel.
Kunstiajaloolastele on suureks ja oluli-
seks probleemiks eestlaste osa keskaeg-
seskiviarhitektuuris.Enimarhiivimaterjali
onpaekivimurdmisejatöötlemisekohta
säilinudTallinnas.
Orgita dolokivist gooti roosi motiiv. E. Kala, 2007
Pastelsetes toonides Orgita dolomiit
Vapp Keila kirikuaias paikneval Vasa-lemma "marmorist" kabelil, 19. sajand
Teraline Vasalemma "marmor"
Kiviraidurite e kiviseppade vennaskond
oliolemasjuba1340.a.Meistritööksoli
ette nähtud välja raiuda aknasammas,
lavatoorium või ukse sillus ning panna
need kohale. Esimesed kivi- ja müür-
sepad olid võõramaalased, kuid alates
14.sajandistolidneedtööaladeestlaste
käes: Tallinna raeraamatutest nimeliselt
teadaolevast36kivisepastolidvähemalt
25eestlased,kesolidpäritHarju-,Viru-,
Järva-jaLäänemaalt.
Samadest piirkondadest olid pärit ka
paemurdjad, kelle põhilisteks tööriista-
deks olid varrega pommid, raudkangid,
kivipuurid jt. Kihte murti lahti mööda
looduslikke lõhesid. Lahtimurtud tükid
lõhuti parajaks kangi tömbi otsaga,
suure haamri või varre otsa kinnitatudKeskajale tüüpiline Lasnamäe lubja-kivist etikuga elamu
Tallinna linnamüür on tervenisti ehitatud Lasnamäe lubjakivist
PAEKIVI – EESTI RAHVUSKIVI 21
Lasnamäe ehituslubjakivi levikuala on
suur,ulatudespikiklindipealsetPaldiskist
kuni Sillamäeni. Kivimi kasutusareaal on
ajapikku laienenudterveleEestile.Kõige
terviklikumonTallinnavanalinn.
Tallinnast lõuna ja kagu poole jääva-
tel paealadel võeti keskajal ehitus- ja
raidtöödeks kasutusele samuti omad
head paeliigid. Porkuni lademe Röa
kihistiku dolokivi, edaspidi Röa dolo-
kivi, avamusala ulatub Läänemaalt kuni
Lääne-Virumaani. 13. sajandil kasutati
Röa dolokivi kui head massiivset raid-
materjali Lääne-Nigula, Ambla, Järva-
Madise ja Järva-Jaani kiriku ehitamisel.
15. sajandil kaldus selle dolokivi kasu-
tamise raskuspunkt Lääne-Virumaale,
kus valmisid Porkuni linnus ja raidtööd
Kadrina, Väike-Maarja ja Viru-Jaagupi
kahepuudasemalmpommiga.Paksemaid
kihtekangutatilahti“härjaga”.
Tallinna raele kuulunud murdudes sor-
teeriti murtud paas tööpäeva lõpus ehi-
tuspaeks,ehitusdetailide raiekiviks ning
antiüleehitusmeistrile,keskoosraeteen-
riga praakis välja kõlbmatu toodangu.
Tallinnale vajalik paas murti peamiselt
LasnamäePõhja-jaLõunamurrust.
Lasnamäelubjakivimoodustabtäismahus
ca8meetripaksuseehituskivikompleksi,
milles on 56 erinimelist murdmiskihti.
Paasi töödeldi kihtide ehk laskmiskor-
dade kaupa. Lasnamäe ehituskivis eral-
dablaskmiskordiõhukemerglikiht,mille
all on sageli õhuke savikas paekiht –
nahakord.Viimastegavahelduvadkõvad
ilmastikukindladkihid,midasaikasutada
kõnniteeplaatideks,raidtöödeks.
Paemurdmine tänapäeval. Pärtli paemurd Maardus
22
PAEKIVI – EESTI RAHVUSKIVI 23
Lasnamäe ehituslubjakivi lihvitud pind Lasnamäe ehituslubjakivist piilar Suur-gildi hoones, 15. sajand
Lasnamäe lademe lubjakivi murdmis-kihid Väo paemurru seinas
Lasnamäe lubjakivist raidreljeef Justitia, 1629
24
kivistunud ja kaltsiidiga tsementeeru-
nud käsijalgsete kodadest. Rõngaspae
kivimkompleksi suurim paksus – üle 10
meetri–onteadaLääne-Virumaal.Kivimi
murdmiskihid on enamasti 10–20 cm
paksud. Iseloomulik on suur värvitoo-
nidevalik:hall, valge,kollakas, rohekas,
punakas.Rõngaspaesobivustseinakiviks
onnäidanudsajandeidpüsinudehitised,
millest vanimad jäävad keskaja algu-
sesse. Veenvaim tõestus on Vao linnus.
kirikutele. 17.–19. sajandil kaunistati
RöadolokivigaKuru, Mõdriku,Muuga,
Porkunimõisahooneid.Alates19.sajandi
lõpust võib Röa dolokivi leida ka talu-
hooneteavaääristustes janurgakettides.
InjustmurtudpuhtalttahutudRöadolo-
kivistonlaotudüksatraktiivsemaidEesti
paeehitisi–Injumõisahoone.
BorealislubjakiviehkrõngaspaasonJuuru
lademe ülemisse ossa kuuluv paekivi,
miskoosnebmassiliseltkuhjunud,hiljem
Rõngaspaas Lääne-Virumaalt
Röa dolokivis esineb krinoidide lülisid
Nõo kiriku rõngaspaest portaali de-tail, 13. sajand
Detail Röa dolokivist ehitatud Inju lossist, 1894
Raidtöödeks on rõngaspaasi vähe kasu-
tatud:keskaegsedhauaplaadidAmblaja
Palamusekirikus,altariplaatVäike-Maarja
kirikusjaNõokirikuportaal.Rõngaspael
ontulevikkuviimistluskivina.
Järvamaaltonpäritkakskeskaegsespae-
kasutusesolulistpaeliiki–PaidejaMündi
dolokivi. Kasutusele võeti nad Paide ja
Viljandi linnuse ning Pilistvere, Koeru,
TürijaPõltsamaakirikuehitamisel.Paide
paemurdaetikinni19. sajandi IIpoolel.
Mündi murd oli veel 19. sajandi kes-
kel üks Eesti suuremaid ning lõpetas
tegevuse varu ammendumise tõttu 20.
sajandiIIpoolel.
Virumaal võeti seoses Rakvere lossi ehi-
tamisega 13. sajandil ehituskivina kasu-
tusse ka afaniitne lubjakivi, mida murti
arvatavasti Rägavere murdudest. Lossi
raidtööd on valmistatud Lasnamäe ehi-
tuslubjakivistjaOrgitadolokivist.
Sillamäelt Narva poole torkab ehitistes
silmakirjuvärvilinepaekivi,misonkõige
ilmekama väljenduse saanud Narva ehi-
tistes.Alates13.sajandistoliNarvadolo-
kivi ehitus- ja raidmaterjaliks Hermanni
kindluseehitamisel.ÜksvanimaidNarva
dolokivistsäilinudraidtöidonNarvamuu-
seumis asuv Paul Weddele pühendatud
rõngasristaastast1521.Kivivärviiluaval-
dab muljet Aleksandri kiriku ja Pimeaia
punakajarohekatoonigamüürides.
Eestipaekivijapaetootedolidläbikesk-
aja ka tunnustatud väljaveoartikliteks
Soome,Rootsi,Riiga, Preisimaale:haua-
ja etikukivid, trepiastmed, aknasambad,
siseportaalide sillused, võlvikivid, põran-
daplaadid.
Pärast keskaega võeti järk-järgult kasu-
tusse üha rohkem erinevaid ehituspae-
liike. Enamasti oli paealade mõisatel ja
linnadelomapaemurd.
Lisaks juba sajandeid tuntud murdudele
rajati 1844.–1846. a ulatuslik Kernu
murdPeterburiTalvepaleejaoks.1881.a
võetiVasalemmajaamajuureskasutusele
Afaniitsest lubjakivist ehitatud Rakvere linnus, 13.-16. sajand
PAEKIVI – EESTI RAHVUSKIVI 25
26
lubjakivist.A.Kotli projekteeritudehitis-
tes on sageli kasutatud ka Vasalemma
“marmorit”ningKaarmadolomiiti.
Samal perioodil hakkas arenema pae
mehaaniline töötlemine. Hakati tootma
ja kasutama saetud dolo- ja lubjakivi-
katteplaate. 1920. aastate lõpus asuti
paljudemurdudepaekiviomadusipõhja-
likumaltuurima.UuritiSaaremaalubja-ja
dolokiveningRakvere,KalanajaTamsalu
ümbruselubjakive.
Nõukogude võimu algusaastail too-
deti seina-, vundamendi- ja astmekive
Lasnamäe ehituslubjakivist ning Vasa-
lemma“marmorist”.
uued murrud, kust veeti ehituslubjakivi
Soome,RootsijaPeterburi.
Seoses tellisetööstuse laienemisega ja
suurte tööstuskomplekside rajamisega
19/20.sajandivahetuselTallinnas,Kundas,
Narvas hakkas ehitistes pae üle võidut-
sema tellis. Ka puhaslaoga paemüüride
seinaavad piirati tellisega. Historitsismi-
perioodile iseloomulikult kasutati paasi
ehedalkujulkirikute(Kaarli,Rapla,Jüri),
linnapaleede(Tallinn,Kohtu6) jamõisa-
hoonete(Ungru,Vasalemma,Laitse,Inju)
ehitamisel. Saksamaalt ja põhjamaadest
kandus Eestisse ka rustikaalse kivi kul-
tus, hakati kasutama klombitud paekivi
(Draamateater, Rotermanni soolaladu).
Ehitisipüütiväärtustadamaterjaliabil.
20.sajandi30.–40.aastatepaekasutuse
võib seostada eelkõige arhitektide H.
Johansoni,A.Kotli,E.J.Kuusikutegevu-
sega.H. Johansoni loomingusilmapaist-
vaimosaontehtudklombitudLasnamäe
Narva dolokivi
Kernu dolokivist Nissi kiriku portaal, 1873
PAEKIVI – EESTI RAHVUSKIVI 27
Paekivist hooneid Eesti Vabaõhumuuseumis: sepikoda Oluva talust (Kahala küla, Kuusalu kihelkond), 18. sajandi algus (ülal) ja paekiviaed ning suveköök-sepikoda Lääne-Saaremaalt, 19. sajandi I pool (all)
28
Paekivikasutamineehituseskahanesjär-
sult 20. sajandi II poolel. Paemurdmise
ja töötlemise raskuspunkt kaldus Saare-
maale, kus valmistati peamiselt viimist-
lusplaate. Paekivi valik ja viimistlus olid
sageli ebakvaliteetsed. Vajaka jäi koos
vanade kivimurdjatega aegade häma-
russekadunudteadmistest,kusjakuidas
erinevaidpaekihtekasutada.
Praegune Eesti paetööstus tegutseb
tuntudpae-erimite,naguLasnamäeehi-
tuslubjakivi, Kaarma ja Orgita dolokivi,
Ungru lubjakivi, Vasalemma “marmori”
ningsuhteliselthiljutilisandunudSelgase
dolokivibaasil.Paekivikasutataksepõhi-
liselt eramute sise- ja välisviimistluses,
aiakujunduses, harvem ühiskondlikes
ehitistes.
Hoogustunud elamu- ja teedeehitus on
kaasa toonud ka suurenenud nõudluse
killustikujärele,millejaokskipubviimasel
ajalpaekivinappima.
Paekivi tehnoloogilise kivi ja tsemendi toorainena
Tehnoloogilisena tuntakse paekivi, mida
kasutataksepaberi-jatselluloosi-ningehi-
tusmaterjalide tööstuses, masinaehituses,
põllumajandusesjne.Seosesuutetööstus-
harude tekkimisega 19. sajandi viimasel
veerandil hoogustus paekivi kasutamine
tehnoloogilisetoorainena.Kundas (1870)
ja Aseris (1899) läksid käiku tsemendite-
hased.TamsalusjaRakkesrajati19.sajandi
80.–90.aastaillubjatehased.MuhustÜügu
pangalt veeti dolokivi Peterburi metallur-
Lasnamäe lubjakivist portaal Tallinnas, Tõnismägi 5a (ülal) ja Selgase doloki-vist Kaali külastuskeskus, 2005 (all)
giatehastele,KaugatumastlubjakiviPärnu
tselluloosivabrikule ning Jaagarahust
puhastkorall-lubjakiviSaksamaale,Rootsi,
SoomejaLätti.
2005. aasta seisuga on Eestis arvel üks
tsemendi- ja 22 tehnoloogilise lubjakivi
maardlat. Kunda tsemenditehases kasu-
tatakse tsemendi tootmiseks kohalikku
Lasnamäeehituslubjakivi.
Tehnoloogiliseks toormeks sobivaimad
lubjakiviliigidonteralinejaafaniitnelub-
jakivi ning borealislubjakivi ehk rõngas-
paas. Paberi- ja tselluloosi- ning metal-
lurgiatööstuses kasutamiseks sobib vaid
väga puhas lubjakivi, kus CaO sisaldus
onvähemalt53%,MgOalla1,5%,SiO2
sisaldus 1,0%, lahustumatut jääki kuni
3%.NeilenõuetelevastavadVasalemma
jaRummumaardla,kuspõhikivimikson
Vasalemma“marmor”.
Lubjapõletamine sai Eestis alguse 13.
sajandil pärast ristisõdu, kui kustutatud
lupja hakati kasutama kivimüüritisteKunda tsemenditehase ainus säilunud pudel ahi, 1870
Rakke ringahju rõngaspaest varemed, 1910
PAEKIVI – EESTI RAHVUSKIVI 29
jakivi abil saab puhastada soojuselekt-
rijaamade heitgaase. Lubjakivisõelmeid
kasutatakse põldude lupjamiseks, mida
vajabkolmandikEestipõldudest.
Tehnoloogilise dolokivi maardlaid on
Eestis viis. Klaasitööstuses kasutatavat
dolokivi, mis peab olema väga puhas
ja sisaldama MgO vähemalt 18%, on
geoloogiliseltuuritudHellamaamaardlas
Muhumaal.SedakivikasutasNõukogude
ajalpikkaaegaJärvakandiklaasitehas.
Paekivi geoloogiateaduses
Paekivi pole ainult rakendusgeoloogiliste
uuringuteobjektiks.Geoloogiaonarenev
teadus, mis uurib Maad ja selle tekke-
lugu.Igauusfaktvõibümberlükataselle,
millesveeleilekindladolime.Paekivileon
pühendunud stratigraafid, kes rööbista-
vaderinevaidpaeläbilõikeid;paleontoloo-
gid,kelleuuridaonpaekivispeituvadfos-
siilid; litoloogid, kes uurivad kivi ennast;
hüdrogeoloogid,kesuurivadpaekivislei-
duvapõhjaveekoostistjaliikumist.
sideainena. Põletati nii lubja- kui dolo-
kivi.Algelisemateks lubjapõletustehnika-
teks olid riidad ja miiliaugud. Hiljem
võetikasutuselemaa-ahjudjaringahjud.
Lubjapõletamine hoogustus 17. sajan-
dil, kui linnades ehitustegevus laienes.
Tallinna ehitiste jaoks olid olulisemad
Lasnamäelpaiknevadlubjaahjud.Tartusse
toodilubiPuurmanimõisalähistelt.Narva
ehitisi varustati koguniHiiumaa lubjaga.
Lubja põletamine oli mõisatele ja hiljem
ka taludele oluliseks sissetulekuallikaks.
Vanadlubjaahjudonsamutiüksosameie
pärandkultuurist,misvajabsäilitamist.
Tänapäevaltegeldakselubjapõletamisega
peamiselt Järvamaal ja Lääne-Virumaal,
kusasuvadsobivapae leiukohad.Rakke
lubjatehasespõletatakseKarinumaardla
rõngaspaasi. Viimasel ajal on lubjapõle-
tamise vastu hakanud huvi tundma ka
väiketootjad.Niionalustanudtöödkaks
firmatSaaremaalLümandavallas.
Lisakstavapärastelelubjakivikasutusviisi-
delesaabpulbrilisthüdraatlupjakasutada
joogivee puhastamiseks, jahvatatud lub-
Lubjapõletusahju jäänused Mihkli Salumäel, Pärnumaal
30
PAEKIVI – EESTI RAHVUSKIVI 31
SÕNASELETUSI
Afaniitne lubjakivi–peitkristallilinelubjakivi
Ajastu–üleilmsegeoloogiliseajaskaalapõhiühik,kümneidmiljoneidaastaidkestnudkindelajaetappMaageoloogilisesarengus
Aluspõhi –maakooresuurestruktuuriüksuse,platvormi,üksosa.Lasubjäigastunudtard-jamoondekivimitest koosneval aluskorral ning koosneb vanadest kõvastunud settekivimitest.Ühtlasimoodustabalumiseosapealiskorrast,kuhukuulublisaksaluspõhjaleveelsellellasuvpinnakate
Avamus – ala, kus kindla vanusega kivimid ulatuvad maapinnale või on kaetud õhukesepinnakattega
Baltika ürgmanner–Rodiniahiidmandrist630miljonitaastattagasieraldunudmandriplokk(praeguseIda-Euroopaplatvormiala),mispaikneslõunapooluselähedal
Biohermikompleks–fossiilnerifimoodustiskoosümbritsevatekivimitega
Fossiil –kivistis
Glaukoniit– rohekas,enamasti teradenaesinev,keerulisekoostisegasilikaatnerauamine-raal
“Härg”–tööriistpaekihtidelahtikangutamiseks
Kihtpoorne (stromatopoor)–väljasurnudkäsnadeklassikuuluvsuurpätsilaadnekivistis
Klint –pankrannikulesinevulatuslikulevikugaaluspõhjalinerannajärsak
Ladestu –samanimeliseajastujooksulmoodustunudkivimid
Maardla–maavaraleiukoht,maavarakogum,midakvaliteedi,lasumistingimustejamajan-dusliketunnustepoolestsobibtööstuslikultkasutada
Mudaline lubjakivi – lubimudast moodustunud mikro- või peitkristalliline lubjakivi, mispeaaegueisisaldaorganismideskeletiosi
Onkoliit–sinivetikatejabakteriteelutegevusetulemuselmereveestekkinudümar,kihiline,sibulatmeenutavmoodustis
Paleobalti meri –madallaugepõhjalinemeri,miskattisBaltikaürgmandrit488–416mil-jonitaastattagasi
Setend–sete(maismaalvõiveeskuhjunudpudeaines)jasettekivim(settekivistudestek-kinudkivim)
Rahkjas paas–rifilubjakividolomiidistumiseltekkinudleostustühimikegadolokivi
Raudooid–rauamineraalidestkoonevväikekerajasmoodustis
Riff–rahu,üksteiselekinnitunudorganismidelubiskelettidestmoodustunudmerepõhjakõr-gendik
Stratotüüp–paljand,kusesimestkordateaduslikultkirjeldatiteatudgeoloogilistalajaotust
võisellepiire
KIRJANDUST
Einasto,R.,2005.Mõnedsäästlikupaekasutusepõhimõtted.–Keskkonnatehnika5.32–33.
Einasto,R.,Matve,H.,1989.PaekivikasutamisejarakendusuuringuteajaloostEestis.Rmt.TeaduseajaloolehekülgiEestist.VIIkogumik.GeoloogiaarengustEestis.57–73.
Einasto, R., Rähni, A., 2006. Väo kihistu digitaalselt töödeldud kiht-kihiline tüüplä-bilõige.–Keskonnatehnika3.51–55.
Eestiarhitektuur1.Tallinn(üldtoim.V.Raam),1993.303lk.
Jürgenson,E.,1960.Eestipaekividekasutamiseajaloost.–EestiLoodus6.321–328.
Heinsalu,Ü.,1977.KarstjalooduskeskkondEestiNSV-s.Tallinn.Valgus.93lk.
Kleesment, A., Nestor, H., Soesoo, A., 2006. Devon Eestis. MTÜ GEOGuideBaltoscandia.27lk.
Kukk, M., 2006. Eesti vabariigi 2005. aasta maavaravarude koondbilansid (seisuga31.12.2005.a).EestiGeoloogiakeskus,geoloogiafond.83–101.
Leito,T.,Märss,T.2003.Saaremaapangad.EestiLoodusfoto.32lk.
Lumiste,M.,1965.Tallinnaraidkivikunstist.–Kunst2/3.65–76.
Markus, K., 1999. Från Gotland till Estland. Kyrkoarkitektur och kyrkopolitik under1200-talet.Kristianstad.256lk.
Markus,K.,2006.KeskaegnekunstaitabmõistaEestiajalugu.–Horisont2.72–77.
Matve, H., 1986/87. Eestimaa paas (Paeehituse kunst). Käsikiri. Eesti Arhitektuuri-muuseum,fond20,nimistu2.
Nerman,R.,1998.Lasnamäeajalugu.EestiEntsüklopeediakirjastus.35–37.
Märss,T.,Soesoo,A.,Nestor,H.2007.Saaremaapangad.MTÜGEOGuideBaltoscandia,2007.32lk.
Nestor,H.,Soesoo,A.,2006.Silur.KirjastusMTÜGEOGuideBaltoscandia.31lk.
Nestor, H., Soesoo, A., Linna, A., Hints, O., Nõlvak, J., 2006. Ordoviitsium Eestis jaLõuna-Soomes.MTÜGEOGuideBaltoscandia.32lk.
Pirrus,E.,2003.EestiÜrglooduseRaamat–Geoloogilisteloodusmälestisteüleriigilineandmebaas.Rmt.Elutaloodusmälestisteuuriminejakaitse.7–18.
Perens,H.,2004.PaekiviEestiehitistesII.Harju,RaplajaJärvamaakond.144lk.
Saadre, T., 2004. Eesti maavarade kaardi koostamine mõõtkavas 1:400 000 (1:200000).Ietapp.Aruanne.EestiGeoloogiakeskus,geoloogiafond,7641.10–19.
Saimre, T., 2006. Tehnoloogia muutumise biheivoristlik analüüs Kursi lubjatootmis-piirkonnanäitel.Seminaritöö.TÜfilosoofiateaduskond,Ajalooosakond,Arheoloogiaõppetool.3–10.
Soesoo,A.,Miidel,A.,2006.Põhja-Eestiklint.MTÜGEOGuideBaltoscandia.32lk.
Suuroja,K.,2005.Põhja-Eestiklint.EestiGeoloogiakeskus.7–53.
Geoloogiline ajaskaala
Holotseen
Pleistotseen
Pliotseen
Miotseen
Oligotseen
Eotseen
Paleotseen
Hilis-Kriit
Vara-Kriit
Hilis-Juura
Kesk-Juura
Vara-Juura
Hilis-Triias
Kesk-Triias
Vara-Triias
Loping
Guadalup
Cisural
Pennsylvania
Mississipi
Hilis-Devon
Kesk-Devon
Vara-Devon
Ludlow
Wenlock
Llandovery
Hilis-Ordoviitsium
Kesk-Ordoviitsium
Vara-Ordoviitsium
Furong
Kesk-Kambrium
Vara-Kambrium
Pridoli
KVATERNAAR
EOON AEGKOND AJASTU AJASTIK Vanus (milj. aastat)
IUGS ICS Geological Time Scale 2004 (www.stratigraphy.org), mugandanud ja eestindanud Eesti Stratigraafia Komisjon 2004 (www.gi.ee/ESK/)
NEOGEEN
KRIIT
KARBON
PALEOGEEN
JUURA
TRIIAS
DEVON
ORDOVIITSIUM
KAMBRIUM
SILUR
PERM
EDIACARA
KRÜOGEEN
TON
STEN
ECTAS
CALYMM
STATHER
OROSIR
RHYAC
SIDER
Kainosoikum Uusaegkond
Fanerosoikum
Paleosoikum Vanaaegkond
Mesosoikum Keskaegkond
Proterosoikum Agueoon
Arhaikum Ürgeoon
Neoproterosoikum
Mesoproterosoikum
Neoarhaikum
Mesoarhaikum
Paleoarhaikum
Eoarhaikum
Paleoproterosoikum
0,00
0,0115
1,806
5,332
23,03
33,9 ± 0,1
55,8 ± 0,2
65,5 ± 0,3
99,6 ± 0,9
145,5 ± 4,0
161,2 ± 4,0
175,6 ± 2,0
199,6 ± 0,6
228,0 ± 2,0
245,0 ± 1,5
251,0 ± 0,4
260,4 ± 0,7
270,6 ± 0,7
299,0 ± 0,8
318,1 ± 1,3
359,2 ± 2,5
385,3 ± 2,6
397,5 ± 2,7
416,0 ± 2,8
418,7 ± 2,7
422,9 ± 2,5
428,2 ± 2,3
443,7 ± 1,5
460,9 ± 1,6
471,8 ± 1,6
488,3±1,7
501,0±2,0
513,0±2,0
542,0±1,0
630
850
1000
1200
1400
1600
1800
2050
2300
2500
2800
3200
3600
~4500
ISBN978-9985-9763-8-8