Õppekirjandusest Õppekirjandusest psühholoogi pilgu läbipsühholoogi pilgu läbi

Tiia ListerTiia Lister

Koolituskeskus ELLUKoolituskeskus ELLUwww.ellu.ee

Tiia Lister 2010 2

TeemadTeemad

• Hea õpiku koostamise lähtekohad – psühholoogiline Hea õpiku koostamise lähtekohad – psühholoogiline vaatenurkvaatenurk

• Autori võimalused ja vastutusAutori võimalused ja vastutus• Õpikute suurimad puudusedÕpikute suurimad puudused• Hea õpikHea õpik• Haridusuuendus Eestis ja õppekirjandusHaridusuuendus Eestis ja õppekirjandus

Tiia Lister 2010 3

Kellele on õpik mõeldud?Kellele on õpik mõeldud?

• Õpilase abiline koolis.Õpilase abiline koolis.• Õpilase koduse õppimise põhimaterjal.Õpilase koduse õppimise põhimaterjal.• Õpetaja metoodiline abi- ja juhendmaterjal.Õpetaja metoodiline abi- ja juhendmaterjal.• Lapsevanema abi lapsele õppimises.Lapsevanema abi lapsele õppimises.• Puudujate ja haigete laste ainus võimalus õppida õpiku Puudujate ja haigete laste ainus võimalus õppida õpiku

kaudu.kaudu.• Täiskasvanute võimalus värskendada koolis õpitud, aga Täiskasvanute võimalus värskendada koolis õpitud, aga

unustatud teadmisi.unustatud teadmisi.

Tiia Lister 2010 4

Miks on õpilasele vaja õpikut?Miks on õpilasele vaja õpikut?

• Põhiline abiline õppetunnis.Põhiline abiline õppetunnis.• Süsteem ainest ja õpitavast.Süsteem ainest ja õpitavast.• Õpetaja jutu lisamaterjal. Ainekohase huvi tekitaja!Õpetaja jutu lisamaterjal. Ainekohase huvi tekitaja!• Reeglite, seaduspärasuste kogum.Reeglite, seaduspärasuste kogum.• Harjutuste ja ülesannete lahendamise näidised.Harjutuste ja ülesannete lahendamise näidised.• Koduste tööde abi – ka lapsevanemale.Koduste tööde abi – ka lapsevanemale.• Lisamaterjali viited.Lisamaterjali viited.• Huvitav lugemine lisaks.Huvitav lugemine lisaks.

Tiia Lister 2010 5

Erinevad vaatenurgad õpikuleErinevad vaatenurgad õpikule

• Ainemetoodika vaatenurkAinemetoodika vaatenurk• Psühholoogia vaatenurkPsühholoogia vaatenurk• Eripedagoogika vaatenurkEripedagoogika vaatenurk• Teksti – sõnumi - kommunikatsiooni vaatenurkTeksti – sõnumi - kommunikatsiooni vaatenurk• Kujunduslik- kunstiline – visuaalne vaatenurkKujunduslik- kunstiline – visuaalne vaatenurk• Sotsiaalne ja kultuuriline vaatenurkSotsiaalne ja kultuuriline vaatenurk

Tiia Lister 2010 6

Psühholoogia vaatenurkiPsühholoogia vaatenurki

• Väärtused ja eesmärgid Väärtused ja eesmärgid • Motivatsioon ja huvidMotivatsioon ja huvid• Tähelepanu ja analüüsTähelepanu ja analüüs• Mõtlemine ja mäluMõtlemine ja mälu• Suhted ja tundedSuhted ja tunded• Reeglid ja seaduspärasusedReeglid ja seaduspärasused• Tunnetus ja tajuTunnetus ja taju• Loovus ja intelligentsusLoovus ja intelligentsus• Õppimine ja uudishimuÕppimine ja uudishimu

Tiia Lister 2010 7

Õpiku autori võimalusedÕpiku autori võimalused ja vastutus ja vastutus

• Õppeaine maine õpilase silmis.Õppeaine maine õpilase silmis.• Huvi loomine ja põnevuse tekitamine.Huvi loomine ja põnevuse tekitamine.• Süsteem aine sees ja erinevate õppeainete vahel. Süsteem aine sees ja erinevate õppeainete vahel.

Avatud maailm ja õppeaine – lisad, viited.Avatud maailm ja õppeaine – lisad, viited.• Aine-alane mõtlemine ja sõnavara.Aine-alane mõtlemine ja sõnavara.• Raudvara aine õppimisel: põhimõisted, - reeglid ja –Raudvara aine õppimisel: põhimõisted, - reeglid ja –

teemad.teemad.• Selgus, mõistmine ja rakendusvõimalused.Selgus, mõistmine ja rakendusvõimalused.• Sobivad tekstid – piisav info põhiteema ja -tõdede kohta.Sobivad tekstid – piisav info põhiteema ja -tõdede kohta.• Iseseisva töö ja loomingu hõlbustamine. Iseseisva töö ja loomingu hõlbustamine. • Ainega seotud maailmapilt, väärtussüsteem.Ainega seotud maailmapilt, väärtussüsteem.

Tiia Lister 2010 8

Autori põhiküsimused õpiku Autori põhiküsimused õpiku kirjutamise eelkirjutamise eel

• Kes?Kes? Kellele? Kelle jaoks? Missuguse õpilase jaoks? Kellele? Kelle jaoks? Missuguse õpilase jaoks?• Mis?Mis? Mida täpselt? Missugune on õpiku süsteem ja Mida täpselt? Missugune on õpiku süsteem ja

ülesehitus?ülesehitus?• Miks?Miks? Miks seda ainet õppida-õpetada? Miks see teema, Miks seda ainet õppida-õpetada? Miks see teema,

see jutt? Mis eesmärgiga? Mis mõttega? Mis tasemel?see jutt? Mis eesmärgiga? Mis mõttega? Mis tasemel?• Kus?Kus? Mis peatükis? Mis leheküljel? Mis kohas? Mis peatükis? Mis leheküljel? Mis kohas?• Millal?Millal? Millises järjekorras? Millega seoses? Millises järjekorras? Millega seoses?• Kuidas?Kuidas? Mil viisil? Millisel tasemel? Milliste võtetega? Mil viisil? Millisel tasemel? Milliste võtetega?

Millisel kujul? Milliste lisadega?Millisel kujul? Milliste lisadega?

Tiia Lister 2010 9

Psühholoogiline aspekt õpikust Psühholoogiline aspekt õpikust õppimise puhulõppimise puhul

• Õpik peab olema atraktiivne ja kaasaegne.Õpik peab olema atraktiivne ja kaasaegne.• Õpikus on õpilase jaoks süsteem ja selgus. SÕNUM!Õpikus on õpilase jaoks süsteem ja selgus. SÕNUM!• Õpik on kui “klassiruum”, kuhu soovitakse astuda.Õpik on kui “klassiruum”, kuhu soovitakse astuda.• Õpikus on olemas kujutatud inimesed, kes soovivad Õpikus on olemas kujutatud inimesed, kes soovivad

õppida ja kellega saab samastuda.õppida ja kellega saab samastuda.• Õpik sisendab huvi ja positiivse hoiaku kohe alguses Õpik sisendab huvi ja positiivse hoiaku kohe alguses

õpitavasse ainesse.õpitavasse ainesse.• Õpikus on selge ja arusaadav tekst; on selgus reeglite, Õpikus on selge ja arusaadav tekst; on selgus reeglite,

harjutuste ja loovülesannete suhtes.harjutuste ja loovülesannete suhtes.• Õpikus on olemas ja mõistetav kogu materjal, mida vaja Õpikus on olemas ja mõistetav kogu materjal, mida vaja

õpiedukuseks selles klassis. Kooskõla ainekavadega.õpiedukuseks selles klassis. Kooskõla ainekavadega.

Tiia Lister 2010 10

Õpiku ülesehitus ja Õpiku ülesehitus ja tähtsad teemad igas õpikustähtsad teemad igas õpikus

• Tervitus ja head soovid – õpik ei ole anonüümne Tervitus ja head soovid – õpik ei ole anonüümne materjal.materjal.

• Mitte lihtsalt sisukord, vaid selge ja mõistetav süsteem.Mitte lihtsalt sisukord, vaid selge ja mõistetav süsteem.• Selged teemad – selgetel alustel peatükid, alateemad ja Selged teemad – selgetel alustel peatükid, alateemad ja

õppetunnid.õppetunnid.• Mõisted ja definitsioonid, reeglid, näited, ülesannete Mõisted ja definitsioonid, reeglid, näited, ülesannete

lahendamise eeskujud.lahendamise eeskujud.• Kokkuvõtted ja “raudvara”.Kokkuvõtted ja “raudvara”.• Harjutused, küsimused, loovülesanded, ülesanded Harjutused, küsimused, loovülesanded, ülesanded

erinevate võimetega õpilastele.erinevate võimetega õpilastele.• Vajalikud lisad – tabelid, sõnastikud, kirjandus, Vajalikud lisad – tabelid, sõnastikud, kirjandus,

internetilingid.internetilingid.• Ülesannete vastused enesekontrolliks.Ülesannete vastused enesekontrolliks.

Tiia Lister 2010 11

Õpiku koostamisel peaks olema Õpiku koostamisel peaks olema arvestatudarvestatud

• Õpilaste eakohasus õppimise, mõtlemise, loogika ja Õpilaste eakohasus õppimise, mõtlemise, loogika ja motivatsiooni seisukohalt.motivatsiooni seisukohalt.

• Õpilaste sõnavara ja mõistmisvõime.Õpilaste sõnavara ja mõistmisvõime.• Motiveerivad lisad, pildid ja värvid – arvestades Motiveerivad lisad, pildid ja värvid – arvestades

erinevate õpilaste elukeskkonda ja peret.erinevate õpilaste elukeskkonda ja peret.• Õpiraskuste teket soodustavad tingimused peaksid Õpiraskuste teket soodustavad tingimused peaksid

olema minimiseeritud – lugemisraskused, olema minimiseeritud – lugemisraskused, visualiseerimise probleemid, kujutusvõime ja ruumilise visualiseerimise probleemid, kujutusvõime ja ruumilise mõtlemise eripära.mõtlemise eripära.

• Konkreetse ja abstraktse, eluliste näidete ja “ära õpitava Konkreetse ja abstraktse, eluliste näidete ja “ära õpitava teksti” tasakaal.teksti” tasakaal.

• Mälu, kujutlusvõime ja loomingulisuse tasakaal.Mälu, kujutlusvõime ja loomingulisuse tasakaal.

Tiia Lister 2010 12

Verbaalne osa õpikustVerbaalne osa õpikust

• Pealkirjad, alapealkirjad.Pealkirjad, alapealkirjad.• Tekst, selgitused, kirjad.Tekst, selgitused, kirjad.• Definitsioonid, reeglid, sümbolid ja valemid.Definitsioonid, reeglid, sümbolid ja valemid.• Näited.Näited.• Ülesannete kirjeldused ja harjutused.Ülesannete kirjeldused ja harjutused.• Juhendid ja instruktsioonid.Juhendid ja instruktsioonid.• Küsimused.Küsimused.• Kommentaarid ja selgitused, põhjendused, argumendid, Kommentaarid ja selgitused, põhjendused, argumendid,

tõestused ja lahendused.tõestused ja lahendused.• Lisad. Sõnastikud, tabelid, loetelud.Lisad. Sõnastikud, tabelid, loetelud.

Tiia Lister 2010 13

Mitteverbaalne osa õpikustMitteverbaalne osa õpikust

• Suurus, formaat, paber, kvaliteet.Suurus, formaat, paber, kvaliteet.• Kaaned ja nende kujundus, väljanägemine.Kaaned ja nende kujundus, väljanägemine.• Tegelased – nende kujutamine ja “elu”.Tegelased – nende kujutamine ja “elu”.• Värvid ja kirjad.Värvid ja kirjad.• Kujundid, skeemid.Kujundid, skeemid.• Varjatud sõnumid - õpiku autorite teadlikud ja Varjatud sõnumid - õpiku autorite teadlikud ja

alateadlikud mõjutused lugeja alateadvusse.alateadlikud mõjutused lugeja alateadvusse.

Tiia Lister 2010 14

Õpik õppimise ja mõtlemise Õpik õppimise ja mõtlemise arendajanaarendajana

• Miks peab õppima seda ainet?Miks peab õppima seda ainet?• Mida ma saan teada, kui ma seda õpikut loen ja sellest Mida ma saan teada, kui ma seda õpikut loen ja sellest

õpin?õpin?• Mis kasu mul sellest on igapäevaelus?Mis kasu mul sellest on igapäevaelus?• Kes või mis elukutses seda peab ainet oskama? Mida ta Kes või mis elukutses seda peab ainet oskama? Mida ta

sellega on saavutanud?sellega on saavutanud?• Mis oluline ja mis mitteoluline õpikus tervikuna? Selles Mis oluline ja mis mitteoluline õpikus tervikuna? Selles

peatükis?peatükis?• Millisesse suuremasse süsteemi see kõik kuulub? Millisesse suuremasse süsteemi see kõik kuulub?

Missuguste teiste õppeainetega on seotud?Missuguste teiste õppeainetega on seotud?• Kust saan teavet kontollida või lisamaterjali?Kust saan teavet kontollida või lisamaterjali?

Tiia Lister 2010 15

Mälu või mõtlemine?Mälu või mõtlemine?

Mõtlemise õppimine õpiku kaudu:Mõtlemise õppimine õpiku kaudu:

a) teadmised süsteemis – a) teadmised süsteemis – teadmised teadmised (meelespidamine ja (meelespidamine ja mäletamine)mäletamine)

b) seaduspärasused, reeglid – b) seaduspärasused, reeglid – mõistmine mõistmine (tõlgendamine) (tõlgendamine)

c) otstarve - c) otstarve - rakendusrakendus (kasutamine) (kasutamine)

d) analüüs – d) analüüs – osadeks jaotamineosadeks jaotamine (osad, järjekord, põhjused, (osad, järjekord, põhjused, probleemid, lahendused, tagajärjed)probleemid, lahendused, tagajärjed)

e) süntees –e) süntees – kokkupanek kokkupanek (oletused, arendused, (oletused, arendused, muudatused, täiustamine)muudatused, täiustamine)

f) hindamine – f) hindamine – hinnangu andminehinnangu andmine (saavutused, (saavutused, õnnestumine, töötamine, arvamused õnnestumine, töötamine, arvamused

Tiia Lister 2010 16

TekstidTekstid

Erinevad tekstid:Erinevad tekstid:• kirjeldav tekstkirjeldav tekst – missugune? – missugune? • jutustav tekstjutustav tekst – mis toimub? – mis toimub? • seletav tekstseletav tekst - kuidas? - kuidas?• põhjendav tekst põhjendav tekst – miks?– miks?• juhendav tekst – mil moel?juhendav tekst – mil moel?

Tiia Lister 2010 17

Õpikuteemast arusaamise eeldused Õpikuteemast arusaamise eeldused 11

• Nimetamine ja defineerimine – mis see on ?Nimetamine ja defineerimine – mis see on ?• Rakendus – mida sellega saab teha?Rakendus – mida sellega saab teha?• Mälu – kas oled varem seda teadnud või kasutanud?Mälu – kas oled varem seda teadnud või kasutanud?• Kirjeldus – mis toimub? Kuidas see välja näeb?Kirjeldus – mis toimub? Kuidas see välja näeb?• Valikuline taju ja taju fokuseerimine – milline detail ja Valikuline taju ja taju fokuseerimine – milline detail ja

kus asub?kus asub?• Arutlemine – miks see nii on ? Milline tähtsaim osa?Arutlemine – miks see nii on ? Milline tähtsaim osa?• Võrdlev analüüs – kuidas nad erinevad või on sarnased?Võrdlev analüüs – kuidas nad erinevad või on sarnased?

Tiia Lister 2010 18

Õpikuteemast arusaamise eeldused Õpikuteemast arusaamise eeldused 22

• Põhjus ja tagajärg – mis selle põhjustas? Milline on Põhjus ja tagajärg – mis selle põhjustas? Milline on tulemus?tulemus?

• Hüpoteeside püstitamine ja tuletamine – mis juhtub, Hüpoteeside püstitamine ja tuletamine – mis juhtub, kui...?kui...?

• Vahend-tagajärg suhted - mida oleks vaja teha eesmärgi Vahend-tagajärg suhted - mida oleks vaja teha eesmärgi saavutamiseks?saavutamiseks?

• Loov arutelu – kuidas saad selles kindel olla?Loov arutelu – kuidas saad selles kindel olla?• Loogilised seosed – kui... siis...?Loogilised seosed – kui... siis...?• Osade hindamine – millised osad on head? Mida sa Osade hindamine – millised osad on head? Mida sa

muudaksid?muudaksid?• Terviku hindamine – kas tervik on kvaliteetne? Mida Terviku hindamine – kas tervik on kvaliteetne? Mida

peaks muutma?peaks muutma?

Tiia Lister 2010 19

Küsimused ja ülesandedKüsimused ja ülesanded

• Teadmised – mis juhtus? Kes? Mis?Teadmised – mis juhtus? Kes? Mis?• Mõistmine – miks juhtus? Miks?Mõistmine – miks juhtus? Miks?• Rakendamine – mida teie teeksite? Millal?Rakendamine – mida teie teeksite? Millal?• Analüüs – milline osa on tähtsaim? Milline?Analüüs – milline osa on tähtsaim? Milline?• Süntees – millised võimalused? Kuidas? Millega seotud?Süntees – millised võimalused? Kuidas? Millega seotud?• Hinnang – milline on arvamus? Tulemuse kvaliteet?Hinnang – milline on arvamus? Tulemuse kvaliteet?

Tiia Lister 2010 20

Head küsimused 1Head küsimused 1

• Tähelepanu tekitavad ja suunavad küsimused – huvi Tähelepanu tekitavad ja suunavad küsimused – huvi ja motivatsioon! Milline?ja motivatsioon! Milline?

• Võrdlusi ja liigitamist võimaldavad küsimused – Võrdlusi ja liigitamist võimaldavad küsimused – vormi ja sisu mõistmine! Kui palju? Kui kaua? Kui vormi ja sisu mõistmine! Kui palju? Kui kaua? Kui tihti?tihti?

• Selgitust ja arutelu soodustavad küsimused – Selgitust ja arutelu soodustavad küsimused – väljendusoskus, jutustamisoskus! Miks sa nii arvad?väljendusoskus, jutustamisoskus! Miks sa nii arvad?

Tiia Lister 2010 21

Head küsimused 2Head küsimused 2

• Süvenemist soodustavad küsimused – põhjalikum Süvenemist soodustavad küsimused – põhjalikum analüüs ja mõistmine! Mida me saame teada? Kuidas?analüüs ja mõistmine! Mida me saame teada? Kuidas?

• Põhjusi, lahendusi ja eesmärke otsivad küsimused – Põhjusi, lahendusi ja eesmärke otsivad küsimused – probleemi analüüs ja lahendused! Millised on sinu probleemi analüüs ja lahendused! Millised on sinu põhjendused? Mida me sellest õppisime? Miks me seda põhjendused? Mida me sellest õppisime? Miks me seda loeme?loeme?

• Väärtusi ja põhimõtteid leidvad küsimused – hinnangute Väärtusi ja põhimõtteid leidvad küsimused – hinnangute alused! Mis on väärtuslik? Mis on õige? Miks ta peab alused! Mis on väärtuslik? Mis on õige? Miks ta peab seda õigeks?seda õigeks?

Tiia Lister 2010 22

Lihtsa keele reeglidLihtsa keele reeglidJaan MikkJaan Mikk

• Tundmata sõnade hulga piiramine. Vajalike mõistete ja Tundmata sõnade hulga piiramine. Vajalike mõistete ja uute sõnade täpne ning lühike selgitamine.uute sõnade täpne ning lühike selgitamine.

• Lihtsamate lausete kasutamine. Lauses olulise, selge Lihtsamate lausete kasutamine. Lauses olulise, selge mõtte esitamine nii, et see mahuks tervikuna lühiajalisse mõtte esitamine nii, et see mahuks tervikuna lühiajalisse mällu.mällu.

• Selge ülesehitusega tekst – “punase lõnga” printsiip. Selge ülesehitusega tekst – “punase lõnga” printsiip. Selge sõnum ja kokkuvõte.Selge sõnum ja kokkuvõte.

• Teksti konkreetsus ja visualiseeritavus – konkreetsed Teksti konkreetsus ja visualiseeritavus – konkreetsed sõnad ja näited.sõnad ja näited.

Tiia Lister 2010 23

Näide Näide – – millise klassi õpiku tekstülesanne?millise klassi õpiku tekstülesanne?

• Suurim hiljuti elanud lind oli raitlind, kes suri välja 300 Suurim hiljuti elanud lind oli raitlind, kes suri välja 300 aastat tagasi, umbes aastal 1660. Tema muna läbimõõt aastat tagasi, umbes aastal 1660. Tema muna läbimõõt oli 30 cm, maht 7 liitrit. Lind, keda tunti nime all “rock-oli 30 cm, maht 7 liitrit. Lind, keda tunti nime all “rock-lind”, oli 3 m kõrge ja kaalus ligi 500 kg. Linnu nime võib lind”, oli 3 m kõrge ja kaalus ligi 500 kg. Linnu nime võib leida Sindbadi juttudest (Ogarad olendid lk.14). Koosta leida Sindbadi juttudest (Ogarad olendid lk.14). Koosta mõne elusolendi kohta jutuke, kus kasutad võimalikult mõne elusolendi kohta jutuke, kus kasutad võimalikult

palju erisuguseid mõõtühikuidpalju erisuguseid mõõtühikuid..

Tiia Lister 2010 24

Õpikute suurimad puudusedÕpikute suurimad puudused

• Süsteemitus – puudub ülevaade, mida ja millises õpiku Süsteemitus – puudub ülevaade, mida ja millises õpiku osas õpitakse. Tervik!osas õpitakse. Tervik!

• Motivatsiooni loomise eiramine – puuduvad õppimisele Motivatsiooni loomise eiramine – puuduvad õppimisele innustavad pildid ja laused. Miks õpime?innustavad pildid ja laused. Miks õpime?

• Akadeemilisus – laused, selgitused, pildid ja mõttekäigud Akadeemilisus – laused, selgitused, pildid ja mõttekäigud pole eakohased.pole eakohased.

• Lehekülgede fookused paigast ära, mis raskendavad Lehekülgede fookused paigast ära, mis raskendavad tähelepanu ja tajumist, mõistmist ja olulise märkamist.tähelepanu ja tajumist, mõistmist ja olulise märkamist.

• Õpiraskuste teema mitte tundmine – lugemisraskused, Õpiraskuste teema mitte tundmine – lugemisraskused, matemaatika raskused, tegevuse korraldamise matemaatika raskused, tegevuse korraldamise raskused.raskused.

• Illustratsioonid pole õppimist soodustavaks teguriks – Illustratsioonid pole õppimist soodustavaks teguriks – pigem segajad, kuna sõnum pole toetav.pigem segajad, kuna sõnum pole toetav.

Tiia Lister 2010 25

Hea õpiku tunnused – Hea õpiku tunnused – psühholoogiline aspekt 1psühholoogiline aspekt 1

• Õpiku on turvaline ja süsteemne tervik, millest Õpiku on turvaline ja süsteemne tervik, millest arusaamine tekib juba esmasel õpiku sirvimisel.arusaamine tekib juba esmasel õpiku sirvimisel.

• Õpikus on “tegelased”, kes on meeldivad, kaasaegsed ja Õpikus on “tegelased”, kes on meeldivad, kaasaegsed ja samastumist soodustavad oma välimuse, päritolu, samastumist soodustavad oma välimuse, päritolu, tegevuse ja põhimõtete poolest.tegevuse ja põhimõtete poolest.

• Õpiku materjal on esitatud leheküljeti tähelepanu ja Õpiku materjal on esitatud leheküljeti tähelepanu ja tajumise seaduspärasusi arvestades.tajumise seaduspärasusi arvestades.

• Puudub info-liiasus ja keeruline tekst, mida pole võimalik Puudub info-liiasus ja keeruline tekst, mida pole võimalik mõista ega mällu salvestada.mõista ega mällu salvestada.

• On arvestatud erinevate võimetega õpilastega ega On arvestatud erinevate võimetega õpilastega ega soodustata õpiraskuste teket või süvenemist.soodustata õpiraskuste teket või süvenemist.

• Kasutatakse meeldivat meeleolu ja aktiivsust Kasutatakse meeldivat meeleolu ja aktiivsust soodustavaid värve ja kujundeid. soodustavaid värve ja kujundeid.

Tiia Lister 2010 26

Hea õpiku tunnused –Hea õpiku tunnused –psühholoogiline aspekt 2psühholoogiline aspekt 2

• Tekstide sisu on eakohane ja jõukohane õpilasele; Tekstide sisu on eakohane ja jõukohane õpilasele; mõistetav, huvitav ja selge õpieesmärgiga. mõistetav, huvitav ja selge õpieesmärgiga. Õpiülesannete puhul on olemas mõistetavad juhendid Õpiülesannete puhul on olemas mõistetavad juhendid ja küsimused.ja küsimused.

• Fotod, pildid ja muu kujunduslik pool on kooskõlas Fotod, pildid ja muu kujunduslik pool on kooskõlas tervikuga ja sõnumiga - mitte tühine lisand, millel pole tervikuga ja sõnumiga - mitte tühine lisand, millel pole mingit seost õpitavaga ega õpieesmärgiga.mingit seost õpitavaga ega õpieesmärgiga.

• Kujutatavad inimesed ja keskkond on valitud suunaga Kujutatavad inimesed ja keskkond on valitud suunaga tulevikku ja kaasaegne. Peale “õpikupere” on tulevikku ja kaasaegne. Peale “õpikupere” on kasutusel erinevad “tegelased”.kasutusel erinevad “tegelased”.

• Illustratsioonid ei ole kahemõttelised või ebakohased Illustratsioonid ei ole kahemõttelised või ebakohased alaealise jaoks. Puuduvad teemast eemale tõmbavad alaealise jaoks. Puuduvad teemast eemale tõmbavad “lülitid”.“lülitid”.

• Õpikus on kokkuvõtted, mäluülesanded, kõik vajalikud Õpikus on kokkuvõtted, mäluülesanded, kõik vajalikud lisad kergesti leitavad.lisad kergesti leitavad.

Tiia Lister 2010 27

..““Hariduse peamine eesmärk on kasvatada Hariduse peamine eesmärk on kasvatada

lastest inimesed, kes on võimalised lastest inimesed, kes on võimalised tegema midagi uut, mitte lihtsalt kordama tegema midagi uut, mitte lihtsalt kordama eelnevate põlvkondade saavutusi – eelnevate põlvkondade saavutusi – inimesed, kes on loomingulised, leidlikud inimesed, kes on loomingulised, leidlikud ja avastamishimulised.ja avastamishimulised.

Jean PiagetJean Piaget

Selleks teilegi palju uuendusmeelt ja mõju Eesti Selleks teilegi palju uuendusmeelt ja mõju Eesti haridusmaastiku korrastamiseks uute õpikute haridusmaastiku korrastamiseks uute õpikute

loomise kaudu!loomise kaudu!

Tänuga!Tänuga!

Tiia ListerTiia Listerwww.ellu.ee