OMAKULTUURI ÕPETAMINE

Helju Sarapuu

MIKS ÕPETADA Eesti keele murded ja kohalik kultuurilugu

on väärtuslik osa iga inimese identiteedist. Võrukeste identiteet tugineb peamiselt

keelele Kooliharidus peaks andma teadmised oma

kodukandi keelest ja kultuurist.

MILLELE TOETUDA Võru Instituut on 1995. aastal

Kultuuriministeeriumi juurde loodud teadus- ja arendusasutus. Instituudi tegemised puudutavad peamiselt ajaloolist Võrumaad ja peaksid aitama elus hoida võrukestele omast keelt ja kultuuri.

AJALOOLINE VÕRUMAA Tänapäeval peetakse lõunaeesti keelteks veel

mulgi, tartu ja setu keelt. Viimane on küll võru keelega küllalt sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse võru ja setu keelest eraldi. Tartlastega ühendas võrukesi mitusada aastat ühine lõunaeesti kirjakeel. 20. sajandil hakati kirjutama juba teadlikult võru keeles.

Kokku on võru keele aktiivseid ja passiivseid kasutajaid umbes 70 000.

Eesti ühiskeelest tugevalt erinev võro kiil' on võrukeste identiteedi peamine alus. Peale selle arvestab Võru maarahvas paljuski veel külakogukonna arvamuse ja tavadega, ka linnavõrukestele on oma suguvõsa küllalt tähtis. Võrukestel on alles palju iidseid kombeid nagu ristipuude austamine ja sõirategu. Võrumaa vana rahvakultuur on silmapaistev rikkus kogu Eesti jaoks.

Võru keelt ja kultuuri on ligikaudu pooltes vana Võrumaa koolides erineval tasemel ja mahus õpetatud juba kümmekond aastat.

Võru keele õppe praktiline külg, ehk siis millist konkreetset kasu tulevikus võiks võru keele mõistmine tööelus anda. Üheks nõutud oskuseks võiks kujuneda nn giiditöö, praegugi oleks turismimajanduses tarvis hästi kohalikku keelt kõnelevaid ja ka paikkonna eluolu tundvaid reisijuhte/külaliste vastuvõtjaid. Kohalikku keelt peaksid oskama kindlasti tulevased sotsiaaltöötajad, aga ka teised teenindava töö tegijad.

Õie Sarv tuletas meelde, et kool on koht, kus laps on suure osa oma päevast, ka seal peaks tal tekkima seoseid oma kandi kultuuriga. Seda toetavad nii ainetunnid valikainena, huviharidus kui ka muud omakandi tavadest või keelest lähtuvad ettevõtmised.

Tähtis on alustada kodukoha ja kohaliku kultuuri tundmise edasiandmist juba võimalikult noortele, kuna siis õpib laps palju asju loomulikul teel, ilma, et sellega peaks eraldi tööd ja vaeva nägema. Laps sirgub terves keskkonnas, lasteaed, kool ja kodu peaksid kandma ühtseid eesmärke, et laps pärast haridusteed tagasi kodukanti siirduks ja siin endale töökoha looks.

Meie tegemised Õpetan võru keelt ja kultuuri alates 2002. aastast Ringitund- 1kord nädalas Loeme jutte, luuletusi, kirjutame jutte, õpime

näidendeid- esinemised Osavõtt jutuvõistlusest” Mino Võromaa” Osavõtt Adsoni luulelugemise võistlusest Osavõtt Puiga näitemängupäevadelt Koduloo raamatu järgi õpime tundma oma kihelkonda Õppekäigud kihelkonnaga tutvumiseks Folkloorilaagrid (10)