okoloogilised tegurid
DESCRIPTION
õppematerjal gümnaasiumileTRANSCRIPT
ÖKOLOOGILISED TEGURID
Koostas: Kristel Mäekask
Organismidele mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks.
Ökoloogilisi tegureid võib jagada:
Abiootilised – Eluta looduse tegurid;
Biootilised – Eluslooduse tegurid;
Antropogeensed (vahest eristatakse biootilistest teguritest eraldi) – inimtegevusest tulenevad tegurid.
Siilile avaldavad mõju nii abiootilised kui ka biootilised tegurid.
Abiootilised tegurid Valguskiirgus
Temperatuur
Sademed
Tuul
pH
Õhustatus (aeratsioon)
Toitainete sisaldus
Veerežiim
Rõhk
Tuli
Nähtav valgus - Oluline fotosünteesi toimumiseks ja loomadel nägemiseks.
Infrapunane kiirgus - Soojuskiirgus. Võimaldab kõigusoojastel loomadel tõsta oma kehatemperatuuri.
Ultraviolettkiirgus - Väikestes kogustes soodustab inimese naharakkudes D-vitamiini sünteesi.
Suurtes kogustes on kahjulik. Rakkudes võib esile kutsuda geenmutatsioone ja valkude denaturatsiooni; nahavähki.
Fotoperiodism
Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele.
Vastavalt sellele eristatakse lühi- ja pikapäevataimi.
Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet.
Lühipäevataimed
Riis, kanep, tubakas, päevalill.
Õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi.
Pikapäevataimed
Hernes, kartul, teravili, lina.
Et moodustuksid õied peab päeva pikkus ületama 12 tundi.
TemperatuurKõigusoojased loomad - nende kehatemperatuur on otseses sõltuvuses väliskeskkonna temperatuurist.
Rästik on kõigusoojane loom nagu teised roomajad, kalad ja kahepaiksed
TemperatuurPüsisoojased loomad – säilitavad kehatemperatuuri sõltumata väliskeskkonna temperatuurist (abiks on taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni või talveuinak ja karvavahetus, lindudel ränded).
Pruunkaru on püsisoojane loom nagu teised imetajad ja linnud
Kui temperatuur langeb miinuskraadidesse, võivad rakkudes tekkida jääkristallid ning organism hukub.
Mesimuraka lehtede külmakahjustused.
Ökoloogilise teguri optimum
Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam.
Sõltub organismi iseärasustest.
Inimesel nt 22°C siseruumides.
Alumine taluvuslävi
Teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub.
Ülemine taluvuslävi
Teguri maksimaalne intensiivsusaste, mille tõustes organism hukub.
Ökoloogiline amplituud
Ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele.
Ökoloogilise teguri toime organismile
optimum
Elutegevuse aktiivsus
Teguri intensiivsus
Ökoloogiline amplituud
hukkumine hukkumine
Alumine taluvus- lävi
Ülemine taluvus- lävi
Koosta ökoloogilise amplituudi graafik temperatuuri suhtes ameerika rohelisele puukonnale.
Teada on, et puukonna alumine taluvuslävi on 20°C ning ülemine taluvuslävi 24°C. Optimum on 22°C.
Antropogeensed tegurid
keskkonna saastatus;
metsade hävitamine;
soode kuivendamine;
asulate ja teede rajamine;
võõrliikide sissetoomine;
salaküttimine;
loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine jm.
Keskkonna saastatus
Metsade hävitamine
Võõrliikide sissetoomine
Euroopa naarits
Ameerika naaritsSosnovski karuputk
Biootilised tegurid
sümbioos
kommensalism
parasitism
kisklus
herbivooria
konkurents
Sümbioos
Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu (sümbiondid).
Mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele omastatavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikõielistelt orgaanilisi aineid.
Keskmine ristik
Mükoriisa ehk seenjuur on taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos.
Seen saab taimelt orgaanilisi aineid.
Seen varustab taime vee ja mineraalsooladega.
Mükoriisa männi juurtel
Eksosümbioos - nt sipelgad, kes kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt vastu magusat eritist.
Endosümbioos - Üks organism elab teise kehas. nt bakterid, mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi.
Fibrobacter succinogenes Ruminococcus albus Ruminococcus flavefaciens
Kommensalism
Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu (kommensaalid).
Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad.
Sirpnokk Bubulcus ibis toitub härgadel ja hobustel olevatest putukatest.
Parasitism
Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik (parasiit).
Sääsed, kirbud, täid; Organismisisesed: maksalutikad, paeluss.
Verd imev sääsk maksalutikad
Kisklus
Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe (kiskja).
Kits gepard.
Kiskjate eest kaitseb saakloomi näiteks kaitsevärvus
Herbivooria
Taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe (herbivoor).
Bambus hiidpanda
Kaitseks herbivooride vastu on taimedel välja kujunenud mitmed kaitsekohastumused: ogad, okkad, karvad.
Konkurents
Sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm.
Tihedalt kasvavad puud konkureerivad valguse ja toitainete osas; loomad toidu, elupaiga, emasloomade pärast.
Kasutatud materjal:http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Gator_and_Python.jpghttp://en.wikipedia.org/wiki/File:Hyla_cinerea_-_distended_vocal_sac.jpghttp://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/ec/Artiszoo_desert.jpghttp://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/13/Mother_cubs.JPGhttp://www.abc.net.au/nature/island/ep2/map/redcrabs.htm http://www.sunflowerproject.org/ http://www.bized.co.uk/images/water_pollution.jpg http://www.stephenvoss.com/stories/ChinaRiverPollution/china27.jpg http://www.oceanservice.noaa.gov/education/kits/pollution/media/pol08a_700.jpg http://www.hot.ee/vasulaaed/mesimurakas.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Roadkill http://www.wallpaper.net.au/wallpaper/animals/Squirrel%20-%201027x768.jpg http://www.mfa.gov.lv/data/stockholm/pic/lv/enviroment-34.jpg http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-24-2.htm http://www.cybernature.ee/herb/ http://www.myrmecology.info/MyrmecologyGallery/nfpicturepro/displayimage.php?album=42&pos=13 http://www.micro.cornell.edu/faculty/Angert/gastro3.html http://www.nearctica.com/ecology/pops/commens.htm http://members.tripod.com/~LouCaru/index-3.html http://giant-panda.com/ http://www.dongettyphoto.com/kenya/images/new/GiraffesFighting.jpg http://www.hedweb.com/animimag/rab.jpg