Üleriigiline Õpilaste teaduskonverents...1. tänapäeval meelitavad lapsi lugemisest eemale...

ÜLERIIGILINE ÕPILASTE TEADUSKONVERENTS

SAAREMAA MINITEADUSPÄEVAD

28.-30. NOVEMBRIL 2008

KURESSAARES

Konverentsi korraldaja: Saaremaa Ühisgümnaasium, www.syg.edu.ee Logo motiivi autor: Ingel Soop, Kärdla Ühisgümnaasium Kogumiku toimetaja: Indrek Peil © Saaremaa Ühisgümnaasium 2008

KONVERENTS SAAREMAA KONVERENTS SAAREMAA KONVERENTS SAAREMAA KONVERENTS SAAREMAA MINITEADUSPÄEVAD 2OO8 MINITEADUSPÄEVAD 2OO8 MINITEADUSPÄEVAD 2OO8 MINITEADUSPÄEVAD 2OO8

Saaremaa 3 Kuressaare

SAAREMAA MINITEADUSPÄEVADE AJAKAVA

Reede, 28. november

13.00-14.00 Osavõtjate saabumine ja registreerimine

14.00-15.30 Miniteaduspäevade avamine, professor Alvar Soesoo loeng, õpilaste suulised ettekanded: Signe Toom ja Annika Soom — Saaremaa Ühisgümnaasium Julia Rattur — Tallinna Reaalkool Jaana Albert ja Janne Albert — Saaremaa Ühisgümnaasium

15.30-16.00 Lõuna

16.00-16.30 Ettekandestendide ülespanek

16.30-18.00 Õpilaste suulised ettekanded Mari-Liis Toobal — Suure-Jaani Gümnaasium Kairi Sepp — Kuressaare Gümnaasium Erika Vendelin — Suure-Jaani Gümnaasium Marian Heinat — Saaremaa Ühisgümnaasium Juta Virk — Suure-Jaani Gümnaasium Janika Raun — Saaremaa Ühisgümnaasium

18.00-18.15 Kohvipaus

18.15-19.45 Õpilaste suulised ettekanded Robi-Jürgen Algo — Saaremaa Ühisgümnaasium Kirsi Loide — Lihula Gümnaasium Kaspar Põder, Krete Tali, Enelin Treffner, Emili Seemann — — Esku-Kamari Kool Kertu Kuusk — Saaremaa Ühisgümnaasium Laura Oolup — Kuressaare Gümnaasium Kaisa Fuchs — Suure-Jaani Gümnaasium


20.00-20.30 Päeva kokkuvõte, tagasiside superviisoritelt

20.30-21.00 Õhtusöök

21.00-... Meelelahutus: SÜG-i Kabareetrupi etendus



Laupäev, 29. november

09.00-09.30 Hommikusöök

09.30-10.15 Stendiettekannete esitamine ja vaatamine

10.15-12.00 Õpilaste suulised ettekanded Anett Sirgo ja Liis Sepp — Lümanda Põhikool Mare Kiider — Kuressaare Gümnaasium Ann Raun — Lümanda Põhikool Darja Jerahtina — Tartu Descartes'i Lütseum Anni Kadakas — Kuressaare Gümnaasium Triin Henn — Suure-Jaani Gümnaasium Elisabet Arge — Kuressaare Gümnaasium


12.20-13.50 Suulised ettekanded Mariliis Kulamaa — Tartu Descartes'i Lütseum Häli Nelis — Kuressaare Gümnaasium Mari Allik — Tartu Descartes'i Lütseum Jana Smidt — Kuressaare Gümnaasium Marili Eelnurm — Tartu Descartes' Lütseum

13.50-14.30 Lõuna

14.30-18.30 Väljasõit töötubade toimumispaika, töö töötubades

• Ettekandestendide valmistamisest ja Saaremaa Muuseumi loodusosakonnast

• Mõõtevahendite süsteemist Vernier LabQuest

18.30-19.00 Päeva kokkuvõte, tagasiside superviisoritelt

19.00-20.00 Teadustund

20.15-21.00 Õhtusöök

21.00-21.30 Lõpetamine ja tublide tunnustamine

22.00-... Meelelahutus: Teadusbussi teadusteater Pühapäev, 30. november Tagasi koju



SAAREMAA MINITEADUSPÄEVADE SUULISED ETTEKANDED

MEREKATASTROOFID SÕRVE ÕLIREOSTUSED AASTATEL 2007 - 2008

Autorid: Signe Toom, Annika Soom Kool: Saaremaa Ühisgümnaasium Juhendajad: Inge Vahter, Mati Martinson Antud uurimistöö käsitleb Sõrve Säärel viimastel aastatel aset leidnud õlireostusi, kus said kannatada mitmed linnud. Töö hüpoteesiks seati, et isegi linnud, kes on reostusega minimaalselt kokku puutunud, ei ole enam kuigi eluvõimelised. Töö praktiline osa kujutab endast lindude lahkamist ja nende õlisuse määramist. Samuti osalesid uurimistöö autorid linnuhaigla töös.

VERMIKOMPOSTIMINE JA VERMIKOMPOSTI MÕJU TAIMEDELE

Autor: Julia Rattur Kool: Tallinna Reaalkool Juhendaja: Piret Karu Vermikompostimine ehk vihmausskompostimine on lagunemisprotsess, kus toimub orgaanilise materjali biokeemilise lagundamine. Vihmaussid on protsessi peamised juhtijad, toimides mehaaniliste segistite ja peenestajatena. Lagunemisprotsessi käigus muutub orgaanilise materjali bioloogiline, keemiline ja füüsikaline olek. Vermikompostimise positiivseteks külgedeks võib välja tuua mitmed asjaolud: suurendab mikroobikoosluse aktiivsust, stimuleerib taimekasvu, suurendab seemnete idanemist ning sümbioosi taime juurtega, pärsib taimehaigusi ja parandab taimekasvu. Vermikompostimiseks sobivad pea kõik orgaanilised jäätmed. Vermikompostimise saadustena võib välja tuua vermikomposti, vihmaussid (proteiinisöödana) ja vihmaussitee. Käesolevas uurimistöös kasutati erinevaid kasvusubstraate:

A) tavaline aiamuld, B) mustmuld, C) vermikompost, D) vermikompost ja aiamuld suhtes 1:3, E) vermikompost ja aiamuld suhtes 1:4 ja F) aiamuld, mida kasteti regulaarselt vermikomposti leotisega.

Katse kurgitaimedega viidi läbi kolmes korduses uurimistöö autori kodus.



Antud katses parimaks kasvusubstraadiks võib pidada vermikomposti ja aiamulla segu suhtes 1:3, kus taim oli katse lõpuks 2,5 korda pikem, keskmine õite arv taimel oli 1,7 korda ning keskmine kurkide arv oli 2,2 korda suurem kui tavalises aiamullas kasvanud taimel. Ent ometi jäi substraadi segu suhtes 1:3 mustmullas kasvanud kurgitaimedele alla kõikide parameetrite alusel. Kasvusubstraadile suhtes 1:3 järgnes paremuse poolest vermikomposti ja aiamulla segu suhtes 1:4, seejärel aiamuld, mida kasteti vermikomposti leotisega. Kõige tagasihoidlikuma tulemuse andis puhta vermikomposti kasutamine, ent ka tema tulemused ületasid tavalise aiamulla tulemusi. Sellest võib järeldada, et vermikomposti kasutamine mõjutab taimekasvu. Kõige paremini sobivad kasvusubstraadiks vermikomposti ja aiamulla segud optimaalses suhtes. Iga taimeliigi jaoks on arvatavasti erinev optimaalne segu suhe.

NÄRILISTE LIIGILINE KOOSSEIS SÜGISTALVISEL PERIOODIL

SAAREMAAL SUTU KÜLAS LOONA-JAAGU TALUS Autorid: Jaana Albert ja Janne Albert Kool: Saaremaa Ühisgümnaasium Juhendajad: Inge Vahter, Kunnar Sink Närilised on laialt levinud imetajate selts. Näriliste inimkaaslus on igivana. Üldiselt närilised kardavad inimesi, kuid inimeste lähedusse asuvad nad elama üsna sageli. Koos inimestega elavad nad seetõttu, et inimese juurest saab sooja ja toitu. Närilised toovad inimesele nii kasu kui ka kahju. Närilistega tehakse mitmesuguseid uurimistöid ja nad on meeldivateks lemmikloomadeks. Looduses on närilised vajalikuks toidubaasiks kiskjatele, näriliste urgusid kasutavad kimalased. Toiduvarude rikkujatena, viljasaagi vähendajatena ja haiguste levitajatena on suur osa närilisi aga tõelisteks inimkonna vaenlasteks. Nimetatud kahjulikkuse tõttu hävitatakse kodudesse tunginud närilised igal võimalusel. Majadesse võivad tungida mitmesugused närilised, eriti aktiivselt tungivad nad inimeste lähedusse sügiseste külmade saabumisel. Käesoleva uurimistöö eesmärkideks on:

1. Anda kirjanduse põhjal ülevaade näriliste bioloogiast, tavalisematest majades elavatest närilistest, inimese ja näriliste kooselust;

2. Uurida näriliste liigilist koosseisu Saaremaal Pihtla vallas Sutu külas Loona-Jaagu talus sügistalvisel perioodil kahe vaatlusperioodi jooksul ajavahemikus 2006-2008;

3. Mõõdistada püütud hiired ja võrrelda saadud tulemusi määrajates esitatutega. Hüpoteesiks seati: koduhiiri on sügistalvisel perioodil Loona-Jaagu talu ümbruses rohkem kui teisi närilisi. Kahe talvise perioodi jooksul (2006. sügis-2008. talv) püüti köögist lõksu abil närilisi. Peale mõõtmist ja liigilise koosseisu määramist selgus, et majja oli tunginud sisse 4 liiki närilisi. Need olid koduhiir (Mus musculus), juttselghiir (Apodemus agrarius), harilik leethiir (Clethrionomys glareolus), ja mets-karihiir (Sorex araneus). Ülekaalus olid koduhiired, neid oli püütud närilistest kokku 79 ― see on 72%, koduhiirele järgnes juttselg-hiired 27 isendiga



ehk 25%, seejärel harilik leethiir 2 isendiga ja lõpuks mets-karihiir ühe isendiga. Koduhiire arvukust võib põhjendada sellega, et koduhiir on peale inimese kõige levinum imetaja Maal ja talvisel perioodil tungivad koduhiired massiliselt hoonetesse, et kaitsta end külma eest. Kõige rohkem tungis närilisi majja 2006. aasta novembris. Ilmade külmenedes sissetunginud hiirte arv suureneb. Soojade talveilmade ajal hiirte sissetung on väike. Käesolevas uurimistöös püütud hiirte andmed vastasid määraja andmetele, kuid keskmised osutusid mõnevõrra väiksemateks. Saadud andmeid võrreldi 2007. aastal Saaremaal tehtud samasisulise uurimistööga ja leiti, et koduhiired on antud uurimistöös mõnevõrra suuremad, juttselg-hiirte mõõtude amplituud on suurem ja leethiirte mõõdud oluliselt ei erine. Uurimistöö sissejuhatuses püstitatud eesmärgid said täidetud ja hüpotees leidis kinnitust.

NOOREMA KOOLIASTME LUGEMISHARJUMUSTEST JA -EELISTUSTEST SUURE-JAANI GÜMNAASIUMIS

Autor: Mari-Liis Toobal Kool: Suure-Jaani Gümnaasium Juhendaja: Helle Saluveer 1. Tänapäeval meelitavad lapsi lugemisest eemale arvuti, televiisor ja muud ajaveetmisviisid.

Siiski ei asenda ükski neist vahetut kokkupuudet ilukirjandusega ehk lugemisega. 2. Uurimistöö sooritamiseks koostasin küsimustikud, millele vastas 73 õpilast vanuses 8-11

eluaastat. Küsimustikes tahtsin teada, mis oli õpilaste esimene raamat, mille nad ise iseseisvalt läbi lugesid, mis on lemmikraamat, kui palju on kodus raamatuid ja kui tihti külastatakse raamatukogu. Kokku oli 15 küsimust..

3. Küsimustiku analüüsi põhjal võib öelda järgmist : • Valdavalt on lemmikautoriks Astrid Lindgren, keda küll küsitletuistpaljud peavad

Eesti kirjanikuks (27 korda). • Lemmikraamatute hulgas on nimetatud 8 erinevat Lindgreni teost. • Eesti autoritest on enim nimetatud Leelo Tungalt (34 korda), Eno Rauda (25

korda) ja Aino Pervikut (21 korda). • Kõik lapsed on veendunud, et lugemine on kasulik ja vajalik harrastus. • Vähesed õpilased külastavad raamatukogu raamatutega tutvumse eesmärgil. • Kuigi kooliraamatukogu (19 korda) on õpilastele lähedama, külastatakse siiski

sagedamini linnaraamatukogu (50 korda). 4. Kõik õpilased on veendunud, et lugemine on vajalik ja kasulik harrastus. Ei vaja

tõestamist väide, et palju lugenud inimene on huvitav kaaslane, kes väljendab end selgelt nii kirjalikus kui suulises kõnes.

5. Antud uurimistöö põhjal võib väita, et huvi lugemise vastu on arendatav ja tulemusi on siis, kui õpetaja seda teadlikult suunab, andes ette nii soovitusliku nimekirja kui ka kontrollides lugemist lugemispäevikute kaudu või muul viisil.



EESTI NOORSOOKIRJANDUS JA SELLE LUGEMUS NOORTE SEAS

Autor: Kairi Sepp Kool: Kuressaare Gümnaasium Juhendajad: Eve Tuisk, Sirje Kereme, Merike Kiviloo

Ühiskonnas on levinud arusaamad noorte vähesest lugemusest ning nende huvitumatusest Eesti kirjanduse vastu. Antud uurimistöös on põhiprobleemiks, kuidas panna noori kirjanduse vastu huvi tundma? Autor peab Eesti noorsookirjanduse olemasolu tähtsaks ning oma tööga püüab ta saada ülevaate noorte teadmistest, lugemusest ja arvamustest Eesti noorsookirjandusest. Antud töö käigus viidi läbi küsitlus 8., 10. ja 12. klassi õpilaste hulgas, kokku 78 õpilast Eesmärk oli teada saada loetud teoseid, arvamust Eesti noorsookirjanduse vajalikkusest, selle häid ja halbu külgi, lemmik teoseid ning arvamust Aidi Vallikust.

HINNANGULINE SÕNAVARA NOORTEKEELES Autor: Erika Vendelin Kool: Suure-Jaani Gümnaasium Juhendaja: Sirje Urbel

Antud teema jõudis minuni täna õpetajale ja otsustasin valida selle teema, sest tundus huvitav teada saada, missugune on noorte hinnanguline sõnavara. Uurimistöö eesmärgiks oli paljude erinevate sõnade fikseerimine ja analüüsimine, mitte sõnade kasutussagedus. Minu uurimuistöö on jagatud kaheks suuremaks peatükiks Uurimistöö esimeses peatükis annan ülevaate eestlaste emotsiooni- ja hinnangusõnavarast, teises peatükis analüüsin kogutud materjali, mis on pärit interneti noortefoorumist noortekas.delfi.ee ja rate.ee-st ja võrdlen seda Mai Loog'i slängi sõnaraamatuga, mis on aastast 1991. Eestlaste emotsioonisõnavara on üsna suur, Ene Vainik on kokku lugenud 1737 erinevat eesti keelset emotsiooniväljendit. Keeles on negatiivsete emotsioonide nimetamiseks ja esitlemiseks rohkem sõnu, kuid sagedamini kasutatakse positiivseid emotsioone tähistavaid sõnu. Ka minu uurimuses selgub, et negatiivset hinnangut andvaid sõnu on rohkem, kuid negatiivset hinnangut antakse pigem anonüümselt, nt Delfi noortefoorumis, positiivset siis, kui hinnangu andjat saab tuvastada. Hinnangu objektid on enamasti inimesed, hinnang antakse enamasti otseselt inimesele nt nõmedik, värdjas jne või asjade kaudu nt haigelt mõnus pilt kuid tegelikult mõeldaks inimest pildil. Hinnatakse ka asju nt jumala kepikad skeidid.



Suurem osa hinnangulisi sõnu on nimisõnad (debiil, piider, ahv, koletis, lehm, loom, lõust, narkar) kuid üsna palju ka omadussõnu (haige, kepikas, kole, mõnus, naljakas, nummi, numps) ja määrsõnu neid kasutatakse hinnangut võimendavate sõnadena (meeletult ilus, vapustavalt ilus, jube hea pilt, jõle kena). Enamik hinnangulisi sõnu osutus lihtsõnadeks näitekas (printsess, oss, ahv, armas, eit, haige, jobu, jube) oli ka selliseid, mida kirjakeeles lihtsõnana ei kasutata nt debiil, homo. Liitsõnu esines ainult kaks sitavares ja sitapea, ilmselt on põhjuseks liitsõnade pikkus. Noortekeeles kasutatakse ka tuletisi näiteks

-ik: (kobedik, nõmedik) -u: (nunnu, taibu) -lt: (kohutavalt, hullult) levinum liide on -kas (idikas, lollakas, kepikas)

Eelpool mainisin, et võrdlesin oma uurimitöös materjali Mai Loog'i slängi sõnaraamatuga. Sellest tuleb välja, et enamus uuritavaid sõnu on eelnevalt kasutusel, kuid esines ka sõnu, mida seal ei olnud näiteks nõmedik, taun, täiega. Toon ka välja, nende tähenuse nõmedik – tuletis sõnast nõme, taun – vihje Downi sündroomile, täiega – täis jõuga, täielikult. Kokkuvõtteks tahan öelda, et uurimistöö koostamine oli väga huvitav ja silmaringilaiendav. Selle uurimistöö pluss oli, et ma sain ühendada teaduslikutöö ja meelalahutuse kuna rate.ee on meelelahutuslik veebileht. Ise kasutan ka rate.ee-d igapäeav, kuid ma ise ei ole eriti suur hinnangute andja, aga vaatan alati oma sõprade uusi pilte ja seal olevaid kommentaare, sealtki sain palju materjali oma uurimistöösse. Lisaks arvan, et sain väga hea kogemuse uurimistöö koostamisel ja andmete korrastamisel.

VARJUNIMED INTERNETI-KOMMENTAARIDES Autor: Marian Heinat Kool: Saaremaa Ühisgümnaasium Juhendaja: Rita Ilves Pea igal eestlasel on koju tellitud igapäevane ajaleht, millest lugeda maailmas toimuva kohta. Kuna aga elame tehnikaajastul, peavad paljud inimesed mugavamaks uudiste lugemist internetist – enamusel päevalehtedest on oma kodulehed. Selline internetiajakirjandus toob kaasa ka ühe võimaluse, mis paberkandjal lehtedega kaasas ei käi: uudiste kommenteerimise. Lugejatele on antud soodne võimalus kõige kohta, mis ilmas toimub, oma arvamust avaldada selleks ettenähtud foorumites. Minu töö eesmärk oli võrrelda ja analüüsida nelja erineva uudisteportaali kommenteerijate varjunimesid. Töö koosneb seitsmest peatükist. Esimene sisaldab üldist teoreetilist informatsiooni antud teemal, samuti töö autori isiklikku arvamust internetiuudiste kommenteerimise ning varjunimede kohta.



Teises peatükis on lehelt saarlane.ee valitud uudiste kommenteerijate varjunimed paigutatud sõnaliikide kaupa tabelisse. Selle all on välja toodud tulpdiagramm, mis näitab erinevate sõnaliikide suhteid. Viimasena on toodud uurimistöö koostaja isiklik arvamus lehel leiduvate varjunimede jagunemise ja olemuse kohta. Töö kolmas, neljas ning viies peatükk on vormistatud analoogselt teisele, kuid nood peatükid on vastavalt internetilehekülgede delfi.ee, elu24.ee ning muusa.eu kohta. Kuues peatükk kujuab endast võrdlevat analüüsi kõigil neljal internetilehel leiduvate varjunimede kohta. On analüüsitud, millist sõnaliiki kasutajanimedes enim leidub, millisel lehel on värvikaimad kommentaarid jms. Seitsmendas peatükis on töö koostaja kirjutanud libauudise libakommentaaridega, kusjuures kommenteerijate nimedeks on võetud antud uurimistööst mõned meeldejäävamad ja värvikamad ning proovitud fantaseerida, kuidas toodud nimega lugeja uudist kommenteeriks. Analüüsimiseks on valitud neli lehekülge. Esimene leht on valitud, kuna töö koostaja elab Saare maakonnas, järgmised kaks, kuna need on ühed enimkülastatavad lehed Eestis. Muusa.eu on valitud aga põhjusel, et sealseid uudiseid kommenteerivad pigem ajakirja lugejad kui suurem üldsus. Uurimistöö eesmärgiks oli eelkõige vaadelda, KES kirjutavad, mitte MIDA kirjutatakse. Samuti püüdsin kindlasks teha, milliseid sõnaliike erinevate lehekülgede kommenteerijad oma varjunimeks enim valivad ning kas sellel on ka seos kommentaaridega.

SUURE-JAANI GÜMNAASIUMI ÕPETAJATE JA ÕPILASTE PEREKONNANIMED

Autor: Juta Virk Kool: Suure-Jaani Gümnaasium Juhendaja: Sirje Urbel Valisin käesoleva teema, kuna mind huvitas perekonnanimede uurimine. Töö eesmärgiks oli tutvuda eestlaste perekonnanimede ajalooga ning lähemalt uurida Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilaste ja õpetajate perekonnanimesid. Materjaliga lähemalt tutvudes selgus, et tegemist on väga põneva valdkonnaga. Eestis on perekonnanimesid üsna põhjalikult uurinud Aadu Must ja Kairit Henno, kelle teoseid oma töös esimese peatüki kirjutamisel ka kasutasin. Lisaks sain huvitavat materjali onomastika andmebaasist Onomastika.Net, mille põhiautoriks on samuti Aadu Must. Tutvusin ka Eesti Vabariigis kehtiva nimeseadusega. Uurimistöö esimeses peatükis käsitletakse perekonnanimede panemise ajalugu Eestis. Eesti talurahvas sai perekonnanimed seoses pärisorjusest vabaks saamisega alates 1816. aastast Eestimaal ja 1819. aastast Liivimaal. Seadustega oli sätestatud, et kõik peavad saama liignimed, mis kirjutatakse eesnime (ristinime) järele. 19. sajandi teisel poolel perekonnanimed mingil määral muutusid, selle põhjuseks võis olla vene usku minek või eestikeelsete nimede saksastamine, mis kõige enam puudutas linnades



elavaid eestlasi, kuna valitseva rahva keelest pärinevat nime peeti kõrgema sotsiaalse staatuse tunnuseks. Eesti Vabariigi algusaastatel 1918-1939 hakati isikunimedega põhjalikumalt tegelema. Suurt tähelepanu pöörati perekonnanimede eestistamisele ning õigekeelsuslikule parandamisele. Sellest sai üleriiklik kampaania, kokku muutis oma nime ligikaudu 210 000 inimest. Tänapäeval reguleerib nimekasutust ja –muutmist 2004. aastal vastu võetud nimeseadus. Seaduses on kehtestatud muuseas kord perekonnanime vahetuseks. Näiteks ei saa endale valida perekonnanime, mida rahvastikuregistri andmetel kannab 500 või rohkem isikut. Liiga laialdase kasutusega perekonnanimede kohta avaldatakse iga viie aasta järel loetelu. Töö teises peatükis uurisin Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilaste ja õpetajate perekonnanimesid, mida on kokku 261 erinevat, lähtudes võimalikust päritolust, tähendusest, grammatikast ja struktuurist. Onomastika andmebaasi kasutades oli võimalik välja selgitada, millises kihelkonnas on uuritavad nimed esmakordselt pandud. Lisaks õnnestus informatsiooni nime täpse päritolu kohta saada mõne aktiivsema õpilase käest, kes uurisid oma perekonnanime ajalugu vanematelt ja vanavanematelt. Kõige rohkem on nimede hulgas eesti päritolu nimesid, lisaks vähesel hulgal vene (slaavi), saksa, soome ja hollandi nimesid ning saksa ja vene värdnimesid. Tähenduse järgi on kõige rohkem loodusega seotud nimesid, näiteks looma- (Hunt), linnu- (Kukk), puu- (Kask), taime- (Kullerkupp), loodusobjektide nimetusi (Laane). Väiksemal hulgal on näiteks ametinimetusi (Kütt), toidunimetusi (Kohv), esemete nimetusi (Särk), omadusi (Kuum) jm. Sõnaliikidest on esindatud omadussõnad (Turjakas), arvsõna (Viies) ja asesõna (Alles), kuid valdavalt on nimed nimisõnad. Enamasti on perekonnanimed nimetavas käändes. Omastavalisi nimesid on 21, näiteks Männi, Oru, Rajamäe, Randmäe, Rehe. Perekonnanimed on enamasti lihtsõnad, näiteks Oss, Paas, Piir. Liitsõnalisi perekonnanimesid on vähe, näiteks Helimets, Kirikmäe, Kitsemets, Kivimäe, Kivisoo. Liitsõnaliste nimede hulgas on silmatorkavalt palju saksapäraseid nimesid. Nimede hulgas on ka -ik (Lepik), -us (Virkus), -(a)k (Aidak), -kas (Turjakas), -la (Arula), -ste (Lehiste) ja -ng (Elbing) –liitelisi sõnu. Tuletistena võib käsitleda ka mõningaid võõrapäraseid nimesid (nt. Akimova, Johanson). Väga huvitav materjal uurimiseks on 19. sajandil pandud perekonnanimed. Selgus, et Suure-Jaani Gümnaasiumis on esindatud 9 perekonnanime, mis on antud ainult Suure-Jaani kihelkonnas. Need on Enders, Kees, Klettenberg, Köstner, Pakasaar, Saareoks, Sassiad, Siim ja Toobal. Lisaks on 88 nime, mis on pandud Suure-Jaani kihelkonnas ja mujal, tihti naaberkihelkondades. On ka nimesid, mida 19. sajandi I poolel Suure-Jaani kihelkonnas ei pandud ja selliseid nimesid kandvad perekonnad on järelikult hiljem sinna kanti sattunud. Käesolevas töös ei ole uuritud nimede eestistamise protsessi. Eestistatud nimede andmebaasiga oleks huvitav tutvuda igaühel, kes uurib oma suguvõsa ajalugu ja omab umbmääraseidki teadmisi oma suguvõsa varasema elupaiga kohta. Uurimise käigus selgus ka, et perekonna- ja suguvõsaajaloo uurijaid on Eestis palju ja neil on oma foorumid, kus toimub elav mõtte- ja teabevahetus.



MINU KODUKOHA MITTEAMETLIKUD NIMED Autor: Janika Raun Kool: Saaremaa Ühisgümnaasium Juhendaja: Rita Ilves

Kohanimede süstemaatiline kogumine algas Eestis 1920-ndail aastail. Tollastest nimedest on ühed säilinud ametlike nimedena, teised jäänud ainult rahvasuu kasutusse ning kolmandad hoopis kasutuselt kadunud. Antud uurimistöö lahkab lähemalt mitteametlike kohanimede ja muude objektide nimedega seonduvat. Mina valisin oma uurimistöö teemaks „Minu kodukoha mitteametlikud nimed” just sellepärast, et soovisin oma kohanimealaseid teadmisi täiendada. Iga päev kõneleme objektidest ja paikadest meie ümber teada tuntud nimedega, kuid kui tihti tabame ennast mõtlemast nimede päritolu või õige kasutuse üle. Samuti kipuvad mõned vanad nimed juba rahvasuust kaduma, kuid nende säilitamiseks on vajalik nendest rääkida, kirja panna ning rahva kultuuripärandisse talletada. Käesolevas töös vaadeldakse lähemalt Kuressaare linna ja Lümanda valla mitteametlikke nimesid. Kuressaare mitteametlike nimede puhul on aluseks võetud küsitlus, mis viidi läbi Saaremaa Ühisgümnaasiumi 91. lennu seas. Lümanda valla nimede puhul on aluseks võetud Maa-ameti poolt välja antud ja AS Eesti Kaardikeskuse koostatud Eesti põhikaardi lehed, millele on tänu keelejuhtidele (vanemad kohalikud inimesed, kes oskavad nimetada elupaiga lähiümbruses asuvaid rahvasuus levinud kohanimesid) kantud suur hulk mitteametlikke kohanimesid. Lümanda valla nimede puhul on kasutatud ka M. Kallasmaa teost “Saaremaa kohanimed”. Esimeses peatükis tuuakse välja Kuressaare linna mitteametlikud nimed, mis on jaotatud kuude alarühma: asutused; kauplused; linnaosad, piirkonnad ja kindlad paigad; meelelahutusettevõtted ja –paigad; söögikohad, kohvikud ning tänavad. Peatükk sisaldab ka statistilist analüüsi. Teises peatükis on välja toodud Lümanda valla mitteametlikud nimed, mis jagunevad kaheteistkümnesse alarühma: asutused ja avalikud paigad; lahed, lõukad, abajad, kurgud; looduslikud rohumaad; metsad; mäed; poolsaared, ninad, pangad, rannad; põllud; saared, rahud, kuivad, laiud; siseveekogud; sood; vooluveekogud ja üksikobjektid. Lisaks on toodud nende arvuline analüüs. Kolmas peatükk sisaldab Lümanda ja Kuressaare mitteametlike nimede võrdlevat analüüsi, mis põhineb paljuski autori arvamusel, ning toob välja kahe piirkonna erinevused ja sarnasused. Uurimistöös vaadeldi kokku 379 objekti 471 rahvasuus levinud nime, millest Lümanda valla objektide arv moodustas 80%. Uurimistöös käsitletud nimedest enamus olid mitteametlikud (78%). Viimaste rohkus on tingitud Lümanda valla väikeste loodusobjektide tõttu, millel puudub ametlik nimi.

Viimase peatüki moodustab loominguline töö, kus kirjeldatakse ühte kalastusretke autori kodutalu juurest kuni selle kohani meres, kus saab võrgud vette panna. Selle eesmärgiks on



näidata antud piirkonna kohanimede rohkust, mis olid aastakümneid tagasi aktiivselt kasutusel, kuid on nüüd hakanud unustuste hõlma jääma. Uurimistöö põhieesmärkideks oli anda ülevaade Kuressaare linna ja Lümanda valla mitteametlikest nimedest, nende päritolu põhjustest ning tuua välja Kuressaare ja Lümanda nimede võrdlus. Selleks, et vanad kohanimed meie kõnepruugist ei kaoks, tuleks neid igapäevaselt kasutada ja üles täheldada. Mitte keegi teine ei saa meie eest esivanemate pärandit hoida. Seda saame teha ainult meie ise.

ROHEVINDI (Carduelis Chloris) BIOLOOGILINE ÜLEVAADE JA UURINGUTEST SÕRVE LINNUJAAMAS

Autor: Robi-Jürgen Algo Kool: Saaremaa Ühisgümnaasium Juhendajad: Inge Vahter, Mati Martinson Rohevint on jässaka kehaga ning jämeda roosaka nokaga vintlane. Ta on meil sagedane haudelind, keda kohtame ka talvel lindude söögimajades. Seal paistab ta silma oma üsna riiaka käitumisega. Vaatamata sellele on ta oma ereda oliivrohelise üldvärvusega kaunis väike lind ja kutsub end vaatlema. Rahvapäraselt kutsutakse teda ka roheliseks põõsalinnuks. Tema ladinakeelne nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast "khloros", mis on eesti keeles rohekaskollane. Lind sai oma nime tänu kuulsale linnuteadlasele Carl Linnéle aastal 1758. Töö eesmärkideks olid:

1. Kirjanduse põhjal rohevindi bioloogiast ülevaate andmine; 2. Soo ja vanuse määramise võimalikkuse tõestamine väliste tunnuste põhjal; 3. Rohevintide mõõtmis- ja kaalumisandmete kogumine Sõrve linnujaamas püütud

isenditelt; 4. Rändegraafikute võrdlemine Sõrve linnujaama vaatlusandmete põhjal, 5. Sulgede uurimise võimalikkuse ja vajalikkuse selgitamine ja sulekaartide praktiline

tegemine. Töö hüpoteesideks püstitati:

1. Rohevintide soo ja vanuse määramine väliste tunnuste põhjal on võimalik; 2. Rohevintide rasvasus Sõrve piirkonnas on hea.

Uurimistöö praktilises osas uuriti rohevintide rasvasust, massi, rännet ja koostati surnud rohevintidest sulekaarte. Sulekaartide põhjal selgitati, kuidas on võimalik eristada isaseid ja emaseid, noori ja vanu rohevinte. Selleks viidi Sõrve linnujaamas linnuhuvilise Mati Martinsoni juhendamisel läbi vastavad praktilised tööd. Tööd toimusid ajavahemikus oktoober 2007 – jaanuar 2008. Kogutud andmete põhjal saadi teada, et 2007. aasta sügistalvel uuritud rohevintide rasvasuse ja massiga võib üldiselt rahule jääda ning saab öelda, et toitumiskohtadest puudust ei ole. Püütud lindude mass oli isegi mõne grammi võrra suurem kirjanduses antust. Saadud andmetel on arvatavasti seos ka rohevintide talvise lisatoitmisega Sõrve linnujaamas.



Rände andmeid uurides selgus, et peatuvate ja rändel olevate rohevintide arv Sõrve linnujaamas on igal aastal erinev. Kokku valmis 4 sulekaarti, neist tehti fotod ja lisati töösse. Sulekaarte, valminud tabelit rohevintide soo ja vanuse tõestamiseks ning selgitavaid märkmeid saab kasutada vastava määrajana. Konkreetse määraja tegemine saadud andmete põhjal seisab veel ees. See on mõeldud noortele loodushuvilistele, kes tahavad talvisel toidulaual neid ilusaid linde täpsemalt uurida. Töö eesmärgid täideti ja hüpotees rohevindi soo ning vanuse määramise võimalikkusest väliste tunnuste põhjal, on võimalik. Hüpotees rohevintide rasvasuse kohta leidis samuti kinnitust.

KÄHRIKUST+STEND

Autor: Kirsi Loide Kool: Lihula Gümnaasium Juhendaja: Marje Loide Minu uurimustöö teema on kährik ja tema levitatav haigus marutaud. Võtsin ülesandeks selgusele jõuda, kas marutõvevastane vaktsiin, mida praegu ohtralt Eestis külvatakse, mõjutab kährikute ellujäämist, arvukust. Kõigepealt koostasin kirjanduse põhjal ülevaate kähriku süstematilisest kuuluvusest, välimusest eluviisist. Samuti hankisin informatsiooni marutõve olemuse, tõrje põhimõtete ja vaktsiini külvamise kohta. Koostasin ülevaate kährikute arvukuse uurimise ja jahimeetodite kohta. Minu uurimusala asub Läänemaal, Lihula vallas Matsalu rahvuspargi territooriumil. Täpsemalt Matsalu lahe lõunakaldal. Jahipiirkond ulatub Keemu sadamast Suitsu jõeni ja Matsalu metsa servast roostikuni. 25. novembrist 27. detsembrini 2005.a. püüti Matsalu lahe lõunakaldalt jälitus- ja otsimisjahis koeraga 11 kährikut, kellest mõõdeti 9 isendit enne nahastamist. Mõõtmine toimus metallmõõdulindiga 0,5 cm täpsusega. Uurisin, kas üldandmed, mis olen mina kogunud kährikute välimuse kohta: saba pikkus, esijäseme, tagajäseme pikkused, tüvepikkus ja värvus, ühtivad erialaraamatutes kirja pandud andmetega. Sugu aitas määrata isa, ning loomade värvuse kirjeldasin koos emaga. Ise ma jahil kaasas ei käinud. Mõõtmistulemusi võrdlesin kirjanduse andmetega ja jõudsin järeldusteni: mõõtmistulemused erinevad kirjanduse andmetest, minu uuritud loomad on keskmised kuni suured, tume värvus võib tähendada noori loomi, Matsalu mets ja roostik on kährikule sobiv elupaik, marutaudi vaktsiini külvamise tõttu on kährikute arvukus tõusnud, kährikute haigestumine ja suremine marutaudi on vähenenud.



HUNT ― INIMESE SÕBER VÕI VAENLANE? +STEND

Autorid: Kaspar Põder, Krete Tali, Enelin Treffner, Emili Seemann Kool: Esku-Kamari Kool Juhendaja: Jane Müllerson

1. Hunt- rahvapärastes nimedes 2. Levik Euroopas ja Eestis 3. Välimus 4. Elupaik ja eluviis 5. Toitumine 6. Paljunemine ja poegade areng 7. Hundi osa folklooris 8. Hunt ja inimene ökosüsteemis

KARTULIMARDIKA (Leptinotarsa Decemlineata)

BIOLOOGIAST JA TEMA PLAHVATUSLIKUST LEVIKUST 2007. AASTA SUVEL SAAREMAAL JA MUHUMAAL

Autor: Kertu Kuusk Kool: Saaremaa Ühisgümnaasium Juhendajad: Inge Vahter, Maie Hõbenael Kartulimardika kodumaa on Põhja-Ameerika. Euroopasse jõudis ta 19. sajandi lõpul. Tol ajal suudeti tema levik tõkestada. Edaspidi vähenes kontroll ja tõrje ning kartulimardikas tungis Euroopas edasi. Eestis leiti kartulimardikas esmakordselt 1965. aastal Pärnumaal. Järgnes aastaid, kui temast polnud meil midagi kuulda. Alates 1972. aastast on kartulimardika levik olnud Eestis massiline. 1988. aastal olid üksikud leiud ka Saaremaal. Kuigi kartulimardikas oli alguses üsna külmaõrn, kohastus ta hästi ja Eestis on tänaseks välja kujunenud kohalik populatsioon. 2002. aasta taimekaitseseaduses teda karantiinsete kahjurite nimekirjas ei ole. Kartulimardikat ei ohusta enam isegi meie karmid talved, sest tema külmakindlus on suurenenud. 2007. aasta juunikuust alates algas ka Saaremaal kiire kartulimardika levik. Esimesena leiti neid Saaremaa lääneosast, siis Muhust ja seejärel saadi teateid juba paljudest Saaremaa eri paikadest. Uurimistöö eesmärkideks olid:

1. Anda kirjanduse põhjal ülevaade kartulimardika süstemaatilisest kuuluvusest, tema bioloogiast, sigimisest ja arengust ning levikust;

2. Anda ülevaade kartulimardika võimalikest tõrjevõimalustest; 3. Uurida küsitluslehtede kaudu, millal esimesena kartulimardikat kartulipõldudel kohati,

millistele kartulisortidele ta ilmus esimesena ja kuidas võideldi kartulimardika vastu. 4. Uurida kartulimardika levikut Saaremaal 2007. aastal, koostada saadud andmete

põhjal kartulimardika levikukaart.



Uurimistöö hüpoteesiks püstitati: kartulimardika levik on väga kiire ja ta on levinud ühe suvega kõigis Saaremaa valdades.

Kartulimardika leviku ja tõrjumise uurimiseks koostati vastav küsitlusleht, millele vastas 40 kartulikasvatajat Saare- ja Muhumaalt. Küsitluslehtedelt ja Taimetoodangu Inspektsiooni Saaremaa Büroo spetsialistilt Maie Hõbenaelalt saadud andmete põhjal koostati kartulimardika levikukaart Saare maakonnas. Küsitluslehtedelt saadud andmete analüüsiga selgitati ka seda, milliseid kartulisorte meie maakonnas kartulimardikas kõige rohkem kahjustas, kui kiire oli kartulimardika levik, millega tõrjuti ja kuidas meie kartulikasvatajad suhtuvad mürgitamisse, kui palju kogu suve jooksul kartulimardikaid leiti, millistes piirkondades oli levik massiline, millistes väiksem jne. Saadud andmeid saavad kasutada kohaliku taimetoodangu inspektsiooni töötajad edaspidises kartulimardika vastu võitlemises ja vajalikus selgitustöös. Töös on antud ka vajalikud soovitused kartulikasvatajatele. Edaspidi on kavas kogutud andmete põhjal välja anda vastav voldik kartulimardika ja tema tõrjevõimaluste kohta. Voldikut kavatsetakse jaotada koolis ja ka vastavatel uurimistööde konverentsidel nii maakonnas kui ka vabariigis. Sügiseks oli kartulimardikas levinud juba kogu saarel.

Töö eesmärgid täideti ja hüpotees leidis kinnitust. Kartulimardika uurimine peab jätkuma.

RAVIMTAIMEDEGA RAVIMISE POPULAARSUS INIMESTE SEAS Autor: Laura Oolup Kool: Kuressaare Gümnaasium Juhendaja: Sirje Kereme

Me kõik teame juba koolipingist, et inimene on osake elusloodusest. Igaüks saab sündides kaasa teatud kapitali, mida nimetatakse terviseks. Sõltuvalt sellest, kuidas me seda kapitali käsutame, on juba 40-50. eluaastaks näha, kas inimene peab endast lugu või ta on selle kapitaliga mõistmatult ümber käinud.

Inimorganism on keerukas ja täpselt töötav „masin“. Pidev stress ja ülekoormused võivad viia kroonilise väsimuseni, kui inimene ei ole veel haige, kuid pole ka enam terve. Organism palub sel juhul abi - olla toeks ühele või teisele elundile ning kaitsta närvisüsteemi. Neil juhtudel on ravimtaimedel vaieldamatud eelised. Nad toimivad aeglaselt, kuid kindlalt, aidates aegamööda taastada organismi rikutud tasakaalu. Meie "rohelisi abilisi" on väga palju. Uurimistöö teema ravimtaimedega ravimise populaarsus inimeste seas, sai valitud autori poolt selle pärast, et ka tema kodutalus kasvatatakse juba pea kümme aastat ravimtaimi ning huvi oli teada saada, kui palju inimesed kasutavad oma igapäevaelus ravimtaimi. Autor peab antud teemat väga populaarseks, on ju alternatiivravi inimest aidanud tuhandeid aastaid. Uurimistöös on püstitatud järgmised probleemid:

• Kuidas ravimtaimi kasutada • Kuidas ravimtaimi korjata; säilitada; • Millal on kõige parem aeg ravimtaimede korjamiseks ja kas need on ravimtaimeti

erinevad; • Autori sooviks oli teada saada, kas inimesed kasutavad palju ravimtaimi.



Töö eesmärkideks on:

• välja uurida millised on enim kasutatavad ravimtaimed; • teada saada milliseid haigusi ravitakse kõige rohkem ravimtaimedega; • selgitada välja milliseid ravimtaimi kasvatavad inimesed ise; • selgitada välja milliseid ravimtaimi ostetakse apteegist; • selgitada välja milliseid ravimtaimi korjatakse loodusest.

Töös uuritakse inimest ja tema suhtumist ravimtaimedesse.

RAVIMTAIMEDEST MEIE ELUS Autor: Kaisa Fuchs Kool: Suure-Jaani Gümnaasium Juhendaja: Tiina Idla

Minu uurimistöö teemal „Ravimtaimedest meie elus” annab ülevaate tuntumatest rahvuslikest ravimtaimedest. Valisin sellise teema kuna käisin suvel tööl Energia talus, kus tegeletakse ravimtaimede kasvatamisega. Seal tutvusin paljude uute huvitatavate taimedega, millest väga paljusid ma enne ei teadnud. Tahtsin rohkem teada ravimtaimedest ning nende mõjust inimese tervisele. Otsustasin koostada ka herbaariumi mõningatest ravimtaimedest kuna tahtsin saada kogemuse võrra rikkamaks ja õppida täpsemalt, kuidas seda teha. Uurimistöö oli väga pikka aega nõudev protsess, mille eesmärgiks oli teada saada täpsemalt ravimtaimedest. Selles uurimuses sain teda, et enim kasutatud taimed on piparmünt, saialill, angervaks, apteegitill, petersell, meliss, kummel jne. Samuti selgus, et sagedasemad haigused, mille puhul neid kasutatakse on seedehäired, gaasid, külmetushaigused, siseelundite raviks ning samuti isu parandamiseks või higistamise soodustamiseks. Herbaariumi koostamisel sain kindlasti kogemuse võrra rikkamaks, kuna see on väga huvitav ja samuti ka kohutavat aega võttev töö. Sain teada rohkem Energia talust kui firmast, millised teenuseid seal kasutada saab ning millega täpsemalt nad tegelevad. Uurimuses selgus, et ravimtaim on taim või taime osa, mida hinnatakse selle ravi-, maitse- või aromaatsete omaduste poolest. Taim võib koosneda mitmest osast, igaüks nendest osadest võib sisaldada aktiivseid toimeained, mis annavad taimele tema raviomadused. Selgus ka, et ravimtaimi kasutatakse erinevate teraapiatena. Laialdaselt on levinud õieteraapia, puuteraapia ja aroomiteraapia, mida kasutatakse üsna sageli, kuna abivahendid on kättesaadavad ja kasutamine lihtne. Uurimistöös leidsin vastused oma küsimustele. Sain väga palju huvitavaid teadmisi juurde, mida kasutan edaspidigi. Kergema haiguse puhul kasutan looduslikke vahendeid, mitte ei neela tablette. Soovitan seda teistelgi teha!



MAISMAATIGUDE LIIGIRIKKUS JA ARVUKUS LÜMANDA VALLAS SAAREMAAL

Autorid: Anett Sirgo, Liis Sepp Kool: Lümanda Põhikool Juhendaja: Tiina Talvi Käesolevas uurimistöös vaadeldi maismaatigusid Saaremaal Lümanda vallas kinnikasvanud puisniidul, kadastikus ja nõmmemetsas. Töö eesmärgiks oli hinnata erinevate elupaikade maismaatigude liigirikkust ja arvukust. 2006 ja 2007 a. sügisel võeti kõdu– ja mullaproovid 25 × 25 cm suurustelt aladelt kinnikasvanud puisniidult, kadastikust ja nõmmemetsast. Järgnevalt sorteeriti mullaproovidest välja maismaateod. Kõikidest proovidest leitud isendid määrati liigini, mõõdeti, eristati täiskasvanud ja noored, elusad ja surnud teod. Kokku leiti kinnikasvanud puisniidult 147 maismaatigu, kadastikust 106 ja nõmmemetsast 33 maismaatigu. Kuna kinnikasvanud puisniidul oli isendeid tunduvalt rohkem, kui kadastikus ja nõmmemetsas, siis võib järeldada, et kinnikasvanud puisniidu elutingimused on tigudele sobilikumad. Samuti on puisniit liigirikkam (14 liiki) kui kadastik (6 liiki) ja nõmmemets (6 liiki). Kõige arvukamad liigid puisniidul olid väike kiirgtigu, kadastikus harilik nukktigu ja nõmmemetsas sarvjas jooniktigu. Kõige suurema mõõtmega maismaatigu leiti kinnikasvanud puisniidult, selleks oli kedertigu, suurusega 15,7 mm. Leitud maismaatigudest kuulub Punasesse Raamatusse napihambuline pisitigu, väike helktigu ja väike siidtigu. Vaatlustulemustest selgub, et kõigi kolme biotoobid on tigudele soodsad elupaigad, kuid kinnikasvanud puisniidul on rohkem nii isendeid ja kui ka liike.

RÄMPSTOIDU TARBIMISE HARJUMUSED SAAREMAAL Autor: Mare Kiider Kool: Kuressaare Gümnaasium Juhendajad: Sirje Kereme, Merike Kiviloo Rämpstoit põhjustab ülekaalulisust, südamehaigusi, suhkruhaigust ja isegi vähki. Rämpstoit tekitab sõltuvust. Ülekaalulise ajud näevad välja nagu narkosõltlase ajud. Rämpstoidus on vähe vitamiine, mineraale ja kiudaineid. McDonalds´i Topelt Juustuburger sisaldab 440 kilokalorit. See sisaldab 23 grammi rasva, mis on 35 päevasest normist. 11 grammi sellest on küllastunud rasv, mis on 54 päevanormist. Just sellised faktid panid mind antud probleemi süviti uurima ning seoses sellega ka soovisin rohkem teada saada rämpstoidust ja selle negatiivsetest mõjudest. Uurimistöö käigus uurisin kui tihti saarlased tarbivad rämpstoitu? Sooviks oli ka panna inimesed rohkem mõtlema rämpstoidu kahjulikkuse üle.



HARILIK LUUDEROHI SOEGININA PANGA METSAS SAAREMAAL

Autor: Ann Raun Kool: Lümanda Põhikool Juhendaja: Tiina Talvi Minu uurimistöö on tehtud harilikust luuderohust (Hedera helix) Soeginina panga metsas Saaremaal. Luuderohi on Eestis II kategooria kaitse all. Luuderohi kuulub sugukonda araalialised (Arliaceae), perekonda luuderohi. Luuderohtu kasutati rahvameditsiinis ravimtaimena ja sellest on saanud ta ka oma nime. Luuderohi on igihaljas taim, kes Eestis suurte külmadega hävib. Ronijuurtega võib ta ronida kuni 30 m kõrgusele (Eestis kuni 10 m). Luuderohi õitseb meie tingimustes harva ning viljumist täheldatud pole. Uurimistöö teostasin 2006. ja 2007. aastal. Töö eesmärkideks on rohkem teada saada sellest haruldasest taimest ning teha vaatlusi tema bioloogia ja leviku kohta Soeginina panga metsas. Töö koosneb kahest osast: esimene osa on kirjanduse ülevaade ja teine omauurimuslik. Uurimuse käigus vaadeldi luuderohu levikut, loendati lehti, hinnati puudel kasvavaid vääte ja määrati kasvusuund. Harilik luuderohi levib Soeginina Panga metsas ohtramalt mere ääres, merest kaugemal aga arvukus väheneb. Luuderohi kasutab ronimiseks erinevaid puuliike (jalakas, vaher, pärn, saar). Luuderohu lehtede ja väätide asetsuse ning ilmakaarte vahelist sõltuvust ei täheldatud. 2007. aastal Soeginina panga metsas luuderohi õitses. Tänu sellele tööle olen väga palju uut teada saanud, sellest haruldasest taimest ja tema kasvukohast. Loodan, et minu uurimus aitab paremini säilitada seda haruldast taime Soeginina panga metsas.

ANTIBIOOTIKUMIDE MÕJU PIIMHAPPEBAKTERITE ELUTEGEVUSELE

Autor: Darja Jerahtina Kool: Tartu Descartes'i Lütseum Juhendaja: Camilla Meister Inimese organismis elab erinevaid baktereid, millest osad on kahjulikud ja teised kasulikud. Kahjulike bakterite tõrjeks on inimesed juba pea sada aastat kasutanud antibiootikume. Antibiootikumid on bakterite ja seente poolt sünteesitud ained, mis üliväikestes kogustes pärsivad teiste bakterite kasvu, takistades nende valgusünteesi ja pärilikkuseaine kahekordistumist. Bakterid on aga kõige väiksemad üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. See eristab neid näiteks viirustest, kes saavad areneda ja paljuneda vaid elusrakus. Uurimistöös keskendusingi ma eelkõige piimhappebakteritele ja võrdlesin erinevate antibiootikumide mõju nende elutegevusele.



Töö eesmärgiks oli tavalise piima abil välja selgitada kolme erineva mõjuspektriga antibiootikumi mõju piimhappebakterite elutegevusele. Samuti oli ülesandeks teada saada, kuidas mõjutavad piimhappebaktereid piima rasvasus, antibiootikumide spetsiifilisus ja olek ning temperatuur. Töö hüpoteesiks oli, et antibiootikumid pärsivad piimhappebakterite paljunemist ja elutegevust. Uurimistöö jaguneb kaheks peatükiks, millest esimeses kirjeldan ma antibiootikume ja baktereid ning teises analüüsin katsete tulemusi. Bakterite ja antibiootikumide tutvustamiseks oli materjal kogutud internetist ning põhikooli ning gümnaasiumi õpikutest. Uurimistöö meetodiks oli viiepäevane katseseeria. Katses kasutasin ma kahte eri rasvasusega 2,5 ja 5% piima ning kolme eri mõjuspektriga antibiootikumi: Tetracyclini, Ospamoxi ja Duracefi. Piimades toimuvaid muutusi jälgisin ma iga ööpäeva tagant ning kandsin need tulemused tabelisse. Katseseeria abil jõudsin järeldusele, et antibiootikumid tõesti pärsivad piimhappebakterite elutegevust ja nende talitlust. Minu hüpotees pidas paika. Puhas piim, millele polnud lisatud antibiootikume hakkas toatemperatuuril hapnema juba teisel päeval. Antibiootikume sisaldavad piimad hakkasid järk-järgult hapnema alates kolmandast päevast, alguses Tetracyclini, hiljem Ospamoxi ja Duracefi sisaldusega piimad. Külmikus hapnesid viienda päeva lõpuks vaid kaks toorpiima, millest üks oli ilma lisandita ja teisele oli lisatud terve Tetracyclini tablett. Töödeldud piimad viie päeva jooksul külmikus ei hapnenud. Selle põhjal võin väita, et temperatuur on piimhappebakterite elutegevuses väga oluline tegur. Külmiku pluss 3 ja pluss 4 kraadi jäid väheseks piimhappebakterite normaalseks elutegevuseks. Jahedas temperatuuris on nende talitlus häiritud. Väikeseid erinevusi oli märgata ka piimarasvasuses. Maapiim, milles on rohkem piimhappebaktereid kui töödeldud piimas, läks üks päev varem hapnema. Väga palju olenes hapnemine ka piima lisatud antibiootikumidest. Nõrga toimega Tetracyclin ei suutnud piimade hapnemist eriti mõjutada. Ospamox ja Duracef olid enamvähem võrdse tugevusega ning nende sisaldusega piimad hakkasid hapnema alates neljandast päevast. Üllatav oli see, et tableti olek, kas siis terve või peenestatud, piima hapemist ei mõjutanud. Põhimõtteliselt oleks pidanud antibiootikumi pulbriga piimad vähem hapnema, sest antibiootikumi puutepind piimhappebakteritega on suurem ning nad oleksid pidanud saama rohkem kahjustatud. Katse põhjal võib järeldada, et sama toimub ka inimese organismis peale mitmenädalast antibiootikumide tarbimist hävitavad nad seedeelundkonna bakterid, mille hulgas on nii haigusttekitavaid kui ka inimesele kasulikke baktereid. Peale Tetracyclini ravikuuri taastub organism kõige kiiremini, sest see antibiootikum pärsib vaid väheste bakterite elutegevust ning mõne aja jooksul on seedeelundkonna piimahappebakterite kooslus taastatud. Ospamox ja Duracef mõjuvad soolestiku piimhappebakteritele väga kahjustavalt ning peale nende antibiootikumide ravikuuri on inimese seedeelundkonna töö häiritud. Need mõned liigid kasulikest piimhappebakteritest aitavad inimesel paremini omastada toitaineid, sealhulgas piimas sisalduvaid piimasuhkruid. Niisiis, kui bakterid seedetraktis puuduvad, lakkab ka osade süsivesikute omastamine organismis. Seetõttu aeglustub seedimin ning inimese söögiisu väheneb. Selle puhul on kasulik süüa Helluse tooteid, mis sisaldavad elus



piimhappebaktereid. Need bakterid on inimesele väga vajalikud, sest nad aitavad taastada ja kiirendada seedimist. Katsete seeria aitas mul paremini aru saada inimese seedeelundkonnas toimuvatest protsessidest ja antibiootikumide mõjust inimesele. See on inimestele väga tähtis, sest inimestel on kasulik teada, kuidas mõjutavad ravimid organismi ning mis sellega kaasneb.

SKOLIOOS KUI LEVINUM HAIGUS LASTE JA NOORUKITE SEAS

Autor: Anni Kadakas Kool: Kuressaare Gümnaasium Juhendaja: Sirje Kereme Skolioos on selja kõverdumine küljele, mis võib esineda kõikjal selgroos. Tavaliselt moodustades S-tähe kuju. Oma töö eesmärkideks seadsin

• teadvustada noortele selle haiguse põhjuseid, olemust ja tagajärgi; • uurida, kui paljudel töös uuritud kooli õpilastel (Kuressaare Gümnaasium) esineb

rohkemal või vähemal määral skolioos. Hüpoteesideks oma töös seadsin:

• inimeste teadlikkus skolioosist ning nende esinemise põhjustest on lünklikud; • enam aktiivsed ja rühile rohkem tähelepanu pööravad inimesed haigestuvad vähem

skolioosi.

MATEMAATIKAÕPETAJA MILVI SIMSON Autor: Triin Henn Kool: Suure-Jaani Gümnaasium Juhendaja: Tõnu Siimsoo Peamiseks eesmärgiks oli uurida Milvi Simsoni tööd õpetajana. Kuidas Milvil tekkis idee, saada matemaatikaõpetajaks? Sellele küsimusele vastuse saamiseks tutvusin Milvi lapsepõlve ja kooliaastatega. Käisin Milvi Simsonil külas Kure talus, kus ta praegu elab ja tegin temaga pea-aegu 3-tunnise intervjuu. Samuti kogusin meenutusi nii Milvi kolleegidelt, kui ka tema õpilastelt. Uurimust selle õpetaja kohta ajendas mind tegema põhjus, et olen ise Suure-jaani valla elanik. Tunnen Suure-jaani ümbrust ning mind huvitab kõik, mis siin toimunud on. Valiku õpetaja eluloo uurimiseks tegin sellepärast, et minu pikaajaliseks unistuseks oli saada õpetajaks. Milvi Simson sündis 5.juulil 1931 aastal Olustvere vallas Karu talus. Kuue aasta pärast tulid Milvi vanemad elama Vastemõisa valda Kure tallu, kus Milvi elab veel praegugi. Aastast 1939 õppis Milvi Kildu kooli esimeses klassis, seejärel ka Viljandis I Keskkoolis, mille



lõpetas 1950.a. 1951. aastal alustab Milvi oma õpetajatööd Pärstis. 35-aastasena tuli Milvi tööle Suure-Jaani Gümnaasiumisse. Milvi oli Suure-Jaanis õpetaja 19 aastat. Pika habemega direktor Eduard Trull võttis Milvi hea meelega tööle, nähes kuidas Milvi silmad särama lõid, kui ta sai teada, et ta saab matemaatikaõpetajana sealjuures ka klassi juhatada. Õpetajaameti tegi Milvile meeldivaks elamine noorte hulgas. Tema arvates seisab inimene tuhat korda kauem noor kui ta on noorte inimeste hulgas. Milvi töötas Suure-Jaani koolis enamuse oma tööaastatest. Ta on saanud mitmeid aukirju ja teda on korduvalt kiidetud hea töö eest. Milvi klassi poisid olid teistele õpetajatele ikka lollusi teinud. Üks poiss läks õpetaja laua juurde ja ütles ilusas vene keeles: „ma armastan teid”. See mõjus õpetajale nii et teine ei saanudki tundi edasi anda. Milvi lemmikpoisid olid Jüri ja Jaak Pikmaa. Poisid tulid Võhma koolist ning Milvi sai loosiga enda klassi Jüri. Jüri ja Jaak lollitasid ajaloo õpetajat Arge Virvet kontrolltöö ajal. Nad olid väga sarnased kaksikud poisid, selletõttu vahetasid nad omavahel klassid ära. Virve kahtlustas seda vahetamist aga kindel ta ei olnud ja sinna see asi jäi. Oli juhtum, kus poisid viisid kanderaamiga ühe tüdruku vene keele tundi sisse, sealjuures hilinesid ka veel. Õpetaja oli vihane ja ärritunud.

ÕPILASTE SUHTUMINE SEKSUAALVÄHEMUSSE Autor: Elisabet Arge Kool: Kuressaare Gümnaasium Juhendajad: Sirje Kereme, Merike Kiviloo Antud teema sai valitud, kuna selle kohta on Eestis väga vähe uuritud. Töös kirjeldatakse erinevaid seksuaalseid orientatsioone, nende arvatavaid põhjuseid ning nendega seotud mõistete arengut, antakse ülevaade seksuaalvähemuste olukorrast tänapäeva ühiskonnas ning esitatakse autori poolt läbiviidud uuringu tulemuste analüüs. Uuringus uuritakse õpilaste suhtumist seksuaalvähemustesse; tutvutakse seksuaalvähemustega seonduvate teemadega; antakse edasi teavet seksuaalvähemuste olukorrast ning probleemidest.

EUROOPA 16-17 AASTASTE NOORTE KOHANEMINE JAAPANI KULTUURIGA JESEP 2006 PROGRAMMIS

Autor: Mariliis Kulamaa Kool: Tartu Descartes'i Lütseum Juhendaja: Jüri Jekimov Minu uurimistöö eesmärgiks oli kaardistada JESEP programmis osalenud Euroopa 16-17 aastaste noorte seisukohad, mille põhjal hinnata nende kohanemist Jaapani kultuuris. Selleks koostasin küsimustiku, mille vastused peaksid peegeldama Euroopa noorte hinnanguid Jaapani kultuuris kohanemisele.



Kuna paljudel inimestel pole ilmselt mitte kunagi võimalik viibida Jaapanis, siis uurimistöö oleks üks paljudest võimalustest ühelt poolt jagada saadud infot oma eakaaslastega, teisalt õhutada noori reisima ja suhtlema erinevate kultuuride esindajatega, kuna see muudab pilti nii iseendast kui ka muust maailmast teravamaks. Teisest küljest on minu uurimistöö vajalik ka selleks, et meelde tuletada kõike olnut iseenda jaoks ning talletada see kirjalikult, nii saavad seda lugeda ka asjast huvitatud, teisalt annab see võimaluse mõista erinevate Euroopa noorte kogemusi ja põhjusi kohanemisel Jaapani kultuuriga. Töö meetodiks valisin avatud küsimustiku, sest see võimaldas saada vahetusnoortelt Euroopast isikupäraseid hinnanguid Jaapani kultuuri erinevate aspektide kohta. Koostasin iseseisvalt inglisekeelsed küsimused ja nende alusel küsimustikud, mis saatsin laiali e-posti teel. Küsitletud said ühesuguse avatud küsimustiku, mis nõudis avatud vastuseid. Oma kogemustest ja kohanemisest Jaapanis kirjutasid noored vanuses 16-17 aastat. Kokku oli vastajaid 14. Küsimustike tagasisaamine kõigilt 25-lt osutus raskemaks, kui esialgu olin arvanud, sest paljudel oli e-posti aadress muutunud. Lõpuks sain tagasiside 14-lt vahetusõpilaselt. Käesoleva uurimistöö üheks tulemuseks on avatud küsimustiku põhjal kontent-analüüsi tulemusena sisuliste kategooriate väljatöötamine, mis kajastavad vahetusõpilaste kogemusi Jaapanis, lähtuvalt erinevatest tegevus- ja suhtlemisaspektidest. Analüüsi käigus kujunesid välja järgmised kategooriad: vahetuspere ― suhted, tegevused; kool/õppimine ― suhted õpilastega, suhted õpetajatatega, õppetegevus, klubitegevus ja kodukord, üldised suhtlemisaspektid. Kasutatud tekstianalüüs tõi välja olulisemad tegurid (kategooriad), mis võisid olla olulisteks mõjutusteguriteks vahetusõpilaste kohanemisel Jaapanis. Olulisteks mõjutusteguriteks eurooplaste kohanemisel Jaapani kultuuriga osutusid:

1. õppetöö korraldus, mis sisaldas pikki koolipäevi, tihedamat ja keerulisemat tunniplaani, magamist koolitundides jne;

2. õpilaste suhted õpetajatega, mis sisaldas autoritaarset kasvatusstiili, austavat suhtumist õpetajatesse (tugev piiritunnetus), kummardused (vanematele õpetajatele sügavamad, noortele noogutustelaadsed);

3. kodukord, mis sisaldas kooli üleüldist koristamist, ranget distsipliini, mida võrreldi lausa sõjaväelise distsipliiniga, koolivormi, ühist võimlemisriietust ning karbiga lõunasööki, mis oli kodunt kaasa pandud.

Kuigi töö hüpoteesiks oli, et põhiline takistus Jaapani kultuuriga kohanemisel on eurooplaste vähene jaapani keele oskus, siis selgus, et see oli küll üks takistavaid tegureid suhtlemisel, kuid ometi ei mõjutanud vähene jaapani keele oskus olulisel määral Jaapani kultuuriruumiga kohanemist. Pigem mõjutasid vahetusõpilaste kohanemist positiivses suunas sõbralikkus ― lahkus, keeruline keel kui motivaator, abivalmidus, huvi vahetusõpilaste kodumaa ja kultuuri vastu, vastastikune viisakus, lugupidav suhtumine ning vahetusõpilaste võime tajuda õiget situatsiooni, mis nõudis oskust kohaneda Jaapani kultuuris käibivate arusaamade ja reeglitega.



UNEKVALITEET JA UNENÄGUDE NÄGEMISE SAGEDUS KG GÜMNAASIUMIOSA ÕPILASTEL

Autor: Häli Nelis Kool: Kuressaare Gümnaasium Juhendajad: Sirje Kereme, Merike Kiviloo Inimene näeb magades unenägusid

KUIDAS ERINEB lucid dream TAVALISEST UNENÄOST? Autor: Mari Allik Kool: Tartu Descartes'i Lütseum Juhendaja: Õnne Kivimaa Oma uurimistöös võrdlen kahte tüüpi unenägusid, tavalisi unenägusid ja lucid dream’e. Idee selliseks uuringuks tekkis mul juba paar aastat tagasi, kui üks mu sõber kirjeldas mulle oma unenägusid, mille ajal samaaegselt oli võimalik ärkvel ning unenäost teadlik olla, ning juhtida selle kulgu. Kuulsin esmakordselt lucid dream’i mõistet. Hakkasin otsima kirjandust lucid dream’de kohta. Lucid dream’i mõiste võttis 1913 .a. esmakordselt kasutusele hollandi autor ja psühhiaater Frederik van Eeden, tähistades sellega intuitsiooni olemasolu unenäo ajal. Leidsin infot, et sellise unenäo ajal: 1) inimene on teadlik, et ta näeb unenägu samaaegselt kui unenägu jätkub; ja 2) ta on võimeline ise seda unenägu juhtima ning omab kontrolli unenäo karakterite ja ümbruskonna üle, sooritab muidu kehaliselt võimatuna tunduvaid tegusid. Samuti lugesin, et lucid dream on erakordselt reaalne ja elav unenägu. Mulle pakkus selline kirjeldus suurt huvi, soovisin, et keegi mulle oma lucid dream’e kirjeldaks. Oma uurimistöös uurisin 5 inimest, kes olid kogenud lucid dream’e. Interneti kaudu leidsin sobivad kandidaadid (lucid dream foorumilt), neist neli vanuses 16-18 a. ja üks vastanu oli 55 a. Palusin neil kirjeldada neid kahte sorti unenägusid. Töö meetodiks oli küsitluse läbiviimine. Koostasin viiest küsimusest koosneva ankeedi. Esitasin järgmised küsimused: 1. Kui tihti näed Sa und? 2. Mis Sa oma unenägudest arvad? 3. Kirjelda ühte tavalist unenägu! 4. Kirjelda ühte lucid dream’i! 5. Kas tavalised unenäod on nüüd selgemad, kui oled lucid dream’i kogenud? Töö eesmärgiks oli võrrelda nende inimeste tavalisi unenägusid ja lucid dream’e. Lootsin leida erinevusi nende kahte sorti unenägude vahel. Uurimistöös analüüsisin kõigi vastanute tavaliste unenägude ja lucid dream’de kirjeldusi. Tavaliste unenägude analüüs näitas, et inimene ei olnud selle ajal ärkvel ega suutnud kontrollida/juhtida unenäo käiku. Tavalises unenäos toimunu sarnanes päris elus toimuvale, ja inimene ei olnud selle ajal teadlik, et viibis unenäos. Lucid dream’de analüüs viitas järgmistele ühistele tunnustele: 1) inimese ”ärkvel-olek” ja teadlikkus lucid dream’i ajal; 2) esineb sageli lendamist või hõljumist; 3) erakordselt reaalne ja elav unenägu; 4) suutlikkus ise juhtida lucid dream’i käiku. Neid tunnuseid ei esine tavaliste unenägude ajal.



Töö käigus kogesin, kuivõrd huvitav oli lugeda teiste inimeste tavaliste unenägude ja lucid dream’ide kirjeldusi. Samuti hakkasin ka ise neid kogema ning sain veel selgema pildi sellest, milline lucid dream on.

HIRMUD JA NENDE MUUTUSED INIMESE ELUS Autor: Jana Smidt Kool: Kuressaare Gümnaasium Juhendajad: Sirje Kereme, Merike Kiviloo Sageli tunneb inimene oma elus hirmu. Üpris sageli meenutatakse lapsepõlve hirmusid ning räägitakse neist. Hirm muutub vanusega. Meessoost ja naissoost inimestel esinevad erinevad hirmud. Hirmutunnetused on inimestel erinevad. Antud töö käigus püüab töö autor välja selgitada, mil moel muutuvad hirmud läbi elu; uuritakse ka hirmude esinemine Kuressaare Gümnaasiumi erivanuseliste õpilaste seas; ning eraldi vaadeldakse hirmude esinemist täiskasvanute seas.

VÄIKELASTE KÕNE ARENG JA OMALOOMINGULISED SÕNAD

MACARTURI TESTI PÕHJAL Autor: Marili Eelnurm Kool: Tartu Descartes' Lütseum Juhendaja: Reet Lõpp Uurimistöö eesmärkideks on anda ülevaade väikelaste kõne arengust ja analüüsida 16-36 kuu vanuste laste omaloomingulisi sõnu. Püüan arutleda, millised sõnad võiksid tuleneda vanemate mõjust, millised on lihtsalt lühendid ja millised on laste enda looming. Analüüsin ka, millises vaadeldud perioodi osas on omaloomingulisi sõnu kõige rohkem. Eraldi vaatlen poisse ja tüdrukuid - millises vanuses on tüdrukute ja poiste omaloominguliste sõnade hulk suurim ja millises väikseim. Minu hüpoteesiks oli, et tüdrukutel esineb omaloomingulisi sõnu rohkem enne ja poistel rohkem pärast 2. sünnipäeva. Täheldasin, et tüdrukute üldine sõnavara suureneb keskmiselt 19-20 kuu vanuselt ja poistel 26-28 kuu vanuselt. Seega leidis mu algne hüpotees kinnitust. Põhilised andmed sain MacArthuri Suhtlemise Arengu Testist (The MacArthur Communicative Development Inventory). MacArthuri testi eesmärkideks on lapse kõne arengu uurimine ja kõnehäirete varajane diagnoosimine. Sellest testist olid minu käes anonüümsed testivihikute esilehekülgede koopiad, mida lapsevanemad üle kogu Eesti olid täitnud. Lapsevanematele jagasid neid Tartu Ülikooli tudengid. Selletaolised testid, mis on mõeldud lapsevanematele täitmiseks, on kõige intensiivsemad ja lihtsamad moodused, et saada



usaldusväärseid tulemusi. Lapsevanem teab enda last kõige paremini ning võõral isikul pole võimalust lapsega ööpäeva ringselt koos olla. Samuti olenevalt aastaajast – asjadest, millega laps tihedalt kokku puutub – muutub lapse sõnavara ja sellega seoses omaloominguliste sõnade teke. Ka on sõnavara koosseis erinev erinevates riikides, näiteks Mehhikos tuntud sõna „tortilla“ on Põhjamaade lastele täiesti tundmatu. Valisin välja sõnad liblikas, mesilane, kilpkonn, traktor ja lepatriinu. Testist kirjutasin välja kõik nende sõna vasted, mida lapsevanemad olid enda last kasutamas kuulnud ning üles märkinud. Väga raske on kindlaks teha, kuidas laps omaloomingulisi sõnu tuletanud on. Saab teha vaid oletusi. Jagasin testidest välja otsitud sõnad kategooriatesse: häälikuliste muutustega sõnad - sinna kuulusid sõnad, milles esines üksikute häälikute asukoha või järjekorra muutumist või hääliku vahetamist teise hääliku vastu; lühendid - neis oli kirjakeelset sõna lühendatud; üldistused, kus laps oli nimetanud mitut asja sama sõnaga; ning lapse omalooming - sinna panin sõnad, mis ei sarnanenud esmapilgul kirjakeelse sõnaga või mis ei olnud lühend ning ka häälikulise muutusega sõna. Sõnade valik tulenes nende vastete rohkusest. Kokku kasutas omaloomingulisi sõnu 1038-st testitust 155 last, kellest 84 olid tüdrukud ning 71 poisid. Sõnu, mis minu analüüsis läksid otseselt omaloominguliste sõnade kategooriasse, kasutas kokku 19 poissi ja 13 tüdrukut. Põhjused, miks omaloomingulisi sõnu oli märgitud nii vähe, võivad olla lapsevanemate unustamine, hooletus, ükskõiksus testi vastu või asjaolu, et paljud lapsed neid sõnu siiski süstemaatiliselt ei kasuta. Seda aga ei saa tagantjärele täpselt kindlaks teha.

SAAREMAA MINITEADUSPÄEVADE STENDIETTEKANDED

MINU KASS Autor: Katre Pärnpuu Kool: Lihula Gümnaasium Juhendaja: Marje Loide Minu kass on enamjaolt nagu iga teinegi kass, kellele meeldib jalutada omapead ringi. Talle on omane näppude lutsutamine. Jälgides oma kassi põhjalikult sain teada, et ta on iseloomult rahulik, vahel sõjakas, mänguhimuline, ettevaatlik, tujukas, uudishimulik ja isepäine. Minu kiisu tahab palju tähelepanu, hellust ja hoolitsust. Talle on väga oluline turvatunne. Ilma inimese sekkumiseta ei tuleks ta hästi toime. Kuna kass on kodustatud vajab ta palju inimese abi. Vaatlesin oma kassi, sest ma arvan, et kass on üks huvitav loom. Tegin kodus katseid ja vaatlesin tulemusi. Need olid hämmastavad. Ma poleks uskunud, et mu kass on nii rahulik. Vahel ajasid vaatlused isegi südamest naerma.



Sain teada väga palju huvitavat kasside kodustamise ajaloo kohta, mis ulatub aastasse 9000 e.m.a. . Samas oli huvitav raamatuid lugedes teada saada väga palju huvitavat kasside käitumise kohta. Nad käituvad alati vastavalt olukorrale. Eluviisi kohta sain teada, et Jeti on üsna üksluise eluviisiga kass. Talle ei ole eriti meelepärane, kui teda kiusatakse, eriti kui tal puudub selleks tuju. Oma kassi toitumisharjumustest teadsin ma ennem vähe. Nüüd sain rohkem teada. Ma esialgu arvasin, et ta sööb päris palju, aga tegelikult ei söö ta üldse (kodus) niipalju kui ma arvasin. Mis mulle üllatuseks - talle meeldib ühekülgne toidumenüü. Käitub ta nii nagu tuju parajasti on. Enamasti on ta siiski rahulik ja omapäi. Samas ta võib hoobilt muutuda mänguhimuliseks ja siis ei peata teda miski, ka siis kui puuduvad mänguasjad. Need ta leiab alati. Edaspidi oleks huvitav uurida kasside esmaabi, kuna olen sellega juba kokku puutunud ja kuna see on elus vahel tõesti hädavajalik.

MINU AKVAARIUM Autor: Liisa Vaimla Kool: Lihula Gümnaasium Juhendaja: Marje Loide Uurimustöös vaatlesin erinevaid kalaliike, kus nad paiknevad ja mida nad meelsamini raamatute järgi söövad. Töös kirjeldasin enda praegust akvaariumi ja ka enda esimest akvaariumis (millised kalad mul hetkel akvaariumis on ja millised kalad on alles esimesest akvaariumist alates). Uuringute tegemisel kasutasin erinevaid katsevahendeid: sööta, kõlareid, arvutit. Uurimustöö käigus sain teada, et kalapoed panevad mõnikord väga huupi kaladele nimesid. Siiami tapluskala tuntakse kalapoodides kukekese nime all. Ma arvan sellepärast, et isasel siiami tapluskalal on punane saba, sama punane kui kuke hari. Teise erinevusena tooks välja Harjasnina, keda tuntakse poodides klaasipuhastaja nime all. Ta on saanud oma nime selle järgi, et ta veedab suurema aja oma elust klaasi koristades. Kõige imelikumana tundus mulle Läikkiriahvenate nimi kalapoodides. Neid nimetatakse seal printsessideks. Kuigi välimuselt ei tundu nad eriti printsessi moodi. Viimase kala, Sirpuime, nimetus on täiesti loogiline kalapoodide järgi. Selle välismaa nimetus on Pterophyllum scalare ja kalapoodides kutsutakse teda skalaariks. See nimi on tulnud liiginime Pterophyllum scalare viimase sõna järgi. Sain ka teada milliseid toite kalad eelistavad. Jõudsin järeldusele, et minu akvaariumikalad armastavad rohkem kuivtoitu kui toorest liha. Kuivtoitu sõid kõige suurema rõõmuga mõõksabad. Toit Vipan Sera söödi ära esimese minutiga, mis on hea tulemus võrreldes toore lihaga, mida ei söödud nii hästi kui kuivtoitu Sera Vipan. Viimaseid kohti hoidsid Tetra Pond ja Tetra Rubin. Mõlema söömisega läks üle 3 minuti aega. Selle põhjal võin järeldada, et minu akvaariumikaladele see toit ei meeldi. Proovisin ka välja selgitada, milline muusikamaitse on mu kaladel. Selgus, et kalad eelistavad rohkem ballaadi stiilis muusikat. Muusika mõjul 4 kala ei läinud peitu kolmeteistkümnest.



Need neli kala olid 2 mõõksaba ja 2 mollit. Eriti arad olid guraamid. Guraamid olid kalad, kes pärast esimest muusikapala sekundit tõmbasid tumedaks ja ujusid sujuvalt alla üritades end peita rohu sisse . Kukeke see vastu ei teinud paari esimese minuti jooksul midagi. Hiljem taipas ja puges sujuvalt sügavasse rohu sisse ja ei tulnud peale muusika kinnipanekut ka sealt välja esimese 10 minuti jooksul. Läikkiriahvenad läksid alguses segaseks, ujusid sihitult ringi. Siis leidsid turvalise ja varjulise koha, ning olid seal seni, kuni ma panin muusika kinni.

MIS ON TALU? Autor: Hedi Kereme Kool: Kuressaare Gümnaasium Juhendaja: Sirje Kereme Eesti talu südameks oli rehemaja koos teiste taluõuel paiknevate hoonetega. Elu keerles talveks valmistumise ja selle üleelamise tähe all. Mõisale kuuluva maa eest tuli tasuda teotööga, mida tehti talu tööloomade ja tööriistadega. Talu tarbevara, mida tuntakse ja näituselgi esitatakse vastavalt 19 sajandile. Oma töös tahan teile rääkida mis on talu täpsemalt. Kuidas miskit hoonet ehitati ja milline see välja nägi. Paljud teavad, et talu on üks ehitis kus elasid meie vanemad, vanavanemad jne, kuid see ei ole ka vale vastus. Töös käigus tegin ka intervjuu oma vanaisaga, kus ta tutvustas oma lapsepõlve kodutalu.

ÜLEVAADE TAAVO TENNO AUTOKOOLIST Autor: Mirjam Tenno, Annaliis Lehto Kool: Kuressaare Gümnaasium Juhendajad: Katrin Keso, Sirje Kereme Üheks Eesti esimeseks autokooliks oli aastal 1924 asutatud autokool NMKÜ Tallinna linnas. See oli aastaks 1934 kujunenud korralikuks õppeasutuseks, mille õppekava vastas täiesti jõuvankrijuhi 1. liigi kutsetunnistuse omandamiseks. Säärane tunnistus andis inimestele palju töövõimalusi. Oma töös tahtsime teada saada, kuidas on elu autokoolis ja millised on sealsed tingimused ja reeglid. Töö käigus täitsime selliseid ülesandeid:

• uurisime NMKÜ kui ühe esimese Eesti autokooli ajalugu; • koostasime lühiülevaate Taavo Tenno Autokoolist; • küsitlesime autokooli õpetajaid ja õpilasi.



KURESSAARE GÜMNAASIUMIS ÕPPIVATE KUTSEALUSTE

SUHTUMINE AJATEENISTUSSE Autor: Mari Pajussaar Kool: Kuressaare Gümnaasium Juhendajad: Sirje Kereme, Taavi Tuisk, Merike Kiviloo Tänapäeva ühiskonnas muutuvad aina tähtsamaks noored inimesed ja nende ellusuhtumine. On ju just noored need, kes kümne aasta pärast peavad omama head töökohta ja haridust, et „ülal pidada” vanema generatsiooni inimesi, kuna selleks ajaks on töölkäijaid tunduvalt vähem kui neid, kes pensioni saavad. Seega peaksid noorukid juba praegu mõtlema korraliku hariduse hankimisele ja oma prioriteetide paika panemisele. Kuid kas me näeme seda, vaadates endi ümber? Meedias on viimasel paaril aastal kajastamist leidnud asjaolu., et üha vähem sõjaväkke kutsutud noormeestest seab oma sammud sinnapoole. Aastal 2005 jäi põhikutsumisel ajateenistusse minek alla vajaduse, seda tänu kõrgkoolidesse sisseastunud kutsealustele, kes lükkasid teenistust edasi ja kahjuks ka tänu suurel hulgal kaitseväeteenistusest kõrvalehoidjatele. Kas sellised noormehed, kes ei suuda juba nooruses täita oma kohust riigi ees ja ei mõista selliste asjade nagu riigikaitse tähtsust, on võimelised tulevikus hoolt kandma nii enda, oma pere kui ka ühiskonna eest? Lähtudes oma eelmisest tööst „Kaitseväe ja ajateenistuse populaarsus” (Akadeemiake 2007:95) otsustas autor keskenduda rohkem kutsealuste suhtumisele, mis puudutab ajateenistust ja sellega seonduvat. Uuritavateks kutsealusteks valis autor Kuressaare Gümnaasiumi gümnaasiumiosa noormehed. Uurimistöö eesmärkideks olid:

• uurida, kuidas toimus ajateenistuse propageerimine omaaegses NSV Liidus; • uurida, kuidas toimub ajateenistuse propageerimine Eesti Vabariigis; • uurida, kuidas suhtuvad kutsealused oma tulevasse teenistusse, kui paljud neist on

eelnevalt kokku puutunud riigikaitsega ja mis on esimesed asjad, mis neil seostuvad ajateenistusega;

• uurida, milliseid infoallikaid peavad kutsealused tähtsaks otsides infot ajateenistuse kohta ning palju nad tunneb huvi ajateenistust puudutava info vastu ja kui informeerituks nad end sellel alal peavad;

• uurida, mis valmistaks kutsealustele nende arvates teenistuses enam raskust; • uurida, kutsealuste arvamusi ajateenistust ja kaitseväge puudutavate väidete kohta.



VIIKINGID Autor: Morten Mägi Ravn Kool: Kuressaare Gümnaasium Juhendaja: Piret Mägi, Sirje Kereme Viikingid on pärit Skandinaaviast ― Taanist, Norrast ja Rootsist. Viikingeid teatakse enamasti kui hirmuäratavaid paganaid, kes ründasid naaberrahvaste maid ja röövisid inimesi ja nende vara. Tahtsin oma tööga saada selgust, kas need müüdid , mis nendest räägitakse vastavad ka tõele, selleks uurisin viikingite igapäevaelu ― millega nad tegelesid, kuidas elasid jne. Arvatakse, et viikingid olid sõjakad ja verejanulised röövlid. Kas see aga nii ka tegelikult oli?

KURESSAARE LINNA LÄHIMAD SUPELRANNAD VANASTI JA TÄNAPÄEVAL

Autor: Grete Paia ja Kelly Talvistu Kool: Kuressaare Gümnaasium Juhendaja: Sirje Kereme Pole kellelegi uudiseks, et viimase paarikümne aasta jooksul on enamiku meie liivaste supelrandade looduslik seisund järk-järgult halvemaks muutunud. Randade madaldumine, kitsenemine või halvemal juhul lausa hävinemine on tingitud eeskätt rannal liivahulkade vähenemisest. Suureks probleemiks on saanud randade reostamine prügiga. Saaremaal on palju randu ja enamus nendest on väga vanad. Saaremaa randades on juba aastasadu käinud inimesed puhkamas ja Saaremaa ilu nautimas. Saaremaal on palju kohti kus sa saad just järves ujumas käia. Saaremaa rannad lähevad ka tavaliselt kiiresti soojaks. Sageli, jalutades rannal oleme märganud, et need on sodi täis. Meie uurimistöö annab ülevaate Kuressaare linna ning selle ümbruses olevatest randadest. Uurimistöös püütakse uurida probleeme, mis on supelrandadel olnud vanasti ning millised probleemid on tabanud rannaäärseid alasid pärast turismihooaja lõppu. Uurimistöö eesmärkideks olid:

• uurida Kuressaare lähedal asuvaid supelrandu; • saada teada Saaremaa supelrandade probleemidest lähemalt; • uurida üleüldiselt supelrandade seisukorda pärast suvitus hooaja lõppu; • külastada uurimistöö käigus võimalikult palju Kuressaare lähedal asuvaid supelrandu; • teha intervjuusid inimestega kes on lähedalt või kaugelt seotud Saaremaa randadega; • filmida ja fotografeerida supelrandu.



TARTU EMAJÕELE RAJATUD SILLAD Autor: Kersti Kivisikk Kool: Tartu Descartes'i Lütseum Juhendaja: Anu-Mai Lillo Konsultant: Toomas Liivamägi

Minu uurimistöö eesmärgiks oli selgitada välja, millised sillad on varem asetsenud meile praegu linnapildis näha olevate sildade kohal. Eesmärgi täitmiseks võtsin endale ülesandeks otsida vajalikke materjale Tartu linnaarhiivist ja internetist ning tutvuda erialase kirjandusega. Lisaks kirjalikule materjalile oli sihiks koguda Tartu sildadest ka vanu fotosid ning pildistada ise tänapäevaseid sildu, et varutud piltidest illustreeriv fotonäitus koostada. Töö koosneb viiest peatükist: 1) Kivisild – Kaarsild 2) I Puusild – Ujuvsild – II Puusild – Vabadussild – Raudsild – Vabaduse sild 3) Pontoonsild – Võidu sild 4) I Pontoonsild – II Pontoonsild – Kroonuaia sild 5) Sõpruse sild ja Turusild Sillad on neisse jaotatud asukoha järgi ning juttu on nii Tartu linnapildis olnud kui ka olevatest sildadest. Uurimistöö ülesehitamisel pöörasin rõhku sildade ehitamisele, välimusele, otstarbele ja ka ajaloolisele väärtusele nende eksisteerimise ajahetkel. Töö sisaldab ajaloolisi materjale, 22 fotot sildadest läbi aegade ning mitmeid huvitavaid plaane ja projekte, mis pärit nii erialastest teatmeteostest kui ka internetist. Lisaks kirjalikule materjalile koostasin 48 fotost koosneva illustreeriva fotonäituse, kus on võimalik näha nii ajaloolisi kui tänapäevaseid sildu. Fotomaterjali vanadest sildadest sain töö konsultandi Toomas Liivamäe suurepärasest erakogust ning Tartu linna raamatukogu fondidest. Tänases päevas Tartu linnapildis eksisteerivad sillad jäädvustasin ma fotodele ise. Algsest plaanist, Tartu linnaarhiivi külastamisest, tuli mul paraku aga loobuda, kuna Tartu filiaalis oli pakkuda vaid vene- ja saksakeelseid joonismaterjale. Kõik eestikeelsed materjalid olid kahjuks saadetud Tallinna ning sestap oli mul informatsiooni otsimisel abiks vaid internet ning raamatukogu arhitektuuri filiaal.



KASULIK TEADA Konverentsi toimumispaik: Saaremaa Ühisgümnaasium (SÜG), Kuressaare

Üleriided saame teaduspäevade kestel jätta keldrikorrusel asuvasse garderoobi.

Majutuspaik: SÜG-i koolimaja,

Toitlustamine: SÜG-i söökla SYGla koolimaja keldrikorrusel, lahkumispäeva hommikusöögipakid võtke SYGlast kaasa laupäeva õhtul

Stendiettekanded paneme üles pärast reede lõunasööki esimesele korrusele

Töötubade toimumispaigad: Saaremaa Ühisgümnaasium, Kuresaare Loss, Kaali Külastuskeskus.

Õhtune vaba aeg on sisustatud meelelahutusega. Kindlasti ärge jääge kõrvale reede õhtul kabaree-etendusest ja laupäeval Teadusteatrist! Rinnasildid kindlasti rinda, muidu peate pileti ostma.

Osalevad koolid:

• Esku-Kamari Kool • Kuressaare Gümnaasium • Lihula Gümnaasium • Lümanda Põhikool • Saaremaa Ühisgümnaasium • Suure-Jaani Gümnaasium • Tallinna Pae Gümnaasium • Tallinna Reaalkool • Tartu Descartes'i Lütseum

Kaasa tegevad teadlased:

• HENN KÄÄMBRE — Miniteaduspäevade superviisor Tartu Ülikooli Füüsika Instituut ― füüsika-matemaatika doktor, direktori abi

• LIINA SAAR — Miniteaduspäevade superviisor Sihtasutus Archimedes ― Keskkonnatehnoloogia magister, doktorant, assistent, konsultant

• ALVAR SOESOO — Miniteaduspäevade lektor ja superviisor Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogiainstituut ― filosoofiadoktor, direktor, laborijuhataja, professor

Telefonid:

Indrek Peil, miniteaduspäevade koordinaator — 50 82 678 Diana Õun, registratuuri juht — 52 23 439 Aado Haandi, haldusjuht — 51 84 814

Üleriigiline Õpilaste teaduskonverents...1. tänapäeval meelitavad lapsi lugemisest eemale...

Documents